Ühtekuuluvusfondi projekti
2014-2020.6.01.19-0507
“ Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Oja tn 37,
Pärnu linn”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu
rakendusüksus: Sihtasutus KredEx
Lõpparuanne
CF-182/2021
3.12.2021
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Siiski tuvastati puudusi
riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid.
Märge struktuuritoetuse registris2:
➢ märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu
6 697,01 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 2 511,38 eurot.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta
põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2
Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma
finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.6 Energiatõhusus
Meede 2014-2020.6.1 Energiatõhususe saavutamine elamumajanduses
Projekti number 2014-2020.6.01.19-0507
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Oja tn 37, Pärnu linn
Toetuse saaja ja partner(id): Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu; Terje Puusepp (juhatuse liige) ja Janek
Bahovski (tehniline konsultant)
Taotluse rahuldamise otsuse KESF-0492; 07.08.2019 (kõrvaltingimustega TRO);
(otsuse muutmise) number ja KESF-0492; 31.07.2020 (maksete õiguse tekkimise otsus)
kuupäev
Rakendusüksus Sihtasutus KredEx
Projekti kulude abikõlblikkuse 09.05.2017 - 31.07.2022
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2021. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus,
talituse juhataja (auditi eest vastutav isik);
Merit Rajamäe, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi
talitus, audiitor (auditi juht).
Auditi läbiviimise aeg 10.08.2021-3.12.2021
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne
võimalus valimisse sattuda.
3
Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
• projekti tegelik teostamine,
• projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
• kulude abikõlblikkus,
• projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
• omafinantseeringu olemasolu,
• struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 69068; 19.01.2021; 270 237,61 eurot
olevad väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus / omafinantseering:
osakaal abikõlblikest Rekonstrueerimistööd 40% / 60%;
summadest (%)
Omanikujärelevalve teenus 50% / 50%;
Tehnilise konsultandi teenus 50% / 50%;
Ehitusprojektide koostamine 50% / 50%.
Valimi suurus (eurodes; % 270 237,61 eurot; 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 6 697,01 eurot (tähelepanek nr 4.1).
TOETUS
OMA-
Väljamaksetaotluse number: KOKKU
riiklik FINANTSEERING
Kokku EL fond
toetus
Mitteabikõlblik summa
1 004,55 1 004,55 0 1 506,83 2 511,38
auditeeritud kuludes (eurodes)
Mitteabikõlblik summa
väljaspool auditi ulatust 1 674,25 1 674,25 0 2 511,38 4 185,63
(eurodes):
Leitud vea määr (%) 5 0,93%
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude
osakaal valimi mahust.
4
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja hangete läbiviimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele esines puudusi riigihangete
seaduse üldpõhimõtete järgimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Tehti üks oluline
tähelepanek.
Oluline tähelepanek 4.1 Toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid.
Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 6 697,01 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 2 511,38 eurot.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lg 6 järgi kui toetuse saaja või partner ei pea
järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne
20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid.
Toetuse andmise tingimuste6 (edaspidi TAT) § 28 järgi viib toetuse saaja (edaspidi TS) rekonstrueerimistööde
tellimisel hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris (edaspidi RHR) ja hanke läbiviimisel peab lähtuma
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.
RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimise eesmärk on hanke korraldamine läbipaistvalt ja kontrollitavalt, kõiki
isikuid võrdselt koheldes ja konkurentsi edendades, samuti vältides huvide konflikti ning kasutades rahalisi
vahendeid säästlikult ning otstarbekalt.
TS on sõlminud tehnilise konsultandi teenuse lepingu, mille järgi on üheks teenuse osaks koostöös TS-ga
määrusele vastavate ehitushangete ettevalmistus ja hangete läbiviimine ning sellega seonduv TS nõustamine.
6
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019.a määruse nr 24 "Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise
tingimused ja kord"
6
Sellest lähtudes on tehniline konsultant (edaspidi TK) TS nimel korraldanud RHR-is rekonstrueerimistööde hanke7,
mille raames laekus kaks pakkumust. Neist üks lükati tagasi, sest ei sisaldanud kõiki hankedokumentides (edaspidi
HD) nõutud töid ja teine pakkumus8 hinnati vastavaks ning edukaks, vastava otsuse on allkirjastanud TS.
Auditi käigus tuvastati hanke läbiviimisel järgmised puudused:
1) Eduka pakkujaga on peetud läbirääkimisi, mille tulemusena on muudetud hankeobjekti, kuigi HD järgi oli
lubatud pidada läbirääkimisi hinna ja lepingu täitmise tähtaja suhtes.
Läbirääkimiste tulemusena on edukas pakkuja esitanud uue hinnapakkumuse, milles on hindu vähendanud9 ja töid
ära jätnud10.
Audiitorite hinnangul on läbirääkimisi peetud lisaks lubatud hindadele ka hankeobjekti üle, mida HD ette ei näinud.
Läbirääkimiste tulemusel on hankeobjekti muudetud ning osad tööd ära jäetud. TS on põhjendanud seda
vajadusega lepingu maksumust vähendada. Audiitorite hinnangul oleks sellisel juhul TK pidanud TS nimel
korraldama uue hanke.
Audiitorid möönavad, et mittehankijate puhul ei ole selgelt reguleeritud kas ja millises ulatuses võib pidada
läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et läbirääkimised on aktsepteeritavad ainult HD-s fikseeritud ulatuses.
Hankijatel RHS-i mõistes, kel avatud hankemenetluse raames on keelatud läbirääkimisi pidada11, on RHS § 123 lg 1
p1 järgi lubatud hankelepingut muuta kuni 15% vaid juhul kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu
eset, ei muudeta. Käesoleval juhul on TS eiranud omaenda seatud läbirääkimiste ulatust, pidanud läbirääkimisi ka
tööde osas ja muutnud sellega hankeobjekti jättes osa töid ära lepingu maksumuse vähendamiseks. Audiitorite
hinnangul oleks olukorras, kus selgus, et osad tööd tuleb ära jätta, saanud konkurentsi paremini ära kasutada uue
hanke korraldamisega.
Audiitorite hinnangul on oluline, et mittehankijad, kel on kohustus järgida RHS-ist vaid üldpõhimõtete paragrahvi,
seda ka korrektselt teeks. Antud olukorras esineb vastuolu RHS § 3 lõike 1 hanke läbipaistvuse nõudega (kuna
potentsiaalsed ja reaalsed pakkujad said eksitavat infot läbirääkimiste tingimuste kohta) ning lõike 3 konkurentsi
efektiivse ärakasutamise nõudega (kuna jäeti korraldamata uus hange, mis oleks võimaldanud laiemat pakkujate
ringi ning võimalikku soodsamat hinda).
2) TS ei ole nõudnud hankedokumentides ettenähtud garantiiaegset tagatist.
HD-s on toodud punktis 3.8.3 Tellija eeldab, et ehitaja on spetsiifilisest korterelamute tervikliku rekonstrueerimise
sektorist tulenevalt finantsiliselt võimekas ( CAR- ja- vastutuskindlustus tagamaks ettenägematute olukordade puhul
kliendile maksimaalne kaitse, samuti garantiiaegne tagatis).
Audiitorite hinnangul on nimetatud punkt sõnastatud selliselt, et pakkujal ei ole võimalik välja lugeda, mis on tema
kohustus ning kas ja millal ta peab esitama tellijale nimetatud dokumendid. Audiitorite hinnangul peavad nõuded
7
Hange nr 219707 „Hoone terviklik rekonstrueerimine Pärnu linn, Oja tn 37“, hanketeade avaldatud 12.02.2020.
8
Merilux Ehitus OÜ pakkumus nr 261451.
9
Erinevate kuluridade ühikuhindu vähendati kokku 13 806,96 eurot.
10
Ära jäeti II ja III korruse trepikodade remondiga seotud tööd ja köögi vent.korstnate ehitus – kokku summas 63 766,50
eurot.
11
RHS § 52 lg 4.
7
olema HD-s kirjas selliselt, et kõik pakkujad saaksid neist üheselt aru. Kuna pakkumusvorm sisaldab vastavaid
kuluridasid, siis pidid pakkujad audiitorite hinnangul nende kuludega arvestama. Antud juhul on töövõtja esitanud
TS-le vaid ehituse koguriskikindlustuse poliisi, mille kindlustusperiood algab 19.06.2020, samas töövõtuleping on
allkirjastatud 04.05.2020. Garantiiaegset tagatist töövõtja esitanud ei ole (tööde üleandmis-vastuvõtmisakt on
allkirjastatud kuupäevaga 10.11.2020 ja dokumendis on fikseeritud, et allkirjastamisega hakkab kehtima
garantiiaeg 60 kuud). Audiitorite hinnangul on TS jätnud nõudmata garantiiaegse tagatise, mille olemasolu ta siiski
HD andmeil eeldas ning vastava kulurea ka pakkumusvormile lisas. Sellega on TS seadnud pakkujad ebavõrdsesse
positsiooni, rikkudes seeläbi hanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Kui
enne pakkumuste esitamist oleks kõik pakkujad teadnud, et garantiitagatist ei pea esitama, oleks pakkujate ring
võinud olla teine.
RHS §-s 3 p-s 1 sätestatud põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus oleks
läbipaistev ja kontrollitav. Seega peavad kõik hanke tingimused olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt.
Audiitorite hinnangul on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 p-s 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid.
Tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas esinevad audiitorite hinnangul VV 01.09.2014. a määruse nr 143
(edaspidi ühendmäärus) § 21 lõikes 2 toodud asjaolud, mille tõttu kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija
riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust,
vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25-
või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Kuna hange on läbi viidud riigihangete registris, saadud kahest pakkumusest puuduliku pakkumuse
tagasilükkamise osas etteheiteid ei ole, loeme asjakohaseks kohaldada antud rikkumise korral hankelepingule 1%-
protsendilist finantskorrektsiooni määra. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kuludesse kantud
abikõlblikest kuludest summas 669 700,26 eurot 1% ehk 6 697,01 eurot mitteabikõlblik.
Risk toetuse saajale:
Hanke alusdokumentides seatud tingimuste mittejärgimine seab pakkujad ebavõrdsesse positsiooni, rikkudes
seeläbi hanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 2 678,81 eurot ning
mitteabikõlblik omafinantseering summas 4 018,20 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata.
Toetuse saaja kommentaar:
Vastavalt sellele kuidas meie oleme teh. konsultadi Janek Bahovskiga vestelnud ja arutanud siis olen teadlik ja
temaga kõiges täiesti nõus. Tehniline konsultant on kommenteerinud aruande projekti e-kirjaga, mille kohaselt ta
ei ole nõus tähelepanekus tooduga.12
12
Tehnilise konsultandi kommentaar (e-kiri 16.10.2021): kohe kindlasti pole nõus - see tähendaks täna ühistu pankrotti kui see on teie
eesmärk.
Tegemist oli praktiliselt esimese hankega mida korraldasin ja läbirääkimised ja hinna muutmine tellijale soodsamaks ongi asja mõte.
8
Soovituse rakendamise eest vastutav isik toetuse saaja juures: Terje Puusepp
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole
kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus
summas 2 678,81 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 4 018,20 eurot projekti
abikõlblikest kuludest maha arvata.
Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi kontrollida toetuse saaja hanke alusdokumentides seatud nõuete täitmist, et
tagada hanke läbipaistvus ja hankes osalejate võrdne kohtlemine.
Samuti soovitame RÜ-l koolitada tehnilisi konsultante mittehankijast toetuse saaja hangete läbiviimise osas.
Rakendusüksuse kommentaar 28.10.2021:
Rakendusüksus esitab järgnevalt omapoolsed kommentaarid lähtudes eeltoodud tähelepanekute jaotusest.
Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et tagasinõudemenetlus antud projekti puhul ei ole põhjendatud ning ei
saa seega nõustuda vajadusega algatada tagasinõudmise protsess.
Lisaks eeltoodule soovib rakendusüksus juhtida tähelepanu asjaolule, et toetuse saaja hanked ei ole hanked
riigihangete seaduse tähenduses ning toetuse andmise aluseks olev määrus nägi vaadeldud perioodil selgelt ette, et
toetuse saajal tuleb järgida ehitustööde hanke korraldamisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning viia hange
läbi rakendusüksuse kodulehel kirjeldatud viisil. Asjakohaseid selgitusi andis ka toetuse andmise aluseks oleva
määruse seletuskiri, mida tähendab kirjeldatud viis. Käesolevaks ajaks on rakendusüksuse ja asjakohaste asutuste
(sh auditeeriv asutus, RTK) vahelise koostöö tulemusel sisustatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, mida
toetuse saaja peab järgima kinnitatud ka toetuse andmise aluseks oleva määruse lisana ning neid on tulenevalt ajas
selgunud praktikast täiendatud. Ajaperioodil 2019 kuni 2020, mil toetatavaid projekte vaadeldava määruse alusel
samuti ellu viidi, on toetuse saaja hangetes kasutusel olnud tingimused olnud avaldatud rakendusüksuse kodulehel
koos vastavate soovituslike vormidega.
Toetuse andmise aluseks olev määrus ega ükski kohalduv õigusakt ei ole näinud vaadeldava projekti raames
ehitustööde hanke tegemise ajal ette tingimusi, mida toetuse saaja pidi üks ühele järgima erinevalt käesoleval ajal
määruse lisana kinnitatust. Lähtudes ka eeltoodust esitab rakendusüksus omapoolsed märkused audiitori väidetele
ning ei nõustu ettepanekuga algatada toetuse tagasinõudmise protsess:
Vastus TP 4.1 väitele nr 1:
Toetuse andmise aluseks olev määrus on avalikult kättesaadav dokument ning kõik ehitusettevõtjad, kes omavad
korterelamute rekonstrueerimiseks vajalikku pädevust, omavad võimalust vastava määrusega tutvuda. Toetuse
saajad tellivad ehitusprojektid, mis koostatakse üksnes nimetatud toetuse andmise aluseks oleva määruse nõudeid
Kui oli kaks pakkujat ja jäi ainult üks siis vähendades konkreetseid ridu ja töid ei saa olla kuidagi hanke rikkumine ja see ei saa soosida
kuidagi teisi pakkujaid kui nad pole pakkunud - kõigil oli võimalus pakkuda ja osaleda aga ei osaletud - seega see jutt ei ole pädev, et siis
oleks keegi tulnud ja pakkunud kui oleks ära jäänud rohkem töid.
Seega tuletan meelde meie kasutame ainult riigihanke keskkonda hanke läbiviimiseks.
Varasemalt tegime ise hanke ja valisime kellel saata ja rääkisime läbi kuidas ja miks - nüüd on sama teema aga keskkonnaks on RHR
keskkond.
9
arvestades ehk ehitusprojektis sisalduvad minimaalselt kõik need tööd, mis on vajalikud toetuse andmise aluseks
olevas määrus nimetatud eesmärkide täitmiseks ning abikõlblike kulude tagamiseks. Siiski, kohalduv õigus ei keela
toetuse saajatel lisada omal soovil ehitusprojekti tellimise raames töid, mida toetusega ei kaeta ning mis ei ole
energiatõhususe saavutamise vaatest relevantsed ja/või minimaalselt vajalikud. Igal juhul on ehitusprojekt
ehitustööde hanke elluviimise aluseks.
Vaadeldavas projektis esitati 1 vastav pakkumine, kuna teine pakkumine ei sisaldanud kõiki neid töid, mis olid
minimaalselt vajalikud energiatõhususe saavutamiseks. Teisiti öeldes, kui toetuse saaja oleks tunnistanud vastavaks
ka pakkumuse, mis ei sisaldanud kõiki kohustuslikke töid ega nende hinda, oleks ta riivanud hanke läbipaistvuse,
võrdse kohtlemise ning ka rahaliste vahendite efektiivse kasutamise printsiipe, kuna oleks võimaldanud pakkujal, kes
ei ole esitanud nõuetekohast pakkumist, meelevaldselt olla samas positsioonis kui pakkujal, kes esitas
nõuetekohase pakkumise. Toetuse saaja hankes oli seega 1 vastav (st nõuetekohane) pakkumine. Peale nimetatud
asjaolu väljaselgitamist palus toetuse saaja pakkujal hinda kohendada nende tööde osas, mis ei olnud minimaalselt
vajalikud abikõlbliku projekti elluviimiseks, tagamaks toetatava projekti elluviimise võimekus ka rahaliselt. Vastav
tegevus oli lubatav, kuna hinda muudeti tööde osas, mis ei ole abikõlblikkuse seisukohast minimaalselt vajalikud ehk
on toetuse saaja enda otsustada, kas ta soovib neid töid siiski teostada või otsustab need ära jätta, kuna vastasel
juhul ei oleks rahaliste vahendite (omafinantseering) puudumise tõttu võimalik projekti ellu viia. Toetuse saaja ei ole
muutunud hankeobjekti (korterelamu rekonstrueerimine toetuse andmise aluseks oleva määruse nõuetele
vastavalt). Hankeobjekt on läbivalt olnud sama.
Seega toetuse saaja ei ole ka rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid nimetatud tegevusega, vaid vastupidi,
toetuse saaja on taganud vastavate põhimõtete järgimise eelnimetatud viisil toetuse saaja hankes tegutsedes, kuna
tunnistas edukaks nõuetele vastava pakkumuse ning enne lepingusse astumist palus kohendada projekti elluviimise
eesmärgil hinda tööde osas, mis ei olnud projekti elluviimise seisukohast minimaalselt vajalikud. Oleme seisukohal,
et toetuse saaja hankes ei ole esinenud rikkumisi ning tegevusel puudub finantsmõju.
Rakendusüksuse täiendavad seisukohad 12.11
Lisaks juba varasemalt rakendusüksuse seisukohtades esitatule rõhutame, et toetuse saaja ei ole meie hinnangul
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid riivanud. Toetuse saajal oli toetuse andmise aluseks olevast määrusest
tulenev õigus viia toetuse saaja hange läbi elektroonilises riigihangete registris, mida on ka tehtud. Toetuse andmise
aluseks olev määrus ega ükski muu õigusakt ei ole toetuse saajale ette näinud kohustust saada mingi muu arv
pakkumusi kui nt 1 või 2 pakkumust läbi registri ning samuti ei ole olnud ette nähtud, et toetuse saaja peaks tegema
uue hanke, kui talle jääb vaid 1 vastav pakkumus. Leiame, et toetuse saajal oli ettevõtte suhtes korrektsem sõlmida
ehitusleping koheselt soovitud ja võimalikus mahus mitte muuta seda lepingu kestel, mis oleks küll tähendanud
korrektset protsessi, kuid mille tulem oleks olnud samane saavutatuga. Seetõttu jääme oma varasema hinnangu
juurde, et pakkuja kõrvaldamine on tehtud korrektselt, kuna pakkuja ei esitanud pakkumust kõigi nõuetekohaste
tööde kohta.
Toome need võrdlusena välja:
Pakkumuse vormil punkti 22 Vundamendid all on toodud Merilux Ehituse OÜ-l vundamendi lahtikaevamine,
puhastamine, soojustamine ja maapealse osa katmine fassaadiplaadiga. Sulane OÜ pakkumuses on esitatud vaid
vundamendi sooja- ja hüdroisolatsioon, mis sisaldab omakorda vaid isolatsiooni materjali kulu. Eelnimetatud tööde
hulgast peavad igal juhul olema tehtud vundamendi lahtikaevamine ja puhastamine, kuna ilma nimetatud
ettevalmistustavate töödeta ei saa paigaldada soojustamiseks ettenähtud materjali, mis omakorda tähendab, et ei
pruugi olla võimalik täita soojustusega seotud nõudeid.
Punkt 42 Aknad sisaldab Merilux Ehitus OÜ poolt uusi aknaid kogu majale. Sulane OÜ pakkumuses on esitatud
olemasolevate akende paigaldamine soojustuse tasapinda, mis on piisav juhul, kui kõik aknad vastavad esitatud
soojusläbivuse nõudele. Kui nõue ei ole täidetud, tuleb vahetada kõik nõuetele mittevastavad aknad. Mittevastavaks
tunnistatud pakkumusel sellise kuluga arvestatud ei ole. Vastavalt esitatud rekonstrueerimise projektile on vajalik
vähemalt osaliselt akende vahetus.
10
Lõõrid, korstnad ja küttekolded on pakkumuses punkti 68 all. Merilux Ehitus OÜ on esitanud pakkumuses vastaval
real uuringute ja mõõdistamise kulu, kuid Sulane OÜ pakkumusel sellel real kulu puudub. Nimetatud punkti all
läbiviidavad ventilatsiooni- ja küttesüsteemi uuringud ning mõõdistamised on möödapääsmatult vajalikud, kuna
nende puudumisel ole võimalik teada nimetatud eriosade seisukorda ning teostada olukorrale vastavaid töid, millega
tagataks määruse nõuded, nt ventilatsiooni õhuvooluhulkade nõuded.
Rõhutame ka, et audiitor peaks lähtuma lisaks käesolevas dokumendis toodust ka korraldusasutuse esitatud
seisukohtadest, mis selgitavad, et vaadeldaval juhul oleks muutus eduka pakkuja poolt teostatavates töödes olnud
lubatav ka lepingu kehtivuse ajal, kuna hankelepingut on lubatav ilma täiendavate kaalutlusteta muuta kuni 10%
ulatuses nagunii ning puudub alus kohelda toetuse saajat karmimalt kui hankijaid riigihangete seaduse tähenduses.
Ka antud muudatuses, mis töödes tehti, ei ole toetuse saaja hankes olnud rohkem kui kuni 10% ulatuses.
Vastus TP 4.1 Väide nr 2:
Audiitor on leidnud, et toetuse saaja on kasutanud oma hankedokumendis ühes punktis ebaselget sõnastust seoses
kindlustuskohustusega. Lisaks on väidetud, et kuna toetuse saaja on allkirjastanud lepingu 2020.a mais ning
kindlustustõend on esitatud 2020.a juunis, siis võib eeldada, et tegelikult alustati ehitamisega ikkagi varem.
Rakendusüksus ei pea vajalikuks kogu eeltoodud audiitori esitatud väidet käesolevas punktis uuesti välja tuua, vaid
vastab sellele kompaktselt. Esiteks, Eesti Vabariigis kehtis 2020.a maikuus suuresti eriolukord. Juunikuus asendus
see tervishoiualase hädaolukorraga, täpsemalt 09. juunil 2020.a. Eelnimetatu tähendab ühtlasi, et asjaajamisel võis
esineda viivitusi, mida ei toetuse saaja ega ehitustööde teostaja ei saanud mõjutada. Lisaks, toetuse saaja esindaja
ei ole allkirjastanud ehitustööde lepingut mitte 04.05.2020.a, vaid 08.05.2020.a.
Puudub igasugune tõendus, et toetuse saaja korterelamus oleks ehitamisega alustatud enne, kui esitati vastav
kindlustusdokument, ka toetuse saaja ise ei ole sellist väidet esitanud. Teadaolevalt alustati sisulise ehitamisega
2020.a juulis, vähemalt kuni 17. juunini tegeleti tellingute paigaldamisega seda kinnitab mõistlikult ka vastav
ajagraafik (lisadokumendina lisatud) ja akt, kuna esimene akt on allkirjastatud 2020.a augustis. Lisaks juhime
tähelepanu, et elektroonilises riigihangete registris on kõigil huvilistel võimalik esitada oma küsimused läbi
teabevahetuse, juhul kui mõni sõnastus ei ole piisavalt täpne. Vaadeldavas toetuse saaja hankes ei ole ühtegi
küsimust esitatud eelkirjeldatud teemal ning seega puudub tõendus, et pädevate ehitustööde teostajate arvates
oleks olnud tegemist segase sõnastusega. Eeltoodust tulenevalt puudub ka siinkohal igasugune finantsmõju.
Selguse huvides peab rakendusüksus oluliseks juhtida ka tähelepanu, et on ebakorrektne eeldada, et ehitussektoris
alustatakse ehitamisega lepingu allkirjastamise päeval ja/või vahetult pärast seda. Lepingu allkirjastamisele
järgnevad protsessid, mis on alles eelduseks ehitamisele (nt materjalide tellimine ja kohaletoomine, tellingute
paigaldus, puurimise ettevalmistus, parkimiskorraldus jne).
Covid-19, sh seonduv tööjõupuudus on Eesti ehitusturgu viimase poolteise aasta jooksul veel lisaks väga palju
mõjutanud ning käesoleval ajal on lepingu sõlmimisest kuni reaalse tegevustega alustamiseni tavapäraselt vähemalt
paar kuud, mahukamate tegevuste puhul oluliselt rohkem.
Rakendusüksuse täiendavad seisukohad 12.11
Audiitoritel tekkis ka küsimus toetuse saaja poolt vastuvõetud rekonstrueerimistööde garantii osas. Toetuse saaja
on võtnud ehitustööd vastu ning ehitaja poolt on töödele antud 60-kuuline garantii vastavalt tööde üleandmise –
vastuvõtmise aktile. Vastav akt on lisatud käesolevate seisukohtade juurde. Seega on toetuse saaja kõik kohustused
nõuetekohaselt täitnud.
11
Täiendav selgitus 29.11
KredEx asub seisukohale, et käesoleval hetkel ülesjäänud viidetel võimalikele riivetele ei ole finantsmõju ning seega
puudub põhjus toetuse saajat sanktsioneerida.
Esiteks, tagatise nõue HD-s on spekuleeritav- justkui tagatis olnud nõutav, kuid samahästi võib sellest ka tuletada,
et tellija lihtsalt eeldas, et pakkujal on võimalik selline tagatis anda kui tellija küsib (nõudmisel esitatav) ehk tal on
finantsiline võimekus. Eeldusest ja võimekusest räägib ka HD sõnastus. Nagu ka toetuse saaja on ise selgitanud, ta
seda tegelikult ei küsinud, kuna leppis pakkujaga kokku, et tehakse muid hädavajalikke parendustöid majas selle
tagatissumma raames, mida muidu oleks toetuse saaja tagatisena nõudnud. Sellest võib ühtlasi ka järeldada, et
lepingupartner oli igati võimekas vastavat tagatist andma, kuid toetuse saaja läbirääkimisoskuse tulemusel kasutati
muidu tagatisena mõistetavat hädavajalike tööde jaoks. Võimalus HDst aru saada, et tagatist võidakse nõuda, kuna
tuleb olla finantsiliselt võimekas, oli kõigil huvilistel. Niisiis jääb üles küsimus, et mida antud juhul rikutud on, kui
toetuse saajal oli võimalus tagatist küll küsida, kuid ta otsustas seda misiganes põhjusel mitte küsida. Seega ei ole
alust toetuse saaja tegevust rikkumiseks pidada.
Mis puudutab seda, et toetuse saaja on pidanud läbirääkimisi mahus, mida audiitorite arvates ei oleks tohtinud teha,
siis ka siinkohal tuleb arvestada, et toetuse saaja ei ole toetuse saaja hankes ettenähtud piire ületanud. Vähendati
neid töid, mis avaliku toetuse määruse alusel ei ole kohustuslikud olnud, kõigil huvilistel oli võimalus teada, et need
tööd ei ole toetusega rahastatava projekti jaoks vajalikud ning lisaks- vastav muudatus oleks võinud toimuda ka
lepingu täitmise käigus, kuna muudatuse maht on samaväärne sellega, mis hankijatele riigihangete seaduses
lubatud, ilma uut hanget korraldamata. Seega ka siinkohal puudub igasugune finantsmõju, mis annaks põhjendatud
aluse toetuse saaja sanktsioneerimiseks.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Annelii Ausmees, 3.03.2022
Korraldusasutuse kommentaar:
Korraldusasutus leiab hanke kohta olemasoleva info põhjal, et tähelepaneku 4.1 punkti 1 rikkumine on formaalset
laadi, sest lepinguobjekti muudatus ei oleks pakkujate ringi muutnud. Korraldusasutus nõustub punkti 2 rikkumisega
ja korrektsioonimääraga.
1) Eduka pakkujaga on peetud läbirääkimisi, mille tulemusena on muudetud hankeobjekti, kuigi HD järgi oli
lubatud pidada läbirääkimisi hinna ja lepingu täitmise tähtaja suhtes.
Korraldusasutus leiab, et toetuse saaja ei ole käitunud kõige läbipaistvamalt, kuid läbirääkimiste mõju konkurentsile
ja hanke lõpptulemusele on vaieldav. Tööde mahust jäeti ära oma iseloomult üldist laadi ehitustööd (II ja III korruse
trepikodade remont ning köögi ventilatsioonikorstnate ehitus), mille osakaal eduka pakkumuse maksumusest pärast
kuluridade ühikuhindade vähendamist oli umbes 10%. Arvestades eeltoodut, ei saa väita, et selliste tööde algsest
töömahust väljajätmine oleks muutnud pakkujate ringi või edukat pakkumust.
Toetuse saaja on lepingus sätestanud, et Lepingut on lubatud muuta ainult riigihangete seaduse § 123 nimetatud
juhtudel. RHS § 123 lg 1 p-i järgi oleks sellise töömahu muudatuse tegemine pärast lepingu allkirjastamist olnud
lubatav. See tähendab, et toetuse saaja oleks saanud nimetatud töömahu muudatuses kokku leppida pärast lepingu
allkirjastamist, ja seega saavutada samasuguse tulemuse nagu läbirääkimistegagi.
Korraldusasutus soovitab rakendusüksusel edaspidi teavitada ja koolitada oma toetuse saajaid ja tehnilisi
konsultante küsimuses, et toetuse saaja kehtestatud ostumenetluse läbiviimise korrast peab kinni hoidma ning
menetluse käigus enam läbiviimise sisu ja ulatust muuta ei saa.
12
2) TS ei ole nõudnud hankedokumentides ettenähtud garantiiaegset tagatist.
Korraldusasutuse arvates on kõneallolevast tingimusest siiski põhimõtteliselt aru saada, et töövõtjal peavad
kindlustuslepingud ja tagatised olemas olema. Pakkumusvormil, mille kõik pakkujad pidid hankes esitama, sisaldusid
vastavad kuluread. Seega pidid kõik hankes osalejad kindlustuslepingute sõlmimisega arvestama, sh arvestama kulu
oma lepinguhinna sisse. Seetõttu ei saanud ebaselgused dokumentide täpses sisus või kellele ning millal tuli
vastavad dokumendid esitada, mõjutada hankes esitatud pakkumusi ja üldist konkurentsi hankel.
Rakendusüksuse 17.11.2021 selgituste kohaselt ei ole ehitajaga kokkuleppel garantiitagatist esitatud, kuna toetuse
saajal tekkis vajadus teostada täiendavaid töid, pank rahastust juurde ei andnud ning KÜ-l ei olnud ka piisavas mahus
omavahendeid. Eeltoodust tulenevalt luges toetuse saaja ehitajaga kokkuleppel nende erakorraliste tööde
teostamise samaväärseks tagatisega.
Korraldusasutuse hinnangul on tegemist olulise lepingumuudatusega, sest kui lepingus oleks juba algselt olnud
taoline tingimus sees, võinuks pakkujate ring olla erinev. Kuivõrd pangagarantii väljastamine on ettevõttele justkui
laenu väljastamine, mille raames hinnatakse ettevõtte tagatisi ja likviidsust, siis võisid seetõttu pakkujad loobuda
pakkumuse esitamisest. Selliselt tegutsedes ei ole toetuse saaja käitunud läbipaistvalt ja kohelnud pakkujaid
võrdselt (RHS § 3 p-d 1 ja 2).
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses: Kersti Kukk, jooksvalt
Audiitorite täiendav kommentaar:
Audiitorid on arvestanud RÜ ja KA kirjalike ning suuliste kommentaaride ja RÜ esitatud täiendavate tõenditega ning
nõustuvad RÜ selgitustega, mis puudutavad ajalist nihet CAR- ja- vastutuskindlustuse poliisi kehtivusaja ja
töövõtulepingu allkirjastamise vahel.
Tähelepanekusse jäänud puuduste osas on aga audiitorid jätkuvalt seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS §
3 p-s 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, eirates omaenda seatud nõudeid hanke alusdokumentides.
Audiitorid ei heida ette mittevastava pakkumuse tagasilükkamist ega seda, et vastavaid pakkumusi oli antud hankes
ainult üks. Audiitorid on jätkuvalt seisukohal, et RHS üldpõhimõtteid on rikutud sellega, et TS on pidanud läbirääkimisi
selles osas, mida ta ise HD-s ette ei näinud ning muutnud sellega hankeobjekti (jättes osa töid ära lepingu
maksumuse vähendamiseks) ja jätnud edukalt pakkujalt nõudmata HD-s kirjas olnud garantiiaegse tagatise.
Audiitorite hinnangul oleks TS-l olnud sellises olukorras korrektne korraldada uus hange tagamaks konkurentsi
parem ärakasutamine ning nõuda garantiiaegse tagatise esitamist, hanke läbipaistvuse ja pakkujate võrdse
kohtlemise tagamiseks.
Ka finantskorrektsiooni määra osas jäävad audiitorid tähelepanekus toodu juurde (1% hankelepingu maksumusest).
5. Riigiabi andmine
Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
13
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 14 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Anu Alber Merit Rajamäe
I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 3.12.2021
14
Pr Terje Puusepp Meie 06.12.2021 nr 10-5/8633-1
Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud proua Puusepp
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.6.01.19-0507 „Korterelamu rekonstrueerimine aadressil
Oja tn 37, Pärnu linn“ auditi lõpparuande nr CF-182/2021.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne (14 lehel)
Sama:
Hr Ivo Kuldmäe, Sihtasutus KredEx (
[email protected]).
Teadmiseks:
Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Merit Rajamäe 611 3032
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272