MÄÄRUS
14.12.2021 nr 77
Nõuded mitte-EASA õhusõiduki
hooldusorganisatsiooni ja jätkuva lennukõlblikkuse
organisatsiooni toimimisele
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 99 lõike 4, § 910 lõike 8 ja lõike 9 alusel.
§ 1. Määruse kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse mitte-EASA õhusõiduki:
1) jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu;
2) hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu;
3) hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamise kord ning nõuded
tööruumidele ja töövahenditele.
§ 2. Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate
teemade loetelu
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat peab sisaldama vähemalt järgmist
teavet:
1) organisatsiooni sertifikaadi alusel tehtavate tööde loetelu;
2) õhusõidukite hooldusprogrammide nimekiri;
3) organisatsiooni töötajate ametinimetused ja nimed, tööülesanded ja vastutus;
4) organisatsiooni töötajate pädevusnõuete ja jätkukoolituse nimekiri;
5) organisatsiooni skeem;
6) organisatsiooni sertifikaadil märgitud aadressidel asuvate tööruumide kirjeldus ja nende asukoha
plaan;
7) organisatsioonis toimunud muudatustest Transpordiameti teavitamise kord;
8) õhusõidukite hooldusprogrammide väljatöötamise, muutmise ja kinnitamise protseduuri
kirjeldus;
9) jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemi ja selle kasutamise ning kirjete säilitamise ja
edastamise kirjeldus;
10) organisatsiooni lennukõlblikkuseeskirjade täitmise kord;
11) hoolduse planeerimise kirjeldus;
12) töökäsu väljastamise kirjeldus;
13) modifikatsioonide tegemise kirjeldus;
14) lennuohutust mõjutavatest juhtumitest Transpordiametile, tüübikonstruktsiooni eest vastutajale
ja õhusõiduki omanikule teatamise kord;
15) lennueelse ülevaatuse tegemise kirjeldus;
16) õhusõiduki kaalumise kirjeldus;
1
17) kontroll-katselendude läbiviimise kirjeldus;
18) sisekontrollisüsteemi kirjeldus;
19) dokumendivormide näidised;
20) jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise lepingute nimekiri;
21) käsiraamatu muudatuste tegemise kord.
§ 3. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu
Hooldusorganisatsiooni käsiraamat peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) organisatsiooni sertifikaadi alusel tehtavate tööde loetelu;
2) tegevusvaldkonna juhtide ametinimetused ja nimed, tööülesanded ja vastutus;
3) organisatsiooni struktuuri kirjeldus;
4) organisatsiooni sertifikaadil märgitud aadressidel asuvate tööruumide kirjeldus ja nende
asukohtade plaan;
5) organisatsioonis toimunud muudatustest Transpordiameti teavitamise kord;
6) alltöövõtja vastavuse hindamise ja alltöövõtulepingu täitmise kontrolli kirjeldus;
7) varustajate hindamise protseduuri kirjeldus;
8) õhusõiduki komponentide ja materjalide vastuvõtu kontrolli kirjeldus;
9) õhusõiduki komponentide ja materjalide ladustamise, sildistamise ja kasutusse lubamise
protseduuri kirjeldus;
10) tööriistade ja seadmete vastuvõtmise protseduuri kirjeldus;
11) andmed tööriistade ja seadmete kalibreerimise kohta;
12) tööriistade ja seadmete kasutamise kirjeldus;
13) hoolduskoha puhtuse tagamise kord;
14) tehniliste normdokumentide kasutamine ja dokumentatsiooni ajakohastamise kirjeldus;
15) remondi kirjeldus;
16) kinnituse andmise kord, et hooldus vastab õhusõiduki hooldusprogrammile;
17) kinnituse andmise kord lennukõlblikkuseeskirjade täitmise kohta;
18) mittekohustuslike modifikatsioonide tegemise protseduur;
19) töökäsu väljastamise protseduur;
20) hooldusdokumentide nimekiri ning nende täitmise protseduur;
21) hoolduse käigus avastatud defektide kõrvaldamise protseduur;
22) hooldustõendi väljastamise protseduur;
23) hoolduse tellijale esitatavate dokumentide nimekiri;
24) lennuohutust mõjutavatest defektidest Transpordiametile, tüübikonstruktsiooni eest vastutajale
ja õhusõiduki omanikule teatamise kord;
25) hoolduse tellijale kasutuskõlbmatute komponentide väljastamise protseduur;
26) hooldusandmete ohje kirjeldus;
27) topeltkontrollitavad hooldusülesanded, kontrolli teostaja pädevusnõuded;
28) hooldusvigade avastamise ja parandamise protseduur;
29) vahetuse üleandmise kirjeldus;
30) hooldustööde planeerimise protseduur;
31) sisekontrollisüsteemi kirjeldus;
32) hooldustöötajate pädevusnõuetele vastavuse hindamise protseduur;
33) volitatud lennundustehnilise töötaja pädevusnõude ja jätkukoolituse kirjeldus;
34) volitatud lennundustehnilise töötajate nimekiri;
35) organisatsiooni volituse väljastamise kirjeldus ja volituse kehtivus;
36) eritöid tegevate töötajate kvalifikatsiooninõuded;
37) hooldustööde kirjete loetelu, täitmise juhendid ja näidised;
38) hooldustöötajate nimekiri ja volitused;
39) alltöövõtjate nimekiri;
40) käsiraamatus muudatuste tegemise kord.
§ 4. Hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate üle arvestuse pidamine
Hooldusorganisatsioon dokumenteerib lennundustehnilise töötaja kohta alljärgnevad andmed:
1) nimi ja sünniaeg;
2) läbitud asjakohased koolitused;
3) hooldustööde tegemise kogemus;
4) erialane kvalifikatsioon;
5) hooldustõendi väljaandmiseks antud volituse ulatus, volituse esmakordse väljaandmise kuupäev
ja volituse lõppemise kuupäev.
§ 5. Nõuded hooldusorganisatsiooni tööruumidele
(1) Hooldusorganisatsioon tagab, et plaanipärase hooldustöö tegemiseks on olemas tööruumid.
Tulenevalt hooldustöö iseloomust peab eritöökoda ja -ruum olema eraldatud tööruumidest,
tagamaks, et töökoha ja keskkonna saastumine on ebatõenäoline.
(2) Komponendi, seadme, tööriista ja materjali hoidmiseks peab olema sobilik hoiuruum.
Hoiuruumis tuleb kasutamiskõlbmatu komponent, materjal, seade ja tööriist hoida eraldi
kasutuskõlblikest viisil, mis välistab kasutuskõlbmatu komponendi, materjali, seadme või tööriista
eksliku kasutamise.
(3) Lõikes 2 nimetatud asjade hoidmistingimused peavad olema kooskõlas asja tootja poolt
ettenähtud hoiustamise tingimustega. Juurdepääs hoiuruumile on lubatud ainult
hooldusorganisatsiooni volitatud töötajale.
§ 6. Nõuded hooldusorganisatsiooni töövahenditele
(1) Hooldusorganisatsioonil peavad sertifikaadis kindlaksmääratud töö tegemiseks olema
õhusõiduki tootja käsiraamatus selleks ettenähtud materjalid, seadmed ja tööriistad.
(2) Hooldusorganisatsioon tagab, et:
1) õhusõiduki tehnilises normdokumentatsioonis määratletud materjal, seade ja tööriist on
hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud töö ulatuses olemas, töökorras ja valmis igapäevase
hooldustööde tegemiseks;
2) vajalik seade ja -tööriist suudetakse hankida ja kasutada õigeaegselt;
3) kalibreeritavad tööriistad ja seaded on kontrollitud, vastavalt nõuetele kalibreeritud ning andmed
kalibreerimise standardite kohta säilitatud;
4) saabuv materjal, seade ja tööriist kontrollitakse vastuvõtmisel ning need märgistatakse ja
ladustatakse hooldusorganisatsiooni käsiraamatus ettenähtud korrale;
5) tööriistade olemasolu kontrollitakse nimekirja järgi hooldustöö lõppedes, et hooldatud
õhusõidukisse ega selle komponenti ei jääks ühtki tööriista, seadet ega muud sinna mittekuuluvat
eset.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
09.12.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded mitte-EASA õhusõidukite
hooldusorganisatsiooni ja jätkuva lennukõlblikkuse organisatsiooni toimimisele“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse (edaspidi LennS)§ 99 lõike 4, § 910 lõike 8 ja lõike 9
alusel.
1.03.2015 jõustunud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega kehtestati
nõuded Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas loetletud
õhusõidukite (mitte-EASA õhusõidukite) jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisele ja nõuded
nimetatud õhusõidukite ning nende osade jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega
tegelevatele isikutele (lennundustehnilised töötajad) ja organisatsioonidele (jätkuvat
lennukõlblikust korraldavad organisatsioonid ja hooldusorganisatsioonid).
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 4 kohaselt ei
kohaldata II lisas nimetatud õhusõidukite suhtes sama artikli lõiget 1. See tähendab, et
nimetatud õhusõidukitele peab iga liikmesriik kehtestama siseriiklikud lennukõlblikkuse
nõuded. Euroopa lennundusalases terminoloogias nimetatakse selliseid õhusõidukeid mitte-
EASA õhusõidukiteks. Käesoleva määruse sätted kohalduvadki mitte-EASA õhusõidukitele,
millele ei kohaldata Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud lennukõlblikkuse nõudeid.
Euroopa Parlament ja Nõukogu võtsid 4. juulil 2018 vastu määruse (EL) nr 2018/1139, mis
käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu
Lennundusohutusamet. Nimetatud määrus jõustus 11.09.2018 ja see asendab sellest ajast
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse
valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv
2004/36/EÜ.
Vastavalt LennS § 99 lõike 1 punktile 1 ja § 910 lõike 1 punktile 1 peab jätkuvat
lennukõlblikust korraldaval organisatsioonil ja hooldusorganisatsioonil olema käsiraamat,
millest juhindutakse jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel ja hooldustööde tegemisel ning
mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi ja tegevus- või
töökorralduslikke regulatsioone ning milles kajastatakse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni või hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd.
Käsiraamatute eesmärk on kirjeldada ühes dokumendis kogu organisatsiooni tegevus,
sealhulgas see, kuidas konkreetne organisatsioon vastab õigusaktides sätestatud nõuetele.
Käsiraamat tagab, et organisatsioon rakendab lennukõlblikkusnõudeid süsteemselt.
Transpordiameti, kui järelevalve asutuse jaoks muudab käsiraamatute süsteem
lennuohutusalase järelevalve läbiviimise tõhusamaks.
Käesoleva määrusega kehtestatakse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja
hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade täpsem loetelu.
Nõuded mitte-EASA õhusõidukit hooldavale hooldusorganisatsioonile on sätestatud LennS §-
s 910. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ette nähtud nõuete täitmiseks
kehtestatakse käesoleva määrusega hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate
arvestuse pidamise kord ning nõuded tööruumidele ja töövahenditele.
Kuivõrd käesolev määrus on kehtestatud kolme erineva volitusnormi alusel, siis ei ole
määruse pealkirjas kasutatud volitusnormide täpseid sõnastusi ja selle asemel on määruse
pealkiri sõnastatud kokkuvõtlikult kõiki volitusnorme kajastavana. Volitusnormide ulatus on
avatud määruse kohaldamisalas.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna õigusnõunik Tairi Tonkson (tel: 625
6465, e-post
[email protected]) koostöös Transpordiameti õigusosakonna jurist
Anastasia Levin´iga (tel: 610 3560, e-post:
[email protected]),
lennundustehnika üksuse juhataja Ivo Tolga´ga (tel: 610 3576, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351,
e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 6 paragrahvist.
Eelnõu § 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse mitte-EASA
õhusõidukite:
1) jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate
teemade loetelu;
2) hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu;
3) hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamise kord ning
nõuded tööruumidele ja töövahenditele.
Määruse kohaldamisala on kooskõlas LennS § 99 lõike 4, § 910 lõikes 8 ja lõikes 9 esitatud
volitusnormide ulatusega.
Eelnõu §-d 2 ja 3 sätestavad käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu jätkuvat
lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile ning hooldusorganisatsioonile.
Käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu aluseks on võetud Komisjoni määruse (EL)
1321/2014 I lisa (osa M) punkt M.A704 ja EASA poolt vastuvõetud nõuete täitmise
aktsepteeritud meetodid (Acceptable Means of Compliance, edasi AMC) punkt M.A.704, mis
käsitlevad EASA õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
käsiraamatu sisule esitatud nõudeid. Mitte-EASA õhusõidukite lennukõlblikkuse regulatsioon
lähtub EASA välja töötatud lennukõlblikkusnõuetest, mille toimivus on praktikas kinnitust
leidnud. Läbi käsiraamatu sätestab organisatsioon protseduurid, meetmed ja meetodid,
millistest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lähtutakse.
Ka hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestamisel on
aluseks võetud Komisjoni määruse (EL) 1321/2014 II lisa (osa 145) punkt 145.A.70 ja AMC
punkt 145.A.70, mis käsitlevad õhusõidukite hooldusorganisatsiooni käsiraamatu sisule
esitatud nõudeid. Hooldusorganisatsiooni käsiraamat annab organisatsioonile juhised
hooldustööde tegemiseks, sisaldades instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi,
tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone.
Kuna viidatud AMC punktid annavad täpsemad juhised eelnõuga kehtestatavate teemade
täitmise kohta, puudub vajadus nende taasesitamiseks seletuskirjas.
Eelnõu § 4 sätestab nõuded hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate üle
arvestuse pidamisele. Eelnõu kohaselt dokumenteerib hooldusorganisatsioon
lennundustehnilise töötaja kohta eelnõus loetletud andmed. Sarnane andmete
dokumenteerimise kohustus on ka EASA õhusõidukite hooldustöid tegevatele
hooldusorganisatsioonidele. Mitte-EASA õhusõidukite nõuete kehtestamise puhul on lähtutud
EASA välja töötatud nõuetest, kuna viimaste toimivus on praktikas kinnitust leidnud ning
selliselt tagatakse selgete ja juba tuntud nõuete kehtestamine.
Eelnõus esitatud andmete loetelu, mida hooldusorganisatsioon peab oma lennundustehniliste
töötajate kohta dokumenteerima kattub Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa
145) punktiga 145.A.35 (j) ning selle täitmise täpsemad juhised annab EASA poolt
vastuvõetud AMC punkt 145.A.35 (j). Hooldusorganisatsiooni kohustus pidada oma
lennundustehniliste töötajate üle arvestust tagab selle, et organisatsioonil ja Transpordiametil
oleks süsteemne ülevaade hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilistest töötajatest,
nende kogemusest, kvalifikatsioonist, läbitud koolitustest ning volitusega antud õigustest.
Dokumenteerimine toimub vastavalt organisatsiooni sisesele asjaajamiskorrale.
Kuna viidatud AMC punkt annab täpsemad juhised eelnõuga kehtestatavate nõuete täitmise
kohta, puudub vajadus nende taasesitamiseks seletuskirjas.
Eelnõu § 5 sätestab nõuded hooldusorganisatsiooni tööruumidele.
Lõige 1 sätestab, et hooldusorganisatsioon peab tagama plaanipärase hooldustöö tegemiseks
tööruumide olemasolu. Lisaks järgima, et hooldustööde käigus oleks võimalik täita töökoha ja
keskkonna saastamisvastaseid nõudeid. Samasugused nõuded on kehtestatud ka EASA
õhusõidukitele hooldustöid teostatavale hooldusorganisatsioonile. Nõude kehtestamise
eesmärk on välistada ilmastiku mõju mitte-EASA õhusõiduki hooldamisele, tagada
lennundustehnikute tervisekaitse ja hoida ära keskkonnareostused, mis tulenevad Komisjoni
määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) punktist 145.A.25 (a).
Lennundustehnilised töötajad on kohustatud dokumenteerima kõik õhusõidukile teostatud
hooldustööd tagamaks heade hooldusstandardite täitmise, mistõttu on selleks kontoriruumide
olemasolu vajalik. Vastav nõue on kehtestatud ka EASA õhusõidukitele hooldustöid
teostatavale organisatsioonile, mis tuleneb Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa
145) punktist 145.A.25 (c).
Lõige 2 sätestab, et komponendi, seadme, tööriista ja materjali hoidmiseks peab olema sobilik
hoiuruum ja eraldi koht kasutamiskõlbmatu komponendi, materjali, seadme ja tööriista
hoiustamiseks. Sellise nõude kehtestamine tagada, et kasutuskõlblikud komponendid ja
materjalid on eraldatud kõikidest kasutuskõlbmatutest komponentidest, materjalidest,
seadmetest ja tööriistadest. Kuivõrd õhusõiduki hooldamisel tohib kasutada ainult
kasutuskõlblike töövahendeid, siis on põhjendatud kehtestada kasutuskõlblike ja
kasutamiskõlbmatute töövahendite hoiustamistingimused. Eeltoodu on kooskõlas Komisjoni
määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) punktiga 145.A.25 (d).
Lõige 3 sätestab, et komponendi, seadme, tööriista ja materjali hoidmiseks ettenähtud ruum
peab vastama töövahendite tootja poolt kehtestatud hoiustamistingimustele ja ligipääs
hoiuruumi peab olema lubatud vaid kindlaks määratud isikule. Hoiutingimusete ja ruumile
juurdepääsupiirangu kehtestamine tagab kasutuskõlbmatute komponentide, materjalide,
seadmete või tööriista eksliku kasutamist õhusõiduki hooldamisel.
Sätestatud nõuded on seotud hooldustööde kvaliteediga ja seeläbi lennundusohutuse
tagamisega. Kõnealuste nõuete rakendamisega ka mitte-EASA õhusõidukite
hooldusorganisatsiooni tööruumidele ei takistata teenuse kättesaadavust. Nõuded EASA
õhusõidukitele hooldustöid tegevale hooldusorganisatsioonile on rangemad, eeskätt tootja
poolsete ettekirjutuste kohaselt EASA tüüpsertifikaadist tulenevate konfiguratsiooni ja
tehniliste iseärasuste tõttu. Mitte-EASA õhusõidukite hooldus ei ole nende tootjate poolt nii
rangelt reguleeritud.
Eelnõu § 6 sätestab nõuded hooldusorganisatsiooni töövahenditele.
Lõige 1 sätestab, et hooldusorganisatsioonil peab sertifikaadis kindlaksmääratud tööde
tegemiseks olema õhusõiduki tootja käsiraamatus selleks ettenähtud materjalid, seadmed ja
tööriistad. Nimetatud nõue on seotud sellega, et hooldusorganisatsioon tohib tegutseda ainult
sertifikaadile kantud pädevuse ulatuses, teisisõnu tohib hooldada ainult neid õhusõiduki
tüüpe, millised on kantud sertifikaadi tingimustesse. See aga, tähendab, et iga õhusõiduki
tüübi hooldamisega kaasneb tootja poolt koostatud hooldusprogrammi järgimise kohustus,
mis tagab, et õhusõidukit hooldatakse üksnes selleks tootja poolt ette nähtud materjalide,
seadmete ja tööriistadega. Tulenevalt AMC punktist 145.A 42 (a) ja (v) kuulub materjali alla
ka kulumaterjal, mis on õhusõiduki hooldamiseks ette nähtud (sealhulgas määrdeained,
ühendid, värvid, keemilised värvained, hermeetikud jne.
Lõige 2 sätestab loetelu nõuetest ja tegevustest, mida hooldusorganisatsioon peab tagama
hooldustööde nõuetekohaseks läbiviimiseks. Nõuete kehtestamisel on osaliselt aluseks võetud
Komisjoni määrus (EL) nr 1321/2014 II lisa (Osa 145) punktis 145.A.42 toodud nõuded
materjalidele ja Komisjoni määrus (EL) nr 1321/2014 II lisa (Osa 145) punktis 145.A.40
toodud nõuded seadmetele ja tööriistadele, mida peab hooldustöödel kasutama EASA
õhusõidukeid hooldav hooldusorganisatsioon. EASA õhusõidukeid käitatakse valdavalt
ärilises lennutranspordis, kus avalik huvi rangemate lennuohutusnõuete vastu on oluliselt
kõrgem kui mitte-EASA õhusõidukite osas. Seepärast on põhjendatud eelpool viidatud
nõudeid rakendada osaliselt. Mitte-EASA õhusõidukite konstruktsiooni- ja tehniliste
lahenduse tõttu puudub vajadus kehtestada samasuguseid ranged nõudeid materjalidele,
seadmetele ja tööriistadele, nagu seda on kehtestatud EASA tüüpsertifikaadiga õhusõidukitele
ning nähakse ette võimalus eriseadme või tööriista õigeaegne hankimine, kui tegemist on
sellise eriseadme või tööriistaga, mille sageduskasutus on pigem madal, tulenevalt õhusõiduki
hooldusprogrammis kehtestatud hooldustööde iseloomust. Lisaks, materjalidele, seadmetele ja
tööriistadele kehtestatud nõuded peavad soodustama ja tagama õigeaegse ja kvaliteetse
hoolduse, mistõttu on mõistlik kehtestada hooldustööde tegemiseks natuke leebemad nõuded,
vältimaks hooldustööde muutmist ebamõistlikult kulukaks. Lisaks puuduvad mitte-EASA
õhusõidukite tüübisertifikaatide hoidjad, kes toetaksid regulatsiooni nõuete rangemat
kehtestamist. Seetõttu on piiratud ka selliste õhusõidukite käitamine väljaspool Eesti
õhuruumi.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni
käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu puudutavad muudatused
Jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kirjeldamine ning hooldusorganisatsiooni töö
protseduuride ja juhendite kirjeldamine läbi käsiraamatu, tagab, et organisatsioon rakendab
lennukõlblikkusnõudeid süsteemselt. Transpordiameti, kui järelevalve asutuse jaoks muudab
käsiraamatute süsteem lennuohutusalase järelevalve tõhusamaks.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:
- puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- puudub ka mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
- puudub mõju majandusele;
- puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale;
- puudub mõju regionaalarengule;
- puudub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamist, nõudeid
tööruumidele ja töövahenditele puudutavad muudatused
Hooldusorganisatsiooni hooldustööde tegemisega seotud nõuete täpsustamine tagab suurema
lennuohutuse.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:
- puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- puudub ka mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
- puudub mõju majandusele;
- puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale;
- puudub mõju regionaalarengule;
- puudub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha riigieelarvelisi kulutusi. Määruse rakendamine ei too
kaasa täiendavaid tulusid, samuti ei too määruse rakendamine kaasa täiendavaid tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu ei esitata eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks, kuna eelnõuga
kavandatavad muudatused ei puuduta teiste ministeeriumide valitsemisala.
Eelnõu esitati mitteametlikult arvamuse andmiseks Aerohooldus OÜ-le, MTÜ Eesti
Lennuklubile ja MTÜ Langevarjuklubile Dropzone Eesti, kellelt märkuseid ei laekunud.