Keskkonnaministeerium Meie 09.12.2021 nr 1.1-10.1/7643-38
[email protected]
Vastused Vabariigi Valitsuse
eelnõule esitatud arvamustele
Austatud kooskõlastaja ja arvamuse andja
Täname Teid kaasa mõtlemast Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teemal.
Edastame Teile Rahandusministeeriumi vastusseisukohad ühtse koondtabelina, kus on
toodud kõigi esitatud ettepanekute kokkuvõtted koos vastustega, et neid oleks võimalik
käsitleda tervikuna. Teie poolt antud sisend koos Rahandusministeeriumi poolsete
vastusseisukohtadega on lisatud ka Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja lisasse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Vastusseisukohad esitatud seisukohtadele ja arvamustele
Alan Rood 715 5805
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Tallinna Linnavalitsus
Jõelähtme Vallavalitsus
Lääne-Harju Vallavalitsus
Harku Vallavalitsus
Saue Vallavalitsus
Tiina Georg
Katrin Vene
Eili Kukumägi
MTÜ Rebala Kultuuriruum
Tiia Välk
Valter Hännikäinen
2
Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“ kohta esitatud seisukohad ja arvamused
Seisukoha/arvamuse esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus
1. Lääne-Harju Vallavalitsus Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärke Märkused teadmiseks võetud. Täiendavalt
08.11.2021 kiri nr 6-2/2798-1 on kvaliteetse tulemuse saavutamiseks eelnõu selgitame, et maakonnaplaneeringu
seletuskirjas toodud rahalised vahendid, eriti teemaplaneeringu lõplik maksumus täpsustub
uuringute osas, alahinnatud. Algatamisel tuleks planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande
arvestada ka võimalike täiendavate uuringute koostamist ning riigihanke läbi viimist).
vajadusega. Kuna huvitatud osapooli, kelle
õiguseid või huve planeering puudutab on mitmeid, Nõustume, et kaasamisele tuleb tähelepanu
tuleb meie hinnangul eraldi tähelepanu pöörata ka pöörata. Teeme seda läbivalt planeeringu
kaasamisele. Kaasamise keerukust koostamise vältel, sh planeeringu algfaasis
maapõueressursside kasutamise korraldamisel koostatakse planeeringu kaasamiskava, kus
näitab ka senine keskkonnalubade menetlemise pannakse paika, keda, mis vormis ja millistes
praktika kohalikes omavalitsustes. planeerimise faasides kaasatakse. Kaasamiskava
võib ka täiendada kogu planeerimisprotsessi
jooksul.
2. Jõelähtme Vallavalitsus 1. Planeeringu koostamine üksnes Harju 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on
11.11.2021 kiri nr 7-2/5065-2 maakonna teemaplaneeringuna ei ole õige ega plaanis algatada aasta hiljem.
tulemuslik. Võttes arvesse Harju maakonna Keskkonnaministeerium on Vabariigi
territooriumi kuju ja piire ning Tallinna linna Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu
paiknemist Harju maakonnas, on igal juhul maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse kohta.
asjassepuutuvad ka Rapla maakonnas Hetkel ei ole teada, millisel istungil hakatakse
paikenvad (ehitus)maavarade varud. Kuid ka seda arutama. Pärast Harju
planeeringuga üksnes Harju maakonna ja Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut (TP)
maakonna hõlmamine ei ole õige. Oleme ongi järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu
seisukohal, et maavarade kasutamist käsitlev maakondade ühine teemaplaneering, seejärel
planeering peaks hõlmama kas kogu riiki või Järva maakonna TP. Eesmärk on koostada
vähemalt Harju, Lääne, Rapla, Järva, Lääne- teemaplaneeringud kõikide maakonnade osas,
Viru ja Ida-Viru maakondasid. kus on näha vajadust maavarade uurimist,
2. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaevandamist ja kasutamist ruumiliselt
formaat ei ole õige. Planeering tuleks koostada planeerida.
riigi eriplaneeringuna, määratledes kõigepealt 2. Maakonnaplaneeringuid koostatakse riiklike ja
kindlaks võimalikud potentsiaalsed kohalike omavalitsuste (KOV) üleste huvide
kaevandusalad asukoha eelvaliku staadiumis ja ruumiliseks suunamiseks. Seejuures on need
seejärel juba konkreetsete asukohtadena. huvid strateegilised ja pikaajalised.
3. Maavarasid käsitlev planeering peaks Keskkonnaministeeriumi (KeM) hinnangul
samaaegselt reguleerima ka rohealade ja - tuleb kaevandamise teemat planeerida väga
koridoride, väärtuslike maastike ning pikas perspektiivis (50+ aastat). Riigi
puhkevõimalustega seonduvat, määratledes eriplaneeringuga on ka võimalik maavarade
kindlaks territooriumid, mille osas kaevandamist suunata, aga see planeeringu
kaevandamislubasid kindlasti ei väljastata ja vorm on sobilik konkreetse
territooriumid, mille osas on kaevanduse/karjääri, mida soovitakse lähiajal
kaevandamislubade väljastamine võimalik vaid kasutusele võtta (eriplaneering kaotab
oluliste piirangutega (näiteks kaevandamisloa kehtivuse, kui seda ei asuta 5 aasta jooksul ellu
lühike ajaline kehtivus ja/või kohustus viima) kavandamiseks. Praegu aga on plaan
korrastada kaevandamisala maastikuks, nagu kaardistada Harjumaal kõik potentsiaalsed
see oli enne kaevandamisega alustamist ja/või maavarade uurimise ja kaevandamise
keeld kasutada kaevandamisala korrastamisel võimalused. Antud kontekstis on õigem
karjääri täitmisel ehitusjäätmetest toodetud kasutada maakonna teemaplaneeringu
täitematerjale). instrumenti. Maakonnaplaneeringut eristab nö
4. KSH Natura-hindamist tuleks laiendada ka üksikotsustest see, et selle planeeringu puhul
Natura varinimekirja kantud alade suhtes. vaadatakse mõjusid laiemalt. Lisaks pannakse
teemaplaneeringus rõhku ka sellele, millised
saavad olema kaevandamiseks määratud maa-
alad peale kaevandustegevuse lõppu ehk
millised on KOVide ettepanekud kaevandatud
alade korrastamiseks. Põhimõtted kaevandatud
alade korrastamiseks on võimalik kokku
leppida üldisemal tasandil TPs. Iga konkreetse
kaevandatud ala korrastamine otsustatakse
vastavalt maapõueseaduses toodule.
3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) koostamisel ning
selle asjakohaste mõjude hindamisel võetakse
arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas
ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka
kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud
maastikud jms. Seejuures on teemaplaneeringu
fookus maavarade ruumilise kasutuse
suunamisel. Teemaplaneeringus arvestatakse
muuhulgas erinevatest kriteeriumitest
tulenevaid tingimusi ning planeeringulahendus
töötatakse välja neile vastavalt.
4. Natura varialade nimekiri koostati
valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem
kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad,
mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000
võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos
Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja
suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on
liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on
Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei
pea me vajalikuks varinimekirja alade osas
Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on
võimalik hinnata planeeringuga kavandatava
tegevuse mõju nendel aladel olevatele
loodusväärtustele KSH muudes peatükkides.
3. Tallinna Linnavalitsus 1. Tallinna linn ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse 1. Seisukoht on teadmiseks võetud. KSH mõjude
12.11.2021 kiri nr 6-2/1836-2 korralduse eelnõu „Harju maakonna maavarade hindamisel hinnatakse, arvestades planeeringu
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu strateegilist iseloomu ja täpsusastet, teie poolt
algatamist“, kuna ei toeta täiendavate toodud mõjusid.
kaevandamismahtude planeerimist Tallinna 2. Selgitame, et maakonnaplaneeringu
linna territooriumile. teemaplaneeringu instrument on valitud riiklike
Tallinna linnas tekitab kaevandamine ja KOVide üleste huvide ruumiliseks
linnaelanike tervist kahjustavat tolmu, müra ja suunamiseks. Seejuures on need huvid
vibratsiooni ning suurendab liikluskoormust. strateegilised ja pikaajalised. Planeeringu
Suuremaid keskkonnaprobleeme on tekitanud peamiseks eesmärgiks on määrata
just ehitusmaavarade - liiva-kruusa (Tallinn- perspektiivsed uuringualad ja karjäärialad
Saku liivamaardla) ja lubjakivi (Väo, Harku). lähtuvalt riigi huvist ning koostöös KOV
Uute kaevanduste kasutuselevõtmine või arvestades majanduslikke, kultuurilisi,
olemasolevate kaevanduste laiendamine seab sotsiaalseid ning looduskeskkonnale
ohtu Tallinna põhjavee kvaliteedi ja avalduvaid mõjusid.
hädaolukorra reservvaru säilimise ning rohealad
koos kaitsealuste liikidega, samuti suurendab Rõhutame, et teemaplaneeringu puhul on
see veelgi keskkonnahäiringuid kohalikele tegemist tavapärase planeeringu menetlusega.
elanikele ja ettevõtetele (eelkõige müra, tolm). Planeeringumenetlus viiakse läbi arvestades
Arvesse võttes tiheasutusalal toimuva kõiki seaduseid. Rõhutame, et tegemist on
kaevandamise majanduslikku, kultuurilist, planeeringu algatamisega, millega ei teki
sotsiaalset ja looduskeskkonnale avaldavat kohustusi ega piiranguid, sh ei saa see olla
mõju, ei ole Tallinna linna territooriumil ala, vastuolus PS § 154 toodud kohaliku
kus kaevandamisega ei kaasneks olulist omavalitsuse autonoomia põhimõttega.
negatiivset keskkonnamõju.
2. Tallinna linna hinnangul on kõnesoleva
planeeringu eesmärk vastuolus Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-st 154 tuleneva kohaliku
omavalitsuse autonoomia põhimõttega.
4. Harku Vallavalitsus 1. Korralduse seletuskirja eelnõu sisu käsitlevas 1. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja
15.11.2021 kiri nr 12-3/6674-1 punktis on toodud, milliseid teemasid võetakse KSH koostamisel ja selle asjakohaste mõjude
ennekõike arvesse teemaplaneeringu hindamisel võetakse arvesse erinevaid
koostamisel ja selle mõjude hindamisel, asjaolusid, sealhulgas ruumiliste väärtuste
arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. võrgustikke, mille hulka kuuluvad ka roheline
Välja on toodud 17 olulist teemat, mh nii võrgustik, väärtuslikud maastikud jne.
ruumiliste väärtuste võrgustikud, võimalikult Seejuures on teemaplaneeringu fookus
paljude ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid, maavarade ruumilise kasutuse suunamisel.
kultuurilised mõjud, olemasolevate maanteede Teemaplaneeringus arvestatakse erinevatest
ja raudteede võrk, väärtuslik maastik, kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning
väärtuslikud põllumajandusmaad. planeeringulahendus töötatakse välja neile
Kahetsusväärsel kombel on aga oluliste vastavalt. Täname Teid tähelepanu juhtimast.
teemade loetelust välja jäänud rohevõrgustik. Selguse huvides täpsustame seletuskirja.
Palume seletuskirja lisada ka rohevõrgustiku 2. Harku vallale on eelnõu materjalid esitatud.
teema. Täiendame eelnõu seletuskirja ning lisame
2. Seletuskirja punktis 9 on välja toodud, kellele ekslikult välja jäänud Harku Vallavalitsuse
eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja eelnõu koostamisel koostöötegijate ja
tutvumiseks. Välja on toodud kõik Harjumaa kaasatavate loetellu.
omavalitsused, välja arvatud Harku vald.
5. Saue Vallavalitsus 1. Võttes arvesse Rail Balticu varustuskindluse 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on
15.11.2021 kiri nr 5-5/7468 uuringut, selle väljaehitamiseks vajaminevat plaanis algatada aasta hiljem.
maavarade hulka ja kohapõhisust, teeme Keskkonnaministeerium on Vabariigi
ettepaneku nimetatud planeeringus arvestada Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu
piiriüleseid, kuid piisavas läheduses olevaid maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse kohta.
olemasolevaid ja planeeritavaid kaevandusi. Hetkel ei ole teada, millisel istungil hakatakse
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et seda arutama. Pärast Harju
teemaplaneeringusse kaasataks ka Raplamaa. maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ongi
2. Lisaks sellele edastame Teile Harjumaa järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu
Omavalitsuste Liidu 17.05.2021 kirja nr 3-2/2- maakondade ühine teemaplaneering, seejärel
1, milles on välja toodud ettepanekud maapõue Järva maakonna teemaplaneering. Eesmärk on
kasutamise regulatsiooni täiendamiseks koostada teemaplaneeringud kõikide
maakonnade osas, kus on näha vajadust
maavarade uurimist, kaevandamist ja
kasutamist ruumiliselt planeerida.
Juhime tähelepanu, et maavarade
teemaplaneeringu koostamise eesmärk on
suunata maavarade kasutamist strateegiliselt ja
pikaajaliselt. KeMi hinnangul tuleb
kaevandamise teemat planeerida väga pikas
perspektiivis (50+ aastat).
2. Harjumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekud
oleme kätte saanud. Harjumaa Omavalitsuste
Liidu kaasame planeeringu koostamisse juba
lähteülesande koostamisel.
6. Tiina Georg 16.11.2021 e-kiri, 1. Loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) art 6 1. ja 2. Natura varialade nimekiri koostati
Eili Kukumägi 16.11.2021 e- lg 3 vastavat asjakohast hindamist (Natura valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem
kiri, hindamine) tuleks laiendada ka Natura varialade kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad,
Tiia Välk 17.11.2021 e-kiri, loetelusse kantud maaüksustele. Eelnõu mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000
MTÜ Rebala Kultuuriruum kohaselt tuleb algatada KSH, mis on õige. võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos
17.11.2021 e-kiri, 2. Natura varialade osas kohaldada samasuguseid Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja
Valter Hännikäinen 21.11.2021 põhimõtteid, kui Natura 2000 alade puhul. suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on
e-kiri KeHJS § 45 analoogia alusel kohaldamisel liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on
Natura varialade asjus tuleks veenduda, et Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei
maavara kaevandamine ei avaldaks ebasoodsat pea me vajalikuks varinimekirja alade osas
mõju Natura varialade nimekirjas nimetatud Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on
maaüksuse loodusväärtustele, mille tõttu on võimalik hinnata planeeringuga kavandatava
konkreetne maaüksus varinimekirja kantud. tegevuse mõju nendel aladel olevatele
Geoloogiliste uuringute KMH eeluuringutes, loodusväärtustele KSH muudes peatükkides.
kaevanduste KMH-des, teemaplaneeringu 3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu
KSH-s tuleb kajastada Natura varialadena teemaplaneeringu ja KSH koostamisel ja selle
Euroopa Liidu direktiividele vastavate asjakohaste mõjude hindamisel võetakse
kaitsekategooria elupaikade ja arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas
sihtkaitsevööndite paiknemist kaevandusalade ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka
läheduses, nende liikide võimalikku häirimist kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud
või hävinemist. maastikud, puhkevõimalused jms. Seejuures
3. Maavarade kaevandamist vaadelda koosmõjus teemaplaneeringu fookus on maavarade
rohealade ja -koridoride, väärtuslike maastike ruumilise kasutuse suunamisel.
ning puhkevõimalustega. 4. Selgitame, et teemaplaneeringu peamiseks
eesmärgiks on määrata perspektiivsed
4. Teemaplaneeringu algatamine näib esmapilgul karjäärialad lähtuvalt riigi huvist ja koostöös
kiiduväärne: maavara kaevandamine on üldiselt KOV arvestades majanduslikke, kultuurilisi,
sellise keskkonnamõjuga ja potentsiaalse sotsiaalseid ning looduskeskkonnale
keskkonnakahjuga tegevus, et iga karjääri avalduvaid mõjusid. Näeme, et
rajamine peaks olema väga põhjendatud ja teemaplaneering on oluline Harju maakonna
vajalik, mitte sõltuma ainult arendaja maavarade ruumilist kasutust suunav
ainuhuvist, sh sellest, kus arendajal parasjagu dokument. Kindlasti pole teemaplaneeringu
kaevandada oleks mugav ja kasumlik. eesmärk kohalike omavalitsuste
Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade enesekorraldusõiguse piiramine – planeeringut
teemaplaneering on probleemne seetõttu, et koostatakse koostöös omavalitsustega. Samuti
selle peamine eesmärk paistab olevat kohalike pole eesmärgiks üldsuse takistamine
omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõiguse keskkonnaasjades osalemast – planeeringu
piiramine, üldsuse takistamine koostamisel on plaanis kaasamisele pöörata
keskkonnaasjades osalemast vastuolus ning erilist tähelepanu. Samuti ei soovita inimeste ja
inimeste ja keskkonna suhtes probleemse keskkonna suhtes probleemse
keskkonnamõjuga kaevanduste läbisurumine. keskkonnamõjuga kaevandusi/karjääre läbi
Praegust tekkinud karjääride rajamise ja suruda – planeeringu koostamisel viiakse läbi
praktiliselt piirideta ja kontrollimatu keskkonnamõju strateegiline hindamine ning
kaevandamistegevuse kaost teemaplaneering hinnatakse asjakohaseid sotsiaalseid,
suure tõenäosusega ei lahenda, vaid süvendab majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid.
veelgi. 5. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu
5. Praegune karjääride avamise olukord on elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega,
ühiskondlikult aktsepteerimatu, sest KOVidel ja mis ei hõlma endas kinnisvara võõrandamise
piirkonna elanikele ei jää märkamata, kui nende ega sundvõõrandamisega seotud küsimusi.
osalemist keskkonnaasjades ja õiguste (sh Maakonnaplaneeringuga ei saa, erinevalt üld-,
inimõiguste) kaitsmist hakatakse senisest veelgi detail- ja eriplaneeringutest, seada
enam takistama ja piirama. kinnisomandile kitsendusi, seega selle alusel
Tuginedes eeltoodule ja lisades, et kuna pole võimalik maid võõrandada, sh
tohututes kogustes maavarasid neelavate sundvõõrandada (vt ka KAHOS § 5). Seega
projektide teostumine muutub järjest pole maakonnaplaneering ja selle mõjude
ebatõenäolisemaks, tuleks praegu ära hoida hindamine õige instrument analüüsimaks
määramatut keskkonnakahju, sh kahju avalikes huvides maade võõrandamise ehk
loodusdirektiivi ja linnudirektiivi KAHOS-e rakendamisega seotud küsimusi.
kaitseväärtustele, leevendades juba pandeemia Juhul, kui maakonnaplaneeringule järgnevate
mõõtmed võtnud kaevandamisprobleemi, tegevuste elluviimiseks on maade
loobudes Rail Baltica projekti elluviimisest ja võõrandamine siiski vajalik, lähtutakse kõigist
vaadata kriitilise pilguga üle neljarealiste KAHOS-s toodud nõuetest, sh § 2 lõikes 1
mootorsõidukiteede projekt. sätestatud nõudest, mille kohaselt tuleb
Konkreetne teemaplaneering, tekitab ilmselgelt kinnisasi avalikes huvides omandada õiglase ja
probleeme juurde, mitte ei lahenda neid, kui kohese hüvitise eest.
teemaplaneeringu tegelik eesmärk (ja ka PlanS 6. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu
§ 55 lg-st nähtuv eesmärk, kuna elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega.
maakonnaplaneeringu näol on tegemist Seega KSH-s ehitusmaavarade praeguse
maavarade teemaplaneeringuga) on kaevandusi kasutamise analüüsimine ei kuulu selle
väiksema vaevaga üldsuse keskkonnaasjades planeeringu ja mõjude hindamise
osalmist takistades läbi suruda hoolimata pädevusvaldkonda. Antud küsimuse
KOVide ja piirkondade elanike püüdlustest oma lahendamine oleks sobilik hoopis mõnes
elukeskkonna alles jätmisel. maapõuepoliitikat kujundavas arengukavas (nt
Selles valguses palun KSH-s analüüsida ka kui vaadatakse üle „Maapõuepoliitika
avalikes huvides maade võõrandamise ehk põhialused aastani 2050“) ja selle KSHs.
KAHOS seadust, kuidas siis peaksid inimesed Juhime tähelepanu, et teemaplaneering peab
oma sajandite pikkusest külast ja oma kodust olema kooskõlas kõikide seadustega, sh säästva
ära minema kui kaevandajal on vaja arengu seadusega. Märgime, et
kaevandada. Kes ja kuidas siis kahju tegelikult loodusressursside uurimist ja kasutamist
(ja õiglaselt) korvab? käsitleb ka säästva arengu seadus.
6. Palun läbiviidavas KSH-s analüüsida 7. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu
ehitusmaavarade praegust kasutamist riigi elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega.
tasandil: Kas antud tegevuses on arvestatud Riigimaanteede taristute süvendisse viimise
säästva arengu seadust? hindamine ei kuulu selle planeeringu ja mõjude
7. Palun käesolevas KSH-s põhjendada, miks ei hindamise pädevusvaldkonda. Tegemist on
ole siiamaani alustatud olemasolevate transpordi või ehitamisega seotud
riigimaanteede taristute süvendisse viimist, kus temaatikatega, mitte maavarade uurimise või
ee võimalik on? Miks on vaja maavarasid kaevandamisega.
koormata väärtusliku ehitusmaaavara lubjakivi 8. Oleme seisukohal, et teemaplaneering on
peale, mis on väidetavalt kohe kohe otsas? vajalik Harju maakonna maavarade ruumilise
8. PlanS § 59 lg 1 kohaselt võib kasutuse suunamiseks. Sellest tulenevalt
maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja jätkame teemaplaneeringu koostamise
maakonnaplaneeringu koostamise ja ettevalmistavate tegevustega.
keskkonnamõju strateegilise hindamise
lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu
elluviimise tulevikus, või kui planeeringu
koostamise eesmärk muutub oluliselt
koostamise käigus.
PlanS § 59 lg 1 kohaldamisel on niisiis kaks
alternatiivset alust. Käesolevas seisukohas on
lühidalt välja toodud asjaolud, mis välistavad
planeeringu elluviimise tulevikus. Samuti ei
tohiks planeeringu eesmärk olla karjääride
läbisurumine (isegi kui see eesmärk on rüütatud
kaunimasse sõnastusse) ning kui seda eesmärki
ei ole, siis ei ole ka senisel otstarbel vaja
maavarade teemaplaneeringut. Seega on
täidetud mõlemad alternatiivsed PlanS § 59 lg 1
kohaldamise eeldused.
Eelnevast tulenevalt palun Rahandusministeeriumil
PlanS § 59 lg 1 alusel Harjumaa
maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju
strateegiline hindamine lõpetada.
7. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Viited KeHJS § 33 punktidele on korrigeeritud.
11.11.2021 kiri nr 1-5/21/5387- Valitsuse korralduse eelnõu „Harju Õige on:
2 „/…/ KeHJS § 33 lõike 1 punktidele 2 ja 4“.
maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise
algatamine“. Juhime tähelepanu, et korralduse
eelnõus viidatakse alusena ka keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 4, kuid
seletuskirja punktis 3 (korralduse eelnõu punkt 1)
KeHJS § 33 lõike 1 punktile 2.
8. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Oleme toonud täpsemad selgitused kohalike
16.11.2021 kir nr 5-1/313-3 Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju omavalitsuste vastavate arvamuste juures.
maakonnaplaneeringu maavarade Kinnitame, et Harju maakonna kohalikud
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise omavalitsused kaasatakse planeeringu koostamise
hindamise algatamine“ eelnõu üksnes tingimusel, protsessi kogu menetluse vältel.
kui arvestatakse Harju maakonna kohalike
omavalitsuste poolt eelnõule esitatud
ettepanekutega (meile laekunud ettepanekud on
lisatud kirjale).
9. Majandus- ja Kooskõlastab märkusteta. -
Kommunikatsioonimisisteerium
16.11.2021 e-kiri
Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“ kohta esitatud seisukohad ja arvamused
Seisukoha/arvamuse esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus
1. Lääne-Harju Vallavalitsus Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärke Märkused teadmiseks võetud. Täiendavalt
08.11.2021 kiri nr 6-2/2798-1 on kvaliteetse tulemuse saavutamiseks eelnõu selgitame, et maakonnaplaneeringu
seletuskirjas toodud rahalised vahendid, eriti teemaplaneeringu lõplik maksumus täpsustub
uuringute osas, alahinnatud. Algatamisel tuleks planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande
arvestada ka võimalike täiendavate uuringute koostamist ning riigihanke läbi viimist).
vajadusega. Kuna huvitatud osapooli, kelle
õiguseid või huve planeering puudutab on mitmeid, Nõustume, et kaasamisele tuleb tähelepanu
tuleb meie hinnangul eraldi tähelepanu pöörata ka pöörata. Teeme seda läbivalt planeeringu
kaasamisele. Kaasamise keerukust koostamise vältel, sh planeeringu algfaasis
maapõueressursside kasutamise korraldamisel koostatakse planeeringu kaasamiskava, kus
näitab ka senine keskkonnalubade menetlemise pannakse paika, keda, mis vormis ja millistes
praktika kohalikes omavalitsustes. planeerimise faasides kaasatakse. Kaasamiskava
võib ka täiendada kogu planeerimisprotsessi
jooksul.
2. Jõelähtme Vallavalitsus 1. Planeeringu koostamine üksnes Harju 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on
11.11.2021 kiri nr 7-2/5065-2 maakonna teemaplaneeringuna ei ole õige ega plaanis algatada aasta hiljem.
tulemuslik. Võttes arvesse Harju maakonna Keskkonnaministeerium on Vabariigi
territooriumi kuju ja piire ning Tallinna linna Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu
paiknemist Harju maakonnas, on igal juhul maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse kohta.
asjassepuutuvad ka Rapla maakonnas Hetkel ei ole teada, millisel istungil hakatakse
paikenvad (ehitus)maavarade varud. Kuid ka seda arutama. Pärast Harju
planeeringuga üksnes Harju maakonna ja Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut (TP)
maakonna hõlmamine ei ole õige. Oleme ongi järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu
seisukohal, et maavarade kasutamist käsitlev maakondade ühine teemaplaneering, seejärel
planeering peaks hõlmama kas kogu riiki või Järva maakonna TP. Eesmärk on koostada
vähemalt Harju, Lääne, Rapla, Järva, Lääne- teemaplaneeringud kõikide maakonnade osas,
Viru ja Ida-Viru maakondasid. kus on näha vajadust maavarade uurimist,
2. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaevandamist ja kasutamist ruumiliselt
formaat ei ole õige. Planeering tuleks koostada planeerida.
riigi eriplaneeringuna, määratledes kõigepealt 2. Maakonnaplaneeringuid koostatakse riiklike ja
kindlaks võimalikud potentsiaalsed kohalike omavalitsuste (KOV) üleste huvide
kaevandusalad asukoha eelvaliku staadiumis ja ruumiliseks suunamiseks. Seejuures on need
seejärel juba konkreetsete asukohtadena. huvid strateegilised ja pikaajalised.
3. Maavarasid käsitlev planeering peaks Keskkonnaministeeriumi (KeM) hinnangul
samaaegselt reguleerima ka rohealade ja - tuleb kaevandamise teemat planeerida väga
koridoride, väärtuslike maastike ning pikas perspektiivis (50+ aastat). Riigi
puhkevõimalustega seonduvat, määratledes eriplaneeringuga on ka võimalik maavarade
kindlaks territooriumid, mille osas kaevandamist suunata, aga see planeeringu
kaevandamislubasid kindlasti ei väljastata ja vorm on sobilik konkreetse
territooriumid, mille osas on kaevanduse/karjääri, mida soovitakse lähiajal
kaevandamislubade väljastamine võimalik vaid kasutusele võtta (eriplaneering kaotab
oluliste piirangutega (näiteks kaevandamisloa kehtivuse, kui seda ei asuta 5 aasta jooksul ellu
lühike ajaline kehtivus ja/või kohustus viima) kavandamiseks. Praegu aga on plaan
korrastada kaevandamisala maastikuks, nagu kaardistada Harjumaal kõik potentsiaalsed
see oli enne kaevandamisega alustamist ja/või maavarade uurimise ja kaevandamise
keeld kasutada kaevandamisala korrastamisel võimalused. Antud kontekstis on õigem
karjääri täitmisel ehitusjäätmetest toodetud kasutada maakonna teemaplaneeringu
täitematerjale). instrumenti. Maakonnaplaneeringut eristab nö
4. KSH Natura-hindamist tuleks laiendada ka üksikotsustest see, et selle planeeringu puhul
Natura varinimekirja kantud alade suhtes. vaadatakse mõjusid laiemalt. Lisaks pannakse
teemaplaneeringus rõhku ka sellele, millised
saavad olema kaevandamiseks määratud maa-
alad peale kaevandustegevuse lõppu ehk
millised on KOVide ettepanekud kaevandatud
alade korrastamiseks. Põhimõtted kaevandatud
alade korrastamiseks on võimalik kokku
leppida üldisemal tasandil TPs. Iga konkreetse
kaevandatud ala korrastamine otsustatakse
vastavalt maapõueseaduses toodule.
3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) koostamisel ning
selle asjakohaste mõjude hindamisel võetakse
arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas
ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka
kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud
maastikud jms. Seejuures on teemaplaneeringu
fookus maavarade ruumilise kasutuse
suunamisel. Teemaplaneeringus arvestatakse
muuhulgas erinevatest kriteeriumitest
tulenevaid tingimusi ning planeeringulahendus
töötatakse välja neile vastavalt.
4. Natura varialade nimekiri koostati
valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem
kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad,
mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000
võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos
Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja
suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on
liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on
Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei
pea me vajalikuks varinimekirja alade osas
Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on
võimalik hinnata planeeringuga kavandatava
tegevuse mõju nendel aladel olevatele
loodusväärtustele KSH muudes peatükkides.
3. Tallinna Linnavalitsus 1. Tallinna linn ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse 1. Seisukoht on teadmiseks võetud. KSH mõjude
12.11.2021 kiri nr 6-2/1836-2 korralduse eelnõu „Harju maakonna maavarade hindamisel hinnatakse, arvestades planeeringu
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu strateegilist iseloomu ja täpsusastet, teie poolt
algatamist“, kuna ei toeta täiendavate toodud mõjusid.
kaevandamismahtude planeerimist Tallinna 2. Selgitame, et maakonnaplaneeringu
linna territooriumile. teemaplaneeringu instrument on valitud riiklike
Tallinna linnas tekitab kaevandamine ja KOVide üleste huvide ruumiliseks
linnaelanike tervist kahjustavat tolmu, müra ja suunamiseks. Seejuures on need huvid
vibratsiooni ning suurendab liikluskoormust. strateegilised ja pikaajalised. Planeeringu
Suuremaid keskkonnaprobleeme on tekitanud peamiseks eesmärgiks on määrata
just ehitusmaavarade - liiva-kruusa (Tallinn- perspektiivsed uuringualad ja karjäärialad
Saku liivamaardla) ja lubjakivi (Väo, Harku). lähtuvalt riigi huvist ning koostöös KOV
Uute kaevanduste kasutuselevõtmine või arvestades majanduslikke, kultuurilisi,
olemasolevate kaevanduste laiendamine seab sotsiaalseid ning looduskeskkonnale
ohtu Tallinna põhjavee kvaliteedi ja avalduvaid mõjusid.
hädaolukorra reservvaru säilimise ning rohealad
koos kaitsealuste liikidega, samuti suurendab Rõhutame, et teemaplaneeringu puhul on
see veelgi keskkonnahäiringuid kohalikele tegemist tavapärase planeeringu menetlusega.
elanikele ja ettevõtetele (eelkõige müra, tolm). Planeeringumenetlus viiakse läbi arvestades
Arvesse võttes tiheasutusalal toimuva kõiki seaduseid. Rõhutame, et tegemist on
kaevandamise majanduslikku, kultuurilist, planeeringu algatamisega, millega ei teki
sotsiaalset ja looduskeskkonnale avaldavat kohustusi ega piiranguid, sh ei saa see olla
mõju, ei ole Tallinna linna territooriumil ala, vastuolus PS § 154 toodud kohaliku
kus kaevandamisega ei kaasneks olulist omavalitsuse autonoomia põhimõttega.
negatiivset keskkonnamõju.
2. Tallinna linna hinnangul on kõnesoleva
planeeringu eesmärk vastuolus Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-st 154 tuleneva kohaliku
omavalitsuse autonoomia põhimõttega.
4. Harku Vallavalitsus 1. Korralduse seletuskirja eelnõu sisu käsitlevas 1. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja
15.11.2021 kiri nr 12-3/6674-1 punktis on toodud, milliseid teemasid võetakse KSH koostamisel ja selle asjakohaste mõjude
ennekõike arvesse teemaplaneeringu hindamisel võetakse arvesse erinevaid
koostamisel ja selle mõjude hindamisel, asjaolusid, sealhulgas ruumiliste väärtuste
arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. võrgustikke, mille hulka kuuluvad ka roheline
Välja on toodud 17 olulist teemat, mh nii võrgustik, väärtuslikud maastikud jne.
ruumiliste väärtuste võrgustikud, võimalikult Seejuures on teemaplaneeringu fookus
paljude ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid, maavarade ruumilise kasutuse suunamisel.
kultuurilised mõjud, olemasolevate maanteede Teemaplaneeringus arvestatakse erinevatest
ja raudteede võrk, väärtuslik maastik, kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning
väärtuslikud põllumajandusmaad. planeeringulahendus töötatakse välja neile
Kahetsusväärsel kombel on aga oluliste vastavalt. Täname Teid tähelepanu juhtimast.
teemade loetelust välja jäänud rohevõrgustik. Selguse huvides täpsustame seletuskirja.
Palume seletuskirja lisada ka rohevõrgustiku 2. Harku vallale on eelnõu materjalid esitatud.
teema. Täiendame eelnõu seletuskirja ning lisame
2. Seletuskirja punktis 9 on välja toodud, kellele ekslikult välja jäänud Harku Vallavalitsuse
eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja eelnõu koostamisel koostöötegijate ja
tutvumiseks. Välja on toodud kõik Harjumaa kaasatavate loetellu.
omavalitsused, välja arvatud Harku vald.
5. Saue Vallavalitsus 1. Võttes arvesse Rail Balticu varustuskindluse 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on
15.11.2021 kiri nr 5-5/7468 uuringut, selle väljaehitamiseks vajaminevat plaanis algatada aasta hiljem.
maavarade hulka ja kohapõhisust, teeme Keskkonnaministeerium on Vabariigi
ettepaneku nimetatud planeeringus arvestada Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu
piiriüleseid, kuid piisavas läheduses olevaid maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse kohta.
olemasolevaid ja planeeritavaid kaevandusi. Hetkel ei ole teada, millisel istungil hakatakse
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et seda arutama. Pärast Harju
teemaplaneeringusse kaasataks ka Raplamaa. maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ongi
2. Lisaks sellele edastame Teile Harjumaa järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu
Omavalitsuste Liidu 17.05.2021 kirja nr 3-2/2- maakondade ühine teemaplaneering, seejärel
1, milles on välja toodud ettepanekud maapõue Järva maakonna teemaplaneering. Eesmärk on
kasutamise regulatsiooni täiendamiseks koostada teemaplaneeringud kõikide
maakonnade osas, kus on näha vajadust
maavarade uurimist, kaevandamist ja
kasutamist ruumiliselt planeerida.
Juhime tähelepanu, et maavarade
teemaplaneeringu koostamise eesmärk on
suunata maavarade kasutamist strateegiliselt ja
pikaajaliselt. KeMi hinnangul tuleb
kaevandamise teemat planeerida väga pikas
perspektiivis (50+ aastat).
2. Harjumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekud
oleme kätte saanud. Harjumaa Omavalitsuste
Liidu kaasame planeeringu koostamisse juba
lähteülesande koostamisel.
6. Tiina Georg 16.11.2021 e-kiri, 1. Loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) art 6 1. ja 2. Natura varialade nimekiri koostati
Eili Kukumägi 16.11.2021 e- lg 3 vastavat asjakohast hindamist (Natura valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem
kiri, hindamine) tuleks laiendada ka Natura varialade kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad,
Tiia Välk 17.11.2021 e-kiri, loetelusse kantud maaüksustele. Eelnõu mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000
MTÜ Rebala Kultuuriruum kohaselt tuleb algatada KSH, mis on õige. võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos
17.11.2021 e-kiri, 2. Natura varialade osas kohaldada samasuguseid Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja
Valter Hännikäinen 21.11.2021 põhimõtteid, kui Natura 2000 alade puhul. suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on
e-kiri KeHJS § 45 analoogia alusel kohaldamisel liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on
Natura varialade asjus tuleks veenduda, et Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei
maavara kaevandamine ei avaldaks ebasoodsat pea me vajalikuks varinimekirja alade osas
mõju Natura varialade nimekirjas nimetatud Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on
maaüksuse loodusväärtustele, mille tõttu on võimalik hinnata planeeringuga kavandatava
konkreetne maaüksus varinimekirja kantud. tegevuse mõju nendel aladel olevatele
Geoloogiliste uuringute KMH eeluuringutes, loodusväärtustele KSH muudes peatükkides.
kaevanduste KMH-des, teemaplaneeringu 3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu
KSH-s tuleb kajastada Natura varialadena teemaplaneeringu ja KSH koostamisel ja selle
Euroopa Liidu direktiividele vastavate asjakohaste mõjude hindamisel võetakse
kaitsekategooria elupaikade ja arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas
sihtkaitsevööndite paiknemist kaevandusalade ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka
läheduses, nende liikide võimalikku häirimist kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud
või hävinemist. maastikud, puhkevõimalused jms. Seejuures
3. Maavarade kaevandamist vaadelda koosmõjus teemaplaneeringu fookus on maavarade
rohealade ja -koridoride, väärtuslike maastike ruumilise kasutuse suunamisel.
ning puhkevõimalustega. 4. Selgitame, et teemaplaneeringu peamiseks
eesmärgiks on määrata perspektiivsed
4. Teemaplaneeringu algatamine näib esmapilgul karjäärialad lähtuvalt riigi huvist ja koostöös
kiiduväärne: maavara kaevandamine on üldiselt KOV arvestades majanduslikke, kultuurilisi,
sellise keskkonnamõjuga ja potentsiaalse sotsiaalseid ning looduskeskkonnale
keskkonnakahjuga tegevus, et iga karjääri avalduvaid mõjusid. Näeme, et
rajamine peaks olema väga põhjendatud ja teemaplaneering on oluline Harju maakonna
vajalik, mitte sõltuma ainult arendaja maavarade ruumilist kasutust suunav
ainuhuvist, sh sellest, kus arendajal parasjagu dokument. Kindlasti pole teemaplaneeringu
kaevandada oleks mugav ja kasumlik. eesmärk kohalike omavalitsuste
Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade enesekorraldusõiguse piiramine – planeeringut
teemaplaneering on probleemne seetõttu, et koostatakse koostöös omavalitsustega. Samuti
selle peamine eesmärk paistab olevat kohalike pole eesmärgiks üldsuse takistamine
omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõiguse keskkonnaasjades osalemast – planeeringu
piiramine, üldsuse takistamine koostamisel on plaanis kaasamisele pöörata
keskkonnaasjades osalemast vastuolus ning erilist tähelepanu. Samuti ei soovita inimeste ja
inimeste ja keskkonna suhtes probleemse keskkonna suhtes probleemse
keskkonnamõjuga kaevanduste läbisurumine. keskkonnamõjuga kaevandusi/karjääre läbi
Praegust tekkinud karjääride rajamise ja suruda – planeeringu koostamisel viiakse läbi
praktiliselt piirideta ja kontrollimatu keskkonnamõju strateegiline hindamine ning
kaevandamistegevuse kaost teemaplaneering hinnatakse asjakohaseid sotsiaalseid,
suure tõenäosusega ei lahenda, vaid süvendab majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid.
veelgi. 5. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu
5. Praegune karjääride avamise olukord on elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega,
ühiskondlikult aktsepteerimatu, sest KOVidel ja mis ei hõlma endas kinnisvara võõrandamise
piirkonna elanikele ei jää märkamata, kui nende ega sundvõõrandamisega seotud küsimusi.
osalemist keskkonnaasjades ja õiguste (sh Maakonnaplaneeringuga ei saa, erinevalt üld-,
inimõiguste) kaitsmist hakatakse senisest veelgi detail- ja eriplaneeringutest, seada
enam takistama ja piirama. kinnisomandile kitsendusi, seega selle alusel
Tuginedes eeltoodule ja lisades, et kuna pole võimalik maid võõrandada, sh
tohututes kogustes maavarasid neelavate sundvõõrandada (vt ka KAHOS § 5). Seega
projektide teostumine muutub järjest pole maakonnaplaneering ja selle mõjude
ebatõenäolisemaks, tuleks praegu ära hoida hindamine õige instrument analüüsimaks
määramatut keskkonnakahju, sh kahju avalikes huvides maade võõrandamise ehk
loodusdirektiivi ja linnudirektiivi KAHOS-e rakendamisega seotud küsimusi.
kaitseväärtustele, leevendades juba pandeemia Juhul, kui maakonnaplaneeringule järgnevate
mõõtmed võtnud kaevandamisprobleemi, tegevuste elluviimiseks on maade
loobudes Rail Baltica projekti elluviimisest ja võõrandamine siiski vajalik, lähtutakse kõigist
vaadata kriitilise pilguga üle neljarealiste KAHOS-s toodud nõuetest, sh § 2 lõikes 1
mootorsõidukiteede projekt. sätestatud nõudest, mille kohaselt tuleb
Konkreetne teemaplaneering, tekitab ilmselgelt kinnisasi avalikes huvides omandada õiglase ja
probleeme juurde, mitte ei lahenda neid, kui kohese hüvitise eest.
teemaplaneeringu tegelik eesmärk (ja ka PlanS 6. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu
§ 55 lg-st nähtuv eesmärk, kuna elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega.
maakonnaplaneeringu näol on tegemist Seega KSH-s ehitusmaavarade praeguse
maavarade teemaplaneeringuga) on kaevandusi kasutamise analüüsimine ei kuulu selle
väiksema vaevaga üldsuse keskkonnaasjades planeeringu ja mõjude hindamise
osalmist takistades läbi suruda hoolimata pädevusvaldkonda. Antud küsimuse
KOVide ja piirkondade elanike püüdlustest oma lahendamine oleks sobilik hoopis mõnes
elukeskkonna alles jätmisel. maapõuepoliitikat kujundavas arengukavas (nt
Selles valguses palun KSH-s analüüsida ka kui vaadatakse üle „Maapõuepoliitika
avalikes huvides maade võõrandamise ehk põhialused aastani 2050“) ja selle KSHs.
KAHOS seadust, kuidas siis peaksid inimesed Juhime tähelepanu, et teemaplaneering peab
oma sajandite pikkusest külast ja oma kodust olema kooskõlas kõikide seadustega, sh säästva
ära minema kui kaevandajal on vaja arengu seadusega. Märgime, et
kaevandada. Kes ja kuidas siis kahju tegelikult loodusressursside uurimist ja kasutamist
(ja õiglaselt) korvab? käsitleb ka säästva arengu seadus.
6. Palun läbiviidavas KSH-s analüüsida 7. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu
ehitusmaavarade praegust kasutamist riigi elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega.
tasandil: Kas antud tegevuses on arvestatud Riigimaanteede taristute süvendisse viimise
säästva arengu seadust? hindamine ei kuulu selle planeeringu ja mõjude
7. Palun käesolevas KSH-s põhjendada, miks ei hindamise pädevusvaldkonda. Tegemist on
ole siiamaani alustatud olemasolevate transpordi või ehitamisega seotud
riigimaanteede taristute süvendisse viimist, kus temaatikatega, mitte maavarade uurimise või
ee võimalik on? Miks on vaja maavarasid kaevandamisega.
koormata väärtusliku ehitusmaaavara lubjakivi 8. Oleme seisukohal, et teemaplaneering on
peale, mis on väidetavalt kohe kohe otsas? vajalik Harju maakonna maavarade ruumilise
8. PlanS § 59 lg 1 kohaselt võib kasutuse suunamiseks. Sellest tulenevalt
maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja jätkame teemaplaneeringu koostamise
maakonnaplaneeringu koostamise ja ettevalmistavate tegevustega.
keskkonnamõju strateegilise hindamise
lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu
elluviimise tulevikus, või kui planeeringu
koostamise eesmärk muutub oluliselt
koostamise käigus.
PlanS § 59 lg 1 kohaldamisel on niisiis kaks
alternatiivset alust. Käesolevas seisukohas on
lühidalt välja toodud asjaolud, mis välistavad
planeeringu elluviimise tulevikus. Samuti ei
tohiks planeeringu eesmärk olla karjääride
läbisurumine (isegi kui see eesmärk on rüütatud
kaunimasse sõnastusse) ning kui seda eesmärki
ei ole, siis ei ole ka senisel otstarbel vaja
maavarade teemaplaneeringut. Seega on
täidetud mõlemad alternatiivsed PlanS § 59 lg 1
kohaldamise eeldused.
Eelnevast tulenevalt palun Rahandusministeeriumil
PlanS § 59 lg 1 alusel Harjumaa
maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju
strateegiline hindamine lõpetada.
7. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Viited KeHJS § 33 punktidele on korrigeeritud.
11.11.2021 kiri nr 1-5/21/5387- Valitsuse korralduse eelnõu „Harju Õige on:
2 „/…/ KeHJS § 33 lõike 1 punktidele 2 ja 4“.
maakonnaplaneeringu maavarade
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise
algatamine“. Juhime tähelepanu, et korralduse
eelnõus viidatakse alusena ka keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 4, kuid
seletuskirja punktis 3 (korralduse eelnõu punkt 1)
KeHJS § 33 lõike 1 punktile 2.
8. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Oleme toonud täpsemad selgitused kohalike
16.11.2021 kir nr 5-1/313-3 Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju omavalitsuste vastavate arvamuste juures.
maakonnaplaneeringu maavarade Kinnitame, et Harju maakonna kohalikud
teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise omavalitsused kaasatakse planeeringu koostamise
hindamise algatamine“ eelnõu üksnes tingimusel, protsessi kogu menetluse vältel.
kui arvestatakse Harju maakonna kohalike
omavalitsuste poolt eelnõule esitatud
ettepanekutega (meile laekunud ettepanekud on
lisatud kirjale).
9. Majandus- ja Kooskõlastab märkusteta. -
Kommunikatsioonimisisteerium
16.11.2021 e-kiri
Keskkonnaministeerium Meie 09.12.2021 nr 1.1-10.1/7643-38
[email protected]
Vastused Vabariigi Valitsuse
eelnõule esitatud arvamustele
Austatud kooskõlastaja ja arvamuse andja
Täname Teid kaasa mõtlemast Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teemal.
Edastame Teile Rahandusministeeriumi vastusseisukohad ühtse koondtabelina, kus on
toodud kõigi esitatud ettepanekute kokkuvõtted koos vastustega, et neid oleks võimalik
käsitleda tervikuna. Teie poolt antud sisend koos Rahandusministeeriumi poolsete
vastusseisukohtadega on lisatud ka Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja lisasse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Vastusseisukohad esitatud seisukohtadele ja arvamustele
Alan Rood 715 5805
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Tallinna Linnavalitsus
Jõelähtme Vallavalitsus
Lääne-Harju Vallavalitsus
Harku Vallavalitsus
Saue Vallavalitsus
Tiina Georg
Katrin Vene
Eili Kukumägi
MTÜ Rebala Kultuuriruum
Tiia Välk
Valter Hännikäinen
2