Menetlusosaline
vastavalt nimekirjale
06.12.2021 nr 7-9/21/25571
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja
hüdroenergiast elektritootmise tagantjärele
Natura hindamise avalikustamine
Austatud menetlusosaline
Keskkonnaamet teavitab, et on valminud Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja
hüdroenergiast elektritootmise tagantjärele Natura hindamise aruanne ning Natura
erandimenetluse aruanne.
Aruanded on leitavad Keskkonnaameti kodulehel:
https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/keskkonnamoju-
hindamiste-avalik-valjapanek
Haldusmenetluse seaduse § 49 lg 2 kohaselt on huvitatud isikul õigus määratud tähtaja jooksul
esitada menetlust läbiviivale haldusorganile aruande kohta ettepanekuid. Tuginedes eelnevale,
määrab Keskkonnaamet tähtaja ettepanekute esitamiseks 07.02.2022.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks läbi viia avalik arutelu 17.02.2022.
Keskkonnaamet teatab arutelu toimumise täpse aja ja koha hiljemalt 07.02.2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Vildak
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Lisa 1: Natura erandi hindamine_Jägala LoA_avalikustamine
Lisa 2: Natura tagantjärele hindamine_Jägala LoA_avalikustamine
Lauri Saapar 527 3872
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine
II Natura erandi etapp
Koostaja: Keskkonnaamet.
Töögrupp: Maret Vildak (vastutav täitja, alternatiivid, avalikud huvid, hüvitusmeetmed), Egle
Alt (alternatiivid, avalikud huvid), Hanna-Liis Heinla ja Elina Leiner (avalikud huvid), Riina
Kotter, Kristi Pai ja Kerli Pettai (avalikud huvid, hüvitusmeetmed), Märt Öövel ja Irma
Pakkonen (nõustajad).
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................................. 3
1. Alternatiivide hindamine ..................................................................................................................................... 4
1.1. Alternatiivlahenduste kaalumine ................................................................................................................. 4
1.2. Alternatiivlahendused .................................................................................................................................. 4
1.2.1. Teises asukohas või teise tehnoloogiaga hüdroenergia kasutamine ..................................................... 4
1.2.2. Teised alternatiivenergia kasutamise viisid .......................................................................................... 6
1.2.3. Põlevkivil baseeruv elektritootmine ..................................................................................................... 8
1.4. Tegevusest loobumine ja Natura ala terviklikkuse taastamine .................................................................... 9
1.5. Järeldused .................................................................................................................................................. 13
2. Tegevuse vajalikkus lähtuvalt avalikkuse jaoks esmatähtsatest ja erakordselt tungivatest põhjustest .............. 15
2.1. Tegevuse vajalikkuse analüüs lähtuvalt avalikest huvidest ....................................................................... 15
2.2. Avalikud huvid .......................................................................................................................................... 16
2.2.1. Elektritootmine ................................................................................................................................... 16
2.2.2. Kultuuriväärtused ............................................................................................................................... 19
2.2.3. Veekaitselised eesmärgid ................................................................................................................... 31
2.2.4. Rekreatsiooni huvid ............................................................................................................................ 35
2.2.5. Nahkhiirte kaitse ................................................................................................................................. 37
2.3. Järeldused .................................................................................................................................................. 38
3. Hüvitusmeetmete kava ...................................................................................................................................... 40
3.1. Hüvitusmeetmete rakendamine ...................................................................................................................... 40
3.2. Taustateave..................................................................................................................................................... 40
3.2.1. Natura asjakohase hindamise tulemused................................................................................................. 40
3.2.2. Informatsioon Natura 2000 ala kohta, millele tegevus ebasoodsalt mõjub ............................................. 43
3.2.3. Natura 2000 ala terviklikkust ebasoodsalt mõjutavad asjaolud .............................................................. 44
3.3. Hüvitusmeetmete sisu ja seire ........................................................................................................................ 44
3.3.1. Hüvitusmeetmete olemus ja eesmärgid .............................................................................................. 44
3.3.2. Sihtväärtused, mis on kooskõlas ala kaitse-eesmärkidega .................................................................. 45
3.3.2.1. Lõhe ................................................................................................................................................. 45
3.3.2.2. Jõesilm ............................................................................................................................................. 46
3.3.2.3. Võldas.............................................................................................................................................. 46
3.3.2.4. Paksukojaline jõekarp ...................................................................................................................... 46
3.3.2.5. Elupaigatüüp jõed ja ojad ................................................................................................................ 46
3.3.3. Hüvitusmeetmete kirjeldus ................................................................................................................. 47
3.3.4. Hüvitusmeetmete ulatus, seire ja kavandatav kaitserežiim ................................................................. 54
3.4. Järeldused .................................................................................................................................................. 56
Kokkuvõte Natura erandi kohaldumisest .............................................................................................................. 57
Sissejuhatus
Jägala loodusalal1 paikneval Linnamäe paisul2 toimub hüdroenergiast elektrienergia tootmine
kolme Waterpump OY mittereguleeritava propellertüüpi turbiin-generaatoriga, mille
võimsused on vastavalt 341 kW, 384 kW, 427 kW (summaarne võimsus 1152 kW ehk 1,15
MW).
Natura asjakohase hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et taotletavat
tegevust pole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja ala
terviklikkust kahjustamata. Ebasoodne mõju avaldub nii elektritootmise kui ka selle eeldusena
Jägala jõe paisutamise tagajärjel ning see mõju on ulatuslik ja pikaajaline. Mõjutatud on 16 ha
ehk 100% elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260); 7,6 ha ehk 100% lõhe elupaiku; 7,6 ha ehk 100%
jõesilmu elupaiku; 7,2 ha ehk 95% võldase elupaiku, kusjuures asurkond on killustatud; 7,2 ha
ehk 95% paksukojalise jõekarbi elupaiku.
Wooluvabrik OÜ on taotlenud 18.05.20183 veeseaduse (edaspidi VeeS) § 17 lg 4¹ sätestatud
erandi kohaldamist. VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) ei sätesta erandit Natura
2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on ka Natura 2000 võrgustiku alaga
ning esineb vajadus kohaldada VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) sätestatud
erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi teha loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetluse
etapp. Seda kinnitab ka Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtuotsus haldusasjas 3-17-1739, mille
p-s 32 kohus leidis, et ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest
kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina
loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega,
kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-
399/14: Grüne Liga, p 55), mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja
võetakse asendusmeetmed.4
Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetlus on vajalik üksnes juhul, kui arendaja leiab
negatiivsest hinnangust hoolimata, et kava või projekt tuleks siiski ellu viia ülekaalukatel
avaliku huviga seotud põhjustel. See on võimalik üksnes siis, kui puuduvad alternatiivsed
lahendused, ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kui
Natura 2000 üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad asendusmeetmed. Sellistel
juhtudel võib olla vajalik ka ettevaatuspõhimõtte rakendamine, eelkõige seoses kohaldatavate
asendusmeetmete ulatusega5.
1
EE0010150
2
PAIS012350
3
Registreeritud dokumendihaldussüsteemis (DHS) 21.05.2018 nr 6-3/18/6095-4 all.
4
Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsus haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-16-478/44
5
Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4
rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: Natura hindamine |
Keskkonnaamet
1. Alternatiivide hindamine
1.1. Alternatiivlahenduste kaalumine
Esimene loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohase menetlusega ette nähtud kohustus on uurida,
kas kavale või projektile leidub alternatiive.
Elupaikade direktiivi juhendi 5.3.1. „Alternatiivlahenduste uurimine” kohaselt tuleb kooskõlas
vajadusega hoida ära Natura 2000 võrgustiku soovimatut kahjustamist juhul, kui selgitatakse
välja oluline negatiivne mõju ala terviklikkusele, kaaluda pakutava kava või projekti põhjalikku
läbivaatamist ja/või tühistamist. Seega peavad pädevad asutused analüüsima ja tõendama
asjaomase kava või projekti vajalikkust. Seejärel peaksid pädevad asutused uurima võimalust
kasutada alternatiivlahendusi, mis aitaksid paremini tagada asjaomase ala terviklikkust.
Analüüsida tuleb kõiki teostatavaid alternatiive, mis vastavad kava või projekti eesmärkidele,
eelkõige nende suhtelist tulemuslikkust seoses ala kaitse-eesmärkide, ala terviklikkuse ja
Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe toetamisega. Need võivad hõlmata alternatiivseid
asukohti või marsruute, teistsugust mastaapi või arengukava või alternatiivprotsesse.6 Seega
alternatiivseks lahenduseks võib olla teistsugune projekteerimislahendus või ka laiem
võimalus sama üldeesmärgi saavutamiseks. Kava või projekti eesmärke tuleks analüüsida
mitte ainult seoses ühe konkreetse tehnoloogiaga, vaid pigem seoses teatava eesmärgi
saavutamisega (nt hüdroenergiakava või -projekti puhul tuleks selle eesmärgi analüüsimisel
lähtuda taastuvenergia tootmisvõimsusest megavattides, et oleks võimalik hinnata ka muude
tehnoloogiate kasutamise võimalusi (nt hüdroenergia asemel tuule-, päikese- või geotermiline
energia)7.
Taotletava tegevuse eesmärk on elektritootmine. Natura hindamise raames tuleb alternatiive
käsitleda laiemalt (alternatiivsed asukohad, alternatiivprotsessid jm) ja ei saa alternatiivide
hindamise eeldusena arvestada üksnes seda, kas taotleja on reaalselt nõus alternatiive
rakendama või mitte.
1.2. Alternatiivlahendused
1.2.1. Teises asukohas või teise tehnoloogiaga hüdroenergia kasutamine
Alternatiivlahenduseks Jägala jõge paisutamisel hüdroelektrienergia tootmisele on mõnes
teises asukohas ja teise tehnoloogiaga hüdroelektrienergia tootmine.
Linnamäe HEJ koguvõimsuseks on 1,15 MW. Arvestades, et Jägala jõgi on Narva jõe järel teise
suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi Soome lahe vesikonnas, ei võimaldaks teised jõed ühe
hüdroelektrijaama baasil toota samas suurusjärgus elektrienergiat nagu Jägala jõe
paisutamine Linnamäe paisu lävendis. Hüdroenergia kasutamine on Eestis piiratud piisavalt
suure valgala ja vooluhulga ning languga jõgede vähesuse tõttu. 1.06.2021 seisuga töötab Eestis
keskkonnaloa alusel 28 hüdroelektrijaama8, neist kaks Jägala loodusalal. Lisaks Linnamäe
HEJ-le paikneb sellest ülesvoolu Jägala Energy OÜ-le9 kuuluv Jägala Energy HEJ, mille
6
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01) https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES
7
Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“. Brüssel, 28.9.2021
C(2021) 6913 final
8
Keskkonnaameti koduleht. Arvutivõrgus: Paisud ja paisutamine | Keskkonnaamet
9
Reg kood 10480870
installeeritud koguvõimsuseks on 2 MW. Teoreetilisest Eesti hüdroenergeetika mahust
(võimsus kokku 30 MW) on kasutusel vaid veerandik – 2019. a kokku 7,3 MW. Eestis on
hinnatud potentsiaalseks HEJ rajamist Narva jõel täiendavalt 75 MW, Pärnu jõel 10 MW,
potentsiaalseteks hüdroelektrienergia tootmise jõgedeks peeti ka Selja, Pirita, Purtse, Kasari ja
Navesti jõge, kuid potentsiaali hindamisel ei arvestatud keskkonnaalaste (sh looduskaitseliste)
piirangutega10. Nimetatud perspektiivsetel hüdroenergia kasutamist võimaldavatel jõgedel
takistavad suuremate HEJ-de rajamist jõelõikude kuulumine kaitstavate alade, sh Natura 2000
võrgustiku koosseisu. Narva jõgi on lisaks ka piiriveekogu, mille hüdroenergeetiline potentsiaal
on valdavalt rakendatud Venemaa halduses olevas HEJ-s. Taastuvenergia aastaraamatu 2019
kohaselt ei lisandunud ka 2019. a Eestis hüdroenergia tootmisvõimsuseid ning installeeritud
koguvõimsus on jätkuvalt 7,3 MW. Eleringi andmetel toodeti 2019. a võrku 22 GWh
hüdroelektrienergiat, mis on küll sarnases mahus võrreldes eelneva aastaga, kuid on viimaste
aastate valguses siiski tagasihoidlik. Hüdroelektrienergia toodang sõltub Eestis täna mitte
niivõrd tootmisüksuste võimsuse kasvust, vaid soodustavatest looduslikest tingimustest ja
veerohkusest, mis sõltuvalt aastast jätab kuiva suveperioodi või lumevaese talve tõttu jälje ka
hüdroelektrienergia toodangule. Karmimad keskkonnanõuded on kaasa toonud perspektiivi, et
hüdroenergia osakaal tulevikus väheneb paisude lammutamise tagajärjel11.
Hüdroenergia potentsiaali on Eestis võimalik kasutada teistsugust tehnoloogiat - pump-
hüdroakumulatsiooni-elektrijaama (edaspidi PHAJ) rajades. Pumbaga hüdroelektrijaamad
on juba pikka aega üle maailma olnud kõige kindlam ja soodsam viis suuremahuliselt energiat
salvestada. See aitab elektrisüsteemi tasakaalustada ja võimaldab fossiilmajanduselt üle minna
taastuvenergiale. Hüdropump-elektrijaamade tehnoloogia eelduseks on olnud aga mägede
olemasolu, mis piirab oluliselt sobivaid asukohti. Zero Terrain tehnoloogiat saab kasutada ka
piirkondades, kus tavapäraselt puuduvad hüdroenergia projektidele vajalikud tingimused, nt
mäed või suured jõed. Zero Terrain salvestustehnoloogia uudsus seisneb alumiste reservuaaride
paigutamises sobiva geoloogiaga maakoorde ja pinnaveekogude kasutamises ülemiste
reservuaaridena12. Tegemist on hüdroelektrijaama vormiga, mis kasutab ülemist ja alumist
veehoidlat tsükliliselt vett pumbates. Energiasüsteemi miinimumkoormuse ajal pumbatakse
vett alumisest veehoidlast ülemisse, tippkoormuse ajal aga toodetakse elektrienergiat, mistõttu
kasuteguriks on 70-85%. PHAJ rajamine on üheks soodsamaks ja traditsioonilisemaks
lahenduseks mittejuhitava võimsusega (st otseselt energiaallika intensiivsusest sõltuvate)
elektrijaamade poolt toodetud elektrienergia pikaajaliseks ja suuremahuliseks salvestamiseks.
Lisaks elektrienergia salvestamisele seisneb PHAJ eelis väga kiires võimsuse
reguleerimisvõimekuses tulenevalt nõudlusest või elektri ööpäevasest hinnakõikumisest ning
suutlikkuses teiste, mittejuhitavate elektritootjate ebaühtlast elektritootmist (nt tuulepargid,
mille tootlikkus sõltub tuulest) ja aeglast reguleeritavust (nt soojuselektrijaamad ja
tuumajaamad) kompenseerida. Selle omaduse tõttu täidavad PHAJ-d lisaks elektriturul
osalemisele tihti ka avariireservi, reguleerimisenergia tootja ning sageduse hoidmisega seotud
ülesandeid elektrisüsteemides13. Hetkel toimub keskkonnamõju hindamine14 Paldiski lahte
PHAJ rajamiseks, asukohana on varasemalt kaalutud ka Muuga sadama piirkonda.
Kavandatava jaama nimivõimsus on 520 MW koos kolme pump-turbiiniga. Elektrituruseaduse
(edaspidi ELTS) § 211 kohaselt on tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200
MW, elutähtsa teenuse osutaja. Seega osutaks Paldiski PHAJ elutähtsat teenust. PHAJ on
10
Kaljuvee, Heiko. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine, Eesti maaülikooli magistritöö, 2018
11
Annus, M jt. Taastuvenergia aastaraamat 2019. Eesti Taastuvenergia Koda. Arvutivõrgus
ETEK_aastaraamat_A4_2019_veeb.pdf (taastuvenergeetika.ee)
12
Energiasalv koduleht. Arvutivõrgus: Zero Terrain tehnoloogia - Energiasalv
13
Skepast&Puhkum. 2018. Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine
(KMH). Aruanne. Arvutivõrgus: paldiski_phaj_kmh_aruanne_2018-06-05.pdf (skpk.ee)
14
Algatatud TTJA 12.09.2019 otsusega nr 16-6/19-2442-002.
kavandamisel ka Alutaguse valda, kus on algatatud PHAJ detailplaneering ja keskkonnamõju
strateegiline hindamine15. PHAJ rajamisel kasutatakse ära kaevandustegevuse tagajärjel
tekkinud pinnavorme: Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi osaliselt aherainepuistanguga
kaetud ala ning maa-aluseid kaeveõõnsusi. Kavandatava Estonia PHAJ koguvõimsus on 50
MW16.
Kokkuvõtvalt, ehkki jõgede hüdroenergia teoreetilisest mahust (30 MW) toodetakse täna vaid
veerandiku, ei ole jõge paisutades hüdroenergia kasutamine vähesest tootlikkusest ja
keskkonnanõuetest tulenevalt perspektiivikas üheski asukohas. Tootmismahud on väikesed:
Linnamäe HEJ 1,15 MW, aastatoodang vahemikus 5-7 GWh, võrdluseks kõikide HEJ-de
installeeritud koguvõimsus 2019. a 7,3 MW, summaarne toodang 22 GWh. Oluliseks
takistavaks asjaoluks on ebasoodsad mõjud Natura ala(de)le. Eestis on kavandamisel kaks
PHAJ-d, millest Paldiski PHAJ nimivõimsus on 520 MW, mis osutaks ühtlasi ka ELTS kohaselt
elutähtsat teenust. Kavandatava Estonia PHAJ koguvõimsuseks on 50 MW. Zero Terrain
tehnoloogiat saab kasutada ka piirkondades (nt Eestis), kus tavapäraselt puuduvad hüdroenergia
projektidele vajalikud tingimused, nt mäed või suured jõed.
1.2.2. Teised alternatiivenergia kasutamise viisid
Alternatiivlahenduseks hüdroenergia kasutamisele elektrienergia tootmiseks ja
paisutamisele on teised alternatiivenergia kasutamise viisid nagu tuule- ja
päikeseenergiast ning biomassist taastuvenergia tootmine.
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK 2030) kohaselt on kõige rohkem
elektritootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad Eestis biomass ja tuul. 2016. a seisuga oli
Eestis kokku võrku ühendatud 375 MW elektrituulikuid elektritoodanguga 589 GWh aastas 17.
2019. a seisuga jääb uute installeeritud tuulikute keskmine tootmisvõimsus maismaatuulikute
puhul 3,1 MW ja meretuulikute puhul 7,2 MW juurde. Tulevikus oodatakse 20-30 MW
tuulegeneraatorite kerkimist18. Seega võrreldes Linnamäe HEJ tootmisvõimsusega (1,15 MW)
on ainuüksi ühe maismaatuuliku võimsus 2,5 korda suurem. Arvestades keskmist meretuuliku
võimsust, jääb Linnamäe HEJ võimsus maha lausa 5-6 korda. Tuuleparkidest on Aulepa
tuulepark Eesti võimsaim, mis koosneb 16 tuulikust koguvõimsusega 48 MW. Aastas toodab
Aulepa tuulepark ligikaudu 80 GWh elektrit. Eesti Energia AS soovib Liivi lahte rajada
meretuuleparki, mille koguvõimsuseks on planeeritud koguni 1000 MW. Olenevalt valitud
tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut, planeeritavate tuulikute nimivõimsus
on vahemikus 6-20 MW19.
Biomassi, biogaasi ja biolagunevaid olmejäätmeid kasutavaid elektrijaamasid on Eestis
installeeritud võimsusega 166 MW elektritoodanguga ligikaudu 681 GWh. Võttes arvesse ka
biomassi koospõletamist Narva elektrijaamades, toodeti 2016. a bioenergiast ligikaudu 790
GWh elektrienergiat. Geograafiliste tingimuste tõttu on Eestis madal potentsiaal hüdroenergia
kasutamiseks ning päikeseenergia kasutamine elektritootmisel on leidnud rakendust peamiselt
väikelahendustena.20
15
Algatatud Alutaguse Vallavolikogu 23.08.2018 otsusega nr 96.
16
Skepast&Puhkum. 2020. Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama DP ja KSH KSH aruande eelnõu.
Arvutivõrgus: 1ffd9b87-b79f-4c0a-b954-2436bda7109b (alutagusevald.ee)
17
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
18
Energiatalgud veebileht. Arvutivõrgus: Elektrituulik | Energiatalgud
19
Skepast&Puhkim. 2020. Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine. Programm. Arvutivõrgus: Microsoft
Word - LLMTP_kmhp_täiendatud_13082020 (liivimeretuulepark.ee)
20
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
Statistikaameti andmetel toodeti 2020. a elektrienergiat taastuvatest allikatest kokku 2599
GWh, mis jagunes järgmiselt: 1) biomass 1426 GWh; 2) tuuleenergia 844 GWh; 3) jäätmekütus
149 GWh; 4) päikeseenergia 119 GWh; 5) hüdroenergia 31 GWh; 6) biogaasid 30 GWh 21.
Seega moodustab hüdroenergia taastuvenergiast vaid 1,2% ja selle osakaal tulevikus saab
suureneda vaid uutel tehnoloogiatel (nt PHAJ) põhineval hüdroenergia kasutamisel. Jõgede
paisutamisel saadava elektri osakaal väheneb tulevikus tõenäoliselt veelgi – arvestades, et
energiarikkamad jõed asuvad Natura aladel, jõeliste elupaigatüüpide tänane seisund Eestis on
ebasoodne, HEJ mõju jõelisele elupaigatüübile on negatiivne, on pigem tõenäoline selle
vähetootliku energialiigi kasutamisest loobumine. Seda toetab ka asjaolu, et Vabariigi Valitsuse
24.09.2020 istungil on heaks kiidetud muuhulgas järgmine Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni
teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“
kohta: „Toetame taastuvenergialahendusi, mis on seotud avamere tuuleparkide, päikeseparkide
ja kestliku bioenergia kasutuselevõtuga. Toetame kestlikke, elurikkust hoidvaid ja
toidujulgeolekut arvestavaid energiatootmislahendusi, võttes arvesse liikmesriikide
eripärasid.“22. Seega on rõhutatud, et taastuvenergialahendused peavad olema elurikkust
hoidvad ja toetatavad lahendused on eelkõige tuule- ja päikesepargid ning bioenergia.
Hüdroenergia kasutamine jõgede paisutamisel hävitab elupaikasid (olulisemad kahjud
seisnevad koelmualade uputamises ja kalade vaba liikumise takistamises paisust üles- ja
allavoolu) ja on vastuolus elurikkuse hoidmise põhimõttega.
ENMAK 2030 kohaselt prognoositakse taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri
lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud
koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest
energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises
50%-ni. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiast moodustab suurema osa
biomassist ning tuulest toodetud elekter23.
Euroopa Liit on liitunud Pariisi kokkuleppega, mis seab eesmärgiks kliima soojenemise
pidurdamise. Euroopa Liit on Euroopa rohelise kokkuleppe raames võtnud endale ka eraldi
ambitsioonika kohustuse saavutada aastaks 2050 liiduülene kliimaneutraalsus. Võtmefaktoriks
nende eesmärkide saavutamisel on üleminek jätkusuutlikule energiasüsteemile, milles
taastuvenergia mängib võtmerolli. Taastuvenergia tuleviku vaates on suurima potentsiaaliga
meretuuleenergia, kuna just meretuule toel tehtav energiapööre oleks tarbijale kõige odavam.
Läänemerel on tänu mitmetele soodsatele eeltingimustele meretuuleparkide arengu vallas suur
potentsiaal. Täna on Läänemerel installeeritud hetkevõimsusi 2,2 GW ning roheenergeetika
arvestuslik kogupotentsiaal on üle 90 GW. Selle potentsiaali kasutamiseks on otstarbekas luua
Läänemere-äärseid riike ning meres paiknevaid ja rajatavaid tuuleparke ühendav mere-
energiavõrgustik. See annaks võimaluse panustada kliima- ja energiapoliitika eesmärkide
saavutamisse, turgude senisest suuremasse integreerimisse ja tagada nii riikide kui ka regiooni
kui terviku varustuskindlus. Ühtne mere-energiavõrk loob võimaluse ka uutele tehnoloogiatele
nagu nt vesinikuenergeetika, mille arenguga tekiks võimalus energiat salvestada ja vajadusel
eri riikide vahel suurtes kogustes transportida. Läänemere tuuleenergia kogupotentsiaali
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
21
Statistikaameti koduleht. Arvutivõrgus: Energeetika | Statistikaamet
22
Riigikantselei 24.09.2020 kiri nr 2-5/20-01347-3 „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu
elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta“. Arvutivõrgus: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa
Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta
23
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
rakendades oleks võimalik selle energiahulgaga katta kolmandiku kõigi Läänemere-äärsete
riikide aastasest elektrienergia vajadusest24.
Kokkuvõtvalt on tootlikumad taastuvenergiaallikad Eestis biomass, tuuleenergia,
jäätmekütus ja päikeseenergia, mis on reaalseks alternatiiviks Natura ala kahjustavale
hüdroenergia kasutamisele jõgede paisutamisel. Reaalseks alternatiiviks saab lugeda vaid
uutel tehnoloogiatel põhinevat hüdroenergia kasutamist (nt PHAJ). Ka on teised
alternatiivenergiaallikad oluliselt suurema tootlikkusega ja neid on võimalik rajada
Natura 2000 võrgustiku alasid kahjustamata. Võrdluseks Linnamäe HEJ võimsus 1,15
MW, Aulepa tuulepargi koguvõimsus 48 MW (ühe tuuliku võimsus 3 MW), kavandatava
Paldiski PHAJ võimsus 520 MW, kavandatava Liivi lahe meretuulepargi võimsus 1000
MW (ühe tuuliku nimivõimsus 6-20 MW).
1.2.3. Põlevkivil baseeruv elektritootmine
Alternatiivlahenduseks hüdroenergia kasutamisele elektrienergia tootmiseks ja
paisutamisele on põlevkivil baseeruv elektritootmine.
Elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega Eestis oli 2020. a suurusjärgus 8,44 TWh
aastas. Eesti elektrisüsteemis on 2021. aasta alguse seisuga installeeritud
netotootmisvõimsus 2337 MW. Igal ajahetkel tegelikult kasutatav võimalik
netotootmisvõimsus on aga väiksem, kuna oma mõju avaldavad tootmisseadmete remondid ja
avariid ning osade tootmisseadmete genereerimise võimekus sõltub tuule-, päikese- ja
hüdroressursside olemasolust25.
Enam kui ¾ kogu toodetud elektrist pärineb põlevkivi peamise kütusena kasutavatest
soojuselektrijaamadest. Põlevkivi kasutavad Eestis kolm elektrijaama: Eesti Soojuselektrijaam,
Balti Soojuselektrijaam ja Sillamäe Soojuselektrijaam. 2016. a elektri süsteemihalduri
varustuskindluse aruandest lähtuvalt on installeeritud võimsus Eesti Elektrijaamas 1355 MW,
Balti Elektrijaamas 322 MW ning Sillamäe Soojuselektrijaamas 16 MW. Lisaks
olemasolevatele põlevkivi kasutavatele energiaplokkidele on valminud põlevkivi ja kuni 50%
ulatuses biomassi põletamise võimekusega Auvere elektrijaam elektrilise netovõimsusega 270
MW. Seoses karmistuvate keskkonnanõuetega, mis eelkõige puudutavad elektrijaamadest õhku
paisatavaid heitmeid (väävliühendid, lämmastikuühendid, peenosakesed jms), toimub
vanemate keskkonnanõuetele mittevastavate energiaplokkide järkjärguline kasutamise
lõpetamine perioodil 2016-2023 mahus 501 MW. Aastaks 2031 suletakse ülejäänud
tolmpõletusplokid ning olemasolevatest ja ehitatavatest suurematest tootmisvõimsustest jääb
järgi 2 keevkihttehnoloogial plokki ja Auvere elektrijaam koguvõimsusega 700 MW26.
Põlevkivielektrijaamad töötasid nt 2020. a väga kaugel oma täisvõimsusest. Põlevkivijaamade
kasutatav võimsus on tõenäoliselt lähiaastatel vähenemas, kuna põlevkivielekter ei suuda turul
tavaolukorras konkureerida teiste, väiksema CO2 emissiooniga tootmisviisidega. See, et
põlevkivijaamad töötavad väikese võimsusega, viitab tootmisvõimsuste ülejäägile ning
vähenenud konkurentsivõimele. Eesti ja Euroopa ekspertide tänasel teadmisel on ühtse Euroopa
energiaturu raames Eesti tarbijate varustuskindlus tagatud praegu ja ka 2030. a ka juhul, kui
meie enda põlevkivijaamad ei tööta27.
24
Elering koduleht. Arvutivõrgus: Elektri tarbimine ja tootmine | Elering
25
Elering koduleht. Arvutivõrgus: Elektri tarbimine ja tootmine | Elering
26
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
27
Elering koduleht. Arvutivõrgus: Elektri tarbimine ja tootmine | Elering
Põlevkivist elektritootmise puhul tuleb Euroopa Liidu pikaajalistest kliima- ja energiapoliitika
eesmärkidele tuginevalt liikuda senini valdavas osas põlevkivi otsepõletustehnoloogiate juurest
kõrgemat põlevkivi lisandväärtust, ressursi kasutamise efektiivsust (enam kui 75%) ning
madalamat keskkonnamõju võimaldavale põlevkiviõli- ja elektri koostootmislahenduste
rakendamise suunas. ENMAK 2030 ettevalmistavate uuringute käigus teostatud elektritootmise
pikaajaliste stsenaariumide analüüsi põhjal väheneb otsepõletusel baseeruva põlevkivielektri
konkurentsivõime järk-järgult. Eelkõige tuleneb see kasvavatest CO2 hindadest ja põlevkivi üha
laiemast kasutamisest põlevkiviõli tootmiseks, mis piiratud aastase põlevkivi kaevandusmahu
20 miljonit tonni aastas korral toob kaasa konkurentsi põlevkivi kui energiaressursi kasutusel
ning sellest tulenevalt ka põlevkivi hinnatõusu28.
Samaaegselt põlevkivi kasutavate elektrijaamade võimsuse kahanemisega on ette näha
põlevkiviõli tootmise arendamist, mille efektiivsuse maksimeerimiseks on vajalik
põlevkiviõli tootmise üheks jäägiks oleva uttegaasi kasutamine, sh elektritootmisel.
Põlevkiviõli tootjate plaanide realiseerumisel võib õlitootmise kõrvalsaadusena tekkivast
uttegaasist ja põlevkivi poolkoksist toota enam kui 5 TWh elektrit aastas, mis oma
marginaalkuluga on ka regionaalsel Euroopa Liidu elektriturul konkurentsivõimeline29.
Energiajulgeoleku seisukohalt on põlevkivil ja põlevkivi kasutavatel elektrijaamadel
jätkuvalt oluline roll. ENMAK 2030 kohaselt muutub energiajulgeoleku tagamise
seisukohalt põlevkivist elektrienergia pideva tootmise asemel olulisemaks põlevkivi
kaevandamisvõimekuse olemasolu, et vajaduse tekkimisel oleks vajalik põlevkivi
võimalik elektritootmiseks suunata. Seega on energiajulgeoleku seisukohalt oluline
põlevkivisektori konkurentsi- ning investeerimisvõimekuse säilitamine30.
1.4. Tegevusest loobumine ja Natura ala terviklikkuse taastamine
VeeS § 174 lg 3 kohaselt peab paisu omanik või valdaja LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud
paisul tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Seadusest tuleneva kohustuse
täitmiseks on kalade rändeteede avamist Linnamäe paisul analüüsitud mitmel korral ja kaalutud
erinevaid lahendusi. Natura asjakohase hindamise käigus tegi Keskkonnaamet kindlaks, et
elektritootmise ja paisutamise jätkamise korral ei ole toimivat lahendust, mis tagaks samal ajal
Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmise ja ala terviklikkuse taastamise. Järgnevalt
analüüsib Keskkonnaamet Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmiseks ja ala
terviklikkuse taastamiseks sobivaid lahendusi Linnamäe paisul tegevusest loobumise
korral .
Aastatel 2010-2013 kaaluti meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames
võimalusi kalapääsu lahendusteks, mis võimaldaksid jätkata elektritootmisega, samal ajal täita
veeseadusest tulenevat nõuet tagada kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu: erinevad
kalatreppide variandid vahetult hüdrosõlme juures, rändekanal ümber Linnamäe HEJ
kompleksi ja paisjärve Jägala jõe vasaku kalda pool, möödaviikpääs ümber Linnamäe Jägala
28
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
29
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
30
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
jõe paremal kaldal. Kõikide nende alternatiivide realiseerimise otstarbekus on seatud kahtluse
alla erinevatel põhjustel, sh vähene toimivus31.
Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin
OÜ 2010. a eelprojekti, mis käsitleb kolme varianti kalade rände tagamiseks: 1) Põhivariant.
Kalade ülesvoolu pääsemiseks rajatakse jõe vasakule kaldale püstpiludega kamberkalapääs.
Kalade allavoolupääsu renn kujundatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse; 2)
Alternatiiv 1. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade
ülesvoolu rändeks paigaldatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse kalalift; 3)
Alternatiiv 2. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade
ülesvoolu pääsemiseks pikendatakse olemasolevat kalatreppi ning selle kõrvale (läbi
ülevoolupaisu) rajatakse peibutusvoolu kanal. Veehoidla tühjenduskanal jääb olemasolevasse
asukohta. Täiendavalt 2010 kalapääsu projektile kavandati neljas variant: 4) Antud variandi
kohaselt rajatakse kamberkalapääs HEJ-st paremale. Allavoolurändel olevad kalad suunatakse
veehoidla tühjenduskanalisse kujundatud allavoolupääsu32.
Ükski neist lahendustest tänastele teadmistele tuginedes efektiivselt ei toimiks, seega pais
toimiks kõigi nende lahenduste korral edasi rändetõkkena. Samuti säiliksid sellised ebasoodsad
mõjud Jägala loodusalale nagu elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ja kaitse-eesmärgiks olevate
liikide elupaikade uputamine, elupaikade killustamine, settereostuse oht, veetemperatuuri tõus
paisjärves, veetaseme kõigutamine Linnamäe HEJ-st allavoolu jäävas osas, siirdekalade
noorjärkude suremus turbiinides allavoolu laskudes. Kokkuvõttes ei tagaks sellised lahendused
Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmist ega ala terviklikkuse taastamist, mistõttu nende
elluviimisest on loobutud.
2013. a kaaluti kalapääsu põhivariandina ülevoolupaisu alumise osa avamist tagamaks jõe
paisutuseta läbivoolu hüdrosõlmest. Varem toimunud paljude alternatiivide sõelumisel ja
analüüsil peeti ainukeseks reaalseks kehtivale keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks
alternatiivi – avada Linnamäe pais kaladele (ülevoolupaisu kehasse kahe kaarja ava lõikamine)
ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Koos sellega likvideerub ka Linnamäe paisjärv.
Kirjeldatud alternatiiv võimaldab Linnamäe hüdrosõlme (mälestiseks oleva paisukeha, aga
vajadusel ka HEJ hoone ja ülejäänud hüdrosõlme osad) konserveerimist ja eksponeerimist
ehitismälestisena. Kaaluti ka kaht teist alternatiivi: elektritootmise lõpetamine ja paisutuse
likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu osalise või täieliku lammutamise teel.
Töörühma arvates on ülevoolupaisu osaline likvideerimine visuaalselt maastikupilti häiriv
lahendus. Linnamäe hüdrosõlme täieliku likvideerimisega kaasneb ajaloolise rajatise täielik
likvideerimine looduspildist ning jõesängi taastamine algsel kujul. Muinsuskaitseamet on
avaldanud oma seisukoha Eesti Energia AS-le vee erikasutusloa andmisest keeldumise
korralduse eelnõu kohta. Muinsuskaitseamet toetab kalade rändetingimuste parandamiseks
Linnamäe HEJ paisu juures lahendust, millega säilivad Linnamäe paisjärv ja Linnamäe HEJ
kompleks. Paisjärve tühjakslaskmise korral soovib Muinsuskaitseamet jõe ajaloolise sängi
taastamist, mis eeldab nende arvates suuremahulist ning ressursikulukat muda eemaldamist ja
kalda erosioonikindlaks muutmist. Muinsuskaitseameti ettepanek Linnamäe paisjärve
säilitamise osas on vastuolus lõheliste sigimis- ja elupaiga taastamise eesmärgiga, mis tuleneb
kehtivast keskkonnaõigusest. Projekti elluviimisel jääb jõgi voolama väljakujunenud
31
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon.
Lisa 1 Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Eelprojekt
32
Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe
hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010;
Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe
hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekti täiendus. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2011.
ajaloolisse jõesängi. Jägala jõe voolusängi on mõnevõrra ümber kujundatud vahetult
Linnamäe HEJ läheduses, ent jõesängi ajalooline asukoht on veehoidla all säilinud.
Kavandatava tegevuse põhivariandi realiseerimisel säilib HEJ hoone ning sellele tuleb leida
kasutus näiteks muuseumina või külastuskeskusena. Pais säilib maamärgina koos jalakäijate
sillaga.33
2020. a on koostatud uued võimalikud kalapääsu lahendused34 (edaspidi kalapääsu projekt)
koos mõju eelhinnanguga35, mis võimaldaks Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmise ja ala
terviklikkuse taastamise. Kalade rändetee avamise ja kaitse-eesmärgiks olevate liikide
elupaikade taastamise, seega ka Jägala loodusala terviklikkuse taastamise tõhusaks lahenduseks
Jägala jõe alamjooksul on Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine. See
seisukoht on kinnitust leidnud varasemates uuringutes36.
Linnamäe hüdrosõlm koosneb järgmistest osadest.
1) Parema kalda betoonpais. See on betoonist umbpais pikkusega 31,5 m, mille
ülesandeks on veevoolu tõkestamine ümber hüdroelektrijaama hoone jõe parema kalda
poolt.
2) Jaamahoone. Käesoleval ajal on hoones kolm Waterpumps WP Oy mittereguleeritavat
propeller tüüpi otsevoolu turbiini, igaüks vooluhulgale 5 m3/s. Turbiinide
sissevooluavade ees turbiinikambreid üksteisest eraldavate seinte vahel paikneb kaks
rida prahivõresid – vana ribaterasest prahivõre piide vahelise sammuga 5 cm ja selle
peale asetatud uus ribaterasest võre piide vahelise sammuga 2,5 cm.
3) Veehoidla tühjenduskanal. Veehoidla tühjenduskanal (b=2,9 m) on suletav
hüdrosilindri abil ülestõstetava vertikaalse tasapinnalise metallvarjaga. Kui Jägala jõe
vooluhulk on liiga väike turbiinide tööks, siis lastakse varja alt läbi sanitaarvooluhulk.
Kanali põhjas paikneb põhjalase. Varasemalt oli põhjalase suletud ülavee poolt
metallkilbiga. 2011. a paigaldati lisaks sissevoolul asuvale vanale metallkilbile
põhjalaskme väljavoolu poolsele küljele käsitsi juhitav spindlitega metallvari.
4) Kalatrepp. 1922.-1924. a ehitatud kamberkalapääsu kanal on 24 m pikkune ja 4,4 m
laiune. Kanal jaotati kambriteks puidust vaheseintega. Teadaolevalt ei töötanud see
kalapääs efektiivselt. 2002. a kalapääsu ei taastatud.
5) Ülevoolupais. 40 meetri pikkune kaarjas betoonist ülevoolupais on ettenähtud
veehoidla ületäitumise vältimiseks. Vee voolamine üle ülevoolupaisu toimub juhul, kui
Jägala jõe vooluhulk on suurem, kui HEJ turbiinide läbilaskevõime. Ülevoolupaisult
laskuva veevoolu rahustamiseks on selle all rahustuskaev ja kaks hammastena ehitatud
voolurahustusseina ~20 ja ~60 meetri kaugusel.
33
Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe
hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013; Kalade rändetee avamine
Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves, TÜ Eesti Mereinstituut,
Ökokonsult OÜ. 2014.
34
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti
Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020. Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487
„Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus.
35
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju
eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. Eelhinnang on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487
„Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus.
36
Metsur, M. jt 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne. AS Maves
6) Vasaku kalda betoonpais. See on betoonist umbpais pikkusega 30 m, mille ülesandeks
on veevoolu tõkestamine ülevoolupaisu kõrvalt jõe vasaku kalda poolt.
7) Jalakäijate sild. 2002. a koos HEJ taastamisega ehitati üle Linnamäe hüdrosõlme 1,8
m laiune ja 115,6 m pikkune vantsild. Tegemist on uue rajatisega ja 1922.-.1924. a
rajatud kompleksil jõe ületamise võimalus puudus37.
Kalapääsu projektis esitatud kalapääsu variant 1 näeb ette vasakkalda betoonist umbpaisu
lammutamise kuni ülevoolupaisuni ja kogu jõe veevoolu juhtimise säilitatavast
konstruktsioonist mööda. Selleks rajatakse vasakkalda poole tugisein ning kujundatakse seina
ja säilitatava ülevoolupaisu vahele uus kärestikuline voolusäng. Variant 2 näeb ette
ülevoolupaisu ja voolurahusti lammutamise ning jõe veevoolu juhtimise läbi rajatud ava.
Säilitatavate konstruktsioonide vahele kujundatakse lammutatud konstruktsioonide asukohas
uus kärestikuline voolusäng. Variant 3 näeb ette kõikide paisu osade (sh paisu kohal olev
jalakäijate sild) lammutamise, jõeoru taastamise looduslähedasena ja lammutatud
konstruktsioonide lõigus kärestiku rajamise38.
Keskkonnamõju seisukohast on tegemist ehitustööga, mille käigus kasutatakse tavalisi
ehitusmasinaid ja tööriistu ning materjale nagu betoon, maakivid, kruus. Ehitustööde otsene
oluline mõjuala piirdub hüdrosõlme ja selle ümbruse tugevasti muudetud piirkonnaga (kuni 4
ha). Likvideerub Linnamäe paisjärv kogupindalaga 31 ha, taastub ligikaudu 5 ha veepinda
jõesängis. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest,
sagedusest ja pöörduvast toimest tulenev oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Ehituse
ajal ei saa välistada lühiajalist heljumikoormuse tõusu jões. Kärestiku ehitusalalt juhitakse
jõevool mööda, seetõttu on ehitusaegne heljumi teke piiratud. Setete kõrvaldamine paisjärve
põhjast vajalik ei ole: jõesängist on need suures osas eelnevate veehoidla tühjendamistega ära
kantud, paisjärve alal soodustavad need haljastumist. Ehitusjäätmed ning ülejääv pinnas tuleb
anda üle jäätmete käitlejale39.
Kõik 3 kalapääsu projektis väljapakutud varianti tagavad kaladele vaba läbipääsu ja sobivad
rändetingimused. Hüdraulilised tingimused on nõrgema ujumisvõimega liikide jaoks
soodsaimad variandi 1 korral (kärestiku lang 1,5%) ning mõnevõrra ebasoodsamad variandi 2
(1,7%) ja 3 korral (2,0%). Siiski on ka 2,0%-lise languga kärestik üldjuhul alati nõrgema
ujumisvõimega liikidele probleemideta läbitav. Parema ujumisvõimega liikide jaoks pole
olulist vahet, kas kärestik on 1,5; 1,7 või 2,0%-lise languga. Ühtviisi hästi läbitavad on need
kõik. Elupaigaliselt on enamikule kaladele väärtuslikumaks elupaigaks väiksema languga (1-
1,5%) kärestikud. Suurema languga kärestikud (≥2%) sobivad elupaigaks vaid hea
ujumisvõimega liikidele, näiteks lõhelastele. Arvestades aga, et koosluse juhtliigiks Jägala jõe
alamjooksul on väga hea ujumisvõimega lõhe, kelle noorjärkude eelistatud elupaigaks jõgedes
on just suure languga kärestikud, siis tuleb kõik 3 varianti elupaigalise väärtuse poolest lugeda
ligikaudu samaväärseteks. Looduskaitseliselt tuleb selgelt eelistada varianti 3, mille puhul
taastatakse kõige looduslähedasem (algupärasele lähedasem) olukord. Kõige ebasoodsam on
variant 1, mille puhul jäävad inimese tekitatud tehisrajatised ja –olud kõige enam domineerima.
Kärestiku rajamiseks kasutatavad materjalid on kõigi 3 variandi puhul planeeritud sobivalt.
Kokkuvõtvalt on tegevusest loobumine, elupaikade taastamine ja rändeteede avamine
vajalik Jägala loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja ala terviklikkuse
37
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti
Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020
38
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti
Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020.
39
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju
eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020.
taastamiseks. Paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise lõpetamisel ja kaladele vaba pääsu
tagamisel paisust üles- ja allavoolu oleks mõju Natura alale positiivne, kuna see võimaldaks
taastuda elupaigatüübil jõed ja ojad ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadel ja nende
asurkondadel ehk pikemas perspektiivis saavutada ala kaitse-eesmärgid ja taastada ala
terviklikkus.
Paisutuse likvideerimiseks tingimuste seadmisel saab aluseks võtta 2020. a koostatud kalapääsu
projekti40 koos mõju eelhinnanguga41. Kõik kalapääsu projektis pakutud 3 varianti on
kooskõlas Jägala loodusala kaitse-eesmärkidega ja tagavad ala terviklikkuse. Kalastiku
ja jõe kui elupaiga seisukohalt eelistatud variandiks on variant 3, variant 2 ja seejärel 1
ees42. Samuti on Natura ala kaitse-eesmärke arvestades sobilik 2013. a koostatud kalapääsu
põhivariant (ülevoolupaisu alumise osa avamine), paisutuse likvideerimisel saab aluseks võtta
ehitusprojekti koos mõjude eelhinnanguga43,44.
1.5. Järeldused
Keskkonnaamet ei tuvastanud taotletava tegevuse osas alternatiivide puudumist.
Alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele on olemas: muudes asukohtades,
muudel tehnoloogiatel hüdroenergia kasutamine (nt PHAJ) või muul viisil (nt biomassi,
jäätme-, tuule- ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia
liigid) taastuvenergia kasutamine, samuti on käesoleval ajal jätkuvalt reaalne alternatiiv
põlevkivi baasil elektrienergia tootmine.
Jõge paisutades ei ole hüdroenergia kasutamine vähesest tootlikkusest (HEJ-de summaarne
võimsus 2019. a 7,3 MW, summaarne toodang 22 GWh) ja keskkonnanõuetest, sh
ebasoodsatest mõjudest Natura aladele tulenevalt perspektiivikas praktiliselt üheski asukohas.
Reaalseks alternatiiviks on aga uuel tehnoloogial baseeruv hüdroenergia kasutamine
(PHAJ). Nt kavandatava Paldiski PHAJ nimivõimsus on 520 MW, mis osutaks ühtlasi ka ELTS
kohaselt elutähtsat teenust.
Tootlikumad taastuvenergiaallikad Eestis on biomass, tuuleenergia, jäätmekütus ja
päikeseenergia, mis on reaalseks alternatiiviks Natura ala kahjustavale hüdroenergia
kasutamisele jõgede paisutamisel. Statistikaameti andmetel toodeti 2020. a elektrienergiat
taastuvatest allikatest kokku 2599 GWh, mis jagunes järgmiselt: biomass 1426 GWh,
tuuleenergia 844 GWh, jäätmekütus 149 GWh, päikeseenergia 119 GWh, hüdroenergia 31
GWh, biogaasid 30 GWh. Seega moodustab hüdroenergia taastuvenergiast vaid 1,2% ja selle
40
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti
Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020. Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487
„Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus.
41
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju
eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. Eelhinnang on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487
„Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus.
42
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju
eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020.
43
Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe
hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010; Meetme „Vooluveekogude
seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekti
täiendus. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2011.
44
Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe
hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013; Kalade rändetee avamine
Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves, TÜ Eesti Mereinstituut,
Ökokonsult OÜ. 2014
osakaal tulevikus saab suureneda vaid uutel tehnoloogiatel (nt PHAJ) põhineval hüdroenergia
kasutamisel.
Energiajulgeoleku seisukohalt on põlevkivil ja põlevkivi kasutavatel elektrijaamadel
jätkuvalt oluline roll. ENMAK 2030 kohaselt muutub energiajulgeoleku tagamise seisukohalt
põlevkivist elektrienergia pideva tootmise asemel olulisemaks põlevkivi
kaevandamisvõimekuse olemasolu, et vajaduse tekkimisel oleks vajalik põlevkivi võimalik
elektritootmiseks suunata. Samaaegselt põlevkivi kasutavate elektrijaamade võimsuse
kahanemisega on ette näha põlevkiviõli tootmise arendamist, mille efektiivsuse
maksimeerimiseks on vajalik põlevkiviõli tootmise üheks jäägiks oleva uttegaasi kasutamine,
sh elektritootmisel.
Paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise lõpetamisel ja kaladele vaba pääsu
tagamisel paisust üles- ja allavoolu oleks mõju Natura alale positiivne, kuna see
võimaldaks taastuda elupaigatüübil jõed ja ojad ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide
elupaikadel ja nende asurkondadel ehk pikemas perspektiivis saavutada ala kaitse-
eesmärgid ja taastada ala terviklikkus. Paisutuse likvideerimiseks, kaladele vaba pääsu
tagamiseks Linnamäe paisust üles- ja allavoolu ja elupaikade taastamiseks on koostatud
kalapääsu projektid, millest variant 1 kohaselt on võimalik säilitada valdav ja visuaalselt nähtav
osa muinsuskaitsealusest paisust.
2. Tegevuse vajalikkus lähtuvalt avalikkuse jaoks esmatähtsatest ja
erakordselt tungivatest põhjustest
2.1. Tegevuse vajalikkuse analüüs lähtuvalt avalikest huvidest
Kui puuduvad alternatiivsed lahendused, millel ei ole ebasoodsat mõju asjaomase Natura
2000 ala terviklikkusele, või kui on olemas lahendused, millel on alale veelgi negatiivsem
keskkonnamõju, peavad pädevad asutused uurima, kas on olemas ülekaalukad avaliku
huviga seotud põhjused, sealhulgas sotsiaalsed või majanduslikud põhjused, mis
õigustaksid kõnealuse kava või projekti elluviimist45.
Elupaikade direktiivi juhendi p 5.3.2 kohaselt ei ole mõistet „ülekaalukate üldiste huvide
seisukohast eriti mõjuvad põhjused“ loodusdirektiivis määratletud. Loodusdirektiivi art 6 lg 4
teises lõigus nimetatakse selliste põhjuste näidetena siiski inimeste tervist, avalikku julgeolekut
ja esmatähtsaid soodsaid tagajärgi keskkonnale. Seoses sotsiaalset või majanduslikku laadi
„muude [ülekaalukate] üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega“ selgub
sõnastusest, et direktiivi kaitse-eesmärkidele võib vastukaaluks seada üksnes üldised huvid,
olenemata sellest, kas neid edendavad avalikud või eraõiguslikud asutused. Seega võib
eraettevõtjate arendatavaid projekte kaaluda vaid juhul, kui need tõestatult teenivad selliseid
üldisi huve.46
Ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuse määratlemisel peab pädev asutus kaaluma mõiste
määratlemise kõiki elemente – kas põhjus on üldistes huvides oluline: kava või projekt teenib
pigem olulisi avalikke huve kui erahuve; on ülekaalukas: kava või projektiga teenitav huvi
kaalub üles asjakohase hindamise käigus tuvastatud kahju (või kahjuriski) ala terviklikkusele;
omab ühiskondlikku tähtsust: näiteks on see riikliku või ühiskondliku poliitika oluline osa.
Mida olulisemad või haavatavamad on mõjutatud ala kaitseväärtused, seda väiksem on
võimalus, et ülekaalukat avaliku huviga seotud põhjust saaks pidada vastuvõetavaks ja et alale
tekitatav kahju, mis on kindlaks määratud asjakohase hindamisega, oleks põhjendatud47.
Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et alternatiivsed lahendused on olemas (vt ptk 1).
Seega puudub vajadus muu ülekaaluka avaliku huvi tuvastamiseks, mis kaaluks üle
Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevat kohustust tagada Jägala loodusala kaitse-
eesmärkide saavutamine ja ala terviklikkuse taastamine.
Linnamäe HEJ ja paisu puhul on vastukaaluks Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkide
täitmisele ja ala terviklikkuse taastamisele seatud avalike huvidena elektritootmist,
kultuurimälestist, rekreatiivset väärtust ja nahkhiirte kaitset. Seega toob Keskkonnaamet
alljärgnevalt siiski avalike huvide kaalumise, et hinnata, kas esineb sellist ülekaalukat,
avalikkuse jaoks esmatähtsatest ja erakordselt tungivatest põhjustest tulenevat huvi, mille tõttu
saaks loobuda Euroopa Liidu õigusest tulenevatest kohustustest Jägala loodusala kaitses.
45
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu)
46
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu)
47
Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine.
Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“. Brüssel, 28.9.2021
C(2021) 6913 final. Arvutivõrgus: ET.pdf (europa.eu)
2.2. Avalikud huvid
2.2.1. Elektritootmine
Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kas elektritoomine (võimsus 1,15 MW ja aastatoodang 5-7
GWh) on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, et loobuda Jägala loodusala kaitse-
eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest.
Taotletav tegevus on hüdroenergiast elektritootmine Linnamäe HEJ-s ja selle tarbeks Jägala jõe
paisutamine Linnamäe paisul. Linnamäe HEJ installeeritud 3 turbiini summaarne koguvõimsus
on 1152 kW (1,15 MW) ning aastatoodang vahemikus 5-7 GWh. Elektritootmiseks paisutatakse
Jägala loodusalal olevat Jägala jõge, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ala
kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.
ENMAK 2030 kohaselt moodustab kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises aastal
2030 vähemalt 10%48. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (edaspidi REKK 2030)
seab eesmärgiks taastuvenergia osakaalu suurendamise energia summaarsest lõpptarbimisest
aastaks 2030 vähemalt 42%-ni: aastal 2030 toodetakse taastuvenergiat 16 TWh ehk 50%
energia lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh). Taastuvenergia osakaalu
suurendatakse fossiilkütustel katelde vahetusega taastuvkütustele, kütusevabadel
energiaallikatel elektritootmise, transpordis biokütuste kasutuse kasvatamisega. Taastuvelektri
osakaal peaks REKK 2030 kohaselt aastal 2030 olema 40%. Rakendatakse tootmismahtude
kasvu tuuleenergeetikas (nii maismaa kui ka meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas ja
puitkütuste kasutusel ning PHAJ rajamisega. Kütusevabade energiaallikate osakaal elektri
lõpptarbimisel peab REKK 2030 kohaselt aastaks 2030 olema >25%. Sel eesmärgil on
meetmena kavandatud maismaa- ja meretuuleparkide rajamine ja päikseenergia potentsiaali
kasutamine49.
Hüdroenergia potentsiaal on täna kasutusel, päikeseenergia kasutus väikelahendustes suureneb
prognooside järgi kuni 100 MW võrra aastaks 2050 kattes riigi elektritarbimise vajadusest ligi
1%. Tuuleenergia võib aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest 1/3. ENMAK 2030
kohaselt arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud
projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused
paindlike koostöömehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on
täna arendusjärgus enam kui 1000 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes, 500
MW PHAJ ning märkimisväärne biomassist taastuvenergia tootmise potentsiaal. Arvestades
Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike
koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste
primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste
Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate
projektide realiseerimist50.
Eesti elektrisüsteemi halduri Elering AS51 hinnangul on taastuvenergia tuleviku vaates suurima
potentsiaaliga meretuuleenergia. Läänemerel on tänu mitmetele soodsatele eeltingimustele
meretuuleparkide arengu vallas suur potentsiaal. Täna on Läänemerel installeeritud
48
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
49
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. Eesti teatis Euroopa komisjonile määruse (EL) 2018/1999
Artikli 3 lõike 1 alusel Lõppversioon 19.12.2019. Kinnitatud Arvutivõrgus: Eesti riiklik energia- ja kliimakava
aastani 2030 (REKK 2030) (mkm.ee)
50
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
51
registrikood 11022625
hetkevõimsusi 2,2 GW ning roheenergeetika arvestuslik kogupotentsiaal on üle 90 GW. Selle
potentsiaali kasutamiseks on otstarbekas luua Läänemere-äärseid riike ning meres paiknevaid
ja rajatavaid tuuleparke ühendav mere-energiavõrgustik. See annaks võimaluse panustada
kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse, turgude senisest suuremasse
integreerimisse ja tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus. Ühtne mere-
energiavõrk loob võimaluse ka uutele tehnoloogiatele nagu nt vesinikuenergeetika, mille
arenguga tekiks võimalus energiat salvestada ja vajadusel eri riikide vahel suurtes kogustes
transportida. Läänemere tuuleenergia kogupotentsiaali rakendades oleks võimalik selle
energiahulgaga katta kolmandiku kõigi Läänemere-äärsete riikide aastasest elektrienergia
vajadusest52.
ENMAK 2030 kohaselt pärineb enam kui ¾ kogu toodetud elektrist põlevkivi peamise kütusena
kasutavatest soojuselektrijaamadest. Siiski põlevkivist elektritootmise puhul tuleb Euroopa
Liidu pikaajalistest kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele tuginevalt liikuda senini valdavas
osas põlevkivi otsepõletustehnoloogiate juurest kõrgemat põlevkivi lisandväärtust, ressursi
kasutamise efektiivsust (enam kui 75%) ning madalamat keskkonnamõju võimaldavale
põlevkiviõli- ja elektri koostootmislahenduste rakendamise suunas. Arengukava
ettevalmistavate uuringute käigus teostatud elektritootmise pikaajaliste stsenaariumide analüüsi
põhjal väheneb otsepõletusel baseeruva põlevkivielektri konkurentsivõime järk-järgult.
ENMAK 2030 kohaselt võib üldise trendina elektritootmises prognoosida tulevikus taastuvatel
energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist
sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO2 kvoodi hinna tõusust53.
Mis puudutab energiajulgeoleku teemat, siis Keskkonnaamet pöördus ka majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole 02.07.201954 kirjaga, milles soovis
MKM seisukohta Linnamäe HEJ ning Eesti ja kohaliku omavalituse energiajulgeoleku teemal.
MKM oma 31.07.201955 vastuskirjas selgitas kokkuvõtvalt, et Linnamäe suurune HEJ ei oma
olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtis teenuse osutaja
hädaolukorra seaduse mõistes. Hädaolukorraseaduse kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks
üle 300 MW võimsusega elektritootmisseadmed. Eesti elektrisüsteemi halduri Elering AS
omanduses on avariireservelektrijaam Kiisal. Linnamäe HEJ-l ei ole otseühendusi tarbijatega,
vaid on ühendatud elektrivõrku, läbi mille on ta ühendatud lähi- kui ka kaugpiirkonna
elektritarbijatega. Mõju kohalikule tasandile avaldub elektrikatkestuse olukorras (madal
tõenäosus) ning selles olukorras on Linnamäe HEJ mõju piirkonna elektriga varustamisel
oluline.
Samas peab MKM oluliseks kõiki taastuvenergia liike (sh hüdroenergiat) Eesti taastuvenergia
eesmärgi täitmiseks ning leiab, et Euroopa Liidus järjest tõsisemalt arutatava süsinikuneutraalse
majandusmudeli saavutamiseks aastaks 2050 on iga toodetav taastuvenergia kWh oluline, kuigi
suurimat potentsiaali nähakse tuuleenergial. Eesti elektrisüsteemi süsteemihaldurit (Elering
AS) on teavitatud 910 MW uue tootmisvõimsuse rajamisest. Samuti leiab MKM, et kuna Eestis
jääb elektrisüsteemis vajaliku sageduse hoidmiseks pöörlevaid generaatoreid vähemaks, eriti
suuremaid (põlevkivi otsepõletamine), siis on teatud ajahetkedel elektrisüsteemi sageduse
hoidmisel ka 1 MW suurune jaam olulise mõjuga.
Jõelähtme Vallavalitsus on pöördunud 05.05.2020 MKM poole ettepanekuga kaaluda kahe
Eesti suurima HEJ (Jägala Energy HEJ, mille nimivõimsus on 2 MW ja Linnamäe HEJ, mille
52
Elering koduleht. Arvutivõrgus: Elektri tarbimine ja tootmine | Elering
53
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
54
Registreeritud DHS-is 02.07.2019 nr 6-3/19/9100-4 all.
55
Registreeritud DHS-is 31.07.2019 nr 6-3/19/9100-5 all.
nimivõimsus on 1,15 MW) välismõjudest sõltumatute elektritootmise allikatena kasutuselevõtu
kavandamist, mis võiksid võimalike kriisiolukordade puhul töötada autonoomselt ning
võimaliku Tallinna lähedase evakuatsiooni kogunemispiirkonnana.
MKM märgib oma 10.06.202056 vastuskirjas Jõelähtme Vallavalitsusele, et elutähtsa teenusega
seonduvat reguleerib hädaolukorra seadus. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas
mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või
teenuste toimimist. Hädaolukorra seaduse § 36 lg 1 p 1 nimetatud elutähtsa teenuse (elektriga
varustamine) korraldatavaks asutuseks on MKM, kes korraldab elektriga varustamise
korraldamist. Kriteeriumid, mille järgi ettevõtjad hädaolukorra seaduse tähenduses
kvalifitseeruvad elutähtsa teenuse osutajateks, tulenevad valdkondlikest eriseadustest
(siinkohal elektrituruseadus, ELTS). Elektriga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse
osutajad on sätestatud ELTS § 211 (suuremad jaotusvõrguettevõtjad, põhivõrguettevõtjad ning
>200 MW netovõimsusega elektritootja, >100 MW ülekandevõimsusega riigipiiri ületava liini
valdaja). Samuti panustavad elutähtsa teenuse osutamisse koostootmisjaamad, mis on
kaugkütteseaduse § 7 lg 3 kohased soojuse tootjad. Kaugküttega varustamise elutähtsat teenust
korraldab kohalik omavalitsus. Jägala Energy ja Linnamäe HEJ eelpool nimetatud
kriteeriumitele vastavalt elutähtsa teenuse osutajaks ei kvalifitseeru. Elutähtsa teenuse osutaja
elektrijaama netovõimsus peab olema suurem kui 200 MW ning millel on oluline mõju
kriisiolukordades elektrisüsteemi toimimisele. MKM hinnangul on HEJ-del oluline panus Eesti
taastuvenergia eesmärkide täitmisse ning ka piirkonna elektriga varustamisse, kuid HEJ-d
netovõimsusega 2 MW ja 1,2 MW elutähtsa teenuse osutajate alla ei kvalifitseeru ning eraldi
evakuatsiooni piirkonna loomiseks läheks antud piirkonnas vaja lisavõimsusi.
Eesti Taastuvenergia Koja (edaspidi ETEK) 2018 aastaraamatus57 toodu põhjal toodeti Eestis
2018. a taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 1665 GWh. Varasema aasta lõpu
seisuga oli ETEK-i andmetel Eestis paigaldatud 551 MW jagu taastuvelektri tootmisvõimsusi.
Linnamäe HEJ võimsus (1,15 MW) on ca 0,21% kogu taastuvelektri tootmisvõimsusest ning
aastatoodang (5-7 GWh) 0,3‒0,4% taastuvatest allikatest 2018. a võrku toodetud
elektrienergiast.
Statistikaameti andmetel jagunes elektritootmine energiaallikate alusel 2020. a järgmiselt: 1)
põlevkivi (2225 GWh); 2) puiduhake ja –jäätmed 1413 GWh; 3) tuuleenergia 843 GWh; 4)
põlevkivigaas 748 GWh; 5) jäätmekütus 149 GWh; 6) päikeseenergia 119 GWh; 7) muud 138
GWh. Elektrienergiat toodeti taastuvatest allikatest 2020. a kokku 2599 GWh, mis jagunes
järgmiselt: 1) biomass 1426 GWh; 2) tuuleenergia 844 GWh; 3) jäätmekütus 149 GWh; 4)
päikeseenergia 119 GWh; 5) hüdroenergia 31 GWh; 6) biogaasid 30 GWh. Seega moodustab
hüdroenergia taastuvenergiast vaid 1,2%. Jõgede paisutamisel saadava elektri osakaal väheneb
tulevikus veelgi – arvestades, et energiarikkamad jõed asuvad Natura aladel ja jõeliste
elupaigatüüpide tänane seisund Eestis on ebasoodne, on pigem tõenäoline selle energialiigi
kasutamisest loobumine. Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 istungil on heaks kiidetud muuhulgas
järgmine Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia
aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ kohta: „Toetame taastuvenergialahendusi, mis
on seotud avamere tuuleparkide, päikeseparkide ja kestliku bioenergia kasutuselevõtuga.
Toetame kestlikke, elurikkust hoidvaid ja toidujulgeolekut arvestavaid
energiatootmislahendusi, võttes arvesse liikmesriikide eripärasid.“ . Seega on rõhutatud, et
58
56
Registreeritud Jõelähtme Vallavalitsuse dokumendiregistris 10.06.2020 nr 7-7/1445-1 all.
57
ETEK aastaraamat 2018, http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-
Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf (23.08.2021).
58
Riigikantselei 24.09.2020 kiri nr 2-5/20-01347-3 „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu
elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta“. Arvutivõrgus: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa
Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta
taastuvenergialahendused peavad olema elurikkust hoidvad ja toetatavad lahendused on
eelkõige tuule- ja päikesepargid ning bioenergia. Hüdroenergia kasutamine jõgede paisutamisel
hävitab elupaikasid (olulisemad kahjud seisnevad koelmualade uputamises ja kalade vaba
liikumise takistamises paisust üles- ja allavoolu) ja on vastuolus elurikkuse hoidmise
põhimõttega.
Nii Linnamäe HEJ elektriline võimsus kui ka aastatoodang jäävad tunduvalt väiksemaks kui
statistiline viga võrreldes Eesti vastavate näitajatega. Kui mingi parameetri muutus jääb 5 %
piiridesse, siis loetakse statistiliselt selle mõju protsessile olematuks. Arvestades, et
arendamisel on mitmeid tuuleparke (sh meretuuleparke), kahaneb Linnamäe HEJ osatähtsus
taastuvelektri tootmisvõimsuste osas ja taastuvelektri tootmisel veelgi. Isegi kui teavitatud
planeeritavate uute tootmisvõimsuste rajamine ei realiseeru täies mahus, ületavad need
kordades Linnamäe HEJ tootmisvõimsust.
Eeltoodust ja faktilistele numbritele ja arvutustele tuginedes tulenevalt on
Keskkonnaamet seisukohal, et Linnamäe HEJ seiskamine ei oma olulist mõju Eesti
energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra
seaduse mõistes. Seega elektritootmine Linnamäe HEJ-s ei ole ülekaaluka avaliku huviga
tegevus. Võimalikud elektrikatkestused (madal tõenäosus) ei ole otseselt seotud Linnamäe HEJ
töötamise või mittetöötamisega, vaid elektrivõrgu töökindlusega. Võrguhäirete või ebapiisava
võimsuse kompenseerimiseks on süsteemihalduri Elering AS omanduses 250 MW võimsusega
avariireservelektrijaam Kiisal. Linnamäe HEJ töötamine elektrisüsteemi sageduse hoidmisel on
peetud MKM hinnangul oluliseks teatud ajahetkel, kuid ei ole täpsustatud, millistel tingimustel,
millisel ajahetkel ja millise tõenäosusega on sageduse hoidmine Linnamäe HEJ poolt oluline ja
võimalik. Seega järeldab Keskkonnaamet, et Linnamäe HEJ töötamine võrgusageduse
hoidmiseks ei ole vältimatu, kuna Eestis on elektrisüsteemis vajaliku sageduse hoidmiseks teisi
pöörlevaid generaatoreid. Linnamäe HEJ seiskamisel saamata jääv taastuvatest allikatest
toodetud elektrienergia on võimalik kompenseerida muude arendatavate taastuvenergia
võimsustega (ainuüksi ühe maismaatuuliku võimsus (3 MW) on mitu korda suurem kui
Linnamäe HEJ võimsus (1,15 MW), arendamisel on nii (mere)tuuleparke, mille võimsused
ulatuvad kuni 1000 MW-ni kui ka PHAJ-d, mille võimsused ulatuvad kuni 520 MW-ni).
2.2.2. Kultuuriväärtused
Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kas elektritootmine Linnamäe HEJ-s ning paisu ja/või
paisjärve säilimine on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina kultuuriväärtuste kontekstis,
et loobuda Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest.
Linnamäe paisule on juba algselt projekteeritud ja ehitatud ka kalapääs, ent insenertehniliselt
on see projekteeritud valesti - niivõrd järsk kalapääs kalade ülespääsu paisust ei taga. 2002. a
kalapääsu ei rekonstrueeritud. Linnamäe HEJ paisu tagajärjel on Jägala loodusalal olev Jägala
jõgi paisutatud, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele
ja ala terviklikkusele. Ka Eestis tervikuna on elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ebasoodsas
seisus. Tänastele teadmistele tuginedes ei ole võimalik Jägala loodusala kaitse-eesmärke
saavutada ja ala terviklikkust taastada ilma paisjärve poolt uputatud olulisi elupaiku
taastamata, st paisutust likvideerimata ja kaladele vaba pääsu paisust üles- ja allapääsu
tagamata. See välistab ka elektritootmise Linnamäe HEJ-s (vt täpsemalt p 1.4).
Linnamäe HEJ pais on kuulutatud kultuurimälestiseks59. Sellele kehtestati ka kaitsevöönd
Tammi60 kinnistu ulatuses, mis hõlmab vähesel määral ka Linnamäe paisjärve. Mälestise tunnus
seisneb selles, et see on suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis.
Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa-
ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kirjelduse järgi on
Linnamäe HEJ pais koos kalatrepiga silmapaistvalt mastaapne ja kõrgel professionaalsel
tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon, mis väidetavalt koos tänaseks mitte säilinud HEJ
hoonega (väitele allikat siiski pole) tunnistati peale valmimist Eesti kauneimaks
tööstusehitiseks. Elektrijaama paisu arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid koos
kalatrepiga on enamjaolt algsel kujul säilinud. Elektrijaama kalatrepp ei ole teadaolevalt kunagi
funktsioneerinud. Ehitise algupärast hüdrotehnilist osa säilitati paisu 2002. aasta
rekonstrueerimistööde käigus nii palju kui oli võimalik 61.
Muinsuskaitseameti poolt tellitud „Harjumaa idaosa 20. sajandi ehituspärandi inventeerimine.
Aegviidu vald, Anija vald, Jõelähtme vald, Kose vald, Kuusalu vald, Kõue vald, Raasiku vald,
Rae vald, Viimsi vald, Kehra linn, Loksa linn“62 keskendus eelkõige unikaalsematele
ühiskondlikele hoonetele või elamutele, samuti tööstushoonetele, mille säilimisperspektiivid on
head ja mis esialgse hinnangu põhjal klassifitseeruvad arhitektuuriajalooliselt väärtuslikuks.
Ehkki inventariseeriti muuhulgas ka Jõelähtme valla ehitised, Linnamäe HEJ ega paisu töös
käsitletud ei ole.
Ettepaneku Linnamäe HEJ mälestiseks tunnistamiseks tegi Jõelähtme vallavalitsus. Menetluse
käigus tehti selgeks, et mälestise tunnustele vastab ainult Linnamäe HEJ pais. Linnamäe HEJ
hoone, mehhanismid ja jalakäijate sild pärinevad 2002. a ja nende kaitsmine mälestisena ei ole
põhjendatud. Seetõttu tunnistati mälestiseks ainult Linnamäe HEJ pais koos kalatrepiga.
Kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjas nr 180 toodud kaalutluste alusel leiab
Kultuuriministeerium, et Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine, mis omakorda on
eelduseks Linnamäe paisjärve ja 90 aasta jooksul piirkonnas väljakujunenud maastiku
säilimisele, on põhjendatud ja oluline avalik huvi samaväärselt looduskaitseliste eesmärkidega.
Kultuuripärandi säilimine on kaalukas põhjus, mida tuleb arvesse võtta looduskaitselistele
eesmärkidele saavutamisel. Linnamäe HEJ pais on erakordselt kõrgetasemeline ja mastaapne
insenertehniline rajatis, mis on autentsena säilinud. Kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud
betoonkonstruktsioon on väärtuslik tööstusarhitektuuri näide ning väärib säilitamist63.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole Linnamäe paisjärv tänases ulatuses ega seega ka
praeguses ulatuses paisjärveline maastik eksisteerinud 90 aastat, käesoleval ajal siiski vaid 19
aastat (2002-2021), algaastatel 17 aastat (1924-1941), Vahepealsetel aastatel oli Maa-ameti
geoportaali 1993-2000 ortofotodele tuginedes paisjärv praegusega võrreldes ligikaudu poole
võrra väiksem ja paisutuse mõjuulatus piki jõge ülesvoolu väiksem64.
59
reg number 30418. Kultuuriministri käskkiri 21.12.2016 nr 180 ”Linnamäe hüdroelektrijaama paisu
kultuurimälestiseks tunnistamine”.
60
Tänane Muinaslinna tee 5 kinnistu, registriosa nr 6321702, katastriüksuse tunnus 24505:002:0030.
61
Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks.
Arvutivõrgus: https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Linnamae_HEJ.pdf
62
Ojari, T. Harjumaa idaosa 20. sajandi ehituspärandi inventeerimine. Aegviidu vald, Anija vald, Jõelähtme vald,
Kose vald, Kuusalu vald, Kõue vald, Raasiku vald, Rae vald, Viimsi vald, Kehra linn, Loksa linn.
Muinsuskaitseamet, 2008.
63
Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks
tunnistamine. Arvutivõrgus: Riigi Teataja
64
Täpsemalt on madalamat paisutuskõrgust käsitletud Natura tagantjärele hindamise peatükis 4.1
Wooluvabrik OÜ kui Linnamäe HEJ käitaja tegi 2019. a ettepaneku Linnamäe HEJ paisu
kaitsevööndi suurendamiseks selliselt, et kaitsevööndisse oleks haaratud Linnamäe paisjärv.
Muinsuskaitseamet algatas vastava menetluse ja selle tulemusena kehtestati Kultuuriministri
18.12.2020 käskkiri nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestisteks
tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ (edaspidi: käskkiri nr 190). Käskkirjaga nr
190 tühistati varasemalt määratud Linnamäe HEJ paisu kaitsevöönd ning kehtestati uus ühine
kaitsevöönd. Kui varasem Linnamäe paisu kaitsevöönd hõlmas paisjärvest umbes 30 m laiuse
riba, mis külgneb paisuga, siis uus ühine kaitsevöönd hõlmab enamiku paisjärvest, mille
pindala on u 30 ha. Käskkirja nr 190 p-ga 4 kehtestati käskkirja nr 190 p-des 1.1.-1.2. nimetatud
mälestistele, ehitismälestisele Linnamäe HEJ pais, arheoloogiamälestistele Asulakoht65 ja
Linnus „Jägala linnamägi“66 ühise kaitsevööndi kaardi põhjal käskkirja lisas 3 (mis tähendab,
et kaitsevööndisse on määratud ka Linnamäe paisjärv).
Mittetulundusühing Jägala Kalateed67 esitas Tallinna Halduskohtusse käskkirja nr 190 p 4
tühistamiseks kaebuse. Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsusega haldusasjas nr 3-21-150
(edaspidi Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsus) rahuldati kaebus ja tühistati käskkirja nr 190
p-d 4 ja 5 (ei ole jõustunud, Kultuuriministeerium esitas 27.08.2021 apellatsioonkaebuse).
Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsuse p-s 15 on toodud, et Natura hindamisele õiguslike
takistuste loomine, mille eesmärgiks või tegelikuks toimeks on Keskkonnaameti diskretsiooni
nullini taandamine, läheb vastuollu Eesti kohustusega järgida Euroopa Liidu liikmeks olles
Euroopa Liidu õigusakte. Vastuseks kaebaja ja Keskkonnaameti tõstatatud vastavasisulistele
küsimustele on käskkirjas nr 190 märgitud, et riikliku kaitse alla võtmisega ei kaasne muudatusi
senises keskkonnas ning et kaitsevööndi ülesanne on teenida hüve säilimist ning sealjuures saab
küsimus olla ainult selles, kas kaitsevöönd täidab seda ülesannet kavandatud ulatuses piisaval
määral või mitte. Kohus esitatud põhjendusega ei nõustunud, vaid märkis, et kavandatud
muudatusega soovitakse mõjutada keskkonnaalaste küsimuste otsustamist ning välistada
õiguslike meetmetega paisutuse likvideerimist tulevikus. Seega on käskkirjaga nr 190 otseselt
püütud reguleerida vee paisutamise küsimust ja sekkutud Keskkonnaameti pädevusvaldkonda.
Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse haldusasjas nr 3-17-1739 p-st 34
tulenevalt on pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks
kaalumiseks Keskkonnaamet ning muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd,
kui seda võimaldab Euroopa Liidu keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi art 6 lg 4.68
Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet, kas elektritootmise ja paisutamise jätkamine või
vaid paisutamise jätkamine on kultuuriväärtuslikel põhjendustel võimalik.
Muinsuskaitseamet on pidanud Linnamäe paisu säilimise kõrval oluliseks paisutamise ja
elektritootmise jätkamist, kuna sellisel juhul on Linnamäe pais oma algses funktsioonis
kasutatav ja vaadeldav. Kultuuriväärtuse eksperthinnangu kohaselt võib välja tuua, et kuigi
otseselt muinsuskaitse all on piirkonnas ehitismälestisena pais ja arheoloogiamälestisena
linnamägi, asulakoht ning teised objektid läheduses, tähendaks mälestiste ühises kaitsevööndis
asuva paisjärve ärakaotamine niivõrd olulist negatiivset mõju mälestistele, et see on käsitletav
mälestiste kahjustamisena. Kultuuriväärtuste eksperthinnangu kohaselt tuleb siiski nentida, et
paisjärve ärakaotamisega mälestised ise vormiliselt säilivad, kui jõesängi taastamisega ei
lõhuta paisu (sh kummalgi kaldal asuvat umbpaisu), ei eemaldata kultuurkihti linnamäel,
asulakohas ega teistel kaitsealustel aladel. Järve allalaskmisega kaasnev oht jõe kallaste
arheoloogiliselt väärtuslikule kultuurkihile on hetkel veel tõestamata. Kultuuriväärtuste
65
reg nr 17534
66
reg nr 17535
67
Registrikood 80298858, aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Neeme küla, Kadakaranna tn 8, 74226.
68
Riigikohtu 28.01.2021 otsuse haldusasjas nr 3-17-1739 p-st 34 tulenevalt.
eksperthinnangu autor mõistab ja tunnustab Keskkonnaametit looduskaitse eesmärkide täitmise
eest ning peab looduse hoidmist ja võimalusel looduslike olude taastamist kahtlemata
vajalikuks. Teisest küljest tuleb nõustuda Muinsuskaitseameti esitatud arvamusega, mis toetab
elektrijaama paisu kui mälestise säilimist sellele omases keskkonnas ja algses kasutusotstarbes.
Kultuuriväärtuste eksperthinnangu kohaselt ei ole paisjärve tühjakslaskmine
kultuuriväärtuslikkuse seisukohast soovitatav lahendus isegi juhul, kui säilitatakse ajalooline
pais ja arheoloogiamälestised, sest Eesti oludes on tegemist unikaalse tööstuspärandiga, mille
algse otstarbe kadumine oleks suur kaotus Eesti kultuuriloole. Kultuuriväärtuste
eksperthinnangu kohaselt tuleb õiguslikult tõdeda, et paisjärv kui selline ei ole mälestis ega
mälestise osa. Kui elektrijaam lõpetaks mingil põhjusel töötamise, oleks ka paisjärve
kaotamine ilma mälestisi lammutamata kaalutav, sest paisjärve olemasolu ei mõjutaks
enam kasutusfunktsiooni, vaid oleks kuliss, taust.69
Kultuurimälestis ehk pais kui ehitis ei vaja säilimiseks vältimatult elektritootmist ega
paisutamist ja vältimatult ei saa nõuda mälestise kasutamist tema algses funktsioonis.
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 33 lg 2 kohaselt võib mälestist või muinsuskaitsealal
asuvat ehitist kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada
mälestise või ehitise või selle osade säilimist. MuKS seletuskirja kohaselt asja funktsiooni
muutmine, uued kasutused jms võib puudutada paljusid mälestisi, näiteks ehitismälestisi. See
säte ühtib ka rahvusvahelise praktikaga. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni
artikkel 11 ütleb: „Tingimusel, et pärandi arhitektuursele ja ajaloolisele küljele on osutatud
piisavalt tähelepanu, kohustub [riik] igal pool kaasa aitama: kaitstavate varade kasutamisele
tänapäeva elu vajadustest lähtudes; kus võimalik, vanadele ehitistele uue kasutuse andmisele.“
Sama probleemi tõi välja Riigikantselei tehtud uuring, mis läbi küsitluse vahendas
mälestiseomanike arvamust, et piirangud ei luba anda mälestisele täiendavaid või ka uusi
funktsioone, mida omanik vajaks (nt teatud ümberehituse probleemid). Selle sättega väljendab
riik, et kui mälestise säilimine ja selle kaitse eesmärk tagatakse, võib mälestist kasutada
ka algsest funktsioonist erinevalt.70
MuKS § 58 kohaselt tuleb kaitsevööndis kooskõlastada ehitustegevus. Lisaks tuleb teavitada
kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; raie-, kaeve- ja muude pinnase
teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest arheoloogiamälestise, ajaloolise
loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning ehitismälestisest pargi
kaitsevööndis; maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses arheoloogiamälestise ja
ajaloolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis; ankurdamisest, traalimisest, süvendamisest ja
tahkete ainete kaadamisest veealuse mälestise kaitsevööndis.
Seega on antud juhul mälestise kaitsevööndis vajalik kooskõlastada vaid ehitustegevus.
Olenevalt mälestise liigist (nt arheoloogiamälestiste kaitsevööndis) teavitada ka mõnede muude
tegevuste kavandamise korral. Veetaseme alandamine (st paisutuse likvideerimine) või
majandustegevuse lõpetamine (nt elektritootmise) kooskõlastust või teavitamist vajavate
tegevuste nimekirjas ei ole.
Seega, ehkki mälestise algses funktsioonis kasutamine võib olla Muinsuskaitseameti
seisukohast parim viis selle kasutamiseks (võrdluseks nt ka Jägala loodusalal oleva jõe kaitse-
eesmärkide täitmise parimaks viisiks on paisu täielik lammutamine ja jõe loodusliku veerežiimi
taastamine), ei tulene ühestki õigusaktist, sh MuKS-st, et mälestis peab igal juhul olema
kasutusel tema algses funktsioonis ehk pais kasutusel elektritootmiseks ja paisutamiseks, st
69
Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021
70
Seletuskiri muinsuskaitseseaduse eelnõu juurde. Arvutivõrgus: Seletuskiri (omanikud.ee)
Muinsuskaitseamet ei saa kohustada mälestist kasutama tema algses funktsioonis. Sellele, et
elektritootmine ei ole vältimatult vajalik, viitab ka asjaolu, et muinsuskaitse alla võeti vaid pais,
mitte HEJ, kus toimub elektritootmine. Pais võeti muinsuskaitse alla 12 aastat pärast seda, kui
ala oli võetud Natura 2000 võrgustikku Jägala loodusalana. Seega tuli muinsuskaitse alla võttes
arvestada, et kaitse alla võtmine oleks kooskõlas Eestis kehtiva õigusruumiga. Paisu
kaitsevööndisse hõlmati paisu kaitse alla võtmisel väike osa paisjärvest, seega paisu
vaadeldavuse ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike
struktuurielementide säilimiseks ei peetud kaitse alla võttes vältimatult vajalikuks ka paisjärve
säilimist või selle säilimist kogu ulatuses (võrdluseks: paisjärve pindala on 31 ha, paisu kaitse
alla võtmisel määrati sellele kaitsevöönd, mis hõlmas paisjärvest u 0,2 ha). Antud juhul
tähendaks paisu algses funktsioonis kasutamine elektritootmist ja selleks Jägala jõe paisutamist,
mis mõlemad on keskkonnaluba eeldavad tegevused ja mille andmise pädevus on
Keskkonnaametil. Linnamäe pais paikneb Jägala loodusalal, kus tuleb tagada loodusala
eesmärgiks olevate elupaigatüübi jõed ja ojad ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade
soodne seisund ning loodusala terviklikkus.
Seega Keskkonnaameti hinnangul ei saa Muinsuskaitseamet eeldada kultuurimälestise (pais)
säilimisel igal juhul jõe paisutamist ja paisul elektritootmist. Seda väidet toetavad mitmed
mälestised, mida ei kasutata algses funktsioonis. Näiteks mälestis „Jändja puumassivabriku
tamm“, mis on Jändja vesiveskikompleksi kuulunud rajatis ja mis omab tähtsust olulise
insenertehnilise rajatisena. Muinsuskaitse all olev pais osaliselt lammutati 2018. a kalapääsu
rajamisel (lammutati tammi keskel asunud ülavee taset reguleeriva ava betoonlävi) ja
konserveeriti tammi betoonkehand ning rajati tehiskärestik. Paisutamist Jändja paisul enam ei
toimu, aga pais on jätkuvalt muinsuskaitse all. Erinevate kalapääsulahendite kaalumisel viidi
ellu selline lahendus, mis likvideeris paisutamise, aga säilitas tammi, elektritootmist see
lahendus enam ei võimalda. Positiivse kaasandena on väärtusliku tööstusrajatise säilinud osad
konserveeritud ja heakorrastatud. Loodetavasti leiavad need tulevikus kasutust puhkealana
(näiteks piknikukohana) või loodushariduse eesmärkidel71. Sindis võeti kaitse alla mittetöötav
hüdroelektrijaam (hoone seisis kasutuseta). Pais oli mitmel korral ümber ehitatud ja selle eraldi
kaitsmist ei peetud otstarbekaks ega vajalikuks, selle kaitsevööndiga hõlmamine ei tähendanud
ka paisu (seega ka paisutuse) tingimusteta säilitamist.72 Samuti endised veskihooned või
mõisahooned, mis on kasutusel elamute/hotellide/muuseumide vm funktsioonis. Seega ei ole
elektritootmine ja paisutamine kultuuripärandi aspektist vältimatult vajalikud ega ka
ülekaalukad avalikud huvid ja neid tegevusi saab lubada loodusalal vaid sel juhul, kui see
ei mõjuta negatiivselt Natura ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust.
Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et elektritootmisel ja paisutamisel on Jägala
loodusalale oluline negatiivne mõju. Paisutamise tõttu on 5 ha ehk 31% kogu Jägala loodusalal
võimalikust elupaigatüübist jõed ja ojad uputatud paisjärve alla, kaitse-eesmärgiks olevate
liikide elupaikadest moodustab see veelgi enam – kuni 66%. Lisaks sellele on siirdekaladele
(lõhe, jõesilm) ligipääsmatud Linnamäe paisjärvest ülesvoolu 2,3 ha ehk 30% elupaikadest
(paisjärve aluste elupaikadega kokku 96% lõhe ja jõesilmu elupaikadest) Linnamäe paisu ja
paisutamise tõttu. Samuti mõjutab Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus ebasoodsalt paisust
allavoolu jäävaid elupaiku ja põhjustab siirdekalade noorjärkude suremust turbiine läbides. Nii
on ebasoodsate mõjude tagajärjel Jägala loodusalal lõhe taastootmine 0-lähedane, samal ajal
71
Muinsuskaitse aastaraamat 2018. Arvutivõrgus: 201905_1.pdf (envir.ee)
72
Suits, M., 2010. Eksperthinnang Sindi hüdroelektrijaama vastavusest mälestise tunnustele. Projekt „Eesti 20.
sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”. Eesti Kunstiakadeemia.
kui võiks olla vähemalt 8500-12600 laskujat aastas (täpsem ebasoodsa mõju ulatus on toodud
Natura asjakohases hindamises, millest kokkuvõte tabelis 3).
Kui loobuda Linnamäe paisul vaid elektritootmisest, säilitada pais ja paisjärv, oleks ebasoodsad
mõjud vaid minimaalselt väiksemad kui koos elektritootmisega – ebasoodne mõju võiks
puududa (säilib küll settereostuse oht) sellisel juhul vaid Linnamäe paisust allavoolu jäävas
jõeosas: 8,4 ha elupaigatüübil jõed ja ojad, kus on vaid 0,3 ha kaitsealuste liikide kudealasid,
seega ebasoodne mõju säiliks u 47% elupaigatüübil jõed ja ojad ja 96% kaitsealuste liikide
kudepaigas, lõhe taastootmine oleks jätkuvalt 0-lähedane. Samas elektrit ei saa toota ilma
paisutamata ja kõige suurem negatiivne mõju Jägala loodusala kaitse-eesmärkidele avaldub just
paisutamisel. Seda mõju ei ole võimalik leevendada ühegi meetmega. Isegi kui oleks võimalik
toimiva möödaviikkalapääsu rajamine Linnamäe paisule, et tagada paisust vaba pääs üles- ja
allavoolu, uputab Linnamäe paisjärv elupaiku väga suures ulatuses (31% elupaigatüübist jõed
ja ojad (3260) ja kuni 66% kaitsealuste liikide elupaikadest) ja paisjärvest ülesvoolu on
elupaigad limiteeritud (vaid 30% kaitsealuste liikide elupaikadest).
Seega taotletava tegevusega (kusjuures suurima ulatusega negatiivne mõju on just paisutamisel)
kaasnevad ebasoodsad mõjud Jägala loodusalale, need on olulised ja pikaajalised, neid
leevendada ei ole võimalik. Seega ei saa ka kultuuripärandi kaitse eesmärgil lubada
elektritootmist ja paisutamist või ainult paisutamist. Keskkonnaameti seisukohta
elektritootmise osas kinnitab ka Tartu Halduskohtu 06.02.2017 otsus haldusasjas 3-16-478
(jõustunud Riigikohtu Halduskolleegiumi 08.10.2018 otsusega 3-16-478), mille p-i 17
kohaselt73 puutub muinsuskaitseline huvi praeguse kohtuasja lahendamisel asjasse ainult
sedavõrd, et vaidlustatud korralduse kehtima jäämise korral ei ole kultuurimälestiseks
tunnistatud ehitiste kompleks kasutusel tema algsel otstarbel. Muinsuskaitseameti seisukohast
tuleneb, et Muinsuskaitseamet eelistaks olukorda, kus mälestis on sihtotstarbelises kasutuses,
kuid möönab võimalust, et see ei ole looduskaitselistel põhjustel võimalik. Samuti eelistaks
Muinsuskaitseamet paisjärve säilimist, et mälestis oleks vaadeldav talle iseloomulikus
keskkonnas. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et need argumendid ei kaalu
üles võimalikku ohtu Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, sh arvestades, et paisjärve
olemasolu kui selline halvendab oluliselt kaitsealuste liikide elutingimusi. Riigikohtu
halduskolleegiumi 08.10.2018 otsuse 3-16-478 p-s 31 toob kohus välja, et Keskkonnaamet on
otsuses kaalunud ka võimalust anda taotletav vee erikasutusluba erandkorras hoolimata mõjust
Natura 2000 võrgustiku alale. Kuigi kaebaja on tuginenud muinsuskaitselisele huvile kui
olulisele avalikule huvile, mis toetab hüdroenergia tootmist, on Keskkonnaamet selle ümber
lükanud, võttes arvesse mh Muinsuskaitseameti seisukohta, et hüdroenergia tootmine ei ole
muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks vajalik. Arvestades loodusdirektiivi nõuetest
kõrvalekaldumise rangeid eeldusi, on selles olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et
muinsuskaitseline huvi ei õigusta kaebajale energia tootmiseks loa andmist. Täidetud ei
ole ka eeldus, et alternatiivsed lahendused puuduvad. Samal põhjusel on KKA õigesti
leidnud, et kõrvalekaldumist nendest nõuetest ei õigusta avalik huvi hüdroenergia
tootmise vastu.74
Kuivõrd tegemist on Riigikohtu Halduskolleegiumi seisukohaga, siis pädevamat, lõplikumat ja
õiguslikus vaates sellest erinevat seisukohta Eesti õigusruumis ei ole võimalik saavutada.
Seega elektritootmise jätkamisel, rändetõkke ja paisjärve säilitamisel on ebasoodsad
mõjud Jägala loodusalale väga olulised ja pikaajalised, neid Natura tagantjärele
73
Tartu Halduskohtu 06.02.2017 otsus haldusasjas 3-16-478. Arvutivõrgus:
https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigil-tuleb-seista-pinna-ja-pohjavee-hea-seisundi-eest
74
Riigikohtu Halduskolleegiumi 08.10.2018 kohtuotsus haldusasjas 3-16-478. Arvutivõrgus: 3-16-478/44
(riigikohus.ee)
hindamise kohaselt (Natura tagantjärele hindamine, ptk-d 2-5) leevendada ei ole
võimalik. Ka üksnes paisjärve säilitamisel oleksid ebasoodsad mõjud väga olulised ja
pikaajalised – 31% elupaigatüüpi jõed ja ojad (hõlmab kuni 66% kaitse-eesmärgiks
olevate liikide elupaiku) oleks uputatud, lisaks lõhele ja jõesilmule ligipääsmatud 30%
elupaikadest (kokku kättesaamatud 96% elupaikadest), lõhe arvukus jääks 0-lähedaseks
(elupaikade taastamisel ja juurdepääsu tagamisel oleks potentsiaal vähemalt 8 500-12 600
laskujat aastas). Jägala loodusala kaitse-eesmärgid ei ole saavutatavad ja ala terviklikkus
ei ole taastatav (täpsem kahjustuse ulatus Natura asjakohases hindamises, millest kokkuvõte
tabelis 3).
Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet, milline on elektritootmise ja paisutamise
lõpetamise mõju kultuuriväärtusele.
Mälestisena on kaitse all Linnamäe pais. Muinsuskaitseamet on pidanud Linnamäe paisu
säilimise kõrval oluliseks paisutamise ja elektritootmise jätkamist, kuna sellisel juhul on
Linnamäe pais oma algses funktsioonis kasutatav ja vaadeldav. Keskkonnaameti hinnangul ei
saa eeldada, et mälestis peab igal juhul olema oma algses funktsioonis kasutatav, sellist nõuet
ei tulene ka Muinsuskaitseseadusest.
Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et elektritootmine ja paisutamine on olulise ebasoodsa
mõjuga Jägala loodusalale ja seda mõju ei ole võimalik leevendada. Ka ei ole Keskkonnaameti
hinnangul muinsuskaitseline huvi elektritootmise ja paisutamise jätkamiseks ülekaalukas
võrreldes loodusdirektiivist tulenevate huvidega (Natura 2000 alade kaitse), kuna mälestis kui
ehitis ei pea olema kasutusel tema algses funktsioonis ja see säilib ka ilma elektritootmise ja
paisutamiseta.
Kalapääsu projektis on esitatud 3 alternatiivi toimiva ja Jägala loodusala eesmärke tagava
kalade läbipääsu rajamiseks Linnamäe paisule. Kõigi pakutud lahenduste eelduseks on
mälestise ümberehitamine või osaline likvideerimine ja paisjärve tühjakslaskmine. Ehkki
looduskaitseliselt on eelistatud kalapääsu projektis variant 3, tagavad kõik kolm lahendust ja ka
2013. a pakutud ülevoolupaisu allossa avade tegemise variant Jägala loodusala kaitse-
eesmärkide täitmise ja ala terviklikkuse taastumise.
Kultuuriväärtuste eksperthinnangus pakutakse kompromissvariandina möödaviikpääsu ümber
Linnamäe, mille tulemusena säilib paisjärv ja elektritootmine. Looduskaitselisest seisukohast
ei saavutata täit efekti, sest jõesängis jäävad paisjärves paiknevad potentsiaalsed kudemiskohad
taastamata. Taastatakse siiski kalade rändevõimalus piki jõge kuni Jägala joani u 3,4 km
ülesvoolu ning paisjärve ja joa vahel paiknevate kudemiskohtade kasutamine.
Muinsuskaitseliselt on samuti jõe paremkaldale linnamäe ja arheoloogiamälestise Asulakoht
vahele kanali ehitamisel puudusi, sest muudetakse maastikku ning kanal läbib
arheoloogiamälestist Asulakoht. Samuti võib olla vajalik kultuurkihi, mida ei ole veel uuritud,
eemaldamine kanali asukohas75. Arvestades elektritootmise ja paisutamise olulist ebasoodsat
mõju Jägala loodusalale ning asjaolu, et see variant ei taga Jägala loodusala looduskaitseliste
eesmärkide täitmist ega ka terviklikkuse taastamist, ei ole see Keskkonnaameti hinnangul ka
kompromissina käsitletav. Keskkonnaamet on seda varianti käsitlenud põhjalikumalt Natura
tagantjärele hindamise peatükis 4.1.
Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet reaalseid kompromissvariante avalike huvide
ühildamiseks.
Kultuuriväärtuste eksperthinnangus pakub ekspert kaladele paisust läbipääsu tagamiseks ja
elupaikade taastamiseks lahendust, mille korral lammutatakse/ehitatakse osaliselt ümber HEJ.
75
Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021
Eesti Veeprojekt OÜ töös on jäänud tehniliselt kaalumata võimalik neljas variant, mis
sisaldaks jõesängi ehitamist jaamahoone asemele. Kultuuriväärtuslikkuse kaalumisel võib
tõdeda, et teoreetiliselt suurema ajaloolise väärtusega on mälestise originaalosad, sh vasakkalda
umbpais, ülevoolupais, kalatrepi kest, tühjenduskanal, jaamahoone vundament ning
paremkalda umbpais. Seega võiks sellises eelistusjärjekorras esimese valikuna kõne alla tulla
hoopis kõige uuema osa ehk 1941. a Nõukogude Liidu vägede purustatud elektrijaama hoone
asemele 2002. a püstitatud uue jaamahoone likvideerimine. See variant võib sisaldada ka
ajaloolise vundamendi likvideerimist, kuid oleks mõjukuselt siiski väiksema kaaluga, kui terve
vasakkalda umbpaisu eemaldamine, mistõttu vääriks edasisel kaalumisel ka selle variandi
valikusse võtmine, kui seda on tehniliselt võimalik teostada.76
Kalapääsu projektis käsitletud kolmest variandist on muinsuskaitseliselt kõige väiksema
mõjuga mälestisele kalapääsu projektis variant 1, mille puhul tuleb likvideerida
vasakkaldal olev valdavas ulatuses pinnasesse mattunud ja visuaalselt väga vähe nähtav
betoonist umbpais. Kuigi paisu erinevad osad moodustavad terviku, kahjustaks täna
visuaalselt mittevaadeldava pinnasesse mattunud osa lammutamine mälestist kõige vähem, sest
säilivad mälestise nähtavad ajaloolised osad ülevoolupais, kalatrepi kest, veehoidla
tühjenduskanal ja paremkalda umbpais. Samuti säiliks 2002. a ehitatud ent muinsuskaitse all
mitteolev Linnamäe HEJ hoone. Rippsild tuleb likvideerida või oluliselt ümber ehitada.
Kalapääsu projekti kohaselt kulgeks uus jõesäng vasakkaldas asukohas, kus ei ole
tõenäoliselt säilinud kultuurkihti, sest tegemist on paisu ehitamise ajal läbikaevatud ja
tagasitäidetud kaldaosaga. Kultuuriväärtuste eksperthinnangu kohaselt on paisu ehitamiseks
piirnevate alade pinnasekihte tugevalt töödeldud, sh muinsuskaitsealust Jägala linnamäge jõe
paremkaldal. Kaevamisjälg on loetav nii 1922. a plaanilt kui ka tänapäevaselt reljeefikaardilt
(ümber paisu lääne- ja idapoolse osa on kaarjas nõlv)77.
Kalapääsu projekti variant 2 kohaselt likvideeritaks ülevoolupaisu betoonkeha ja voolurahusti.
Tegemist oleks mälestise kõige suurema visuaalse mõjuga elemendi likvideerimisega, mis
tähendaks nii olulist mälestise kahjustamist, et tuleks kaaluda mälestise kaitsestaatuse
lõpetamist. Rippsild tuleb likvideerida või ümber ehitada. Projekti kohaselt kulgeks jõesäng
ajaloolises asukohas, kus peale paisu enda muud kultuurikihti tõenäoliselt ei ole. Kalapääsu
projekti variant 3 kohaselt likvideeritakse kõik paisu konstruktsioonid (sh paisu kohal olev
jalakäijate sild). Tegemist oleks mälestise hävitamisega ning sellele peab järgnema mälestise
kaitsestaatuse lõpetamine. Jõeorg paisu piirkonnas taastatakse looduslähedasena78.
Kalapääsu projektis ei ole tehniliselt kaalutud võimalikku neljandat varianti, mis sisaldaks
jõesängi ehitamist jaamahoone asemele. Kultuuriväärtuslikkuse kaalumisel võib tõdeda, et
teoreetiliselt suurema ajaloolise väärtusega on mälestise originaalosad, sh vasakkalda umbpais,
ülevoolupais, kalatrepi kest, tühjenduskanal, jaamahoone vundament ning paremkalda
umbpais. Seega võiks sellises eelistusjärjekorras esimese valikuna kõne alla tulla hoopis kõige
uuema osa ehk 1941. a Nõukogude liidu vägede purustatud elektrijaama hoone asemele 2002.
a püstitatud uue jaamahoone likvideerimine. See variant võib sisaldada ka ajaloolise
vundamendi likvideerimist, kuid oleks mõjukuselt siiski väiksema kaaluga, kui vasakkalda
umbpaisu eemaldamine. Jaamahoone likvideerimise korral võib osutuda võimalikuks ka
rippsilla säilitamine või mõõdukas mahus ümber ehitamine79.
Piirkonnas töötava arheoloogi Aivar Kriiska ja muinsuskaitseameti arheoloogi Ulla Kadaka
hinnangul võib olla oht arheoloogilisele pärandile – pärast paisjärve kaotamist toimuva
76
Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021.
77
Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021
78
Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021.
79
Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021.
jõekallaste taastamise käigus võib hävineda Jägala jõe kaldal asuv veel läbiuurimata
kultuurkiht. Osaliselt on kultuurkihti 2002. a kaevetööde käigus juba ka rikutud80. Linnamäe
paisu ja HEJ ehituse aegsete fotode alusel on paisu vasakkallas läbi kaevatud juba 20. saj algul
paisu ehitades. Paisjärv lasti märkimisväärseks ajaks tühjaks ka 2011. a.
Kokkuvõtvalt on Linnamäe paisu seisukohast eelistatuim jõesängi rajamine HEJ kompleksi
kõige uuema osa ehk jaamahoone asukohas. Samas on jaamahoone rekonstrueeritud ja seda
saaks kasutada teisel eesmärgil (nt muuseumi või külastuskeskusena), mis toetaks nt Jõelähtme
üldplaneeringu kohast rekreatsiooni eesmärki. Kompromisslahendina võiks parimaks
lahenduseks kultuuriväärtuste säilimisel osutuda ka kaarjate avamine paisu kehasse, mis
võimaldaks säilitada nii jaamahoone kui ka silla.
Teine, reaalne eelistus on kalapääsu projektis esitatud variant 1, mis sisaldab vasakkalda
umbpaisu likvideerimist. Kalapääsu projektis esitatud variandid 2 ja 3 tähendaks mälestise
likvideerimist sellisel määral, et on soovitav kaaluda Linnamäe HEJ paisu kui mälestise
kaitsestaatuse lõpetamist81.
Muinsuskaitseliste ja keskkonnakaitseliste huvide ühildamine
Keskkonnaamet on seisukohal, et muinsuskaitseline huvi ei ole ülekaalukas ning võimalik
on ühildada nii muinsuskaitselisi kui ka keskkonnakaitselisi, sh loodusdirektiivist
tulenevaid huvisid. Keskkonnaameti seisukohta toetavad ka erinevad näited, mis on toodud
järgnevalt. Pärnu jõele82 jääva Jändja paisu83 näitel on võimalik ühildada nii muinsuskaitselised
kui ka keskkonnakaitselised huvid. Jändja vesiveski varemed, Jändja puumassivabriku hoone
varemed ja Jändja puumassivabriku tamm84 on muinsuskaitse all alates 1998. a, pais ühendas
kunagisi vabrikuhooneid ja oli osa toimivast vesiveskist, samuti on pais eraldi objektina
muinsuskaitse all. Kolme objekti ümber on ühine kaitsevöönd. Jändja paisul on paisutus
likvideeritud, 2018. a süvendati regulaatori ava ja rajati tehiskärestik paisukehast allavoolu.
Erinevat tüüpi toimivad lahendused kalade läbipääsuks on leitud ka Ahja jõele85 jääva
Kiidjärve86, Pärnu jõele jääva Kurgja87, Õhne jõele88 jääva Tõrva89, Võhandu90 jõele jääva
Viira91 ja Veskijõele (Pidula ojale)92 jääva Pidula I 93 paisu juures.
Kiidjärve vesiveski94 on muinsuskaitse all alates 1999. a, pais jäi mälestise kaitsevööndisse ja
oli vesiveski toimimiseks oluline osa. Kiidjärve pais likvideeriti 2015. a, kaladele on tagatud
vaba mõlemasuunaline liikumine. Kurgja talu95, kus aastail 1874-1882 elas Carl Robert
Jakobson, võeti muinsuskaitse alla 1997. a, talukompleksi osana jõe kaldale rajatud jahu ja
80
Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021.
81
Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021.
82
Keskkonnaregistrikood VEE1123500.
83
EELIS-e kood PAIS012590. Kõik selles ja järgmises lõigus kasutatud andmed paisude kohta on leitavad
EELIS-est.
84
Mälestiste registri numbrid 15145, 15143 ja 15144. Kõik selles ja järgmises lõigus kasutatud andmed mälestiste
kohta on leitavad kultuurimälestiste riikliku registri avalikust andmebaasist aadressil
https://register.muinas.ee/public.php (23.08.2021).
85
Keskkonnaregistrikood V EE1047200.
86
EELIS-e kood PAIS013660.
87
EELIS-e kood PAIS014790.
88
Keskkonnaregistri kood VEE1013700.
89
EELIS-e kood PAIS010260.
90
Keskkonnaregistri kood VEE1003000.
91
EELIS-e kood PAIS025110.
92
Keskkonnaregistri kood VEE1168900.
93
EELIS-e koodid PAIS012930 ja PAIS012940.
94
Mälestise registri number 23855.
95
Mälestise registri number 8352.
saeveski juurde kuulus ka pais. Kurgja paisule rajati 2011. a looduslähedane kalaramp tüüpi
kalapääs. Tõrva vesiveski96 võeti muinsuskaitse alla 1999. a, pais jääb veski hoovile ja oli osa
toimivast vesiveskist. Tõrva paisule rajati 2012. a looduslähedane möödaviik. Üldiselt kalapääs
toimib nii üles kui allavoolu rändel, kuid probleemiks on kalapääsu ülemisse ossa ehitatud
betoonist osa, kus veevool muutub teatud vooluhulkade juures kalade jaoks liiga kiireks. Viira
vesiveski pais veekanaliga97 võeti muinsuskaitse alla 1999. a. Viira pais on likvideeritud. 2015.
a rajati endise paisu kohale kogu jõe laiune (18 m) tehiskärestik, mis on kaladele läbitav ning
võldasele ja harjusele sobivaks elupaigaks. Pidula mõisa vesiveski98 võeti muinsuskaitse alla
1999. a, paisud olid osa toimivast vesiveskist. Pidula ojale 2015. a rajatud kärestikulised
kalapääsud on kaladele hästi läbitavad ning omavad arvestatavat väärtust forelli elu- ja
sigimispaigana.
Nagu mitmetest ülal toodud näidetest selgub, on keskkonna- ja muinsuskaitselisi
eesmärke võimalik koos saavutada. Toimivad lahendused on leitud ja kompromisse
tehtud ka palju väiksematel ja kalavarude taastootmispotentsiaalilt vähem olulistel
jõgedel kui seda on Jägala jõgi. Ka Riigikohtu Halduskolleegium on 28.01.2021 kohtuotsuse
haldusasjas 3-17-1739 p-s 34 toonud: Kolleegium nõustub vastustajaga, et praeguses
menetlusfaasis oleks ennatlik kalapääs paisutuse leevendusmeetmena välistada. Piisavaks ei saa
pidada kaebaja ja Muinsuskaitseameti selgitust, et ükski kalapääs ei sobi vaidlusalusesse
asukohta, sest igasugune pääs muudaks paikkonna ilmet. Muinsuskaitseseadus ei keela
mistahes muutusi, vaid ainult sobimatud muutused (MuKS § 3 lg 3).
Järeldused
Keskkonnaameti hinnangul ei ole muinsuskaitselaste selliste eesmärkide nagu paisjärve
ja elektritootmise säilimine niivõrd kaalukad, et kaaluks üles kahju Natura 2000 ala
kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele, arvestades, et kaladele vaba läbipääsu
puudumine paisust üles- ja allavoolu ja paisjärve olemasolu kui selline halvendab oluliselt
elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ja kaitsealuste liikide elutingimusi ja populatsioonide
arvukust (vt tabel 1).
Keskkonnaameti hinnangul tagaks muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste eesmärkide
ühildamise kalapääsu projekti variant 1, mille korral tuleb likvideerida ja ümber ehitada
pais väikeses ja vähenähtavas osas - vaid täna valdavalt pinnasesse mattunud ja
mittenähtava vasakkalda umbpaisu osas, muus osas säiliks kompleks tervikuna.
Lammutatav paisu osa ei ole ka täna nähtav ja moodustab väikese osa paisust selle äärmises
osas. Võimalusel saab seda ka teisaldada osana teise asukohta (vastava võimaluse kaalumiseks
annab ka muinsuskaitseseadus)99. Paisjärv küll ei säiliks, ent kujuneks kärestikuline jõgi –
veekogu on jõelisena olnud selles lõigus kaugelt kauem kui paisjärvena, kuna tänases ulatuses
paisjärveline veekogu kujunes vaid aastatel 1924-1941 (17 aastat) ja 2002-tänaseni (19 aastat),
seega kokku kahel perioodil vaid 36 aastat. Pais säiliks olulises mahus maamärgina.
Samal seisukohal, et Jägala jõe puhul on kompromissid võimalikud, on ka
Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning MKM koostöös
koostatud 15.04.2018 vastuskiri Jõelähtme valla pöördumisele100. Ühises kirjas märgitakse, et
96
Mälestise registri number 23313.
97
Mälestise registri number 23862.
98
Mälestise registri kood 20847.
99
Muinsuskaitseseaduse § 40. Kinnismälestise teisaldamine lg 1: Kinnismälestise võib teisaldada tema
asukohast teise sobivasse asukohta, kui see on möödapääsmatu suure avaliku huvi tagamiseks ja kinnismälestise
säilimine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ning selle säilimist ei ole muul viisil võimalik tagada.
100
Registreeritud Keskkonnaministeeriumi DHS-is 15.04.2018 nr 8-2/17/7000-2 all.
vajalik on koostada keskkonnamõjude hindamine, mille aruandest tulenevalt saab teha otsuse
lahenduse kasuks, mis tagab nii keskkonnanõuete täitmise kui ka kultuuriväärtuste
säilimise. Ka kohus haldusasjas 3-16-478 kinnitab Keskkonnaameti seisukohta: Kohus märgib,
et hüdroelektrijaama ehitised tunnistati arhitektuurimälestiseks neli aastat pärast seda, kui
Kunda jõgi arvati Natura 2000 alade koosseisu. Kuigi sellele asjaolule ei saa omistada määravat
tähendust, võiks sellest siiski eeldada teadlikkust, et muinsuskaitselised eesmärgid tuleb
praegusel juhul ühildada Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega.
Kalapääsu projekti elluviimiseks tingimuste seadmisel saab aluseks võtta 2020. a koostatud
kalapääsu projekti101 koos mõju eelhinnanguga102.
Tabel 1. Muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste huvide ühildamine. Kokkuvõte.
Tegevuse Toimiv Mõju Mõju ulatus Mõju Mõju Järeldused
alternatiiv a Natura kultuuriväärtu ulatus
kalapä 2000 sele
äsu alale
lahend
us
Elektritoot Puudu Ebasoo Kahjude Negatiivne puudub Ei ole
mise ja b dne ulatus 100%, mõju puudub reaalne
paisutamis ala tuleb alternatiiv
e Natura 2000 avalike
jätkamine võrgustikust huvide
välja arvata, ühildamisek
kompenseerid s, kuna
es 100% kahjustab
kahjud. 100% Jägala
Kompenseerit loodusala
avad: 16 ha kaitse-
elupaigatüüpi eesmärke,
jõed ja ojad, kahjusid
7,6 ha lõhe ja Jägala
jõesilmu loodusalale
elupaiku, 7,2 kompenseeri
ha võldase ja da pole täies
paksukojalise ulatuses
jõekarbi võimalik
elupaiku –
analüüsi
kohaselt
puudub Eestis
potentsiaal
Jägala
loodusala
101
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti
Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020. Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487
„Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus.
102
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju
eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. Eelhinnang on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487
„Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus.
väärtuste
kompenseeri
miseks täies
ulatuses.
Võimalik on
osaline
kompenseeri
mine, milleks
tuleb võtta
Natura 2000
võrgustikku
täiendavaid
alasid.
Elektritoot Puudu Ebasoo Võrreldes Negatiivne puudub Ei ole
mise b dne eelmisega on mõju puudub reaalne
lõpetamin kahjustatud (muinsuskaits alternatiiv
e, paisjärv elupaigatüüpi eliselt ei ole avalike
säilib kogu vähem 8,4 ha vääramatult huvide
ulatuses võrra (ehkki vajalik ühildamisek
settereostuse elektritootmin s, kuna
oht säilib ka e, valdav osa kahjusid
sellel osal), mälestistest ei Jägala
kaitsealuste ole täna oma loodusalale
liikide algses kompenseeri
elupaiku 0,3 funktsioonis da pole kogu
ha võrra, kasutatav) ulatuses
samas on võimalik
kahjustatud
ulatus
endiselt
oluline
(kahjustatud
47%
elupaigatüübi
st ja 96%
kaitsealuste
liikide
elupaikadest
Elektritoot Kalapä Soodne Kaitse- Vasakkaldal Mälestise Vähene
mise äsu eesmärgid oleva kõige ebasoodne
lõpetamin projekt saavutatakse, pinnasesse vähem mõju
e ja variant ala mattunud nähtava kultuuripära
paisjärve 1 terviklikkus umbpaisu osa ndile, mis ei
likvideeri taastub. Ehkki likvideerimin likvideeri kaalu üle
mine pais säilib e (võimalusel mine Jägala
olulises uude asukohta (kaaluda loodusala
ulatuses ja teisaldamine) võimalustl kaitse-
jõesäng tuleb uude eesmärkide
paisu kohal asukohta täitmist
ümber teisaldami
suunata, on ne);
reaalselt MuKS
võimalik kohaselt ei
efektiivse saa
kalapääsu eeldada
rajamine elektritoot
mise
jätkamist
ja
paisutuse
säilimist
2.2.3. Veekaitselised eesmärgid
Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kuidas elektritootmine Linnamäe HEJ-s ning paisu ja
paisjärve säilimine mõjutab pinnavee kaitse eesmärke ja kas taotletav tegevus on
käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, et loobuda lisaks Jägala loodusala kaitse-
eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest ka pinnavee kaitsest.
Pinnavee kaitse
Pinnavee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistik on kehtestatud veepoliitika raamdirektiivis,
mis on ülevõetud veeseadusega. Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas
tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata
veekogude vähemalt hea seisund ning pinnavee kaitse eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida
pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist.103
Pinnaveekogumid, mille seisundit hinnatakse, olid varasemalt määratud keskkonnaministri
28.07.2009 määrusega nr 44 “Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende
pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite
seisundiklassi ja seisundiklasside vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside
määramise kord” (edaspidi määrus nr 44). Määruse nr 44 ja Vabariigi Valitsuse poolt
07.01.2016 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015–2021
(edaspidi VMK) kohaselt asub Linnamäe pais Jägala_5 vooluveekogumil (Jägala jõgi Jägala
joast Linnamäe paisuni, kood 1083500_5). VMK kohaselt on Jägala_5 vooluveekogumi
seisund 2013. aastal olnud kesine. Eelnimetatud vooluveekogumi seisundit mõjutavaks
oluliseks teguriks on Linnamäe pais.
VMK kohaselt on Jägala jõel asuv Linnamäe pais probleemne, kuna takistab kalade rännet
paisust ülesvoolu kuni Jägala joani (looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke. VMK
meetmeprogrammi104 kohaselt on ette nähtud Jägala_5 pinnaveekogumil vee vooluhulga
muutustest ja hüdromorfoloogilistest kõrvalekalletest tingitud koormuste vähendamine
paisutatud jõelõigul, st meetmena tuleb rakendada kalade rändetingimuste parandamiseks ja
kalade läbipääsu tagamiseks tehnilise meetme väljatöötamist/alternatiivide kaalumist.
103
Veeseadus § 32 lg 1 ja § 33 lg 1.
104
VMK pinnavee meetmeprogramm, lisa 1.
2020. a veekogumeid korrigeeriti ning Linnamäe pais asub korrigeeritud andmete järgi
vooluveekogumil Jägala_4 (Jägala Jägala joast suudmeni)105. Iga-aastastele seirearuannetele
tuginedes ajakohastab Keskkonnaagentuur veekogumite seisundeid, st vaadatakse hinnang üle
ja ajakohastatakse, misjärel need kinnitatakse veemajanduskomisjonis106. Vooluveekogum
Jägala_4 koondseisund on 2018., 2019. ja 2020. aastal hinnatud seisundiklassi halb107. Mittehea
ökoloogilise seisundi põhjuseks on paisud, sh Linnamäe pais. VMK eesmärgiks on Jägala_4
veekogumi hea seisundi saavutmine aastaks 2021.
Tegevus ohustab VMK kohast veekaitse eesmärgi saavutamist, kuivõrd tegevuse
jätkumisel ei ole vooluveekogumi Jägala_4 hea seisundi saavutamine võimalik.
Kalastikuline tüüp ja kalanduslikult olulised liigid
Riikliku keskkonnaseire allprogrammi “Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud”
(ülevaateseire) eesmärgiks on hüdrobioloogiliste uuringute põhjal anda üldine ülevaade Eesti
jõgede ökosüsteemide seisundist ja pikaajalistest muutustest. Seireuuringud hõlmavad EL Vee
Raamdirektiivi seisukohalt olulisi jõgede elustiku komponente: fütoplankton (suurtes jõgedes),
bentilised ränivetikad, suurtaimestik põhjaloomastik ning kalastik. Vastavalt EL Vee
Raamdirektiivile antakse elustiku komponentide alusel vooluvetele hinnang skaalas väga hea,
hea, kesine, halb, väga halb. Kaugemaks eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude vähemalt
hea seisund.
VMK kohaselt on Jägala jõel asuv Linnamäe pais probleemne, kuna takistab kalade rännet
paisust ülesvoolu kuni Jägala joani (looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke.
Looduslike eelduste poolest on Jägala jõe alamjooks valdavas ulatuses suure languga
kärestikuline jõeosa, mis oma kalastikuliselt tüübilt on harjusepiirkond. Lisaks lõhelastele
(lõhe, jõe- ja meriforell, harjus) on oluline roll koosluses teistel siirdekaladel (jõesilm,
siirdesiig, meritint, vimb) ning kaasnevate liikide roll siirdelise eluviisiga mageveekaladel
(haug, särg, teib, viidikas, luts jt). 1924. aastal valminud ja 2002. a rekonstrueeritud Linnamäe
pais ja paisjärv on aga oluliselt muutnud jõe looduslikku ilmet, elukeskkonda ja kalakooslusi.
Pais on halvendanud eelkõige lõhelaste ja siirdekalade elutingimusi jões ning nende asurkonnad
on praeguseks kas hävinud või hääbunud. Lõhelaste ja siirdekalade asemel on aga Jägala jõe
alamjooksul domineerivaks muutunud paisjärvedes tavalised kalaliigid (ahven, särg, viidikas jt
karpkalalased). Selle tulemusena on kalastiku seisund Jägala jõe alamjooksul halb kuni
kesine108,109.
Kalastiku seisundit hinnatakse igale jõele/jõelõigule omaste ehk indikaator- ja tüübispetsiifiliste
liikide ja nende arvukuse alusel. 2014. a aruande „Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud“
kohaselt registreeriti seirepüügil Jägala joa all 7 kalaliiki: forell, särg, lepamaim, viidikas,
trulling, ahven ja võldas. Indikaatorliikidest esines arvukalt võldast, puudusid lõhe ja harjus.
Tüübispetsiifilistest liikidest/taksonitest esines arvukalt särge, lepamaimu, trullingut ja ahvenat,
105
Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja
territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside
kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.
106
Veemajanduskomisjon | Keskkonnaministeerium (envir.ee)
107
Keskkonnaagentuuri kodulehelt https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo
108
Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne. Maves AS, 2014.
109
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju
eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020.
vähearvukalt jõeforelli ja viidikat, puudusid jõe- ja ojasilm, meriforell, siirdesiig, haug, teib,
turb, rünt, vimb, luts, ogalik ja luukarits. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal halvaks110.
Seirepüügil Linnamäe paisust 80-150 m allavoolu registreeriti 12 kalaliiki: lõhe, haug, särg,
lepamaim, mudamaim, linask, viidikas, vimb, trulling, ahven, kiisk ja võldas.
Indikaatorliikidest vastas võldase arvukus seirelõigu looduslikule kvaliteedile, vimma arvukus
oli väga madal (registreeriti 1 samasuvine isend). Tüübispetsiifilistest liikidest esines väga
arvukalt särge, arvukalt lepamaimu, viidika, ahvena ja kiisa arvukus vastas seirelõigu
elupaigalisele kvaliteedile, vähearvukalt esines lõhet, haugi, linaskit ja trullingut, puudusid jõe-
ja ojasilm, forell, siirdesiig, harjus, teib, turb, rünt, latikas, hink, luts, ogalik ja luukarits111.
Seirepüügil Linnamäe paisust 300-400 m allavoolu registreeriti 13 kalaliiki: särg, lepamaim,
mudamaim, linask, viidikas, latikas, vimb, trulling, hink, ogalik, ahven, kiisk ja võldas.
Indikaatorliikidest esines nii võldast kui vimba vähearvukalt, vimma arvukus oli väga madal
(registreeriti 1 samasuvine isend). Tüübispetsiifilistest liikidest esines särge ja viidikat arvukalt,
lepamaimu, latika, hingu, ogaliku ja ahvena arvukus vastas seirelõigu elupaigalisele
kvaliteedile, linaskit, trullingut ja kiiski registreeriti igaüht vaid 1 isend, puudusid jõe- ja
ojasilm, lõhe, forell, siirdesiig, harjus, haug, teib, turb, rünt, luts ja luukarits. Mudamaim hinnati
mittetüübiomaseks liigiks ning tema esinemist kalastiku seisundi hindamisel ei arvestatud.
Kalastiku seisund hinnati seirepüükide põhjal mõlemas allpool Linnamäe paisu paiknevas
seirelõigus kesiseks112.
Tabelis 2 on üldistatult välja toodud Linnamäe paisu mõju Jägala jões esinevatele kalanduslikult
olulistele kalaliikidele (-taksonitele). Nagu tabelist nähtub, on Linnamäe paisul summaarselt
tugev negatiivne mõju jõesilmule, lõhele, meriforellile ja vimmale, oluline negatiivne mõju
jõeforellile, harjusele, meritindile ja lutsule. Positiivseks saab pidada vaid järvelisi elupaiku
asustavatele liikidele (särg, ahven, linask, latikas, hõbekoger)113. Sama tõendab ka 2014. a
hüdrobioloogilise seire aruanne. Positiivseks võib paisu mõju hinnata haugile, särjele, linaskile,
latikale, hõbekogrele ja ahvenale. HEJ tööga kaasnevad Linnamäe paisust allavoolu jäävas
jõelõigus negatiivsed mõjud kõigi seal esinevate kalaliikide jaoks.114 Tugev negatiivne mõju on
muuhulgas Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele ja kalanduslikult kasutatavatele
liikidele jõesilmule ja lõhele, mille seisund Eestis tervikuna ja Jägala loodusalal on ebasoodne.
Kalastiku halva seisundi peamiseks põhjuseks Linnamäe paisust ülesvoolu kuni Jägala joani on
allavoolu asuv Linnamäe pais, mis tõkestab siirdekalade pääsu Jägala joa alustele kudealadele.
Teiseks negatiivseks mõjuteguriks on vee liigvähendamine Jägala Energy HEJ poolt (enamik
jõe veest juhitakse kanalit kaudu Jägala joast ja joa alustest kärestikest mööda. Veevõtt Jägala
jõest toimub ca 0,3 km ülalpool Jägala juga ning vesi juhitakse jõkke tagasi vahetult enne
Linnamäe paisjärve).
110
Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2014. a aruanne. Leping
nr 3-8/59. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2015. Arvutivõrgus keskkonnaseire koduleht: KESE
(envir.ee)
111
Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2014. a aruanne. Leping
nr 3-8/59. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2015. Arvutivõrgus keskkonnaseire koduleht: KESE
(envir.ee)
112
Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2014. a aruanne. Leping
nr 3-8/59. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2015. Arvutivõrgus keskkonnaseire koduleht: KESE
(envir.ee)
113
114
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju
eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020.
Kalastiku kesise seisundi peamiseks põhjuseks Jägala jõel Jägala joast jõe suudmeni, on
Linnamäe pais, mis isoleerib paisu aluse jõeosa joa alustest kärestikest. Paisu juures töötav
Linnamäe HEJ kasutab madalvee ajal vett tsükliliselt põhjustades jõe suudme-eelses osas
sagedast vee liigvähendamist, mis ei võimalda kaladel normaalselt paisu aluses jõeosas sigida
ning elada.
Tabel 2. Linnamäe paisu mõju kalanduslikult kasutatavatele kalaliikidele (-taksonitele) Jägala
jõe alamjooksul (--- tugev negatiivne mõju; -- oluline negatiivne mõju; - vähene negatiivne
mõju; +++ tugev positiivne mõju; ++ oluline positiivne mõju; + vähene positiivne mõju)115.
Kokkuvõtvalt tuleb VMK eesmärkide täitmiseks tagada kalade vaba pääs Linnamäe paisust
üles- ja allavoolu. Seda eesmärki elektritootmise ja paisutamise jätkumisel täita ei ole võimalik.
VeeS § 174 lg 4 alusel võib Keskkonnaamet veeloaga leevendada või paisu omaniku vabastada
veeseaduse § 174 lõikes 3 sätestatud kalade läbipääsu kohustuse täitmisest, arvestades kaaluka
põhjuse olemasolu. Seletuskiri116 täpsustab, et kohustust ei saa leevendada Natura 2000 alal
asuval paisul, kui selleks vajalikud tingimused pole nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikkel 6 lg 4 kohaselt
täidetud. Käesolevas dokumendis peatükis Kokkuvõte Natura erandi kohaldumisest lk 51
toodud hinnangu alusel ei ole vajalikud tingimused täidetud, mistõttu kalade läbipääsu
kohustuse täitmisest paisu omanikku vabastada ei saa.
Elektritootmise ja paisutamise jätkumisel, ei ole võimalik saavutada Jägala_4 kogumil head
seisundit. Vastavalt veeseaduse § 40 on teatud juhtudel võimalik seada veekogumitele hea
115
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju
eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020.
116
Seletuskiri veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu juurde. Arvutivõrgus:
https://www.riigikogu.ee/download/08883b61-db41-4f19-90f3-e0096fc9b5e6
seisundi eesmärgist leebem eesmärk. Seda näiteks juhul kui hea seisundi saavutamiseks
vajalikud meetmed ei ole tehniliselt teostatavad või nende rakendamine on
ebaproportsionaalselt kulukas. Sellist erandit veekaitse eesmärkides saab teha juhul kui erandi
seadmise tõttu, st kaladele läbipääsu mitte tagamise tõttu, ei jää saavutamata teiste veekogumite
hea seisundi eesmärk (Vees § 38 lg 2 p 1) ning veekogumeid kaitstakse vähemalt sellel tasemel,
mis on sätestatud muudes Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides (VeeS § 38 lg 2 p 3).
VeeS § 36 lg 1 p 5 alusel on kaitset vajav ala elupaiga või liigi kaitseks looduskaitseseaduse
alusel määratud ala, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on selle elupaiga või liigi
kaitseks oluline, sealhulgas lõheliste ja karpkalaliste elukeskkonnaks olev veekogu. VeeS § 36
lg 2 alusel kehtivad kaitset vajaval alal veeseaduse § 32 ja 34 sätestatud eesmärkidega võrreldes
rangemad kvaliteedinõuded või seal piiratakse tegevust käesoleva seaduse kohaselt.
Linnamäe pais paikneb pinnaveekogumil Jägala_4, mis on osa Jägala jõe hoiualast. Nimetatud
hoiualale on koostatud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017-2021. Kaitsekorralduskava
kohaselt on Natura elupaigatüübi 3260 kaitsekorralduslikuks eesmärgiks eelduste loomine
elupaigatüübi looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ja
kudealade taastumiseks. Lõhe puhul on eesmärgiks eelduste loomine, et talle sobivad sigimis-
ja noorjärkude kasvualad on lõhele ligipääsetavad ning eelduste loomine loodusliku elujõulise
lõhepopulatsiooni taastamiseks. Sobivate sigimis- ja elupaikade ligipääsetavus on seatud
eesmärgiks ka jõesilmule. Võldase puhul on eesmärgiks sobivate elupaikade asustamine kogu
hoiuala ulatuses ning paksukohalise jõekarbi puhul eelduste loomine elujõulise asurkonna
säilitamiseks. Valdav osa kaitsekorralduskavaga määratud eesmärkidest ei ole ainuüksi toimiva
kalapääsu rajamisega saavutatav, mistõttu tõhusaimaks meetmeks kaitsekorralduslike
eesmärkide saavutamiseks on peetud paisutuse likvideerimist.
VeeS § 31 lg 2 alusel kui veekogumi suhtes kehtib samal ajal rohkem kui üks veekaitse eesmärk,
kohaldatakse neist kõige rangemat. VeeS § 40 kohase erandi seadmine ja kalastikule leebema
eesmärgi seadmine on vastuolus Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega.
Selle erandi rakendamine oleks võimalik juhul, kui kaitse-eesmärkide osas oleks võimalik
rakendada nn Natura erandit.
2.2.4. Rekreatsiooni huvid
Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kas elektritootmine Linnamäe HEJ-s ning paisu ja
paisjärve säilimine rekreatsiooni eesmärgil on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, et
loobuda Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest.
Harju maakonnaplaneering, Jõelähtme valla üldplaneering, Jägala-Joa küla Linnamäe
maaüksuse puhkeala detailplaneering ja Jõelähtme valla arengukava käsitlevad piirkonda
rekreatiivalana.
Harjumaa maakonnaplaneeringu 2030+117 lisa 4 Harju maakonna teemaplaneering
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt asub käsitletav piirkond
maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul „Jägala jõeorg“. Väärtuslikud loodus- ja
puhkemaastikud kannavad endas oma kindlat ökoloogilist identiteeti rohelises võrgustikus või
omavad unikaalseid loodusobjekte, moodustades terviklikke puhkeväärtusega
loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste hulgas on arvestatud loodukaitsealade ja
asustusstruktuuri paiknemisega. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on nimetatud
väärtusliku maastiku olulisteks loodus- ja kultuurimälestisteks jõeorgu koos Harjumaa
võimsaima joaga, samuti pindalalt Harjumaa suurimat linnamäge. Taastatavat Linnamäe HEJ
117
Kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga 09.04.2018 nr 1.1-4/78.
on hinnatud kaunimaks tööstusehitiseks sõjaeelses Eestis. Kunagise puupapivabriku tööliste
elamud, vana raudteesild ja muud rajatised lisavad piirkonna maastikele ajaloolist mõõdet.
Jägala alamjooksu piirkond leiab intensiivset puhkemajanduslikku kasutamist. Ohtudeks on
maakonnaplaneeringu kohaselt puhkemajanduse korraldamatus, prahistamine, jõeoru
kinnikasvamine118.
Jõelähtme valla üldplaneering119 näeb Linnamäe HEJ piirkonnas ette
puhkemajanduspiirkonna ja HEJ rajamist. Peetakse vajalikuks Jägala jõe ääres asuva
puhkeotstarbelise maa-ala - Jägala linnamägi koos veehoidla, ujumiskoha ja pargiga -
korrastamist ja väljaehitamist.
Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu120 järgi on tulevikus
plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii
õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga
ümbruskonda tervikuna.
Jõelähtme valla arengukava 2018‒2025121 kohaselt on Linnamäe HEJ (1924. a kauneim
tööstusobjekt), sellega piirnev Linnamägi koos paisjärve ja sellega piirnevad alad ülesvoolu (sh
Jägala joa puhkeala ja Jägala juga) kujunenud Jõelähtme valla jaoks oluliseks
puhkepiirkonnaks. Kuna tegemist on ka ühe osaga Rebala muinsuskaitsealast ja sellel asuvate
pärandkultuuri objektidega, siis lisaks puhkemajanduslikule väärtusele on Linnamäe HEJ,
sellega piirnev Linnamägi ja paisjärv kujunenud ka oluliseks turismiobjektiks, mida lisaks
puhkajatele külastavad igapäevaselt ka sajad üle Eesti ja välismaalt saabunud turistid. Mistõttu
Linnamäe HEJ ja sellega piirnevate Linnamäe, Linnamäe paisjärve ja seda ümbritsev ala valla
jaoks olulise sotsiaal-majandusliku väärtusega ala, mis vajab terviklikku säilitamist. Jõelähtme
valla 2003. aastal kehtestatud üldplaneeringus nähakse Jägala puhkepiirkonna oluliste
objektidena muuhulgas taastatavat Linnamäe HEJ, Jägala linnamäge koos Linnamäe paisjärve
ja pargiga ning Linnamäe paisjärvele ehitatavat ujumiskohta. Samuti on Linnamäe paisjärve
piirkond laialdaselt kasutatav ja perspektiivne arendamist vajav turismi ja rekreatsiooniala.
Jõelähtme valla koostatavas üldplaneeringus122 tähtsustatakse Linnamäe paisjärve
väärtusliku kultuurilise, majandusliku ja rekreatsioonilise objektina.
Linnamäe paisjärve säilimise kaitseks on petitsioon.ee keskkonnas kogutud 147 häält perioodil
22.11.2018 kuni 19.12.2018123. Wooluvabrik OÜ 19.08.2019 eelnõule esitatud vastuväite
kohaselt on paisjärve poolt antud 2000 häält (konkreetset alust, millele väide tugineb, ei ole
Keskkonnaametile esitatud ja ei ole leitav). Samuti on Jõelähtme vald haldusasjas nr 3-18-1778
toonud välja, et mitmed valla elanikud on Jõelähtme valla poole paisjärve säilimise kaitseks
pöördunud. Reigo Ahven, Dam Removal Europe Eesti kõneisik, on Jägala jõe voolu ja
Linnamäe paisu avamise poolt kogutud 607 allkirja perioodil 10.10.2019 kuni 01.11.2019 124.
Samuti on Mittetulundusühing Jägala Kalateed perioodil 12.11.2018 kuni 03.02.2019 kogunud
118
Harju maakonnaplaneering 2030+. Arvutivõrgus: Harju maakonnaplaneering 2030+ - Maakonnaplaneering
119
Jõelähtme valla üldplaneering 2001-2003. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40.
Arvutivõrgus Jõelähtme Vallavalitsuse kodulehel: https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering-kehtiv- (23.08.2021).
120
Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 33
121
Jõelähtme Vallavolikogu 17.10.2019 määrus nr 43 „Jõelähtme valla arengukava aastateks 2019‒2025“ Lisa
(23.08.2021).
122
Jõelähtme valla üldplaneering (koostamisel) http://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneeringu+materjalid
(23.08.2021).
123
Kättesaadav:https://petitsioon.ee/linnamae-paisjarve-sailimise-kaitseks (23.08.2021).
124
Kättesaadav: https://petitsioon.ee/taastame-jagala-joe-voolu (23.08.2021).
Jägala jõe Natura 2000 ala looduskeskkonna taastamise eest 1670 allkirja, neist 1128
petitsioon.ee lehel125.
Keskkonnaamet on seisukohal, et ala rekreatiivset väärtust on võimalik säilitada ja isegi
tõsta ka paisjärve olemasoluta. Paisjärve likvideerimine ja alal jõelise elupaiga taastamine ei
vähenda maastiku rekreatiivset väärtust. Näiteks oleks võimalik paisjärve likvideerimisel jõe
kallastele luua matkarajad (ringne rada Jägala joa ja Linnamäe HEJ vahelisel alal), puhkekohad
jne. Jägala joa puhkeala Jägala joa ümbruses säilib ka paisutuse alandamise järgselt, samuti
säilib ehitismälestis külastusobjektina. Jõe kärestikulise osa pikendamine annaks paremad
võimalused hobikorras või professionaalselt süsta- ja kanuusõidu, raftingu või mõne muu
veespordialaga tegelemiseks. Samuti on teada, et olemasoleval joa ja paisjärve vahelisel
kärestikulisel jõelõigul korraldatakse juba praegu nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi
süstaslaalomi võistlusi ning ala on pikka aega olnud kasutusel treening- ja harjutuskohana126.
Oluliselt suureneks ka Jägala jõe alamjooksu kalanduslik väärtus, kuna suureneb nii kutseline
kui ka harrastuspüük. Kutselise püügi praegust väärtust hinnatakse vaid 2 800 eurole aastas
(peamiselt jõesilmu püük), samas kui potentsiaalset võiks see olla vähemalt 12 korda suurem
ehk 34 100 eurot aastas (lisaks jõesilmule lõhe, meriforell). Harrastuspüük suureneks 43 900
eurolt aastas koguni 222 200 euroni aastas. Jägala jõe alamjooksu kalanduslik koguväärtus
suureneks seega 46 700 eurolt 256 300 eurole aastas (suureneks rohkem kui 5 korda)127.
2.2.5. Nahkhiirte kaitse
Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kas elektritootmine Linnamäe HEJ-s ning paisu ja/või
paisjärve säilimine nahkhiirte kaitse eesmärgil on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina,
et loobuda Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest.
Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond128 nahkhiirte eksperdi Lauri Lutsari poolt koostatud
inventuuri „Nahkhiirte ja nende elupaikade inventuur Jägala jõe alamjooksul ja Jõelähtme jõe
suudmes, 2017. Soovitused nahkhiirte kaitseks129” käigus registreeriti Jägala jõe hoiualal II
kaitsekategooriasse130 kuuluvate veelendlase (Myotis daubentonii), tiigilendlase (Myotis
dasycneme), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii) ja
kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus) esinemine. Lisaks on väljaspool olemasolevat
Jägala jõe hoiuala registreeritud veelendlase sigimispaik ehk poegimiskoloonia (asub Jägala joa
hüdroelektrijaama hoones). Kõik eelnevalt loetletud nahkhiireliigid on nimetatud
loodusdirektiivi IV lisas ning tiigilendlane lisaks IV lisale ka II lisas. Ükski loetelus toodud
nahkhiireliikidest ei ole seatud Jägala jõe hoiuala ega Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks.
Kooskõlas Lauri Lutsari nahkhiirte inventuuriga esitas Jõelähtme Vallavalitsus 17.08.2017
Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkide ja piiride
muutmiseks ligikaudu 27 ha võrra. Ettepaneku üheks eesmärgiks oli kaitsta eelnevalt nimetatud
nahkhiireliike ja nende tõenäolist toitumisala. Keskkonnaministeerium palus Keskkonnaametil
05.01.2018 kirjaga nr 8-2/18/69 võtta loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek töösse ja
125
Kättesaadav veebilehel: http://petitsioon.ee/jagala-jogi-lohejoeks (23.08.2021).
126
Süstaslaalomi klubi Pirita MTÜ http://www.skpirita.ee/ (23.08.2021).
127
Järvekülg, R., 2019. Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse
arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visiooni loomine.
Ökokonsult OÜ.
128
registrikood 90001457
129
Arvutivõrgus Jõelähtme valla kodulehel: 6021eb68-0c27-4cc6-a2c1-4eee906efe62 (kovtp.ee)
130
Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu”.
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014020.
korraldada vastavalt LKS § 8 lõikele 3 ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise
põhjendatuse ja otstarbekuse ekspertiisi koostamine. Keskkonnaministri 13.07.2018
käskkirjaga nr 1-2/18/573, mis tugines Keskkonnaameti 15.06.2018 koostatud
eksperdihinnangule131, keelduti Jägala jõe hoiuala piiri ja kaitse-eesmärkide muutmise
menetluse algatamisest. Eksperdihinnangus on kokkuvõtvalt järeldatud, et hoiuala kui
nahkhiirte liikumiskoridor ja toitumisala on kehtiva kaitsekorra ja piiri alusel Jägala jõe hoiualal
piisavalt kaitstud.
Kokkuvõttes ei ole alal tõestatud ohustatud või haruldaste liikide elupaikade esinemine,
kuivõrd toitumisala üksi ei käsitleta liigi elupaigana. Eksperdihinnangust ja
keskkonnaministri käskkirjast lähtuvalt ei ole antud piirkonnas toitumisalade nappust
ning samuti pole tegemist nahkhiiri ohustava teguriga, kuivõrd peamiseks ohuteguriks
peetakse talvitus- ja poegimiskolooniate häirimist ning kvaliteedi langust.
Keskkonnaameti seisukohta toetab ka Tallinna Halduskohtu 30.04.2019 kohtuotsus haldusasjas
nr 3-18-1611, millega jäeti rahuldamata Jõelähtme valla kaebus Keskkonnaministeeriumi
13.07.2018 käskkirja nr 1-2/18/573 tühistamiseks ning kohustamiseks uuesti menetlema
17.08.2017 taotlust.
2.3. Järeldused
Keskkonnaamet ei tuvastanud Linnamäe HEJ-s elektritootmises ja Linnamäe paisul
paisutamises sellise ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, mille tõttu võiks loobuda Natura
2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisest ja ala terviklikkuse taastamisest.
Tegevuse võib alternatiivide puudumisel heaks kiita üksnes siis, kui selle rakendamise eriti
mõjuvad põhjused kaaluvad üles kaitse-eesmärkidele avaldatava mõju. Mõistet „ülekaalukate
üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused“ ei ole direktiivis määratletud.
Loodusdirektiivi art 6 lg 4 teises lõigus nimetatakse selliste põhjuste näidetena siiski inimeste
tervist, avalikku julgeolekut ja esmatähtsaid soodsaid tagajärgi keskkonnale. Seoses sotsiaalset
või majanduslikku laadi „muude [ülekaalukate] üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate
põhjustega” selgub sõnastusest, et direktiivi kaitse-eesmärkidele võib vastukaaluks seada
üksnes üldised huvid.
Elektritootmine Linnamäe HEJ-s ei ole ülekaalukas avalik huvi, kuna Linnamäe HEJ (1,15
MW) seiskamine ei oma olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole
elutähtsa teenuse osutaja elektrituruseaduse ja hädaolukorra seaduse mõistes (tootja, kelle
elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW) ning ei ole mahu väiksuse tõttu oluline
riikliku taastuvenergeetika eesmärkide täitmisel.
Muinsuskaitse ei ole ülekaalukas avalik huvi, muinsuskaitse huvid on võimalik tagada ka
ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamata. Linnamäe paisu
kui kultuuriväärtusliku ehitise säilitamiseks ei ole ilmtingimata vajalik jätkata
hüdroenergia kasutamist elektritootmiseks ja paisutamist. Põhjendatud ei ole nõue, et ehitis
peab säilima algses funktsioonis (töötava hüdroelektrijaamana) ja olema vaadeldav paisjärvelt,
seda eriti juhul, kui see välistab Natura 2000 ala eesmärkide täitmise ja kahjustab selle
terviklikkust. Arvestades loodusdirektiivi nõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi ning
olulist kahju Jägala loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, on selles olukorras
põhjendatud asuda seisukohale, et muinsuskaitseline huvi ei õigusta elektritootmiseks ja
paisutamiseks loa andmist. Keskkonnaamet on seisukohal, et võimalik on ühildada nii
Eksperdihinnang Jägala jõe hoiuala laiendusala kaitse alla võtmisele ja kaitse-eesmärkide muutmisele. 2018.
131
Keskkonnaamet.
muinsuskaitselisi kui ka keskkonnakaitselisi huvisid (seda toetab ka Riigikohtu
Halduskolleegiumi 08.10.2018 otsus haldusasjas 3-16-478). Kultuuriväärtuslikkuse
seisukohast on eelistatuim jõesängi rajamine hüdroelektrijaama kompleksi kõige uuema osa
ehk Linnamäe HEJ hoone asukohas või avade tegemine läbi paisukeha. Teise eelistusena võiks
käsitleda kalapääsu projektis esitatud varianti 1, mis sisaldab valdavalt pinnasesse mattunud, st
visuaalselt vähenähtava vasakkalda umbpaisu likvideerimist. Kalapääsu projektis esitatud
variandid 2 ja 3 tähendaks mälestise likvideerimist sellisel määral, et on soovitav kaaluda
Linnamäe HEJ paisu kui mälestise kaitsestaatuse lõpetamist132.
Jägala_4 vooluveekogumi seisundit mõjutavaks oluliseks teguriks on Linnamäe pais ning
Linnamäe pais on probleemne, kuna takistab kalade rännet paisust ülesvoolu kuni Jägala joani
(looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke. Veekaitse eesmärki, tagada
pinnaveekogumi hea seisund, aitab saavutada paisutuse avamine ning kalade vaba
liikumise tagamine paisust üles- ja allavoolu.
Vastavalt VeeS § 40 on teatud juhtudel võimalik seada veekogumitele hea seisundi eesmärgist
leebem eesmärk. Kuna Jägala_4 veekogum kuulub ühtlasi Jägala jõe loodusala ja hoiuala
koosseisu, kus on rangemad eesmärgid võrreldes veeseadusega (VeeS § 32), siis vastavalt VeeS
§ 31 lg 2 tuleb rakendada kõige rangemat eesmärki. Kuna hoiuala kaitse-eesmärke ei ole
võimalik täita ainult toimiva kalapääsu rajamisega ning vajalik on paisutuse likvideerimine, siis
tuleb lähtuda just nendest eesmärkidest.
Rekreatsiooni eesmärgil paisjärve säilitamine ei kaalu üle riiklikke ja rahvusvahelisi
eesmärke Natura 2000 alal ning ala on rekreatiivselt kasutatav või pigem isegi rohkem
kasutatav ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamiseta. LKS
§ 14 lg 1 p 5 kohaselt ei tohi Keskkonnaameti nõusolekuta kaitstaval alal kehtestada
üldplaneeringut. Keskkonnaamet on Jõelähtme valla üldplaneeringu kooskõlastuskirja133
peatükis III Linnamäe HEJ osas märkinud, et senini ei ole lõppenud Linnamäe
hüdroelektrijaama puudutav keskkonnamõju hindamise menetlus, mistõttu üldplaneeringu
kooskõlastamise hetkel puudus teadmine, kas Linnamäe paisjärv ning hüdroelektrijaam säilib
tulevikus olemasoleval kujul ning kas üldplaneeringus kavandatud tegevusi seoses Linnamäe
paisjärvega on võimalik realiseerida. Seega ei saa väita, et Jõelähtme valla vastuvõetud
üldplaneeringuga kavandatu kuulub täitmisele hoolimata selle võimalikust mõjust Natura 2000
võrgustikku arvatud Jägala hoiualale.
Nahkhiirte kaitse ei kaalu üle riiklikke ja rahvusvahelisi eesmärke Natura 2000 alal ning
on tagatud ka ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamata.
Alal ei ole tõestatud ohustatud või haruldaste nahkhiireliikide elupaikade esinemine, kuivõrd
toitumisala üksi ei käsitleta liigi elupaigana. Antud piirkonnas ei ole toitumisalade nappust ning
samuti pole tegemist nahkhiiri ohustava teguriga, kuivõrd peamiseks ohuteguriks peetakse
talvitus- ja poegimiskolooniate häirimist ning kvaliteedi langust. See aspekt on kinnituse
leidnud Riigikohtu Halduskolleegiumi tasemel, kui kohus otsustas haldusasjas 3-18-1611
kaebust mitte menetlusse võtta jättes ringkonnakohtu otsuse jõusse.
132
Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021.
133
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.04.2019 kirjana nr 6-5/19/58-2
3. Hüvitusmeetmete kava
3.1. Hüvitusmeetmete rakendamine
Kui on täielikult kindlaks tehtud ja dokumenteeritud, et puuduvad alternatiivid, mis oleksid
alale vähem kahjulikud, ja et ülekaalukas avaliku huviga seotud põhjus on õigustatud, tuleb
võtta kõik asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse.
Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et alternatiivsed lahendused on olemas. Seega puudub
vajadus muu ülekaaluka avaliku huvi tuvastamiseks, mis kaaluks üle Euroopa Liidu
õigusaktidest tulenevat kohustust Jägala loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja
ala terviklikkuse taastamiseks. Samuti puudub vajadus võtta hüvitusmeetmeid.
Kuna Linnamäe paisu puhul on vastukaaluks Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkide täitmisele
ja ala terviklikkuse taastamisele seatud avalike huvidena elektritootmist, kultuurimälestist,
rekreatiivset väärtust ja nahkhiirte kaitset, kaalus Keskkonnaamet siiski avalikke huve ja
analüüsis hüvitusmeetmeid.
3.2. Taustateave
3.2.1. Natura asjakohase hindamise tulemused
Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. aastal esitatud aruandes loodusdirektiivi
rakendamise kohta (periood 2013-2018)13 on toodud:
1) Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on
välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi
soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja
toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning
elupaikade taastamine.
2) Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja
toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa
seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest
ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine
juba rikutud alade arvelt.
3) Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on
välja toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on
põhiliste meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja
hüdroloogilistest muutustest mõjutatud elupaikade taastamine.
4) Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et
leevendataks surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on välja
toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine.
5) Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve-
ja ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur
ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas
toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning
elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega
kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud.
Jägala loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja
ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi
saavutamisse.
Linnamäe HEJ elektritootmine ja Linnamäe paisul paisutamine avaldavad ebasoodsat mõju (vt
tabel 3), mis ei võimalda saavutada Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmist ega ala
terviklikkuse taastamist. Hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet seisukohale, et
taotletavat tegevust pole võimalik ellu viia ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja
terviklikkust kahjustamata.
Kuna Keskkonnaamet on kindlaks teinud, et ebasoodne mõju tekib ja seda ei saa välistada, ei
või tegevus jätkuda, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse loodusdirektiivi art 6 lg 4 tingimusi.
Tabel 3. Kokkuvõte Natura asjakohase hindamise tulemustest
Asjaomased Mõjude kokkuvõtlik Mõju olulisus/suurus Ebasoodsa Järeldus:
objektid alal kirjeldus mõju ebasoodne
leevenda mõju ala
mine terviklikku
sele
Elupaigatüüp Rikutud 16 ha elupaigatüüpi Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
jõed ja ojad jõed ja ojad. 5 ha (31%) on Sisuliselt mõjutab
(3260) uputatud paisjärve alla; 8,4 ebasoodsalt kogu
ha (53%) paisust allavoolu loodusalal esinevat
on Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaigatüüpi, sh
veekasutusest rikutud uputatud paisjärve alla ja
veerežiimiga; 2,4 ha (15%) settereostusega 31%,
on siirdekaladele rikutud
kättesaamatu Linnamäe paisu veerežiimiga 69%, rände
ja paisutamise tõttu, 2,2 ha kaladele kättesaamatud
(14%) on kumulatiivsetest 15% praegu
mõjudest tulenevalt jõelise elupaigatüübina
rikutud veerežiimiga (Jägala säilinud alast.
Energy HEJ juhib vett
kõrvale senikaua,
kuni kalastikule ei ole
tagatud Linnamäe
paisust vaba üles-
ja allapääs)
Lõhe Rikutud 7,6 ha elupaiku. 5 Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
ha (66%) uputatud paisjärve Sisuliselt mõjutab
alla ja settega reostunud, 0,3 ebasoodsalt kogu
ha (4%) paisust allavoolu on loodusalal esinevat
Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaika, sh uputatud
veekasutusest rikutud paisjärve alla ja
veerežiimiga; 2,3 ha (30%) settereostusega 66%,
on siirdekaladele rikutud veerežiimiga 29
kättesaamatu Linnamäe paisu %, kättesaamatud 30%
ja paisutamise tõttu; 1,9 ha elupaikadest. Laskujaid
(25%) on kumulatiivsetest 0% võimalikust.
mõjudest tulenevalt rikutud
veerežiimiga (Jägala Energy
HEJ juhib vett kõrvale
senikaua, kuni kalastikule ei
ole tagatud Linnamäe
paisust vaba üles-
ja allapääs).
Lõhe laskujate potentsiaal on
praegu 0-lähedane, samal ajal
kui see võiks olla vähemalt
8500-12600 aastas.
Jõesilm Rikutud 7,6 ha elupaiku. 5 ha Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
(66%) uputatud paisjärve alla Sisuliselt mõjutab
ja settega reostunud, 0,3 ha ebasoodsalt kogu
(4%) paisust allavoolu on loodusalal esinevat
Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaika, sh uputatud
veekasutusest rikutud paisjärve alla ja
veerežiimiga; 2,3 ha (30%) settereostusega 66%,
on siirdekaladele rikutud
kättesaamatu Linnamäe paisu veerežiimiga 29%,
ja paisutamise tõttu; 1,9 ha rändekaladele
(25%) on kumulatiivsetest kättesaamatud 30%
mõjudest tulenevalt rikutud elupaikadest. Jõesilmu la
veerežiimiga (Jägala Energy skujate potentsiaal
HEJ juhib vett kõrvale Linnamäe paisust
senikaua, kuni kalastikule ei allavoolu (4%
ole tagatud Linnamäe elupaikadest) on u
paisust vaba üles- 15000/aastas, seega vaid
ja allapääs). tühine osa potentsiaalist
saavutatud.
Võldas Rikutud 7,2 ha elupaiku. 5 ha Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
(66%) uputatud paisjärve alla Sisuliselt mõjutab
ja settega reostunud, 0,3 ha ebasoodsalt kogu
(4%) paisust allavoolu on loodusalal esinevat
Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaika, sh uputatud
veekasutusest rikutud paisjärve alla ja
veerežiimiga; 1,9 ha (25%) settereostusega 66%,
on kumulatiivsetest mõjudest rikutud veerežiimiga
tulenevalt rikutud 29%, asurkond on
veerežiimiga, asurkond on killustatud. Asurkonna
killustatud. suurus on 3 000-14 000
isendit. Paisutuse
likvideerimine ja sobivate
elupaikade lisandumine
parandaks võldase
kaitseseisundit
eeldatavasti 2-3 korda.
Paksukojaline j Rikutud 7,2 ha elupaiku. 5 ha Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
õekarp (66%) uputatud paisjärve alla Sisuliselt mõjutab
ja settega reostunud, 0,3 ha ebasoodsalt kogu
(4%) paisust allavoolu on loodusalal esinevat
Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaika, sh uputatud
veekasutusest rikutud paisjärve alla ja
veerežiimiga; 1,9 ha (25%) settereostusega 66%,
on kumulatiivsetest mõjudest rikutud veerežiimiga
tulenevalt rikutud 29%.
veerežiimiga.
3.2.2. Informatsioon Natura 2000 ala kohta, millele tegevus ebasoodsalt mõjub
Tulenevalt tegevuse iseloomust ja asukohast, on Natura aladest mõjutatud Jägala loodusala.
Linnamäe HEJ ja paisu mõjuala hõlmab Jägala loodusalal Jägala jõge suudmest kuni Jägala
joani ning Jõelähtme jõe suudmest kuni Lundi paisuni. Siirdekalade rände looduslikuks tõkkeks
on Jägala juga. Mõju siirdekaladele ulatub ka väljapoole Jägala loodusala – Soome lahele134.
Tegevuse mõjuala on Natura 2000 võrgustikku kuuluv Jägala loodusala. Jägala loodusala8
hõlmab Jägala jõe hoiuala9. Lisaks Jägala jõe hoiualale jääb Jägala loodusala koosseisu ka
kaitstav looduse üksikobjekt Jägala juga10. Jägala loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I
lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitseks ning II lisas nimetatud liikide,
jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio), lõhe
(Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade
kaitseks. Jägala loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12.
novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12,
15.01.2008)11. Jägala loodusala pindala on 29,4 ha.
Loodusdirektiivi art 3 lg 1 alusel ja koostoimes LKS §-dega 1, 3, 32 ja 70 on Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või
taastamine. Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste
poolt koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt
läbiviidud projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja
elupaikade kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle
lisajõgi, Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka
sealsete liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud
I prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Jägala jõgi esitati suudmest kuni Jägala joani
Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja eelkõige jõelise elupaiga (elupaigatüüp
jõed ja ojad, 3260) taastamispotentsiaali pärast.
Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas aastateks 2017‒
202114 (edaspidi kaitsekorralduskava või KKK) on toodud hoiuala ja loodusala täpsustatud
kaitse-eesmärgid, antud hinnang põhiväärtuseks olevate liikide ja elupaiga seisundile,
kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.
KKK-s on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) eesmärgiks seatud looduslähedase seisundi
taastumine Linnamäe paisjärve aluses jõesängis. Linnamäe HEJ tööks vajaliku paisu olemasolu
ning elektrienergia tootmisega kaasneb 5 ha suuruse väärtusliku (kärestikulise) jõelise elupaiga
134
Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju
eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020.
uputamine paisjärve poolt ja sellele alale setete kuhjumine, kalastiku rände- ja vaba liikumise
tõkestamine paisust üles- ja allavoolu ning paisu purunemisest või allalaskmisest tulenev
settereostuse oht. Elektrienergia tootmiseks kasutusel olevate turbiinidega on vajalik veetaseme
kõigutamine, millega kaasneb täiendav veerežiimi muutmine, sh võimalik veevaesuse
esinemine Linnamäe paisust allavoolu.
KKK-s on lõhe ja tema elupaikade eesmärgiks seatud sigimis- ja noorjärkude kasvualade
sobivate elupaikade ligipääsu loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni
taastamiseks vajalike eelduste loomine. Praegusel juhul lõhe looduslik taastootmine alal
praktiliselt puudub (0-50 laskujat aastas, peamiselt paisust allavoolu). Paisutuse puudumisel
oleks aastas potentsiaalseid lõhe laskujaid vähemalt 8500-12600. Paisu näol on tegemist
ületamatu rändetõkkega, paisjärve poolt on üle ujutatud sobilikud kudealad 5 ha ulatuses.
Paisutamisega kaasneb settereostuse oht ning tsükliline veekasutus halvendab paisualust
elupaika veelgi. Paisust allavoolu ning Jägala joast allavoolu kuni Linnamäe paisjärveni
paiknevad elupaigaks sobilikud jõelõigud on paisu tõttu killustatud. Juhul kui paisust ülesvoolu
esineks lõhe populatsioon, kaasneks noorjärkude liikumisega turbiine läbides liigsuremise oht.
KKK-s on jõesilmu ja tema elupaikade eesmärgiks seatud eelduste loomine, et liigile sobivad
sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad. Kuigi Jägala joa
all esineb jõesilmu populatsioon, on paisu näol tegemist ületamatu rändetõkkega, mistõttu
esineb populatsioonide killustatus. Paisjärve poolt on üle ujutatud sobilikud kudealad 5 ha
ulatuses. Paisutamisega kaasneb settereostuse oht ning tsükliline veekasutus halvendab
paisualust elupaika veelgi.
KKK-s on paksukojalise jõekarbi ja tema elupaikade eesmärgiks seatud eelduste loomine
liigi elujõulise asurkonna säilimine kogu hoiuala ulatuses. Paisu näol on tegemist ületamatu
rändetõkkega, paisjärve poolt on üle ujutatud sobilikud elupaigad 5 ha ulatuses.
3.2.3. Natura 2000 ala terviklikkust ebasoodsalt mõjutavad asjaolud
Jägala loodusala terviklikkusele mõjub ebasoodsalt paisukeha kui rändetõke siirdekaladele;
paisutusest tekkinud paisjärv, mis ujutab üle 5 ha ulatuses elupaika 3260 (mis muuhulgas on
elupaigaks ka mitmetele Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele) ning mis
täiendavalt killustab nii jõelist elupaika kui ka kaladele sobilikke elupaiku; HEJ tööst tulenev
tsükliline veekasutus, mis muudab looduslikku veerežiimi ning halvendab Linnamäe paisu all
kaladele sobilikke kudemis- ja noorjärkude elupaiga kvaliteeti.
3.3. Hüvitusmeetmete sisu ja seire
3.3.1. Hüvitusmeetmete olemus ja eesmärgid
Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaselt, kui hoolimata negatiivsest hinnangust tegevuse
tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tegevuse üldiste huvide
seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel tuleb
tegevus siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada
Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud
asendusmeetmetest.
Asendus- ehk hüvitusmeetmete eesmärgiks on korvata tegevuse negatiivset mõju, pakkudes
seeläbi kompensatsiooni, mis oleks vastavuses asjaomasele liigile või elupaigale tekitatud
kahjudega. Seega on hüvitusmeetmete eesmärgiks tagada mitmesuguste loodushoiu
meetmetega Natura 2000 võrgustiku terviklikkus. Meetmed peavad olema tekkiva kahju suhtes
proportsionaalsed ja looduses rakendatavad.
Loodusdirektiivi tavapäraselt rakendamiseks vajalikke meetmeid ei saa käsitada tegevusega
tekitatud kahju kompenseerimise meetmetena. Näitena võib tuua, et kaitsekorralduskava
rakendamine või uue, juba ühenduse tähtsusega alaks inventeeritud ala loodualaks
esitamine/määramine on liikmesriigi jaoks tavaline meede. Hüvitusmeetmed peaksid olema
direktiivi tavapärase rakendamise täienduseks. Seega hüvitusmeetmete näol on tegemist
tegevusele eriomaste meetmetega, mis lisanduvad Natura elupaikade direktiivist tulenevatele
tavapärastele kohustustele. Hüvitusmeetmeid kasutatakse vaid olukorras, kus muud direktiivis
sätestatud kaitsemeetmed on ennast ammendanud, kuid asjaoludest tulenevalt on vajalik
kaaluda tegevuse elluviimist, mis avaldab negatiivseid mõjusid Natura ala terviklikkusele.
Hüvitusmeetmete rakendamisel peab arvestama kahjustatud elupaigatüübi ja kaitstavate liikide
spetsiifikat. Hüvitusmeetmete puhul on tähtis, et nad oleksid ökoloogiliselt funktsionaalsed ehk
ökoloogiliselt toimivad. Ökoloogilise toimivuse puhul arvestatakse, et hüvitusmeetmed tagavad
kahjustatud elupaigatüübi või liigi elupaiga samaväärse toimivuse kui oli algse Natura 2000 ala
puhul. Oluline on ökoloogilise toimivuse puhul silmas pidada ka seda, et hüvitusmeetmetega
oleks endiselt tagatud Natura 2000 võrgustiku alade geograafiline esindatus135.
Vastavalt LKS § 70 lg-le 2 on sobivateks hüvitusmeetmeteks kas elupaikade taastamine, uute
elupaikade loomine, olemasolevate elupaikade kvaliteedi tõstmine või muud meetmed, mis
aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe edasist vähenemist. LKS § 70 lg 3 kohaselt
peavad hüvitusmeetmed vastama järgmistele tingimustele: olema suunatud ebasoodsalt
mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga;
toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal; tagama ebasoodsalt
mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise eesmärkidega samaväärsete eesmärkide
saavutamise; täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke eesmärke, nii et nende meetmete abil
saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku sidusust.
3.3.2. Sihtväärtused, mis on kooskõlas ala kaitse-eesmärkidega
3.3.2.1. Lõhe
Lõhe elupaikade inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes
osades on lõhele sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvualasid kokku u 2,2 ha (sellest 0,3 ha
allpool Linnamäe paisu). Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele veel 5 ha
hea kvaliteediga sigimis- ja kasvuala. Samas kui paisutust ei likvideerita ja efektiivset
juurdepääsu ei tagata paisust ülesvoolu, jääb kättesaamatuks lisaks paisjärvealustele
elupaikadele ka paisjärve ja joa vahelisel alal olevad elupaigad - kokku 7,6 ha (täpsem
mõjuulatus kõikide kaitse-eesmärkide osas on toodud ptk-s 3.2.1 tabelis 3).
Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõe osa kvaliteet on hinnatud lõhe sigimis- ja
noorkalade kasvualana kasinaks. Lõhe Linnamäe paisu all küll sigib, kuid looduslik
taastootmine piirdub üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas). Põhjuseks on asjaolu, et
Linnamäe paisust allavoolu jääv jõelõik on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning
selle lang on väga väike. Suudmest kuni paisuni veetase kõigub ja on mõjutatud merevee
tasemest - kõrge merevee tase ujutab u 0,3 ha suuruse lõhelistele sobiva kärestiku perioodiliselt
135
Peterson, K; Kutsar, R. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise
eranditegemine. Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: juhend_art_6.4._rakendamiseks.pdf (keskkonnaamet.ee)
üle ning see omakorda halvendab oluliselt siirdekade sigimis- ja noorkalade elutingimusi.
Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi136.
Lõhe soodsa seisundi saavutamiseks ei ole Linnamäe paisjärve säilimisel alal piisavas ulatuses
elupaiku, paisu tõttu ei ole aga praegu paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud elupaigad lõhele
ligipääsetavad.
Praegu hinnang 0, potentsiaal elupaikade taastumisel 8500-12 600 laskujat aastas137.
3.3.2.2. Jõesilm
Hetkel on jõesilmule kättesaadav Linnamäe paisust allavoolu asuv 0,3 ha suurune koelmu.
Linnamäe paisjärvest ülesvoolu on loodusala piires säilinud 2,3 ha silmule sobivat kudeala.
Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele veel 5 ha hea kvaliteediga sigimis-
ja kasvuala. Jõesilmu soodsa seisundi saavutamiseks ei ole Linnamäe paisjärve säilimisel alal
piisavas ulatuses elupaiku, paisu tõttu ei ole aga praegu paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud
elupaigad jõesilmule ligipääsetavad - kokku 7,6 ha.
Praegu võib merre tagasipöörduvate laskujate arvuks hinnata 2000 kuni 20 000 isendit aastas
(allavoolu Linnamäe paisu). Elupaikade taastamisel Linnamäe paisjärve all ja juurdepääsu
tagamine paisust ülesvoolu jäävatele elupaikadele suurendaks laskujate arvu vähemalt 2 korda.
3.3.2.3. Võldas
Võldas esineb arvukalt Jägala joa alustel kärestikel. Linnamäe paisust allavoolu on võldas
tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Seirepüükidel registreeriti kokku 148 isendit. Liigi
arvukust mõjutab negatiivselt Linnamäe hüdroelektrijaama tsükliline veekasutus ning sellest
tulenev veetaseme sage kõikumine paisu aluses jõeosas. Seetõttu peab suur osa isendeist
pidevalt elupaika vahetama. Võldas on aga väga paigatruu ning võimalusel ei vaheta kunagi
elupaika. Eriti ohustatud on veetaseme kõikumisest noorjärgud, kuna nende elupaigaks on
kaldavöönd, mis vee kõikumise korral kuivaks jääb. Linnamäe paisjärv võldasele elupaigaks ei
sobi.
Seega rikutud elupaiga pindala on kokku 7,2 ha (uputatud paisjärve all 5 ha, rikutud
veerežiimiga alad 2,2 ha).
Praegu hinnang 3000–14000 isendit, sobivate elupaikade lisandumine parandaks võldase
kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks seeläbi eeldatavasti 2–3 korda (asurkond
suureneks 3000-14000 isendi võrra).
3.3.2.4. Paksukojaline jõekarp
Paksukojalise jõekarbi soodsa seisundi saavutamiseks ei ole Linnamäe paisjärve säilimisel alal
piisavas ulatuses elupaiku. Rikutud elupaiku kokku 7,2 ha (paisjärve all ja rikutud veerežiimiga
alad).
Püsiv paikne asurkond aga Jägala jõe hoiualal puudub. Sobilik arvukuse hinnang võiks olla
kuni 100 isendit.
3.3.2.5. Elupaigatüüp jõed ja ojad
Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013.–2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute kohaselt
on elupaigatüübi asjakohane pindala 11 ha. Sellest moodustab Jõelähtme jõe alamjooks ja
136
Järvekülg jt, 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. Kättesaadav:
Linnamäe-elustiku-uuringud-2014-10-10-RJ.pdf (envir.ee)
137
Maves AS, TÜ Eesti Mereinstituut, Ökokonsult OÜ. 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
Jägala joast ülesvoolu jääv Jägala jõe osa 0,6 ha; Jägala jõgi joast kuni Linnamäe paisjärveni 2
ha; Jägala jõgi Linnamäe paisust138 allavoolu kuni hoiuala lõpuni 8,4 ha. Linnamäe paisjärve
alla jääb u 5 ha suurune Jägala jõe osa, mis paisjärve likvideerimisel lisanduks elupaigatüübi
jõed ja ojad hulka. Seega kokku oleks Jägala loodusalal elupaigatüüpi jõed ja ojad 16 ha.
Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on ca 0,4% (joa
aluse 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel u 5 ha suurune
taastuv jõelõik oleks seega valdavalt kärestikuline.
Kui jätkatakse hüdroenergia kasutamist elektri tootmiseks ja paisjärve ei likvideerita, jäävad
elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgid täitmata 16 ha ulatuses. Kahjustatava
elupaigatüübi pindala kokku on seega 16 ha.
3.3.3. Hüvitusmeetmete kirjeldus
3.3.3.1. Olemasolevatel kaitstavatel objektidel täiendavate kaitseväärtuste loomine
Tulenevalt Jägala loodusala piiridest ja kaitse-eesmärkidest ning taotletava tegevuse mõjust
loodusalale ei ole võimalik hüvitusmeetmeid rakendada samal Natura 2000 võrgustikku
kuuluval loodusalal (Jägala loodusalal).
Lisaks vajadusele käsitleda negatiivselt mõjutatud elupaiku ja liike võrreldavates
proportsioonides, tuleb asendamisega tagada ka ökoloogilised funktsioonid, mis on võrreldavad
nendega, mis õigustasid algse Natura 2000 ala valimist. Jägala loodusala kontekstis on tegemist
merega ühenduses oleva veerikka ja kärestikulise jõega, mis vastab elupaigatüübile jõed ja ojad
(3260) ning on kvaliteetseks elamis- ja taastootmisalaks lõhele, jõesilmule, võldasele ja
paksukojalisele jõekarbile. Jägala jõega samaväärsed jõed on järgmised: Narva jõgi139, Kunda
jõgi140, Valgejõgi141, Loobu jõgi142, Pirita jõgi143, Selja jõgi144, Keila jõgi145, Purtse jõgi146,
Vasalemma jõgi147, Vääna jõgi148. Hüvitusmeetmetega on vajalik kompenseerida
loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning liikide lõhe, võldase, jõesilmu ja
paksukojalise jõekarbi elupaiku ja seisundit, kuivõrd need Jägala loodusala kaitse-eesmärgid
on tegevusest negatiivselt mõjutatud.
Olemasolevatel loodusaladel on valikus olevatel jõgedel (Narva jõgi Struuga loodusalal149,
Kunda jõgi Sirtsi loodusalal150, Valgejõgi, Loobu jõgi Lahemaa loodusalal151, Pirita jõgi Pirita
loodusalal152, Selja jõgi Selja jõe loodusalal153, Keila jõgi Türisalu loodusalal154, Vääna jõgi
elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri
138
numbriga 30418
139
VEE1062200
140
KR kood VEE1072900
141
KR kood VEE1079200
142
KR kood VEE1077900
143
KR kood VEE1089200
144
KR kood VEE1074600
145
KR kood VEE1096100
146
KR kood VEE1068200
147
KR kood VEE1099200
148
KR kood VEE1094500
149
EE0070128
150
KR kood EE0070104
151
KR kood EE0010173
152
KR kood EE0010120
153
KR kood EE0060218
154
KR kood EE0010123
Vääna jõe loodusalal155) juba elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ja lõhe, jõesilmu, võldase ja
paksukojalise karbi elupaigad loodusala kaitse-eesmärgiks, seega ei saa selles ulatuses, mis on
juba Natura eesmärgiks, neid hüvitusmeetmena käsitleda156.
Seetõttu on hüvitusmeetmete rakendamiseks vajalik kaaluda alternatiivseid Natura alasid või
lisada Natura võrgustiku aladesse täiendavaid maa-alasid, kus hüvitusmeetmed
kompenseeriksid tegevusega (Linnamäe paisu olemasolu ja elektrienergia tootmine)
kaasnevaid negatiivseid mõjusid Jägala loodusalale.
3.3.3.2. Võimalike uute asendusalade Natura 2000 kaitse alla võtmine
Valdav osa Eestis esinevatest lõhe sigimis- ja taastootmisaladest on juba võetud Natura 2000
loodusalaks. Seetõttu on Jägala loodusala kaitseväärtustega samas mahus uute kaitsealade
loomise võimalused piiratud. Sarnase kaitseväärtusega jõelõike, mis ei ole Natura 2000 kaitse
all, leidub Vasalemma, Pirita ja Purtse jões, väiksemas ulatuses ka Kasari jõestikus157.
Teoreetiliselt on ka Narva jõel lõik Narva jõe alamjooksu hoiualast (Struuga loodusalast)
ülesvoolu, mille võrra võiks loodusala suurendada, ent endine parim lõhede kudeala – Narva
jõe kanjon – jäeti HEJ rajamisega kuivaks. Kuna HEJ kuulub Venemaale, ei ole seni suudetud
riikide vahel kokkuleppele jõuda veekasutuses kanjonis kudealade taastamiseks.
Vasalemma loodusala (EE0010155) suurendamine
Vasalemma loodusala hõlmab alamjooksu 8,3 km pikkust jõelõiku. Loodusala kaitstav
elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite
elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas
(Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), rohe-vesihobu
(Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Järelikult on Jägala loodusala
kaitseväärtused esindatud ka Vasalemma loodusalal.
Vasalemma jõe meriforelli elupaikade taastootmispotentsiaali hinnati 2013. aastal158.
Vasalemma jõgi on lõhele sobilik sigimisala kuni Munalaskme oja sissevooluni. Sealt
ülesvoolu on Vasalemma jõgi ja Munalaskme oja lõhe jaoks liiga väikse vooluhulgaga. Eelpool
mainitud uuringule tuginedes selgub, et jõelõigul Vasalemma loodusala suurendades kuni
Munalaskme oja suudmeni (20,25 km suudmest) on võimalik täiendavalt kaitse alla võtta
1,9 ha kärestikke, mis on elupaigaks lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukojalisele
jõekarbile (joonis 1). Sellel lõigul olevad kärestikud on lõhe taastootmisalana rahuldava kuni
hea kvaliteediga ning lõigult võiks parimal juhul igal aastal merre laskuda kuni 1900 lõhe
noorkala. Lõigul on laialt levinud ka võldas ja jõesilm. Paksukojalise jõekarbi esinemine lõigul
vajab täiendavaid uuringuid. Põhja Eestis esineb paksukojaline jõekarp enamasti ainult jõgede
alamjooksudel159,160.
155
KR kood EE0010125
156
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
157
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
158
Järvekülg R., Pihu R., Kesler M., Taal I., Svirgsden R., ja Lauringson G. 2014. Meriforelli kudejõgede
taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Tartu.
159
Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori
19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327. Arvutivõrgus: Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava (envir.ee)
160
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
Joonis 1. Vasalemma loodusala laiendus. Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2021).
Lääne-Eesti vesikonna VMK161 kohaselt on Vasalemma jõelõigu suudmest Munalaskme oja
suubumiseni koondseisundi kesine. Vasalemma jõe keskjooksu kalastiku seisundi peamiseks
mõjutajaks on olnud Vanaveski pais, mis tõkestas mitmete liikide (salahulgas lõhe ja jõesilm)
ligipääsu keskjooksu koelmutele. Paisu põhjalask avati 2018. a ning tavapäraste vooluhulkade
puhul suudavad kalad paisu ületada. Seetõttu on paisust ülesvoolu lõhe looduslik sigimine
hakanud taastuma. Suurvee tingimustes on Vanaveski paisu avatud põhjalask kaladele raskesti
ületatav ning seetõttu on paisul vaja teostada täiendavaid töid kalade läbipääsu
parandamiseks162. Vasalemma jõe alam- ja keskjooksule kavandatakse lõheliste elutingimuste
161
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. 2016. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse
poolt 7. jaanuar 2016. a. Arvutivõrgus Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava.pdf (envir.ee)
162
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamise
parandamiseks taastamistöid163. Hanke (viitenumber 239141) kohaselt on töö „Lõheliste
kudetingimuste parandamise ehitustööd Vasalemma jõe alam- ja keskjooksul“ korraldajaks
Keskkonnaamet; eeldatavaks maksumuseks 59 583 eurot. Teostatakse järgmised elupaiga
taastamistööd: liigse veetaimestiku eemaldamine litofiilsete kalade koelmuks sobivalt lõigult
Vanaveski paisust ülesvoolu; uute koelmualade rajamine ja olemasolevate kvaliteedi
parandamine kesk- ja alamjooksul lauspaepõhjalistel ja õgvendatud lõikudel; lõheliste
elutingimuste parandamiseks on ettenähtud kudemattide rajamine ning kivide paigaldamine
jõepõhja164.
Pirita loodusala (EE0010120) suurendamine
Pirita loodusala hõlmab jõe alamjooksu 12,6 km pikkust lõiku. Loodusalal kaitstav
elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse,
on harilik hink, harilik võldas, jõesilm ja lõhe. Kaitseväärtusena ei ole välja toodud
paksukojaline jõekarp. Samas on Pirita jõe alamjooksul tõendatud paksukojalise jõekarbi
esinemine165.
Pirita jõe meriforelli elupaikade taastootmispotentsiaali uuriti 2008. aastal166. Uuringust
selgub, et jõelõigul Pirita loodusala ülemisest piirist kuni Vaskjala paisuni (24,7 km
kaugusel merest) leidub 2,9 ha kärestikke (joonis 2). Lõigul esineb lõhe, võldas ja jõesilm.
Elupaigaline kvaliteet selles piirkonnas on siiski enamasti kasin, sest paljudel kärestikel
moodustab jõe põhja lausaline paekivipaljand, mis lõhele ja jõesilmule kudemiseks ei sobi.
Nimetatud jõelõigu elupaigalist väärust parandati 2020. aastal kruusaste lõikude rajamisega,
kuid tööde tulemuslikkus pole veel selgunud. Täiendavaid elupaikade taastamistöid Vaskjala
paisust allavoolu jääval lõigul pole vajalik läbi viia167. Paksukojalise jõekarbi esinemine ja ala
sobilikkus vajab samuti kontrollimist, sest liiki on Pirita jõest leitud ainult alamjooksult ning
kõnealune lõik võib jääda liigi levialast välja. Paksukojaline jõekarp on Põhja Eesti jõgedes
piiratud leviala, seda liiki esineb ainult jõgede alamjooksudel168,169.
Ohutegur Pirita jõe loodusala (sealhulgas ka pakutud uue lõigu) seisundile on võimalik vee
liigvähendamine AS Tallinna Veele kuuluvas Vaskjala hüdrosõlmes170. Selline ajutine vee
liigvähendamine on igal juhul probleemiks vahetult paisust allavoolu asuvates piirkondades
kuni lõikudeni, kus väiksemad sissevoolud vee liigvähendamist osaliselt kompenseerivad.
Selline tegevus seab kahtluse alla ka täiendava alana arvestatud lõigu sisulise kasutamise
võimaluse hüvitusalana.
163
Inseneribüroo Urmas Nugin AS. 2020. Eeluuring lõheliste elutingimuste parandamiseks Vasalemma jõe alam
ja keskjooksul. Tartu.
164
Hanked: Lõheliste kudetingimuste parandamise ehitustööd Vasalemma jõe alam-ja keskjooksul
(Keskkonnaamet); (59 583 Eur) (mercell.com)
165
Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori
19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327. Arvutivõrgus: Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava (envir.ee)
166
Järvekülg R., Jürgenstein T., Kesler M., Kangur M., Lauringson G. 2009. Eesti meriforelli kudejõgede
taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. Tartu.
167
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
168
Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori
19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327. Arvutivõrgus: Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava (envir.ee)
169
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
170
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
Lääne-Eesti vesikonna VMK kohaselt on Pirita jõgi suudmest Vaskjalani 2014. a koondseisund
hea171. Samas 2019. a koondseisund jõel on halb, põhjuseks Hg kalas ja teatud ohtlikud ained,
mida on veest leitud; ökoloogiline seisund eraldivõetuna on hea.
Joonis 2. Pirita loodusala laiendus. Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2021).
Purtse jõe alamjooksu suudmest kuni Sillaoru paisuni kaitse alla võtmine
Purtse jõgi oli kunagi, enne kui alustati põlevkivist õli tootmist, olulisuse poolest Narva jõe
järel teine lõhe kudejõgi Eestis. Alates 1945. a kuni 1990. a alguseni oli jõe reostuskoormus
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. 2016. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse
171
poolt 7. jaanuar 2016. a. Arvutivõrgus Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava.pdf (envir.ee)
äärmiselt kõrge, jõgi oli väga suures ulatuses reostunud ning praktiliselt elutu. 1977. a koostatud
Vostbaltrõbvod’i jõepassis on kirjas: põlevkivikeemia ettevõtete heitvee jõkke juhtimise
tulemusena meenutab jõevesi masuuti ning jõe alamjooks on praktiliselt eluta. Hilisemal
perioodil on jõe reostuskoormus oluliselt vähenenud. Esimesed kalastiku seireuuringud tehti
1990. aastate lõpul, kui Purtse jõgi, vähemalt visuaalse hinnangu kohaselt, ei meenutanud enam
õlikanalit. 2004. a tuli esimene teade, et Purtsest on püütud lõhe. Hilisemal perioodil on
täheldatud jõe vee-elustiku edasist taastumist172. Praeguseks esineb alamjooksul kuni Sillaoru
paisuni regulaarselt lõhe ja võldas. Sillaoru paisust allavoolu on Purtse jões 7,9 hektarit
kärestikke ning selle kvaliteet lõhe taastootmisalana on väga hea (joonis 3). Potentsiaalselt
võib sellelt lõigult igal aastal merre laskuda kuni 12 757 noorkala ehk ala on natuke suurem kui
Jägala loodusalal173. Täiendavaid lõhe elupaikade taastetöid pole otstarbekas kõnealusel lõigul
läbi viia174.
Purtse jõel asuv Sillaoru HEJ omab negatiivset mõju allavoolu jäävale jõeosale, kuna
elektritootmine toimub tavapäraselt tsüklilisena175. Paisu (kalapääsu) ja HEJ väljavoolukanali
vaheline looduslik jõelõik (u 800 m ) on vee HEJ-sse juhtimise tõttu veevaene ning ei täida oma
funktsiooni. Sellest tulenevalt on Natura ala moodustamisel Purtse jõele oluline ning vältimatu
Sillaoru HEJ mõjude leevendamine. Tõenäoliselt läheks Sillaoru HEJ mõjude leevendamise
meetmed majanduslikus mõttes niivõrd kulukaks, et Sillaoru HEJ tegevus muutuks
majanduslikult küsitavaks. Purtse jõe valimine Natura ala asendusalaks oleks sisuliselt selline
juhtum, kus Linnamäe HEJ tootmise säilitamisel tekitatakse olulised vastuolud teisel HEJ-l.
Purtse jõe alamjooksult on tabatud ainult täiskasvanud jõesilmu isendeid, noorjärke ei ole leitud
hoolimata arvukatest seirepüükidest. Ilmselt ei jää jõesetetes elutsevad silmuvastsed ellu
setetesse ladestunud jääkreostuse tõttu. Samuti ei esine Purtse jões paksukojalist jõekarpi ning
see liik on ilmselt reostuse tõttu jões välja surnud. Seetõttu kompenseeriks Purtse jõe
alamjooksu Natura 2000 kaitse alla võtmine Jägala loodusala kaitseväärtusi ainult lõhe ja
võldase puhul176.
Ida-Eesti vesikonna VMK kohaselt on Purtse jõgi suudmest Sillaoru (Viru) HEJ-ni 2014.a
koondseisund halb177. Ka 2019. a koondseisund on jätkuvalt halb. Purtse jõestikus on Erra ja
Kohtla jõgede sängisetted ja madalamad kaldaalad saastunud kogu ulatuses alates reostuse
lähtekohast (Kiviõli, Kiviõli kaevanduse ja Vahtsepa kraavide algused) kuni suudmeni.
Sealjuures esineb Erra ja Kohtla jõgede sängis seniajani vedelaid õlijäätmeid ja kallastel
tahkestunud õlijäätmeid kogu saaste leviku alal. Õlisaaste levikuala risti voolusuunaga on
piiratud ainult saastamise perioodi (u 80 aastat) maksimaalse veetasemega jõgede orgudes ja
lammidel. Saastunud on ka Erra ja Kohtla jõgede vesi. Purtse jõe vesi on viimastel aastatel
peamiselt puhas, kuid kõrgveega esineb saastumist fenoolidega kuni Soome laheni. Purtse, Erra
ja Kohtla jõgedes jääkreostuse ohutustamise eelprojektiga kavandatud tegevuste
keskkonnamõju hindamise käigus tehtud reostuse mõju uuringud lõhilastele näitasid, et Purtse
172
Kesler M., Kangur M., Vetemaa M. 2011. Natural re‐establishment of Atlantic salmon reproduction and the
fish community in the previously heavily polluted River Purtse, Baltic Sea. Ecology of Freshwater Fish
20(3):472 – 477.
173
Taal I., Kesler M., ja Svirgsden R. 2021. Purtse jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade
kvaliteedi hinnang. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Tartu.
174
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
175
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
176
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
177
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. 2016. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7.
jaanuar 2016. a. Arvutivõrgus Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.pdf (envir.ee)
jõe alamjooksu keskkond on kaladele toksiline, mis avaldub selgelt kalade verenäitajate puhul.
Purtse jõe potentsiaal lõhe sigimisalana on pikemas perspektiivis oluline. Alates 2009. aastast
on arvestuslik laskujate arv olnud enamusel aastatest üle 2000178,179. Tänaseks on Kohtla jõgi
ja Vahtsepa peakraav jääkreostusest puhastatud ning viidud vastavusse kehtivate
keskkonnanõuetega. Seejuures on Kohtla jõe sängist eemaldatud vedelad ja tahked õlijäätmed.
Osa reostusest on vastavalt reostuse likvideerimise eelprojektile jäetud alles jõesängi nendesse
lõikudesse, kust jõgi on suunatud ümber uude sängi. Sellest tulenevalt ei kandu eemaldamata
reostusest ohtlikud ained enam Kohtla jõkke.
Kokkuvõttes ei vasta Keskkonnaameti hinnangul Purtse jõgi Sillaoru paisust kuni suudmeni
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kriteeriumidele, kuna on jääkreostuse mõjude tõttu jätkuvalt
rikutud ja Sillaoru HEJ tööst tuleneb negatiivne mõju jõe hüdroloogilisele režiimile. Arvestades
jõe potentsiaali, kui jääkreostuse ohutustamise projekt on ellu viidud, vajab ala täiendavat
analüüsi ja hinnangut Natura 2000 võrgustiku alade kriteeriumide vastavuse osas. Jõesilmu
elupaigana ei ole jõgi taastunud, lõhe laskujate arv on seni olnud vaid üle 2000 (potentsiaal 12
757, seega 6 x suurem kui reaalselt täna laskub).
Joonis 3. Purtse jõe alamjooksu kaitse alla võtmine. Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2021).
178
Kesler M., Taal I., Svirgsten R. 2015. Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine, vaalaliste
juhusliku kaaspüügi hindamine Läänemerel ning soovitused kalavarude haldamiseks 2014. aastal.
Töövõtulepingu 4-1.1/14/92 II vahearuanne (31.01.2014). Tartu 74 lk.
179
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 Purtse, Erra ja
Kohtla jõgedes jääkreostuse ohutustamise eelprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise
aruanne.
Kasari jõestikus olevate loodusalade suurendamine
Kasari jõestikus on väärtuslikumad elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), võldase ja paksukojalise
jõekarbi elupaigad, juba kaitse alla võetud (vt. Sulu, Pilkuse, Paeküla, Kohatu ja Käntu-Kastja
loodusala). Ei saa küll välistada, et lisauuringute läbiviimisel võib osutuda võimalikuks olemas
olevate loodusalade suurendamine, näiteks saab kaitseväärtusena juba olemas olevate
loodusaladele lisada jõesilmu. Samas on see võimalus hüpoteetiline ning olemas olevate
teadmiste kohaselt (tabel 4) pole siiski võimalik hinnata, et Kasari jõestikus rakendatavad
hüvitusmeetmed tagaks Jägala loodusalal kirjeldatud loodusväärtuste kaitse võrdses mahus.
Kasari jõel asuvast Laastre paisust ülesvoolu jäävate alade kaitseväärtuste uurimisel tuleb
täiendavalt hinnata, kas Laastre pais on praeguses seisus jõesilmule ületatav, ning kas seal on
vaja teostada rändetingimuste parandamiseks täiendavaid töid180.
Lisaks Jägala loodusala (Soome lahe vesikond) asendamine Kasari jõestikus (Lääne-Eesti
vesikond) uute alade kaitse alla võtmisega on ilmselt vastuolus Natura võrgustiku geograafilise
esindatuse ja sidususe säilitamise põhimõttega.
3.3.4. Hüvitusmeetmete ulatus, seire ja kavandatav kaitserežiim
Ülevaade võimalikest hüvitusmeetmetest on esitatud tabelis 4 ja lisas 1. Osaliselt saaks
kaitseväärtusi kompenseerida Vasalemma, Pirita, Purtse ja Kasari jõestikus. Kavandatavatele
uutele loodusaladele tuleks rakendada analoogset kaitserežiimi, mis on Jägala loodusalal.
Siseriiklikult moodustada (või laiendada) alale hoiualad ja liita Natura 2000 võrgustiku alade
hulka loodusaladena. Kaitse-eesmärgid: I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad
(3260); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on paksukojaline jõekarp
(Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo
salar).
Hüvitusmeetmed on seotud kas uute alade kaitse alla võtmisega ja nende lisamisega Natura
2000 alade võrgustikku loodusaladena. Loodusobjekti kaitse alla võtmist reguleerib
looduskaitseseaduse ptk 2. Hüvitusmeetmete tehniline teostatavus sõltub eelkõige
Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi võimekusest vastavate menetlustoimingute
läbiviimisel. See võib aega võtta minimaalselt 2 aastat ja nõuab lisarahastust (lisa
tööjõuressurss). Arvestada tuleb ka protsessi avalikustamisel ette tulla võivate probleemidega,
nt nende HEJ ja paisude ja veehaarete omanike vastuseisuga, kelle objekte loodavad või
laiendatavad Natura alad puudutavad.
Hüvitusmeetmete sihtliikide lõhe, jõesilmu, võldase, paksukojalise jõekarbi muutusi jälgitakse
riikliku seire raames. Tulemusi (liikide arvukus) hinnatakse 5 aastase seiresammuga.
Hüvitusmeetmeid saab pidada piisavaks, kui liikide arvukused alal on stabiilsed või kasvavad.
Juhul, kui liikide arvukused ei ole piisavad, tuleb ellu viia järelmeetmed, rakendades elupaikade
täiendavat kaitset või elupaikade taastamist piirkonnas. Jõelise elupaiga seisundit hinnatakse
VMK raames. Seisund peab olema vähemalt hea.
Analüüsides hüvitusmeetmete võimalikku rakendamist, jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et
Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik samas või suuremas mahus kompenseerida.
Vähemas mahus kompenseerimine oleks vastuolus Natura erandi tegemise põhimõtetega, mille
kohaselt peavad hüvitusmeetmed tagama kahjustatud elupaigatüübi või liigi elupaiga
Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele
180
hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel.
samaväärse toimivuse, kui oli algse Natura 2000 ala puhul. Tuginedes sellele pole võimalik
rakendada Jägala loodusalale Natura 2000 erandi tegemist. Lisaks sellele, et
hüvitusmeetmetega ei õnnestu tagada Jägala jõe loodusala kaitseväärtuste ökoloogilist
toimivust, ei võimalda hüvitusmeetmete rakendamine tagada ka vastavate kaitseväärtuste
Natura 2000 võrgustiku alade geograafilist esindatust ja sidusust.
Tabel 4. Jägala loodusala kaitseväärtuste võrdlus võimalike asendusmeetmetega
Kaitseväärtus
Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260)
Võrreldud jõelõigud
Jõelõigu Kärestiku Lõhe pot
pikkus pindala Seisund laskujate Paksukojali
(km) (ha) (2014) hulk Jõesilm Võldas ne jõekarp
Jägala loodusala 5 7,6 8500-12600 jah jah jah
Vasalemma
loodusala
suurendamine kuni
Munalaskme oja vajab
suudmeni 12 1,9 kesine181 kuni 1900 jah jah uuringut
Pirita loodusala
suurendamine kuni vajab
Vaskjala paisuni 12,1 2,9 hea kuni 2900 jah jah uuringut
Hüvitusmeetmed
kokku Vasalemma ja vajab
Pirita 24,1 4,8 kuni 4800 esineb esineb uuringut
Hüvitusmeetmete ebapiis
piisavus 24,1 ebapiisav ebapiisav ebapiisav av ei ole teada
Purtse jõe
alamjooksule
loodusala loomine 5,2 7,9 halb182 kuni 12757 ei esine esineb ei esine
Kasari jõestikus
loodusalade vajab vajab vajab vajab
suurendamine uuringut uuringut uuringut uuringut esineb jah
Hüvitusmeetmed
kokku (+Purtse) 29,3 piisav piisav ebapiisav piisav ei ole teada
181
Kesise seisundi peamine põhjus oli pais, mis lasti alla 2018. Keskkonnaamet teostab alal elupaikade
taastamistöid.
182
Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes viiakse ellu jääkreostuse ohutustamise eelprojektiga kavandatud tegevusi.
3.4. Järeldused
Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik
samas või suuremas mahus kompenseerida.
Osaliselt saaks kaitseväärtusi kompenseerida Vasalemma, Pirita, Purtse ja Kasari jõestikus. See
oleks vastuolus Natura erandi tegemise põhimõtetega, mille kohaselt peavad hüvitusmeetmed
tagama kahjustatud elupaigatüübi või liigi elupaiga samaväärse toimivuse, kui oli algse Natura
2000 ala puhul. Tuginedes eelpool öeldule pole võimalik rakendada Jägala jõe loodusalale
Natura 2000 ja erandi tegemist. Lisaks sellele, et hüvitusmeetmetega ei õnnestu tagada Jägala
jõe loodusala kaitseväärtuste ökoloogilist toimivust, ei võimalda hüvitusmeetmete rakendamine
tagada ka vastavate kaitseväärtuste Natura 2000 võrgustiku alade geograafilist esindatust ja
sidusust.
Kokkuvõte Natura erandi kohaldumisest
Natura asjakohase hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et
taotletavat tegevust pole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärke ja terviklikkust kahjustamata. Ebasoodne mõju avaldub nii elektritootmise kui ka
selle eeldusena Jägala jõe paisutamise tagajärjel ning see mõju on ulatuslik ja pikaajaline.
Mõjutatud on 16 ha ehk 100% elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260); 7,6 ha ehk 100% lõhe
elupaiku; 7,6 ha ehk 100% jõesilmu elupaiku; 7,2 ha ehk 95% võldase elupaiku, kusjuures
asurkond on killustatud; 7,2 ha ehk 95% paksukojalise jõekarbi elupaiku.
Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetlus on vajalik üksnes juhul, kui arendaja leiab
negatiivsest hinnangust hoolimata, et kava või projekt tuleks siiski ellu viia ülekaalukatel
avaliku huviga seotud põhjustel. See on võimalik üksnes siis, kui puuduvad alternatiivsed
lahendused, ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kui
Natura 2000 üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad asendusmeetmed. Sellistel
juhtudel võib olla vajalik ka ettevaatuspõhimõtte rakendamine, eelkõige seoses kohaldatavate
asendusmeetmete ulatusega.
Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et Natura erand Linnamäe HEJ ja paisu puhul ei
kohaldu, kuna alternatiivsed lahendused on olemas. Keskkonnaamet kaalus siiski ka
avalikke huve ja leidis, et antud juhul ei esine ülekaalukat avalikku huvi. Samuti analüüsis
Keskkonnaamet hüvitusmeetmete rakendamise võimalikkust ja leidis, et ei ole võimalik
täies mahus rakendada hüvitusmeetmeid.
Alternatiivide puudumisest
Wooluvabrik OÜ eesmärgiks on elektritootmine Linnamäe HEJ-s võimsusega 1,15 MW ja
aastatoodanguga 5-7 GWh, milleks paisutatakse Jägala loodusalal olevat Jägala jõge.
Alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele on muudes asukohtades, muudel
tehnoloogiatel hüdroenergia kasutamine (nt PHAJ) või muul viisil (nt biomassi, jäätme-, tuule-
ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid) taastuvenergia
kasutamine. Samuti on käesoleval ajal jätkuvalt reaalne alternatiiv põlevkivi baasil
elektrienergia tootmine. Näitena on kavandatava Paldiski PHAJ nimivõimsus 520 MW, mis
osutaks ühtlasi ka ELTS kohaselt elutähtsat teenust. Tootlikumad taastuvenergiaallikad Eestis
on biomass, tuuleenergia, jäätmekütus ja päikeseenergia, mis on reaalseks alternatiiviks Natura
ala kahjustavale hüdroenergia kasutamisele jõgede paisutamisel. Samaaegselt põlevkivi
kasutavate elektrijaamade võimsuse kahanemisega on ette näha põlevkiviõli tootmise
arendamist, mille efektiivsuse maksimeerimiseks on vajalik põlevkiviõli tootmise üheks jäägiks
oleva uttegaasi kasutamine, sh elektritootmisel.
Paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise lõpetamisel ja kaladele vaba pääsu tagamisel
paisust üles- ja allavoolu oleks mõju Natura alale positiivne, kuna see võimaldaks taastuda
elupaigatüübil jõed ja ojad ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadel ja nende
asurkondadel ehk pikemas perspektiivis saavutada ala kaitse-eesmärgid ja taastada ala
terviklikkus. Paisutuse likvideerimiseks, kaladele vaba pääsu tagamiseks Linnamäe paisust
üles- ja allavoolu ja elupaikade taastamiseks on koostatud kalapääsu projektid, millest variant
1 kohaselt on võimalik säilitada valdav ja visuaalselt nähtav osa muinsuskaitsealusest Linnamäe
paisust.
Ülekaaluka avaliku huvi puudumisest
Keskkonnaamet ei tuvastanud Linnamäe HEJ-s elektritootmises ja Linnamäe paisul
paisutamises sellise ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, mille tõttu võiks loobuda Natura 2000
ala kaitse-eesmärkide saavutamisest ja ala terviklikkuse taastamisest.
Tegevuse võib alternatiivide puudumisel heaks kiita üksnes siis, kui selle rakendamise eriti
mõjuvad põhjused kaaluvad üles kaitse-eesmärkidele avaldatava mõju. Mõistet „ülekaalukate
üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused“ ei ole direktiivis määratletud.
Loodusdirektiivi art 6 lg 4 teises lõigus nimetatakse selliste põhjuste näidetena siiski inimeste
tervist, avalikku julgeolekut ja esmatähtsaid soodsaid tagajärgi keskkonnale. Seoses sotsiaalset
või majanduslikku laadi „muude [ülekaalukate] üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate
põhjustega” selgub sõnastusest, et direktiivi kaitse-eesmärkidele võib vastukaaluks seada
üksnes üldised huvid.
Keskkonnaamet kaalus muude avalike huvidena elektritootmist, kultuuriväärtust, pinnavee
kaitset, rekreatsiooni ja nahkhiirte kaitset.
Elektritootmine Linnamäe HEJ-s ei ole ülekaalukas avalik huvi. Linnamäe HEJ (1,15 MW)
seiskamine ei oma olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtsa
teenuse osutaja elektrituruseaduse ja hädaolukorra seaduse mõistes (tootja, kelle elektrijaama
netovõimsus on suurem kui 200 MW).
Muinsuskaitse ei ole ülekaalukas avalik huvi, muinsuskaitse huvid on võimalik tagada ka ilma
Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamata. Arvestades loodusdirektiivi
nõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi ning olulist kahju Jägala loodusala kaitse-
eesmärkidele ja terviklikkusele, on selles olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et
muinsuskaitseline huvi ei õigusta elektritootmiseks ja paisutamiseks loa andmist.
Keskkonnaamet on seisukohal, et võimalik on ühildada nii muinsuskaitselisi kui ka
keskkonnakaitselisi huvisid säilitades Linnamäe paisu olulises osas ja taastades looduslähedase
jõesängi praegu visuaalselt pinnasesse mattunud vasakkalda umbpaisu asukohas.
Jägala_4 vooluveekogumi seisundit mõjutavaks oluliseks teguriks on Linnamäe pais ning
Linnamäe pais on probleemne, kuna takistab kalade rännet paisust ülesvoolu kuni Jägala joani
(looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke. Veekaitse eesmärki, tagada
pinnaveekogumi hea seisund, aitab saavutada paisutuse avamine ning kalade vaba liikumise
tagamine paisust üles- ja allavoolu.
Rekreatsiooni eesmärgil paisjärve säilitamine ei kaalu üle riiklikke ja rahvusvahelisi eesmärke
Natura 2000 alal ning ala on rekreatiivselt kasutatav ka ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata
ja Linnamäe paisul paisutamiseta.
Nahkhiirte kaitse ei kaalu üle riiklikke ja rahvusvahelisi eesmärke Natura 2000 alal ning on
tagatud ka ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamata.
Hüvitusmeetmete rakendamisest
Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik samas või
suuremas mahus kompenseerida.
Osaliselt saaks kaitseväärtusi kompenseerida Vasalemma, Pirita, Purtse ja Kasari jõestikus. See
oleks vastuolus Natura erandi tegemise põhimõtetega, mille kohaselt peavad hüvitusmeetmed
tagama kahjustatud elupaigatüübi või liigi elupaiga samaväärse toimivuse, kui oli algse Natura
2000 ala puhul. Tuginedes eelpool öeldule pole soovitatav rakendada Jägala jõe loodusalale
Natura 2000 ja erandi tegemist. Lisaks sellele, et hüvitusmeetmetega ei õnnestu tagada Jägala
jõe loodusala kaitseväärtuste ökoloogilist toimivust, ei võimalda hüvitusmeetmete rakendamine
tagada ka vastavate kaitseväärtuste Natura 2000 võrgustiku alade geograafilist esindatust ja
sidusust.
Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast
elektritootmine
Tagantjärele Natura hindamine
Koostaja: Keskkonnaamet.
Töögrupp: Maret Vildak (vastutav täitja, mõjude hindamine Natura alale, leevendavad
meetmed, järeldused), Hanna-Liis Heinla1 (taotletava tegevuse kirjeldus), Kristi Pai ja Riina
Kotter (Natura ala kaitse-eesmärgid), Nele Väits2 ja Kerli Pettai (mõjude hindamine Natura
alale, leevendavad meetmed, järeldused), Märt Öövel ja Irma Pakkonen (nõustajad).
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
I Natura asjakohane hindamine ........................................................................................................... 3
1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus ..................... 3
1.1. Taotletav tegevus .......................................................................................................................... 3
1.1.1. Asukoht ................................................................................................................................. 3
1.1.2. Eesmärk ................................................................................................................................. 3
1.1.3. Tegevuse kirjeldus ................................................................................................................. 3
1.2. Natura ala iseloomustus................................................................................................................ 3
1.2.1. Elupaigatüübid....................................................................................................................... 6
1.2.2. Liigid ..................................................................................................................................... 7
2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ........................................................................ 10
2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele .......................................................................... 10
2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad .................................................................................................... 10
2.1.2. Liigid ................................................................................................................................... 16
2.2. Koosmõjud ................................................................................................................................. 26
3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust ................................... 28
4. Leevendavate meetmete kavandamine .............................................................................................. 31
4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus ................................................................................... 31
4.2. Järeldused ................................................................................................................................... 37
5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus.......................................................................... 38
1
Töösuhe lõppenud
2
Töösuhe lõppenud
1
Sissejuhatus
Arvestades Riigikohtu Halduskolleegiumi haldusasjas nr 3-17-1739 langetatud otsust, tuleb
Linnamäe paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena3.
KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi4 art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse
samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. LKS § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2
laienevad alates Natura ala moodustamisest püsivalt projekti elluviimisele ja selle
tagajärgedele, nt rajatise kasutamisele ka siis, kui projekti elluviimisega on alustatud enne
Natura ala moodustamist5. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 aluseltuleb antud juhul selle sätte
tähenduses vajaliku meetmena läbi viia tagantjärele hindamine, mis peab vastama
loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad tagantjärele
hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Keskkonnaamet peab pädeva asutusena
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et hinnata
korduva loa taotlemise menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-
le 2. Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal
olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3)6.
Natura hindamise nõuded tulenevad loodusdirektiivi art 6 lg-st 3. Selle rakendamist on
selgitatud Euroopa Komisjoni tellimusel valminud juhendis „Natura 2000 alade
kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted7“ (edaspidi elupaikade
direktiivi juhend) ptk-s 4. Praktilisi nõuandeid antakse loodusdirektiivi art 6 lg 3
kohase hindamise ehk Natura hindamise läbiviimiseks juhendis „Juhised Natura hindamise
läbiviimiseks loodusdirektiivi art 6 lg 3 rakendamisel Eestis”8.
Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju (kas eraldi või koos teiste
projektide või kavadega) Natura 2000 ala terviklikkusele lähtudes ala struktuurist, funktsioonist
ja kaitse-eesmärkidest. Hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, kas ja
kuidas tegevus ohustab ala terviklikkust, või ei ohusta. Võimaliku ebasoodsa mõju hindamisel
tuleb arvesse võtta mitte ainult praeguse seisundi halvenemist, vaid ka muutusi, mis võivad
takistada kaitse-eesmärkide saavutamist, kui need nõuavad praeguste tingimuste parandamist.
3
Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 18. Arvutivõrgus: 3-17-1739/80 (riigikohus.ee)
4
Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043.
5
Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 24 (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-293/17:
Coöperatie Mobilisation, p 85; C-404/09: Alto Sil, p 125; C-226/08: Stadt Papenburg, p 48-49). Arvutivõrgus: 3-
17-1739/80 (riigikohus.ee)
6
Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 kohtuotsuse p 25 haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus 3-17-1739/80
(riigikohus.ee)
7
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu)
8
Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli
6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: https://envir.ee/media/1353/download
2
I Natura asjakohane hindamine
1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva
Natura ala kirjeldus
1.1. Taotletav tegevus
1.1.1. Asukoht
Tegevus toimub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas Muinaslinna tee 5 kinnistul
(kinnistusraamatu registriosa nr 6321702, katastritunnus 24505:002:0030).
1.1.2. Eesmärk
Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamine ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ)
hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks (Linnamäe HEJ aastane toodang jääb
vahemikku 5–7 GWh).
1.1.3. Tegevuse kirjeldus
Tegevuseks on Jägala jõe9 paisutamine Linnamäe paisul10 ja hüdroenergia kasutamine
Linnamäe HEJ-s 24 h/ööpäevas aastaringselt. Elektritootmiseks vajalikud paisutuskõrgused
Linnamäe paisul on järgmised: normaalpaisutustase 10,0 abs m, madalaim paisutustase 9,2 abs
m ja kõrgeim paisutustase 11,7 abs m.
Hüdroenergiast elektrienergia tootmine toimub kolme Waterpump OY mittereguleeritava
propellertüüpi turbiin-generaatoriga, mille võimsused on vastavalt 341 kW, 384 kW, 427 kW
(summaarne võimsus 1152 kW). Vee vooluhulk võimsuse 341 kW juures on 4,0 m³/s, võimsuse
384 kW juures 4,5 m³/s ning 427 kW juures 5,0 m³/s. Kõikide turbiinide töörõhk on 10 m.
Vastavalt tegelikule vee vooluhulgale käitatakse erinevaid turbiine nii, et on tagatud veehoidla
veetase lubatud piirides ja paisu alumises biefis sanitaarvooluhulk 1,34 m3.
Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise tulemusena on tekkinud veekogu Linnamäe paisjärv11
peegelpindalaga 31,1 ha.
1.2. Natura ala iseloomustus
Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud looduskaitseseaduse (edaspidi
LKS) §-s 70 ja Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615). LKS § 70 kohaselt
Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala
tähtsusest loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või
II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti
lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala
degradeerumis- ja hävimisohtu. Vastavalt korralduse nr 615 lisa 1 p 2 ap 56 on Natura 2000
loodusalaks esitatud Jägala loodusala12, mis hõlmab Jägala jõe hoiuala13. Lisaks Jägala jõe
9
Keskkonnaregistrikood VEE1083500.
10
Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS012350.
11
Keskkonnaregistrikood VEE2024510.
12
Ala kood EE0010150
13
Keskkonnaregistri kood KLO2000001
3
hoiualale jääb Jägala loodusala koosseisu ka kaitstav looduse üksikobjekt Jägala juga14. Jägala
loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade
(3260) kaitseks ning II lisas nimetatud liikide jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase
(Cottus gobio), lõhe (Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra
lutra) elupaikade kaitseks. Jägala loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks
Euroopa Komisjoni 12.11.2007 otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt
loodusdirektiivile vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega
alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12,
15.01.2008)15. Jägala loodusala pindala on 29,4 ha.
Jägala jõe hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144
„Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”. Hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi
I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide
jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio) ja lõhe (Salmo salar)
elupaikade kaitse. Jägala jõe hoiuala koosseisu jääb Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu
kuni suudmeni ja Jõelähtme jõe alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni 16. Hoiuala
pindala on 27,9 ha.
Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala asuvad Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu,
Manniva, Jõelähtme, Koila, Koogi ja Jägala-Joa külas.
Loodusdirektiivi art 3 lg 1 alusel ja koostoimes LKS §-dega 1, 3, 32 ja 70 on Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või
taastamine. Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste
poolt koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt
läbiviidud projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja
elupaikade kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle
lisajõgi, Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka
sealsete liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud
I prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Jägala jõgi esitati suudmest kuni Jägala joani
Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja eelkõige jõelise elupaiga (elupaigatüüp
jõed ja ojad, 3260) taastamispotentsiaali pärast.
Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. a esitatud aruandes loodusdirektiivi
rakendamise kohta (periood 2013-2018)17 on toodud muuhulgas Jägala loodusalal esinevate
14
Keskkonnaregistri kood KLO4000058
15
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32008D0024
16
keskkonnaregistri kood PAIS014160, Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme jõel ca 600 m kaugusel
suudmest asukohaga Koogi küla Jägala-Joa tee 33 (kinnistusraamatu registriosa number 2142102, katastritunnus
24504:008:1470
17
Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/
lõhe: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar®ion=BOR
võldas: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&re
gion=BOR
jõesilm: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis®ion
=BOR
paksukojaline jõekarp: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus®ion=
BOR
4
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitsealuste liikide üleriigilised seisundihinnangud,
ohutegurid ja meetmed soodsa seisundi saavutamiseks:
1) Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on välja
toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi soodsa
seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest
ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine.
2) Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja toodud
hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa seisundi
saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja
hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine
juba rikutud alade arvelt.
3) Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on välja
toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste
meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja hüdroloogilistest
muutustest mõjutatud elupaikade taastamine.
4) Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et leevendataks
surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on välja toodud
hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine.
5) Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja
ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur
ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas
toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning
elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega
kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud.
Jägala loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja
ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi saavutamisse.
Vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg-le 1 koostatakse loodusaladele vajadusel
kaitsekorralduskava, kus määratakse alapõhised täpsustatud kaitse-eesmärgid ja eesmärkide
saavutamiseks vajalikud meetmed. Elupaikade direktiivi juhendi ptk 2.3.1 ja 2.3.3 kohaselt
põhinevad kaitse-eesmärgid elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistel vajadustel. Elupaikade
direktiivi juhendi ptk 2.4.1 kohaselt on ala kaitse-eesmärgid sõnastatud kaitsekorralduskavas.
Natura standardsel andmevormil18 toodud andmetest tuleb lähtuda olukorras, kus ala osas ei ole
koostatud kaitsekorralduskava19. Kaitse-eesmärkide seadmisel arvestatakse eesmärgiks olevate
elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamise vajadust (LKS § 3). Liigi või elupaiga soodne
seisund ei ole seostatav loodusala moodustamise hetkel valitseva olukorraga, kuna Natura 2000
võrgustiku alade eesmärk on ka elupaikade ja liikide soodsa seisundi taastamine.
Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas aastateks 2017‒202120 (edaspidi kaitsekorralduskava
või KKK) on toodud hoiuala ja loodusala täpsustatud kaitse-eesmärgid, antud hinnang
jõed ja ojad, 3260: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Freshwater+habitats&subject=3260®ion
=BOR (28.08.2021)
18
Jägala loodusala standardne andmevorm arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu)
19
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01).
Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu)
20
Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/15, kaitsekorralduskava muudetud
peadirektori 05.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26.
5
põhiväärtuseks olevate liikide ja elupaiga seisundile, kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid ja
eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Nii elupaigatüübi jõed ja ojad kui ka kaitse-
eesmärgiks olevate liikide kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on
kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja
Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul.
1.2.1. Elupaigatüübid
Jägala jõe hoiuala ja Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse.
1.2.1.1. Jõed ja ojad (3260)
Elupaigatüüp hõlmab Eestis vooluveekogude lõike, mis on püsinud looduslikus või
looduslähedases seisundis. Nendeks on jõed ja ojad, millel on säilinud looduslik looklev
meandritega voolusäng, samuti soodid, kärestikud ja joad; mille vee kvaliteet ei ole
inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud/halvenenud; mille vees või kaldaribal kasvab
haruldasi/ohustatud taimeliike või taimekooslusi, või on elupaigaks haruldastele/ohustatud
loomaliikidele; mis on kalade tähtsaks kudemispaigaks. Eelkõige väärivad tähelepanu
kõrgustikelt algavad vooluveed, kus leidub jugasid ja kivise-kruusase põhjaga kärestikke.
Väärtuslikud on ka allikatest algavad 20 külmaveelist jõge ning loodusliku sängiga looklevad
tasandikujõed, mis moodustavad vanajõgesid ning kus leidub ka kärestikke või kiirevoolulisi
kivise-kruusase põhjaga lõike. Sellised jõed loovad elupaiku, mida asustab liigirikas ja
väärtuslik jõe-elustik. Elupaigatüüpi arvatud jõgede ja ojade veekvaliteet peab olema piisavalt
hea, et seal saaksid elada reostuse suhtes tundlikud liigid. Erilist kaitset väärivad Põhja-Eestis
pankrannikut läbivad ning Lõuna-Eestis liivakivipaljanditega maalilisi ürgorge moodustavad
jõed, samuti sala- ning karstijõed21.
Elupaigatüübiks jõed ja ojad (3260) on määratud Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni
suudmeni (u 4,5 km => Jägala joast kuni Linnamäe paisjärve alguseni u 1,2 km; Linnamäe
paisjärve alune jõe osa u 1,9 km; Jägala jõgi paisust (elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud
muinsuskaitse all olevat ehitismälestist22) allavoolu kuni suudmeni u 1,4 km) ja Jõelähtme jõe
alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni (u 0,6 km). Vastavalt Natura standardsele
andmevormile23 on elupaigatüübi pindala 27 ha, esinduslikkus B (hea) ja üldine
looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus).
Kaitsekorralduskavas on elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgiks seatud eelduste
loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve
aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Samuti on eesmärgiks elupaigatüübi
esinemine 11 ha suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal
esinduslikkusega C (arvestatav). 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C on silmas peetud
Linnamäe paisjärve alust jõeosa.
Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedane seisund Linnamäe
paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealad on taastunud. Elupaigatüübi esinemine 16 ha
suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea).
21
Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium, Tallinn.
22
registri number 30418
23
Arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu)
6
Elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on
kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja
Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul.
1.2.2. Liigid
Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide lõhe (Salmo
salar), hariliku võldase (Gottus gobio) ja jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaikade kaitse.
Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks eespool nimetatud liikidele ka paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitse.
1.2.2.1. Lõhe (Salmo salar)
Lõhe24 on torpeedokujulise, külgedelt mõnevõrra kokku surutud kehaga kala, kes võib kasvada
kuni 1,5 m pikkuseks ja 30 kg raskuseks. Kala selg on pruunikas või hallikas, hõbedastel
külgedel esinevad mustad täpid. Kõhualune on valkjas, sabauime serv on nõgus. Lõhe on
siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Mitmetes Eesti
lõhejõgedes (Kunda, Jägala jne) on alamjooks paisudega tõkestatud ning seetõttu ulatuvad
kudemisränded nendes jõgedes enamasti vaid paari kilomeetrini. Kudemispaikadeks on kivise
ja kruusase põhjaga kärestikualad. Lõhe noorjärgud elavad üks kuni kolm aastat jões ning
seejärel laskuvad smoltidena Läänemerre. Alates 20. saj algusest on Eesti lõheasurkondade
seisund oluliselt halvenenud. Põhjuseks on paisudega tõkestatus ja vee reostus.
Kaitsekorralduskavas on kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis-
ja noorjärkude kasvualad on Jägala jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad ning eelduste loomine
loodusliku elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks.
Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): lõhele sobivad sigimis- ja noorjärkude kasvualad on Jägala
jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad ning looduslik elujõuline lõhepopulatsioon on taastunud.
Lõhe soodsa seisundi saavutamiseks on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala jõel joa ja
Linnamäe paisjärve vahelisel alal ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala jõe
kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha, Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha) ja taastootmise
potentsiaal on hinnanguliselt vähemalt 8500-12600 laskujat aastas.
Lõhe kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks
olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist.
1.2.2.2. Harilik võldas (Cottus cobio)
Võldas on väike, tõlvja keha ja lameda peaga kala, kes kasvab tavaliselt kuni 13 cm pikkuseks.
Võldasel puuduvad soomused, keha on osaliselt kaetud väikeste ogadega. Iseloomulikud on
suured ümarad rinnauimed. Võldas on põhjaeluviisiga kala ja asustab tavaliselt veekogude
kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse
karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Asustab püsivalt kõrge vee
hapnikusisaldusega veekogusid. Eestis on võldas paljudes jõgedes tavaliseks liigiks, kuid
mõnedes jõestikes ta levikutõkete tõttu puudub.
Kaitsekorralduskavas on võldasele kaitse-eesmärgiks seatud, et võldas asustab sobivaid
elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala ulatuses.
24
Siin ja edaspidi on liikide üldises kirjelduses kasutatud: Vilbaste, K. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja
taimeliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn.
7
Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): võldas asustab sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala
ulatuses.
Võldase kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks
olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist.
1.2.2.3. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
Jõesilmu keha on angerjalaadne, tema pikkus on 23–45 cm. Selja värvus on oliivroheline,
pronksjas või must. Küljed on sinakashallid või pronksjad ning kõhualune kollakasvalge. Silmu
suuava ümbritseb imilehter. Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti
rannikuala. Tegemist on siirdekalaga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad
sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad
(kärestikud). Jõesilmu vastsed elavad jões 4–5 aastat ning pärast moonet rändavad noored
jõesilmud merre.
Kaitsekorralduskavas on jõesilmule kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et jõesilmule
sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad.
Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala
jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad ja kasutatavad. Jõesilmu soodsa seisundi saavutamiseks
on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala
jõe kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha, Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha).
Jõesilmu kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks
olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist.
1.2.2.4. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus)
Paksukojalise jõekarbi koda on ovaalse ja kergelt neerja kujuga ning seestpoolt tihti kaetud
roosaka pärlmutterkihiga. Heades tingimustes kasvab paksukojaline jõekarp 7–8 cm pikkuseks.
Koja värvus on tumepruun, noortel isenditel on koda heledam. Paksukojalise jõekarbi
elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Sobivad on neutraalse
ja kergelt aluselise veega veekogud. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku
kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Eestis on
liik ajalooliselt olnud võrdlemisi laia levikuga, kuid viimastel aastakümnetel on levila ja
arvukus oluliselt kahanenud. Mitmetes paksukojalise jõekarbi asurkondades on täheldatud
kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. Suurimaks ohuks on maaparandus ja
põllumajanduslik reostamine. Olulisteks ohuteguriteks on ka veetemperatuuri ülemäärane tõus,
setete koormus ning veetaseme muutused.
Kaitsekorralduskavas on paksukojalisele jõekarbile kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine
paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks Jägala jõe hoiualal.
Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): paksukojalise jõekarbi elujõuline asurkond Jägala jõe
hoiualal on säilinud ja liik kasutab elupaigana kõiki kiirevoolulisi jõesängi osasid kogu hoiuala
ulatuses.
Paksukojalise jõekarbi kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on
kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist.
1.2.2.5. Saarmas (Lutra lutra)
Saarmas on kuni pooleteise meetri pikkune poolveeline kiskja. Keha katab pruun tihe karv, mis
on kõhupoolelt heledam. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt
8
videvikus. Saarmas asustab jõgesid ja järvi, aga ka ojasid ja suuremaid kraave. Saarma arvukus
väheneb kogu maailmas, põhjuseks on elupaikade kadumine ja reostumine.
Kaitsekorralduskavas on saarmale kaitse-eesmärgiks seatud liigi esinemine Jägala jõe hoiualal.
Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): saarma esinemine Jägala jõe hoiualal.
Kaitsekorralduskavas saarma kaitse-eesmärgi saavutamiseks meetmeid ette ei nähta.
9
2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele
2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele
2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad
Elupaikade ja liikide looduskaitseline seisund on soodne, kui esinduslikkuse hinnang on
kõikidel juhtudel A. Jägala loodusalal Linnamäe paisjärve alla uputatud alal praegu
elupaigatüüpi 3260 ehk jõed ja ojad määratletud ei ole. Üldine esinduslikkuse hinnang vastavalt
Natura standardandmebaasile on B ehk hea. Seega ka liikide elupaigad ja liigid ise ei ole
soodsas seisundis. Seega on vajalik soodsa seisundi taastamine, mille tulemusena elupaigatüüp
jõed ja ojad on saavutanud looduslähedase seisundi Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas
ning kudealad on taastunud, liikide asurkonnad on taastunud ja saavutanud oma
taastootmispotentsiaali, st elupaigatüübi jõed ja ojad esinemine 16 ha suurusel alal
esinduslikkusega A ehk väga hea (LKS § 70).
Vastavalt Natura standardsele andmevormile25 on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) katvus
hoiualal 27 ha, sellest 16 ha moodustab paisjärv, kusjuures järve pindala on esitatud Vabariigi
Valitsuse 16.06.2005 määrusele nr 144 lisatud kaardi järgi, millel on paisjärve kujutatud enne
paisu rekonstrueerimist olnud ulatuses (hetkel on Linnamäe paisjärve pindala EELISe järgi 31,1
ha).
Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013.–2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute26
(edaspidi 2013.-2014. a uuringud) kohaselt on elupaigatüübi asjakohane pindala 11 ha. Sellest
moodustab Jõelähtme jõe alamjooks ja Jägala joast ülesvoolu jääv Jägala jõe osa 0,6 ha; Jägala
jõgi joast kuni Linnamäe paisjärveni 2 ha; Jägala jõgi Linnamäe paisust (elupaigatüübi pindala
hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga 30418)
allavoolu kuni hoiuala lõpuni 8,4 ha. 2013.-2014. a uuringute tulemusest lähtuvalt on
elupaigatüübi esinduslikkus A (väga hea) ja üldine looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus).
Esinduslikkuse hinnangu tõstmisel on arvestatud Jägala joa ja joast allavoolu kuni paisjärveni
jäävate kärestike kui Eestis tähelepanuväärsusete jõeosadega ning looduslikus seisundis oleva
Jõelähtme jõe alamjooksuga27. Linnamäe paisjärve alla jääb u 5 ha suurune Jägala jõe osa, mis
paisjärve likvideerimisel lisanduks elupaigatüübi jõed ja ojad hulka, praegu seal elupaigatüüp
jõed ja ojad (3260) puudub28.
Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitsekorraldusperioodil kaitse-eesmärgiks eelduste loomine
elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses
jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Elupaigatüübi esinemine 11 ha29 suurusel alal
esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav).
Pikaajaliselt tuleb saavutada elupaigatüübi jõed ja ojad soodne seisund ehk elupaigatüüp jõed
ja ojad esinduslikkusega A hõlmab Jägala loodusalal 16 ha.
Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiganõudlusest tulenevalt on oluline jõe kui
elupaigatüübi hea füüsiline kvaliteet, mille eelduseks on piisav hulk kärestikulisi, kivise-
25
Arvutivõrgus N2K EE0010150 dataforms (europa.eu)
26
Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku
uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a.
27
AS Maves, 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne.
28
AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
29
Elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga
30418
10
kruusase põhjaga ja kiirevoolulisi jõelõike. Lõhele on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimis-
ja noorjärkude kasvualaks. Jõesilmule on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimisalaks, samal
ajal vastsetele sobib elupaigaks aeglasema voolu ja pehmemate põhjasetetega potamaalne
jõeosa. Võldase elupaigaks on kiirevoolulised lõigud, tüüpilised elupaigad asuvad jõe
kaldavööndis või madalatel kiirema vooluga aladel: noorjärgud esinevad enamasti kaldaäärses
madalvees, vanemad isendid sügavamates kohtades. Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks
võivad olla kiirevoolulised voolusängi kohad. Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel on
lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimisel 2013.-2014. a uuringute raames selgitatud välja
kärestikuliste elupaikade ulatus, paiknemine ja seisund. Loodusala piires on kärestikulisi
elupaiku kokku 7,6 ha, mis paiknevad alljärgnevalt.30,31
Jägala jõe suue on merele hästi avatud ja sügav ning suudme leidmine ning jõkkeränne
siirdekaladele probleemiks pole. Suudmest ülesvoolu on 1400 m pikkune sügav ja aeglase
vooluga lõik millest ülesvoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga
ala. Viimati mainitud jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme
säilitanud osa. Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe, meriforelli, jõesilmu ja
vimma koelmualana halb. Kõnealune ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning
selle lang on väga väike. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda) jääb samuti
jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee madala taseme
korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid merevee taseme
tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks. Lõhelastele
sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi.
Linnamäe paisust ülesvoolu jääb paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik.
Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast
allavoolu paikneva 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel
taastuv jõelõik oleks seega valdavalt kärestikuline. Konservatiivse hinnangu puhul on alal u 5,0
ha suurune koelmuala.
Jõeline ala taastub Jägala Energy32 HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu.
Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt kärestikuline.
Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee tingimustes on kärestiku
pindala u 1,5 ha. Lõhele kudemiseks sobivat piisavalt väikse fraktsiooniga kruusa leidub
väikeste lapikestena eelkõige jõe kallaste läheduses. Jõesilmule leidub lõigus piisavalt
kudemiseks sobivaid kruusaseid kohti, kuid vastsete elupaigaks sobivaid liivaseid ja mudaseid
kohti sisuliselt ei esine.
Jõelähtme jõe suudmest ülesvoolu kuni Jägala joani on 280 m pikkune jõelõik väga suure
languga. Praktiliselt terves lõigus on jõepõhjaks erineva suurusega paekivi plaadid. Lõhe
noorkalade elutingimusi antud lõigus loeti headeks, kuid kudemiseks sobivat kruusa leidub vaid
vahetult joa all parema kalda juures oleval põndakul ja väiksel alal Jõelähtme jõe suudme juures
oleva saare juures. Koelmute vähesuse (kokku 0,4 ha) tõttu võib lõhe noorkalade arvukus joa
alusel lõigul Jõelähtme jõe suudmest allavoolu jäävate aladega võrreldes madalamaks jääda.
Joast allavoolu asuvast kärestikust juhib vett mööda Jägala Energy HEJ. Kärestikult vee
kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana.
Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele siirdekaladele koelmuks sobivad piisavalt
peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal ning need alad võivad
30
AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
31
Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku
uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a.
32
registrikood 10480870
11
vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise
negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul.
Jõelähtme jõgi on suudmest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline.
Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m
pikkuse ja ca 0,40 ha suuruse kärestiku kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Forell
seevastu eelistabki kudeda ja noorkalana elada väikestes jõgedes ja isegi ojades. Alamjooksu
lõiku kuni Lundi paisuni loeti forelli sigimis- ja noorkalade kasvualana väga heaks. Jõelähtme
jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning
seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks faktoriks.33,34
Olulisemad tegurid, mis avaldavad kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat
mõju
Esmane ebasoodne mõju Natura elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) avaldub Jägala jõe
tõkestamises ja paisutamises Linnamäe paisul, kuna sellega kaasneb kalastiku vaba liikumise
tõkestamine paisust üles- ja allavoolu, u 5 ha suuruse väärtusliku (kärestikulise) jõelise elupaiga
uputamine ja uputatud alale setete kuhjumine ning paisu purunemisest või vee allalaskmisest
tulenev settereostuse oht. Hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks avaldab samuti
elupaigatüübile jõed ja ojad ebasoodsat mõju. Ebasoodsad mõjud kaasnevad eelkõige
hüdroelektrienergia tootmisest tuleneva tsüklilise veekasutusega, mis täiendavalt jõe
paisutamisele muudab elupaigatüübi seisundit negatiivses suunas (mõlemad tegurid koos ja
eraldi muudavad jõe looduslikku veerežiimi). Loodusliku veerežiimi muutmine ja selle käigus
veetaseme pidev kõigutamine mõjutab negatiivses suunas vee-elustikku, sh mitmeid Jägala
loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liike. Sellest annab tunnistust lõhe noorjärkude väga väike
ja ebaregulaarne esinemine Linnamäe HEJ allavoolu jäävas jõelõigus vaatamata sellele, et
sugukalu on jões kudeajal rohkesti. Täiendav negatiivne mõju avaldub noorjärkude laskumisel
läbi turbiinide, kuna sellega kaasneb suur suremus.
Tegevusest tulenev mõju
Jõeline (kärestikuline) elupaik on uputatud paisjärve alla. Paisud ehitatakse enamasti
kärestikulistele jõelõikudele ja pigem nende lõpuossa. Linnamäe paisust ülesvoolu jääb
paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik. Jõeline ala taastub Jägala Energy
HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu. Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks
on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast allavoolu jääva 1 km pikkuse kärestiku
lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel oleks taastuv jõelõik seega valdavalt
kärestikuline. Tõenäoliselt on väiksema langu tõttu kärestikud siiski joa aluse lõiguga võrreldes
laugemad, põhjatüübis võib esineda rohkem peenema fraktsiooniga kruusa ja jõgi võib olla
laiem. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks konservatiivse hinnangu puhul uputatud u 5,0 ha
suurune koelmuala35. Arvestades, et KKK-ga on Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud
eelduste loomine elupaigatüübi 3260 ehk jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks
Linnamäe paisjärve aluses jõesängis ja pikas perspektiivis elupaigatüübi jõed ja ojad soodsa
seisundi saavutamine, ei võimalda paisutuse jätkamine loodusala eesmärkide saavutamist.
Paisutustaseme alandamine teataval määral tooks kaasa paisjärve veepeegli pindala
vähenemise, kuid Linnamäe paisjärve alusel jõelõigul elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
33
AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
34
Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku
uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a.
35
AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
12
taastumiseks esinduslikkusega A on vajalik, et jõelõik oleks kogu ulatuses looduslikult lookleva
voolusängiga, mille veekvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud ning mis on
sobilik elupaik ohustatud liikidele ning tähtsaks kudemisalaks kaladele36.
Oluliseks ebasoodsaks mõjuks on ka paisjärvealuste kärestike mattumine setete alla ja
settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele kärestikele. Paisjärve põhja kuhjuvad setted
matavad kärestikke, samuti on oht ka setete kandumiseks avariide või remont/ehitustööde ajal
allavoolu. Linnamäe paisust allavoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase
põhjaga ala. See jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme
säilitanud osa. Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe ja jõesilmu koelmualana
halb, kuna see ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning selle lang on väga väike.
Kõrge mereveetaseme puhul on kärestik üle ujutatud ning see omakorda halvendab oluliselt
siirdekade sigimis- ja noorkalade elutingimusi. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte
piirkonda) jääb samuti jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane.
Merevee madala taseme korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks
piirkonnaks, kuid merevee taseme tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt
seisuveelisteks. Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi.
Linnamäe paisust allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud setete kandumisega allavoolu.
Nt 2002. a Linnamäe HEJ põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisust allavoolu
jääv lõhe paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja
paisust allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe
tähnikut ei tabatud37. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem Linnamäe paisjärve alalt sette
eemaldamist toimunud. Paisutamise jätkumisel esineb ka edaspidi jõesängi mattumine setetega
ning oht nende setete kandeks paisust allavoolu, mis võib mõjutada negatiivselt elupaigatüüpi
jõed ja ojad (koelmualade kvaliteeti) ja selle tagajärjel kaitse-eesmärgiks olevate liikide
arvukust.
Pais ja paisutus killustavad elupaika ja tõkestab vee-elustiku liikumist paisust üles- ja
allavoolu. Seetõttu on ka jõe-elustiku asurkonnad killustatud, ühe tervikliku ja elujõulise
asurkonna asemel on mitu väikest ja vähem elujõulist. Samuti esineb ebasoodne mõju
hüdroelektrienergia tootmisest tulenevast tsüklilisest veekasutusest, kuna kõikuva
veetaseme tõttu jäävad elupaigad HEJ-st allavoolu ajuti kuivale, mis mõjuvad vee-elustikule
negatiivselt või lausa hukutavalt. Nende ohutegurite mõju hinnatakse põhjalikult ptk-s 2.1.2,
mistõttu siinkohal ei hakata järeldusi dubleerima.
Paisjärves toimub intensiivsem pinnaveekihi soojenemine ning aurumine, mis muudab
elupaigatüübi jõed ja ojad ning elupaikade kvaliteedi halvemaks jahedalembestele
kalaliikidele (nt lõhelistele). Lisaks kudemise ajal jões veedetud ajale veedab lõhe oma
elutsüklist u 2 aastat jões tähniku elujärgus. Ka selles elujärgus on vajadus kindlale
temperatuurivahemikule, mistõttu suvised temperatuuritõusud võivad mõjutada otseselt lõhe
arvukust. On teada, et lõheliste eluks sobiva temperatuurivahemiku ülempiir on 19-22 kraadi,
kuid väga soojade suvede korral tõuseb veetemperatuur paisjärves kõrgemale, mis viib lõheliste
kõrgendatud suremuseni (lakkab toitumine, häiritud on ainevahetuslikud protsessid). Lisaks
sellele vajab lõheliste mari kudepesades haudumise perioodil (detsember-mai) head
hapnikurežiimi ning ühtlast temperatuuri. Paisjärvest allavoolu väheneb aga vees sisalduva
hapniku hulk, veetemperatuur on kõikuv ning see omakorda võib viia marja hukkumiseni.
36
Paal jt, 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Lk 97-98.
37
TÜ Eesti Mereinstituut, 2017. Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs,
teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude
haldamiseks aastatel 2015-2017. Arvutivõrgus: akp_2016_lohe_ja_meriforell_0.pdf (envir.ee)
13
Veetemperatuuri tõus suurendab ka kalahaiguste leviku ohtu. Liigselt soojenev vesi
põhjustab lõhelistel (eeskätt meriforellil, aga mingil määral ka lõhel) proliferatiivset
neeruhaigust (PKD – proliferative kidney disease). PKD intensiivistunud levik on seotud
antropogeensete teguritega nagu jõgede paisutamine, eutrofeerumine ning üldisemalt ka
kliimasoojenemine. Tegemist on parasitoloogilise haigusega, mille vaheperemeheks on
magevee sammalloomad ning peremeesorganismiks lõhelised. On teada, et PKD kulg on sõltuv
veetemperatuuri tõusust, kuna peremeesorganismi immuunvastus on madalal temperatuuril alla
surutud ning infektsioon on kõige intensiivsem suveperioodil. Haiguse kulg on kõrgema
veetemperatuuri juures letaalsem - laboritingimustes on täheldatud, et 5-10oC juures hukkub 5–
10%, 18oC juures 80-90% kaladest. Eestis on selle haiguse leviku ja esinemist suurendavate
faktorite kohta teostatud uuringuid nii Altja ojas kui ka Mustojas (Vihula paisjärvede mõju)38.
Kokkuvõtvalt, paisutuse esinemisel tänases ulatuses uputab Linnamäe paisjärv ja matab setete
alla u 5 ha ulatuses Jägala loodusala koosseisu arvatud Jägala jõe sängist, mis moodustab
võimalikust Jägala loodusalal esineva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindalast ~1/3. Lisaks
esineb settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele elupaikadele. Arvestades, et elupaigatüübi
jõed ja ojad (3260) esinemisala jääb paisust ja paisjärvest üles- ja allavoolu ning kõrge
taastamisväärtusega elupaik Linnamäe paisu ja paisjärve alla, põhjustab paisutamine nii
elupaigatüübi osalist hävimist kui ka elupaigatüübi killustamist. Kuna hüdroelektrienergia
tootmiseks on madalveeperioodidel vajalik vett koguda, on sellest tegevusest mõjutatud Jägala
jõe looduslik veerežiim Linnamäe HEJ-st allavoolu. Seega on paisutamisel ja elektrienergia
tootmisel negatiivne mõju ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mida sanitaarvooluhulga
pidev tagamine ei kompenseeri.
KKK kohaselt on kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks eelduste loomine elupaigatüübi
jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning
kudealade taastumiseks. KKK-ga seatud eesmärki ei ole võimalik täita kui Jägala jõel jätkub
Linnamäe paisukehast tulenev paisutus ja säilib vee-elustiku jaoks rändetõke. Elektrienergia
tootmisega kaasnev tsükliline veekasutus halvendab jõe veerežiimi ning paisust allavoolu jääva
jõesängi kudemisalade kvaliteeti.
Muude tegevuste koosmõju
Linnamäe HEJ ja paisu mõju ulatub Linnamäe paisust ülesvoolu kuni sinnamaani, kus taastub
jõeline elupaik - Jägala Energy HEJ turbiini väljavoolukanali suubumisest Jägala jõkke u 100
m allavoolu. Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt
kärestikuline. Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee
tingimustes on kärestiku pindala u 1,5 ha. Linnamäe paisust ülesvoolu paikneb Jägala Energy
OÜ-le39 kuuluv Jägala Energy HEJ. Jägala Energy hüdrosõlme kooseisu kuuluvad
sildregulaator ja hüdroelektrijaam. Jägala Energy OÜ juhib Jägala joast u 400 m ülesvoolu (st
ka Jägala joast ülesvoolu jäävas Jägala loodusala u 0,2 ha lõigus) paisusüsteemi ja
derivatsioonikanalit kasutades jõevett elektrijaama. Kasutatav vesi suunatakse Jägala jõkke
tagasi Jägala joa astangust allavoolu, joast u 900 m kaugusel. Jägala loodusala piir ulatub
looduslikust rändetõkkest ehk Jägala joast u 50 m ülesvoolu, mistõttu Jägala Energy HEJ
mõjutab Jägala loodusala seisundit eelkõige Jägala joa ja derivatsioonikanali suudme vahelisel
maa-alal, aga ka joast ülesvoolu jäävas loodusala osas. Sellest tulenevalt on selles jõelõigus
vooluhulk väiksem. Kärestikult vee kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu
kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana. Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele
38
A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik
mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas
39
Registrikood 10480870
14
siirdekaladele kolemuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe
kallastele väga lähedal ning need alad võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt
pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe
suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul.40
Seega koosmõjus Jägala Energy HEJ-ga kaasneb negatiivne mõju elupaigatüübile jõed ja ojad
(3260) eelkõige kärestikulise jõelõigu vooluhulga vähenemises. Samuti koguneb Jägala Energy
paisukeha taha setteid, mis võivad kanduda allavoolu asuvatele kärestikulistele aladele, mattes
seeläbi olulised kalade kudealad ja mõjudes negatiivselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
seisundile.
Jägala Energy OÜ paisutab vett ja toodab elektrit vee erikasutusloa nr L.VV/32686041 (edaspidi
Jägala Energy veeluba) alusel. Jägala Energy veeloa alusel tuleb muuhulgas teostada sette
mõõtmist üks kord aastas. Põhjasetetest tingitud veekogu seisundi halvenemise korral on loa
andjal õigus esitada täiendavaid tingimusi sette eemaldamiseks. Keskkonnaamet määras loale
ka kõrvaltingimuse, et juhul, kui Jägala Energy OÜ vee erikasutus halvendab
keskkonnatingimusi või takistab Lääne-Eesti vesikonna VMK-s seatud eesmärkide täitmist, on
loa andjal õigus vee erikasutusluba nr L.VV/326860Jägala Energy veeluba muuta. Lisaks
määras Keskkonnaamet kõrvaltingimuse, mille kohaselt juhul, kui paisutamine Linnamäe
paisul lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta. Linnamäe paisu
avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik
vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale
suunatavate vooluhulkade osas42.
Jägala loodusala koosseisu on arvatud ka Jõelähtme jõe osa, mis paikneb Lundi paisust kuni
Jõelähtme jõe suubumiseni Jägala jõkke. Jõelähtme jõgi on suudemest kuni Lundi paisuni väga
suure languga ja valdavalt kärestikuline. Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele
sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m pikkuse ja u 0,40 ha suuruse kärestiku
kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Samas on see heaks kudealaks lõhest väiksematele
kalaliikidele, nt forellile. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või
parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks
faktoriks43.
Lundi paisust ülesvoolu esineb 2013.-2014. a uuringute kohaselt sobivaid sigimisalasid ka
jõesilmule, kuid Jõelähtme jõe alamjooksul varasemates katsepüükides jõesilmu esinemist ei
ole tuvastatud. Seega juhul kui Linnamäe paisust oleks jõesilmule vaba pääs üles- ja allavoolu,
tõkestaks Lundi pais silmude võimalikku rännet Jõelähtme jõe ülemjooksule, mis on asurkonna
killustatusele selgelt negatiivne, kuid paisust ülesvoolu jääv ala ei ole hõlmatud Natura ala
koosseisu.
Ka Lundi paisust tulenevalt esineb mõningane oht setete ärakandeks. Jõelähtme jõe maht on
oluliselt väiksem kui Jägala jõe maht (Jõelähtme jõe keskmine laius Lundi paisust allavoolu on
~12,5 m, Jägala jõe laius Jõelähtme jõega ristumisel ~27,5 m) ning jõgi voolab Lundi paisust
ülesvoolu kuni karstiallikateni paealuskivisse lõhatud kanalis. Seetõttu on ka Lundi paisu taha
koguneda võiva sette maht oluliselt väiksem kui Jägala Energy või Linnamäe HEJ paisude taha
koguneva sette maht. Juhul kui ka settereostust võib esineda, hajub reostus enne kalastikule
40
AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
41
registreeritud KOTKASes nr-ga DM-102066-1
42
Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1
43
AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
15
väärtuslikumatele kudealadeni jõudmist. Eeltoodule tuginedes ei ole Lundi paisu näol tegemist
olulise koosmõju tekitajaga settereostuse ohtu arvestades.
Lundi paisjärv nagu iga teine paisjärv muudab vee füüsikalisi omadusi, mis näiteks suvisel
perioodil ilmneb vee soojenemise näol ning hapnikusisalduse languse kujul. Mõlemad
muutused on negatiivse mõjuga nii lõhelistele kui ka muudele Jägala loodusalal kaitse-
eesmärgiks olevatele liikidele.
2.1.2. Liigid
2.1.2.2. Lõhe
Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe elupaikade ja arvukuse osas on järgmine44:
Jägala jõgi. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõeosa kvaliteet hinnati lõhe
sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks (C45) ning sellest tulenevalt potentsiaalne laskujate
hulk tagasihoidlikuks (kuni 60 laskujat). Jägala Energy HEJ väljavoolukanalist kuni Jõelähtme
jõe suudmeni mõõdeti 2013. a 1,5 ha suurune lõhele vähemalt hea (A) kvaliteediga sigimis- ja
noorkalade kasvuala. Lõigu loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks selle ala
kvaliteeti lugeda isegi väga heaks (AA). Potentsiaalselt võiks sellelt alalt merre laskuda kuni
1500 lõhet. Loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks ala sobivust lugeda isegi väga
heaks (AA) ning sellisel juhul oleks lõigu potentsiaalne laskujate hulk kuni 3000 isendit.
Jõelähtme jõe suudme ja joa vahelist 0,4 ha suurust ala hinnati lõhele heaks (A)
taastootmisalaks, mille potentsiaaliks on kuni 400 laskujat. Linnamäe paisjärve alla jääv jõeosa
on praegu uputatud, kuid paisjärve likvideerimise korral võib potentsiaalselt arvestada kuni 5,0
ha suuruse koelmuala lisandumisega. Lõhe puhul tuleb lisanduva ala kvaliteeti lugeda vähemalt
heaks (A) ning potentsiaalseks laskujate hulgaks kuni 5000 isendit. Kui ala lugeda väga heaks
(AA), laskus alalt potentsiaalselt kuni 10 000 isendit.
Jõelähtme jõgi. Jõelähtme jõe kõige suurem ja olulisem lõhe taastootmisala asub alamjooksul
suudmest kuni Lundi paisuni. Hinnanguliselt võib sellest lõigust merre rännata kuni 80 lõhe
laskujat.
Seega kokku on ekspertide hinnangul Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe osas järgmine:
7,6 ha kärestikulisi elupaiku, laskujate potentsiaal loodusliku veerežiimi taastumisel vähemalt
850046, ulatudes kuni 1260047.
Lõhe kaitseseisund Jägala jões on praegu väga ebasoodne. Linnamäe paisust allavoolu asuva
0,3 ha suuruse jõe osa kvaliteet on hinnatud lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks.
Lõhe Linnamäe paisust allavoolu küll sigib, kuid looduslik taastootmine piirdub üksikute
44
Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves,
2014
45
elupaiga kvaliteedi väärtushinnang, mida hinnatakse nelja-astmeliselt:
AA – väga hea kvaliteediga ala (vähemalt 80 samasuvist isendit või 20 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta);
A – hea kvaliteediga ala (vähemalt 40 samasuvist isendit või 10 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta);
B – rahuldava kvaliteediga ala (vähemalt 20 samasuvist isendit või 5 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta);
C – kesise kvaliteediga ala (vähemalt 8 samasuvist isendit või 2 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta)
46
AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
47
TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate
paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks
2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell.
16
isenditega (0–50 laskujat aastas). Paisust allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud. 2002.
a hüdroelektrijaama põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisu alune lõhe
paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja paisust
allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut
ei tabatud.
Linnamäe paisu negatiivne mõju jõele, sealhulgas ka lõhele, avaldub muutustega temperatuuri-
, hüdroloogilises ja hüdrokeemilises režiimis. Paisjärvedes toimub intensiivsem pinnaveekihi
soojenemine ning aurumine kui varjutatud jõesängis. Samuti on tegu toitainete reservuaariga,
mis annab oma panuse veekogude eutrofeerumisele. Paisutuse mõjul tõusnud veetemperatuur
ning eutrofeerumine on lõhele negatiivse mõjuga ning võib olla isegi letaalne, kui paisjärves
tõuseb temperatuur liiga kõrgeks. Lisaks suureneb oht proliferatiivse neeruhaiguse (PKD)
tekkeks paisjärvest allavoolu. Eestis ohustab PKD forelli (Salmo trutta), lõhe (Salmo salar) ja
harjuse (Thymallus thymallus) noorjärke4849.
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et lõhele sobivad
sigimis- ja noorjärkude elupaigad on Jägala jõe hoiualal (Jägala loodusalal) ligipääsetavad.
KKK eesmärgiks on lõhele sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu
loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine.
Liigi loodusliku populatsiooni soodsa kaitseseisundi saavutamine ei ole ilma sigimis- ja
noorjärkude kasvualadele ligipääsu tagamise ja paisutuse likvideerimiseta võimalik. 2013.-
2014. a uuringute kohaselt võiks seeläbi lõhe looduslik sigimine tõusta hinnanguliselt vähemalt
8500 laskujani aastas50, ulatudes kuni 1260051 ning Jägala jõe hoiuala võiks muutuda lõhe
seisukohalt 52väärtusega kaitstavaks alaks.
Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele
ebasoodsat mõju
Arvestades taotletavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.1
kirjeldatud lõhe iseloomustusest ja tema elupaiganõudlusest, on lõhe jaoks negatiivseteks
teguriteks eelkõige paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, paisjärve poolt üleujutatud ja
setete alla mattunud ehk kättesaamatud kudealad, settereostuse oht paisust allavoolu ning
elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus ja suremus turbiinides. Samuti
paisjärve mõju veetemperatuurile.
Taotletava tegevuse mõjud
48
A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik
mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas
49
A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik
mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas. Lisa 1. Rehabilitatsioonimeetmed, mida oleks otstarbekas
rakendada Mustoja kesk- ja ülemjooksul tehissängis ojaosade elupaigalise kvaliteedi parandamiseks
50
AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
51
TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate
paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks
2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell.
52
Ülikõrge tähendab, et Jägala joa ja Linnamäe paisu vaheline ala on jõe hüdromorfoloogilisi tingimusi silmas
pidades väga potentsiaalikas kudeala lõhele ja meriforellile. Eesti mõistes on tegemist ühe esiviisikus oleva
kudealaga. Laskujate arv on leitud sobiliku kudeala ning seal ühe pindalaühiku kohta tekkivate noorjärkude arvu
korrutisena.
17
Taotletava tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste kavade ja projektidega elupaiga killustamise
ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on
kirjeldatud ptk-s 2.1.1.
Linnamäe pais on lõhele ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu
Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel jõelisena säilinud elupaik (kokku 2,3 ha ehk 30%
elupaikadest). Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla
matnud 5 ha ehk 66% elupaikadest. Lõhe on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad
sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud vaid kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga
ehk kärestikulised alad. Noorjärgud elavad jões 1-3 aastat, pärast mida rändavad nad merre.
Seega kui paisu alla koguneb lõhe isendeid, mida olenevalt aastast võib olla arvukalt, ei ole neil
võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse. Pais ja paisjärv muudavad uputatud ja sette
alla mattunud elupaiga kasutuskõlbmatuks. Ainuüksi kalapääsu rajamine paisutust
likvideerimata ei suurenda paisust ülesvoolu jäävate sobilike elupaikade pindala, mistõttu ei ole
tagatud loodusala kaitse-eesmärkide täitmine. Paisjärve säilimisega on lõhe taastootmine Jägala
jões 0-lähedane (potentsiaal seejuures on vähemalt 8500-12 600 laskujat), kuna kättesaamatud
või uputatud on 96% elupaikadest.
Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab
paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke paiku. 2013.-2014. a uuringute
kohaselt koevad lõhed osaliselt ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ
tsükliline töö muudab ka selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis põhjustab lõhele sobilike
elupaikade ajuti kuivale jäämist. Elupaik on otseses sõltuvuses ka merevee tasemest. Jõe
väikeste vooluhulkade (juhul kui turbiinide tööks on vajadus paisjärves vett koguda) ja merevee
kõrge taseme korral muutub enamik potentsiaalseid lõhe noorjärkude elupaiku neile eluks
sobimatuks. Linnamäe HEJ tsüklilise töö tõttu tuleb aga lõhe noorjärkudel (nagu enamikul
teistel kaladel) regulaarselt vahetada oma elupaiku. Selline pidev elupaikade vahetamine tekitab
kaladel pideva stressi, mis sunnib neid lahkuma ja uusi elupaiku otsima. Kuniks toimub
elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus (toimub vee kogumine paisjärve), võib
olenevalt looduslikest tingimustest esineda oluline negatiivne mõju lõhele. Inimtegevusest
tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool.
Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult
välistada, kuid oleks võimalik vähendada tsüklilist veekasutust ja sellest tulenevat negatiivset
mõju lõhele.
Lõhede noorjärke ohustab suremus turbiinides. Kuigi liiki mõjutab elupaikade
kättesaadavuse osas eelkõige paisutuse olemasolu, mitte elektritootmine, on paisutus
elektritootmise eelduseks. Seetõttu ei ole võimalik nende kahe faktori mõju pidada
eraldiseisvaks. Juhul kui lõhel õnnestuks pääseda Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu
kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu asustataks lõhe vastseid, kaasneks nende merre
suundumisel hukkumise oht läbi turbiinide. Purtse jões paikneva Sillaoru HEJ näitel eelistas
26% kaladest rändeteel HEJ turbiinikanalit. Kaladest surid koheselt pärast turbiinikanali
läbimist 33% ja järelsuremust turbiinidest tekitatud vigastuste tõttu esines 7% lõhedel53.
Sealjuures oli Sillaoru HEJ-l täidetud kõik veeloas sätestatud tingimused, sh turbiinide ette oli
paigutatud 25 mm laiusega võred. TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused
näitavad, et 25 mm vahedega võred lõhe laskujaid ei takista. Seevastu 16 mm laiuste võreavade
vahelt mahub läbi 59,4%, 14 mm võreavade vahelt 25,5% ja 12 mm võreavade vahelt 1,5%
kõigist lõhe laskujatest. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega
võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Pirita jõe näitel takistab efektiivselt laskujate sattumist
53
Ott Järvekülg, Sillaoru hüdroelektrijaama mõju lõhe noorjärkude laskuvale rändele Purtse jões, 2018
(bakalaureusetöö, Eesti Maaülikool).
18
turbiini ≤ 12 mm piidevahedega võre või 15x15 mm võrkvõre. Sellisel juhul ei mahuks läbi
võre üle 90 % lõhe ja meriforelli laskujatest. Suuremate võre avade puhul (14, 16, 25 mm) on
läbi mahtuvate kalade osakaal lõhe ja meriforelli puhul oluliselt rohkem kui 20%. Kevadise
rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm
piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini
(peamiseks rändeperioodiks on mai)54. Kuigi kalade suremust turbiinikanalites mõjutab
muuhulgas ka turbiini labade suurus, on praktiliselt võimatu välistada turbiinikanalit läbivate
noorjärkude suremust Linnamäe HEJ puhul, kus on samuti paigaldatud 25 mm laiusega võred.
Kuna enamus laskuvaid kalu valib laskumisel võimalusel peavoolu, siis juhul kui lõhede
laskumise perioodil (peamiselt maikuus) juhitakse enamik vett läbi turbiinide, suureneb selle
võrra ka lõhede suremuse tõenäosus. Kui enamik vett suunatakse paisu alla läbi väljavoolulasu
ning vee koguse tõttu on vooluhulk suur, võib kaasneda kalade suurem suremus ka turbiine
läbimata. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu
likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise
miinimumvooluhulga määramise metoodika” § 5 lg-le 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud
nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel
veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel, sh Linnamäe paisul ajavahemikul 20.04-10.06
kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret,
mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest
või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega.
Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisjärve ja rändetõkke olemasolu välistab KKK-s ette nähtud
tulemuse saavutamise (sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu
loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine)
ning ka liigi soodsa seisundi saavutamise. Seni läbiviidud uuringute ja katsepüükide põhjal
tuleb lõhe kaitseseisundit Jägala jões pidada väga ebasoodsaks. 2013.-2014. a uuringute
kohaselt piirdub looduslik taastootmine üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas) paisust
allavoolu jäävates elupaikades, samas kui lõhe looduslik sigimine võiks tõusta hinnanguliselt
kuni 8500–12 600 laskujani aastas55. Pais on oluline rändetõke juurdepääsuks lõhele sobilikele
sigimis- ja noorjärkude elupaikadele, paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses lõhele
sobilikke sigimis- ja noorjärkude elupaiku. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud
paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb inimtegevusest tulenev ebasoodne mõju ka
Linnamäe paisust allavoolu jäävale lõhele praegu kättesaadavale sigimis- ja noorjärkude
elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ja noorjärkudele (suremus turbiinides). Seega kokku on
rikutud või kättesaamatud praktiliselt 100% (sh 96% Linnamäe paisust ülesvoolu) Jägala
loodusalal paiknevatest lõhe elupaikadest. Paisutuse likvideerimisel võiks Jägala jõe alamjooks
muutuda lõhe seisukohalt ülikõrge väärtusega kaitstavaks alaks. See et kärestikud paisjärve all
on säilinud, annavad tunnistust muuhulgas 2021 veetaseme alandamisel paisjärve alal
paljandunud jõesäng(fotod 1 ja 2).
Muude tegevuste koosmõjud
Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on nimetatud
lõigul lõhe elupaiga (u 1,9 ha) seisundit halvendatud: vett on vähem ja stabiilne veerežiim on
rikutud, mistõttu elupaigad on kuivad või on veekiht kärestikel madalam kui ilma antud
54
Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede
paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus:
Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee)
55
Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs,
teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude
haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut.
19
mõjuteguri esinemiseta (Linnamäe paisu tõttu praegu lõhele kättesaamatu). Jägala Energy
veeluba on seotud Linnamäe paisu veeloaga. Juhul kui paisutamine Linnamäe paisul
lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy OÜ veeluba muuta. Linnamäe paisu
avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik
vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale
suunatavate vooluhulkade osas56.
2.1.2.3. Jõesilm
2013.-2014. a uuringute kohaselt koeb jõesilm kevadel arvukalt Linnamäe paisust allavoolu
jäävatel kärestikel, merevee madala taseme korral ka 250–400 m allpool paisu asuvate saarte
juures kiirevoolulistes kohtades. Osa silmudest püüab otsida rändetee jätku ülesvoolu ja
koguneb paisu alla. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule on jõesilmu kaitseseisund Jägala
jões praegu ebasoodne. 2014. a tehtud katsepüügid näitasid, et silmuvastsetele sobivad
elupaigad Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ja soodsate veeolude korral
(kus veetase ei lange kriitiliselt, jättes vastsetele sobilikud kaldaäärsed elupaigad kuivale) võib
merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Hinnanguliselt oleks laskujaid 15000
aastas, reaalselt aga eeldatavalt vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas. Vaatamata arvukale
jõkke kudema tõusule ei saa jõesilmu kaitseseisundit Jägala jões pidada praegu soodsaks. Liigi
kaitseseisundit parandaks väga oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi
taastamine ülalpool paisu praeguse paisjärve alal. Praeguse paisjärve alal on jõesilmule rohkesti
sobivaid sigimispaiku, samuti leidub seal tõenäoliselt ka vastsetele sobivaid elupaiku. Lisaks
Jägala jõele leiaks jõesilm endale sobivaid sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe
alamjooksul.
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et jõesilmule
sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala Jõe hoiualal (Jägala loodusalal) jõesilmule
ligipääsetavad. KKK eesmärgiks on jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade
ligipääsu loomine.
Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele
ebasoodsat mõju
Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes jõesilmu
iseloomustusest ja elupaiganõudlusest, on jõesilmu jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige
paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, mis muudab liigile kättesaamatuks paisust ülesvoolu
paiknevad kudealad ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus. Efektiivse
kalapääsu rajamisel ning jõesilmu pääsemisel paisust ülesvoolu oleksid liigile paisjärvest
ülesvoolu olevad elupaigad kättesaadavad. Jõesilm on aga suhteliselt kehva ujumisvõimega,
mistõttu kalapääsu rajamine, eriti suure kõrguste vahega paisule, oleks paisjärve säilimisel
komplitseeritud. Samas paisjärve säilitamisel oleksid paisjärve poolt üleujutatud ja setete alla
mattunud elupaigad kudealana ja vastsete elupaigana ebasobivad. Lisamõjuriks osutuks
vastsete hukkumise oht turbiinide läbimisel laskumisel merre.
Taotletava tegevuse mõjud
56
Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1
20
Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega (Jägala Energy HEJ) elupaiga killustamise
ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile jõed ja ojad
(3260), mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1 ja lõhe elupaikadele, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.2.2.
Linnamäe pais on jõesilmule ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu
Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel säilinud elupaik (2,3 ha), samuti taastatav elupaik
Linnamäe paisjärve all. Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja
setete alla matnud 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid
jõesilmule sobilikuks elupaigaks ja eeldatavalt leidub seal ka noorjärkudele sobivaid
liivaseid elupaiku. Jõesilm on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad sigimiseks
jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga ehk kärestikulised
alad. Vastsed elavad jões 4-5 aastat, pärast mida toimuvat moonet rändavad nad merre.
Linnamäe pais on jõesilmu rändel ületamatuks tõkkeks. Seega kuigi paisu alla koguneb arvukalt
jõesilmu isendeid, ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse (nii Jägala jões
kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) kudemiseks ja puudub ka laialdane
võimalus noorjärkude arenguks jões. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe
paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks
sigimispaigaks. Taastuval jõelõigul leiduks tõenäoliselt ka vastsetele sobilikke elupaiku, samuti
esineks sobilikke sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe alamjooksul. Tulenevalt
Linnamäe paisu taha kujunenud paisjärvest on jõesilmule otseselt kättesaamatud 5 ha liigile
sobilikku elupaika, sest see on paisutuse tõttu üle ujutatud ning lisaks 2,3 ha, mis on paisu ja
paisjärve kui rändetõkke tõttu kättesaamatud. Kuniks paisutus jätkub, on selle negatiivne mõju
jõesilmule Jägala loodusalal väga oluline ja pöördumatu. Pais killustab elupaikade
terviklikkust, eraldades ületamatu rändetõkkena Linnamäe paisust ülesvoolu jäävaid sobilikke
elupaiku paisust allavoolu jäävatest elupaikadest. Paisu mõju oleks ebaoluline juhul, kui paisule
oleks võimalik rajada jõesilmule sobilik kalapääs ja taastada paisjärvealused elupaigad.
Kalapääsu puudumisel ja paisutuse säilimisel on negatiivne mõju liigile väga oluline ja
pöördumatu.
Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab
paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. Osaliselt koevad
jõesilmud ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ tsükliline töö muudab ka
selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis ohustab kaldaäärt eelistavate silmuvastsete
elupaikade kuivale jäämist ning seetõttu ka vastsete hukkumist. Vastsed peavad elama jões
vähemalt 3–4 aastat. Nad elavad jões muda- ja liivasetetesse kaevunult ning ei suuda kuigi hästi
oma elupaiku vahetada. Sageli on elupaigad kaldaäärtes. Kui jõe veetase järsku ja kiirelt langeb,
siis suur osa kaldaääres elunevatest vastsetest võib hukkuda, sest neil ei ole võimalik alaneva
veetaseme tingimustes leida endale piisaval kiiresti muud sobilikku elupaika. Mõnikord ei
suuda veetaseme kiirel alanemisel isegi täiskasvanud jõesilmud peidupaiku vahetada ning sel
juhul jäävad nad kuivale ning hukkuvad. Arvestades vastsete elupaiga nõudlust (muda- ja
liivasette olemasolu, kuhu on võimalik kaevuda), ei pruugi veetaseme aeglasemal alanemisel
olla ka piisavalt sobilikke elupaiku, kuhu oleks teoreetiliselt võimalik ümber asuda. 2013.-2014.
a uuringute kohaselt näitasid 07.10.2014 tehtud katsepüügid, et silmuvastsetele sobivad
elupaigad Jägala jões Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ning soodsate
veeolude korral võib merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Arvestades
hinnanguliselt 5 laskujat iga jõe kaldajoone meetri kohta ning sobiva kaldaala pikkuseks 1,5
km ning arvestades juurde teist samapalju laskujaid jõesängi vooluosades olevate mudastunud
padjandite arvelt, oleks Linnamäe paisust allavoolu jäävast jõelõigust potentsiaalsete laskujate
arvukus hinnanguliselt 15 000 laskujat aastas. Reaalselt võib laskujate arv eeldatavasti kõikuda
21
vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas57. Kuniks toimub elektrienergia tootmisest tulenev
tsükliline veekasutus, on sellest tulenev negatiivne mõju oluline ja pöördumatu. Inimtegevusest
tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool.
Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult
välistada, kuid oleks võimalik vähendada senist tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset
mõju jõesilmule.
Jõesilmu ränne jõkke on korrelatsioonis jõe vooluhulgaga rändeperioodil, st liik eelistab
kudemisel pigem suurema vooluhulgaga jõgesid. Jägala jõgi on Narva jõe järel teise suurima
valgala ja vooluhulgaga jõgi Soome lahe vesikonnas58. Eelnevast tulenevalt ja arvestades
jõesilmu kaitse tegevuskavas59 viidatud asjaolu, et liik ei ole sünnijõele truu, saab eeldada, et
antud olukorras võib Jägala jõgi jõesilmule toimida nn ökolõksuna. Viimane tähendab, et
jõesilm liigub küll Jägala jõe suure vooluhulga tõttu jõkke, kuid kuna Linnamäe paisu all
paiknevad kudealad ja elupaigad on kesise kvaliteediga ning neid mõjutavad lisaks sellele ka
mitmed negatiivsed mõjutegurid (merevee tungimine kudealadele, veerežiimi ebastabiilsus
Linnamäe paisul toimuva elektritootmise tõttu jne), ei ole jõesilmu kudemisedukus ja liigi
noorjärkude ellujäämus nii suur, kui see oleks ilma ohuteguriteta parema kvaliteediga kudejões.
Seega on Linnamäe paisu ja HEJ negatiivne mõju jõesilmule oluliselt laiema kontekstiga kui
vaid Jägala jõe kontekst.
Elektrienergia tootmise osas võib veel välja tuua, et juhul kui jõesilmul õnnestuks pääseda
Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu
asustada jõesilmu vastseid, kaasneks nende merre suundumisel turbiine läbides hukkumise
oht (täpsemalt selgitatud ptk-s 2.1.2.2).
Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud kaitse-eesmärkide
saavutamise (jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade ligipääsu eelduste loomine).
Pais on oluline rändetõke jõesilmule juurdepääsuks sobilikele sigimis- ja elupaikadele,
paisutuse tõttu on üle ujutatud jõesilmule 5 ha suuruses ulatuses sobilikke sigimis- ja vastsete
elupaiku, lisaks on 2,3 ha kättesaamatud. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud
paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest
allavoolu jäävale jõesilmule sobilikule sigimis- ja elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ning
noorjärkude suremus turbiinides. Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus aitab jõesilmu
seisundit parandada stabiilse äravoolurežiimi tagamine, ent suremust turbiinides pole võimalik
vältida. Jõesilmu kaitseseisundit parandaks oluliselt sobilikele elupaikadele ligipääsu tagamine
ja paisutuse likvideerimine. Seeläbi lisanduks jõesilmule nii sobivaid sigimispaiku kui ka
vastsetele sobivaid elupaiku.
Muude tegevuste koosmõjud
Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on
halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on kuivad) nimetatud lõigul
jõesilmu elupaiga seisundit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt on kõige enam mõjutatud
Jõelähtme jõe ja Jägala joa vaheline jõelõik, kus on väga suur lang ning enamikele
siirdekaladele kolemuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe
kallastele väga lähedal, mis võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks
57
Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku
uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a.
58
Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017
käskkirjaga nr 1-2/17/15, kaitsekorralduskava muudetud peadirektori 05.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26
59
Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava (eelnõu, 2021), lk 6
22
kuivaks jääda. Lõik on oma looduslike omaduste poolest sobilik jõesilmu kudealaks, kuid jõe
samas lõigus puuduvad vastsetele sobilikud elupaigad (mudased ja liivased jõekaldad).
Lundi paisu olemasolu takistab silmu liikumist Jõelähtme jões ülesvoolu, kus esineb samuti
kudemiseks ja vastetele sobilikke elupaiku, kuid mis ei kuulu Jägala loodusala koosseisu.
2.1.2.4. Võldas
Võldas esineb arvukalt Jägala joa alustel kärestikel ülevalpool Linnamäe paisjärve. Linnamäe
paisust allavoolu on võldas tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Seirepüükidel registreeriti
kokku 148 isendit. Linnamäe paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi. Ebasoodsatel aastatel on
asurkonna suurus väiksem, soodsatel aastatel suurem (madala veega aastad mõjuvad liigile
ebasoodsalt, kõrge veega aastad soodsalt). 2013.-2014. a uuringute kohaselt on katsepüükidel
Linnamäe paisust allavoolu tuvastatud 169 isendit, samas kui kogu Jägala loodusala asurkonna
suuruseks hinnati 3 000-14 000 isendit (valdav osa võldasest asustab Linnamäe paisjärvest
ülesvoolu jäävat elupaika). Paisutuse likvideerimine ja sobivate elupaikade lisandumine
parandaks võldase kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks seeläbi eeldatavasti 2-3 korda.
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks asjaolu, et võldas asustaks sobivaid
elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala (Jägala loodusala) ulatuses. KKK eesmärgiks on võldase
asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades.
Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele
ebasoodsat mõju
Tulenevalt ptk-s 1.3.2.2 kirjeldatud võldase elupaiganõudlusest on võldase jaoks negatiivseteks
teguriteks eelkõige paisu kui ületamatu tõkke esinemine, paisjärve aluste elupaikade uputamine
ja setetega matmine ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus.
Taotletava tegevuse mõjud
Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega elupaiga killustamise ja kvaliteedi osas on
samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1.
Linnamäe pais on võldasele ületamatuks tõkkeks paisust üles- ja allavoolu liikumisel,
mistõttu liigi asurkond on ühe tervikliku ja elujõulise asurkonna asemel killustunud kaheks
väiksemaks ja vähem elujõuliseks asurkonnaks. Seega kuigi paisu all on katsepüükidel
tuvastatud võldase esinemist (küll mitte arvukalt), ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse
elupaikadesse (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni). Mõju
oleks ebaoluline juhul, kui paisule oleks võimalik rajada võldasele sobilik kalapääs ja taastada
paisjärvealused elupaigad. Kalapääsu puudumisel on negatiivne mõju liigile oluline, kuna
paisust allavoolu jääv asurkond on ülesvoolu paiknevast asurkonnast ära lõigatud ja mõjutatud
lisaks ka teistest negatiivsetest teguritest (sh võimalik settereostus, vee- ja temperatuurirežiimi
muutused).
Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha
elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid võldasele sobilikuks
elupaigaks. Võldase elupaigaks on sobilikud kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad.
2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik
valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu
tagajärjel tekkinud paisjärvest on võldasele otseselt kättesaamatud 5 ha liigile sobilikku
elupaika, sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja sette alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub,
23
on negatiivne mõju võldasele Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile on
kättesaamatu sobilik elupaik Jägala jões 5 ha ulatuses ning elupaik on killustunud.
Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab
paisust allavoolu jäävaid sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. 2013.-2014. a
uuringute kohaselt esineb võldast ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid
Linnamäe HEJ tsükliline töö muudab selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks. Kuna võldas on
väga paigatruu, kes võimalusel ei vaheta kunagi elupaika, on see liik tsüklilisest veekasutusest
eriti mõjutatud. Võldase isenditest on kõige enam mõjutatud noorjärgud, kes kasutavad
elupaigana kaldavööndit, mis vee kõikumise korral jääb kuivale60. Kuniks toimub
elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus, on mõju paisjärve all esinevatele
isenditele oluline ja pöördumatu. Mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule
veerežiimile vastav veevool. Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik
veerežiimi mõjutamist täielikult välistada, kuid mõnevõrra oleks võimalik vähendada senist
tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset mõju võldasele.
Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise
(võldase asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades). Pais on oluline
tõke võldasele liikumisel paisust üles- ja allvoolu sobilikesse elupaikadesse ning elupaik on
killustunud. Paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses võldasele sobilikke elupaiku.
Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline
ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest allavoolu jäävale võldasele sobilikule elupaigale
(tsüklilise töö tagajärjel).
Muude tegevuste koosmõjud
2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu
suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on
kuivad) nimetatud lõigul võldase elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ veekasutuse oluline
piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Praegu toimuv regulaarne
vee liigvähendamine jões (vesi juhitakse 0,3 km ülalpool juga kanali kaudu HEJ-sse ning u 1
km pikkune kärestik jääb regulaarselt väga veevaeseks) ei soosi Jägala joa alusel jõelõigul
kalade elukeskkonda. Samuti võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete
allakandumisel.
2.1.2.5. Paksukojaline jõekarp
Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks on kiirevoolulised voolusängi kohad Linnamäe paisust
allavoolu ja paisjärvest ülesvoolu. Liiki leiti 2011. aastal paisust allavoolu jääval Jägala jõe
lõigul, Linnamäe paisjärves liiki ei esinenud61. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leiti 2013. a
Jägala loodusalalt paksukojalise jõekarbi tühje kodasid, elusaid isendeid ei leitud. Eesti
Maaülikooli andmebaasi järgi on Jägala jõgi paksukojalise jõekarbi piiratud levilaga jõgi. Liiki
on leitud Jägala loodusalast ülesvoolu jäävatest Jägala-Pirita kanalist ja Soodlast62.
Paksukojalisele jõekarbile on Jägala jõe alamjooks praegu elupaigaks ebasobiv. Elusate karpide
arv loodusalal on kas väga väike või puuduvad elusad isendid täiesti. Tõenäoliselt satuvad
60
AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang.
61
Laanetu, N. 2011. Linnamäe HEJ paisjärve veetaseme alandamise ja allalaskmisega seotud keskkonna mõjude
kohta. Loodushoiu Ühing LUTRA, Tartu.
62
Maves, 2014. Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta
lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta.
24
elusad isendid alale aeg-ajalt ülalt laskuvate kaladega (vastsed parasiteerivad kaladel), püsiv
paikne asurkond aga Jägala loodusalal puudub. Sobilik arvukuse hinnang võiks olla kuni 100
isendit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leidub Linnamäe paisjärve alla jäänud jõeosades
karbile sobivaid elupaiku.
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks, et paksukojalise jõekarbi elujõulise
asurkonna säilimiseks on eeldused loodud.
Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele
ebasoodsat mõju
Tulenevalt ptk-s 1.3.2.4 kirjeldatud paksukojalise jõekarbi elupaiganõudlusest on liigi jaoks
negatiivseteks teguriteks eelkõige paisutusest tulenev elupaiga üleujutamine ja setete alla
mattumine ning elupaikade killustatus.
Taotletava tegevuse mõjud
Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha
elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid paksukojalisele
jõekarbile sobilikuks elupaigaks. Paksukojalise jõekarbi elupaigaks on sobilikud
kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks
Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile
sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu tagajärjel tekkinud paisjärvest on
paksukojalisele jõekarbile otseselt kättesaamatud 5 ha liigile tõenäoliselt sobilikku elupaika,
sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja setete alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub, on
negatiivne mõju paksukojalisele jõekarbile Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile
on kättesaamatu sobilik elupaik paisjärve all.
Linnamäe pais killustab paksukojalise jõekarbi elupaika, seetõttu ei ole liigil potentsiaalselt
võimalik liikuda kogu kaitsealal esinevate sobilike elupaikades (nii Jägala jões kuni Jägala joani
kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) piires.
Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise
(eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks). Pais killustab
elupaika ja paisutuse tõttu on üle ujutatud ja sette alla mattunud paksukojalisele jõekarbile
tõenäoliselt sobilik elupaik.
Muude tegevuste koosmõjud
2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu
suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärdes elupaigad on
kuivad) nimetatud lõigul paksukojalise jõekarbi elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ
veekasutuse oluline piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Samuti
võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete allakandumisel.
2.1.2.6. Saarmas
Saarma arvukuse hinnang Jägala loodusalal on kuni 5 isendit. Liik võib aeg-ajalt alalt ka
lahkuda, kuid see on looduslikest teguritest tulenev nähtus. Tegemist on saarma seisukohalt
marginaalse tähtsusega elupaigaga. Linnamäe pais ja paisjärv ei mõjuta liigi levikut ja arvukust.
Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.5
kirjeldatud saarma iseloomustusest, ei tulene Linnamäe paisust, paisutamisest ega
elektrienergia tootmisest saarmale negatiivseid mõjusid.
25
KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks saarma esinemine hoiualal
(loodusalal) ning eesmärgiks on samuti saarma esinemine hoiualal (loodusalal).
2.2. Koosmõjud
Linnamäe pais ehitisena on ületamatuks takistuseks lõhe, jõesilmu, võldase ja paksukojalise
jõekarbi liikumisel sobilikesse paikadesse, samuti on paisjärve esinemise tõttu üle ujutatud ja
setete alla mattunud nimetatud liikidele sobilik elupaik ja elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) 5 ha
ulatuses. Selle tõttu on liikide populatsiooni asustustihedus oluliselt väiksem või praktiliselt
puudub ning liikide puhul, keda esineb ka paisjärvest ülesvoolu (nt võldas) on populatsioonid
killustatud. Kuna Linnamäe pais muudab jõelise elupaiga järveliseks, toimub seal setete
akumuleerumine. Avariiolukordade esinemisel või paisu remontimise ja rekonstrueerimise
käigus tekib oht setete liikumiseks allavoolu, mis halvendab Linnamäe paisust allavoolu
paikneva jõelõigu kvaliteeti vee-elustiku elupaigana ja elupaigatüübina jõed ja ojad (3260).
Linnamäe HEJ tööst tulenev pulseeriv veerežiim halvendab täiendavalt paisust allavoolu jäävas
jõelõigus kalade kude- ja noorjärkude elupaikade kvaliteeti ning laskudes läbi turbiinide minnes
on lõhe ja jõesilmu noorjärkudel oht suureks suremuseks.
Linnamäe paisu taga on 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) üle ujutatud ja setete alla maetud,
mistõttu elupaiga pindala on vähenenud, see on killustatud ning üleujutatud osa on kalade
kudemis- ja vastsete elupaigana kasutuskõlbmatu. Settereostuse korral võivad teatud
ajaperioodil esineda täiendavad negatiivsed mõjud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile
ning kalade elupaikadele. Linnamäe HEJ tööks vajaliku pulseeriva veekasutusega kaasneb
veekvaliteedi halvenemine.
Linnamäe paisu puudumisel taastuks 5 ha suurune elupaigatüüp jõed ja ojad (3260),
suurendades selle pindala, millega kaasneb ka elupaiga killustatuse lõppemine. Seeläbi oleks
kogu Jägala loodusala lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukohalisele jõekarbile elupaigana
kättesaadav, puuduks ka asurkondade killustatus ning suureneks nende asustustihedus.
Paisutuse puudumine aitaks saavutada KKK-s seatud Jägala loodusala kaitse-eesmärke.
Linnamäe paisu puudumisel kaasneks mõningane negatiivne mõju Jägala Energy HEJ
olemasoluga, sest derivatsioonikanali kaudu vee kõrvalejuhtimine halvendab Jägala joa alusel
jõelõigul u 900 m pikkuselt kärestiku kvaliteeti elupaigana lõhele, jõesilmule, võldasele ja
paksukojalisele jõekarbile. Samas on Jägala Energy veeluba seotud Linnamäe paisuga: kui
paisjärv likvideeritakse ja siirdekaladele on juurdepääs Linnamäe paisjärvest ülesvoolu
jäävatele kudealadele, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta.
Lundi paisu olemasolu takistab kalade liikumist Lundi paisust ülesvoolu, st väljaspoole Jägala
loodusala asuvatele sobilikele kudemis- ja noorjärkude elupaikadesse.
Nii Jägala Energy HEJ kui ka Lundi paisust tulenevalt esineb setete kogunemine ja
avariiolukorras või paisude remontimisel või rekonstrueerimisel settereostuse tekkimise oht.
Oht on väiksem Lundi paisu puhul, sest Jõelähtme jõe säng on ülesvoolu rajatud paelõhesse ja
selle ulatus on väiksem, mistõttu paisu taha koguneb setteid vähem.
Seega kokkuvõtvalt avaldavad Natura 2000 alale olulist ebasoodsat mõju jõele ehitatud paisud
ja neil hüdroenergiast elektritootmine. Jägala loodusalal on olulisemaks ebasoodsa mõju
tekitajaks Linnamäe pais ja HEJ.
26
27
3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala
terviklikkust
Tabel 1. Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala
terviklikkusele
Kas projekt võib:
takistada ala kaitse-eesmärkide Jah Ala kaitse-eesmärke ei saavutata. KKK
saavutamist või põhjustada kohaselt on lõhele, jõesilmule ja
selles viivitusi? paksukojalisele jõekarbile seatud eesmärgiks
eelduste loomine looduslikult elujõulise
populatsiooni taastamiseks ning et võldas
asutaks sobilikke elupaiku kogu kaitstava ala
ulatuses. Pikas perspektiivis tuleb saavutada
ala soodne seisund. Nimetatud eesmärgid ei
ole saavutatavad paisu ja paisutamisest
tekkiva paisjärve olemasolul.
vähendada alal esinevate Jah Linnamäe paisul paisutamise tagajärjel on 5 ha
kaitsealuste elupaigatüüpide (31%) elupaigatüüpi jõed ja ojad uputatud
või kaitsealuste liikide paisjärve alla ja maetud setetega, lisaks on 2,4
elupaikade pindala või ha (15%) elupaigatüüpi jõed ja ojad
kvaliteeti? siirdekaladele ületamatu rändetõkke tõttu
kättesaamatud. Kuna pais on kaladele
ületamatuks tõkkeks ja suur osa elupaiku on
kättesaamatud või kasutuskõlbmatud ning
kättesaadav osa on kehva kvaliteediga,
avaldab see otsest negatiivset mõju ka kaitse-
eesmärgiks olevate kalaliikide arvukusele.
Lisaks on Linnamäe HEJ tsüklilisest
veekasutusest mõjutatud 8,4 ha (53%)
elupaigatüüpi jõed ja ojad. Seega kokku on
rikutud 99% elupaigatüübist jõed ja ojad.
põhjustada häirimist, mis võib Jah Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus
mõjutada populatsiooni suurendab paisust allavoolu esinevate liikide
suurust või tihedust või häirimist ning võib põhjustada nende
liikidevahelist tasakaalu? asurkonna suuruse vähenemist. Kuna pais on
kaladele ületamatuks tõkkeks, avaldab see
otsest mõju ka kaitse-eesmärgiks olevate
kalaliikide arvukusele, sest neile on
kättesaamatud paisust ülesvoolu esinevad
sobilikud elupaigad (millest 5 ha on paisjärve
poolt üle ujutatud ja setete alla maetud).
Samuti on laskumisel läbi turbiinide
noorjärkudel oht suureks suremuseks,
mistõttu väheneb liikide arvukus veelgi.
põhjustada alal olulisel määral Jah. Linnamäe pais on vee-elustikule ületamatuks
leiduvate kaitsealuste liikide tõkkeks, mistõttu puudub neil võimalus
väljatõrjumist ja vähendada liikuda paisust ülesvoolu. Paisust allavoolu on
vee-elustikul võimalik liikuda läbi turbiinide
28
seega nende liikide levila ning liigveelasu, kuid turbiine läbides on
pindala kaitsealal? ohuks kalade suur suremus, mis võib esineda
ka liigveelasu kasutajatel (suure vooluhulga
korral).
viia I lisa elupaikade või Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisa I
liikide elupaikade kohaselt Natura elupaigatüüp jõed ja ojad
killustumiseni? (3260), mis on paisu tõttu 5 ha ulatuses (31%
elupaigatüübi kogupindalast – 16 ha-st) üle
ujutatud ja setetega reostunud ning paisu ja
paisjärve esinemisest tulenevalt on
elupaigatüüp ja liikide elupaik ka killustatud.
Linnamäe paisust allavoolu jääb 8,4 ha (53%)
elupaigatüüpi jõed ja ojad, millest vaid 0,3 ha
on kärestikuline, ning Linnamäe paisjärvest
ülesvoolu jääb 2,6 ha (16%) elupaigatüüpi
jõed ja ojad, millest 2,3 ha on kärestikulised.
põhjustada alal asjaomaste Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärkidest
elupaikade ja liikide tulenevalt võib peamisteks tunnusteks pidada
säilitamiseks või taastamiseks jõe kui vooluveekoguga seotud asjaolusid
vajalike põhitunnuste, (looduslik veerežiim). Paisutamise ja
looduslike protsesside või elektritootmise tõttu on looduslik veerežiim
ressursside kadumist või häiritud (kasutatavatest turbiinidest tulenev
vähenemist? tsükliline veekasutus), jõe asemel on tekkinud
paisjärv, mis muudab ka elupaiga sobivust
liikidele (sobilik elupaigana järvelist, mitte
jõelist elukeskkonda nõudvatele liikidele,
samal ajal on loodusala eesmärgiks just jõelist
elupaika kasutavad liigid) ning paisjärve
põhja koguneb muda, mis muudab toitainete
tasakaalu ja tekitab settereostust. Jägala
loodusalal on jõgi kui looduslik elupaik
(elupaigatüüp jõed ja ojad), kus on tagatud
kõik ökoloogilised protsessid (sh liikide
looduslik levik) kahjustatud ulatuses Jägala
joast kuni suudmeni (99%), sh valdavalt on
survetegur Linnamäe pais ja Linnamäe HEJ
mõju jõe voolurežiimile. Lõhe asurkonna
taastamine taotletava tegevuse jätkumisel ei
ole võimalik, samuti jääb saavutamata
jõesilmu, võldase ja paksukojalise jõekarbi
asurkondade laienemine.
häirida tegureid, mis aitavad Jah. Kuna liikidele on elupaigaks Jägala jõgi, siis
alal soodsaid tingimusi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hea seisundi
säilitada või mis on vajalikud puhul on tagatud ka kaitse-eesmärgiks seatud
selleks, et taastada alal liikide hea seisund. Linnamäe paisu ja
soodsad tingimused? paisjärve esinemisel ei ole liikide soodsa
seisundi saavutamiseks piisavalt elupaiku
ning paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud
elupaigad ei ole neile kättesaadavad. Samuti
on elupaik killustunud. See vähendab liikide
29
levikut ja populatsiooni suurust, samuti
killustab asurkonda.
häirida selliste liikide Jah. Linnamäe paisust ülesvoolu on kaitseala
tasakaalu, levikut ja arvukust, eesmärkide täitmise eelduseks jõelise
mis on ala soodsate tingimuste elupaigatüübi taastamine paisjärve alla jäävas
indikaatorid? jõelõigus. Paisutamisega kaasneb settereostus,
millel on ajaliselt piiritletud perioodil otsene
negatiivne mõju ka paisust allavoolu jäävale
jõeosale ning liikide elupaikadele, muul ajal
mõjutab liike negatiivselt pulseeriv
veekasutus.
30
4. Leevendavate meetmete kavandamine
4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus
Sõltuvalt kindlakstehtud mõju suurusest võib olla võimalik kehtestada teatavad
leevendusmeetmed, mis hoiavad negatiivse mõju ära või vähendavad seda sellisele tasemele,
kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust.
Leevendava meetmena on kaalutud kalapääsu rajamist. Aastatel 2010-2013 kaaluti meetme
“Vooluveekogude seisundi parandamine” raames võimalusi kalapääsu lahendusteks, mis
võimaldaksid jätkata elektritootmisega, samal ajal täita veeseadusest tulenevat nõuet tagada
kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu: erinevad kalatreppide variandid vahetult
hüdrosõlme juures, rändekanal ümber Linnamäe HEJ kompleksi ja paisjärve Jägala jõe vasaku
kalda pool, möödaviikpääs ümber Linnamäe Jägala jõe paremal kaldal. Kõikide nende
alternatiivide realiseerimise otstarbekus on seatud kahtluse alla erinevatel põhjustel, sh vähene
toimivus63.
Linnamäe HEJ rajamisel ehitati sellele siirdekalade läbipääsuks kalatrepp, kuid see ei toiminud
ja HEJ taastamise käigus 2002. a seda ei taastatud. Olemasolevas olukorras on Linnamäe pais
ületamatuks rändetõkkeks kalade ülesvoolu rändel. Kalade allavoolu ränne on teatud
perioodidel võimalik, kuid see ei ole kaladele ohutu. Seetõttu on takistatud siirdekalade (nt lõhe,
forell, vimb, jõesilm) liikumine paisust Jägala joa alustele kudealadele ja Jõelähtme jõkke.
Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin
OÜ 2010. a eelprojekti (edaspidi 2010 kalapääsu projekt), mis käsitleb kolme varianti kalade
rände tagamiseks64:
1) Põhivariant. Kalade ülesvoolu pääsemiseks rajatakse jõe vasakule kaldale püstpiludega
kamberkalapääs. Kalade allavoolupääsu renn kujundatakse praegusesse veehoidla
tühjenduskanalisse. Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla
tühjenduslasuks.
2) Alternatiiv 1. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade
ülesvoolu rändeks paigaldatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse kalalift.
Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla tühjenduslasuks.
3) Alternatiiv 2. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade
ülesvoolu pääsemiseks pikendatakse olemasolevat kalatreppi ning selle kõrvale (läbi
ülevoolupaisu) rajatakse peibutusvoolu kanal. Veehoidla tühjenduskanal jääb olemasolevasse
asukohta.65
63
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”
taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Eelprojekt.
64
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”
taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt.
65
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”
taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt.
31
Täiendavalt 2010 kalapääsu projektile kavandati neljas variant (edaspidi 2010 kalapääsu
projekti täiendus):
4) Antud variandi kohaselt rajatakse kamberkalapääs HEJ-st paremale. Allavoolurändel olevad
kalad suunatakse veehoidla tühjenduskanalisse kujundatud allavoolupääsu. Olemasolev
kalapääs kujundatakse paisjärve tühjenduskanaliks66.
Keskkonnaamet jättis nii 2010 kalapääsu projektis kui ka 2010 kalapääsu projekti täienduses
toodud kalapääsulahendused kooskõlastamata. Keskkonnaameti hinnangul ei taga mitte ükski
lahendus kalade kuderände toimimist67.
Lisaks kalade läbipääsu mittetagamisele jääks kõigi nende lahenduste korral paisjärv alles, st
suur hulk elupaiku endiselt uputatuks paisjärve alla. 2010 kalapääsu projektis ja 2010 kalapääsu
projekti täienduses pakutud kalapääsude lahendused ei võimalda Jägala loodusala kaitse-
eesmärkide saavutamist – oluline osa (5 ha, s.o u 1/3 kogupindalast) kudealadest jääks paisjärve
poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha kudemiseks sobivaid
elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht (paisjärve vee kogumisel),
mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate elupaikade kvaliteet. Täiendavalt
jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või paisu ülevoolust alla kukkudes
noorjärkude suremise oht ning paisjärv mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja
hapnikurežiimi.
2020 koostatud kultuuriväärtuste eksperthinnangus on pakutud muinsuskaitse ja looduskaitse
eesmärkide ühildamiseks võimalik kalapääsu variant, mis on analoogne 2010-2011 kaalutud
variantidega: Jägala jõe paremkaldale kalapääsu rajamine tähendaks kanali rajamist linnamäe
ja asulakoha vahelt. Kalapääsu suue asuks Linnamäe paisu lähedal ning lähe paisjärves
ülesvoolu. Kanali suudme asukoht võimaldab kaladel see üles leida, sest see asub vahetult
elektrijaama avade kõrval. Kanal tuleb osaliselt toestada betoonseintega, kuid suures osas
piisaks nõlvadest. Selline kanal riivaks arheoloogiamälestist “Asulakoht”, kuid võiks siiski olla
aktsepteeritav, sest säilitab valdava osa mälestisest ning ei kahjusta teisi mälestisi. Kanal oleks
uus silmatorkav element maastikus, mis aga on siiski oluliselt väiksema kaaluga kui säilitatav
paisjärv. Kärestikuline kanal, eriti selle nõlvadega lahendatud osa ei oleks maastikus
silmatorkav võõrkeha, vaid võiks toimida hoopis omaette atraktsioonina. Koos kalapääsuga
tuleb rajada paisule kalade allavoolurännet võimaldavad konstruktsioonid. Nende ehitamiseks
tuleb võibolla ümber ehitada kas vasak- või paremkalda umbpaisu pealmine osa, et kalad, kes
ei ole leidnud kanalisse sissevoolu paisjärve kaldal, saaks liikuda allavoolu ilma HEJ-d
läbimata. HEJ vee sissevõtu avadele tuleb paigaldada konstruktsioonid (restid), mis tõkestavad
kalade sattumist turbiinidesse. Umbpaisude ümbruses ei ole kultuurkiht säilinud ja võimalik
kultuurkihi kahjustamine ei ole seetõttu takistuseks. Käesoleva eksperthinnangu kohaselt on
viimane lahendus soovitatav, kui see osutub pärast tehnilise lahenduse läbitöötamist ja
tasuvusarvutuste tegemist mõistlikuks.68
Ka selle lahenduse korral ei ole Jägala loodusala eesmärgid täidetavad: 5 ha ehk 1/3 kudealadest
jääks paisjärve poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha ehk 14%
kudemiseks sobivaid elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht
66
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2011. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine”
taotlusdokumentatsioon. Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekti täiendus.
67
Registreeritud Postipoisis 21.06.2011 kirjana nr HJR 7-6/11/18981-7
68
Hiob, M., 2020. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. Artes Terrae AB.
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 1.10.2021 nr 7-11/21/15714-6
32
(paisjärve vee kogumisel), mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate
elupaikade kvaliteet. Täiendavalt jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või
paisu ülevoolust alla kukkudes lõhe ja jõesilmu noorjärkude suremise oht ning paisjärv
mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja hapnikurežiimi.Varem toimunud paljude
alternatiivide sõelumisel ning analüüsil on ainukeseks reaalseks kehtivale
keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks jäänud alternatiiv - avada Linnamäe pais
kaladele ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Meetme “Vooluveekogude seisundi
parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2013. a eelprojekti (edaspidi
2013 kalapääsu projekt), mis käsitleb ainult ühte tehnilist alternatiivi: elektritootmise
lõpetamine Linnamäe HEJ-s ja paisutuse likvideerimine. Tehnoloogilisi alternatiive on kolm,
millest eelprojekt koostati kolmandale alternatiivile:
1) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme täieliku
likvideerimise teel.
2) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu
osalise või täieliku lammutamise teel.
3) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine läbivooluavade lõikamisega läbi
Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu.69
Kalastikueksperdid nõustuvad projekteerija arvamusega, et kalade läbipääsu tagamise ja
keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohalt on parimaks lahenduseks 1. alternatiiv, mis
võimaldab saavutada kõige looduslähedasema olukorra. Samas on kalastiku eksperdid
seisukohal, et ka alternatiivid 2 ja 3 võimaldavad tagada kaladele igati soodsad rändetingimused
ning loovad eeldused kõigi jõega seotud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks kalade
läbipääsu tagamisele tuleb teadvustada, et vajalik on saavutada ka keskkonnaeesmärkide
täitmine, milleks on Jägala jõega seotult jõe hea ökoloogilise seisundi (EL Veepoliitika
raamdirektiivi mõistes) ja Jägala jõe hoiuala soodsa kaitseseisundi saavutamine. Jägala jõe
hoiualal kaitstavateks kalaliikideks on jõesilm, lõhe, ja võldas, veeselgrootutest on kaitstavaks
liigiks paksukojaline jõekarp. Läbipääsu tagamine aitab oluliselt kaasa kõigi eelnimetatud
liikide soodsa kaitseseisundi saavutamisele, lõhe, ja jõesilmu puhul on rändeteede avatus ja
soodsad rändetingimused soodsa kaitseseisundi vältimatuks eelduseks. Kõigi eelnimetatud
liikide kaitseseisund sõltub lisaks ka otseselt kärestike ja kiirevooluliste kivise-kruusase
põhjaga jõelõikude olemasolust, ulatusest ning kvaliteedist. Seniste analüüside käigus on
selgunud, et efektiivselt toimiva kalapääsu rajamine Linnamäe paisu juurde on keeruline ja
äärmiselt kulukas ning isegi juhul, kui õnnestuks rajada kalapääs parimal võimalikul moel, ei
oleks väga suure tõenäosusega võimalik seeläbi saavutada keskkonnaeesmärkide täitmist (lõhe
ja jõesilmu soodsat kaitseseisundit, Jägala jõe alamjooksu head ökoloogilist seisundit)70.
Projekti ReTrout71 raames on Linnamäe paisu ja HEJ juures kalade rändetee avamiseks
koostatud kolm võimalikku lahendusvarianti, mis tagaksid Natura ala kaitse-eesmärkide
69
Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju
eelhinnang.
70
Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju
eelhinnang.
71
Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute
koostamise tellimine“ koosseisus. Töö sisuks on kalade rändetee avamiseks Kotka (Valgejõgi), Nõmmeveski
(Valgejõgi), Kunda alumine HEJ (Kunda jõgi), Kunda mõisa (Kunda jõgi), Aravuse (Kunda jõgi) ja Linnamäe
HEJ (Jägala jõgi) paisudel eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamine.
33
täitmise. Kalade rändetee tõhusaks avamiseks ja liikide elupaikade taastamiseks Jägala jõe
alamjooksul oleks Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine.
1) Variant 1 - Likvideeritakse vasakul kaldal paiknev betoonist umbpais, ülejäänud hüdrosõlme
elemendid säilitatakse. Jõgi juhitakse paisust mööda vasaku kalda poole rajatavat uut
voolusängi. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala planeeritakse ja
viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga.
2) Variant 2 - Likvideeritakse ülevoolupaisu betoonkeha ja voolurahusti. Ülejäänud hüdrosõlme
elemendid säilitatakse. Jõe vool juhitakse läbi ülevoolupaisu laiuse ava, milleks rajatakse paisu
ülavee poolele uus voolusäng. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala
planeeritakse ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga.
3) Variant 3 - Kõik paisu konstruktsioonid lammutatakse, jõe org paisu piirkonnas taastatakse
looduslähedasena. Lammutatud konstruktsioonide lõigus rajatakse tehiskärestik pikkusega 115
m, põhjalanguga 2%, põhja laiusega 24 m.
Paisu likvideerimise järel suureneb oluliselt tüübiomaste kalaliikide arvukus paisust ülesvoolu
jäävas jõeosas ning vähemal määral ka paisust allavoolu jäävas jõeosas. Linnamäe paisu
avamine ja elupaikade taastamine on oluline eelkõige Natura 2000 ala eesmärgiks olevale
elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning liikidele nagu lõhe, jõesilm, võldas ja paksukojaline
jõekarp. Lõhe looduslik taastootmine Jägala jões piirdub praegu üksikute isenditega. Linnamäe
paisu avamise ja paisjärve likvideerimise järel võib lõhe looduslik taastootmine Jägala jõe
alamjooksul tõusta kuni 8500 laskujani aastas. Ka jõesilmu seisundit Jägala jões parandaks
oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi taastamine ülalpool paisu praeguse
paisjärve alal. Paisu likvideerimine suurendaks ka võldase olemasolevat asurkonda 2-3 korda72.
Projekti kohaselt on kõik kolm lahendusvarianti hinnatud kalastiku ja jõe kui elupaiga
seisukohast soodsateks, kuid eelistatud järjekord (alates parimast) on variant 3, variant 2 ja
seejärel variant 1.73
Samas ka ükski ReTrout projekti raames pakutud kalapääsulahendustest ei võimalda
elektritootmise jätkamist taotluses esitatud tingimustel. Meedet saab rakendada, kui veeluba
hüdroenergia kasutamiseks ja paisutamiseks anda ei ole võimalik.
Kokkuvõtvalt ei ole võimalik elektritootmise ja paisutamise negatiivset mõju leevendada
kalapääsuga, kuna puudub lahendus, mis tagaks samal ajal Natura 2000 kaitse-eesmärkide
täitmise ja ala terviklikkuse taastamise. Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmise ja ala
terviklikkuse taastamise tagab vaid selline lahendus, millega likvideeritakse paisutus ja
tagatakse kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele paisust efektiivne läbipääs üles- ja allavoolu.
Teiseks võimalikuks leevendavaks meetmeks võib olla paisutuskõrguse vähendamine.
Linnamäe paisjärvel on veetase olnud erinev sõltuvalt paisu seisukorrast. II maailmasõjas
Linnamäe HEJ hävitati, seega kuni aastani 2002, mil lõppesid Linnamäe HEJ
rekonstrueerimistööd ning alustati elektrienergia tootmisega, oli paisutustase oluliselt madalam
(u 60 aastat). Vesi voolas läbi õhatud hüdroelektrijaama ehitise, mistõttu paisutuse tulemusena
72
Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais.
Keskkonnamõju eelhinnang. Info pärineb: Järvekülg, Kesler jt 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa
keskkonnatingimuste analüüs, vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013-2014. Rein
Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive
Kõrs, Peeter Pall, Sirje Vilbaste (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Nikolai Laanetu (LHÜ Lutra)
73
Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais.
Keskkonnamõju eelhinnang.
34
tekkiva paisjärve pindalaks oli hinnanguliselt u 17 ha (aluseks Maa-ameti geoportaali
ajaloolised kaardid). Võrreldes hetkel paisutusest tuleneva mõjuga, esines viidatatud
ajavahemikul jõelise iseloomuga elupaigatüüp täiendavalt u 350 m pikkuses lõigus, mis
tänaseks on osaliselt taas üle ujutatud. Näiteks Joa puhkeala (24505:002:0278) kinnistu
loodenurgas, kus täna on veekogu laiuseks maksimaalselt ~125 m, oli enne paisutuse täielikku
taastamist jõelõigu laiuseks 26 m. Antud asukohast Jägala joa suunas esines osaliselt ka
kärestikulise iseloomuga jõelõik, mis tänaseks on paisutuse suurema mõju tõttu ~230 m
pikkuses üle ujutatud (eelnevad andmed pärinevad Maa-ameti geoportaali 1993-2000
ortofotolt74).
Seega paisutuskõrguse alandamine võimaldaks osalist elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
taastamist. Sellegipoolest oleks elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) Linnamäe paisu ja paisjärve
tõttu killustatud ning arvestades, et puudub toimiva kalapääsu rajamise võimalus, jääb pais
Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud kalaliikidele ületamatuks tõkkeks ning liikide
soodsat seisundit saavutada ei oleks võimalik. Seega nii käesoleva paisutuse kui ka madalamal
paisutuskõrgusel tekkiva paisutuse mõju saab pidada elupaigatüübile jõed ja ojad (3260)
ebasoodsaks, kuid alandatud paistustaseme puhul oleks ebasoodne mõju väiksem.
Kuivõrd tehniliselt on Linnamäe pais betoonist umbpais, kus ei ole reguleeritavaid varjasid
sellises mahus, et hoida vajalikku veetaset igal ajahetkel, oleks madalama paisutuskõrguse
rakendamiseks vajalik olemasoleva paisu ja turbiinisüsteemi ümberehitamine. Arvestades
eeltoodut, võib paisutuskõrguse vähendamist pidada küll üheks võimalikuks leevendavaks
meetmeks, kuid sisuliselt oleks tegemist uue süsteemi rajamisega ning sellest ei tule piisavat
leevendust kaitsealuste liikide jaoks, et tagada nende soodne seisund.
Kokkuvõttes madalam paisutuskõrgus vähendaks mõningal määral küll paisutusest tulenevat
negatiivset mõju elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitsealuste liikide elupaikadele, ent see ei
taga siiski Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Samuti ei võimalda see elektritootmise
jätkamist samadel tingimustel.
Leevendava meetmena on kasutatud lõhede asustamist. Jägala jõkke on alates 1998. aastast
toimunud regulaarsed lõhede asustamised. Viimased aastad on RMK Põlula
Kalakasvatuskeskus asustanud Linnamäe HEJ-st allavoolu erinevas vanuses lõhe noorjärke
(vastsetest kuni laskujateni). Jägala jões on lõhele sobivaid sigimispaiku väga vähe säilinud
ning noorkalade asustamist neisse tuleb lugeda vähem prioriteetseks. Ilma elupaikadele
juurdepääsu loomiseta on asustamine populatsioonide taastamise eesmärgil perspektiivitu
tegevus. Jägala jõkke asustatakse lõhe laskujaid Linnamäe HEJ tegevusest tingitud kahju
kompenseerimise ning populatsiooni taastamise potentsiaali loomise eesmärgil juhuks kui
lahendatakse kalade rände küsimus.
Kalakasvatusliku taastootmise eesmärgiks on looduslike asurkondade taastamine või
tugevdamine. See on seotud rahvusvaheliste lepetega. Eesti on liitunud Gdanski
konventsiooniga, mis sätestab kalapüüki ja muude elusressursside kasutamist Läänemeres.
1997. aastal võttis Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) vastu lõhekava
(Salmon Action Plan), mis nägi ette lõheasurkondade taastamise ja kohustas aastaks 2010
tagama lõhe kudejõgedes loodusliku taastootmise taseme, mis vastaks 50%-le iga jõe
potentsiaalsest võimalusest. EL Komisjon on koostanud uue Läänemere lõhemajandamiskava
eelnõu, mille kohaselt tuleb 5 aasta jooksul peale määruse jõustumist saavutada 50% laskujate
potentsiaalist ning 10 aasta jooksul 75% potentsiaalist. Eesti lõhejõgedes on laskujate osa
arvestades jõgede potentsiaali esimese rändetõkkeni ulatunud alates 2007 üle 50%
74
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline
35
potentsiaalsest vaid kolmel aastal. Jõgede kogupotentsiaali arvestades on laskujate arv olnud
vaid üksikutel aastatel suurem kui 30% potentsiaalsest. Kava jõustumisel tuleb asustamised
Jägala jõkke lõpetada75,76.
Lõhe praegune taastootmispotentsiaal Jägala jões on hinnatud tühiseks, kuna merre laskuvad
jõest üksikud looduslikust sigimisest pärinevad lõhesmoldid. Jõe praeguseks kalanduslikuks
väärtuseks võib lõhe seisukohalt lugeda 0 eurot. Praegu jõkke tõusvad lõhed pärinevad
asustamistest või on tegemist muude jõgede „eksinud“ isenditega77. TÜ Eesti Mereinstituudi
2014. aasta projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika
soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014“ lõpparuande78 kohaselt on looduslikku päritolu
lõhel meres ellujäämus asustatud kaladest ligikaudu 20 korda kõrgem. Kalade asustamise
meede ei ole pikas perspektiivis ka jätkusuutlik, kuna sobilikud kudealad jäävad kaladele
kättesaamatuteks ning asustatud noorkaladest jõuavad jõkke tagasi kordades vähem kui
looduslikku päritolu lõhet.
Leevendava meetmena saab paigaldada reguleeritavad turbiinid. Reguleeritava äravooluga
turbiinide paigaldamise järel jõelise elupaiga seisund Linnamäe paisust allavoolu jäävas osas
mõnevõrra paraneb seoses äravoolu looduslähedaseks muutumisega Linnamäe paisu all79.
Turbiinide vahetamine on kallis tegevus, mis ilma riigi toetuseta muudab elektritootmise
kasumit taotlevale eraettevõttele majanduslikult küsitavaks.
Leevendava meetmena saab peamisel rändeperioodil paigaldada turbiinide ette
väiksemate võreavadega lisavõred. Linnamäe HEJ-le on paigaldatud 25 mm vahedega võred.
TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused näitavad, et 25 mm vahedega võred
lõhe laskujaid ei takista. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega
võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Kevadise rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi
rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret
kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini (peamiseks rändeperioodiks on mai). Peenemaid võresid
tuleb oluliselt tihedamini puhastada, samas kui võred hoitakse puhtana, siis elektritootmine
HEJ‐des ei vähene80.
Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja
veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise
metoodika” § 5 lg 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel
paisudel ajavahemikul 20.04-10.06 kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse
sattumise vältimiseks kasutada võret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või
75
Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu
all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja
meriforell. 2016. TÜ Eesti Mereinstituut.
76
Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017-2019, perspektiiviga kuni 2023. 2017. Eesti Maaülikool.
Arvutivõrgus:
77
Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate
tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine. 2019. Ökokonsult.
78
Projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja
kasutamine aastal 2014“ lõpparuanne. 2015. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Arvutivõrgus: Projekti "Pirita jõe
lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014"
lõpparuanne (agri.ee)
79
Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või
keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistu“ väljaarvamise kohta. 2014. Maves.
80
Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede
paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus:
Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee)
36
tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Seega
on 15 mm silmasuurusega võrkvõre kasutamine Linnamäe paisul peamisel kevadisel
rändeperioodil seadusest tulenev kohustus. Samas leevendab see vaid lõheliste hukkumist
turbiinides, kuna jõesilmu vastsete kuju ja suuruse tõttu ükski võre neid turbiinidesse sattumise
eest ei kaitse.
4.2. Järeldused
Häid ja efektiivseid leevendavaid meetmeid taotletava tegevuse negatiivsete mõjude
vältimiseks ei ole (vt tabel 2): 5 ha kärestikulist elupaika jääb uputatuks, millele paisutuse
säilimisel leevendavat meedet ei ole; 2,3 ha elupaiku on säilinud paisjärvest ülesvoolu ja
joaastangust allavoolu, millele on paisu tõttu juurdepääs välistatud. Ükski kalapääsu lahendus,
mis tagaks kaitse-eesmärkide täitmise, ei võimalda elektrit toota. Veetaseme kõikumisest
tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks allavoolu paisu on võimalik paigaldada reguleeritava
äravooluga turbiinid, mis muudaks elektritootmise majanduslikult küsitavaks. Lõhe
noorjärkude suremust turbiine läbides ei ole võimalik vältida, aga on võimalik oluliselt
leevendada paigaldades kevadiseks rändeperioodiks väiksema võreavaga lisavõred. Lisavõrede
paigaldamine ei aita kuidagi jõesilmu vastsete allarändel, sest jõesilmu vastsete kuju ja suurus
on selline, mida võred ei suuda takistada. Jõesilmu vastsete kaitseks tuleks nende rändeperioodil
HEJ seisma panna. Sama kehtib ka mitmete teiste mittekaitsealuste kalaliikide noorjärkude
kohta, kes Jägala jõe avatuse korral (nt juhul kui oleks toimiv kalapääsu lahendus võimalik)
jões sigimas käiksid (nt siirdesiig).
Sellist võimalust, mis ühildaks taotleja huvid Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkidega,
Linnamäe paisul ei ole. Paisjärvest ülesvoolu ja joaastangust allavoolu on piiratud ulatuses
elupaiku, kuna valdav osa on uputatud paisjärve alla. Kui uputatud elupaiku ei taastata (st
paisutust ei likvideerita) ja paisu efektiivselt ei avata või veevoolu ümber ehitiste ei suunata,
kaitse-eesmärgid täidetavad ei ole. Samas kui paisutus likvideerida, ei saa elektrit toota.
Paisutuskõrguse vähendamine eeldab paisu ja tõenäoliselt ka turbiinisüsteemi ulatuslikku
ümberehitust, kuid sellega kaasneb vaid osaliselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala
suurenemine – toimiva kalapääsu puudumisel ei ole võimalik liikidel liikuda ülesvoolu ning
olemasolevad asurkonnad jäävad killustatuks.
Tabel 2. Leevendusmeetmete kokkuvõte
Ebasoodsad Leevendusmeetmete võimalikkus
mõjud
Paisutamine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna ükski efektiivselt toimiv kalapääs ei
võimalda paisutada, ja vastupidi, paisutamise jätkamisel ei ole võimalik
paisust üles- ja allapääsu efektiivselt avada. Paisutuskõrguse
vähendamine pole samuti arvestatav leevendusmeede, kuna endiselt
jääks ala terviklikkus tagamata. Samuti ei ole paisutamise säilimisel
piisavalt elupaiku, et nt lõhede asustamist rakendada.
Elektritootmine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna elektritootmisel säilib paisutamine
ja selle ebasoodsat mõju leevendada ei ole võimalik. Reguleeritavate
turbiinide paigaldamisega väheneb ebasoodne mõju paisust allavoolu
jäävatele elupaikadele teatud määral, kuna äravool muutub
looduslähedaseks. Samas ei ole võimalik leevendada kalade suremust
turbiinides ka mitte väiksema võrgusilmaga võrede kasutamisel, kuna
need ei võimalda välistada väiksemamõõduliste kalade turbiinisattumist.
37
5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus
Kui Natura asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ühegi reaalse alternatiivi puhul ei
õnnestu ebasoodsat mõju Natura alale ära hoida, kaalub arendaja kavandatavast tegevusest
loobumist või tegevuse muutmist või jätkatakse menetlust Natura hindamise
eranditegemisega81.
Hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet seisukohale, et taotletavat tegevust pole
võimalik ellu viia ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust
kahjustamata.
Kuna Keskkonnaamet on kindlaks teinud, et ebasoodne mõju tekib ja seda ei saa välistada, ei
või tegevus jätkuda (välja arvatud juhul, kui kohaldatakse art 6 lg 4 tingimusi).
Tabel 3. Kokkuvõte hindamise tulemustest
Asjaoma Mõjude kokkuvõtlik Mõju olulisus/suurus Ebasoods Järeldus:
sed kirjeldus a mõju ebasoodne
objektid leevenda mõju ala
alal mine terviklikkusele
Elupaigat Rikutud 16 ha ehk 100% Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
üüp jõed elupaigatüüpi jõed ja Sisuliselt mõjutab
ja ojad ojad. 5 ha (31%) on ebasoodsalt kogu
(3260) uputatud paisjärve alla; loodusalal esinevat
8,4 ha (53%) paisust elupaigatüüpi, sh
allavoolu on Linnamäe uputatud paisjärve alla
HEJ tsüklilisest ja settereostusega
veekasutusest rikutud 31%, rikutud
veerežiimiga; 2,4 ha veerežiimiga 67%,
(15%) on siirdekaladele rändekaladele
kättesaamatu Linnamäe kättesaamatud 15%
paisu ja paisutamise praegu jõelise
tõttu, 2,2 ha (14%) elupaigatüübina
Linnamäe paisjärvest säilinud alast.
ülesvoolu jäävas Jägala
jõe lõigus kuni loodusala
lõpuni on
kumulatiivsetest
mõjudest tulenevalt
rikutud veerežiimiga
(Jägala Energy HEJ
juhib vett kõrvale
senikaua, kuni
kalastikule ei ole tagatud
Linnamäe paisust vaba
üles- ja allapääs)
81
Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise
eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk. Arvutivõrgus: Keskkonnamõju hindamine | Keskkonnaministeerium
(envir.ee)
38
Lõhe Rikutud 7,6 ha ehk Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
100% elupaiku. 5 ha Sisuliselt mõjutab
(66%) uputatud paisjärve ebasoodsalt kogu
alla ja settega reostunud, loodusalal esinevat
0,3 ha (4%) paisust elupaika, sh uputatud
allavoolu on Linnamäe paisjärve alla ja
HEJ tsüklilisest settereostusega 66%,
veekasutusest rikutud rikutud veerežiimiga
veerežiimiga; 2,3 ha 29%, kättesaamatud
(30%) on siirdekaladele 30% elupaikadest.
kättesaamatu Linnamäe
paisu ja paisutamise Lõhe laskujate
tõttu, 1,9 ha (25%) on potentsiaal on praegu
kumulatiivsetest 0-lähedane, samal ajal
mõjudest tulenevalt kui see võiks olla
rikutud veerežiimiga vähemalt 8500-
(Jägala Energy HEJ 12600/aastas.
juhib vett kõrvale
senikaua, kuni
kalastikule ei ole tagatud
Linnamäe paisust vaba
üles- ja allapääs).
Jõesilm Rikutud 7,6 ha ehk Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
100% elupaiku. 5 ha Sisuliselt mõjutab
(66%) uputatud paisjärve ebasoodsalt kogu
alla ja settega reostunud, loodusalal esinevat
0,3 ha (4%) paisust elupaika, sh uputatud
allavoolu on Linnamäe paisjärve alla ja
HEJ tsüklilisest settereostusega 66%,
veekasutusest rikutud rikutud veerežiimiga
veerežiimiga; 2,3 ha 29%, rändekaladele
(30%) on siirdekaladele kättesaamatud 30%
kättesaamatu Linnamäe elupaikadest.
paisu ja paisutamise
tõttu, 1,9 ha (25%) on Jõesilmu laskujate
kumulatiivsetest potentsiaal Linnamäe
mõjudest tulenevalt paisust allavoolu (4%
rikutud veerežiimiga elupaikadest) on u
(Jägala Energy HEJ 15000/aastas, seega
juhib vett kõrvale vaid tühine osa
senikaua, kuni potentsiaalist
kalastikule ei ole tagatud saavutatud.
Linnamäe paisust vaba
üles- ja allapääs).
Võldas Rikutud 7,2 ha ehk 95% Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
elupaiku (Jägala jõe Sisuliselt mõjutab
ulatuses). 5 ha (70%) ebasoodsalt kogu
uputatud paisjärve alla ja loodusalal esinevat
settega reostunud, 0,3 ha elupaika, sh uputatud
(4%) paisust allavoolu paisjärve alla ja
39
on Linnamäe HEJ settereostusega 70%,
tsüklilisest veekasutusest rikutud veerežiimiga
rikutud veerežiimiga; 1,9 30%, asurkond on
ha (26%) on killustatud. Asurkonna
kumulatiivsetest suurus on 3 000-14
mõjudest tulenevalt 000 isendit. Paisutuse
rikutud veerežiimiga, likvideerimine ja
asurkond on killustatud. sobivate elupaikade
lisandumine parandaks
võldase kaitseseisundit
eeldatavasti 2-3 korda.
Paksukoj Rikutud 7,2 ha elupaiku. Mõju on oluline. Ei Pikaajaline
aline 5 ha (70%) uputatud Sisuliselt mõjutab
jõekarp paisjärve alla ja settega ebasoodsalt kogu
reostunud, 0,3 ha (4%) loodusalal esinevat
paisust allavoolu on elupaika, sh uputatud
Linnamäe HEJ paisjärve alla ja
tsüklilisest veekasutusest settereostusega 70%,
rikutud veerežiimiga; 1,9 rikutud veerežiimiga
ha (26%) on 30%.
kumulatiivsetest
mõjudest tulenevalt
rikutud veerežiimiga.
Foto 1. Jägala jõgi Linnamäe paisjärve alal 28.09.2021. Foto: Keskkonnaamet.
40
Foto 2. Jägala jõe looduslik ilme. Kärestikuline jõetüüp on Jägala loodusala peamiseks kaitseväärtuseks
(foto 14.08.2021 Martin Kesler).
41