dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. detsember 2021
Viit
1.10-17/21-0054/7365-1
Registreeritud
10. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Kristel Marksalu
Lahendamise tähtaeg
9. jaanuar 2022

Failid

  • 📎1.1-321532 10.12.2021 Korraldus.asice2195 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND 11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE (OR0380) JA VIADUKT (BR0380) Keskkonnamõju eelhinnang Transpordiamet 2021 1 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 2 1. Taust ja seadusandlikud aspektid ................................................................................ 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................. 6 2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .......................................................... 6 2.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................. 7 2.3 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ...................................................................... 8 2.4 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................. 10 2.5 Ressursside kasutamine ..................................................................................... 13 2.6 Energiakasutus ................................................................................................... 13 2.7 tegevusega kaasnevad tegurid ........................................................................... 13 2.8 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................ 14 2.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................... 15 2.10 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud ....................................................................... 15 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 16 3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused...................................................................................................................... 16 3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .. 16 3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ..................................................... 17 3.4 Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................... 17 3.5 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 17 3.6 Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................ 18 3.7 Märgalad ja üleujutusohuga alad ........................................................................ 20 3.8 Pinnavormid ja pinnas......................................................................................... 20 3.9 Metsad ja kõrghaljastus ...................................................................................... 21 3.10 Roheline võrgustik .............................................................................................. 21 3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................ 22 3.12 Väärtuslikud maastikud ....................................................................................... 23 3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa ............................................................................. 23 3.14 Asustus ............................................................................................................... 23 3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet .................................................................................................................. 23 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 27 4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA ................................................ 27 2 4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................ 28 5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused ......................................................................... 30 Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 32 3 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Kirdalu-Kiisa riste (viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projekteeritav riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa lõik km 1,96-2,71 hakkab ristuma kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav Kirdalu-Kiisa riste asub Harju maakonnas Saku vallas. Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „Kirdalu-Kiisa riste OR0380” ja „11152 Kirdalu-Kiisa viadukti projekt (Road overpass BR0380)“ dokumendid, mis on osa kogu DPS2 – Kangru-Maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist. Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. 4 1. Taust ja seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: • ületada mõjuala keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21). KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2). KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise juhendmaterjalist3. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 5 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa km-tel 1,96-2,71 ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa (RB põhiprojekti mõistes tee OR0380) asub Harju maakonnas Saku vallas (vt Joonis 1 ja Joonis 2). Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0380). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Joonis 1. Projekteeritava riste asukoht Maa-ameti kaardil4 Rail Balticu raudtee trassikoridor ristub Kirdalu-Kiisa riigiteega (vt Joonis 2). 4 Maa-amet, 2020 6 Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ristumisel Kirdalu-Kiisa riigiteega5 Kavandatud Rail Balticu trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses RB Harju maakonnaplaneeringu trassilõigud 16A, 16B, 14C) läbib Saku valla territooriumil Tagadi, Kurtna, Kirdalu, Tõdva, Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve külades. Kogu Saku valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m6. RB Harju maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist. Eritasandilised lahendused (ehk risted) kavandatakse Saku valda 7 teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. 2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Projekteeritav teelõik külgneb valdavalt metsaga ning lõpeb vahetult enne Kurtna küla tiheasustusala. Teeregistri andmetel on antud teelõigus tegemist IV klassi maanteega. Teeregistri andmetel jääb projekteeritaval lõigul teekatte laius vahemikku 5,4 kuni 7,0 m. Tugipeenarde laius on 0,5 – 1,0 m ning mulde kogulaius jääb vahemikku 7,4 kuni 8,0 m. Km 2,591 – 2,692 paremas sõidusuunas (kilometraaži suunas) on astmeline kiirusepiirang 70 km/h. Vasakus 5 Põhiprojekt DPS 2. Kirdalu-Kiisa tee riste (OR0380) 6 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41; https://maakonnaplaneering.ee 7 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41; https://maakonnaplaneering.ee 7 sõidusuunas (kilometraaži suunas) on kogu teelõigu ulatuses asulaväline kiirusrežiim, mis tähendab suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h. Teelõigu plaanigeomeetria ei ole kooskõlas maanteede projekteeerimisnormiga 90 km/h sõidukiiruse korral. Teelõigul olevad mahasõidud ning nende andmed on toodud järgnevas tabelis (Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Tabel 1. Projekteeritava kõrvalmaantee lõigul asuvad mahasõidud Asukoht Tee Mahasõidu Truubi Mahasõidu otstarve kuuluvu kate olemasolu s 2,054 Vasakul muu kruus truup puudub põllu- ja metsamajandus 2,541 Paremal eratee kruus truup puudub põllu- ja metsamajandus 2,702 Vasakul kohalik kattega truup puudub 2016, Kurtna kool tee Projekteeritava teelõigu ulatuses puudub jalgratta- ja jalgtee. Olemasolevad rajatised ja bussipeatused teelõigul puuduvad. Projekteeritaval teelõigul on külgkraav olemas sõiduteest paremal pool (kilometraaži suunas). Kraavi ei ole aastaid hooldatud ning see on võsa ja metsa täis kasvanud. Projekteeritaval teelõigul km 2,524 all on D800 mm plasttruup ning põikkraavid. Mahasõitude all truupe ei ole. Projekteeritaval teelõigul vasakul pool km 2,6 – 2,67 on tee all tänava valgustuse kaabel. Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt täpsemalt ptk Tõrge! Ei leia viiteallikat.). 2.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Projekteeritava riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa km-tel 1,96-2,71 ja viadukti plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE8 etapis koostatud lahendusest. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Baltica trassi ületamiseks (BR0380). Teelõigu teljegeomeetriat on võrreldes olemasolevaga parandatud ning viidud see vastavusse maanteede projekteerimisnormidega. Uusi kraave projektlahendusega kavandatud ei ole. Olemasolev truup on ette nähtud välja vahetada. Uut valgustust projektiga ei kavandata. Olemasolevad tänavavalgustuse poste nihutatakse, et need sobituks riste projektiga. Projekti koosseisus on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud: • 11152 Kirdalu-Kiisa tee (OR0380) – pikkus 751 m, katte laius 7,0-9,0 m; + Jalg- ja jalgrattatee – pikkus 455 m, katte laius 3,0-3,7m; 8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine 8 • Hooldustee (OR038001) mahasõit – pikkus 304 m, katte laius 5,5 m; • Hooldustee (OR038002) mahasõit – pikkus 365 m, katte laius 5,5 m; • Juurdepääsutee (OR038003) – pikkus 25 m, katte laius 6 m; • Juurdepääsutee (OR038004) mahasõit – pikkus 22 m, katte laius 6,0 m; • Jalgratta- ja jalgtee (OR038006) – pikkus 152 m, katte laius 3,0 m; Antud projekti kooseisu kuuluvad hooldusteede OR038001, OR038002 mahasõidud, sealt edasi kuulub teemaht raudtee projekti koosseisu. Projekti koosseisus ristmikke projekteeritud ei ole. Ligipääsu tagamiseks kinnistutele ja kohalikule teele on projekteeritud juurdepääsutee OR038003 ja OR038003. Mahasõidud ja juurdepääsutee on projekteeritud asfaltkattega kasutades tüüpseid lahendusi. Projekteeritud on 4 mahasõitu juurdepääsu- ja hooldusteedele. Mahasõitude lühikirjeldusega on toodud Tabel 2. Tabel 2. Projekteeritava teelõiguga seotud mahasõitude loetelu ja kirjeldus Asukoht Tüüp Märkus PK 20+47 Tüübita Viimsi metskond 41 kinnistu. Projekteeritud uus mahasõit hooldustee (Hooldustee tarbeks. Plaanikõvera raadius vasakul 12,5 m ja paremal 12,5 m. Katte mahasõit) laius 4,5 m. (OR038001) PK 20+49 Tüübita Kohalik Koosi tee. Projekteeritud olemaosoleva mahasõidu asukohta. (juurdepääsutee Plaanikõvera raadiused vasakul 12,5 m ja paremal 12,5 m. Katte laius OR038003) 6,0 m. PK 25+26 Tüübita Kurtna aiamaa kinnistu. Projekteeritud olemaosoleva mahasõidu (Hooldustee asukohta. Plaanikõvera raadiused 12,5 m. Katte laius 4,5 m. mahasõit) Projekteeritud uus mahasõit hooldustee tarbeks. (OR038002) PK 25+28 Tüübita Viimsi metskond 42 kinnistu. Projekteeritud uus mahasõit hooldustee (juurdepääsutee tarbeks. Plaanikõvera raadius vasakul 12,5 m ja paremal 12,5 m. mahasõit) Katte laius 4,5 m. (OR038004) Riigitee Kirdalu-Kiisa ristprofiil on projekteeritava lõigu ulatuses kavandatud 1+1 sõidurajaga vastavalt maanteede projekteerimisnormides9 toodud IV klassi maantee parameetritele. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,5 m ning kindlustatud peenrad laiusega 0,5 m. Tugipeenarde laiuseks on üldjuhul kavandatud 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Viadukti pealesõitudel PK 22+01 – 23+38 on vastavalt maanteede projekteerimisnormi sõidutee asfaltkate laiendatud laiuseni 9 m. Mahasõit PK 20+47 ( (OR038001) hooldusteele asfaltkattega osa laius on projekteeritud 4,5 m, millele lisanduvad tuipeenrad laiusega 0,5 m. Mahasõit PK 20+49 (OR038003) Koosi teele asfaltkattega osa laius on projekteeritud 6,0 m, millele lisanduvad tugipeenrad laiusega 0,5 m. Mahasõit PK 25+26 (OR038002) hooldusteele asfaltkattega osa laius on projekteeritud 4,5 m, millele lisanduvad tugipeenrad laiusega 0,5 m. Mahasõit PK 25+29 (OR038004) hooldusteele asfaltkattega osa laius on projekteeritud 4,5 m, millele lisanduvad tugipeenrad laiusega 0,5 m. 9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 9 Jalgratta- ja jalgtee katte laius on projekteeritud 3,0 m. Murukattega tugipeenra laius on projekteeritud ilma torupiirdeta olukorras 0,25 m ning torupiirde olemasolul 0,5 m. Viaduktil on jalgratta- ja jalgtee laius 3,70 m, mille sisse on arvestatud ka ohutusribad. Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud vajaliku puhta kõrgusgabariidi 7,02 m tagamise vajadusest kavandatava Rail Balticu raudtee kohal, kavandatava raudteed ületava viadukti konstruktsiooni paksusest ning varem projekteeritud tee pikiprofiilist tee kõrguslikul sidumisel. Ehitatakse täitepinnasest muldkeha. Ehitatakse teekatend, mis hõlmab killustikaluse, asfaltkatte ja tugipeenarde ehitamist ning äärekivide paigaldamist. Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Transpordiameti ja Saku Vallavalitsusega. Projekti koosseisu kuuluvad juurdepääsuteed ja mahasõidud saab välja ehitada ilma teed liiklusele sulgemata, rakendades seejuures sobilikke ehitusaegseid liiklusskeeme. Kuna projekteeritav riste jääb olemasolevale maantee trassile, tuleb ehitamise ajal rajada ajutised ümbersõiduteed. Töövõtjalt tuleb arvestada, et ehitusperioodi ajal tuleb tagada pidev juurdepääsprojektala lõigul riigiteega ristuvatele teistele kinnistutele juurdepääsudele ja teedele. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. 2.4 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 2.4.1 MAAKONNAPLANEERINGUD • Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/48 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 ka Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks 10 vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m. Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks. • Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on: 1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; 2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Harju maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”. 2.4.2 ÜLDPLANEERING Kehtiv Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati uue Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja kaasajastatakse nii 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneeringut kui 2012. aastal kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneering ja 2012. aastal kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Uues üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni lahendused jms). Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt on üldplaneeringu kaartidele kantud perspektiivsed teed ja raudteeõgvendused. Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt järgib võimalik kiirraudtee Tallinn–Pärnu–Riia suunal (ka Rail Balticu projekt) praegust raudteetrassi. Raudtee on kavandatud eurolaiusega ja rongidele, mis võivad sõita kiirusega 160 km/h (vastavalt 11 Euroopa kiirtee normidele). Kuna projekteeritud riste on seotud Rail Balticu raudteetrassiga, siis ei ole see vastuolus kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivatest maakonnaplaneeringutest arvestatakse koostatavas üldplaneeringus Rail Balticu raudteetrassi asukohaga. 2.4.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS RB maakonnaplaneeringutes on kajastatud kõiki kehtestatud detailplaneeringuid (edaspidi DP), mis asuvad maakonnaplaneeringuga määratud trassikoridoris. Kõikide DP-de puhul on antud hinnang nende realiseeritavuse võimalikkuse ja/või kehtetuks tunnistamise vajaduse osa. Lisaks on märgitud, et raudteemaa ulatus selgub raudtee projekteerimise etapis ning maade omandamise käigus analüüsib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium DP-ga kavandatava tegevuse realiseeritavust, kaasates kohalikku omavalitsust. Kui DP-ga kavandatav ei ole realiseeritav (kas täies mahus või osaliselt), räägitakse omanikuga läbi kaasnevate kulude kompenseerimise võimalused ja ulatus (DP kehtetuks tunnistamine vms). DP-de täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. RB maakonnaplaneeringute seletuskirjades on seatud tingimus, et trassi koridori ja kavandatud teede võrgu (planeeringulahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui RB raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada üld- ja detailplaneeringute koostamisel. Projekteeritav 11152 Kirdalu-Kiisa riigitee lõik asub kehtestatud detailplaneeringu „Kurtna tee 50 ja lähiümbrus (lasteaed-algkool) “(kehtestatud 16.08.2007) alal. Detailplaneering on realiseeritud. Projekteeritav jalgtee on osaliselt kavandatud detailplaneeringu alale. 2.4.4 ARENGUDOKUMENDID • Saku valla arengukava 2035+10 Saku valla visioon on, et Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika. Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise, sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks. Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum. Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Rohelisest aknast välja vaadates on näha kaunist loodus- ja elukeskkonda. Rohelisest aknast sisse vaadates võib näha endast ja kodukohast lugupidavaid inimesi. 10 Kehtestaud Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega nr 15; 12 Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majandus. • Saku valla teedest ja tänavatest on moodustunud loogiliselt toimiv tervik, mis on heas korras ning hästi ühendatud nii omavahel kui ka naaberomavalitsustega, eelkõige Tallinnaga. • Valla areng on terviklik ja tasakaalustatud – Saku alevikust on kujunenud väikelinlik keskus, mida iseloomustavad tänapäevane ärikeskkond, mitmekülgne teenuste võrk ja inimsõbralik avalik ruum, Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks, külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum. • Ettevõtluskeskkond on kujunenud keskkonnasõbralikuks, konkurentsivõimeliseks ja innovaatilist ettevõtlust soosivaks keskkonnaks. Saku vald on mitmekesiste vaba aja veetmise võimalustega aastaringne turismi ja puhkemajanduse sihtkoht. • Harju maakonna arengustrateegia 2035+ Dokumendis on strateegiline eesmärk 3: Harju maakonnas on kiired, mugavad ja keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt. 2.5 RESSURSSIDE KASUTAMINE Tee sh muldkeha, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta. Riste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist Käesoleval ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa andmisel on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks. Pärast riste valmimist on vajalik tee hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele11. Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 2.6 ENERGIAKASUTUS Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale. 2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse). 11 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT I, 02.11.2018, 3) 13 Projekteeritaval teelõigul on külgkraav olemas sõiduteest paremal pool (kilometraaži suunas). Kraavi ei ole aastaid hooldatud ning see on võsa ja metsa täis kasvanud. Km 2,524 on riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa all olev D800 mm plasttruup ning põikkraavid. Uusi kraave projektlahendusega kavandatud ei ole. Olemasolev truup on ette nähtud välja vahetada. Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast). Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli aastal 2020 liiklussagedus maanteel 549 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 765 a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse riigitee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub. Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi modelleerimine, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200- 250 m kaugusel raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused) . Käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana. Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse, kiirguse ja lõhna heidet keskkonda. 2.8 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on taaskasutatavad. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Objektil ülejääva ehituseks kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduse ja maapõueseaduse nõuetele. Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku. Objektil ülejääva pinnase maht on ca 15500 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina, planeerides see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite suunas. Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Teemaalt saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raie tulemusena saadav puitmaterjal, mida maaomanik ei soovi, tuleb töövõtjal utiliseerida. Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras, kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaineid. 14 Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. 2.9 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0380). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on projekteeritava ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele. Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. 2.10 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD OHUD Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub riigiteega nr 11152 Kirdalu-Kiisa. Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine. 15 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED Projekteeritav teelõik asub transpordimaal (11152 Kirdalu-Kiisa tee, KÜ 71814:001:0189). Projekteeritav teelõik külgneb tootmis- ja maatulundusmaaga. Kavandatav riste lõikab nelja kinnistut: Viimsi metskond 41 (KÜ 71814:001:0111), Viimsi metskond 42 (71814:001:0513), Kurtna aiamaa ( KÜ 71801:001:2109) ja Kurtna tee 50 (KÜ 71814:001:0512) Riste ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt. Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa sihtotstarve transpordimaaks. Pärast riste valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Muutused maakasutuses on vältimatud ning neid mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Antud projekti koosseisus on planeeritud 4 mahasõitu (vt täpsemalt ptk 2.2). Riste rajamisega seoses ei muutu ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele. Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, projekteeritava teelõigu lähipiirkonnas puuduvad. Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Tegemist on hajaasustusega (liikluskoormus minimaalne), seega ei saa mõju pidada oluliseks. 3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. Projektiga muudetakse praegust maakasutuse sihtotstarvet. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega kaasneb senise maakasutuse mõningane muutus (intensiivistub mõnevõrra, peamiselt viadukti rajamisega), kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist. Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ja RB põhiprojekti KMH on koostamisel. 16 Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb mitteolulisele tasemele. Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehitusetööde käigus rakendatakse veekaitsemeetmeid, sh kasutatakse töökorras ehitusmasinaid. Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega. Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses. 3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. Tegemist on olemasoleva maanteega (transpordimaa) ning külgnevatel aladel maatulundusmaadega. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks (BR0380) ning tee teljegeomeetriat on parandatud ja viidud see vastavusse normidega. Riste ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa mõju ära hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2). Projekteeritaval teelõigul on külgkraav olemas sõiduteest paremal pool (kilometraaži suunas). Kraavi ei ole aastaid hooldatud ning see on võsa ja metsa täis kasvanud.. Km 2,524 on riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa all olev D800 mm plasttruup ning põikkraavid. Uusi kraave projektlahendusega kavandatud ei ole. Olemasolev truup on ette nähtud välja vahetada. Projekti elluviimisega ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Ei ole teada mõjusid, mis põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. 3.4 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähimad Natura 2000 alad on: Kurtna-Vilivere loodusala (EE002031812), mis asub projektialast 1,4 km kaugusel edelas ning Tuhala loodusala (EE0010101), mis asub 2,2 km kaugusel kirdes. Eelhinnangu käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstavad alad asuvad projektialast piisavas kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi. 3.5 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Keskkonnaregistri13 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel asub lähim kaitseala – Kurtna-Vilivere hoiuala (KLO2000144) projektialast enam kui 1,4 km kaugusel. Lähim 12 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood. 13 Keskkonnaregister.23.08.2020. 17 kaitstavate liikide elupaik on 0,8 km kaugusel edelas asub II kaitsekategooria liik Podiceps auritus (sarvikpütt) elupaik. Elupaik asub teelõigust piisavalt kaugel, et võib välistada olulise negatiivse mõju avaldumise kaitstavale liigile. Kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele. 3.6 PÕHJAVESI JA PINNAVESI Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud (Joonis 3). Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel14 (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja kasvupinnase ajutine (ehitusaegne) ladustamine ei põhjusta eeldatavalt põhjaveereostust. Maksimaalselt asub põhjavee tase maapinnal15. Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht märgitud täpiga (aluskaart: Maa- amet, 2020). 14 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 15 RAIL BALTIC ESTONIA. Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-10. 2017 18 Joonis 4. Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (aluskaart: Maa-amet, 2020). Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (vt Joonis 4): • Kurtna, TTP-243, maaparandussüsteemi kood 4109800010010; • Raba - maaparandussüsteemi kood 4109610510010. • Projekteeritaval teelõigul on külgkraav olemas sõiduteest paremal pool (kilometraaži suunas). Uusi kraave projektlahendusega kavandatud ei ole. Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 450 m kaugusel edelas (KR kood: PRK0020140) ning ca 660 m kaugusel põhjas (KR kood: PRK0001522). Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit. Projektiala piirkonnas ei asu hoonestatud kinnistuid, seega ei hinnata tegevuse mõjusid võimalikele salvkaevudele. RB raudtee projekteerimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele. AS Maves on hinnanud16, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autot/ööpäevas. Aasta 2020 liiklussagedused on võetud teeregistri andmebaasist. Käsitletava riigimaantee liiklussagedus antud teelõigus on 549 a/ööpäevas. 16 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 19 Prognoositav liiklus aastal 2043 on 765 a/ööpäevas. Seega on liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000 autot/ööpäevas ning puudub vajadus sademevee käitlemiseks. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truubi ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekaitsevööndis. 3.7 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Projektialal ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju neile puudub. 3.8 PINNAVORMID JA PINNAS Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on suhteliselt tasane. Maapinna absoluutkõrgused muutuvad viadukti läheduses vahemikus 50,5…52,0 m. Tee peal on kõrgused 51,65…52,5 m. Pinnakatte paksus on üldgeoloogiliste andmete põhjal ca 10 m ja see koosneb möllisest ja moreensest pinnasest. Aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ajastu Rakvere lademe lubjakivi. Pinnasevee liikumine toimub reljeefi madalamatesse kohtadesse, üldjuhul lääne suunas. Maksimaalselt asub põhjavee tase maapinnal17. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta, sest neid projektipiirkonnas ei ole. Projektiala on valdavalt tegemist leostunud (Ko) ja gleistunud leostunud (Kog) mullaga. võib esineda ka rähkmuld (K) ja leostunud gleimuld (Go) (vt Joonis 5). Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. 17 RAIL BALTIC ESTONIA.Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL-10. 2017 20 Joonis 5. Mullastik (Maa-amet, 2020). 3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus võib mõjutada. Metsad on mõjutatud olemasolevast teest, kuivendusvõrgust ning põllumajandusmaastikust. Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr 101045 asub ligikaudu 1,5 km kaugusel põhjas. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi. Projekti elluviimiseks vajalikud raied tee servas olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Elupaikade sidususe säilitamiseks tuleb ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada maksimaalselt metsakooslusi ja vältida otsese vajaduseta lisa puude raieid. Raadatava ala pindala on 22 750 ruutmeetrit. 3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK Harju maakonnaplaneeringu18 ja kehtiva Saku valla üldplaneeringu alusel ei asu projektiala rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 m kaugusel (vt Joonis 6). Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jms puhul tuleb arvestada nõudega, et roheline võrk jääks toimima, et tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata läbi rohelisi koridore. Rohekoridoride toimivust on hinnatud RB KSH raames ning leiti, et rohekoridoride sidususe ja toimivusega on RB asukoha määramisel arvestatud. 18 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018. 21 Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Joonis 6. Harju maakonnaplaneeringu kaart “Ruumilised väärtused“19, projektiala asukoht märgitud sinise ringiga Kavandatava Rail Balticu raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringu KSH raames. Välja on töötatud leevendavad meetmed. Kokkuvõtteks: Teelõigu ümberehitamine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist, sest tegemist on olemasoleva teega ning projekti ala ei asu rohevõrgustiku alal. Ehitustööde ettevalmistavas etapis säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust. Selleks tuleb ehitustööd viia läbi võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kõrghaljastusega alasid võimalikult vähe kahjustades. 3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt, ei ole projektialal ja selle vahetus läheduses pärandkultuuriobjekte. Saku valla üldplaneeringu 20 kohaselt ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses miljööväärtuslikke alasid. Samuti puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. Lähim 19 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018. 20 Kehtestatud Saku Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6. 22 kultuurimälestis asub 500 m kaugusel edelas (kinnismälestis " Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone koos säilinud originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga", registrinumber 24652). RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei leitud täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala piirkonnas21. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest22, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid. 3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad. 3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi ei asu projektiala väärtuslikul põllumajandusmaal. Kavandatav teelõik paikneb peamiselt transpordimaal, aga külgneb osaliselt tootmis- ja maatulundusmaaga. Kuna kavandatav tegevus ei hõlma põllumajandusmaid, siis tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga, seega ei mõjuta tee ümberehitamine väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist. 3.14 ASUSTUS Riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa projekteeritav riste asub Kurtna külas. Kurtna külas elas 01.01.2020 seisuga 295 inimest23. Projektialal on tegemist hajaasustusega ning tootmis- ja maatulundusmaadega. Riste rajamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud, mistõttu käesoleva töö objektiks ongi riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele. Kavandatava RB raudtee ehitamisega ning teelõigu ümberehitamisega suureneb ehitusaegne liikluskoormus piirkonnas.. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on analüüsitud ka ptk-s 3.15. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses. 3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed 21 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 22 Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13). 23 https://www.sakuvald.ee/rahvastik 23 muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimise ja sidususe. 3.15.1 VISUAALSED MÕJUD Kavandatava RB raudtee ja riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa ristumisele rajatakse viadukt. Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud olemasoleva maantee kõrgusest ning arvestatud on kõrvalmaantee alt läbi mineva Rail Balticu raudtee rööbaste kõrguse ning vajaliku kõrgusgabariidi tagamise vajadusega. Projekteeritud riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa teelõigu pikikalded on kavandatud vahemikus 0,4 kuni 3,50% Riste rajamise tulemusena muutub piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna tee mulle ja viadukt rajatakse üle 7 m kõrgused ning riste rajatakse osaliselt olemasolevale metsamaale. Tegemist on olemasoleva teega ja mõju jääb lokaalseks, seega ei ole tegemist olulise mõjuga. Sellised visuaalsed muutused on vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad meetmed on põhiprojektis ette nähtud. 3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Riste ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon, mida põhjustavad ehitusmasinad. Tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks. Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal 2020 liiklussagedus kõrvalmaanteel 549 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 765 a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse kõrvalmaantee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub. Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi modelleerimine, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused) 24. Käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana. RB 24 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ . Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41; https://maakonnaplaneering.ee 24 maakonnaplaneeringute KSH raames on hinnatud ainult raudteemüra taset ja koosmõju riigiteega ei ole hinnatud. Kuna riste läheduses ei asu müratundlikke objekte, siis ei esine ka koosmõju. RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse prognoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud leevendatakse RB põhiprojektis. Kokkuvõtteks: riste ehitusega seotud müra ja vibratsioon on ajutine. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Tegemist on riigitee ja kavandatava RB raudtee ristega ja rongide poolt põhjustatavat kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud raudteeprojektile lisatavas müraaruandes. Antud asukohas ei nähtud vajadust müra leevendavateks rajatisteks. Projekti elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol. 3.15.3 VEE KVALITEET Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 450 m kaugusel edelas (KR kood: PRK0020140) ning ca 660 m kaugusel põhjas (KR kood: PRK0001522). Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude seisundit. Projektiala piirkonnas on ei asu hoonestatud kinnistuid, seega ei hinnata tegevuse mõjusid võimalikele salvkaevudele. Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kuid riste rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Avariiolukordade esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Saasteainete põhjavette jõudmise oht esineb ka teelõigu kasutamise etapis vaid avariiolukordades. Tegevuse võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse raudtee põhiprojekti KMH raames. Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. 3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt välisõhu saastet. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“25. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või 25 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8) 25 välisõhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. 26 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste ehitusprojekti elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Projektialal on tegemist olemasoleva riigitee ümberehitamisega. Projekti elluviimisega võõrandatakse teealune maa. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Säilivad olemasolevad ligipääsud (piiranguid maakasutusele võib seada maaüksusi läbiv RB raudtee trass, mida käesoleva KMHE mahus ei hinnata). Pärast riste valmimist jätkub riigitee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 kaugusel. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala piirkonnas kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju eeltoodud loodusväärtustele. Riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Sarnased muutused on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Raudteemüra tasemeid hinnati RB Harju maakonnaplaneeringu KSH raames eelprojekti täpsusastmes ning projektialale ei ole RB eelprojektiga määratud müratõkkerajatisi. RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse prognoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud leevendatakse RB põhiprojektis. Riigitee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2). Riste ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud (viidud läbi KMH või KMH eelhindamine). Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid. Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – ülesõit rajatakse riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale. 4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 27 Riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa põhiprojketiga on seotud järgmised projektid: • 11152 Kirdalu-Kiisa tee viadukti projekt (Road overpass BR0380); • Raudtee projekt (Railway); Olulisemat keskkonnamõju projektialale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõju hinnatakse eraldi KMH raames. Raudtee ja viaduktirajatise kumuleeruvad mõjud hinnatakse raudteeprojekti KMH-s ning olulsed mõjud leevedatakse raudteeprojektis. 4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED Olulise keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks tuleb riste ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid: 1. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Ehitustööd tuleb läbi viia võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kõrghaljastusega alasid võimalikult vähe kahjustades. 2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. 3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. 4. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 5. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 6. Truubi ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 7. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 5, 6, 8, ja 13). 8. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 28 9. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset26,27,28. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 10. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 11. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 12. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 14. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks (nt asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine väljavoolude juurde). Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult pärast mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 26 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 27 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 28 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2). 29 5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused Projekti eesmärk on lahendada riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud Rail Balticu raudtee rajamisega. Rail Balticuga seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Keskkonnamõjude hindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua: • Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt) üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab autode ja rongi kokkupõrked. Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära võimalikud õnnetused. • Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Säilivad olemasolevad ligipääsud. • Pärast riste valmimist jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. • Kasutusaegsed mõjud on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga. Prognoositud liiklussageduse kasv (2020 aastal 549 autot/ööpäevas, prognoositav liiklussagedus 2043. aastal on 765 autot/ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega ja toimub sellest sõltumatult ning liiklussagedus on siiski väga madal ning tee kasutamine ei põhjusta olulist keskkonnamõju. • Projektiala ei asu rohevõrgustiku alal, kuid rohevõrgustik asub projektialast ca 200 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele ega vääriselupaikade säilimisele. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. • Vältida tuleb loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, ega väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada. • Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2). • Raudteemüra tasemeid hinnati RB Harju maakonnaplaneeringu KSH raames eelprojekti täpsusastmes ning projektialale ei ole RB eelprojektiga määratud müratõkkerajatisi. RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse prognoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning analüüsitakse leevendavate meetmete vajadust ning olulised mõjud leevendatakse RB põhiprojektis. 30 • Riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on suuresti vältimatud. Riigitee kõrgus viaduktil on tõstetud ca 7 m kõrgusele. Neid mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. • Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2). Kokkuvõtteks Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesoleva töö soovitusi, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Eeltoodu põhjal on eelhinnanng seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust. Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamisel. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt, Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ja Muinsuskaitseametilt. 31 Kasutatud kirjandus Kirjandus- ja internetiallikad 1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend. 2. Design and design supervision services for the construction of the new line from Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620. 3. Keskkonnaregister. 2020. 4. Saku valla arengukava 2018-2025. 5. Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2018. 6. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. 7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 8. Maa-amet. 2020. 9. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. 10. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine. 11. Harjumaa arengustrateegia 2035+. 12. Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018. 13. Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. 2017. 14. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 2018. 15. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41. Seadused ja määrused 16. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52). 17. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). 18. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1). 19. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8). 20. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13). 32 21. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 22. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 23. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 33 KORRALDUS 10.12.2021 nr 1.1-3/21/532 Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 03.11.2021 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületav riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921- 2,676 paikneb kinnisasjadel (katastritunnus 71814:001:0189, 71814:001:0513, 71814:001:0111, 71901:001:0389, 71901:001:0390, 71814:001:0512, 71814:001:0511, 71801:001:1626) Harju maakonnas Saku vallas Kurtna külas. Tee ehitustööd toimuvad 2021.-2023. aastal vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS2DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE (OR0380)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 22.04.2022 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/TJLsyhm8S3a2jap. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kirdalu‒Kiisa viadukti ja rajatise (silla) ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue rajatise (silla) ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. 2 2. MENETLUSE KÄIK Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga nähakse ette uue viadukti ja rajatise (silla) ehitus üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921- 2,676 ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet ning Saku Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 3, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1): 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921- 2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE (OR0380)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. 11152 km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõu; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 4 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhtivinsener projekteerimise osakond Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/21/532 Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.12.2021 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise osakonna juhtivinsener Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Ehitustööd tuleb läbi viia võimalikult kompaktsel alal ja kõrvalolevaid kõrghaljastusega alasid võimalikult vähe kahjustades. 3. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. 4. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. 5. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 2 6. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega ning veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 7. Truubi ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sealhulgas tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 8. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt eelhinnangu punktid 5, 6, 8, ja 13). 9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 10. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset 1,2,3. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00– 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. 11. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 12. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 13. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 15. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks (nt asfaldist „vorsti“ rajamine asfaltkatte serva ning kindlustatud allaviigu rennide rajamine väljavoolude juurde). Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult pärast mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 1 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 2 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 3 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2). 3 1. Andmed tee kohta Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamine ja viadukti koos rajatisega ehitamine 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE (teeprojekt OR0380 ja rajatise projekt BR0380) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2 (allkirjastatud digitaalselt) Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Põllumajandus- ja Toiduamet Vastavalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 10 ja Põhjendus: Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks 3. Töövõtja on kohustatud tööde teostamise käigus valima 8-1/21-353/26248-2 Transpordiameti korralduse eelnõu „ Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu Kiisaparimad meetodid töö kvaliteedi- ja ohutuse tagamiseks. Lisaks km 1,921 2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“. peab töövõtja kirjeldama kvaliteedi tagamise plaanis ja töö Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE programmis tööde tehnoloogia, tööde järjekorra ja ohutusega (teeprojekt OR0380 ja rajatise projekt BR0380). Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2. seotud meetmed. Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületav riigitee 11152 Kirdalu Kiisa km 1,921-2,676 paikneb kinnisasjadel (katastritunnus 71814:001:0189, 71814:001:0513, 71814:001:0111, 71901:001:0389, Otsus: 71901:001:0390, 71814:001:0512, 71814:001:0511, 71801:001:1626) Harju maakonnas Saku vallas Kurtna Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. külas. Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Kirdalu-Kiisa riste (viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projekteeritav riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa lõik km 1,96-2,71 hakkab ristuma kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav Kirdalu-Kiisa riste asub Harju maakonnas Saku vallas. Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „Kirdalu-Kiisa riste OR0380” ja „11152 Kirdalu-Kiisa viadukti projekt (Road overpass BR0380)“ dokumendid, mis on osa kogu DPS2 – Kangru-Maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kirdalu‒Kiisa viadukti ja rajatise (silla) ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue rajatise (silla) ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. Eelhinnangus on leitud, et Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Eelhinnangus lähtuti Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Projektis antud tehnilised lahendused on piisavad tagamaks sademevee äravoolu teelt ja sellega seotud taristult viisil, mis ei kahjusta keskkonda. Projektis ettenähtud lahendustega tagatakse maaparandussüsteemide toimimine. Projektialale jäävad kuivenduskraavide toimimine säilitatakse. Lahendatud on ehitustööde aegne ja - järgne liigvee ära juhtimine. Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal, 1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. 2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11152 KIRDALU-KIISA RIIGITEE (OR0380)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrval tingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 1 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 3. Ehitusprojektis näha ette tööde teostamise ohutustehnika nõuded ja tehnoloogiad, tööde teostamise järjekord, et vee ära juhtimisel avatakse esmalt eesvool, et edasisel tööde tegemisel ei tekiks pinnase libisemist ja ohtu inimeste tervisele. Põllumajandus- ja Toiduamet on seisukohal, et (käsitletud Rail Baltica prioriteetsel lõigul Kangru-Rapla maakond) KIRDALU-KIISA RIIGITEE (OR0380) ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ja piisav ning nõustub ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega. 2 Majandus- ja - Otsus: Kommunikatsiooniministeerium Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise - Otsus: Järelevalve Amet Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Saku Vallavalitsus Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 Põhjendus: ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja 1) Transpordiamet kontrollib üle keskkonnamõju 8-1/21-353/26248-6 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel esitate meile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju eelhinnangu punkti 2.7 lk 14 teksti koos viidetega. hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Lisasite eelnõuga kaasa ehitusprojekti dokumentatsiooni. 2) Antud momendil ei ole teada, kuidas hakkab perspektiivne kergliiklustee pk 20+50 asukohast edasi minema. Kooskõlastame ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Projekteeritud lahendust on võimalik tulevikus minimaalsete muudatustega lahendada eraldiseisva Nõustume keskkonnamõju hindamise eelhinnangus esitatuga ja kokkuvõtliku järeldusega, et keskkonnamõju projektiga ilma põhitee teekonstruktsiooni kahjustamata. hindamist ei ole antud juhul vajalik algatada. Siiski juhime tähelepanu, et eelhinnangu punktis 2.7 lk 14 on eelviimases lõigus tekst vigane ja/või puudulike viidetega. Palume antud tekst üle kontrollida. Otsus: Arvamusega arvestada osaliselt. Parandada keskkonnamõju Ühtlasi palume piketipunkt 20+50 juures pikendada asfalteeritud jalgteed üle ristuva tee selleks sobivaimas eelhinnangus olevad vead. Pk 20+50 juures lahendust ei muudeta. asukohas, arvestades, et jalgteed oleks võimalik edasi ehitada ilma rajatavat teekonstruktsiooni kahjustamata. 2 Osaühing Rail Baltic - Põhjendus: Estonia *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 3 Keskkonnaamet Esitasite1 Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus: keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 10 alusel kooskõlastamiseks Rail Balticut ületava riigitee 1) Transpordiamet kaasas Keskkonnaamet arvamuse 8-1/21-353/26248-5 11152 Kirdalu-Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju avaldajana teavitades Keskkonnaametit keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu koos lisadega. hindamise algatamata jätmise otsusest. Planeeringuala asub Harju maakonnas Saku vallas Kurtna külas, mis hõlmab järgmiseid kinnistuid: 2 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 katastritunnus 71814:001:0189, 71814:001:0513, 71814:001:0111, 71901:001:0389, 71901:001:0390, 2) Transpordiamet kontrollib üle arvamuses toodud KeHJS § 71814:001:0512, 71814:001:0511, 71801:001:1626. Projekti eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu 11 lg-s 8 punktid. Otsustaja nimi ja kontaktandmed on järgse Rail Balticut ületava Kirdalu‒Kiisa viadukti ja rajatise (silla) ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee kajastatud ehitusloa korralduses. ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue rajatise (silla) ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Otsus: Balticu raudtee trassi ületamisel. Keskkonnaregistri andmetel2 ei jää ehitusalale looduskaitseseaduse alusel Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heaks kiidetuks. kaitstavaid loodusobjekte. Keskkonnaamet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib alljärgnevat. Keskkonnaametil puuduvad märkused ehitusloa eelnõu osas ning tulenevalt asjaolust, et puudub õiguslik alus3 ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks, loobub Keskkonnaamet kooskõlastamisest. Lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning keskkonnamõju hindamise eelhinnangu tulemustest, on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Siiski esitab Keskkonnaamet järgmised märkused KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu osas: 1. Esitasite kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu kooskõlastamiseks KeHJS § 11 lg 10 alusel. Keskkonnaamet täpsustab, et KeHJS § 11 lg 10 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga (Keskkonnaamet), kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti. Tegevusala mõjualasse ei jää kaitstavaid loodusobjekte. Antud menetluse puhul oleks olnud õige küsida Keskkonnaametilt, kui asjaomaselt asutuselt, seisukohta KeHJS § 11 lg 22 alusel. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivsele, võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Käesoleva kirjaga annab Keskkonnaamet oma seisukoha keskkonnamõju hindamise vajalikkuse osas ära ning uuesti seisukohta KeHJS § 11 lg 22 alusel küsida ei ole vaja. 2. Keskkonnaamet palub ehitusloa andjal (otsustaja) veenduda, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oleks toodud kõik KeHJS § 11 lg-s 8 punktid. Keskkonnaametile esitatud korralduse eelnõust ei leidnud üheselt mõistetavalt otsustaja nime ja kontaktandmeid (KeHJS § 11 lg 8 p 1). 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.11.2021 nr 6-2/21/23212 all 2 Seisuga 12.11.2021 3 Keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 1 sätestab, et pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega. Antud juhul ei ole ehitusloa taotlus seotud Keskkonnaameti valitseda olevate kaitstavate loodusobjektidega ning looduskaitseseaduse § 14 lg 1 ei kohaldu. Rohkem infot, millal tuleb ehitamine kooskõlastada Keskkonnaametiga, on leitav siit. Terviseamet Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja Põhjendus: keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu-Kiisa km 1,921- 1) Ehitusloa kõrvaltingimuste punkti 10 on täpsustatud 8-1/21-353/26248-4 2,676 ümberehitamise ja viadukti ehitamise ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KHM) algatamata vastavalt Terviseameti täpsustusele. jätmise otsuse eelnõu. Projekti eesmärk on Rail Balticut ületava Kirdalu-Kiisa viadukti ja silla ehitus ning see 3 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust ning silla Otsus: ehitamist. Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heaks kiidetuks. KMH eelhinnangus on muuhulgas toodud: 1) Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. 2) Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmebaasi kohaselt oli aastal 2020 liiklussagedus kõrvalmaanteel 549 a/ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 2043 on 765 a/ööpäevas. Viaduktil tõstetakse kõrvalmaantee ca 7 meetri kõrgusele ja seega müra olukord muutub. Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi modelleerimine, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra leevendusvajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused)25 . Käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana. RB maakonnaplaneeringute KSH raames on hinnatud ainult raudteemüra taset ja koosmõju riigiteega ei ole hinnatud. Kuna riste läheduses ei asu müratundlikke objekte, siis ei esine ka koosmõju. RB põhiprojekti koostamise käigus tehakse uus müra modelleerimine, millega täpsustatakse prognoositavat müraolukorda raudtee ja maantee koosmõjus ning olulised mõjud leevendatakse RB põhiprojektis. 3) Riigitee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2) Amet on esitatud materjalidega tutvunud ega esita vastuväiteid KMH algatamata jätmise otsusele eeldusel, et edasises tegevuses peetakse kinni ülaltoodud punktidest. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 Riigimetsa Majandamise Vastuseks teie 03.11.2021 kirjale nr 8-1/21-353/26328-1 informeerime, et RMK on Otsus: Keskus antud projektlahenduse kooskõlastanud 18.06.2021 kirjaga nr 1-54.1/2021/21. Arvamuse võtta teadmiseks. Viimsi metskond 4171814:001:0111 Viimsi metskond 4271814:001:0513 4 Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Kivi-Lillemäe 71814:001:0224 Riida 71814:001:0183 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 5 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.12.2021 12:56 Teema: Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Tere! Teile on saadetud Transpordiameti dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11152 Kirdalu‒Kiisa km 1,921-2,676 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Registreerimise kuupäev: 10.12.2021 Registreerimise number: 1.1-3/21/532. Dokument on manuses. TranspordiametValge 411413 Tallinnkliendiinfo 620 1200,
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel