dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lõpparuande edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. detsember 2021
Viit
24.4-7/21-0069/7241-1
Registreeritud
7. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.4/S Väliskoostööprojektide koordineerimine
Sari
24.4-7/S Väliskoostööprojektidega seotud kirjavahetus
Toimik
24.4-7/21-0069
Vastutaja
Keit Kaadu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎10-58633-1 06.12.2021 Väljaminev kiri.asice550 KB

Sisu (failidest)

Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.6.01.19-0507 “ Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Oja tn 37, Pärnu linn” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu rakendusüksus: Sihtasutus KredEx Lõpparuanne CF-182/2021 3.12.2021 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski tuvastati puudusi riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 6 697,01 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 2 511,38 eurot. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.6 Energiatõhusus Meede 2014-2020.6.1 Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses Projekti number 2014-2020.6.01.19-0507 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Oja tn 37, Pärnu linn Toetuse saaja ja partner(id): Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu; Terje Puusepp (juhatuse liige) ja Janek Bahovski (tehniline konsultant) Taotluse rahuldamise otsuse KESF-0492; 07.08.2019 (kõrvaltingimustega TRO); (otsuse muutmise) number ja KESF-0492; 31.07.2020 (maksete õiguse tekkimise otsus) kuupäev Rakendusüksus Sihtasutus KredEx Projekti kulude abikõlblikkuse 09.05.2017 - 31.07.2022 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2021. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik); Merit Rajamäe, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi juht). Auditi läbiviimise aeg 10.08.2021-3.12.2021 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 69068; 19.01.2021; 270 237,61 eurot olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus / omafinantseering: osakaal abikõlblikest Rekonstrueerimistööd 40% / 60%; summadest (%) Omanikujärelevalve teenus 50% / 50%; Tehnilise konsultandi teenus 50% / 50%; Ehitusprojektide koostamine 50% / 50%. Valimi suurus (eurodes; % 270 237,61 eurot; 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 6 697,01 eurot (tähelepanek nr 4.1). TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse number: KOKKU riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 1 004,55 1 004,55 0 1 506,83 2 511,38 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa väljaspool auditi ulatust 1 674,25 1 674,25 0 2 511,38 4 185,63 (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 0,93% 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja hangete läbiviimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele esines puudusi riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Tehti üks oluline tähelepanek. Oluline tähelepanek 4.1 Toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 6 697,01 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 2 511,38 eurot. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lg 6 järgi kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Toetuse andmise tingimuste6 (edaspidi TAT) § 28 järgi viib toetuse saaja (edaspidi TS) rekonstrueerimistööde tellimisel hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris (edaspidi RHR) ja hanke läbiviimisel peab lähtuma riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimise eesmärk on hanke korraldamine läbipaistvalt ja kontrollitavalt, kõiki isikuid võrdselt koheldes ja konkurentsi edendades, samuti vältides huvide konflikti ning kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ning otstarbekalt. TS on sõlminud tehnilise konsultandi teenuse lepingu, mille järgi on üheks teenuse osaks koostöös TS-ga määrusele vastavate ehitushangete ettevalmistus ja hangete läbiviimine ning sellega seonduv TS nõustamine. 6 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019.a määruse nr 24 "Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord" 6 Sellest lähtudes on tehniline konsultant (edaspidi TK) TS nimel korraldanud RHR-is rekonstrueerimistööde hanke7, mille raames laekus kaks pakkumust. Neist üks lükati tagasi, sest ei sisaldanud kõiki hankedokumentides (edaspidi HD) nõutud töid ja teine pakkumus8 hinnati vastavaks ning edukaks, vastava otsuse on allkirjastanud TS. Auditi käigus tuvastati hanke läbiviimisel järgmised puudused: 1) Eduka pakkujaga on peetud läbirääkimisi, mille tulemusena on muudetud hankeobjekti, kuigi HD järgi oli lubatud pidada läbirääkimisi hinna ja lepingu täitmise tähtaja suhtes. Läbirääkimiste tulemusena on edukas pakkuja esitanud uue hinnapakkumuse, milles on hindu vähendanud9 ja töid ära jätnud10. Audiitorite hinnangul on läbirääkimisi peetud lisaks lubatud hindadele ka hankeobjekti üle, mida HD ette ei näinud. Läbirääkimiste tulemusel on hankeobjekti muudetud ning osad tööd ära jäetud. TS on põhjendanud seda vajadusega lepingu maksumust vähendada. Audiitorite hinnangul oleks sellisel juhul TK pidanud TS nimel korraldama uue hanke. Audiitorid möönavad, et mittehankijate puhul ei ole selgelt reguleeritud kas ja millises ulatuses võib pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et läbirääkimised on aktsepteeritavad ainult HD-s fikseeritud ulatuses. Hankijatel RHS-i mõistes, kel avatud hankemenetluse raames on keelatud läbirääkimisi pidada11, on RHS § 123 lg 1 p1 järgi lubatud hankelepingut muuta kuni 15% vaid juhul kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta. Käesoleval juhul on TS eiranud omaenda seatud läbirääkimiste ulatust, pidanud läbirääkimisi ka tööde osas ja muutnud sellega hankeobjekti jättes osa töid ära lepingu maksumuse vähendamiseks. Audiitorite hinnangul oleks olukorras, kus selgus, et osad tööd tuleb ära jätta, saanud konkurentsi paremini ära kasutada uue hanke korraldamisega. Audiitorite hinnangul on oluline, et mittehankijad, kel on kohustus järgida RHS-ist vaid üldpõhimõtete paragrahvi, seda ka korrektselt teeks. Antud olukorras esineb vastuolu RHS § 3 lõike 1 hanke läbipaistvuse nõudega (kuna potentsiaalsed ja reaalsed pakkujad said eksitavat infot läbirääkimiste tingimuste kohta) ning lõike 3 konkurentsi efektiivse ärakasutamise nõudega (kuna jäeti korraldamata uus hange, mis oleks võimaldanud laiemat pakkujate ringi ning võimalikku soodsamat hinda). 2) TS ei ole nõudnud hankedokumentides ettenähtud garantiiaegset tagatist. HD-s on toodud punktis 3.8.3 Tellija eeldab, et ehitaja on spetsiifilisest korterelamute tervikliku rekonstrueerimise sektorist tulenevalt finantsiliselt võimekas ( CAR- ja- vastutuskindlustus tagamaks ettenägematute olukordade puhul kliendile maksimaalne kaitse, samuti garantiiaegne tagatis). Audiitorite hinnangul on nimetatud punkt sõnastatud selliselt, et pakkujal ei ole võimalik välja lugeda, mis on tema kohustus ning kas ja millal ta peab esitama tellijale nimetatud dokumendid. Audiitorite hinnangul peavad nõuded 7 Hange nr 219707 „Hoone terviklik rekonstrueerimine Pärnu linn, Oja tn 37“, hanketeade avaldatud 12.02.2020. 8 Merilux Ehitus OÜ pakkumus nr 261451. 9 Erinevate kuluridade ühikuhindu vähendati kokku 13 806,96 eurot. 10 Ära jäeti II ja III korruse trepikodade remondiga seotud tööd ja köögi vent.korstnate ehitus – kokku summas 63 766,50 eurot. 11 RHS § 52 lg 4. 7 olema HD-s kirjas selliselt, et kõik pakkujad saaksid neist üheselt aru. Kuna pakkumusvorm sisaldab vastavaid kuluridasid, siis pidid pakkujad audiitorite hinnangul nende kuludega arvestama. Antud juhul on töövõtja esitanud TS-le vaid ehituse koguriskikindlustuse poliisi, mille kindlustusperiood algab 19.06.2020, samas töövõtuleping on allkirjastatud 04.05.2020. Garantiiaegset tagatist töövõtja esitanud ei ole (tööde üleandmis-vastuvõtmisakt on allkirjastatud kuupäevaga 10.11.2020 ja dokumendis on fikseeritud, et allkirjastamisega hakkab kehtima garantiiaeg 60 kuud). Audiitorite hinnangul on TS jätnud nõudmata garantiiaegse tagatise, mille olemasolu ta siiski HD andmeil eeldas ning vastava kulurea ka pakkumusvormile lisas. Sellega on TS seadnud pakkujad ebavõrdsesse positsiooni, rikkudes seeläbi hanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Kui enne pakkumuste esitamist oleks kõik pakkujad teadnud, et garantiitagatist ei pea esitama, oleks pakkujate ring võinud olla teine. RHS §-s 3 p-s 1 sätestatud põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus oleks läbipaistev ja kontrollitav. Seega peavad kõik hanke tingimused olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Audiitorite hinnangul on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 p-s 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid. Tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas esinevad audiitorite hinnangul VV 01.09.2014. a määruse nr 143 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõikes 2 toodud asjaolud, mille tõttu kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna hange on läbi viidud riigihangete registris, saadud kahest pakkumusest puuduliku pakkumuse tagasilükkamise osas etteheiteid ei ole, loeme asjakohaseks kohaldada antud rikkumise korral hankelepingule 1%- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest summas 669 700,26 eurot 1% ehk 6 697,01 eurot mitteabikõlblik. Risk toetuse saajale: Hanke alusdokumentides seatud tingimuste mittejärgimine seab pakkujad ebavõrdsesse positsiooni, rikkudes seeläbi hanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 2 678,81 eurot ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 4 018,20 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Vastavalt sellele kuidas meie oleme teh. konsultadi Janek Bahovskiga vestelnud ja arutanud siis olen teadlik ja temaga kõiges täiesti nõus. Tehniline konsultant on kommenteerinud aruande projekti e-kirjaga, mille kohaselt ta ei ole nõus tähelepanekus tooduga.12 12 Tehnilise konsultandi kommentaar (e-kiri 16.10.2021): kohe kindlasti pole nõus - see tähendaks täna ühistu pankrotti kui see on teie eesmärk. Tegemist oli praktiliselt esimese hankega mida korraldasin ja läbirääkimised ja hinna muutmine tellijale soodsamaks ongi asja mõte. 8 Soovituse rakendamise eest vastutav isik toetuse saaja juures: Terje Puusepp Risk rakendusüksusele: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 2 678,81 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 4 018,20 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi kontrollida toetuse saaja hanke alusdokumentides seatud nõuete täitmist, et tagada hanke läbipaistvus ja hankes osalejate võrdne kohtlemine. Samuti soovitame RÜ-l koolitada tehnilisi konsultante mittehankijast toetuse saaja hangete läbiviimise osas. Rakendusüksuse kommentaar 28.10.2021: Rakendusüksus esitab järgnevalt omapoolsed kommentaarid lähtudes eeltoodud tähelepanekute jaotusest. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et tagasinõudemenetlus antud projekti puhul ei ole põhjendatud ning ei saa seega nõustuda vajadusega algatada tagasinõudmise protsess. Lisaks eeltoodule soovib rakendusüksus juhtida tähelepanu asjaolule, et toetuse saaja hanked ei ole hanked riigihangete seaduse tähenduses ning toetuse andmise aluseks olev määrus nägi vaadeldud perioodil selgelt ette, et toetuse saajal tuleb järgida ehitustööde hanke korraldamisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning viia hange läbi rakendusüksuse kodulehel kirjeldatud viisil. Asjakohaseid selgitusi andis ka toetuse andmise aluseks oleva määruse seletuskiri, mida tähendab kirjeldatud viis. Käesolevaks ajaks on rakendusüksuse ja asjakohaste asutuste (sh auditeeriv asutus, RTK) vahelise koostöö tulemusel sisustatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, mida toetuse saaja peab järgima kinnitatud ka toetuse andmise aluseks oleva määruse lisana ning neid on tulenevalt ajas selgunud praktikast täiendatud. Ajaperioodil 2019 kuni 2020, mil toetatavaid projekte vaadeldava määruse alusel samuti ellu viidi, on toetuse saaja hangetes kasutusel olnud tingimused olnud avaldatud rakendusüksuse kodulehel koos vastavate soovituslike vormidega. Toetuse andmise aluseks olev määrus ega ükski kohalduv õigusakt ei ole näinud vaadeldava projekti raames ehitustööde hanke tegemise ajal ette tingimusi, mida toetuse saaja pidi üks ühele järgima erinevalt käesoleval ajal määruse lisana kinnitatust. Lähtudes ka eeltoodust esitab rakendusüksus omapoolsed märkused audiitori väidetele ning ei nõustu ettepanekuga algatada toetuse tagasinõudmise protsess: Vastus TP 4.1 väitele nr 1: Toetuse andmise aluseks olev määrus on avalikult kättesaadav dokument ning kõik ehitusettevõtjad, kes omavad korterelamute rekonstrueerimiseks vajalikku pädevust, omavad võimalust vastava määrusega tutvuda. Toetuse saajad tellivad ehitusprojektid, mis koostatakse üksnes nimetatud toetuse andmise aluseks oleva määruse nõudeid Kui oli kaks pakkujat ja jäi ainult üks siis vähendades konkreetseid ridu ja töid ei saa olla kuidagi hanke rikkumine ja see ei saa soosida kuidagi teisi pakkujaid kui nad pole pakkunud - kõigil oli võimalus pakkuda ja osaleda aga ei osaletud - seega see jutt ei ole pädev, et siis oleks keegi tulnud ja pakkunud kui oleks ära jäänud rohkem töid. Seega tuletan meelde meie kasutame ainult riigihanke keskkonda hanke läbiviimiseks. Varasemalt tegime ise hanke ja valisime kellel saata ja rääkisime läbi kuidas ja miks - nüüd on sama teema aga keskkonnaks on RHR keskkond. 9 arvestades ehk ehitusprojektis sisalduvad minimaalselt kõik need tööd, mis on vajalikud toetuse andmise aluseks olevas määrus nimetatud eesmärkide täitmiseks ning abikõlblike kulude tagamiseks. Siiski, kohalduv õigus ei keela toetuse saajatel lisada omal soovil ehitusprojekti tellimise raames töid, mida toetusega ei kaeta ning mis ei ole energiatõhususe saavutamise vaatest relevantsed ja/või minimaalselt vajalikud. Igal juhul on ehitusprojekt ehitustööde hanke elluviimise aluseks. Vaadeldavas projektis esitati 1 vastav pakkumine, kuna teine pakkumine ei sisaldanud kõiki neid töid, mis olid minimaalselt vajalikud energiatõhususe saavutamiseks. Teisiti öeldes, kui toetuse saaja oleks tunnistanud vastavaks ka pakkumuse, mis ei sisaldanud kõiki kohustuslikke töid ega nende hinda, oleks ta riivanud hanke läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ning ka rahaliste vahendite efektiivse kasutamise printsiipe, kuna oleks võimaldanud pakkujal, kes ei ole esitanud nõuetekohast pakkumist, meelevaldselt olla samas positsioonis kui pakkujal, kes esitas nõuetekohase pakkumise. Toetuse saaja hankes oli seega 1 vastav (st nõuetekohane) pakkumine. Peale nimetatud asjaolu väljaselgitamist palus toetuse saaja pakkujal hinda kohendada nende tööde osas, mis ei olnud minimaalselt vajalikud abikõlbliku projekti elluviimiseks, tagamaks toetatava projekti elluviimise võimekus ka rahaliselt. Vastav tegevus oli lubatav, kuna hinda muudeti tööde osas, mis ei ole abikõlblikkuse seisukohast minimaalselt vajalikud ehk on toetuse saaja enda otsustada, kas ta soovib neid töid siiski teostada või otsustab need ära jätta, kuna vastasel juhul ei oleks rahaliste vahendite (omafinantseering) puudumise tõttu võimalik projekti ellu viia. Toetuse saaja ei ole muutunud hankeobjekti (korterelamu rekonstrueerimine toetuse andmise aluseks oleva määruse nõuetele vastavalt). Hankeobjekt on läbivalt olnud sama. Seega toetuse saaja ei ole ka rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid nimetatud tegevusega, vaid vastupidi, toetuse saaja on taganud vastavate põhimõtete järgimise eelnimetatud viisil toetuse saaja hankes tegutsedes, kuna tunnistas edukaks nõuetele vastava pakkumuse ning enne lepingusse astumist palus kohendada projekti elluviimise eesmärgil hinda tööde osas, mis ei olnud projekti elluviimise seisukohast minimaalselt vajalikud. Oleme seisukohal, et toetuse saaja hankes ei ole esinenud rikkumisi ning tegevusel puudub finantsmõju. Rakendusüksuse täiendavad seisukohad 12.11 Lisaks juba varasemalt rakendusüksuse seisukohtades esitatule rõhutame, et toetuse saaja ei ole meie hinnangul riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid riivanud. Toetuse saajal oli toetuse andmise aluseks olevast määrusest tulenev õigus viia toetuse saaja hange läbi elektroonilises riigihangete registris, mida on ka tehtud. Toetuse andmise aluseks olev määrus ega ükski muu õigusakt ei ole toetuse saajale ette näinud kohustust saada mingi muu arv pakkumusi kui nt 1 või 2 pakkumust läbi registri ning samuti ei ole olnud ette nähtud, et toetuse saaja peaks tegema uue hanke, kui talle jääb vaid 1 vastav pakkumus. Leiame, et toetuse saajal oli ettevõtte suhtes korrektsem sõlmida ehitusleping koheselt soovitud ja võimalikus mahus mitte muuta seda lepingu kestel, mis oleks küll tähendanud korrektset protsessi, kuid mille tulem oleks olnud samane saavutatuga. Seetõttu jääme oma varasema hinnangu juurde, et pakkuja kõrvaldamine on tehtud korrektselt, kuna pakkuja ei esitanud pakkumust kõigi nõuetekohaste tööde kohta. Toome need võrdlusena välja: Pakkumuse vormil punkti 22 Vundamendid all on toodud Merilux Ehituse OÜ-l vundamendi lahtikaevamine, puhastamine, soojustamine ja maapealse osa katmine fassaadiplaadiga. Sulane OÜ pakkumuses on esitatud vaid vundamendi sooja- ja hüdroisolatsioon, mis sisaldab omakorda vaid isolatsiooni materjali kulu. Eelnimetatud tööde hulgast peavad igal juhul olema tehtud vundamendi lahtikaevamine ja puhastamine, kuna ilma nimetatud ettevalmistustavate töödeta ei saa paigaldada soojustamiseks ettenähtud materjali, mis omakorda tähendab, et ei pruugi olla võimalik täita soojustusega seotud nõudeid. Punkt 42 Aknad sisaldab Merilux Ehitus OÜ poolt uusi aknaid kogu majale. Sulane OÜ pakkumuses on esitatud olemasolevate akende paigaldamine soojustuse tasapinda, mis on piisav juhul, kui kõik aknad vastavad esitatud soojusläbivuse nõudele. Kui nõue ei ole täidetud, tuleb vahetada kõik nõuetele mittevastavad aknad. Mittevastavaks tunnistatud pakkumusel sellise kuluga arvestatud ei ole. Vastavalt esitatud rekonstrueerimise projektile on vajalik vähemalt osaliselt akende vahetus. 10 Lõõrid, korstnad ja küttekolded on pakkumuses punkti 68 all. Merilux Ehitus OÜ on esitanud pakkumuses vastaval real uuringute ja mõõdistamise kulu, kuid Sulane OÜ pakkumusel sellel real kulu puudub. Nimetatud punkti all läbiviidavad ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuringud ning mõõdistamised on möödapääsmatult vajalikud, kuna nende puudumisel ole võimalik teada nimetatud eriosade seisukorda ning teostada olukorrale vastavaid töid, millega tagataks määruse nõuded, nt ventilatsiooni õhuvooluhulkade nõuded. Rõhutame ka, et audiitor peaks lähtuma lisaks käesolevas dokumendis toodust ka korraldusasutuse esitatud seisukohtadest, mis selgitavad, et vaadeldaval juhul oleks muutus eduka pakkuja poolt teostatavates töödes olnud lubatav ka lepingu kehtivuse ajal, kuna hankelepingut on lubatav ilma täiendavate kaalutlusteta muuta kuni 10% ulatuses nagunii ning puudub alus kohelda toetuse saajat karmimalt kui hankijaid riigihangete seaduse tähenduses. Ka antud muudatuses, mis töödes tehti, ei ole toetuse saaja hankes olnud rohkem kui kuni 10% ulatuses. Vastus TP 4.1 Väide nr 2: Audiitor on leidnud, et toetuse saaja on kasutanud oma hankedokumendis ühes punktis ebaselget sõnastust seoses kindlustuskohustusega. Lisaks on väidetud, et kuna toetuse saaja on allkirjastanud lepingu 2020.a mais ning kindlustustõend on esitatud 2020.a juunis, siis võib eeldada, et tegelikult alustati ehitamisega ikkagi varem. Rakendusüksus ei pea vajalikuks kogu eeltoodud audiitori esitatud väidet käesolevas punktis uuesti välja tuua, vaid vastab sellele kompaktselt. Esiteks, Eesti Vabariigis kehtis 2020.a maikuus suuresti eriolukord. Juunikuus asendus see tervishoiualase hädaolukorraga, täpsemalt 09. juunil 2020.a. Eelnimetatu tähendab ühtlasi, et asjaajamisel võis esineda viivitusi, mida ei toetuse saaja ega ehitustööde teostaja ei saanud mõjutada. Lisaks, toetuse saaja esindaja ei ole allkirjastanud ehitustööde lepingut mitte 04.05.2020.a, vaid 08.05.2020.a. Puudub igasugune tõendus, et toetuse saaja korterelamus oleks ehitamisega alustatud enne, kui esitati vastav kindlustusdokument, ka toetuse saaja ise ei ole sellist väidet esitanud. Teadaolevalt alustati sisulise ehitamisega 2020.a juulis, vähemalt kuni 17. juunini tegeleti tellingute paigaldamisega seda kinnitab mõistlikult ka vastav ajagraafik (lisadokumendina lisatud) ja akt, kuna esimene akt on allkirjastatud 2020.a augustis. Lisaks juhime tähelepanu, et elektroonilises riigihangete registris on kõigil huvilistel võimalik esitada oma küsimused läbi teabevahetuse, juhul kui mõni sõnastus ei ole piisavalt täpne. Vaadeldavas toetuse saaja hankes ei ole ühtegi küsimust esitatud eelkirjeldatud teemal ning seega puudub tõendus, et pädevate ehitustööde teostajate arvates oleks olnud tegemist segase sõnastusega. Eeltoodust tulenevalt puudub ka siinkohal igasugune finantsmõju. Selguse huvides peab rakendusüksus oluliseks juhtida ka tähelepanu, et on ebakorrektne eeldada, et ehitussektoris alustatakse ehitamisega lepingu allkirjastamise päeval ja/või vahetult pärast seda. Lepingu allkirjastamisele järgnevad protsessid, mis on alles eelduseks ehitamisele (nt materjalide tellimine ja kohaletoomine, tellingute paigaldus, puurimise ettevalmistus, parkimiskorraldus jne). Covid-19, sh seonduv tööjõupuudus on Eesti ehitusturgu viimase poolteise aasta jooksul veel lisaks väga palju mõjutanud ning käesoleval ajal on lepingu sõlmimisest kuni reaalse tegevustega alustamiseni tavapäraselt vähemalt paar kuud, mahukamate tegevuste puhul oluliselt rohkem. Rakendusüksuse täiendavad seisukohad 12.11 Audiitoritel tekkis ka küsimus toetuse saaja poolt vastuvõetud rekonstrueerimistööde garantii osas. Toetuse saaja on võtnud ehitustööd vastu ning ehitaja poolt on töödele antud 60-kuuline garantii vastavalt tööde üleandmise – vastuvõtmise aktile. Vastav akt on lisatud käesolevate seisukohtade juurde. Seega on toetuse saaja kõik kohustused nõuetekohaselt täitnud. 11 Täiendav selgitus 29.11 KredEx asub seisukohale, et käesoleval hetkel ülesjäänud viidetel võimalikele riivetele ei ole finantsmõju ning seega puudub põhjus toetuse saajat sanktsioneerida. Esiteks, tagatise nõue HD-s on spekuleeritav- justkui tagatis olnud nõutav, kuid samahästi võib sellest ka tuletada, et tellija lihtsalt eeldas, et pakkujal on võimalik selline tagatis anda kui tellija küsib (nõudmisel esitatav) ehk tal on finantsiline võimekus. Eeldusest ja võimekusest räägib ka HD sõnastus. Nagu ka toetuse saaja on ise selgitanud, ta seda tegelikult ei küsinud, kuna leppis pakkujaga kokku, et tehakse muid hädavajalikke parendustöid majas selle tagatissumma raames, mida muidu oleks toetuse saaja tagatisena nõudnud. Sellest võib ühtlasi ka järeldada, et lepingupartner oli igati võimekas vastavat tagatist andma, kuid toetuse saaja läbirääkimisoskuse tulemusel kasutati muidu tagatisena mõistetavat hädavajalike tööde jaoks. Võimalus HDst aru saada, et tagatist võidakse nõuda, kuna tuleb olla finantsiliselt võimekas, oli kõigil huvilistel. Niisiis jääb üles küsimus, et mida antud juhul rikutud on, kui toetuse saajal oli võimalus tagatist küll küsida, kuid ta otsustas seda misiganes põhjusel mitte küsida. Seega ei ole alust toetuse saaja tegevust rikkumiseks pidada. Mis puudutab seda, et toetuse saaja on pidanud läbirääkimisi mahus, mida audiitorite arvates ei oleks tohtinud teha, siis ka siinkohal tuleb arvestada, et toetuse saaja ei ole toetuse saaja hankes ettenähtud piire ületanud. Vähendati neid töid, mis avaliku toetuse määruse alusel ei ole kohustuslikud olnud, kõigil huvilistel oli võimalus teada, et need tööd ei ole toetusega rahastatava projekti jaoks vajalikud ning lisaks- vastav muudatus oleks võinud toimuda ka lepingu täitmise käigus, kuna muudatuse maht on samaväärne sellega, mis hankijatele riigihangete seaduses lubatud, ilma uut hanget korraldamata. Seega ka siinkohal puudub igasugune finantsmõju, mis annaks põhjendatud aluse toetuse saaja sanktsioneerimiseks. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Annelii Ausmees, 3.03.2022 Korraldusasutuse kommentaar: Korraldusasutus leiab hanke kohta olemasoleva info põhjal, et tähelepaneku 4.1 punkti 1 rikkumine on formaalset laadi, sest lepinguobjekti muudatus ei oleks pakkujate ringi muutnud. Korraldusasutus nõustub punkti 2 rikkumisega ja korrektsioonimääraga. 1) Eduka pakkujaga on peetud läbirääkimisi, mille tulemusena on muudetud hankeobjekti, kuigi HD järgi oli lubatud pidada läbirääkimisi hinna ja lepingu täitmise tähtaja suhtes. Korraldusasutus leiab, et toetuse saaja ei ole käitunud kõige läbipaistvamalt, kuid läbirääkimiste mõju konkurentsile ja hanke lõpptulemusele on vaieldav. Tööde mahust jäeti ära oma iseloomult üldist laadi ehitustööd (II ja III korruse trepikodade remont ning köögi ventilatsioonikorstnate ehitus), mille osakaal eduka pakkumuse maksumusest pärast kuluridade ühikuhindade vähendamist oli umbes 10%. Arvestades eeltoodut, ei saa väita, et selliste tööde algsest töömahust väljajätmine oleks muutnud pakkujate ringi või edukat pakkumust. Toetuse saaja on lepingus sätestanud, et Lepingut on lubatud muuta ainult riigihangete seaduse § 123 nimetatud juhtudel. RHS § 123 lg 1 p-i järgi oleks sellise töömahu muudatuse tegemine pärast lepingu allkirjastamist olnud lubatav. See tähendab, et toetuse saaja oleks saanud nimetatud töömahu muudatuses kokku leppida pärast lepingu allkirjastamist, ja seega saavutada samasuguse tulemuse nagu läbirääkimistegagi. Korraldusasutus soovitab rakendusüksusel edaspidi teavitada ja koolitada oma toetuse saajaid ja tehnilisi konsultante küsimuses, et toetuse saaja kehtestatud ostumenetluse läbiviimise korrast peab kinni hoidma ning menetluse käigus enam läbiviimise sisu ja ulatust muuta ei saa. 12 2) TS ei ole nõudnud hankedokumentides ettenähtud garantiiaegset tagatist. Korraldusasutuse arvates on kõneallolevast tingimusest siiski põhimõtteliselt aru saada, et töövõtjal peavad kindlustuslepingud ja tagatised olemas olema. Pakkumusvormil, mille kõik pakkujad pidid hankes esitama, sisaldusid vastavad kuluread. Seega pidid kõik hankes osalejad kindlustuslepingute sõlmimisega arvestama, sh arvestama kulu oma lepinguhinna sisse. Seetõttu ei saanud ebaselgused dokumentide täpses sisus või kellele ning millal tuli vastavad dokumendid esitada, mõjutada hankes esitatud pakkumusi ja üldist konkurentsi hankel. Rakendusüksuse 17.11.2021 selgituste kohaselt ei ole ehitajaga kokkuleppel garantiitagatist esitatud, kuna toetuse saajal tekkis vajadus teostada täiendavaid töid, pank rahastust juurde ei andnud ning KÜ-l ei olnud ka piisavas mahus omavahendeid. Eeltoodust tulenevalt luges toetuse saaja ehitajaga kokkuleppel nende erakorraliste tööde teostamise samaväärseks tagatisega. Korraldusasutuse hinnangul on tegemist olulise lepingumuudatusega, sest kui lepingus oleks juba algselt olnud taoline tingimus sees, võinuks pakkujate ring olla erinev. Kuivõrd pangagarantii väljastamine on ettevõttele justkui laenu väljastamine, mille raames hinnatakse ettevõtte tagatisi ja likviidsust, siis võisid seetõttu pakkujad loobuda pakkumuse esitamisest. Selliselt tegutsedes ei ole toetuse saaja käitunud läbipaistvalt ja kohelnud pakkujaid võrdselt (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses: Kersti Kukk, jooksvalt Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitorid on arvestanud RÜ ja KA kirjalike ning suuliste kommentaaride ja RÜ esitatud täiendavate tõenditega ning nõustuvad RÜ selgitustega, mis puudutavad ajalist nihet CAR- ja- vastutuskindlustuse poliisi kehtivusaja ja töövõtulepingu allkirjastamise vahel. Tähelepanekusse jäänud puuduste osas on aga audiitorid jätkuvalt seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 p-s 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, eirates omaenda seatud nõudeid hanke alusdokumentides. Audiitorid ei heida ette mittevastava pakkumuse tagasilükkamist ega seda, et vastavaid pakkumusi oli antud hankes ainult üks. Audiitorid on jätkuvalt seisukohal, et RHS üldpõhimõtteid on rikutud sellega, et TS on pidanud läbirääkimisi selles osas, mida ta ise HD-s ette ei näinud ning muutnud sellega hankeobjekti (jättes osa töid ära lepingu maksumuse vähendamiseks) ja jätnud edukalt pakkujalt nõudmata HD-s kirjas olnud garantiiaegse tagatise. Audiitorite hinnangul oleks TS-l olnud sellises olukorras korrektne korraldada uus hange tagamaks konkurentsi parem ärakasutamine ning nõuda garantiiaegse tagatise esitamist, hanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks. Ka finantskorrektsiooni määra osas jäävad audiitorid tähelepanekus toodu juurde (1% hankelepingu maksumusest). 5. Riigiabi andmine Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 13 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 14 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Merit Rajamäe I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 3.12.2021 14 Pr Terje Puusepp Meie 06.12.2021 nr 10-5/8633-1 Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud proua Puusepp Edastame Teile projekti nr 2014-2020.6.01.19-0507 „Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Oja tn 37, Pärnu linn“ auditi lõpparuande nr CF-182/2021. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (14 lehel) Sama: Hr Ivo Kuldmäe, Sihtasutus KredEx ([email protected]). Teadmiseks: Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Merit Rajamäe 611 3032 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel