Eesti
digiühiskond
2030
valdkonna
arengukava
2021
1
sisukord
Ülevaade arengukavast 4
Digiühiskonna arengu hetkeolukord 6
Visioon: Eesti täis digiväge 9
Põhimõtted 11
Üldeesmärk ja mõõdik 12
I alaeesmärk. Digiriik 13
Digiriigi järgmised arenguhüpped 15
1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele 15
2. Krativäeline riik 16
3. Inimkeskne digiriik 17
4. Roheline digiriik 19
Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse 20
1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine 20
2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus 22
3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid 24
4. Keskselt osutatud IT-alusteenused 26
5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine 28
6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine 29
7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 31
8. Sihitud väliskoostöö 33
II alaeesmärk. Ühenduvus 34
Ühenduvuse suunad 35
1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum 35
2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 36
3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine 37
4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus 38
III alaeesmärk. Küberturvalisus 39
Küberturvalisuse suunad 39
1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus 40
2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime 41
3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus 43
Visiooni elluviimiseks ootused teistele valdkondadele 45
Juhtimiskorraldus 48
Maksumusprognoos 50
Lisad 51
Lisa 1. Seonduvad arengukavad 51
1. ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 51
2. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid 52
3. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 51
4. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 53
5. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 54
6. Riigikaitse arengukava 54
7. Välispoliitika arengukava 2030 54
8. Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 55
9. Kultuuri arengukava 2021-2030 55
10. Eesti keele arengukava 2021-2030 55
Lisa 2. Mõjuanalüüs 56
Digiriigi alaeesmärgi mõjuanalüüs 56
Ühenduvuse alaeesmärgi mõjuanalüüs 58
Küberturvalisuse alaeesmärgi mõjuanalüüs 59
Lisa 3. Kaasamine 60
Viited 61
ülevaade arengukavast
Eesti digiühiskonna arengukava 2030 sisaldab Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks
visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, täis digiväge. See kätkeb järgnevat:
riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise
+ meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju,
kümnendi jooksul edasi arendada.
mida vajame või tahame;
Digiühiskonna alal on endiselt ambitsioon kasutada
+ oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline
info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiat ehk
ja lähme digiarengus julgelt edasi;
digilahendusi võimalikult nutikalt ja rohkelt ära, et
seeläbi saavutada „Eesti 2035“1 sihid. Otsesemalt + meie majandus on digiväeline – digilahendused on
panustatakse läbi järgnevate alaeesmärkide: kogu majanduse mootor;
+ Eesti majandus on uuendusmeelne ja + digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist;
teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja
ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Arengukava + Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste
panustab läbi selle, et on loodud soodsad tingimused loomiseks.
ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning Visiooni elluviimiseks on siinses arengukavas
innovatsiooniks. Eesti majanduskeskkond kutsub seatud täpsemad eesmärgid ja kavandatud
töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt tegevussuunad kolmel alal:
äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi
lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. + arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist
avalikus sektoris, sest digiriigi üldist arendamist ei
+ Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi hõlma ükski teine arengukava ning lisaks on avalik
inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse sektor Eesti digiühiskonna arengu eestvedaja ja
läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava suunanäitaja. Põhieesmärk on saada avalike teenuste
disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, kasutamisel parim kogemus, et meie elukorraldus
füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja olekski vägev, nagu visioonis on esile toodud. Selle
mugavus. Arengukava tegevused panustavad läbi nimel on kavas teha järgmised digiriigi arenguhüpped
selle, et kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja tagada seni loodud digiriigi kestlikkus.
ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad
kliimamuutuste mõju, ajakulu vahemaade läbimisel ja + arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust,
tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. sest piisav ühenduse kättesaadavus on digilahenduste
kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu või
+ Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ettevõtlusega. Põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks
ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu taskukohaselt kõikjale Eestis.
korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate
tehnoloogiate abil. Arengukava tegevused + arendada riiklikku küberturvalisust, sest juhul, kui
panustavad läbi selle, et valitsemiskorraldus soosib on tagatud vajalik usaldus, saame visioonis sõnastatult
ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, digiarengu teel julgelt edasi minna. See ala hõlmab
innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud küberturvalisuse tagamist nii avalikus sektoris kui ka
teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning majanduses laiemalt. Põhieesmärk on hoida Eesti
andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste küberruum usaldusväärne ja turvaline. Arvestades
osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele kasvavaid riske ja senist baasi, on see iseenesest juba
riikidele. parajalt ambitsioonikas siht.
4 Eesti digiühiskond 2030
Digiühiskonna visiooni elluviimine sõltub Arengukava elluviimine, ajakohasena hoidmine
lisaks veel mitmetest muudest valdkondadest ja kooskõla teiste arengukavadega tagatakse
ja poliitikasuundadest, mis on kaetud teiste juhtimiskorraldusega, mille keskmes on arengukava
arengukavadega. Seepärast on siinses arengukavas juhtrühm, mida juhib digiühiskonna arengu eest
sõnastatud eraldi ka ootused teistele vastutav minister. Iga siinse arengukava alaeesmärkide
poliitikavaldkondadele, sest arengukavade vahel arengut suunab riigiasutusi ja muid partnereid hõlmav
ei tohi olla dubleerimist ega samas mõistlik teiste nõukoda. Küberturvalisuse alal tegutseb lisaks
valdkondade meetmeid osaliselt eraldi käsitleda. Küberjulgeoleku Nõukogu, mis on valitsuskomisjoni
alarühma staatuses. Töisel ehk rakenduslikul tasandil
Ootuste näol on tegemist laiemast digiühiskonna
kasutatakse eri formaate koostöö korraldamiseks,
visioonist tuleneva n-ö tellimusega, et panna selgelt
tegevuste kavandamiseks ja seireks.
paika vajadused ja alus, mille järgi kavandada
tugitegevust teiste arengukavade elluviimisel või Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi
suunata arengukavade kooskõla. Siinne arengukava kaudu, mis koostatakse neljaks aastaks ja mida
ise ei hõlma konkreetseid sihte ega tegevusi uuendatakse koos riigi eelarvestrateegiaga kord
IKT kasutuselevõtu edendamiseks eri elu- ja aastas. Programm sisaldab konkreetseid meetmeid,
ettevõtlusaladel, sest neid plaane peavad sisaldama mõõdikuid, vastutajaid, eelarvet jms, mida on vaja
kõik arengukavad enda valdkonna kohta. lähiaastate tegevusplaanina arengukava sihtide ja
suundade elluviimiseks. Programmi uuendamises ja
Visiooni elluviimisel on kõigis alaeesmärkides oluline
täitmise seires osalevad nii valdkondlikud nõukojad kui
järgida läbivalt põhimõtteid, mis on samuti siin
ka loomulikult arengukava juhtrühm.
arengukavas esile toodud.
Eesti digiühiskonna visioon 2030
Põhimõtted visiooni elluviimisel
ootused teistele
digiriigi ühenduvuse küberturvalisuse valdkonna
alaeesmärk alaeesmärk alaeesmärk arengukavadele
Juhtimiskorraldus
Arengukava elluviimise
Programmi ja seega arengukava
hinnanguline kogumaksumus
elluviimise üldvastutaja on Majandus- ja
ehk rahastamise koguvajadus on
Kommunikatsiooniministeerium (MKM),
kümne aasta peale kokku
konkreetsete tegevuste puhul ka MKMi
u 1,2 miljardit eurot.
allasutused ja/või teised riigiasutused või
osalised.
5 Eesti digiühiskond 2030
digiühiskonna arengu
hetkeolukord
Hetkeolukorra täpsem analüüs ja põhjendused
valitud tegevussuundadele on toodud arengukava
sisupeatükkides. Toome siinkohal aga ära Eesti
digiühiskonna arengu hetkeolukorra n-ö suure
pildi ehk siinse arengukava tegemise lähteanalüüsi
põhijäreldused, sh võimalusel rahvusvahelisest
võrdlusest lähtuvalt.
Eesti digiühiskonna põhitunnused ja proovikivid on
praegu järgnevad:
1) Eesti on digiriigi arengus palju saavutanud, aga
tegemist jagub: korraga on vaja nii uuele tasemele
jõuda kui seni loodut kestmas hoida.
Eesti on paljudes rahvusvahelistes võrdlustes
esimeste seas (nt EL riikide võrdlus DESI 20202 või
eGovernment Benchmark 20203 järgi, United Nations
E-Government Survey 20204, jm). Meid eristab see, et
meil on tõesti töötav ehk laialdaselt kasutatav digiriik.
Nii riigihalduse tagatoas ametnikud kui ka eraisikud ja 93%
ettevõtjad kasutavad riigiga asjaajamises digiteenuseid digiriigi kasutajate
ja -lahendusi ulatuslikult. Digiriigi kasutajate osakaal on osakaal
(DESI 2020)
üks EL suuremaid (93%) (DESI 2020). Nüüdseks on
pea kõik otsesed avalikud teenused ühel või teisel viisil
digiteeritud ehk digikanalis kättesaadavaks tehtud. Eesti
digiriik on olnud rajatud tugevatele alusplatvormidele + digiriigi uute suuremate uuenduste pealetulek pole olnud
nagu riiklik digitaalne identiteet ja X-tee, mis on teinud piisavalt teada või pole olnud piisavalt kiire ja ulatuslik.
eri valdkondades digiteenuste arenduse turvalisemaks,
+ piiriülesed teenused on vähearenenud, sh Euroopa Liidu
kiiremaks, odavamaks.
tasandil ja riikide vahel jätkuvalt tõkkeid riikidevahelise
Siiski on murekohti ka: andmevahetuse ja ühisteenuste rajamiseks.
+ teenuste kasutusmugavus ei vasta ei kasutajate Seejuures tasub arvestada, et riigid konkureerivad
ootustele ega nõuetele või parimatele tavadele – isegi paratamatult teineteisega nt talentide, ekspordi või
kui digiteenuseid kasutatakse, on protsessid pahatihti investeeringute nimel. Ärikeskkonna ja teenuste
kohmakad ja seega neist saadav väärtus piiratud; kvaliteet on selles üha olulisem tegur, mis seni on Eestit
soosinud. Kui me ei lahenda digiriigi murekohti, jääme
+ teenuste kestlikkus ehk pidev uuenemine ja vajalikul konkurentsis maha – paljud EL ja maailma riigid on
tasemel ülalhoid ei ole tagatud, ei tehnoloogiliselt, viimastel aastatel võtnud tugevalt oma avaliku sektori
protsessiliselt ega ka ressursi poolest; digipöörde käsile, veelgi enam COVID-19 pandeemiast
tõukuvalt.
6 Eesti digiühiskond 2030
2) Eestis on arenenud sideturg, kuid kiire internet ei Vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu
jõua veel riigis kaugeltki kõigini ja kõikjale. lairibaühenduse liitumisleping on 14% majapidamistel
(DESI 2020). Nõudlus ja tegelik vajadus suuremate
Vaatamata väiksele turule, on siin side alal turul tihe
kiiruste järele tulevikus ilmselt kasvab.
konkurents. Eriti on see paista mobiiliside alal, kus on
Euroopa ühed madalaimad hinnad ja rohkelt kasutajaid 3) Eesti on oskuslikult küberturvalisust taganud,
aga riskid kasvavad ja alusvõimeid on vaja tuntavalt
suurendada.
Mobiilse
lairibaühenduse Eesti digiriigis ja -ühiskonnas kasutatakse digiteenuseid
kasutajaid on poolteist agaralt, sest usaldus nende ja teenusepakkujate
korda nii palju kui EL-is
vastu on suur. Seda on tekitanud muu hulgas Eesti
keskmiselt
(DESI 2020) turvaline digiriigi ülesehitus, terviklik lähenemisviis
küberturvalisusele, riskide ennetamise ja vähendamise
olulisuse teadvustamine ja nende jõudumööda
arendamine.
57% Küberturvalisuse korralduses ja baasvõimetes on
siiski olulisi lünki, võttes arvesse, et riskid kasvavad. Nii
majapidamisi omab
ligipääsu väga suure küberkuritegevus kui ka küberruumis geopoliitikast
läbilaskevõimega võrkudele kantud rünnakud on tõusuteel – tehnoloogiat
(DESI 2020)
kasutatakse üha enam poliitiliste huvide saavutamiseks.
Samas toetume olulises osas väliste tehnoloogia
loojate ja pakkujate lahendustele. Kui meil pole võimet
(mobiilse lairibaühenduse kasutajaid on poolteist seejuures riske ette näha ja juhtida, oleme haavatavad
korda nii palju kui EL-is keskmiselt - DESI 2020). 4G nende pakkujate haavatavuste kaudu. Paratamatult
kasutuselevõtul oli Eesti üks esimesi, 5G kasutuselevõtt kõike ise teha ja kontrollida ei saa ka, mistõttu on
on küll mõnevõrra õiguslikel põhjustel viibinud, aga oluline suuta valida usaldusväärseid partnereid ja
samuti käivitumas. lahendusi. Küberturvalisuse alusvõimekuse tugeval
tasemel kindlustamine on Eesti jaoks möödapääsmatu,
Kiire interneti kättesaadavuselt üldiselt oleme EL
sest vastasel juhul ei saa me senisel määral toetuda
keskmike seas – 57% majapidamisi omab ligipääsu
digilahendustele. Eesti on kõrgelt arenenud digiühiskond,
väga suure läbilaskevõimega võrkudele (DESI 2020),
mis erinevalt paljudest teistest riikidest juba sõltub
kuigi vastavasse baasvõrku on rohkelt investeeritud ja
igapäevaselt eluliselt digiteenustest ja neid võimaldavast
7000+ km viimase kümnendiga riigi toel seda juurde
taristust – võrgu- ja infosüsteemidest, riist- ja tarkvarast,
rajatud. Väljaspool suuremaid asulaid on turutõrge
tavakasutaja seadmetest ning muust tehnoloogiast.
ehk hajaasustuse ja väikse rahvaarvu tõttu on sinna
Digisõltuvus puudutab ka elutähtsa teenuse osutajaid,
võrgu rajamine äärmiselt kallis ja tihti vajab riigi tuge.
kellest suur osa hindab oma teenuse tehnoloogilist
Ka tarbijad ise kasutavad kiire interneti võimalusi veel
sõltuvust kriitiliseks. Lisaks on eri infosüsteemid
vähe.
omavahel seotud, kasutades üksteise andmeid.
Et intsidendid levivad üle riikide piiride ja ohud kasvavad
maailmas üldisemalt, on väga vajalik rahvusvaheline
14% majapidamistel
koostöö. Euroopa Liidu tasandil on küberjulgeoleku
alane ühistegevus kasvanud, aga veel pikk tee käia,
Vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu et kogu EL ulatuses oleks ühtlaselt kõrge tase digielu
lairibaühenduse liitumisleping turvalisena hoidmisel.
(DESI 2020)
7 Eesti digiühiskond 2030
4) Eesti majandus pole suurema digipöördeni Elanikkonna baasteadmised digi alal on piisavalt head,
veel jõudnud, kuid meil on tugev IT-sektor ja et interneti kasutamine oleks suur. Samas ei ole see
tehnoloogiapõhiste idufirmade kogukond. enam viimastel aastatel enam olulisel määral tõusnud,
olles stabiliseerunud 90% peal ning lisaks näitavad
Eesti digiühiskonda on pikalt ilmestanud vastuolu
rahvusvahelised uuringud (nt PIAAC), et kõrgemad
– kuigi meil on väga arenenud digiriik ehk avalikus
digioskused on murekohaks. See pärsib näiteks
sektoris on digilahenduste kasutamine laialt levinud, ei
töökohal digipöördega kaasaminekut või uuemate
ole sama toimunud majanduses laiemalt. EL mastaabis
tehnoloogiate kasutuselevõttu eri sektorites, või võib
on Eesti erasektor nii üldiselt digiarengult kui nt
põhjustada struktuurset tööpuudust. Digioskuste
e-kaubanduse (ekspordi)võimaluste kasutuselevõtul
nappus ja mittevastavus on üks suuremaid takistusi
pigem keskmike seas või kohati tagapoolgi (DESI
ettevõtetes digiinvesteeringute tegemisel (DESI 2020).
2020). Samas on märke, et see on muutumas.
Näiteks on digipöörde toetusmeetmete järele nõudlus 6) Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab
kasvanud ning COVID-19 pandeemia on toonud uusi võimalusi kui ka ohte
e-kaubanduses tugeva edasihüppe.
Üks megatrend on maailmas vääramatu –
Vähedigitaalse traditsioonilise majanduse kõrval on digitehnoloogia võidukäik jätkub. Uute lahenduste
Eestis tugev, rahvusvaheliselt silmapaistev ja jõudsalt ja tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui
kasvav IT-sektor ja sh idufirmade kogukond. IT-sektor kiireneb ja eksponentsiaalselt. See tähendab ühtpidi
on olnud kogu majanduse üheks kasvumootoriks võimalust ka Eestile digiarengus muudkui edasi minna,
viimase kümnendi jooksul ja iduettevõtted on kasvanud sest uus tehnoloogia loob uusi kasutusalasid või
nüüdseks põllumajandusest mahult suuremaks võimalust seni digitaalseks tehtu uuel kujul luua ja veel
valdkonnaks. paremana.
5) Suurim arengupidur on IT-pädevuste ja
-spetsialistide puudus.
üks megatrend on
EL mastaabis oleme maailmas vääramatu
– digitehnoloogia
elanikkonna digioskustelt
ja sh IKT-spetsialistide
osakaalult esirinnas
(DESI 2020)
võidukäik jätkub.
EL mastaabis oleme elanikkonna digioskustelt ja sh
Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte.
IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas (DESI 2020).
Tähele tasub panna seejuures, et digilahendused
Siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu, mis
muutuvad üha keerukamaks ja spetsialiseerituks.
pärsib nii majanduse digipööret, tehnoloogiaettevõtete
Seotud ohtude nägemine, ennetamine ja
arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse taseme
maandamine vajab seega üha suuremat (eri)
tõstmist. Mida rohkem kogu majandus ja maailm
pädevust. Universaalsete ekspertide abil ei saa enam
digiteed edasi läheb, seda rohkem neid puudu on
piisavalt lahendada kompleksseid riske, mida tekitab
ka edaspidi. Lühidalt – meil on rohkem ideid ja
pilveandmetöötluse, tehisintellekt, krüptograafia,
arenguvõimalusi, kui inimesi ja IT-oskusi, et neid
kvantarvutite, asjade interneti, liitreaalsuse, robootika
võimalusi kasutada ja ideid teenusteks või toodeteks
jms võidukäik.
muuta.
8 Eesti digiühiskond 2030
visioon:
eesti täis
digiväge
„Vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks Tahame, et Eesti oleks digiväge täis – võimekas ja
kolmesajast vanimast eesti keele sõnast. See sobib suurema jõuga, kui meie väiksuse tõttu muidu loota
väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: võiks. Nii kasutame üha arenevad digitehnoloogia
tahame hoida seni ehitatud väärtuslikku, kuid usume, võimalused alati parimal moel ära.
et Eesti digiühiskonda saab ehitada veelgi paremaks.
Eesti on maailmas juba tuntud kui tugev digiühiskond,
kuid me suudame enamat.
9 Eesti digiühiskond 2030
digiväeline Eesti on selline:
Meie elukorraldus on vägev – on Meie majandus on digiväeline –
1. lihtne teha asju, mida vajame või
tahame
3. digilahendused on kogu majanduse
mootor
+ Teenused toimivad täpselt minu vajaduste järgi ning + Kõigi sektorite tuumikettevõtted on läbinud oma
jõuavad ise minuni siis, kui mul neid vaja, ja viisil, nagu toimimises digipöörde või pakuvad digitooteid ja
mina soovin. -teenuseid. Digilahenduste abil oleme ka majanduse
keskkonnahoidlikuks muutnud.
+ Tarbetu asjaajamine on möödanik nii era- kui ka
avalikus sektoris, mistõttu mul on rohkem aega + Tehinguid tehakse, arveid makstakse ja aruandeid
teha väärtuslikumat tööd või nautida mõnusamat koostatakse täisdigitaalsena, automaatselt ning
igapäevaelu. Riigi toimimise keerukus on eraisiku ja silmapilkselt – see hoiab kokku raha ja aega.
ettevõtja jaoks nähtamatu.
+ Tänu mugavale asjaajamisele on laiast ilmast
+ Ma pääsen igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele inimestel ja ettevõtetel Eestis lihtne oma äri ajada.
hea ühenduvusega ligi, olgu ma Tallinnas, Obinitsas või Aktiivseid e-residente on Eestil rohkem kui püsielanikke.
laias ilmas rändamas.
Oleme digiväega kaitstud – me 4. Digiväel väärustame iga inimest ja
loome ühist
2. digielu on turvaline ja lähme
digiarengus julgelt edasi
+ Oleme tehnoloogiarahvas: igati ja alati valmis looma
uusi lahendusi ning neid kõikjal kasutama. Omandame
+ Mu andmed on kindlalt hoitud, samas saab vabalt kogu elu agaralt ja kiirelt uusi teadmisi ja oskusi.
kasutada andmeid uute nutikate lahenduste loomiseks.
+ Nutikate lahendustega saame omavahel üha enam
+ Mul on digiruumis ohutu toimetada, kartmata seotuks ja lõimunuks, üle eri lõhedest ja vajadusel
väärinfot, küberkiusu või -kuritegevust. Ma käitun nii, et toetada igaüht talle vajalikul moel. Anname osa riigi ja
ei sea end digiohtu, samas kaitstakse mind üha enam kogukonna käekäiku, oleme just nimelt ÜHISkond.
tagaplaanil nähtamatult.
+ Eesti kultuur on kogu maailmas digiteel hõlpsalt
+ Eesti riik ja olulised teenused on küberruumis kättesaadav, tulevikuks talletatud ja aktiivselt (taas)
alati kaitstud. See loob meie majandusele ka kasutuses. Eesti keel on digiruumis elus ja arenev.
konkurentsieelist.
5.
Eestis on väetatud pind
tulevikulahenduste loomiseks
+ Eestis on suurepärased tingimused uudsete
lahenduste loomiseks, katsetamiseks ja maailma
viimiseks – siin on justkui maailma nutiküla. Siia
tullakse tulevikulahendusi looma mujalt maailmast, siin
võrsub suureks uusi tegijaid ja toimetavad agaralt edasi
senised tegijad.
10 Eesti digiühiskond 2030
põhimõtted
Digiühiskonna arendamisel ning
siinse arengukava raames tegevuste
kavandamisel ja elluviimisel järgime
alltoodud põhimõtteid:
Kaitseme ja edendame inimeste põhiõigusi.Tagame, et kõigil on võrdsed võimalused
digiühiskonnast osa saada, hoiame selleks vältimatuid vabadusi alates internetivabadusest.
Tagame inimestele võimaluse juhtida oma isikuandmete kasutamist ja privaatsuse kaitset.
Hoiame eesti keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust digiühiskonnas ja -
ruumis. Eriti oluline on, et igapäevaseadmeid ja -teenuseid saaks kasutada heas eesti keeles.
Hoiame usaldusväärsust. Algatusi ja arendusi tehes mõtleme kohe nendega seotud riskidele
ning kavandame ja viime ellu riskide vähendamise tegevusi – just nii saame digiühiskonna
arenguteel julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles, kuidas muresid ennetame ja
lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui tegeleda tagajärgedega.
Oleme tehnoloogianeutraalsed. Algatustes ja arendustes keskendume tulemustele, mille
saavutamiseks valime elluviimise käigus parima tehnoloogia. Kui vähegi võimalik, eelistame
avatud standardeid ja neil põhinevaid lahendusi. Loome ühtsed poliitikavahendid (toetused,
õigusaktid jm), mis kehtivad kõigi sobivate lahenduste kohta.
Ehitame digiühiskonda koostöös. Ühendame võimalikult varakult jõu ja nõu, et ühiste
teadmiste, ressursside ja pingutuste abil teha parimad otsused ning leida sobivaimad
lahendused. Olgu tegu koostööga kodu- ja välismaa tehnoloogiaettevõtete ja ülikoolide, avaliku
sektori asutuste, eri valitsustasandite ja kolmanda sektoriga või teiste riikidega. Taaskasutame
häid lahendusi ja jagame omi.
Oleme uuendusmeelsed. Proovikivide lahendamisel mõtleme alati, kas ja kuidas saaks
senisest teisiti teha. Võimaluse korral katsetame uutmoodi lähenemisviisi, sest see võib tuua
hiljem rohkem tagasi. Teame, et lahendused pole kunagi lõpuni valmis, vaid neid saab ja tuleb
pidevalt edasi arendada ja selleks paindlikuna ehitada.
Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud. Teeme asju digitaalselt moel, mis edendab
keskkonnahoidu, panustab kliimamuutuste leevendamisse ning aitab kliimamuutuste mõjuga
kohaneda.
11 Eesti digiühiskond 2030
üldeesmärk ja mõõdik
Lähtuvalt visioonist on järgmise kümnendi
digiühiskonna arendamise eesmärk suurendada Eesti
digiväge: digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis
on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav
ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.
Selle eesmärgi saavutamist mõõdame nelja
mõõdiku arenguga järgnevalt:
Avalike Avalike Ülikiire Küberruumi
( digiteenustega
rahulolu
eraisikute seas
+
digiteenustega
rahulolu
ettevõtjate seas
+
interneti
kätte-
saadavus
+
vastupidavus
küberohtudele
ja usaldamine
) /4 = X
arengukava
algseis:
(69% + 47% + 58% + 96%)/4 = 67,5
2030. aasta
eesmärk:
(90% + 90% + 100% + 96%)/4 = 94
12 Eesti digiühiskond 2030
I alaeesmärk.
digiriik5
Üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. aastaks Lisaks edendab selle alaeesmärgi elluvimine visiooni
parim digiriigi kogemus. teisi telgi. Avalike teenuste parim kogemus ja kvaliteet
aitab muuta majandust digiväelisemaks, sest nii on
See alaeesmärk on otseselt seotud 2030. aasta
asjaajamine kõigile ettevõtjatele üha lihtsam – muu
digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega –
hulgas toetab see e-residentide lisandumist. Parima
saavutada digilahenduste abil vägev Eesti elukorraldus.
digiriigi kogemuse tagamiseks tuleb samuti astuda
Kui varem on olnud digiriigi arengu siht eeskätt
samme, et Eestis oleks väetatud pind kogemust
suurendada riigihalduse tõhusust, siis teenuste kvaliteet
parandavate tulevikulahenduste loomiseks, nagu
ja inimkesksus on järgmine digiriigi küpsustase. See ei
visioonis rõhutatud.
tähenda, et asju ei tuleks ega saaks teha riigis endiselt
tõhusamalt, vaid seda tuleb lihtsalt teha teenuste
kvaliteedi parandamise kõrval ja raames.
mõõdik:
Avalike digiteenustega6 rahulolu
Eraisikute seas: Ettevõtjate seas:
69% 90% 47% 90%
2019. aasta 2030. aasta 2019. aasta 2030. aasta
seis eesmärk seis eesmärk
Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete Alaeesmärgi saavutamiseks vajalikud
rahulolu avalike teenustega, mida on tarbitud tegevussuunad jagunevad kaheks, sest meil
elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, on korraga käsil kaks proovikivi: viia digiriik uute
7
e-post, nutirakendus, sotsiaalmeedia). Tulemus lahendustega järgmisele arengutasemele ning ühtlasi
8
saadakse väljavõttena avalike teenuste kataloogist ja hoida seni loodud lahendusi kestliku ja ajakohasena.
seda mõõdetakse kord aastas.
13 Eesti digiühiskond 2030
1. Eesti digiriigi arenguhüpped
Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt Tegevussuund
2030. aastaks
Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just siis, Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele
kui sul on neid vaja ja saad asjad korraga aetud. teenustele
Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud vestluskrati abil Krativäeline riik
Krattide abil on tehtud avalikus sektoris uus Krativäeline riik
tõhusushüpe
Digiriigis on inimeste põhiõigused kaitstud ning Inimkeskne digiriik
inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja
võimalus neid päriselt jagada
Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik Roheline digiriik
2. Suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi kestlikkuse
Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt 2030. Tegevussuund
aastaks
Kõik avalikud teenused on inimkesksed ja neid Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse
kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel juurutamine
Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete
taaskasutus
Digiriigi ühislahendused 9 on tulevikukindlad Tulevikukindlad digiriigi platvormid
Digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed Keskselt osutatud IT-baasteenused
Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja Uute lähenemisviiside pidev katsetamine
Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja Avatud innovatsioon
lahendused saab maailma viia
Julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
teadmised, oskused ning raha
Aina enam on piiriüleseid teenuseid. Sihitud väliskoostöö
14 Eesti digiühiskond 2030
digiriigi järgmised
arenguhüpped
1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele
Hetkeolukord: Tulemus:
+ Teenused ei näi ega toimi inimese jaoks tema elu- või + Eestis tulevad avalikud teenused tulevad ise sinu
ärisündmusest (nt lapsesaamine, abiellumine, ettevõtte juurde, kui sul on neid vaja. Alati kui võimalik, annab riik
asutamine) lähtuvalt ühe sujuva teenusena, vaid on ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku,
nii riigi-, KOVide kui ka erateenuste vaates killustunud. kui neil on õigus saada mõnda hüvet või täita mõni
Avalike teenuste teavet leiab ja teenuseid pakutakse kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt
eri kanalites ning puudub kasutaja vaatest ühtne või isiku nõusolekul, andes ka võimaluse teenusest
lähenemisviis. Tihti on raske mõista, kust infot mingi loobuda või selle kasutamisviisi valida.
teenuse kohta leida või kuidas mingit teenust kasutada.
+ Avalikke teenuseid pakutakse inimesele ja ettevõtjale
+ Avalikke teenuseid osutatakse üldjuhul kasutaja tema elu- või ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva
algatusel ning samu andmeid küsitakse jätkuvalt ja teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja
asjatult mitu korda. Samas on riigil tihti kõik vajalikud tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu.
andmed teenuse, nt mõne toetuse proaktiivseks
+ Avalike teenuste pakkumisel küsitakse kasutajalt
pakkumiseks olemas.
samu andmeid vaid ühe korra, välja arvatud juhul, kui
10
+ Kuigi sündmusteenustest on räägitud eesmärgina andmete topeltküsimiseks on sisuline põhjus.
juba mõned aastad, oleme nende loomisel alles
teekonna alguses. Sarnane olukord on proaktiivsete
teenustega11, kus peale mõne automatiseeritud teenuse
(nt üksi elava pensionäri toetus) on seni loodud vaid
üks pakkumuspõhine proaktiivne teenus (perehüvitiste
pakkumine).
Tegevused:
+ Arendame iga eraisiku
sündmusteenuste arendusplaanis
oleva elusündmuse kohta välja
sündmusteenuse ja uuendame
pidevalt arendusplaani12.
+ Toetame ettevõtjate sündmus-
teenuste väljaarendamist, sh
e-residentidele (s.t Eesti teadus- ja + Algatame ja viime ellu
arendustegevuse, innovatsiooni proaktiivsete teenuste
ning ettevõtluse arengukavas 2021- arendamise programmi, et muuta
2035 ettevõtluskeskkonna edenda- proaktiivseks sündmusteenustesse
mise suuna elluviimist) koonduvate kõrval ka muud
teenused.
15 Eesti digiühiskond 2030
2. Krativäeline riik13
Hetkeolukord:
+ Eesti esimese tehisintellekti strateegia ehk kratikava14 kuid endiselt on liiga raske leida teavet, kuhu peaks
alusel on tehisintellekti kasutamine avalikus sektoris pöörduma, kui tekib vajadus riigiga suhelda. Digisuhtlus
alanud ja esimesed tulemused saadud. 2020. aasta riigiga eeldab head digikirjaoskust, aga see ei peaks
lõpu seisuga on ellu viidud ja käimas kokku u 80 nii olema. Samas on maailmas selliste proovikivide
krati kasutuselevõtu projekti. Sellest hoolimata jääb lahendamiseks kiirelt arenemas virtuaalassistentide jt
vajaka tehisintellekti ja andmeteaduse pädevusest, krattide tehnoloogia.
eesti keeletehnoloogia rakendamise tase on endiselt
Tulemus:
madal ning esineb õigustakistusi andmete kasutamisel
(näiteks andmekaitsenõuete tõlgendamisel). + Eesti on maailmas juhtiv tehisintellektilahenduste
Tehisintellekti rakendamisel ei ole seni süsteemselt kasutaja avalike teenuste pakkumisel: meie digiriik on
tagatud algoritmiline usaldusväärsus. krativäeline. Tehisintellekti ja muu nüüdisaegse rutiine
automatiseeriva tehnoloogia tulemusel on tehtud
+ Kasutusvõimalusi on palju rohkem, kui on
riigisektoris uus tõhusushüpe ning meil rakendatavad
praeguseks jõutud kasutusele võtta – rakendamine
kratid on usaldusväärsed15.
nõuab muudatusi nii tööprotsessides kui ka
infosüsteemides. Tehisintellekt on Eesti riigi suur + Eestis saab avaliku sektoriga kõik asjad aetud
võimalus viia kasutajakogemus ja riigi toimimine vestluskrati abil. #Bürokrati16 ehk riikliku virtuaalabiliste
uuele arengutasemele, nagu näitavad juba esmased ökosüsteemiga on liidestatud kõikide haldusalade
kogemusedki. tähtsamad inimesele või ettevõtjale mõeldud
digiteenused. Nii saab kasutaja tarbida kõiki avalikke
+ Avalikud teenused, nende osutamise keskkonnad
teenuseid ilma eriteadmisteta, kasutades selleks
ja asutuste veebilehed on kujundatud ja arendatud
mistahes enam levinud suhtlusviisi või kanalit ja seadet.
eri loogika ja stiili alusel. Seetõttu on kasutajatel eri
portaalide ja keskkondade vahel navigeerimine segane
ning keeruline. Inimene tahab riigilt lihtsust ja tuge,
Tegevused:
+ Viime ellu
#bürokrati
+ Viime ellu ja uuendame pidevalt riiklikku kontseptsiooni, et teha avalikud
kratikava ehk tegevuskava, et laiendada teenused kättesaadavaks
avalikus sektoris krattide kasutamist (sh virtuaalassistentide kaudu.
robotite) ja tõsta vastavat võimekust. Muu
hulgas teeme aktiivset piiriülest ja EL tasandi
koostööd kogemuste ja kratilahenduste
jagamiseks ja taaskasutuseks.
+ Arendame õigusruumi, et
võimaldada krattide suuremat ja
ühtlasi usaldusväärset kasutamist (sh
tagada isikute põhiõiguste kaitset).
Seisame selle eest ka Euroopa Liidu jm
rahvusvahelisel tasandil tehisintellekti
alases poliitika- ja õigusloomes.
16 Eesti digiühiskond 2030
3. Inimkeskne digiriik17
Hetkeolukord:
+ Eesti digiriigi vastu on kasutajatel olnud üldiselt kõrge on aga algusjärgus. Riik ei anna täielikku ülevaadet, millal
usaldus, aga see pole garanteeritud. Inimeste ja üldsuse ja kuidas eraisiku või ettevõtte andmeid kasutatakse.
teadlikkus digilahenduste toimimisest (sh andmete Kasutajal on seega ebapiisav ülevaade sellest, kes, millal
töötlemisest) ja lahenduste endi läbipaistvus on seni ja kuidas tema andmeid kasutab.
madal, mis võib vähendada usaldust edaspidi või
+ Praegu on eraisikul võimalus küsida andmetele
tekitada digitaalset lõhet (mittekasutajate või kõhklejate
juurdepääsu ja neid kätte saada, et edastada neid teistele
osakaalu kasvu).
pooltele. Siiski pole võimalik anda nõusolekut teistele
+ Eriti oluline on läbipaistvuse ja usaldusväärsuse pooltele automatiseeritult andmete küsimiseks ning
tagamine uue suure potentsiaaliga tehnoloogia samuti ei saa andmete kasutusse andmiselt tulu teenida,
rakendamisel, millel võivad olla kahjulikud mõjud mis võiks ergutada erasektorit looma uusi lahendusi.
inimeste põhiõigustele (nt kratid, andmeanalüütika, jm). Seetõttu on erasektoril keeruline eraisiku andmeid
Digiriigi vastu usaldus tugineb inimeste põhiõiguste kasutada ja nende andmete kogumist dubleeritakse, mis
tagatusele, kuid seni pole nende õiguste tagamisele ja aeglustab digimajanduse arengut.
edendamisele digilahenduste kasutuselevõtul piisavalt
+ Puudub antud nõusolekute haldamiseks ja
tähelepanu pööratud.
tagasivõtuks töötav lahendus. Seetõttu on eraisikul
+ Eesti on silma paistnud sellega, et inimene saab ja ka ettevõtjal üsna raske või lausa võimatu teada
mõne olulise andmekogu kohta ülevaate, kes ja kuidas saada, kas ja kuidas tema andmeid kasutatakse (sh
neis sisalduvaid andmeid kasutab (nt terviseandmed temasse puutuvate) otsuste tegemiseks või teenuste
digiloos). Loodud on vastav andmejälgija platvorm, mis osutamiseks.
Tulemus:
+ Püsib ning kasvab ühiskonna usaldus digilahenduste + Eestis on eraisikul kui ka ettevõtjal võim oma andmete
kasutamise osas avalike teenuste pakkumisel. Selle üle ja neid saab päriselt jagada. Kõikide teenuste kohta
aluseks on inimeste kasvanud teadlikkus tehnoloogia on neil ülevaade, milliseid andmeid on riik tema kohta
ja põhiõiguste seostest, tehnoloogia usaldusväärsusest kogunud ning kes ja mis eesmärkidel neid andmeid
ja kaasatus teenuste kujundamisse, samuti läbipaistvus kasutab.
digilahenduste loomise ja kasutuse osas.
+ Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil
+ Avaliku sektori digilahenduste arendamisel ja otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel (sh
rakendamisel on inimeste põhiõigused, demokraatia soovi korral tasu eest) saab nende jagatavaid andmeid
ja õigusriik kaitstud ning nende edendamiseks kasutada.
tehnoloogia võimalusi rakendatud.
+ Avalike teenuste arendamisel ja pakkumisel
on tagatud, et kõigil on võrdsed võimalused
digiühiskonnast ja -teenustest osa saada.
17 Eesti digiühiskond 2030
Tegevused:
+ Arendame Eesti õigusruumi,
et kindlustada digiriigi inimkesksus
ja digilahenduste usaldusväärsus
ning soodustada uute tehnoloogiate
+ Töötame välja ja rakendame
hoogsat kasutuselevõttu ühiskonna
asjakohaseid riskihaldusmeetmeid
hüvanguks.
digilahenduste usaldusväärsuse
ning inimkesksuse tagamiseks, sh
põhiõigustele kaasnevate mõjude
juhtimiseks.
+ Tõstame digiteenuste omanike
ja ehitajate suutlikust arendada
ja pakkuda inimkeskseid ja
+ Tõstame inimeste ja üldsuse
usaldusväärseid digilahendusi.
teadlikkust inimkesksest
digiriigist ja tehnoloogia
usaldusväärsusest
+ Võtame riigiüleselt kasutusele
andmejälgija18, sh laiendame
+ Arendame riigiportaalis välja
seda ettevõtjate andmetele.
võimaluse saada kõigist riigis
hoitud enda andmetest terviklik
ülevaade.
+ Kujundame EL jm rahvusvahelist
tegevust, mis edendab riikide vahel piiriülest
ja üleilmset (isiku)andmete vahetust viisil, et
+ Võtame riigiüleselt kasutusele
inimestel on suurem võim oma andmete üle
nõusolekuteenuse19, sh
(nt rahvusvaheliste lepingute raames) ning
laiendame seda ettevõtjate
ka tegevust mis aitab edendada ja tagada
andmetele.
inimkeskse ja usaldusväärse tehnoloogia
arendamist ja kasutamist üleilmselt.
18 Eesti digiühiskond 2030
4. Roheline digiriik
Hetkeolukord: Tulemus:
+ Digiriigi arendamisel pole Eestis seni pööratud + Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik ehk teistele
tähelepanu lahenduste keskkonnahoidlikkusele eeskujuks.
ja kliimamuutustele. Digilahenduste kasutamise
+ See ei tähenda seniste lahenduste rohepesu,
keskkonnajalajälg Eestis ja ka mujal maailmas üha
vaid digiriigi arendamine ja haldus lähtuvad
kasvab. IKT sektori osa koos andmekeskustega
kliima- ja keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik,
moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest
valitakse uue lahenduse kasutuselevõtul kliima- ja
kasvuhoonegaaside (KHG) heitest, mis on võrreldav
keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse
lennundussektori osakaaluga. Sellise tendentsi
digiriigi keskkonnajalajälge.
jätkumisel võib 2040. aastaks IKT sektori osakaal
KHG heitest tõusta üle 14%. Tehnoloogia tellijate,
kasutajate ja arendajate teadlikkus ja püüd tegutseda
keskkonnasäästlikumalt on kasin. + Digilahenduste
abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus
ja tõhustunud nt keskkonnaseire, kuid Eesti Tegevused:
digiriigi keskkonnamõju (vee-, energia- ja laiemalt
ressursikasutus, KHG heide, mõju loodusele ning
jäätmeteke) ja selle vähendamise viise pole analüüsitud.
+ Algatame ja viime
+ Roheline mõtteviis kogub maailmas populaarsust, ellu digiriigi kliima- ja
sh tehnoloogiasektoris, ja annab Eestile võimaluse keskkonnahoidlikkuse ja
olla teerajaja rohelise kliimasõbraliku digiriigina. rohelise IT20 tegevuskava.
Ka kasutuskogemuse puhul on üha olulisem, kas
teenuseid osutatakse keskkonnahoidlikult või mitte.
+ Analüüsime Eesti digiriigi
keskkonnamõju ja selle
vähendamise viise.
19 Eesti digiühiskond 2030
suunad, mis võimaldavad
arenguhüpet ja tagavad digiriigi
kestlikkuse
1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine
Hetkeolukord: + Avalike teenuste kvaliteeti mõõdetakse eri metoodika
ja lahenduste abil, mis ei lase neid võrrelda. Tihti
+ Avalike teenuste pakkumise killustatus ja tarbetu
mõõdetakse teenuste kvaliteeti käsitsi või üldse mitte,
bürokraatia näitavad, et avalikud teenused ei ole
sest selles nähakse pigem lisakohustust ja -kulu
kasutajakeskselt loodud ega osutatud või vähemalt
kui väärtust. Teenuste mõõtmiseks ja võrdlemiseks
on eri asutuste teenused selles suhtes ebaühtlase
on loodud avalike teenuste kataloog, kuid selle
kvaliteediga. Puudub ka ühtne teenuste standard, mis
funktsionaalsus on piiratud ja kasutatavus väike.
seaks kasutaja keskmesse. Teenuste kujundamist,
Seetõttu uuendatakse kataloogis andmeid enamasti
arendamist, juhtimist ja mõõtmist kirjeldavad nõuded
vaid kord aastas hoogtöö raames. Lisaks pole sinna
on killustunud või puudulikud.
hõlmatud kõik teenused ja asutused.
+ Väiksemate oskustega, erivajadustega ning
+ Kõigil neil põhjustel puudub selge arusaam teenuste
välisriikidest ja -kultuuriruumist pärit inimestel on
kvaliteedist nii avaliku sektori asutuste sees kui ka
raskem teenustele ligi pääseda ja neid kasutada, samuti
riigiüleselt. Teenuste arengut puudutavad otsused
on neil suurem oht jääda ilma olulistest teenustest.
tuginevad rohkem subjektiivsele tunnetusele kui
+ Avalikel teenustel puudub tihti omanik või kui omanik tegelikele (seire)andmetele.
on määratud, siis on see pigem formaalsus ja teenuseid
sisuliselt ei juhita. Samuti on enamikul ministeeriumitel
küll nimetatud teenuste koordineerija, kuid päriselt
valitsemisala tasemel teenuste arengut süsteemselt ei
juhita.
20 Eesti digiühiskond 2030
Tulemus:
+ Kõik avalikud teenused inimkesksed - kujundatud ja + Igal avalikul teenusel on sisuline omanik, kes
osutatud kasutajate ja nende vajaduste ja eelistuste vastutab igapäevaselt teenuse arengu ja kvaliteedi,
järgi ning nende põhiõigusi tagades. Sealhulgas on sh selle mõõtmise ja seire eest. Samuti toimib igas
arvestatud väiksemate digioskustega ja erivajadustega ministeeriumis keskne teenuste arendamise ja portfelli
inimeste, välisriikidest Eestisse tulnute ning juhtimine.
e-residentide vajadusi.
+ Keskne avalike teenuste kataloog on kasutusmugav
+ Teenuste kujundamise, arendamise ja juhtimise tavad ning andmeid edastatakse automatiseeritult.
on kogu avalikus sektoris heal tasemel. Kõiki avalikke Kvaliteetsemate andmete alusel on tekkinud üleriigiline
teenuseid mõõdetakse ja seiratakse üle kogu riigi võrreldavus teenuste ja nende kvaliteedi vahel. Lisaks
võrreldavalt. Teenuste arendamise otsused tehakse on teenuste omanikele saadaval rohkelt vajalikke
(seire)andmete põhjal. tööriistu.
+ Töötame välja ja juurutame Tegevused:
ühtse kasutajakesksete teenuste
standardi, mis hõlmab teenuste
kujundust, arendamist, juhtimist
ning mõõtmist. + Avaliku sektori asutustes
juurutame teenuste
mõõtmise tava ja ühetaolist
metoodikat.
+ Loome ja pakume teenuste
omanikele teenusehaldustööriistu,
sh muudame riigiülese keskse
+ Arendame edasi teenuste
teenusekataloogi kasutusmugavaks.
omanike ja koordinaatorite
rolli, teadmisi ja oskusi ning
teenuste juhtimist avaliku
+ Seisame sektori asutustes.
EL siseturul piiriüleste
teenuste arengu tõkete
kõrvaldamise eest. Investeerime Eesti + Investeerime
digiteenuste piiriüleselt kättesaadavusse teenuste kasutajakesksuse ja
ja osaleme vastavates ühisalgatustes - eriti ligipääsetavuse parandamisse, sh
Põhjala koostöö ja EL raames. erifookusena e-residentidele mõeldud
digiteenuste arendusse.
21 Eesti digiühiskond 2030
2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus
Hetkeolukord: + Paljud avaliku sektori asutused vahetavad omavahel
endiselt (digi)dokumente, mitte masinloetavaid
+ Riigivalitsemises ei kasutata otsuste tegemisel
andmeid, ja peamiselt keskendutakse üksnes
andmeanalüüsi võimalusi kaugeltki piisavalt. Üks
struktureeritud andmetele. See raskendab masinõppe
põhjuseid on ebaühtlane andmekirjaoskus nii juhtide
ja nüüdisaegse andmeanalüütika kasutuselevõttu.
kui ka spetsialistide seas ehk oskamatus näha andmeid
vastuste allikana. Teine põhjus on see, et kuigi digiriigis + Riigi tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmetest
on kogunenud aastatega rohkelt andmeid, on nende ning arvutuskäigust on ebapiisav ülevaade, mis
leitavus ja kvaliteet murekohad. vähendab riigi läbipaistvust. Selle muutmine aitaks
piirata väärinfo levikut.
+ Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte
kogunevatest andmetest on ebapiisav. See on olemas Tulemus:
andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused
+ Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete
ebaühtlased ja andmete ajakohasus või tähendus sageli
abil. Andmete leitavus, kvaliteet ja kasutamise kiirus
raskesti tuvastatav. Andmekirjelduste haldamiseks
annavad otsustajatele analüütilist otsustustuge ning
mõeldud töövahendeid ei rakendata piisavalt. See
tõhustavad protsesse.
raskendab andmete taaskasutust ja seetõttu pole
ka näiteks andmete ühekordse küsimise põhimõtet + Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade
rakendatud läbivalt. Kasutamata on võimalused nn nii andmekogude kui ka andmestike tasandil. Andmeid
lingitud andmete alal, mis võimaldaks arenguhüpet saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete
teenuste kujundamisel ja osutamisel. ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet22.
+ Andmehalduse kvaliteet ja arengutase, sh + Privaatsustehnoloogia rakendamisega kasvab
vastutus, korraldus ja pädevus, on asutuseti väga oluliselt isiku- ja tundlike andmete ohutu taaskasutus
ebaühtlane. Liiga väheste andmete tähendus ja teenuste pakkumisel ning otsuste tegemisel.
kvaliteet on tuvastatav. On palju menetlussüsteeme,
+ Avalik sektor on andmete kasutamisel läbipaistev.
kuid pea kõikjal on andmed saadud ütluspõhiselt,
Avaliku sektori tehtavate otsuste ja analüüside
mida teine andmevajaja ei pruugi usaldada, ja seega
lähteandmed ning arvutuskäik on võimalikult suurel
ei taaskasutata neid andmeid piisavalt. Andmete
määral avalikustatud.
elukäiguhaldust pole rakendatud, mistõttu ei jälgita
süstemaatiliselt säilitustähtaegu ega toimu kontrollitud
ebavajalike andmete hävitamist.
+ Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja
infoturbepiiranguid, eriti seoses isikuandmetega.
Selleks et neid ja muid tundlikke andmeid
rohkem, kuid ohutult ja privaatselt taaskasutada,
tuleks enam rakendada tehnoloogiat ennast
– arendada, katsetada ja kasutusse võtta n-ö
privaatsustehnoloogia21 lahendusi. Selle nimel on
Eestis tehtud esimesi samme, kuid aeglaselt.
22 Eesti digiühiskond 2030
Tegevused:
+ Arendame
andmeteaduse
ja -analüütika
võimaldamiseks
õigusruumi, sh vastavaid
juhiseid. + Arendame andmehalduse
kompetentsi ja korraldust ning
+ Arendame juurutame parimaid tavasid
andmeteaduse ja kõigis avaliku sektori asutustes.
-analüütika pädevust Loome ja pakume vajalikke
ning nende kasutamist töövahendeid, sh linkandmete
avalikus sektoris. kasutuselevõtuks.
+ Eelnevate suundade toetamiseks
+ Arendame edasi ja võtame
arendame välja asutusteülese
laiemalt kasutusele riigi
andmehalduse ja -teaduse
infosüsteemi tehniliste
oivakeskuse, et koondada ja teha
teenuste ja andmekogude
kättesaadavaks vastavat oskusteavet
haldussüsteemi, mis tagab
ning pakkuda asutustele tuge.
ajakohase ülevaate andmetest
ning riigi infosüsteemist.
+ Toetame ja vajadusel + Töötame välja ja
juurutame korralduse, et + Algatame ja
käivitame EL jm rahvusvahelist
tagada riiklike otsuste ja viime ellu riikliku
tegevust, mis edendab riikide
analüüside alusandmete privaatsustehnoloogia
ja sektorite vahel piiriülest ja
ja arvutuskäigu rakendamise
üleilmset andmete jagamist ja
läbipaistvus. programmi.
taaskasutust.
23 Eesti digiühiskond 2030
68%
Eesti elanikest eelistaks, et kõigile
riigi digiteenustele pääseks ligi ühes
keskses riigiportaalis.
3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid
Hetkeolukord: + X-tee23 on pikaaegne kohustuslik digiriigi
andmevahetuskiht. X-tee tulevikukindlusele on
+ Eesti digiriigi üks alustala ja edutegur on
proovikivi näiteks see, kuidas ta sobib pilve- ja
olnud tugevate platvormide ehk kesksete
suurandmete maailma või krativäeliste teenuste
taristukomponentide ja -teenuste põhine areng. See on
nurgakiviks. Samas kasutatakse X-teed maailmas
kiirendanud digiteenuste arendust ja kasutuselevõttu
üha laialdasemalt. Eesti on selle tuumiktehnoloogia
läbivalt kogu riigis ja ühiskonnas. Seni loodud platvorme
arenduseks ühendanud jõud ja ressursid Soome riigiga,
tuleb pidevalt kohandada tehnoloogia ja kasutajate
luues vastava konsortsiumi NIIS24. See lihtsustab
vajaduste arenguga ning neid edasi arendada.
lahenduste leidmist.
+ Hea näide on seejuures digiidentiteet. Isikutunnistus
+ 68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi
ja mobiil-ID on seni ajale vastu pidanud ning kõige
digiteenustele pääseks ligi ühes keskses riigiportaalis.
turvalisemad eID-kandjad, kuid kasutajad eelistavad
Riigiportaali on aga arendatud projektipõhiselt ja
lihtsamaid lahendusi. Samuti mõjutab nende
mitu taaskäivituse katset on pooleli jäänud. Ka
kasutavust kasutajaliideste ja seadmete areng, mis
otsingumootori või #Bürokrati põhises maailmas on
raskendab võimalust toetuda eraldi väljastatud
aga riigiportaalil vähemalt koht riigi info ja teenuste
füüsilisele kandjale või nõuda kasutajale eriseadmeid.
ühtse tagavaraplatvormina. Lisaks ei toeta riigiportaal
Tehnoloogia avab võimalikke uusi autentimis- ja
praegu ettevõtjate vajadusi ehk ettevõtjatel pole ühtset
allkirjastamisvõimalusi, nt biomeetriaga. eID on oluline
teenuskanalit. Eesti.ee on tulevikuvaates määratud ka
rahvusvahelise äri ja piiriüleste teenuste võimaldaja,
Eesti-poolseks tugipunktiks Euroopa ühtse digivärava
mille rakendamine on ELi tasemel siiski algjärgus alles.
arendusel, mille kaudu luuakse piiriülene digiteenuste
eID baastarkvara peab ühilduma peamiste tark- ja
baaskoosvõime ELi tasemel.
riistvaraplatvormidega, et meie digiteenused toimiksid
– samas neid lahendusi uuendatakse pidevalt.
24 Eesti digiühiskond 2030
+ Eesti.ee baasil on rajatud riikliku postkasti alge, ning seda saab kasutada kõigis levinud seadmetes ja
kuid see toimib seni vabatahtliku edastusaadressina. keskkondades, sh üle Euroopa.
Arendamisel on keskse kättetoimetamisteenuse
+ X-tee on nii kodumaise kui ka rahvusvahelise
lahendused.
andmevahetuse jaoks kvaliteedilt ja sobivuselt endiselt
+ Digiriigi parema ja (kulu)tõhusama toimimise parem kui alternatiivid.
nimel saab platvormilahenduste või -teenuste kaudu
+ Eesti.ee on ajakohane eraisikute ja ettevõtjate
täita muidki ühisvajadusi, kuid platvormide loomist
teenuste ja info värav, sh ühtne kontaktpunkt piiriülesel
ja arendust pole seni teadlikult juhitud. Seniste
toimetamisel.
platvormteenuste osutamine ei ole olnud ühtlaselt heal
ja kestlikul tasemel. + Kõik teated ja edastamist vajavad dokumendid
toimetatakse vaikimisi kohale riikliku postkasti kaudu
Tulemus:
ning need on inimesele alati kättesaadavad.
+ Eesti digiriigi alusplatvormid on tulevikukindlad:
+ Riigiasutuste ja sektorite ülesed ühisvajadused
kestlikud ning muutuvad paindlikult koos kasutajate
on platvormidena lahendatud ja osutatud,
muutuvate vajaduste ja tehnoloogiliste võimalustega.
platvormteenused heal tasemel juhitud.
+ Eesti riiklik digiidentiteet on füüsilise kandja vaba
+ Viime ellu ja uuendame
digiidentiteedi tegevuskava.
Tegevused: Arendame selle alusel pidevalt edasi
riiklikku digiidentiteeti, selle kandjaid,
baastarkvara ja rakendusi, et liikuda
mugava ja turvalise vahendivaba
isikutuvastuse poole.
+ Arendame edasi eesti.ee
ehk riigiportaali, sh ettevõtja
ühtseks teenuskanaliks
ja EL digivärava ühtseks + Loome, viime ellu
kontaktpunktiks. ja pidevalt uuendame
uute platvormteenuste
arenduse plaani. Edendame
platvormteenuste juhtimise
kvaliteeti.
+ Arendame pidevalt edasi
X-tee baastarkvara ja
edendame X-tee kodumaist
+ Arendame välja riikliku
kasutamist.
postkasti ning seadustame
selle paberkirjade asemel
riikliku teadete ja dokumentide
kättetoimetamise põhikanalina.
+ Toetame EL-is ja Põhjalas
digiriigi platvormide ühisarendust
ja taaskasutust, eriti piiriülese
+ Panustame Euroopa Liidus
andmevahetuse edendamiseks.
digiidenteedi ja digiallkirjade
Tagame Eesti digiriigi ühilduvuse
õigusruumi, koosvõime ja
Euroopa koosvõimeraamistikuga
ühislahenduste edasiarendusse, et
ja panustame selle raamistiku
tõsta piiriülest kasutatavust.
edasiarendusse.
25 Eesti digiühiskond 2030
4. Keskselt osutatud IT-alusteenused
Hetkeolukord: + Digiriigis on tehtud andmesaatkonna25 katseprojekt,
mis tagab riigile toimimiseks kõige olulisemate
+ Seni on mitmete standarditavate IT-teenuste, nagu
andmete turvalise talletamise riigi territooriumist
arvutitöökoha ja serverimajutuse teenuste pakkumine
väljaspool. Seni on andmesaatkonna funktsionaalsus
korraldatud igas valitsemisalas eraldi. Pädevus ja
olnud minimaalne ja praegu see kiiresti ümberlülitatava
kvaliteet nende teenuste pakkumisel on ebaühtlased
riigitaristu lisaõlana veel ei toimi.
ning teenuseid on raske omavahel sobitada, mis
raskendab asutusteülest ühistööd ja näiteks ülesannete + Pääsuõigused, rollid ja identiteedihaldus on digiriigis
ümberkorraldamist riigireformi käigus. Sealhulgas on hajutatud üle haldusalade ebaühtlaselt ega sobitu
ebaühtlane erasektorist teenuste sisseostmise tase, kokku, pärssides haldusaladeülest teenusekasutamist.
maht ja suutlikkus. See tekitab ka turvalisusriske, sest puudub
ülevaade, kes pääseb eri süsteemidele ligi ning kas
+ IT-alusteenused on praegusel hajutatud moel riigile
ligipääsuõigused muutuvad ühtlaselt, kui isiku roll
liiga kulukad. Samas on üldisem murekoht digiriigi
muutub.
tehnoloogiline ja rahaline kestlikkus, mis suunab
tõhustamiskohti otsima. Iga uus digiriigi teenus vajab + Kuigi riigiside osutamine on olnud juba
servereid, serveriruume, litsentse ja pädevat personali. konsolideeritud, on see olnud varasemalt alajuhitud ja
teenuste kvaliteet pole vastanud kasutajate ootustele.
+ Suur osa digiriigi baastaristut ei ole nüüdisaegne,
Valminud on riigiside arendamise tulevikusuunad
näiteks on tänapäevased pilvelahendused ja ELi
(kontseptsioon), mis ootavad elluviimist.
tasandi ühistaristuga liidestumise võimalused
alakasutatud. Pilvepädevus on avalikus sektoris kehv.
Samuti on halval tasemel tänapäevaste pilveteenuste
rakendamine infosüsteemides või selle valmidus.
Seetõttu on pärsitud ka avalike teenuste kvaliteet
(nt käideldavus ja kättesaadavus tipphetkedel).
26 Eesti digiühiskond 2030
Tulemus: + Andmesaatkond toimib tervikliku teenusena ning
seda saab kasutada ka kriitiliste andmekogude tehnilise
+ Standardseid IT-alusteenuseid osutatakse keskselt.
lisaõlana suurkatkestuste korral.
Selle tulemusel on serverimajutuse ja arvutitöökoha
teenuste kvaliteet, sh avaliku sektori töötaja + Digiriigi taristu ühildub Euroopa ja teiste
kasutajakogemus, paranenud (sh ühistöö lihtsam). rahvusvaheliste piiriüleste algatustega, nt pilve- ja
Lisaks on nende teenuste osutamine (kulu)säästlikum plokiahela teenuste taristud.
ja nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtt kiirem.
+ Õigused ja rollid on digiriigis ühtselt lahendatud.
Standardteenuseid ostetakse erasektorist rohkem sisse.
Nende muudatused kehtestatakse kogu riigi
+ Digiriik on pilves – iga uus arendus on ehitatud hajussüsteemides ühtselt ja sarnastel põhimõtetel.
pilvekõlblikuna ja iga vanem digiteenus on viidud
+ Riigiside teenused on tagatud kasutajate
üle pilvetaristule, kui see pole infoturbe vaates
jaoks piisaval tasemel (sh käideldavus, terviklus,
vastunäidustatud.
konfidentsiaalsus, katvus, andmeside kiirus ja maht).
Tegevused:
+ Käivitame digiriigi
+ Konsolideerime arvutitöökoha- ja
turuplatsi26, et
serverimajutusteenuste osutamise
standardteenuseid ja
ühtse kompetentsikeskuse korraldada
tarkvaralahendusi erasektorist
kogu avalikus sektoris, et oleks tagatud
ühtselt, laiemalt ja kiiremini
digiriigi teenuste aluskihi parim
sisse osta.
võimalik kvaliteet ja kulutõhusus. Selle
raames lähme üle rollide ja õiguste
ühtsele haldusele.
+ Teeme ELi tasandil
koostööd ja investeerime
+ Läheme avalikus oma digiriigi taristu
sektoris tervikuna üle koosvõimesse ELi
pilvelahendustele, sh ühistaristuga.
kombineerides avaliku ja
erapilve võimalusi vajaduse
ja võimaluse järgi.
+ Viime ellu riigiside
+ Viime ellu arendamise kontseptsiooni:
ja uuendame arendame riigiside juhtimise
andmesaatkonna võimekust ja teenuste
tegevuskava. kvaliteeti.
27 Eesti digiühiskond 2030
5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine
Hetkeolukord: Tulemus:
+ Kuigi Eesti on maailmas hinnatud digiriik, + Eesti digiriigis võetakse agaralt kasutusele uut
läheb suurem osa tähelepanust ja ressurssidest tehnoloogiat ja lähenemisviise: Eesti on uute
olemasolevate digiteenuste haldamisele ning lahenduste rakendamisel maailmas teerajaja.
edasiarendamisele. Selle tulemusel on vähenenud uute Võtame ette ja lahendame ära suuri ühiskondlikke ja
lähenemisviiside, tehnoloogiate ja katsetamise maht majanduslikke murekohti täiesti uudsel viisil.
27
ehk raputavam innovatsioon digiriigis.
+ Eesti katsetab esimeste riikide seas tärkava
+ Avalikus sektoris ei tegeleta süsteemselt uute oskuste tehnoloogia28 võimalikku kasutust ja väärtust digiriigi
arendamise ega tehnoloogilise arengu kaardistamisega. ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel.
Samas on nii era- kui ka akadeemilises sektoris
+ Avalik sektor teeb rohkem ja süsteemsemalt
teadmisi ja lahendusi, mida saaks laialdasemalt digiriigi
koostööd, et luua uusi teadmisi ja pädevust
arendamisse kaasata, sh eriti Eesti jõudsalt kasvavas
akadeemilise ja erasektoriga. Tänu sellele on Eesti
idufirmade kogukonnas.
tehnoloogiakogukonnas ka enam digiriigi arendamise
kompetentsi.
Tegevused: + Algatame ja rahastame
katseprojekte, edendame vastavat
innovatsioonikoostööd erasektoriga
ning võimaluse korral osaleme
rahvusvahelistes algatustes. Muu hulgas
käivitame missioonipõhiseid29 täiesti
uudsete lahenduste kasutuselevõtu
algatusi.
+ Suurendame ja koordineerime
riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja
+ Algatame ja viime
arendustegevuse tellimust, levitame
ellu olulise mõjuga
ja võtame kasutusele selle tulemusi.
uute tehnoloogiate
Sealhulgas teeme tehnoloogia arengu
kasutuselevõtu
ja kasutuselevõtu süsteemset seiret.
programme, sh osaleme ELi
taseme ühisalgatustes.
28 Eesti digiühiskond 2030
digiriigi
kogukonna
arendamine
6. Avatud innovatsioon30 ja digiriigi kogukonna arendamine
Hetkeolukord: lahendused, eriti äriteenused ja seotud infosüsteemid,
on väga vähesel määral eksporditavad.
+ Digiriigi tehnilised komponendid ja arendused on
suuresti läbipaistmatud nii haldusalade kui ka avaliku + Avaandmeid on viimastel aastatel lisandunud
ja erasektori vahel. Liiga vähe teatakse sellest, mis on hoogsalt, aga nende kättesaadavaks tegemine pole
avalikus või erasektoris juba olemas või arendamisel, veel läbivalt igapäevane tava ja nende taaskasutus on
mida dubleeritakse või mille puhul ei teki vajalikku vähene.
sünergiat.
Tulemus:
+ Avaliku sektori senine digiriigi arenduste viis ja
+ Eesti digiriigi teenuste kvaliteet on viidud
teenusehalduse korraldus piiravad erasektori võimalusi
koostöös erasektoriga uuele tasemele: erasektor
pakkuda digiriigile komponente ja teenuseid, mida riik
annab ühisarenduste, sektorivaheliste liidestuste ja
võiks sisse osta, selle asemel et neid ise arendada ja
täislahenduste pakkumisega suure panuse digiriigi
hallata. Digiriigi arendusega erasektori kogukond on
innovatsiooni.
väike, mis pärsib konkurentsi ja kompetentsi levikut.
+ Digiriigi kogukond on kasvav ja aktiivne. Osalised
+ Nii avaliku sektori sees kui ka erasektoriga
kasutavad töövahendeid, mis tagavad vajaliku infoturbe
partnerluses kasutatakse eri töökeskkondi, mis
ja samas võimaldavad paindlikku koostööd.
omavahel ei ühildu või ei vasta riigi ootustele. Arenduse
ootused ja nõuded on killustunud ning ebapiisavalt + Digiriigi teenustest ja tehnilistest komponentidest,
kommunikeeritud, mis teeb koostöö ja arenduste vastavatest nõuetest ja raamistikest on olemas
loomise ebatõhusaks. läbipaistev, ammendav ning ajakohane ülevaade.
+ Digiriigi arendatud teenuste ja komponentide
taaskasutus on väike. Digiriigi jaoks seni loodud
29 Eesti digiühiskond 2030
+ Digiriigis arendatud tarkvarad avaldatakse avatud + Digiriigi arendamine toetub taaskasutust
lähtekoodiga, kui need on ehitatud maksumaksja võimaldavale arhitektuursele ülesehitusele. Selle toel
raha eest eraldi tarkvarana, nad ei ole julgeoleku Eesti riigile tehtud lahendusi saab kergemini kohandada
poolest olulised ja sisaldavad avaliku sektori nii äriliselt kui ka tehnoloogiliselt (sh pilvetehnoloogia
intellektuaalomandit. abil), mis suurendab digiriigi lahenduste eksporti.
+ Kõik masinloetavad avaandmed on kättesaadavad ja
võimalikult aktiivses taaskasutuses.
Tegevused:
+ Juurutame
nüüdisaegsed taaskasutust
võimendavad ja skaleerumist + Edendame
toetavad arhitektuuripõhimõtted ja erasektoriga (sh idu- ja
-mustrid digiriigi arhitektuuris. Sealhulgas välisettevõtted) koostööd ning
juurutame näiteks autonoomsete sündmuspõhiste koostöövorme, sh tellime rohkem
mikroteenuste ja domeenist juhinduva disaini31 lahendusi täisteenusena sisse.
lähenemisviisi ning rakendusliidese põhiselt
ehitamise eelistamise nõude32.
+ Laiendame digiriigi
+ Arendame välja
kogukonda ehk infovälja
digiriigi teenuste arenduse
ja arendusse kaasatud
ja tehnoloogia põhimõtete ühtse
riigiväliste ekspertide ringi,
inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat
vastavat ühistegevust ning
arendus- ja koosvõimeraamistikku.
teabevahetust.
Hoiame inforuumi ja raamistikke
ajakohasena.
+ Viime ellu
+ Võtame
ja uuendame pidevalt
kasutusele ja arendame
andmete taaskasutuse
edasi tööriistu ja platvorme
tegevuskava eesmärgiga toetada
taaskasutuseks ja koostööks,
andmete paremat kättesaadavust ja
sh uuendatud tehniliste teenuste ja
taaskasutust, sh konfidentsiaalsete andmete
andmekogude haldussüsteem (senine
kasutamist teaduslikul eesmärgil, avaandmete
RIHA), koodi-33 ja jupivaramu34,
kättesaadavust ning nõusolekupõhist
koostöörakendused jm.
andmetöötlust.
30 Eesti digiühiskond 2030
Tehnoloogia
jätkuv areng avab
järjepidevalt uusi
võimalusi
7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
Hetkeolukord: + Tehnoloogia jätkuv areng avab järjepidevalt uusi
võimalusi viia senised infosüsteemid ja teenused uuele
+ Eestis on mindud paberipõhiselt teenuse osutamiselt
tasemele. Samuti tuleb pidevalt juurde või asemele
üle digiteenustele, aga digilahendustega saame teha
uusi ärivajadusi poliitikakujundamisest ja riigi arengust,
veel rohkemat, et avalikke teenuseid parendada ja
nt valdkonnaüleste arengutakistuste ületamiseks.
nende osutamist tõhustada. Mitmes valdkonnas on
Seetõttu tasub ja tuleb digiriigi teenuseid ja lahendusi
suuremahuliste digimuutuste elluviimine alles ees:
pidevalt edasi arendada – sellesse investeerida.
digivõimaluste abil saab reformida avaliku halduse ja
teenuste toimeloogikat. + Ühtlasi on proovikivi seni loodud infosüsteemide ja
IT-taristu ajakohasena hoidmine, mis vajab järjekindlat
+ Sisulisemate digimuutuste algatamiseks ja
tähelepanu ning investeerimist nende ajakohastamisse
edukaks elluviimiseks on puudu teadmisi ja oskusi.
ja ülalhoidu.
Digijuhtimiseks ja -arenguks vajalike avaliku sektori
töötajate pädevuse suurendamist pole seni süsteemselt + Selleks, et hoida juba loodud digiriik kestlikuna ja
tehtud ega ka värbamisotsustes arvestatud. juurutada uusi lahendusi parimal moel, on otstarbekas
ühendada riigiüleselt jõud ning jagada kogemusi ja
+ Eraldi murekoht on digiteenuste ja -lahenduste
lahendusi üksteisega. Samuti peavad olema paigas
kasutuselevõtu väga ebaühtlane tase kohalikes
ühtsed suunad ja nõuded, et tagada koosvõime, vältida
omavalitsustes (KOV-id). Selleks ei jagu ei raha ega
dubleerimist ning hoolitseda selle eest, et valmivad
inimesi, et seda igas linnas ja vallas ühtlaselt heal
lahendused oleksid tehnoloogiliselt parimal võimalikul
tasemel eraldi teha. Vastava ühise kompetentsikeskuse
alusel. Riigi infosüsteemi ja selle arhitektuuri juhtimise
loomine Eesti Linnade ja Valdade Liidu baasil on
tugevdamist on viimastel aastatel küll taasalustatud,
algatatud, et KOV-ide ühist digistrateegiat luua ja
kuid tehtud on alles esimesed sammud.
ellu rakendada, aga see üksus on endiselt piiratud
võimekuse ja ülesannetega.
31 Eesti digiühiskond 2030
Tulemus: + Julgete ja vajalike digimuutuste, teenuste arendamise
ning ülalhoiu jaoks on vajalik pädevus, tugi ja raha
+ Digiriik on kestlikult hoitud: olulised infosüsteemid
olemas. Fookus on nihkunud väärtuse loomisele
on ajakohased ning neid arendatakse pidevalt edasi,
ja eriti kasutajakesksusele ja -kogemusele, sh
vastav järjepidev rahastus on tagatud. Samas on
valdkonnaülesele koostööle selle nimel – kuigi ka
toimunud eri valdkondades uus digipöörde laine (uute
tõhususe tõstmiseks tehakse arendusi endiselt.
suuremahuliste muutuste algatamine ja teostus).
Sealhulgas on paranenud KOVide digiteenuste kvaliteet + Digiriigi arendamise suunad on kogu avalikus
ja kestlikkus. sektoris teada ja töö nende nimel toimub ühtselt
kogu riigis. Digiriigi toimimine on üles ehitatud
ühtsetele põhimõtetele ja koosvõimeliselt ühilduvatele
lahendustele (tehnoloogiatele).
Tegevused:
+ Toetame nõustamise ja
rahastusega digimuutuste elluviimist
avaliku sektori asutustes. Fookuses on
suuremahuliste digimuutuste programmid
eri valdkondades, riigiülesed ühisarendused
ning digiriigi kvaliteeti halvendavate
pärandsüsteemide värskendamine või
ümberarendamine.
+ Viime läbi digiriigi + Edendame
kestliku rahastamise digiriigi arenguks
reformi. vajalikke teadmisi ja oskusi
avalikus sektoris – nii juhtide ja
spetsialistide kui ka alusteadmiste ja
erioskuste tasandil.
+ Juhime digiriigi
arhitektuuri arengut ja korraldame
kogukondlikku koostööd. Sealhulgas
arendame välja ja hoiame ajakohasena digiriigi + Toetame KOVide
teenuste arenduse ja tehnoloogia põhimõtete IT-kompetentsikeskuse
ühtse inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat väljaarendamist ja seeläbi
arendus- ja koosvõimeraamistikku. KOV-i tasandi IT-strateegia
elluviimist.
32 Eesti digiühiskond 2030
8. Sihitud väliskoostöö
Hetkeolukord: + Kogu maailm tunneb Eesti digiriigi kogemuste
ja lahenduste vastu suurt huvi, mis avab Eesti
+ Eesti on oodatud ja tahetud kõigisse
ekspertidele ja ettevõtjatele teadmuse ja lahenduste
rahvusvahelistesse digivaldkonna
ekspordi võimalusi. Sageli on kasulik või vajalik, et
koostööformaatidesse ning on hinnatud sisendiandja
riik lööks seejuures kaasa varases müügijärgus ehk
rahvusvahelisel poliitikakujundamise tasandil. Kuna
tutvustaks enda tehtut ja sektori tegijaid.
ressursid on piiratud, peame valima, kus, mis teemal,
millises mahus ja kui aktiivselt me osaleme – nii Tulemus:
Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas.
+ Väliskoostöö toimub sellises suunas ja mahus, mis
+ Inimesed ja ettevõtted tegutsevad rahvusvaheliselt, vastab digiriigi arengueesmärkidele ja -vajadustele.
kuid seejuures peavad nad endiselt taluma paberipõhist
+ Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa
asjaajamist – nii ELis ja Põhjala riikide vahel kui ka
suundadega. Eesti elanikud ja ettevõtjad saavad
kahepoolsel tasandil pole piiriülene andmevahetus
Euroopa Liidus, sh eriti Põhjala ja Balti piirkonnas
ega teenused katseprojektidest ega üksikalgatustest
rahvusvaheliselt liikudes või äri tehes põhiasjad
kaugemale arenenud. Selle jaoks oleks eeskätt vaja
digitaalselt ja ühekorraga korda ajada – piiriüleseid
välja arendada piiriülene koosvõime alates ühtsetest
teenuseid on üha rohkem.
lähenemisviisidest kuni toetavate platvormideni.
+ Digiriigi poliitika kujundamises on pidevalt olemas
+ Eesti on õppinud teiste riikide digiteerimise
ülevaade maailma parimatest tavadest ja uutest
kogemustest, nii edulugudest kui ka ebaõnnestumisest.
suundadest.
See on võimaldanud üle võtta häid ideid ja lahendusi
ning parendada poliitikakujundamist, kuid vajab samuti + Eesti digiriigi lahenduste ja nõustamisteenuste
sihipärast tegevust piiratud ressursside oludes. eksport kasvab „uste avamise“ toel.
+ Osaleme
teadmusvahetuse + Osaleme ELi ja Põhjala
Tegevused: eesmärgil OECD ja Digital piirkonna koostöövormides,
Nationsi koostöövormides, samuti poliitikakujundamises ning õigusloomes
teeme digiriigi arengu eesliini vastavalt digiriigi arenguvajadustele. Fookuses
riikidega ühisalgatusi. on piiriülese koosvõime edendamine ning
Eesti ühislahenduste ja digiriigi arhitektuuri
kooskõla tagamine.
+ Vajaduse
ja võimaluse korral
toetame välisriikidele
sisuteadmuse jagamise ja riiklike
ekspertide osalusega Eesti IT-sektorit
digiriigi lahenduste ekspordis ning
riigiasutusi äridiplomaatia alal.
33 Eesti digiühiskond 2030
II alaeesmärk.
Ühenduvus
Üldeesmärgist tulenev siht:
2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata
kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane
sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada
uudseid teenuseid.
See alaeesmärk on otseselt seotud digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega: luua vägev elukorraldus. Nagu
eespool toodud, on visiooni osaks, et teenused oleksid mugavalt toimivad ja kättesaadavad kõikjal Eestis – selleks
ongi vaja vastavaid (side)ühendusi.
Ühenduvuse arengust omakorda sõltub majanduse digiväelisus. Mida paremad ühendused, seda rohkem saavad
digilahendused, -tooted ja -teenused olla arengumootor eri sektorites ja üle Eesti. Ühenduste kvaliteedist ja
saadavusest sõltub ka see, kui väetatud on Eesti pind tulevikulahenduste loomiseks ning kas siia tullakse sama
sooviga ka mujalt riikidest.
mõõdik:
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s
internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.
100%
58%
Hetkeseis Eesmärk
(2021) 2030. aastaks
34 Tulemust mõõdab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kord aastas. Eesti digiühiskond 2030
ühenduvuse suunad
1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum
Hetkeolukord: Tulemus:
+ Euroopa Liidu tasandi ühtse turu sideregulatsioon + Õigusruumi kujundamisel on arvestatud riigi
annab selged raamid ka Eesti sideturu ja turuosaliste huve nii, et regulatiivne keskkond
konkurentsipõhisele toimimisele. Regulatsioon peab püsiks võimalikult stabiilsena ning turg areneks
olema järjepidev ja õiguskindel - selliselt on Eesti tasakaalustatult. Sealhulgas on soodustatud koostööd
atraktiivne investeerimiskeskkond, mis omakorda baastaristu rajamisel, sh turutõrkepiirkondades.
soodustab väga suure läbilaskevõimega35 sidetaristu
+ Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks ja uuteks teenusteks
kiiremat ja tõhusamat rajamist. Mobiilsideteenuste
vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule
hinnad on inimeste ostukorvis soodsate hindadega. Eesti
eraldatud.
sideturul tegutseb kolm suurt kaabelvõrguoperaatorit
ja kolm mobiilsideoperaatorit ning hulk väiksemaid + Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises
piirkondlikke sideettevõtjaid. Tugev konkurents Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad
jaeteenuste turul tõestab, et uutel tulijatel on võimalik Eesti huvidele.
lihtsalt siseneda sideteenuste turule.
+ Eesti sideturg on tarbijate hulgalt Euroopa ja maailma
mastaabis väike, mis võib ebasoodsate majandus-
ja regulatiivasjaolude kokkulangemisel põhjustada
väikese turu jaoks ootamatuid ümberkorraldusi
või konsolideerumisi ning kokkuvõttes ka tõhusa
konkurentsi vähenemist.
+ Kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise kogemus
on loonud soodsa eelduse ka tulevikus sarnaste
mudelite kasutamiseks.
+ Piiratud loodusvarana on võimalik mobiilsides
järgmisena kasutusele võtta sagedusalad 3400– + Kujundame ning
3800 MHz, 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz (nn esindame Eesti seisukohti
5G-sagedused). Täpsustada saab 40,5–43,5 GHz ja Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise
66–71 GHz sagedusalade võimalikku kasutust. Telekommunikatsiooni Liidu
aruteludel
Tegevused:
+ Anname turuosalistele
+ Soodustame võimalikult kiirelt kasutada
+ Teeme järjepidevalt rahvusvaheliselt kokkulepitud ja
uudseid investeerimis- ja
tõhusat järelevalvet turu kodumaal vabanevad sagedus-
koostöömudeleid sidetaristu
toimimise üle ressursid konkursside alusel
arendamiseks
35 Eesti digiühiskond 2030
2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
Hetkeolukord: Tulemus:
+ Lisaks sideoperaatorite enda rajatud võrkudele on + Eesti maapiirkondades on rajatud
riigi toetusel valminud 7000 km pikkune kogu riiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile
ühtlaselt kattev lairiba baasvõrk. See on võrdsetel ettevõtetele ja asutustele ning kõigile aasta ringi
alustel ja soodsa hinnaga kättesaadav kõigile kasutuses olevatele majapidamistele.
sideettevõtjatele ja riigiasutustele, et parandada
+ Juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel,
sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust
ettevõtetel ja asutustel on võimalik kasutada ülikiiret
maapiirkondades.
(vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab
+ Kõik kolm mobiilsidevõrku pakuvad kogu Eestis suurendada kuni 1 Gbit/s-ni.
häid keskmisi ja maksimaalseid kiiruseid, millest piisab
tänapäevateenuste kasutamiseks. Viimase kahe
aastaga on mobiilse interneti üles- ja allalaadimine
muutunud Eestis keskmiselt 70% kiiremaks.
+ Eesti jääb käesoleval ajal ELi keskmisele alla
püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavuselt Tegevused:
maapiirkondades ja ülikiire lairibaühenduse
kasutuselevõtu poolest. Kaugtöö ja -õppe vaates on
koroonapandeemia tõttu tänapäevase sidevõrgu + Toetame väga
tähtsus suurenenud ning kasvab ka edaspidi. suure läbilaskevõimega
+ 2021. aasta seisuga on maapiirkonades juurdepääsuvõrkude arendust
hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma maapiirkondades, kus sideettevõtjad
kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023. konkurentsitingimustes ise
aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis investeeringuid ei tee.
vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele.
Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk
nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi,
mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid
investeeringuid.
36 Eesti digiühiskond 2030
3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine
Hetkeolukord: uude baastaristusse väljaspool suuremaid linnu
sideettevõtjatele lühikeses plaanis majanduslikult
+ Olemasolev side baastaristu lairiba baasvõrkude
kasulik. Inimeste peamistes liikumiskoridorides ehk
ja nendega ühendatud mastide kujul on hea alus
põhi- ja kõrvalmaanteede ääres esineb endiselt nn
vajalike investeeringute tegemiseks lisataristusse ja
valgeid alasid.
-teenustesse, et jõuda uue sidevõrgu arenguhüppeni
mobiilside alal. + Praeguse seisuga ei ole ette näha konkreetset
ajaraami järgmise ehk 6G-põlvkonna mobiilside
+ Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt eeldab
turuletulekuks, aga võib eeldada, et see algab vähemalt
sideettevõtjatelt märkimisväärseid investeeringuid
enne 2030. aastat.
ning seda mitte ainult 5G/6G spetsiifilise taristu, vaid
ka baasvõrgu ja tugijaamade paiknemise tihendamise Tulemus:
osas. Tehnoloogiapotentsiaali rakendamiseks on
+ Kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga. Sealhulgas
oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult
on turutõrkepiirkondades riigi ja sideettevõtjate
katseprojektidena, vaid laiaulatuslikult ka seal, kus
koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab uute
äriinvesteeringud kiiret tasuvust ei luba.
tehnoloogiate kasutuselevõttu.
+ Piirkondade tasakaalustatud areng ja nüüdisaegsete
+ Eesti on 6G turuletulekul nende võrkude
teenuste kättesaadavus võib takerduda, kui väljaspool
kasutuselevõtuks valmis.
suuremaid linnu puudub väga suure läbilaskevõimega
lairibataristu ja 5G-leviala. Samas ei ole investeerimine
Tegevused
arengukavas:
+ Toetame + Teeme vajalikud
Eesti peamistes + Toetame ettevalmistused 6G
transpordikoridorides valitud elu- ja kasutuselevõtuks, kui vastav
baastaristu rajamist, mis ettevõtluspiirkondade tehnoloogia tuleb turule. Toetame
võimaldab luua neil katkematu katmist 5G-levialaga. EL tasandil 6G kasutuselevõtu
5G-leviala. õigusraamistiku ja tugimeetmete
esmavõimalusel kokkuleppimist.
37 Eesti digiühiskond 2030
uusimad
tehnoloogiad
on mõeldud uue
taseme teenuste
pakkumiseks
4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus
Hetkeolukord: Tulemus:
+ Kui 4G- ja varased 5G-teenused keskendusid + Suure avaliku mõjuga sisu- ja äriteenused on
tarbijarakendustele, siis uusimad tehnoloogiad on igapäevakasutuses, lahendades olulisi sotsiaal- ja
mõeldud uue taseme teenuste pakkumiseks (sh side- majandusprobleeme.
ja äriteenused). 5G ja 6G kasutuselevõtu edusamme
+ Internetivabaduse tase on Eestis jätkuvalt kõrge.
ei vaadata enam lihtsalt ühenduste juurdeehitamise
ja kokkulugemise teel, vaid nende kasutuselevõtu
edukuse määrab pigem sisu- ja äriteenuste (ehk
kasutusjuhtude) arv ja levik.
+ Toetame
+ Eestile võivad huvi pakkuda lahendused keskkonna, uudsete teenuste
energeetika, tarkade piirkondade tööstuse, ühendatud arendusvõrgustike
mobiilsuse, siseturvalisuse ning sotsiaalteenuste ja tegevust.
tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks ringhäälingu Tegevused
arengukavas:
vabalevi alal. Teisisõnu võib Eesti saada majanduslikku
ja sotsiaalset kasu näiteks neil aladel kasutusjuhtude + Toetame suure
väljaarendamisest. avaliku huviga teenuste
kavandamist, analüüsimist
+ Uutel lairibataristu tehnoloogiatel põhineva sisu- ja ja arendamist.
äriteenuste innovatsiooni kaudu on Eestil võimalus
olla teerajaja. Eesti saaks globaalsetest 5G-trendidest
kasu lõigata ja toetada struktuurimuutusi eelkõige 5G + Osaleme
äriteenuste kasutusvaldkondade võtmes. rahvusvaheliste
organisatsioonide töös
+ Et tagada nüüdisaegsete sisu- ja äriteenuste
eesmärgiga kaitsta
kättesaadavus, on internetivabaduse põhimõtete
internetivabadust.
kaitsmine ja hoidmine Eestile endiselt oluline.
38 Eesti digiühiskond 2030
III alaeesmärk.
Küberturvalisus
Üldeesmärgist tulenev siht:
Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne.
Küberturvalisuse alaeesmärk panustab otseselt 2030. aasta digiühiskonna visiooni elluviimisse, sest eesmärk on
tagada digiriigi, -majanduse ja laiemalt digitaalse eluviisi kaitse. Turvalises keskkonnas saab digiarenguga julgelt
edasi minna – nii teenuste arenguga, majanduse digipöördega kui ka tulevikulahenduste loomisega. Seega toetab
küberturvalisuse alaeesmärk kogu visiooni läbivalt, pidades lisaks silmas ja edendades riikliku julgeoleku huvisid.
mõõdik:
Eesti küberruum on küberohtudele vastupidav ja seda usaldatakse.
Hindame selle jaoks kahte aspekti ehk mõõdiku seisu:
1. 2.
Teenuste osutajad (Küberturvalisuse seaduse Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide
tähenduses) on küberturvalisuse nõuded täitnud olemasolu kaalutlusel.
tasemel, mille puhul ei ole võimalikud kahjud
Hetkeseis: algtase (2019): 96,2%
märkimisväärsed.
Eesmärk 2030. aastaks: suurem kui 96% või sellega
Hetkeseis: algtase teadmata. Mõõdik loomisel.
võrdne
Esimene tulemus peaks selguma 2022. aastal
(mõõdiku lisame üldeesmärgi arvutusse siis, kui Mõõdik: viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu
mõõdik on väljatöötatud ja esimene tulemus olemas). avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega
interneti kaudu suhtlemisest hoidunud 16–74aastased
internetikasutajad (Statistikaamet, IT 44). Mõõdikuna
kasutatakse pöördvastust ehk tulemuseks võetakse
inimeste hulk, kes ei ole suhtlemisest hoidunud.
Tulemust mõõdab Statistikaamet. Seni on tulemust
mõõdetud mõneaastase intervalliga, edaspidi tellib
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
mõõtmise kord aastas.
39 Eesti digiühiskond 2030
Küberturvalisuse suunad
1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus
Hetkeolukord: Selline üldine juhtimissüsteem on aastate jooksul
välja kujunenud, kuid mitmel puhul on rollid, vastutus
+ Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis
ja tööjaotus ebaselged, sh õiguses ebapiisavalt
suuresti detsentraliseeritud. Iga infosüsteemi omanik
reguleeritud.
ja elektroonilise teenuse pakkuja peab hoolitsema
oma süsteemide turvalisuse ja intsidendihalduse eest + Küberturvalisuse tagamise rollid, vastutus ja
ennekõike ise ning omama selleks vajalikke võimeid. ülesanded on tarvis sätestada nüüdisaegsete vajaduste
Samas kasvab spetsialiseerumine küberturvalisuse põhjal ning kõikehõlmavalt. Küberohtude muutust ja
valdkonnas järjest suuremaks ning süsteemide kasvu ning lisaülesandeid (sertifitseerimine, tehnoloogia
omanikel on väga keeruline kogu vajalikku pädevust hindamine, operatiiv-koostöö jne) tuleb arvesse võtta
oma süsteemide kaitseks hankida – see tekitab neile küberturvalisuse korralduse ajakohastamisel.
liiga suurt koormust ja samas langetab küberturvalisuse
+ Praegu kehtiv küberintsidentide ja -kriiside
taset.
lahendamise korraldus vajab täiendamist. Erinevad
+ Mõned küberturvalisuse tagamise ülesanded on intsidendid ja olukorrad (sh COVID-19) on toonud
tsentraliseeritud. Need on näiteks küberruumi seire esile puudusi riiklikus kriisihaldussüsteemis. Näiteks
ja ohuteavituste tegemine, turvameetmete standardi on eri tasanditel ülesanded ja vastutus ebaselged,
arendamine, järelevalve, poliitika kujundamine jne. alates intsidendist mõjutatud asutusest ja riikliku
Samuti on tsentraliseeritud teatud riiklikud funktsioonid, funktsiooniga ametist kuni valdkonna vastutava
nagu küberkuritegude uurimine, kriisihaldus ja ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuseni.
riigikaitselised küberoperatsioonid.
Tulemus:
+ Et tagada küberturvalisuse valdkonna koordineeritus,
+ Paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti vajadustele
on rakendatud juhtministeeriumi ja küberturbe asutuse
(sh ohtudele ja suundumustele) vastav riiklik
süsteem. Riikliku küberturvalisuse juhtministeerium on
küberturvalisuse haldusmudel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
ning küberturbe asutus on Riigi Infosüsteemi Amet + Asutuste ja organisatsioonide vastutus ning
(RIA). Küberkuritegude uurimise ja sisejulgeoleku ülesanded on kehtivates õigusaktides ajakohaselt
tagamise vastutus on Siseministeeriumil ning tema sätestatud.
allasutustel. Riigikaitselised küberkaitse ülesanded on
Kaitseministeeriumil ja tema valitsemisala asutustel.
Küberdiplomaatiaga tegeleb Välisministeerium. + Koostame ja hoiame
riskianalüüsidest lähtuvalt
ajakohasena küberturvalisuse
+ Analüüsime
haldusmudeli, millega määrame
pidevalt digisuundumuste
riikliku küberturbefunktsiooniga
Tegevused: ja küberohtude muutust
asutuste ja organisatsioonide rollid,
ning nende mõju Eesti
vastutuse ja ülesanded.
küberturvalisusele ja selle
korraldusele.
+ Vajaduse korral + Täiendame ja
teeme organisatsioonilised täpsustame õigusakte,
ümberkorraldused lepinguid, kriisiplaane jt
lähtuvalt ajakohastatud regulatiivdokumente, mis sätestavad
riikliku küberturvalisuse asutuste ja organisatsioonide
haldusmudelist. rollid, vastutuse, ülesanded ning
koostöösuhted.
40 Eesti digiühiskond 2030
2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime
Hetkeolukord: + Digiühiskonna suundumuste, riskide ja mõjude
analüüs ei toimu veel täies mahus ettevaatavalt ega
+ Et tagada digiühiskonna kestlik areng ja innovatsiooni
süsteemselt. Areng tehisintellekti, pilvetehnoloogia,
turvaline rakendamine, tuleb varasemast paremini
robootika, liitreaalsuse, sidetehnoloogia ja asjade
mõista üleilmseid suundumusi ja tehnoloogia arengut.
interneti valdkonnas ning paljudes muudes
See tähendab võimet aru saada tehnoloogiaga
tehnoloogiasuundades toob kaasa muutusi, milleks on
kaasnevatest riskidest ja nende mõjust ning suutlikkust
vaja valmis olla. Praegu ei ole analüüsivõimekus piisav,
välja töötada riskihaldusmeetmed. Küberturvalisus
et üleilmse arengu mõju Eesti kontekstis asjakohaselt
peab toetama innovatsiooni ja innovatsioon
lahti mõtestada ning vajalikud turbemeetmed välja
küberturvalisust. Selle saavutamine nõuab senisest
töötada.
suuremat tähelepanu.
Tulemus:
+ Infosüsteemide ja teenustega seotud riskide
leevendamise vastutus on igal infosüsteemi omanikul. + Otsustajad, poliitikakujundajad ning võrgu-
Riskihinnangute tegemist ja turvameetmete ja infosüsteemide omanikud omavad head
väljatöötamist toetavad mitmed asutused ja olukorrateadlikkust üleilmsetest digiarengu ja
organisatsioonid analüüside ja juhenditega: Riigi küberturvalisuse suundumustest, riskidest ja mõjudest
Infosüsteemi Amet, julgeolekuasutused, haridus- ja Eestile.
teadusasutused ning samuti riiklikud ja rahvusvahelised
+ Digiinnovatsiooni kavandamisel ja rakendamisel on
kompetentsikeskused. Arendamist vajab pidev
riskid läbi mõeldud ja maandatud.
olukorra analüüsimise võime, et uuendada kehtivaid
turvanõudeid ning koostada praktilisi soovitusi ja + Suudame piisavalt kiiresti välja töötada ja rakendada
juhendeid infosüsteemide omanikele. See vajab ka Eesti konteksti sobivaid küberturvalisuse tagamise
vastava aluspädevuse arendamist, sh akadeemilistes meetmeid, sh kaasates eri asutuste, ettevõtete ja
asutustes. ekspertide kompetentsi.
küberturvalisus
peab toetama
innovatsiooni
ja innovatsioon
küberturvalisust
41 Eesti digiühiskond 2030
Tegevused:
+ Kasvatame riigisektori
võimekust hinnata küberturbe
olukorda ja riske ning välja töötada + Loome töökorralduse
turvameetmeid riigiüleselt ja eri digiinnovatsiooni
sektorites, sh suurendame vastavat kavandamisel
teadlikkust ja pädevust. turvalisuskaalutlustega
arvestamiseks.
+ Loome
+ Loome
küberturbepoliitika
kestliku korralduse
kujundamise toetuseks
küberturbe uurimis- ja
võrgustikupõhise mõttekoja, mis
arendusvajaduste, programmide
võtab ettevaatavates hinnangutes
ja projektide määratlemiseks ning
ja soovitustes arvesse tehnoloogilisi,
rahastamiseks. Töötame välja ja viime
julgeolekupoliitilisi, majanduslikke,
ellu küberturvalisuse riikliku uurimis-
välispoliitilisi ja muid asjakohaseid
ja arendustegevuse kava.
aspekte.
+ Toetame EL + Kasvatame
tasemel küberturvalise akadeemiliste asutuste ja
teadus- ja arendustegevuse arenduskeskuste võimekust
rahastuse ja ühistegevuste kasvu viia ellu riiklikult olulisi küberturbe
ning oleme neis aktiivsed osalised, et uurimis- ja arendusprojekte.
EL-is oleks toimiv ühine teadmuse
loome ja jagamine
Eelnevates tegevustes pöörame
suuremat tähelepanu ning
võtame fookusse:
+ Eesti digiriigi + tehnoloogia
baasteenuste ja usaldusväärsusega seotud
platvormide, tehisintellekti ning strateegilised riskid, mis võivad
pilveandmetöötluse kasutamise ühiskonnale mõju avaldada
turvalisuse tagamise; tehnoloogia kasutamise ja
sõltuvuse kaudu.
42 Eesti digiühiskond 2030
3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus
Hetkeolukord: vaja nii riikliku poliitika, turvameetmete arendamise kui
ka kasutoova rahvusvahelise koostöö jaoks.
+ Riigi praegune küberturbevõimekus ei ole piisav,
et ennetada ja vähendada võrgu- ja infosüsteeme + Muutuvas ja spetsialiseeruvas küberturvalisuse
ohustavaid riske. Küberohtude järjepidev kasv ja areng valdkonnas on proovikivi olla rahvusvaheliselt
tingib vajaduse ennetusvõimet hüppeliselt edasi suunda andev juhtriik. Eesti hea maine on tulnud
arendada, selle rakendamise seiret ja järelevalvet edukast digivõimaluste kasutamisest ning sellega
parandada. käsikäes oskuslikust küberturvalisuse tagamisest.
See maine toetab ettevõtluse ekspordivõimalusi
+ Küberturbemeetmete rakendamine on
ning annab panuse riikliku julgeoleku tagamisse.
detsentraliseeritud haldusmudeli puhul
Selleks, et rahvusvahelisi protsesse suunata, on vaja
kulukas. Asutused ja organisatsioonid vajavad
omada paljudes erivaldkondades suurt pädevust
küberturbefunktsioonide täitmiseks sarnast ressurssi
(s.t eksperte ja praktilist kogemust). Suureneva
(eksperdid, vahendid), mis muudab küberturvalisuse
keerukuse tõttu ei ole võimalik omada igas aspektis
tagamise kulukamaks. Piiratud vahendite tõttu ei
kõrgetasemelist pädevust, vaid peab valima selged
ole kõikidel asutustel piisavalt võimekust hankida
spetsialiseerumissuunad.
spetsiifilist pädevust ega rakendada meetmeid vajalikul
tasemel. Tulemus:
+ Küberintsidendid juhtuvad ning selleks peab valmis + Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud
olema. Eesti digiökosüsteem on äärmiselt keerukas vajalikul tasemel, mis on määratletud ajakohastatud
taristu, mille suhtes ei ole kõikvõimalike ennetavate õigusaktides, standardites ja juhendites. Prioriteediks on
turbemeetmete rakendamine majanduslikult seejuures oluliste teenuste toimepidevuse, tervikluse ja
otstarbekas. Tuleb optimeerida turbemeetmete konfidentsiaalsuse kindlustamine.
kasutamist ja arvestada jääkriskide olemasolu. See
+ Riik on suuteline operatiivselt lahendama eri
tähendab, et kõiki intsidente ei ole võimalik ennetada,
mastaabiga kriise ja osalema rahvusvahelises
vaid nende juhtumisel peab valmis kiirelt tuvastama,
kriisihalduses.
reageerima ja neid ära lahendama.
+ Nüüdisaegsete küberturbe meetmete rakendamiseks
+ Küberintsidentide ja -kriiside haldamise ja
on piisavalt spetsialiseerunud eksperte ja vahendeid.
lahendamise võimekus ei ole Eesti riigi digisõltuvust
arvestades piisav. Küberohtude ja -intsidentide kasv + Eesti on Euroopa Liidus ja laiemalt rahvusvaheliselt
seab suuremad nõudmised kriisihaldussüsteemile. suunda andev juhtriik konkreetsetes prioriseeritud
See puudutab nii korralduslikku suutlikkust kui ka küberturbe valdkondades.
küberturbetoodete ja -teenuste kasutamist. Küberturbe
tööriistu, mis toetavad võrgu- ja infosüsteemide seiret,
olukorrapildi loomist ning intsidendihaldust, on vaja
pidevalt uuendada ja täiustada. Riigi praegune
+ Pädevaid küberturvalisuse valdkonna eksperte
ei ole piisavalt. Järjest suurenev spetsialiseerumine
küberturbevõimekus
toimub nii digiteerimise kui ka küberturvalisuse ei ole piisav, et
valdkonnas. Eri tehnoloogiate hoogustuv areng, nagu
pilveandmetöötlus, tehisintellekt, krüptosüsteemid, ennetada riske.
asjade internet, robootika, liitreaalsus jne, tingivad
vajaduse spetsialiseerunud ekspertide järele. Seda on
43 Eesti digiühiskond 2030
+ Suurendame avalikke
Tegevused: ülesandeid täitvate asutuste ja
organisatsioonide ning elutähtsate
teenuse osutajate suutlikkust rakendada
ennetusmeetmeid: turvalise arhitektuuri
loomine, infoturbestandardi(te) rakendamine,
+ Viime läbi
sertifitseerimine, testimine (sh eri testimiste
küberturbefunktsioonide
mahu oluline kasv), auditeerimine, koolitamine,
süstematiseerimise ja otstarbekal
nõustamine ja teavitamine.
määral konsolideerimise.
+ Suurendame riikliku
küberturvalisuse tagamisel
+ Suurendame riikliku
osalevate valitsusasutuste
küberturvalisuse tagamisel
suutlikkust lahendada
osalevate valitsusasutuste suutlikkust
küberintsidente.
teha küberturbe olukorra seiret ja
järelevalvet. Töötame välja ajakohased
mõõdikud ja mehhanismid riikliku
küberturbe olukorra hindamiseks. + Seisame Euroopa
Liidu tasandil küberturvalisuse
ühtlaselt kõrge taseme tagamise
eest ning edendame liikmesriikide vahelist
+ Korraldame küberturvalisuse alast koostööd riskidega
riiklikke ja toimetulekuks ja intsidentidele reageerimise
rahvusvahelisi õppusi ühise suutlikkuse tõstmiseks..
intsidentide lahendamise
harjutamiseks.
+ Suurendame
riigisektoris spetsialiseerunud
ekspertide hulka teemadel,
mis on vajalikud kõrgel tasemel
küberturvalisuse tagamiseks, Eesti digiriigi
alusteenuste toimimiseks, tehisintellekti ja
pilveandmetöötluse rakendamiseks ning
digiinnovatsiooniks.
+ Määrame ja
eelisarendame küberturvalisuse
valdkondi, kus Eestil on kõige suurem
rahvusvaheline potentsiaal. Võtame
rahvusvahelise initsiatiivi sellistel aladel, mis
lähtuvad riiklikest prioriteetidest ja sisulistest
tugevustest.
44 Eesti digiühiskond 2030
Visiooni
elluviimiseks
ootused teistele
valdkondadele
Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades täiendatakse
siinset arengukava mitmel moel. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele ei ole tegemist
automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse arengukava raames koostatud digiühiskonna
visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse
arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks
asutuste vahel.
Digiühiskonna 2030. aasta sihtide saavutamiseks on Kuna ainult omamaisest haridussüsteemist võimaluste
vaja järgmist: realiseerimiseks ei piisa, peab looma talentidele lihtsa
võimaluse Eestisse tulla – et see oleks neile mugav ja
+Kriitiliselt tähtis atraktiivne sihtkoht.
on piisaval hulgal + Et viia majanduse laiem digipööre ja riigihaldus
järgmisele digiküpsustasemele,
ja tasemega IKT-
spetsialistide saadavus, on oluline on algatada
sh küberspetsialistide laiaulatuslik digioskuste
saadavus. ümber- ja täiendusõpe.
See võimaldab eri alade spetsialistidel omandada
2030. aastaks peab IKT-spetsialistide arv majanduses
vajalikke erialaseid digiteadmisi, et käivitada ja juhtida
vähemalt kahekordistuma ja nende hulgas
või toetada digimuutusi oma organisatsioonides.
küberspetsialistide osakaal kasvama, et tulevikusihte
Samuti peab (erialaste) digioskuste arendamine
vajalikul määral ellu viia.
olema iga haridusastme loomulik osa. Need sammud
Selleks peab pidevalt laiendama vastavaid ühtlasi hõlbustavad töötajate kohanemist majanduse
õppevõimalusi ja pidevalt täiustama õppe kvaliteeti muutustega.
kõigil tasemetel – see vajab eeskätt otsustavaid
samme õpetamisvõimekuse kasvatamise mahus ja
kvaliteedis, sh õppejõudude järelkasvu tagamist.
45 Eesti digiühiskond 2030
+Elanikkonna laiema + Ettevõtluspoliitikas peab võtma fookusse kaks sihti
korraga:
digikirjaoskusega
1) traditsioonilisemate
tegelemise vajadus
sektorite (nt
kestab edasi
Üha vähem on vaja inimesi „internetti tuua“.
tööstussektor)
Tagada tuleb hoopis, et neil on ajakohased oskused digipöörde toetamine
digilahendustega kasulikult ja ohutult ümber käia.
Aastaks 2030 peaks kõik Eesti täiskasvanud olema
vajalike hoobadega
- teadlikkuse ja oskuste suurendamisest
regulaarsed internetikasutajad. See annab võimaluse
investeeringute toetamiseni (sealhulgas, et see
tagada nende piisav suutlikkus, sh vastava teadlikkuse
digipööre toimuks küberturvaliselt);
baastase, et nad oskaks digiriigi arenguhüpete järgseid
teenuseid üha paremini kasutada. 2) tehnoloogiapõhise
ettevõtluse keskkonna
pidev arendamine.
+Teadus- ja Tuleb luua ja tagada Eestis suurepärased tingimused,
arendustegevuse alal et ettevõtted arendaksid nutikaid tooteid-teenuseid,
tuleb investeerida et sünniks ja kasvaks uusi tarku lahendusi loovaid
ettevõtteid ning et Eestisse tuleks vastavaid
digiühiskonna arenguga välistegijaid.
seotud teaduse ja Selles on oluline roll ka ettevõtluskeskkonna
arendamisel, et
arenduse (TjaA)
võimekuse kasvu. ettevõtlusega
Siis leiab tegijaid nutikate lahenduste loomiseks ning
tegelemine oleks Eestis
samas teadmisi ja lahendusi, mida riigis ja majanduses lihtsaim kogu maailmas.
kiirelt proovida ja rakendada. Võti on piisava IKT-alase Tähtsal kohal on järgmise arenguhüppena reaalaja
TjaA rahastuse tagamises. majanduse korralduse ja lahenduste arendamine.
+Parimad võimalikud + Et tagada nii ettevõtluskeskkonna areng kui ka
teenused vajavad head laiemalt uudsete lahenduste loomine ja kasutuselevõtt,
eesti keele tehnoloogia peab kiirelt muutuvas
baasi, et nii kodumaised kui ka globaalsed maailmas olema
teenusepakkujad saaksid oma teenused Eesti
digiühiskonna liikmetele võimalikult mugavaks
seadusloome paindlik
muuta. See tähendab kasvavaid investeeringuid ja suutma võimalustele
keeletehnoloogia aluslahendustesse.
kiiresti reageerida.
Samas peab seadusloome jätkuvalt kaitsma inimese
põhiõigusi ning tagama eetilist andmekasutust.
46 Eesti digiühiskond 2030
+ Kui riigis on avalikud teenused üha nähtamatumad
ehk proaktiivsemad ja automaatsemad, võib
+Visioonis rõhutatud
väheneda inimeste ja riigi suhtlus ning inimeste ühiskondliku kaasatuse,
arusaam riigi toimimisest. Selle vältimiseks tuleb
sidususe ja lõhede
parandada infoteenuste vähenemine
kvaliteeti ning on võimalik ainult juhul, kui tervise, heaolu jt
valitsemise avatust. ühiskonna arengule suunatud arengukavades on
fookuses ulatuslik ja sisuline digipöördestrateegia,
Teisisõnu tuleb hõlmata inimesi üha aktiivsemalt avalike
sisuvaldkondade arendamine on hästi seostatud ning
otsuste tegemisse ja arutellu. Selleks saab muu hulgas
ka elluviimist juhitakse tulemuslikult.
nutikalt ära kasutada digilahendusi alates kogukondade
toimimise toetamisest kuni riiklikul tasandil osaluse
võimaluste suurendamiseni.
+ Lisaks on vaja, et
kultuuri valdkonnas
+ Äridiplomaatia ja ekspordi tugitegevuste kaudu on
vajalik jätkata tööga, et jätkuks hoogne
Eestit tuntaks maailmas kultuuripärandi
kui edasipürgivat ja digiteerimine
tarka digiühiskonda ja
ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja
kättesaadavuse kvaliteeti tõstmine, lisaks digisisu uus-
-riiki. ja ristkasutuse edendamine. Siis on saavutav visiooni
See avab ettevõtetele uksi IT-lahenduste maailma ambitsioon, et Eesti kultuur edeneks digiajastul.
viimiseks, mis teeb neid tugevamaks partneriks ka
Eestis tulevikulahenduste loomisel. Teisalt sõltub Eesti
tuntusest, kas talendid ja maailma tegijad kaaluvad
Eestit oma võimaliku järgmise asupaigana.
47 Eesti digiühiskond 2030
Juhtimiskorraldus
Arengukava elluviimise eest vastutab et võtta arvesse kiirelt muutuvat keskkonda (nt
digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus- ja tehnoloogia arengut) ning tegevuste elluviimise
Kommunikatsiooniministeerium (2021. aasta seisuga tulemuslikkust. Selleks tehakse enne arengukava
ettevõtlus- ja IT-ministri juhtimisel). elluviimise hindamine, mis on ülevaatuse üks aluseid.
Uuendamine on kavas läbi viia 2024. aasta esimeses
Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi
pooles ja 2027. aasta lõpuks.
kaudu (edaspidi: programm), mis hõlmab digiriigi
arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne
Programmis pannakse paika konkreetsete aastate tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide
täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh
vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste eelkõige 2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude
vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse osaliste samasuunalisest pingutusest. Et tagada vajalik
neljaks aastaks vastavalt riigi eelarvestrateegia kooskõla, koostöö koordineerimine ja ühtne infoväli, on
kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt. arengukava juhtimiskorraldus ja selle eri tasandid
kavandatult järgnevalt.
Arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi
jooksul põhjalikumalt üle vaadata ja uuendada,
Nimetus Ülesanne/roll Sagedus Liikmed
Digiühiskonna + Arengukava ja selle Vähemalt Juht: digiarengu eest vastutav
arengukava muudatuste arutelu ning kord aastas minister
juhtrühm heakskiitmine – valitsusele (aasta alguses
Liikmed: MKMi digiarengu
esitamiseks programmi
(VV määruse uuendamise
asekantsler; visiooni enim
mõistes: + Arengukava elluviimise ajal), vajaduse
panustavate valdkondade
juhtkomisjon) jälgimine ja suunamine nii korral
asekantslerid (MKM,
visiooni kui ka arengukava majandusareng ja
sagedamini
valdkondade tasandil ning ettevõtluskeskkond; HTM
vajaduse korral valdkonna digioskused, JuM avalik
koostöö suunamine õigus); Riigikantselei kui riikliku
strateegilise planeerimise
+ Programmi iga-aastaste koordineerija; ITLi ning Linnade
fookuste arutelu, programmi ja Valdade Liidu esindajad;
heakskiitmine, vajaduse korral Riigi Infosüsteemi Ameti
jooksvate muutuste arutelu ja ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
heakskiitmine Järelevalve Ameti peadirektorid,
+ Arengukava hindamise digiühiskonna arengu
algatamine valitsusväline ekspert/eksperdid
Juhtrühma tööd korraldab MKMi
digiarengu asekantsler
48 Eesti digiühiskond 2030
Nimetus Ülesanne/roll Sagedus Liikmed
Küberjulgeoleku Küberturvalisus: Nõukogus Juht: MKMi kantsler
nõukogu arengukava(de)
+ Arengukava ja selle Liikmed: asjakohaste
teemaline
(VV julgeoleku muudatuste arutelu ning arutelu
ministeeriumite kantslerid,
komisjoni heakskiitmine enne VV arutelu vähemalt
asutuste juhid ja muud
alarühm) kord aastas,
valdkonna esindajad
+ Arengukava ja seotud
arengukavade elluviimise programmi Nõukogu tööd korraldab
jälgimine ning vajaduse korral uuendamise MKMi riikliku küberturvalisuse
valdkonna koostöö suunamine ajal aasta algul osakond
+ Programmi iga-aastaste
fookuste arutelu ja heakskiitmine
Valdkondlikud + Arengukava elluviimise Vähemalt kord- Juht: MKMi vastava osakonna
nõukojad: jälgimine ja vajaduse korral kaks aastas juhataja
koostöö suunamine töisel (enne poolaasta
digiriigi nõukoda, Seotud avaliku sektori
tasandil oma valdkonnas lõppu)
küberturvalisuse asutused (asekantslerite või
nõukoda, + Programmi arutelu ja osakonnajuhatajate tasemel);
ühenduvuse ettepanekute tegemine Linnade ja Valdade Liidu
nõukoda juhtrühmale esindaja; erasektori esindajad;
valdkonna eksperdid
+ Arengukava hindamise arutelu
ja muudatusettepanekute Nõukodade tööd korraldab
tegemine juhtrühmale MKMi vastav osakond
digiarengu asekantsleri
alluvuses
Temaatilised + Tegevuste sisu täpsem Vajaduse järgi Oleneb tegevusest ja teemast
töörühmad ja kavandamine ja elluviimine, – seotud asutused, partnerid,
võrgustikud: vastav koordineerimine ja sihtrühmad
alalised (nt riigi korraldamine
IT-juhtrühm,
+ Ettepanekute tegemine uute
arhitektuuri-
tegevuste algatamiseks või
nõukogu) või
seniste kohendamiseks
ajutised, sh
valdkondade-,
sektorite- ja
asutusteülesed
rühmad
49 Eesti digiühiskond 2030
Maksumusprognoos
Maksumusprognoos sisaldab nende kulude arengukava eesmärkide saavutamiseks tegevuste
koguhinnangut (ilma käibemaksuta), mis on piisav rahastus digiühiskonna programmis:
vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna
Miljonit Kokku
eurot 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2021–
2030
Digiriik 843
54 89 95 77 80 86 86 90 93 94
Ühenduvus 247
9 13 29 30 26 24 29 29 29 29
Küber- 134
turvalisus 6 10 11 12 15 15 16 16 16 17
Kokku 68 111 135 120 120 125 131 135 138 139 1224
Prognoosis sisaldub ja on arvesse võetud muu
hulgas:
+ tegevussuundade elluviimise maksumuse
+ 2021-2030 aastateks teadaolev juba otsustatud koguhinnang ehk n-ö lisavajadus, mida riigieelarves
rahastus, sh välisvahendid ja riigieelarveline protsessis edaspidi taotleda.
baasrahastus arengukava tegevussuundade
elluviimiseks (vastavalt viimasele riigi
eelarvestrateegiale);
50 Eesti digiühiskond 2030
Lisad
Lisa 1. Seonduvad arengukavad
Kui peatükis „Ootused teistele valdkondadele“ on poleks otstarbekas – üles peas lugema iga kui viimse
toodud välja hädavajalikud teemad ja suunad teisteks arengukava samade lausetega. Siinne arengukava
arengukavade sisus ja elluviimisel arvestamiseks, et toetab kõiki teisi sellega, et annab suuna ning sisaldab
saavutada Eesti digiühiskonna 2030. aasta visioon, tugitegevusi kõigi muude poliitikavaldkondade sisese
siis selles peatükis tuuakse lisaks välja konkreetsed digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks
koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade vahel. (digiriigi arengu, küberturvalisuse ja ühenduvuse alal).
Siinkohal on esile toodud neist kõige olulisemate
1. ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030
piirjoonte ja sünergiaga arengukavad, kus seos on
valdkonna poliitikameetmete vahel. Arengukava lähtub oma põhimõtetes ja tegevuste
planeerimisel ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks
Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise
2030 põhieesmärkidest. Tegevustega toetatakse
suunad on seotud iga valdkonna arengukavaga,
mitme põhieesmärgi teostumist, kuid kõige suurem
sest igas arengukavas kavandatakse valdkondlike
mõju on järgnevate põhieesmärkide puhul:
digilahenduste ja -teenuste arendamist. Neid
puutepunkte pole siinkohal eraldi välja toodud, sest see
ÜRO säästva arengu põhieesmärk Peamiselt panustav arengukava peatükk
3. Tervis ja heaolu Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele
Krativäeline riik
Inimkeskne digiriik
Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine
Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus
Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
4. Kvaliteetne haridus Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
8. Tööhõive ja majanduskasv Inimkeskne digiriik
Uute lähenemisviiside pidev katsetamine
Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine
Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
51 Eesti digiühiskond 2030
ÜRO säästva arengu põhieesmärk Peamiselt panustav arengukava peatükk
10. Ebavõrdsuse vähendamine Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
11. Jätkusuutlikud linnad ja Krativäeline riik
asumid
5G- ja 6G-baastaristu arendamine
12. Säästev tootmine ja tarbimine Roheline digiriik
13. Kliimamuutuse vastased Roheline digiriik
meetmed
16. Rahumeelsed ja kaasavad Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine
institutsioonid
Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus
Sihitud väliskoostöö
Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus
2. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid
Arengukava arvestab Euroopa Liidus toimuvate arengutega ning valdkondlike raamdokumentidega, sh Euroopa
digistrateegia 36 , andmestrateegia 37 , 5G ühenduvuse strateegia 38 , küberjulgeoleku strateegia39 ja VKEde
strateegia 40 . Arengukava sobitub üle-euroopalistes kavades plaanituga nagu digiõppe tegevuskava 41 , oskuste
tegevuskava 42 , tehisintellekti tegevuskava 43 jt. Arengukava toetub põhimõtetele, mis on e-valitsuse valdkonnas EL
liikmesriikides vahel kokku lepitud Tallinna deklaratsiooni 44 ja Berliini deklaratsiooniga 45 ja Berliini deklaratsiooniga 45.
Arengukava eesmärgid on seotud ka ELi digikümnendi visiooniga (nn digikompass) 46. ehitada turvalised ja kestlikud
digitaristud ning tagada avalike teenuste digiüleminek.
3. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035
Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel ja -suunas, et parandada õppe kättesaadavust.
on oskused, mis toetavad IKT-teenuste tarbimist ja Lisaks on digilahenduste loomisel oluline kasutada ja
kasutamist. Vastuvõtmist ootavas haridusvaldkonna arendada eesti keelt. Need on hariduse arengukava
arengukavas on oluline roll digioskuste arendamisel erifookuste seas.
kolmest aspektist:
Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine
+ baastaseme digikirjaoskuse ja digiturbe pädevuse on kaetud haridusvaldkonna arengukavas, siis
arendamine kogu elanikkonna seas; avaliku sektori töötajate digioskuste ja -teadmiste
arendamiseks mõeldud tegevused on kaetud
+ erialaste digioskuste arendamine;
siinses arengukavas avaliku sektori digimuutuste
+ infotehnoloogia loomise oskuste arendamine võimendamise suunas.
(spetsialistide juurdekasv).
Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja
kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt igas õppeastmes
52 Eesti digiühiskond 2030
Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal:
+ Küberturbe pädevuse määratlemine – HTM kaasab ja MKM annab sisendi küberturbe pädevuse määratlemisse.
Vajadusel koostatakse eraldi dokument küberturbe pädevuse määratlemiseks.
+ Küberturbe õppematerjalide koostamine – HTM kaasab küberturbeeksperte õppematerjalide koostamisse.
4. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava 2021–2035
Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu Lisaks on konkreetsed koostöökohad
ja arengu peamine eestvedaja on innovatsioon, eriti küberturvalisuse alal:
teadus- ja arendustegevusel põhinev innovatsioon,
+ TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse
ning et Eesti ettevõtluskeskkond peab olema
valdkonnas – need tehakse kindlaks küberturbe
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Need sihid on
vastutajate ja ekspertide kaasabil. Vajaduse korral
sisuliselt seotud digiühiskonna arengukavaga, sest
koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute
küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema
määratlemiseks küberturvalisuse valdkonnas.
uutele teadmistele ja lahendustele (mille üks allikaid
on TjaA ja vastava võimekuse suurendamine). Seega + TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE
loob TAIE arengukava alustegureid siinse arengukava kava küberturvalisuse valdkonnas. Kava kohta küsitakse
edukaks rakendamiseks. arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukoja
liikmetelt.
TAIE arengukava katab ka tegevusi
ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele
teenuste arendamiseks, mida sündmusteenuste jt
digiriigi suundade vaatenurgast horisontaalselt siinses
arengukavas toetatakse.
Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö
arendamist IT-sektoriga (sh avatud innovatsiooni
ja kogukonna arendamine digiriigi suundades
ning koostöö ettevõtetega ka küberturvalisuse
suurendamise raames) ja konkreetse valdkondliku
TjaA toetamist (nii digiriigi kui ka küberturvalisuse alal).
Siinne arengukava toetab seega TjaA, innovatsiooni ja
ettevõtluse üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel.
Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka
ühenduvuse areng osa ettevõtluskeskkonna arengust
ning digiriigi edenemine kasvatab kogu majanduse
rahvusvahelist konkurentsivõimet.
53 Eesti digiühiskond 2030
5. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
Üks tähtis teema, millesse panustavad mõlemad Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase
arengukavad, on identiteedihaldus. Siseturvalisuse võitluse kohta esile ka see, et võitlus küberkuritegude
arengukavas on seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, vastu tuleb muuta senisest tulemuslikumaks. Selleks
uuenduslik ja inimkeskne identiteedihaldus. peab koostama tervikpildi küberkuritegevuse
Seda aitavad saavutada nii siseturvalisuse kui ka valdkonnast ja selle tulevikusuundumustest ning
digiühiskonna arengukavaga ette nähtud tegevused – küberkuritegevuse ulatusest, samuti võtma kasutusele
viimane hõlmab digiriigi platvormide tegevussuunda, kestlikud lahendused, mis suurendavad tõenäosust
millega muu hulgas tagatakse digiidentiteedi küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja
tulevikukindlus. nende toimepanija tuvastada. Lisaks on vaja kasvatada
elanike ja ettevõtete teadlikkust küberkuritegevusega
Siseturvalisuse arengukavas tegeletakse ka
seotud ohtudest ja nendest hoidumise võimalustest
kriiside haldusega, mida siinne arengukava aitab
ning luua nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada
edendada küberintsidentide ja -kriiside haldamise
küberkuritegudest ja küberkuriteo katsetest politseile.
kontseptsiooni koostamisega, mis on kooskõlas üldise
Nii suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga
riikliku kriisihalduse arendamise kontseptsiooniga.
küberruumi ohutust, mis on siinse arengukava
Lisaks kajastatakse siseturvalisuse arengukavas
üldeesmärgi ja 2030. aasta digiühiskonna visiooni üks
kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis toetavad
osa.
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist.
6. Riigikaitse arengukava
Siinse arengukava ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on sünkroonitud.
Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave.
7. Välispoliitika arengukava 2030
Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 sisaldab eesmärke kübervõimete arendamine Eestis. Arengukavas tuuakse
ja tegevusi, mis toetavad Eesti riigi maine ja mõjukuse esile, et vaja on kohalikke eksperte ning rahalist ja
kasvu. Eesti kui eduka digiriigi maine hoidmiseks ja organisatoorset võimet panustada rahvusvahelisse
arendamiseks, aga ka Eesti ekspertide kogemuse ning koostöösse (seisukohtade kujundamine, koolitused,
IT ettevõtete ekspordivõimaluste suurendamiseks arenguabiprojektid, algatused jne). Samuti on oluline
esindab Välisministeerium välispoliitika (sh arendada rahvusvahelise funktsiooniga organisatsioone
julgeolekupoliitika ja äridiplomaatia) ulatuses Eesti ja üksusi (nt NATO CCDCOE, EU CyberNET) ning tuua
digihuvisid rahvusvahelisel areenil ning kaasub Eestisse uusi organisatsioone ja üksusi.
erinevate rahvusvaheliste initsiatiividega, protsessidega
ning poliitikatega.
Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika
vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid ning
küberkoostöö vajadust teiste riikidega, samuti Eesti
rolli kübervaldkonna eeskõnelejana maailmas.
Koostöökoht siinse arengukavaga on Eesti panus
rahvusvahelisse küberturvalisusesse ja rahvusvaheliste
54 Eesti digiühiskond 2030
8. Sidusa Eesti arengukava 2021-2030
Oluline seos on sidusama ja kaasavama ühiskonna loomisel, mida Digiühiskonna arengukava toetab läbi paljude
tegevuste, kuid eelkõige läbi avalike eteenuste arendamise ja ligipääsetavuse suurendamise. Lisaks käsitleb
arengukava rahvastikutoimingute valdkonna arengusuundi, mis mõjutavad kõiki rahvastikuregistri andmeid
kasutavaid teenuseid.
9. Kultuuri arengukava 2021-2030
Kultuuri kättesaadavuse toetamine läbi digitaalsete lahenduste on oluline teemavaldkond, kuna kultuuri
kättesaadavus eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud ja kultuurielus osalemise
võimaluste mitmekesisus ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning
sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Samuti on oluline kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine.
10. Eesti keele arengukava 2021-2030
Eesti keele arengukava üks strateegiline eesmärk on keeletehnoloogia areng, mis on oluline osa Eesti avalike
digiteenuste arendamisest.
55 Eesti digiühiskond 2030
Lisa 2. Mõjuanalüüs
Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kaudselt Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes
kõiki allpool mainitud kolme sihtrühma. Kuid siinkohal sihtrühmades:
avame, kuidas need tegevussuunad hakkavad
+ Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja
sihtrühmade igapäevaelu ja -tööd kõige otsesemalt
sideteenuste kasutajad;
mõjutama.
+ erasektor;
+ riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Mõjuvaldkond Mõju
Riigi julgeolek ja Põhjala-Balti piirkonnas senisest suurema koostöö tulemusena lihtsustub
rahvusvahelised rahvusvaheline asjaajamine.
suhted
Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu
küsima ja meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Digiriigi arengutaseme
tõstmine ja kindlustamine suurendab Eesti n-ö pehmet jõudu veelgi.
Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti residendid ja
ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades,
näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda ajada.
Sotsiaalsed ja Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemisviis avalike teenuste pakkumisel tagab,
demograafilised et teenused jõuavad laiema sihtrühmani senisest lihtsamalt ja väiksema vaevaga.
mõjud Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja kasutusmugavad
ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes saabuvad
Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine
pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende
kaudu paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja
teenused vastavad kasutajate vajadustele. Näiteks väheneb vajadus teenuse saamiseks
kohale sõita, toetusi ei pea ise taotlema jne.
Protsesside automatiseerimise tulemusel vabaneb avaliku sektori töötajate ressurss,
et pakkuda paremat teenusekvaliteeti – suhe riigiga muutub kvaliteetsemaks. Riik on
inimese jaoks, et pakkuda talle nõu ja olla partner.
Nõusolekuteenuse kaudu suureneb personaalsemate teenuste arv (sh erasektori
teenused) ja inimesed saavad valida suurema hulga teenuste vahel. Andmekogudes
on andmetöötlus turvalisem ja inimesele läbi logide ka paremini jälgitav. Algoritmide
aktiivsem kasutamine sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks võib
vähendada inimeste iseseisvust. Seega tuleb seesuguste teenuste arendamisel pöörata
tähelepanu eetikariskide vähendamisele.
56 Eesti digiühiskond 2030
Mõjuvaldkond Mõju
Majandus Nutikalt valitsetud riik vähendab riigi ülalpidamise kulutusi. Koostöö arendamine
eraettevõtlusega digilahenduste loomisel ärgitab eraettevõtlust ja uuenduslikkust.
Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise kaudu suureneb
riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu.
Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel
osutamisel toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni
raames saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on
neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu.
E-residentide teenuste fookustatud arendamine toetab nende lisandumist, mis toob
riigieelarvesse ja kogu majandusse väärtuslikku lisatulu.
Keskkond Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel.
Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi
(nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse).
Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha
keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse (nt päikeseenergial
töötavaid servereid). Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks valitakse võimaluse korral
keskkonnasäästlikem lahendus. See suund on seatud digiriigi arenguhüpete kavas.
Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus inimeste
sundliikumist ning keskkonna- ja kliimamõju.
Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral tipphetkedel hajutatud
üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem enda servereid, nende haldust ja omaenda
andmekeskusi.
Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile
jne, et olla kindel netomõjus. Digilahendustel on oluline osa ka kliimamuutuste mõjuga
kohanemisel. Digilahenduste abil on võimalik infot efektiivsemalt koondada ning
viia teave kiiremini nendeni, kes seda vajavad. Digilahendused aitavad luua kiiremat
analüüsivõimekust erinevate ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ning aitavad
neile paremini reageerida.
Regionaalareng Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs
avalikele teenustele. Väheneb vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks elama
suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja elada
väiksemates Eestimaa paikades.
Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel – teenused
tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus
või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti.
Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku omavalitsuse osatähtsus – olla
elanikele pigem partner kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate
teenuste väljavalimisel.
57 Eesti digiühiskond 2030
Mõjuvaldkond Mõju
Riigiasutuste Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale
ja kohaliku teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal.
omavalitsuse
Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad riigiasutused ja KOVid paljuski
ülesanded
ümber mõtestama ja kujundama senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema
ning
praegusest rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste kasutuselevõtt suurendab
töökorraldus
riigi tõhusust, kuna teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat.
Krattide abil suudetakse avalikke teenuseid paremini juhtida ja ressursse säästa. Parema
andmekasutusega saab avalik sektor luua teenuseid kiiremini ja tõhusamalt. KOVid ja riik
peavad ümber mõtestama, kuidas oma tööd korraldada, et toetada paremat koostööd
erasektoriga.
Ühelt poolt on tegevused sihitumalt viljakamad, teisalt vähenevad tööga seotud ehk
teenuste osutamise kulud.
Ühenduvuse alaeesmärgi mõjuanalüüs
Mõjuvaldkond Mõju
Riigi julgeolek Usaldusväärse sidetaristu rajamine võimaldab tagada Eesti ja Euroopa Liidu ning NATO
ja rahvus- liitlaste julgeoleku.
vahelised
suhted
Sotsiaalsed ja Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja
demograafili- võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna
sed mõjud pakutavatest teenustest.
Kaugtööd võimaldavate heade sideühenduste loomine maapiirkondades vähendab noorte
lahkumist suurlinnadesse.
Samuti võimaldab kaugtöö võimaluste paranemine osaleda tööhõives liikumispuudega
inimestel.
Majandus Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude
ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks.
Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus
eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv.
5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike teenuste ja
tootmisviiside arendamist ning kasutamist.
5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna toimimist, luues uued
võimalused pakkuda teenuseid senisest veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste
pakkumiseks ja kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel kui ka
tarbijatel.
Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt maapiirkondades võimaldab uut
arenguhüpet ka põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine
tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral ning võimalikult vähesel
määral võimaldab säästa kulusid.
58 Eesti digiühiskond 2030
Mõjuvaldkond Mõju
Keskkond Keskkonnamõjud puuduvad või on kaudsed ja üksnes rakenduslikul elluviimistasandil
(sidetaristu ehitus).
Regionaal- Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju
areng regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade
konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab inimeste
kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab
tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete
konkurentsivõime.
Riigiasutuste Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks baastaristuks teenuste pakkumisel
ja kohaliku ja tootmise korraldamisel tähendab vajadust tagada tõhus ja veelgi parem järelevalve
omavalitsuse sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle.
ülesanded
Ettenähtavas tulevikus on vaja täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
ning
sidevaldkonnaga tegelevaid struktuuriüksusi. Samuti vajab lisaressursse riiklike
töökorraldus
toetusmeetmete elluviimine, et toetada turutõrkealadel sidetaristu rajamist.
Küberturvalisuse alaeesmärgi mõjuanalüüs
Mõjuvaldkond Mõju
Sotsiaalsed ja Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja kasutamise kaudu.
demograafilised
mõjud
Riigi julgeolek ja Riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle
rahvus- oluline osa.
vahelised suhted
Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti usaldusväärsust ja
tõsiseltvõetavust.
Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes
rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida.
Majandus Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid
paremini müüa.
Keskkond Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja kasutamise kaudu.
Regionaal- Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja kasutamise kaudu.
areng
Riigiasutuste Võrgu- ja infosüsteemide omanikud peavad pöörama rohkem tähelepanu
ja kohaliku küberturberiskide hindamisele ning nende maandamise meetmete rakendamisele.
omavalitsuse
ülesanded ning
töökorraldus
59 Eesti digiühiskond 2030
Lisa 3. Kaasamine
Arengukava koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. Järgnevalt on toodud esile suuremad kohtumised
aasta septembris ning koostamine kestis kuni 2021. partneritega arengukava koostamiseks, kuid
aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja pooleteise aasta jooksul peeti veel partneritega ohtralt
kooskõlastus arengukava tervikeelnõule. Ametlikult kahepoolseid kohtumisi, kus arutati arengukava
laekunud arvamuste ja ettepanekute ja nendega üksikasjalikumalt ja küsiti jooksvalt tagasisidet.
arvestamise ülevaade on saadaval eraldi dokumendina. Suuremad partneritele ja avalikkusele mõeldud
üritused olid järgnevad.
Kohtumine Aeg Kohtumise eesmärk Osalejad
Digital Agenda for 16. Konverents, kus esimest korda Avatud kõigile huvilistele;
Estonia 2021+ september arutleti pikemalt visiooni ja osalejad peamiselt avalikust ja
2019 põhisuundade üle, kuhu Eesti erasektorist
peaks digivaldkonnas liikuma
Kõrgemad 14.–15. Hoida avaliku sektori otsustajaid Avaliku sektori IT-majade ja
infoühiskonna november ja põhipartnereid kursis osakondade juhid, avaliku sektori
kursused 2019 peamiste infoühiskonna tippjuhid
arengusuundumustega ning
kavandada koos edasist teekonda
Üks ühele november Arutada põhipartneritega Põhipartnerid arengukava
kohtumised ja 2020 põhjalikumalt läbi arengukava elluviimisel (HTM, ITL,
diskussioonid suunad ja eesmärgid Riigikantselei, Siseministeerium,
partneritega Välisministeerium, Eesti Linnade
ja Valdade Liit)
e-Eesti 7. veebruar Visiooniloome Ligi 70 esindajat
arengukava 2020 partnerorganisatsioonidest
visioonipäev (sh avalik ja erasektor)
Koosolekud märtsist Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide ja
digiriigi ja septembrini sisuloome, sh hetkeolukorra asutuste esindajad, mõlemas
ühenduvuse 2020 kindlakstegemine, eesmärkide ja töörühmas u 20–40 inimest
töörühmades tegevuste kavandamine
Koosolekud juunist Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide
küberpoliitika 2020 sisuloome, sh hetkeolukorra ja asutuste esindajad,
nõukojas märtsini kindlakstegemine, eesmärkide ja u 30–40 inimest
2021 tegevuste kavandamine
Euroopa Liidu uue 22. märts Tegevuste tutvustamine, mis on Partnerorganisatsioonide ja
toetusperioodi 2021 rahastatud uuest toetusperioodist. asutuste esindajad, kolmanda
arutelud Enamik digiühiskonna arengukava sektori esindajad, u 60 inimest
tegevusi on rahastatud ELi
vahenditest
Avalik mai 2021 Ametlik kooskõlastusring Partnerorganisatsioonid ja
konsultatsioon ministeeriumitega ning arengukava avalikkus
avalikuks tagasisideks andmine
60 Eesti digiühiskond 2030
Viited
1
Eesti 2035 - https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia
2
Digital Economy and Society Index 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-economy-and-
society-index-desi
3
eGovernment Benchmark 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/egovernment-benchmark-
2020-egovernment-works-people
4
2020 United Nations E-Government Survey, https://www.un.org/development/desa/publications/
publication/2020-united-nations-e-government-survey
5
Digiriik tähendab avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamiseks, avaliku halduse
ja riigivalitsemise korraldamiseks.
6
Avalik digiteenus on otsene avalik teenus või tugiteenus, mida osutatakse elektroonilise kanali, nagu nt
e-iseteeninduse, teabevärava eesti.ee, veebilehe/portaali, nutirakenduse või e-posti kaudu.
7
Plaanis on hakata mõõtma ka avaliku sektorite töötajate rahulolu e-teenustega.
8
https://www.riigiteenused.ee/et/user
9
Digiriigi ühislahendused on tehnilised lahendused, mida kasutavad mitu haldusala või asutust (või ka erasektor)
ning mis võtavad arvesse laiemaid riigiüleseid vajadusi.
10
Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused
ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama
sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks.
11
Proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi
infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel.
12
Esimene arendusplaan kiidetud valitsuskabineti poolt heaks detsembris 2020 - https://www.mkm.ee/et/
uudised/valitsus-kiitis-heaks-jargmised-sammud-sundmusteenuste-arendamisel
13
Kratt on tehisintellekti süsteem. Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline
ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid.
14
Kratikava aastateks 2019-2021 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kratikava_juuli2019.pdf
15
Tehisintellekti usaldusväärsus lähtub Euroopa Liidu tasandil sihiks võetud tehisintellekti eetikasuunistest.
16
#Bürokratt on riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide ja ka erasektori pakutavate krattide
koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina avalike otseste ja infoteenuste saamiseks. Vt
#bürokrati kontseptsiooni https://www.kratid.ee/burokratt
17
Inimkeskne digiriik on riik, milles digilahenduste kasutamine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend inimeste heaolu
suurendamiseks. Selleks, et kinnistuks ja kasvaks inimeste usaldus digiriigi vastu, peavad digilahendused olema
usaldusväärsed. Usaldusväärsed digilahendused on töökindlad, eetilised ja õiguspärased, sealhulgas on tagatud
kõikide inimeste põhiõigused ja -vabadused.
61 Eesti digiühiskond 2030
18
Andmejälgija loob läbipaistvuse isikuandmete töötlemisel, parandades nii inimeste informeeritust kui abistades
asutusi isikuandmete päringute selgitamisel. Andmejälgija annab isikule ülevaate, mida tema andmetega on tehtud
ja mis kuvatakse riigiportaalis eesti.ee. Andmejälgija on mõeldud liidestamiseks avaliku sektori infosüsteemidega,
mis hoiavad ning töötlevad enda andmekogudes isikuandmeid.
19
Nõusolekuteenus on asutuse andmekogu juurde ehitatud digiteenus, millega inimene saab nõusolekuid
anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete väljastamiseks antud nõusolekuid;
andmekogu haldaja saab isikuandmete väljastamisel andmekasutajale kontrollida nõusoleku olemasolu.
20
Rohelise IT algatuste eesmärgiks on vähendada tehnoloogiate negatiivset mõju disainides, tootes, kasutades ja
hiljem käideldes tehnoloogiaid keskkonnasõbralikul moel.
21
Privaatsustehnoloogia on tehniline meede inimese privaatsuse tagamiseks proaktiivselt ja preventatiivselt.
22
Ühekordse küsimise põhimõte on see, kui samu andmeid ei küsita kasutajalt korduvalt. Taaskasutamise
põhimõte on kokkulepe, kus võimaldatakse ka kellegi teise või teisel eesmärgil kogutud andmete taaskasutamine
uue teadmise loomiseks.
23
X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat
internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige
jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-teega liitunud
süsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja
andmeid.
24
Nordic Institute of Interoperability Solutions - https://www.niis.org/
25
Andmesaatkond on riigi erapilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning
vajadusel käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi
toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.
26
Turuplats on avaliku sektori IT standardteenuste hankimise ühisplatvorm.
27
Ingl k: disruptive innovation
28
Ingl k: emerging technologies
29
Missioonipõhised on üleriikliku või laia ühiskondliku mõjuga mitmetahulise probleemi lahendamisele suunatud
innovaatilised (koostöö)algatused.
30
Avatud innovatsioon tähistab seda, et uudseid lahendusi luuakse ja ehitatakse avatult eri osapooltega ja eri
osapoolte poolt või isegi vedamisel - mitte ei pea riik või üksikasutus ise või üksi välja mõtlema, tellima, tegema.
31
Ingl k event-driven microservices ja domain-driven design
32
Nn API-first põhimõte
33
Ingl.k. code repository
34
Ingl.k. artifactory
35
Väga suure läbilaskevõimega võrk koosneb kas täielikult kiudoptilistest elementidest vähemalt kuni
teeninduskoha jaotuspunktini või mis suudab tavapärastes tipptunnitingimustes tagada võrgu ühesuguse
toimimise alla- ja üleslingi ribalaiuse, töökindluse, vigadega seotud parameetrite, latentsusaja ja selle muutuse osas.
36
Shaping Europe’s digital future: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-shaping-europes-
62 Eesti digiühiskond 2030
digital-future-feb2020_en_3.pdf
37
A European strategy for data: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data-
19feb2020_en.pdf
38
Connectivity for a Competitive Digital Single Market - Towards a European Gigabit Society: https://eur-lex.
europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A52016DC0587
39
EL küberjulgeoleku strateegia: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/eus-cybersecurity-strategy-digital-
decade-0
40
VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/
TXT/?uri=CELEX:52020DC0103
41
EL digiõppe tegevuskava (2021–2027): https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/digital-education-
action-plan_et
42
EL oskuste tegevuskava: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=en
43
Tehisintellekti tegevuskava: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:22ee84bb-fa04-11e8-a96d-
01aa75ed71a1.0009.01/DOC_1&format=DOC
44
Tallinna deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/ministerial-declaration-egovernment-
tallinn-declaration
45
Berliini deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/berlin-declaration-digital-society-and-value-
based-digital-government
46
Euroopa Liidu digikümnendi visioon: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-
age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_et
63 Eesti digiühiskond 2030
Eesti
digiühiskond
2030
Protokolli märgitava otsuse „„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri
2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ (edaspidi ka
arengukava).
Ühise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Perioodil 2013-2021 käsitlesid eelnimetatud
poliitikavaldkonda Eesti infotehnoloogia arengukava 2013–2021 (MKM vastutusalas).
Vabariigi Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 3. detsembril 2020.
5. mail 2021 a. esitas MKM ministeeriumidele ning siht- ja sidusrühmadele arengukava
eelnõule kooskõlastamiseks.
8. septembril 2021 a. esitas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister partnerite ja
huvipoolte ettepanekute põhjal koostatud arengukava eelnõu Vabariigi Valitsusele
menetlemiseks.
7. oktoobri 2021 a istungil otsustas Vabariigi Valitsus kiita heaks arengukava eelnõu ja
saata selle arutamiseks Riigikogule.
16. novembril 2021 a. arutati arengukava Riigikogu majanduskomisjoni istungil.
7. detsembri 2021 a. toimus arengukava arutelu Riigikogu suures saalis.
Arengukava on koostatud kümneks aastaks, mis võimaldab üheti omada valdkondlikku pikemat
vaadet, samas võtta ka arvesse tehnoloogiate kiiret arenemist ja vajadust sellele vastavalt
kohaneda.
Arengukava koostamisel on arvesse võetud
globaalseid suundumusi;
valdkonna tugevusi ja eripärasid;
1
valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja
statistikat;
kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, sh Euroopa Liidu strateegilistes
alusdokumentides ja Eesti 2035-s seatud eesmärkidega;
siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid.
Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:
Ülevaade arengukavast
Digiühiskonna arengu hetkeolukord
Visioon
Põhimõtted
Üldeesmärk ja mõõdik
I valdkond – digiriik
II valdkond – ühenduvus
III valdkond – Küberturvalisus
Visiooni elluviimiseks ootused teistele arengukavadele
Juhtimiskorraldus
Maksumusprognoos
Arengukaval on järgmised lisad:
Lisa 1. Seonduvad arengukavad
Lisa 2. Mõjuanalüüs
Lisa 3. Kaasamine
Arengukava mõõdikute mõõtmisviisid ja allikad on kirjeldatud mõõdikute juures.
Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Arengukava eelnõu ja seletuskirja koostas
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise nõunik Kaidi-Kerli
Kärner,
[email protected], tel 625 6348.
2. Eelnõu sisu
2
Arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi,
küberturvalisuse ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad,
tegevuseesmärgid ja -suunad järgmiseks kümneks aastaks.
Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on
antud arengukava üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse
konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas
seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja
sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos.
Eesti digiühiskond 2030 arengukava on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna
Arengukava 2020. Võrreldes lõppeva arengukavaga, loodavas arengukavas ei kajastata
digioskuste temaatikat, kuna antud valdkonna loomupärane juhtimine toimub seotuna kogu
hariduse valdkonnaga. Seega on digioskused kajastatud loodavas Haridusvaldkonna
arengukavas 2021-2035.
Arengukavas tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning
rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega.
Peatükis „Ülevaade arengukavast“ kirjeldatakse lahti järgmise 10 aasta visioon, antakse
ülevaade kolmest valdkonnast, põhimõtetest ja juhtimis- ning elluviimiskorraldusest.
Peatükis „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ antakse ülevaade digiühiskonna arengu n-ö
suurest pildist, sh Eesti võrdlus rahvusvahelise olukorraga. Olukorda analüüsitakse vaadates nii
Eesti tugevusi kui nõrkusi ja sellest tulenevalt ka võimalusi ja ohte.
Peatükis „Visioon: Eesti täis digiväge“ sõnastatakse lahti järgmise kümne aasta
digiühiskonna visioon, mis hõlmab endas järgnevat:
meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;
oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;
meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;
Digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;
Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.
Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse kuus olulisemat põhimõtet, mida digiühiskonna
arendamisel peab alati arvesse võtma:
Kaitseme inimeste põhiõigusi
3
Hoiame eesti keelt ja kultuuri
Hoiame usaldusväärsust
Oleme tehnoloogianeutraalsed
Ehitame digiühiskonda koostöös
Oleme uuendusmeelsed
Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud
Peatükis „Üldeesmärk ja mõõdik“ annab ülevaate, kuidas valdkondlike mõõdikute abil
mõõdetakse kogu arengukava arengut.
Järgnevates peatükkides kirjeldatakse lahti kolme alaeesmärgi – digiriik, ühenduvus ja
küberturvalisus – tegevussuunad. Alaeesmärkide kirjelduses antakse kõigepealt ülevaade
hetkeolukorras konkreetses valdkonnas, seejärel tulemus, mida soovime saavutada ning
viimasena ülevaade peamistest tegevustest, mis tulemuse saavutamiseks ellu viiakse.
Kuna alaeesmärk „Digiriik“ hõlmab endas palju tegevussuundi, on need jaotatud kaheks:
esiteks Eesti digiriigi arenguhüpped ja seejärel suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja
tagavad digiriigi kestlikkuse. Digiriigi mõõdikuks on eraisikute ja ettevõtjate rahulolu avalike
digiteenustega (tulevikus on plaanis mõõta ka avaliku sektori töötajate rahulolu). Digiriigi
arendamises näeme suurt rolli proaktiivsete ja sündmusteenuste arendamisel, krativäelise riigi
loomisel, andmete paremas kasutamises, erasektori panustamises ja selles, et digiriik on
arendatud tulevikukindlalt ning kvaliteetsete baasteenustega. Oluline on digiriiki arendada ka
keskkonnale jätkusuutlikult.
„Ühenduvuse“ peatükis seatakse järgmise kümne aasta siht, kus Eestis on asukohast sõltumata
kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja
kasutada uudseid teenuseid. Eesmärki aitavad saavutada ajakohane ja ettevaatav õigusruum,
juurdepääsuvõrkude väljaarendamine, 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ning tegevuste
tulemusel tekkivate uudsete sisu- ja äriteenuste arendamine.
Kolmas alaeesmärk on „Küberturvalisus“, mille eesmärk on turvaline ja usaldusväärne Eesti
küberruum, mis saavutatakse läbi ajakohase riikliku korralduse, suundumuste, riskide ja
mõjude analüüsivõime arendamise ning suurema küberturvalisuse tagamise võimekuse.
Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades
täiendatakse siinset arengukava mitmel moel ja need seoses on kirjeldatud peatükis „Visiooni
elluviimiseks ootused teistele arengukavadele“. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise
4
korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse
arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste
poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja
uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel.
Peatükis „Juhtimiskorraldus“ kirjeldatakse lahti, kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse,
mil moel käib arengukava ülevaatamine ja uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade
ja asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste sünergia.
Peatükist „Maksumusprognoos“ saab ülevaate aasta kaupa nende kulude koguhinnangust
(ilma käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide
saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis.
Lisades on lahti kirjeldatud seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs kolme valdkonna
kaupa ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade kaasamisprotsessist arengukava
koostamisel.
Eelnõu koosneb kahest punktist.
Punktiga 1 kinnitatakse Eesti digiühiskonna arengukava 2030.
Punkti 2 kohaselt avaldab MKM punktis 1 nimetatud dokumendi ministeeriumi kodulehel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu regulatsioonidele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega.
4. Arengukava eelnõu mõjud
Arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna
poliitikas, mis aitab kaasa elanike heaolu kasvule.
Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:
Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;
erasektor;
riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Digiriigi arendamine muudab eelkõige avaliku sektori teenused mugavamaks ja kättesaadavaks
kõigi kasutajate jaoks. Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja
kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes
saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine
pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu
5
paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused vastavad
kasutajate vajadustele
Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu küsima ja
meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Eesti digilahendused on koosvõimelised
Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas
rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt
ühekorraga korda ajada. Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise
kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu.
Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel osutamisel
toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab
erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam
eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu.
Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste
kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja
füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta
kasutusele üha kliima- ja keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse.
Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs
avalikele teenustele. Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu
paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal.
Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste
pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa
infoühiskonna pakutavatest teenustest. Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist
sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja
6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist
piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult
tasuv. Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju
regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade
konkurentsivõimet.
Tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja
tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase
kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse
valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja
6
kaasa rääkida. Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid
paremini müüa.
5. Arengukava rakendamiseks vajalikud kulutused
Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on 1,223 miljardit
eurot. Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve vahenditest (sh välisvahendid).
6. Otsuse jõustumine
Protokolliline otsus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Arengukava eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu EIS 21-0584.
Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgnevatele organisatsioonidele: Eesti Linnade ja
Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Asutajad MTÜ, E-
riigi Akadeemia SA, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Finance
Estonia, Eesti Pangaliit, Vabaühenduste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Rektorite Nõukogu, Tartu
Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool.
Riigikogu majanduskomisjoni 16. novembri 2021. a ning Riigikogu täissaali 07. detsembri
2021. a arutelu tulemusena arengukava eelnõule ametlikke muudatusettepanekuid ei
tehtud. Eelnõus on tehtud vaid tehnilisi muudatusi (arengukava eelarve on lahti
kirjutatud tegevussuundade kaupa).
7
EELNÕU
13.12.2021
PROTOKOLLI MÄRGITAV OTSUS
Tallinn, Toompea detsember 2021
„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ kinnitamine
Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri
2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,
aruandluse, hindamise ja muutmise kord“:
1. Kinnitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument
ministeeriumi veebilehel.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Riigikantselei
Meie 13.12.2021 nr 22-1/2021/5598-2
Eesti Digiühiskonna arengukava 2030
Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Eesti digiühiskonna arengukava
2030“ kinnitamine“ eelnõu esitamine istungi päevakorda
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse protokolli mägitava otsuse
„„Eesti digiühiskonna arengukava 2030“ kinnitamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
/*Lisad: Eesti digiühiskond 2030 arengukava seletuskiri_valitsusele.docx
Protokolli märgitav otsus.docx
ARENGUKAVA.pdf
/*Lisaadressaadid:
Kaidi-Kerli Kärner
625 6348
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158