Riigikantselei
[email protected] Meie 08.12.2021 nr 2-4/21-0525/7308
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Vabariigi Valitsuse korraldus
investeerimisfondides osalemiseks
Lugupeetud Riigikantselei
Edastame teile Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
Eesti taastekavaga seotud investeerimisfondis osalemiseks. Palume arvata eelnõu Vabariigi
Valitsuse istungil käsitlemiseks esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Henrik Kutberg
625 6426
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
07.12.2021
KORRALDUS
Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulistes investeerimisfondides osalemiseks
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5² lõike 1 alusel:
1. Volitada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi osalemine 100 miljoni euro
ulatuses Sihtasutuse KredEx tütarettevõtja AS SmartCap poolt moodustatud lepingulistes
investeerimisfondides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1
nimetatud taaste- ja vastupidavuskavas selleks ette nähtud vahendite arvelt.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
07.12.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse “Investeerimisfondides osalemine” eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustada osalemine Sihtasutuse KredEx (edaspidi
KredEx) tütarettevõtja AS SmartCap (edaspidi SmartCap) poolt moodustatud lepingulises
investeerimisfondis. Osalemine on korraldatud selliselt, et ettevõtluse toetamise ja laenude
riikliku tagamise seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud rahastamislepingutega võtab riik kohustuse
100 miljoni euro ulatuses, millest:
1) 100 miljonit eurot investeeritakse aastatel 2021 ja 2022 Eesti taaste- ja
vastupidavusrahastu vahenditest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalale ette nähtud vahendite arvelt.
Eelnev on sätestatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavas, mille raames otsustati rohetehnoloogia
investeerimisprogrammi (edaspidi Rohefond) loomine SmartCapi alla ja mille kaudu hakatakse
tegema investeeringuid innovaatilistesse rohetehnoloogia ettevõtjatesse.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud MKMi majandusarengu osakonna ekspert
Henrik Kutberg; (tel 55 33 687, e-mail:
[email protected]), juriidilise analüüsi teostas
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, e-mail anne-
[email protected]).
KredExi tütarettevõtja SmartCap on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev
väikefondivalitseja. SmartCapi primaarne eesmärk on panustada märkimisväärselt Eesti
kapitalituru arengusse ja kõrvaldada turutõrkeid. Selleks tehakse investeeringuid Eesti
fookusega era- ja riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise
kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi muutusi, mis aitavad Eesti majandust
ajakohastada.
2. Selgitus korralduse eelnõu juurde.
2.1 Rohefondi loomise põhjendus
Eesti taastekava kokkuleppes toodi 2021. aastal välja, et Eesti vajab kiiret arengut
rohetehnoloogiate puhul, nii selleks, et pakkuda lahendusi Eesti enda probleemidele, kui ka
selleks, et lõigata kasu globaalsetest trendidest, aidates sellega kaasa Eesti majanduse
konkurentsivõime kasvule ja kasutades ära eksporditavate tehnoloogiate potentsiaali.
Rohefondi eesmärk on luua kapitali pakkumine uute rohetehnoloogiate arendamiseks
strateegilistes valdkondades ja rahastada seeläbi innovaatilisi teadusmahukaid rohetehnoloogia
1
ettevõtteid, mille tegevus aitab potentsiaalselt kaasa keskkonnaprobleemide lahendamise või
kasvuhoonegaaside heidet vähendavate või siduvate uute toodete, teenuste või tehnoloogiate
väljatöötamisele ja turule toomisele või lähtub ökodisaini nõuetest. Rohefondi kaudu saavad
rahastuse erinevates arengufaasides (loomisest kuni rahvusvahelistel turgudel edu
saavutamiseni) ja sektorites loodavad ja tegutsevad ettevõtted, millede tooteid, teenuseid või
protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia.
Rohefond soodustab uute rohetehnoloogiate teket järgmistes strateegilistes valdkondades:
● energeetika
● põllumajandus
● toiduainetetööstus
● transport ja logistika
● materjalide ja keemiatööstus
● keskkond
2.2 Rohefondi käivitamine ja selles osalemine
Rohefond võimaldab keskkonnaprobleemide lahendamise ja kliimaneutraalse ringmajanduse
saavutamise nimel teha potentsiaalselt tulutoovaid investeeringuid tehnoloogilist läbimurret
loovatesse ettevõtetesse ning panustada seeläbi kohaliku kapitalituru ja ettevõtluskeskkonna
arendamisse, mh järgmiste Eesti 2035 välja toodud oluliste väljakutsetega toimetulekuks:
● Tootlikkust suurendab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga digitehnoloogiate
integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis kesine (ELis 15. koht).
● Üldiselt jääb Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs
(2018. aastal 0,59%) tunduvalt alla EL keskmise (1,45%).
● Kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate lahenduste
ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning
koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Vaatamata Eesti teaduse kõrgele
tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi
teadmistepõhiseid lahendusi. Rohepöörde väljakutseid arvestades on see üks
võtmevaldkondi.
Rakendamine: Rohefond on osa laiemast investeerimisprogrammist, millega pakutakse riikliku
fondivalitseja SmartCapi kaudu ettevõtetele omakapitali investeeringuid otseinvesteeringutena
ja läbi riskikapitalifondide. Rohetehnoloogia investeerimisprogrammi on kavas rahastada 100
mln euro ulatuses Eesti taastekava vahenditest ja täiendava vajaduse esinemisel 2023-2024.
aastatel riigi enda vahenditest. Vahendite kasutamine ja maksed on seotud sõlmitud
investeerimislepingute kogumahuga nii otse ettevõtetesse kui ka riskikapitalifondidesse koos
lisanduva erakapitaliga. Kõik Rohefondi tegevuskulud kaetakse Rohefondi kapitali arvelt ja
need ei ületa 2,75% p.a. fondi mahust.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
2
Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla
riigiabi reeglitega.
Investeerimisfondide poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne riigiabi, kuna investeeringud
plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega (turutingimustel
tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad turumajandusliku
investori põhimõttele ning ei ole seetõttu riigiabi vastavalt Euroopa komisjoni teatise riigiabi
mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses osale 4.2.3.1.
Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata
piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on
investeerimisfondide investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid
nagu vähese tähtsusega abi erand (nn de minimis erand) või grupierandi määrusest (Komisjoni
määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) tulenevad asjakohased erandid (nt
riskifinantseerimisabi (grupierandi määruse art 21) või iduettevõtetele antav abi (grupierandi
määruse art 22)) - erandite kasutamise puhul arvestame ühtlasi limiteerivate tingimuste ja
turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla võimalik
kasutada Komisjoni riigiabi keskkonnasuunistest tulenevaid erandeid. Vastava grupierandi
teatise konkurentsiseaduse § 342 alusel või riigiabi teatise konkurentsiseaduse § 341 alusel
esitab vajadusel riigiabi andja ehk SmartCap. Samuti täidab SmartCap riigiabi andjana sellises
olukorras muid samades paragrahvides sätestatud kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab
kõikidele riigiabi reeglitele. Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis täidab SmartCap riigiabi
andjana konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi
andjana riigiabi andmisel antud abiga seotud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile
vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.
4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad
tulud
Korralduse eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid suuruses 100 mln eurot on kokku lepitud
Eesti taastekavas ning riigi eelarvestrateegias 2021–2024. Rohefondi 2021.-2022. a sissemakse
summas 100 mln eurot tehakse Eesti taastekava alusel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguteks eraldatud summa
arvelt.
Investeerimisfondide tulusust on keeruline prognoosida, kuid fondide üheks eesmärgiks on
investoritele tulu teenimine, kuna vastasel korral ei oleks võimalik kaasata allfondidesse
erainvestoreid. Tänaseks juba tugev ja kogenud fondifondi juht (SmartCap) ja tulevased
erainvestorite panused annavad kindluse, et riigi vahendeid investeeritakse erainvestoriga
samadel põhimõtetel tuluteenimise eesmärgil investeerimisvaldkonna ekspertide poolt.
Ebatõenäoline on stsenaarium, mille korral riik ega erainvestor investeeringutelt tulu ei teeni.
Veelgi vähem usutavam on stsenaarium, mille korral riik ja erainvestor kaotavad osa oma
investeeringust.
3
Nagu juba eelpool öeldud on investeeringu kaotamine väga ebatõenäoline, eriti seniseid
fondifondi (Early Fund II, Estfund, BIF I ja II) tulemusi arvestades. Lisaks otsesele tulule on
SmartCapi kaudu tehtavatel investeeringutel vähemalt sama oluline ettevõtluspoliitiline
eesmärk: parandada ettevõtjate rahastamisvõimalusi ning ergutada kapitaliturgu, aidates kaasa
finantsturgude tasakaalustatud arengule.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati 3. detsembril 2021. aastal e-kirja teel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu 2 märkusega. Järgnevalt
ülevaade märkustest ning nendega arvestamisest.
Rahandusministeeriumi märkus Märkusega MKMi kommentaar
arvestamine
1) Seletuskirjas viidatakse komisjoni Arvestatud Seletuskirjas on sõnastust
riskifinantseerimise suunistele, kuid täpsustatud vastavalt
just täna võttis komisjon vastu uued Rahandusministeeriumi poolt
suunised, mis hakkavad kehtima esitatud ettepanekule.
alates 1.01.2022 ja seal kahjuks ei ole
enam sellist kirjeldust, mis räägiks,
mis tingimustel riskifinantseeringute
tegemine ei ole riigiabi. Selle asemel
on viide nn riigiabi mõiste teatise
osale 4.2, kus muu hulgas suhteliselt
lühidalt kirjeldatakse, millal on
tegemist turutingimustel tehtavate
tehingutega (samaväärsed tehingud) –
vt täpsemalt lisatud uute riskikapitali
suuniste punktid 15, 16 ja vastavad
allmärkused 33, 34. Kuna riigiabi
mõiste teatise osas 4.2 (täpsemalt osas
4.2.3.1) ei mainita, et turumajanduse
tingimustele vastab tehing, kus
erainvestori panus on 30%, siis tuleks
see tekst ka seletuskirjast välja jätta.
2) Seletuskirja 3. osa lõppu palume Arvestatud Seletuskirjas täpsustatud, et AS
lisada ka selgituse, milline asutus SmartCap esitab vajaduse/olukorra
koostab juhul, kui tehingut ei saa teha esinemisel vastavad riigiabi
turutingimustel Euroopa Komisjonile teatised.
esitamiseks grupierandi teatise
vastavalt konkurentsiseaduse §-le
342 või riigiabi teatise vastavalt
konkurentsiseaduse §-le 341 ja täidab
muid samades paragrahvides
sätestatud kohustusi ning kontrollib,
kas tehing vastab kõikidele riigiabi
reeglitele. Samuti, kui antakse vähese
tähtsusega abi, siis kes täidab
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud
4
tingimusi. Lisaks on nii riigiabi kui
vähese tähtsusega abi andmise puhul
vajalik esitada antud abiga seotud
andmed riigiabi ja vähese tähtsusega
abi registrile vastavalt
konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
5