dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korraldus investeerimisfondides osalemiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. detsember 2021
Viit
2-4/21-0525/7308
Registreeritud
8. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-4/21-0525
Vastutaja
Henrik Kutberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎2-421-05257308 08.12.2021 Väljaminev kiri.asice971 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 08.12.2021 nr 2-4/21-0525/7308 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Vabariigi Valitsuse korraldus investeerimisfondides osalemiseks Lugupeetud Riigikantselei Edastame teile Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Eesti taastekavaga seotud investeerimisfondis osalemiseks. Palume arvata eelnõu Vabariigi Valitsuse istungil käsitlemiseks esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Henrik Kutberg 625 6426 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 07.12.2021 KORRALDUS Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulistes investeerimisfondides osalemiseks Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5² lõike 1 alusel: 1. Volitada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi osalemine 100 miljoni euro ulatuses Sihtasutuse KredEx tütarettevõtja AS SmartCap poolt moodustatud lepingulistes investeerimisfondides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskavas selleks ette nähtud vahendite arvelt. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 07.12.2021 Vabariigi Valitsuse korralduse “Investeerimisfondides osalemine” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustada osalemine Sihtasutuse KredEx (edaspidi KredEx) tütarettevõtja AS SmartCap (edaspidi SmartCap) poolt moodustatud lepingulises investeerimisfondis. Osalemine on korraldatud selliselt, et ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud rahastamislepingutega võtab riik kohustuse 100 miljoni euro ulatuses, millest: 1) 100 miljonit eurot investeeritakse aastatel 2021 ja 2022 Eesti taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale ette nähtud vahendite arvelt. Eelnev on sätestatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavas, mille raames otsustati rohetehnoloogia investeerimisprogrammi (edaspidi Rohefond) loomine SmartCapi alla ja mille kaudu hakatakse tegema investeeringuid innovaatilistesse rohetehnoloogia ettevõtjatesse. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud MKMi majandusarengu osakonna ekspert Henrik Kutberg; (tel 55 33 687, e-mail: [email protected]), juriidilise analüüsi teostas õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, e-mail anne- [email protected]). KredExi tütarettevõtja SmartCap on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev väikefondivalitseja. SmartCapi primaarne eesmärk on panustada märkimisväärselt Eesti kapitalituru arengusse ja kõrvaldada turutõrkeid. Selleks tehakse investeeringuid Eesti fookusega era- ja riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi muutusi, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada. 2. Selgitus korralduse eelnõu juurde. 2.1 Rohefondi loomise põhjendus Eesti taastekava kokkuleppes toodi 2021. aastal välja, et Eesti vajab kiiret arengut rohetehnoloogiate puhul, nii selleks, et pakkuda lahendusi Eesti enda probleemidele, kui ka selleks, et lõigata kasu globaalsetest trendidest, aidates sellega kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime kasvule ja kasutades ära eksporditavate tehnoloogiate potentsiaali. Rohefondi eesmärk on luua kapitali pakkumine uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades ja rahastada seeläbi innovaatilisi teadusmahukaid rohetehnoloogia 1 ettevõtteid, mille tegevus aitab potentsiaalselt kaasa keskkonnaprobleemide lahendamise või kasvuhoonegaaside heidet vähendavate või siduvate uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamisele ja turule toomisele või lähtub ökodisaini nõuetest. Rohefondi kaudu saavad rahastuse erinevates arengufaasides (loomisest kuni rahvusvahelistel turgudel edu saavutamiseni) ja sektorites loodavad ja tegutsevad ettevõtted, millede tooteid, teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia. Rohefond soodustab uute rohetehnoloogiate teket järgmistes strateegilistes valdkondades: ● energeetika ● põllumajandus ● toiduainetetööstus ● transport ja logistika ● materjalide ja keemiatööstus ● keskkond 2.2 Rohefondi käivitamine ja selles osalemine Rohefond võimaldab keskkonnaprobleemide lahendamise ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamise nimel teha potentsiaalselt tulutoovaid investeeringuid tehnoloogilist läbimurret loovatesse ettevõtetesse ning panustada seeläbi kohaliku kapitalituru ja ettevõtluskeskkonna arendamisse, mh järgmiste Eesti 2035 välja toodud oluliste väljakutsetega toimetulekuks: ● Tootlikkust suurendab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, aga digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on Eestis kesine (ELis 15. koht). ● Üldiselt jääb Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPs (2018. aastal 0,59%) tunduvalt alla EL keskmise (1,45%). ● Kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi teadmistepõhiseid lahendusi. Rohepöörde väljakutseid arvestades on see üks võtmevaldkondi. Rakendamine: Rohefond on osa laiemast investeerimisprogrammist, millega pakutakse riikliku fondivalitseja SmartCapi kaudu ettevõtetele omakapitali investeeringuid otseinvesteeringutena ja läbi riskikapitalifondide. Rohetehnoloogia investeerimisprogrammi on kavas rahastada 100 mln euro ulatuses Eesti taastekava vahenditest ja täiendava vajaduse esinemisel 2023-2024. aastatel riigi enda vahenditest. Vahendite kasutamine ja maksed on seotud sõlmitud investeerimislepingute kogumahuga nii otse ettevõtetesse kui ka riskikapitalifondidesse koos lisanduva erakapitaliga. Kõik Rohefondi tegevuskulud kaetakse Rohefondi kapitali arvelt ja need ei ületa 2,75% p.a. fondi mahust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 2 Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla riigiabi reeglitega. Investeerimisfondide poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne riigiabi, kuna investeeringud plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega (turutingimustel tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad turumajandusliku investori põhimõttele ning ei ole seetõttu riigiabi vastavalt Euroopa komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses osale 4.2.3.1. Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on investeerimisfondide investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid nagu vähese tähtsusega abi erand (nn de minimis erand) või grupierandi määrusest (Komisjoni määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) tulenevad asjakohased erandid (nt riskifinantseerimisabi (grupierandi määruse art 21) või iduettevõtetele antav abi (grupierandi määruse art 22)) - erandite kasutamise puhul arvestame ühtlasi limiteerivate tingimuste ja turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla võimalik kasutada Komisjoni riigiabi keskkonnasuunistest tulenevaid erandeid. Vastava grupierandi teatise konkurentsiseaduse § 342 alusel või riigiabi teatise konkurentsiseaduse § 341 alusel esitab vajadusel riigiabi andja ehk SmartCap. Samuti täidab SmartCap riigiabi andjana sellises olukorras muid samades paragrahvides sätestatud kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab kõikidele riigiabi reeglitele. Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis täidab SmartCap riigiabi andjana konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi andjana riigiabi andmisel antud abiga seotud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid suuruses 100 mln eurot on kokku lepitud Eesti taastekavas ning riigi eelarvestrateegias 2021–2024. Rohefondi 2021.-2022. a sissemakse summas 100 mln eurot tehakse Eesti taastekava alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguteks eraldatud summa arvelt. Investeerimisfondide tulusust on keeruline prognoosida, kuid fondide üheks eesmärgiks on investoritele tulu teenimine, kuna vastasel korral ei oleks võimalik kaasata allfondidesse erainvestoreid. Tänaseks juba tugev ja kogenud fondifondi juht (SmartCap) ja tulevased erainvestorite panused annavad kindluse, et riigi vahendeid investeeritakse erainvestoriga samadel põhimõtetel tuluteenimise eesmärgil investeerimisvaldkonna ekspertide poolt. Ebatõenäoline on stsenaarium, mille korral riik ega erainvestor investeeringutelt tulu ei teeni. Veelgi vähem usutavam on stsenaarium, mille korral riik ja erainvestor kaotavad osa oma investeeringust. 3 Nagu juba eelpool öeldud on investeeringu kaotamine väga ebatõenäoline, eriti seniseid fondifondi (Early Fund II, Estfund, BIF I ja II) tulemusi arvestades. Lisaks otsesele tulule on SmartCapi kaudu tehtavatel investeeringutel vähemalt sama oluline ettevõtluspoliitiline eesmärk: parandada ettevõtjate rahastamisvõimalusi ning ergutada kapitaliturgu, aidates kaasa finantsturgude tasakaalustatud arengule. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati 3. detsembril 2021. aastal e-kirja teel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu 2 märkusega. Järgnevalt ülevaade märkustest ning nendega arvestamisest. Rahandusministeeriumi märkus Märkusega MKMi kommentaar arvestamine 1) Seletuskirjas viidatakse komisjoni Arvestatud Seletuskirjas on sõnastust riskifinantseerimise suunistele, kuid täpsustatud vastavalt just täna võttis komisjon vastu uued Rahandusministeeriumi poolt suunised, mis hakkavad kehtima esitatud ettepanekule. alates 1.01.2022 ja seal kahjuks ei ole enam sellist kirjeldust, mis räägiks, mis tingimustel riskifinantseeringute tegemine ei ole riigiabi. Selle asemel on viide nn riigiabi mõiste teatise osale 4.2, kus muu hulgas suhteliselt lühidalt kirjeldatakse, millal on tegemist turutingimustel tehtavate tehingutega (samaväärsed tehingud) – vt täpsemalt lisatud uute riskikapitali suuniste punktid 15, 16 ja vastavad allmärkused 33, 34. Kuna riigiabi mõiste teatise osas 4.2 (täpsemalt osas 4.2.3.1) ei mainita, et turumajanduse tingimustele vastab tehing, kus erainvestori panus on 30%, siis tuleks see tekst ka seletuskirjast välja jätta. 2) Seletuskirja 3. osa lõppu palume Arvestatud Seletuskirjas täpsustatud, et AS lisada ka selgituse, milline asutus SmartCap esitab vajaduse/olukorra koostab juhul, kui tehingut ei saa teha esinemisel vastavad riigiabi turutingimustel Euroopa Komisjonile teatised. esitamiseks grupierandi teatise vastavalt konkurentsiseaduse §-le 342 või riigiabi teatise vastavalt konkurentsiseaduse §-le 341 ja täidab muid samades paragrahvides sätestatud kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab kõikidele riigiabi reeglitele. Samuti, kui antakse vähese tähtsusega abi, siis kes täidab konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud 4 tingimusi. Lisaks on nii riigiabi kui vähese tähtsusega abi andmise puhul vajalik esitada antud abiga seotud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel