dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

2022. aasta kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. detsember 2021
Viit
12-4/21-0505/7372-1
Registreeritud
10. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Teehoiu korraldamine
Sari
12-4 Kohalike teede hoiu rahastamisega seotud kirjavahetus
Toimik
12-4/21-0505
Vastutaja
Julia Bergstein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)
Lahendamise tähtaeg
9. jaanuar 2022

Failid

  • 📎2022_ aast ajuhtumipõhine toetus.msg1880 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20211210_2021-16483.asice5573 KB

Sisu (failidest)

Tartu linn, Ravila tn ja Betooni tn ristmiku ning Ravila tn rekonstrueerimistööde teostamiseks ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD TEE TOETUSE TAOTLUS 1. Kohaliku tee kirjeldus koos tee seisundi hinnanguga . Ravila tn ja Betooni tn on Ta rtu linna üldplaneeringu alusel magistraaltänavate võrgustikus jaotusmagistraaltänavate koosseisus . L ink üldplaneeringule : https://www.tartu.ee/yldplaneering2030/05_Liiklusskeem_kehtiv.pdf Nende tänava te nimetatud lõigule langeb suur täiendava liikluse (sh raskeliikluse ) koormus tingituna tänava te asukohast tööstuse - ja transpordiga tegelevate ettevõtete ja nende ladude paiknemise piirkonnas ning riigimaanteede ja üleeuroopalise TEN-T transpordivõrgustiku üldises skeemis. Ravila tänav ja Betooni tänav kuuluvad linna olulisemate tänavate koosseisu, mille kaudu toimub suure kauba trans pordivoo kiire ja sujuv ühendus kesklinn a ja linna teiste piirkondadega, samuti teiste linnadega ( sh Tallinna suunal) ning piirkonnas paiknevate ettevõteteni . Praeguseks on suur liikluskoormus avaldanud mõju ristmiku ning Ravila tn sõidutee katendi seisukorrale, mis eelkõige kajastub pikisuunaliste (lained) ja põiksuunaliste (roopad) ebatasasustes , mis loob soodsad tingimused ohtlikke sademeveeseisualade tekkele katte pinnal ja katte lagunemistunnuste väljendumises ( sh piki-, põik-, võrkpragude ja löökaukude tekkena ) . 2. Üldandmed . Tabel 1. Üldandmed Kohaliku omavalitsuse üksus Tee nimetus Tee number Pikkus, m Keskmine laius, m Pindala, m 2 Katte tüüp Tartu Linnavalitsus Ravila tn ja Betooni tn ristmik u ala ning Ravila tn 7950268/ 7950026 / 79 51044 1 10 0 / 100 1 8 /1 7 /16 59 000 (teemaa-ala) a sfalt 3. L iiklussageduse ja ettevõtlusega seotud liiklussageduse andmed . Tabel 2. Liiklussageduse ja ettevõtlusega seotud liiklussageduse andmed Kogu liiklussagedus teel Ettevõtlusega seotud liiklussagedus AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta SA VA ja AB AR SA VA ja AB AR 9941 519 490 20 20 Stratum OÜ töö, Ilmatsalu tn 3722 368 458 20 20 Tuletatud Stratum OÜ tööst, Ilmatsalu tn Märkus: AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; SA – sõiduautod; VA – veoautod; AB –bussid; AR – autorongid . Sõiduki liikide määramisel lähtuda r iikliku teeregistri liigitusest ning välja tuua veoautode ja busside osakaal, mille alla kuuluvad 6 – 12 - meetrised sõidukid , ning autorongide osakaal, mille alla kuuluvad üle 12 meetrised sõidukid. Liiklussageduse andmed on saadud Stratum OÜ poolt kasutades liiklusmudelit ja Maanteeameti 2020 liiklusloendusandmed. Mudelit on kalibreeritud loendustulemuste baasil. Maanteeameti statistika o n avalikult kättesaadav lingilt : https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika Stratum OÜ liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017 aastal on avalikult kättesaadav lingilt: https://www.tartu.ee/et/node/7039 Stratum OÜ 2020. aasta liiklussagedused tänavavõrgul, õhtune tipptund on kätte saadav lingilt: https://www.tartu.ee/et/uurimused/liiklusuuringute-aluseks-koostatud-liiklusintensiivsuste-kaart-2021 Väljavõte OÜ Stratum liikluskoormuse uuringust õhtusel tipptunnil 2020. a: 4. Selgitus , mis põhjustel esineb kohalikul teel ettevõtlusega seotud liiklus. Ravila tn ja Betooni tn on Tartu linna üldplaneeringu alusel magistraaltänavate võrgustikus jaotusmagistraaltänavate koosseisus , mille ääres paiknevad erinevad tööstusettevõtted ning nende laod. Tervikliku ja sidusa magistraaltänavate võrgustikuga tagatakse linnaosadevahelise liikluse püsimine magistraaltänavatel. Üldplaneeringuga määratud magistraaltänavate võrgustik võimaldab rakendada meetmeid, mis väldivad läbiva liikluse sattumist linnaosade sisestele, madalama liigi tänavatele. R askeveokite liikluse (sh transiitliikluse ) püsimiseks magistraaltänavatel on oluline ristmike läbilaskvuse tagamine. Ravila ja Betooni tänavate kaudu toimub kaubatranspordi sidumine Tartu linna tänavavõrgustikuga. Mõlemad tänavad on otseselt seotud täiendava liikluskoormusega TEN-T võrgustikku kuuluvad riigimaanteed nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa. Ravila tänava kaudu toimub r askeveokite liikluse (sh transiitliikluse) suundumine Riia tänavale (teele nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga), olles linna läbivalt lühem tee teisel pool Emajõge olevate riigimaanteede nr 3, 39 ja 95. Lääne – kirde suunalisel transiitliiklusele on kõige sobivam ületada Emajõge Tartu linna piirides, kasutades selleks Võidu silda ja see on üks peamisi põhjuseid, miks on kaupa tarnivate sõidukite mõju Tartu linna tänavatele väga suur. Märkimisväärne on liikluse (sh raskeliikluse) mõju selle ühendustele piiripunktidega, millele Tartu linna läbimata puudub mitmetest regionaalsetest tõmbekeskustest lähtuvalt arvestatav alternatiiv. Lisaks transiitliiklusele rakendub Tartu linna tänavatele suur lisanduv lisakoormus teistest transpordiliikidest. Betooni ja Ravila tänavatest ümbersõidu võimalus riigiteed kasutades ning piirkonnas paiknevate ettevõteteni juurdepääsuks puudub . Narva suunaline haagistega veoautode transiitliiklus saab kasutada hiljuti valminud Tartu linna tänavavõrku kuuluvat idaringteed ja uut Ihaste silda, teised lähimad võimalus Emajõe ületuseks on Tartu linnas asuvate Sõpruse või Võidu silla kaud u (sh. Riia ja Turu tn ristmik) . Tartu linna läbival kaubatranspordi l on selge majandusgeograafiline põhjendus. Auto transpordil sh transiitliiklusel on põhja-lõuna suunaliselt Emajõe ületamine võimalik järgmiste riigimaanteedel asuvate sildade kaudu: - Kärevere sild ja Kärkna sild (pikendab T 3 teekonda ühel suunal 26 km); - Luunja sild (selle suunaline transiitliiklus ei kasuta, kuna teekond pikeneks juba märkimisväärselt). Väljavõte Transpordiameti liiklussageduste statistika andmebaasist: „Liiklusloenduse tulemused 2020. aastal“ Lisa 12. Teemakaardid „Sõidukite liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2020. a“ Lääne – kirde suunalise transiitliiklusele on kõige sobivam ületada Emajõge Tartu linna piirides, kasutades selleks Võidu silda . Betooni ja Ravila tänavate taotlusalusele lõigule langeb silda ületav summeeruv liikluskoormus. Lääne – kirde suunaline transiitliiklus on hajutatud ja Sõpruse sillale, kuna Riia tn liiklemisel on raskeliiklusele seatud piirang. Riia tänaval on Pepleri tn ja Vabaduse pst vahelisel lõigul keelatud on haagisega veokitele registrimassiga üle 10T liiklemine. Lisaks eelnimetatule on olulise autotranspordi mõjuga riigimaanteed, mis suubuvad linna Tallinna, Jõgeva (Piibe mnt kui alternatiiv teele nr 2 Tallinn- Tartu - Luhamaa), Räpina, Viljandi, Võru (s.h. Otepää), Põlva suundadelt. Transiitliikluse sh piirkonna ettevõtetega seonduva liikluse (sh raskeliikluse) seisukohalt on Tartu linna läbimine lühim tee paljude piirkonna majanduslike sõlmpunktide, samuti piiripunktide vahel. Lisaks kaubatranspordiga seotud liikluse le rakendub Tartu linna tänavatele suur lisanduv lisakoormus teistest transpordiliikidest. Selle peamine põhjus seisneb Tartu kui Lõuna-Eesti tõmbekeskuse olemuses. Igapäevaselt käib tööl, tööasjus, õpingutel või muid toiminguid tegemas märkimisväärne hulk inimesi, kes kasutavad nii sõiduautosid kui ühistranspordina busse. Tehtud uuringu alusel liigub igapäevaselt töö-, õppimise või muude regulaarsete tegevustega Tartu linnas sisse ja välja üle 34 000 inimese (Regionaalse pendelrände kordusuuring 2013, vastutav täitja TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool https://www.siseministeerium.ee/public/Pendelrnde_kordusuuring.pdf ). 5. Selgitus, kas kohalikust teest on ümbersõidu kasutamise võimalus . Betooni ja Ravila tänavatest ümbersõidu võimalus riigiteed kasutades ning piirkonnas paiknevate ettevõteteni juurdepääsuks puudub. Transpordiamet on tähistanud riikliku teedevõrgu maanteed vastavuses MTM määrusega 09.07.2015 nr 89 „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktide viitamise süsteem“. Transiitliiklus s.h. autorongid piiripunktidesse on suunatud riiklikul tasandil seonduvalt viitamise süsteemiga läbi Tartu linna. Sama süsteemi on järgitud ka Tartu linnas. TEN-T võrgustiku teed tähistatud kollase joonena, mis läbivad Tartu linna haldusterritooriumi: 6. Töötajate arv projektiga seotud ettevõtja juures toetuse taotlemise aastal. Suuremad tööstus ettevõtted ja nende laohooned, mille töötajate juurdepääsuks , kaubatarneteks ja transpordiks läbitakse Ravila tn ja Betooni tn ristmikku ning Ravila tn võib nimetada järgnevalt : Kodumaja AS – hinnanguliselt 154 töötajat; Welement AS - hinnanguliselt 34 töötajat; Rain Transport AS - hinnanguliselt 119 töötajat; Kane Metall AS - hinnanguliselt 34 töötajat; AS Schenker - hinnanguliselt 157 töötajat ; Sievert Eesti OÜ - hinnanguliselt 41 töötajat ; Kaubaekspress OÜ - hinnanguliselt 25 töötajat ; Ordi OÜ - hinnanguliselt 24 töötajat ; COOP Tartu terminal - hinnanguliselt 719 töötajat ; OÜ TMB Element - hinnanguliselt 179 töötajat ning paljud teised tööstuspargis paiknevad ettevõtted n ing nende laod . 7. Selgitus, kuidas on tee seisukord halvenenud ettevõtlusega seotud liikluskoormuse tulemusel või kuidas tee ehitamine soodustaks ettevõtlust. Ravila tn ja Betooni tn nimetatud lõigule langeb suur täiendava liikluse ja raskeliikluse koormus tingituna tänava te paiknemisest tööstusega tegelevate ettevõtete ja nende ladude paiknemise piirkonnas . Käesolevaks on suur liikluskoormus tänavatel avaldanud mõju sõidutee katendi seisukorrale, mis kajastub eelkõige pikiroobaste tekkes ja katte lagunemistunnuste väljendumises pragude ja löökaukude tekkena. Samuti on tänavate ületus piirkonnas töötavatele/läbivatele kergliiklejatele liiklusohtlik. Remonditööde järgselt peatub tänava te edasine lagunemine, uus kate parandab liiklemise sujuvust . Ristmiku täiendav kanaliseerimine tagab liiklusohutuse sh kergliiklejatele ristmiku ületusel. 8 . Selgitus selle kohta, kuidas olukord investeeringu tulemusel paraneb . Rekonstrueerimistööde järgselt seiskub tänava te edasine lagunemine, uus kate nd parandab liiklemise sujuvust ja seeläbi ka liiklusohutust. Ristmiku piirkonnas muutub liikluskorraldus suunavamaks ning seeläbi ohutumaks liiklejatele . Sademeve t e kanaliseerimine minimali seerib liigsest sademevee st tingitud katte /katendi kahjustamised. Kokkuvõtvalt, käesolevaga juba kriitilisse seisu jõudnud ristmik ja Ravila tn , mis ei vasta kehtestatud seisundinõuetele, vajab r emonditööde tegemist vähendamaks hilisemaid veelgi suuremaid investeeringu vajadusi. 9 . Kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ni ng tööde realiseerimise ajakava . Peamised ristmiku piirkonnas ja tänava l tehtavad tee- ehitus tööd: ol emas oleva vana katte freesimine /lammutamine ning osaline katendi kihtide väljakaeve ; uue asfaltkatte rajamine ning osaline katendikihtide ehitus; sade me veekanalisatsiooni restkaevude rajamine /remont ; tänavavalgustuse remont; defektsete äärekivide välja vahetamine; osaliselt uue konstruktsiooni/ kattekihi ehitamine ka jalg teedel ; ristmiku kanaliseerimine ; uue liikluskorralduse rajamine; omanikujärelevalve teenuse tagamine ehitustöödel . Tegevustega alustatakse koheselt peale toetuse otsust. T ööde periood jaotub kahele aasta le lõpptähtajaga 1 . detsember 202 2 .a. 10 . Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed . Tabel 3. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed Projekti kogumaksumus, € Taotletav summa, € Omafinantseering, € Omafinantseeringu osakaal, % 35 0 000 100 000 250 000 71 Märkus : k õik maksumused koos käibemaksuga . 11 . Projekti seotus kohaliku o mavalitsuse üksuse arengukavaga . Tartu Linnavolikogu määrus 12.10.2017 nr 152 „Tartu linna arengukava 2018 – 2025“ näeb ette suure osa eelarve vahenditest suunamise investeeringutena teedesse ja tänavatesse. Transpordisüsteemi planeerimisel on seatud eesmärgiks liiklemise sujuvuse tagamist tervikliku liikluskorraldusega, mille koosseisu kuulub ka teekatete uuendamine. Nimetatud tegevusteks on ette nähtud vahendid eelarvestrateegias aastateks 2020 – 2023. Tartu linn on saanud aastatel 2014 – 2020 ühtekuuluvusfondist toetust TEN-T teede ehitamiseks, selleks objektiks on Tartu idapoolne ringtee. Lisaks on 2018.a rekonstrueeritud transiittee toetusmeetme raames Tartu linnas Narva mnt lõigus Puiestee tn kuni linna piir. 1 2 . Teelõigu asukoht kaardil . Tartu linn, Jaama tänav lõigus Sõpruse pst – Rõõmu tee T RANSIITTEE TOETUSE TAOTLUS 1. Kohaliku tee kirjeldus koos tee seisundi hinnanguga . Jaama tänav lõigus Sõpruse pst – Rõõmu tee on Tartu linna üldplaneeringu alusel magistraaltänavate võrgustikus põhima gistraaltänavate koo sseisus. L ink üldplaneeringule : https://www.tartu.ee/yldplaneering2030/05_Liiklusskeem_kehtiv.pdf Selle tänava nimetatud lõigule langeb suur täiendava liikluse ja raskeliikluse koormus tingituna tänava paiknemisest riigimaanteede ja üleeuroopalise TEN-T transpordivõrgustiku üldises skeemis. Jaama tänav kuulub linna olulisemate tänavate koosseisu, mille kaudu toimub suure transpordivoo kiire ja sujuv ühendus linna sissesõidul/väljasõidul ja linna teiste piirkondadega. Praeguseks on suur liikluskoormus avaldanud mõju sõidutee katendi seisukorrale, mis eelkõige kajastub pikisuunaliste (lained) ja põiksuunaliste (roopad) ebatasasustes, mis loob soodsad tingimused ohtlikke sademeveeseisualade tekkele katte pinnal ja katte lagunemistunnuste väljendumises (sh piki-, põik-, võrkpragude ja löökaukude tekkena). Teede Tehnokeskuse poolt läbiviidud „Tartu põhi- ja jaotustänavate seisukorra uuring 2015 aastal“ tabel 8 alusel on Jaama tänava remondivajadus tasuvusarvutuse alusel linna esimeste remo ndivajadustega tänavate hulgas. Link uuringule: https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-pohi-ja-jaotustanavate-seisukord-2015-a Jaama tänav on 94 7 meetri pikkune tänavalõik Puiestee tn ja Rõõmu tee vahel. Keskmine tasasus 2015 aastal oli IRI=4, 46 mm/m. Taotletava remondi lõigu ( Sõpruse pst - Rõõmu tee ) IRI on suurem kui 6 mm/m. Tasuvuse seisukohalt on tegemist ühe tasuvama remondiobjektiga käesoleva analüüsi mahus. Tartu Linnavalitus peab taotlusaluse objekti remontimist väga oluliseks. 2. Üldandmed . Tabel 1. Üldandmed Kohaliku omavalitsuse üksus Tee nimetus Tee number Pikkus, m Keskmine laius, m Pindala, m 2 Katte tüüp Tartu Linnavalitsus Jaama tn ( Sõpruse pst – Rõõmu tee ) 45 60 0 18/9 1 5 0 00 asfaltbetoon 3. L iiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed. Tabel 2. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed Kogu liiklussagedus teel Täiendava liikluse liiklussagedus AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta SA VA ja AB AR SA VA ja AB AR 11 159 180 420 2017 Stratum OÜ, uuring 10061 102 155 20 19 Liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 20 19 Märkus: AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; SA – sõiduautod; VA – veoautod; AB – bussid; AR – autorongid . Sõiduki liikide määramisel lähtuda r iikliku teeregistri liigitusest ning välja tuua veoautode ja busside osakaal, mille alla kuuluvad 6 – 12 - meetrised sõidukid , ning autorongide osakaal, mille alla kuuluvad üle 12 meetrised sõidukid. Kuna Tartu linnas on 18t veoautod suunatud Ihaste sillale (mis on omakorda TEN-T osa), siis auto- ja masinrongid läbivad ka Jaama tn Sõpruse - Rõõmu lõiku. Täiendavalt jõuavad siia lõigule veel ka Narva mnt poolt tulev transport. Seega on antud lõigul tegelikult isegi suurem veoautode kontsentratsioon. Täpsemad loendusandmed puuduvad. Tegelik koormus on (Narva mnt-lt suunduva liikluse tõttu) suurem kui ametlikes loendusandmetes kajastatud. Maanteeameti statistika o n avalikult kättesaadav lingilt : https://www.mnt.ee/et/am e tist/statistika/liiklussageduse-statistika ja https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2019/7_lisa_5- 7_sagedused_2019_v2.pdf Liiklusuuringute aluseks koostatud liiklusintensiivsuste kaart 2021 leitav asukohas: https://tartu.ee/sites/default/file s/research_import/2021-06/2021-05-10%20Tartu%202020%20t%C3%B6%C3%B6versioon%20kogu%20linn%20A0.pdf Täiendava liiklussageduse andmed saadi Stratum OÜ poolt kasutades liiklusmudelit ja Maanteeameti liiklusloendusandmed. Mudelit on kalibreeritud loendustulemuste baasil. Stratum OÜ liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017 aastal on avalikult kättesaadav lingilt: https://www.tartu.ee/et/node/7039 Väljavõte Stratumi liikluskoormuse uuringust 2021 aasta õhtuse ti pptunni kohta Jaama tänaval (lõigus Sõpruse pst – Rõõmu tee ) : 4. Selgitus, mis põhjustel esineb kohalikul teel täiendav liiklus lisaks kohaliku tähtsusega liiklusele , ja selgitus, kuidas on antud te e seotud ülejäänud teedevõrguga . Jaama tänavale suubub otseselt täiendav liikluskoormus riigimaanteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja nr 45 Tartu – Räpina – Värska . Eelnimetatud teed on seotud TEN-T võrgustiku teedega: Tartu idapoolne ringtee, sealt omakorda seos TEN-T võrgustiku riigimaanteedega nr 2 Tallinn – Tartu - Luhamaa ja nr 3 Jõhvi – Tartu - Valga ning ühendus Koidula piiripunktiga riigimaantee nr 45 Tartu – Räpina – Värska kaudu. Tartu linna läbivaks TEN-T osaks on Idaringtee ja Ringtee tänavad alates Räpina mnt-st kuni Võru tänava raudtee viaduktini . Tartu linn on otseselt seotud TEN-T põhivõrgustiku teega Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ja TEN-T üldvõrgustikku kuuluvate järgmiste teedega: Jõhvi – Tartu – Valga, Tartu i dapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt (alus Majandus- ja taristuministri määrus 03.10.2014 nr 85 „ Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014 – 2020 “ ). Eeltoodust tulenevalt ja Maanteeameti poolt tehtud töö „ Liiklusloenduse tulemused 2017 aastal “ on Tartu linn üks Eesti kesksemaid transiitliikluse sõlmpunkte. Jaama tänavale suubub otseselt täiendav liikluskoormus riigimaanteelt nr 39 Tartu – Jõgeva – Aravate, mille lisandub täiendav liikluskoormus Puiestee – Narva ristmikust alates TEN-T võrgustiku teelt nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga. Eelnimetatud teed on seotud TEN-T võrgustiku teedega Tartu idapoolne ringtee, sealt omakorda seos TEN-T võrgustiku riigimaanteedele nr 2 Tallinn – Tartu - Luhamaa ja nr 3 Jõhvi – Tartu - Valga ning ühendus Koidula piiripunktiga riigimaantee nr 45 Tartu – Räpina – Värska kaudu. Transiitliiklusele on kõige sobivam ületada Emajõge Tartu linna piirides, kasutades selleks Võidu, Sõpruse või Ihaste silda ja see on üks peamisi põhjuseid, miks on transiitliikluse mõju Tartu linna tänavatele väga suur. Märkimisväärne on transiitliikluse mõju selle ühendustele Koidula, Luhamaa ja Valga piiripunktidega, millele Tartu linna läbimata puudub mitmetest regionaalsetest tõmbekeskustest lähtuvalt arvestatav alternatiiv. Lisaks transiitliiklusele rakendub Tartu linna tänavatele suur lisanduv lisakoormus teistest transpordiliikidest. Selle peamine põhjus seisneb Tartu kui Lõuna-Eesti tõmbekeskuse olemuses. Igapäevaselt käib tööl, tööasjus, õpingutel või muid toiminguid tegemas märkimisväärne hulk inimesi, kes kasutavad nii sõiduautosid kui ühistranspordina busse. Tehtud uuringu alusel liigub igapäevaselt töö-, õppimise või muude regulaarsete tegevustega Tartu linnas sisse ja välja üle 34 000 inimese (Regionaalse pendelrände kordusuuring 2013, vastutav täitja TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool). Uuring „Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014 – 2020“ annab selgituse Tartu toimepiirkonnale ja töörändele koos kaasnevate mõjudega : https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Linnapiirkonna%20strateegia_kinnitatud%20181214.pdf Tartu toimepiirkonnad ja tööränne (REL2011, kartograaf Martin Gauk). 5. Selgitus, kas teest on ümbersõidu kasutamise võimalus. Jaama tänavast ümbersõidu võ imalus riigiteed kasutades puudub. Maanteeamet on tähistanud riikliku teedevõrgu maanteed vastavuses MTM määrusega 09.07.2015 nr 89 „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktide viitamise süsteem“ . Transiitliiklus s.h. autorongid piiripunktidesse on suunatud riiklikul tasandil seonduvalt viitamise süsteemi ga läbi Tartu linna. Sama süsteemi on järgit ud ka kooskõlastatult Maanteeametiga Tartu linnas. TEN-T võrgustiku teed tähistatud kollase joonena, mis läbivad Tartu linna haldusterritooriumi: 6 . Selgitus selle kohta, kuidas olukord investeeringu tulemusel paraneb. Rekonstrueerimistööde järgselt seiskub tänava edasine lagunemine, uus kate nd parandab liiklemise sujuvust ja seeläbi ka liiklusohutust. Ristmike piirkonnas muutub liikluskorraldus suunavamaks ning seeläbi ohutumaks liiklejatele. Sademeve t e kanaliseerimine minimaliseerib liigsest sademeveest tingitud katte /katendi kahjustamised. Kokkuvõtvalt, käesolevaga juba kriitilisse seisu jõudnud transiittee, mis ei vasta kehtestatud seisundinõuetele, vajab remonditööde tegemist vähendamaks hilisemaid veelgi suuremaid investeeringuvajadusi. 7. Kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ning tööde realiseerimise ajakava . Peamised tänava ehitus tööd: olemasoleva vana katte freesimine /lammutamine ning osaline katendi kihtide väljakaeve; uue asfaltkatte rajamine ning osaline katendikihtide ehitus; sademeveekanalisatsiooni restkaevude rajamine /remont; tänavavalgustuse remont; defektsete äärekivide välja vahetamine; osaliselt uue konstruktsiooni/ kattekihi ehitamine ka jalgteedel; ristmiku remont; liikluskorralduse uuendamine; omanikujärelevalve teenuse tagamine ehitustöödel . Lisaks projekteerimistööd. Tegevustega alustatakse koheselt peale toetuse otsust. Lõpptähtajaga 01.12.2022.a. 8 . Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed. Tabel 3. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed Projekti kogumaksumus, € Taotletav summa, € Omafinantseering, € Omafinantseeringu osakaal, % 6 95 000 486500 208500 3 0 Märkus : k õik maksumused koos käibemaksuga . Tabel 4 . Ehitamise maksumuse jagunemise andmed Sõidutee ehitamisele kulutatavate vahendite osakaal ehitamise kogumaksumusest , % Kergliiklustee ehitamisele kulutatavate vahendite osakaal ehitamise kogumaksumusest , % Tehnovõrkude ehitamisele kulutatavate vahendite osakaal ehitamise kogumaksumusest , % 7 0 2 0 1 0 9 . Projekti seotus kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga. Tartu L inna volikogu määrus 12.10.2017 nr 152 „Tartu linna arengukava 2018 – 2025 “ näeb ette suure osa eelarve vahenditest suunamise investeeringutena teedesse ja tänavatesse. Transpordisüsteemi planeerimisel on seatud eesmärgiks liiklemise sujuvuse tagamist tervikliku liikluskorraldusega, mille koosseisu kuulub ka teekatete uuendamine. Nimetatud tegevusteks on ette nähtud vahendid e elarvestrateegias aastateks 2020 – 2023 . Tartu linn on saanud aastatel 2014 – 2020 ühtekuuluvusfondist toetust TEN-T teede ehitamiseks, selleks objektiks on Tartu idapoolne ringtee. Lisaks on 2018.a rekonstrueeritud transiittee toetusmeetme raames Tartu linnas Narva mnt lõigus Puiestee tn kuni linna piir. 10 . Teelõigu asukoht kaardil . Tartu linn, Puiestee tänav lõigus Roosi tänav – Narva mnt T RANSIITTEE TOETUSE TAOTLUS 1. Kohaliku tee kirjeldus koos tee seisundi hinnanguga . Puiestee tänav lõigus Roosi tänav – Narva mnt on Tartu linna üldplaneeringu alusel magistraaltänavate võrgustikus jaotusmagistraaltänavate koo sseisus. L ink üldplaneeringule : https://www.tartu.ee/yldplaneering2030/05_Liiklusskeem_kehtiv.pdf Tänavakatte seisukord on halb, tekkinud on pikiroopad, kattes on kohati võrkpraostik, sõidumugavust häirivad paljudest kaevekohtadest põhjustatud ebatasasused, suuremal osal tänavast puudub lahkvoolne sademevee kanalisatsioon. Teede Tehnokeskuse poolt läbiviidud „Tartu põhi- ja jaotustänavate seisukorra uuring 2015 aastal“ tabel 8 alusel on Puiestee tänava remondivajadus tasuvusarvutuse alusel linna esimeste remo ndivajadustega tänavate hulgas. Link uuringule: https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-pohi-ja-jaotustanavate-seisukord-2015-a Puiestee tänav on 2880 meetri pikkune tänavalõik Aruküla tee ja Jaama tänava vahel. Keskmine tasasus 2015 aastal oli IRI=4,28 mm/m. Taotletava remondi lõigu (Narva mnt - Roosi tn) IRI on suurem kui 6 mm/m. Tasuvuse seisukohalt on tegemist ühe tasuvama remondiobjektiga käesoleva analüüsi mahus. 2017 aastal II lisaeelarvest eraldatud vahenditest remontis linn ära ühe kõige kriitilisema lõigu tänavast lõigus Jaama – Roosi tänav. 2018 aastal remontis Tartu linn transiitteede toetuse kaasabil Narva mnt lõigu Puiestee tn – linna piir ning 2021 aastal Puiestee tn lõigu Narva mnt kuni Aruküla tee. Seega, transiitteedest on selles piirkonnas remontimata jäänud vaid Puiestee tänava lõik Narva mnt kuni Roosi tn. Eesmärgiks on transiitteel sõidumugavuse ja ohutuse parandamine. Tartu Linnavalitus peab taotlusaluse objekti remontimist väga oluliseks. 2. Üldandmed . Tabel 1. Üldandmed Kohaliku omavalitsuse üksus Tee nimetus Tee number Pikkus, m Keskmine laius, m Pindala, m 2 Katte tüüp Tartu Linnavalitsus Puiestee tn (Roosi tn – Narva mnt ) 7950245 500 9 6000 asfaltbetoon 3. L iiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed. Tabel 2. Liiklussageduse ja täiendava liikluse liiklussageduse andmed Kogu liiklussagedus teel Täiendava liikluse liiklussagedus AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta AKÖL Aasta Info andmete päritolu kohta SA VA ja AB AR SA VA ja AB AR 8770 180 420 2017 Stratum OÜ, uuring 8 105 102 155 20 19 Liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2019 Märkus: AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; SA – sõiduautod; VA – veoautod; AB – bussid; AR – autorongid . Sõiduki liikide määramisel lähtuda r iikliku teeregistri liigitusest ning välja tuua veoautode ja busside osakaal, mille alla kuuluvad 6 – 12 - meetrised sõidukid , ning autorongide osakaal, mille alla kuuluvad üle 12 meetrised sõidukid. Kuna Tartu linnas on 18t veoautod suunatud Ihaste sillale (mis on omakorda TEN-T osa), siis auto- ja masinrongid läbivad ka Puiestee tn Narva mnt – Roosi lõiku. Täiendavalt jõuavad siia lõigule veel ka Narva mnt poolt tulev transport. Seega on antud lõigul tegelikult isegi suurem veoautode kontsentratsioon. Täpsemad loendusandmed puuduvad. Tegelik koormus on (Narva mnt-lt suunduva liikluse tõttu) suurem kui ametlikes loendusandmetes kajastatud. Maanteeameti statistika on avalikult kättesaadav lingilt : https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika ja https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusloendus/2019/7_lisa_5- 7_sagedused_2019_v2.pdf Täiendava liiklussageduse andmed saadi Stratum OÜ poolt kasutades liiklusmudelit ja Maanteeameti liiklusloendusandmed. Mudelit on kalibreeritud loendustulemuste baasil. Stratum OÜ liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2017 aastal on avalikult kättesaadav lingilt: https://www.tartu.ee/et/node/7039 Väljavõte Stratumi liikluskoormuse uuringust õhtuse ti pptunni kohta Puiestee tänaval (lõigus Narva mnt – Roosi tn) : 4. Selgitus, mis põhjustel esineb kohalikul teel täiendav liiklus lisaks kohaliku tähtsusega liiklusele , ja selgitus, kuidas on antud te e seotud ülejäänud teedevõrguga . Puiestee tänavale suubub otseselt täiendav liikluskoormus riigimaanteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga j a nr 39 Tartu – Jõgeva –Aravete . Eelnimetatud teed on seotud TEN-T võrgustiku teedega: Tartu idapoolne ringtee, sealt omakorda seos TEN-T võrgustiku riigimaanteedega nr 2 Tallinn – Tartu - Luhamaa ja nr 3 Jõhvi – Tartu - Valga ning ühendus Koidula piiripunktiga riigimaantee nr 45 Tartu – Räpina – Värska kaudu. Tartu linna läbivaks TEN-T osaks on Idaringtee ja Ringtee tänavad alates Räpina mnt-st kuni Võru tänava raudtee viaduktini Tartu linn on otseselt seotud TEN-T põhivõrgustiku teega Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa ja TEN-T üldvõrgustikku kuuluvate järgmiste teedega: Jõhvi – Tartu – Valga, Tartu i dapoolne ringtee lõigus Räpina mnt – Võru mnt (alus Majandus- ja taristuministri määrus 03.10.2014 nr 85 „ Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014 – 2020 “ ). Eeltoodust tulenevalt ja Maanteeameti poolt tehtud töö „ Liiklusloenduse tulemused 2017 aastal “ on Tartu linn üks Eesti kesksemaid transiitliikluse sõlmpunkte. Puiestee tänavale suubub otseselt täiendav liikluskoormus riigimaanteelt nr 39 Tartu – Jõgeva – Aravate, mille lisandub täiendav liikluskoormus Puiestee – Narva ristmikust alates TEN-T võrgustiku teelt nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga. Eelnimetatud teed on seotud TEN-T võrgustiku teedega Tartu idapoolne ringtee, sealt omakorda seos TEN-T võrgustiku riigimaanteedele nr 2 Tallinn – Tartu - Luhamaa ja nr 3 Jõhvi – Tartu - Valga ning ühendus Koidula piiripunktiga riigimaantee nr 45 Tartu – Räpina – Värska kaudu . Transiitliiklusele on kõige sobivam ületada Emajõge Tartu linna piirides, kasutades selleks Võidu, Sõpruse või Ihaste silda ja see on üks peamisi põhjuseid, miks on transiitliikluse mõju Tartu linna tänavatele väga suur. Märkimisväärne on transiitliikluse mõju selle ühendustele Koidula, Luhamaa ja Valga piiripunktidega, millele Tartu linna läbimata puudub mitmetest regionaalsetest tõmbekeskustest lähtuvalt arvestatav alternatiiv. Lisaks transiitliiklusele rakendub Tartu linna tänavatele suur lisanduv lisakoormus teistest transpordiliikidest. Selle peamine põhjus seisneb Tartu kui Lõuna-Eesti tõmbekeskuse olemuses. Igapäevaselt käib tööl, tööasjus, õpingutel või muid toiminguid tegemas märkimisväärne hulk inimesi, kes kasutavad nii sõiduautosid kui ühistranspordina busse. Tehtud uuringu alusel liigub igapäevaselt töö-, õppimise või muude regulaarsete tegevustega Tartu linnas sisse ja välja üle 34 000 inimese (Regionaalse pendelrände kordusuuring 2013, vastutav täitja TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool). Uuring „Tartu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2014 – 2020“ annab selgituse Tartu toimepiirkonnale ja töörändele koos kaasnevate mõjudega : https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Linnapiirkonna%20strateegia_kinnitatud%20181214.pdf Tartu toimepiirkonnad ja tööränne (REL2011, kartograaf Martin Gauk). 5. Selgitus, kas teest on ümbersõidu kasutamise võimalus. Puiestee tänavast ümbersõidu võ imalus riigiteed kasutades puudub. Maanteeamet on tähistanud riikliku teedevõrgu maanteed vastavuses MTM määrusega 09.07.2015 nr 89 „Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktide viitamise süsteem“ . Transiitliiklus s.h. autorongid piiripunktidesse on suunatud riiklikul tasandil seonduvalt viitamise süsteemi ga läbi Tartu linna. Sama süsteemi on järgit ud ka kooskõlastatult Maanteeametiga Tartu linnas. TEN-T võrgustiku teed tähistatud kollase joonena, mis läbivad Tartu linna haldusterritooriumi: 6 . Selgitus selle kohta, kuidas olukord investeeringu tulemusel paraneb. Remonditööde järgselt peatub tänava edasine lagunemine, uus kate parandab liiklemise sujuvust ja seeläbi ka liiklusohutust. Sademevee kanaliseerimine minimaliseerib liigsest sademeveest tingitud katte kahjustamised, remonditööde õigeaegne tegemine vähendab hilisemaid suuremaid investeeringuvajadusi. 7. Kirjeldus, milliseid töid planeeritakse ning tööde realiseerimise ajakava . Peamised tänaval tehtavad tööd: olemasoleva vana katendi freesimine/ alus konstruktsio o ni lammutamine, sademeveekanalisatsiooni rajamine, tänavavalgustuse remontimine, äärekivide vahetamine, uue konstruktsiooni/ kattekihi ehitamine, kõnniteede korrastamine, märgistustööd ja omanikujärelevalve tagamine ehitustöödel. Lisaks projekteerimistööd. Tegevustega alustatakse koheselt peale toetuse otsust. Lõpptähtajaga 01.12.2022.a. 8 . Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed. Tabel 3. Projekti maksumuse ja omafinantseeringu andmed Projekti kogumaksumus, € Taotletav summa, € Omafinantseering, € Omafinantseeringu osakaal, % 890 000 623 000 267 000 3 0 Märkus : k õik maksumused koos käibemaksuga . Tabel 4 . Ehitamise maksumuse jagunemise andmed Sõidutee ehitamisele kulutatavate vahendite osakaal ehitamise kogumaksumusest , % Kergliiklustee ehitamisele kulutatavate vahendite osakaal ehitamise kogumaksumusest , % Tehnovõrkude ehitamisele kulutatavate vahendite osakaal ehitamise kogumaksumusest , % 7 0 2 0 1 0 9 . Projekti seotus kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga. Tartu L inna volikogu määrus 12.10.2017 nr 152 „Tartu linna arengukava 2018 – 2025 “ näeb ette suure osa eelarve vahenditest suunamise investeeringutena teedesse ja tänavatesse. Transpordisüsteemi planeerimisel on seatud eesmärgiks liiklemise sujuvuse tagamist tervikliku liikluskorraldusega, mille koosseisu kuulub ka teekatete uuendamine. Nimetatud tegevusteks on ette nähtud vahendid e elarvestrateegias aastateks 2020 – 2023 . Tartu linn on saanud aastatel 2014 – 2020 ühtekuuluvusfondist toetust TEN-T teede ehitamiseks, selleks objektiks on Tartu idapoolne ringtee. Lisaks on 2018.a rekonstrueeritud transiittee toetusmeetme raames Tartu linnas Narva mnt lõigus Puiestee tn kuni linna piir. 10 . Teelõigu asukoht kaardil . Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.12.2021 09:09 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: 2022. aasta kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus Teema: 2022. aasta kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus . Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: 2021-16483. Dokumendi kuupäev: 10.12.2021 (See attached file: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20211210_2021-16483.asice) Saatja: Julia Bergstein </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user1a06b3b6> Saaja: '[email protected]', [email protected] Teema: 2022. aast ajuhtumipõhine toetus Tere, Palun saatke toetuse taotlused õigele aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> , vastavalt kõikidele KOV üksustele edastatud kirjas toodud juhistele (manuses). Saatja: Saadetud: 10.12.2021 09:09 Adressaat: MKM info Teema: 2022. aasta kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus Teema: 2022. aasta kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus . Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: 2021-16483. Dokumendi kuupäev: 10.12.2021 Lugupidamisega, Julia Bergstein Teedetalituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | +372 639 7605
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel