Rahandusministeerium 08.12.2021 nr 2-1/17-0452/7302
Riigi Tugiteenuste Keskus
Korterelamute rekonstrueerimise toetamine
Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on
kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS.
Palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul eelnõu EIS-s avaldamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) määruse seletuskiri.
Kaie Kunst
625 6366
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
07.12.2021
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Korterelamute rekonstrueerimise toetamine
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a
määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava
(ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75) reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise
soodustamine“ investeeringu „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ elluviimiseks.
(2) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108
„Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“.
§ 2. Toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused
Toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused on:
1) korterelamute ohutuse tagamine;
2) paranenud energiatõhususega eluruumide arv;
3) kasvuhoonegaaside arvestuslik vähenemine.
§ 3. Vahendusasutus
Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), kes täidab § 21
lõikes 1 ja § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 4 lõikes 7 sätestatud ülesandeid.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus;
2) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab
infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku
energiatarbimise kohta;
3) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone
tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;
4) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam
korteriomandit või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis;
5) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav
energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;
6) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6
alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;
7) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt
ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017 või
samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele;
8) põhiprojekti ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või
2
ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ning vastavust põhiprojektile
kehtestatud nõuetele, kusjuures ekspertiisi ei tehta § 13 lõikes 2 sätestatud juhul;
9) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone
põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone
energiatõhusus ja paraneb sisekliima;
10) rekonstrueerimistööd – paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–14 nimetatud tööd;
11) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud
krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse
§ 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen;
12) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning
valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele;
13) toetuse saaja – paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 3 punktis 5 nimetatud lõppsaaja.
§ 5. Riigiabi
(1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a
otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava
hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 20. detsembri
2011. a otsus) sätestatud tingimusi.
(2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetatavad kulud ja toetuse osakaal
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:
1) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine, klaasi paigaldamine või rõdude asendamine ja sellega
kaasnevad tööd;
3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine, soojustamine ning sellega kaasnevad tööd;
4) akende, välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd;
5) keldri rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
6) vundamendi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, küttesüsteemi
tasakaalustamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd;
8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega
kaasnevad tööd;
9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi
rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning sellega
kaasnevad tööd;
10) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine;
11) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning
sellega kaasnevad tööd;
12) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja
sellega kaasnevad tööd;
13) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte- ning
ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine;
14) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks trepimademetele panduste ja käsipuude paigaldamine
ning lifti ehitamine ja sellega kaasnevad tööd;
15) punktides 1–14 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine ja selle
aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine;
16) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 8 lõikele 3;
3
17) omanikujärelevalve teostamine.
(2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde läbiviimisele kehtivad järgmised
erisused:
1) välisseina või katuse rekonstrueerimisel tuleb tööd teostada kogu välispiirde ulatuses;
2) juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb
välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või
aknaraami värskeõhuklapid.
(3) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödeks
pakkumuse esitamisel oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb
kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel.
(4) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse
taotluse EIS-le esitamist.
§ 7. Toetatavad kulud
(1) Toetatavad kulud on toetuse andmise eesmärgile vastavad ja taotluse rahuldamise otsusega
kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Omanikujärelevalve kulud on toetatavad, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-
s 23 sätestatud pädev isik.
(3) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on toetatav, kui taotleja on sõlminud lepingu § 8 lõikes 2
sätestatud nõuetele vastava isikuga ja tehniline konsultant on kantud § 8 lõikes 6 sätestatud
nimekirja § 17 lõikes 2 sätestatud taotluste vastuvõtmisest teavitamise päevaks.
(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud kulu on toetatav kuni 15 protsendi ulatuses
rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.
§ 8. Tehniline konsultant
(1) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab
tehniline konsultant teenust, välja arvatud § 13 lõikes 2 sätestatud juhul või juhul, kui taotleja ei
saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumust.
(2) Tehnilise konsultandina võib tegutseda lõikes 6 sätestatud nimekirja kantud füüsiline isik, kes
on sooritanud nõutaval tasemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks
kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse
eksami ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) kellel on vähemalt 3-aastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena;
2) kellel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178
„Kõrgharidusstandard“ lisale 3 „Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid“ diplom või
akadeemiline kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavagrupis;
3) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase;
4) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse
7. tase, välja arvatud energiakasutuse modelleerija osakutse;
5) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase;
6) kellel on kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase;
7) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara halduri kutse 4. või 5. tase;
8) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase.
(3) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise
ehitusprojekti projekteerimise ja ehitushanke korraldamine ning rekonstrueerimistööde
koordineerimine. Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 2
nimetatud pädev isik.
(4) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid
4
ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimis- või rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning
kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja
arvatud juhul, kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant
ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna.
(5) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku
juhtorganitesse või tegutseda korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega
olla korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus.
(6) EIS avaldab oma kodulehel nimekirja lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavatest isikutest.
(7) EIS-l on õigus tehniline konsultant lõikes 6 nimetatud nimekirjast eemaldada, kui selgub et
isik ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või tema tegevus ei vasta lõigetes 3 ja 4 sätestatule või
esineb põhjendatud kahtlus tema pädevuse osas.
§ 9. Mittetoetatavad kulud
Kulud, mida ei toetata:
1) hoone laiendamise või soklikorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud
ettevalmistavate tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine;
2) paragrahvi 31 lõike 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu;
3) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning õigusabikulu.
§ 10. Projekti elluviimisperiood
(1) Projekti elluviimisperiood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik § 1 lõikes 2
nimetatud määruse § 2 lõikes 1 sätestatud toetuse abikõlblikkuse perioodi jooksul, mis algab lõikes
2 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2024. a.
(2) Enne taotluse EIS-le esitamise kuupäeva on toetatav vaid § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16
sätestatud kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, ei ole
omanikujärelevalve teostamise kulu toetatav enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti
tegevuste alguse tähtpäeva.
(3) Lõikes 2 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole toetatav enne
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud juhul,
kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine on poolte kokkuleppel seatud sõltuvusse
taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.
§ 11. Toetuse osakaal toetavatest kuludes
(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta on:
1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
2) punktis 1 nimetatud asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara
taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel
kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare
linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas,
Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu
rekonstrueerimisel 40 protsenti;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu
rekonstrueerimisel 40 protsenti;
5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu
rekonstrueerimisel 50 protsenti.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta § 13
lõikes 1 nimetatud juhul on lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise
osakaalust 10 protsenti madalam. Paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda
lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks.
5
(3) Asustus- ja haldusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on
Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel madalam kui 200 €/m2, ja Ida-Viru maakonnas asuva
korterelamu rekonstrueerimisel võib töid teostada mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või § 13
lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti
rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta.
(4) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest toetatavatest kuludest:
1) ehitusprojekti koostamise kulu;
2) tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulu;
3) omanikujärelevalve teenuse osutamise kulu.
§ 12. Toetusega saavutatav tulemus
(1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi
järgmiste nõuete täitmise:
1) saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama
radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi
temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi;
3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga
ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust
sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad;
4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20
W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole
tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada;
5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad kolmekordse klaaspaketiga
akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K);
6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled;
7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab
välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K);
8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K);
9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab
kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi,
mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise
seadmetega nagu värske õhu radiaatorid;
10) tagama, et soojuspumbaga soojustagastuse puhul on soojuspumba tarbitav elekter ja
soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav;
11) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte
üle 25 dB(A);
12) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja
köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja
enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s;
13) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis
võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi;
14) kasutama ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid.
(2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne
ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1
punktis 12 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse
0,5 1/h saavutamisega.
(3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korteritest.
(4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid:
1) a – aasta;
2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides;
3) h – tund;
4) K – kelvin;
5) kWh – kilovatt-tund;
6) l – liiter;
6
7) W – vatt;
8) m – meeter;
9) m2 – ruutmeeter;
10) s – sekund.
§ 13. Toetusega saavutatava tulemuse erisus
(1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 12 lõike 1 punktides 1, 6, 7 ja 9 nimetatud
nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt
energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).
(2) Kui toetuse saaja teostab rekonstrueerimistöid mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või
käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist, tuleb tagada vähemalt vastava toetatava
tegevusega seotud § 12 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine.
§ 14. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine
Paragrahvi 12 lõikes 1 ja §-s 13 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse toetuse saamiseks
nõutud rekonstrueerimistöid järgmiselt:
1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja
katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue
tuleb tagada taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses;
2) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt
soojustatud ja § 13 lõikes 2 sätestatud juhul;
3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea
radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga
termostaatventiilide vastu.
§ 15. Toetuse piirsumma
(1) Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot taotleja kohta.
(2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhul on toetuse maksimaalne summa 100 000 eurot taotleja
kohta.
(3) Omafinantseeringu määr peab katma projekti toetatavatest kuludest selle osa, mida toetusest ei
hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi
vahenditest, välja arvatud juhul, kui tegemist on renoveerimislaenuga.
§ 16. Rekonstrueerimise erisused
(1) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva,
väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva
või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimiseks kehtivad
järgmised erisused:
1) aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet
ei ole andnud luba akende vahetamiseks;
2) fassaad võib olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata, kui
kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise
kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.
(2) Lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 12 lõike 1 punktis 1 ja § 13
lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab
rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe
energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse
andmetel põhineva energiamärgise väärtus.
(3) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil,
ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega,
rekonstrueerimisel tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada § 11 lõikes 1 sätestatud
7
osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile
D ja § 11 lõikes 2 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt
energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata
korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga.
(4) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on
väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 17. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab EIS üleriigilise
levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
(3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab EIS
taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise
otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus.
(4) Taotleja esitab taotluse EIS-i kodulehel kirjeldatud viisil.
§ 18. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda:
1) korteriühistu;
2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peavad ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest
vähemalt 80 protsenti olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt viie erineva füüsilise
isiku omandis.
(3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest
isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi omanik peab olema kohaliku omavalitsuse üksus.
(4) Kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, peavad kõik eluruumid
olema kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
(5) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või
komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks
antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta
jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt
200 000 või 500 000 eurot.
(6) Komisjoni 2011. a otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel üldist majandushuvi pakkuvate
teenuste osutamiseks käesoleva määruse alusel ja muudest avalikest vahenditest antav riigiabi
kokku ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit eurot
aastas.
(7) Taotleja peab vastama § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.
§ 19. Taotleja ja toetuse saaja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud:
1) kinnitama, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) tõendama projekti omafinantseeringu ja mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkust;
3) kinnitama enda vastavust § 18 lõikes 7 sätestatud nõuetele;
4) esitama EIS-i nõudmisel lisateavet EIS-i määratud tähtaja jooksul;
8
5) kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja teostamisse tehnilise konsultandi, kellega peab
leping tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks olema sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise
hetkeks, kui § 8 lõikest 1 ei tulene teisiti;
6) tagama, et korteriühistust taotlejal on üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate
rekonstrueerimistööde teostamise kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel üldkoosoleku
kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja
muu olemasolev omafinantseering;
7) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema kohta või
kavandatava tegevuse asukohas;
8) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud
asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
9) võtma projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse
tellimisel pakkumused vastavalt §-s 27 sätestatule;
10) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse
pakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) võtma rekonstrueerimistööde jaoks pakkumused vastavalt §-des 26 ja 27 sätestatule;
2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
tingimustele;
3) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima
rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja
rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise
kuupäeva;
4) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima tehnosüsteemide
regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat
pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva;
5) tagama § 23 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise;
6) võtma omanikujärelevalve teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 27 sätestatule.
§ 20. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja EIS-i kinnitatud vormil koos nõutud dokumentidega;
2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet;
3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
4) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele;
5) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal toetatavatest kuludest ei ületa § 11 lõigetes 1–3
sätestatud toetuse osakaalu ega § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirsummat.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress;
2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number;
3) korterelamu ehitisregistri kood;
4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht;
5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava;
6) taotletav toetuse osakaal;
7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi
vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta;
8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega
elektrooniliselt;
9) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel hoone mõõdetud
energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013.
a;
10) vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt või põhiprojekti esitamisel § 11 lõigetes 1 ja 2
nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel energiatõhususe tõendamise energiaarvutus EIS-i
kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti
koostamise kohustuse korral;
11) ehitusprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või
kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas;
9
12) korteriühistust taotleja puhul üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud
rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus,
vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne
summa;
13) kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja puhul akt, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde
teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel
renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka
pakkujaga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse osutamise leping;
15) korteriühistust taotleja puhul korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui
30 kalendripäeva enne EIS-le taotluse esitamist;
16) taotleja kinnitus, et ta on teadlik, et toetus võidakse tagasi nõuda, kui esinevad § 33 lõikes 1
sätestatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada
kehtetuks, kui esinevad § 25 lõikes 9 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
alused;
17) asjakohasel juhul ehitusuuringu ja ehitise auditi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos
pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping;
18) projekteerimistööde tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga
sõlmitud leping;
19) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui
tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega.
(3) Ehitusprojekti muudatus tuleb EIS-ga kooskõlastada enne vastavate rekonstrueerimistööde
tegemist.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 21. Taotluse menetlemine
(1) EIS teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine;
4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;
5) hinnangu andmine riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglitega kokkusobivuse kohta;
6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
7) põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise korraldamine;
8) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;
10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.
(2) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras.
(3) EIS korraldab põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi tegemise 10 tööpäeva jooksul
taotluse registreerimisest.
(4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust käesoleva määruse nõuetele ja taotletava toetuse vastavust toetatavatele kuludele.
(5) EIS võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses
ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus
või projekti kirjeldus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised
puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane
tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja EIS-i
puuduse kõrvaldamist teavitama hiljemalt 1 tööpäeva jooksul puuduse kõrvaldamiseks antud
tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni.
10
(6) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses
taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.
(7) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) projekt ei panusta toetuse andmise eesmärkide saavutamisse;
2) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole taotluses
esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust.
(8) EIS-l on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole
võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole
põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga
saavutatavaid tulemusi või mõju toetatavate tegevuste tulemustesse või kui muudatuste vajalikkust
näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis.
(9) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse EIS-s registreerimisest.
Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks.
§ 22. Projektide hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning valiku kord
Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab
määruse nõuetele ja panustab toetuse andmise eesmärkide saavutamisse.
§ 23. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine
(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab EIS taotluse täielikult või
osaliselt.
(2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta
toetatavaid tegevusi, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette
nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat,
projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui omafinantseeringu tagamine ei ole
taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.
(3) Toetuse saaja on kohustatud nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates
esitama EIS-le:
1) põhiprojekti § 20 lõike 2 punktis 10 nimetatud juhul;
2) energiatõhususe tõendamise energiaarvutuse EIS-i kinnitatud vormil või
simulatsioonarvutusena § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel;
3) renoveerimislaenu positiivse otsuse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud juhul;
4) võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu § 13 lõikes 2
sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisel.
(4) Lõikes 3 sätestatud tähtaega on EIS-l võimalik pikendada 31. detsembrini 2022. a põhjendatud
juhul taotleja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei halvene ja
ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva.
(5) Toetuse saajal ei ole lubatud alustada rekonstrueerimistöödega enne kui põhiprojekti ekspertiis
kinnitab põhiprojekti vastavust nõuetele või taotleja täiendab põhiprojekti vastavalt ekspertiisis
osundatule ning seejärel läbiviidav ekspertiis kinnitab põhiprojekti nõuetele vastavust.
(6) Kui toetuse saaja on enne lõikes 5 nimetatud ekspertiisi teostanud § 26 sätestatud
rekonstrueerimistööde tellimise, kuid ekspertiisi hinnangul tuleb nõuetele vastavuse tagamiseks
põhiprojekti oluliselt muuta või täiendada, on toetuse saaja kohustatud täiendatud põhiprojektist
lähtuvalt korraldama uue rekonstrueerimistööde tellimise.
(7) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
11
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja;
3) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
4) toetuse osakaal, summa ja toetuse maksmise eeldatav ajakava;
5) projekti kogumaksumus;
6) projekti elluviimisperiood;
7) paragrahvi 11 lõikes 4 sätestatud kulude hüvitamine pärast rekonstrueerimistööde nõuetekohast
elluviimist vastavalt § 12 lõikele 1 ja §-le 13;
8) asjakohasel juhul teave, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL)
nr 1407/2013 või (EL) nr 360/2012 mõistes või riigiabi komisjoni 2011. a otsuse mõistes;
9) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg;
10) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number.
(8) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektrooniliselt kätte
10 tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.
§ 24. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele;
2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
4) taotleja ei ole nõus § 23 lõike 2 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 23 lõikes 8 sätestatud korras.
§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks EIS-i algatusel või
toetuse saaja taotluse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema EIS-lt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel
juhtudel:
1) soovitakse muuta toetatavat tegevust või lisada täiendavat toetatavat tegevust;
2) soovitakse muuta toetuse summat;
3) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel, mis juhul on
toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on teostatud ja
mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega ning mis on
panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata, välja arvatud juhul, kui
rekonstrueerimistööde tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus ja taotluste rahastamise
eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist.
(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni.
(5) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab
toetuse saaja EIS-i kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 1 kuu jooksul vastavast
asjaolust teadasaamisest arvates.
(6) EIS-l on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus
12
mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust toetuse andmise
eesmärkidele.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise
taotluse saamist.
(8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(9) Taotluse rahuldamise otsuse võib EIS lisaks § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 11 lõikes 1
sätestatud alustele täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse;
2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
§ 26. Rekonstrueerimistööde hanked
(1) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija
riigihangete seaduse tähenduses.
(2) Hanke läbiviimisel kohustub korteriühistust toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3
sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
(3) Korteriühistust toetuse saaja viib hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris ja tagab
hiljemalt hanke väljakuulutamise ajaks EIS-i esindajale hankele juurdepääsu.
(4) Korteriühistust toetuse saaja lähtub hanke läbiviimisel käesoleva määruse lisas
„Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused” kehtestatud tingimustest.
(5) Lõikes 3 sätestatud riigihangete registri kasutamise kohustus ei kohaldu korteriühistust toetuse
saaja § 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisele.
§ 27. Tööde ja teenuste hanked
(1) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde, projekteerimistööde, ehitusuuringu,
ehitise auditi ja tehnilise konsultandi ning omanikujärelevalve teenuse tellimisel võtab
korteriühistust toetuse saaja vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumuse, sealjuures
peavad tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse pakkumused olema võetud eraldi
pakkumustena.
(2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks.
(3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole korteriühistust toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes
1 nimetatud teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro.
(4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad.
(5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud.
(6) Edukas pakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
(7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus
toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada.
(8) Kui korteriühistust toetuse saaja ei saa temast sõltumatutel põhjustel kolme pakkumust, tuleb
sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated esitada EIS-le.
13
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
§ 28. Toetuse maksmise tingimused
(1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse § 1 lõikes 2 nimetatud määruses,
käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest
tingimustest ja korrast.
(2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole.
(3) Toetuse saaja võib toetuse maksmist taotleda kahes osas. Toetuse saajal on õigus esitada
esimene maksetaotlus toetuse osaliseks makseks, kui vastu on võetud vähemalt 80 protsenti
rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei või toetuse teine makse ehk lõppmakse olla
väiksem kui 15 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust. Lõppmakse esitatakse hiljemalt
31. märtsil 2025. a.
(4) Maksetaotlusele või osalise makse puhul teisele maksetaotlusele peab olema lisatud:
1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise
protokoll, milles tuleb esitada iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende
erinevus protsentides;
2) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli
eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei
uuendatud;
3) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit;
4) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka
pakkujaga sõlmitud leping;
5) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
6) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.
(5) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on:
1) esitatud arve;
2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.
(6) Lõike 4 punktides 1–3 nimetatud dokumentide esitamise nõue kohaldub § 11 lõikes 3 nimetatud
toetuse saajale vaid juhul, kui teostatakse asjakohaseid rekonstrueerimistöid vastavalt § 13 lõikes
2 sätestatule.
(7) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib EIS teha toetuse saajale
makse lõike 5 punktides 1 ja 3 toodud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal
kohustus esitada EIS-le lõike 5 punktis 2 toodud maksmist tõendavad dokumendid 10
kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse
toetuse saaja poolt täidetuks pärast toetatava kulu tasumata osa maksmise tõendamist.
(8) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule toetatavast
kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb
odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust
maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule.
(9) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib EIS kulude vastavust toetatavatele kuludele, toetuse
saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 90
kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates.
(10) Lõikes 3 sätestatud juhul tehakse osaline makse vastavalt teostatud rekonstrueerimistööde
üleandmis-vastuvõtmisaktile ning sellele vastavale arvele. EIS teeb lõppmakse pärast kõigi
projekti tegevuste elluviimist ja maksetaotluse esitamist.
(11) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või
teavet, annab EIS toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra
14
pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib EIS kontrollimise aega
pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult.
§ 29. Toetuse maksmise peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) EIS võib peatada toetuse maksmise või maksmisest keelduda vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud
määruse § 9 lõikele 7.
(2) Lisaks lõikele 1 võib EIS keelduda osaliselt või täies ulatuses toetuse maksmisest, kui toetuse
saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust
kinnitavat ekspertiisi.
§ 30. Aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Toetuse saaja esitab EIS-le projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses märgitule EIS-i kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse
lõppmakse saamist. Järelaruanne esitatakse hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a.
(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;
2) andmed toetuse maksete kohta;
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
(3) Paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetuse osakaaluga toetuse saaja on kohustatud esitama
projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva
energiamärgise EIS-i sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta
lõppemisest.
6. peatükk
Toetuse saaja ja EIS-i õigused ja kohustused, toetuse vähendamine ja tagasinõudmine ning
vaidemenetlus
§ 31. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja õigused on:
1) saada EIS-lt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste
täitmisega;
2) esitada oma seisukohad vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule.
(2) Toetuse saaja kohustused on:
1) tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine;
2) tagada tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud
eeldused;
3) esitada EIS-le tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat informatsiooni;
4) viivitamata kirjalikult informeerida EIS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või
asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
5) tõendada kulude toetatavust ja kavandatud tulemuse saavutamist;
6) teavitada EIS-i projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
7) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve);
8) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti objektile ning anda audiitori ja
järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme
tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates;
9) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
10) tagastada tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt;
11) võimaldada EIS-le või EIS-i määratud isikule juurdepääsu projekti objektile ja projektiga
seonduvale teabele ning andma nõusoleku asjakohase teabe avalikustamiseks;
12) täita § 1 lõikes 2 nimetatud määruse §-s 12 sätestatud teavitamisnõudeid.
(3) Kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja muuta rekonstrueerimistöö
15
põhiprojekti, on toetuse saaja kohustatud põhiprojekti muutmisel esitama EIS-le ekspertiisi, mis
tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse
vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja
energiatõhususele.
§ 32. EIS-i õigused ja kohustused
EIS-i õigused ja kohustused on:
1) anda taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes;
2) teha projekti elluviimise üle järelevalvet;
3) peatada toetuse maksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja
rikub määruse nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses
sätestatust;
4) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente viis aastat projektile lõppmakse tegemisest
arvates;
5) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates
päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
6) avalikustada oma veebilehel toetuse saaja nimi, investeeringu nimetus, summa ja toetuse
maksmise kestus;
7) asjakohasel juhul teostada vähemalt iga kolme aasta tagant komisjoni 2011. a otsuse artiklis 6
sätestatud kontrolli;
8) esitada § 1 lõikes 2 nimetatud määruse §-s 14 sätestatud aruanded.
§ 33. Toetuse vähendamine ja tagasinõudmine
(1) Toetuse vähendamise või tagasinõudmise otsus tehakse vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud
määruse §-le 11.
(2) Toetuse vähendamise või tagasinõudmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) toetuse eraldaja;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus;
4) vähendamise või tagasinõudmise alus ja põhjendus;
5) tagasinõutav toetuse summa;
6) otsuse täitmise tähtaeg;
7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi;
8) otsuse vaidlustamise võimalused;
9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
10) muu oluline teave.
(3) Toetuse saaja võib taotleda EIS-lt tagasinõutava toetuse tagasimaksmise ajatamist vastavalt § 1
lõikes 2 nimetatud määruse § 11 lõikele 8.
(4) Tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt
§ 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 11 lõikele 9.
§ 34. Vaidemenetlus
EIS-i toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide. Vaide
lahendab EIS.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 35. Määruse rakendamine
(1) Paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud projekteerimist teostava isiku kutse- või pädevuse tõendamise
nõue rakendub ehitusprojekti koostajale ehitusprojekti osas, mis on koostatud pärast 12. aprilli
2019. a.
16
(2) Paragrahvi 27 lõigetes 2 ja 5–7 sätestatud nõudeid ei kohaldata projekteerimistööde,
ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumustele, mis
on võetud ajavahemikus 27. märts 2015. a kuni 12. aprill 2019. a.
§ 36. Määruse muutmine
Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva
korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord” § 33 täiendatakse lõigetega
91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Lõikes 9 nimetatud toetuse saajale antud toetus loetakse alates 2022. aasta 1. jaanuarist
antuks välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr
108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8
lõike 1 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise
toetamine“ alusel, kui toetuse saaja ja toetatav projekt vastavad viimati nimetatud määrusele.
(92) Lõikes 91 nimetatud juhul KredEx muudab taotluse rahuldamise otsused kooskõlas
haldusmenetluse seadusega toetuse saaja täiendava taotluseta.“.
§ 37. Määruse jõustumine
Määrus jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2022. a.
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
Lisa Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused
17
Majandus- ja taristuministri määrus
„Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“
Lisa
KORTERIÜHISTUST TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISHANGETE
TINGIMUSED
1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimishangete läbiviimiseks elektroonilises
riigihangete registris
1.1. Toetuse saaja kasutab rekonstrueerimishanke (edaspidi hange) korraldamisel üksnes EIS-i
kodulehel avaldatud dokumentide vorme.
1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva hanke elektroonilises riigihangete
registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Juhul, kui hanke käigus on vajalik
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 4 punktis 17 sätestatud hanke alusdokumente muuta,
määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt 10 kalendripäeva
uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei muudeta RHS
§ 82 lõikes 2 nimetatud juhul.
1.3. Hanke käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama RHS § 46 lõikes 1
sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse
saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv
informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel tuleb lähtuda
RHS § 46 lõikes 3 sätestatust.
1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele
tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud
teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu
täitmises osaleb.
1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole
pakkuja töötajad, tuleb esitada pakkumusega koos ka iga sellise füüsilise isiku kinnitus enda
kaasamisega nõusoleku ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemise kohta.
1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus
hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja uut hanget korraldamata juhul, kui
omafinantseeringuks soovitakse võtta renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu edukaks
osutunud pakkujale projektis osalemisega seonduvalt renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud
juhul tuleb toetuse saajal teha pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsus, milles
märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja
peab tagama, et vastav laenuandja tagasiside on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste
esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
1.8. Hankes on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja
§ 110 lõikes 4 sätestatule.
18
1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes hanke hinna osas.
Läbirääkimisi tohib pidada pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tuleb tagada, et
pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle
pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse
kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse
maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada
koheselt.
2. Kõrvaldamise alused, kvalifitseerimise tingimused, vastavustingimused ja
hindamiskriteeriumid
2.1. Kohustuslikud kõrvaldamise alused
2.1.1. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja:
2.1.1.1. kes vastab RHS § 95 lõike 4 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud tunnustele;
2.1.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 ja lõike 4 punkti 1 kohane maksu või makse võlg.
2.1.2. Punktis 2.1.1.2. nimetatud juhul tuleb pakkujal esitada vastavad digitempliga tõendid, mis
on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine
pakkumus, tuleb vastavad tõendid esitada iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne
hankemenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei
kõrvaldata hankest, kui ta on 10 kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud
või ajatanud.
2.1.3. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt
ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus
järgmistele sisulistele nõuetele:
2.1.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1
punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut;
2.1.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud
alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole
võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust
lepingu esemele vastavas valdkonnas;
2.1.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.1.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed
tõendid.
2.2. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused
2.2.1. Pakkuja kuni kolme eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane
käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus.
2.2.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud
vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt
sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus.
2.2.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad isikud, kelle tehnilise ja kutsealase
pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda
järgmiste andmete esitamist:
2.2.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7
juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 m;
2.2.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;
2.2.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja
jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide
19
ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-,
ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui
10 000 m2;
2.2.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri
kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2;
2.2.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või
elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.
2.2.4 Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“
majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem,
hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.
2.2.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris
majandustegevusteade tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine,
sealhulgas paigaldamine.
2.2.6. Punktides 2.2.4. ja 2.2.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei
kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101
lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras.
2.3. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused
2.3.1. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem,
mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele.
2.3.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus.
2.4. Vastavustingimused
2.4.1. Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimust esinemisel:
2.4.1.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule;
2.4.1.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist;
2.4.1.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi hanke alusdokumentides sätestatud
tingimuste täitmist;
2.4.1.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette tehases
eeltoodetud välisseina soojustuspaneelide (edaspidi paneelid) kasutamine, esitatakse paneelide
tootja kinnitus, et pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise korral osaleb ta lepingu täitmisel
alltöövõtjana;
2.4.1.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri.
2.4.2. Punktis 2.4.1.4. sätestatud kinnituse andmiseks õigustatud tootja peab olema RHS § 101
lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele hanke objektiks oleva
korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele vastavad paneelid ning peab omama
viimasel kolmel kalendriaastal kokku enne hanketeate avaldamist netokäivet summas, mis on
vähemalt kahekordne hanke objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus.
2.5. Hindamiskriteeriumid
2.5.1. Pakkumuse maksumus – minimaalselt 90 protsenti osakaalust. Maksumuse hindamine ja
kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel -
madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad
punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:
„madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal.
2.5.2. Ehitustööde korraldamise kava – maksimaalselt 10 protsenti osakaalust. Ehitustööde
korraldamise kava hindamine toimub ainult järgmistest põhimõtetest lähtudes:
20
2.5.2.1. 10 punkti – kirjeldatud on kõik tööetapid ja vajalikud tegevused ning ehitustööde
ajagraafik on realistlik;
2.5.2.2. 5 punkti – kavas esinevad vähesed puudujäägid;
2.5.2.3. 0 punkti – kava on pinnapealne, puudulik või esitamata.
07.12.2021
Majandus- ja taristuministri määruse
„Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord
eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi
olemasoleva elamufondi kaasajastamist.
Määruse kehtestamise vajadus tuleneb 2021. aasta riigieelarve seaduses sätestatust rahastada
korterelamute rekonstrueerimise toetust välisvahenditest. Nimetatud toetusega seoses võetud
kohustused ja tehtud kulud tõstetakse seetõttu võimalikult suures ulatuses ümber teisele
rahastamise allikale.
Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmist reguleerib majandus- ja taristuministri
27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise
toetuse andmise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/119082021006) § 33
lõike 9 kohaselt määruse enne 13. juulit 2021. a kehtinud redaktsioon
(https://www.riigiteataja.ee/akt/119032021015) hangete läbiviimist puudutava 22. augustil
2022. a jõustunud erisusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/119082021005). Eelnõuga
tehtavate muudatuste maht toetuse andmise tingimustes on marginaalne.
Kuna muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad otseselt toetuse rahastamisallika
muutmisest, taotlusvoor on suletud, taotlejate osas on taotluse rahuldamise otsused tehtud ja
toetuse saajad on asunud toetatavaid tegevusi ellu viima, on seletuskirjas selgitatud vaid
muudatusi toetuse andmisele hetkel kohalduvate nõuetega võrrelduna. Selgitused
kohalduvatele nõuetele on antud kehtiva määruse (https://www.kredex.ee/et/teenused/ku-ja-
kov/erakorraline-korterelamu-rekonstrueerimistoetus#dokumendid) ja selle muutmise
määruste (https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/20-1085;
https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/21-0842) seletuskirjades.
Võrreldes toetuse andmisele kohalduva määruse redaktsiooniga on muutunud paragrahvide
numeratsioon - lisandunud §-st 22 alates ja mõnel juhul (nt § 17, § 19 lg 1) §-de sisene
numeratsioon kas muudatuste sisust või terviktekstina kehtestamisest tulenevalt.
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625
6366, e-post:
[email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 37 paragrahvist.
1
Eelnõuga tehtavad muudatused tulenevad 2021. aasta riigieelarve seaduses sätestatust
rahastada korterelamute rekonstrueerimise toetust välisvahenditest. Toetuse raames juba
võetud kohustused ja tehtud kulud tõstetakse seetõttu ümber teisele rahastamise allikale.
Meetmele eraldati algselt vahendid 2020. aasta lisaeelarvega. Lisaeelarve vahendite
kasutamist reguleerib lisaks riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusele ja riigieelarve seadusele
Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrus nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus). Üldtingimuste
määrust kohaldatakse kõikidele seonduvatele valdkonna eest vastutava ministri
toetusmeetmetele, mida rahastatakse lisaeelarvest. Juhul, kui riigieelarve seaduse § 531 alusel
kehtestatud toetusprogrammi ei rahastata lisaeelarvest, üldtingimuste määrust järgima ei pea.
Seega ei ole toetuse rahastamise muutmisel üldtingimuste määruse kohaldamine enam
asjakohane ning vastavad nõuded on läbivalt käesolevatest toetuse andmise tingimustest välja
jäetud.
Korterelamute rekonstrueerimiseks eraldatud toetuse (71 mln eurot) rahastusallikas tõsteti
ümber Euroopa Liidu poolt eraldatavatele välistele rahastusallikatele. Toetuse kogumahust
26,25 mln eurot kaetakse ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi
(edaspidi REACT-EU) ja 44,75 mln eurot Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu
(edaspidi RRF) vahenditest. Toetuse kogumahust on rahuldatud taotlustega kaetud ca 62 mln
eurot.
REACT-EU osas on täidetud 2020. aasta riigieelarve seaduses sätestatu ehk osale toetuse
saajatest kohaldatakse majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19
kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“
13. juulil 2021. a jõustunud määruse redaktsiooni. Ülejäänud toetuse saajad on veel seotud
2020. aasta lisaeelarve ja üldtingimuste määrusega.
Kuna antud toetuse puhul on tegemist unikaalse olukorraga, kus RRF-st rahastatakse mitte
kavandatavat, vaid juba rakendatavat toetust, on muudatused toetuse andmise tingimustes
võimalikult vähesed ja paljuski redaktsioonilised, tagamaks kooskõla RRF-i
õigusraamistikuga.
Toetuse andmise tingimuste täiendamine projektide hindamiskriteeriumite ja -metoodika ning
valiku korranõudega ei eelda taotluste osas täiendavate toimingute tegemist. Projekti
hindamiskriteeriumiks on olnud taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse
nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral loetakse, et projekt panustab investeeringu
tegevuse tulemustesse, on põhjendatud ja kuluefektiivne.
Muudatused puudutavad eelkõige toetuse andja kui vahendusasutuse kohustusi. Toetuse saaja
olukord toetatavate tegevuste elluviimisel muutub rahastamisallika muutmisega soodsamaks,
kuna projekti elluviimisperioodile seatud üldtingimuste määrusest tulenevad piirangud
tunnistatakse kehtetuks. Toetuse saajale kaasub rahastamisallika muutumisega seoses
kohustusena toetuse saamisest nõuetekohaselt teavitamine. Kuid oluline on rõhutada, et
nimetatud nõue ei halvenda ega takista toetuse saaja poolsete tegevuste elluviimist.
Kõik muudatused hetkel kohalduvates toetuse andmise tingimustes on põhjendatavad
rahastamisallikaga seotud õigusraamistiku muutumisega. Üldtingimuste määrusest tulenevad
nõuded on välja jäetud ja vajadusel asendatud viidetega Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
2
üldtingimused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005) (edaspidi RRF-i alusmäärus)
asjakohastele sätetele. Toetuse saaja vaates lõpeb toetusskeem 2024. aastal ehk selleks ajaks
peavad olema lõpetatud toetatavad tegevused. 2025. a märtsi lõpuks tuleb esitada lõppmakse
taotlus. 2025. aasta jääb ühtlasi seireandmete vaheaastaks, sh rekonstrueeritud korterelamu
energiakasutuse määramiseks. 2026. aasta jaanuar-aprill on kavandatud CO2 raportite
menetlusele, sh Euroopa Komisjoni aruandlusele. Investeeringu eesmärkide ja tulemuste
raporteerimine toimub mais 2026. a vastavalt RRF-i alusmääruse § 14 lõikele 1.
Järgnevalt selgitame muudatusi toetuse andmisele hetkel kohalduvate nõuetega võrreldes.
Paragrahvides 1 ja 2 tehtav muudatus asendab seotuse Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a
välja kuulutatud eriolukorra ja 2020. aasta lisaeelarvega seosega RRF-i alusmääruse ja
põhimõtetega.
Paragrahvis 3 tehtavad muudatused tulenevad osaliselt RRF-i alusmääruses sätestatust.
Elluviija asendatakse vahendusasutusega - muudatus on terminoloogiline. Teisalt tuleneb
muutmisvajadus SA KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühinemisest alates 01.01
2022. a. Nimetatud kuupäevast täidab vahendusasutuse (toetuse andja) ülesandeid Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).
Paragrahvi 4 täiendatakse toetuse andmise tingimusi toetuse saaja mõistega tulenevalt RRF-i
alusmääruses sätestatust.
Paragrahvides 5 ja 6 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Paragrahvis 7 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses sätestatust,
st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad.
Paragrahvis 8 muudetakse vahendusasutuse ärinime.
Paragrahvis 9 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses sätestatust,
st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad.
Paragrahvis 10 pikendatakse projekti elluviimisperioodi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab
lisaeelarve vahendeid kasutada kuni 2021. aasta lõpuni. Selleks ajaks peavad toetatavad
tegevused olema lõpetatud ja vastavad kulud kantud. Kavandatav elluviimisperiood jääb
RRF-i alusmääruses sätestatud toetuse abikõlblikkuse perioodi.
Paragrahvis 11 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses
sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad.
Paragrahvides 12–16 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Paragrahvis 17 muudetakse vahendusasutuse ärinime.
Paragrahvi 18 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt peab taotleja vastama RRF-i
alusmääruses sätestatud taotlejale esitatavatele nõuetele. Tegemist ei ole meie hinnangul
täiendavalt koormavate nõuetega.
RRF-i alusmääruse § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud kehtiva karistuse puudumise nõuet
kontrollitakse taotluse menetlemisel toetuse lugemisel abiks või -mitteabiks. Toetuse
kontekstis tuleb igal juhul tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb majandustegevusega.
3
Punktis 2 nimetatud majandustegevuse nõuet kohaldatakse juhul, kui toetatakse ettevõtjat.
Korteriühistu on mittetulundusühing.
Punkti 3 kohaselt võib toetust maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad maksuvõlad või on
need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud. Toetuse eesmärk on läbivalt olnud toetada
taotlejat, kellel ei ole riigi ees olulist rahalist võlga.
Punkti 4 kohast kontrolli tehakse taotluse menetlemisel, st taotleja ei vasta toetuse andmise
nõuetele, kui ta on pankrotis või sundlõpetatud.
Punkti 5 kohane nõue antud toetusele ei kohaldu. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse
raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning seetõttu ei saa
väita, et tegemist on riigiabiga.
Toetuse lugemisel abiks või mitte-abiks lähtub abi andja riigiabi tingimustest, mis peavad
olema üheaegselt täidetud, et toetust saaks lugeda riigiabiks. Toetuse kontekstis tuleks
tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb majandustegevusega või moonutab või võib võimaliku
abi saamine moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel.
Korterelamute rekonstrueerimise toetuse raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki
riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune
abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel
riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades
teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab
liikmesriikide vahelist kaubandust“.
Kohaliku omavalitsuse üksuse puhul võib tegemist olla riigiabiga (näiteks sotsiaalmaja
haldamine loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel hinnata kas
sotsiaalmaja pidamine mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel).
Määruse alusel on võimalik anda riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel, st
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele võib anda abi kuni 15
miljonit eurot aastas.
Abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel on oluline, et taotleja esitab koos
taotlusega õigusakti, millest tuleneb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise
kohustus. Vald või linn saab toetust taotleda ainult siis, kui tervikuna tema omandis olevas
korterelamus on kõik korteriomandid sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või
komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär
(vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi
liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu
ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1
ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja
esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist
peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva
eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi
ülemmäära.
4
Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi
summast ja abi liigist.
Vähese tähtsusega abi ei ole toetuse raames seni antud. Samas on kerkinud küsimus vähese
tähtsusega abi võimalikkusest juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas
hoones. Kinnituse saamiseks meetme senise praktika kohasuse osas on koostamisel vastav
riigiabi teatis. Seniks näeme võimaliku lahendusena märkida taotluse rahuldamise otsuses ka
info vähese tähtsusega abi kohta ja teavitada, et vahendusasutus võib tagantjärgi abi anda
(tuues välja ka summa) ning paluda sellega arvestada.
Punkti 6 kohase omafinantseeringu olemasolu nõude täitmist peab taotleja kinnitama taotluse
esitamisel ka kehtivate toetuse andmise tingimuste kohaselt.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse taotlejal olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik
kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse
andmise tingimustele. Vastav kohustus on seatud toetuse saajale ka kehtivates toetuse andmise
tingimustes.
Punkti 8 kohane piirang antud toetusele ei laiene kuna toetuse saajad ei ole saanud
taasterahastust eelnevalt toetust. Toetuse taotlused on esitatud ja rahuldamise otsused tehtud
2020. aastal.
Paragrahvides 19-21 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses
sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad ning muudetakse vahendusasutuse
ärinime.
Paragrahviga 22 täiendatakse toetuse andmise tingimusi RRF-i alusmääruse kohase projektide
valikukriteeriumite ja -metoodika sättega. Projekti valikukriteeriumiks on olnud taotluse ja
selles kirjeldatud projekti vastavus määruse nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral
loetakse, et projekt panustab investeeringu tegevuse eesmärkidesse ja tulemustesse, on
põhjendatud ja kuluefektiivne. Toetuse andmise tingimuste täiendamine projektide
valikukriteeriumite ja -metoodika nõudega ei eelda taotluste menetlemise ennistamist või
taotluse osas täiendavate toimingute tegemist.
Paragrahvi 23 lõikes 4 tehtava muudatuse kohaselt on kõrvaltingimusi võimalik täita
2022. aasta lõpuni. Kavandatava muudatusega toetuse andmise tingimustes viiakse tähtaeg
tegelikele oludele vastavaks kuna nii ehitussektoris toimunud tarne ja hinna muutuste kui
rahastusallikaga seotud ebakindlus tõttu ei ole kõrvaltingimuste täitmine, st põhiprojekti
koostamine, tööde ja teenuste hangete korraldamine ja laenuotsuse saamine, kehtiva
regulatsiooni tingimustes (4+12 kuud) reaalne. Taotluse rahuldamise otsused on tehtud
2020. aastal, seega ei ole neid enam võimalik tähtaega muutmata täita. Tähtaja sätestamisel on
arvestatud toetuse andmise senist kulgu vältimaks hilisema muutmise või pikendamise
vajadust. Ühtlasi muudetakse vahendusasutuse ärinime.
Paragrahvis 24 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Paragrahvi 25 lõiget 9 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele ja
muudetakse vahendusasutuse ärinime.
Paragrahvides 26 ja 27 täpsustatakse toetuse andmise tingimusi RRF-i alusmääruse § 8 lõike 2
punktist 14 tulenevalt, st teenuste ja ehitustöö ostumenetluse läbiviimise põhimõtted ja kord
kohalduvad lõppsaajale, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes.
5
Paragrahvi 28 lõiget 1 ja § 29-30 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele
nõuetele ja läbivalt muudetakse vahendusasutuse ärinime.
Paragrahvis 31 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses
sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad ning muudetakse vahendusasutuse
ärinime.
Paragrahvi 32 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele ja muudetakse
vahendusasutuse ärinime.
Paragrahvis 33 asendatakse kehtivad nõuded viitega samasisulistele nõuetele RRF-i
alusmääruses.
Paragrahviga 34 täiendatakse toetuse andmise tingimusi vaidemenetlusega vastavalt RRF-i
alusmääruse §-le 15. Kui vaie esitatakse vahendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab
selle toetuse andmise tingimuste kohaselt vahendusasutus.
Paragrahvis 35 RRF-i alusmäärusest tulenevad muudatused puuduvad.
Paragrahviga 36 muudetakse majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määrust nr 28
„COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja
kord“ ja lisatakse säte, mille kohaselt seni 2020. aasta lisaeelarve ja üldtingimuste määruse
regulatsiooniga seotud toetuse saajatele kohalduv regulatsioon asendatakse käesoleva määruse
regulatsiooniga.
Käesoleva määruse jõustumisel uuendab EIS toetuse taotluse menetluse vastavalt
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 44 toetuse andmise aluseks oleva õigusakti
muutumise põhjendusel kontrollimaks toetuse saaja vastavust toetuse andmisele
kohalduvatele nõuetele. Nõuetele vastavuse korral muudetakse taotluse rahuldamise otsuseid
toetuse saaja õiguste ja kohustuste osas, mis tulenevad käesolevas määruses sätestatud toetuse
andmise tingimuste muudatustest vastavalt HMS § 65 lõikele 3. Taotluse rahuldamise otsuse
muutmisel loetakse, et taotlus on esitatud käesoleva määruse alusel.
Paragrahvis 37 sätestatu kohaselt jõustub määrus tagasiulatuvalt 2022. a. Käesoleva määruse
hiliseim jõustumistähtaeg peab olema 1.1.2022. a. Korterelamute rekonstrueerimise
käimasolev toetus on seotud 2020. aasta lisaeelarvega ja selle kasutamist reguleeriva
üldtingimuste määrusega. Üldtingimuste määruse § 4 lõike 3 kohaselt saab lisaeelarve
vahendeid kasutada kuni 2021. aasta lõpuni ehk selleks ajaks peavad olema tegevused
lõpetatud ja vastavad kulud kantud. Kuna nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon on
toetusega jätkamise heaks kiitnud, on oluline, et ei tekiks õiguslikku ja ka praktilist segadust
regulatsioonide vaakumi näol.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75).
4. Määruse mõjud
Eelnõuga täpsustatakse toetuse saaja ja toetuse andja ülesandeid toetuse rahastamise allika
muutmisest lähtuvalt.
6
Mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele tuleneb otseselt läbi
käimasoleva toetuse, mitte läbi eelnõus kavandatud toetuse andmise tingimuste muudatuste.
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile.
Korterelamute rekonstrueerimiseks ettenähtud RRF-i toetuse kogumahust on taotlustega
katmata ca 9 mln eurot. Arvestades ehitusturu olukorda - riikide majanduste kiire taastumine
on tekitanud ehitusmaterjalide ja -toodete nõudluse kasvu ja Eestis on tekkinud tarneraskused,
defitsiit on oluliselt kasvatanud ehitusmaterjalide ja -toodete hindu ja hinna ebakindlus
sektoris on ühtlasi tõstnud riski koefitsienti, mistõttu korterelamute rekonstrueerimise sektoris
tervikuna on ruutmeetri hinnad kasvanud ja toetuse andmise tingimuste kohaselt on võimalik
taotleda toetussumma suurendamist kui rekonstrueerimistööde tellimisel osutub eduka
pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus, on osa taotlustega katmata vahenditest arvatud
ehitushindade kasvuga seotud riskide maandamiseks nn reservi.
Ülejäävas osas on eeldatavalt võimalik taasavada taotluste vastuvõtt kui olemasolev nõudlus
on rahuldatud. Võimalike täiendavate taotluste vastuvõtt toimub juba käesoleva määruse
alusel.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuarist.
Toetuse andmise tingimuste muudatuste tagasiulatuvalt rakendamine ei too kaasa toetuse
saajate ebavõrdset kohtlemist ega riku nende õiguspärast ootust. Vastupidi, toetuse saajate
olukord muutub soodsamaks kuna muudatuste jõustumisel on võimalik toetatavate
tegevustega jätkata ja investeeringu eesmärk ja tulemus saavutada.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel Rahandusministeeriumile ja Riigi
Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks.
7