dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. detsember 2021
Viit
1.1-16/21-0021/7341-1
Registreeritud
9. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.1-10.17643-38 09.12.2021 Väljaminev kiri.asice792 KB
  • 📎Lisa_1_Vastusseisukohad.pdf335 KB
  • 📎Vastused Vabariigi Valitsuse eelnoule esit...pdf201 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Meie 09.12.2021 nr 1.1-10.1/7643-38 [email protected] Vastused Vabariigi Valitsuse eelnõule esitatud arvamustele Austatud kooskõlastaja ja arvamuse andja Täname Teid kaasa mõtlemast Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teemal. Edastame Teile Rahandusministeeriumi vastusseisukohad ühtse koondtabelina, kus on toodud kõigi esitatud ettepanekute kokkuvõtted koos vastustega, et neid oleks võimalik käsitleda tervikuna. Teie poolt antud sisend koos Rahandusministeeriumi poolsete vastusseisukohtadega on lisatud ka Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja lisasse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Vastusseisukohad esitatud seisukohtadele ja arvamustele Alan Rood 715 5805 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Tallinna Linnavalitsus Jõelähtme Vallavalitsus Lääne-Harju Vallavalitsus Harku Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Tiina Georg Katrin Vene Eili Kukumägi MTÜ Rebala Kultuuriruum Tiia Välk Valter Hännikäinen 2 Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ kohta esitatud seisukohad ja arvamused Seisukoha/arvamuse esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus 1. Lääne-Harju Vallavalitsus Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärke Märkused teadmiseks võetud. Täiendavalt 08.11.2021 kiri nr 6-2/2798-1 on kvaliteetse tulemuse saavutamiseks eelnõu selgitame, et maakonnaplaneeringu seletuskirjas toodud rahalised vahendid, eriti teemaplaneeringu lõplik maksumus täpsustub uuringute osas, alahinnatud. Algatamisel tuleks planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande arvestada ka võimalike täiendavate uuringute koostamist ning riigihanke läbi viimist). vajadusega. Kuna huvitatud osapooli, kelle õiguseid või huve planeering puudutab on mitmeid, Nõustume, et kaasamisele tuleb tähelepanu tuleb meie hinnangul eraldi tähelepanu pöörata ka pöörata. Teeme seda läbivalt planeeringu kaasamisele. Kaasamise keerukust koostamise vältel, sh planeeringu algfaasis maapõueressursside kasutamise korraldamisel koostatakse planeeringu kaasamiskava, kus näitab ka senine keskkonnalubade menetlemise pannakse paika, keda, mis vormis ja millistes praktika kohalikes omavalitsustes. planeerimise faasides kaasatakse. Kaasamiskava võib ka täiendada kogu planeerimisprotsessi jooksul. 2. Jõelähtme Vallavalitsus 1. Planeeringu koostamine üksnes Harju 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on 11.11.2021 kiri nr 7-2/5065-2 maakonna teemaplaneeringuna ei ole õige ega plaanis algatada aasta hiljem. tulemuslik. Võttes arvesse Harju maakonna Keskkonnaministeerium on Vabariigi territooriumi kuju ja piire ning Tallinna linna Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu paiknemist Harju maakonnas, on igal juhul maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse kohta. asjassepuutuvad ka Rapla maakonnas Hetkel ei ole teada, millisel istungil hakatakse paikenvad (ehitus)maavarade varud. Kuid ka seda arutama. Pärast Harju planeeringuga üksnes Harju maakonna ja Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut (TP) maakonna hõlmamine ei ole õige. Oleme ongi järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu seisukohal, et maavarade kasutamist käsitlev maakondade ühine teemaplaneering, seejärel planeering peaks hõlmama kas kogu riiki või Järva maakonna TP. Eesmärk on koostada vähemalt Harju, Lääne, Rapla, Järva, Lääne- teemaplaneeringud kõikide maakonnade osas, Viru ja Ida-Viru maakondasid. kus on näha vajadust maavarade uurimist, 2. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaevandamist ja kasutamist ruumiliselt formaat ei ole õige. Planeering tuleks koostada planeerida. riigi eriplaneeringuna, määratledes kõigepealt 2. Maakonnaplaneeringuid koostatakse riiklike ja kindlaks võimalikud potentsiaalsed kohalike omavalitsuste (KOV) üleste huvide kaevandusalad asukoha eelvaliku staadiumis ja ruumiliseks suunamiseks. Seejuures on need seejärel juba konkreetsete asukohtadena. huvid strateegilised ja pikaajalised. 3. Maavarasid käsitlev planeering peaks Keskkonnaministeeriumi (KeM) hinnangul samaaegselt reguleerima ka rohealade ja - tuleb kaevandamise teemat planeerida väga koridoride, väärtuslike maastike ning pikas perspektiivis (50+ aastat). Riigi puhkevõimalustega seonduvat, määratledes eriplaneeringuga on ka võimalik maavarade kindlaks territooriumid, mille osas kaevandamist suunata, aga see planeeringu kaevandamislubasid kindlasti ei väljastata ja vorm on sobilik konkreetse territooriumid, mille osas on kaevanduse/karjääri, mida soovitakse lähiajal kaevandamislubade väljastamine võimalik vaid kasutusele võtta (eriplaneering kaotab oluliste piirangutega (näiteks kaevandamisloa kehtivuse, kui seda ei asuta 5 aasta jooksul ellu lühike ajaline kehtivus ja/või kohustus viima) kavandamiseks. Praegu aga on plaan korrastada kaevandamisala maastikuks, nagu kaardistada Harjumaal kõik potentsiaalsed see oli enne kaevandamisega alustamist ja/või maavarade uurimise ja kaevandamise keeld kasutada kaevandamisala korrastamisel võimalused. Antud kontekstis on õigem karjääri täitmisel ehitusjäätmetest toodetud kasutada maakonna teemaplaneeringu täitematerjale). instrumenti. Maakonnaplaneeringut eristab nö 4. KSH Natura-hindamist tuleks laiendada ka üksikotsustest see, et selle planeeringu puhul Natura varinimekirja kantud alade suhtes. vaadatakse mõjusid laiemalt. Lisaks pannakse teemaplaneeringus rõhku ka sellele, millised saavad olema kaevandamiseks määratud maa- alad peale kaevandustegevuse lõppu ehk millised on KOVide ettepanekud kaevandatud alade korrastamiseks. Põhimõtted kaevandatud alade korrastamiseks on võimalik kokku leppida üldisemal tasandil TPs. Iga konkreetse kaevandatud ala korrastamine otsustatakse vastavalt maapõueseaduses toodule. 3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamisel ning selle asjakohaste mõjude hindamisel võetakse arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud jms. Seejuures on teemaplaneeringu fookus maavarade ruumilise kasutuse suunamisel. Teemaplaneeringus arvestatakse muuhulgas erinevatest kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning planeeringulahendus töötatakse välja neile vastavalt. 4. Natura varialade nimekiri koostati valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad, mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000 võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei pea me vajalikuks varinimekirja alade osas Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on võimalik hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse mõju nendel aladel olevatele loodusväärtustele KSH muudes peatükkides. 3. Tallinna Linnavalitsus 1. Tallinna linn ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse 1. Seisukoht on teadmiseks võetud. KSH mõjude 12.11.2021 kiri nr 6-2/1836-2 korralduse eelnõu „Harju maakonna maavarade hindamisel hinnatakse, arvestades planeeringu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu strateegilist iseloomu ja täpsusastet, teie poolt algatamist“, kuna ei toeta täiendavate toodud mõjusid. kaevandamismahtude planeerimist Tallinna 2. Selgitame, et maakonnaplaneeringu linna territooriumile. teemaplaneeringu instrument on valitud riiklike Tallinna linnas tekitab kaevandamine ja KOVide üleste huvide ruumiliseks linnaelanike tervist kahjustavat tolmu, müra ja suunamiseks. Seejuures on need huvid vibratsiooni ning suurendab liikluskoormust. strateegilised ja pikaajalised. Planeeringu Suuremaid keskkonnaprobleeme on tekitanud peamiseks eesmärgiks on määrata just ehitusmaavarade - liiva-kruusa (Tallinn- perspektiivsed uuringualad ja karjäärialad Saku liivamaardla) ja lubjakivi (Väo, Harku). lähtuvalt riigi huvist ning koostöös KOV Uute kaevanduste kasutuselevõtmine või arvestades majanduslikke, kultuurilisi, olemasolevate kaevanduste laiendamine seab sotsiaalseid ning looduskeskkonnale ohtu Tallinna põhjavee kvaliteedi ja avalduvaid mõjusid. hädaolukorra reservvaru säilimise ning rohealad koos kaitsealuste liikidega, samuti suurendab Rõhutame, et teemaplaneeringu puhul on see veelgi keskkonnahäiringuid kohalikele tegemist tavapärase planeeringu menetlusega. elanikele ja ettevõtetele (eelkõige müra, tolm). Planeeringumenetlus viiakse läbi arvestades Arvesse võttes tiheasutusalal toimuva kõiki seaduseid. Rõhutame, et tegemist on kaevandamise majanduslikku, kultuurilist, planeeringu algatamisega, millega ei teki sotsiaalset ja looduskeskkonnale avaldavat kohustusi ega piiranguid, sh ei saa see olla mõju, ei ole Tallinna linna territooriumil ala, vastuolus PS § 154 toodud kohaliku kus kaevandamisega ei kaasneks olulist omavalitsuse autonoomia põhimõttega. negatiivset keskkonnamõju. 2. Tallinna linna hinnangul on kõnesoleva planeeringu eesmärk vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega. 4. Harku Vallavalitsus 1. Korralduse seletuskirja eelnõu sisu käsitlevas 1. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja 15.11.2021 kiri nr 12-3/6674-1 punktis on toodud, milliseid teemasid võetakse KSH koostamisel ja selle asjakohaste mõjude ennekõike arvesse teemaplaneeringu hindamisel võetakse arvesse erinevaid koostamisel ja selle mõjude hindamisel, asjaolusid, sealhulgas ruumiliste väärtuste arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. võrgustikke, mille hulka kuuluvad ka roheline Välja on toodud 17 olulist teemat, mh nii võrgustik, väärtuslikud maastikud jne. ruumiliste väärtuste võrgustikud, võimalikult Seejuures on teemaplaneeringu fookus paljude ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid, maavarade ruumilise kasutuse suunamisel. kultuurilised mõjud, olemasolevate maanteede Teemaplaneeringus arvestatakse erinevatest ja raudteede võrk, väärtuslik maastik, kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning väärtuslikud põllumajandusmaad. planeeringulahendus töötatakse välja neile Kahetsusväärsel kombel on aga oluliste vastavalt. Täname Teid tähelepanu juhtimast. teemade loetelust välja jäänud rohevõrgustik. Selguse huvides täpsustame seletuskirja. Palume seletuskirja lisada ka rohevõrgustiku 2. Harku vallale on eelnõu materjalid esitatud. teema. Täiendame eelnõu seletuskirja ning lisame 2. Seletuskirja punktis 9 on välja toodud, kellele ekslikult välja jäänud Harku Vallavalitsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja eelnõu koostamisel koostöötegijate ja tutvumiseks. Välja on toodud kõik Harjumaa kaasatavate loetellu. omavalitsused, välja arvatud Harku vald. 5. Saue Vallavalitsus 1. Võttes arvesse Rail Balticu varustuskindluse 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on 15.11.2021 kiri nr 5-5/7468 uuringut, selle väljaehitamiseks vajaminevat plaanis algatada aasta hiljem. maavarade hulka ja kohapõhisust, teeme Keskkonnaministeerium on Vabariigi ettepaneku nimetatud planeeringus arvestada Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu piiriüleseid, kuid piisavas läheduses olevaid maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse kohta. olemasolevaid ja planeeritavaid kaevandusi. Hetkel ei ole teada, millisel istungil hakatakse Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et seda arutama. Pärast Harju teemaplaneeringusse kaasataks ka Raplamaa. maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ongi 2. Lisaks sellele edastame Teile Harjumaa järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu Omavalitsuste Liidu 17.05.2021 kirja nr 3-2/2- maakondade ühine teemaplaneering, seejärel 1, milles on välja toodud ettepanekud maapõue Järva maakonna teemaplaneering. Eesmärk on kasutamise regulatsiooni täiendamiseks koostada teemaplaneeringud kõikide maakonnade osas, kus on näha vajadust maavarade uurimist, kaevandamist ja kasutamist ruumiliselt planeerida. Juhime tähelepanu, et maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on suunata maavarade kasutamist strateegiliselt ja pikaajaliselt. KeMi hinnangul tuleb kaevandamise teemat planeerida väga pikas perspektiivis (50+ aastat). 2. Harjumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekud oleme kätte saanud. Harjumaa Omavalitsuste Liidu kaasame planeeringu koostamisse juba lähteülesande koostamisel. 6. Tiina Georg 16.11.2021 e-kiri, 1. Loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) art 6 1. ja 2. Natura varialade nimekiri koostati Eili Kukumägi 16.11.2021 e- lg 3 vastavat asjakohast hindamist (Natura valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem kiri, hindamine) tuleks laiendada ka Natura varialade kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad, Tiia Välk 17.11.2021 e-kiri, loetelusse kantud maaüksustele. Eelnõu mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000 MTÜ Rebala Kultuuriruum kohaselt tuleb algatada KSH, mis on õige. võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos 17.11.2021 e-kiri, 2. Natura varialade osas kohaldada samasuguseid Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja Valter Hännikäinen 21.11.2021 põhimõtteid, kui Natura 2000 alade puhul. suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on e-kiri KeHJS § 45 analoogia alusel kohaldamisel liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on Natura varialade asjus tuleks veenduda, et Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei maavara kaevandamine ei avaldaks ebasoodsat pea me vajalikuks varinimekirja alade osas mõju Natura varialade nimekirjas nimetatud Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on maaüksuse loodusväärtustele, mille tõttu on võimalik hinnata planeeringuga kavandatava konkreetne maaüksus varinimekirja kantud. tegevuse mõju nendel aladel olevatele Geoloogiliste uuringute KMH eeluuringutes, loodusväärtustele KSH muudes peatükkides. kaevanduste KMH-des, teemaplaneeringu 3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu KSH-s tuleb kajastada Natura varialadena teemaplaneeringu ja KSH koostamisel ja selle Euroopa Liidu direktiividele vastavate asjakohaste mõjude hindamisel võetakse kaitsekategooria elupaikade ja arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas sihtkaitsevööndite paiknemist kaevandusalade ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka läheduses, nende liikide võimalikku häirimist kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud või hävinemist. maastikud, puhkevõimalused jms. Seejuures 3. Maavarade kaevandamist vaadelda koosmõjus teemaplaneeringu fookus on maavarade rohealade ja -koridoride, väärtuslike maastike ruumilise kasutuse suunamisel. ning puhkevõimalustega. 4. Selgitame, et teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on määrata perspektiivsed 4. Teemaplaneeringu algatamine näib esmapilgul karjäärialad lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kiiduväärne: maavara kaevandamine on üldiselt KOV arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sellise keskkonnamõjuga ja potentsiaalse sotsiaalseid ning looduskeskkonnale keskkonnakahjuga tegevus, et iga karjääri avalduvaid mõjusid. Näeme, et rajamine peaks olema väga põhjendatud ja teemaplaneering on oluline Harju maakonna vajalik, mitte sõltuma ainult arendaja maavarade ruumilist kasutust suunav ainuhuvist, sh sellest, kus arendajal parasjagu dokument. Kindlasti pole teemaplaneeringu kaevandada oleks mugav ja kasumlik. eesmärk kohalike omavalitsuste Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade enesekorraldusõiguse piiramine – planeeringut teemaplaneering on probleemne seetõttu, et koostatakse koostöös omavalitsustega. Samuti selle peamine eesmärk paistab olevat kohalike pole eesmärgiks üldsuse takistamine omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõiguse keskkonnaasjades osalemast – planeeringu piiramine, üldsuse takistamine koostamisel on plaanis kaasamisele pöörata keskkonnaasjades osalemast vastuolus ning erilist tähelepanu. Samuti ei soovita inimeste ja inimeste ja keskkonna suhtes probleemse keskkonna suhtes probleemse keskkonnamõjuga kaevanduste läbisurumine. keskkonnamõjuga kaevandusi/karjääre läbi Praegust tekkinud karjääride rajamise ja suruda – planeeringu koostamisel viiakse läbi praktiliselt piirideta ja kontrollimatu keskkonnamõju strateegiline hindamine ning kaevandamistegevuse kaost teemaplaneering hinnatakse asjakohaseid sotsiaalseid, suure tõenäosusega ei lahenda, vaid süvendab majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. veelgi. 5. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu 5. Praegune karjääride avamise olukord on elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega, ühiskondlikult aktsepteerimatu, sest KOVidel ja mis ei hõlma endas kinnisvara võõrandamise piirkonna elanikele ei jää märkamata, kui nende ega sundvõõrandamisega seotud küsimusi. osalemist keskkonnaasjades ja õiguste (sh Maakonnaplaneeringuga ei saa, erinevalt üld-, inimõiguste) kaitsmist hakatakse senisest veelgi detail- ja eriplaneeringutest, seada enam takistama ja piirama. kinnisomandile kitsendusi, seega selle alusel Tuginedes eeltoodule ja lisades, et kuna pole võimalik maid võõrandada, sh tohututes kogustes maavarasid neelavate sundvõõrandada (vt ka KAHOS § 5). Seega projektide teostumine muutub järjest pole maakonnaplaneering ja selle mõjude ebatõenäolisemaks, tuleks praegu ära hoida hindamine õige instrument analüüsimaks määramatut keskkonnakahju, sh kahju avalikes huvides maade võõrandamise ehk loodusdirektiivi ja linnudirektiivi KAHOS-e rakendamisega seotud küsimusi. kaitseväärtustele, leevendades juba pandeemia Juhul, kui maakonnaplaneeringule järgnevate mõõtmed võtnud kaevandamisprobleemi, tegevuste elluviimiseks on maade loobudes Rail Baltica projekti elluviimisest ja võõrandamine siiski vajalik, lähtutakse kõigist vaadata kriitilise pilguga üle neljarealiste KAHOS-s toodud nõuetest, sh § 2 lõikes 1 mootorsõidukiteede projekt. sätestatud nõudest, mille kohaselt tuleb Konkreetne teemaplaneering, tekitab ilmselgelt kinnisasi avalikes huvides omandada õiglase ja probleeme juurde, mitte ei lahenda neid, kui kohese hüvitise eest. teemaplaneeringu tegelik eesmärk (ja ka PlanS 6. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu § 55 lg-st nähtuv eesmärk, kuna elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega. maakonnaplaneeringu näol on tegemist Seega KSH-s ehitusmaavarade praeguse maavarade teemaplaneeringuga) on kaevandusi kasutamise analüüsimine ei kuulu selle väiksema vaevaga üldsuse keskkonnaasjades planeeringu ja mõjude hindamise osalmist takistades läbi suruda hoolimata pädevusvaldkonda. Antud küsimuse KOVide ja piirkondade elanike püüdlustest oma lahendamine oleks sobilik hoopis mõnes elukeskkonna alles jätmisel. maapõuepoliitikat kujundavas arengukavas (nt Selles valguses palun KSH-s analüüsida ka kui vaadatakse üle „Maapõuepoliitika avalikes huvides maade võõrandamise ehk põhialused aastani 2050“) ja selle KSHs. KAHOS seadust, kuidas siis peaksid inimesed Juhime tähelepanu, et teemaplaneering peab oma sajandite pikkusest külast ja oma kodust olema kooskõlas kõikide seadustega, sh säästva ära minema kui kaevandajal on vaja arengu seadusega. Märgime, et kaevandada. Kes ja kuidas siis kahju tegelikult loodusressursside uurimist ja kasutamist (ja õiglaselt) korvab? käsitleb ka säästva arengu seadus. 6. Palun läbiviidavas KSH-s analüüsida 7. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu ehitusmaavarade praegust kasutamist riigi elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega. tasandil: Kas antud tegevuses on arvestatud Riigimaanteede taristute süvendisse viimise säästva arengu seadust? hindamine ei kuulu selle planeeringu ja mõjude 7. Palun käesolevas KSH-s põhjendada, miks ei hindamise pädevusvaldkonda. Tegemist on ole siiamaani alustatud olemasolevate transpordi või ehitamisega seotud riigimaanteede taristute süvendisse viimist, kus temaatikatega, mitte maavarade uurimise või ee võimalik on? Miks on vaja maavarasid kaevandamisega. koormata väärtusliku ehitusmaaavara lubjakivi 8. Oleme seisukohal, et teemaplaneering on peale, mis on väidetavalt kohe kohe otsas? vajalik Harju maakonna maavarade ruumilise 8. PlanS § 59 lg 1 kohaselt võib kasutuse suunamiseks. Sellest tulenevalt maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja jätkame teemaplaneeringu koostamise maakonnaplaneeringu koostamise ja ettevalmistavate tegevustega. keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. PlanS § 59 lg 1 kohaldamisel on niisiis kaks alternatiivset alust. Käesolevas seisukohas on lühidalt välja toodud asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Samuti ei tohiks planeeringu eesmärk olla karjääride läbisurumine (isegi kui see eesmärk on rüütatud kaunimasse sõnastusse) ning kui seda eesmärki ei ole, siis ei ole ka senisel otstarbel vaja maavarade teemaplaneeringut. Seega on täidetud mõlemad alternatiivsed PlanS § 59 lg 1 kohaldamise eeldused. Eelnevast tulenevalt palun Rahandusministeeriumil PlanS § 59 lg 1 alusel Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lõpetada. 7. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Viited KeHJS § 33 punktidele on korrigeeritud. 11.11.2021 kiri nr 1-5/21/5387- Valitsuse korralduse eelnõu „Harju Õige on: 2 „/…/ KeHJS § 33 lõike 1 punktidele 2 ja 4“. maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Juhime tähelepanu, et korralduse eelnõus viidatakse alusena ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 4, kuid seletuskirja punktis 3 (korralduse eelnõu punkt 1) KeHJS § 33 lõike 1 punktile 2. 8. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Oleme toonud täpsemad selgitused kohalike 16.11.2021 kir nr 5-1/313-3 Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju omavalitsuste vastavate arvamuste juures. maakonnaplaneeringu maavarade Kinnitame, et Harju maakonna kohalikud teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise omavalitsused kaasatakse planeeringu koostamise hindamise algatamine“ eelnõu üksnes tingimusel, protsessi kogu menetluse vältel. kui arvestatakse Harju maakonna kohalike omavalitsuste poolt eelnõule esitatud ettepanekutega (meile laekunud ettepanekud on lisatud kirjale). 9. Majandus- ja Kooskõlastab märkusteta. - Kommunikatsioonimisisteerium 16.11.2021 e-kiri Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ kohta esitatud seisukohad ja arvamused Seisukoha/arvamuse esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus 1. Lääne-Harju Vallavalitsus Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärke Märkused teadmiseks võetud. Täiendavalt 08.11.2021 kiri nr 6-2/2798-1 on kvaliteetse tulemuse saavutamiseks eelnõu selgitame, et maakonnaplaneeringu seletuskirjas toodud rahalised vahendid, eriti teemaplaneeringu lõplik maksumus täpsustub uuringute osas, alahinnatud. Algatamisel tuleks planeerimisprotsessi käigus (pärast lähteülesande arvestada ka võimalike täiendavate uuringute koostamist ning riigihanke läbi viimist). vajadusega. Kuna huvitatud osapooli, kelle õiguseid või huve planeering puudutab on mitmeid, Nõustume, et kaasamisele tuleb tähelepanu tuleb meie hinnangul eraldi tähelepanu pöörata ka pöörata. Teeme seda läbivalt planeeringu kaasamisele. Kaasamise keerukust koostamise vältel, sh planeeringu algfaasis maapõueressursside kasutamise korraldamisel koostatakse planeeringu kaasamiskava, kus näitab ka senine keskkonnalubade menetlemise pannakse paika, keda, mis vormis ja millistes praktika kohalikes omavalitsustes. planeerimise faasides kaasatakse. Kaasamiskava võib ka täiendada kogu planeerimisprotsessi jooksul. 2. Jõelähtme Vallavalitsus 1. Planeeringu koostamine üksnes Harju 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on 11.11.2021 kiri nr 7-2/5065-2 maakonna teemaplaneeringuna ei ole õige ega plaanis algatada aasta hiljem. tulemuslik. Võttes arvesse Harju maakonna Keskkonnaministeerium on Vabariigi territooriumi kuju ja piire ning Tallinna linna Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu paiknemist Harju maakonnas, on igal juhul maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse kohta. asjassepuutuvad ka Rapla maakonnas Hetkel ei ole teada, millisel istungil hakatakse paikenvad (ehitus)maavarade varud. Kuid ka seda arutama. Pärast Harju planeeringuga üksnes Harju maakonna ja Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut (TP) maakonna hõlmamine ei ole õige. Oleme ongi järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu seisukohal, et maavarade kasutamist käsitlev maakondade ühine teemaplaneering, seejärel planeering peaks hõlmama kas kogu riiki või Järva maakonna TP. Eesmärk on koostada vähemalt Harju, Lääne, Rapla, Järva, Lääne- teemaplaneeringud kõikide maakonnade osas, Viru ja Ida-Viru maakondasid. kus on näha vajadust maavarade uurimist, 2. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kaevandamist ja kasutamist ruumiliselt formaat ei ole õige. Planeering tuleks koostada planeerida. riigi eriplaneeringuna, määratledes kõigepealt 2. Maakonnaplaneeringuid koostatakse riiklike ja kindlaks võimalikud potentsiaalsed kohalike omavalitsuste (KOV) üleste huvide kaevandusalad asukoha eelvaliku staadiumis ja ruumiliseks suunamiseks. Seejuures on need seejärel juba konkreetsete asukohtadena. huvid strateegilised ja pikaajalised. 3. Maavarasid käsitlev planeering peaks Keskkonnaministeeriumi (KeM) hinnangul samaaegselt reguleerima ka rohealade ja - tuleb kaevandamise teemat planeerida väga koridoride, väärtuslike maastike ning pikas perspektiivis (50+ aastat). Riigi puhkevõimalustega seonduvat, määratledes eriplaneeringuga on ka võimalik maavarade kindlaks territooriumid, mille osas kaevandamist suunata, aga see planeeringu kaevandamislubasid kindlasti ei väljastata ja vorm on sobilik konkreetse territooriumid, mille osas on kaevanduse/karjääri, mida soovitakse lähiajal kaevandamislubade väljastamine võimalik vaid kasutusele võtta (eriplaneering kaotab oluliste piirangutega (näiteks kaevandamisloa kehtivuse, kui seda ei asuta 5 aasta jooksul ellu lühike ajaline kehtivus ja/või kohustus viima) kavandamiseks. Praegu aga on plaan korrastada kaevandamisala maastikuks, nagu kaardistada Harjumaal kõik potentsiaalsed see oli enne kaevandamisega alustamist ja/või maavarade uurimise ja kaevandamise keeld kasutada kaevandamisala korrastamisel võimalused. Antud kontekstis on õigem karjääri täitmisel ehitusjäätmetest toodetud kasutada maakonna teemaplaneeringu täitematerjale). instrumenti. Maakonnaplaneeringut eristab nö 4. KSH Natura-hindamist tuleks laiendada ka üksikotsustest see, et selle planeeringu puhul Natura varinimekirja kantud alade suhtes. vaadatakse mõjusid laiemalt. Lisaks pannakse teemaplaneeringus rõhku ka sellele, millised saavad olema kaevandamiseks määratud maa- alad peale kaevandustegevuse lõppu ehk millised on KOVide ettepanekud kaevandatud alade korrastamiseks. Põhimõtted kaevandatud alade korrastamiseks on võimalik kokku leppida üldisemal tasandil TPs. Iga konkreetse kaevandatud ala korrastamine otsustatakse vastavalt maapõueseaduses toodule. 3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamisel ning selle asjakohaste mõjude hindamisel võetakse arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud jms. Seejuures on teemaplaneeringu fookus maavarade ruumilise kasutuse suunamisel. Teemaplaneeringus arvestatakse muuhulgas erinevatest kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning planeeringulahendus töötatakse välja neile vastavalt. 4. Natura varialade nimekiri koostati valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad, mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000 võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei pea me vajalikuks varinimekirja alade osas Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on võimalik hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse mõju nendel aladel olevatele loodusväärtustele KSH muudes peatükkides. 3. Tallinna Linnavalitsus 1. Tallinna linn ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse 1. Seisukoht on teadmiseks võetud. KSH mõjude 12.11.2021 kiri nr 6-2/1836-2 korralduse eelnõu „Harju maakonna maavarade hindamisel hinnatakse, arvestades planeeringu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu strateegilist iseloomu ja täpsusastet, teie poolt algatamist“, kuna ei toeta täiendavate toodud mõjusid. kaevandamismahtude planeerimist Tallinna 2. Selgitame, et maakonnaplaneeringu linna territooriumile. teemaplaneeringu instrument on valitud riiklike Tallinna linnas tekitab kaevandamine ja KOVide üleste huvide ruumiliseks linnaelanike tervist kahjustavat tolmu, müra ja suunamiseks. Seejuures on need huvid vibratsiooni ning suurendab liikluskoormust. strateegilised ja pikaajalised. Planeeringu Suuremaid keskkonnaprobleeme on tekitanud peamiseks eesmärgiks on määrata just ehitusmaavarade - liiva-kruusa (Tallinn- perspektiivsed uuringualad ja karjäärialad Saku liivamaardla) ja lubjakivi (Väo, Harku). lähtuvalt riigi huvist ning koostöös KOV Uute kaevanduste kasutuselevõtmine või arvestades majanduslikke, kultuurilisi, olemasolevate kaevanduste laiendamine seab sotsiaalseid ning looduskeskkonnale ohtu Tallinna põhjavee kvaliteedi ja avalduvaid mõjusid. hädaolukorra reservvaru säilimise ning rohealad koos kaitsealuste liikidega, samuti suurendab Rõhutame, et teemaplaneeringu puhul on see veelgi keskkonnahäiringuid kohalikele tegemist tavapärase planeeringu menetlusega. elanikele ja ettevõtetele (eelkõige müra, tolm). Planeeringumenetlus viiakse läbi arvestades Arvesse võttes tiheasutusalal toimuva kõiki seaduseid. Rõhutame, et tegemist on kaevandamise majanduslikku, kultuurilist, planeeringu algatamisega, millega ei teki sotsiaalset ja looduskeskkonnale avaldavat kohustusi ega piiranguid, sh ei saa see olla mõju, ei ole Tallinna linna territooriumil ala, vastuolus PS § 154 toodud kohaliku kus kaevandamisega ei kaasneks olulist omavalitsuse autonoomia põhimõttega. negatiivset keskkonnamõju. 2. Tallinna linna hinnangul on kõnesoleva planeeringu eesmärk vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 154 tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega. 4. Harku Vallavalitsus 1. Korralduse seletuskirja eelnõu sisu käsitlevas 1. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja 15.11.2021 kiri nr 12-3/6674-1 punktis on toodud, milliseid teemasid võetakse KSH koostamisel ja selle asjakohaste mõjude ennekõike arvesse teemaplaneeringu hindamisel võetakse arvesse erinevaid koostamisel ja selle mõjude hindamisel, asjaolusid, sealhulgas ruumiliste väärtuste arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet. võrgustikke, mille hulka kuuluvad ka roheline Välja on toodud 17 olulist teemat, mh nii võrgustik, väärtuslikud maastikud jne. ruumiliste väärtuste võrgustikud, võimalikult Seejuures on teemaplaneeringu fookus paljude ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid, maavarade ruumilise kasutuse suunamisel. kultuurilised mõjud, olemasolevate maanteede Teemaplaneeringus arvestatakse erinevatest ja raudteede võrk, väärtuslik maastik, kriteeriumitest tulenevaid tingimusi ning väärtuslikud põllumajandusmaad. planeeringulahendus töötatakse välja neile Kahetsusväärsel kombel on aga oluliste vastavalt. Täname Teid tähelepanu juhtimast. teemade loetelust välja jäänud rohevõrgustik. Selguse huvides täpsustame seletuskirja. Palume seletuskirja lisada ka rohevõrgustiku 2. Harku vallale on eelnõu materjalid esitatud. teema. Täiendame eelnõu seletuskirja ning lisame 2. Seletuskirja punktis 9 on välja toodud, kellele ekslikult välja jäänud Harku Vallavalitsuse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja eelnõu koostamisel koostöötegijate ja tutvumiseks. Välja on toodud kõik Harjumaa kaasatavate loetellu. omavalitsused, välja arvatud Harku vald. 5. Saue Vallavalitsus 1. Võttes arvesse Rail Balticu varustuskindluse 1. Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneering on 15.11.2021 kiri nr 5-5/7468 uuringut, selle väljaehitamiseks vajaminevat plaanis algatada aasta hiljem. maavarade hulka ja kohapõhisust, teeme Keskkonnaministeerium on Vabariigi ettepaneku nimetatud planeeringus arvestada Valitsusele esitanud analüüsi Rapla ja Pärnu piiriüleseid, kuid piisavas läheduses olevaid maakonna teemaplaneeringu vajalikkuse kohta. olemasolevaid ja planeeritavaid kaevandusi. Hetkel ei ole teada, millisel istungil hakatakse Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et seda arutama. Pärast Harju teemaplaneeringusse kaasataks ka Raplamaa. maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut ongi 2. Lisaks sellele edastame Teile Harjumaa järgmisena plaanis algatada Rapla ja Pärnu Omavalitsuste Liidu 17.05.2021 kirja nr 3-2/2- maakondade ühine teemaplaneering, seejärel 1, milles on välja toodud ettepanekud maapõue Järva maakonna teemaplaneering. Eesmärk on kasutamise regulatsiooni täiendamiseks koostada teemaplaneeringud kõikide maakonnade osas, kus on näha vajadust maavarade uurimist, kaevandamist ja kasutamist ruumiliselt planeerida. Juhime tähelepanu, et maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on suunata maavarade kasutamist strateegiliselt ja pikaajaliselt. KeMi hinnangul tuleb kaevandamise teemat planeerida väga pikas perspektiivis (50+ aastat). 2. Harjumaa Omavalitsuste Liidu ettepanekud oleme kätte saanud. Harjumaa Omavalitsuste Liidu kaasame planeeringu koostamisse juba lähteülesande koostamisel. 6. Tiina Georg 16.11.2021 e-kiri, 1. Loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) art 6 1. ja 2. Natura varialade nimekiri koostati Eili Kukumägi 16.11.2021 e- lg 3 vastavat asjakohast hindamist (Natura valitsusväliste organisatsioonide poolt rohkem kiri, hindamine) tuleks laiendada ka Natura varialade kui 15 aastat tagasi ja sinna olid kantud alad, Tiia Välk 17.11.2021 e-kiri, loetelusse kantud maaüksustele. Eelnõu mis peaksid samuti kuuluma Natura 2000 MTÜ Rebala Kultuuriruum kohaselt tuleb algatada KSH, mis on õige. võrgustikku. Keskkonnaministeerium on koos 17.11.2021 e-kiri, 2. Natura varialade osas kohaldada samasuguseid Keskkonnaametiga neid alasid analüüsinud ja Valter Hännikäinen 21.11.2021 põhimõtteid, kui Natura 2000 alade puhul. suur osa neist ehk väärtuslikumad alad on e-kiri KeHJS § 45 analoogia alusel kohaldamisel liidetud Natura 2000 võrgustikku. Tänaseks on Natura varialade asjus tuleks veenduda, et Natura 2000 alade valik lõppenud. Seetõttu ei maavara kaevandamine ei avaldaks ebasoodsat pea me vajalikuks varinimekirja alade osas mõju Natura varialade nimekirjas nimetatud Natura hindamise läbiviimist. Küll aga on maaüksuse loodusväärtustele, mille tõttu on võimalik hinnata planeeringuga kavandatava konkreetne maaüksus varinimekirja kantud. tegevuse mõju nendel aladel olevatele Geoloogiliste uuringute KMH eeluuringutes, loodusväärtustele KSH muudes peatükkides. kaevanduste KMH-des, teemaplaneeringu 3. Selgitame, et maakonnaplaneeringu KSH-s tuleb kajastada Natura varialadena teemaplaneeringu ja KSH koostamisel ja selle Euroopa Liidu direktiividele vastavate asjakohaste mõjude hindamisel võetakse kaitsekategooria elupaikade ja arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas sihtkaitsevööndite paiknemist kaevandusalade ruumiliste väärtuste võrgustikke, mille hulka läheduses, nende liikide võimalikku häirimist kuuluvad ka roheline võrgustik, väärtuslikud või hävinemist. maastikud, puhkevõimalused jms. Seejuures 3. Maavarade kaevandamist vaadelda koosmõjus teemaplaneeringu fookus on maavarade rohealade ja -koridoride, väärtuslike maastike ruumilise kasutuse suunamisel. ning puhkevõimalustega. 4. Selgitame, et teemaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on määrata perspektiivsed 4. Teemaplaneeringu algatamine näib esmapilgul karjäärialad lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kiiduväärne: maavara kaevandamine on üldiselt KOV arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sellise keskkonnamõjuga ja potentsiaalse sotsiaalseid ning looduskeskkonnale keskkonnakahjuga tegevus, et iga karjääri avalduvaid mõjusid. Näeme, et rajamine peaks olema väga põhjendatud ja teemaplaneering on oluline Harju maakonna vajalik, mitte sõltuma ainult arendaja maavarade ruumilist kasutust suunav ainuhuvist, sh sellest, kus arendajal parasjagu dokument. Kindlasti pole teemaplaneeringu kaevandada oleks mugav ja kasumlik. eesmärk kohalike omavalitsuste Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade enesekorraldusõiguse piiramine – planeeringut teemaplaneering on probleemne seetõttu, et koostatakse koostöös omavalitsustega. Samuti selle peamine eesmärk paistab olevat kohalike pole eesmärgiks üldsuse takistamine omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõiguse keskkonnaasjades osalemast – planeeringu piiramine, üldsuse takistamine koostamisel on plaanis kaasamisele pöörata keskkonnaasjades osalemast vastuolus ning erilist tähelepanu. Samuti ei soovita inimeste ja inimeste ja keskkonna suhtes probleemse keskkonna suhtes probleemse keskkonnamõjuga kaevanduste läbisurumine. keskkonnamõjuga kaevandusi/karjääre läbi Praegust tekkinud karjääride rajamise ja suruda – planeeringu koostamisel viiakse läbi praktiliselt piirideta ja kontrollimatu keskkonnamõju strateegiline hindamine ning kaevandamistegevuse kaost teemaplaneering hinnatakse asjakohaseid sotsiaalseid, suure tõenäosusega ei lahenda, vaid süvendab majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. veelgi. 5. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu 5. Praegune karjääride avamise olukord on elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega, ühiskondlikult aktsepteerimatu, sest KOVidel ja mis ei hõlma endas kinnisvara võõrandamise piirkonna elanikele ei jää märkamata, kui nende ega sundvõõrandamisega seotud küsimusi. osalemist keskkonnaasjades ja õiguste (sh Maakonnaplaneeringuga ei saa, erinevalt üld-, inimõiguste) kaitsmist hakatakse senisest veelgi detail- ja eriplaneeringutest, seada enam takistama ja piirama. kinnisomandile kitsendusi, seega selle alusel Tuginedes eeltoodule ja lisades, et kuna pole võimalik maid võõrandada, sh tohututes kogustes maavarasid neelavate sundvõõrandada (vt ka KAHOS § 5). Seega projektide teostumine muutub järjest pole maakonnaplaneering ja selle mõjude ebatõenäolisemaks, tuleks praegu ära hoida hindamine õige instrument analüüsimaks määramatut keskkonnakahju, sh kahju avalikes huvides maade võõrandamise ehk loodusdirektiivi ja linnudirektiivi KAHOS-e rakendamisega seotud küsimusi. kaitseväärtustele, leevendades juba pandeemia Juhul, kui maakonnaplaneeringule järgnevate mõõtmed võtnud kaevandamisprobleemi, tegevuste elluviimiseks on maade loobudes Rail Baltica projekti elluviimisest ja võõrandamine siiski vajalik, lähtutakse kõigist vaadata kriitilise pilguga üle neljarealiste KAHOS-s toodud nõuetest, sh § 2 lõikes 1 mootorsõidukiteede projekt. sätestatud nõudest, mille kohaselt tuleb Konkreetne teemaplaneering, tekitab ilmselgelt kinnisasi avalikes huvides omandada õiglase ja probleeme juurde, mitte ei lahenda neid, kui kohese hüvitise eest. teemaplaneeringu tegelik eesmärk (ja ka PlanS 6. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu § 55 lg-st nähtuv eesmärk, kuna elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega. maakonnaplaneeringu näol on tegemist Seega KSH-s ehitusmaavarade praeguse maavarade teemaplaneeringuga) on kaevandusi kasutamise analüüsimine ei kuulu selle väiksema vaevaga üldsuse keskkonnaasjades planeeringu ja mõjude hindamise osalmist takistades läbi suruda hoolimata pädevusvaldkonda. Antud küsimuse KOVide ja piirkondade elanike püüdlustest oma lahendamine oleks sobilik hoopis mõnes elukeskkonna alles jätmisel. maapõuepoliitikat kujundavas arengukavas (nt Selles valguses palun KSH-s analüüsida ka kui vaadatakse üle „Maapõuepoliitika avalikes huvides maade võõrandamise ehk põhialused aastani 2050“) ja selle KSHs. KAHOS seadust, kuidas siis peaksid inimesed Juhime tähelepanu, et teemaplaneering peab oma sajandite pikkusest külast ja oma kodust olema kooskõlas kõikide seadustega, sh säästva ära minema kui kaevandajal on vaja arengu seadusega. Märgime, et kaevandada. Kes ja kuidas siis kahju tegelikult loodusressursside uurimist ja kasutamist (ja õiglaselt) korvab? käsitleb ka säästva arengu seadus. 6. Palun läbiviidavas KSH-s analüüsida 7. Selgitame, et KSH tegeleb ainult planeeringu ehitusmaavarade praegust kasutamist riigi elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega. tasandil: Kas antud tegevuses on arvestatud Riigimaanteede taristute süvendisse viimise säästva arengu seadust? hindamine ei kuulu selle planeeringu ja mõjude 7. Palun käesolevas KSH-s põhjendada, miks ei hindamise pädevusvaldkonda. Tegemist on ole siiamaani alustatud olemasolevate transpordi või ehitamisega seotud riigimaanteede taristute süvendisse viimist, kus temaatikatega, mitte maavarade uurimise või ee võimalik on? Miks on vaja maavarasid kaevandamisega. koormata väärtusliku ehitusmaaavara lubjakivi 8. Oleme seisukohal, et teemaplaneering on peale, mis on väidetavalt kohe kohe otsas? vajalik Harju maakonna maavarade ruumilise 8. PlanS § 59 lg 1 kohaselt võib kasutuse suunamiseks. Sellest tulenevalt maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja jätkame teemaplaneeringu koostamise maakonnaplaneeringu koostamise ja ettevalmistavate tegevustega. keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. PlanS § 59 lg 1 kohaldamisel on niisiis kaks alternatiivset alust. Käesolevas seisukohas on lühidalt välja toodud asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Samuti ei tohiks planeeringu eesmärk olla karjääride läbisurumine (isegi kui see eesmärk on rüütatud kaunimasse sõnastusse) ning kui seda eesmärki ei ole, siis ei ole ka senisel otstarbel vaja maavarade teemaplaneeringut. Seega on täidetud mõlemad alternatiivsed PlanS § 59 lg 1 kohaldamise eeldused. Eelnevast tulenevalt palun Rahandusministeeriumil PlanS § 59 lg 1 alusel Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine lõpetada. 7. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Viited KeHJS § 33 punktidele on korrigeeritud. 11.11.2021 kiri nr 1-5/21/5387- Valitsuse korralduse eelnõu „Harju Õige on: 2 „/…/ KeHJS § 33 lõike 1 punktidele 2 ja 4“. maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Juhime tähelepanu, et korralduse eelnõus viidatakse alusena ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 punktile 4, kuid seletuskirja punktis 3 (korralduse eelnõu punkt 1) KeHJS § 33 lõike 1 punktile 2. 8. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Oleme toonud täpsemad selgitused kohalike 16.11.2021 kir nr 5-1/313-3 Vabariigi Valitsuse korralduse „Harju omavalitsuste vastavate arvamuste juures. maakonnaplaneeringu maavarade Kinnitame, et Harju maakonna kohalikud teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise omavalitsused kaasatakse planeeringu koostamise hindamise algatamine“ eelnõu üksnes tingimusel, protsessi kogu menetluse vältel. kui arvestatakse Harju maakonna kohalike omavalitsuste poolt eelnõule esitatud ettepanekutega (meile laekunud ettepanekud on lisatud kirjale). 9. Majandus- ja Kooskõlastab märkusteta. - Kommunikatsioonimisisteerium 16.11.2021 e-kiri Keskkonnaministeerium Meie 09.12.2021 nr 1.1-10.1/7643-38 [email protected] Vastused Vabariigi Valitsuse eelnõule esitatud arvamustele Austatud kooskõlastaja ja arvamuse andja Täname Teid kaasa mõtlemast Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teemal. Edastame Teile Rahandusministeeriumi vastusseisukohad ühtse koondtabelina, kus on toodud kõigi esitatud ettepanekute kokkuvõtted koos vastustega, et neid oleks võimalik käsitleda tervikuna. Teie poolt antud sisend koos Rahandusministeeriumi poolsete vastusseisukohtadega on lisatud ka Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirja lisasse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Vastusseisukohad esitatud seisukohtadele ja arvamustele Alan Rood 715 5805 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Tallinna Linnavalitsus Jõelähtme Vallavalitsus Lääne-Harju Vallavalitsus Harku Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Tiina Georg Katrin Vene Eili Kukumägi MTÜ Rebala Kultuuriruum Tiia Välk Valter Hännikäinen 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel