Keskkonnaministeerium
[email protected] 14.12.2021 nr 2-3/21-0504/7468-1
Narva mnt 7a
15172, Tallinn
Vabariigi Valitsuse määruse „Ballastvee
käitlemisest vabastamise taotluses ning
riskihindamise ja vahehindamise
läbiviimiseks esitatavate andmete ja
dokumentide loetelu, taotluse,
riskihindamise, vahehindamise, vabastusest
keeldumise ja vabastuse kehtetuks
tunnistamise menetluse kord ning vabastuse
tunnistusele kantavate andmete loetelu“
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Ballastvee käitlemisest vabastamise
taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja
dokumentide loetelu, taotluse, riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja
vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse kord ning vabastuse tunnistusele kantavate
andmete loetelu“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri.
Lisaadressaadid: Transpordiamet
Eesti Laevaomanike Liit
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
Keskkonnaamet
Hana-Maarja Helinurm
639 7663
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
13.12.2021
Vabariigi Valitsuse määruse „Ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning
riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide
loetelu, taotluse, riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse
kehtetuks tunnistamise menetluse kord ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete
loetelu“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 444 lõike 8, § 445 lõike 5 ja § 446
lõike 5 alusel.
Riigikogu võttis laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta
rahvusvaheline konventsiooniga (edaspidi ballastvee konventsioon) ühinemise seaduse1 vastu
14.02.2018. Laevad kasutavad ballastvett piisava püstuvuse ja laeva manööverdusvõime
tagamiseks. Tavapäraselt võetakse ballastvesi pardale lossimisel sadamas ja sellest vabanetakse
laadimisel sadamas. Ballastvee pumpamisel laeva võivad sellega koos laeva sattuda ka
võõrliigid ja kanduda laevast ballastvee väljapumpamisel uude kohta. Laevade ballastvee ja
selle setete kontrolli ning käitlemise kaudu soovitakse vältida kahjulike veeorganismide ja
haigustekitajate ülekandumisest tulenevaid ohte keskkonnale, inimeste tervisele, varale ja
loodusvaradele, neid vähendada ja need lõplikult kõrvaldada.
Laevad peavad ballastvee käitlemisel lähtuma ballastvee konventsiooni lisas sätestatud
ballastvee vahetamise (reegel D-1) või töötlemise standarditest (reegel D-2). Ballastvee
käitlemise meetoditeks võivad olla ballastvee vahetamine, soojendamine, filtreerimine,
keemiline, UV- valgusega või magnet- ja elektriline töötlus. Samas lubab ballastvee
konventsiooni Lisa A (reegel A-4) liikmesriikidel anda oma riigi laevadele teatud tingimustel
ja ajutisi (kuni viis aastat kehtivaid) erandeid laevadele ballastvee käitluse nõuete
rakendamisest. Erandi tegemise eelduseks on, et vabastuse andmiseks on tehtud riskihindamine,
mis peab olema läbiviidud rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) riskihindamise juhiste
alusel. IMO on vastavad juhised andnud IMO merekeskkonna kaitse komitee resolutsiooniga
MEPC.289(71) (2017 Guidelines for Risk Assessment Under Regulation A-4 of the BWM
Convention (G7) (edaspidi riskihindamise juhised).
Riigikogu võttis 11.05.2021 vastu MSOS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse2, mis jõustus 01.06.2021. Seadusemuudatusega täiendati MSOS-i muu
hulgas §-idega 444–446, mis käsitlevad ballastvee konventsiooni kohase ballastvee käitlemise
nõuetest vabastuse andmise tingimusi. Nimetatud sätete kohaselt kehtestatakse ballastvee
konventsiooni kohase ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning riskihindamise ja
vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse,
riskihindamise, vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise
menetluse kord Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabastuse tunnistusele kantavate andmete
1
Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni ühinemise
seaduse eelnõu: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/65fc0940-6060-4d21-8780-
75d628de6fdd/Laevade%20ballastvee%20ja%20selle%20setete%20kontrolli%20ning%20k%C3%A4itlemise%
202004.%20aasta%20rahvusvahelise%20konventsiooniga%20%C3%BChinemise%20seadus
2
Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (284 SE).
Kättesaadav Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c15b4e13-c0f6-444c-9f8d-
22fdf2f97d44/Meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste
%20seaduste%20muutmise%20seadus
loetelu kehtestamist puudutav volitusnorm on seotud sadamaseaduse, meresõiduohutuse
seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE) menetlusega3.
Seega on ballastvee käitlemise nõuetest vabastamise võimaldamiseks vajalik kehtestada
käesolev määrus.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm (tel: 639 6773, e-post: hana-
[email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-
post:
[email protected]).
Käesolevas seletuskirjas on osaliselt kasutatud eelpool nimetatud MSOS-i eelnõu seletuskirjas
sisalduvaid selgitusi.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 6 paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 on sätestatud vabastuse taotluses esitatavate andmete ja dokumentide loetelu.
Vabastuse taotleja peab arvestama, et vabastuse taotluse ettevalmistamine ja menetlemine võib
olla ajamahukas protsess, mistõttu peaks ta enne taotluse esitamist aegsasti konsulteerima
Transpordimeti või Keskkonnaministeeriumiga taotluses esitatavate andmete ja dokumentide
täpse sisu osas. Näiteks võib olla vajalik tellida ekspertarvamus riskihindamisega seotud
asjaolude kohta. Kuna riik on teostanud ja on teostamas seireuuringuid riikliku programmi
alusel ja keskkonnatingimused võivad ajas ka kiirelt muutuda, on enne taotluse esitamiseks
vajalike riskihindamise andmete kogumist vaja täpselt välja selgitada, milliseid andmeid peab
taotleja koguma ja milliseid uuringuid või ekspertarvamusi tellima, et taotlust oleks võimalik
menetleda, ja millised andmed on riigil endal juba olemas. Selline eelnev konsulteerimine hoiab
kokku taotleja aega ja vahendeid ning ka Transpordiameti ja Keskkonnaministeeriumi
tööjõuressurssi, sest tänu eelnevale konsulteerimisele on tõenäolisem, et esitatud taotlus ei vaja
oluliselt parandamist või täiendamist. Taotlejal on soovitatav võtta ühendust ka teiste samade
sadamate vahel sõitvate ja potentsiaalselt vabastuse taotlemisest huvitatud laevaomanikega, et
koguda riskihindamiseks vajalikke andmeid koostöös, sealjuures ka kulude jagamise eesmärgil,
sest MSOS § 445 lõike 3 järgi kannab riskihindamiseks vajalike andmete kogumise kulud
taotluse esitaja. Sarnaseid soovitusi konsulteerimiseks ja teiste laevaomanikega koostöö
tegemiseks jagatakse vabastuste taotlejatele näiteks Rootsis ballastvee käitlemise vabastusi
menetleva asutuse poolt.4
Lõikes 1 on sätestatud vabastuse taotluses esitatavate andmete ja dokumentide loetelu.
Andmekoosseisu määratlemisel on lähtutud riskihindamise juhiste lisast, kus on esitatud
minimaalne andmekoosseis, mida riik peab erandi taotlejalt küsima. Lisaks riskihindamise
juhiste lisas esitatud minimaalsele andmekoosseisule on vajalik esitada taotluses ka andmed
välisriigis vabastust menetleva asutuse kohta (asutuse nimetus ja kontaktandmed), kui taotletav
vabastus on seotud ka välisriigis asuva sadamaga. Kui taotletav vabastus puudutab või võib
mõjutada teist riiki, peab Keskkonnaministeerium sealse riigi pädeva asutusega konsulteerima
3
Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE). Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/305238c5-f7a8-410b-9d18-
473f75537c9b/Sadamaseaduse,%20meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse
%20muutmise%20seadus
4
Rootsi Transpordiamet (Transportstyrelsen):
https://www.transportstyrelsen.se/globalassets/global/sjofart/dokument/miljoskydd/barlastvatten/information-on-
bwmc-exemptions.pdf
vabastuse andmise tingimuste ja võimalikkuse osas. Läänemere Piirkonna
Merekeskkonnakaitse Konventsiooni Komisjoni (edaspidi HELCOM)5 ja Kirde-Atlandi
Keskkonnakaitse Konventsiooni Komisjoni (edaspidi OSPAR)6 piirkonna osas on riiklikud
kontaktpunktid ja -andmed teada7, ent kuna laevaomanik võib taotleda vabastust näiteks Eesti
sadama ja mõne Aasia riigi sadama vahel, ei pruugi sellise riigi vabastusi menetleva asutuse
kontaktandmed olla Eestis vabastusi menetlevale asutusele kergesti kättesaadavad, mistõttu on
vajalik, et taotleja esitab need andmed oma taotluses ise.
Lõikes 2 on toodud lõikes 1 kasutatud mõiste „lähtesadam“ definitsioon antud eelnõu
tähenduses, kuivõrd tegemist on seni õigusaktides määratlemata mõistega. Lähtesadam on
sadam, kust pärineb selle laeva ballastvesi, millele vabastust taotletakse.
Lõikes 3 on toodud lõikes 1 kasutatud mõiste „sihtsadam“ definitsioon antud eelnõu
tähenduses, kuivõrd tegemist on seni õigusaktides määratlemata mõistega. Sihtsadam on
sadam, mille vette soovitakse ballastvett pumbata.
Lõike 4 kohaselt peavad ballastvee käitlemise kava ja väljavõte ballastvee registriraamatu
kannetest olema esitatud eesti või inglise keeles. Ballastvee käitlemise kava ja ballastvee
registriraamatu kandeid tehakse üldjuhul laeva töökeeles, mis ei pruugi olla eesti või inglise
keel, mistõttu on vajalik sätestada antud keelenõue, et Transpordiametil oleks võimalik
nimetatud dokumentide sisu menetluses hinnata.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud riskihindamiseks ja vahehindamiseks esitatavad andmed ja
dokumendid.
Riskihindamine on menetlus, mille käigus hinnatakse, milline on kahjulike veeorganismide
ülekandumise tõenäosus ja milline on selle tagajärg ning kas vabastuse andmise tulemusena
võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara.
Eestis on valitud riskihindamise juhistes kirjeldatud liigispetsiifilise riskianalüüsi (species-
specific risk assessment) meetod, mille käigus hinnatakse eelnevalt tuvastatud sihtliikide
levikut ja omadusi. Vabastuse andmise otsuste tegemise hõlbustamiseks ja ühetaolisuse
saavutamiseks on HELCOM ja OSPAR loonud ühise riskihindamise tööriista (Ballast Water
Exemptions Decision Support Tool, edaspidi riskihindamise tööriist). Riskihindamise tööriista
kasutamiseks on oluline, et tööriista oleks sisestatud andmed mõlema sadama kohta, mille vahel
vabastust taotletakse. Kuigi riskihindamise tööriistas võivad taotletava sadama kohta andmed
olla olemas, võib sisulise hindamise jaoks olla vaja koguda lisaandmeid.
Riskihindamise läbiviimiseks kasutab Keskkonnaministeerium taotleja poolt esitatud või riigil
olemas olevaid andmeid. Kui Keskkonnaministeeriumi valduses on piisavad ja asjakohased
andmed riskihindamise läbiviimiseks, kasutatakse neid andmeid. Andmete täpne koosseis ja
allikad peaksid selguma taotleja poolt Keskkonnaministeeriumiga soovitatavalt eelneva
konsulteerimise tulemusena (vt ka selgitust eelnõu § 1 juures).
Riik vastutab riskihindamise läbiviimise eest, mistõttu peab ta tagama, et andmete kogumine
viiakse läbi põhjalikult ja objektiivselt vastavalt riskihindamise juhistele. Samuti peab riik
kättesaadavaks tegema kogu teabe, mis tal on olemas, samuti teavitama kasutatavast
5
HELCOM - Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mille osalisteks on Taani, Eesti, Euroopa Liit, Soome,
Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Rootsi. https://helcom.fi/
6
OSPAR - Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjon, mille osalisteks on Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa,
Saksamaa, Island, Iirimaa, Luxemburg, Belgium, Denmark, Finland, France, Germany, Iceland, Ireland,
Luxembourg, Holland, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits, Suurbritannia ja Euroopa Liit. https://www.ospar.org/
7
National Administration Contacts:
https://maps.helcom.fi/website/ra_tool/docs/National%20Administration%20Contacts%20JHP_2021.pdf
riskihindamismudelist, sihtliikidest, andmestandardist jms. Kuivõrd keskkonnauuringute ja
keskkonnatingimuste osas on pädevaks asutuseks Keskkonnaministeerium, kaasatakse
vabastuste andmise protsessi vajadusel ka vastavaid keskkonnaandmeid omavaid või uuringuid
tegevaid ametiasutusi, riskide hindamise osas pädevaid eksperte jmt.
Käesoleval hetkel on olemas piisavad andmed Muuga sadama kohta, kus riikliku mereseire
programmi käigus läbiviidava võõrliikide seire andmeid saaks kasutada riskihindamise
läbiviimiseks vabastuse andmiseks laevadele, kelle Eesti-poolne sihtsadam oleks Muuga.
Lisaks on Keskkonnaministeerium tellinud võõrliikide uuringud Tallinna Vanasadamas ning
Paldiski Lõunasadamas. Andmeid kogutakse 2022. a jooksul ning on kasutatavad vabastuste
andmiseks kuni aastani 2027.
Vahehindamine on menetlus, mille viib Keskkonnaministeerium läbi MSOS § 444 lõikes 1
nimetatud vabastuse andmise järgselt ning mille käigus hinnatakse, kas vabastuse andmise
aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed on jätkuvalt ajakohased. Vahehindamine
viiakse üldjuhul läbi vabastuse kehtivuse teisel või kolmandal aastal. Sisuliselt tähendab
vahehindamine riigi poolt veeproovide võtmist ja analüüsimist samas mahus ja ulatuses kui
riskihindamiseks läbiviidud andmete kogumine.
Lõikes 1 on sätestatud riskihindamiseks vajalikud minimaalsed andmed. Lõike 1 punkti 1 järgi
on selleks lähte- ja sihtsadamate vee soolsus (täpsusega 0,1 promilli) ning punkti 2 järgi lähte-
ja sihtsadamate vees esinevate sihtliikide nimekiri. Sihtliikide nimekirja osas tuleb lähtuda
taotluse hetkel kehtivast sihtliikide nimistust, mis on koostatud vastavalt konventsiooni
rakendamiseks vastu võetud regionaalsete juhiste nõuetele vastava sadamaseire tulemuste
põhjal. Samu andmeid küsib ballastvee käitlemise vabastuste taotlemise riskihindamise käigus
näiteks Soome. Juhul, kui lähte- või sihtsadama vees esineb sihtliik, loetakse, et antud sihtliik
esineb kogu sadama asukohale vastavas biogeograafilises piirkonnas.
Regionaalseteks juhisteks on HELCOM-i keskkonnaministrite kohtumisel (3. oktoobril 2013)
ja OSPAR-i komisjoni koosolekul (24. – 28. juunil 2013) vastu võetud ühised juhised erandite
andmiseks ballastvee konventsioon reegel A-4 kohaselt (Joint HELCOM/OSPAR Guidelines
on the granting of exemptions under the International Convention for the Control and
Management of Ships’ Ballast Water and Sediments, Regulation A-4)8 (edaspidi
HELCOM/OSPAR juhised). HELCOM/OSPAR juhised on välja arendatud tuginedes IMO G7
juhistele ja ballastvee konventsiooni artikli 13 lõike 3 alusel piirkondliku koostöö
tõhustamiseks Läänemere ja Kirde-Atlandi piirkonnas.
Punkti 3 kohaselt peab olema esitatud või riigil olemas tõendid punktide 1–2 kohaselt esitatud
andmete aluseks olnud veeproovide teostaja ja teostamise aja kohta ning kinnitus, et proovid
on teostatud vastavalt nõuetekohasele metoodikale. Nõuetekohase metoodika all tuleb silmas
pidada regionaalsetes juhistes (HELCOM/OSPAR) esitatud nõudeid.
Lõikes 2 on toodud lõikes 1 kasutatud mõiste „sihtliik“ definitsioon antud eelnõu tähenduses,
kuivõrd tegemist on seni õigusaktides määratlemata mõistega. Sihtliik on liik (nt veeorganism),
mis esineb konkreetse sadama vees ja mis võib ohustada inimelu või -tervist või kahjustada
keskkonda, vara või loodusvara. Sihtliikide nimistu on ajas muutuv ja kehtiv nimistu on leitav
riskihindamise tööriista9 juurest.
Eelnõu §-s 3 on sätestatud vabastuse taotluse menetlemise tingimused.
8
Juhised on kättesaadavad: https://helcom.fi/media/documents/Joint-HELCOM_OSPAR-Guidelines.pdf
9
Ballast Water Exemptions Decision Support Tool: https://maps.helcom.fi/website/ra_tool/
Lõike 1 kohaselt peab Transpordiamet kontrollima talle eelnõu § 1 kohaselt vabastuse taotleja
poolt taotluses esitatud andmete olemasolu ning kui andmed on olemas, edastama andmed
Keskkonnaministeeriumile riskihindamise läbiviimiseks. Kuna vabastuse taotluse menetlemine
on kompleksne protsess, eeldab see Transpordiameti ja Keskkonnaministeeriumi tihedat
koostööd.
Lõike 2 kohaselt peab Keskkonnaministeerium konsulteerima teise riigi pädeva asutusega, kui
Eestis taotletav vabastus võib mõjutada teise riigi keskkonda, inimelu või -tervist, vara või
loodusvarasid. Eestis antav vabastus kehib ainult Eesti merealal, kuna riik saab vabastuse anda
vaid tema jurisdiktsiooni all olevates vetes. Veeseaduse § 70 lõike 1 kohaselt on merealaks
sisemeri, territoriaalmeri ja majandusvöönd. Sellest hoolimata ei tohiks vabastust anda, kui see
võib kahjulikult mõjutada teise riigi keskkonda, inimelu või -tervist, vara või loodusvarasid,
mistõttu sellise ohu ilmnemisel tuleb eelnevalt konsulteerida puudutatud riigi vastava asutusega
ja jõuda koostöös järelduseni vabastuse andmise lubatavuse osas.
Lõike 3 kohaselt teeb Transpordiamet vabastuse andmise või selle andmisest keeldumise kohta
otsuse 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Tähtaeg hakkab kulgema HMS järgi siis, kui taotlus
on puudusteta, ning peatub ajaks, mil Keskkonnaministeerium viib läbi riskihindamist.
Haldusakti kättetoimetamine toimub haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) järgi.
Eelnõu §-s 4 on sätestatud riski- ja vahehindamise tähtajad.
Lõike 1 kohaselt edastab Keskkonnaministeerium riskihinnangu Transpordiametile 30
kalendripäeva jooksul § 3 lõike 1 kohaselt Transpordiameti poolt esitatud andmete
kättesaamisest. Lõike 3 kohaselt on võimalik tähtaega pikendada, sest riskihindamine võib
näiteks täiendavate andmete kogumise, teise riigiga konsulteerimise jmt põhjustel osutuda
oodatust ajamahukamaks.
Lõike 2 kohaselt edastab Keskkonnaministeerium vahehinnangu Transpordiametile 15
kalendripäeva jooksul vahehindamise läbiviimisest. Kuna vahehinnangu koostab
Keskkonnaministeerium vabastuse kehtivuse teise ja kolmanda aasta vahel või omal algatusel
vajadusel muul ajal ja valdavalt riskihinnangus esitatud andmetele tuginedes, korrates
veeproove, võtab vahehindamise tulemuste vormistamine eeldatavasti vähem aega kui
riskihindamise tulemuste vormistamine. Lõike 3 kohaselt on võimalik tähtaega pikendada, sest
ka vahehindamine võib siiski osutuda ajamahukaks. Kui vahehindamise käigus selgub, et antud
vabastuse tulemusena satub ohtu inimelu või -tervis või saab kahjustatud keskkond, vara või
loodusvara, tuleb vahehinnang edastada Transpordiametile viivitamatult.
Lõike 3 kohaselt on Keskkonnaministeeriumil õigus pikendada käesolevas paragrahvis esitatud
riski- ja vahehinnangu esitamise tähtaegu kuni 60 kalendripäeva võrra. Nagu juba eelpool
selgitatud, võib eelkõige riskihindamine, aga ka vahehindamine kujuneda ajamahukaks, sest
sõltub hindamise ajal kehtivatest keskkonnatingimustest, täiendavate uuringute vajadusest ning
välisriigi sadamat või keskkonda mõjutada võival juhtumil on vajalik konsulteerida välisriigi
pädeva asutusega, mille ajalist kestvust ei ole võimalik ennustada.
Eelnõu §-s 5 on sätestatud vabastuse tunnistusele kantavad andmed. Tunnistusele kantakse
vabastuse rakendamise ja kontrollimise aspektist vajalikud andmed.
Esimese punkti kohaselt kantakse tunnistusele laeva nimi, IMO number, kutsung, kodusadama
nimi ja kogumahutavus, mis on vajalikud tunnused laeva korrektseks identifitseerimiseks.
Teise punkti kohaselt kantakse tunnistusele vabastuse kehtivuse aeg. Tulenevalt ballastvee
konventsioonis sätestatust saab ballastvee käitlemise nõuetest vabastusi anda üksnes ajutiselt ja
seetõttu on MSOS § 444 lõikes 4 sätestatud, et Transpordiamet annab laevale vabastuse kuni
viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vabastuse andmise aluseks olevaks riskihindamiseks
kogutud andmete ajakohasuse lõpuni. Viie aasta piir sisaldub ballastvee konventsiooni lisa
reegel A-4 lõike 1 punktis 2. HELCOM-OSPAR juhistes on täpsustatud, et vabastuse saab anda
kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui on ajakohased sadamas tehtud (vee)uuringud.
Uuringute kehtivuse aeg algab esimese veeproovi võtmise (kevadine õitseng) kuupäevast
(HELCOM-OSPAR juhiste p 2.2).
Kolmanda punkti kohaselt kantakse tunnistusele vabastusega hõlmatud lähte- ja sihtsadam(ad),
mille definitsioonid on toodud eelnõu § 1 lõigetes 2 ja 3.
Eelnõu §-s 6 on toodud Transpordiameti nõue teavitada reederit (lõikes 1) ja
Keskkonnaministeeriumit (lõikes 2) vabastuse peatumisest ja vabastuse kehtetuks
tunnistamisest viivitamatult.
Lõige 1 sätestab Transpordiameti kohustuse teavitada vabastuse kehtetuks tunnistamise
menetluse algatamisest (millega peatub vabastuse kehtivus) ja vabastuse kehtetuks
tunnistamisest reederit viivitamatult. Vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisel
peatub laevale antud vabastuse kehtivus kuni menetluse lõppemiseni ning nimetatud perioodil
tuleb laeval ballastvett käidelda ballastvee konventsioonis sätestatud korras. Ballastvett tuleb
käidelda ballastvee konventsioonis sätestatud korras ka siis, kui vabastus on tunnistatud
kehtetuks. Kiire teavitamise kohustus võimaldab reederil korraldada ballastvee käitlemine
konventsioonis kirjeldatud nõuete kohaselt ilma põhjendamatu viivituseta ning seega
vähendada vabastuse kasutamisega seotud riske.
Lõige 2 sätestab Transpordiameti kohustuse teavitada Keskkonnaministeeriumit vabastuse
peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest, kui see toimus MSOS § 444 lõike 3 punktis 1 sätestatud
alusel, s.o kui vabastuse andmise tulemusena satub ohtu inimelu või -tervis või saab kahjustatud
keskkond, vara või loodusvara. Eelduslikult peaks see info jõudma esmalt vahehindamise
tulemusel või muu informatsiooni laekumise kaudu Keskkonnaministeeriumist
Transpordiametini ja Transpordiamet teeb vastava menetluse algatamise või vabastuse
kehtetuks tunnistamise otsuse.
Muus osas lähtutakse vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse läbiviimisel HMS-s
sätestatud tingimustest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule.
Mõju elus- ja looduskeskkonnale
Määruse rakendamisel võib esineda mõju elus- ja looduskeskkonnale. Laevade ballastvee ja
selle setete kontrolli ning käitlemise kaudu soovitakse vältida kahjulike veeorganismide ja
haigustekitajate ülekandumisest tulenevaid ohte keskkonnale, inimeste tervisele, varale ja
loodusvaradele, neid vähendada ja need lõplikult kõrvaldada. Ballastvee käitlemisest vabastuse
andmisel ning ballastvee sissepumpamisel laeva võivad sellega koos laeva sattuda ka võõrliigid
ja kanduda laevast ballastvee väljapumpamisel uude kohta. Võõrliikide sattumine uude kohta
võib põhjustada kahju sealsele keskkonnale, inimeludele või -tervisele, varale või
loodusvaradele.
Kuivõrd ballastvee vabastusele eelneb põhjalik ja rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud
regionaalsetele juhistele vastav riskihinnang, on riskid võimalikult suures osas maandatud.
MSOS § 444 lg 5 näeb ette, et reeder peab teavitama Transpordiametit, kui vabastuse andmise
aluseks olevad andmed on muutunud. MSOS § 446 lõigete 2 ja 3 kohaselt on Transpordiametil
õigus omal algatusel alustada vabastuse kehtetuks tunnistamise menetlust, millega vabastuse
kehtivus peatub, ja tunnistada vabastus kehtetuks. Sellised otsused edastatakse viivitamatult
laevaomanikule ja IMO-le ning vabastuse kehtivuse peatumise ajal peab laevaomanik käitlema
ballastvett vastavalt ballastvee konventsioonis sätestatud nõuetele. Kirjeldatud regulatsioonid
võimaldavad riigipoolset kiiret reageerimist, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole ballastvee
merrepumpamine õigustatud, vähendades seeläbi eelmises lõigus kirjeldatud riske.
Mõju majandusele
Määruse rakendamise tulemusena on teatud Eesti merealal sõitvate vabastusega hõlmatud
laevade (nt kes sõidavad vaid kindlatel regulaarliinidel) omanikel võimalik vältida kulusid,
mida nad muidu oleksid pidanud kandma seoses laevadel ballastvee käitlemise süsteemide
hankimise ja käitamisega. Ballastvett käideldakse ballastvee konventsiooni lisa jao D reegli D-
1 või reegli D-2 kohaselt. Reegel D-1 kohaldub juhul, kui laevad vahetavad ballastvett. Kuna
Läänemerel ballastvee vahetamiseks sobilikke alasid ei ole, siis Eesti merealal ei ole võimalik
rakendada D-1 reeglit. Reegel D-2 kohaldub juhul, kui laevad töötlevad ballastvett. Reegli D-2
rakendamiseks peavad laevad olema varustatud puhastusseadmetega. Ballastvee käitlemise
meetoditeks võivad olla ballastvee vahetamine, soojendamine, filtreerimine, keemiline, UV-
valgusega või magnet- ja elektriline töötlus, mis eeldavad laevaomanikelt lisakulutusi ja
ümberehitusi.
Laevaomanike Liidu 2017. a andmete kohaselt võib kulu suuremate reisilaevade korral (näiteks
Tallinki reisilaevad) jääda vahemikku ca 1 000 000–2 000 000 eurot laeva kohta, millele
lisandub seisukulu kuni 1 200 000 eurot seadmete paigaldamiseks. Selliseid kulusid tuleb teha
Läänemerel sõitvatel laevadel siis, kui need ei saa või ei soovi taotleda konventsioonikohast
vabastuse erandit. Seega võib Eesti laevaomanike ühekordne investeeringukulu konventsiooni
nõuete rakendamiseks olla vahemikus 2 500 000–21 700 000 eurot. Nendele kuludele lisaks
tuleb laevaomanikel ette näha kulud meeskonna koolitamiseks ning käitlemissüsteemide
hooldamiseks. Maailma ühe suurima ballastvete käitlemise seadmeid tootva ettevõtte AlfaLaval
2016. aastal tehtud hinnangu kohaselt on uute seadmete paigaldamise kulu ülemaailmselt
ligikaudu 12 miljardit eurot. See arvutus on tehtud ligikaudu 35 000 laeva kohta, mis selliseid
seadmeid vajavad. Selle hinnangu kohaselt oleks keskmine kulu ühe laeva kohta ballastvete
käitlemise seadmete paigaldamiseks ligikaudu 342 000 eurot.10
Seega võib ballastvee käitlemise kohustusest vabastamist võimaldaval määrusel olla positiivne
mõju Eesti merealal sõitvate laevade omanikele ja seeläbi majandusele, sest laevaomanikud
saavad oma vahendeid kasutada muudel majanduslikel eesmärkidel, eriti käesoleva määruse
eelnõu ettevalmistamise ajal esineva COVID-19 pandeemia valguses.
Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Transpordiameti töökoormus suureneb eelnõuga kirjeldatud vabastuse taotluste menetlemise,
vabastuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise menetluste läbiviimise kohustuse ning riigilõivu
10
Seletuskiri laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni
ühinemise seaduse eelnõu juurde: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/65fc0940-6060-4d21-8780-
75d628de6fdd/Laevade%20ballastvee%20ja%20selle%20setete%20kontrolli%20ning%20k%C3%A4itlemise%
202004.%20aasta%20rahvusvahelise%20konventsiooniga%20%C3%BChinemise%20seadus
kogumisega, kuid see ei tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too kaasa muutusi
töökorralduses, sest teldatavalt ei ole vabastust taotlevaid laevaomanikke palju.
Keskkonnaministeeriumi töökoormus suureneb eelnõuga kirjeldatud vabastuse taotluste
aluseks olevate riski- ja vahehindamise menetluste läbiviimise ja vajadusel välisriikide
pädevate asutustega konsulteerimise kohustusega, kuid see ei tekita vajadust asutuse
ümberkorraldusteks ega too kaasa muutusi töökorralduses.
Seega on mõju Transpordiameti ja Keskkonnaministeeriumi töökorraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele väheoluline.
Juhul, kui ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse andmise tulemusel satub ohtu inimelu või -
tervis või saab kahjustatud keskkond, vara või loodusvara, võib see tähendada vajadust kasutada
riigi ressursse sellise ohu tõrjumiseks, juba realiseerunud mõju vähendamiseks ja mõju
realiseerumisega seotud kahjude kandmiseks. Sellise mõju realiseerumist ja vajaminevate
ressursside täpset iseloomu ja mahtu on võimatu ette määratleda. Kuna ballastvee
konventsiooni kohaselt ei ole ballastvee käitlemine nõutav näiteks laeva ohutuse tagamiseks
hädaolukorras või elu päästmiseks merel, laeva reostusjuhtumite vältimiseks või
vähendamiseks, siis võib kirjeldatud mõju tekkida ka sõltumata eelnõuga kavandatava määruse
rakendamisest.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisel võivad laevaomanikud taotleda vabastust, mis toob kaasa tegevused
Transpordiameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt ning riigilõivude laekumised.
Transpordiamet peab menetlema vabastuse taotlusi, vajadusel peatama vabastuse kehtivuse või
vabastusi kehtetuks tunnistama. Keskkonnaministeerium peab teostama riski- ja vahehindamisi
ning vajadusel konsulteerima teiste riikide pädevate asutustega vabastuste lubatavuse teemal.
Riigilõivuseaduse § 1911 kohaselt tuleb laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning
käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse
läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 250 eurot. Riigilõivu kogub Transpordiamet ühekordselt, st
tunnistuse väljastamise eest täiendavalt riigilõivu ei võeta.
Määrust rakendatakse olemasolevate ressursside raames. Vahehindamisega seotud riigi kulusid
on hetkel keeruline täpselt ette määratleda, sest need sõltuvad antud vabastustest (kui vabastusi
ei ole antud, ei ole vajalik ka vahehindamisi teha), ent näiteks 2021. aastal teostatud
veeuuringute hind kahe sadama kohta oli ca 30 000 eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile eelnõude
infosüsteemi vahendusel. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Eesti
Laevaomanike Liidule, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudile ja Keskkonnaametile.
EELNÕU
13.12.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Ballastvee käitlemisest vabastamise taotluses ning riskihindamise ja vahehindamise
läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse, riskihindamise,
vahehindamise, vabastusest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse
kord ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 444 lõike 8, § 445 lõike 5 ja § 446 lõike 5
alusel.
§ 1. Taotluses esitatavad andmed ja dokumendid
(1) Transpordiametile laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta
rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi konventsioon) reeglis A-4 sätestatud ballastvee
käitlemise nõuetest vabastuse saamiseks esitatav taotlus sisaldab järgmisi andmeid ja
dokumente:
1) laeva nimi, IMO number, kutsung, kodusadama nimi ja kogumahutavus;
2) reederi nimi, registrikood või isikukood ning tema e-posti aadress ja telefoninumber;
3) vabastuse taotlemise põhjendus;
4) lähte- ja sihtsadamate nimed ja asukohad taotletava vabastuse perioodil;
5) korduvreiside puhul taotletava vabastuse periood kalendrikuu ja aasta täpsusega,
prognoositav reiside koguarv, reiside sagedus, reiside hinnangulised väljumis- ja
saabumiskuupäevad ja kellaajad, ballastvee väljapumpamise sagedus ja eeldatav maht
taotletava vabastuse perioodil;
6) ühekordse reisi puhul taotletav vabastuse aeg vastavalt laeva väljumis- ja
saabumiskuupäevale ja kellaajale;
7) laevas ballastvee käitlemise ja tehnoloogia kirjeldus;
8) ballastvee käitlemise kava, mis vastab konventsiooni lisa reegli B-1 nõuetele;
9) väljavõte taotluse esitamisele eelneva aasta ballastvee registriraamatu kannetest, mis
vastavad konventsiooni lisa reegli B-2 nõuetele;
10) välisriigis vabastust menetleva asutuse nimetus ning aadress, asutuse kontaktisiku e-posti
aadress ja telefoninumber, kui taotletav vabastus on seotud ka välisriigis asuva sadamaga;
11) riskihindamise läbiviimiseks vajalikud andmed vastavalt §-le 2.
(2) Lähtesadam käesoleva määruse tähenduses on sadam, kust pärineb selle laeva ballastvesi,
millele vabastust taotletakse.
(3) Sihtsadam käesoleva määruse tähenduses on sadam, mille vette soovitakse ballastvett
pumbata.
(4) Kui laeva töökeel ei ole eesti või inglise keel, peavad lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud
dokumendid olema tõlgitud inglise keelde.
1
§ 2. Riskihindamise ja vahehindamise andmed ja dokumendid
(1) Riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks on vajalik vähemalt järgmiste andmete
olemasolu:
1) lähte- ja sihtsadamate vee soolsus täpsusega 0,1 promilli;
2) lähte- ja sihtsadamate vees esinevate sihtliikide nimekiri;
3) punktides 1 ja 2 nimetatud andmete aluseks olnud veeproovide võtja ja proovide võtmise aeg
ja koht ning proovide võtja kinnitus, et proovid on võetud vastavalt nõuetekohasele
metoodikale.
(2) Sihtliik käesoleva määruse tähenduses on liik, mis esineb konkreetse sadama vees ja võib
ohustada inimelu või -tervist või kahjustada keskkonda, vara või loodusvara.
§ 3. Taotluse menetlemine
(1) Transpordiamet kontrollib riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks taotluses esitatud
andmeid ja dokumente ning nende nõuetekohasuse korral edastab need
Keskkonnaministeeriumile riskihindamiseks.
(2) Kui riskihindamise käigus selgub, et taotletav vabastus võib negatiivselt mõjutada teise riigi
elanike elu või tervist, vara või loodusvarasid, konsulteerib Keskkonnaministeerium selle riigi
pädeva asutusega vabastuse andmise küsimuses.
(3) Transpordiamet teeb vabastuse andmise või sellest keeldumise kohta otsuse 30 päeva
jooksul taotluse saamisest. Tähtaja kulgemine peatub Keskkonnaministeeriumi poolt
riskihindamise läbiviimise ajaks.
§ 4. Riskihindamise ja vahehindamise tähtajad
(1) Keskkonnaministeerium edastab riskihinnangu Transpordiametile 30 päeva jooksul § 3
lõike 1 kohaselt Transpordiameti edastatud andmete kättesaamisest.
(2) Keskkonnaministeerium edastab vahehinnangu Transpordiametile 15 päeva jooksul
vahehindamise läbiviimisest. Kui vahehindamise käigus selgub, et vabastuse andmise
tulemusena satub ohtu inimelu või -tervis või saab kahjustatud keskkond, vara või loodusvara,
teatab Keskkonnaministeerium sellest Transpordiametile viivitamatult.
(3) Keskkonnaministeeriumil on õigus pikendada käesolevas paragrahvis esitatud riski- ja
vahehinnangu esitamise tähtaega kuni 60 päeva võrra, välja arvatud lõike 2 teises lauses
kirjeldatud juhtumil.
§ 5. Vabastuse tunnistus
Transpordiamet annab taotlejale vabastuse tunnistuse, millele märgitakse:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed;
2) vabastuse kehtivuse aeg;
3) vabastusega hõlmatud lähte- ja sihtsadamad.
2
§ 6. Vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest ja vabastuse kehtetuks
tunnistamisest teavitamine
(1) Transpordiamet teavitab reederit vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest
ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest viivitamatult.
(2) Kui Transpordiamet algatas vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse või tunnistas
vabastuse kehtetuks, kuna vabastuse andmise tulemusena võib sattuda ohtu inimelu või -tervis
või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara, teavitab Transpordiamet sellest
viivitamatult ka Keskkonnaministeeriumit.
Kaja Kallas
Peaminister
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
3