Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. detsember 2021
Sisu (failidest)
LEPING nr 1.8-7/21-333
Tallinnas, 14.12.2021
Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindab põhimääruse § 23
punkti 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
ja
Sihtasutus KredEx, (edaspidi Eraldise saaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees
Ivo Kuldmäe,
edaspidi nimetatud eraldi Pool või koos Pooled
on Vabariigi Valitsuse 28. aprilli määruse nr 31 17.07.2021. a vastu võetud muudatustest
tulenevalt kokku leppinud muuta 17.08.2021. a sõlmitud ning 30.03.2021, 06.05.2020 19.06.2020,
30.12.2020 ja 07.04.2021. a muudetud lepingut nr 1.8-7/20-163 (edaspidi Leping).
3. Lepingu lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesolevale Lepingu muudatusele lisatud lisaga 3.
MINISTEERIUM ERALDISE SAAJA
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Ivo Kuldmäe
Lisa 3 Ministeeriumi suunised
Vabariigi Valitsuse korraldustega on eelneval ja 2021. aastal piiratud nii turismisektori kui ka
mitmete teiste sektorite tegevust ning välistatud ei ole uued Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud piirangud aasta lõpus koroonapuhangu kolmanda laine järgselt. Eesti Panga
andmetel langes reisiteenuste eksport (välisriikide elanike kulutused Eestis) 2020. aastal 2019.
aastaga võrreldes 67% ehk 1,04 miljardi võrra. Koos reisijateveo ekspordiga langes kriisi
tulemusel turismiteenuste eksport kokku 1,3 miljardi võrra ehk 63%. Suured tegevuskulud on
eelkõige majutuse, toitlustuse ja mitmete teiste sektori ettevõtjatel. Eeltoodust lähtuvalt ning
seoses epideemia jätkuva leviku tõttu on allpool välja toodud sektorite olukord jätkuvalt väga
raske. Enim kannatanud majandusharude toetamisel keskendume sellele, et võimalikult paljud
ettevõtted oleksid võimelised oma äri taaskäivitama ja töökohad säilitama.
Laenutaotleja tegutsemist vastaval tegevusalal näitab üldjuhul äriregistrisse kantud EMTAK
tegevusala kood. Juhul, kui äriregistrisse kantud EMTAK kood on teistsugune, kuid
laenutaotleja tegutseb siiski tegevusalal, mis on eelduseks allolevate meetme rakendamiseks,
võib laenutaotleja kasutada selle asjaolu tõendamiseks ka muid tõendeid. Tõendite kohasust
ning piisavust hindab sellisel juhul Eraldise saaja. Eelkõige peaksid esitatavad tõendid näitama
laenutaotleja käibe olulise osa seotust asjakohaste, meetme rakendamise eelduseks olevate
tegevusaladega enne COVID-19 tõttu tegevuspiirangute rakendamist.
Sihtrühmad on valitud järgnevate põhimõtete alusel:
kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;
kes on elujõulised, kuid kelle äri peatus momentaalselt ja riigi poolt kehtestatud
piirangute tõttu ning seetõttu taastub pikema aja jooksul;
kes on kavandatud konverentside ja/või muude inimesi kokku toovate ürituste
ärajäämise tõttu kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub
seetõttu aeglaselt;
projektid, mille käendamist SA KredExi tavameetmed ei võimalda ja mille peatumine
on tingitud COVID mõjust. Ernst & Young Baltic AS turutõrke uuring on kinnitanud,
et finantseeringu puudujääk on tõusnud just suuremahuliste projektide puhul.
Suurimaks takistuseks suuremahulise kapitali kaasamisel on ettevõtjate ja
finantseerijate hinnangul piisava tagatise puudus, seda eriti tõmbekeskusest väljaspool
A. Suunised erakorralise käibelaenu meetme rakendamiseks:
Käibelaenu antakse summas kuni 700 000 eurot ettevõtjale või seotud grupi kohta.
Laenusaaja peab tagama laenu vähemalt 10% ulatuses, kui laenu summa on üle 150 000
euro, siis 50% ulatuses laenu summast.
Laenutaotleja põhitegevusalaks on: a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55),
Põhjendus: Majutusettevõtjatel on kriisist tulenevalt tühistatud broneeringute ja
rahvusvahelisele reisimisele kehtivate piirangute tõttu jätkuvalt ulatuslik saamata
jäänud müügitulu ja kõrged tegevuskulud. Pärast siseturismi hoogustanud 2020. aasta
suvehooaja lõppu on ettevõtjad taas olnud silmitsi märkimisväärse nõudluse ja käibe
langusega eelseisva pika madalhooaja vältel ning uute piirangute tõttu. Eelkõige
kannatavad välisturistide majutamisega tegelevad majutusasutused. Ettevõtjatel on
lisaks personalikuludele kanda püsivad hooldus- ja rendikulud, kommunaalkulud.
Välisturismi taastumine võtab aega ning sõltub rahvusvaheliste ühenduste taastumisest,
vaktsineerimise kiirusest ja piirangute leevenemisest ning erinevate rahvusvaheliste
sündmuste toimumise võimalikkusest Eestis.
b. toitlustus (I56),
Põhjendus: Toitlustusettevõtjad on kehtivate piirangute tõttu kannatanud olulisi
käibelangust – avamisaja lühendamisest kuni täieliku sulgemiseni. Ilma toetuseta ei ole
võimalik ettevõtjatel säilitada ka kriitilisel hulgal töökohti, et olla valmis nõudluse
taastumisel pakkuma kvaliteetseid teenuseid. Restoranid, kohvikud ja catering teenuse
pakkujad on oluline osa külalislahkuse sektori ettevõtjatest, kellel on märkimisväärne
roll nii tööandjatena üle Eesti kui välis- kui siseturistide kvaliteetses külastuskogemuses
ja korduvkülastuste soodustamisel.
c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51) ja transpordi abitegevused (H52),
Põhjendus: Ehkki reisijate maismaaveo ettevõtjad on sarnaselt reisiettevõtjatele otseselt
kehtestatud piirangutest puutumata, on nende majandustegevus sarnaselt
reisiettevõtjatega saanud oluliselt kannatada sise- ja välisturistide puudumise tõttu.
Lisaks on teatritele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele,
huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud toonud kaasa olulise
nõudluse vähenemise reisijateveo teenuse järele. Kliendi vähesuse tõttu on aga
ettevõtetel sellegi poolest kapitalikuluga seotud kohustused.
d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79),
Põhjendus: Reisiettevõtted tegutsevad juba pea aasta praktiliselt ettevõtluskeelu
tingimustes ning see kajastub sissetulekute drastilises kukkumises. Alates 2020. aasta
aprillist on käive kukkunud keskmiselt 90%, alles on umbes pooled kriisieelsetest
töötajatest. Ettevõtjad prognoosivad, et ka algav sissetuleva turismi (turismiteenuste
ekspordi) hooaeg jääb praktiliselt vahele või toimub oluliselt vähendatud mahus nn
piirkondlike reisimullide arvelt. Sissetuleval suunal tegutsejate käibest oli 2020. aastal
alles 0-5%.
e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823),
Põhjendus: Seoses piirangutega reisimisele ja paljude rahvusvaheliste konverentside
ning ürituste ärajäämisega uutest piirangutest tulenevalt on nõupidamiste ja messide
korraldamisega tegelevad ettevõtjad kannatanud olulist käibelangust. Nende ettevõtjate
toetamine on oluline ekspordivõimekuse ja tulu teenimise võimaluste säilitamiseks,
kuna äri- ja konverentsiturismi klient on kõige tulutoovam külastaja.
f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning
massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041),
Põhjendus: Ravieesmärkidel tegutsevad sanatooriumid ja saunade, spaadega ning muu
sarnasega seotud tegevused on juba pikemat aega täituvuse piirangute tingimustes või
on uutest piirangutest tulenevalt suletud, põhjustades ettevõtjatele olulist käibelangust.
g. kultuuritegevus (R90, R91)
Põhjendus: Teatritetendustele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele,
haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud
on juba pikemat aega pärssinud nende tegevust, mistõttu on käibelangus suur.
h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604)
Põhjendus: Sporditegevusega seotud ettevõtted on juba pikemat aega tegutsenud
piiratud tingimustes või olnud täiesti suletud, mis on väga olulist mõju avaldanud
ettevõtete käibele.
i. või on laenutaotleja turismiteenuste pakkuja, kes pakub külastajatele
elamusteenuseid kas loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse
teenustena ning on leitav vastavate kategooriate teenusepakkujana Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse hallatavas Eesti turismiteenuste andmebaasis
www.puhkaeestis.ee.
Põhjendus: Sihtgrupiks on väiksematest teenusepakkujatest ettevõtjad, kes pakuvad nii
sise- kui välisturistidele elamusteenuseid loodusturismis, aktiivse puhkuse valdkonnas
või kultuuripärandi tutvustamisel ning kelle ellujäämisel on oluline roll reisimise
taastumisel vajalike teenuste jätkamiseks.
B. Suunised meetme Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja
toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele
sihtgrupi laiendamiseks
Meedet „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris
tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ sihtgruppi
laiendatakse laenutaotlejatele, kelle põhitegevusalaks on (põhjendused vt ülalpool):
a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55),
b. toitlustus (I56),
c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51), transpordi abitegevused (H52),
d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79),
e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823),
f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning
massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041),
g. kultuuritegevus (R90, R91),
h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604).
C. Laenukäenduse puhul pöörata vajadusel eri tähelepanu üle 5 mln euro suurustele
projektidele, mille rahastamine on COVID-19 pandeemia levikust tulenevate
piirangute ja turutõrgete, sh majanduskeskkonna määramatuse, tarneprobleemide
või kulude kasvuga kaasneva täiendavate tagatiste nõude tõttu mõjutatud.