dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõu 382 SE kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. detsember 2021
Viit
17-7/19-0325/7293-1
Registreeritud
8. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/19-0325
Vastutaja
Liisa Mällo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
7. jaanuar 2022

Failid

  • 📎2021-12-07_ENKS_eelnõu_EPKK.asice73 KB

Sisu (failidest)

4435475 -895598 Riigikogu Ma janduskomisjon Lossi plats 1 a Tallinn 15 056 Meie 07 .1 2 .2021 nr 1-4/ 222 Arvamuse avaldamin e eelnõu 382 SE kohta Lugupeetud hr Kristjan Michal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK ) edastab oma arvamuse ja ettepanekud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmiste seaduse eelnõu 382 SE (edaspidi eelnõu ) kohta. Käesolevaga soovib EPKK toetada Eesti Gaasiliidu ettepanekuid, mis esitati Riigikogu Majanduskomisjonile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 02.12.2021. Lisaks soovib EPKK välja tuua, et on äärmiselt kahetsusväärne, et eelnõud ei saadetud EPKK-le arvamuse avaldamiseks eelnõu kooskõlastusringil. Kuigi biometaani tootmine on väga tugevalt seotud põllumajandusega ning seda nähakse põllumajandussektoris ühe peamise meetmena kliimaeesmärk ide saavutamisel . EPKK ei toeta eelnõu § 32 9 lõi ke 10 praegust sõnastust , mille kohaselt võetakse ära kõik päritolutunnistused biometaani tootjalt, kes on saanud tootmisseadmetoodangu kohta investeeringu- või muud toetust. Arvestades, et p õllumajandustootjal on keeruline üksi biometaanijaamade rajamiseks vajalikke investeeringuid teha ning n ad vajavad selleks partnereid ja/või investeeringutoetusi , siis on antud säte põllumajandussektori seisukohalt väga murettekitav . S e lline sõnastus välistab põllumajandussektoris biometaani tootmise osakaalu suurendamise ja sektori seisukohalt ühe suurima potentsiaaliga kasvuhooneheitgaaside vähendamise meetme rakendamise . P õllumajanduslikest kõrvalsaadustest (sõnnik, läga jt) biometaani tootmise suurendamine on üks suurima potentsiaaliga meetmeid, et panustada ambitsioonikate kliima eesmärkide tä itmisse. Lisaks pakub biometaan lisaks põllumajandusele osalist lahendust ka transpordisektoris ning edendab ringmajandust ja selle tootmisega panustatakse ka metaani emissiooni vähendamisse. Eelnõu § 32 9 lõige 10 tähendab, et kui ettevõte on rajanud 10 miljonit eurot maksnud biometaanijaama ning saanud toetust näiteks sõnniku-/ lägahoidla jaoks 250 000 eurot , siis kõik selle biometaanijaama päritolutunnistused võõrandatakse. Sama juhtuks, k ui biometaanijaam saaks toetust 2,5 m iljonit eurot terve kompleksi jaoks. Ehk päritolutunnistused võõrandataks olenemata toetuse suurusest, mis on kindlasti ebavõrdne kohtlemine ning pärsib biometaani tootmise arengut põllumajandussektoris ja Eestis üldiselt . Sellise sättega annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selge signaali , et Eestis lõpeb igasugune biometaani tootmise uute käitiste puhul. Kahjuks on arvestamata jäänud, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks, biokütuste importimise vältimiseks ning kohaliku väärtusahela tekitamiseks on biometaani tootmine ja tarbimine parim võimalus Eesti jaoks. EPKK toetab Eesti Gaasiliidu ettepanekut töötada välja uus § 32 9 lõike 10 sõnastus, mis võtab arvesse järgmisi olulisi aspekte : Biometaani tootjatele jäävad kõik päritolutunnistused alles, et biometaan ei muutuks fossiilseks maagaasiks vedelkütuse seaduse kontekstis . Kui biometaanitootja saab toetust, siis Elering (või mõni teine päritolutunnistuste registri pidaja) väljastab päritolutunnistuse osas versiooni, mis ütleb, et vastava päritolutunnistuse eest ei tohi teatud perioodi vältel tasu küsida ja see on üksnes kasutatav biometaani statistikaga kauplemisel ehk päritolutunnistusel eraldiseisvana ei ole väärtust. Kuna päritolutunnistused on elektroonilised dokumendid, ei ole neile eraldi märke tegemine liialt keerukas . Päritolutunnistuse väärtus on „0 eurot“ niikaua kuniks ettevõtte investeeringutoetus on päritolutunnistustega tasutud. Selleks võetakse arvesse statistikaga kauplemise platvormi päritolutunnistuse keskmist hinda kas iga kuu-, kvartali, poolaasta- või aastapõhiselt. See tähendab, et kui tootja saab toetust 100 000 eurot ja kui päritolutunnistuse keskmine hind on 10 €, siis tootja ei saa tasu küsida 10 000 päritolutunnistuse osas. See võõrandatakse riigile ja riik saab enampakkumise korras tulu endale ehk teisisõnu, riik saab endale raha, mis tuli E uroopa L iidu vahenditest investeeringutoetuseks. „Topelttasu“ alla ei arvestata (investeeringu)toetusi, mis on antud biometaani tootjatele mõnel muul otstarbel, kui biometaani tootmise rajamine. Mõned eredamad näited: EAS i toetused tootearendusse, turundusesse (nt veebilehe valmistamine) või võrkudega liitumiseks ; KOV toetused teede rajamiseks, maa kasutusse andmiseks ; KIK toetused biojäätmete ringlusse võtuks, energiasäästu saavutamiseks või jääkreostuse utiliseerimiseks ; EL, EEA ja Norra grandid seadmete ostuks; Kredex’i päikesepaneelide investeeringutoetus. Lisaks toetame Eesti Gassiliidu väljapakutud lähenemist, et biometaani päritolutunnistuse enampakkumisest saadud tulu tuleb suunata biometaani arengu toetamisse. Ehk suunata raha tagasi valdkonda, mis toetab biometaani tootmist, puhastamist, veeldamist ja teiste tegevuste finantseerimist ning mis aitab biojäätmeid, läga / sõnnikut ja reoveesetet rohkem kasutusele võtta ja Eesti kasvuhooneheitgaaside heidet vähendada. Hetkel on aga saadud tulu plaanitud suunata seda elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuste rahastamiseks, kuid pole selge, millistel kaalutlustel. EPKK on valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama. Meie jaoks on oluline, et biometaani tootmine ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime oleks kasvutrendis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Roomet Sõrmus Juhatuse esimees Teadmiseks: Riigikogu Maaelukomisjon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Riina Maruštšak / [email protected] +372 600 9349
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel