dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Nõuded mitte-EASA õhusõiduki hooldusorganisatsiooni ja jätkuva lennukõlblikkuse organisatsiooni toimimisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. detsember 2021
Viit
77
Registreeritud
14. detsember 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Tairi Tonkson

Failid

  • 📎77 14.12.2021 Ministri määrus.asice794 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 14.12.2021 nr 77 Nõuded mitte-EASA õhusõiduki hooldusorganisatsiooni ja jätkuva lennukõlblikkuse organisatsiooni toimimisele Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 99 lõike 4, § 910 lõike 8 ja lõike 9 alusel. § 1. Määruse kohaldamisala Määrusega kehtestatakse mitte-EASA õhusõiduki: 1) jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu; 2) hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu; 3) hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamise kord ning nõuded tööruumidele ja töövahenditele. § 2. Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) organisatsiooni sertifikaadi alusel tehtavate tööde loetelu; 2) õhusõidukite hooldusprogrammide nimekiri; 3) organisatsiooni töötajate ametinimetused ja nimed, tööülesanded ja vastutus; 4) organisatsiooni töötajate pädevusnõuete ja jätkukoolituse nimekiri; 5) organisatsiooni skeem; 6) organisatsiooni sertifikaadil märgitud aadressidel asuvate tööruumide kirjeldus ja nende asukoha plaan; 7) organisatsioonis toimunud muudatustest Transpordiameti teavitamise kord; 8) õhusõidukite hooldusprogrammide väljatöötamise, muutmise ja kinnitamise protseduuri kirjeldus; 9) jätkuva lennukõlblikkuse kirjete süsteemi ja selle kasutamise ning kirjete säilitamise ja edastamise kirjeldus; 10) organisatsiooni lennukõlblikkuseeskirjade täitmise kord; 11) hoolduse planeerimise kirjeldus; 12) töökäsu väljastamise kirjeldus; 13) modifikatsioonide tegemise kirjeldus; 14) lennuohutust mõjutavatest juhtumitest Transpordiametile, tüübikonstruktsiooni eest vastutajale ja õhusõiduki omanikule teatamise kord; 15) lennueelse ülevaatuse tegemise kirjeldus; 16) õhusõiduki kaalumise kirjeldus; 1 17) kontroll-katselendude läbiviimise kirjeldus; 18) sisekontrollisüsteemi kirjeldus; 19) dokumendivormide näidised; 20) jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise lepingute nimekiri; 21) käsiraamatu muudatuste tegemise kord. § 3. Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu Hooldusorganisatsiooni käsiraamat peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) organisatsiooni sertifikaadi alusel tehtavate tööde loetelu; 2) tegevusvaldkonna juhtide ametinimetused ja nimed, tööülesanded ja vastutus; 3) organisatsiooni struktuuri kirjeldus; 4) organisatsiooni sertifikaadil märgitud aadressidel asuvate tööruumide kirjeldus ja nende asukohtade plaan; 5) organisatsioonis toimunud muudatustest Transpordiameti teavitamise kord; 6) alltöövõtja vastavuse hindamise ja alltöövõtulepingu täitmise kontrolli kirjeldus; 7) varustajate hindamise protseduuri kirjeldus; 8) õhusõiduki komponentide ja materjalide vastuvõtu kontrolli kirjeldus; 9) õhusõiduki komponentide ja materjalide ladustamise, sildistamise ja kasutusse lubamise protseduuri kirjeldus; 10) tööriistade ja seadmete vastuvõtmise protseduuri kirjeldus; 11) andmed tööriistade ja seadmete kalibreerimise kohta; 12) tööriistade ja seadmete kasutamise kirjeldus; 13) hoolduskoha puhtuse tagamise kord; 14) tehniliste normdokumentide kasutamine ja dokumentatsiooni ajakohastamise kirjeldus; 15) remondi kirjeldus; 16) kinnituse andmise kord, et hooldus vastab õhusõiduki hooldusprogrammile; 17) kinnituse andmise kord lennukõlblikkuseeskirjade täitmise kohta; 18) mittekohustuslike modifikatsioonide tegemise protseduur; 19) töökäsu väljastamise protseduur; 20) hooldusdokumentide nimekiri ning nende täitmise protseduur; 21) hoolduse käigus avastatud defektide kõrvaldamise protseduur; 22) hooldustõendi väljastamise protseduur; 23) hoolduse tellijale esitatavate dokumentide nimekiri; 24) lennuohutust mõjutavatest defektidest Transpordiametile, tüübikonstruktsiooni eest vastutajale ja õhusõiduki omanikule teatamise kord; 25) hoolduse tellijale kasutuskõlbmatute komponentide väljastamise protseduur; 26) hooldusandmete ohje kirjeldus; 27) topeltkontrollitavad hooldusülesanded, kontrolli teostaja pädevusnõuded; 28) hooldusvigade avastamise ja parandamise protseduur; 29) vahetuse üleandmise kirjeldus; 30) hooldustööde planeerimise protseduur; 31) sisekontrollisüsteemi kirjeldus; 32) hooldustöötajate pädevusnõuetele vastavuse hindamise protseduur; 33) volitatud lennundustehnilise töötaja pädevusnõude ja jätkukoolituse kirjeldus; 34) volitatud lennundustehnilise töötajate nimekiri; 35) organisatsiooni volituse väljastamise kirjeldus ja volituse kehtivus; 36) eritöid tegevate töötajate kvalifikatsiooninõuded; 37) hooldustööde kirjete loetelu, täitmise juhendid ja näidised; 38) hooldustöötajate nimekiri ja volitused; 39) alltöövõtjate nimekiri; 40) käsiraamatus muudatuste tegemise kord. § 4. Hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate üle arvestuse pidamine Hooldusorganisatsioon dokumenteerib lennundustehnilise töötaja kohta alljärgnevad andmed: 1) nimi ja sünniaeg; 2) läbitud asjakohased koolitused; 3) hooldustööde tegemise kogemus; 4) erialane kvalifikatsioon; 5) hooldustõendi väljaandmiseks antud volituse ulatus, volituse esmakordse väljaandmise kuupäev ja volituse lõppemise kuupäev. § 5. Nõuded hooldusorganisatsiooni tööruumidele (1) Hooldusorganisatsioon tagab, et plaanipärase hooldustöö tegemiseks on olemas tööruumid. Tulenevalt hooldustöö iseloomust peab eritöökoda ja -ruum olema eraldatud tööruumidest, tagamaks, et töökoha ja keskkonna saastumine on ebatõenäoline. (2) Komponendi, seadme, tööriista ja materjali hoidmiseks peab olema sobilik hoiuruum. Hoiuruumis tuleb kasutamiskõlbmatu komponent, materjal, seade ja tööriist hoida eraldi kasutuskõlblikest viisil, mis välistab kasutuskõlbmatu komponendi, materjali, seadme või tööriista eksliku kasutamise. (3) Lõikes 2 nimetatud asjade hoidmistingimused peavad olema kooskõlas asja tootja poolt ettenähtud hoiustamise tingimustega. Juurdepääs hoiuruumile on lubatud ainult hooldusorganisatsiooni volitatud töötajale. § 6. Nõuded hooldusorganisatsiooni töövahenditele (1) Hooldusorganisatsioonil peavad sertifikaadis kindlaksmääratud töö tegemiseks olema õhusõiduki tootja käsiraamatus selleks ettenähtud materjalid, seadmed ja tööriistad. (2) Hooldusorganisatsioon tagab, et: 1) õhusõiduki tehnilises normdokumentatsioonis määratletud materjal, seade ja tööriist on hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud töö ulatuses olemas, töökorras ja valmis igapäevase hooldustööde tegemiseks; 2) vajalik seade ja -tööriist suudetakse hankida ja kasutada õigeaegselt; 3) kalibreeritavad tööriistad ja seaded on kontrollitud, vastavalt nõuetele kalibreeritud ning andmed kalibreerimise standardite kohta säilitatud; 4) saabuv materjal, seade ja tööriist kontrollitakse vastuvõtmisel ning need märgistatakse ja ladustatakse hooldusorganisatsiooni käsiraamatus ettenähtud korrale; 5) tööriistade olemasolu kontrollitakse nimekirja järgi hooldustöö lõppedes, et hooldatud õhusõidukisse ega selle komponenti ei jääks ühtki tööriista, seadet ega muud sinna mittekuuluvat eset. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 09.12.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded mitte-EASA õhusõidukite hooldusorganisatsiooni ja jätkuva lennukõlblikkuse organisatsiooni toimimisele“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse lennundusseaduse (edaspidi LennS)§ 99 lõike 4, § 910 lõike 8 ja lõike 9 alusel. 1.03.2015 jõustunud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega kehtestati nõuded Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 II lisas loetletud õhusõidukite (mitte-EASA õhusõidukite) jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisele ja nõuded nimetatud õhusõidukite ning nende osade jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevatele isikutele (lennundustehnilised töötajad) ja organisatsioonidele (jätkuvat lennukõlblikust korraldavad organisatsioonid ja hooldusorganisatsioonid). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 4 kohaselt ei kohaldata II lisas nimetatud õhusõidukite suhtes sama artikli lõiget 1. See tähendab, et nimetatud õhusõidukitele peab iga liikmesriik kehtestama siseriiklikud lennukõlblikkuse nõuded. Euroopa lennundusalases terminoloogias nimetatakse selliseid õhusõidukeid mitte- EASA õhusõidukiteks. Käesoleva määruse sätted kohalduvadki mitte-EASA õhusõidukitele, millele ei kohaldata Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud lennukõlblikkuse nõudeid. Euroopa Parlament ja Nõukogu võtsid 4. juulil 2018 vastu määruse (EL) nr 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet. Nimetatud määrus jõustus 11.09.2018 ja see asendab sellest ajast Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ. Vastavalt LennS § 99 lõike 1 punktile 1 ja § 910 lõike 1 punktile 1 peab jätkuvat lennukõlblikust korraldaval organisatsioonil ja hooldusorganisatsioonil olema käsiraamat, millest juhindutakse jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel ja hooldustööde tegemisel ning mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi ja tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone ning milles kajastatakse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni või hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd. Käsiraamatute eesmärk on kirjeldada ühes dokumendis kogu organisatsiooni tegevus, sealhulgas see, kuidas konkreetne organisatsioon vastab õigusaktides sätestatud nõuetele. Käsiraamat tagab, et organisatsioon rakendab lennukõlblikkusnõudeid süsteemselt. Transpordiameti, kui järelevalve asutuse jaoks muudab käsiraamatute süsteem lennuohutusalase järelevalve läbiviimise tõhusamaks. Käesoleva määrusega kehtestatakse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade täpsem loetelu. Nõuded mitte-EASA õhusõidukit hooldavale hooldusorganisatsioonile on sätestatud LennS §- s 910. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ette nähtud nõuete täitmiseks kehtestatakse käesoleva määrusega hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamise kord ning nõuded tööruumidele ja töövahenditele. Kuivõrd käesolev määrus on kehtestatud kolme erineva volitusnormi alusel, siis ei ole määruse pealkirjas kasutatud volitusnormide täpseid sõnastusi ja selle asemel on määruse pealkiri sõnastatud kokkuvõtlikult kõiki volitusnorme kajastavana. Volitusnormide ulatus on avatud määruse kohaldamisalas. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna õigusnõunik Tairi Tonkson (tel: 625 6465, e-post [email protected]) koostöös Transpordiameti õigusosakonna jurist Anastasia Levin´iga (tel: 610 3560, e-post: [email protected]), lennundustehnika üksuse juhataja Ivo Tolga´ga (tel: 610 3576, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 6 paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse mitte-EASA õhusõidukite: 1) jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu; 2) hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu; 3) hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamise kord ning nõuded tööruumidele ja töövahenditele. Määruse kohaldamisala on kooskõlas LennS § 99 lõike 4, § 910 lõikes 8 ja lõikes 9 esitatud volitusnormide ulatusega. Eelnõu §-d 2 ja 3 sätestavad käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile ning hooldusorganisatsioonile. Käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu aluseks on võetud Komisjoni määruse (EL) 1321/2014 I lisa (osa M) punkt M.A704 ja EASA poolt vastuvõetud nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (Acceptable Means of Compliance, edasi AMC) punkt M.A.704, mis käsitlevad EASA õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatu sisule esitatud nõudeid. Mitte-EASA õhusõidukite lennukõlblikkuse regulatsioon lähtub EASA välja töötatud lennukõlblikkusnõuetest, mille toimivus on praktikas kinnitust leidnud. Läbi käsiraamatu sätestab organisatsioon protseduurid, meetmed ja meetodid, millistest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lähtutakse. Ka hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestamisel on aluseks võetud Komisjoni määruse (EL) 1321/2014 II lisa (osa 145) punkt 145.A.70 ja AMC punkt 145.A.70, mis käsitlevad õhusõidukite hooldusorganisatsiooni käsiraamatu sisule esitatud nõudeid. Hooldusorganisatsiooni käsiraamat annab organisatsioonile juhised hooldustööde tegemiseks, sisaldades instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi, tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone. Kuna viidatud AMC punktid annavad täpsemad juhised eelnõuga kehtestatavate teemade täitmise kohta, puudub vajadus nende taasesitamiseks seletuskirjas. Eelnõu § 4 sätestab nõuded hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate üle arvestuse pidamisele. Eelnõu kohaselt dokumenteerib hooldusorganisatsioon lennundustehnilise töötaja kohta eelnõus loetletud andmed. Sarnane andmete dokumenteerimise kohustus on ka EASA õhusõidukite hooldustöid tegevatele hooldusorganisatsioonidele. Mitte-EASA õhusõidukite nõuete kehtestamise puhul on lähtutud EASA välja töötatud nõuetest, kuna viimaste toimivus on praktikas kinnitust leidnud ning selliselt tagatakse selgete ja juba tuntud nõuete kehtestamine. Eelnõus esitatud andmete loetelu, mida hooldusorganisatsioon peab oma lennundustehniliste töötajate kohta dokumenteerima kattub Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) punktiga 145.A.35 (j) ning selle täitmise täpsemad juhised annab EASA poolt vastuvõetud AMC punkt 145.A.35 (j). Hooldusorganisatsiooni kohustus pidada oma lennundustehniliste töötajate üle arvestust tagab selle, et organisatsioonil ja Transpordiametil oleks süsteemne ülevaade hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilistest töötajatest, nende kogemusest, kvalifikatsioonist, läbitud koolitustest ning volitusega antud õigustest. Dokumenteerimine toimub vastavalt organisatsiooni sisesele asjaajamiskorrale. Kuna viidatud AMC punkt annab täpsemad juhised eelnõuga kehtestatavate nõuete täitmise kohta, puudub vajadus nende taasesitamiseks seletuskirjas. Eelnõu § 5 sätestab nõuded hooldusorganisatsiooni tööruumidele. Lõige 1 sätestab, et hooldusorganisatsioon peab tagama plaanipärase hooldustöö tegemiseks tööruumide olemasolu. Lisaks järgima, et hooldustööde käigus oleks võimalik täita töökoha ja keskkonna saastamisvastaseid nõudeid. Samasugused nõuded on kehtestatud ka EASA õhusõidukitele hooldustöid teostatavale hooldusorganisatsioonile. Nõude kehtestamise eesmärk on välistada ilmastiku mõju mitte-EASA õhusõiduki hooldamisele, tagada lennundustehnikute tervisekaitse ja hoida ära keskkonnareostused, mis tulenevad Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) punktist 145.A.25 (a). Lennundustehnilised töötajad on kohustatud dokumenteerima kõik õhusõidukile teostatud hooldustööd tagamaks heade hooldusstandardite täitmise, mistõttu on selleks kontoriruumide olemasolu vajalik. Vastav nõue on kehtestatud ka EASA õhusõidukitele hooldustöid teostatavale organisatsioonile, mis tuleneb Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) punktist 145.A.25 (c). Lõige 2 sätestab, et komponendi, seadme, tööriista ja materjali hoidmiseks peab olema sobilik hoiuruum ja eraldi koht kasutamiskõlbmatu komponendi, materjali, seadme ja tööriista hoiustamiseks. Sellise nõude kehtestamine tagada, et kasutuskõlblikud komponendid ja materjalid on eraldatud kõikidest kasutuskõlbmatutest komponentidest, materjalidest, seadmetest ja tööriistadest. Kuivõrd õhusõiduki hooldamisel tohib kasutada ainult kasutuskõlblike töövahendeid, siis on põhjendatud kehtestada kasutuskõlblike ja kasutamiskõlbmatute töövahendite hoiustamistingimused. Eeltoodu on kooskõlas Komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) punktiga 145.A.25 (d). Lõige 3 sätestab, et komponendi, seadme, tööriista ja materjali hoidmiseks ettenähtud ruum peab vastama töövahendite tootja poolt kehtestatud hoiustamistingimustele ja ligipääs hoiuruumi peab olema lubatud vaid kindlaks määratud isikule. Hoiutingimusete ja ruumile juurdepääsupiirangu kehtestamine tagab kasutuskõlbmatute komponentide, materjalide, seadmete või tööriista eksliku kasutamist õhusõiduki hooldamisel. Sätestatud nõuded on seotud hooldustööde kvaliteediga ja seeläbi lennundusohutuse tagamisega. Kõnealuste nõuete rakendamisega ka mitte-EASA õhusõidukite hooldusorganisatsiooni tööruumidele ei takistata teenuse kättesaadavust. Nõuded EASA õhusõidukitele hooldustöid tegevale hooldusorganisatsioonile on rangemad, eeskätt tootja poolsete ettekirjutuste kohaselt EASA tüüpsertifikaadist tulenevate konfiguratsiooni ja tehniliste iseärasuste tõttu. Mitte-EASA õhusõidukite hooldus ei ole nende tootjate poolt nii rangelt reguleeritud. Eelnõu § 6 sätestab nõuded hooldusorganisatsiooni töövahenditele. Lõige 1 sätestab, et hooldusorganisatsioonil peab sertifikaadis kindlaksmääratud tööde tegemiseks olema õhusõiduki tootja käsiraamatus selleks ettenähtud materjalid, seadmed ja tööriistad. Nimetatud nõue on seotud sellega, et hooldusorganisatsioon tohib tegutseda ainult sertifikaadile kantud pädevuse ulatuses, teisisõnu tohib hooldada ainult neid õhusõiduki tüüpe, millised on kantud sertifikaadi tingimustesse. See aga, tähendab, et iga õhusõiduki tüübi hooldamisega kaasneb tootja poolt koostatud hooldusprogrammi järgimise kohustus, mis tagab, et õhusõidukit hooldatakse üksnes selleks tootja poolt ette nähtud materjalide, seadmete ja tööriistadega. Tulenevalt AMC punktist 145.A 42 (a) ja (v) kuulub materjali alla ka kulumaterjal, mis on õhusõiduki hooldamiseks ette nähtud (sealhulgas määrdeained, ühendid, värvid, keemilised värvained, hermeetikud jne. Lõige 2 sätestab loetelu nõuetest ja tegevustest, mida hooldusorganisatsioon peab tagama hooldustööde nõuetekohaseks läbiviimiseks. Nõuete kehtestamisel on osaliselt aluseks võetud Komisjoni määrus (EL) nr 1321/2014 II lisa (Osa 145) punktis 145.A.42 toodud nõuded materjalidele ja Komisjoni määrus (EL) nr 1321/2014 II lisa (Osa 145) punktis 145.A.40 toodud nõuded seadmetele ja tööriistadele, mida peab hooldustöödel kasutama EASA õhusõidukeid hooldav hooldusorganisatsioon. EASA õhusõidukeid käitatakse valdavalt ärilises lennutranspordis, kus avalik huvi rangemate lennuohutusnõuete vastu on oluliselt kõrgem kui mitte-EASA õhusõidukite osas. Seepärast on põhjendatud eelpool viidatud nõudeid rakendada osaliselt. Mitte-EASA õhusõidukite konstruktsiooni- ja tehniliste lahenduse tõttu puudub vajadus kehtestada samasuguseid ranged nõudeid materjalidele, seadmetele ja tööriistadele, nagu seda on kehtestatud EASA tüüpsertifikaadiga õhusõidukitele ning nähakse ette võimalus eriseadme või tööriista õigeaegne hankimine, kui tegemist on sellise eriseadme või tööriistaga, mille sageduskasutus on pigem madal, tulenevalt õhusõiduki hooldusprogrammis kehtestatud hooldustööde iseloomust. Lisaks, materjalidele, seadmetele ja tööriistadele kehtestatud nõuded peavad soodustama ja tagama õigeaegse ja kvaliteetse hoolduse, mistõttu on mõistlik kehtestada hooldustööde tegemiseks natuke leebemad nõuded, vältimaks hooldustööde muutmist ebamõistlikult kulukaks. Lisaks puuduvad mitte-EASA õhusõidukite tüübisertifikaatide hoidjad, kes toetaksid regulatsiooni nõuete rangemat kehtestamist. Seetõttu on piiratud ka selliste õhusõidukite käitamine väljaspool Eesti õhuruumi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu puudutavad muudatused Jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kirjeldamine ning hooldusorganisatsiooni töö protseduuride ja juhendite kirjeldamine läbi käsiraamatu, tagab, et organisatsioon rakendab lennukõlblikkusnõudeid süsteemselt. Transpordiameti, kui järelevalve asutuse jaoks muudab käsiraamatute süsteem lennuohutusalase järelevalve tõhusamaks. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - puudub ka mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - puudub mõju majandusele; - puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale; - puudub mõju regionaalarengule; - puudub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamist, nõudeid tööruumidele ja töövahenditele puudutavad muudatused Hooldusorganisatsiooni hooldustööde tegemisega seotud nõuete täpsustamine tagab suurema lennuohutuse. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - puudub ka mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - puudub mõju majandusele; - puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale; - puudub mõju regionaalarengule; - puudub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha riigieelarvelisi kulutusi. Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tulusid, samuti ei too määruse rakendamine kaasa täiendavaid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ei esitata eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks, kuna eelnõuga kavandatavad muudatused ei puuduta teiste ministeeriumide valitsemisala. Eelnõu esitati mitteametlikult arvamuse andmiseks Aerohooldus OÜ-le, MTÜ Eesti Lennuklubile ja MTÜ Langevarjuklubile Dropzone Eesti, kellelt märkuseid ei laekunud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →