DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND
11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE (OR0380) JA VIADUKT
(BR0380)
Keskkonnamõju eelhinnang
Transpordiamet 2021
1
Sisukord
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 2
1. Taust ja seadusandlikud aspektid ................................................................................ 5
2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................. 6
2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .......................................................... 6
2.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................. 7
2.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ...................................................................... 8
2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................. 10
2.5 Ressursside kasutamine ..................................................................................... 13
2.6 Energiakasutus ................................................................................................... 13
2.7 tegevusega kaasnevad tegurid ........................................................................... 13
2.8 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................ 14
2.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................... 15
2.10 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed
mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud ....................................................................... 15
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 16
3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused...................................................................................................................... 16
3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .. 16
3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ..................................................... 17
3.4 Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................... 17
3.5 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 17
3.6 Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................ 18
3.7 Märgalad ja üleujutusohuga alad ........................................................................ 20
3.8 Pinnavormid ja pinnas......................................................................................... 20
3.9 Metsad ja kõrghaljastus ...................................................................................... 21
3.10 Roheline võrgustik .............................................................................................. 21
3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................ 22
3.12 Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 23
3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa ............................................................................. 23
3.14 Asustus ............................................................................................................... 23
3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja
õhu kvaliteet .................................................................................................................. 23
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 27
4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE
VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA ................................................ 27
2
4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................ 28
5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused ......................................................................... 30
Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 32
3
Sissejuhatus
Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses
Kirdalu-Kiisa riste (viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projekteeritav riigitee
nr 11152 Kirdalu-Kiisa lõik km 1,96-2,71 hakkab ristuma kavandatava Rail Balticu (edaspidi
RB) trassiga. Projekteeritav Kirdalu-Kiisa riste asub Harju maakonnas Saku vallas.
Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „Kirdalu-Kiisa riste OR0380” ja „11152
Kirdalu-Kiisa viadukti projekt (Road overpass BR0380)“ dokumendid, mis on osa kogu DPS2
– Kangru-Maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist.
Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja
positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise
(KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat
eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
4
1. Taust ja seadusandlikud aspektid
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.
KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav
tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei
kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab
andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.
Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1
punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6
lg 21).
KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud
loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS §
6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine
(välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade,
pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,
teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6
lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.
Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib
kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või
käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise
laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2).
KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast
seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise
juhendmaterjalist3.
1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)
3
Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend
https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf
5
2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus
2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa km-tel 1,96-2,71 ristumine
kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa (RB
põhiprojekti mõistes tee OR0380) asub Harju maakonnas Saku vallas (vt Joonis 1 ja Joonis
2). Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0380). Samuti
parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega.
Joonis 1. Projekteeritava riste asukoht Maa-ameti kaardil4
Rail Balticu raudtee trassikoridor ristub Kirdalu-Kiisa riigiteega (vt Joonis 2).
4 Maa-amet, 2020
6
Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ristumisel Kirdalu-Kiisa riigiteega5
Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses RB Harju
maakonnaplaneeringu trassilõigud 16A, 16B, 14C) läbib Saku valla territooriumil Tagadi,
Kurtna, Kirdalu, Tõdva, Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve külades. Kogu Saku
valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m6.
RB Harju maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult
kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on
lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja
sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.
Eritasandilised lahendused (ehk risted) kavandatakse Saku valda 7 teega ristumisele.
Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks
projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.
2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Projekteeritav teelõik külgneb valdavalt metsaga ning lõpeb vahetult enne Kurtna küla
tiheasustusala.
Teeregistri andmetel on antud teelõigus tegemist IV klassi maanteega. Teeregistri andmetel
jääb projekteeritaval lõigul teekatte laius vahemikku 5,4 kuni 7,0 m. Tugipeenarde laius on 0,5
– 1,0 m ning mulde kogulaius jääb vahemikku 7,4 kuni 8,0 m. Km 2,591 – 2,692 paremas
sõidusuunas (kilometraaži suunas) on astmeline kiirusepiirang 70 km/h. Vasakus
5 Põhiprojekt DPS 2. Kirdalu-Kiisa tee riste (OR0380)
6 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse
ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41; https://maakonnaplaneering.ee
7 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse
ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41; https://maakonnaplaneering.ee
7
sõidusuunas (kilometraaži suunas) on kogu teelõigu ulatuses asulaväline kiirusrežiim, mis
tähendab suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h.
Teelõigu plaanigeomeetria ei ole kooskõlas maanteede projekteeerimisnormiga 90 km/h
sõidukiiruse korral.
Teelõigul olevad mahasõidud ning nende andmed on toodud järgnevas tabelis (Tõrge! Ei leia
viiteallikat.).
Tabel 1. Projekteeritava kõrvalmaantee lõigul asuvad mahasõidud
Asukoht Tee Mahasõidu Truubi Mahasõidu otstarve
kuuluvu kate olemasolu
s
2,054 Vasakul muu kruus truup puudub põllu- ja
metsamajandus
2,541 Paremal eratee kruus truup puudub põllu- ja
metsamajandus
2,702 Vasakul kohalik kattega truup puudub 2016, Kurtna kool
tee
Projekteeritava teelõigu ulatuses puudub jalgratta- ja jalgtee.
Olemasolevad rajatised ja bussipeatused teelõigul puuduvad.
Projekteeritaval teelõigul on külgkraav olemas sõiduteest paremal pool (kilometraaži suunas).
Kraavi ei ole aastaid hooldatud ning see on võsa ja metsa täis kasvanud. Projekteeritaval
teelõigul km 2,524 all on D800 mm plasttruup ning põikkraavid. Mahasõitude all truupe ei ole.
Projekteeritaval teelõigul vasakul pool km 2,6 – 2,67 on tee all tänava valgustuse kaabel.
Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt täpsemalt ptk Tõrge! Ei leia
viiteallikat.).
2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS
Projekteeritava riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa km-tel 1,96-2,71 ja viadukti plaanilahenduse
projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast,
kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE8
etapis koostatud lahendusest. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Baltica trassi
ületamiseks (BR0380). Teelõigu teljegeomeetriat on võrreldes olemasolevaga parandatud
ning viidud see vastavusse maanteede projekteerimisnormidega.
Uusi kraave projektlahendusega kavandatud ei ole. Olemasolev truup on ette nähtud välja
vahetada.
Uut valgustust projektiga ei kavandata. Olemasolevad tänavavalgustuse poste nihutatakse, et
need sobituks riste projektiga.
Projekti koosseisus on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud:
• 11152 Kirdalu-Kiisa tee (OR0380) – pikkus 751 m, katte laius 7,0-9,0 m;
+ Jalg- ja jalgrattatee – pikkus 455 m, katte laius 3,0-3,7m;
8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine
8
• Hooldustee (OR038001) mahasõit – pikkus 304 m, katte laius 5,5 m;
• Hooldustee (OR038002) mahasõit – pikkus 365 m, katte laius 5,5 m;
• Juurdepääsutee (OR038003) – pikkus 25 m, katte laius 6 m;
• Juurdepääsutee (OR038004) mahasõit – pikkus 22 m, katte laius 6,0 m;
• Jalgratta- ja jalgtee (OR038006) – pikkus 152 m, katte laius 3,0 m;
Antud projekti kooseisu kuuluvad hooldusteede OR038001, OR038002 mahasõidud, sealt
edasi kuulub teemaht raudtee projekti koosseisu.
Projekti koosseisus ristmikke projekteeritud ei ole. Ligipääsu tagamiseks kinnistutele ja
kohalikule teele on projekteeritud juurdepääsutee OR038003 ja OR038003. Mahasõidud ja
juurdepääsutee on projekteeritud asfaltkattega kasutades tüüpseid lahendusi. Projekteeritud
on 4 mahasõitu juurdepääsu- ja hooldusteedele. Mahasõitude lühikirjeldusega on toodud
Tabel 2.
Tabel 2. Projekteeritava teelõiguga seotud mahasõitude loetelu ja kirjeldus
Asukoht Tüüp Märkus
PK 20+47 Tüübita Viimsi metskond 41 kinnistu. Projekteeritud uus mahasõit hooldustee
(Hooldustee tarbeks. Plaanikõvera raadius vasakul 12,5 m ja paremal 12,5 m. Katte
mahasõit) laius 4,5 m.
(OR038001)
PK 20+49 Tüübita Kohalik Koosi tee. Projekteeritud olemaosoleva mahasõidu asukohta.
(juurdepääsutee Plaanikõvera raadiused vasakul 12,5 m ja paremal 12,5 m. Katte laius
OR038003) 6,0 m.
PK 25+26 Tüübita Kurtna aiamaa kinnistu. Projekteeritud olemaosoleva mahasõidu
(Hooldustee asukohta. Plaanikõvera raadiused 12,5 m. Katte laius 4,5 m.
mahasõit) Projekteeritud uus mahasõit hooldustee tarbeks.
(OR038002)
PK 25+28 Tüübita Viimsi metskond 42 kinnistu. Projekteeritud uus mahasõit hooldustee
(juurdepääsutee tarbeks. Plaanikõvera raadius vasakul 12,5 m ja paremal 12,5 m.
mahasõit) Katte laius 4,5 m.
(OR038004)
Riigitee Kirdalu-Kiisa ristprofiil on projekteeritava lõigu ulatuses kavandatud 1+1 sõidurajaga
vastavalt maanteede projekteerimisnormides9 toodud IV klassi maantee parameetritele.
Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,5 m ning kindlustatud peenrad laiusega 0,5 m.
Tugipeenarde laiuseks on üldjuhul kavandatud 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Viadukti
pealesõitudel PK 22+01 – 23+38 on vastavalt maanteede projekteerimisnormi sõidutee
asfaltkate laiendatud laiuseni 9 m.
Mahasõit PK 20+47 ( (OR038001) hooldusteele asfaltkattega osa laius on projekteeritud 4,5
m, millele lisanduvad tuipeenrad laiusega 0,5 m.
Mahasõit PK 20+49 (OR038003) Koosi teele asfaltkattega osa laius on projekteeritud 6,0 m,
millele lisanduvad tugipeenrad laiusega 0,5 m.
Mahasõit PK 25+26 (OR038002) hooldusteele asfaltkattega osa laius on projekteeritud 4,5 m,
millele lisanduvad tugipeenrad laiusega 0,5 m.
Mahasõit PK 25+29 (OR038004) hooldusteele asfaltkattega osa laius on projekteeritud 4,5 m,
millele lisanduvad tugipeenrad laiusega 0,5 m.
9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf#
9
Jalgratta- ja jalgtee katte laius on projekteeritud 3,0 m. Murukattega tugipeenra laius on
projekteeritud ilma torupiirdeta olukorras 0,25 m ning torupiirde olemasolul 0,5 m. Viaduktil on
jalgratta- ja jalgtee laius 3,70 m, mille sisse on arvestatud ka ohutusribad.
Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise
vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti
konstruktsiooni paksusest ning varem projekteeritud tee pikiprofiilist tee kõrguslikul sidumisel.
Ehitatakse täitepinnasest muldkeha. Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse,
asfaltkatte ja tugipeenarde ehitamist ning äärekivide paigaldamist. Teele rajatakse
liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire.
Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt
kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis.
Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle
Transpordiameti ja Saku Vallavalitsusega. Projekti koosseisu kuuluvad juurdepääsuteed ja
mahasõidud saab välja ehitada ilma teed liiklusele sulgemata, rakendades seejuures sobilikke
ehitusaegseid liiklusskeeme. Kuna projekteeritav riste jääb olemasolevale maantee trassile,
tuleb ehitamise ajal rajada ajutised ümbersõiduteed. Töövõtjalt tuleb arvestada, et
ehitusperioodi ajal tuleb tagada pidev juurdepääsprojektala lõigul riigiteega ristuvatele teistele
kinnistutele juurdepääsudele ja teedele.
Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad)
võõrandatakse. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse
võõrandatava maa ulatus.
Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie
nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega
kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada.
2.4 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA
PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA
2.4.1 MAAKONNAPLANEERINGUD
• Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha
määramine“
Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/48 Harju
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide
ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail
Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning
transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht
elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Riigihalduse minister
kehtestas 13.02.2018 ka Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine“. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht
samuti välja valitud.
Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku
omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja
Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks
10
vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis
võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus
täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.
Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m.
Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide
projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga
on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust
Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed
asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.
• Harju maakonnaplaneering 2030+
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78 Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on:
1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri
ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja
vananeb;
2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike
arenguvajaduste ja -võimalustega.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Harju maakonnaplaneeringuga
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.
2.4.2 ÜLDPLANEERING
Kehtiv Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr
22. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste
määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel
detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja
ehitustingimuste seadmiseks.
Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati uue Saku valla üldplaneeringu
koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse
ja kaasajastatakse nii 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneeringut kui 2012. aastal
kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk
on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning
eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni
kehtivad 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneering ja 2012. aastal kehtestatud Saku
aleviku ja lähiala üldplaneering.
Uues üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade
üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud,
keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste
kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine,
sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni lahendused jms).
Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt on üldplaneeringu kaartidele kantud perspektiivsed
teed ja raudteeõgvendused. Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt järgib võimalik
kiirraudtee Tallinn–Pärnu–Riia suunal (ka Rail Balticu projekt) praegust raudteetrassi. Raudtee
on kavandatud eurolaiusega ja rongidele, mis võivad sõita kiirusega 160 km/h (vastavalt
11
Euroopa kiirtee normidele). Kuna projekteeritud riste on seotud Rail Balticu raudteetrassiga,
siis ei ole see vastuolus kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivatest
maakonnaplaneeringutest arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu
raudteetrassi asukohaga.
2.4.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS
RB maakonnaplaneeringutes on kajastatud kõiki kehtestatud detailplaneeringuid (edaspidi
DP), mis asuvad maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris. Kõikide DP-de puhul on
antud hinnang nende realiseeritavuse võimalikkuse ja/või kehtetuks tunnistamise vajaduse
osa.
Lisaks on märgitud, et raudteemaa ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis ning maade
omandamise käigus analüüsib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium DP-ga
kavandatava tegevuse realiseeritavust, kaasates kohalikku omavalitsust. Kui DP-ga
kavandatav ei ole realiseeritav (kas täies mahus või osaliselt), räägitakse omanikuga läbi
kaasnevate kulude kompenseerimise võimalused ja ulatus (DP kehtetuks tunnistamine vms).
DP-de täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
RB maakonnaplaneeringute seletuskirjades on seatud tingimus, et trassi koridori ja
kavandatud teede võrgu (planeeringulahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui RB
raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada
üld- ja detailplaneeringute koostamisel.
Projekteeritav 11152 Kirdalu-Kiisa riigitee lõik asub kehtestatud detailplaneeringu „Kurtna tee
50 ja lähiümbrus (lasteaed-algkool) “(kehtestatud 16.08.2007) alal. Detailplaneering on
realiseeritud. Projekteeritav jalgtee on osaliselt kavandatud detailplaneeringu alale.
2.4.4 ARENGUDOKUMENDID
• Saku valla arengukava 2035+10
Saku valla visioon on, et Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika.
Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja
vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja
loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise,
sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik
vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja
teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks.
Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.
Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Rohelisest aknast välja vaadates on näha
kaunist loodus- ja elukeskkonda. Rohelisest aknast sisse vaadates võib näha endast ja
kodukohast lugupidavaid inimesi.
10 Kehtestaud Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega nr 15;
12
Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majandus.
• Saku valla teedest ja tänavatest on moodustunud loogiliselt toimiv tervik, mis on heas
korras ning hästi ühendatud nii omavahel kui ka naaberomavalitsustega, eelkõige
Tallinnaga.
• Valla areng on terviklik ja tasakaalustatud – Saku alevikust on kujunenud väikelinlik
keskus, mida iseloomustavad tänapäevane ärikeskkond, mitmekülgne teenuste võrk ja
inimsõbralik avalik ruum, Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna
keskuseks, külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.
• Ettevõtluskeskkond on kujunenud keskkonnasõbralikuks, konkurentsivõimeliseks ja
innovaatilist ettevõtlust soosivaks keskkonnaks. Saku vald on mitmekesiste vaba aja
veetmise võimalustega aastaringne turismi ja puhkemajanduse sihtkoht.
• Harju maakonna arengustrateegia 2035+
Dokumendis on strateegiline eesmärk 3: Harju maakonnas on kiired, mugavad ja
keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt.
2.5 RESSURSSIDE KASUTAMINE
Tee sh muldkeha, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade
kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde,
mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta.
Riste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist Käesoleval ajal ei ole
täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna
see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa andmisel on läbi
viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja
kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on
asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks.
Pärast riste valmimist on vajalik tee hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada tee
seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele11.
Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset
keskkonnamõju.
2.6 ENERGIAKASUTUS
Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust
masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad
ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale.
2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID
Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse).
11 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT
I, 02.11.2018, 3)
13
Projekteeritaval teelõigul on külgkraav olemas sõiduteest paremal pool (kilometraaži suunas).
Kraavi ei ole aastaid hooldatud ning see on võsa ja metsa täis kasvanud. Km 2,524 on riigitee
nr 11152 Kirdalu-Kiisa all olev D800 mm plasttruup ning põikkraavid. Uusi kraave
projektlahendusega kavandatud ei ole. Olemasolev truup on ette nähtud välja vahetada.
Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest
ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust
kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist
vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast).
Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli aastal 2020
liiklussagedus maanteel 549 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 765 a/ööpäevas.
Viaduktil tõstetakse riigitee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub.
Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti
täpsusastmes läbi modelleerimine, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200-
250 m kaugusel raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra leevendusvajadusega
alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või
kombineeritud lahendused) . Käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega
alana.
Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse,
kiirguse ja lõhna heidet keskkonda.
2.8 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE
Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on
taaskasutatavad.
Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade kindlustamisel ning
teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada
rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Objektil ülejääva ehituseks kõlbmatu pinnase
peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse nõuetele.
Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna
olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise
maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku.
Objektil ülejääva pinnase maht on ca 15500 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse
mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina, planeerides see teemaa-alal
rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade
vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite suunas.
Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis.
Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Teemaalt
saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raie tulemusena saadav puitmaterjal,
mida maaomanik ei soovi, tuleb töövõtjal utiliseerida.
Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on
välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja
põhjavette.
Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras,
kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaineid.
14
Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.
2.9 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS
Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa ristumine
kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks
rajatakse viadukt (BR0380). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see
vastavusse normidega.
Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on
projekteeritava ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele.
Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid
avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste
tervisele.
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate
poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on
tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike
kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja
pinnasesse.
2.10 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI
KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD
OHUD
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –
suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest
mõju ei ole.
Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub riigiteega nr 11152 Kirdalu-Kiisa. Ristumisele
projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode
ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning
sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed.
Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine.
15
3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI
PLANEERITAVAD TEGEVUSED
Projekteeritav teelõik asub transpordimaal (11152 Kirdalu-Kiisa tee, KÜ 71814:001:0189).
Projekteeritav teelõik külgneb tootmis- ja maatulundusmaaga. Kavandatav riste lõikab nelja
kinnistut: Viimsi metskond 41 (KÜ 71814:001:0111), Viimsi metskond 42 (71814:001:0513),
Kurtna aiamaa ( KÜ 71801:001:2109) ja Kurtna tee 50 (KÜ 71814:001:0512)
Riste ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse
eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt.
Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee,
mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Riste rajamisega muutub
osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad)
võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve transpordimaaks.
Pärast riste valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale.
Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Muutused
maakasutuses on vältimatud ning neid mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu KSH
raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Antud projekti koosseisus on
planeeritud 4 mahasõitu (vt täpsemalt ptk 2.2). Riste rajamisega seoses ei muutu ligipääsud
majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele.
Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse
vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida
tegevus mõjutaks, projekteeritava teelõigu lähipiirkonnas puuduvad.
Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele
maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja
kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane.
Tegemist on hajaasustusega (liikluskoormus minimaalne), seega ei saa mõju pidada oluliseks.
3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA
TAASTUMISVÕIME
Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses
maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid
ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende
omadustele ja taastumisvõimele puudub.
Projektiga muudetakse praegust maakasutuse sihtotstarvet. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid,
hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse
maatulundusmaa transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega
määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega kaasneb senise
maakasutuse mõningane muutus (intensiivistub mõnevõrra, peamiselt viadukti rajamisega),
kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist.
Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega.
Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute
KSH raames ja RB põhiprojekti KMH on koostamisel.
16
Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb
mitteolulisele tasemele.
Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele
puudub, kui ehitusetööde käigus rakendatakse veekaitsemeetmeid, sh kasutatakse töökorras
ehitusmasinaid.
Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule
mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega.
Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses.
3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME
Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus
kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega
ja jäävad projektiala piiridesse.
Tegemist on olemasoleva maanteega (transpordimaa) ning külgnevatel aladel
maatulundusmaadega. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks
(BR0380) ning tee teljegeomeetriat on parandatud ja viidud see vastavusse normidega. Riste
ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja põhjaveele
(reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa mõju ära
hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2).
Projekteeritaval teelõigul on külgkraav olemas sõiduteest paremal pool (kilometraaži suunas).
Kraavi ei ole aastaid hooldatud ning see on võsa ja metsa täis kasvanud.. Km 2,524 on riigitee
nr 11152 Kirdalu-Kiisa all olev D800 mm plasttruup ning põikkraavid. Uusi kraave
projektlahendusega kavandatud ei ole. Olemasolev truup on ette nähtud välja vahetada.
Projekti elluviimisega ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Ei ole teada mõjusid, mis
põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatava RB raudtee rajamisega
seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH
on koostamisel.
3.4 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD
Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.
Projektialale lähimad Natura 2000 alad on: Kurtna-Vilivere loodusala (EE002031812), mis asub
projektialast 1,4 km kaugusel edelas ning Tuhala loodusala (EE0010101), mis asub 2,2 km
kaugusel kirdes. Eelhinnangu käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid
võimalikke keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstavad
alad asuvad projektialast piisavas kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000
võrgustikku kuuluvate alade terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi.
3.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Keskkonnaregistri13 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega
kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel asub lähim kaitseala –
Kurtna-Vilivere hoiuala (KLO2000144) projektialast enam kui 1,4 km kaugusel. Lähim
12 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood.
13 Keskkonnaregister.23.08.2020.
17
kaitstavate liikide elupaik on 0,8 km kaugusel edelas asub II kaitsekategooria liik Podiceps
auritus (sarvikpütt) elupaik. Elupaik asub teelõigust piisavalt kaugel, et võib välistada olulise
negatiivse mõju avaldumise kaitstavale liigile.
Kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele.
3.6 PÕHJAVESI JA PINNAVESI
Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud (Joonis 3). Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb
ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel14 (kui see on ehitustööde
korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise
vältimiseks (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja kasvupinnase ajutine (ehitusaegne) ladustamine
ei põhjusta eeldatavalt põhjaveereostust.
Maksimaalselt asub põhjavee tase maapinnal15.
Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht märgitud täpiga (aluskaart: Maa-
amet, 2020).
14 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine.
15 RAIL BALTIC ESTONIA. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-10. 2017
18
Joonis 4. Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (aluskaart:
Maa-amet, 2020).
Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (vt Joonis 4):
• Kurtna, TTP-243, maaparandussüsteemi kood 4109800010010;
• Raba - maaparandussüsteemi kood 4109610510010.
•
Projekteeritaval teelõigul on külgkraav olemas sõiduteest paremal pool (kilometraaži suunas).
Uusi kraave projektlahendusega kavandatud ei ole.
Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 450 m kaugusel
edelas (KR kood: PRK0020140) ning ca 660 m kaugusel põhjas (KR kood: PRK0001522).
Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude
seisundit.
Projektiala piirkonnas ei asu hoonestatud kinnistuid, seega ei hinnata tegevuse mõjusid
võimalikele salvkaevudele.
RB raudtee projekteerimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud
ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele.
AS Maves on hinnanud16, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb
sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb
analüüsida alates 15 000 autot/ööpäevas. Aasta 2020 liiklussagedused on võetud teeregistri
andmebaasist. Käsitletava riigimaantee liiklussagedus antud teelõigus on 549 a/ööpäevas.
16 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis
19
Prognoositav liiklus aastal 2043 on 765 a/ööpäevas. Seega on liiklussagedus oluliselt väiksem
kui 15 000 autot/ööpäevas ning puudub vajadus sademevee käitlemiseks.
Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truubi ehitusel tuleb järgida
tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning
maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tagada tuleb
olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine.
Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse
korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Töödel
tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis.
3.7 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD
Projektialal ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju
neile puudub.
3.8 PINNAVORMID JA PINNAS
Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on suhteliselt tasane. Maapinna
absoluutkõrgused muutuvad viadukti läheduses vahemikus 50,5…52,0 m. Tee peal on
kõrgused 51,65…52,5 m. Pinnakatte paksus on üldgeoloogiliste andmete põhjal ca 10 m ja
see koosneb möllisest ja moreensest pinnasest. Aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ajastu Rakvere
lademe lubjakivi. Pinnasevee liikumine toimub reljeefi madalamatesse kohtadesse, üldjuhul
lääne suunas. Maksimaalselt asub põhjavee tase maapinnal17.
Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta, sest neid projektipiirkonnas ei ole.
Projektiala on valdavalt tegemist leostunud (Ko) ja gleistunud leostunud (Kog) mullaga. võib
esineda ka rähkmuld (K) ja leostunud gleimuld (Go) (vt Joonis 5).
Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse
kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut
kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.
Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina.
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse.
17 RAIL BALTIC ESTONIA.Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-10. 2017
20
Joonis 5. Mullastik (Maa-amet, 2020).
3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS
Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa.
Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus võib
mõjutada. Metsad on mõjutatud olemasolevast teest, kuivendusvõrgust ning
põllumajandusmaastikust.
Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr 101045 asub ligikaudu 1,5 km
kaugusel põhjas. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi.
Projekti elluviimiseks vajalikud raied tee servas olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Elupaikade
sidususe säilitamiseks tuleb ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada maksimaalselt
metsakooslusi ja vältida otsese vajaduseta lisa puude raieid. Raadatava ala pindala on 22 750
ruutmeetrit.
3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK
Harju maakonnaplaneeringu18 ja kehtiva Saku valla üldplaneeringu alusel ei asu projektiala
rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 m kaugusel (vt Joonis 6).
Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et rohelise võrgustiku alal kavandatavate
planeeringute, kavade jms puhul tuleb arvestada nõudega, et roheline võrk jääks toimima, et
tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata läbi rohelisi koridore. Rohekoridoride
toimivust on hinnatud RB KSH raames ning leiti, et rohekoridoride sidususe ja toimivusega on
RB asukoha määramisel arvestatud.
18 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018.
21
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine.
LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi,
mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on
kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,
talvitumise ning rände ajal on keelatud.
Joonis 6. Harju maakonnaplaneeringu kaart “Ruumilised väärtused“19, projektiala
asukoht märgitud sinise ringiga
Kavandatava Rail Balticu raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB
maakonnaplaneeringu KSH raames. Välja on töötatud leevendavad meetmed.
Kokkuvõtteks: Teelõigu ümberehitamine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, sest tegemist on
olemasoleva teega ning projekti ala ei asu rohevõrgustiku alal. Ehitustööde ettevalmistavas
etapis säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Selleks tuleb ehitustööd viia läbi
võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kõrghaljastusega alasid võimalikult vähe
kahjustades.
3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus
läheduses kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt, ei ole
projektialal ja selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjekte. Saku valla üldplaneeringu 20
kohaselt ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses miljööväärtuslikke alasid. Samuti
puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. Lähim
19 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018.
20 Kehtestatud Saku Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6.
22
kultuurimälestis asub 500 m kaugusel edelas (kinnismälestis " Kurtna Linnukasvatuse
Katsejaama keskusehoone koos säilinud originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud
maastikuga", registrinumber 24652). RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud
arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala
piirkonnas21.
Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest22, mille alusel tuleb tööd
mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse
või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada
muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.
Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte
ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid.
3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD
Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ järgi ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega
mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.
3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA
Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ järgi ei asu projektiala väärtuslikul põllumajandusmaal. Kavandatav
teelõik paikneb peamiselt transpordimaal, aga külgneb osaliselt tootmis- ja
maatulundusmaaga. Kuna kavandatav tegevus ei hõlma põllumajandusmaid, siis tegemist ei
ole väärtusliku põllumaaga, seega ei mõjuta tee ümberehitamine väärtusliku
põllumajandusmaa kasutamist.
3.14 ASUSTUS
Riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa projekteeritav riste asub Kurtna külas. Kurtna külas elas
01.01.2020 seisuga 295 inimest23. Projektialal on tegemist hajaasustusega ning tootmis- ja
maatulundusmaadega. Riste rajamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail
Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti
tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud, mistõttu käesoleva töö
objektiks ongi riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele.
Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning teelõigu ümberehitamisega suureneb ehitusaegne
liikluskoormus piirkonnas.. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on analüüsitud ka
ptk-s 3.15. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis
põhjustaksid muudatusi asustuses.
3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA,
VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET
Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra,
vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed
21 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul.
22 Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13).
23 https://www.sakuvald.ee/rahvastik
23
muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult
raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimise ja sidususe.
3.15.1 VISUAALSED MÕJUD
Kavandatava RB raudtee ja riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa ristumisele rajatakse viadukt.
Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud olemasoleva maantee kõrgusest ning
arvestatud on kõrvalmaantee alt läbi mineva Rail Balticu raudtee rööbaste kõrguse ning
vajaliku kõrgusgabariidi tagamise vajadusega. Projekteeritud riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa
teelõigu pikikalded on kavandatud vahemikus 0,4 kuni 3,50%
Riste rajamise tulemusena muutub piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna tee mulle ja viadukt
rajatakse üle 7 m kõrgused ning riste rajatakse osaliselt olemasolevale metsamaale. Tegemist
on olemasoleva teega ja mõju jääb lokaalseks, seega ei ole tegemist olulise mõjuga. Sellised
visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB
maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel.
Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad
meetmed on põhiprojektis ette nähtud.
3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON
Riste ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Tegu on
lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu.
Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra
reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i
määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017.
Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena
ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.
Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu.
Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada
oluliseks.
Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli
aastal 2020 liiklussagedus kõrvalmaanteel 549 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus
aastal 2043 on 765 a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse kõrvalmaantee ca 7 meetri kõrgusele
ja seega müra olukord muutub.
Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti
täpsusastmes läbi modelleerimine, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib
esineda 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra
leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha
müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused) 24.
Käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana. RB
24 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ . Kehtestatud riigihalduse
ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41; https://maakonnaplaneering.ee
24
maakonnaplaneeringute KSH raames on hinnatud ainult raudteemüra taset ja
koosmõju riigiteega ei ole hinnatud. Kuna riste läheduses ei asu müratundlikke
objekte, siis ei esine ka koosmõju.
RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse
prognoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud
leevendatakse RB põhiprojektis.
Kokkuvõtteks: riste ehitusega seotud müra ja vibratsioon on ajutine. Tööde tegemisel tuleb
kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.
Tegemist on riigitee ja kavandatava RB raudtee ristega ja rongide poolt põhjustatavat
kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud raudteeprojektile lisatavas
müraaruandes. Antud asukohas ei nähtud vajadust müra leevendavateks rajatisteks. Projekti
elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol.
3.15.3 VEE KVALITEET
Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 450 m kaugusel
edelas (KR kood: PRK0020140) ning ca 660 m kaugusel põhjas (KR kood: PRK0001522).
Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude
seisundit.
Projektiala piirkonnas on ei asu hoonestatud kinnistuid, seega ei hinnata tegevuse mõjusid
võimalikele salvkaevudele.
Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kuid riste rajamisega ei ole ette näha
tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib
kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti
rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Avariiolukordade
esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni
tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Saasteainete põhjavette jõudmise oht esineb ka teelõigu
kasutamise etapis vaid avariiolukordades.
Tegevuse võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse raudtee põhiprojekti KMH
raames.
Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis
välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb
jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Järgides
meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee
kvaliteedile.
3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET
Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt välisõhu saastet.
Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele
“Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“25.
Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või
25 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8)
25
välisõhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja
õigusaktidele vastava tehnika valikuga.
26
4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste ehitusprojekti
elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid.
Projektialal on tegemist olemasoleva riigitee ümberehitamisega. Projekti elluviimisega
võõrandatakse teealune maa. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste
maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas
muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Säilivad olemasolevad ligipääsud (piiranguid
maakasutusele võib seada maaüksusi läbiv RB raudtee trass, mida käesoleva KMHE mahus
ei hinnata). Pärast riste valmimist jätkub riigitee kasutamine sarnaselt olemasolevale
olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee.
Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 kaugusel.
Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Projektialal ja selle vahetus
läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke
maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala piirkonnas
kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada
kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele
kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju eeltoodud loodusväärtustele.
Riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Sarnased muutused on
vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB
raudtee trassi koridori asukoht.
Raudteemüra tasemeid hinnati RB Harju maakonnaplaneeringu KSH raames eelprojekti
täpsusastmes ning projektialale ei ole RB eelprojektiga määratud müratõkkerajatisi. RB
põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse
prognoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud
leevendatakse RB põhiprojektis.
Riigitee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba
olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud
suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega
(vt ptk 4.2).
Riste ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist.
Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille
avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud (viidud läbi KMH või KMH eelhindamine).
Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid.
Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika
hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks
(vt ptk 4.2).
Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – ülesõit rajatakse riigitee nr 11152
Kirdalu-Kiisa ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale.
4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI
MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA
27
Riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa põhiprojketiga on seotud järgmised projektid:
• 11152 Kirdalu-Kiisa tee viadukti projekt (Road overpass BR0380);
• Raudtee projekt (Railway);
Olulisemat keskkonnamõju projektialale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõju
hinnatakse eraldi KMH raames. Raudtee ja viaduktirajatise kumuleeruvad mõjud hinnatakse
raudteeprojekti KMH-s ning olulsed mõjud leevedatakse raudteeprojektis.
4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED
Olulise keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks tuleb riste ehitamisel rakendada järgmisi
tegevusi ning leevendusmeetmeid:
1. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Ehitustööd tuleb läbi viia
võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kõrghaljastusega alasid võimalikult vähe
kahjustades.
2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade
kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada
väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31.
juulini.
3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud.
4. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd
mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,
veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.
Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.
5. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning veenduda, et
ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse
pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.
6. Truubi ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee
reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks
veekogude ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb
jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette
sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.
7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside
rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada
tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 5, 6, 8, ja 13).
8. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida
tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt
veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
28
9. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja
vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon välisõhus ei tohi ületada normidekohast
taset26,27,28. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde
teostamise lubatavate kellaaegade osas.
10. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011
määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
11. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist.
12. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).
Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut
kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.
13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete
ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete
ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
14. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks (nt
asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine
väljavoolude juurde). Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on
alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult pärast mulde või süvendi nõlvade valmimist.
See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes
vastupidavam.
26
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I,
08.02.2017, 4)
27
Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931).
28 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2).
29
5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused
Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa ristumine kavandatava Rail
Balticu raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail
Balticuga seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning
hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames.
Keskkonnamõjude hindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua:
• Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt)
üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja rongi kokkupõrked.
Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära
võimalikud õnnetused.
• Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega muutub
osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa
(kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa
transpordimaaks. Säilivad olemasolevad ligipääsud.
• Pärast riste valmimist jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale
olukorrale.
• Kasutusaegsed mõjud on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga.
Prognoositud liiklussageduse kasv (2020 aastal 549 autot/ööpäevas, prognoositav
liiklussagedus 2043. aastal on 765 autot/ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega ja
toimub sellest sõltumatult ning liiklussagedus on siiski väga madal ning tee kasutamine
ei põhjusta olulist keskkonnamõju.
• Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 m
kaugusel. Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku
toimimisele ega vääriselupaikade säilimisele. Raietööd peavad toimuma minimaalses
vajalikus mahus.
• Vältida tuleb loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2. Projektialal ja selle vahetus
läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, ega väärtuslikke
maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid, mida
kavandatav tegevus võiks mõjutada.
• Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt
juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud
mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate
meetmetega (vt ptk 4.2).
• Raudteemüra tasemeid hinnati RB Harju maakonnaplaneeringu KSH raames
eelprojekti täpsusastmes ning projektialale ei ole RB eelprojektiga määratud
müratõkkerajatisi. RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra
modelleerimine, millega täpsustatakse prognoositavat müraolukorda raudtee ja
maantee koosmõjus ning analüüsitakse leevendavate meetmete vajadust ning olulised
mõjud leevendatakse RB põhiprojektis.
30
• Riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on suuresti vältimatud.
Riigitee kõrgus viaduktil on tõstetud ca 7 m kõrgusele. Neid mõjusid hinnati Harju
maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori
asukoht.
• Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada
ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2).
Kokkuvõtteks
Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesoleva
töö soovitusi, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning
kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja
pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning
esinevad ainult ehitusperioodil.
Eeltoodu põhjal on eelhinnanng seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust.
Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamisel. Enne
KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja
eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt,
Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ja Muinsuskaitseametilt.
31
Kasutatud kirjandus
Kirjandus- ja internetiallikad
1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend.
2. Design and design supervision services for the construction of the new line from
Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620.
3. Keskkonnaregister. 2020.
4. Saku valla arengukava 2018-2025.
5. Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2018.
6. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine.
7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi
valikul.
8. Maa-amet. 2020.
9. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017.
10. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes
hindamine.
11. Harjumaa arengustrateegia 2035+.
12. Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018.
13. Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Aruanne. 2017.
14. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“. 2018.
15. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41.
Seadused ja määrused
16. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52).
17. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15,
87).
18. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1).
19. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I,
16.06.2011, 8).
20. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13).
32
21. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)
22. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)
23. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931).
33
KORRALDUS
10.12.2021 nr 1.1-3/21/532
Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee
11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676
ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 03.11.2021 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee
11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku
(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületav riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-
2,676 paikneb kinnisasjadel (katastritunnus 71814:001:0189, 71814:001:0513, 71814:001:0111,
71901:001:0389, 71901:001:0390, 71814:001:0512, 71814:001:0511, 71801:001:1626) Harju
maakonnas Saku vallas Kurtna külas.
Tee ehitustööd toimuvad 2021.-2023. aastal vastavalt IDOM, Consulting, Engineering,
Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS2DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA
11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE (OR0380)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on
kuni 22.04.2022 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/TJLsyhm8S3a2jap.
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kirdalu‒Kiisa
viadukti ja rajatise (silla) ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas,
tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid
jmt), uue rajatise (silla) ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu
raudtee trassi ületamisel.
2
2. MENETLUSE KÄIK
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §
6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on
oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.
Projektiga nähakse ette uue viadukti ja rajatise (silla) ehitus üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-
2,676 ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud
tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne
keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti
arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,
kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet ning Saku Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1):
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-
2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11152 KIRDALU-KIISA
RIIGITEE (OR0380)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu
ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. 11152 km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõu;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
1
1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti
ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.
4
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhtivinsener
projekteerimise osakond
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine Rail Balticut
ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa
km 1,921-2,676ümberehitamiseks ja
viadukti ehitamiseks ning
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
Lisa nr 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/21/532
Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.12.2021
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Mart Michelis
Ametniku ametinimetus Projekteerimise osakonna juhtivinsener
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail
Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti
ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel“.
2. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Ehitustööd tuleb läbi viia võimalikult
kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kõrghaljastusega alasid võimalikult vähe kahjustades.
3. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade
kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool
lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31. juulini.
4. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud.
5. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd
mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse
või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada
muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.
2
6. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning veenduda, et
ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase
reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.
7. Truubi ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist.
Sealhulgas tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude
ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et
veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette sattuda
mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.
8. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel
(kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid
meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt eelhinnangu punktid 5, 6, 8, ja 13).
9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms
mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida
tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt
veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
10. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja
vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset 1,2,3.
Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate
kellaaegade osas. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra
normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus
nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM-i
määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–
7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt
vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.
11. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011
määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
12. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist.
13. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik
kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab
võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.
14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete
ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja
reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
15. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks (nt asfaldist
„vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine väljavoolude
juurde). Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade
kindlustustöödega vahetult pärast mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab
muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam.
1
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)
2
Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931).
3
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2).
3
1. Andmed tee kohta
Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamine ja viadukti
koos rajatisega ehitamine
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,
Architecture S.A.U.
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA
11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE
(teeprojekt OR0380 ja rajatise projekt
BR0380)
2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2
(allkirjastatud digitaalselt)
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
nr osas
1 Põllumajandus- ja Toiduamet Vastavalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 10 ja Põhjendus:
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks 3. Töövõtja on kohustatud tööde teostamise käigus valima
8-1/21-353/26248-2 Transpordiameti korralduse eelnõu „ Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu Kiisaparimad meetodid töö kvaliteedi- ja ohutuse tagamiseks. Lisaks
km 1,921 2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. peab töövõtja kirjeldama kvaliteedi tagamise plaanis ja töö
Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE programmis tööde tehnoloogia, tööde järjekorra ja ohutusega
(teeprojekt OR0380 ja rajatise projekt BR0380). Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2. seotud meetmed.
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületav riigitee 11152 Kirdalu Kiisa km 1,921-2,676 paikneb
kinnisasjadel (katastritunnus 71814:001:0189, 71814:001:0513, 71814:001:0111, 71901:001:0389, Otsus:
71901:001:0390, 71814:001:0512, 71814:001:0511, 71801:001:1626) Harju maakonnas Saku vallas Kurtna Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
külas.
Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Kirdalu-Kiisa riste
(viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projekteeritav riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa lõik km
1,96-2,71 hakkab ristuma kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav Kirdalu-Kiisa riste
asub Harju maakonnas Saku vallas.
Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „Kirdalu-Kiisa riste OR0380” ja „11152 Kirdalu-Kiisa
viadukti projekt (Road overpass BR0380)“ dokumendid, mis on osa kogu DPS2 – Kangru-Maakonna piir
(RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist.
KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist
ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju.
Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kirdalu‒Kiisa viadukti ja
rajatise (silla) ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning
muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue rajatise (silla) ehitamist,
et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel.
Eelhinnangus on leitud, et Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamise
ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada
olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Eelhinnangus
lähtuti Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude
eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju
tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
Projektis antud tehnilised lahendused on piisavad tagamaks sademevee äravoolu teelt ja sellega seotud taristult
viisil, mis ei kahjusta keskkonda. Projektis ettenähtud lahendustega tagatakse maaparandussüsteemide
toimimine. Projektialale jäävad kuivenduskraavide toimimine säilitatakse. Lahendatud on ehitustööde aegne ja
- järgne liigvee ära juhtimine.
Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal,
1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu Kiisa km 1,921-2,676
ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks.
2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE
(OR0380)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 eelhinnangu
alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste
elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrval tingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele,
heaolule ja varale.
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
3. Ehitusprojektis näha ette tööde teostamise ohutustehnika nõuded ja tehnoloogiad, tööde teostamise järjekord,
et vee ära juhtimisel avatakse esmalt eesvool, et edasisel tööde tegemisel ei tekiks pinnase libisemist ja ohtu
inimeste tervisele.
Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal, et (käsitletud Rail Baltica prioriteetsel lõigul Kangru-Rapla
maakond) KIRDALU-KIISA RIIGITEE (OR0380) ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ja piisav
ning nõustub ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega.
2 Majandus- ja - Otsus:
Kommunikatsiooniministeerium Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu
kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
3 Tarbijakaitse ja Tehnilise - Otsus:
Järelevalve Amet Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu
kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr
1 Saku Vallavalitsus Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 Põhjendus:
ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja 1) Transpordiamet kontrollib üle keskkonnamõju
8-1/21-353/26248-6 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel esitate meile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju eelhinnangu punkti 2.7 lk 14 teksti koos viidetega.
hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Lisasite eelnõuga kaasa ehitusprojekti dokumentatsiooni. 2) Antud momendil ei ole teada, kuidas hakkab perspektiivne
kergliiklustee pk 20+50 asukohast edasi minema.
Kooskõlastame ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Projekteeritud lahendust on võimalik tulevikus
minimaalsete muudatustega lahendada eraldiseisva
Nõustume keskkonnamõju hindamise eelhinnangus esitatuga ja kokkuvõtliku järeldusega, et keskkonnamõju projektiga ilma põhitee teekonstruktsiooni kahjustamata.
hindamist ei ole antud juhul vajalik algatada. Siiski juhime tähelepanu, et eelhinnangu punktis 2.7 lk 14 on
eelviimases lõigus tekst vigane ja/või puudulike viidetega. Palume antud tekst üle kontrollida. Otsus:
Arvamusega arvestada osaliselt. Parandada keskkonnamõju
Ühtlasi palume piketipunkt 20+50 juures pikendada asfalteeritud jalgteed üle ristuva tee selleks sobivaimas eelhinnangus olevad vead. Pk 20+50 juures lahendust ei muudeta.
asukohas, arvestades, et jalgteed oleks võimalik edasi ehitada ilma rajatavat teekonstruktsiooni kahjustamata.
2 Osaühing Rail Baltic - Põhjendus:
Estonia *Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa
eelnõu osas arvamust avaldada.
3 Keskkonnaamet Esitasite1 Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus:
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 10 alusel kooskõlastamiseks Rail Balticut ületava riigitee 1) Transpordiamet kaasas Keskkonnaamet arvamuse
8-1/21-353/26248-5 11152 Kirdalu-Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju avaldajana teavitades Keskkonnaametit keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu koos lisadega. hindamise algatamata jätmise otsusest.
Planeeringuala asub Harju maakonnas Saku vallas Kurtna külas, mis hõlmab järgmiseid kinnistuid:
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
katastritunnus 71814:001:0189, 71814:001:0513, 71814:001:0111, 71901:001:0389, 71901:001:0390, 2) Transpordiamet kontrollib üle arvamuses toodud KeHJS §
71814:001:0512, 71814:001:0511, 71801:001:1626. Projekti eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu 11 lg-s 8 punktid. Otsustaja nimi ja kontaktandmed on
järgse Rail Balticut ületava Kirdalu‒Kiisa viadukti ja rajatise (silla) ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee kajastatud ehitusloa korralduses.
ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendid jmt), uue rajatise (silla) ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Otsus:
Balticu raudtee trassi ületamisel. Keskkonnaregistri andmetel2 ei jää ehitusalale looduskaitseseaduse alusel Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heaks kiidetuks.
kaitstavaid loodusobjekte.
Keskkonnaamet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib alljärgnevat.
Keskkonnaametil puuduvad märkused ehitusloa eelnõu osas ning tulenevalt asjaolust, et puudub õiguslik
alus3 ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks, loobub Keskkonnaamet kooskõlastamisest.
Lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning keskkonnamõju hindamise
eelhinnangu tulemustest, on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt
olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole eeldatavalt
vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.
Siiski esitab Keskkonnaamet järgmised märkused KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu osas:
1. Esitasite kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu
kooskõlastamiseks KeHJS § 11 lg 10 alusel. Keskkonnaamet täpsustab, et KeHJS § 11 lg 10 kohaselt tuleb
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga
(Keskkonnaamet), kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala,
hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti. Tegevusala mõjualasse ei jää kaitstavaid loodusobjekte.
Antud menetluse puhul oleks olnud õige küsida Keskkonnaametilt, kui asjaomaselt asutuselt, seisukohta KeHJS
§ 11 lg 22 alusel.
Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivsele,
võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Käesoleva kirjaga annab
Keskkonnaamet oma seisukoha keskkonnamõju hindamise vajalikkuse osas ära ning uuesti seisukohta KeHJS §
11 lg 22 alusel küsida ei ole vaja.
2. Keskkonnaamet palub ehitusloa andjal (otsustaja) veenduda, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise otsuses oleks toodud kõik KeHJS § 11 lg-s 8 punktid. Keskkonnaametile esitatud
korralduse eelnõust ei leidnud üheselt mõistetavalt otsustaja nime ja kontaktandmeid (KeHJS § 11 lg 8 p 1).
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.11.2021 nr 6-2/21/23212 all
2
Seisuga 12.11.2021
3
Keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab
Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras. Ehitusseadustiku § 42 lg
7 p 1 sätestab, et pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. Antud juhul ei ole ehitusloa taotlus seotud
Keskkonnaameti valitseda olevate kaitstavate loodusobjektidega ning looduskaitseseaduse § 14 lg 1 ei kohaldu.
Rohkem infot, millal tuleb ehitamine kooskõlastada Keskkonnaametiga, on leitav siit.
Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus:
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu-Kiisa km 1,921- 1) Ehitusloa kõrvaltingimuste punkti 10 on täpsustatud
8-1/21-353/26248-4 2,676 ümberehitamise ja viadukti ehitamise ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KHM) algatamata vastavalt Terviseameti täpsustusele.
jätmise otsuse eelnõu. Projekti eesmärk on Rail Balticut ületava Kirdalu-Kiisa viadukti ja silla ehitus ning see
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust ning silla Otsus:
ehitamist. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heaks kiidetuks.
KMH eelhinnangus on muuhulgas toodud:
1) Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib
atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus
01.02.2017. Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena
ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat
tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.
2) Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal 2020
liiklussagedus kõrvalmaanteel 549 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 765 a/ööpäevas.
Viaduktil tõstetakse kõrvalmaantee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub. Raudteemüra
hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi modelleerimine,
kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise
tulemusel on määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha
müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused)25 . Käesolev projektiala ei
ole määratud müra leevendusvajadusega alana. RB maakonnaplaneeringute KSH raames on hinnatud
ainult raudteemüra taset ja koosmõju riigiteega ei ole hinnatud. Kuna riste läheduses ei asu müratundlikke
objekte, siis ei esine ka koosmõju. RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine,
millega täpsustatakse prognoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud
leevendatakse RB põhiprojektis.
3) Riigitee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud,
mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid
neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2)
Amet on esitatud materjalidega tutvunud ega esita vastuväiteid KMH algatamata jätmise otsusele eeldusel,
et edasises tegevuses peetakse kinni ülaltoodud punktidest.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
nr katastriüksuse tunnus
1 Riigimetsa Majandamise Vastuseks teie 03.11.2021 kirjale nr 8-1/21-353/26328-1 informeerime, et RMK on Otsus:
Keskus antud projektlahenduse kooskõlastanud 18.06.2021 kirjaga nr 1-54.1/2021/21. Arvamuse võtta teadmiseks.
Viimsi metskond
4171814:001:0111
Viimsi metskond
4271814:001:0513
4
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Kivi-Lillemäe 71814:001:0224
Riida 71814:001:0183
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa
eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
5
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 10.12.2021 12:56
Teema: Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152
Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Tere! Teile on saadetud Transpordiameti dokumendihaldussüsteemi Delta
kaudu dokument. Pealkiri: Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava
riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti
ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Registreerimise kuupäev: 10.12.2021 Registreerimise number: 1.1-3/21/532.
Dokument on manuses.
TranspordiametValge 411413 Tallinnkliendiinfo 620 1200,