dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. detsember 2021
Viit
1.10-17/2021/7242-1
Registreeritud
7. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Keiu Käära
Lahendamise tähtaeg
6. jaanuar 2022

Failid

  • 📎Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise tagantjärele Natura hindamise avalikustamine.asice4343 KB

Sisu (failidest)

Menetlusosaline vastavalt nimekirjale 06.12.2021 nr 7-9/21/25571 Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise tagantjärele Natura hindamise avalikustamine Austatud menetlusosaline Keskkonnaamet teavitab, et on valminud Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise tagantjärele Natura hindamise aruanne ning Natura erandimenetluse aruanne. Aruanded on leitavad Keskkonnaameti kodulehel: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/keskkonnamoju- hindamiste-avalik-valjapanek Haldusmenetluse seaduse § 49 lg 2 kohaselt on huvitatud isikul õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile aruande kohta ettepanekuid. Tuginedes eelnevale, määrab Keskkonnaamet tähtaja ettepanekute esitamiseks 07.02.2022. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks läbi viia avalik arutelu 17.02.2022. Keskkonnaamet teatab arutelu toimumise täpse aja ja koha hiljemalt 07.02.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Lisa 1: Natura erandi hindamine_Jägala LoA_avalikustamine Lisa 2: Natura tagantjärele hindamine_Jägala LoA_avalikustamine Lauri Saapar 527 3872 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine II Natura erandi etapp Koostaja: Keskkonnaamet. Töögrupp: Maret Vildak (vastutav täitja, alternatiivid, avalikud huvid, hüvitusmeetmed), Egle Alt (alternatiivid, avalikud huvid), Hanna-Liis Heinla ja Elina Leiner (avalikud huvid), Riina Kotter, Kristi Pai ja Kerli Pettai (avalikud huvid, hüvitusmeetmed), Märt Öövel ja Irma Pakkonen (nõustajad). Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................................. 3 1. Alternatiivide hindamine ..................................................................................................................................... 4 1.1. Alternatiivlahenduste kaalumine ................................................................................................................. 4 1.2. Alternatiivlahendused .................................................................................................................................. 4 1.2.1. Teises asukohas või teise tehnoloogiaga hüdroenergia kasutamine ..................................................... 4 1.2.2. Teised alternatiivenergia kasutamise viisid .......................................................................................... 6 1.2.3. Põlevkivil baseeruv elektritootmine ..................................................................................................... 8 1.4. Tegevusest loobumine ja Natura ala terviklikkuse taastamine .................................................................... 9 1.5. Järeldused .................................................................................................................................................. 13 2. Tegevuse vajalikkus lähtuvalt avalikkuse jaoks esmatähtsatest ja erakordselt tungivatest põhjustest .............. 15 2.1. Tegevuse vajalikkuse analüüs lähtuvalt avalikest huvidest ....................................................................... 15 2.2. Avalikud huvid .......................................................................................................................................... 16 2.2.1. Elektritootmine ................................................................................................................................... 16 2.2.2. Kultuuriväärtused ............................................................................................................................... 19 2.2.3. Veekaitselised eesmärgid ................................................................................................................... 31 2.2.4. Rekreatsiooni huvid ............................................................................................................................ 35 2.2.5. Nahkhiirte kaitse ................................................................................................................................. 37 2.3. Järeldused .................................................................................................................................................. 38 3. Hüvitusmeetmete kava ...................................................................................................................................... 40 3.1. Hüvitusmeetmete rakendamine ...................................................................................................................... 40 3.2. Taustateave..................................................................................................................................................... 40 3.2.1. Natura asjakohase hindamise tulemused................................................................................................. 40 3.2.2. Informatsioon Natura 2000 ala kohta, millele tegevus ebasoodsalt mõjub ............................................. 43 3.2.3. Natura 2000 ala terviklikkust ebasoodsalt mõjutavad asjaolud .............................................................. 44 3.3. Hüvitusmeetmete sisu ja seire ........................................................................................................................ 44 3.3.1. Hüvitusmeetmete olemus ja eesmärgid .............................................................................................. 44 3.3.2. Sihtväärtused, mis on kooskõlas ala kaitse-eesmärkidega .................................................................. 45 3.3.2.1. Lõhe ................................................................................................................................................. 45 3.3.2.2. Jõesilm ............................................................................................................................................. 46 3.3.2.3. Võldas.............................................................................................................................................. 46 3.3.2.4. Paksukojaline jõekarp ...................................................................................................................... 46 3.3.2.5. Elupaigatüüp jõed ja ojad ................................................................................................................ 46 3.3.3. Hüvitusmeetmete kirjeldus ................................................................................................................. 47 3.3.4. Hüvitusmeetmete ulatus, seire ja kavandatav kaitserežiim ................................................................. 54 3.4. Järeldused .................................................................................................................................................. 56 Kokkuvõte Natura erandi kohaldumisest .............................................................................................................. 57 Sissejuhatus Jägala loodusalal1 paikneval Linnamäe paisul2 toimub hüdroenergiast elektrienergia tootmine kolme Waterpump OY mittereguleeritava propellertüüpi turbiin-generaatoriga, mille võimsused on vastavalt 341 kW, 384 kW, 427 kW (summaarne võimsus 1152 kW ehk 1,15 MW). Natura asjakohase hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et taotletavat tegevust pole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja ala terviklikkust kahjustamata. Ebasoodne mõju avaldub nii elektritootmise kui ka selle eeldusena Jägala jõe paisutamise tagajärjel ning see mõju on ulatuslik ja pikaajaline. Mõjutatud on 16 ha ehk 100% elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260); 7,6 ha ehk 100% lõhe elupaiku; 7,6 ha ehk 100% jõesilmu elupaiku; 7,2 ha ehk 95% võldase elupaiku, kusjuures asurkond on killustatud; 7,2 ha ehk 95% paksukojalise jõekarbi elupaiku. Wooluvabrik OÜ on taotlenud 18.05.20183 veeseaduse (edaspidi VeeS) § 17 lg 4¹ sätestatud erandi kohaldamist. VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on ka Natura 2000 võrgustiku alaga ning esineb vajadus kohaldada VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) sätestatud erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi teha loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetluse etapp. Seda kinnitab ka Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtuotsus haldusasjas 3-17-1739, mille p-s 32 kohus leidis, et ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C- 399/14: Grüne Liga, p 55), mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed.4 Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetlus on vajalik üksnes juhul, kui arendaja leiab negatiivsest hinnangust hoolimata, et kava või projekt tuleks siiski ellu viia ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel. See on võimalik üksnes siis, kui puuduvad alternatiivsed lahendused, ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kui Natura 2000 üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad asendusmeetmed. Sellistel juhtudel võib olla vajalik ka ettevaatuspõhimõtte rakendamine, eelkõige seoses kohaldatavate asendusmeetmete ulatusega5. 1 EE0010150 2 PAIS012350 3 Registreeritud dokumendihaldussüsteemis (DHS) 21.05.2018 nr 6-3/18/6095-4 all. 4 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsus haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-16-478/44 5 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: Natura hindamine | Keskkonnaamet 1. Alternatiivide hindamine 1.1. Alternatiivlahenduste kaalumine Esimene loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohase menetlusega ette nähtud kohustus on uurida, kas kavale või projektile leidub alternatiive. Elupaikade direktiivi juhendi 5.3.1. „Alternatiivlahenduste uurimine” kohaselt tuleb kooskõlas vajadusega hoida ära Natura 2000 võrgustiku soovimatut kahjustamist juhul, kui selgitatakse välja oluline negatiivne mõju ala terviklikkusele, kaaluda pakutava kava või projekti põhjalikku läbivaatamist ja/või tühistamist. Seega peavad pädevad asutused analüüsima ja tõendama asjaomase kava või projekti vajalikkust. Seejärel peaksid pädevad asutused uurima võimalust kasutada alternatiivlahendusi, mis aitaksid paremini tagada asjaomase ala terviklikkust. Analüüsida tuleb kõiki teostatavaid alternatiive, mis vastavad kava või projekti eesmärkidele, eelkõige nende suhtelist tulemuslikkust seoses ala kaitse-eesmärkide, ala terviklikkuse ja Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe toetamisega. Need võivad hõlmata alternatiivseid asukohti või marsruute, teistsugust mastaapi või arengukava või alternatiivprotsesse.6 Seega alternatiivseks lahenduseks võib olla teistsugune projekteerimislahendus või ka laiem võimalus sama üldeesmärgi saavutamiseks. Kava või projekti eesmärke tuleks analüüsida mitte ainult seoses ühe konkreetse tehnoloogiaga, vaid pigem seoses teatava eesmärgi saavutamisega (nt hüdroenergiakava või -projekti puhul tuleks selle eesmärgi analüüsimisel lähtuda taastuvenergia tootmisvõimsusest megavattides, et oleks võimalik hinnata ka muude tehnoloogiate kasutamise võimalusi (nt hüdroenergia asemel tuule-, päikese- või geotermiline energia)7. Taotletava tegevuse eesmärk on elektritootmine. Natura hindamise raames tuleb alternatiive käsitleda laiemalt (alternatiivsed asukohad, alternatiivprotsessid jm) ja ei saa alternatiivide hindamise eeldusena arvestada üksnes seda, kas taotleja on reaalselt nõus alternatiive rakendama või mitte. 1.2. Alternatiivlahendused 1.2.1. Teises asukohas või teise tehnoloogiaga hüdroenergia kasutamine Alternatiivlahenduseks Jägala jõge paisutamisel hüdroelektrienergia tootmisele on mõnes teises asukohas ja teise tehnoloogiaga hüdroelektrienergia tootmine. Linnamäe HEJ koguvõimsuseks on 1,15 MW. Arvestades, et Jägala jõgi on Narva jõe järel teise suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi Soome lahe vesikonnas, ei võimaldaks teised jõed ühe hüdroelektrijaama baasil toota samas suurusjärgus elektrienergiat nagu Jägala jõe paisutamine Linnamäe paisu lävendis. Hüdroenergia kasutamine on Eestis piiratud piisavalt suure valgala ja vooluhulga ning languga jõgede vähesuse tõttu. 1.06.2021 seisuga töötab Eestis keskkonnaloa alusel 28 hüdroelektrijaama8, neist kaks Jägala loodusalal. Lisaks Linnamäe HEJ-le paikneb sellest ülesvoolu Jägala Energy OÜ-le9 kuuluv Jägala Energy HEJ, mille 6 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01) https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES 7 Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“. Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final 8 Keskkonnaameti koduleht. Arvutivõrgus: Paisud ja paisutamine | Keskkonnaamet 9 Reg kood 10480870 installeeritud koguvõimsuseks on 2 MW. Teoreetilisest Eesti hüdroenergeetika mahust (võimsus kokku 30 MW) on kasutusel vaid veerandik – 2019. a kokku 7,3 MW. Eestis on hinnatud potentsiaalseks HEJ rajamist Narva jõel täiendavalt 75 MW, Pärnu jõel 10 MW, potentsiaalseteks hüdroelektrienergia tootmise jõgedeks peeti ka Selja, Pirita, Purtse, Kasari ja Navesti jõge, kuid potentsiaali hindamisel ei arvestatud keskkonnaalaste (sh looduskaitseliste) piirangutega10. Nimetatud perspektiivsetel hüdroenergia kasutamist võimaldavatel jõgedel takistavad suuremate HEJ-de rajamist jõelõikude kuulumine kaitstavate alade, sh Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Narva jõgi on lisaks ka piiriveekogu, mille hüdroenergeetiline potentsiaal on valdavalt rakendatud Venemaa halduses olevas HEJ-s. Taastuvenergia aastaraamatu 2019 kohaselt ei lisandunud ka 2019. a Eestis hüdroenergia tootmisvõimsuseid ning installeeritud koguvõimsus on jätkuvalt 7,3 MW. Eleringi andmetel toodeti 2019. a võrku 22 GWh hüdroelektrienergiat, mis on küll sarnases mahus võrreldes eelneva aastaga, kuid on viimaste aastate valguses siiski tagasihoidlik. Hüdroelektrienergia toodang sõltub Eestis täna mitte niivõrd tootmisüksuste võimsuse kasvust, vaid soodustavatest looduslikest tingimustest ja veerohkusest, mis sõltuvalt aastast jätab kuiva suveperioodi või lumevaese talve tõttu jälje ka hüdroelektrienergia toodangule. Karmimad keskkonnanõuded on kaasa toonud perspektiivi, et hüdroenergia osakaal tulevikus väheneb paisude lammutamise tagajärjel11. Hüdroenergia potentsiaali on Eestis võimalik kasutada teistsugust tehnoloogiat - pump- hüdroakumulatsiooni-elektrijaama (edaspidi PHAJ) rajades. Pumbaga hüdroelektrijaamad on juba pikka aega üle maailma olnud kõige kindlam ja soodsam viis suuremahuliselt energiat salvestada. See aitab elektrisüsteemi tasakaalustada ja võimaldab fossiilmajanduselt üle minna taastuvenergiale. Hüdropump-elektrijaamade tehnoloogia eelduseks on olnud aga mägede olemasolu, mis piirab oluliselt sobivaid asukohti. Zero Terrain tehnoloogiat saab kasutada ka piirkondades, kus tavapäraselt puuduvad hüdroenergia projektidele vajalikud tingimused, nt mäed või suured jõed. Zero Terrain salvestustehnoloogia uudsus seisneb alumiste reservuaaride paigutamises sobiva geoloogiaga maakoorde ja pinnaveekogude kasutamises ülemiste reservuaaridena12. Tegemist on hüdroelektrijaama vormiga, mis kasutab ülemist ja alumist veehoidlat tsükliliselt vett pumbates. Energiasüsteemi miinimumkoormuse ajal pumbatakse vett alumisest veehoidlast ülemisse, tippkoormuse ajal aga toodetakse elektrienergiat, mistõttu kasuteguriks on 70-85%. PHAJ rajamine on üheks soodsamaks ja traditsioonilisemaks lahenduseks mittejuhitava võimsusega (st otseselt energiaallika intensiivsusest sõltuvate) elektrijaamade poolt toodetud elektrienergia pikaajaliseks ja suuremahuliseks salvestamiseks. Lisaks elektrienergia salvestamisele seisneb PHAJ eelis väga kiires võimsuse reguleerimisvõimekuses tulenevalt nõudlusest või elektri ööpäevasest hinnakõikumisest ning suutlikkuses teiste, mittejuhitavate elektritootjate ebaühtlast elektritootmist (nt tuulepargid, mille tootlikkus sõltub tuulest) ja aeglast reguleeritavust (nt soojuselektrijaamad ja tuumajaamad) kompenseerida. Selle omaduse tõttu täidavad PHAJ-d lisaks elektriturul osalemisele tihti ka avariireservi, reguleerimisenergia tootja ning sageduse hoidmisega seotud ülesandeid elektrisüsteemides13. Hetkel toimub keskkonnamõju hindamine14 Paldiski lahte PHAJ rajamiseks, asukohana on varasemalt kaalutud ka Muuga sadama piirkonda. Kavandatava jaama nimivõimsus on 520 MW koos kolme pump-turbiiniga. Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 211 kohaselt on tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW, elutähtsa teenuse osutaja. Seega osutaks Paldiski PHAJ elutähtsat teenust. PHAJ on 10 Kaljuvee, Heiko. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali arvutamine, Eesti maaülikooli magistritöö, 2018 11 Annus, M jt. Taastuvenergia aastaraamat 2019. Eesti Taastuvenergia Koda. Arvutivõrgus ETEK_aastaraamat_A4_2019_veeb.pdf (taastuvenergeetika.ee) 12 Energiasalv koduleht. Arvutivõrgus: Zero Terrain tehnoloogia - Energiasalv 13 Skepast&Puhkum. 2018. Paldiski pumphüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH). Aruanne. Arvutivõrgus: paldiski_phaj_kmh_aruanne_2018-06-05.pdf (skpk.ee) 14 Algatatud TTJA 12.09.2019 otsusega nr 16-6/19-2442-002. kavandamisel ka Alutaguse valda, kus on algatatud PHAJ detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine15. PHAJ rajamisel kasutatakse ära kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud pinnavorme: Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi osaliselt aherainepuistanguga kaetud ala ning maa-aluseid kaeveõõnsusi. Kavandatava Estonia PHAJ koguvõimsus on 50 MW16. Kokkuvõtvalt, ehkki jõgede hüdroenergia teoreetilisest mahust (30 MW) toodetakse täna vaid veerandiku, ei ole jõge paisutades hüdroenergia kasutamine vähesest tootlikkusest ja keskkonnanõuetest tulenevalt perspektiivikas üheski asukohas. Tootmismahud on väikesed: Linnamäe HEJ 1,15 MW, aastatoodang vahemikus 5-7 GWh, võrdluseks kõikide HEJ-de installeeritud koguvõimsus 2019. a 7,3 MW, summaarne toodang 22 GWh. Oluliseks takistavaks asjaoluks on ebasoodsad mõjud Natura ala(de)le. Eestis on kavandamisel kaks PHAJ-d, millest Paldiski PHAJ nimivõimsus on 520 MW, mis osutaks ühtlasi ka ELTS kohaselt elutähtsat teenust. Kavandatava Estonia PHAJ koguvõimsuseks on 50 MW. Zero Terrain tehnoloogiat saab kasutada ka piirkondades (nt Eestis), kus tavapäraselt puuduvad hüdroenergia projektidele vajalikud tingimused, nt mäed või suured jõed. 1.2.2. Teised alternatiivenergia kasutamise viisid Alternatiivlahenduseks hüdroenergia kasutamisele elektrienergia tootmiseks ja paisutamisele on teised alternatiivenergia kasutamise viisid nagu tuule- ja päikeseenergiast ning biomassist taastuvenergia tootmine. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK 2030) kohaselt on kõige rohkem elektritootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad Eestis biomass ja tuul. 2016. a seisuga oli Eestis kokku võrku ühendatud 375 MW elektrituulikuid elektritoodanguga 589 GWh aastas 17. 2019. a seisuga jääb uute installeeritud tuulikute keskmine tootmisvõimsus maismaatuulikute puhul 3,1 MW ja meretuulikute puhul 7,2 MW juurde. Tulevikus oodatakse 20-30 MW tuulegeneraatorite kerkimist18. Seega võrreldes Linnamäe HEJ tootmisvõimsusega (1,15 MW) on ainuüksi ühe maismaatuuliku võimsus 2,5 korda suurem. Arvestades keskmist meretuuliku võimsust, jääb Linnamäe HEJ võimsus maha lausa 5-6 korda. Tuuleparkidest on Aulepa tuulepark Eesti võimsaim, mis koosneb 16 tuulikust koguvõimsusega 48 MW. Aastas toodab Aulepa tuulepark ligikaudu 80 GWh elektrit. Eesti Energia AS soovib Liivi lahte rajada meretuuleparki, mille koguvõimsuseks on planeeritud koguni 1000 MW. Olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut, planeeritavate tuulikute nimivõimsus on vahemikus 6-20 MW19. Biomassi, biogaasi ja biolagunevaid olmejäätmeid kasutavaid elektrijaamasid on Eestis installeeritud võimsusega 166 MW elektritoodanguga ligikaudu 681 GWh. Võttes arvesse ka biomassi koospõletamist Narva elektrijaamades, toodeti 2016. a bioenergiast ligikaudu 790 GWh elektrienergiat. Geograafiliste tingimuste tõttu on Eestis madal potentsiaal hüdroenergia kasutamiseks ning päikeseenergia kasutamine elektritootmisel on leidnud rakendust peamiselt väikelahendustena.20 15 Algatatud Alutaguse Vallavolikogu 23.08.2018 otsusega nr 96. 16 Skepast&Puhkum. 2020. Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama DP ja KSH KSH aruande eelnõu. Arvutivõrgus: 1ffd9b87-b79f-4c0a-b954-2436bda7109b (alutagusevald.ee) 17 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 18 Energiatalgud veebileht. Arvutivõrgus: Elektrituulik | Energiatalgud 19 Skepast&Puhkim. 2020. Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine. Programm. Arvutivõrgus: Microsoft Word - LLMTP_kmhp_täiendatud_13082020 (liivimeretuulepark.ee) 20 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse Statistikaameti andmetel toodeti 2020. a elektrienergiat taastuvatest allikatest kokku 2599 GWh, mis jagunes järgmiselt: 1) biomass 1426 GWh; 2) tuuleenergia 844 GWh; 3) jäätmekütus 149 GWh; 4) päikeseenergia 119 GWh; 5) hüdroenergia 31 GWh; 6) biogaasid 30 GWh 21. Seega moodustab hüdroenergia taastuvenergiast vaid 1,2% ja selle osakaal tulevikus saab suureneda vaid uutel tehnoloogiatel (nt PHAJ) põhineval hüdroenergia kasutamisel. Jõgede paisutamisel saadava elektri osakaal väheneb tulevikus tõenäoliselt veelgi – arvestades, et energiarikkamad jõed asuvad Natura aladel, jõeliste elupaigatüüpide tänane seisund Eestis on ebasoodne, HEJ mõju jõelisele elupaigatüübile on negatiivne, on pigem tõenäoline selle vähetootliku energialiigi kasutamisest loobumine. Seda toetab ka asjaolu, et Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 istungil on heaks kiidetud muuhulgas järgmine Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ kohta: „Toetame taastuvenergialahendusi, mis on seotud avamere tuuleparkide, päikeseparkide ja kestliku bioenergia kasutuselevõtuga. Toetame kestlikke, elurikkust hoidvaid ja toidujulgeolekut arvestavaid energiatootmislahendusi, võttes arvesse liikmesriikide eripärasid.“22. Seega on rõhutatud, et taastuvenergialahendused peavad olema elurikkust hoidvad ja toetatavad lahendused on eelkõige tuule- ja päikesepargid ning bioenergia. Hüdroenergia kasutamine jõgede paisutamisel hävitab elupaikasid (olulisemad kahjud seisnevad koelmualade uputamises ja kalade vaba liikumise takistamises paisust üles- ja allavoolu) ja on vastuolus elurikkuse hoidmise põhimõttega. ENMAK 2030 kohaselt prognoositakse taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiast moodustab suurema osa biomassist ning tuulest toodetud elekter23. Euroopa Liit on liitunud Pariisi kokkuleppega, mis seab eesmärgiks kliima soojenemise pidurdamise. Euroopa Liit on Euroopa rohelise kokkuleppe raames võtnud endale ka eraldi ambitsioonika kohustuse saavutada aastaks 2050 liiduülene kliimaneutraalsus. Võtmefaktoriks nende eesmärkide saavutamisel on üleminek jätkusuutlikule energiasüsteemile, milles taastuvenergia mängib võtmerolli. Taastuvenergia tuleviku vaates on suurima potentsiaaliga meretuuleenergia, kuna just meretuule toel tehtav energiapööre oleks tarbijale kõige odavam. Läänemerel on tänu mitmetele soodsatele eeltingimustele meretuuleparkide arengu vallas suur potentsiaal. Täna on Läänemerel installeeritud hetkevõimsusi 2,2 GW ning roheenergeetika arvestuslik kogupotentsiaal on üle 90 GW. Selle potentsiaali kasutamiseks on otstarbekas luua Läänemere-äärseid riike ning meres paiknevaid ja rajatavaid tuuleparke ühendav mere- energiavõrgustik. See annaks võimaluse panustada kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse, turgude senisest suuremasse integreerimisse ja tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus. Ühtne mere-energiavõrk loob võimaluse ka uutele tehnoloogiatele nagu nt vesinikuenergeetika, mille arenguga tekiks võimalus energiat salvestada ja vajadusel eri riikide vahel suurtes kogustes transportida. Läänemere tuuleenergia kogupotentsiaali 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 21 Statistikaameti koduleht. Arvutivõrgus: Energeetika | Statistikaamet 22 Riigikantselei 24.09.2020 kiri nr 2-5/20-01347-3 „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta“. Arvutivõrgus: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta 23 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf rakendades oleks võimalik selle energiahulgaga katta kolmandiku kõigi Läänemere-äärsete riikide aastasest elektrienergia vajadusest24. Kokkuvõtvalt on tootlikumad taastuvenergiaallikad Eestis biomass, tuuleenergia, jäätmekütus ja päikeseenergia, mis on reaalseks alternatiiviks Natura ala kahjustavale hüdroenergia kasutamisele jõgede paisutamisel. Reaalseks alternatiiviks saab lugeda vaid uutel tehnoloogiatel põhinevat hüdroenergia kasutamist (nt PHAJ). Ka on teised alternatiivenergiaallikad oluliselt suurema tootlikkusega ja neid on võimalik rajada Natura 2000 võrgustiku alasid kahjustamata. Võrdluseks Linnamäe HEJ võimsus 1,15 MW, Aulepa tuulepargi koguvõimsus 48 MW (ühe tuuliku võimsus 3 MW), kavandatava Paldiski PHAJ võimsus 520 MW, kavandatava Liivi lahe meretuulepargi võimsus 1000 MW (ühe tuuliku nimivõimsus 6-20 MW). 1.2.3. Põlevkivil baseeruv elektritootmine Alternatiivlahenduseks hüdroenergia kasutamisele elektrienergia tootmiseks ja paisutamisele on põlevkivil baseeruv elektritootmine. Elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega Eestis oli 2020. a suurusjärgus 8,44 TWh aastas. Eesti elektrisüsteemis on 2021. aasta alguse seisuga installeeritud netotootmisvõimsus 2337 MW. Igal ajahetkel tegelikult kasutatav võimalik netotootmisvõimsus on aga väiksem, kuna oma mõju avaldavad tootmisseadmete remondid ja avariid ning osade tootmisseadmete genereerimise võimekus sõltub tuule-, päikese- ja hüdroressursside olemasolust25. Enam kui ¾ kogu toodetud elektrist pärineb põlevkivi peamise kütusena kasutavatest soojuselektrijaamadest. Põlevkivi kasutavad Eestis kolm elektrijaama: Eesti Soojuselektrijaam, Balti Soojuselektrijaam ja Sillamäe Soojuselektrijaam. 2016. a elektri süsteemihalduri varustuskindluse aruandest lähtuvalt on installeeritud võimsus Eesti Elektrijaamas 1355 MW, Balti Elektrijaamas 322 MW ning Sillamäe Soojuselektrijaamas 16 MW. Lisaks olemasolevatele põlevkivi kasutavatele energiaplokkidele on valminud põlevkivi ja kuni 50% ulatuses biomassi põletamise võimekusega Auvere elektrijaam elektrilise netovõimsusega 270 MW. Seoses karmistuvate keskkonnanõuetega, mis eelkõige puudutavad elektrijaamadest õhku paisatavaid heitmeid (väävliühendid, lämmastikuühendid, peenosakesed jms), toimub vanemate keskkonnanõuetele mittevastavate energiaplokkide järkjärguline kasutamise lõpetamine perioodil 2016-2023 mahus 501 MW. Aastaks 2031 suletakse ülejäänud tolmpõletusplokid ning olemasolevatest ja ehitatavatest suurematest tootmisvõimsustest jääb järgi 2 keevkihttehnoloogial plokki ja Auvere elektrijaam koguvõimsusega 700 MW26. Põlevkivielektrijaamad töötasid nt 2020. a väga kaugel oma täisvõimsusest. Põlevkivijaamade kasutatav võimsus on tõenäoliselt lähiaastatel vähenemas, kuna põlevkivielekter ei suuda turul tavaolukorras konkureerida teiste, väiksema CO2 emissiooniga tootmisviisidega. See, et põlevkivijaamad töötavad väikese võimsusega, viitab tootmisvõimsuste ülejäägile ning vähenenud konkurentsivõimele. Eesti ja Euroopa ekspertide tänasel teadmisel on ühtse Euroopa energiaturu raames Eesti tarbijate varustuskindlus tagatud praegu ja ka 2030. a ka juhul, kui meie enda põlevkivijaamad ei tööta27. 24 Elering koduleht. Arvutivõrgus: Elektri tarbimine ja tootmine | Elering 25 Elering koduleht. Arvutivõrgus: Elektri tarbimine ja tootmine | Elering 26 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 27 Elering koduleht. Arvutivõrgus: Elektri tarbimine ja tootmine | Elering Põlevkivist elektritootmise puhul tuleb Euroopa Liidu pikaajalistest kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele tuginevalt liikuda senini valdavas osas põlevkivi otsepõletustehnoloogiate juurest kõrgemat põlevkivi lisandväärtust, ressursi kasutamise efektiivsust (enam kui 75%) ning madalamat keskkonnamõju võimaldavale põlevkiviõli- ja elektri koostootmislahenduste rakendamise suunas. ENMAK 2030 ettevalmistavate uuringute käigus teostatud elektritootmise pikaajaliste stsenaariumide analüüsi põhjal väheneb otsepõletusel baseeruva põlevkivielektri konkurentsivõime järk-järgult. Eelkõige tuleneb see kasvavatest CO2 hindadest ja põlevkivi üha laiemast kasutamisest põlevkiviõli tootmiseks, mis piiratud aastase põlevkivi kaevandusmahu 20 miljonit tonni aastas korral toob kaasa konkurentsi põlevkivi kui energiaressursi kasutusel ning sellest tulenevalt ka põlevkivi hinnatõusu28. Samaaegselt põlevkivi kasutavate elektrijaamade võimsuse kahanemisega on ette näha põlevkiviõli tootmise arendamist, mille efektiivsuse maksimeerimiseks on vajalik põlevkiviõli tootmise üheks jäägiks oleva uttegaasi kasutamine, sh elektritootmisel. Põlevkiviõli tootjate plaanide realiseerumisel võib õlitootmise kõrvalsaadusena tekkivast uttegaasist ja põlevkivi poolkoksist toota enam kui 5 TWh elektrit aastas, mis oma marginaalkuluga on ka regionaalsel Euroopa Liidu elektriturul konkurentsivõimeline29. Energiajulgeoleku seisukohalt on põlevkivil ja põlevkivi kasutavatel elektrijaamadel jätkuvalt oluline roll. ENMAK 2030 kohaselt muutub energiajulgeoleku tagamise seisukohalt põlevkivist elektrienergia pideva tootmise asemel olulisemaks põlevkivi kaevandamisvõimekuse olemasolu, et vajaduse tekkimisel oleks vajalik põlevkivi võimalik elektritootmiseks suunata. Seega on energiajulgeoleku seisukohalt oluline põlevkivisektori konkurentsi- ning investeerimisvõimekuse säilitamine30. 1.4. Tegevusest loobumine ja Natura ala terviklikkuse taastamine VeeS § 174 lg 3 kohaselt peab paisu omanik või valdaja LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks on kalade rändeteede avamist Linnamäe paisul analüüsitud mitmel korral ja kaalutud erinevaid lahendusi. Natura asjakohase hindamise käigus tegi Keskkonnaamet kindlaks, et elektritootmise ja paisutamise jätkamise korral ei ole toimivat lahendust, mis tagaks samal ajal Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmise ja ala terviklikkuse taastamise. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmiseks ja ala terviklikkuse taastamiseks sobivaid lahendusi Linnamäe paisul tegevusest loobumise korral . Aastatel 2010-2013 kaaluti meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames võimalusi kalapääsu lahendusteks, mis võimaldaksid jätkata elektritootmisega, samal ajal täita veeseadusest tulenevat nõuet tagada kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu: erinevad kalatreppide variandid vahetult hüdrosõlme juures, rändekanal ümber Linnamäe HEJ kompleksi ja paisjärve Jägala jõe vasaku kalda pool, möödaviikpääs ümber Linnamäe Jägala 28 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 29 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 30 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf jõe paremal kaldal. Kõikide nende alternatiivide realiseerimise otstarbekus on seatud kahtluse alla erinevatel põhjustel, sh vähene toimivus31. Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2010. a eelprojekti, mis käsitleb kolme varianti kalade rände tagamiseks: 1) Põhivariant. Kalade ülesvoolu pääsemiseks rajatakse jõe vasakule kaldale püstpiludega kamberkalapääs. Kalade allavoolupääsu renn kujundatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse; 2) Alternatiiv 1. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade ülesvoolu rändeks paigaldatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse kalalift; 3) Alternatiiv 2. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade ülesvoolu pääsemiseks pikendatakse olemasolevat kalatreppi ning selle kõrvale (läbi ülevoolupaisu) rajatakse peibutusvoolu kanal. Veehoidla tühjenduskanal jääb olemasolevasse asukohta. Täiendavalt 2010 kalapääsu projektile kavandati neljas variant: 4) Antud variandi kohaselt rajatakse kamberkalapääs HEJ-st paremale. Allavoolurändel olevad kalad suunatakse veehoidla tühjenduskanalisse kujundatud allavoolupääsu32. Ükski neist lahendustest tänastele teadmistele tuginedes efektiivselt ei toimiks, seega pais toimiks kõigi nende lahenduste korral edasi rändetõkkena. Samuti säiliksid sellised ebasoodsad mõjud Jägala loodusalale nagu elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ja kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade uputamine, elupaikade killustamine, settereostuse oht, veetemperatuuri tõus paisjärves, veetaseme kõigutamine Linnamäe HEJ-st allavoolu jäävas osas, siirdekalade noorjärkude suremus turbiinides allavoolu laskudes. Kokkuvõttes ei tagaks sellised lahendused Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmist ega ala terviklikkuse taastamist, mistõttu nende elluviimisest on loobutud. 2013. a kaaluti kalapääsu põhivariandina ülevoolupaisu alumise osa avamist tagamaks jõe paisutuseta läbivoolu hüdrosõlmest. Varem toimunud paljude alternatiivide sõelumisel ja analüüsil peeti ainukeseks reaalseks kehtivale keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks alternatiivi – avada Linnamäe pais kaladele (ülevoolupaisu kehasse kahe kaarja ava lõikamine) ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Koos sellega likvideerub ka Linnamäe paisjärv. Kirjeldatud alternatiiv võimaldab Linnamäe hüdrosõlme (mälestiseks oleva paisukeha, aga vajadusel ka HEJ hoone ja ülejäänud hüdrosõlme osad) konserveerimist ja eksponeerimist ehitismälestisena. Kaaluti ka kaht teist alternatiivi: elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu osalise või täieliku lammutamise teel. Töörühma arvates on ülevoolupaisu osaline likvideerimine visuaalselt maastikupilti häiriv lahendus. Linnamäe hüdrosõlme täieliku likvideerimisega kaasneb ajaloolise rajatise täielik likvideerimine looduspildist ning jõesängi taastamine algsel kujul. Muinsuskaitseamet on avaldanud oma seisukoha Eesti Energia AS-le vee erikasutusloa andmisest keeldumise korralduse eelnõu kohta. Muinsuskaitseamet toetab kalade rändetingimuste parandamiseks Linnamäe HEJ paisu juures lahendust, millega säilivad Linnamäe paisjärv ja Linnamäe HEJ kompleks. Paisjärve tühjakslaskmise korral soovib Muinsuskaitseamet jõe ajaloolise sängi taastamist, mis eeldab nende arvates suuremahulist ning ressursikulukat muda eemaldamist ja kalda erosioonikindlaks muutmist. Muinsuskaitseameti ettepanek Linnamäe paisjärve säilitamise osas on vastuolus lõheliste sigimis- ja elupaiga taastamise eesmärgiga, mis tuleneb kehtivast keskkonnaõigusest. Projekti elluviimisel jääb jõgi voolama väljakujunenud 31 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Eelprojekt 32 Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010; Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekti täiendus. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2011. ajaloolisse jõesängi. Jägala jõe voolusängi on mõnevõrra ümber kujundatud vahetult Linnamäe HEJ läheduses, ent jõesängi ajalooline asukoht on veehoidla all säilinud. Kavandatava tegevuse põhivariandi realiseerimisel säilib HEJ hoone ning sellele tuleb leida kasutus näiteks muuseumina või külastuskeskusena. Pais säilib maamärgina koos jalakäijate sillaga.33 2020. a on koostatud uued võimalikud kalapääsu lahendused34 (edaspidi kalapääsu projekt) koos mõju eelhinnanguga35, mis võimaldaks Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmise ja ala terviklikkuse taastamise. Kalade rändetee avamise ja kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade taastamise, seega ka Jägala loodusala terviklikkuse taastamise tõhusaks lahenduseks Jägala jõe alamjooksul on Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine. See seisukoht on kinnitust leidnud varasemates uuringutes36. Linnamäe hüdrosõlm koosneb järgmistest osadest. 1) Parema kalda betoonpais. See on betoonist umbpais pikkusega 31,5 m, mille ülesandeks on veevoolu tõkestamine ümber hüdroelektrijaama hoone jõe parema kalda poolt. 2) Jaamahoone. Käesoleval ajal on hoones kolm Waterpumps WP Oy mittereguleeritavat propeller tüüpi otsevoolu turbiini, igaüks vooluhulgale 5 m3/s. Turbiinide sissevooluavade ees turbiinikambreid üksteisest eraldavate seinte vahel paikneb kaks rida prahivõresid – vana ribaterasest prahivõre piide vahelise sammuga 5 cm ja selle peale asetatud uus ribaterasest võre piide vahelise sammuga 2,5 cm. 3) Veehoidla tühjenduskanal. Veehoidla tühjenduskanal (b=2,9 m) on suletav hüdrosilindri abil ülestõstetava vertikaalse tasapinnalise metallvarjaga. Kui Jägala jõe vooluhulk on liiga väike turbiinide tööks, siis lastakse varja alt läbi sanitaarvooluhulk. Kanali põhjas paikneb põhjalase. Varasemalt oli põhjalase suletud ülavee poolt metallkilbiga. 2011. a paigaldati lisaks sissevoolul asuvale vanale metallkilbile põhjalaskme väljavoolu poolsele küljele käsitsi juhitav spindlitega metallvari. 4) Kalatrepp. 1922.-1924. a ehitatud kamberkalapääsu kanal on 24 m pikkune ja 4,4 m laiune. Kanal jaotati kambriteks puidust vaheseintega. Teadaolevalt ei töötanud see kalapääs efektiivselt. 2002. a kalapääsu ei taastatud. 5) Ülevoolupais. 40 meetri pikkune kaarjas betoonist ülevoolupais on ettenähtud veehoidla ületäitumise vältimiseks. Vee voolamine üle ülevoolupaisu toimub juhul, kui Jägala jõe vooluhulk on suurem, kui HEJ turbiinide läbilaskevõime. Ülevoolupaisult laskuva veevoolu rahustamiseks on selle all rahustuskaev ja kaks hammastena ehitatud voolurahustusseina ~20 ja ~60 meetri kaugusel. 33 Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013; Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves, TÜ Eesti Mereinstituut, Ökokonsult OÜ. 2014. 34 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020. Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus. 35 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. Eelhinnang on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus. 36 Metsur, M. jt 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne. AS Maves 6) Vasaku kalda betoonpais. See on betoonist umbpais pikkusega 30 m, mille ülesandeks on veevoolu tõkestamine ülevoolupaisu kõrvalt jõe vasaku kalda poolt. 7) Jalakäijate sild. 2002. a koos HEJ taastamisega ehitati üle Linnamäe hüdrosõlme 1,8 m laiune ja 115,6 m pikkune vantsild. Tegemist on uue rajatisega ja 1922.-.1924. a rajatud kompleksil jõe ületamise võimalus puudus37. Kalapääsu projektis esitatud kalapääsu variant 1 näeb ette vasakkalda betoonist umbpaisu lammutamise kuni ülevoolupaisuni ja kogu jõe veevoolu juhtimise säilitatavast konstruktsioonist mööda. Selleks rajatakse vasakkalda poole tugisein ning kujundatakse seina ja säilitatava ülevoolupaisu vahele uus kärestikuline voolusäng. Variant 2 näeb ette ülevoolupaisu ja voolurahusti lammutamise ning jõe veevoolu juhtimise läbi rajatud ava. Säilitatavate konstruktsioonide vahele kujundatakse lammutatud konstruktsioonide asukohas uus kärestikuline voolusäng. Variant 3 näeb ette kõikide paisu osade (sh paisu kohal olev jalakäijate sild) lammutamise, jõeoru taastamise looduslähedasena ja lammutatud konstruktsioonide lõigus kärestiku rajamise38. Keskkonnamõju seisukohast on tegemist ehitustööga, mille käigus kasutatakse tavalisi ehitusmasinaid ja tööriistu ning materjale nagu betoon, maakivid, kruus. Ehitustööde otsene oluline mõjuala piirdub hüdrosõlme ja selle ümbruse tugevasti muudetud piirkonnaga (kuni 4 ha). Likvideerub Linnamäe paisjärv kogupindalaga 31 ha, taastub ligikaudu 5 ha veepinda jõesängis. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvast toimest tulenev oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Ehituse ajal ei saa välistada lühiajalist heljumikoormuse tõusu jões. Kärestiku ehitusalalt juhitakse jõevool mööda, seetõttu on ehitusaegne heljumi teke piiratud. Setete kõrvaldamine paisjärve põhjast vajalik ei ole: jõesängist on need suures osas eelnevate veehoidla tühjendamistega ära kantud, paisjärve alal soodustavad need haljastumist. Ehitusjäätmed ning ülejääv pinnas tuleb anda üle jäätmete käitlejale39. Kõik 3 kalapääsu projektis väljapakutud varianti tagavad kaladele vaba läbipääsu ja sobivad rändetingimused. Hüdraulilised tingimused on nõrgema ujumisvõimega liikide jaoks soodsaimad variandi 1 korral (kärestiku lang 1,5%) ning mõnevõrra ebasoodsamad variandi 2 (1,7%) ja 3 korral (2,0%). Siiski on ka 2,0%-lise languga kärestik üldjuhul alati nõrgema ujumisvõimega liikidele probleemideta läbitav. Parema ujumisvõimega liikide jaoks pole olulist vahet, kas kärestik on 1,5; 1,7 või 2,0%-lise languga. Ühtviisi hästi läbitavad on need kõik. Elupaigaliselt on enamikule kaladele väärtuslikumaks elupaigaks väiksema languga (1- 1,5%) kärestikud. Suurema languga kärestikud (≥2%) sobivad elupaigaks vaid hea ujumisvõimega liikidele, näiteks lõhelastele. Arvestades aga, et koosluse juhtliigiks Jägala jõe alamjooksul on väga hea ujumisvõimega lõhe, kelle noorjärkude eelistatud elupaigaks jõgedes on just suure languga kärestikud, siis tuleb kõik 3 varianti elupaigalise väärtuse poolest lugeda ligikaudu samaväärseteks. Looduskaitseliselt tuleb selgelt eelistada varianti 3, mille puhul taastatakse kõige looduslähedasem (algupärasele lähedasem) olukord. Kõige ebasoodsam on variant 1, mille puhul jäävad inimese tekitatud tehisrajatised ja –olud kõige enam domineerima. Kärestiku rajamiseks kasutatavad materjalid on kõigi 3 variandi puhul planeeritud sobivalt. Kokkuvõtvalt on tegevusest loobumine, elupaikade taastamine ja rändeteede avamine vajalik Jägala loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja ala terviklikkuse 37 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020 38 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020. 39 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. taastamiseks. Paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise lõpetamisel ja kaladele vaba pääsu tagamisel paisust üles- ja allavoolu oleks mõju Natura alale positiivne, kuna see võimaldaks taastuda elupaigatüübil jõed ja ojad ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadel ja nende asurkondadel ehk pikemas perspektiivis saavutada ala kaitse-eesmärgid ja taastada ala terviklikkus. Paisutuse likvideerimiseks tingimuste seadmisel saab aluseks võtta 2020. a koostatud kalapääsu projekti40 koos mõju eelhinnanguga41. Kõik kalapääsu projektis pakutud 3 varianti on kooskõlas Jägala loodusala kaitse-eesmärkidega ja tagavad ala terviklikkuse. Kalastiku ja jõe kui elupaiga seisukohalt eelistatud variandiks on variant 3, variant 2 ja seejärel 1 ees42. Samuti on Natura ala kaitse-eesmärke arvestades sobilik 2013. a koostatud kalapääsu põhivariant (ülevoolupaisu alumise osa avamine), paisutuse likvideerimisel saab aluseks võtta ehitusprojekti koos mõjude eelhinnanguga43,44. 1.5. Järeldused Keskkonnaamet ei tuvastanud taotletava tegevuse osas alternatiivide puudumist. Alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele on olemas: muudes asukohtades, muudel tehnoloogiatel hüdroenergia kasutamine (nt PHAJ) või muul viisil (nt biomassi, jäätme-, tuule- ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid) taastuvenergia kasutamine, samuti on käesoleval ajal jätkuvalt reaalne alternatiiv põlevkivi baasil elektrienergia tootmine. Jõge paisutades ei ole hüdroenergia kasutamine vähesest tootlikkusest (HEJ-de summaarne võimsus 2019. a 7,3 MW, summaarne toodang 22 GWh) ja keskkonnanõuetest, sh ebasoodsatest mõjudest Natura aladele tulenevalt perspektiivikas praktiliselt üheski asukohas. Reaalseks alternatiiviks on aga uuel tehnoloogial baseeruv hüdroenergia kasutamine (PHAJ). Nt kavandatava Paldiski PHAJ nimivõimsus on 520 MW, mis osutaks ühtlasi ka ELTS kohaselt elutähtsat teenust. Tootlikumad taastuvenergiaallikad Eestis on biomass, tuuleenergia, jäätmekütus ja päikeseenergia, mis on reaalseks alternatiiviks Natura ala kahjustavale hüdroenergia kasutamisele jõgede paisutamisel. Statistikaameti andmetel toodeti 2020. a elektrienergiat taastuvatest allikatest kokku 2599 GWh, mis jagunes järgmiselt: biomass 1426 GWh, tuuleenergia 844 GWh, jäätmekütus 149 GWh, päikeseenergia 119 GWh, hüdroenergia 31 GWh, biogaasid 30 GWh. Seega moodustab hüdroenergia taastuvenergiast vaid 1,2% ja selle 40 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020. Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus. 41 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. Eelhinnang on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus. 42 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. 43 Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010; Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekti täiendus. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2011. 44 Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine“ taotlusdokumentatsioon. Lisa 1. „Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013; Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves, TÜ Eesti Mereinstituut, Ökokonsult OÜ. 2014 osakaal tulevikus saab suureneda vaid uutel tehnoloogiatel (nt PHAJ) põhineval hüdroenergia kasutamisel. Energiajulgeoleku seisukohalt on põlevkivil ja põlevkivi kasutavatel elektrijaamadel jätkuvalt oluline roll. ENMAK 2030 kohaselt muutub energiajulgeoleku tagamise seisukohalt põlevkivist elektrienergia pideva tootmise asemel olulisemaks põlevkivi kaevandamisvõimekuse olemasolu, et vajaduse tekkimisel oleks vajalik põlevkivi võimalik elektritootmiseks suunata. Samaaegselt põlevkivi kasutavate elektrijaamade võimsuse kahanemisega on ette näha põlevkiviõli tootmise arendamist, mille efektiivsuse maksimeerimiseks on vajalik põlevkiviõli tootmise üheks jäägiks oleva uttegaasi kasutamine, sh elektritootmisel. Paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise lõpetamisel ja kaladele vaba pääsu tagamisel paisust üles- ja allavoolu oleks mõju Natura alale positiivne, kuna see võimaldaks taastuda elupaigatüübil jõed ja ojad ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadel ja nende asurkondadel ehk pikemas perspektiivis saavutada ala kaitse- eesmärgid ja taastada ala terviklikkus. Paisutuse likvideerimiseks, kaladele vaba pääsu tagamiseks Linnamäe paisust üles- ja allavoolu ja elupaikade taastamiseks on koostatud kalapääsu projektid, millest variant 1 kohaselt on võimalik säilitada valdav ja visuaalselt nähtav osa muinsuskaitsealusest paisust. 2. Tegevuse vajalikkus lähtuvalt avalikkuse jaoks esmatähtsatest ja erakordselt tungivatest põhjustest 2.1. Tegevuse vajalikkuse analüüs lähtuvalt avalikest huvidest Kui puuduvad alternatiivsed lahendused, millel ei ole ebasoodsat mõju asjaomase Natura 2000 ala terviklikkusele, või kui on olemas lahendused, millel on alale veelgi negatiivsem keskkonnamõju, peavad pädevad asutused uurima, kas on olemas ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused, sealhulgas sotsiaalsed või majanduslikud põhjused, mis õigustaksid kõnealuse kava või projekti elluviimist45. Elupaikade direktiivi juhendi p 5.3.2 kohaselt ei ole mõistet „ülekaalukate üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused“ loodusdirektiivis määratletud. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 teises lõigus nimetatakse selliste põhjuste näidetena siiski inimeste tervist, avalikku julgeolekut ja esmatähtsaid soodsaid tagajärgi keskkonnale. Seoses sotsiaalset või majanduslikku laadi „muude [ülekaalukate] üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega“ selgub sõnastusest, et direktiivi kaitse-eesmärkidele võib vastukaaluks seada üksnes üldised huvid, olenemata sellest, kas neid edendavad avalikud või eraõiguslikud asutused. Seega võib eraettevõtjate arendatavaid projekte kaaluda vaid juhul, kui need tõestatult teenivad selliseid üldisi huve.46 Ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuse määratlemisel peab pädev asutus kaaluma mõiste määratlemise kõiki elemente – kas põhjus on üldistes huvides oluline: kava või projekt teenib pigem olulisi avalikke huve kui erahuve; on ülekaalukas: kava või projektiga teenitav huvi kaalub üles asjakohase hindamise käigus tuvastatud kahju (või kahjuriski) ala terviklikkusele; omab ühiskondlikku tähtsust: näiteks on see riikliku või ühiskondliku poliitika oluline osa. Mida olulisemad või haavatavamad on mõjutatud ala kaitseväärtused, seda väiksem on võimalus, et ülekaalukat avaliku huviga seotud põhjust saaks pidada vastuvõetavaks ja et alale tekitatav kahju, mis on kindlaks määratud asjakohase hindamisega, oleks põhjendatud47. Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et alternatiivsed lahendused on olemas (vt ptk 1). Seega puudub vajadus muu ülekaaluka avaliku huvi tuvastamiseks, mis kaaluks üle Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevat kohustust tagada Jägala loodusala kaitse- eesmärkide saavutamine ja ala terviklikkuse taastamine. Linnamäe HEJ ja paisu puhul on vastukaaluks Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse taastamisele seatud avalike huvidena elektritootmist, kultuurimälestist, rekreatiivset väärtust ja nahkhiirte kaitset. Seega toob Keskkonnaamet alljärgnevalt siiski avalike huvide kaalumise, et hinnata, kas esineb sellist ülekaalukat, avalikkuse jaoks esmatähtsatest ja erakordselt tungivatest põhjustest tulenevat huvi, mille tõttu saaks loobuda Euroopa Liidu õigusest tulenevatest kohustustest Jägala loodusala kaitses. 45 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 46 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 47 Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta.“. Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. Arvutivõrgus: ET.pdf (europa.eu) 2.2. Avalikud huvid 2.2.1. Elektritootmine Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kas elektritoomine (võimsus 1,15 MW ja aastatoodang 5-7 GWh) on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, et loobuda Jägala loodusala kaitse- eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest. Taotletav tegevus on hüdroenergiast elektritootmine Linnamäe HEJ-s ja selle tarbeks Jägala jõe paisutamine Linnamäe paisul. Linnamäe HEJ installeeritud 3 turbiini summaarne koguvõimsus on 1152 kW (1,15 MW) ning aastatoodang vahemikus 5-7 GWh. Elektritootmiseks paisutatakse Jägala loodusalal olevat Jägala jõge, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. ENMAK 2030 kohaselt moodustab kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises aastal 2030 vähemalt 10%48. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (edaspidi REKK 2030) seab eesmärgiks taastuvenergia osakaalu suurendamise energia summaarsest lõpptarbimisest aastaks 2030 vähemalt 42%-ni: aastal 2030 toodetakse taastuvenergiat 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh). Taastuvenergia osakaalu suurendatakse fossiilkütustel katelde vahetusega taastuvkütustele, kütusevabadel energiaallikatel elektritootmise, transpordis biokütuste kasutuse kasvatamisega. Taastuvelektri osakaal peaks REKK 2030 kohaselt aastal 2030 olema 40%. Rakendatakse tootmismahtude kasvu tuuleenergeetikas (nii maismaa kui ka meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas ja puitkütuste kasutusel ning PHAJ rajamisega. Kütusevabade energiaallikate osakaal elektri lõpptarbimisel peab REKK 2030 kohaselt aastaks 2030 olema >25%. Sel eesmärgil on meetmena kavandatud maismaa- ja meretuuleparkide rajamine ja päikseenergia potentsiaali kasutamine49. Hüdroenergia potentsiaal on täna kasutusel, päikeseenergia kasutus väikelahendustes suureneb prognooside järgi kuni 100 MW võrra aastaks 2050 kattes riigi elektritarbimise vajadusest ligi 1%. Tuuleenergia võib aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest 1/3. ENMAK 2030 kohaselt arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöömehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna arendusjärgus enam kui 1000 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes, 500 MW PHAJ ning märkimisväärne biomassist taastuvenergia tootmise potentsiaal. Arvestades Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist50. Eesti elektrisüsteemi halduri Elering AS51 hinnangul on taastuvenergia tuleviku vaates suurima potentsiaaliga meretuuleenergia. Läänemerel on tänu mitmetele soodsatele eeltingimustele meretuuleparkide arengu vallas suur potentsiaal. Täna on Läänemerel installeeritud 48 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 49 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. Eesti teatis Euroopa komisjonile määruse (EL) 2018/1999 Artikli 3 lõike 1 alusel Lõppversioon 19.12.2019. Kinnitatud Arvutivõrgus: Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) (mkm.ee) 50 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 51 registrikood 11022625 hetkevõimsusi 2,2 GW ning roheenergeetika arvestuslik kogupotentsiaal on üle 90 GW. Selle potentsiaali kasutamiseks on otstarbekas luua Läänemere-äärseid riike ning meres paiknevaid ja rajatavaid tuuleparke ühendav mere-energiavõrgustik. See annaks võimaluse panustada kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse, turgude senisest suuremasse integreerimisse ja tagada nii riikide kui ka regiooni kui terviku varustuskindlus. Ühtne mere- energiavõrk loob võimaluse ka uutele tehnoloogiatele nagu nt vesinikuenergeetika, mille arenguga tekiks võimalus energiat salvestada ja vajadusel eri riikide vahel suurtes kogustes transportida. Läänemere tuuleenergia kogupotentsiaali rakendades oleks võimalik selle energiahulgaga katta kolmandiku kõigi Läänemere-äärsete riikide aastasest elektrienergia vajadusest52. ENMAK 2030 kohaselt pärineb enam kui ¾ kogu toodetud elektrist põlevkivi peamise kütusena kasutavatest soojuselektrijaamadest. Siiski põlevkivist elektritootmise puhul tuleb Euroopa Liidu pikaajalistest kliima- ja energiapoliitika eesmärkidele tuginevalt liikuda senini valdavas osas põlevkivi otsepõletustehnoloogiate juurest kõrgemat põlevkivi lisandväärtust, ressursi kasutamise efektiivsust (enam kui 75%) ning madalamat keskkonnamõju võimaldavale põlevkiviõli- ja elektri koostootmislahenduste rakendamise suunas. Arengukava ettevalmistavate uuringute käigus teostatud elektritootmise pikaajaliste stsenaariumide analüüsi põhjal väheneb otsepõletusel baseeruva põlevkivielektri konkurentsivõime järk-järgult. ENMAK 2030 kohaselt võib üldise trendina elektritootmises prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO2 kvoodi hinna tõusust53. Mis puudutab energiajulgeoleku teemat, siis Keskkonnaamet pöördus ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole 02.07.201954 kirjaga, milles soovis MKM seisukohta Linnamäe HEJ ning Eesti ja kohaliku omavalituse energiajulgeoleku teemal. MKM oma 31.07.201955 vastuskirjas selgitas kokkuvõtvalt, et Linnamäe suurune HEJ ei oma olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtis teenuse osutaja hädaolukorra seaduse mõistes. Hädaolukorraseaduse kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks üle 300 MW võimsusega elektritootmisseadmed. Eesti elektrisüsteemi halduri Elering AS omanduses on avariireservelektrijaam Kiisal. Linnamäe HEJ-l ei ole otseühendusi tarbijatega, vaid on ühendatud elektrivõrku, läbi mille on ta ühendatud lähi- kui ka kaugpiirkonna elektritarbijatega. Mõju kohalikule tasandile avaldub elektrikatkestuse olukorras (madal tõenäosus) ning selles olukorras on Linnamäe HEJ mõju piirkonna elektriga varustamisel oluline. Samas peab MKM oluliseks kõiki taastuvenergia liike (sh hüdroenergiat) Eesti taastuvenergia eesmärgi täitmiseks ning leiab, et Euroopa Liidus järjest tõsisemalt arutatava süsinikuneutraalse majandusmudeli saavutamiseks aastaks 2050 on iga toodetav taastuvenergia kWh oluline, kuigi suurimat potentsiaali nähakse tuuleenergial. Eesti elektrisüsteemi süsteemihaldurit (Elering AS) on teavitatud 910 MW uue tootmisvõimsuse rajamisest. Samuti leiab MKM, et kuna Eestis jääb elektrisüsteemis vajaliku sageduse hoidmiseks pöörlevaid generaatoreid vähemaks, eriti suuremaid (põlevkivi otsepõletamine), siis on teatud ajahetkedel elektrisüsteemi sageduse hoidmisel ka 1 MW suurune jaam olulise mõjuga. Jõelähtme Vallavalitsus on pöördunud 05.05.2020 MKM poole ettepanekuga kaaluda kahe Eesti suurima HEJ (Jägala Energy HEJ, mille nimivõimsus on 2 MW ja Linnamäe HEJ, mille 52 Elering koduleht. Arvutivõrgus: Elektri tarbimine ja tootmine | Elering 53 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. Arvutivõrgus: https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 54 Registreeritud DHS-is 02.07.2019 nr 6-3/19/9100-4 all. 55 Registreeritud DHS-is 31.07.2019 nr 6-3/19/9100-5 all. nimivõimsus on 1,15 MW) välismõjudest sõltumatute elektritootmise allikatena kasutuselevõtu kavandamist, mis võiksid võimalike kriisiolukordade puhul töötada autonoomselt ning võimaliku Tallinna lähedase evakuatsiooni kogunemispiirkonnana. MKM märgib oma 10.06.202056 vastuskirjas Jõelähtme Vallavalitsusele, et elutähtsa teenusega seonduvat reguleerib hädaolukorra seadus. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teenuste toimimist. Hädaolukorra seaduse § 36 lg 1 p 1 nimetatud elutähtsa teenuse (elektriga varustamine) korraldatavaks asutuseks on MKM, kes korraldab elektriga varustamise korraldamist. Kriteeriumid, mille järgi ettevõtjad hädaolukorra seaduse tähenduses kvalifitseeruvad elutähtsa teenuse osutajateks, tulenevad valdkondlikest eriseadustest (siinkohal elektrituruseadus, ELTS). Elektriga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutajad on sätestatud ELTS § 211 (suuremad jaotusvõrguettevõtjad, põhivõrguettevõtjad ning >200 MW netovõimsusega elektritootja, >100 MW ülekandevõimsusega riigipiiri ületava liini valdaja). Samuti panustavad elutähtsa teenuse osutamisse koostootmisjaamad, mis on kaugkütteseaduse § 7 lg 3 kohased soojuse tootjad. Kaugküttega varustamise elutähtsat teenust korraldab kohalik omavalitsus. Jägala Energy ja Linnamäe HEJ eelpool nimetatud kriteeriumitele vastavalt elutähtsa teenuse osutajaks ei kvalifitseeru. Elutähtsa teenuse osutaja elektrijaama netovõimsus peab olema suurem kui 200 MW ning millel on oluline mõju kriisiolukordades elektrisüsteemi toimimisele. MKM hinnangul on HEJ-del oluline panus Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisse ning ka piirkonna elektriga varustamisse, kuid HEJ-d netovõimsusega 2 MW ja 1,2 MW elutähtsa teenuse osutajate alla ei kvalifitseeru ning eraldi evakuatsiooni piirkonna loomiseks läheks antud piirkonnas vaja lisavõimsusi. Eesti Taastuvenergia Koja (edaspidi ETEK) 2018 aastaraamatus57 toodu põhjal toodeti Eestis 2018. a taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 1665 GWh. Varasema aasta lõpu seisuga oli ETEK-i andmetel Eestis paigaldatud 551 MW jagu taastuvelektri tootmisvõimsusi. Linnamäe HEJ võimsus (1,15 MW) on ca 0,21% kogu taastuvelektri tootmisvõimsusest ning aastatoodang (5-7 GWh) 0,3‒0,4% taastuvatest allikatest 2018. a võrku toodetud elektrienergiast. Statistikaameti andmetel jagunes elektritootmine energiaallikate alusel 2020. a järgmiselt: 1) põlevkivi (2225 GWh); 2) puiduhake ja –jäätmed 1413 GWh; 3) tuuleenergia 843 GWh; 4) põlevkivigaas 748 GWh; 5) jäätmekütus 149 GWh; 6) päikeseenergia 119 GWh; 7) muud 138 GWh. Elektrienergiat toodeti taastuvatest allikatest 2020. a kokku 2599 GWh, mis jagunes järgmiselt: 1) biomass 1426 GWh; 2) tuuleenergia 844 GWh; 3) jäätmekütus 149 GWh; 4) päikeseenergia 119 GWh; 5) hüdroenergia 31 GWh; 6) biogaasid 30 GWh. Seega moodustab hüdroenergia taastuvenergiast vaid 1,2%. Jõgede paisutamisel saadava elektri osakaal väheneb tulevikus veelgi – arvestades, et energiarikkamad jõed asuvad Natura aladel ja jõeliste elupaigatüüpide tänane seisund Eestis on ebasoodne, on pigem tõenäoline selle energialiigi kasutamisest loobumine. Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 istungil on heaks kiidetud muuhulgas järgmine Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ kohta: „Toetame taastuvenergialahendusi, mis on seotud avamere tuuleparkide, päikeseparkide ja kestliku bioenergia kasutuselevõtuga. Toetame kestlikke, elurikkust hoidvaid ja toidujulgeolekut arvestavaid energiatootmislahendusi, võttes arvesse liikmesriikide eripärasid.“ . Seega on rõhutatud, et 58 56 Registreeritud Jõelähtme Vallavalitsuse dokumendiregistris 10.06.2020 nr 7-7/1445-1 all. 57 ETEK aastaraamat 2018, http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK- Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf (23.08.2021). 58 Riigikantselei 24.09.2020 kiri nr 2-5/20-01347-3 „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta“. Arvutivõrgus: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta taastuvenergialahendused peavad olema elurikkust hoidvad ja toetatavad lahendused on eelkõige tuule- ja päikesepargid ning bioenergia. Hüdroenergia kasutamine jõgede paisutamisel hävitab elupaikasid (olulisemad kahjud seisnevad koelmualade uputamises ja kalade vaba liikumise takistamises paisust üles- ja allavoolu) ja on vastuolus elurikkuse hoidmise põhimõttega. Nii Linnamäe HEJ elektriline võimsus kui ka aastatoodang jäävad tunduvalt väiksemaks kui statistiline viga võrreldes Eesti vastavate näitajatega. Kui mingi parameetri muutus jääb 5 % piiridesse, siis loetakse statistiliselt selle mõju protsessile olematuks. Arvestades, et arendamisel on mitmeid tuuleparke (sh meretuuleparke), kahaneb Linnamäe HEJ osatähtsus taastuvelektri tootmisvõimsuste osas ja taastuvelektri tootmisel veelgi. Isegi kui teavitatud planeeritavate uute tootmisvõimsuste rajamine ei realiseeru täies mahus, ületavad need kordades Linnamäe HEJ tootmisvõimsust. Eeltoodust ja faktilistele numbritele ja arvutustele tuginedes tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Linnamäe HEJ seiskamine ei oma olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse mõistes. Seega elektritootmine Linnamäe HEJ-s ei ole ülekaaluka avaliku huviga tegevus. Võimalikud elektrikatkestused (madal tõenäosus) ei ole otseselt seotud Linnamäe HEJ töötamise või mittetöötamisega, vaid elektrivõrgu töökindlusega. Võrguhäirete või ebapiisava võimsuse kompenseerimiseks on süsteemihalduri Elering AS omanduses 250 MW võimsusega avariireservelektrijaam Kiisal. Linnamäe HEJ töötamine elektrisüsteemi sageduse hoidmisel on peetud MKM hinnangul oluliseks teatud ajahetkel, kuid ei ole täpsustatud, millistel tingimustel, millisel ajahetkel ja millise tõenäosusega on sageduse hoidmine Linnamäe HEJ poolt oluline ja võimalik. Seega järeldab Keskkonnaamet, et Linnamäe HEJ töötamine võrgusageduse hoidmiseks ei ole vältimatu, kuna Eestis on elektrisüsteemis vajaliku sageduse hoidmiseks teisi pöörlevaid generaatoreid. Linnamäe HEJ seiskamisel saamata jääv taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia on võimalik kompenseerida muude arendatavate taastuvenergia võimsustega (ainuüksi ühe maismaatuuliku võimsus (3 MW) on mitu korda suurem kui Linnamäe HEJ võimsus (1,15 MW), arendamisel on nii (mere)tuuleparke, mille võimsused ulatuvad kuni 1000 MW-ni kui ka PHAJ-d, mille võimsused ulatuvad kuni 520 MW-ni). 2.2.2. Kultuuriväärtused Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kas elektritootmine Linnamäe HEJ-s ning paisu ja/või paisjärve säilimine on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina kultuuriväärtuste kontekstis, et loobuda Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest. Linnamäe paisule on juba algselt projekteeritud ja ehitatud ka kalapääs, ent insenertehniliselt on see projekteeritud valesti - niivõrd järsk kalapääs kalade ülespääsu paisust ei taga. 2002. a kalapääsu ei rekonstrueeritud. Linnamäe HEJ paisu tagajärjel on Jägala loodusalal olev Jägala jõgi paisutatud, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Ka Eestis tervikuna on elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ebasoodsas seisus. Tänastele teadmistele tuginedes ei ole võimalik Jägala loodusala kaitse-eesmärke saavutada ja ala terviklikkust taastada ilma paisjärve poolt uputatud olulisi elupaiku taastamata, st paisutust likvideerimata ja kaladele vaba pääsu paisust üles- ja allapääsu tagamata. See välistab ka elektritootmise Linnamäe HEJ-s (vt täpsemalt p 1.4). Linnamäe HEJ pais on kuulutatud kultuurimälestiseks59. Sellele kehtestati ka kaitsevöönd Tammi60 kinnistu ulatuses, mis hõlmab vähesel määral ka Linnamäe paisjärve. Mälestise tunnus seisneb selles, et see on suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning mälestise ja seda ümbritseva maa- ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kirjelduse järgi on Linnamäe HEJ pais koos kalatrepiga silmapaistvalt mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon, mis väidetavalt koos tänaseks mitte säilinud HEJ hoonega (väitele allikat siiski pole) tunnistati peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Elektrijaama paisu arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid koos kalatrepiga on enamjaolt algsel kujul säilinud. Elektrijaama kalatrepp ei ole teadaolevalt kunagi funktsioneerinud. Ehitise algupärast hüdrotehnilist osa säilitati paisu 2002. aasta rekonstrueerimistööde käigus nii palju kui oli võimalik 61. Muinsuskaitseameti poolt tellitud „Harjumaa idaosa 20. sajandi ehituspärandi inventeerimine. Aegviidu vald, Anija vald, Jõelähtme vald, Kose vald, Kuusalu vald, Kõue vald, Raasiku vald, Rae vald, Viimsi vald, Kehra linn, Loksa linn“62 keskendus eelkõige unikaalsematele ühiskondlikele hoonetele või elamutele, samuti tööstushoonetele, mille säilimisperspektiivid on head ja mis esialgse hinnangu põhjal klassifitseeruvad arhitektuuriajalooliselt väärtuslikuks. Ehkki inventariseeriti muuhulgas ka Jõelähtme valla ehitised, Linnamäe HEJ ega paisu töös käsitletud ei ole. Ettepaneku Linnamäe HEJ mälestiseks tunnistamiseks tegi Jõelähtme vallavalitsus. Menetluse käigus tehti selgeks, et mälestise tunnustele vastab ainult Linnamäe HEJ pais. Linnamäe HEJ hoone, mehhanismid ja jalakäijate sild pärinevad 2002. a ja nende kaitsmine mälestisena ei ole põhjendatud. Seetõttu tunnistati mälestiseks ainult Linnamäe HEJ pais koos kalatrepiga. Kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjas nr 180 toodud kaalutluste alusel leiab Kultuuriministeerium, et Linnamäe paisu kui kultuuriväärtuse säilimine, mis omakorda on eelduseks Linnamäe paisjärve ja 90 aasta jooksul piirkonnas väljakujunenud maastiku säilimisele, on põhjendatud ja oluline avalik huvi samaväärselt looduskaitseliste eesmärkidega. Kultuuripärandi säilimine on kaalukas põhjus, mida tuleb arvesse võtta looduskaitselistele eesmärkidele saavutamisel. Linnamäe HEJ pais on erakordselt kõrgetasemeline ja mastaapne insenertehniline rajatis, mis on autentsena säilinud. Kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon on väärtuslik tööstusarhitektuuri näide ning väärib säilitamist63. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole Linnamäe paisjärv tänases ulatuses ega seega ka praeguses ulatuses paisjärveline maastik eksisteerinud 90 aastat, käesoleval ajal siiski vaid 19 aastat (2002-2021), algaastatel 17 aastat (1924-1941), Vahepealsetel aastatel oli Maa-ameti geoportaali 1993-2000 ortofotodele tuginedes paisjärv praegusega võrreldes ligikaudu poole võrra väiksem ja paisutuse mõjuulatus piki jõge ülesvoolu väiksem64. 59 reg number 30418. Kultuuriministri käskkiri 21.12.2016 nr 180 ”Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine”. 60 Tänane Muinaslinna tee 5 kinnistu, registriosa nr 6321702, katastriüksuse tunnus 24505:002:0030. 61 Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks. Arvutivõrgus: https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Linnamae_HEJ.pdf 62 Ojari, T. Harjumaa idaosa 20. sajandi ehituspärandi inventeerimine. Aegviidu vald, Anija vald, Jõelähtme vald, Kose vald, Kuusalu vald, Kõue vald, Raasiku vald, Rae vald, Viimsi vald, Kehra linn, Loksa linn. Muinsuskaitseamet, 2008. 63 Kultuuriministri 21.12.2016 käskkiri nr 180. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine. Arvutivõrgus: Riigi Teataja 64 Täpsemalt on madalamat paisutuskõrgust käsitletud Natura tagantjärele hindamise peatükis 4.1 Wooluvabrik OÜ kui Linnamäe HEJ käitaja tegi 2019. a ettepaneku Linnamäe HEJ paisu kaitsevööndi suurendamiseks selliselt, et kaitsevööndisse oleks haaratud Linnamäe paisjärv. Muinsuskaitseamet algatas vastava menetluse ja selle tulemusena kehtestati Kultuuriministri 18.12.2020 käskkiri nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestisteks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ (edaspidi: käskkiri nr 190). Käskkirjaga nr 190 tühistati varasemalt määratud Linnamäe HEJ paisu kaitsevöönd ning kehtestati uus ühine kaitsevöönd. Kui varasem Linnamäe paisu kaitsevöönd hõlmas paisjärvest umbes 30 m laiuse riba, mis külgneb paisuga, siis uus ühine kaitsevöönd hõlmab enamiku paisjärvest, mille pindala on u 30 ha. Käskkirja nr 190 p-ga 4 kehtestati käskkirja nr 190 p-des 1.1.-1.2. nimetatud mälestistele, ehitismälestisele Linnamäe HEJ pais, arheoloogiamälestistele Asulakoht65 ja Linnus „Jägala linnamägi“66 ühise kaitsevööndi kaardi põhjal käskkirja lisas 3 (mis tähendab, et kaitsevööndisse on määratud ka Linnamäe paisjärv). Mittetulundusühing Jägala Kalateed67 esitas Tallinna Halduskohtusse käskkirja nr 190 p 4 tühistamiseks kaebuse. Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsusega haldusasjas nr 3-21-150 (edaspidi Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsus) rahuldati kaebus ja tühistati käskkirja nr 190 p-d 4 ja 5 (ei ole jõustunud, Kultuuriministeerium esitas 27.08.2021 apellatsioonkaebuse). Tallinna Halduskohtu 28.07.2021 otsuse p-s 15 on toodud, et Natura hindamisele õiguslike takistuste loomine, mille eesmärgiks või tegelikuks toimeks on Keskkonnaameti diskretsiooni nullini taandamine, läheb vastuollu Eesti kohustusega järgida Euroopa Liidu liikmeks olles Euroopa Liidu õigusakte. Vastuseks kaebaja ja Keskkonnaameti tõstatatud vastavasisulistele küsimustele on käskkirjas nr 190 märgitud, et riikliku kaitse alla võtmisega ei kaasne muudatusi senises keskkonnas ning et kaitsevööndi ülesanne on teenida hüve säilimist ning sealjuures saab küsimus olla ainult selles, kas kaitsevöönd täidab seda ülesannet kavandatud ulatuses piisaval määral või mitte. Kohus esitatud põhjendusega ei nõustunud, vaid märkis, et kavandatud muudatusega soovitakse mõjutada keskkonnaalaste küsimuste otsustamist ning välistada õiguslike meetmetega paisutuse likvideerimist tulevikus. Seega on käskkirjaga nr 190 otseselt püütud reguleerida vee paisutamise küsimust ja sekkutud Keskkonnaameti pädevusvaldkonda. Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse haldusasjas nr 3-17-1739 p-st 34 tulenevalt on pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks Keskkonnaamet ning muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab Euroopa Liidu keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi art 6 lg 4.68 Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet, kas elektritootmise ja paisutamise jätkamine või vaid paisutamise jätkamine on kultuuriväärtuslikel põhjendustel võimalik. Muinsuskaitseamet on pidanud Linnamäe paisu säilimise kõrval oluliseks paisutamise ja elektritootmise jätkamist, kuna sellisel juhul on Linnamäe pais oma algses funktsioonis kasutatav ja vaadeldav. Kultuuriväärtuse eksperthinnangu kohaselt võib välja tuua, et kuigi otseselt muinsuskaitse all on piirkonnas ehitismälestisena pais ja arheoloogiamälestisena linnamägi, asulakoht ning teised objektid läheduses, tähendaks mälestiste ühises kaitsevööndis asuva paisjärve ärakaotamine niivõrd olulist negatiivset mõju mälestistele, et see on käsitletav mälestiste kahjustamisena. Kultuuriväärtuste eksperthinnangu kohaselt tuleb siiski nentida, et paisjärve ärakaotamisega mälestised ise vormiliselt säilivad, kui jõesängi taastamisega ei lõhuta paisu (sh kummalgi kaldal asuvat umbpaisu), ei eemaldata kultuurkihti linnamäel, asulakohas ega teistel kaitsealustel aladel. Järve allalaskmisega kaasnev oht jõe kallaste arheoloogiliselt väärtuslikule kultuurkihile on hetkel veel tõestamata. Kultuuriväärtuste 65 reg nr 17534 66 reg nr 17535 67 Registrikood 80298858, aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Neeme küla, Kadakaranna tn 8, 74226. 68 Riigikohtu 28.01.2021 otsuse haldusasjas nr 3-17-1739 p-st 34 tulenevalt. eksperthinnangu autor mõistab ja tunnustab Keskkonnaametit looduskaitse eesmärkide täitmise eest ning peab looduse hoidmist ja võimalusel looduslike olude taastamist kahtlemata vajalikuks. Teisest küljest tuleb nõustuda Muinsuskaitseameti esitatud arvamusega, mis toetab elektrijaama paisu kui mälestise säilimist sellele omases keskkonnas ja algses kasutusotstarbes. Kultuuriväärtuste eksperthinnangu kohaselt ei ole paisjärve tühjakslaskmine kultuuriväärtuslikkuse seisukohast soovitatav lahendus isegi juhul, kui säilitatakse ajalooline pais ja arheoloogiamälestised, sest Eesti oludes on tegemist unikaalse tööstuspärandiga, mille algse otstarbe kadumine oleks suur kaotus Eesti kultuuriloole. Kultuuriväärtuste eksperthinnangu kohaselt tuleb õiguslikult tõdeda, et paisjärv kui selline ei ole mälestis ega mälestise osa. Kui elektrijaam lõpetaks mingil põhjusel töötamise, oleks ka paisjärve kaotamine ilma mälestisi lammutamata kaalutav, sest paisjärve olemasolu ei mõjutaks enam kasutusfunktsiooni, vaid oleks kuliss, taust.69 Kultuurimälestis ehk pais kui ehitis ei vaja säilimiseks vältimatult elektritootmist ega paisutamist ja vältimatult ei saa nõuda mälestise kasutamist tema algses funktsioonis. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 33 lg 2 kohaselt võib mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist. MuKS seletuskirja kohaselt asja funktsiooni muutmine, uued kasutused jms võib puudutada paljusid mälestisi, näiteks ehitismälestisi. See säte ühtib ka rahvusvahelise praktikaga. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni artikkel 11 ütleb: „Tingimusel, et pärandi arhitektuursele ja ajaloolisele küljele on osutatud piisavalt tähelepanu, kohustub [riik] igal pool kaasa aitama: kaitstavate varade kasutamisele tänapäeva elu vajadustest lähtudes; kus võimalik, vanadele ehitistele uue kasutuse andmisele.“ Sama probleemi tõi välja Riigikantselei tehtud uuring, mis läbi küsitluse vahendas mälestiseomanike arvamust, et piirangud ei luba anda mälestisele täiendavaid või ka uusi funktsioone, mida omanik vajaks (nt teatud ümberehituse probleemid). Selle sättega väljendab riik, et kui mälestise säilimine ja selle kaitse eesmärk tagatakse, võib mälestist kasutada ka algsest funktsioonist erinevalt.70 MuKS § 58 kohaselt tuleb kaitsevööndis kooskõlastada ehitustegevus. Lisaks tuleb teavitada kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis; maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis; ankurdamisest, traalimisest, süvendamisest ja tahkete ainete kaadamisest veealuse mälestise kaitsevööndis. Seega on antud juhul mälestise kaitsevööndis vajalik kooskõlastada vaid ehitustegevus. Olenevalt mälestise liigist (nt arheoloogiamälestiste kaitsevööndis) teavitada ka mõnede muude tegevuste kavandamise korral. Veetaseme alandamine (st paisutuse likvideerimine) või majandustegevuse lõpetamine (nt elektritootmise) kooskõlastust või teavitamist vajavate tegevuste nimekirjas ei ole. Seega, ehkki mälestise algses funktsioonis kasutamine võib olla Muinsuskaitseameti seisukohast parim viis selle kasutamiseks (võrdluseks nt ka Jägala loodusalal oleva jõe kaitse- eesmärkide täitmise parimaks viisiks on paisu täielik lammutamine ja jõe loodusliku veerežiimi taastamine), ei tulene ühestki õigusaktist, sh MuKS-st, et mälestis peab igal juhul olema kasutusel tema algses funktsioonis ehk pais kasutusel elektritootmiseks ja paisutamiseks, st 69 Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021 70 Seletuskiri muinsuskaitseseaduse eelnõu juurde. Arvutivõrgus: Seletuskiri (omanikud.ee) Muinsuskaitseamet ei saa kohustada mälestist kasutama tema algses funktsioonis. Sellele, et elektritootmine ei ole vältimatult vajalik, viitab ka asjaolu, et muinsuskaitse alla võeti vaid pais, mitte HEJ, kus toimub elektritootmine. Pais võeti muinsuskaitse alla 12 aastat pärast seda, kui ala oli võetud Natura 2000 võrgustikku Jägala loodusalana. Seega tuli muinsuskaitse alla võttes arvestada, et kaitse alla võtmine oleks kooskõlas Eestis kehtiva õigusruumiga. Paisu kaitsevööndisse hõlmati paisu kaitse alla võtmisel väike osa paisjärvest, seega paisu vaadeldavuse ning mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimiseks ei peetud kaitse alla võttes vältimatult vajalikuks ka paisjärve säilimist või selle säilimist kogu ulatuses (võrdluseks: paisjärve pindala on 31 ha, paisu kaitse alla võtmisel määrati sellele kaitsevöönd, mis hõlmas paisjärvest u 0,2 ha). Antud juhul tähendaks paisu algses funktsioonis kasutamine elektritootmist ja selleks Jägala jõe paisutamist, mis mõlemad on keskkonnaluba eeldavad tegevused ja mille andmise pädevus on Keskkonnaametil. Linnamäe pais paikneb Jägala loodusalal, kus tuleb tagada loodusala eesmärgiks olevate elupaigatüübi jõed ja ojad ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade soodne seisund ning loodusala terviklikkus. Seega Keskkonnaameti hinnangul ei saa Muinsuskaitseamet eeldada kultuurimälestise (pais) säilimisel igal juhul jõe paisutamist ja paisul elektritootmist. Seda väidet toetavad mitmed mälestised, mida ei kasutata algses funktsioonis. Näiteks mälestis „Jändja puumassivabriku tamm“, mis on Jändja vesiveskikompleksi kuulunud rajatis ja mis omab tähtsust olulise insenertehnilise rajatisena. Muinsuskaitse all olev pais osaliselt lammutati 2018. a kalapääsu rajamisel (lammutati tammi keskel asunud ülavee taset reguleeriva ava betoonlävi) ja konserveeriti tammi betoonkehand ning rajati tehiskärestik. Paisutamist Jändja paisul enam ei toimu, aga pais on jätkuvalt muinsuskaitse all. Erinevate kalapääsulahendite kaalumisel viidi ellu selline lahendus, mis likvideeris paisutamise, aga säilitas tammi, elektritootmist see lahendus enam ei võimalda. Positiivse kaasandena on väärtusliku tööstusrajatise säilinud osad konserveeritud ja heakorrastatud. Loodetavasti leiavad need tulevikus kasutust puhkealana (näiteks piknikukohana) või loodushariduse eesmärkidel71. Sindis võeti kaitse alla mittetöötav hüdroelektrijaam (hoone seisis kasutuseta). Pais oli mitmel korral ümber ehitatud ja selle eraldi kaitsmist ei peetud otstarbekaks ega vajalikuks, selle kaitsevööndiga hõlmamine ei tähendanud ka paisu (seega ka paisutuse) tingimusteta säilitamist.72 Samuti endised veskihooned või mõisahooned, mis on kasutusel elamute/hotellide/muuseumide vm funktsioonis. Seega ei ole elektritootmine ja paisutamine kultuuripärandi aspektist vältimatult vajalikud ega ka ülekaalukad avalikud huvid ja neid tegevusi saab lubada loodusalal vaid sel juhul, kui see ei mõjuta negatiivselt Natura ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust. Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et elektritootmisel ja paisutamisel on Jägala loodusalale oluline negatiivne mõju. Paisutamise tõttu on 5 ha ehk 31% kogu Jägala loodusalal võimalikust elupaigatüübist jõed ja ojad uputatud paisjärve alla, kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadest moodustab see veelgi enam – kuni 66%. Lisaks sellele on siirdekaladele (lõhe, jõesilm) ligipääsmatud Linnamäe paisjärvest ülesvoolu 2,3 ha ehk 30% elupaikadest (paisjärve aluste elupaikadega kokku 96% lõhe ja jõesilmu elupaikadest) Linnamäe paisu ja paisutamise tõttu. Samuti mõjutab Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus ebasoodsalt paisust allavoolu jäävaid elupaiku ja põhjustab siirdekalade noorjärkude suremust turbiine läbides. Nii on ebasoodsate mõjude tagajärjel Jägala loodusalal lõhe taastootmine 0-lähedane, samal ajal 71 Muinsuskaitse aastaraamat 2018. Arvutivõrgus: 201905_1.pdf (envir.ee) 72 Suits, M., 2010. Eksperthinnang Sindi hüdroelektrijaama vastavusest mälestise tunnustele. Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”. Eesti Kunstiakadeemia. kui võiks olla vähemalt 8500-12600 laskujat aastas (täpsem ebasoodsa mõju ulatus on toodud Natura asjakohases hindamises, millest kokkuvõte tabelis 3). Kui loobuda Linnamäe paisul vaid elektritootmisest, säilitada pais ja paisjärv, oleks ebasoodsad mõjud vaid minimaalselt väiksemad kui koos elektritootmisega – ebasoodne mõju võiks puududa (säilib küll settereostuse oht) sellisel juhul vaid Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas: 8,4 ha elupaigatüübil jõed ja ojad, kus on vaid 0,3 ha kaitsealuste liikide kudealasid, seega ebasoodne mõju säiliks u 47% elupaigatüübil jõed ja ojad ja 96% kaitsealuste liikide kudepaigas, lõhe taastootmine oleks jätkuvalt 0-lähedane. Samas elektrit ei saa toota ilma paisutamata ja kõige suurem negatiivne mõju Jägala loodusala kaitse-eesmärkidele avaldub just paisutamisel. Seda mõju ei ole võimalik leevendada ühegi meetmega. Isegi kui oleks võimalik toimiva möödaviikkalapääsu rajamine Linnamäe paisule, et tagada paisust vaba pääs üles- ja allavoolu, uputab Linnamäe paisjärv elupaiku väga suures ulatuses (31% elupaigatüübist jõed ja ojad (3260) ja kuni 66% kaitsealuste liikide elupaikadest) ja paisjärvest ülesvoolu on elupaigad limiteeritud (vaid 30% kaitsealuste liikide elupaikadest). Seega taotletava tegevusega (kusjuures suurima ulatusega negatiivne mõju on just paisutamisel) kaasnevad ebasoodsad mõjud Jägala loodusalale, need on olulised ja pikaajalised, neid leevendada ei ole võimalik. Seega ei saa ka kultuuripärandi kaitse eesmärgil lubada elektritootmist ja paisutamist või ainult paisutamist. Keskkonnaameti seisukohta elektritootmise osas kinnitab ka Tartu Halduskohtu 06.02.2017 otsus haldusasjas 3-16-478 (jõustunud Riigikohtu Halduskolleegiumi 08.10.2018 otsusega 3-16-478), mille p-i 17 kohaselt73 puutub muinsuskaitseline huvi praeguse kohtuasja lahendamisel asjasse ainult sedavõrd, et vaidlustatud korralduse kehtima jäämise korral ei ole kultuurimälestiseks tunnistatud ehitiste kompleks kasutusel tema algsel otstarbel. Muinsuskaitseameti seisukohast tuleneb, et Muinsuskaitseamet eelistaks olukorda, kus mälestis on sihtotstarbelises kasutuses, kuid möönab võimalust, et see ei ole looduskaitselistel põhjustel võimalik. Samuti eelistaks Muinsuskaitseamet paisjärve säilimist, et mälestis oleks vaadeldav talle iseloomulikus keskkonnas. Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti leidnud, et need argumendid ei kaalu üles võimalikku ohtu Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, sh arvestades, et paisjärve olemasolu kui selline halvendab oluliselt kaitsealuste liikide elutingimusi. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2018 otsuse 3-16-478 p-s 31 toob kohus välja, et Keskkonnaamet on otsuses kaalunud ka võimalust anda taotletav vee erikasutusluba erandkorras hooli­mata mõjust Natura 2000 võrgustiku alale. Kuigi kaebaja on tugine­nud muinsuskaitselisele huvile kui olulisele avalikule huvile, mis toetab hüdroenergia tootmist, on Keskkonnaamet selle ümber lükanud, võttes arvesse mh Muinsuskaitseameti seisukohta, et hüdroenergia tootmine ei ole muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks vajalik. Arvestades loodusdirektiivi nõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi, on selles olukorras põhjenda­tud asuda seisukohale, et muinsuskaitseline huvi ei õigusta kaeba­jale energia tootmiseks loa and­mist. Täidetud ei ole ka eeldus, et alternatiivsed lahendused puuduvad. Samal põhjusel on KKA õigesti leid­nud, et kõrvalekaldumist nendest nõuetest ei õigusta avalik huvi hüdroenergia tootmise vastu.74 Kuivõrd tegemist on Riigikohtu Halduskolleegiumi seisukohaga, siis pädevamat, lõplikumat ja õiguslikus vaates sellest erinevat seisukohta Eesti õigusruumis ei ole võimalik saavutada. Seega elektritootmise jätkamisel, rändetõkke ja paisjärve säilitamisel on ebasoodsad mõjud Jägala loodusalale väga olulised ja pikaajalised, neid Natura tagantjärele 73 Tartu Halduskohtu 06.02.2017 otsus haldusasjas 3-16-478. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigil-tuleb-seista-pinna-ja-pohjavee-hea-seisundi-eest 74 Riigikohtu Halduskolleegiumi 08.10.2018 kohtuotsus haldusasjas 3-16-478. Arvutivõrgus: 3-16-478/44 (riigikohus.ee) hindamise kohaselt (Natura tagantjärele hindamine, ptk-d 2-5) leevendada ei ole võimalik. Ka üksnes paisjärve säilitamisel oleksid ebasoodsad mõjud väga olulised ja pikaajalised – 31% elupaigatüüpi jõed ja ojad (hõlmab kuni 66% kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiku) oleks uputatud, lisaks lõhele ja jõesilmule ligipääsmatud 30% elupaikadest (kokku kättesaamatud 96% elupaikadest), lõhe arvukus jääks 0-lähedaseks (elupaikade taastamisel ja juurdepääsu tagamisel oleks potentsiaal vähemalt 8 500-12 600 laskujat aastas). Jägala loodusala kaitse-eesmärgid ei ole saavutatavad ja ala terviklikkus ei ole taastatav (täpsem kahjustuse ulatus Natura asjakohases hindamises, millest kokkuvõte tabelis 3). Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet, milline on elektritootmise ja paisutamise lõpetamise mõju kultuuriväärtusele. Mälestisena on kaitse all Linnamäe pais. Muinsuskaitseamet on pidanud Linnamäe paisu säilimise kõrval oluliseks paisutamise ja elektritootmise jätkamist, kuna sellisel juhul on Linnamäe pais oma algses funktsioonis kasutatav ja vaadeldav. Keskkonnaameti hinnangul ei saa eeldada, et mälestis peab igal juhul olema oma algses funktsioonis kasutatav, sellist nõuet ei tulene ka Muinsuskaitseseadusest. Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et elektritootmine ja paisutamine on olulise ebasoodsa mõjuga Jägala loodusalale ja seda mõju ei ole võimalik leevendada. Ka ei ole Keskkonnaameti hinnangul muinsuskaitseline huvi elektritootmise ja paisutamise jätkamiseks ülekaalukas võrreldes loodusdirektiivist tulenevate huvidega (Natura 2000 alade kaitse), kuna mälestis kui ehitis ei pea olema kasutusel tema algses funktsioonis ja see säilib ka ilma elektritootmise ja paisutamiseta. Kalapääsu projektis on esitatud 3 alternatiivi toimiva ja Jägala loodusala eesmärke tagava kalade läbipääsu rajamiseks Linnamäe paisule. Kõigi pakutud lahenduste eelduseks on mälestise ümberehitamine või osaline likvideerimine ja paisjärve tühjakslaskmine. Ehkki looduskaitseliselt on eelistatud kalapääsu projektis variant 3, tagavad kõik kolm lahendust ja ka 2013. a pakutud ülevoolupaisu allossa avade tegemise variant Jägala loodusala kaitse- eesmärkide täitmise ja ala terviklikkuse taastumise. Kultuuriväärtuste eksperthinnangus pakutakse kompromissvariandina möödaviikpääsu ümber Linnamäe, mille tulemusena säilib paisjärv ja elektritootmine. Looduskaitselisest seisukohast ei saavutata täit efekti, sest jõesängis jäävad paisjärves paiknevad potentsiaalsed kudemiskohad taastamata. Taastatakse siiski kalade rändevõimalus piki jõge kuni Jägala joani u 3,4 km ülesvoolu ning paisjärve ja joa vahel paiknevate kudemiskohtade kasutamine. Muinsuskaitseliselt on samuti jõe paremkaldale linnamäe ja arheoloogiamälestise Asulakoht vahele kanali ehitamisel puudusi, sest muudetakse maastikku ning kanal läbib arheoloogiamälestist Asulakoht. Samuti võib olla vajalik kultuurkihi, mida ei ole veel uuritud, eemaldamine kanali asukohas75. Arvestades elektritootmise ja paisutamise olulist ebasoodsat mõju Jägala loodusalale ning asjaolu, et see variant ei taga Jägala loodusala looduskaitseliste eesmärkide täitmist ega ka terviklikkuse taastamist, ei ole see Keskkonnaameti hinnangul ka kompromissina käsitletav. Keskkonnaamet on seda varianti käsitlenud põhjalikumalt Natura tagantjärele hindamise peatükis 4.1. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet reaalseid kompromissvariante avalike huvide ühildamiseks. Kultuuriväärtuste eksperthinnangus pakub ekspert kaladele paisust läbipääsu tagamiseks ja elupaikade taastamiseks lahendust, mille korral lammutatakse/ehitatakse osaliselt ümber HEJ. 75 Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021 Eesti Veeprojekt OÜ töös on jäänud tehniliselt kaalumata võimalik neljas variant, mis sisaldaks jõesängi ehitamist jaamahoone asemele. Kultuuriväärtuslikkuse kaalumisel võib tõdeda, et teoreetiliselt suurema ajaloolise väärtusega on mälestise originaalosad, sh vasakkalda umbpais, ülevoolupais, kalatrepi kest, tühjenduskanal, jaamahoone vundament ning paremkalda umbpais. Seega võiks sellises eelistusjärjekorras esimese valikuna kõne alla tulla hoopis kõige uuema osa ehk 1941. a Nõukogude Liidu vägede purustatud elektrijaama hoone asemele 2002. a püstitatud uue jaamahoone likvideerimine. See variant võib sisaldada ka ajaloolise vundamendi likvideerimist, kuid oleks mõjukuselt siiski väiksema kaaluga, kui terve vasakkalda umbpaisu eemaldamine, mistõttu vääriks edasisel kaalumisel ka selle variandi valikusse võtmine, kui seda on tehniliselt võimalik teostada.76 Kalapääsu projektis käsitletud kolmest variandist on muinsuskaitseliselt kõige väiksema mõjuga mälestisele kalapääsu projektis variant 1, mille puhul tuleb likvideerida vasakkaldal olev valdavas ulatuses pinnasesse mattunud ja visuaalselt väga vähe nähtav betoonist umbpais. Kuigi paisu erinevad osad moodustavad terviku, kahjustaks täna visuaalselt mittevaadeldava pinnasesse mattunud osa lammutamine mälestist kõige vähem, sest säilivad mälestise nähtavad ajaloolised osad ülevoolupais, kalatrepi kest, veehoidla tühjenduskanal ja paremkalda umbpais. Samuti säiliks 2002. a ehitatud ent muinsuskaitse all mitteolev Linnamäe HEJ hoone. Rippsild tuleb likvideerida või oluliselt ümber ehitada. Kalapääsu projekti kohaselt kulgeks uus jõesäng vasakkaldas asukohas, kus ei ole tõenäoliselt säilinud kultuurkihti, sest tegemist on paisu ehitamise ajal läbikaevatud ja tagasitäidetud kaldaosaga. Kultuuriväärtuste eksperthinnangu kohaselt on paisu ehitamiseks piirnevate alade pinnasekihte tugevalt töödeldud, sh muinsuskaitsealust Jägala linnamäge jõe paremkaldal. Kaevamisjälg on loetav nii 1922. a plaanilt kui ka tänapäevaselt reljeefikaardilt (ümber paisu lääne- ja idapoolse osa on kaarjas nõlv)77. Kalapääsu projekti variant 2 kohaselt likvideeritaks ülevoolupaisu betoonkeha ja voolurahusti. Tegemist oleks mälestise kõige suurema visuaalse mõjuga elemendi likvideerimisega, mis tähendaks nii olulist mälestise kahjustamist, et tuleks kaaluda mälestise kaitsestaatuse lõpetamist. Rippsild tuleb likvideerida või ümber ehitada. Projekti kohaselt kulgeks jõesäng ajaloolises asukohas, kus peale paisu enda muud kultuurikihti tõenäoliselt ei ole. Kalapääsu projekti variant 3 kohaselt likvideeritakse kõik paisu konstruktsioonid (sh paisu kohal olev jalakäijate sild). Tegemist oleks mälestise hävitamisega ning sellele peab järgnema mälestise kaitsestaatuse lõpetamine. Jõeorg paisu piirkonnas taastatakse looduslähedasena78. Kalapääsu projektis ei ole tehniliselt kaalutud võimalikku neljandat varianti, mis sisaldaks jõesängi ehitamist jaamahoone asemele. Kultuuriväärtuslikkuse kaalumisel võib tõdeda, et teoreetiliselt suurema ajaloolise väärtusega on mälestise originaalosad, sh vasakkalda umbpais, ülevoolupais, kalatrepi kest, tühjenduskanal, jaamahoone vundament ning paremkalda umbpais. Seega võiks sellises eelistusjärjekorras esimese valikuna kõne alla tulla hoopis kõige uuema osa ehk 1941. a Nõukogude liidu vägede purustatud elektrijaama hoone asemele 2002. a püstitatud uue jaamahoone likvideerimine. See variant võib sisaldada ka ajaloolise vundamendi likvideerimist, kuid oleks mõjukuselt siiski väiksema kaaluga, kui vasakkalda umbpaisu eemaldamine. Jaamahoone likvideerimise korral võib osutuda võimalikuks ka rippsilla säilitamine või mõõdukas mahus ümber ehitamine79. Piirkonnas töötava arheoloogi Aivar Kriiska ja muinsuskaitseameti arheoloogi Ulla Kadaka hinnangul võib olla oht arheoloogilisele pärandile – pärast paisjärve kaotamist toimuva 76 Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021. 77 Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021 78 Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021. 79 Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021. jõekallaste taastamise käigus võib hävineda Jägala jõe kaldal asuv veel läbiuurimata kultuurkiht. Osaliselt on kultuurkihti 2002. a kaevetööde käigus juba ka rikutud80. Linnamäe paisu ja HEJ ehituse aegsete fotode alusel on paisu vasakkallas läbi kaevatud juba 20. saj algul paisu ehitades. Paisjärv lasti märkimisväärseks ajaks tühjaks ka 2011. a. Kokkuvõtvalt on Linnamäe paisu seisukohast eelistatuim jõesängi rajamine HEJ kompleksi kõige uuema osa ehk jaamahoone asukohas. Samas on jaamahoone rekonstrueeritud ja seda saaks kasutada teisel eesmärgil (nt muuseumi või külastuskeskusena), mis toetaks nt Jõelähtme üldplaneeringu kohast rekreatsiooni eesmärki. Kompromisslahendina võiks parimaks lahenduseks kultuuriväärtuste säilimisel osutuda ka kaarjate avamine paisu kehasse, mis võimaldaks säilitada nii jaamahoone kui ka silla. Teine, reaalne eelistus on kalapääsu projektis esitatud variant 1, mis sisaldab vasakkalda umbpaisu likvideerimist. Kalapääsu projektis esitatud variandid 2 ja 3 tähendaks mälestise likvideerimist sellisel määral, et on soovitav kaaluda Linnamäe HEJ paisu kui mälestise kaitsestaatuse lõpetamist81. Muinsuskaitseliste ja keskkonnakaitseliste huvide ühildamine Keskkonnaamet on seisukohal, et muinsuskaitseline huvi ei ole ülekaalukas ning võimalik on ühildada nii muinsuskaitselisi kui ka keskkonnakaitselisi, sh loodusdirektiivist tulenevaid huvisid. Keskkonnaameti seisukohta toetavad ka erinevad näited, mis on toodud järgnevalt. Pärnu jõele82 jääva Jändja paisu83 näitel on võimalik ühildada nii muinsuskaitselised kui ka keskkonnakaitselised huvid. Jändja vesiveski varemed, Jändja puumassivabriku hoone varemed ja Jändja puumassivabriku tamm84 on muinsuskaitse all alates 1998. a, pais ühendas kunagisi vabrikuhooneid ja oli osa toimivast vesiveskist, samuti on pais eraldi objektina muinsuskaitse all. Kolme objekti ümber on ühine kaitsevöönd. Jändja paisul on paisutus likvideeritud, 2018. a süvendati regulaatori ava ja rajati tehiskärestik paisukehast allavoolu. Erinevat tüüpi toimivad lahendused kalade läbipääsuks on leitud ka Ahja jõele85 jääva Kiidjärve86, Pärnu jõele jääva Kurgja87, Õhne jõele88 jääva Tõrva89, Võhandu90 jõele jääva Viira91 ja Veskijõele (Pidula ojale)92 jääva Pidula I 93 paisu juures. Kiidjärve vesiveski94 on muinsuskaitse all alates 1999. a, pais jäi mälestise kaitsevööndisse ja oli vesiveski toimimiseks oluline osa. Kiidjärve pais likvideeriti 2015. a, kaladele on tagatud vaba mõlemasuunaline liikumine. Kurgja talu95, kus aastail 1874-1882 elas Carl Robert Jakobson, võeti muinsuskaitse alla 1997. a, talukompleksi osana jõe kaldale rajatud jahu ja 80 Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021. 81 Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021. 82 Keskkonnaregistrikood VEE1123500. 83 EELIS-e kood PAIS012590. Kõik selles ja järgmises lõigus kasutatud andmed paisude kohta on leitavad EELIS-est. 84 Mälestiste registri numbrid 15145, 15143 ja 15144. Kõik selles ja järgmises lõigus kasutatud andmed mälestiste kohta on leitavad kultuurimälestiste riikliku registri avalikust andmebaasist aadressil https://register.muinas.ee/public.php (23.08.2021). 85 Keskkonnaregistrikood V EE1047200. 86 EELIS-e kood PAIS013660. 87 EELIS-e kood PAIS014790. 88 Keskkonnaregistri kood VEE1013700. 89 EELIS-e kood PAIS010260. 90 Keskkonnaregistri kood VEE1003000. 91 EELIS-e kood PAIS025110. 92 Keskkonnaregistri kood VEE1168900. 93 EELIS-e koodid PAIS012930 ja PAIS012940. 94 Mälestise registri number 23855. 95 Mälestise registri number 8352. saeveski juurde kuulus ka pais. Kurgja paisule rajati 2011. a looduslähedane kalaramp tüüpi kalapääs. Tõrva vesiveski96 võeti muinsuskaitse alla 1999. a, pais jääb veski hoovile ja oli osa toimivast vesiveskist. Tõrva paisule rajati 2012. a looduslähedane möödaviik. Üldiselt kalapääs toimib nii üles kui allavoolu rändel, kuid probleemiks on kalapääsu ülemisse ossa ehitatud betoonist osa, kus veevool muutub teatud vooluhulkade juures kalade jaoks liiga kiireks. Viira vesiveski pais veekanaliga97 võeti muinsuskaitse alla 1999. a. Viira pais on likvideeritud. 2015. a rajati endise paisu kohale kogu jõe laiune (18 m) tehiskärestik, mis on kaladele läbitav ning võldasele ja harjusele sobivaks elupaigaks. Pidula mõisa vesiveski98 võeti muinsuskaitse alla 1999. a, paisud olid osa toimivast vesiveskist. Pidula ojale 2015. a rajatud kärestikulised kalapääsud on kaladele hästi läbitavad ning omavad arvestatavat väärtust forelli elu- ja sigimispaigana. Nagu mitmetest ülal toodud näidetest selgub, on keskkonna- ja muinsuskaitselisi eesmärke võimalik koos saavutada. Toimivad lahendused on leitud ja kompromisse tehtud ka palju väiksematel ja kalavarude taastootmispotentsiaalilt vähem olulistel jõgedel kui seda on Jägala jõgi. Ka Riigikohtu Halduskolleegium on 28.01.2021 kohtuotsuse haldusasjas 3-17-1739 p-s 34 toonud: Kolleegium nõustub vastustajaga, et praeguses menetlusfaasis oleks ennatlik kalapääs paisutuse leevendusmeetmena välistada. Piisavaks ei saa pidada kaebaja ja Muinsuskaitseameti selgitust, et ükski kalapääs ei sobi vaidlusalusesse asukohta, sest igasugune pääs muudaks paikkonna ilmet. Muinsuskaitseseadus ei keela mistahes muutusi, vaid ainult sobimatud muutused (MuKS § 3 lg 3). Järeldused Keskkonnaameti hinnangul ei ole muinsuskaitselaste selliste eesmärkide nagu paisjärve ja elektritootmise säilimine niivõrd kaalukad, et kaaluks üles kahju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele, arvestades, et kaladele vaba läbipääsu puudumine paisust üles- ja allavoolu ja paisjärve olemasolu kui selline halvendab oluliselt elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ja kaitsealuste liikide elutingimusi ja populatsioonide arvukust (vt tabel 1). Keskkonnaameti hinnangul tagaks muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste eesmärkide ühildamise kalapääsu projekti variant 1, mille korral tuleb likvideerida ja ümber ehitada pais väikeses ja vähenähtavas osas - vaid täna valdavalt pinnasesse mattunud ja mittenähtava vasakkalda umbpaisu osas, muus osas säiliks kompleks tervikuna. Lammutatav paisu osa ei ole ka täna nähtav ja moodustab väikese osa paisust selle äärmises osas. Võimalusel saab seda ka teisaldada osana teise asukohta (vastava võimaluse kaalumiseks annab ka muinsuskaitseseadus)99. Paisjärv küll ei säiliks, ent kujuneks kärestikuline jõgi – veekogu on jõelisena olnud selles lõigus kaugelt kauem kui paisjärvena, kuna tänases ulatuses paisjärveline veekogu kujunes vaid aastatel 1924-1941 (17 aastat) ja 2002-tänaseni (19 aastat), seega kokku kahel perioodil vaid 36 aastat. Pais säiliks olulises mahus maamärgina. Samal seisukohal, et Jägala jõe puhul on kompromissid võimalikud, on ka Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning MKM koostöös koostatud 15.04.2018 vastuskiri Jõelähtme valla pöördumisele100. Ühises kirjas märgitakse, et 96 Mälestise registri number 23313. 97 Mälestise registri number 23862. 98 Mälestise registri kood 20847. 99 Muinsuskaitseseaduse § 40. Kinnismälestise teisaldamine lg 1: Kinnismälestise võib teisaldada tema asukohast teise sobivasse asukohta, kui see on möödapääsmatu suure avaliku huvi tagamiseks ja kinnismälestise säilimine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ning selle säilimist ei ole muul viisil võimalik tagada. 100 Registreeritud Keskkonnaministeeriumi DHS-is 15.04.2018 nr 8-2/17/7000-2 all. vajalik on koostada keskkonnamõjude hindamine, mille aruandest tulenevalt saab teha otsuse lahenduse kasuks, mis tagab nii keskkonnanõuete täitmise kui ka kultuuriväärtuste säilimise. Ka kohus haldusasjas 3-16-478 kinnitab Keskkonnaameti seisukohta: Kohus märgib, et hüdroelektrijaama ehitised tunnistati arhitektuurimälestiseks neli aastat pärast seda, kui Kunda jõgi arvati Natura 2000 alade koosseisu. Kuigi sellele asjaolule ei saa omistada määravat tähendust, võiks sellest siiski eeldada teadlikkust, et muinsuskaitselised eesmärgid tuleb praegusel juhul ühildada Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega. Kalapääsu projekti elluviimiseks tingimuste seadmisel saab aluseks võtta 2020. a koostatud kalapääsu projekti101 koos mõju eelhinnanguga102. Tabel 1. Muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste huvide ühildamine. Kokkuvõte. Tegevuse Toimiv Mõju Mõju ulatus Mõju Mõju Järeldused alternatiiv a Natura kultuuriväärtu ulatus kalapä 2000 sele äsu alale lahend us Elektritoot Puudu Ebasoo Kahjude Negatiivne puudub Ei ole mise ja b dne ulatus 100%, mõju puudub reaalne paisutamis ala tuleb alternatiiv e Natura 2000 avalike jätkamine võrgustikust huvide välja arvata, ühildamisek kompenseerid s, kuna es 100% kahjustab kahjud. 100% Jägala Kompenseerit loodusala avad: 16 ha kaitse- elupaigatüüpi eesmärke, jõed ja ojad, kahjusid 7,6 ha lõhe ja Jägala jõesilmu loodusalale elupaiku, 7,2 kompenseeri ha võldase ja da pole täies paksukojalise ulatuses jõekarbi võimalik elupaiku – analüüsi kohaselt puudub Eestis potentsiaal Jägala loodusala 101 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.1: Linnamäe HEJ pais. Eelprojekt. Eesti Veeprojekt OÜ, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2020. Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus. 102 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. Eelhinnang on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus. väärtuste kompenseeri miseks täies ulatuses. Võimalik on osaline kompenseeri mine, milleks tuleb võtta Natura 2000 võrgustikku täiendavaid alasid. Elektritoot Puudu Ebasoo Võrreldes Negatiivne puudub Ei ole mise b dne eelmisega on mõju puudub reaalne lõpetamin kahjustatud (muinsuskaits alternatiiv e, paisjärv elupaigatüüpi eliselt ei ole avalike säilib kogu vähem 8,4 ha vääramatult huvide ulatuses võrra (ehkki vajalik ühildamisek settereostuse elektritootmin s, kuna oht säilib ka e, valdav osa kahjusid sellel osal), mälestistest ei Jägala kaitsealuste ole täna oma loodusalale liikide algses kompenseeri elupaiku 0,3 funktsioonis da pole kogu ha võrra, kasutatav) ulatuses samas on võimalik kahjustatud ulatus endiselt oluline (kahjustatud 47% elupaigatüübi st ja 96% kaitsealuste liikide elupaikadest Elektritoot Kalapä Soodne Kaitse- Vasakkaldal Mälestise Vähene mise äsu eesmärgid oleva kõige ebasoodne lõpetamin projekt saavutatakse, pinnasesse vähem mõju e ja variant ala mattunud nähtava kultuuripära paisjärve 1 terviklikkus umbpaisu osa ndile, mis ei likvideeri taastub. Ehkki likvideerimin likvideeri kaalu üle mine pais säilib e (võimalusel mine Jägala olulises uude asukohta (kaaluda loodusala ulatuses ja teisaldamine) võimalustl kaitse- jõesäng tuleb uude eesmärkide paisu kohal asukohta täitmist ümber teisaldami suunata, on ne); reaalselt MuKS võimalik kohaselt ei efektiivse saa kalapääsu eeldada rajamine elektritoot mise jätkamist ja paisutuse säilimist 2.2.3. Veekaitselised eesmärgid Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kuidas elektritootmine Linnamäe HEJ-s ning paisu ja paisjärve säilimine mõjutab pinnavee kaitse eesmärke ja kas taotletav tegevus on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, et loobuda lisaks Jägala loodusala kaitse- eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest ka pinnavee kaitsest. Pinnavee kaitse Pinnavee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistik on kehtestatud veepoliitika raamdirektiivis, mis on ülevõetud veeseadusega. Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude vähemalt hea seisund ning pinnavee kaitse eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist.103 Pinnaveekogumid, mille seisundit hinnatakse, olid varasemalt määratud keskkonnaministri 28.07.2009 määrusega nr 44 “Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassi ja seisundiklasside vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord” (edaspidi määrus nr 44). Määruse nr 44 ja Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015–2021 (edaspidi VMK) kohaselt asub Linnamäe pais Jägala_5 vooluveekogumil (Jägala jõgi Jägala joast Linnamäe paisuni, kood 1083500_5). VMK kohaselt on Jägala_5 vooluveekogumi seisund 2013. aastal olnud kesine. Eelnimetatud vooluveekogumi seisundit mõjutavaks oluliseks teguriks on Linnamäe pais. VMK kohaselt on Jägala jõel asuv Linnamäe pais probleemne, kuna takistab kalade rännet paisust ülesvoolu kuni Jägala joani (looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke. VMK meetmeprogrammi104 kohaselt on ette nähtud Jägala_5 pinnaveekogumil vee vooluhulga muutustest ja hüdromorfoloogilistest kõrvalekalletest tingitud koormuste vähendamine paisutatud jõelõigul, st meetmena tuleb rakendada kalade rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks tehnilise meetme väljatöötamist/alternatiivide kaalumist. 103 Veeseadus § 32 lg 1 ja § 33 lg 1. 104 VMK pinnavee meetmeprogramm, lisa 1. 2020. a veekogumeid korrigeeriti ning Linnamäe pais asub korrigeeritud andmete järgi vooluveekogumil Jägala_4 (Jägala Jägala joast suudmeni)105. Iga-aastastele seirearuannetele tuginedes ajakohastab Keskkonnaagentuur veekogumite seisundeid, st vaadatakse hinnang üle ja ajakohastatakse, misjärel need kinnitatakse veemajanduskomisjonis106. Vooluveekogum Jägala_4 koondseisund on 2018., 2019. ja 2020. aastal hinnatud seisundiklassi halb107. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjuseks on paisud, sh Linnamäe pais. VMK eesmärgiks on Jägala_4 veekogumi hea seisundi saavutmine aastaks 2021. Tegevus ohustab VMK kohast veekaitse eesmärgi saavutamist, kuivõrd tegevuse jätkumisel ei ole vooluveekogumi Jägala_4 hea seisundi saavutamine võimalik. Kalastikuline tüüp ja kalanduslikult olulised liigid Riikliku keskkonnaseire allprogrammi “Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud” (ülevaateseire) eesmärgiks on hüdrobioloogiliste uuringute põhjal anda üldine ülevaade Eesti jõgede ökosüsteemide seisundist ja pikaajalistest muutustest. Seireuuringud hõlmavad EL Vee Raamdirektiivi seisukohalt olulisi jõgede elustiku komponente: fütoplankton (suurtes jõgedes), bentilised ränivetikad, suurtaimestik põhjaloomastik ning kalastik. Vastavalt EL Vee Raamdirektiivile antakse elustiku komponentide alusel vooluvetele hinnang skaalas väga hea, hea, kesine, halb, väga halb. Kaugemaks eesmärgiks on saavutada kõigi veekogude vähemalt hea seisund. VMK kohaselt on Jägala jõel asuv Linnamäe pais probleemne, kuna takistab kalade rännet paisust ülesvoolu kuni Jägala joani (looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke. Looduslike eelduste poolest on Jägala jõe alamjooks valdavas ulatuses suure languga kärestikuline jõeosa, mis oma kalastikuliselt tüübilt on harjusepiirkond. Lisaks lõhelastele (lõhe, jõe- ja meriforell, harjus) on oluline roll koosluses teistel siirdekaladel (jõesilm, siirdesiig, meritint, vimb) ning kaasnevate liikide roll siirdelise eluviisiga mageveekaladel (haug, särg, teib, viidikas, luts jt). 1924. aastal valminud ja 2002. a rekonstrueeritud Linnamäe pais ja paisjärv on aga oluliselt muutnud jõe looduslikku ilmet, elukeskkonda ja kalakooslusi. Pais on halvendanud eelkõige lõhelaste ja siirdekalade elutingimusi jões ning nende asurkonnad on praeguseks kas hävinud või hääbunud. Lõhelaste ja siirdekalade asemel on aga Jägala jõe alamjooksul domineerivaks muutunud paisjärvedes tavalised kalaliigid (ahven, särg, viidikas jt karpkalalased). Selle tulemusena on kalastiku seisund Jägala jõe alamjooksul halb kuni kesine108,109. Kalastiku seisundit hinnatakse igale jõele/jõelõigule omaste ehk indikaator- ja tüübispetsiifiliste liikide ja nende arvukuse alusel. 2014. a aruande „Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud“ kohaselt registreeriti seirepüügil Jägala joa all 7 kalaliiki: forell, särg, lepamaim, viidikas, trulling, ahven ja võldas. Indikaatorliikidest esines arvukalt võldast, puudusid lõhe ja harjus. Tüübispetsiifilistest liikidest/taksonitest esines arvukalt särge, lepamaimu, trullingut ja ahvenat, 105 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. 106 Veemajanduskomisjon | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 107 Keskkonnaagentuuri kodulehelt https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo 108 Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne. Maves AS, 2014. 109 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. vähearvukalt jõeforelli ja viidikat, puudusid jõe- ja ojasilm, meriforell, siirdesiig, haug, teib, turb, rünt, vimb, luts, ogalik ja luukarits. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal halvaks110. Seirepüügil Linnamäe paisust 80-150 m allavoolu registreeriti 12 kalaliiki: lõhe, haug, särg, lepamaim, mudamaim, linask, viidikas, vimb, trulling, ahven, kiisk ja võldas. Indikaatorliikidest vastas võldase arvukus seirelõigu looduslikule kvaliteedile, vimma arvukus oli väga madal (registreeriti 1 samasuvine isend). Tüübispetsiifilistest liikidest esines väga arvukalt särge, arvukalt lepamaimu, viidika, ahvena ja kiisa arvukus vastas seirelõigu elupaigalisele kvaliteedile, vähearvukalt esines lõhet, haugi, linaskit ja trullingut, puudusid jõe- ja ojasilm, forell, siirdesiig, harjus, teib, turb, rünt, latikas, hink, luts, ogalik ja luukarits111. Seirepüügil Linnamäe paisust 300-400 m allavoolu registreeriti 13 kalaliiki: särg, lepamaim, mudamaim, linask, viidikas, latikas, vimb, trulling, hink, ogalik, ahven, kiisk ja võldas. Indikaatorliikidest esines nii võldast kui vimba vähearvukalt, vimma arvukus oli väga madal (registreeriti 1 samasuvine isend). Tüübispetsiifilistest liikidest esines särge ja viidikat arvukalt, lepamaimu, latika, hingu, ogaliku ja ahvena arvukus vastas seirelõigu elupaigalisele kvaliteedile, linaskit, trullingut ja kiiski registreeriti igaüht vaid 1 isend, puudusid jõe- ja ojasilm, lõhe, forell, siirdesiig, harjus, haug, teib, turb, rünt, luts ja luukarits. Mudamaim hinnati mittetüübiomaseks liigiks ning tema esinemist kalastiku seisundi hindamisel ei arvestatud. Kalastiku seisund hinnati seirepüükide põhjal mõlemas allpool Linnamäe paisu paiknevas seirelõigus kesiseks112. Tabelis 2 on üldistatult välja toodud Linnamäe paisu mõju Jägala jões esinevatele kalanduslikult olulistele kalaliikidele (-taksonitele). Nagu tabelist nähtub, on Linnamäe paisul summaarselt tugev negatiivne mõju jõesilmule, lõhele, meriforellile ja vimmale, oluline negatiivne mõju jõeforellile, harjusele, meritindile ja lutsule. Positiivseks saab pidada vaid järvelisi elupaiku asustavatele liikidele (särg, ahven, linask, latikas, hõbekoger)113. Sama tõendab ka 2014. a hüdrobioloogilise seire aruanne. Positiivseks võib paisu mõju hinnata haugile, särjele, linaskile, latikale, hõbekogrele ja ahvenale. HEJ tööga kaasnevad Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus negatiivsed mõjud kõigi seal esinevate kalaliikide jaoks.114 Tugev negatiivne mõju on muuhulgas Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele ja kalanduslikult kasutatavatele liikidele jõesilmule ja lõhele, mille seisund Eestis tervikuna ja Jägala loodusalal on ebasoodne. Kalastiku halva seisundi peamiseks põhjuseks Linnamäe paisust ülesvoolu kuni Jägala joani on allavoolu asuv Linnamäe pais, mis tõkestab siirdekalade pääsu Jägala joa alustele kudealadele. Teiseks negatiivseks mõjuteguriks on vee liigvähendamine Jägala Energy HEJ poolt (enamik jõe veest juhitakse kanalit kaudu Jägala joast ja joa alustest kärestikest mööda. Veevõtt Jägala jõest toimub ca 0,3 km ülalpool Jägala juga ning vesi juhitakse jõkke tagasi vahetult enne Linnamäe paisjärve). 110 Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2014. a aruanne. Leping nr 3-8/59. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2015. Arvutivõrgus keskkonnaseire koduleht: KESE (envir.ee) 111 Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2014. a aruanne. Leping nr 3-8/59. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2015. Arvutivõrgus keskkonnaseire koduleht: KESE (envir.ee) 112 Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2014. a aruanne. Leping nr 3-8/59. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2015. Arvutivõrgus keskkonnaseire koduleht: KESE (envir.ee) 113 114 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. Kalastiku kesise seisundi peamiseks põhjuseks Jägala jõel Jägala joast jõe suudmeni, on Linnamäe pais, mis isoleerib paisu aluse jõeosa joa alustest kärestikest. Paisu juures töötav Linnamäe HEJ kasutab madalvee ajal vett tsükliliselt põhjustades jõe suudme-eelses osas sagedast vee liigvähendamist, mis ei võimalda kaladel normaalselt paisu aluses jõeosas sigida ning elada. Tabel 2. Linnamäe paisu mõju kalanduslikult kasutatavatele kalaliikidele (-taksonitele) Jägala jõe alamjooksul (--- tugev negatiivne mõju; -- oluline negatiivne mõju; - vähene negatiivne mõju; +++ tugev positiivne mõju; ++ oluline positiivne mõju; + vähene positiivne mõju)115. Kokkuvõtvalt tuleb VMK eesmärkide täitmiseks tagada kalade vaba pääs Linnamäe paisust üles- ja allavoolu. Seda eesmärki elektritootmise ja paisutamise jätkumisel täita ei ole võimalik. VeeS § 174 lg 4 alusel võib Keskkonnaamet veeloaga leevendada või paisu omaniku vabastada veeseaduse § 174 lõikes 3 sätestatud kalade läbipääsu kohustuse täitmisest, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. Seletuskiri116 täpsustab, et kohustust ei saa leevendada Natura 2000 alal asuval paisul, kui selleks vajalikud tingimused pole nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikkel 6 lg 4 kohaselt täidetud. Käesolevas dokumendis peatükis Kokkuvõte Natura erandi kohaldumisest lk 51 toodud hinnangu alusel ei ole vajalikud tingimused täidetud, mistõttu kalade läbipääsu kohustuse täitmisest paisu omanikku vabastada ei saa. Elektritootmise ja paisutamise jätkumisel, ei ole võimalik saavutada Jägala_4 kogumil head seisundit. Vastavalt veeseaduse § 40 on teatud juhtudel võimalik seada veekogumitele hea 115 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. 116 Seletuskiri veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu juurde. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/download/08883b61-db41-4f19-90f3-e0096fc9b5e6 seisundi eesmärgist leebem eesmärk. Seda näiteks juhul kui hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed ei ole tehniliselt teostatavad või nende rakendamine on ebaproportsionaalselt kulukas. Sellist erandit veekaitse eesmärkides saab teha juhul kui erandi seadmise tõttu, st kaladele läbipääsu mitte tagamise tõttu, ei jää saavutamata teiste veekogumite hea seisundi eesmärk (Vees § 38 lg 2 p 1) ning veekogumeid kaitstakse vähemalt sellel tasemel, mis on sätestatud muudes Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides (VeeS § 38 lg 2 p 3). VeeS § 36 lg 1 p 5 alusel on kaitset vajav ala elupaiga või liigi kaitseks looduskaitseseaduse alusel määratud ala, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on selle elupaiga või liigi kaitseks oluline, sealhulgas lõheliste ja karpkalaliste elukeskkonnaks olev veekogu. VeeS § 36 lg 2 alusel kehtivad kaitset vajaval alal veeseaduse § 32 ja 34 sätestatud eesmärkidega võrreldes rangemad kvaliteedinõuded või seal piiratakse tegevust käesoleva seaduse kohaselt. Linnamäe pais paikneb pinnaveekogumil Jägala_4, mis on osa Jägala jõe hoiualast. Nimetatud hoiualale on koostatud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017-2021. Kaitsekorralduskava kohaselt on Natura elupaigatüübi 3260 kaitsekorralduslikuks eesmärgiks eelduste loomine elupaigatüübi looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ja kudealade taastumiseks. Lõhe puhul on eesmärgiks eelduste loomine, et talle sobivad sigimis- ja noorjärkude kasvualad on lõhele ligipääsetavad ning eelduste loomine loodusliku elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks. Sobivate sigimis- ja elupaikade ligipääsetavus on seatud eesmärgiks ka jõesilmule. Võldase puhul on eesmärgiks sobivate elupaikade asustamine kogu hoiuala ulatuses ning paksukohalise jõekarbi puhul eelduste loomine elujõulise asurkonna säilitamiseks. Valdav osa kaitsekorralduskavaga määratud eesmärkidest ei ole ainuüksi toimiva kalapääsu rajamisega saavutatav, mistõttu tõhusaimaks meetmeks kaitsekorralduslike eesmärkide saavutamiseks on peetud paisutuse likvideerimist. VeeS § 31 lg 2 alusel kui veekogumi suhtes kehtib samal ajal rohkem kui üks veekaitse eesmärk, kohaldatakse neist kõige rangemat. VeeS § 40 kohase erandi seadmine ja kalastikule leebema eesmärgi seadmine on vastuolus Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega. Selle erandi rakendamine oleks võimalik juhul, kui kaitse-eesmärkide osas oleks võimalik rakendada nn Natura erandit. 2.2.4. Rekreatsiooni huvid Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kas elektritootmine Linnamäe HEJ-s ning paisu ja paisjärve säilimine rekreatsiooni eesmärgil on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, et loobuda Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest. Harju maakonnaplaneering, Jõelähtme valla üldplaneering, Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneering ja Jõelähtme valla arengukava käsitlevad piirkonda rekreatiivalana. Harjumaa maakonnaplaneeringu 2030+117 lisa 4 Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt asub käsitletav piirkond maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul „Jägala jõeorg“. Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud kannavad endas oma kindlat ökoloogilist identiteeti rohelises võrgustikus või omavad unikaalseid loodusobjekte, moodustades terviklikke puhkeväärtusega loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste hulgas on arvestatud loodukaitsealade ja asustusstruktuuri paiknemisega. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on nimetatud väärtusliku maastiku olulisteks loodus- ja kultuurimälestisteks jõeorgu koos Harjumaa võimsaima joaga, samuti pindalalt Harjumaa suurimat linnamäge. Taastatavat Linnamäe HEJ 117 Kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga 09.04.2018 nr 1.1-4/78. on hinnatud kaunimaks tööstusehitiseks sõjaeelses Eestis. Kunagise puupapivabriku tööliste elamud, vana raudteesild ja muud rajatised lisavad piirkonna maastikele ajaloolist mõõdet. Jägala alamjooksu piirkond leiab intensiivset puhkemajanduslikku kasutamist. Ohtudeks on maakonnaplaneeringu kohaselt puhkemajanduse korraldamatus, prahistamine, jõeoru kinnikasvamine118. Jõelähtme valla üldplaneering119 näeb Linnamäe HEJ piirkonnas ette puhkemajanduspiirkonna ja HEJ rajamist. Peetakse vajalikuks Jägala jõe ääres asuva puhkeotstarbelise maa-ala - Jägala linnamägi koos veehoidla, ujumiskoha ja pargiga - korrastamist ja väljaehitamist. Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu120 järgi on tulevikus plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga ümbruskonda tervikuna. Jõelähtme valla arengukava 2018‒2025121 kohaselt on Linnamäe HEJ (1924. a kauneim tööstusobjekt), sellega piirnev Linnamägi koos paisjärve ja sellega piirnevad alad ülesvoolu (sh Jägala joa puhkeala ja Jägala juga) kujunenud Jõelähtme valla jaoks oluliseks puhkepiirkonnaks. Kuna tegemist on ka ühe osaga Rebala muinsuskaitsealast ja sellel asuvate pärandkultuuri objektidega, siis lisaks puhkemajanduslikule väärtusele on Linnamäe HEJ, sellega piirnev Linnamägi ja paisjärv kujunenud ka oluliseks turismiobjektiks, mida lisaks puhkajatele külastavad igapäevaselt ka sajad üle Eesti ja välismaalt saabunud turistid. Mistõttu Linnamäe HEJ ja sellega piirnevate Linnamäe, Linnamäe paisjärve ja seda ümbritsev ala valla jaoks olulise sotsiaal-majandusliku väärtusega ala, mis vajab terviklikku säilitamist. Jõelähtme valla 2003. aastal kehtestatud üldplaneeringus nähakse Jägala puhkepiirkonna oluliste objektidena muuhulgas taastatavat Linnamäe HEJ, Jägala linnamäge koos Linnamäe paisjärve ja pargiga ning Linnamäe paisjärvele ehitatavat ujumiskohta. Samuti on Linnamäe paisjärve piirkond laialdaselt kasutatav ja perspektiivne arendamist vajav turismi ja rekreatsiooniala. Jõelähtme valla koostatavas üldplaneeringus122 tähtsustatakse Linnamäe paisjärve väärtusliku kultuurilise, majandusliku ja rekreatsioonilise objektina. Linnamäe paisjärve säilimise kaitseks on petitsioon.ee keskkonnas kogutud 147 häält perioodil 22.11.2018 kuni 19.12.2018123. Wooluvabrik OÜ 19.08.2019 eelnõule esitatud vastuväite kohaselt on paisjärve poolt antud 2000 häält (konkreetset alust, millele väide tugineb, ei ole Keskkonnaametile esitatud ja ei ole leitav). Samuti on Jõelähtme vald haldusasjas nr 3-18-1778 toonud välja, et mitmed valla elanikud on Jõelähtme valla poole paisjärve säilimise kaitseks pöördunud. Reigo Ahven, Dam Removal Europe Eesti kõneisik, on Jägala jõe voolu ja Linnamäe paisu avamise poolt kogutud 607 allkirja perioodil 10.10.2019 kuni 01.11.2019 124. Samuti on Mittetulundusühing Jägala Kalateed perioodil 12.11.2018 kuni 03.02.2019 kogunud 118 Harju maakonnaplaneering 2030+. Arvutivõrgus: Harju maakonnaplaneering 2030+ - Maakonnaplaneering 119 Jõelähtme valla üldplaneering 2001-2003. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40. Arvutivõrgus Jõelähtme Vallavalitsuse kodulehel: https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering-kehtiv- (23.08.2021). 120 Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 33 121 Jõelähtme Vallavolikogu 17.10.2019 määrus nr 43 „Jõelähtme valla arengukava aastateks 2019‒2025“ Lisa (23.08.2021). 122 Jõelähtme valla üldplaneering (koostamisel) http://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneeringu+materjalid (23.08.2021). 123 Kättesaadav:https://petitsioon.ee/linnamae-paisjarve-sailimise-kaitseks (23.08.2021). 124 Kättesaadav: https://petitsioon.ee/taastame-jagala-joe-voolu (23.08.2021). Jägala jõe Natura 2000 ala looduskeskkonna taastamise eest 1670 allkirja, neist 1128 petitsioon.ee lehel125. Keskkonnaamet on seisukohal, et ala rekreatiivset väärtust on võimalik säilitada ja isegi tõsta ka paisjärve olemasoluta. Paisjärve likvideerimine ja alal jõelise elupaiga taastamine ei vähenda maastiku rekreatiivset väärtust. Näiteks oleks võimalik paisjärve likvideerimisel jõe kallastele luua matkarajad (ringne rada Jägala joa ja Linnamäe HEJ vahelisel alal), puhkekohad jne. Jägala joa puhkeala Jägala joa ümbruses säilib ka paisutuse alandamise järgselt, samuti säilib ehitismälestis külastusobjektina. Jõe kärestikulise osa pikendamine annaks paremad võimalused hobikorras või professionaalselt süsta- ja kanuusõidu, raftingu või mõne muu veespordialaga tegelemiseks. Samuti on teada, et olemasoleval joa ja paisjärve vahelisel kärestikulisel jõelõigul korraldatakse juba praegu nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi süstaslaalomi võistlusi ning ala on pikka aega olnud kasutusel treening- ja harjutuskohana126. Oluliselt suureneks ka Jägala jõe alamjooksu kalanduslik väärtus, kuna suureneb nii kutseline kui ka harrastuspüük. Kutselise püügi praegust väärtust hinnatakse vaid 2 800 eurole aastas (peamiselt jõesilmu püük), samas kui potentsiaalset võiks see olla vähemalt 12 korda suurem ehk 34 100 eurot aastas (lisaks jõesilmule lõhe, meriforell). Harrastuspüük suureneks 43 900 eurolt aastas koguni 222 200 euroni aastas. Jägala jõe alamjooksu kalanduslik koguväärtus suureneks seega 46 700 eurolt 256 300 eurole aastas (suureneks rohkem kui 5 korda)127. 2.2.5. Nahkhiirte kaitse Järgnevalt tuuakse kaalutlus, kas elektritootmine Linnamäe HEJ-s ning paisu ja/või paisjärve säilimine nahkhiirte kaitse eesmärgil on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, et loobuda Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest. Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond128 nahkhiirte eksperdi Lauri Lutsari poolt koostatud inventuuri „Nahkhiirte ja nende elupaikade inventuur Jägala jõe alamjooksul ja Jõelähtme jõe suudmes, 2017. Soovitused nahkhiirte kaitseks129” käigus registreeriti Jägala jõe hoiualal II kaitsekategooriasse130 kuuluvate veelendlase (Myotis daubentonii), tiigilendlase (Myotis dasycneme), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii) ja kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus) esinemine. Lisaks on väljaspool olemasolevat Jägala jõe hoiuala registreeritud veelendlase sigimispaik ehk poegimiskoloonia (asub Jägala joa hüdroelektrijaama hoones). Kõik eelnevalt loetletud nahkhiireliigid on nimetatud loodusdirektiivi IV lisas ning tiigilendlane lisaks IV lisale ka II lisas. Ükski loetelus toodud nahkhiireliikidest ei ole seatud Jägala jõe hoiuala ega Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks. Kooskõlas Lauri Lutsari nahkhiirte inventuuriga esitas Jõelähtme Vallavalitsus 17.08.2017 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkide ja piiride muutmiseks ligikaudu 27 ha võrra. Ettepaneku üheks eesmärgiks oli kaitsta eelnevalt nimetatud nahkhiireliike ja nende tõenäolist toitumisala. Keskkonnaministeerium palus Keskkonnaametil 05.01.2018 kirjaga nr 8-2/18/69 võtta loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek töösse ja 125 Kättesaadav veebilehel: http://petitsioon.ee/jagala-jogi-lohejoeks (23.08.2021). 126 Süstaslaalomi klubi Pirita MTÜ http://www.skpirita.ee/ (23.08.2021). 127 Järvekülg, R., 2019. Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visiooni loomine. Ökokonsult OÜ. 128 registrikood 90001457 129 Arvutivõrgus Jõelähtme valla kodulehel: 6021eb68-0c27-4cc6-a2c1-4eee906efe62 (kovtp.ee) 130 Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu”. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014020. korraldada vastavalt LKS § 8 lõikele 3 ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ekspertiisi koostamine. Keskkonnaministri 13.07.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/573, mis tugines Keskkonnaameti 15.06.2018 koostatud eksperdihinnangule131, keelduti Jägala jõe hoiuala piiri ja kaitse-eesmärkide muutmise menetluse algatamisest. Eksperdihinnangus on kokkuvõtvalt järeldatud, et hoiuala kui nahkhiirte liikumiskoridor ja toitumisala on kehtiva kaitsekorra ja piiri alusel Jägala jõe hoiualal piisavalt kaitstud. Kokkuvõttes ei ole alal tõestatud ohustatud või haruldaste liikide elupaikade esinemine, kuivõrd toitumisala üksi ei käsitleta liigi elupaigana. Eksperdihinnangust ja keskkonnaministri käskkirjast lähtuvalt ei ole antud piirkonnas toitumisalade nappust ning samuti pole tegemist nahkhiiri ohustava teguriga, kuivõrd peamiseks ohuteguriks peetakse talvitus- ja poegimiskolooniate häirimist ning kvaliteedi langust. Keskkonnaameti seisukohta toetab ka Tallinna Halduskohtu 30.04.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1611, millega jäeti rahuldamata Jõelähtme valla kaebus Keskkonnaministeeriumi 13.07.2018 käskkirja nr 1-2/18/573 tühistamiseks ning kohustamiseks uuesti menetlema 17.08.2017 taotlust. 2.3. Järeldused Keskkonnaamet ei tuvastanud Linnamäe HEJ-s elektritootmises ja Linnamäe paisul paisutamises sellise ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, mille tõttu võiks loobuda Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisest ja ala terviklikkuse taastamisest. Tegevuse võib alternatiivide puudumisel heaks kiita üksnes siis, kui selle rakendamise eriti mõjuvad põhjused kaaluvad üles kaitse-eesmärkidele avaldatava mõju. Mõistet „ülekaalukate üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused“ ei ole direktiivis määratletud. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 teises lõigus nimetatakse selliste põhjuste näidetena siiski inimeste tervist, avalikku julgeolekut ja esmatähtsaid soodsaid tagajärgi keskkonnale. Seoses sotsiaalset või majanduslikku laadi „muude [ülekaalukate] üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega” selgub sõnastusest, et direktiivi kaitse-eesmärkidele võib vastukaaluks seada üksnes üldised huvid. Elektritootmine Linnamäe HEJ-s ei ole ülekaalukas avalik huvi, kuna Linnamäe HEJ (1,15 MW) seiskamine ei oma olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtsa teenuse osutaja elektrituruseaduse ja hädaolukorra seaduse mõistes (tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW) ning ei ole mahu väiksuse tõttu oluline riikliku taastuvenergeetika eesmärkide täitmisel. Muinsuskaitse ei ole ülekaalukas avalik huvi, muinsuskaitse huvid on võimalik tagada ka ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamata. Linnamäe paisu kui kultuuriväärtusliku ehitise säilitamiseks ei ole ilmtingimata vajalik jätkata hüdroenergia kasutamist elektritootmiseks ja paisutamist. Põhjendatud ei ole nõue, et ehitis peab säilima algses funktsioonis (töötava hüdroelektrijaamana) ja olema vaadeldav paisjärvelt, seda eriti juhul, kui see välistab Natura 2000 ala eesmärkide täitmise ja kahjustab selle terviklikkust. Arvestades loodusdirektiivi nõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi ning olulist kahju Jägala loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, on selles olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et muinsuskaitseline huvi ei õigusta elektritootmiseks ja paisutamiseks loa andmist. Keskkonnaamet on seisukohal, et võimalik on ühildada nii Eksperdihinnang Jägala jõe hoiuala laiendusala kaitse alla võtmisele ja kaitse-eesmärkide muutmisele. 2018. 131 Keskkonnaamet. muinsuskaitselisi kui ka keskkonnakaitselisi huvisid (seda toetab ka Riigikohtu Halduskolleegiumi 08.10.2018 otsus haldusasjas 3-16-478). Kultuuriväärtuslikkuse seisukohast on eelistatuim jõesängi rajamine hüdroelektrijaama kompleksi kõige uuema osa ehk Linnamäe HEJ hoone asukohas või avade tegemine läbi paisukeha. Teise eelistusena võiks käsitleda kalapääsu projektis esitatud varianti 1, mis sisaldab valdavalt pinnasesse mattunud, st visuaalselt vähenähtava vasakkalda umbpaisu likvideerimist. Kalapääsu projektis esitatud variandid 2 ja 3 tähendaks mälestise likvideerimist sellisel määral, et on soovitav kaaluda Linnamäe HEJ paisu kui mälestise kaitsestaatuse lõpetamist132. Jägala_4 vooluveekogumi seisundit mõjutavaks oluliseks teguriks on Linnamäe pais ning Linnamäe pais on probleemne, kuna takistab kalade rännet paisust ülesvoolu kuni Jägala joani (looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke. Veekaitse eesmärki, tagada pinnaveekogumi hea seisund, aitab saavutada paisutuse avamine ning kalade vaba liikumise tagamine paisust üles- ja allavoolu. Vastavalt VeeS § 40 on teatud juhtudel võimalik seada veekogumitele hea seisundi eesmärgist leebem eesmärk. Kuna Jägala_4 veekogum kuulub ühtlasi Jägala jõe loodusala ja hoiuala koosseisu, kus on rangemad eesmärgid võrreldes veeseadusega (VeeS § 32), siis vastavalt VeeS § 31 lg 2 tuleb rakendada kõige rangemat eesmärki. Kuna hoiuala kaitse-eesmärke ei ole võimalik täita ainult toimiva kalapääsu rajamisega ning vajalik on paisutuse likvideerimine, siis tuleb lähtuda just nendest eesmärkidest. Rekreatsiooni eesmärgil paisjärve säilitamine ei kaalu üle riiklikke ja rahvusvahelisi eesmärke Natura 2000 alal ning ala on rekreatiivselt kasutatav või pigem isegi rohkem kasutatav ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamiseta. LKS § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei tohi Keskkonnaameti nõusolekuta kaitstaval alal kehtestada üldplaneeringut. Keskkonnaamet on Jõelähtme valla üldplaneeringu kooskõlastuskirja133 peatükis III Linnamäe HEJ osas märkinud, et senini ei ole lõppenud Linnamäe hüdroelektrijaama puudutav keskkonnamõju hindamise menetlus, mistõttu üldplaneeringu kooskõlastamise hetkel puudus teadmine, kas Linnamäe paisjärv ning hüdroelektrijaam säilib tulevikus olemasoleval kujul ning kas üldplaneeringus kavandatud tegevusi seoses Linnamäe paisjärvega on võimalik realiseerida. Seega ei saa väita, et Jõelähtme valla vastuvõetud üldplaneeringuga kavandatu kuulub täitmisele hoolimata selle võimalikust mõjust Natura 2000 võrgustikku arvatud Jägala hoiualale. Nahkhiirte kaitse ei kaalu üle riiklikke ja rahvusvahelisi eesmärke Natura 2000 alal ning on tagatud ka ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamata. Alal ei ole tõestatud ohustatud või haruldaste nahkhiireliikide elupaikade esinemine, kuivõrd toitumisala üksi ei käsitleta liigi elupaigana. Antud piirkonnas ei ole toitumisalade nappust ning samuti pole tegemist nahkhiiri ohustava teguriga, kuivõrd peamiseks ohuteguriks peetakse talvitus- ja poegimiskolooniate häirimist ning kvaliteedi langust. See aspekt on kinnituse leidnud Riigikohtu Halduskolleegiumi tasemel, kui kohus otsustas haldusasjas 3-18-1611 kaebust mitte menetlusse võtta jättes ringkonnakohtu otsuse jõusse. 132 Hiob, M. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. AB Artes Terrae OÜ, 2021. 133 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.04.2019 kirjana nr 6-5/19/58-2 3. Hüvitusmeetmete kava 3.1. Hüvitusmeetmete rakendamine Kui on täielikult kindlaks tehtud ja dokumenteeritud, et puuduvad alternatiivid, mis oleksid alale vähem kahjulikud, ja et ülekaalukas avaliku huviga seotud põhjus on õigustatud, tuleb võtta kõik asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et alternatiivsed lahendused on olemas. Seega puudub vajadus muu ülekaaluka avaliku huvi tuvastamiseks, mis kaaluks üle Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevat kohustust Jägala loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja ala terviklikkuse taastamiseks. Samuti puudub vajadus võtta hüvitusmeetmeid. Kuna Linnamäe paisu puhul on vastukaaluks Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkide täitmisele ja ala terviklikkuse taastamisele seatud avalike huvidena elektritootmist, kultuurimälestist, rekreatiivset väärtust ja nahkhiirte kaitset, kaalus Keskkonnaamet siiski avalikke huve ja analüüsis hüvitusmeetmeid. 3.2. Taustateave 3.2.1. Natura asjakohase hindamise tulemused Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. aastal esitatud aruandes loodusdirektiivi rakendamise kohta (periood 2013-2018)13 on toodud: 1) Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine. 2) Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine juba rikutud alade arvelt. 3) Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on välja toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja hüdroloogilistest muutustest mõjutatud elupaikade taastamine. 4) Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et leevendataks surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine. 5) Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud. Jägala loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi saavutamisse. Linnamäe HEJ elektritootmine ja Linnamäe paisul paisutamine avaldavad ebasoodsat mõju (vt tabel 3), mis ei võimalda saavutada Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmist ega ala terviklikkuse taastamist. Hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet seisukohale, et taotletavat tegevust pole võimalik ellu viia ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust kahjustamata. Kuna Keskkonnaamet on kindlaks teinud, et ebasoodne mõju tekib ja seda ei saa välistada, ei või tegevus jätkuda, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse loodusdirektiivi art 6 lg 4 tingimusi. Tabel 3. Kokkuvõte Natura asjakohase hindamise tulemustest Asjaomased Mõjude kokkuvõtlik Mõju olulisus/suurus Ebasoodsa Järeldus: objektid alal kirjeldus mõju ebasoodne leevenda mõju ala mine terviklikku sele Elupaigatüüp Rikutud 16 ha elupaigatüüpi Mõju on oluline. Ei Pikaajaline jõed ja ojad jõed ja ojad. 5 ha (31%) on Sisuliselt mõjutab (3260) uputatud paisjärve alla; 8,4 ebasoodsalt kogu ha (53%) paisust allavoolu loodusalal esinevat on Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaigatüüpi, sh veekasutusest rikutud uputatud paisjärve alla ja veerežiimiga; 2,4 ha (15%) settereostusega 31%, on siirdekaladele rikutud kättesaamatu Linnamäe paisu veerežiimiga 69%, rände ja paisutamise tõttu, 2,2 ha kaladele kättesaamatud (14%) on kumulatiivsetest 15% praegu mõjudest tulenevalt jõelise elupaigatüübina rikutud veerežiimiga (Jägala säilinud alast. Energy HEJ juhib vett kõrvale senikaua, kuni kalastikule ei ole tagatud Linnamäe paisust vaba üles- ja allapääs) Lõhe Rikutud 7,6 ha elupaiku. 5 Mõju on oluline. Ei Pikaajaline ha (66%) uputatud paisjärve Sisuliselt mõjutab alla ja settega reostunud, 0,3 ebasoodsalt kogu ha (4%) paisust allavoolu on loodusalal esinevat Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaika, sh uputatud veekasutusest rikutud paisjärve alla ja veerežiimiga; 2,3 ha (30%) settereostusega 66%, on siirdekaladele rikutud veerežiimiga 29 kättesaamatu Linnamäe paisu %, kättesaamatud 30% ja paisutamise tõttu; 1,9 ha elupaikadest. Laskujaid (25%) on kumulatiivsetest 0% võimalikust. mõjudest tulenevalt rikutud veerežiimiga (Jägala Energy HEJ juhib vett kõrvale senikaua, kuni kalastikule ei ole tagatud Linnamäe paisust vaba üles- ja allapääs). Lõhe laskujate potentsiaal on praegu 0-lähedane, samal ajal kui see võiks olla vähemalt 8500-12600 aastas. Jõesilm Rikutud 7,6 ha elupaiku. 5 ha Mõju on oluline. Ei Pikaajaline (66%) uputatud paisjärve alla Sisuliselt mõjutab ja settega reostunud, 0,3 ha ebasoodsalt kogu (4%) paisust allavoolu on loodusalal esinevat Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaika, sh uputatud veekasutusest rikutud paisjärve alla ja veerežiimiga; 2,3 ha (30%) settereostusega 66%, on siirdekaladele rikutud kättesaamatu Linnamäe paisu veerežiimiga 29%, ja paisutamise tõttu; 1,9 ha rändekaladele (25%) on kumulatiivsetest kättesaamatud 30% mõjudest tulenevalt rikutud elupaikadest. Jõesilmu la veerežiimiga (Jägala Energy skujate potentsiaal HEJ juhib vett kõrvale Linnamäe paisust senikaua, kuni kalastikule ei allavoolu (4% ole tagatud Linnamäe elupaikadest) on u paisust vaba üles- 15000/aastas, seega vaid ja allapääs). tühine osa potentsiaalist saavutatud. Võldas Rikutud 7,2 ha elupaiku. 5 ha Mõju on oluline. Ei Pikaajaline (66%) uputatud paisjärve alla Sisuliselt mõjutab ja settega reostunud, 0,3 ha ebasoodsalt kogu (4%) paisust allavoolu on loodusalal esinevat Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaika, sh uputatud veekasutusest rikutud paisjärve alla ja veerežiimiga; 1,9 ha (25%) settereostusega 66%, on kumulatiivsetest mõjudest rikutud veerežiimiga tulenevalt rikutud 29%, asurkond on veerežiimiga, asurkond on killustatud. Asurkonna killustatud. suurus on 3 000-14 000 isendit. Paisutuse likvideerimine ja sobivate elupaikade lisandumine parandaks võldase kaitseseisundit eeldatavasti 2-3 korda. Paksukojaline j Rikutud 7,2 ha elupaiku. 5 ha Mõju on oluline. Ei Pikaajaline õekarp (66%) uputatud paisjärve alla Sisuliselt mõjutab ja settega reostunud, 0,3 ha ebasoodsalt kogu (4%) paisust allavoolu on loodusalal esinevat Linnamäe HEJ tsüklilisest elupaika, sh uputatud veekasutusest rikutud paisjärve alla ja veerežiimiga; 1,9 ha (25%) settereostusega 66%, on kumulatiivsetest mõjudest rikutud veerežiimiga tulenevalt rikutud 29%. veerežiimiga. 3.2.2. Informatsioon Natura 2000 ala kohta, millele tegevus ebasoodsalt mõjub Tulenevalt tegevuse iseloomust ja asukohast, on Natura aladest mõjutatud Jägala loodusala. Linnamäe HEJ ja paisu mõjuala hõlmab Jägala loodusalal Jägala jõge suudmest kuni Jägala joani ning Jõelähtme jõe suudmest kuni Lundi paisuni. Siirdekalade rände looduslikuks tõkkeks on Jägala juga. Mõju siirdekaladele ulatub ka väljapoole Jägala loodusala – Soome lahele134. Tegevuse mõjuala on Natura 2000 võrgustikku kuuluv Jägala loodusala. Jägala loodusala8 hõlmab Jägala jõe hoiuala9. Lisaks Jägala jõe hoiualale jääb Jägala loodusala koosseisu ka kaitstav looduse üksikobjekt Jägala juga10. Jägala loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitseks ning II lisas nimetatud liikide, jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio), lõhe (Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitseks. Jägala loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008)11. Jägala loodusala pindala on 29,4 ha. Loodusdirektiivi art 3 lg 1 alusel ja koostoimes LKS §-dega 1, 3, 32 ja 70 on Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste poolt koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt läbiviidud projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja elupaikade kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle lisajõgi, Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka sealsete liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud I prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Jägala jõgi esitati suudmest kuni Jägala joani Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja eelkõige jõelise elupaiga (elupaigatüüp jõed ja ojad, 3260) taastamispotentsiaali pärast. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas aastateks 2017‒ 202114 (edaspidi kaitsekorralduskava või KKK) on toodud hoiuala ja loodusala täpsustatud kaitse-eesmärgid, antud hinnang põhiväärtuseks olevate liikide ja elupaiga seisundile, kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. KKK-s on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) eesmärgiks seatud looduslähedase seisundi taastumine Linnamäe paisjärve aluses jõesängis. Linnamäe HEJ tööks vajaliku paisu olemasolu ning elektrienergia tootmisega kaasneb 5 ha suuruse väärtusliku (kärestikulise) jõelise elupaiga 134 Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves OÜ, Ökokonsult OÜ, 2020. uputamine paisjärve poolt ja sellele alale setete kuhjumine, kalastiku rände- ja vaba liikumise tõkestamine paisust üles- ja allavoolu ning paisu purunemisest või allalaskmisest tulenev settereostuse oht. Elektrienergia tootmiseks kasutusel olevate turbiinidega on vajalik veetaseme kõigutamine, millega kaasneb täiendav veerežiimi muutmine, sh võimalik veevaesuse esinemine Linnamäe paisust allavoolu. KKK-s on lõhe ja tema elupaikade eesmärgiks seatud sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine. Praegusel juhul lõhe looduslik taastootmine alal praktiliselt puudub (0-50 laskujat aastas, peamiselt paisust allavoolu). Paisutuse puudumisel oleks aastas potentsiaalseid lõhe laskujaid vähemalt 8500-12600. Paisu näol on tegemist ületamatu rändetõkkega, paisjärve poolt on üle ujutatud sobilikud kudealad 5 ha ulatuses. Paisutamisega kaasneb settereostuse oht ning tsükliline veekasutus halvendab paisualust elupaika veelgi. Paisust allavoolu ning Jägala joast allavoolu kuni Linnamäe paisjärveni paiknevad elupaigaks sobilikud jõelõigud on paisu tõttu killustatud. Juhul kui paisust ülesvoolu esineks lõhe populatsioon, kaasneks noorjärkude liikumisega turbiine läbides liigsuremise oht. KKK-s on jõesilmu ja tema elupaikade eesmärgiks seatud eelduste loomine, et liigile sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad. Kuigi Jägala joa all esineb jõesilmu populatsioon, on paisu näol tegemist ületamatu rändetõkkega, mistõttu esineb populatsioonide killustatus. Paisjärve poolt on üle ujutatud sobilikud kudealad 5 ha ulatuses. Paisutamisega kaasneb settereostuse oht ning tsükliline veekasutus halvendab paisualust elupaika veelgi. KKK-s on paksukojalise jõekarbi ja tema elupaikade eesmärgiks seatud eelduste loomine liigi elujõulise asurkonna säilimine kogu hoiuala ulatuses. Paisu näol on tegemist ületamatu rändetõkkega, paisjärve poolt on üle ujutatud sobilikud elupaigad 5 ha ulatuses. 3.2.3. Natura 2000 ala terviklikkust ebasoodsalt mõjutavad asjaolud Jägala loodusala terviklikkusele mõjub ebasoodsalt paisukeha kui rändetõke siirdekaladele; paisutusest tekkinud paisjärv, mis ujutab üle 5 ha ulatuses elupaika 3260 (mis muuhulgas on elupaigaks ka mitmetele Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele) ning mis täiendavalt killustab nii jõelist elupaika kui ka kaladele sobilikke elupaiku; HEJ tööst tulenev tsükliline veekasutus, mis muudab looduslikku veerežiimi ning halvendab Linnamäe paisu all kaladele sobilikke kudemis- ja noorjärkude elupaiga kvaliteeti. 3.3. Hüvitusmeetmete sisu ja seire 3.3.1. Hüvitusmeetmete olemus ja eesmärgid Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaselt, kui hoolimata negatiivsest hinnangust tegevuse tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tegevuse üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel tuleb tegevus siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest. Asendus- ehk hüvitusmeetmete eesmärgiks on korvata tegevuse negatiivset mõju, pakkudes seeläbi kompensatsiooni, mis oleks vastavuses asjaomasele liigile või elupaigale tekitatud kahjudega. Seega on hüvitusmeetmete eesmärgiks tagada mitmesuguste loodushoiu meetmetega Natura 2000 võrgustiku terviklikkus. Meetmed peavad olema tekkiva kahju suhtes proportsionaalsed ja looduses rakendatavad. Loodusdirektiivi tavapäraselt rakendamiseks vajalikke meetmeid ei saa käsitada tegevusega tekitatud kahju kompenseerimise meetmetena. Näitena võib tuua, et kaitsekorralduskava rakendamine või uue, juba ühenduse tähtsusega alaks inventeeritud ala loodualaks esitamine/määramine on liikmesriigi jaoks tavaline meede. Hüvitusmeetmed peaksid olema direktiivi tavapärase rakendamise täienduseks. Seega hüvitusmeetmete näol on tegemist tegevusele eriomaste meetmetega, mis lisanduvad Natura elupaikade direktiivist tulenevatele tavapärastele kohustustele. Hüvitusmeetmeid kasutatakse vaid olukorras, kus muud direktiivis sätestatud kaitsemeetmed on ennast ammendanud, kuid asjaoludest tulenevalt on vajalik kaaluda tegevuse elluviimist, mis avaldab negatiivseid mõjusid Natura ala terviklikkusele. Hüvitusmeetmete rakendamisel peab arvestama kahjustatud elupaigatüübi ja kaitstavate liikide spetsiifikat. Hüvitusmeetmete puhul on tähtis, et nad oleksid ökoloogiliselt funktsionaalsed ehk ökoloogiliselt toimivad. Ökoloogilise toimivuse puhul arvestatakse, et hüvitusmeetmed tagavad kahjustatud elupaigatüübi või liigi elupaiga samaväärse toimivuse kui oli algse Natura 2000 ala puhul. Oluline on ökoloogilise toimivuse puhul silmas pidada ka seda, et hüvitusmeetmetega oleks endiselt tagatud Natura 2000 võrgustiku alade geograafiline esindatus135. Vastavalt LKS § 70 lg-le 2 on sobivateks hüvitusmeetmeteks kas elupaikade taastamine, uute elupaikade loomine, olemasolevate elupaikade kvaliteedi tõstmine või muud meetmed, mis aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe edasist vähenemist. LKS § 70 lg 3 kohaselt peavad hüvitusmeetmed vastama järgmistele tingimustele: olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga; toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal; tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise; täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke eesmärke, nii et nende meetmete abil saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku sidusust. 3.3.2. Sihtväärtused, mis on kooskõlas ala kaitse-eesmärkidega 3.3.2.1. Lõhe Lõhe elupaikade inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvualasid kokku u 2,2 ha (sellest 0,3 ha allpool Linnamäe paisu). Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele veel 5 ha hea kvaliteediga sigimis- ja kasvuala. Samas kui paisutust ei likvideerita ja efektiivset juurdepääsu ei tagata paisust ülesvoolu, jääb kättesaamatuks lisaks paisjärvealustele elupaikadele ka paisjärve ja joa vahelisel alal olevad elupaigad - kokku 7,6 ha (täpsem mõjuulatus kõikide kaitse-eesmärkide osas on toodud ptk-s 3.2.1 tabelis 3). Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõe osa kvaliteet on hinnatud lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks. Lõhe Linnamäe paisu all küll sigib, kuid looduslik taastootmine piirdub üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas). Põhjuseks on asjaolu, et Linnamäe paisust allavoolu jääv jõelõik on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning selle lang on väga väike. Suudmest kuni paisuni veetase kõigub ja on mõjutatud merevee tasemest - kõrge merevee tase ujutab u 0,3 ha suuruse lõhelistele sobiva kärestiku perioodiliselt 135 Peterson, K; Kutsar, R. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: juhend_art_6.4._rakendamiseks.pdf (keskkonnaamet.ee) üle ning see omakorda halvendab oluliselt siirdekade sigimis- ja noorkalade elutingimusi. Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi136. Lõhe soodsa seisundi saavutamiseks ei ole Linnamäe paisjärve säilimisel alal piisavas ulatuses elupaiku, paisu tõttu ei ole aga praegu paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud elupaigad lõhele ligipääsetavad. Praegu hinnang 0, potentsiaal elupaikade taastumisel 8500-12 600 laskujat aastas137. 3.3.2.2. Jõesilm Hetkel on jõesilmule kättesaadav Linnamäe paisust allavoolu asuv 0,3 ha suurune koelmu. Linnamäe paisjärvest ülesvoolu on loodusala piires säilinud 2,3 ha silmule sobivat kudeala. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele veel 5 ha hea kvaliteediga sigimis- ja kasvuala. Jõesilmu soodsa seisundi saavutamiseks ei ole Linnamäe paisjärve säilimisel alal piisavas ulatuses elupaiku, paisu tõttu ei ole aga praegu paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud elupaigad jõesilmule ligipääsetavad - kokku 7,6 ha. Praegu võib merre tagasipöörduvate laskujate arvuks hinnata 2000 kuni 20 000 isendit aastas (allavoolu Linnamäe paisu). Elupaikade taastamisel Linnamäe paisjärve all ja juurdepääsu tagamine paisust ülesvoolu jäävatele elupaikadele suurendaks laskujate arvu vähemalt 2 korda. 3.3.2.3. Võldas Võldas esineb arvukalt Jägala joa alustel kärestikel. Linnamäe paisust allavoolu on võldas tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Seirepüükidel registreeriti kokku 148 isendit. Liigi arvukust mõjutab negatiivselt Linnamäe hüdroelektrijaama tsükliline veekasutus ning sellest tulenev veetaseme sage kõikumine paisu aluses jõeosas. Seetõttu peab suur osa isendeist pidevalt elupaika vahetama. Võldas on aga väga paigatruu ning võimalusel ei vaheta kunagi elupaika. Eriti ohustatud on veetaseme kõikumisest noorjärgud, kuna nende elupaigaks on kaldavöönd, mis vee kõikumise korral kuivaks jääb. Linnamäe paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi. Seega rikutud elupaiga pindala on kokku 7,2 ha (uputatud paisjärve all 5 ha, rikutud veerežiimiga alad 2,2 ha). Praegu hinnang 3000–14000 isendit, sobivate elupaikade lisandumine parandaks võldase kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks seeläbi eeldatavasti 2–3 korda (asurkond suureneks 3000-14000 isendi võrra). 3.3.2.4. Paksukojaline jõekarp Paksukojalise jõekarbi soodsa seisundi saavutamiseks ei ole Linnamäe paisjärve säilimisel alal piisavas ulatuses elupaiku. Rikutud elupaiku kokku 7,2 ha (paisjärve all ja rikutud veerežiimiga alad). Püsiv paikne asurkond aga Jägala jõe hoiualal puudub. Sobilik arvukuse hinnang võiks olla kuni 100 isendit. 3.3.2.5. Elupaigatüüp jõed ja ojad Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013.–2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute kohaselt on elupaigatüübi asjakohane pindala 11 ha. Sellest moodustab Jõelähtme jõe alamjooks ja 136 Järvekülg jt, 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. Kättesaadav: Linnamäe-elustiku-uuringud-2014-10-10-RJ.pdf (envir.ee) 137 Maves AS, TÜ Eesti Mereinstituut, Ökokonsult OÜ. 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Jägala joast ülesvoolu jääv Jägala jõe osa 0,6 ha; Jägala jõgi joast kuni Linnamäe paisjärveni 2 ha; Jägala jõgi Linnamäe paisust138 allavoolu kuni hoiuala lõpuni 8,4 ha. Linnamäe paisjärve alla jääb u 5 ha suurune Jägala jõe osa, mis paisjärve likvideerimisel lisanduks elupaigatüübi jõed ja ojad hulka. Seega kokku oleks Jägala loodusalal elupaigatüüpi jõed ja ojad 16 ha. Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on ca 0,4% (joa aluse 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel u 5 ha suurune taastuv jõelõik oleks seega valdavalt kärestikuline. Kui jätkatakse hüdroenergia kasutamist elektri tootmiseks ja paisjärve ei likvideerita, jäävad elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgid täitmata 16 ha ulatuses. Kahjustatava elupaigatüübi pindala kokku on seega 16 ha. 3.3.3. Hüvitusmeetmete kirjeldus 3.3.3.1. Olemasolevatel kaitstavatel objektidel täiendavate kaitseväärtuste loomine Tulenevalt Jägala loodusala piiridest ja kaitse-eesmärkidest ning taotletava tegevuse mõjust loodusalale ei ole võimalik hüvitusmeetmeid rakendada samal Natura 2000 võrgustikku kuuluval loodusalal (Jägala loodusalal). Lisaks vajadusele käsitleda negatiivselt mõjutatud elupaiku ja liike võrreldavates proportsioonides, tuleb asendamisega tagada ka ökoloogilised funktsioonid, mis on võrreldavad nendega, mis õigustasid algse Natura 2000 ala valimist. Jägala loodusala kontekstis on tegemist merega ühenduses oleva veerikka ja kärestikulise jõega, mis vastab elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning on kvaliteetseks elamis- ja taastootmisalaks lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukojalisele jõekarbile. Jägala jõega samaväärsed jõed on järgmised: Narva jõgi139, Kunda jõgi140, Valgejõgi141, Loobu jõgi142, Pirita jõgi143, Selja jõgi144, Keila jõgi145, Purtse jõgi146, Vasalemma jõgi147, Vääna jõgi148. Hüvitusmeetmetega on vajalik kompenseerida loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning liikide lõhe, võldase, jõesilmu ja paksukojalise jõekarbi elupaiku ja seisundit, kuivõrd need Jägala loodusala kaitse-eesmärgid on tegevusest negatiivselt mõjutatud. Olemasolevatel loodusaladel on valikus olevatel jõgedel (Narva jõgi Struuga loodusalal149, Kunda jõgi Sirtsi loodusalal150, Valgejõgi, Loobu jõgi Lahemaa loodusalal151, Pirita jõgi Pirita loodusalal152, Selja jõgi Selja jõe loodusalal153, Keila jõgi Türisalu loodusalal154, Vääna jõgi elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri 138 numbriga 30418 139 VEE1062200 140 KR kood VEE1072900 141 KR kood VEE1079200 142 KR kood VEE1077900 143 KR kood VEE1089200 144 KR kood VEE1074600 145 KR kood VEE1096100 146 KR kood VEE1068200 147 KR kood VEE1099200 148 KR kood VEE1094500 149 EE0070128 150 KR kood EE0070104 151 KR kood EE0010173 152 KR kood EE0010120 153 KR kood EE0060218 154 KR kood EE0010123 Vääna jõe loodusalal155) juba elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ja lõhe, jõesilmu, võldase ja paksukojalise karbi elupaigad loodusala kaitse-eesmärgiks, seega ei saa selles ulatuses, mis on juba Natura eesmärgiks, neid hüvitusmeetmena käsitleda156. Seetõttu on hüvitusmeetmete rakendamiseks vajalik kaaluda alternatiivseid Natura alasid või lisada Natura võrgustiku aladesse täiendavaid maa-alasid, kus hüvitusmeetmed kompenseeriksid tegevusega (Linnamäe paisu olemasolu ja elektrienergia tootmine) kaasnevaid negatiivseid mõjusid Jägala loodusalale. 3.3.3.2. Võimalike uute asendusalade Natura 2000 kaitse alla võtmine Valdav osa Eestis esinevatest lõhe sigimis- ja taastootmisaladest on juba võetud Natura 2000 loodusalaks. Seetõttu on Jägala loodusala kaitseväärtustega samas mahus uute kaitsealade loomise võimalused piiratud. Sarnase kaitseväärtusega jõelõike, mis ei ole Natura 2000 kaitse all, leidub Vasalemma, Pirita ja Purtse jões, väiksemas ulatuses ka Kasari jõestikus157. Teoreetiliselt on ka Narva jõel lõik Narva jõe alamjooksu hoiualast (Struuga loodusalast) ülesvoolu, mille võrra võiks loodusala suurendada, ent endine parim lõhede kudeala – Narva jõe kanjon – jäeti HEJ rajamisega kuivaks. Kuna HEJ kuulub Venemaale, ei ole seni suudetud riikide vahel kokkuleppele jõuda veekasutuses kanjonis kudealade taastamiseks. Vasalemma loodusala (EE0010155) suurendamine Vasalemma loodusala hõlmab alamjooksu 8,3 km pikkust jõelõiku. Loodusala kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Järelikult on Jägala loodusala kaitseväärtused esindatud ka Vasalemma loodusalal. Vasalemma jõe meriforelli elupaikade taastootmispotentsiaali hinnati 2013. aastal158. Vasalemma jõgi on lõhele sobilik sigimisala kuni Munalaskme oja sissevooluni. Sealt ülesvoolu on Vasalemma jõgi ja Munalaskme oja lõhe jaoks liiga väikse vooluhulgaga. Eelpool mainitud uuringule tuginedes selgub, et jõelõigul Vasalemma loodusala suurendades kuni Munalaskme oja suudmeni (20,25 km suudmest) on võimalik täiendavalt kaitse alla võtta 1,9 ha kärestikke, mis on elupaigaks lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukojalisele jõekarbile (joonis 1). Sellel lõigul olevad kärestikud on lõhe taastootmisalana rahuldava kuni hea kvaliteediga ning lõigult võiks parimal juhul igal aastal merre laskuda kuni 1900 lõhe noorkala. Lõigul on laialt levinud ka võldas ja jõesilm. Paksukojalise jõekarbi esinemine lõigul vajab täiendavaid uuringuid. Põhja Eestis esineb paksukojaline jõekarp enamasti ainult jõgede alamjooksudel159,160. 155 KR kood EE0010125 156 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. 157 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. 158 Järvekülg R., Pihu R., Kesler M., Taal I., Svirgsden R., ja Lauringson G. 2014. Meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2013. Tartu. 159 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327. Arvutivõrgus: Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava (envir.ee) 160 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. Joonis 1. Vasalemma loodusala laiendus. Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2021). Lääne-Eesti vesikonna VMK161 kohaselt on Vasalemma jõelõigu suudmest Munalaskme oja suubumiseni koondseisundi kesine. Vasalemma jõe keskjooksu kalastiku seisundi peamiseks mõjutajaks on olnud Vanaveski pais, mis tõkestas mitmete liikide (salahulgas lõhe ja jõesilm) ligipääsu keskjooksu koelmutele. Paisu põhjalask avati 2018. a ning tavapäraste vooluhulkade puhul suudavad kalad paisu ületada. Seetõttu on paisust ülesvoolu lõhe looduslik sigimine hakanud taastuma. Suurvee tingimustes on Vanaveski paisu avatud põhjalask kaladele raskesti ületatav ning seetõttu on paisul vaja teostada täiendavaid töid kalade läbipääsu parandamiseks162. Vasalemma jõe alam- ja keskjooksule kavandatakse lõheliste elutingimuste 161 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. 2016. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016. a. Arvutivõrgus Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava.pdf (envir.ee) 162 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamise parandamiseks taastamistöid163. Hanke (viitenumber 239141) kohaselt on töö „Lõheliste kudetingimuste parandamise ehitustööd Vasalemma jõe alam- ja keskjooksul“ korraldajaks Keskkonnaamet; eeldatavaks maksumuseks 59 583 eurot. Teostatakse järgmised elupaiga taastamistööd: liigse veetaimestiku eemaldamine litofiilsete kalade koelmuks sobivalt lõigult Vanaveski paisust ülesvoolu; uute koelmualade rajamine ja olemasolevate kvaliteedi parandamine kesk- ja alamjooksul lauspaepõhjalistel ja õgvendatud lõikudel; lõheliste elutingimuste parandamiseks on ettenähtud kudemattide rajamine ning kivide paigaldamine jõepõhja164. Pirita loodusala (EE0010120) suurendamine Pirita loodusala hõlmab jõe alamjooksu 12,6 km pikkust lõiku. Loodusalal kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink, harilik võldas, jõesilm ja lõhe. Kaitseväärtusena ei ole välja toodud paksukojaline jõekarp. Samas on Pirita jõe alamjooksul tõendatud paksukojalise jõekarbi esinemine165. Pirita jõe meriforelli elupaikade taastootmispotentsiaali uuriti 2008. aastal166. Uuringust selgub, et jõelõigul Pirita loodusala ülemisest piirist kuni Vaskjala paisuni (24,7 km kaugusel merest) leidub 2,9 ha kärestikke (joonis 2). Lõigul esineb lõhe, võldas ja jõesilm. Elupaigaline kvaliteet selles piirkonnas on siiski enamasti kasin, sest paljudel kärestikel moodustab jõe põhja lausaline paekivipaljand, mis lõhele ja jõesilmule kudemiseks ei sobi. Nimetatud jõelõigu elupaigalist väärust parandati 2020. aastal kruusaste lõikude rajamisega, kuid tööde tulemuslikkus pole veel selgunud. Täiendavaid elupaikade taastamistöid Vaskjala paisust allavoolu jääval lõigul pole vajalik läbi viia167. Paksukojalise jõekarbi esinemine ja ala sobilikkus vajab samuti kontrollimist, sest liiki on Pirita jõest leitud ainult alamjooksult ning kõnealune lõik võib jääda liigi levialast välja. Paksukojaline jõekarp on Põhja Eesti jõgedes piiratud leviala, seda liiki esineb ainult jõgede alamjooksudel168,169. Ohutegur Pirita jõe loodusala (sealhulgas ka pakutud uue lõigu) seisundile on võimalik vee liigvähendamine AS Tallinna Veele kuuluvas Vaskjala hüdrosõlmes170. Selline ajutine vee liigvähendamine on igal juhul probleemiks vahetult paisust allavoolu asuvates piirkondades kuni lõikudeni, kus väiksemad sissevoolud vee liigvähendamist osaliselt kompenseerivad. Selline tegevus seab kahtluse alla ka täiendava alana arvestatud lõigu sisulise kasutamise võimaluse hüvitusalana. 163 Inseneribüroo Urmas Nugin AS. 2020. Eeluuring lõheliste elutingimuste parandamiseks Vasalemma jõe alam­ ja keskjooksul. Tartu. 164 Hanked: Lõheliste kudetingimuste parandamise ehitustööd Vasalemma jõe alam-ja keskjooksul (Keskkonnaamet); (59 583 Eur) (mercell.com) 165 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327. Arvutivõrgus: Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava (envir.ee) 166 Järvekülg R., Jürgenstein T., Kesler M., Kangur M., Lauringson G. 2009. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. Tartu. 167 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. 168 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327. Arvutivõrgus: Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava (envir.ee) 169 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. 170 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. Lääne-Eesti vesikonna VMK kohaselt on Pirita jõgi suudmest Vaskjalani 2014. a koondseisund hea171. Samas 2019. a koondseisund jõel on halb, põhjuseks Hg kalas ja teatud ohtlikud ained, mida on veest leitud; ökoloogiline seisund eraldivõetuna on hea. Joonis 2. Pirita loodusala laiendus. Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2021). Purtse jõe alamjooksu suudmest kuni Sillaoru paisuni kaitse alla võtmine Purtse jõgi oli kunagi, enne kui alustati põlevkivist õli tootmist, olulisuse poolest Narva jõe järel teine lõhe kudejõgi Eestis. Alates 1945. a kuni 1990. a alguseni oli jõe reostuskoormus Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. 2016. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 171 poolt 7. jaanuar 2016. a. Arvutivõrgus Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava.pdf (envir.ee) äärmiselt kõrge, jõgi oli väga suures ulatuses reostunud ning praktiliselt elutu. 1977. a koostatud Vostbaltrõbvod’i jõepassis on kirjas: põlevkivikeemia ettevõtete heitvee jõkke juhtimise tulemusena meenutab jõevesi masuuti ning jõe alamjooks on praktiliselt eluta. Hilisemal perioodil on jõe reostuskoormus oluliselt vähenenud. Esimesed kalastiku seireuuringud tehti 1990. aastate lõpul, kui Purtse jõgi, vähemalt visuaalse hinnangu kohaselt, ei meenutanud enam õlikanalit. 2004. a tuli esimene teade, et Purtsest on püütud lõhe. Hilisemal perioodil on täheldatud jõe vee-elustiku edasist taastumist172. Praeguseks esineb alamjooksul kuni Sillaoru paisuni regulaarselt lõhe ja võldas. Sillaoru paisust allavoolu on Purtse jões 7,9 hektarit kärestikke ning selle kvaliteet lõhe taastootmisalana on väga hea (joonis 3). Potentsiaalselt võib sellelt lõigult igal aastal merre laskuda kuni 12 757 noorkala ehk ala on natuke suurem kui Jägala loodusalal173. Täiendavaid lõhe elupaikade taastetöid pole otstarbekas kõnealusel lõigul läbi viia174. Purtse jõel asuv Sillaoru HEJ omab negatiivset mõju allavoolu jäävale jõeosale, kuna elektritootmine toimub tavapäraselt tsüklilisena175. Paisu (kalapääsu) ja HEJ väljavoolukanali vaheline looduslik jõelõik (u 800 m ) on vee HEJ-sse juhtimise tõttu veevaene ning ei täida oma funktsiooni. Sellest tulenevalt on Natura ala moodustamisel Purtse jõele oluline ning vältimatu Sillaoru HEJ mõjude leevendamine. Tõenäoliselt läheks Sillaoru HEJ mõjude leevendamise meetmed majanduslikus mõttes niivõrd kulukaks, et Sillaoru HEJ tegevus muutuks majanduslikult küsitavaks. Purtse jõe valimine Natura ala asendusalaks oleks sisuliselt selline juhtum, kus Linnamäe HEJ tootmise säilitamisel tekitatakse olulised vastuolud teisel HEJ-l. Purtse jõe alamjooksult on tabatud ainult täiskasvanud jõesilmu isendeid, noorjärke ei ole leitud hoolimata arvukatest seirepüükidest. Ilmselt ei jää jõesetetes elutsevad silmuvastsed ellu setetesse ladestunud jääkreostuse tõttu. Samuti ei esine Purtse jões paksukojalist jõekarpi ning see liik on ilmselt reostuse tõttu jões välja surnud. Seetõttu kompenseeriks Purtse jõe alamjooksu Natura 2000 kaitse alla võtmine Jägala loodusala kaitseväärtusi ainult lõhe ja võldase puhul176. Ida-Eesti vesikonna VMK kohaselt on Purtse jõgi suudmest Sillaoru (Viru) HEJ-ni 2014.a koondseisund halb177. Ka 2019. a koondseisund on jätkuvalt halb. Purtse jõestikus on Erra ja Kohtla jõgede sängisetted ja madalamad kaldaalad saastunud kogu ulatuses alates reostuse lähtekohast (Kiviõli, Kiviõli kaevanduse ja Vahtsepa kraavide algused) kuni suudmeni. Sealjuures esineb Erra ja Kohtla jõgede sängis seniajani vedelaid õlijäätmeid ja kallastel tahkestunud õlijäätmeid kogu saaste leviku alal. Õlisaaste levikuala risti voolusuunaga on piiratud ainult saastamise perioodi (u 80 aastat) maksimaalse veetasemega jõgede orgudes ja lammidel. Saastunud on ka Erra ja Kohtla jõgede vesi. Purtse jõe vesi on viimastel aastatel peamiselt puhas, kuid kõrgveega esineb saastumist fenoolidega kuni Soome laheni. Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes jääkreostuse ohutustamise eelprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise käigus tehtud reostuse mõju uuringud lõhilastele näitasid, et Purtse 172 Kesler M., Kangur M., Vetemaa M. 2011. Natural re‐establishment of Atlantic salmon reproduction and the fish community in the previously heavily polluted River Purtse, Baltic Sea. Ecology of Freshwater Fish 20(3):472 – 477. 173 Taal I., Kesler M., ja Svirgsden R. 2021. Purtse jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnang. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Tartu. 174 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. 175 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. 176 Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. 177 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium. 2016. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016. a. Arvutivõrgus Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.pdf (envir.ee) jõe alamjooksu keskkond on kaladele toksiline, mis avaldub selgelt kalade verenäitajate puhul. Purtse jõe potentsiaal lõhe sigimisalana on pikemas perspektiivis oluline. Alates 2009. aastast on arvestuslik laskujate arv olnud enamusel aastatest üle 2000178,179. Tänaseks on Kohtla jõgi ja Vahtsepa peakraav jääkreostusest puhastatud ning viidud vastavusse kehtivate keskkonnanõuetega. Seejuures on Kohtla jõe sängist eemaldatud vedelad ja tahked õlijäätmed. Osa reostusest on vastavalt reostuse likvideerimise eelprojektile jäetud alles jõesängi nendesse lõikudesse, kust jõgi on suunatud ümber uude sängi. Sellest tulenevalt ei kandu eemaldamata reostusest ohtlikud ained enam Kohtla jõkke. Kokkuvõttes ei vasta Keskkonnaameti hinnangul Purtse jõgi Sillaoru paisust kuni suudmeni elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kriteeriumidele, kuna on jääkreostuse mõjude tõttu jätkuvalt rikutud ja Sillaoru HEJ tööst tuleneb negatiivne mõju jõe hüdroloogilisele režiimile. Arvestades jõe potentsiaali, kui jääkreostuse ohutustamise projekt on ellu viidud, vajab ala täiendavat analüüsi ja hinnangut Natura 2000 võrgustiku alade kriteeriumide vastavuse osas. Jõesilmu elupaigana ei ole jõgi taastunud, lõhe laskujate arv on seni olnud vaid üle 2000 (potentsiaal 12 757, seega 6 x suurem kui reaalselt täna laskub). Joonis 3. Purtse jõe alamjooksu kaitse alla võtmine. Aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 2021). 178 Kesler M., Taal I., Svirgsten R. 2015. Kalanduse riiklik Andmekogumise programmi täitmine, vaalaliste juhusliku kaaspüügi hindamine Läänemerel ning soovitused kalavarude haldamiseks 2014. aastal. Töövõtulepingu 4-1.1/14/92 II vahearuanne (31.01.2014). Tartu 74 lk. 179 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015 Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes jääkreostuse ohutustamise eelprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne. Kasari jõestikus olevate loodusalade suurendamine Kasari jõestikus on väärtuslikumad elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), võldase ja paksukojalise jõekarbi elupaigad, juba kaitse alla võetud (vt. Sulu, Pilkuse, Paeküla, Kohatu ja Käntu-Kastja loodusala). Ei saa küll välistada, et lisauuringute läbiviimisel võib osutuda võimalikuks olemas olevate loodusalade suurendamine, näiteks saab kaitseväärtusena juba olemas olevate loodusaladele lisada jõesilmu. Samas on see võimalus hüpoteetiline ning olemas olevate teadmiste kohaselt (tabel 4) pole siiski võimalik hinnata, et Kasari jõestikus rakendatavad hüvitusmeetmed tagaks Jägala loodusalal kirjeldatud loodusväärtuste kaitse võrdses mahus. Kasari jõel asuvast Laastre paisust ülesvoolu jäävate alade kaitseväärtuste uurimisel tuleb täiendavalt hinnata, kas Laastre pais on praeguses seisus jõesilmule ületatav, ning kas seal on vaja teostada rändetingimuste parandamiseks täiendavaid töid180. Lisaks Jägala loodusala (Soome lahe vesikond) asendamine Kasari jõestikus (Lääne-Eesti vesikond) uute alade kaitse alla võtmisega on ilmselt vastuolus Natura võrgustiku geograafilise esindatuse ja sidususe säilitamise põhimõttega. 3.3.4. Hüvitusmeetmete ulatus, seire ja kavandatav kaitserežiim Ülevaade võimalikest hüvitusmeetmetest on esitatud tabelis 4 ja lisas 1. Osaliselt saaks kaitseväärtusi kompenseerida Vasalemma, Pirita, Purtse ja Kasari jõestikus. Kavandatavatele uutele loodusaladele tuleks rakendada analoogset kaitserežiimi, mis on Jägala loodusalal. Siseriiklikult moodustada (või laiendada) alale hoiualad ja liita Natura 2000 võrgustiku alade hulka loodusaladena. Kaitse-eesmärgid: I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Hüvitusmeetmed on seotud kas uute alade kaitse alla võtmisega ja nende lisamisega Natura 2000 alade võrgustikku loodusaladena. Loodusobjekti kaitse alla võtmist reguleerib looduskaitseseaduse ptk 2. Hüvitusmeetmete tehniline teostatavus sõltub eelkõige Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi võimekusest vastavate menetlustoimingute läbiviimisel. See võib aega võtta minimaalselt 2 aastat ja nõuab lisarahastust (lisa tööjõuressurss). Arvestada tuleb ka protsessi avalikustamisel ette tulla võivate probleemidega, nt nende HEJ ja paisude ja veehaarete omanike vastuseisuga, kelle objekte loodavad või laiendatavad Natura alad puudutavad. Hüvitusmeetmete sihtliikide lõhe, jõesilmu, võldase, paksukojalise jõekarbi muutusi jälgitakse riikliku seire raames. Tulemusi (liikide arvukus) hinnatakse 5 aastase seiresammuga. Hüvitusmeetmeid saab pidada piisavaks, kui liikide arvukused alal on stabiilsed või kasvavad. Juhul, kui liikide arvukused ei ole piisavad, tuleb ellu viia järelmeetmed, rakendades elupaikade täiendavat kaitset või elupaikade taastamist piirkonnas. Jõelise elupaiga seisundit hinnatakse VMK raames. Seisund peab olema vähemalt hea. Analüüsides hüvitusmeetmete võimalikku rakendamist, jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik samas või suuremas mahus kompenseerida. Vähemas mahus kompenseerimine oleks vastuolus Natura erandi tegemise põhimõtetega, mille kohaselt peavad hüvitusmeetmed tagama kahjustatud elupaigatüübi või liigi elupaiga Kesler, M. TÜ Eesti Mereinstituut. 2021. Eksperthinnang Jägala loodusala (EE0010150) võimalikele 180 hüvitusmeetmetele Natura erandi rakendamisel. samaväärse toimivuse, kui oli algse Natura 2000 ala puhul. Tuginedes sellele pole võimalik rakendada Jägala loodusalale Natura 2000 erandi tegemist. Lisaks sellele, et hüvitusmeetmetega ei õnnestu tagada Jägala jõe loodusala kaitseväärtuste ökoloogilist toimivust, ei võimalda hüvitusmeetmete rakendamine tagada ka vastavate kaitseväärtuste Natura 2000 võrgustiku alade geograafilist esindatust ja sidusust. Tabel 4. Jägala loodusala kaitseväärtuste võrdlus võimalike asendusmeetmetega Kaitseväärtus Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) Võrreldud jõelõigud Jõelõigu Kärestiku Lõhe pot pikkus pindala Seisund laskujate Paksukojali (km) (ha) (2014) hulk Jõesilm Võldas ne jõekarp Jägala loodusala 5 7,6 8500-12600 jah jah jah Vasalemma loodusala suurendamine kuni Munalaskme oja vajab suudmeni 12 1,9 kesine181 kuni 1900 jah jah uuringut Pirita loodusala suurendamine kuni vajab Vaskjala paisuni 12,1 2,9 hea kuni 2900 jah jah uuringut Hüvitusmeetmed kokku Vasalemma ja vajab Pirita 24,1 4,8 kuni 4800 esineb esineb uuringut Hüvitusmeetmete ebapiis piisavus 24,1 ebapiisav ebapiisav ebapiisav av ei ole teada Purtse jõe alamjooksule loodusala loomine 5,2 7,9 halb182 kuni 12757 ei esine esineb ei esine Kasari jõestikus loodusalade vajab vajab vajab vajab suurendamine uuringut uuringut uuringut uuringut esineb jah Hüvitusmeetmed kokku (+Purtse) 29,3 piisav piisav ebapiisav piisav ei ole teada 181 Kesise seisundi peamine põhjus oli pais, mis lasti alla 2018. Keskkonnaamet teostab alal elupaikade taastamistöid. 182 Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes viiakse ellu jääkreostuse ohutustamise eelprojektiga kavandatud tegevusi. 3.4. Järeldused Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik samas või suuremas mahus kompenseerida. Osaliselt saaks kaitseväärtusi kompenseerida Vasalemma, Pirita, Purtse ja Kasari jõestikus. See oleks vastuolus Natura erandi tegemise põhimõtetega, mille kohaselt peavad hüvitusmeetmed tagama kahjustatud elupaigatüübi või liigi elupaiga samaväärse toimivuse, kui oli algse Natura 2000 ala puhul. Tuginedes eelpool öeldule pole võimalik rakendada Jägala jõe loodusalale Natura 2000 ja erandi tegemist. Lisaks sellele, et hüvitusmeetmetega ei õnnestu tagada Jägala jõe loodusala kaitseväärtuste ökoloogilist toimivust, ei võimalda hüvitusmeetmete rakendamine tagada ka vastavate kaitseväärtuste Natura 2000 võrgustiku alade geograafilist esindatust ja sidusust. Kokkuvõte Natura erandi kohaldumisest Natura asjakohase hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et taotletavat tegevust pole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärke ja terviklikkust kahjustamata. Ebasoodne mõju avaldub nii elektritootmise kui ka selle eeldusena Jägala jõe paisutamise tagajärjel ning see mõju on ulatuslik ja pikaajaline. Mõjutatud on 16 ha ehk 100% elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260); 7,6 ha ehk 100% lõhe elupaiku; 7,6 ha ehk 100% jõesilmu elupaiku; 7,2 ha ehk 95% võldase elupaiku, kusjuures asurkond on killustatud; 7,2 ha ehk 95% paksukojalise jõekarbi elupaiku. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetlus on vajalik üksnes juhul, kui arendaja leiab negatiivsest hinnangust hoolimata, et kava või projekt tuleks siiski ellu viia ülekaalukatel avaliku huviga seotud põhjustel. See on võimalik üksnes siis, kui puuduvad alternatiivsed lahendused, ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kui Natura 2000 üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad asendusmeetmed. Sellistel juhtudel võib olla vajalik ka ettevaatuspõhimõtte rakendamine, eelkõige seoses kohaldatavate asendusmeetmete ulatusega. Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et Natura erand Linnamäe HEJ ja paisu puhul ei kohaldu, kuna alternatiivsed lahendused on olemas. Keskkonnaamet kaalus siiski ka avalikke huve ja leidis, et antud juhul ei esine ülekaalukat avalikku huvi. Samuti analüüsis Keskkonnaamet hüvitusmeetmete rakendamise võimalikkust ja leidis, et ei ole võimalik täies mahus rakendada hüvitusmeetmeid. Alternatiivide puudumisest Wooluvabrik OÜ eesmärgiks on elektritootmine Linnamäe HEJ-s võimsusega 1,15 MW ja aastatoodanguga 5-7 GWh, milleks paisutatakse Jägala loodusalal olevat Jägala jõge. Alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele on muudes asukohtades, muudel tehnoloogiatel hüdroenergia kasutamine (nt PHAJ) või muul viisil (nt biomassi, jäätme-, tuule- ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid) taastuvenergia kasutamine. Samuti on käesoleval ajal jätkuvalt reaalne alternatiiv põlevkivi baasil elektrienergia tootmine. Näitena on kavandatava Paldiski PHAJ nimivõimsus 520 MW, mis osutaks ühtlasi ka ELTS kohaselt elutähtsat teenust. Tootlikumad taastuvenergiaallikad Eestis on biomass, tuuleenergia, jäätmekütus ja päikeseenergia, mis on reaalseks alternatiiviks Natura ala kahjustavale hüdroenergia kasutamisele jõgede paisutamisel. Samaaegselt põlevkivi kasutavate elektrijaamade võimsuse kahanemisega on ette näha põlevkiviõli tootmise arendamist, mille efektiivsuse maksimeerimiseks on vajalik põlevkiviõli tootmise üheks jäägiks oleva uttegaasi kasutamine, sh elektritootmisel. Paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise lõpetamisel ja kaladele vaba pääsu tagamisel paisust üles- ja allavoolu oleks mõju Natura alale positiivne, kuna see võimaldaks taastuda elupaigatüübil jõed ja ojad ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadel ja nende asurkondadel ehk pikemas perspektiivis saavutada ala kaitse-eesmärgid ja taastada ala terviklikkus. Paisutuse likvideerimiseks, kaladele vaba pääsu tagamiseks Linnamäe paisust üles- ja allavoolu ja elupaikade taastamiseks on koostatud kalapääsu projektid, millest variant 1 kohaselt on võimalik säilitada valdav ja visuaalselt nähtav osa muinsuskaitsealusest Linnamäe paisust. Ülekaaluka avaliku huvi puudumisest Keskkonnaamet ei tuvastanud Linnamäe HEJ-s elektritootmises ja Linnamäe paisul paisutamises sellise ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, mille tõttu võiks loobuda Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisest ja ala terviklikkuse taastamisest. Tegevuse võib alternatiivide puudumisel heaks kiita üksnes siis, kui selle rakendamise eriti mõjuvad põhjused kaaluvad üles kaitse-eesmärkidele avaldatava mõju. Mõistet „ülekaalukate üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused“ ei ole direktiivis määratletud. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 teises lõigus nimetatakse selliste põhjuste näidetena siiski inimeste tervist, avalikku julgeolekut ja esmatähtsaid soodsaid tagajärgi keskkonnale. Seoses sotsiaalset või majanduslikku laadi „muude [ülekaalukate] üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega” selgub sõnastusest, et direktiivi kaitse-eesmärkidele võib vastukaaluks seada üksnes üldised huvid. Keskkonnaamet kaalus muude avalike huvidena elektritootmist, kultuuriväärtust, pinnavee kaitset, rekreatsiooni ja nahkhiirte kaitset. Elektritootmine Linnamäe HEJ-s ei ole ülekaalukas avalik huvi. Linnamäe HEJ (1,15 MW) seiskamine ei oma olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtsa teenuse osutaja elektrituruseaduse ja hädaolukorra seaduse mõistes (tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW). Muinsuskaitse ei ole ülekaalukas avalik huvi, muinsuskaitse huvid on võimalik tagada ka ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamata. Arvestades loodusdirektiivi nõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi ning olulist kahju Jägala loodusala kaitse- eesmärkidele ja terviklikkusele, on selles olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et muinsuskaitseline huvi ei õigusta elektritootmiseks ja paisutamiseks loa andmist. Keskkonnaamet on seisukohal, et võimalik on ühildada nii muinsuskaitselisi kui ka keskkonnakaitselisi huvisid säilitades Linnamäe paisu olulises osas ja taastades looduslähedase jõesängi praegu visuaalselt pinnasesse mattunud vasakkalda umbpaisu asukohas. Jägala_4 vooluveekogumi seisundit mõjutavaks oluliseks teguriks on Linnamäe pais ning Linnamäe pais on probleemne, kuna takistab kalade rännet paisust ülesvoolu kuni Jägala joani (looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke. Veekaitse eesmärki, tagada pinnaveekogumi hea seisund, aitab saavutada paisutuse avamine ning kalade vaba liikumise tagamine paisust üles- ja allavoolu. Rekreatsiooni eesmärgil paisjärve säilitamine ei kaalu üle riiklikke ja rahvusvahelisi eesmärke Natura 2000 alal ning ala on rekreatiivselt kasutatav ka ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamiseta. Nahkhiirte kaitse ei kaalu üle riiklikke ja rahvusvahelisi eesmärke Natura 2000 alal ning on tagatud ka ilma Linnamäe HEJ-s elektrit tootmata ja Linnamäe paisul paisutamata. Hüvitusmeetmete rakendamisest Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik samas või suuremas mahus kompenseerida. Osaliselt saaks kaitseväärtusi kompenseerida Vasalemma, Pirita, Purtse ja Kasari jõestikus. See oleks vastuolus Natura erandi tegemise põhimõtetega, mille kohaselt peavad hüvitusmeetmed tagama kahjustatud elupaigatüübi või liigi elupaiga samaväärse toimivuse, kui oli algse Natura 2000 ala puhul. Tuginedes eelpool öeldule pole soovitatav rakendada Jägala jõe loodusalale Natura 2000 ja erandi tegemist. Lisaks sellele, et hüvitusmeetmetega ei õnnestu tagada Jägala jõe loodusala kaitseväärtuste ökoloogilist toimivust, ei võimalda hüvitusmeetmete rakendamine tagada ka vastavate kaitseväärtuste Natura 2000 võrgustiku alade geograafilist esindatust ja sidusust. Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine Tagantjärele Natura hindamine Koostaja: Keskkonnaamet. Töögrupp: Maret Vildak (vastutav täitja, mõjude hindamine Natura alale, leevendavad meetmed, järeldused), Hanna-Liis Heinla1 (taotletava tegevuse kirjeldus), Kristi Pai ja Riina Kotter (Natura ala kaitse-eesmärgid), Nele Väits2 ja Kerli Pettai (mõjude hindamine Natura alale, leevendavad meetmed, järeldused), Märt Öövel ja Irma Pakkonen (nõustajad). Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2 I Natura asjakohane hindamine ........................................................................................................... 3 1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus ..................... 3 1.1. Taotletav tegevus .......................................................................................................................... 3 1.1.1. Asukoht ................................................................................................................................. 3 1.1.2. Eesmärk ................................................................................................................................. 3 1.1.3. Tegevuse kirjeldus ................................................................................................................. 3 1.2. Natura ala iseloomustus................................................................................................................ 3 1.2.1. Elupaigatüübid....................................................................................................................... 6 1.2.2. Liigid ..................................................................................................................................... 7 2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ........................................................................ 10 2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele .......................................................................... 10 2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad .................................................................................................... 10 2.1.2. Liigid ................................................................................................................................... 16 2.2. Koosmõjud ................................................................................................................................. 26 3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust ................................... 28 4. Leevendavate meetmete kavandamine .............................................................................................. 31 4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus ................................................................................... 31 4.2. Järeldused ................................................................................................................................... 37 5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus.......................................................................... 38 1 Töösuhe lõppenud 2 Töösuhe lõppenud 1 Sissejuhatus Arvestades Riigikohtu Halduskolleegiumi haldusasjas nr 3-17-1739 langetatud otsust, tuleb Linnamäe paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena3. KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi4 art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. LKS § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 laienevad alates Natura ala moodustamisest püsivalt projekti elluviimisele ja selle tagajärgedele, nt rajatise kasutamisele ka siis, kui projekti elluviimisega on alustatud enne Natura ala moodustamist5. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 aluseltuleb antud juhul selle sätte tähenduses vajaliku meetmena läbi viia tagantjärele hindamine, mis peab vastama loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Keskkonnaamet peab pädeva asutusena haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et hinnata korduva loa taotlemise menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg- le 2. Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3)6. Natura hindamise nõuded tulenevad loodusdirektiivi art 6 lg-st 3. Selle rakendamist on selgitatud Euroopa Komisjoni tellimusel valminud juhendis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted7“ (edaspidi elupaikade direktiivi juhend) ptk-s 4. Praktilisi nõuandeid antakse loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohase hindamise ehk Natura hindamise läbiviimiseks juhendis „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi art 6 lg 3 rakendamisel Eestis”8. Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) Natura 2000 ala terviklikkusele lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, kas ja kuidas tegevus ohustab ala terviklikkust, või ei ohusta. Võimaliku ebasoodsa mõju hindamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult praeguse seisundi halvenemist, vaid ka muutusi, mis võivad takistada kaitse-eesmärkide saavutamist, kui need nõuavad praeguste tingimuste parandamist. 3 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 18. Arvutivõrgus: 3-17-1739/80 (riigikohus.ee) 4 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043. 5 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 24 (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-293/17: Coöperatie Mobilisation, p 85; C-404/09: Alto Sil, p 125; C-226/08: Stadt Papenburg, p 48-49). Arvutivõrgus: 3- 17-1739/80 (riigikohus.ee) 6 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 kohtuotsuse p 25 haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus 3-17-1739/80 (riigikohus.ee) 7 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 8 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: https://envir.ee/media/1353/download 2 I Natura asjakohane hindamine 1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus 1.1. Taotletav tegevus 1.1.1. Asukoht Tegevus toimub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas Muinaslinna tee 5 kinnistul (kinnistusraamatu registriosa nr 6321702, katastritunnus 24505:002:0030). 1.1.2. Eesmärk Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamine ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ) hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks (Linnamäe HEJ aastane toodang jääb vahemikku 5–7 GWh). 1.1.3. Tegevuse kirjeldus Tegevuseks on Jägala jõe9 paisutamine Linnamäe paisul10 ja hüdroenergia kasutamine Linnamäe HEJ-s 24 h/ööpäevas aastaringselt. Elektritootmiseks vajalikud paisutuskõrgused Linnamäe paisul on järgmised: normaalpaisutustase 10,0 abs m, madalaim paisutustase 9,2 abs m ja kõrgeim paisutustase 11,7 abs m. Hüdroenergiast elektrienergia tootmine toimub kolme Waterpump OY mittereguleeritava propellertüüpi turbiin-generaatoriga, mille võimsused on vastavalt 341 kW, 384 kW, 427 kW (summaarne võimsus 1152 kW). Vee vooluhulk võimsuse 341 kW juures on 4,0 m³/s, võimsuse 384 kW juures 4,5 m³/s ning 427 kW juures 5,0 m³/s. Kõikide turbiinide töörõhk on 10 m. Vastavalt tegelikule vee vooluhulgale käitatakse erinevaid turbiine nii, et on tagatud veehoidla veetase lubatud piirides ja paisu alumises biefis sanitaarvooluhulk 1,34 m3. Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise tulemusena on tekkinud veekogu Linnamäe paisjärv11 peegelpindalaga 31,1 ha. 1.2. Natura ala iseloomustus Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-s 70 ja Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615). LKS § 70 kohaselt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Vastavalt korralduse nr 615 lisa 1 p 2 ap 56 on Natura 2000 loodusalaks esitatud Jägala loodusala12, mis hõlmab Jägala jõe hoiuala13. Lisaks Jägala jõe 9 Keskkonnaregistrikood VEE1083500. 10 Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS012350. 11 Keskkonnaregistrikood VEE2024510. 12 Ala kood EE0010150 13 Keskkonnaregistri kood KLO2000001 3 hoiualale jääb Jägala loodusala koosseisu ka kaitstav looduse üksikobjekt Jägala juga14. Jägala loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitseks ning II lisas nimetatud liikide jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio), lõhe (Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitseks. Jägala loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12.11.2007 otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt loodusdirektiivile vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008)15. Jägala loodusala pindala on 29,4 ha. Jägala jõe hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”. Hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse. Jägala jõe hoiuala koosseisu jääb Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni suudmeni ja Jõelähtme jõe alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni 16. Hoiuala pindala on 27,9 ha. Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala asuvad Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu, Manniva, Jõelähtme, Koila, Koogi ja Jägala-Joa külas. Loodusdirektiivi art 3 lg 1 alusel ja koostoimes LKS §-dega 1, 3, 32 ja 70 on Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste poolt koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt läbiviidud projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja elupaikade kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle lisajõgi, Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka sealsete liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud I prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Jägala jõgi esitati suudmest kuni Jägala joani Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja eelkõige jõelise elupaiga (elupaigatüüp jõed ja ojad, 3260) taastamispotentsiaali pärast. Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. a esitatud aruandes loodusdirektiivi rakendamise kohta (periood 2013-2018)17 on toodud muuhulgas Jägala loodusalal esinevate 14 Keskkonnaregistri kood KLO4000058 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32008D0024 16 keskkonnaregistri kood PAIS014160, Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme jõel ca 600 m kaugusel suudmest asukohaga Koogi küla Jägala-Joa tee 33 (kinnistusraamatu registriosa number 2142102, katastritunnus 24504:008:1470 17 Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/ lõhe: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar&region=BOR võldas: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&re gion=BOR jõesilm: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis&region =BOR paksukojaline jõekarp: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus&region= BOR 4 elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitsealuste liikide üleriigilised seisundihinnangud, ohutegurid ja meetmed soodsa seisundi saavutamiseks: 1) Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine. 2) Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine juba rikutud alade arvelt. 3) Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on välja toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja hüdroloogilistest muutustest mõjutatud elupaikade taastamine. 4) Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et leevendataks surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine. 5) Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud. Jägala loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi saavutamisse. Vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg-le 1 koostatakse loodusaladele vajadusel kaitsekorralduskava, kus määratakse alapõhised täpsustatud kaitse-eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Elupaikade direktiivi juhendi ptk 2.3.1 ja 2.3.3 kohaselt põhinevad kaitse-eesmärgid elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistel vajadustel. Elupaikade direktiivi juhendi ptk 2.4.1 kohaselt on ala kaitse-eesmärgid sõnastatud kaitsekorralduskavas. Natura standardsel andmevormil18 toodud andmetest tuleb lähtuda olukorras, kus ala osas ei ole koostatud kaitsekorralduskava19. Kaitse-eesmärkide seadmisel arvestatakse eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamise vajadust (LKS § 3). Liigi või elupaiga soodne seisund ei ole seostatav loodusala moodustamise hetkel valitseva olukorraga, kuna Natura 2000 võrgustiku alade eesmärk on ka elupaikade ja liikide soodsa seisundi taastamine. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas aastateks 2017‒202120 (edaspidi kaitsekorralduskava või KKK) on toodud hoiuala ja loodusala täpsustatud kaitse-eesmärgid, antud hinnang jõed ja ojad, 3260: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Freshwater+habitats&subject=3260&region =BOR (28.08.2021) 18 Jägala loodusala standardne andmevorm arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 19 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 20 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/15, kaitsekorralduskava muudetud peadirektori 05.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26. 5 põhiväärtuseks olevate liikide ja elupaiga seisundile, kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Nii elupaigatüübi jõed ja ojad kui ka kaitse- eesmärgiks olevate liikide kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul. 1.2.1. Elupaigatüübid Jägala jõe hoiuala ja Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse. 1.2.1.1. Jõed ja ojad (3260) Elupaigatüüp hõlmab Eestis vooluveekogude lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Nendeks on jõed ja ojad, millel on säilinud looduslik looklev meandritega voolusäng, samuti soodid, kärestikud ja joad; mille vee kvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud/halvenenud; mille vees või kaldaribal kasvab haruldasi/ohustatud taimeliike või taimekooslusi, või on elupaigaks haruldastele/ohustatud loomaliikidele; mis on kalade tähtsaks kudemispaigaks. Eelkõige väärivad tähelepanu kõrgustikelt algavad vooluveed, kus leidub jugasid ja kivise-kruusase põhjaga kärestikke. Väärtuslikud on ka allikatest algavad 20 külmaveelist jõge ning loodusliku sängiga looklevad tasandikujõed, mis moodustavad vanajõgesid ning kus leidub ka kärestikke või kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga lõike. Sellised jõed loovad elupaiku, mida asustab liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Elupaigatüüpi arvatud jõgede ja ojade veekvaliteet peab olema piisavalt hea, et seal saaksid elada reostuse suhtes tundlikud liigid. Erilist kaitset väärivad Põhja-Eestis pankrannikut läbivad ning Lõuna-Eestis liivakivipaljanditega maalilisi ürgorge moodustavad jõed, samuti sala- ning karstijõed21. Elupaigatüübiks jõed ja ojad (3260) on määratud Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni suudmeni (u 4,5 km => Jägala joast kuni Linnamäe paisjärve alguseni u 1,2 km; Linnamäe paisjärve alune jõe osa u 1,9 km; Jägala jõgi paisust (elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist22) allavoolu kuni suudmeni u 1,4 km) ja Jõelähtme jõe alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni (u 0,6 km). Vastavalt Natura standardsele andmevormile23 on elupaigatüübi pindala 27 ha, esinduslikkus B (hea) ja üldine looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus). Kaitsekorralduskavas on elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Samuti on eesmärgiks elupaigatüübi esinemine 11 ha suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav). 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C on silmas peetud Linnamäe paisjärve alust jõeosa. Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedane seisund Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealad on taastunud. Elupaigatüübi esinemine 16 ha suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea). 21 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium, Tallinn. 22 registri number 30418 23 Arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 6 Elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul. 1.2.2. Liigid Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide lõhe (Salmo salar), hariliku võldase (Gottus gobio) ja jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaikade kaitse. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks eespool nimetatud liikidele ka paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitse. 1.2.2.1. Lõhe (Salmo salar) Lõhe24 on torpeedokujulise, külgedelt mõnevõrra kokku surutud kehaga kala, kes võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks ja 30 kg raskuseks. Kala selg on pruunikas või hallikas, hõbedastel külgedel esinevad mustad täpid. Kõhualune on valkjas, sabauime serv on nõgus. Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Mitmetes Eesti lõhejõgedes (Kunda, Jägala jne) on alamjooks paisudega tõkestatud ning seetõttu ulatuvad kudemisränded nendes jõgedes enamasti vaid paari kilomeetrini. Kudemispaikadeks on kivise ja kruusase põhjaga kärestikualad. Lõhe noorjärgud elavad üks kuni kolm aastat jões ning seejärel laskuvad smoltidena Läänemerre. Alates 20. saj algusest on Eesti lõheasurkondade seisund oluliselt halvenenud. Põhjuseks on paisudega tõkestatus ja vee reostus. Kaitsekorralduskavas on kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis- ja noorjärkude kasvualad on Jägala jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad ning eelduste loomine loodusliku elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks. Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): lõhele sobivad sigimis- ja noorjärkude kasvualad on Jägala jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad ning looduslik elujõuline lõhepopulatsioon on taastunud. Lõhe soodsa seisundi saavutamiseks on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala jõel joa ja Linnamäe paisjärve vahelisel alal ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala jõe kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha, Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha) ja taastootmise potentsiaal on hinnanguliselt vähemalt 8500-12600 laskujat aastas. Lõhe kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist. 1.2.2.2. Harilik võldas (Cottus cobio) Võldas on väike, tõlvja keha ja lameda peaga kala, kes kasvab tavaliselt kuni 13 cm pikkuseks. Võldasel puuduvad soomused, keha on osaliselt kaetud väikeste ogadega. Iseloomulikud on suured ümarad rinnauimed. Võldas on põhjaeluviisiga kala ja asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Asustab püsivalt kõrge vee hapnikusisaldusega veekogusid. Eestis on võldas paljudes jõgedes tavaliseks liigiks, kuid mõnedes jõestikes ta levikutõkete tõttu puudub. Kaitsekorralduskavas on võldasele kaitse-eesmärgiks seatud, et võldas asustab sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala ulatuses. 24 Siin ja edaspidi on liikide üldises kirjelduses kasutatud: Vilbaste, K. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn. 7 Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): võldas asustab sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala ulatuses. Võldase kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist. 1.2.2.3. Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Jõesilmu keha on angerjalaadne, tema pikkus on 23–45 cm. Selja värvus on oliivroheline, pronksjas või must. Küljed on sinakashallid või pronksjad ning kõhualune kollakasvalge. Silmu suuava ümbritseb imilehter. Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdekalaga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilmu vastsed elavad jões 4–5 aastat ning pärast moonet rändavad noored jõesilmud merre. Kaitsekorralduskavas on jõesilmule kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad. Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad ja kasutatavad. Jõesilmu soodsa seisundi saavutamiseks on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala jõe kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha, Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha). Jõesilmu kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist. 1.2.2.4. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) Paksukojalise jõekarbi koda on ovaalse ja kergelt neerja kujuga ning seestpoolt tihti kaetud roosaka pärlmutterkihiga. Heades tingimustes kasvab paksukojaline jõekarp 7–8 cm pikkuseks. Koja värvus on tumepruun, noortel isenditel on koda heledam. Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Sobivad on neutraalse ja kergelt aluselise veega veekogud. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Eestis on liik ajalooliselt olnud võrdlemisi laia levikuga, kuid viimastel aastakümnetel on levila ja arvukus oluliselt kahanenud. Mitmetes paksukojalise jõekarbi asurkondades on täheldatud kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. Suurimaks ohuks on maaparandus ja põllumajanduslik reostamine. Olulisteks ohuteguriteks on ka veetemperatuuri ülemäärane tõus, setete koormus ning veetaseme muutused. Kaitsekorralduskavas on paksukojalisele jõekarbile kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks Jägala jõe hoiualal. Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): paksukojalise jõekarbi elujõuline asurkond Jägala jõe hoiualal on säilinud ja liik kasutab elupaigana kõiki kiirevoolulisi jõesängi osasid kogu hoiuala ulatuses. Paksukojalise jõekarbi kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist. 1.2.2.5. Saarmas (Lutra lutra) Saarmas on kuni pooleteise meetri pikkune poolveeline kiskja. Keha katab pruun tihe karv, mis on kõhupoolelt heledam. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt 8 videvikus. Saarmas asustab jõgesid ja järvi, aga ka ojasid ja suuremaid kraave. Saarma arvukus väheneb kogu maailmas, põhjuseks on elupaikade kadumine ja reostumine. Kaitsekorralduskavas on saarmale kaitse-eesmärgiks seatud liigi esinemine Jägala jõe hoiualal. Pikaajaline kaitse-eesmärk (30 a): saarma esinemine Jägala jõe hoiualal. Kaitsekorralduskavas saarma kaitse-eesmärgi saavutamiseks meetmeid ette ei nähta. 9 2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele 2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele 2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad Elupaikade ja liikide looduskaitseline seisund on soodne, kui esinduslikkuse hinnang on kõikidel juhtudel A. Jägala loodusalal Linnamäe paisjärve alla uputatud alal praegu elupaigatüüpi 3260 ehk jõed ja ojad määratletud ei ole. Üldine esinduslikkuse hinnang vastavalt Natura standardandmebaasile on B ehk hea. Seega ka liikide elupaigad ja liigid ise ei ole soodsas seisundis. Seega on vajalik soodsa seisundi taastamine, mille tulemusena elupaigatüüp jõed ja ojad on saavutanud looduslähedase seisundi Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealad on taastunud, liikide asurkonnad on taastunud ja saavutanud oma taastootmispotentsiaali, st elupaigatüübi jõed ja ojad esinemine 16 ha suurusel alal esinduslikkusega A ehk väga hea (LKS § 70). Vastavalt Natura standardsele andmevormile25 on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) katvus hoiualal 27 ha, sellest 16 ha moodustab paisjärv, kusjuures järve pindala on esitatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusele nr 144 lisatud kaardi järgi, millel on paisjärve kujutatud enne paisu rekonstrueerimist olnud ulatuses (hetkel on Linnamäe paisjärve pindala EELISe järgi 31,1 ha). Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013.–2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute26 (edaspidi 2013.-2014. a uuringud) kohaselt on elupaigatüübi asjakohane pindala 11 ha. Sellest moodustab Jõelähtme jõe alamjooks ja Jägala joast ülesvoolu jääv Jägala jõe osa 0,6 ha; Jägala jõgi joast kuni Linnamäe paisjärveni 2 ha; Jägala jõgi Linnamäe paisust (elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga 30418) allavoolu kuni hoiuala lõpuni 8,4 ha. 2013.-2014. a uuringute tulemusest lähtuvalt on elupaigatüübi esinduslikkus A (väga hea) ja üldine looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus). Esinduslikkuse hinnangu tõstmisel on arvestatud Jägala joa ja joast allavoolu kuni paisjärveni jäävate kärestike kui Eestis tähelepanuväärsusete jõeosadega ning looduslikus seisundis oleva Jõelähtme jõe alamjooksuga27. Linnamäe paisjärve alla jääb u 5 ha suurune Jägala jõe osa, mis paisjärve likvideerimisel lisanduks elupaigatüübi jõed ja ojad hulka, praegu seal elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) puudub28. Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitsekorraldusperioodil kaitse-eesmärgiks eelduste loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Elupaigatüübi esinemine 11 ha29 suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav). Pikaajaliselt tuleb saavutada elupaigatüübi jõed ja ojad soodne seisund ehk elupaigatüüp jõed ja ojad esinduslikkusega A hõlmab Jägala loodusalal 16 ha. Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiganõudlusest tulenevalt on oluline jõe kui elupaigatüübi hea füüsiline kvaliteet, mille eelduseks on piisav hulk kärestikulisi, kivise- 25 Arvutivõrgus N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 26 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 27 AS Maves, 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne. 28 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 29 Elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga 30418 10 kruusase põhjaga ja kiirevoolulisi jõelõike. Lõhele on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimis- ja noorjärkude kasvualaks. Jõesilmule on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimisalaks, samal ajal vastsetele sobib elupaigaks aeglasema voolu ja pehmemate põhjasetetega potamaalne jõeosa. Võldase elupaigaks on kiirevoolulised lõigud, tüüpilised elupaigad asuvad jõe kaldavööndis või madalatel kiirema vooluga aladel: noorjärgud esinevad enamasti kaldaäärses madalvees, vanemad isendid sügavamates kohtades. Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks võivad olla kiirevoolulised voolusängi kohad. Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel on lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimisel 2013.-2014. a uuringute raames selgitatud välja kärestikuliste elupaikade ulatus, paiknemine ja seisund. Loodusala piires on kärestikulisi elupaiku kokku 7,6 ha, mis paiknevad alljärgnevalt.30,31 Jägala jõe suue on merele hästi avatud ja sügav ning suudme leidmine ning jõkkeränne siirdekaladele probleemiks pole. Suudmest ülesvoolu on 1400 m pikkune sügav ja aeglase vooluga lõik millest ülesvoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga ala. Viimati mainitud jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme säilitanud osa. Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe, meriforelli, jõesilmu ja vimma koelmualana halb. Kõnealune ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning selle lang on väga väike. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda) jääb samuti jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee madala taseme korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid merevee taseme tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks. Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi. Linnamäe paisust ülesvoolu jääb paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik. Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast allavoolu paikneva 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik oleks seega valdavalt kärestikuline. Konservatiivse hinnangu puhul on alal u 5,0 ha suurune koelmuala. Jõeline ala taastub Jägala Energy32 HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu. Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt kärestikuline. Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee tingimustes on kärestiku pindala u 1,5 ha. Lõhele kudemiseks sobivat piisavalt väikse fraktsiooniga kruusa leidub väikeste lapikestena eelkõige jõe kallaste läheduses. Jõesilmule leidub lõigus piisavalt kudemiseks sobivaid kruusaseid kohti, kuid vastsete elupaigaks sobivaid liivaseid ja mudaseid kohti sisuliselt ei esine. Jõelähtme jõe suudmest ülesvoolu kuni Jägala joani on 280 m pikkune jõelõik väga suure languga. Praktiliselt terves lõigus on jõepõhjaks erineva suurusega paekivi plaadid. Lõhe noorkalade elutingimusi antud lõigus loeti headeks, kuid kudemiseks sobivat kruusa leidub vaid vahetult joa all parema kalda juures oleval põndakul ja väiksel alal Jõelähtme jõe suudme juures oleva saare juures. Koelmute vähesuse (kokku 0,4 ha) tõttu võib lõhe noorkalade arvukus joa alusel lõigul Jõelähtme jõe suudmest allavoolu jäävate aladega võrreldes madalamaks jääda. Joast allavoolu asuvast kärestikust juhib vett mööda Jägala Energy HEJ. Kärestikult vee kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana. Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele siirdekaladele koelmuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal ning need alad võivad 30 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 31 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 32 registrikood 10480870 11 vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul. Jõelähtme jõgi on suudmest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline. Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m pikkuse ja ca 0,40 ha suuruse kärestiku kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Forell seevastu eelistabki kudeda ja noorkalana elada väikestes jõgedes ja isegi ojades. Alamjooksu lõiku kuni Lundi paisuni loeti forelli sigimis- ja noorkalade kasvualana väga heaks. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks faktoriks.33,34 Olulisemad tegurid, mis avaldavad kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Esmane ebasoodne mõju Natura elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) avaldub Jägala jõe tõkestamises ja paisutamises Linnamäe paisul, kuna sellega kaasneb kalastiku vaba liikumise tõkestamine paisust üles- ja allavoolu, u 5 ha suuruse väärtusliku (kärestikulise) jõelise elupaiga uputamine ja uputatud alale setete kuhjumine ning paisu purunemisest või vee allalaskmisest tulenev settereostuse oht. Hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks avaldab samuti elupaigatüübile jõed ja ojad ebasoodsat mõju. Ebasoodsad mõjud kaasnevad eelkõige hüdroelektrienergia tootmisest tuleneva tsüklilise veekasutusega, mis täiendavalt jõe paisutamisele muudab elupaigatüübi seisundit negatiivses suunas (mõlemad tegurid koos ja eraldi muudavad jõe looduslikku veerežiimi). Loodusliku veerežiimi muutmine ja selle käigus veetaseme pidev kõigutamine mõjutab negatiivses suunas vee-elustikku, sh mitmeid Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liike. Sellest annab tunnistust lõhe noorjärkude väga väike ja ebaregulaarne esinemine Linnamäe HEJ allavoolu jäävas jõelõigus vaatamata sellele, et sugukalu on jões kudeajal rohkesti. Täiendav negatiivne mõju avaldub noorjärkude laskumisel läbi turbiinide, kuna sellega kaasneb suur suremus. Tegevusest tulenev mõju Jõeline (kärestikuline) elupaik on uputatud paisjärve alla. Paisud ehitatakse enamasti kärestikulistele jõelõikudele ja pigem nende lõpuossa. Linnamäe paisust ülesvoolu jääb paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik. Jõeline ala taastub Jägala Energy HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu. Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast allavoolu jääva 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel oleks taastuv jõelõik seega valdavalt kärestikuline. Tõenäoliselt on väiksema langu tõttu kärestikud siiski joa aluse lõiguga võrreldes laugemad, põhjatüübis võib esineda rohkem peenema fraktsiooniga kruusa ja jõgi võib olla laiem. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks konservatiivse hinnangu puhul uputatud u 5,0 ha suurune koelmuala35. Arvestades, et KKK-ga on Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine elupaigatüübi 3260 ehk jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängis ja pikas perspektiivis elupaigatüübi jõed ja ojad soodsa seisundi saavutamine, ei võimalda paisutuse jätkamine loodusala eesmärkide saavutamist. Paisutustaseme alandamine teataval määral tooks kaasa paisjärve veepeegli pindala vähenemise, kuid Linnamäe paisjärve alusel jõelõigul elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) 33 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 34 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 35 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 12 taastumiseks esinduslikkusega A on vajalik, et jõelõik oleks kogu ulatuses looduslikult lookleva voolusängiga, mille veekvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud ning mis on sobilik elupaik ohustatud liikidele ning tähtsaks kudemisalaks kaladele36. Oluliseks ebasoodsaks mõjuks on ka paisjärvealuste kärestike mattumine setete alla ja settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele kärestikele. Paisjärve põhja kuhjuvad setted matavad kärestikke, samuti on oht ka setete kandumiseks avariide või remont/ehitustööde ajal allavoolu. Linnamäe paisust allavoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga ala. See jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme säilitanud osa. Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe ja jõesilmu koelmualana halb, kuna see ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning selle lang on väga väike. Kõrge mereveetaseme puhul on kärestik üle ujutatud ning see omakorda halvendab oluliselt siirdekade sigimis- ja noorkalade elutingimusi. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda) jääb samuti jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee madala taseme korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid merevee taseme tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks. Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi. Linnamäe paisust allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud setete kandumisega allavoolu. Nt 2002. a Linnamäe HEJ põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisust allavoolu jääv lõhe paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja paisust allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut ei tabatud37. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem Linnamäe paisjärve alalt sette eemaldamist toimunud. Paisutamise jätkumisel esineb ka edaspidi jõesängi mattumine setetega ning oht nende setete kandeks paisust allavoolu, mis võib mõjutada negatiivselt elupaigatüüpi jõed ja ojad (koelmualade kvaliteeti) ja selle tagajärjel kaitse-eesmärgiks olevate liikide arvukust. Pais ja paisutus killustavad elupaika ja tõkestab vee-elustiku liikumist paisust üles- ja allavoolu. Seetõttu on ka jõe-elustiku asurkonnad killustatud, ühe tervikliku ja elujõulise asurkonna asemel on mitu väikest ja vähem elujõulist. Samuti esineb ebasoodne mõju hüdroelektrienergia tootmisest tulenevast tsüklilisest veekasutusest, kuna kõikuva veetaseme tõttu jäävad elupaigad HEJ-st allavoolu ajuti kuivale, mis mõjuvad vee-elustikule negatiivselt või lausa hukutavalt. Nende ohutegurite mõju hinnatakse põhjalikult ptk-s 2.1.2, mistõttu siinkohal ei hakata järeldusi dubleerima. Paisjärves toimub intensiivsem pinnaveekihi soojenemine ning aurumine, mis muudab elupaigatüübi jõed ja ojad ning elupaikade kvaliteedi halvemaks jahedalembestele kalaliikidele (nt lõhelistele). Lisaks kudemise ajal jões veedetud ajale veedab lõhe oma elutsüklist u 2 aastat jões tähniku elujärgus. Ka selles elujärgus on vajadus kindlale temperatuurivahemikule, mistõttu suvised temperatuuritõusud võivad mõjutada otseselt lõhe arvukust. On teada, et lõheliste eluks sobiva temperatuurivahemiku ülempiir on 19-22 kraadi, kuid väga soojade suvede korral tõuseb veetemperatuur paisjärves kõrgemale, mis viib lõheliste kõrgendatud suremuseni (lakkab toitumine, häiritud on ainevahetuslikud protsessid). Lisaks sellele vajab lõheliste mari kudepesades haudumise perioodil (detsember-mai) head hapnikurežiimi ning ühtlast temperatuuri. Paisjärvest allavoolu väheneb aga vees sisalduva hapniku hulk, veetemperatuur on kõikuv ning see omakorda võib viia marja hukkumiseni. 36 Paal jt, 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Lk 97-98. 37 TÜ Eesti Mereinstituut, 2017. Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks aastatel 2015-2017. Arvutivõrgus: akp_2016_lohe_ja_meriforell_0.pdf (envir.ee) 13 Veetemperatuuri tõus suurendab ka kalahaiguste leviku ohtu. Liigselt soojenev vesi põhjustab lõhelistel (eeskätt meriforellil, aga mingil määral ka lõhel) proliferatiivset neeruhaigust (PKD – proliferative kidney disease). PKD intensiivistunud levik on seotud antropogeensete teguritega nagu jõgede paisutamine, eutrofeerumine ning üldisemalt ka kliimasoojenemine. Tegemist on parasitoloogilise haigusega, mille vaheperemeheks on magevee sammalloomad ning peremeesorganismiks lõhelised. On teada, et PKD kulg on sõltuv veetemperatuuri tõusust, kuna peremeesorganismi immuunvastus on madalal temperatuuril alla surutud ning infektsioon on kõige intensiivsem suveperioodil. Haiguse kulg on kõrgema veetemperatuuri juures letaalsem - laboritingimustes on täheldatud, et 5-10oC juures hukkub 5– 10%, 18oC juures 80-90% kaladest. Eestis on selle haiguse leviku ja esinemist suurendavate faktorite kohta teostatud uuringuid nii Altja ojas kui ka Mustojas (Vihula paisjärvede mõju)38. Kokkuvõtvalt, paisutuse esinemisel tänases ulatuses uputab Linnamäe paisjärv ja matab setete alla u 5 ha ulatuses Jägala loodusala koosseisu arvatud Jägala jõe sängist, mis moodustab võimalikust Jägala loodusalal esineva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindalast ~1/3. Lisaks esineb settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele elupaikadele. Arvestades, et elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) esinemisala jääb paisust ja paisjärvest üles- ja allavoolu ning kõrge taastamisväärtusega elupaik Linnamäe paisu ja paisjärve alla, põhjustab paisutamine nii elupaigatüübi osalist hävimist kui ka elupaigatüübi killustamist. Kuna hüdroelektrienergia tootmiseks on madalveeperioodidel vajalik vett koguda, on sellest tegevusest mõjutatud Jägala jõe looduslik veerežiim Linnamäe HEJ-st allavoolu. Seega on paisutamisel ja elektrienergia tootmisel negatiivne mõju ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mida sanitaarvooluhulga pidev tagamine ei kompenseeri. KKK kohaselt on kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks eelduste loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. KKK-ga seatud eesmärki ei ole võimalik täita kui Jägala jõel jätkub Linnamäe paisukehast tulenev paisutus ja säilib vee-elustiku jaoks rändetõke. Elektrienergia tootmisega kaasnev tsükliline veekasutus halvendab jõe veerežiimi ning paisust allavoolu jääva jõesängi kudemisalade kvaliteeti. Muude tegevuste koosmõju Linnamäe HEJ ja paisu mõju ulatub Linnamäe paisust ülesvoolu kuni sinnamaani, kus taastub jõeline elupaik - Jägala Energy HEJ turbiini väljavoolukanali suubumisest Jägala jõkke u 100 m allavoolu. Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt kärestikuline. Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee tingimustes on kärestiku pindala u 1,5 ha. Linnamäe paisust ülesvoolu paikneb Jägala Energy OÜ-le39 kuuluv Jägala Energy HEJ. Jägala Energy hüdrosõlme kooseisu kuuluvad sildregulaator ja hüdroelektrijaam. Jägala Energy OÜ juhib Jägala joast u 400 m ülesvoolu (st ka Jägala joast ülesvoolu jäävas Jägala loodusala u 0,2 ha lõigus) paisusüsteemi ja derivatsioonikanalit kasutades jõevett elektrijaama. Kasutatav vesi suunatakse Jägala jõkke tagasi Jägala joa astangust allavoolu, joast u 900 m kaugusel. Jägala loodusala piir ulatub looduslikust rändetõkkest ehk Jägala joast u 50 m ülesvoolu, mistõttu Jägala Energy HEJ mõjutab Jägala loodusala seisundit eelkõige Jägala joa ja derivatsioonikanali suudme vahelisel maa-alal, aga ka joast ülesvoolu jäävas loodusala osas. Sellest tulenevalt on selles jõelõigus vooluhulk väiksem. Kärestikult vee kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana. Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele 38 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas 39 Registrikood 10480870 14 siirdekaladele kolemuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal ning need alad võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul.40 Seega koosmõjus Jägala Energy HEJ-ga kaasneb negatiivne mõju elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) eelkõige kärestikulise jõelõigu vooluhulga vähenemises. Samuti koguneb Jägala Energy paisukeha taha setteid, mis võivad kanduda allavoolu asuvatele kärestikulistele aladele, mattes seeläbi olulised kalade kudealad ja mõjudes negatiivselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile. Jägala Energy OÜ paisutab vett ja toodab elektrit vee erikasutusloa nr L.VV/32686041 (edaspidi Jägala Energy veeluba) alusel. Jägala Energy veeloa alusel tuleb muuhulgas teostada sette mõõtmist üks kord aastas. Põhjasetetest tingitud veekogu seisundi halvenemise korral on loa andjal õigus esitada täiendavaid tingimusi sette eemaldamiseks. Keskkonnaamet määras loale ka kõrvaltingimuse, et juhul, kui Jägala Energy OÜ vee erikasutus halvendab keskkonnatingimusi või takistab Lääne-Eesti vesikonna VMK-s seatud eesmärkide täitmist, on loa andjal õigus vee erikasutusluba nr L.VV/326860Jägala Energy veeluba muuta. Lisaks määras Keskkonnaamet kõrvaltingimuse, mille kohaselt juhul, kui paisutamine Linnamäe paisul lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta. Linnamäe paisu avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale suunatavate vooluhulkade osas42. Jägala loodusala koosseisu on arvatud ka Jõelähtme jõe osa, mis paikneb Lundi paisust kuni Jõelähtme jõe suubumiseni Jägala jõkke. Jõelähtme jõgi on suudemest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline. Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m pikkuse ja u 0,40 ha suuruse kärestiku kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Samas on see heaks kudealaks lõhest väiksematele kalaliikidele, nt forellile. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks faktoriks43. Lundi paisust ülesvoolu esineb 2013.-2014. a uuringute kohaselt sobivaid sigimisalasid ka jõesilmule, kuid Jõelähtme jõe alamjooksul varasemates katsepüükides jõesilmu esinemist ei ole tuvastatud. Seega juhul kui Linnamäe paisust oleks jõesilmule vaba pääs üles- ja allavoolu, tõkestaks Lundi pais silmude võimalikku rännet Jõelähtme jõe ülemjooksule, mis on asurkonna killustatusele selgelt negatiivne, kuid paisust ülesvoolu jääv ala ei ole hõlmatud Natura ala koosseisu. Ka Lundi paisust tulenevalt esineb mõningane oht setete ärakandeks. Jõelähtme jõe maht on oluliselt väiksem kui Jägala jõe maht (Jõelähtme jõe keskmine laius Lundi paisust allavoolu on ~12,5 m, Jägala jõe laius Jõelähtme jõega ristumisel ~27,5 m) ning jõgi voolab Lundi paisust ülesvoolu kuni karstiallikateni paealuskivisse lõhatud kanalis. Seetõttu on ka Lundi paisu taha koguneda võiva sette maht oluliselt väiksem kui Jägala Energy või Linnamäe HEJ paisude taha koguneva sette maht. Juhul kui ka settereostust võib esineda, hajub reostus enne kalastikule 40 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 41 registreeritud KOTKASes nr-ga DM-102066-1 42 Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1 43 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 15 väärtuslikumatele kudealadeni jõudmist. Eeltoodule tuginedes ei ole Lundi paisu näol tegemist olulise koosmõju tekitajaga settereostuse ohtu arvestades. Lundi paisjärv nagu iga teine paisjärv muudab vee füüsikalisi omadusi, mis näiteks suvisel perioodil ilmneb vee soojenemise näol ning hapnikusisalduse languse kujul. Mõlemad muutused on negatiivse mõjuga nii lõhelistele kui ka muudele Jägala loodusalal kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele. 2.1.2. Liigid 2.1.2.2. Lõhe Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe elupaikade ja arvukuse osas on järgmine44: Jägala jõgi. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõeosa kvaliteet hinnati lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks (C45) ning sellest tulenevalt potentsiaalne laskujate hulk tagasihoidlikuks (kuni 60 laskujat). Jägala Energy HEJ väljavoolukanalist kuni Jõelähtme jõe suudmeni mõõdeti 2013. a 1,5 ha suurune lõhele vähemalt hea (A) kvaliteediga sigimis- ja noorkalade kasvuala. Lõigu loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks selle ala kvaliteeti lugeda isegi väga heaks (AA). Potentsiaalselt võiks sellelt alalt merre laskuda kuni 1500 lõhet. Loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks ala sobivust lugeda isegi väga heaks (AA) ning sellisel juhul oleks lõigu potentsiaalne laskujate hulk kuni 3000 isendit. Jõelähtme jõe suudme ja joa vahelist 0,4 ha suurust ala hinnati lõhele heaks (A) taastootmisalaks, mille potentsiaaliks on kuni 400 laskujat. Linnamäe paisjärve alla jääv jõeosa on praegu uputatud, kuid paisjärve likvideerimise korral võib potentsiaalselt arvestada kuni 5,0 ha suuruse koelmuala lisandumisega. Lõhe puhul tuleb lisanduva ala kvaliteeti lugeda vähemalt heaks (A) ning potentsiaalseks laskujate hulgaks kuni 5000 isendit. Kui ala lugeda väga heaks (AA), laskus alalt potentsiaalselt kuni 10 000 isendit. Jõelähtme jõgi. Jõelähtme jõe kõige suurem ja olulisem lõhe taastootmisala asub alamjooksul suudmest kuni Lundi paisuni. Hinnanguliselt võib sellest lõigust merre rännata kuni 80 lõhe laskujat. Seega kokku on ekspertide hinnangul Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe osas järgmine: 7,6 ha kärestikulisi elupaiku, laskujate potentsiaal loodusliku veerežiimi taastumisel vähemalt 850046, ulatudes kuni 1260047. Lõhe kaitseseisund Jägala jões on praegu väga ebasoodne. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõe osa kvaliteet on hinnatud lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks. Lõhe Linnamäe paisust allavoolu küll sigib, kuid looduslik taastootmine piirdub üksikute 44 Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves, 2014 45 elupaiga kvaliteedi väärtushinnang, mida hinnatakse nelja-astmeliselt: AA – väga hea kvaliteediga ala (vähemalt 80 samasuvist isendit või 20 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); A – hea kvaliteediga ala (vähemalt 40 samasuvist isendit või 10 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); B – rahuldava kvaliteediga ala (vähemalt 20 samasuvist isendit või 5 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); C – kesise kvaliteediga ala (vähemalt 8 samasuvist isendit või 2 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta) 46 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 47 TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell. 16 isenditega (0–50 laskujat aastas). Paisust allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud. 2002. a hüdroelektrijaama põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisu alune lõhe paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja paisust allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut ei tabatud. Linnamäe paisu negatiivne mõju jõele, sealhulgas ka lõhele, avaldub muutustega temperatuuri- , hüdroloogilises ja hüdrokeemilises režiimis. Paisjärvedes toimub intensiivsem pinnaveekihi soojenemine ning aurumine kui varjutatud jõesängis. Samuti on tegu toitainete reservuaariga, mis annab oma panuse veekogude eutrofeerumisele. Paisutuse mõjul tõusnud veetemperatuur ning eutrofeerumine on lõhele negatiivse mõjuga ning võib olla isegi letaalne, kui paisjärves tõuseb temperatuur liiga kõrgeks. Lisaks suureneb oht proliferatiivse neeruhaiguse (PKD) tekkeks paisjärvest allavoolu. Eestis ohustab PKD forelli (Salmo trutta), lõhe (Salmo salar) ja harjuse (Thymallus thymallus) noorjärke4849. KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis- ja noorjärkude elupaigad on Jägala jõe hoiualal (Jägala loodusalal) ligipääsetavad. KKK eesmärgiks on lõhele sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine. Liigi loodusliku populatsiooni soodsa kaitseseisundi saavutamine ei ole ilma sigimis- ja noorjärkude kasvualadele ligipääsu tagamise ja paisutuse likvideerimiseta võimalik. 2013.- 2014. a uuringute kohaselt võiks seeläbi lõhe looduslik sigimine tõusta hinnanguliselt vähemalt 8500 laskujani aastas50, ulatudes kuni 1260051 ning Jägala jõe hoiuala võiks muutuda lõhe seisukohalt 52väärtusega kaitstavaks alaks. Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Arvestades taotletavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.1 kirjeldatud lõhe iseloomustusest ja tema elupaiganõudlusest, on lõhe jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, paisjärve poolt üleujutatud ja setete alla mattunud ehk kättesaamatud kudealad, settereostuse oht paisust allavoolu ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus ja suremus turbiinides. Samuti paisjärve mõju veetemperatuurile. Taotletava tegevuse mõjud 48 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas 49 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas. Lisa 1. Rehabilitatsioonimeetmed, mida oleks otstarbekas rakendada Mustoja kesk- ja ülemjooksul tehissängis ojaosade elupaigalise kvaliteedi parandamiseks 50 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 51 TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell. 52 Ülikõrge tähendab, et Jägala joa ja Linnamäe paisu vaheline ala on jõe hüdromorfoloogilisi tingimusi silmas pidades väga potentsiaalikas kudeala lõhele ja meriforellile. Eesti mõistes on tegemist ühe esiviisikus oleva kudealaga. Laskujate arv on leitud sobiliku kudeala ning seal ühe pindalaühiku kohta tekkivate noorjärkude arvu korrutisena. 17 Taotletava tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste kavade ja projektidega elupaiga killustamise ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1. Linnamäe pais on lõhele ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel jõelisena säilinud elupaik (kokku 2,3 ha ehk 30% elupaikadest). Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha ehk 66% elupaikadest. Lõhe on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud vaid kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga ehk kärestikulised alad. Noorjärgud elavad jões 1-3 aastat, pärast mida rändavad nad merre. Seega kui paisu alla koguneb lõhe isendeid, mida olenevalt aastast võib olla arvukalt, ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse. Pais ja paisjärv muudavad uputatud ja sette alla mattunud elupaiga kasutuskõlbmatuks. Ainuüksi kalapääsu rajamine paisutust likvideerimata ei suurenda paisust ülesvoolu jäävate sobilike elupaikade pindala, mistõttu ei ole tagatud loodusala kaitse-eesmärkide täitmine. Paisjärve säilimisega on lõhe taastootmine Jägala jões 0-lähedane (potentsiaal seejuures on vähemalt 8500-12 600 laskujat), kuna kättesaamatud või uputatud on 96% elupaikadest. Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke paiku. 2013.-2014. a uuringute kohaselt koevad lõhed osaliselt ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ tsükliline töö muudab ka selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis põhjustab lõhele sobilike elupaikade ajuti kuivale jäämist. Elupaik on otseses sõltuvuses ka merevee tasemest. Jõe väikeste vooluhulkade (juhul kui turbiinide tööks on vajadus paisjärves vett koguda) ja merevee kõrge taseme korral muutub enamik potentsiaalseid lõhe noorjärkude elupaiku neile eluks sobimatuks. Linnamäe HEJ tsüklilise töö tõttu tuleb aga lõhe noorjärkudel (nagu enamikul teistel kaladel) regulaarselt vahetada oma elupaiku. Selline pidev elupaikade vahetamine tekitab kaladel pideva stressi, mis sunnib neid lahkuma ja uusi elupaiku otsima. Kuniks toimub elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus (toimub vee kogumine paisjärve), võib olenevalt looduslikest tingimustest esineda oluline negatiivne mõju lõhele. Inimtegevusest tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool. Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult välistada, kuid oleks võimalik vähendada tsüklilist veekasutust ja sellest tulenevat negatiivset mõju lõhele. Lõhede noorjärke ohustab suremus turbiinides. Kuigi liiki mõjutab elupaikade kättesaadavuse osas eelkõige paisutuse olemasolu, mitte elektritootmine, on paisutus elektritootmise eelduseks. Seetõttu ei ole võimalik nende kahe faktori mõju pidada eraldiseisvaks. Juhul kui lõhel õnnestuks pääseda Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu asustataks lõhe vastseid, kaasneks nende merre suundumisel hukkumise oht läbi turbiinide. Purtse jões paikneva Sillaoru HEJ näitel eelistas 26% kaladest rändeteel HEJ turbiinikanalit. Kaladest surid koheselt pärast turbiinikanali läbimist 33% ja järelsuremust turbiinidest tekitatud vigastuste tõttu esines 7% lõhedel53. Sealjuures oli Sillaoru HEJ-l täidetud kõik veeloas sätestatud tingimused, sh turbiinide ette oli paigutatud 25 mm laiusega võred. TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused näitavad, et 25 mm vahedega võred lõhe laskujaid ei takista. Seevastu 16 mm laiuste võreavade vahelt mahub läbi 59,4%, 14 mm võreavade vahelt 25,5% ja 12 mm võreavade vahelt 1,5% kõigist lõhe laskujatest. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Pirita jõe näitel takistab efektiivselt laskujate sattumist 53 Ott Järvekülg, Sillaoru hüdroelektrijaama mõju lõhe noorjärkude laskuvale rändele Purtse jões, 2018 (bakalaureusetöö, Eesti Maaülikool). 18 turbiini ≤ 12 mm piidevahedega võre või 15x15 mm võrkvõre. Sellisel juhul ei mahuks läbi võre üle 90 % lõhe ja meriforelli laskujatest. Suuremate võre avade puhul (14, 16, 25 mm) on läbi mahtuvate kalade osakaal lõhe ja meriforelli puhul oluliselt rohkem kui 20%. Kevadise rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini (peamiseks rändeperioodiks on mai)54. Kuigi kalade suremust turbiinikanalites mõjutab muuhulgas ka turbiini labade suurus, on praktiliselt võimatu välistada turbiinikanalit läbivate noorjärkude suremust Linnamäe HEJ puhul, kus on samuti paigaldatud 25 mm laiusega võred. Kuna enamus laskuvaid kalu valib laskumisel võimalusel peavoolu, siis juhul kui lõhede laskumise perioodil (peamiselt maikuus) juhitakse enamik vett läbi turbiinide, suureneb selle võrra ka lõhede suremuse tõenäosus. Kui enamik vett suunatakse paisu alla läbi väljavoolulasu ning vee koguse tõttu on vooluhulk suur, võib kaasneda kalade suurem suremus ka turbiine läbimata. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika” § 5 lg-le 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel, sh Linnamäe paisul ajavahemikul 20.04-10.06 kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisjärve ja rändetõkke olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise (sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine) ning ka liigi soodsa seisundi saavutamise. Seni läbiviidud uuringute ja katsepüükide põhjal tuleb lõhe kaitseseisundit Jägala jões pidada väga ebasoodsaks. 2013.-2014. a uuringute kohaselt piirdub looduslik taastootmine üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas) paisust allavoolu jäävates elupaikades, samas kui lõhe looduslik sigimine võiks tõusta hinnanguliselt kuni 8500–12 600 laskujani aastas55. Pais on oluline rändetõke juurdepääsuks lõhele sobilikele sigimis- ja noorjärkude elupaikadele, paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses lõhele sobilikke sigimis- ja noorjärkude elupaiku. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb inimtegevusest tulenev ebasoodne mõju ka Linnamäe paisust allavoolu jäävale lõhele praegu kättesaadavale sigimis- ja noorjärkude elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ja noorjärkudele (suremus turbiinides). Seega kokku on rikutud või kättesaamatud praktiliselt 100% (sh 96% Linnamäe paisust ülesvoolu) Jägala loodusalal paiknevatest lõhe elupaikadest. Paisutuse likvideerimisel võiks Jägala jõe alamjooks muutuda lõhe seisukohalt ülikõrge väärtusega kaitstavaks alaks. See et kärestikud paisjärve all on säilinud, annavad tunnistust muuhulgas 2021 veetaseme alandamisel paisjärve alal paljandunud jõesäng(fotod 1 ja 2). Muude tegevuste koosmõjud Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on nimetatud lõigul lõhe elupaiga (u 1,9 ha) seisundit halvendatud: vett on vähem ja stabiilne veerežiim on rikutud, mistõttu elupaigad on kuivad või on veekiht kärestikel madalam kui ilma antud 54 Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus: Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee) 55 Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut. 19 mõjuteguri esinemiseta (Linnamäe paisu tõttu praegu lõhele kättesaamatu). Jägala Energy veeluba on seotud Linnamäe paisu veeloaga. Juhul kui paisutamine Linnamäe paisul lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy OÜ veeluba muuta. Linnamäe paisu avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale suunatavate vooluhulkade osas56. 2.1.2.3. Jõesilm 2013.-2014. a uuringute kohaselt koeb jõesilm kevadel arvukalt Linnamäe paisust allavoolu jäävatel kärestikel, merevee madala taseme korral ka 250–400 m allpool paisu asuvate saarte juures kiirevoolulistes kohtades. Osa silmudest püüab otsida rändetee jätku ülesvoolu ja koguneb paisu alla. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule on jõesilmu kaitseseisund Jägala jões praegu ebasoodne. 2014. a tehtud katsepüügid näitasid, et silmuvastsetele sobivad elupaigad Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ja soodsate veeolude korral (kus veetase ei lange kriitiliselt, jättes vastsetele sobilikud kaldaäärsed elupaigad kuivale) võib merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Hinnanguliselt oleks laskujaid 15000 aastas, reaalselt aga eeldatavalt vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule ei saa jõesilmu kaitseseisundit Jägala jões pidada praegu soodsaks. Liigi kaitseseisundit parandaks väga oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi taastamine ülalpool paisu praeguse paisjärve alal. Praeguse paisjärve alal on jõesilmule rohkesti sobivaid sigimispaiku, samuti leidub seal tõenäoliselt ka vastsetele sobivaid elupaiku. Lisaks Jägala jõele leiaks jõesilm endale sobivaid sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe alamjooksul. KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala Jõe hoiualal (Jägala loodusalal) jõesilmule ligipääsetavad. KKK eesmärgiks on jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade ligipääsu loomine. Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes jõesilmu iseloomustusest ja elupaiganõudlusest, on jõesilmu jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, mis muudab liigile kättesaamatuks paisust ülesvoolu paiknevad kudealad ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus. Efektiivse kalapääsu rajamisel ning jõesilmu pääsemisel paisust ülesvoolu oleksid liigile paisjärvest ülesvoolu olevad elupaigad kättesaadavad. Jõesilm on aga suhteliselt kehva ujumisvõimega, mistõttu kalapääsu rajamine, eriti suure kõrguste vahega paisule, oleks paisjärve säilimisel komplitseeritud. Samas paisjärve säilitamisel oleksid paisjärve poolt üleujutatud ja setete alla mattunud elupaigad kudealana ja vastsete elupaigana ebasobivad. Lisamõjuriks osutuks vastsete hukkumise oht turbiinide läbimisel laskumisel merre. Taotletava tegevuse mõjud 56 Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1 20 Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega (Jägala Energy HEJ) elupaiga killustamise ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile jõed ja ojad (3260), mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1 ja lõhe elupaikadele, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.2.2. Linnamäe pais on jõesilmule ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel säilinud elupaik (2,3 ha), samuti taastatav elupaik Linnamäe paisjärve all. Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid jõesilmule sobilikuks elupaigaks ja eeldatavalt leidub seal ka noorjärkudele sobivaid liivaseid elupaiku. Jõesilm on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga ehk kärestikulised alad. Vastsed elavad jões 4-5 aastat, pärast mida toimuvat moonet rändavad nad merre. Linnamäe pais on jõesilmu rändel ületamatuks tõkkeks. Seega kuigi paisu alla koguneb arvukalt jõesilmu isendeid, ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) kudemiseks ja puudub ka laialdane võimalus noorjärkude arenguks jões. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks sigimispaigaks. Taastuval jõelõigul leiduks tõenäoliselt ka vastsetele sobilikke elupaiku, samuti esineks sobilikke sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe alamjooksul. Tulenevalt Linnamäe paisu taha kujunenud paisjärvest on jõesilmule otseselt kättesaamatud 5 ha liigile sobilikku elupaika, sest see on paisutuse tõttu üle ujutatud ning lisaks 2,3 ha, mis on paisu ja paisjärve kui rändetõkke tõttu kättesaamatud. Kuniks paisutus jätkub, on selle negatiivne mõju jõesilmule Jägala loodusalal väga oluline ja pöördumatu. Pais killustab elupaikade terviklikkust, eraldades ületamatu rändetõkkena Linnamäe paisust ülesvoolu jäävaid sobilikke elupaiku paisust allavoolu jäävatest elupaikadest. Paisu mõju oleks ebaoluline juhul, kui paisule oleks võimalik rajada jõesilmule sobilik kalapääs ja taastada paisjärvealused elupaigad. Kalapääsu puudumisel ja paisutuse säilimisel on negatiivne mõju liigile väga oluline ja pöördumatu. Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. Osaliselt koevad jõesilmud ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ tsükliline töö muudab ka selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis ohustab kaldaäärt eelistavate silmuvastsete elupaikade kuivale jäämist ning seetõttu ka vastsete hukkumist. Vastsed peavad elama jões vähemalt 3–4 aastat. Nad elavad jões muda- ja liivasetetesse kaevunult ning ei suuda kuigi hästi oma elupaiku vahetada. Sageli on elupaigad kaldaäärtes. Kui jõe veetase järsku ja kiirelt langeb, siis suur osa kaldaääres elunevatest vastsetest võib hukkuda, sest neil ei ole võimalik alaneva veetaseme tingimustes leida endale piisaval kiiresti muud sobilikku elupaika. Mõnikord ei suuda veetaseme kiirel alanemisel isegi täiskasvanud jõesilmud peidupaiku vahetada ning sel juhul jäävad nad kuivale ning hukkuvad. Arvestades vastsete elupaiga nõudlust (muda- ja liivasette olemasolu, kuhu on võimalik kaevuda), ei pruugi veetaseme aeglasemal alanemisel olla ka piisavalt sobilikke elupaiku, kuhu oleks teoreetiliselt võimalik ümber asuda. 2013.-2014. a uuringute kohaselt näitasid 07.10.2014 tehtud katsepüügid, et silmuvastsetele sobivad elupaigad Jägala jões Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ning soodsate veeolude korral võib merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Arvestades hinnanguliselt 5 laskujat iga jõe kaldajoone meetri kohta ning sobiva kaldaala pikkuseks 1,5 km ning arvestades juurde teist samapalju laskujaid jõesängi vooluosades olevate mudastunud padjandite arvelt, oleks Linnamäe paisust allavoolu jäävast jõelõigust potentsiaalsete laskujate arvukus hinnanguliselt 15 000 laskujat aastas. Reaalselt võib laskujate arv eeldatavasti kõikuda 21 vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas57. Kuniks toimub elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus, on sellest tulenev negatiivne mõju oluline ja pöördumatu. Inimtegevusest tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool. Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult välistada, kuid oleks võimalik vähendada senist tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset mõju jõesilmule. Jõesilmu ränne jõkke on korrelatsioonis jõe vooluhulgaga rändeperioodil, st liik eelistab kudemisel pigem suurema vooluhulgaga jõgesid. Jägala jõgi on Narva jõe järel teise suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi Soome lahe vesikonnas58. Eelnevast tulenevalt ja arvestades jõesilmu kaitse tegevuskavas59 viidatud asjaolu, et liik ei ole sünnijõele truu, saab eeldada, et antud olukorras võib Jägala jõgi jõesilmule toimida nn ökolõksuna. Viimane tähendab, et jõesilm liigub küll Jägala jõe suure vooluhulga tõttu jõkke, kuid kuna Linnamäe paisu all paiknevad kudealad ja elupaigad on kesise kvaliteediga ning neid mõjutavad lisaks sellele ka mitmed negatiivsed mõjutegurid (merevee tungimine kudealadele, veerežiimi ebastabiilsus Linnamäe paisul toimuva elektritootmise tõttu jne), ei ole jõesilmu kudemisedukus ja liigi noorjärkude ellujäämus nii suur, kui see oleks ilma ohuteguriteta parema kvaliteediga kudejões. Seega on Linnamäe paisu ja HEJ negatiivne mõju jõesilmule oluliselt laiema kontekstiga kui vaid Jägala jõe kontekst. Elektrienergia tootmise osas võib veel välja tuua, et juhul kui jõesilmul õnnestuks pääseda Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu asustada jõesilmu vastseid, kaasneks nende merre suundumisel turbiine läbides hukkumise oht (täpsemalt selgitatud ptk-s 2.1.2.2). Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud kaitse-eesmärkide saavutamise (jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade ligipääsu eelduste loomine). Pais on oluline rändetõke jõesilmule juurdepääsuks sobilikele sigimis- ja elupaikadele, paisutuse tõttu on üle ujutatud jõesilmule 5 ha suuruses ulatuses sobilikke sigimis- ja vastsete elupaiku, lisaks on 2,3 ha kättesaamatud. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest allavoolu jäävale jõesilmule sobilikule sigimis- ja elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ning noorjärkude suremus turbiinides. Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus aitab jõesilmu seisundit parandada stabiilse äravoolurežiimi tagamine, ent suremust turbiinides pole võimalik vältida. Jõesilmu kaitseseisundit parandaks oluliselt sobilikele elupaikadele ligipääsu tagamine ja paisutuse likvideerimine. Seeläbi lisanduks jõesilmule nii sobivaid sigimispaiku kui ka vastsetele sobivaid elupaiku. Muude tegevuste koosmõjud Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on kuivad) nimetatud lõigul jõesilmu elupaiga seisundit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt on kõige enam mõjutatud Jõelähtme jõe ja Jägala joa vaheline jõelõik, kus on väga suur lang ning enamikele siirdekaladele kolemuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal, mis võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks 57 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 58 Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/15, kaitsekorralduskava muudetud peadirektori 05.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26 59 Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava (eelnõu, 2021), lk 6 22 kuivaks jääda. Lõik on oma looduslike omaduste poolest sobilik jõesilmu kudealaks, kuid jõe samas lõigus puuduvad vastsetele sobilikud elupaigad (mudased ja liivased jõekaldad). Lundi paisu olemasolu takistab silmu liikumist Jõelähtme jões ülesvoolu, kus esineb samuti kudemiseks ja vastetele sobilikke elupaiku, kuid mis ei kuulu Jägala loodusala koosseisu. 2.1.2.4. Võldas Võldas esineb arvukalt Jägala joa alustel kärestikel ülevalpool Linnamäe paisjärve. Linnamäe paisust allavoolu on võldas tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Seirepüükidel registreeriti kokku 148 isendit. Linnamäe paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi. Ebasoodsatel aastatel on asurkonna suurus väiksem, soodsatel aastatel suurem (madala veega aastad mõjuvad liigile ebasoodsalt, kõrge veega aastad soodsalt). 2013.-2014. a uuringute kohaselt on katsepüükidel Linnamäe paisust allavoolu tuvastatud 169 isendit, samas kui kogu Jägala loodusala asurkonna suuruseks hinnati 3 000-14 000 isendit (valdav osa võldasest asustab Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jäävat elupaika). Paisutuse likvideerimine ja sobivate elupaikade lisandumine parandaks võldase kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks seeläbi eeldatavasti 2-3 korda. KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks asjaolu, et võldas asustaks sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala (Jägala loodusala) ulatuses. KKK eesmärgiks on võldase asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades. Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Tulenevalt ptk-s 1.3.2.2 kirjeldatud võldase elupaiganõudlusest on võldase jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige paisu kui ületamatu tõkke esinemine, paisjärve aluste elupaikade uputamine ja setetega matmine ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus. Taotletava tegevuse mõjud Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega elupaiga killustamise ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1. Linnamäe pais on võldasele ületamatuks tõkkeks paisust üles- ja allavoolu liikumisel, mistõttu liigi asurkond on ühe tervikliku ja elujõulise asurkonna asemel killustunud kaheks väiksemaks ja vähem elujõuliseks asurkonnaks. Seega kuigi paisu all on katsepüükidel tuvastatud võldase esinemist (küll mitte arvukalt), ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni). Mõju oleks ebaoluline juhul, kui paisule oleks võimalik rajada võldasele sobilik kalapääs ja taastada paisjärvealused elupaigad. Kalapääsu puudumisel on negatiivne mõju liigile oluline, kuna paisust allavoolu jääv asurkond on ülesvoolu paiknevast asurkonnast ära lõigatud ja mõjutatud lisaks ka teistest negatiivsetest teguritest (sh võimalik settereostus, vee- ja temperatuurirežiimi muutused). Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid võldasele sobilikuks elupaigaks. Võldase elupaigaks on sobilikud kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu tagajärjel tekkinud paisjärvest on võldasele otseselt kättesaamatud 5 ha liigile sobilikku elupaika, sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja sette alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub, 23 on negatiivne mõju võldasele Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile on kättesaamatu sobilik elupaik Jägala jões 5 ha ulatuses ning elupaik on killustunud. Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab paisust allavoolu jäävaid sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. 2013.-2014. a uuringute kohaselt esineb võldast ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid Linnamäe HEJ tsükliline töö muudab selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks. Kuna võldas on väga paigatruu, kes võimalusel ei vaheta kunagi elupaika, on see liik tsüklilisest veekasutusest eriti mõjutatud. Võldase isenditest on kõige enam mõjutatud noorjärgud, kes kasutavad elupaigana kaldavööndit, mis vee kõikumise korral jääb kuivale60. Kuniks toimub elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus, on mõju paisjärve all esinevatele isenditele oluline ja pöördumatu. Mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool. Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult välistada, kuid mõnevõrra oleks võimalik vähendada senist tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset mõju võldasele. Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise (võldase asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades). Pais on oluline tõke võldasele liikumisel paisust üles- ja allvoolu sobilikesse elupaikadesse ning elupaik on killustunud. Paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses võldasele sobilikke elupaiku. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest allavoolu jäävale võldasele sobilikule elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel). Muude tegevuste koosmõjud 2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on kuivad) nimetatud lõigul võldase elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ veekasutuse oluline piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Praegu toimuv regulaarne vee liigvähendamine jões (vesi juhitakse 0,3 km ülalpool juga kanali kaudu HEJ-sse ning u 1 km pikkune kärestik jääb regulaarselt väga veevaeseks) ei soosi Jägala joa alusel jõelõigul kalade elukeskkonda. Samuti võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete allakandumisel. 2.1.2.5. Paksukojaline jõekarp Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks on kiirevoolulised voolusängi kohad Linnamäe paisust allavoolu ja paisjärvest ülesvoolu. Liiki leiti 2011. aastal paisust allavoolu jääval Jägala jõe lõigul, Linnamäe paisjärves liiki ei esinenud61. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leiti 2013. a Jägala loodusalalt paksukojalise jõekarbi tühje kodasid, elusaid isendeid ei leitud. Eesti Maaülikooli andmebaasi järgi on Jägala jõgi paksukojalise jõekarbi piiratud levilaga jõgi. Liiki on leitud Jägala loodusalast ülesvoolu jäävatest Jägala-Pirita kanalist ja Soodlast62. Paksukojalisele jõekarbile on Jägala jõe alamjooks praegu elupaigaks ebasobiv. Elusate karpide arv loodusalal on kas väga väike või puuduvad elusad isendid täiesti. Tõenäoliselt satuvad 60 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 61 Laanetu, N. 2011. Linnamäe HEJ paisjärve veetaseme alandamise ja allalaskmisega seotud keskkonna mõjude kohta. Loodushoiu Ühing LUTRA, Tartu. 62 Maves, 2014. Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta. 24 elusad isendid alale aeg-ajalt ülalt laskuvate kaladega (vastsed parasiteerivad kaladel), püsiv paikne asurkond aga Jägala loodusalal puudub. Sobilik arvukuse hinnang võiks olla kuni 100 isendit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leidub Linnamäe paisjärve alla jäänud jõeosades karbile sobivaid elupaiku. KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks, et paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks on eeldused loodud. Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Tulenevalt ptk-s 1.3.2.4 kirjeldatud paksukojalise jõekarbi elupaiganõudlusest on liigi jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige paisutusest tulenev elupaiga üleujutamine ja setete alla mattumine ning elupaikade killustatus. Taotletava tegevuse mõjud Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid paksukojalisele jõekarbile sobilikuks elupaigaks. Paksukojalise jõekarbi elupaigaks on sobilikud kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu tagajärjel tekkinud paisjärvest on paksukojalisele jõekarbile otseselt kättesaamatud 5 ha liigile tõenäoliselt sobilikku elupaika, sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja setete alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub, on negatiivne mõju paksukojalisele jõekarbile Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile on kättesaamatu sobilik elupaik paisjärve all. Linnamäe pais killustab paksukojalise jõekarbi elupaika, seetõttu ei ole liigil potentsiaalselt võimalik liikuda kogu kaitsealal esinevate sobilike elupaikades (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) piires. Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise (eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks). Pais killustab elupaika ja paisutuse tõttu on üle ujutatud ja sette alla mattunud paksukojalisele jõekarbile tõenäoliselt sobilik elupaik. Muude tegevuste koosmõjud 2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärdes elupaigad on kuivad) nimetatud lõigul paksukojalise jõekarbi elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ veekasutuse oluline piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Samuti võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete allakandumisel. 2.1.2.6. Saarmas Saarma arvukuse hinnang Jägala loodusalal on kuni 5 isendit. Liik võib aeg-ajalt alalt ka lahkuda, kuid see on looduslikest teguritest tulenev nähtus. Tegemist on saarma seisukohalt marginaalse tähtsusega elupaigaga. Linnamäe pais ja paisjärv ei mõjuta liigi levikut ja arvukust. Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.5 kirjeldatud saarma iseloomustusest, ei tulene Linnamäe paisust, paisutamisest ega elektrienergia tootmisest saarmale negatiivseid mõjusid. 25 KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks saarma esinemine hoiualal (loodusalal) ning eesmärgiks on samuti saarma esinemine hoiualal (loodusalal). 2.2. Koosmõjud Linnamäe pais ehitisena on ületamatuks takistuseks lõhe, jõesilmu, võldase ja paksukojalise jõekarbi liikumisel sobilikesse paikadesse, samuti on paisjärve esinemise tõttu üle ujutatud ja setete alla mattunud nimetatud liikidele sobilik elupaik ja elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) 5 ha ulatuses. Selle tõttu on liikide populatsiooni asustustihedus oluliselt väiksem või praktiliselt puudub ning liikide puhul, keda esineb ka paisjärvest ülesvoolu (nt võldas) on populatsioonid killustatud. Kuna Linnamäe pais muudab jõelise elupaiga järveliseks, toimub seal setete akumuleerumine. Avariiolukordade esinemisel või paisu remontimise ja rekonstrueerimise käigus tekib oht setete liikumiseks allavoolu, mis halvendab Linnamäe paisust allavoolu paikneva jõelõigu kvaliteeti vee-elustiku elupaigana ja elupaigatüübina jõed ja ojad (3260). Linnamäe HEJ tööst tulenev pulseeriv veerežiim halvendab täiendavalt paisust allavoolu jäävas jõelõigus kalade kude- ja noorjärkude elupaikade kvaliteeti ning laskudes läbi turbiinide minnes on lõhe ja jõesilmu noorjärkudel oht suureks suremuseks. Linnamäe paisu taga on 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) üle ujutatud ja setete alla maetud, mistõttu elupaiga pindala on vähenenud, see on killustatud ning üleujutatud osa on kalade kudemis- ja vastsete elupaigana kasutuskõlbmatu. Settereostuse korral võivad teatud ajaperioodil esineda täiendavad negatiivsed mõjud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile ning kalade elupaikadele. Linnamäe HEJ tööks vajaliku pulseeriva veekasutusega kaasneb veekvaliteedi halvenemine. Linnamäe paisu puudumisel taastuks 5 ha suurune elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), suurendades selle pindala, millega kaasneb ka elupaiga killustatuse lõppemine. Seeläbi oleks kogu Jägala loodusala lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukohalisele jõekarbile elupaigana kättesaadav, puuduks ka asurkondade killustatus ning suureneks nende asustustihedus. Paisutuse puudumine aitaks saavutada KKK-s seatud Jägala loodusala kaitse-eesmärke. Linnamäe paisu puudumisel kaasneks mõningane negatiivne mõju Jägala Energy HEJ olemasoluga, sest derivatsioonikanali kaudu vee kõrvalejuhtimine halvendab Jägala joa alusel jõelõigul u 900 m pikkuselt kärestiku kvaliteeti elupaigana lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukojalisele jõekarbile. Samas on Jägala Energy veeluba seotud Linnamäe paisuga: kui paisjärv likvideeritakse ja siirdekaladele on juurdepääs Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jäävatele kudealadele, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta. Lundi paisu olemasolu takistab kalade liikumist Lundi paisust ülesvoolu, st väljaspoole Jägala loodusala asuvatele sobilikele kudemis- ja noorjärkude elupaikadesse. Nii Jägala Energy HEJ kui ka Lundi paisust tulenevalt esineb setete kogunemine ja avariiolukorras või paisude remontimisel või rekonstrueerimisel settereostuse tekkimise oht. Oht on väiksem Lundi paisu puhul, sest Jõelähtme jõe säng on ülesvoolu rajatud paelõhesse ja selle ulatus on väiksem, mistõttu paisu taha koguneb setteid vähem. Seega kokkuvõtvalt avaldavad Natura 2000 alale olulist ebasoodsat mõju jõele ehitatud paisud ja neil hüdroenergiast elektritootmine. Jägala loodusalal on olulisemaks ebasoodsa mõju tekitajaks Linnamäe pais ja HEJ. 26 27 3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust Tabel 1. Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele Kas projekt võib: takistada ala kaitse-eesmärkide Jah Ala kaitse-eesmärke ei saavutata. KKK saavutamist või põhjustada kohaselt on lõhele, jõesilmule ja selles viivitusi? paksukojalisele jõekarbile seatud eesmärgiks eelduste loomine looduslikult elujõulise populatsiooni taastamiseks ning et võldas asutaks sobilikke elupaiku kogu kaitstava ala ulatuses. Pikas perspektiivis tuleb saavutada ala soodne seisund. Nimetatud eesmärgid ei ole saavutatavad paisu ja paisutamisest tekkiva paisjärve olemasolul. vähendada alal esinevate Jah Linnamäe paisul paisutamise tagajärjel on 5 ha kaitsealuste elupaigatüüpide (31%) elupaigatüüpi jõed ja ojad uputatud või kaitsealuste liikide paisjärve alla ja maetud setetega, lisaks on 2,4 elupaikade pindala või ha (15%) elupaigatüüpi jõed ja ojad kvaliteeti? siirdekaladele ületamatu rändetõkke tõttu kättesaamatud. Kuna pais on kaladele ületamatuks tõkkeks ja suur osa elupaiku on kättesaamatud või kasutuskõlbmatud ning kättesaadav osa on kehva kvaliteediga, avaldab see otsest negatiivset mõju ka kaitse- eesmärgiks olevate kalaliikide arvukusele. Lisaks on Linnamäe HEJ tsüklilisest veekasutusest mõjutatud 8,4 ha (53%) elupaigatüüpi jõed ja ojad. Seega kokku on rikutud 99% elupaigatüübist jõed ja ojad. põhjustada häirimist, mis võib Jah Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus mõjutada populatsiooni suurendab paisust allavoolu esinevate liikide suurust või tihedust või häirimist ning võib põhjustada nende liikidevahelist tasakaalu? asurkonna suuruse vähenemist. Kuna pais on kaladele ületamatuks tõkkeks, avaldab see otsest mõju ka kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide arvukusele, sest neile on kättesaamatud paisust ülesvoolu esinevad sobilikud elupaigad (millest 5 ha on paisjärve poolt üle ujutatud ja setete alla maetud). Samuti on laskumisel läbi turbiinide noorjärkudel oht suureks suremuseks, mistõttu väheneb liikide arvukus veelgi. põhjustada alal olulisel määral Jah. Linnamäe pais on vee-elustikule ületamatuks leiduvate kaitsealuste liikide tõkkeks, mistõttu puudub neil võimalus väljatõrjumist ja vähendada liikuda paisust ülesvoolu. Paisust allavoolu on vee-elustikul võimalik liikuda läbi turbiinide 28 seega nende liikide levila ning liigveelasu, kuid turbiine läbides on pindala kaitsealal? ohuks kalade suur suremus, mis võib esineda ka liigveelasu kasutajatel (suure vooluhulga korral). viia I lisa elupaikade või Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisa I liikide elupaikade kohaselt Natura elupaigatüüp jõed ja ojad killustumiseni? (3260), mis on paisu tõttu 5 ha ulatuses (31% elupaigatüübi kogupindalast – 16 ha-st) üle ujutatud ja setetega reostunud ning paisu ja paisjärve esinemisest tulenevalt on elupaigatüüp ja liikide elupaik ka killustatud. Linnamäe paisust allavoolu jääb 8,4 ha (53%) elupaigatüüpi jõed ja ojad, millest vaid 0,3 ha on kärestikuline, ning Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääb 2,6 ha (16%) elupaigatüüpi jõed ja ojad, millest 2,3 ha on kärestikulised. põhjustada alal asjaomaste Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärkidest elupaikade ja liikide tulenevalt võib peamisteks tunnusteks pidada säilitamiseks või taastamiseks jõe kui vooluveekoguga seotud asjaolusid vajalike põhitunnuste, (looduslik veerežiim). Paisutamise ja looduslike protsesside või elektritootmise tõttu on looduslik veerežiim ressursside kadumist või häiritud (kasutatavatest turbiinidest tulenev vähenemist? tsükliline veekasutus), jõe asemel on tekkinud paisjärv, mis muudab ka elupaiga sobivust liikidele (sobilik elupaigana järvelist, mitte jõelist elukeskkonda nõudvatele liikidele, samal ajal on loodusala eesmärgiks just jõelist elupaika kasutavad liigid) ning paisjärve põhja koguneb muda, mis muudab toitainete tasakaalu ja tekitab settereostust. Jägala loodusalal on jõgi kui looduslik elupaik (elupaigatüüp jõed ja ojad), kus on tagatud kõik ökoloogilised protsessid (sh liikide looduslik levik) kahjustatud ulatuses Jägala joast kuni suudmeni (99%), sh valdavalt on survetegur Linnamäe pais ja Linnamäe HEJ mõju jõe voolurežiimile. Lõhe asurkonna taastamine taotletava tegevuse jätkumisel ei ole võimalik, samuti jääb saavutamata jõesilmu, võldase ja paksukojalise jõekarbi asurkondade laienemine. häirida tegureid, mis aitavad Jah. Kuna liikidele on elupaigaks Jägala jõgi, siis alal soodsaid tingimusi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hea seisundi säilitada või mis on vajalikud puhul on tagatud ka kaitse-eesmärgiks seatud selleks, et taastada alal liikide hea seisund. Linnamäe paisu ja soodsad tingimused? paisjärve esinemisel ei ole liikide soodsa seisundi saavutamiseks piisavalt elupaiku ning paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud elupaigad ei ole neile kättesaadavad. Samuti on elupaik killustunud. See vähendab liikide 29 levikut ja populatsiooni suurust, samuti killustab asurkonda. häirida selliste liikide Jah. Linnamäe paisust ülesvoolu on kaitseala tasakaalu, levikut ja arvukust, eesmärkide täitmise eelduseks jõelise mis on ala soodsate tingimuste elupaigatüübi taastamine paisjärve alla jäävas indikaatorid? jõelõigus. Paisutamisega kaasneb settereostus, millel on ajaliselt piiritletud perioodil otsene negatiivne mõju ka paisust allavoolu jäävale jõeosale ning liikide elupaikadele, muul ajal mõjutab liike negatiivselt pulseeriv veekasutus. 30 4. Leevendavate meetmete kavandamine 4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus Sõltuvalt kindlakstehtud mõju suurusest võib olla võimalik kehtestada teatavad leevendusmeetmed, mis hoiavad negatiivse mõju ära või vähendavad seda sellisele tasemele, kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust. Leevendava meetmena on kaalutud kalapääsu rajamist. Aastatel 2010-2013 kaaluti meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames võimalusi kalapääsu lahendusteks, mis võimaldaksid jätkata elektritootmisega, samal ajal täita veeseadusest tulenevat nõuet tagada kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu: erinevad kalatreppide variandid vahetult hüdrosõlme juures, rändekanal ümber Linnamäe HEJ kompleksi ja paisjärve Jägala jõe vasaku kalda pool, möödaviikpääs ümber Linnamäe Jägala jõe paremal kaldal. Kõikide nende alternatiivide realiseerimise otstarbekus on seatud kahtluse alla erinevatel põhjustel, sh vähene toimivus63. Linnamäe HEJ rajamisel ehitati sellele siirdekalade läbipääsuks kalatrepp, kuid see ei toiminud ja HEJ taastamise käigus 2002. a seda ei taastatud. Olemasolevas olukorras on Linnamäe pais ületamatuks rändetõkkeks kalade ülesvoolu rändel. Kalade allavoolu ränne on teatud perioodidel võimalik, kuid see ei ole kaladele ohutu. Seetõttu on takistatud siirdekalade (nt lõhe, forell, vimb, jõesilm) liikumine paisust Jägala joa alustele kudealadele ja Jõelähtme jõkke. Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2010. a eelprojekti (edaspidi 2010 kalapääsu projekt), mis käsitleb kolme varianti kalade rände tagamiseks64: 1) Põhivariant. Kalade ülesvoolu pääsemiseks rajatakse jõe vasakule kaldale püstpiludega kamberkalapääs. Kalade allavoolupääsu renn kujundatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse. Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla tühjenduslasuks. 2) Alternatiiv 1. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade ülesvoolu rändeks paigaldatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse kalalift. Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla tühjenduslasuks. 3) Alternatiiv 2. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade ülesvoolu pääsemiseks pikendatakse olemasolevat kalatreppi ning selle kõrvale (läbi ülevoolupaisu) rajatakse peibutusvoolu kanal. Veehoidla tühjenduskanal jääb olemasolevasse asukohta.65 63 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Eelprojekt. 64 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt. 65 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt. 31 Täiendavalt 2010 kalapääsu projektile kavandati neljas variant (edaspidi 2010 kalapääsu projekti täiendus): 4) Antud variandi kohaselt rajatakse kamberkalapääs HEJ-st paremale. Allavoolurändel olevad kalad suunatakse veehoidla tühjenduskanalisse kujundatud allavoolupääsu. Olemasolev kalapääs kujundatakse paisjärve tühjenduskanaliks66. Keskkonnaamet jättis nii 2010 kalapääsu projektis kui ka 2010 kalapääsu projekti täienduses toodud kalapääsulahendused kooskõlastamata. Keskkonnaameti hinnangul ei taga mitte ükski lahendus kalade kuderände toimimist67. Lisaks kalade läbipääsu mittetagamisele jääks kõigi nende lahenduste korral paisjärv alles, st suur hulk elupaiku endiselt uputatuks paisjärve alla. 2010 kalapääsu projektis ja 2010 kalapääsu projekti täienduses pakutud kalapääsude lahendused ei võimalda Jägala loodusala kaitse- eesmärkide saavutamist – oluline osa (5 ha, s.o u 1/3 kogupindalast) kudealadest jääks paisjärve poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha kudemiseks sobivaid elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht (paisjärve vee kogumisel), mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate elupaikade kvaliteet. Täiendavalt jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või paisu ülevoolust alla kukkudes noorjärkude suremise oht ning paisjärv mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja hapnikurežiimi. 2020 koostatud kultuuriväärtuste eksperthinnangus on pakutud muinsuskaitse ja looduskaitse eesmärkide ühildamiseks võimalik kalapääsu variant, mis on analoogne 2010-2011 kaalutud variantidega: Jägala jõe paremkaldale kalapääsu rajamine tähendaks kanali rajamist linnamäe ja asulakoha vahelt. Kalapääsu suue asuks Linnamäe paisu lähedal ning lähe paisjärves ülesvoolu. Kanali suudme asukoht võimaldab kaladel see üles leida, sest see asub vahetult elektrijaama avade kõrval. Kanal tuleb osaliselt toestada betoonseintega, kuid suures osas piisaks nõlvadest. Selline kanal riivaks arheoloogiamälestist “Asulakoht”, kuid võiks siiski olla aktsepteeritav, sest säilitab valdava osa mälestisest ning ei kahjusta teisi mälestisi. Kanal oleks uus silmatorkav element maastikus, mis aga on siiski oluliselt väiksema kaaluga kui säilitatav paisjärv. Kärestikuline kanal, eriti selle nõlvadega lahendatud osa ei oleks maastikus silmatorkav võõrkeha, vaid võiks toimida hoopis omaette atraktsioonina. Koos kalapääsuga tuleb rajada paisule kalade allavoolurännet võimaldavad konstruktsioonid. Nende ehitamiseks tuleb võibolla ümber ehitada kas vasak- või paremkalda umbpaisu pealmine osa, et kalad, kes ei ole leidnud kanalisse sissevoolu paisjärve kaldal, saaks liikuda allavoolu ilma HEJ-d läbimata. HEJ vee sissevõtu avadele tuleb paigaldada konstruktsioonid (restid), mis tõkestavad kalade sattumist turbiinidesse. Umbpaisude ümbruses ei ole kultuurkiht säilinud ja võimalik kultuurkihi kahjustamine ei ole seetõttu takistuseks. Käesoleva eksperthinnangu kohaselt on viimane lahendus soovitatav, kui see osutub pärast tehnilise lahenduse läbitöötamist ja tasuvusarvutuste tegemist mõistlikuks.68 Ka selle lahenduse korral ei ole Jägala loodusala eesmärgid täidetavad: 5 ha ehk 1/3 kudealadest jääks paisjärve poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha ehk 14% kudemiseks sobivaid elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht 66 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2011. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon. Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekti täiendus. 67 Registreeritud Postipoisis 21.06.2011 kirjana nr HJR 7-6/11/18981-7 68 Hiob, M., 2020. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. Artes Terrae AB. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 1.10.2021 nr 7-11/21/15714-6 32 (paisjärve vee kogumisel), mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate elupaikade kvaliteet. Täiendavalt jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või paisu ülevoolust alla kukkudes lõhe ja jõesilmu noorjärkude suremise oht ning paisjärv mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja hapnikurežiimi.Varem toimunud paljude alternatiivide sõelumisel ning analüüsil on ainukeseks reaalseks kehtivale keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks jäänud alternatiiv - avada Linnamäe pais kaladele ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2013. a eelprojekti (edaspidi 2013 kalapääsu projekt), mis käsitleb ainult ühte tehnilist alternatiivi: elektritootmise lõpetamine Linnamäe HEJ-s ja paisutuse likvideerimine. Tehnoloogilisi alternatiive on kolm, millest eelprojekt koostati kolmandale alternatiivile: 1) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme täieliku likvideerimise teel. 2) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu osalise või täieliku lammutamise teel. 3) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine läbivooluavade lõikamisega läbi Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu.69 Kalastikueksperdid nõustuvad projekteerija arvamusega, et kalade läbipääsu tagamise ja keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohalt on parimaks lahenduseks 1. alternatiiv, mis võimaldab saavutada kõige looduslähedasema olukorra. Samas on kalastiku eksperdid seisukohal, et ka alternatiivid 2 ja 3 võimaldavad tagada kaladele igati soodsad rändetingimused ning loovad eeldused kõigi jõega seotud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks kalade läbipääsu tagamisele tuleb teadvustada, et vajalik on saavutada ka keskkonnaeesmärkide täitmine, milleks on Jägala jõega seotult jõe hea ökoloogilise seisundi (EL Veepoliitika raamdirektiivi mõistes) ja Jägala jõe hoiuala soodsa kaitseseisundi saavutamine. Jägala jõe hoiualal kaitstavateks kalaliikideks on jõesilm, lõhe, ja võldas, veeselgrootutest on kaitstavaks liigiks paksukojaline jõekarp. Läbipääsu tagamine aitab oluliselt kaasa kõigi eelnimetatud liikide soodsa kaitseseisundi saavutamisele, lõhe, ja jõesilmu puhul on rändeteede avatus ja soodsad rändetingimused soodsa kaitseseisundi vältimatuks eelduseks. Kõigi eelnimetatud liikide kaitseseisund sõltub lisaks ka otseselt kärestike ja kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga jõelõikude olemasolust, ulatusest ning kvaliteedist. Seniste analüüside käigus on selgunud, et efektiivselt toimiva kalapääsu rajamine Linnamäe paisu juurde on keeruline ja äärmiselt kulukas ning isegi juhul, kui õnnestuks rajada kalapääs parimal võimalikul moel, ei oleks väga suure tõenäosusega võimalik seeläbi saavutada keskkonnaeesmärkide täitmist (lõhe ja jõesilmu soodsat kaitseseisundit, Jägala jõe alamjooksu head ökoloogilist seisundit)70. Projekti ReTrout71 raames on Linnamäe paisu ja HEJ juures kalade rändetee avamiseks koostatud kolm võimalikku lahendusvarianti, mis tagaksid Natura ala kaitse-eesmärkide 69 Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju eelhinnang. 70 Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju eelhinnang. 71 Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus. Töö sisuks on kalade rändetee avamiseks Kotka (Valgejõgi), Nõmmeveski (Valgejõgi), Kunda alumine HEJ (Kunda jõgi), Kunda mõisa (Kunda jõgi), Aravuse (Kunda jõgi) ja Linnamäe HEJ (Jägala jõgi) paisudel eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamine. 33 täitmise. Kalade rändetee tõhusaks avamiseks ja liikide elupaikade taastamiseks Jägala jõe alamjooksul oleks Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine. 1) Variant 1 - Likvideeritakse vasakul kaldal paiknev betoonist umbpais, ülejäänud hüdrosõlme elemendid säilitatakse. Jõgi juhitakse paisust mööda vasaku kalda poole rajatavat uut voolusängi. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala planeeritakse ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga. 2) Variant 2 - Likvideeritakse ülevoolupaisu betoonkeha ja voolurahusti. Ülejäänud hüdrosõlme elemendid säilitatakse. Jõe vool juhitakse läbi ülevoolupaisu laiuse ava, milleks rajatakse paisu ülavee poolele uus voolusäng. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala planeeritakse ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga. 3) Variant 3 - Kõik paisu konstruktsioonid lammutatakse, jõe org paisu piirkonnas taastatakse looduslähedasena. Lammutatud konstruktsioonide lõigus rajatakse tehiskärestik pikkusega 115 m, põhjalanguga 2%, põhja laiusega 24 m. Paisu likvideerimise järel suureneb oluliselt tüübiomaste kalaliikide arvukus paisust ülesvoolu jäävas jõeosas ning vähemal määral ka paisust allavoolu jäävas jõeosas. Linnamäe paisu avamine ja elupaikade taastamine on oluline eelkõige Natura 2000 ala eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning liikidele nagu lõhe, jõesilm, võldas ja paksukojaline jõekarp. Lõhe looduslik taastootmine Jägala jões piirdub praegu üksikute isenditega. Linnamäe paisu avamise ja paisjärve likvideerimise järel võib lõhe looduslik taastootmine Jägala jõe alamjooksul tõusta kuni 8500 laskujani aastas. Ka jõesilmu seisundit Jägala jões parandaks oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi taastamine ülalpool paisu praeguse paisjärve alal. Paisu likvideerimine suurendaks ka võldase olemasolevat asurkonda 2-3 korda72. Projekti kohaselt on kõik kolm lahendusvarianti hinnatud kalastiku ja jõe kui elupaiga seisukohast soodsateks, kuid eelistatud järjekord (alates parimast) on variant 3, variant 2 ja seejärel variant 1.73 Samas ka ükski ReTrout projekti raames pakutud kalapääsulahendustest ei võimalda elektritootmise jätkamist taotluses esitatud tingimustel. Meedet saab rakendada, kui veeluba hüdroenergia kasutamiseks ja paisutamiseks anda ei ole võimalik. Kokkuvõtvalt ei ole võimalik elektritootmise ja paisutamise negatiivset mõju leevendada kalapääsuga, kuna puudub lahendus, mis tagaks samal ajal Natura 2000 kaitse-eesmärkide täitmise ja ala terviklikkuse taastamise. Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmise ja ala terviklikkuse taastamise tagab vaid selline lahendus, millega likvideeritakse paisutus ja tagatakse kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele paisust efektiivne läbipääs üles- ja allavoolu. Teiseks võimalikuks leevendavaks meetmeks võib olla paisutuskõrguse vähendamine. Linnamäe paisjärvel on veetase olnud erinev sõltuvalt paisu seisukorrast. II maailmasõjas Linnamäe HEJ hävitati, seega kuni aastani 2002, mil lõppesid Linnamäe HEJ rekonstrueerimistööd ning alustati elektrienergia tootmisega, oli paisutustase oluliselt madalam (u 60 aastat). Vesi voolas läbi õhatud hüdroelektrijaama ehitise, mistõttu paisutuse tulemusena 72 Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Info pärineb: Järvekülg, Kesler jt 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013-2014. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs, Peeter Pall, Sirje Vilbaste (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Nikolai Laanetu (LHÜ Lutra) 73 Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. 34 tekkiva paisjärve pindalaks oli hinnanguliselt u 17 ha (aluseks Maa-ameti geoportaali ajaloolised kaardid). Võrreldes hetkel paisutusest tuleneva mõjuga, esines viidatatud ajavahemikul jõelise iseloomuga elupaigatüüp täiendavalt u 350 m pikkuses lõigus, mis tänaseks on osaliselt taas üle ujutatud. Näiteks Joa puhkeala (24505:002:0278) kinnistu loodenurgas, kus täna on veekogu laiuseks maksimaalselt ~125 m, oli enne paisutuse täielikku taastamist jõelõigu laiuseks 26 m. Antud asukohast Jägala joa suunas esines osaliselt ka kärestikulise iseloomuga jõelõik, mis tänaseks on paisutuse suurema mõju tõttu ~230 m pikkuses üle ujutatud (eelnevad andmed pärinevad Maa-ameti geoportaali 1993-2000 ortofotolt74). Seega paisutuskõrguse alandamine võimaldaks osalist elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) taastamist. Sellegipoolest oleks elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) Linnamäe paisu ja paisjärve tõttu killustatud ning arvestades, et puudub toimiva kalapääsu rajamise võimalus, jääb pais Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud kalaliikidele ületamatuks tõkkeks ning liikide soodsat seisundit saavutada ei oleks võimalik. Seega nii käesoleva paisutuse kui ka madalamal paisutuskõrgusel tekkiva paisutuse mõju saab pidada elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ebasoodsaks, kuid alandatud paistustaseme puhul oleks ebasoodne mõju väiksem. Kuivõrd tehniliselt on Linnamäe pais betoonist umbpais, kus ei ole reguleeritavaid varjasid sellises mahus, et hoida vajalikku veetaset igal ajahetkel, oleks madalama paisutuskõrguse rakendamiseks vajalik olemasoleva paisu ja turbiinisüsteemi ümberehitamine. Arvestades eeltoodut, võib paisutuskõrguse vähendamist pidada küll üheks võimalikuks leevendavaks meetmeks, kuid sisuliselt oleks tegemist uue süsteemi rajamisega ning sellest ei tule piisavat leevendust kaitsealuste liikide jaoks, et tagada nende soodne seisund. Kokkuvõttes madalam paisutuskõrgus vähendaks mõningal määral küll paisutusest tulenevat negatiivset mõju elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitsealuste liikide elupaikadele, ent see ei taga siiski Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Samuti ei võimalda see elektritootmise jätkamist samadel tingimustel. Leevendava meetmena on kasutatud lõhede asustamist. Jägala jõkke on alates 1998. aastast toimunud regulaarsed lõhede asustamised. Viimased aastad on RMK Põlula Kalakasvatuskeskus asustanud Linnamäe HEJ-st allavoolu erinevas vanuses lõhe noorjärke (vastsetest kuni laskujateni). Jägala jões on lõhele sobivaid sigimispaiku väga vähe säilinud ning noorkalade asustamist neisse tuleb lugeda vähem prioriteetseks. Ilma elupaikadele juurdepääsu loomiseta on asustamine populatsioonide taastamise eesmärgil perspektiivitu tegevus. Jägala jõkke asustatakse lõhe laskujaid Linnamäe HEJ tegevusest tingitud kahju kompenseerimise ning populatsiooni taastamise potentsiaali loomise eesmärgil juhuks kui lahendatakse kalade rände küsimus. Kalakasvatusliku taastootmise eesmärgiks on looduslike asurkondade taastamine või tugevdamine. See on seotud rahvusvaheliste lepetega. Eesti on liitunud Gdanski konventsiooniga, mis sätestab kalapüüki ja muude elusressursside kasutamist Läänemeres. 1997. aastal võttis Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) vastu lõhekava (Salmon Action Plan), mis nägi ette lõheasurkondade taastamise ja kohustas aastaks 2010 tagama lõhe kudejõgedes loodusliku taastootmise taseme, mis vastaks 50%-le iga jõe potentsiaalsest võimalusest. EL Komisjon on koostanud uue Läänemere lõhemajandamiskava eelnõu, mille kohaselt tuleb 5 aasta jooksul peale määruse jõustumist saavutada 50% laskujate potentsiaalist ning 10 aasta jooksul 75% potentsiaalist. Eesti lõhejõgedes on laskujate osa arvestades jõgede potentsiaali esimese rändetõkkeni ulatunud alates 2007 üle 50% 74 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline 35 potentsiaalsest vaid kolmel aastal. Jõgede kogupotentsiaali arvestades on laskujate arv olnud vaid üksikutel aastatel suurem kui 30% potentsiaalsest. Kava jõustumisel tuleb asustamised Jägala jõkke lõpetada75,76. Lõhe praegune taastootmispotentsiaal Jägala jões on hinnatud tühiseks, kuna merre laskuvad jõest üksikud looduslikust sigimisest pärinevad lõhesmoldid. Jõe praeguseks kalanduslikuks väärtuseks võib lõhe seisukohalt lugeda 0 eurot. Praegu jõkke tõusvad lõhed pärinevad asustamistest või on tegemist muude jõgede „eksinud“ isenditega77. TÜ Eesti Mereinstituudi 2014. aasta projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014“ lõpparuande78 kohaselt on looduslikku päritolu lõhel meres ellujäämus asustatud kaladest ligikaudu 20 korda kõrgem. Kalade asustamise meede ei ole pikas perspektiivis ka jätkusuutlik, kuna sobilikud kudealad jäävad kaladele kättesaamatuteks ning asustatud noorkaladest jõuavad jõkke tagasi kordades vähem kui looduslikku päritolu lõhet. Leevendava meetmena saab paigaldada reguleeritavad turbiinid. Reguleeritava äravooluga turbiinide paigaldamise järel jõelise elupaiga seisund Linnamäe paisust allavoolu jäävas osas mõnevõrra paraneb seoses äravoolu looduslähedaseks muutumisega Linnamäe paisu all79. Turbiinide vahetamine on kallis tegevus, mis ilma riigi toetuseta muudab elektritootmise kasumit taotlevale eraettevõttele majanduslikult küsitavaks. Leevendava meetmena saab peamisel rändeperioodil paigaldada turbiinide ette väiksemate võreavadega lisavõred. Linnamäe HEJ-le on paigaldatud 25 mm vahedega võred. TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused näitavad, et 25 mm vahedega võred lõhe laskujaid ei takista. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Kevadise rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini (peamiseks rändeperioodiks on mai). Peenemaid võresid tuleb oluliselt tihedamini puhastada, samas kui võred hoitakse puhtana, siis elektritootmine HEJ‐des ei vähene80. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika” § 5 lg 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel ajavahemikul 20.04-10.06 kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või 75 Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meriforell. 2016. TÜ Eesti Mereinstituut. 76 Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017-2019, perspektiiviga kuni 2023. 2017. Eesti Maaülikool. Arvutivõrgus: 77 Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine. 2019. Ökokonsult. 78 Projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014“ lõpparuanne. 2015. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Arvutivõrgus: Projekti "Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014" lõpparuanne (agri.ee) 79 Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta. 2014. Maves. 80 Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus: Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee) 36 tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Seega on 15 mm silmasuurusega võrkvõre kasutamine Linnamäe paisul peamisel kevadisel rändeperioodil seadusest tulenev kohustus. Samas leevendab see vaid lõheliste hukkumist turbiinides, kuna jõesilmu vastsete kuju ja suuruse tõttu ükski võre neid turbiinidesse sattumise eest ei kaitse. 4.2. Järeldused Häid ja efektiivseid leevendavaid meetmeid taotletava tegevuse negatiivsete mõjude vältimiseks ei ole (vt tabel 2): 5 ha kärestikulist elupaika jääb uputatuks, millele paisutuse säilimisel leevendavat meedet ei ole; 2,3 ha elupaiku on säilinud paisjärvest ülesvoolu ja joaastangust allavoolu, millele on paisu tõttu juurdepääs välistatud. Ükski kalapääsu lahendus, mis tagaks kaitse-eesmärkide täitmise, ei võimalda elektrit toota. Veetaseme kõikumisest tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks allavoolu paisu on võimalik paigaldada reguleeritava äravooluga turbiinid, mis muudaks elektritootmise majanduslikult küsitavaks. Lõhe noorjärkude suremust turbiine läbides ei ole võimalik vältida, aga on võimalik oluliselt leevendada paigaldades kevadiseks rändeperioodiks väiksema võreavaga lisavõred. Lisavõrede paigaldamine ei aita kuidagi jõesilmu vastsete allarändel, sest jõesilmu vastsete kuju ja suurus on selline, mida võred ei suuda takistada. Jõesilmu vastsete kaitseks tuleks nende rändeperioodil HEJ seisma panna. Sama kehtib ka mitmete teiste mittekaitsealuste kalaliikide noorjärkude kohta, kes Jägala jõe avatuse korral (nt juhul kui oleks toimiv kalapääsu lahendus võimalik) jões sigimas käiksid (nt siirdesiig). Sellist võimalust, mis ühildaks taotleja huvid Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkidega, Linnamäe paisul ei ole. Paisjärvest ülesvoolu ja joaastangust allavoolu on piiratud ulatuses elupaiku, kuna valdav osa on uputatud paisjärve alla. Kui uputatud elupaiku ei taastata (st paisutust ei likvideerita) ja paisu efektiivselt ei avata või veevoolu ümber ehitiste ei suunata, kaitse-eesmärgid täidetavad ei ole. Samas kui paisutus likvideerida, ei saa elektrit toota. Paisutuskõrguse vähendamine eeldab paisu ja tõenäoliselt ka turbiinisüsteemi ulatuslikku ümberehitust, kuid sellega kaasneb vaid osaliselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala suurenemine – toimiva kalapääsu puudumisel ei ole võimalik liikidel liikuda ülesvoolu ning olemasolevad asurkonnad jäävad killustatuks. Tabel 2. Leevendusmeetmete kokkuvõte Ebasoodsad Leevendusmeetmete võimalikkus mõjud Paisutamine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna ükski efektiivselt toimiv kalapääs ei võimalda paisutada, ja vastupidi, paisutamise jätkamisel ei ole võimalik paisust üles- ja allapääsu efektiivselt avada. Paisutuskõrguse vähendamine pole samuti arvestatav leevendusmeede, kuna endiselt jääks ala terviklikkus tagamata. Samuti ei ole paisutamise säilimisel piisavalt elupaiku, et nt lõhede asustamist rakendada. Elektritootmine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna elektritootmisel säilib paisutamine ja selle ebasoodsat mõju leevendada ei ole võimalik. Reguleeritavate turbiinide paigaldamisega väheneb ebasoodne mõju paisust allavoolu jäävatele elupaikadele teatud määral, kuna äravool muutub looduslähedaseks. Samas ei ole võimalik leevendada kalade suremust turbiinides ka mitte väiksema võrgusilmaga võrede kasutamisel, kuna need ei võimalda välistada väiksemamõõduliste kalade turbiinisattumist. 37 5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus Kui Natura asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ühegi reaalse alternatiivi puhul ei õnnestu ebasoodsat mõju Natura alale ära hoida, kaalub arendaja kavandatavast tegevusest loobumist või tegevuse muutmist või jätkatakse menetlust Natura hindamise eranditegemisega81. Hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet seisukohale, et taotletavat tegevust pole võimalik ellu viia ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust kahjustamata. Kuna Keskkonnaamet on kindlaks teinud, et ebasoodne mõju tekib ja seda ei saa välistada, ei või tegevus jätkuda (välja arvatud juhul, kui kohaldatakse art 6 lg 4 tingimusi). Tabel 3. Kokkuvõte hindamise tulemustest Asjaoma Mõjude kokkuvõtlik Mõju olulisus/suurus Ebasoods Järeldus: sed kirjeldus a mõju ebasoodne objektid leevenda mõju ala alal mine terviklikkusele Elupaigat Rikutud 16 ha ehk 100% Mõju on oluline. Ei Pikaajaline üüp jõed elupaigatüüpi jõed ja Sisuliselt mõjutab ja ojad ojad. 5 ha (31%) on ebasoodsalt kogu (3260) uputatud paisjärve alla; loodusalal esinevat 8,4 ha (53%) paisust elupaigatüüpi, sh allavoolu on Linnamäe uputatud paisjärve alla HEJ tsüklilisest ja settereostusega veekasutusest rikutud 31%, rikutud veerežiimiga; 2,4 ha veerežiimiga 67%, (15%) on siirdekaladele rändekaladele kättesaamatu Linnamäe kättesaamatud 15% paisu ja paisutamise praegu jõelise tõttu, 2,2 ha (14%) elupaigatüübina Linnamäe paisjärvest säilinud alast. ülesvoolu jäävas Jägala jõe lõigus kuni loodusala lõpuni on kumulatiivsetest mõjudest tulenevalt rikutud veerežiimiga (Jägala Energy HEJ juhib vett kõrvale senikaua, kuni kalastikule ei ole tagatud Linnamäe paisust vaba üles- ja allapääs) 81 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk. Arvutivõrgus: Keskkonnamõju hindamine | Keskkonnaministeerium (envir.ee) 38 Lõhe Rikutud 7,6 ha ehk Mõju on oluline. Ei Pikaajaline 100% elupaiku. 5 ha Sisuliselt mõjutab (66%) uputatud paisjärve ebasoodsalt kogu alla ja settega reostunud, loodusalal esinevat 0,3 ha (4%) paisust elupaika, sh uputatud allavoolu on Linnamäe paisjärve alla ja HEJ tsüklilisest settereostusega 66%, veekasutusest rikutud rikutud veerežiimiga veerežiimiga; 2,3 ha 29%, kättesaamatud (30%) on siirdekaladele 30% elupaikadest. kättesaamatu Linnamäe paisu ja paisutamise Lõhe laskujate tõttu, 1,9 ha (25%) on potentsiaal on praegu kumulatiivsetest 0-lähedane, samal ajal mõjudest tulenevalt kui see võiks olla rikutud veerežiimiga vähemalt 8500- (Jägala Energy HEJ 12600/aastas. juhib vett kõrvale senikaua, kuni kalastikule ei ole tagatud Linnamäe paisust vaba üles- ja allapääs). Jõesilm Rikutud 7,6 ha ehk Mõju on oluline. Ei Pikaajaline 100% elupaiku. 5 ha Sisuliselt mõjutab (66%) uputatud paisjärve ebasoodsalt kogu alla ja settega reostunud, loodusalal esinevat 0,3 ha (4%) paisust elupaika, sh uputatud allavoolu on Linnamäe paisjärve alla ja HEJ tsüklilisest settereostusega 66%, veekasutusest rikutud rikutud veerežiimiga veerežiimiga; 2,3 ha 29%, rändekaladele (30%) on siirdekaladele kättesaamatud 30% kättesaamatu Linnamäe elupaikadest. paisu ja paisutamise tõttu, 1,9 ha (25%) on Jõesilmu laskujate kumulatiivsetest potentsiaal Linnamäe mõjudest tulenevalt paisust allavoolu (4% rikutud veerežiimiga elupaikadest) on u (Jägala Energy HEJ 15000/aastas, seega juhib vett kõrvale vaid tühine osa senikaua, kuni potentsiaalist kalastikule ei ole tagatud saavutatud. Linnamäe paisust vaba üles- ja allapääs). Võldas Rikutud 7,2 ha ehk 95% Mõju on oluline. Ei Pikaajaline elupaiku (Jägala jõe Sisuliselt mõjutab ulatuses). 5 ha (70%) ebasoodsalt kogu uputatud paisjärve alla ja loodusalal esinevat settega reostunud, 0,3 ha elupaika, sh uputatud (4%) paisust allavoolu paisjärve alla ja 39 on Linnamäe HEJ settereostusega 70%, tsüklilisest veekasutusest rikutud veerežiimiga rikutud veerežiimiga; 1,9 30%, asurkond on ha (26%) on killustatud. Asurkonna kumulatiivsetest suurus on 3 000-14 mõjudest tulenevalt 000 isendit. Paisutuse rikutud veerežiimiga, likvideerimine ja asurkond on killustatud. sobivate elupaikade lisandumine parandaks võldase kaitseseisundit eeldatavasti 2-3 korda. Paksukoj Rikutud 7,2 ha elupaiku. Mõju on oluline. Ei Pikaajaline aline 5 ha (70%) uputatud Sisuliselt mõjutab jõekarp paisjärve alla ja settega ebasoodsalt kogu reostunud, 0,3 ha (4%) loodusalal esinevat paisust allavoolu on elupaika, sh uputatud Linnamäe HEJ paisjärve alla ja tsüklilisest veekasutusest settereostusega 70%, rikutud veerežiimiga; 1,9 rikutud veerežiimiga ha (26%) on 30%. kumulatiivsetest mõjudest tulenevalt rikutud veerežiimiga. Foto 1. Jägala jõgi Linnamäe paisjärve alal 28.09.2021. Foto: Keskkonnaamet. 40 Foto 2. Jägala jõe looduslik ilme. Kärestikuline jõetüüp on Jägala loodusala peamiseks kaitseväärtuseks (foto 14.08.2021 Martin Kesler). 41
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel