dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. detsember 2021
Viit
1.8-7/21-333
Registreeritud
14. detsember 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine
Sari
1.8-7/S Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud ja aruanded
Toimik
1.8-7/S
Vastutaja
Andres Võrang

Failid

  • 📎1.8-721-333 14.12.2021 Leping (1).asice624 KB

Sisu (failidest)

LEPING nr 1.8-7/21-333 Tallinnas, 14.12.2021 Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindab põhimääruse § 23 punkti 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja Sihtasutus KredEx, (edaspidi Eraldise saaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Ivo Kuldmäe, edaspidi nimetatud eraldi Pool või koos Pooled on Vabariigi Valitsuse 28. aprilli määruse nr 31 17.07.2021. a vastu võetud muudatustest tulenevalt kokku leppinud muuta 17.08.2021. a sõlmitud ning 30.03.2021, 06.05.2020 19.06.2020, 30.12.2020 ja 07.04.2021. a muudetud lepingut nr 1.8-7/20-163 (edaspidi Leping). 3. Lepingu lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesolevale Lepingu muudatusele lisatud lisaga 3. MINISTEERIUM ERALDISE SAAJA (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Ivo Kuldmäe Lisa 3 Ministeeriumi suunised Vabariigi Valitsuse korraldustega on eelneval ja 2021. aastal piiratud nii turismisektori kui ka mitmete teiste sektorite tegevust ning välistatud ei ole uued Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud aasta lõpus koroonapuhangu kolmanda laine järgselt. Eesti Panga andmetel langes reisiteenuste eksport (välisriikide elanike kulutused Eestis) 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 67% ehk 1,04 miljardi võrra. Koos reisijateveo ekspordiga langes kriisi tulemusel turismiteenuste eksport kokku 1,3 miljardi võrra ehk 63%. Suured tegevuskulud on eelkõige majutuse, toitlustuse ja mitmete teiste sektori ettevõtjatel. Eeltoodust lähtuvalt ning seoses epideemia jätkuva leviku tõttu on allpool välja toodud sektorite olukord jätkuvalt väga raske. Enim kannatanud majandusharude toetamisel keskendume sellele, et võimalikult paljud ettevõtted oleksid võimelised oma äri taaskäivitama ja töökohad säilitama. Laenutaotleja tegutsemist vastaval tegevusalal näitab üldjuhul äriregistrisse kantud EMTAK tegevusala kood. Juhul, kui äriregistrisse kantud EMTAK kood on teistsugune, kuid laenutaotleja tegutseb siiski tegevusalal, mis on eelduseks allolevate meetme rakendamiseks, võib laenutaotleja kasutada selle asjaolu tõendamiseks ka muid tõendeid. Tõendite kohasust ning piisavust hindab sellisel juhul Eraldise saaja. Eelkõige peaksid esitatavad tõendid näitama laenutaotleja käibe olulise osa seotust asjakohaste, meetme rakendamise eelduseks olevate tegevusaladega enne COVID-19 tõttu tegevuspiirangute rakendamist. Sihtrühmad on valitud järgnevate põhimõtete alusel:  kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;  kes on elujõulised, kuid kelle äri peatus momentaalselt ja riigi poolt kehtestatud piirangute tõttu ning seetõttu taastub pikema aja jooksul;  kes on kavandatud konverentside ja/või muude inimesi kokku toovate ürituste ärajäämise tõttu kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub seetõttu aeglaselt;  projektid, mille käendamist SA KredExi tavameetmed ei võimalda ja mille peatumine on tingitud COVID mõjust. Ernst & Young Baltic AS turutõrke uuring on kinnitanud, et finantseeringu puudujääk on tõusnud just suuremahuliste projektide puhul. Suurimaks takistuseks suuremahulise kapitali kaasamisel on ettevõtjate ja finantseerijate hinnangul piisava tagatise puudus, seda eriti tõmbekeskusest väljaspool A. Suunised erakorralise käibelaenu meetme rakendamiseks: Käibelaenu antakse summas kuni 700 000 eurot ettevõtjale või seotud grupi kohta. Laenusaaja peab tagama laenu vähemalt 10% ulatuses, kui laenu summa on üle 150 000 euro, siis 50% ulatuses laenu summast. Laenutaotleja põhitegevusalaks on: a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55), Põhjendus: Majutusettevõtjatel on kriisist tulenevalt tühistatud broneeringute ja rahvusvahelisele reisimisele kehtivate piirangute tõttu jätkuvalt ulatuslik saamata jäänud müügitulu ja kõrged tegevuskulud. Pärast siseturismi hoogustanud 2020. aasta suvehooaja lõppu on ettevõtjad taas olnud silmitsi märkimisväärse nõudluse ja käibe langusega eelseisva pika madalhooaja vältel ning uute piirangute tõttu. Eelkõige kannatavad välisturistide majutamisega tegelevad majutusasutused. Ettevõtjatel on lisaks personalikuludele kanda püsivad hooldus- ja rendikulud, kommunaalkulud. Välisturismi taastumine võtab aega ning sõltub rahvusvaheliste ühenduste taastumisest, vaktsineerimise kiirusest ja piirangute leevenemisest ning erinevate rahvusvaheliste sündmuste toimumise võimalikkusest Eestis. b. toitlustus (I56), Põhjendus: Toitlustusettevõtjad on kehtivate piirangute tõttu kannatanud olulisi käibelangust – avamisaja lühendamisest kuni täieliku sulgemiseni. Ilma toetuseta ei ole võimalik ettevõtjatel säilitada ka kriitilisel hulgal töökohti, et olla valmis nõudluse taastumisel pakkuma kvaliteetseid teenuseid. Restoranid, kohvikud ja catering teenuse pakkujad on oluline osa külalislahkuse sektori ettevõtjatest, kellel on märkimisväärne roll nii tööandjatena üle Eesti kui välis- kui siseturistide kvaliteetses külastuskogemuses ja korduvkülastuste soodustamisel. c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51) ja transpordi abitegevused (H52), Põhjendus: Ehkki reisijate maismaaveo ettevõtjad on sarnaselt reisiettevõtjatele otseselt kehtestatud piirangutest puutumata, on nende majandustegevus sarnaselt reisiettevõtjatega saanud oluliselt kannatada sise- ja välisturistide puudumise tõttu. Lisaks on teatritele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud toonud kaasa olulise nõudluse vähenemise reisijateveo teenuse järele. Kliendi vähesuse tõttu on aga ettevõtetel sellegi poolest kapitalikuluga seotud kohustused. d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79), Põhjendus: Reisiettevõtted tegutsevad juba pea aasta praktiliselt ettevõtluskeelu tingimustes ning see kajastub sissetulekute drastilises kukkumises. Alates 2020. aasta aprillist on käive kukkunud keskmiselt 90%, alles on umbes pooled kriisieelsetest töötajatest. Ettevõtjad prognoosivad, et ka algav sissetuleva turismi (turismiteenuste ekspordi) hooaeg jääb praktiliselt vahele või toimub oluliselt vähendatud mahus nn piirkondlike reisimullide arvelt. Sissetuleval suunal tegutsejate käibest oli 2020. aastal alles 0-5%. e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823), Põhjendus: Seoses piirangutega reisimisele ja paljude rahvusvaheliste konverentside ning ürituste ärajäämisega uutest piirangutest tulenevalt on nõupidamiste ja messide korraldamisega tegelevad ettevõtjad kannatanud olulist käibelangust. Nende ettevõtjate toetamine on oluline ekspordivõimekuse ja tulu teenimise võimaluste säilitamiseks, kuna äri- ja konverentsiturismi klient on kõige tulutoovam külastaja. f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041), Põhjendus: Ravieesmärkidel tegutsevad sanatooriumid ja saunade, spaadega ning muu sarnasega seotud tegevused on juba pikemat aega täituvuse piirangute tingimustes või on uutest piirangutest tulenevalt suletud, põhjustades ettevõtjatele olulist käibelangust. g. kultuuritegevus (R90, R91) Põhjendus: Teatritetendustele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud on juba pikemat aega pärssinud nende tegevust, mistõttu on käibelangus suur. h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604) Põhjendus: Sporditegevusega seotud ettevõtted on juba pikemat aega tegutsenud piiratud tingimustes või olnud täiesti suletud, mis on väga olulist mõju avaldanud ettevõtete käibele. i. või on laenutaotleja turismiteenuste pakkuja, kes pakub külastajatele elamusteenuseid kas loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenustena ning on leitav vastavate kategooriate teenusepakkujana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hallatavas Eesti turismiteenuste andmebaasis www.puhkaeestis.ee. Põhjendus: Sihtgrupiks on väiksematest teenusepakkujatest ettevõtjad, kes pakuvad nii sise- kui välisturistidele elamusteenuseid loodusturismis, aktiivse puhkuse valdkonnas või kultuuripärandi tutvustamisel ning kelle ellujäämisel on oluline roll reisimise taastumisel vajalike teenuste jätkamiseks. B. Suunised meetme Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele sihtgrupi laiendamiseks Meedet „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ sihtgruppi laiendatakse laenutaotlejatele, kelle põhitegevusalaks on (põhjendused vt ülalpool): a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55), b. toitlustus (I56), c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51), transpordi abitegevused (H52), d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79), e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823), f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041), g. kultuuritegevus (R90, R91), h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604). C. Laenukäenduse puhul pöörata vajadusel eri tähelepanu üle 5 mln euro suurustele projektidele, mille rahastamine on COVID-19 pandeemia levikust tulenevate piirangute ja turutõrgete, sh majanduskeskkonna määramatuse, tarneprobleemide või kulude kasvuga kaasneva täiendavate tagatiste nõude tõttu mõjutatud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel