dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti Digiühiskonna arengukava 2030

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. detsember 2021
Viit
22-1/2021/5598-2
Registreeritud
13. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
22 Riigi infosüsteemide korraldamine
Sari
22-1 Riigi infosüsteemidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
22-1/2021
Vastutaja
Kaidi-Kerli Kärner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond)

Failid

  • 📎22-120215598-2 13.12.2021 Väljaminev kiri.asice1636 KB

Sisu (failidest)

Eesti digiühiskond 2030 valdkonna arengukava 2021 1 sisukord Ülevaade arengukavast 4 Digiühiskonna arengu hetkeolukord 6 Visioon: Eesti täis digiväge 9 Põhimõtted 11 Üldeesmärk ja mõõdik 12 I alaeesmärk. Digiriik 13 Digiriigi järgmised arenguhüpped 15 1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele 15 2. Krativäeline riik 16 3. Inimkeskne digiriik 17 4. Roheline digiriik 19 Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse 20 1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine 20 2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus 22 3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid 24 4. Keskselt osutatud IT-alusteenused 26 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine 28 6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine 29 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 31 8. Sihitud väliskoostöö 33 II alaeesmärk. Ühenduvus 34 Ühenduvuse suunad 35 1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum 35 2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 36 3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine 37 4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus 38 III alaeesmärk. Küberturvalisus 39 Küberturvalisuse suunad 39 1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus 40 2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime 41 3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus 43 Visiooni elluviimiseks ootused teistele valdkondadele 45 Juhtimiskorraldus 48 Maksumusprognoos 50 Lisad 51 Lisa 1. Seonduvad arengukavad 51 1. ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 51 2. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid 52 3. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 51 4. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 53 5. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 54 6. Riigikaitse arengukava 54 7. Välispoliitika arengukava 2030 54 8. Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 55 9. Kultuuri arengukava 2021-2030 55 10. Eesti keele arengukava 2021-2030 55 Lisa 2. Mõjuanalüüs 56 Digiriigi alaeesmärgi mõjuanalüüs 56 Ühenduvuse alaeesmärgi mõjuanalüüs 58 Küberturvalisuse alaeesmärgi mõjuanalüüs 59 Lisa 3. Kaasamine 60 Viited 61 ülevaade arengukavast Eesti digiühiskonna arengukava 2030 sisaldab Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, täis digiväge. See kätkeb järgnevat: riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise + meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, kümnendi jooksul edasi arendada. mida vajame või tahame; Digiühiskonna alal on endiselt ambitsioon kasutada + oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiat ehk ja lähme digiarengus julgelt edasi; digilahendusi võimalikult nutikalt ja rohkelt ära, et seeläbi saavutada „Eesti 2035“1 sihid. Otsesemalt + meie majandus on digiväeline – digilahendused on panustatakse läbi järgnevate alaeesmärkide: kogu majanduse mootor; + Eesti majandus on uuendusmeelne ja + digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist; teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Arengukava + Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste panustab läbi selle, et on loodud soodsad tingimused loomiseks. ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning Visiooni elluviimiseks on siinses arengukavas innovatsiooniks. Eesti majanduskeskkond kutsub seatud täpsemad eesmärgid ja kavandatud töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt tegevussuunad kolmel alal: äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. + arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris, sest digiriigi üldist arendamist ei + Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi hõlma ükski teine arengukava ning lisaks on avalik inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse sektor Eesti digiühiskonna arengu eestvedaja ja läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava suunanäitaja. Põhieesmärk on saada avalike teenuste disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, kasutamisel parim kogemus, et meie elukorraldus füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja olekski vägev, nagu visioonis on esile toodud. Selle mugavus. Arengukava tegevused panustavad läbi nimel on kavas teha järgmised digiriigi arenguhüpped selle, et kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja tagada seni loodud digiriigi kestlikkus. ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad kliimamuutuste mõju, ajakulu vahemaade läbimisel ja + arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust, tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. sest piisav ühenduse kättesaadavus on digilahenduste kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu või + Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ettevõtlusega. Põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu taskukohaselt kõikjale Eestis. korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Arengukava tegevused + arendada riiklikku küberturvalisust, sest juhul, kui panustavad läbi selle, et valitsemiskorraldus soosib on tagatud vajalik usaldus, saame visioonis sõnastatult ühiskonna sidusust, uute lahenduste kasutuselevõttu, digiarengu teel julgelt edasi minna. See ala hõlmab innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud küberturvalisuse tagamist nii avalikus sektoris kui ka teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning majanduses laiemalt. Põhieesmärk on hoida Eesti andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste küberruum usaldusväärne ja turvaline. Arvestades osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele kasvavaid riske ja senist baasi, on see iseenesest juba riikidele. parajalt ambitsioonikas siht. 4 Eesti digiühiskond 2030 Digiühiskonna visiooni elluviimine sõltub Arengukava elluviimine, ajakohasena hoidmine lisaks veel mitmetest muudest valdkondadest ja kooskõla teiste arengukavadega tagatakse ja poliitikasuundadest, mis on kaetud teiste juhtimiskorraldusega, mille keskmes on arengukava arengukavadega. Seepärast on siinses arengukavas juhtrühm, mida juhib digiühiskonna arengu eest sõnastatud eraldi ka ootused teistele vastutav minister. Iga siinse arengukava alaeesmärkide poliitikavaldkondadele, sest arengukavade vahel arengut suunab riigiasutusi ja muid partnereid hõlmav ei tohi olla dubleerimist ega samas mõistlik teiste nõukoda. Küberturvalisuse alal tegutseb lisaks valdkondade meetmeid osaliselt eraldi käsitleda. Küberjulgeoleku Nõukogu, mis on valitsuskomisjoni alarühma staatuses. Töisel ehk rakenduslikul tasandil Ootuste näol on tegemist laiemast digiühiskonna kasutatakse eri formaate koostöö korraldamiseks, visioonist tuleneva n-ö tellimusega, et panna selgelt tegevuste kavandamiseks ja seireks. paika vajadused ja alus, mille järgi kavandada tugitegevust teiste arengukavade elluviimisel või Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi suunata arengukavade kooskõla. Siinne arengukava kaudu, mis koostatakse neljaks aastaks ja mida ise ei hõlma konkreetseid sihte ega tegevusi uuendatakse koos riigi eelarvestrateegiaga kord IKT kasutuselevõtu edendamiseks eri elu- ja aastas. Programm sisaldab konkreetseid meetmeid, ettevõtlusaladel, sest neid plaane peavad sisaldama mõõdikuid, vastutajaid, eelarvet jms, mida on vaja kõik arengukavad enda valdkonna kohta. lähiaastate tegevusplaanina arengukava sihtide ja suundade elluviimiseks. Programmi uuendamises ja Visiooni elluviimisel on kõigis alaeesmärkides oluline täitmise seires osalevad nii valdkondlikud nõukojad kui järgida läbivalt põhimõtteid, mis on samuti siin ka loomulikult arengukava juhtrühm. arengukavas esile toodud. Eesti digiühiskonna visioon 2030 Põhimõtted visiooni elluviimisel ootused teistele digiriigi ühenduvuse küberturvalisuse valdkonna alaeesmärk alaeesmärk alaeesmärk arengukavadele Juhtimiskorraldus Arengukava elluviimise Programmi ja seega arengukava hinnanguline kogumaksumus elluviimise üldvastutaja on Majandus- ja ehk rahastamise koguvajadus on Kommunikatsiooniministeerium (MKM), kümne aasta peale kokku konkreetsete tegevuste puhul ka MKMi u 1,2 miljardit eurot. allasutused ja/või teised riigiasutused või osalised. 5 Eesti digiühiskond 2030 digiühiskonna arengu hetkeolukord Hetkeolukorra täpsem analüüs ja põhjendused valitud tegevussuundadele on toodud arengukava sisupeatükkides. Toome siinkohal aga ära Eesti digiühiskonna arengu hetkeolukorra n-ö suure pildi ehk siinse arengukava tegemise lähteanalüüsi põhijäreldused, sh võimalusel rahvusvahelisest võrdlusest lähtuvalt. Eesti digiühiskonna põhitunnused ja proovikivid on praegu järgnevad: 1) Eesti on digiriigi arengus palju saavutanud, aga tegemist jagub: korraga on vaja nii uuele tasemele jõuda kui seni loodut kestmas hoida. Eesti on paljudes rahvusvahelistes võrdlustes esimeste seas (nt EL riikide võrdlus DESI 20202 või eGovernment Benchmark 20203 järgi, United Nations E-Government Survey 20204, jm). Meid eristab see, et meil on tõesti töötav ehk laialdaselt kasutatav digiriik. Nii riigihalduse tagatoas ametnikud kui ka eraisikud ja 93% ettevõtjad kasutavad riigiga asjaajamises digiteenuseid digiriigi kasutajate ja -lahendusi ulatuslikult. Digiriigi kasutajate osakaal on osakaal (DESI 2020) üks EL suuremaid (93%) (DESI 2020). Nüüdseks on pea kõik otsesed avalikud teenused ühel või teisel viisil digiteeritud ehk digikanalis kättesaadavaks tehtud. Eesti digiriik on olnud rajatud tugevatele alusplatvormidele + digiriigi uute suuremate uuenduste pealetulek pole olnud nagu riiklik digitaalne identiteet ja X-tee, mis on teinud piisavalt teada või pole olnud piisavalt kiire ja ulatuslik. eri valdkondades digiteenuste arenduse turvalisemaks, + piiriülesed teenused on vähearenenud, sh Euroopa Liidu kiiremaks, odavamaks. tasandil ja riikide vahel jätkuvalt tõkkeid riikidevahelise Siiski on murekohti ka: andmevahetuse ja ühisteenuste rajamiseks. + teenuste kasutusmugavus ei vasta ei kasutajate Seejuures tasub arvestada, et riigid konkureerivad ootustele ega nõuetele või parimatele tavadele – isegi paratamatult teineteisega nt talentide, ekspordi või kui digiteenuseid kasutatakse, on protsessid pahatihti investeeringute nimel. Ärikeskkonna ja teenuste kohmakad ja seega neist saadav väärtus piiratud; kvaliteet on selles üha olulisem tegur, mis seni on Eestit soosinud. Kui me ei lahenda digiriigi murekohti, jääme + teenuste kestlikkus ehk pidev uuenemine ja vajalikul konkurentsis maha – paljud EL ja maailma riigid on tasemel ülalhoid ei ole tagatud, ei tehnoloogiliselt, viimastel aastatel võtnud tugevalt oma avaliku sektori protsessiliselt ega ka ressursi poolest; digipöörde käsile, veelgi enam COVID-19 pandeemiast tõukuvalt. 6 Eesti digiühiskond 2030 2) Eestis on arenenud sideturg, kuid kiire internet ei Vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu jõua veel riigis kaugeltki kõigini ja kõikjale. lairibaühenduse liitumisleping on 14% majapidamistel (DESI 2020). Nõudlus ja tegelik vajadus suuremate Vaatamata väiksele turule, on siin side alal turul tihe kiiruste järele tulevikus ilmselt kasvab. konkurents. Eriti on see paista mobiiliside alal, kus on Euroopa ühed madalaimad hinnad ja rohkelt kasutajaid 3) Eesti on oskuslikult küberturvalisust taganud, aga riskid kasvavad ja alusvõimeid on vaja tuntavalt suurendada. Mobiilse lairibaühenduse Eesti digiriigis ja -ühiskonnas kasutatakse digiteenuseid kasutajaid on poolteist agaralt, sest usaldus nende ja teenusepakkujate korda nii palju kui EL-is vastu on suur. Seda on tekitanud muu hulgas Eesti keskmiselt (DESI 2020) turvaline digiriigi ülesehitus, terviklik lähenemisviis küberturvalisusele, riskide ennetamise ja vähendamise olulisuse teadvustamine ja nende jõudumööda arendamine. 57% Küberturvalisuse korralduses ja baasvõimetes on siiski olulisi lünki, võttes arvesse, et riskid kasvavad. Nii majapidamisi omab ligipääsu väga suure küberkuritegevus kui ka küberruumis geopoliitikast läbilaskevõimega võrkudele kantud rünnakud on tõusuteel – tehnoloogiat (DESI 2020) kasutatakse üha enam poliitiliste huvide saavutamiseks. Samas toetume olulises osas väliste tehnoloogia loojate ja pakkujate lahendustele. Kui meil pole võimet (mobiilse lairibaühenduse kasutajaid on poolteist seejuures riske ette näha ja juhtida, oleme haavatavad korda nii palju kui EL-is keskmiselt - DESI 2020). 4G nende pakkujate haavatavuste kaudu. Paratamatult kasutuselevõtul oli Eesti üks esimesi, 5G kasutuselevõtt kõike ise teha ja kontrollida ei saa ka, mistõttu on on küll mõnevõrra õiguslikel põhjustel viibinud, aga oluline suuta valida usaldusväärseid partnereid ja samuti käivitumas. lahendusi. Küberturvalisuse alusvõimekuse tugeval tasemel kindlustamine on Eesti jaoks möödapääsmatu, Kiire interneti kättesaadavuselt üldiselt oleme EL sest vastasel juhul ei saa me senisel määral toetuda keskmike seas – 57% majapidamisi omab ligipääsu digilahendustele. Eesti on kõrgelt arenenud digiühiskond, väga suure läbilaskevõimega võrkudele (DESI 2020), mis erinevalt paljudest teistest riikidest juba sõltub kuigi vastavasse baasvõrku on rohkelt investeeritud ja igapäevaselt eluliselt digiteenustest ja neid võimaldavast 7000+ km viimase kümnendiga riigi toel seda juurde taristust – võrgu- ja infosüsteemidest, riist- ja tarkvarast, rajatud. Väljaspool suuremaid asulaid on turutõrge tavakasutaja seadmetest ning muust tehnoloogiast. ehk hajaasustuse ja väikse rahvaarvu tõttu on sinna Digisõltuvus puudutab ka elutähtsa teenuse osutajaid, võrgu rajamine äärmiselt kallis ja tihti vajab riigi tuge. kellest suur osa hindab oma teenuse tehnoloogilist Ka tarbijad ise kasutavad kiire interneti võimalusi veel sõltuvust kriitiliseks. Lisaks on eri infosüsteemid vähe. omavahel seotud, kasutades üksteise andmeid. Et intsidendid levivad üle riikide piiride ja ohud kasvavad maailmas üldisemalt, on väga vajalik rahvusvaheline 14% majapidamistel koostöö. Euroopa Liidu tasandil on küberjulgeoleku alane ühistegevus kasvanud, aga veel pikk tee käia, Vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu et kogu EL ulatuses oleks ühtlaselt kõrge tase digielu lairibaühenduse liitumisleping turvalisena hoidmisel. (DESI 2020) 7 Eesti digiühiskond 2030 4) Eesti majandus pole suurema digipöördeni Elanikkonna baasteadmised digi alal on piisavalt head, veel jõudnud, kuid meil on tugev IT-sektor ja et interneti kasutamine oleks suur. Samas ei ole see tehnoloogiapõhiste idufirmade kogukond. enam viimastel aastatel enam olulisel määral tõusnud, olles stabiliseerunud 90% peal ning lisaks näitavad Eesti digiühiskonda on pikalt ilmestanud vastuolu rahvusvahelised uuringud (nt PIAAC), et kõrgemad – kuigi meil on väga arenenud digiriik ehk avalikus digioskused on murekohaks. See pärsib näiteks sektoris on digilahenduste kasutamine laialt levinud, ei töökohal digipöördega kaasaminekut või uuemate ole sama toimunud majanduses laiemalt. EL mastaabis tehnoloogiate kasutuselevõttu eri sektorites, või võib on Eesti erasektor nii üldiselt digiarengult kui nt põhjustada struktuurset tööpuudust. Digioskuste e-kaubanduse (ekspordi)võimaluste kasutuselevõtul nappus ja mittevastavus on üks suuremaid takistusi pigem keskmike seas või kohati tagapoolgi (DESI ettevõtetes digiinvesteeringute tegemisel (DESI 2020). 2020). Samas on märke, et see on muutumas. Näiteks on digipöörde toetusmeetmete järele nõudlus 6) Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab kasvanud ning COVID-19 pandeemia on toonud uusi võimalusi kui ka ohte e-kaubanduses tugeva edasihüppe. Üks megatrend on maailmas vääramatu – Vähedigitaalse traditsioonilise majanduse kõrval on digitehnoloogia võidukäik jätkub. Uute lahenduste Eestis tugev, rahvusvaheliselt silmapaistev ja jõudsalt ja tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui kasvav IT-sektor ja sh idufirmade kogukond. IT-sektor kiireneb ja eksponentsiaalselt. See tähendab ühtpidi on olnud kogu majanduse üheks kasvumootoriks võimalust ka Eestile digiarengus muudkui edasi minna, viimase kümnendi jooksul ja iduettevõtted on kasvanud sest uus tehnoloogia loob uusi kasutusalasid või nüüdseks põllumajandusest mahult suuremaks võimalust seni digitaalseks tehtu uuel kujul luua ja veel valdkonnaks. paremana. 5) Suurim arengupidur on IT-pädevuste ja -spetsialistide puudus. üks megatrend on EL mastaabis oleme maailmas vääramatu – digitehnoloogia elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas (DESI 2020) võidukäik jätkub. EL mastaabis oleme elanikkonna digioskustelt ja sh Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte. IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas (DESI 2020). Tähele tasub panna seejuures, et digilahendused Siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu, mis muutuvad üha keerukamaks ja spetsialiseerituks. pärsib nii majanduse digipööret, tehnoloogiaettevõtete Seotud ohtude nägemine, ennetamine ja arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse taseme maandamine vajab seega üha suuremat (eri) tõstmist. Mida rohkem kogu majandus ja maailm pädevust. Universaalsete ekspertide abil ei saa enam digiteed edasi läheb, seda rohkem neid puudu on piisavalt lahendada kompleksseid riske, mida tekitab ka edaspidi. Lühidalt – meil on rohkem ideid ja pilveandmetöötluse, tehisintellekt, krüptograafia, arenguvõimalusi, kui inimesi ja IT-oskusi, et neid kvantarvutite, asjade interneti, liitreaalsuse, robootika võimalusi kasutada ja ideid teenusteks või toodeteks jms võidukäik. muuta. 8 Eesti digiühiskond 2030 visioon: eesti täis digiväge „Vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks Tahame, et Eesti oleks digiväge täis – võimekas ja kolmesajast vanimast eesti keele sõnast. See sobib suurema jõuga, kui meie väiksuse tõttu muidu loota väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: võiks. Nii kasutame üha arenevad digitehnoloogia tahame hoida seni ehitatud väärtuslikku, kuid usume, võimalused alati parimal moel ära. et Eesti digiühiskonda saab ehitada veelgi paremaks. Eesti on maailmas juba tuntud kui tugev digiühiskond, kuid me suudame enamat. 9 Eesti digiühiskond 2030 digiväeline Eesti on selline: Meie elukorraldus on vägev – on Meie majandus on digiväeline – 1. lihtne teha asju, mida vajame või tahame 3. digilahendused on kogu majanduse mootor + Teenused toimivad täpselt minu vajaduste järgi ning + Kõigi sektorite tuumikettevõtted on läbinud oma jõuavad ise minuni siis, kui mul neid vaja, ja viisil, nagu toimimises digipöörde või pakuvad digitooteid ja mina soovin. -teenuseid. Digilahenduste abil oleme ka majanduse keskkonnahoidlikuks muutnud. + Tarbetu asjaajamine on möödanik nii era- kui ka avalikus sektoris, mistõttu mul on rohkem aega + Tehinguid tehakse, arveid makstakse ja aruandeid teha väärtuslikumat tööd või nautida mõnusamat koostatakse täisdigitaalsena, automaatselt ning igapäevaelu. Riigi toimimise keerukus on eraisiku ja silmapilkselt – see hoiab kokku raha ja aega. ettevõtja jaoks nähtamatu. + Tänu mugavale asjaajamisele on laiast ilmast + Ma pääsen igalt poolt ja igal ajal vajalikele teenustele inimestel ja ettevõtetel Eestis lihtne oma äri ajada. hea ühenduvusega ligi, olgu ma Tallinnas, Obinitsas või Aktiivseid e-residente on Eestil rohkem kui püsielanikke. laias ilmas rändamas. Oleme digiväega kaitstud – me 4. Digiväel väärustame iga inimest ja loome ühist 2. digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi + Oleme tehnoloogiarahvas: igati ja alati valmis looma uusi lahendusi ning neid kõikjal kasutama. Omandame + Mu andmed on kindlalt hoitud, samas saab vabalt kogu elu agaralt ja kiirelt uusi teadmisi ja oskusi. kasutada andmeid uute nutikate lahenduste loomiseks. + Nutikate lahendustega saame omavahel üha enam + Mul on digiruumis ohutu toimetada, kartmata seotuks ja lõimunuks, üle eri lõhedest ja vajadusel väärinfot, küberkiusu või -kuritegevust. Ma käitun nii, et toetada igaüht talle vajalikul moel. Anname osa riigi ja ei sea end digiohtu, samas kaitstakse mind üha enam kogukonna käekäiku, oleme just nimelt ÜHISkond. tagaplaanil nähtamatult. + Eesti kultuur on kogu maailmas digiteel hõlpsalt + Eesti riik ja olulised teenused on küberruumis kättesaadav, tulevikuks talletatud ja aktiivselt (taas) alati kaitstud. See loob meie majandusele ka kasutuses. Eesti keel on digiruumis elus ja arenev. konkurentsieelist. 5. Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks + Eestis on suurepärased tingimused uudsete lahenduste loomiseks, katsetamiseks ja maailma viimiseks – siin on justkui maailma nutiküla. Siia tullakse tulevikulahendusi looma mujalt maailmast, siin võrsub suureks uusi tegijaid ja toimetavad agaralt edasi senised tegijad. 10 Eesti digiühiskond 2030 põhimõtted Digiühiskonna arendamisel ning siinse arengukava raames tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgime alltoodud põhimõtteid: Kaitseme ja edendame inimeste põhiõigusi.Tagame, et kõigil on võrdsed võimalused digiühiskonnast osa saada, hoiame selleks vältimatuid vabadusi alates internetivabadusest. Tagame inimestele võimaluse juhtida oma isikuandmete kasutamist ja privaatsuse kaitset. Hoiame eesti keelt ja kultuuri. Edendame eesti keele ja kultuuri elujõulisust digiühiskonnas ja - ruumis. Eriti oluline on, et igapäevaseadmeid ja -teenuseid saaks kasutada heas eesti keeles. Hoiame usaldusväärsust. Algatusi ja arendusi tehes mõtleme kohe nendega seotud riskidele ning kavandame ja viime ellu riskide vähendamise tegevusi – just nii saame digiühiskonna arenguteel julgelt edasi minna. Oleme läbipaistvad selles, kuidas muresid ennetame ja lahendame. Eelistame panustada ennetusele kui tegeleda tagajärgedega. Oleme tehnoloogianeutraalsed. Algatustes ja arendustes keskendume tulemustele, mille saavutamiseks valime elluviimise käigus parima tehnoloogia. Kui vähegi võimalik, eelistame avatud standardeid ja neil põhinevaid lahendusi. Loome ühtsed poliitikavahendid (toetused, õigusaktid jm), mis kehtivad kõigi sobivate lahenduste kohta. Ehitame digiühiskonda koostöös. Ühendame võimalikult varakult jõu ja nõu, et ühiste teadmiste, ressursside ja pingutuste abil teha parimad otsused ning leida sobivaimad lahendused. Olgu tegu koostööga kodu- ja välismaa tehnoloogiaettevõtete ja ülikoolide, avaliku sektori asutuste, eri valitsustasandite ja kolmanda sektoriga või teiste riikidega. Taaskasutame häid lahendusi ja jagame omi. Oleme uuendusmeelsed. Proovikivide lahendamisel mõtleme alati, kas ja kuidas saaks senisest teisiti teha. Võimaluse korral katsetame uutmoodi lähenemisviisi, sest see võib tuua hiljem rohkem tagasi. Teame, et lahendused pole kunagi lõpuni valmis, vaid neid saab ja tuleb pidevalt edasi arendada ja selleks paindlikuna ehitada. Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud. Teeme asju digitaalselt moel, mis edendab keskkonnahoidu, panustab kliimamuutuste leevendamisse ning aitab kliimamuutuste mõjuga kohaneda. 11 Eesti digiühiskond 2030 üldeesmärk ja mõõdik Lähtuvalt visioonist on järgmise kümnendi digiühiskonna arendamise eesmärk suurendada Eesti digiväge: digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Selle eesmärgi saavutamist mõõdame nelja mõõdiku arenguga järgnevalt: Avalike Avalike Ülikiire Küberruumi ( digiteenustega rahulolu eraisikute seas + digiteenustega rahulolu ettevõtjate seas + interneti kätte- saadavus + vastupidavus küberohtudele ja usaldamine ) /4 = X arengukava algseis: (69% + 47% + 58% + 96%)/4 = 67,5 2030. aasta eesmärk: (90% + 90% + 100% + 96%)/4 = 94 12 Eesti digiühiskond 2030 I alaeesmärk. digiriik5 Üldeesmärgist tulenev siht: tagada 2030. aastaks Lisaks edendab selle alaeesmärgi elluvimine visiooni parim digiriigi kogemus. teisi telgi. Avalike teenuste parim kogemus ja kvaliteet aitab muuta majandust digiväelisemaks, sest nii on See alaeesmärk on otseselt seotud 2030. aasta asjaajamine kõigile ettevõtjatele üha lihtsam – muu digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega – hulgas toetab see e-residentide lisandumist. Parima saavutada digilahenduste abil vägev Eesti elukorraldus. digiriigi kogemuse tagamiseks tuleb samuti astuda Kui varem on olnud digiriigi arengu siht eeskätt samme, et Eestis oleks väetatud pind kogemust suurendada riigihalduse tõhusust, siis teenuste kvaliteet parandavate tulevikulahenduste loomiseks, nagu ja inimkesksus on järgmine digiriigi küpsustase. See ei visioonis rõhutatud. tähenda, et asju ei tuleks ega saaks teha riigis endiselt tõhusamalt, vaid seda tuleb lihtsalt teha teenuste kvaliteedi parandamise kõrval ja raames. mõõdik: Avalike digiteenustega6 rahulolu Eraisikute seas: Ettevõtjate seas: 69% 90% 47% 90% 2019. aasta 2030. aasta 2019. aasta 2030. aasta seis eesmärk seis eesmärk Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete Alaeesmärgi saavutamiseks vajalikud rahulolu avalike teenustega, mida on tarbitud tegevussuunad jagunevad kaheks, sest meil elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, on korraga käsil kaks proovikivi: viia digiriik uute 7 e-post, nutirakendus, sotsiaalmeedia). Tulemus lahendustega järgmisele arengutasemele ning ühtlasi 8 saadakse väljavõttena avalike teenuste kataloogist ja hoida seni loodud lahendusi kestliku ja ajakohasena. seda mõõdetakse kord aastas. 13 Eesti digiühiskond 2030 1. Eesti digiriigi arenguhüpped Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt Tegevussuund 2030. aastaks Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just siis, Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele kui sul on neid vaja ja saad asjad korraga aetud. teenustele Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud vestluskrati abil Krativäeline riik Krattide abil on tehtud avalikus sektoris uus Krativäeline riik tõhusushüpe Digiriigis on inimeste põhiõigused kaitstud ning Inimkeskne digiriik inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik Roheline digiriik 2. Suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi kestlikkuse Lubadused – suurimad tulemused hiljemalt 2030. Tegevussuund aastaks Kõik avalikud teenused on inimkesksed ja neid Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel juurutamine Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus Digiriigi ühislahendused 9 on tulevikukindlad Tulevikukindlad digiriigi platvormid Digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed Keskselt osutatud IT-baasteenused Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja Uute lähenemisviiside pidev katsetamine Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja Avatud innovatsioon lahendused saab maailma viia Julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas Avaliku sektori digimuutuste võimendamine teadmised, oskused ning raha Aina enam on piiriüleseid teenuseid. Sihitud väliskoostöö 14 Eesti digiühiskond 2030 digiriigi järgmised arenguhüpped 1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Hetkeolukord: Tulemus: + Teenused ei näi ega toimi inimese jaoks tema elu- või + Eestis tulevad avalikud teenused tulevad ise sinu ärisündmusest (nt lapsesaamine, abiellumine, ettevõtte juurde, kui sul on neid vaja. Alati kui võimalik, annab riik asutamine) lähtuvalt ühe sujuva teenusena, vaid on ise andmete alusel inimestele ja ettevõtjatele märku, nii riigi-, KOVide kui ka erateenuste vaates killustunud. kui neil on õigus saada mõnda hüvet või täita mõni Avalike teenuste teavet leiab ja teenuseid pakutakse kohustus. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt eri kanalites ning puudub kasutaja vaatest ühtne või isiku nõusolekul, andes ka võimaluse teenusest lähenemisviis. Tihti on raske mõista, kust infot mingi loobuda või selle kasutamisviisi valida. teenuse kohta leida või kuidas mingit teenust kasutada. + Avalikke teenuseid pakutakse inimesele ja ettevõtjale + Avalikke teenuseid osutatakse üldjuhul kasutaja tema elu- või ärisündmusest lähtuvalt ühe sujuva algatusel ning samu andmeid küsitakse jätkuvalt ja teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja asjatult mitu korda. Samas on riigil tihti kõik vajalikud tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. andmed teenuse, nt mõne toetuse proaktiivseks + Avalike teenuste pakkumisel küsitakse kasutajalt pakkumiseks olemas. samu andmeid vaid ühe korra, välja arvatud juhul, kui 10 + Kuigi sündmusteenustest on räägitud eesmärgina andmete topeltküsimiseks on sisuline põhjus. juba mõned aastad, oleme nende loomisel alles teekonna alguses. Sarnane olukord on proaktiivsete teenustega11, kus peale mõne automatiseeritud teenuse (nt üksi elava pensionäri toetus) on seni loodud vaid üks pakkumuspõhine proaktiivne teenus (perehüvitiste pakkumine). Tegevused: + Arendame iga eraisiku sündmusteenuste arendusplaanis oleva elusündmuse kohta välja sündmusteenuse ja uuendame pidevalt arendusplaani12. + Toetame ettevõtjate sündmus- teenuste väljaarendamist, sh e-residentidele (s.t Eesti teadus- ja + Algatame ja viime ellu arendustegevuse, innovatsiooni proaktiivsete teenuste ning ettevõtluse arengukavas 2021- arendamise programmi, et muuta 2035 ettevõtluskeskkonna edenda- proaktiivseks sündmusteenustesse mise suuna elluviimist) koonduvate kõrval ka muud teenused. 15 Eesti digiühiskond 2030 2. Krativäeline riik13 Hetkeolukord: + Eesti esimese tehisintellekti strateegia ehk kratikava14 kuid endiselt on liiga raske leida teavet, kuhu peaks alusel on tehisintellekti kasutamine avalikus sektoris pöörduma, kui tekib vajadus riigiga suhelda. Digisuhtlus alanud ja esimesed tulemused saadud. 2020. aasta riigiga eeldab head digikirjaoskust, aga see ei peaks lõpu seisuga on ellu viidud ja käimas kokku u 80 nii olema. Samas on maailmas selliste proovikivide krati kasutuselevõtu projekti. Sellest hoolimata jääb lahendamiseks kiirelt arenemas virtuaalassistentide jt vajaka tehisintellekti ja andmeteaduse pädevusest, krattide tehnoloogia. eesti keeletehnoloogia rakendamise tase on endiselt Tulemus: madal ning esineb õigustakistusi andmete kasutamisel (näiteks andmekaitsenõuete tõlgendamisel). + Eesti on maailmas juhtiv tehisintellektilahenduste Tehisintellekti rakendamisel ei ole seni süsteemselt kasutaja avalike teenuste pakkumisel: meie digiriik on tagatud algoritmiline usaldusväärsus. krativäeline. Tehisintellekti ja muu nüüdisaegse rutiine automatiseeriva tehnoloogia tulemusel on tehtud + Kasutusvõimalusi on palju rohkem, kui on riigisektoris uus tõhusushüpe ning meil rakendatavad praeguseks jõutud kasutusele võtta – rakendamine kratid on usaldusväärsed15. nõuab muudatusi nii tööprotsessides kui ka infosüsteemides. Tehisintellekt on Eesti riigi suur + Eestis saab avaliku sektoriga kõik asjad aetud võimalus viia kasutajakogemus ja riigi toimimine vestluskrati abil. #Bürokrati16 ehk riikliku virtuaalabiliste uuele arengutasemele, nagu näitavad juba esmased ökosüsteemiga on liidestatud kõikide haldusalade kogemusedki. tähtsamad inimesele või ettevõtjale mõeldud digiteenused. Nii saab kasutaja tarbida kõiki avalikke + Avalikud teenused, nende osutamise keskkonnad teenuseid ilma eriteadmisteta, kasutades selleks ja asutuste veebilehed on kujundatud ja arendatud mistahes enam levinud suhtlusviisi või kanalit ja seadet. eri loogika ja stiili alusel. Seetõttu on kasutajatel eri portaalide ja keskkondade vahel navigeerimine segane ning keeruline. Inimene tahab riigilt lihtsust ja tuge, Tegevused: + Viime ellu #bürokrati + Viime ellu ja uuendame pidevalt riiklikku kontseptsiooni, et teha avalikud kratikava ehk tegevuskava, et laiendada teenused kättesaadavaks avalikus sektoris krattide kasutamist (sh virtuaalassistentide kaudu. robotite) ja tõsta vastavat võimekust. Muu hulgas teeme aktiivset piiriülest ja EL tasandi koostööd kogemuste ja kratilahenduste jagamiseks ja taaskasutuseks. + Arendame õigusruumi, et võimaldada krattide suuremat ja ühtlasi usaldusväärset kasutamist (sh tagada isikute põhiõiguste kaitset). Seisame selle eest ka Euroopa Liidu jm rahvusvahelisel tasandil tehisintellekti alases poliitika- ja õigusloomes. 16 Eesti digiühiskond 2030 3. Inimkeskne digiriik17 Hetkeolukord: + Eesti digiriigi vastu on kasutajatel olnud üldiselt kõrge on aga algusjärgus. Riik ei anna täielikku ülevaadet, millal usaldus, aga see pole garanteeritud. Inimeste ja üldsuse ja kuidas eraisiku või ettevõtte andmeid kasutatakse. teadlikkus digilahenduste toimimisest (sh andmete Kasutajal on seega ebapiisav ülevaade sellest, kes, millal töötlemisest) ja lahenduste endi läbipaistvus on seni ja kuidas tema andmeid kasutab. madal, mis võib vähendada usaldust edaspidi või + Praegu on eraisikul võimalus küsida andmetele tekitada digitaalset lõhet (mittekasutajate või kõhklejate juurdepääsu ja neid kätte saada, et edastada neid teistele osakaalu kasvu). pooltele. Siiski pole võimalik anda nõusolekut teistele + Eriti oluline on läbipaistvuse ja usaldusväärsuse pooltele automatiseeritult andmete küsimiseks ning tagamine uue suure potentsiaaliga tehnoloogia samuti ei saa andmete kasutusse andmiselt tulu teenida, rakendamisel, millel võivad olla kahjulikud mõjud mis võiks ergutada erasektorit looma uusi lahendusi. inimeste põhiõigustele (nt kratid, andmeanalüütika, jm). Seetõttu on erasektoril keeruline eraisiku andmeid Digiriigi vastu usaldus tugineb inimeste põhiõiguste kasutada ja nende andmete kogumist dubleeritakse, mis tagatusele, kuid seni pole nende õiguste tagamisele ja aeglustab digimajanduse arengut. edendamisele digilahenduste kasutuselevõtul piisavalt + Puudub antud nõusolekute haldamiseks ja tähelepanu pööratud. tagasivõtuks töötav lahendus. Seetõttu on eraisikul + Eesti on silma paistnud sellega, et inimene saab ja ka ettevõtjal üsna raske või lausa võimatu teada mõne olulise andmekogu kohta ülevaate, kes ja kuidas saada, kas ja kuidas tema andmeid kasutatakse (sh neis sisalduvaid andmeid kasutab (nt terviseandmed temasse puutuvate) otsuste tegemiseks või teenuste digiloos). Loodud on vastav andmejälgija platvorm, mis osutamiseks. Tulemus: + Püsib ning kasvab ühiskonna usaldus digilahenduste + Eestis on eraisikul kui ka ettevõtjal võim oma andmete kasutamise osas avalike teenuste pakkumisel. Selle üle ja neid saab päriselt jagada. Kõikide teenuste kohta aluseks on inimeste kasvanud teadlikkus tehnoloogia on neil ülevaade, milliseid andmeid on riik tema kohta ja põhiõiguste seostest, tehnoloogia usaldusväärsusest kogunud ning kes ja mis eesmärkidel neid andmeid ja kaasatus teenuste kujundamisse, samuti läbipaistvus kasutab. digilahenduste loomise ja kasutuse osas. + Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil + Avaliku sektori digilahenduste arendamisel ja otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel (sh rakendamisel on inimeste põhiõigused, demokraatia soovi korral tasu eest) saab nende jagatavaid andmeid ja õigusriik kaitstud ning nende edendamiseks kasutada. tehnoloogia võimalusi rakendatud. + Avalike teenuste arendamisel ja pakkumisel on tagatud, et kõigil on võrdsed võimalused digiühiskonnast ja -teenustest osa saada. 17 Eesti digiühiskond 2030 Tegevused: + Arendame Eesti õigusruumi, et kindlustada digiriigi inimkesksus ja digilahenduste usaldusväärsus ning soodustada uute tehnoloogiate + Töötame välja ja rakendame hoogsat kasutuselevõttu ühiskonna asjakohaseid riskihaldusmeetmeid hüvanguks. digilahenduste usaldusväärsuse ning inimkesksuse tagamiseks, sh põhiõigustele kaasnevate mõjude juhtimiseks. + Tõstame digiteenuste omanike ja ehitajate suutlikust arendada ja pakkuda inimkeskseid ja + Tõstame inimeste ja üldsuse usaldusväärseid digilahendusi. teadlikkust inimkesksest digiriigist ja tehnoloogia usaldusväärsusest + Võtame riigiüleselt kasutusele andmejälgija18, sh laiendame + Arendame riigiportaalis välja seda ettevõtjate andmetele. võimaluse saada kõigist riigis hoitud enda andmetest terviklik ülevaade. + Kujundame EL jm rahvusvahelist tegevust, mis edendab riikide vahel piiriülest ja üleilmset (isiku)andmete vahetust viisil, et + Võtame riigiüleselt kasutusele inimestel on suurem võim oma andmete üle nõusolekuteenuse19, sh (nt rahvusvaheliste lepingute raames) ning laiendame seda ettevõtjate ka tegevust mis aitab edendada ja tagada andmetele. inimkeskse ja usaldusväärse tehnoloogia arendamist ja kasutamist üleilmselt. 18 Eesti digiühiskond 2030 4. Roheline digiriik Hetkeolukord: Tulemus: + Digiriigi arendamisel pole Eestis seni pööratud + Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik ehk teistele tähelepanu lahenduste keskkonnahoidlikkusele eeskujuks. ja kliimamuutustele. Digilahenduste kasutamise + See ei tähenda seniste lahenduste rohepesu, keskkonnajalajälg Eestis ja ka mujal maailmas üha vaid digiriigi arendamine ja haldus lähtuvad kasvab. IKT sektori osa koos andmekeskustega kliima- ja keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik, moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest valitakse uue lahenduse kasutuselevõtul kliima- ja kasvuhoonegaaside (KHG) heitest, mis on võrreldav keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse lennundussektori osakaaluga. Sellise tendentsi digiriigi keskkonnajalajälge. jätkumisel võib 2040. aastaks IKT sektori osakaal KHG heitest tõusta üle 14%. Tehnoloogia tellijate, kasutajate ja arendajate teadlikkus ja püüd tegutseda keskkonnasäästlikumalt on kasin. + Digilahenduste abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus ja tõhustunud nt keskkonnaseire, kuid Eesti Tegevused: digiriigi keskkonnamõju (vee-, energia- ja laiemalt ressursikasutus, KHG heide, mõju loodusele ning jäätmeteke) ja selle vähendamise viise pole analüüsitud. + Algatame ja viime + Roheline mõtteviis kogub maailmas populaarsust, ellu digiriigi kliima- ja sh tehnoloogiasektoris, ja annab Eestile võimaluse keskkonnahoidlikkuse ja olla teerajaja rohelise kliimasõbraliku digiriigina. rohelise IT20 tegevuskava. Ka kasutuskogemuse puhul on üha olulisem, kas teenuseid osutatakse keskkonnahoidlikult või mitte. + Analüüsime Eesti digiriigi keskkonnamõju ja selle vähendamise viise. 19 Eesti digiühiskond 2030 suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse 1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine Hetkeolukord: + Avalike teenuste kvaliteeti mõõdetakse eri metoodika ja lahenduste abil, mis ei lase neid võrrelda. Tihti + Avalike teenuste pakkumise killustatus ja tarbetu mõõdetakse teenuste kvaliteeti käsitsi või üldse mitte, bürokraatia näitavad, et avalikud teenused ei ole sest selles nähakse pigem lisakohustust ja -kulu kasutajakeskselt loodud ega osutatud või vähemalt kui väärtust. Teenuste mõõtmiseks ja võrdlemiseks on eri asutuste teenused selles suhtes ebaühtlase on loodud avalike teenuste kataloog, kuid selle kvaliteediga. Puudub ka ühtne teenuste standard, mis funktsionaalsus on piiratud ja kasutatavus väike. seaks kasutaja keskmesse. Teenuste kujundamist, Seetõttu uuendatakse kataloogis andmeid enamasti arendamist, juhtimist ja mõõtmist kirjeldavad nõuded vaid kord aastas hoogtöö raames. Lisaks pole sinna on killustunud või puudulikud. hõlmatud kõik teenused ja asutused. + Väiksemate oskustega, erivajadustega ning + Kõigil neil põhjustel puudub selge arusaam teenuste välisriikidest ja -kultuuriruumist pärit inimestel on kvaliteedist nii avaliku sektori asutuste sees kui ka raskem teenustele ligi pääseda ja neid kasutada, samuti riigiüleselt. Teenuste arengut puudutavad otsused on neil suurem oht jääda ilma olulistest teenustest. tuginevad rohkem subjektiivsele tunnetusele kui + Avalikel teenustel puudub tihti omanik või kui omanik tegelikele (seire)andmetele. on määratud, siis on see pigem formaalsus ja teenuseid sisuliselt ei juhita. Samuti on enamikul ministeeriumitel küll nimetatud teenuste koordineerija, kuid päriselt valitsemisala tasemel teenuste arengut süsteemselt ei juhita. 20 Eesti digiühiskond 2030 Tulemus: + Kõik avalikud teenused inimkesksed - kujundatud ja + Igal avalikul teenusel on sisuline omanik, kes osutatud kasutajate ja nende vajaduste ja eelistuste vastutab igapäevaselt teenuse arengu ja kvaliteedi, järgi ning nende põhiõigusi tagades. Sealhulgas on sh selle mõõtmise ja seire eest. Samuti toimib igas arvestatud väiksemate digioskustega ja erivajadustega ministeeriumis keskne teenuste arendamise ja portfelli inimeste, välisriikidest Eestisse tulnute ning juhtimine. e-residentide vajadusi. + Keskne avalike teenuste kataloog on kasutusmugav + Teenuste kujundamise, arendamise ja juhtimise tavad ning andmeid edastatakse automatiseeritult. on kogu avalikus sektoris heal tasemel. Kõiki avalikke Kvaliteetsemate andmete alusel on tekkinud üleriigiline teenuseid mõõdetakse ja seiratakse üle kogu riigi võrreldavus teenuste ja nende kvaliteedi vahel. Lisaks võrreldavalt. Teenuste arendamise otsused tehakse on teenuste omanikele saadaval rohkelt vajalikke (seire)andmete põhjal. tööriistu. + Töötame välja ja juurutame Tegevused: ühtse kasutajakesksete teenuste standardi, mis hõlmab teenuste kujundust, arendamist, juhtimist ning mõõtmist. + Avaliku sektori asutustes juurutame teenuste mõõtmise tava ja ühetaolist metoodikat. + Loome ja pakume teenuste omanikele teenusehaldustööriistu, sh muudame riigiülese keskse + Arendame edasi teenuste teenusekataloogi kasutusmugavaks. omanike ja koordinaatorite rolli, teadmisi ja oskusi ning teenuste juhtimist avaliku + Seisame sektori asutustes. EL siseturul piiriüleste teenuste arengu tõkete kõrvaldamise eest. Investeerime Eesti + Investeerime digiteenuste piiriüleselt kättesaadavusse teenuste kasutajakesksuse ja ja osaleme vastavates ühisalgatustes - eriti ligipääsetavuse parandamisse, sh Põhjala koostöö ja EL raames. erifookusena e-residentidele mõeldud digiteenuste arendusse. 21 Eesti digiühiskond 2030 2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus Hetkeolukord: + Paljud avaliku sektori asutused vahetavad omavahel endiselt (digi)dokumente, mitte masinloetavaid + Riigivalitsemises ei kasutata otsuste tegemisel andmeid, ja peamiselt keskendutakse üksnes andmeanalüüsi võimalusi kaugeltki piisavalt. Üks struktureeritud andmetele. See raskendab masinõppe põhjuseid on ebaühtlane andmekirjaoskus nii juhtide ja nüüdisaegse andmeanalüütika kasutuselevõttu. kui ka spetsialistide seas ehk oskamatus näha andmeid vastuste allikana. Teine põhjus on see, et kuigi digiriigis + Riigi tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmetest on kogunenud aastatega rohkelt andmeid, on nende ning arvutuskäigust on ebapiisav ülevaade, mis leitavus ja kvaliteet murekohad. vähendab riigi läbipaistvust. Selle muutmine aitaks piirata väärinfo levikut. + Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on ebapiisav. See on olemas Tulemus: andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused + Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete ebaühtlased ja andmete ajakohasus või tähendus sageli abil. Andmete leitavus, kvaliteet ja kasutamise kiirus raskesti tuvastatav. Andmekirjelduste haldamiseks annavad otsustajatele analüütilist otsustustuge ning mõeldud töövahendeid ei rakendata piisavalt. See tõhustavad protsesse. raskendab andmete taaskasutust ja seetõttu pole ka näiteks andmete ühekordse küsimise põhimõtet + Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade rakendatud läbivalt. Kasutamata on võimalused nn nii andmekogude kui ka andmestike tasandil. Andmeid lingitud andmete alal, mis võimaldaks arenguhüpet saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete teenuste kujundamisel ja osutamisel. ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet22. + Andmehalduse kvaliteet ja arengutase, sh + Privaatsustehnoloogia rakendamisega kasvab vastutus, korraldus ja pädevus, on asutuseti väga oluliselt isiku- ja tundlike andmete ohutu taaskasutus ebaühtlane. Liiga väheste andmete tähendus ja teenuste pakkumisel ning otsuste tegemisel. kvaliteet on tuvastatav. On palju menetlussüsteeme, + Avalik sektor on andmete kasutamisel läbipaistev. kuid pea kõikjal on andmed saadud ütluspõhiselt, Avaliku sektori tehtavate otsuste ja analüüside mida teine andmevajaja ei pruugi usaldada, ja seega lähteandmed ning arvutuskäik on võimalikult suurel ei taaskasutata neid andmeid piisavalt. Andmete määral avalikustatud. elukäiguhaldust pole rakendatud, mistõttu ei jälgita süstemaatiliselt säilitustähtaegu ega toimu kontrollitud ebavajalike andmete hävitamist. + Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja infoturbepiiranguid, eriti seoses isikuandmetega. Selleks et neid ja muid tundlikke andmeid rohkem, kuid ohutult ja privaatselt taaskasutada, tuleks enam rakendada tehnoloogiat ennast – arendada, katsetada ja kasutusse võtta n-ö privaatsustehnoloogia21 lahendusi. Selle nimel on Eestis tehtud esimesi samme, kuid aeglaselt. 22 Eesti digiühiskond 2030 Tegevused: + Arendame andmeteaduse ja -analüütika võimaldamiseks õigusruumi, sh vastavaid juhiseid. + Arendame andmehalduse kompetentsi ja korraldust ning + Arendame juurutame parimaid tavasid andmeteaduse ja kõigis avaliku sektori asutustes. -analüütika pädevust Loome ja pakume vajalikke ning nende kasutamist töövahendeid, sh linkandmete avalikus sektoris. kasutuselevõtuks. + Eelnevate suundade toetamiseks + Arendame edasi ja võtame arendame välja asutusteülese laiemalt kasutusele riigi andmehalduse ja -teaduse infosüsteemi tehniliste oivakeskuse, et koondada ja teha teenuste ja andmekogude kättesaadavaks vastavat oskusteavet haldussüsteemi, mis tagab ning pakkuda asutustele tuge. ajakohase ülevaate andmetest ning riigi infosüsteemist. + Toetame ja vajadusel + Töötame välja ja juurutame korralduse, et + Algatame ja käivitame EL jm rahvusvahelist tagada riiklike otsuste ja viime ellu riikliku tegevust, mis edendab riikide analüüside alusandmete privaatsustehnoloogia ja sektorite vahel piiriülest ja ja arvutuskäigu rakendamise üleilmset andmete jagamist ja läbipaistvus. programmi. taaskasutust. 23 Eesti digiühiskond 2030 68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi digiteenustele pääseks ligi ühes keskses riigiportaalis. 3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid Hetkeolukord: + X-tee23 on pikaaegne kohustuslik digiriigi andmevahetuskiht. X-tee tulevikukindlusele on + Eesti digiriigi üks alustala ja edutegur on proovikivi näiteks see, kuidas ta sobib pilve- ja olnud tugevate platvormide ehk kesksete suurandmete maailma või krativäeliste teenuste taristukomponentide ja -teenuste põhine areng. See on nurgakiviks. Samas kasutatakse X-teed maailmas kiirendanud digiteenuste arendust ja kasutuselevõttu üha laialdasemalt. Eesti on selle tuumiktehnoloogia läbivalt kogu riigis ja ühiskonnas. Seni loodud platvorme arenduseks ühendanud jõud ja ressursid Soome riigiga, tuleb pidevalt kohandada tehnoloogia ja kasutajate luues vastava konsortsiumi NIIS24. See lihtsustab vajaduste arenguga ning neid edasi arendada. lahenduste leidmist. + Hea näide on seejuures digiidentiteet. Isikutunnistus + 68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi ja mobiil-ID on seni ajale vastu pidanud ning kõige digiteenustele pääseks ligi ühes keskses riigiportaalis. turvalisemad eID-kandjad, kuid kasutajad eelistavad Riigiportaali on aga arendatud projektipõhiselt ja lihtsamaid lahendusi. Samuti mõjutab nende mitu taaskäivituse katset on pooleli jäänud. Ka kasutavust kasutajaliideste ja seadmete areng, mis otsingumootori või #Bürokrati põhises maailmas on raskendab võimalust toetuda eraldi väljastatud aga riigiportaalil vähemalt koht riigi info ja teenuste füüsilisele kandjale või nõuda kasutajale eriseadmeid. ühtse tagavaraplatvormina. Lisaks ei toeta riigiportaal Tehnoloogia avab võimalikke uusi autentimis- ja praegu ettevõtjate vajadusi ehk ettevõtjatel pole ühtset allkirjastamisvõimalusi, nt biomeetriaga. eID on oluline teenuskanalit. Eesti.ee on tulevikuvaates määratud ka rahvusvahelise äri ja piiriüleste teenuste võimaldaja, Eesti-poolseks tugipunktiks Euroopa ühtse digivärava mille rakendamine on ELi tasemel siiski algjärgus alles. arendusel, mille kaudu luuakse piiriülene digiteenuste eID baastarkvara peab ühilduma peamiste tark- ja baaskoosvõime ELi tasemel. riistvaraplatvormidega, et meie digiteenused toimiksid – samas neid lahendusi uuendatakse pidevalt. 24 Eesti digiühiskond 2030 + Eesti.ee baasil on rajatud riikliku postkasti alge, ning seda saab kasutada kõigis levinud seadmetes ja kuid see toimib seni vabatahtliku edastusaadressina. keskkondades, sh üle Euroopa. Arendamisel on keskse kättetoimetamisteenuse + X-tee on nii kodumaise kui ka rahvusvahelise lahendused. andmevahetuse jaoks kvaliteedilt ja sobivuselt endiselt + Digiriigi parema ja (kulu)tõhusama toimimise parem kui alternatiivid. nimel saab platvormilahenduste või -teenuste kaudu + Eesti.ee on ajakohane eraisikute ja ettevõtjate täita muidki ühisvajadusi, kuid platvormide loomist teenuste ja info värav, sh ühtne kontaktpunkt piiriülesel ja arendust pole seni teadlikult juhitud. Seniste toimetamisel. platvormteenuste osutamine ei ole olnud ühtlaselt heal ja kestlikul tasemel. + Kõik teated ja edastamist vajavad dokumendid toimetatakse vaikimisi kohale riikliku postkasti kaudu Tulemus: ning need on inimesele alati kättesaadavad. + Eesti digiriigi alusplatvormid on tulevikukindlad: + Riigiasutuste ja sektorite ülesed ühisvajadused kestlikud ning muutuvad paindlikult koos kasutajate on platvormidena lahendatud ja osutatud, muutuvate vajaduste ja tehnoloogiliste võimalustega. platvormteenused heal tasemel juhitud. + Eesti riiklik digiidentiteet on füüsilise kandja vaba + Viime ellu ja uuendame digiidentiteedi tegevuskava. Tegevused: Arendame selle alusel pidevalt edasi riiklikku digiidentiteeti, selle kandjaid, baastarkvara ja rakendusi, et liikuda mugava ja turvalise vahendivaba isikutuvastuse poole. + Arendame edasi eesti.ee ehk riigiportaali, sh ettevõtja ühtseks teenuskanaliks ja EL digivärava ühtseks + Loome, viime ellu kontaktpunktiks. ja pidevalt uuendame uute platvormteenuste arenduse plaani. Edendame platvormteenuste juhtimise kvaliteeti. + Arendame pidevalt edasi X-tee baastarkvara ja edendame X-tee kodumaist + Arendame välja riikliku kasutamist. postkasti ning seadustame selle paberkirjade asemel riikliku teadete ja dokumentide kättetoimetamise põhikanalina. + Toetame EL-is ja Põhjalas digiriigi platvormide ühisarendust ja taaskasutust, eriti piiriülese + Panustame Euroopa Liidus andmevahetuse edendamiseks. digiidenteedi ja digiallkirjade Tagame Eesti digiriigi ühilduvuse õigusruumi, koosvõime ja Euroopa koosvõimeraamistikuga ühislahenduste edasiarendusse, et ja panustame selle raamistiku tõsta piiriülest kasutatavust. edasiarendusse. 25 Eesti digiühiskond 2030 4. Keskselt osutatud IT-alusteenused Hetkeolukord: + Digiriigis on tehtud andmesaatkonna25 katseprojekt, mis tagab riigile toimimiseks kõige olulisemate + Seni on mitmete standarditavate IT-teenuste, nagu andmete turvalise talletamise riigi territooriumist arvutitöökoha ja serverimajutuse teenuste pakkumine väljaspool. Seni on andmesaatkonna funktsionaalsus korraldatud igas valitsemisalas eraldi. Pädevus ja olnud minimaalne ja praegu see kiiresti ümberlülitatava kvaliteet nende teenuste pakkumisel on ebaühtlased riigitaristu lisaõlana veel ei toimi. ning teenuseid on raske omavahel sobitada, mis raskendab asutusteülest ühistööd ja näiteks ülesannete + Pääsuõigused, rollid ja identiteedihaldus on digiriigis ümberkorraldamist riigireformi käigus. Sealhulgas on hajutatud üle haldusalade ebaühtlaselt ega sobitu ebaühtlane erasektorist teenuste sisseostmise tase, kokku, pärssides haldusaladeülest teenusekasutamist. maht ja suutlikkus. See tekitab ka turvalisusriske, sest puudub ülevaade, kes pääseb eri süsteemidele ligi ning kas + IT-alusteenused on praegusel hajutatud moel riigile ligipääsuõigused muutuvad ühtlaselt, kui isiku roll liiga kulukad. Samas on üldisem murekoht digiriigi muutub. tehnoloogiline ja rahaline kestlikkus, mis suunab tõhustamiskohti otsima. Iga uus digiriigi teenus vajab + Kuigi riigiside osutamine on olnud juba servereid, serveriruume, litsentse ja pädevat personali. konsolideeritud, on see olnud varasemalt alajuhitud ja teenuste kvaliteet pole vastanud kasutajate ootustele. + Suur osa digiriigi baastaristut ei ole nüüdisaegne, Valminud on riigiside arendamise tulevikusuunad näiteks on tänapäevased pilvelahendused ja ELi (kontseptsioon), mis ootavad elluviimist. tasandi ühistaristuga liidestumise võimalused alakasutatud. Pilvepädevus on avalikus sektoris kehv. Samuti on halval tasemel tänapäevaste pilveteenuste rakendamine infosüsteemides või selle valmidus. Seetõttu on pärsitud ka avalike teenuste kvaliteet (nt käideldavus ja kättesaadavus tipphetkedel). 26 Eesti digiühiskond 2030 Tulemus: + Andmesaatkond toimib tervikliku teenusena ning seda saab kasutada ka kriitiliste andmekogude tehnilise + Standardseid IT-alusteenuseid osutatakse keskselt. lisaõlana suurkatkestuste korral. Selle tulemusel on serverimajutuse ja arvutitöökoha teenuste kvaliteet, sh avaliku sektori töötaja + Digiriigi taristu ühildub Euroopa ja teiste kasutajakogemus, paranenud (sh ühistöö lihtsam). rahvusvaheliste piiriüleste algatustega, nt pilve- ja Lisaks on nende teenuste osutamine (kulu)säästlikum plokiahela teenuste taristud. ja nüüdisaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtt kiirem. + Õigused ja rollid on digiriigis ühtselt lahendatud. Standardteenuseid ostetakse erasektorist rohkem sisse. Nende muudatused kehtestatakse kogu riigi + Digiriik on pilves – iga uus arendus on ehitatud hajussüsteemides ühtselt ja sarnastel põhimõtetel. pilvekõlblikuna ja iga vanem digiteenus on viidud + Riigiside teenused on tagatud kasutajate üle pilvetaristule, kui see pole infoturbe vaates jaoks piisaval tasemel (sh käideldavus, terviklus, vastunäidustatud. konfidentsiaalsus, katvus, andmeside kiirus ja maht). Tegevused: + Käivitame digiriigi + Konsolideerime arvutitöökoha- ja turuplatsi26, et serverimajutusteenuste osutamise standardteenuseid ja ühtse kompetentsikeskuse korraldada tarkvaralahendusi erasektorist kogu avalikus sektoris, et oleks tagatud ühtselt, laiemalt ja kiiremini digiriigi teenuste aluskihi parim sisse osta. võimalik kvaliteet ja kulutõhusus. Selle raames lähme üle rollide ja õiguste ühtsele haldusele. + Teeme ELi tasandil koostööd ja investeerime + Läheme avalikus oma digiriigi taristu sektoris tervikuna üle koosvõimesse ELi pilvelahendustele, sh ühistaristuga. kombineerides avaliku ja erapilve võimalusi vajaduse ja võimaluse järgi. + Viime ellu riigiside + Viime ellu arendamise kontseptsiooni: ja uuendame arendame riigiside juhtimise andmesaatkonna võimekust ja teenuste tegevuskava. kvaliteeti. 27 Eesti digiühiskond 2030 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine Hetkeolukord: Tulemus: + Kuigi Eesti on maailmas hinnatud digiriik, + Eesti digiriigis võetakse agaralt kasutusele uut läheb suurem osa tähelepanust ja ressurssidest tehnoloogiat ja lähenemisviise: Eesti on uute olemasolevate digiteenuste haldamisele ning lahenduste rakendamisel maailmas teerajaja. edasiarendamisele. Selle tulemusel on vähenenud uute Võtame ette ja lahendame ära suuri ühiskondlikke ja lähenemisviiside, tehnoloogiate ja katsetamise maht majanduslikke murekohti täiesti uudsel viisil. 27 ehk raputavam innovatsioon digiriigis. + Eesti katsetab esimeste riikide seas tärkava + Avalikus sektoris ei tegeleta süsteemselt uute oskuste tehnoloogia28 võimalikku kasutust ja väärtust digiriigi arendamise ega tehnoloogilise arengu kaardistamisega. ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel. Samas on nii era- kui ka akadeemilises sektoris + Avalik sektor teeb rohkem ja süsteemsemalt teadmisi ja lahendusi, mida saaks laialdasemalt digiriigi koostööd, et luua uusi teadmisi ja pädevust arendamisse kaasata, sh eriti Eesti jõudsalt kasvavas akadeemilise ja erasektoriga. Tänu sellele on Eesti idufirmade kogukonnas. tehnoloogiakogukonnas ka enam digiriigi arendamise kompetentsi. Tegevused: + Algatame ja rahastame katseprojekte, edendame vastavat innovatsioonikoostööd erasektoriga ning võimaluse korral osaleme rahvusvahelistes algatustes. Muu hulgas käivitame missioonipõhiseid29 täiesti uudsete lahenduste kasutuselevõtu algatusi. + Suurendame ja koordineerime riigiüleselt digiriigi alase teadus- ja + Algatame ja viime arendustegevuse tellimust, levitame ellu olulise mõjuga ja võtame kasutusele selle tulemusi. uute tehnoloogiate Sealhulgas teeme tehnoloogia arengu kasutuselevõtu ja kasutuselevõtu süsteemset seiret. programme, sh osaleme ELi taseme ühisalgatustes. 28 Eesti digiühiskond 2030 digiriigi kogukonna arendamine 6. Avatud innovatsioon30 ja digiriigi kogukonna arendamine Hetkeolukord: lahendused, eriti äriteenused ja seotud infosüsteemid, on väga vähesel määral eksporditavad. + Digiriigi tehnilised komponendid ja arendused on suuresti läbipaistmatud nii haldusalade kui ka avaliku + Avaandmeid on viimastel aastatel lisandunud ja erasektori vahel. Liiga vähe teatakse sellest, mis on hoogsalt, aga nende kättesaadavaks tegemine pole avalikus või erasektoris juba olemas või arendamisel, veel läbivalt igapäevane tava ja nende taaskasutus on mida dubleeritakse või mille puhul ei teki vajalikku vähene. sünergiat. Tulemus: + Avaliku sektori senine digiriigi arenduste viis ja + Eesti digiriigi teenuste kvaliteet on viidud teenusehalduse korraldus piiravad erasektori võimalusi koostöös erasektoriga uuele tasemele: erasektor pakkuda digiriigile komponente ja teenuseid, mida riik annab ühisarenduste, sektorivaheliste liidestuste ja võiks sisse osta, selle asemel et neid ise arendada ja täislahenduste pakkumisega suure panuse digiriigi hallata. Digiriigi arendusega erasektori kogukond on innovatsiooni. väike, mis pärsib konkurentsi ja kompetentsi levikut. + Digiriigi kogukond on kasvav ja aktiivne. Osalised + Nii avaliku sektori sees kui ka erasektoriga kasutavad töövahendeid, mis tagavad vajaliku infoturbe partnerluses kasutatakse eri töökeskkondi, mis ja samas võimaldavad paindlikku koostööd. omavahel ei ühildu või ei vasta riigi ootustele. Arenduse ootused ja nõuded on killustunud ning ebapiisavalt + Digiriigi teenustest ja tehnilistest komponentidest, kommunikeeritud, mis teeb koostöö ja arenduste vastavatest nõuetest ja raamistikest on olemas loomise ebatõhusaks. läbipaistev, ammendav ning ajakohane ülevaade. + Digiriigi arendatud teenuste ja komponentide taaskasutus on väike. Digiriigi jaoks seni loodud 29 Eesti digiühiskond 2030 + Digiriigis arendatud tarkvarad avaldatakse avatud + Digiriigi arendamine toetub taaskasutust lähtekoodiga, kui need on ehitatud maksumaksja võimaldavale arhitektuursele ülesehitusele. Selle toel raha eest eraldi tarkvarana, nad ei ole julgeoleku Eesti riigile tehtud lahendusi saab kergemini kohandada poolest olulised ja sisaldavad avaliku sektori nii äriliselt kui ka tehnoloogiliselt (sh pilvetehnoloogia intellektuaalomandit. abil), mis suurendab digiriigi lahenduste eksporti. + Kõik masinloetavad avaandmed on kättesaadavad ja võimalikult aktiivses taaskasutuses. Tegevused: + Juurutame nüüdisaegsed taaskasutust võimendavad ja skaleerumist + Edendame toetavad arhitektuuripõhimõtted ja erasektoriga (sh idu- ja -mustrid digiriigi arhitektuuris. Sealhulgas välisettevõtted) koostööd ning juurutame näiteks autonoomsete sündmuspõhiste koostöövorme, sh tellime rohkem mikroteenuste ja domeenist juhinduva disaini31 lahendusi täisteenusena sisse. lähenemisviisi ning rakendusliidese põhiselt ehitamise eelistamise nõude32. + Laiendame digiriigi + Arendame välja kogukonda ehk infovälja digiriigi teenuste arenduse ja arendusse kaasatud ja tehnoloogia põhimõtete ühtse riigiväliste ekspertide ringi, inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat vastavat ühistegevust ning arendus- ja koosvõimeraamistikku. teabevahetust. Hoiame inforuumi ja raamistikke ajakohasena. + Viime ellu + Võtame ja uuendame pidevalt kasutusele ja arendame andmete taaskasutuse edasi tööriistu ja platvorme tegevuskava eesmärgiga toetada taaskasutuseks ja koostööks, andmete paremat kättesaadavust ja sh uuendatud tehniliste teenuste ja taaskasutust, sh konfidentsiaalsete andmete andmekogude haldussüsteem (senine kasutamist teaduslikul eesmärgil, avaandmete RIHA), koodi-33 ja jupivaramu34, kättesaadavust ning nõusolekupõhist koostöörakendused jm. andmetöötlust. 30 Eesti digiühiskond 2030 Tehnoloogia jätkuv areng avab järjepidevalt uusi võimalusi 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine Hetkeolukord: + Tehnoloogia jätkuv areng avab järjepidevalt uusi võimalusi viia senised infosüsteemid ja teenused uuele + Eestis on mindud paberipõhiselt teenuse osutamiselt tasemele. Samuti tuleb pidevalt juurde või asemele üle digiteenustele, aga digilahendustega saame teha uusi ärivajadusi poliitikakujundamisest ja riigi arengust, veel rohkemat, et avalikke teenuseid parendada ja nt valdkonnaüleste arengutakistuste ületamiseks. nende osutamist tõhustada. Mitmes valdkonnas on Seetõttu tasub ja tuleb digiriigi teenuseid ja lahendusi suuremahuliste digimuutuste elluviimine alles ees: pidevalt edasi arendada – sellesse investeerida. digivõimaluste abil saab reformida avaliku halduse ja teenuste toimeloogikat. + Ühtlasi on proovikivi seni loodud infosüsteemide ja IT-taristu ajakohasena hoidmine, mis vajab järjekindlat + Sisulisemate digimuutuste algatamiseks ja tähelepanu ning investeerimist nende ajakohastamisse edukaks elluviimiseks on puudu teadmisi ja oskusi. ja ülalhoidu. Digijuhtimiseks ja -arenguks vajalike avaliku sektori töötajate pädevuse suurendamist pole seni süsteemselt + Selleks, et hoida juba loodud digiriik kestlikuna ja tehtud ega ka värbamisotsustes arvestatud. juurutada uusi lahendusi parimal moel, on otstarbekas ühendada riigiüleselt jõud ning jagada kogemusi ja + Eraldi murekoht on digiteenuste ja -lahenduste lahendusi üksteisega. Samuti peavad olema paigas kasutuselevõtu väga ebaühtlane tase kohalikes ühtsed suunad ja nõuded, et tagada koosvõime, vältida omavalitsustes (KOV-id). Selleks ei jagu ei raha ega dubleerimist ning hoolitseda selle eest, et valmivad inimesi, et seda igas linnas ja vallas ühtlaselt heal lahendused oleksid tehnoloogiliselt parimal võimalikul tasemel eraldi teha. Vastava ühise kompetentsikeskuse alusel. Riigi infosüsteemi ja selle arhitektuuri juhtimise loomine Eesti Linnade ja Valdade Liidu baasil on tugevdamist on viimastel aastatel küll taasalustatud, algatatud, et KOV-ide ühist digistrateegiat luua ja kuid tehtud on alles esimesed sammud. ellu rakendada, aga see üksus on endiselt piiratud võimekuse ja ülesannetega. 31 Eesti digiühiskond 2030 Tulemus: + Julgete ja vajalike digimuutuste, teenuste arendamise ning ülalhoiu jaoks on vajalik pädevus, tugi ja raha + Digiriik on kestlikult hoitud: olulised infosüsteemid olemas. Fookus on nihkunud väärtuse loomisele on ajakohased ning neid arendatakse pidevalt edasi, ja eriti kasutajakesksusele ja -kogemusele, sh vastav järjepidev rahastus on tagatud. Samas on valdkonnaülesele koostööle selle nimel – kuigi ka toimunud eri valdkondades uus digipöörde laine (uute tõhususe tõstmiseks tehakse arendusi endiselt. suuremahuliste muutuste algatamine ja teostus). Sealhulgas on paranenud KOVide digiteenuste kvaliteet + Digiriigi arendamise suunad on kogu avalikus ja kestlikkus. sektoris teada ja töö nende nimel toimub ühtselt kogu riigis. Digiriigi toimimine on üles ehitatud ühtsetele põhimõtetele ja koosvõimeliselt ühilduvatele lahendustele (tehnoloogiatele). Tegevused: + Toetame nõustamise ja rahastusega digimuutuste elluviimist avaliku sektori asutustes. Fookuses on suuremahuliste digimuutuste programmid eri valdkondades, riigiülesed ühisarendused ning digiriigi kvaliteeti halvendavate pärandsüsteemide värskendamine või ümberarendamine. + Viime läbi digiriigi + Edendame kestliku rahastamise digiriigi arenguks reformi. vajalikke teadmisi ja oskusi avalikus sektoris – nii juhtide ja spetsialistide kui ka alusteadmiste ja erioskuste tasandil. + Juhime digiriigi arhitektuuri arengut ja korraldame kogukondlikku koostööd. Sealhulgas arendame välja ja hoiame ajakohasena digiriigi + Toetame KOVide teenuste arenduse ja tehnoloogia põhimõtete IT-kompetentsikeskuse ühtse inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat väljaarendamist ja seeläbi arendus- ja koosvõimeraamistikku. KOV-i tasandi IT-strateegia elluviimist. 32 Eesti digiühiskond 2030 8. Sihitud väliskoostöö Hetkeolukord: + Kogu maailm tunneb Eesti digiriigi kogemuste ja lahenduste vastu suurt huvi, mis avab Eesti + Eesti on oodatud ja tahetud kõigisse ekspertidele ja ettevõtjatele teadmuse ja lahenduste rahvusvahelistesse digivaldkonna ekspordi võimalusi. Sageli on kasulik või vajalik, et koostööformaatidesse ning on hinnatud sisendiandja riik lööks seejuures kaasa varases müügijärgus ehk rahvusvahelisel poliitikakujundamise tasandil. Kuna tutvustaks enda tehtut ja sektori tegijaid. ressursid on piiratud, peame valima, kus, mis teemal, millises mahus ja kui aktiivselt me osaleme – nii Tulemus: Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas. + Väliskoostöö toimub sellises suunas ja mahus, mis + Inimesed ja ettevõtted tegutsevad rahvusvaheliselt, vastab digiriigi arengueesmärkidele ja -vajadustele. kuid seejuures peavad nad endiselt taluma paberipõhist + Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa asjaajamist – nii ELis ja Põhjala riikide vahel kui ka suundadega. Eesti elanikud ja ettevõtjad saavad kahepoolsel tasandil pole piiriülene andmevahetus Euroopa Liidus, sh eriti Põhjala ja Balti piirkonnas ega teenused katseprojektidest ega üksikalgatustest rahvusvaheliselt liikudes või äri tehes põhiasjad kaugemale arenenud. Selle jaoks oleks eeskätt vaja digitaalselt ja ühekorraga korda ajada – piiriüleseid välja arendada piiriülene koosvõime alates ühtsetest teenuseid on üha rohkem. lähenemisviisidest kuni toetavate platvormideni. + Digiriigi poliitika kujundamises on pidevalt olemas + Eesti on õppinud teiste riikide digiteerimise ülevaade maailma parimatest tavadest ja uutest kogemustest, nii edulugudest kui ka ebaõnnestumisest. suundadest. See on võimaldanud üle võtta häid ideid ja lahendusi ning parendada poliitikakujundamist, kuid vajab samuti + Eesti digiriigi lahenduste ja nõustamisteenuste sihipärast tegevust piiratud ressursside oludes. eksport kasvab „uste avamise“ toel. + Osaleme teadmusvahetuse + Osaleme ELi ja Põhjala Tegevused: eesmärgil OECD ja Digital piirkonna koostöövormides, Nationsi koostöövormides, samuti poliitikakujundamises ning õigusloomes teeme digiriigi arengu eesliini vastavalt digiriigi arenguvajadustele. Fookuses riikidega ühisalgatusi. on piiriülese koosvõime edendamine ning Eesti ühislahenduste ja digiriigi arhitektuuri kooskõla tagamine. + Vajaduse ja võimaluse korral toetame välisriikidele sisuteadmuse jagamise ja riiklike ekspertide osalusega Eesti IT-sektorit digiriigi lahenduste ekspordis ning riigiasutusi äridiplomaatia alal. 33 Eesti digiühiskond 2030 II alaeesmärk. Ühenduvus Üldeesmärgist tulenev siht: 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. See alaeesmärk on otseselt seotud digiühiskonna visiooni ühe telje elluviimisega: luua vägev elukorraldus. Nagu eespool toodud, on visiooni osaks, et teenused oleksid mugavalt toimivad ja kättesaadavad kõikjal Eestis – selleks ongi vaja vastavaid (side)ühendusi. Ühenduvuse arengust omakorda sõltub majanduse digiväelisus. Mida paremad ühendused, seda rohkem saavad digilahendused, -tooted ja -teenused olla arengumootor eri sektorites ja üle Eesti. Ühenduste kvaliteedist ja saadavusest sõltub ka see, kui väetatud on Eesti pind tulevikulahenduste loomiseks ning kas siia tullakse sama sooviga ka mujalt riikidest. mõõdik: Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kellel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. 100% 58% Hetkeseis Eesmärk (2021) 2030. aastaks 34 Tulemust mõõdab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kord aastas. Eesti digiühiskond 2030 ühenduvuse suunad 1. Ajakohane ja ettevaatav õigusruum Hetkeolukord: Tulemus: + Euroopa Liidu tasandi ühtse turu sideregulatsioon + Õigusruumi kujundamisel on arvestatud riigi annab selged raamid ka Eesti sideturu ja turuosaliste huve nii, et regulatiivne keskkond konkurentsipõhisele toimimisele. Regulatsioon peab püsiks võimalikult stabiilsena ning turg areneks olema järjepidev ja õiguskindel - selliselt on Eesti tasakaalustatult. Sealhulgas on soodustatud koostööd atraktiivne investeerimiskeskkond, mis omakorda baastaristu rajamisel, sh turutõrkepiirkondades. soodustab väga suure läbilaskevõimega35 sidetaristu + Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks ja uuteks teenusteks kiiremat ja tõhusamat rajamist. Mobiilsideteenuste vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule hinnad on inimeste ostukorvis soodsate hindadega. Eesti eraldatud. sideturul tegutseb kolm suurt kaabelvõrguoperaatorit ja kolm mobiilsideoperaatorit ning hulk väiksemaid + Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises piirkondlikke sideettevõtjaid. Tugev konkurents Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad jaeteenuste turul tõestab, et uutel tulijatel on võimalik Eesti huvidele. lihtsalt siseneda sideteenuste turule. + Eesti sideturg on tarbijate hulgalt Euroopa ja maailma mastaabis väike, mis võib ebasoodsate majandus- ja regulatiivasjaolude kokkulangemisel põhjustada väikese turu jaoks ootamatuid ümberkorraldusi või konsolideerumisi ning kokkuvõttes ka tõhusa konkurentsi vähenemist. + Kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise kogemus on loonud soodsa eelduse ka tulevikus sarnaste mudelite kasutamiseks. + Piiratud loodusvarana on võimalik mobiilsides järgmisena kasutusele võtta sagedusalad 3400– + Kujundame ning 3800 MHz, 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz (nn esindame Eesti seisukohti 5G-sagedused). Täpsustada saab 40,5–43,5 GHz ja Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise 66–71 GHz sagedusalade võimalikku kasutust. Telekommunikatsiooni Liidu aruteludel Tegevused: + Anname turuosalistele + Soodustame võimalikult kiirelt kasutada + Teeme järjepidevalt rahvusvaheliselt kokkulepitud ja uudseid investeerimis- ja tõhusat järelevalvet turu kodumaal vabanevad sagedus- koostöömudeleid sidetaristu toimimise üle ressursid konkursside alusel arendamiseks 35 Eesti digiühiskond 2030 2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Hetkeolukord: Tulemus: + Lisaks sideoperaatorite enda rajatud võrkudele on + Eesti maapiirkondades on rajatud riigi toetusel valminud 7000 km pikkune kogu riiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ühtlaselt kattev lairiba baasvõrk. See on võrdsetel ettevõtetele ja asutustele ning kõigile aasta ringi alustel ja soodsa hinnaga kättesaadav kõigile kasutuses olevatele majapidamistele. sideettevõtjatele ja riigiasutustele, et parandada + Juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust ettevõtetel ja asutustel on võimalik kasutada ülikiiret maapiirkondades. (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab + Kõik kolm mobiilsidevõrku pakuvad kogu Eestis suurendada kuni 1 Gbit/s-ni. häid keskmisi ja maksimaalseid kiiruseid, millest piisab tänapäevateenuste kasutamiseks. Viimase kahe aastaga on mobiilse interneti üles- ja allalaadimine muutunud Eestis keskmiselt 70% kiiremaks. + Eesti jääb käesoleval ajal ELi keskmisele alla püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavuselt Tegevused: maapiirkondades ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu poolest. Kaugtöö ja -õppe vaates on koroonapandeemia tõttu tänapäevase sidevõrgu + Toetame väga tähtsus suurenenud ning kasvab ka edaspidi. suure läbilaskevõimega + 2021. aasta seisuga on maapiirkonades juurdepääsuvõrkude arendust hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma maapiirkondades, kus sideettevõtjad kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023. konkurentsitingimustes ise aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis investeeringuid ei tee. vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid investeeringuid. 36 Eesti digiühiskond 2030 3. 5G- ja 6G-baastaristu arendamine Hetkeolukord: uude baastaristusse väljaspool suuremaid linnu sideettevõtjatele lühikeses plaanis majanduslikult + Olemasolev side baastaristu lairiba baasvõrkude kasulik. Inimeste peamistes liikumiskoridorides ehk ja nendega ühendatud mastide kujul on hea alus põhi- ja kõrvalmaanteede ääres esineb endiselt nn vajalike investeeringute tegemiseks lisataristusse ja valgeid alasid. -teenustesse, et jõuda uue sidevõrgu arenguhüppeni mobiilside alal. + Praeguse seisuga ei ole ette näha konkreetset ajaraami järgmise ehk 6G-põlvkonna mobiilside + Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt eeldab turuletulekuks, aga võib eeldada, et see algab vähemalt sideettevõtjatelt märkimisväärseid investeeringuid enne 2030. aastat. ning seda mitte ainult 5G/6G spetsiifilise taristu, vaid ka baasvõrgu ja tugijaamade paiknemise tihendamise Tulemus: osas. Tehnoloogiapotentsiaali rakendamiseks on + Kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga. Sealhulgas oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult on turutõrkepiirkondades riigi ja sideettevõtjate katseprojektidena, vaid laiaulatuslikult ka seal, kus koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab uute äriinvesteeringud kiiret tasuvust ei luba. tehnoloogiate kasutuselevõttu. + Piirkondade tasakaalustatud areng ja nüüdisaegsete + Eesti on 6G turuletulekul nende võrkude teenuste kättesaadavus võib takerduda, kui väljaspool kasutuselevõtuks valmis. suuremaid linnu puudub väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G-leviala. Samas ei ole investeerimine Tegevused arengukavas: + Toetame + Teeme vajalikud Eesti peamistes + Toetame ettevalmistused 6G transpordikoridorides valitud elu- ja kasutuselevõtuks, kui vastav baastaristu rajamist, mis ettevõtluspiirkondade tehnoloogia tuleb turule. Toetame võimaldab luua neil katkematu katmist 5G-levialaga. EL tasandil 6G kasutuselevõtu 5G-leviala. õigusraamistiku ja tugimeetmete esmavõimalusel kokkuleppimist. 37 Eesti digiühiskond 2030 uusimad tehnoloogiad on mõeldud uue taseme teenuste pakkumiseks 4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus Hetkeolukord: Tulemus: + Kui 4G- ja varased 5G-teenused keskendusid + Suure avaliku mõjuga sisu- ja äriteenused on tarbijarakendustele, siis uusimad tehnoloogiad on igapäevakasutuses, lahendades olulisi sotsiaal- ja mõeldud uue taseme teenuste pakkumiseks (sh side- majandusprobleeme. ja äriteenused). 5G ja 6G kasutuselevõtu edusamme + Internetivabaduse tase on Eestis jätkuvalt kõrge. ei vaadata enam lihtsalt ühenduste juurdeehitamise ja kokkulugemise teel, vaid nende kasutuselevõtu edukuse määrab pigem sisu- ja äriteenuste (ehk kasutusjuhtude) arv ja levik. + Toetame + Eestile võivad huvi pakkuda lahendused keskkonna, uudsete teenuste energeetika, tarkade piirkondade tööstuse, ühendatud arendusvõrgustike mobiilsuse, siseturvalisuse ning sotsiaalteenuste ja tegevust. tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks ringhäälingu Tegevused arengukavas: vabalevi alal. Teisisõnu võib Eesti saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu näiteks neil aladel kasutusjuhtude + Toetame suure väljaarendamisest. avaliku huviga teenuste kavandamist, analüüsimist + Uutel lairibataristu tehnoloogiatel põhineva sisu- ja ja arendamist. äriteenuste innovatsiooni kaudu on Eestil võimalus olla teerajaja. Eesti saaks globaalsetest 5G-trendidest kasu lõigata ja toetada struktuurimuutusi eelkõige 5G + Osaleme äriteenuste kasutusvaldkondade võtmes. rahvusvaheliste organisatsioonide töös + Et tagada nüüdisaegsete sisu- ja äriteenuste eesmärgiga kaitsta kättesaadavus, on internetivabaduse põhimõtete internetivabadust. kaitsmine ja hoidmine Eestile endiselt oluline. 38 Eesti digiühiskond 2030 III alaeesmärk. Küberturvalisus Üldeesmärgist tulenev siht: Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne. Küberturvalisuse alaeesmärk panustab otseselt 2030. aasta digiühiskonna visiooni elluviimisse, sest eesmärk on tagada digiriigi, -majanduse ja laiemalt digitaalse eluviisi kaitse. Turvalises keskkonnas saab digiarenguga julgelt edasi minna – nii teenuste arenguga, majanduse digipöördega kui ka tulevikulahenduste loomisega. Seega toetab küberturvalisuse alaeesmärk kogu visiooni läbivalt, pidades lisaks silmas ja edendades riikliku julgeoleku huvisid. mõõdik: Eesti küberruum on küberohtudele vastupidav ja seda usaldatakse. Hindame selle jaoks kahte aspekti ehk mõõdiku seisu: 1. 2. Teenuste osutajad (Küberturvalisuse seaduse Digiteenuste kasutamisest ei ole hoidutud turvariskide tähenduses) on küberturvalisuse nõuded täitnud olemasolu kaalutlusel. tasemel, mille puhul ei ole võimalikud kahjud Hetkeseis: algtase (2019): 96,2% märkimisväärsed. Eesmärk 2030. aastaks: suurem kui 96% või sellega Hetkeseis: algtase teadmata. Mõõdik loomisel. võrdne Esimene tulemus peaks selguma 2022. aastal (mõõdiku lisame üldeesmärgi arvutusse siis, kui Mõõdik: viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu mõõdik on väljatöötatud ja esimene tulemus olemas). avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega interneti kaudu suhtlemisest hoidunud 16–74aastased internetikasutajad (Statistikaamet, IT 44). Mõõdikuna kasutatakse pöördvastust ehk tulemuseks võetakse inimeste hulk, kes ei ole suhtlemisest hoidunud. Tulemust mõõdab Statistikaamet. Seni on tulemust mõõdetud mõneaastase intervalliga, edaspidi tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium mõõtmise kord aastas. 39 Eesti digiühiskond 2030 Küberturvalisuse suunad 1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus Hetkeolukord: Selline üldine juhtimissüsteem on aastate jooksul välja kujunenud, kuid mitmel puhul on rollid, vastutus + Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis ja tööjaotus ebaselged, sh õiguses ebapiisavalt suuresti detsentraliseeritud. Iga infosüsteemi omanik reguleeritud. ja elektroonilise teenuse pakkuja peab hoolitsema oma süsteemide turvalisuse ja intsidendihalduse eest + Küberturvalisuse tagamise rollid, vastutus ja ennekõike ise ning omama selleks vajalikke võimeid. ülesanded on tarvis sätestada nüüdisaegsete vajaduste Samas kasvab spetsialiseerumine küberturvalisuse põhjal ning kõikehõlmavalt. Küberohtude muutust ja valdkonnas järjest suuremaks ning süsteemide kasvu ning lisaülesandeid (sertifitseerimine, tehnoloogia omanikel on väga keeruline kogu vajalikku pädevust hindamine, operatiiv-koostöö jne) tuleb arvesse võtta oma süsteemide kaitseks hankida – see tekitab neile küberturvalisuse korralduse ajakohastamisel. liiga suurt koormust ja samas langetab küberturvalisuse + Praegu kehtiv küberintsidentide ja -kriiside taset. lahendamise korraldus vajab täiendamist. Erinevad + Mõned küberturvalisuse tagamise ülesanded on intsidendid ja olukorrad (sh COVID-19) on toonud tsentraliseeritud. Need on näiteks küberruumi seire esile puudusi riiklikus kriisihaldussüsteemis. Näiteks ja ohuteavituste tegemine, turvameetmete standardi on eri tasanditel ülesanded ja vastutus ebaselged, arendamine, järelevalve, poliitika kujundamine jne. alates intsidendist mõjutatud asutusest ja riikliku Samuti on tsentraliseeritud teatud riiklikud funktsioonid, funktsiooniga ametist kuni valdkonna vastutava nagu küberkuritegude uurimine, kriisihaldus ja ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuseni. riigikaitselised küberoperatsioonid. Tulemus: + Et tagada küberturvalisuse valdkonna koordineeritus, + Paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti vajadustele on rakendatud juhtministeeriumi ja küberturbe asutuse (sh ohtudele ja suundumustele) vastav riiklik süsteem. Riikliku küberturvalisuse juhtministeerium on küberturvalisuse haldusmudel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning küberturbe asutus on Riigi Infosüsteemi Amet + Asutuste ja organisatsioonide vastutus ning (RIA). Küberkuritegude uurimise ja sisejulgeoleku ülesanded on kehtivates õigusaktides ajakohaselt tagamise vastutus on Siseministeeriumil ning tema sätestatud. allasutustel. Riigikaitselised küberkaitse ülesanded on Kaitseministeeriumil ja tema valitsemisala asutustel. Küberdiplomaatiaga tegeleb Välisministeerium. + Koostame ja hoiame riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena küberturvalisuse + Analüüsime haldusmudeli, millega määrame pidevalt digisuundumuste riikliku küberturbefunktsiooniga Tegevused: ja küberohtude muutust asutuste ja organisatsioonide rollid, ning nende mõju Eesti vastutuse ja ülesanded. küberturvalisusele ja selle korraldusele. + Vajaduse korral + Täiendame ja teeme organisatsioonilised täpsustame õigusakte, ümberkorraldused lepinguid, kriisiplaane jt lähtuvalt ajakohastatud regulatiivdokumente, mis sätestavad riikliku küberturvalisuse asutuste ja organisatsioonide haldusmudelist. rollid, vastutuse, ülesanded ning koostöösuhted. 40 Eesti digiühiskond 2030 2. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime Hetkeolukord: + Digiühiskonna suundumuste, riskide ja mõjude analüüs ei toimu veel täies mahus ettevaatavalt ega + Et tagada digiühiskonna kestlik areng ja innovatsiooni süsteemselt. Areng tehisintellekti, pilvetehnoloogia, turvaline rakendamine, tuleb varasemast paremini robootika, liitreaalsuse, sidetehnoloogia ja asjade mõista üleilmseid suundumusi ja tehnoloogia arengut. interneti valdkonnas ning paljudes muudes See tähendab võimet aru saada tehnoloogiaga tehnoloogiasuundades toob kaasa muutusi, milleks on kaasnevatest riskidest ja nende mõjust ning suutlikkust vaja valmis olla. Praegu ei ole analüüsivõimekus piisav, välja töötada riskihaldusmeetmed. Küberturvalisus et üleilmse arengu mõju Eesti kontekstis asjakohaselt peab toetama innovatsiooni ja innovatsioon lahti mõtestada ning vajalikud turbemeetmed välja küberturvalisust. Selle saavutamine nõuab senisest töötada. suuremat tähelepanu. Tulemus: + Infosüsteemide ja teenustega seotud riskide leevendamise vastutus on igal infosüsteemi omanikul. + Otsustajad, poliitikakujundajad ning võrgu- Riskihinnangute tegemist ja turvameetmete ja infosüsteemide omanikud omavad head väljatöötamist toetavad mitmed asutused ja olukorrateadlikkust üleilmsetest digiarengu ja organisatsioonid analüüside ja juhenditega: Riigi küberturvalisuse suundumustest, riskidest ja mõjudest Infosüsteemi Amet, julgeolekuasutused, haridus- ja Eestile. teadusasutused ning samuti riiklikud ja rahvusvahelised + Digiinnovatsiooni kavandamisel ja rakendamisel on kompetentsikeskused. Arendamist vajab pidev riskid läbi mõeldud ja maandatud. olukorra analüüsimise võime, et uuendada kehtivaid turvanõudeid ning koostada praktilisi soovitusi ja + Suudame piisavalt kiiresti välja töötada ja rakendada juhendeid infosüsteemide omanikele. See vajab ka Eesti konteksti sobivaid küberturvalisuse tagamise vastava aluspädevuse arendamist, sh akadeemilistes meetmeid, sh kaasates eri asutuste, ettevõtete ja asutustes. ekspertide kompetentsi. küberturvalisus peab toetama innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust 41 Eesti digiühiskond 2030 Tegevused: + Kasvatame riigisektori võimekust hinnata küberturbe olukorda ja riske ning välja töötada + Loome töökorralduse turvameetmeid riigiüleselt ja eri digiinnovatsiooni sektorites, sh suurendame vastavat kavandamisel teadlikkust ja pädevust. turvalisuskaalutlustega arvestamiseks. + Loome + Loome küberturbepoliitika kestliku korralduse kujundamise toetuseks küberturbe uurimis- ja võrgustikupõhise mõttekoja, mis arendusvajaduste, programmide võtab ettevaatavates hinnangutes ja projektide määratlemiseks ning ja soovitustes arvesse tehnoloogilisi, rahastamiseks. Töötame välja ja viime julgeolekupoliitilisi, majanduslikke, ellu küberturvalisuse riikliku uurimis- välispoliitilisi ja muid asjakohaseid ja arendustegevuse kava. aspekte. + Toetame EL + Kasvatame tasemel küberturvalise akadeemiliste asutuste ja teadus- ja arendustegevuse arenduskeskuste võimekust rahastuse ja ühistegevuste kasvu viia ellu riiklikult olulisi küberturbe ning oleme neis aktiivsed osalised, et uurimis- ja arendusprojekte. EL-is oleks toimiv ühine teadmuse loome ja jagamine Eelnevates tegevustes pöörame suuremat tähelepanu ning võtame fookusse: + Eesti digiriigi + tehnoloogia baasteenuste ja usaldusväärsusega seotud platvormide, tehisintellekti ning strateegilised riskid, mis võivad pilveandmetöötluse kasutamise ühiskonnale mõju avaldada turvalisuse tagamise; tehnoloogia kasutamise ja sõltuvuse kaudu. 42 Eesti digiühiskond 2030 3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus Hetkeolukord: vaja nii riikliku poliitika, turvameetmete arendamise kui ka kasutoova rahvusvahelise koostöö jaoks. + Riigi praegune küberturbevõimekus ei ole piisav, et ennetada ja vähendada võrgu- ja infosüsteeme + Muutuvas ja spetsialiseeruvas küberturvalisuse ohustavaid riske. Küberohtude järjepidev kasv ja areng valdkonnas on proovikivi olla rahvusvaheliselt tingib vajaduse ennetusvõimet hüppeliselt edasi suunda andev juhtriik. Eesti hea maine on tulnud arendada, selle rakendamise seiret ja järelevalvet edukast digivõimaluste kasutamisest ning sellega parandada. käsikäes oskuslikust küberturvalisuse tagamisest. See maine toetab ettevõtluse ekspordivõimalusi + Küberturbemeetmete rakendamine on ning annab panuse riikliku julgeoleku tagamisse. detsentraliseeritud haldusmudeli puhul Selleks, et rahvusvahelisi protsesse suunata, on vaja kulukas. Asutused ja organisatsioonid vajavad omada paljudes erivaldkondades suurt pädevust küberturbefunktsioonide täitmiseks sarnast ressurssi (s.t eksperte ja praktilist kogemust). Suureneva (eksperdid, vahendid), mis muudab küberturvalisuse keerukuse tõttu ei ole võimalik omada igas aspektis tagamise kulukamaks. Piiratud vahendite tõttu ei kõrgetasemelist pädevust, vaid peab valima selged ole kõikidel asutustel piisavalt võimekust hankida spetsialiseerumissuunad. spetsiifilist pädevust ega rakendada meetmeid vajalikul tasemel. Tulemus: + Küberintsidendid juhtuvad ning selleks peab valmis + Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud olema. Eesti digiökosüsteem on äärmiselt keerukas vajalikul tasemel, mis on määratletud ajakohastatud taristu, mille suhtes ei ole kõikvõimalike ennetavate õigusaktides, standardites ja juhendites. Prioriteediks on turbemeetmete rakendamine majanduslikult seejuures oluliste teenuste toimepidevuse, tervikluse ja otstarbekas. Tuleb optimeerida turbemeetmete konfidentsiaalsuse kindlustamine. kasutamist ja arvestada jääkriskide olemasolu. See + Riik on suuteline operatiivselt lahendama eri tähendab, et kõiki intsidente ei ole võimalik ennetada, mastaabiga kriise ja osalema rahvusvahelises vaid nende juhtumisel peab valmis kiirelt tuvastama, kriisihalduses. reageerima ja neid ära lahendama. + Nüüdisaegsete küberturbe meetmete rakendamiseks + Küberintsidentide ja -kriiside haldamise ja on piisavalt spetsialiseerunud eksperte ja vahendeid. lahendamise võimekus ei ole Eesti riigi digisõltuvust arvestades piisav. Küberohtude ja -intsidentide kasv + Eesti on Euroopa Liidus ja laiemalt rahvusvaheliselt seab suuremad nõudmised kriisihaldussüsteemile. suunda andev juhtriik konkreetsetes prioriseeritud See puudutab nii korralduslikku suutlikkust kui ka küberturbe valdkondades. küberturbetoodete ja -teenuste kasutamist. Küberturbe tööriistu, mis toetavad võrgu- ja infosüsteemide seiret, olukorrapildi loomist ning intsidendihaldust, on vaja pidevalt uuendada ja täiustada. Riigi praegune + Pädevaid küberturvalisuse valdkonna eksperte ei ole piisavalt. Järjest suurenev spetsialiseerumine küberturbevõimekus toimub nii digiteerimise kui ka küberturvalisuse ei ole piisav, et valdkonnas. Eri tehnoloogiate hoogustuv areng, nagu pilveandmetöötlus, tehisintellekt, krüptosüsteemid, ennetada riske. asjade internet, robootika, liitreaalsus jne, tingivad vajaduse spetsialiseerunud ekspertide järele. Seda on 43 Eesti digiühiskond 2030 + Suurendame avalikke Tegevused: ülesandeid täitvate asutuste ja organisatsioonide ning elutähtsate teenuse osutajate suutlikkust rakendada ennetusmeetmeid: turvalise arhitektuuri loomine, infoturbestandardi(te) rakendamine, + Viime läbi sertifitseerimine, testimine (sh eri testimiste küberturbefunktsioonide mahu oluline kasv), auditeerimine, koolitamine, süstematiseerimise ja otstarbekal nõustamine ja teavitamine. määral konsolideerimise. + Suurendame riikliku küberturvalisuse tagamisel + Suurendame riikliku osalevate valitsusasutuste küberturvalisuse tagamisel suutlikkust lahendada osalevate valitsusasutuste suutlikkust küberintsidente. teha küberturbe olukorra seiret ja järelevalvet. Töötame välja ajakohased mõõdikud ja mehhanismid riikliku küberturbe olukorra hindamiseks. + Seisame Euroopa Liidu tasandil küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamise eest ning edendame liikmesriikide vahelist + Korraldame küberturvalisuse alast koostööd riskidega riiklikke ja toimetulekuks ja intsidentidele reageerimise rahvusvahelisi õppusi ühise suutlikkuse tõstmiseks.. intsidentide lahendamise harjutamiseks. + Suurendame riigisektoris spetsialiseerunud ekspertide hulka teemadel, mis on vajalikud kõrgel tasemel küberturvalisuse tagamiseks, Eesti digiriigi alusteenuste toimimiseks, tehisintellekti ja pilveandmetöötluse rakendamiseks ning digiinnovatsiooniks. + Määrame ja eelisarendame küberturvalisuse valdkondi, kus Eestil on kõige suurem rahvusvaheline potentsiaal. Võtame rahvusvahelise initsiatiivi sellistel aladel, mis lähtuvad riiklikest prioriteetidest ja sisulistest tugevustest. 44 Eesti digiühiskond 2030 Visiooni elluviimiseks ootused teistele valdkondadele Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades täiendatakse siinset arengukava mitmel moel. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel. Digiühiskonna 2030. aasta sihtide saavutamiseks on Kuna ainult omamaisest haridussüsteemist võimaluste vaja järgmist: realiseerimiseks ei piisa, peab looma talentidele lihtsa võimaluse Eestisse tulla – et see oleks neile mugav ja +Kriitiliselt tähtis atraktiivne sihtkoht. on piisaval hulgal + Et viia majanduse laiem digipööre ja riigihaldus järgmisele digiküpsustasemele, ja tasemega IKT- spetsialistide saadavus, on oluline on algatada sh küberspetsialistide laiaulatuslik digioskuste saadavus. ümber- ja täiendusõpe. See võimaldab eri alade spetsialistidel omandada 2030. aastaks peab IKT-spetsialistide arv majanduses vajalikke erialaseid digiteadmisi, et käivitada ja juhtida vähemalt kahekordistuma ja nende hulgas või toetada digimuutusi oma organisatsioonides. küberspetsialistide osakaal kasvama, et tulevikusihte Samuti peab (erialaste) digioskuste arendamine vajalikul määral ellu viia. olema iga haridusastme loomulik osa. Need sammud Selleks peab pidevalt laiendama vastavaid ühtlasi hõlbustavad töötajate kohanemist majanduse õppevõimalusi ja pidevalt täiustama õppe kvaliteeti muutustega. kõigil tasemetel – see vajab eeskätt otsustavaid samme õpetamisvõimekuse kasvatamise mahus ja kvaliteedis, sh õppejõudude järelkasvu tagamist. 45 Eesti digiühiskond 2030 +Elanikkonna laiema + Ettevõtluspoliitikas peab võtma fookusse kaks sihti korraga: digikirjaoskusega 1) traditsioonilisemate tegelemise vajadus sektorite (nt kestab edasi Üha vähem on vaja inimesi „internetti tuua“. tööstussektor) Tagada tuleb hoopis, et neil on ajakohased oskused digipöörde toetamine digilahendustega kasulikult ja ohutult ümber käia. Aastaks 2030 peaks kõik Eesti täiskasvanud olema vajalike hoobadega - teadlikkuse ja oskuste suurendamisest regulaarsed internetikasutajad. See annab võimaluse investeeringute toetamiseni (sealhulgas, et see tagada nende piisav suutlikkus, sh vastava teadlikkuse digipööre toimuks küberturvaliselt); baastase, et nad oskaks digiriigi arenguhüpete järgseid teenuseid üha paremini kasutada. 2) tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonna pidev arendamine. +Teadus- ja Tuleb luua ja tagada Eestis suurepärased tingimused, arendustegevuse alal et ettevõtted arendaksid nutikaid tooteid-teenuseid, tuleb investeerida et sünniks ja kasvaks uusi tarku lahendusi loovaid ettevõtteid ning et Eestisse tuleks vastavaid digiühiskonna arenguga välistegijaid. seotud teaduse ja Selles on oluline roll ka ettevõtluskeskkonna arendamisel, et arenduse (TjaA) võimekuse kasvu. ettevõtlusega Siis leiab tegijaid nutikate lahenduste loomiseks ning tegelemine oleks Eestis samas teadmisi ja lahendusi, mida riigis ja majanduses lihtsaim kogu maailmas. kiirelt proovida ja rakendada. Võti on piisava IKT-alase Tähtsal kohal on järgmise arenguhüppena reaalaja TjaA rahastuse tagamises. majanduse korralduse ja lahenduste arendamine. +Parimad võimalikud + Et tagada nii ettevõtluskeskkonna areng kui ka teenused vajavad head laiemalt uudsete lahenduste loomine ja kasutuselevõtt, eesti keele tehnoloogia peab kiirelt muutuvas baasi, et nii kodumaised kui ka globaalsed maailmas olema teenusepakkujad saaksid oma teenused Eesti digiühiskonna liikmetele võimalikult mugavaks seadusloome paindlik muuta. See tähendab kasvavaid investeeringuid ja suutma võimalustele keeletehnoloogia aluslahendustesse. kiiresti reageerida. Samas peab seadusloome jätkuvalt kaitsma inimese põhiõigusi ning tagama eetilist andmekasutust. 46 Eesti digiühiskond 2030 + Kui riigis on avalikud teenused üha nähtamatumad ehk proaktiivsemad ja automaatsemad, võib +Visioonis rõhutatud väheneda inimeste ja riigi suhtlus ning inimeste ühiskondliku kaasatuse, arusaam riigi toimimisest. Selle vältimiseks tuleb sidususe ja lõhede parandada infoteenuste vähenemine kvaliteeti ning on võimalik ainult juhul, kui tervise, heaolu jt valitsemise avatust. ühiskonna arengule suunatud arengukavades on fookuses ulatuslik ja sisuline digipöördestrateegia, Teisisõnu tuleb hõlmata inimesi üha aktiivsemalt avalike sisuvaldkondade arendamine on hästi seostatud ning otsuste tegemisse ja arutellu. Selleks saab muu hulgas ka elluviimist juhitakse tulemuslikult. nutikalt ära kasutada digilahendusi alates kogukondade toimimise toetamisest kuni riiklikul tasandil osaluse võimaluste suurendamiseni. + Lisaks on vaja, et kultuuri valdkonnas + Äridiplomaatia ja ekspordi tugitegevuste kaudu on vajalik jätkata tööga, et jätkuks hoogne Eestit tuntaks maailmas kultuuripärandi kui edasipürgivat ja digiteerimine tarka digiühiskonda ja ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti tõstmine, lisaks digisisu uus- -riiki. ja ristkasutuse edendamine. Siis on saavutav visiooni See avab ettevõtetele uksi IT-lahenduste maailma ambitsioon, et Eesti kultuur edeneks digiajastul. viimiseks, mis teeb neid tugevamaks partneriks ka Eestis tulevikulahenduste loomisel. Teisalt sõltub Eesti tuntusest, kas talendid ja maailma tegijad kaaluvad Eestit oma võimaliku järgmise asupaigana. 47 Eesti digiühiskond 2030 Juhtimiskorraldus Arengukava elluviimise eest vastutab et võtta arvesse kiirelt muutuvat keskkonda (nt digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus- ja tehnoloogia arengut) ning tegevuste elluviimise Kommunikatsiooniministeerium (2021. aasta seisuga tulemuslikkust. Selleks tehakse enne arengukava ettevõtlus- ja IT-ministri juhtimisel). elluviimise hindamine, mis on ülevaatuse üks aluseid. Uuendamine on kavas läbi viia 2024. aasta esimeses Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi pooles ja 2027. aasta lõpuks. kaudu (edaspidi: programm), mis hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne Programmis pannakse paika konkreetsete aastate tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste eelkõige 2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse osaliste samasuunalisest pingutusest. Et tagada vajalik neljaks aastaks vastavalt riigi eelarvestrateegia kooskõla, koostöö koordineerimine ja ühtne infoväli, on kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt. arengukava juhtimiskorraldus ja selle eri tasandid kavandatult järgnevalt. Arengukava on plaanis vähemalt kaks korda perioodi jooksul põhjalikumalt üle vaadata ja uuendada, Nimetus Ülesanne/roll Sagedus Liikmed Digiühiskonna + Arengukava ja selle Vähemalt Juht: digiarengu eest vastutav arengukava muudatuste arutelu ning kord aastas minister juhtrühm heakskiitmine – valitsusele (aasta alguses Liikmed: MKMi digiarengu esitamiseks programmi (VV määruse uuendamise asekantsler; visiooni enim mõistes: + Arengukava elluviimise ajal), vajaduse panustavate valdkondade juhtkomisjon) jälgimine ja suunamine nii korral asekantslerid (MKM, visiooni kui ka arengukava majandusareng ja sagedamini valdkondade tasandil ning ettevõtluskeskkond; HTM vajaduse korral valdkonna digioskused, JuM avalik koostöö suunamine õigus); Riigikantselei kui riikliku strateegilise planeerimise + Programmi iga-aastaste koordineerija; ITLi ning Linnade fookuste arutelu, programmi ja Valdade Liidu esindajad; heakskiitmine, vajaduse korral Riigi Infosüsteemi Ameti jooksvate muutuste arutelu ja ning Tarbijakaitse ja Tehnilise heakskiitmine Järelevalve Ameti peadirektorid, + Arengukava hindamise digiühiskonna arengu algatamine valitsusväline ekspert/eksperdid Juhtrühma tööd korraldab MKMi digiarengu asekantsler 48 Eesti digiühiskond 2030 Nimetus Ülesanne/roll Sagedus Liikmed Küberjulgeoleku Küberturvalisus: Nõukogus Juht: MKMi kantsler nõukogu arengukava(de) + Arengukava ja selle Liikmed: asjakohaste teemaline (VV julgeoleku muudatuste arutelu ning arutelu ministeeriumite kantslerid, komisjoni heakskiitmine enne VV arutelu vähemalt asutuste juhid ja muud alarühm) kord aastas, valdkonna esindajad + Arengukava ja seotud arengukavade elluviimise programmi Nõukogu tööd korraldab jälgimine ning vajaduse korral uuendamise MKMi riikliku küberturvalisuse valdkonna koostöö suunamine ajal aasta algul osakond + Programmi iga-aastaste fookuste arutelu ja heakskiitmine Valdkondlikud + Arengukava elluviimise Vähemalt kord- Juht: MKMi vastava osakonna nõukojad: jälgimine ja vajaduse korral kaks aastas juhataja koostöö suunamine töisel (enne poolaasta digiriigi nõukoda, Seotud avaliku sektori tasandil oma valdkonnas lõppu) küberturvalisuse asutused (asekantslerite või nõukoda, + Programmi arutelu ja osakonnajuhatajate tasemel); ühenduvuse ettepanekute tegemine Linnade ja Valdade Liidu nõukoda juhtrühmale esindaja; erasektori esindajad; valdkonna eksperdid + Arengukava hindamise arutelu ja muudatusettepanekute Nõukodade tööd korraldab tegemine juhtrühmale MKMi vastav osakond digiarengu asekantsleri alluvuses Temaatilised + Tegevuste sisu täpsem Vajaduse järgi Oleneb tegevusest ja teemast töörühmad ja kavandamine ja elluviimine, – seotud asutused, partnerid, võrgustikud: vastav koordineerimine ja sihtrühmad alalised (nt riigi korraldamine IT-juhtrühm, + Ettepanekute tegemine uute arhitektuuri- tegevuste algatamiseks või nõukogu) või seniste kohendamiseks ajutised, sh valdkondade-, sektorite- ja asutusteülesed rühmad 49 Eesti digiühiskond 2030 Maksumusprognoos Maksumusprognoos sisaldab nende kulude arengukava eesmärkide saavutamiseks tegevuste koguhinnangut (ilma käibemaksuta), mis on piisav rahastus digiühiskonna programmis: vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna Miljonit Kokku eurot 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2021– 2030 Digiriik 843 54 89 95 77 80 86 86 90 93 94 Ühenduvus 247 9 13 29 30 26 24 29 29 29 29 Küber- 134 turvalisus 6 10 11 12 15 15 16 16 16 17 Kokku 68 111 135 120 120 125 131 135 138 139 1224 Prognoosis sisaldub ja on arvesse võetud muu hulgas: + tegevussuundade elluviimise maksumuse + 2021-2030 aastateks teadaolev juba otsustatud koguhinnang ehk n-ö lisavajadus, mida riigieelarves rahastus, sh välisvahendid ja riigieelarveline protsessis edaspidi taotleda. baasrahastus arengukava tegevussuundade elluviimiseks (vastavalt viimasele riigi eelarvestrateegiale); 50 Eesti digiühiskond 2030 Lisad Lisa 1. Seonduvad arengukavad Kui peatükis „Ootused teistele valdkondadele“ on poleks otstarbekas – üles peas lugema iga kui viimse toodud välja hädavajalikud teemad ja suunad teisteks arengukava samade lausetega. Siinne arengukava arengukavade sisus ja elluviimisel arvestamiseks, et toetab kõiki teisi sellega, et annab suuna ning sisaldab saavutada Eesti digiühiskonna 2030. aasta visioon, tugitegevusi kõigi muude poliitikavaldkondade sisese siis selles peatükis tuuakse lisaks välja konkreetsed digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade vahel. (digiriigi arengu, küberturvalisuse ja ühenduvuse alal). Siinkohal on esile toodud neist kõige olulisemate 1. ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 piirjoonte ja sünergiaga arengukavad, kus seos on valdkonna poliitikameetmete vahel. Arengukava lähtub oma põhimõtetes ja tegevuste planeerimisel ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise 2030 põhieesmärkidest. Tegevustega toetatakse suunad on seotud iga valdkonna arengukavaga, mitme põhieesmärgi teostumist, kuid kõige suurem sest igas arengukavas kavandatakse valdkondlike mõju on järgnevate põhieesmärkide puhul: digilahenduste ja -teenuste arendamist. Neid puutepunkte pole siinkohal eraldi välja toodud, sest see ÜRO säästva arengu põhieesmärk Peamiselt panustav arengukava peatükk 3. Tervis ja heaolu Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Krativäeline riik Inimkeskne digiriik Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 4. Kvaliteetne haridus Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 8. Tööhõive ja majanduskasv Inimkeskne digiriik Uute lähenemisviiside pidev katsetamine Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine Avaliku sektori digimuutuste võimendamine Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 51 Eesti digiühiskond 2030 ÜRO säästva arengu põhieesmärk Peamiselt panustav arengukava peatükk 10. Ebavõrdsuse vähendamine Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 11. Jätkusuutlikud linnad ja Krativäeline riik asumid 5G- ja 6G-baastaristu arendamine 12. Säästev tootmine ja tarbimine Roheline digiriik 13. Kliimamuutuse vastased Roheline digiriik meetmed 16. Rahumeelsed ja kaasavad Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine institutsioonid Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus Sihitud väliskoostöö Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus 2. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid Arengukava arvestab Euroopa Liidus toimuvate arengutega ning valdkondlike raamdokumentidega, sh Euroopa digistrateegia 36 , andmestrateegia 37 , 5G ühenduvuse strateegia 38 , küberjulgeoleku strateegia39 ja VKEde strateegia 40 . Arengukava sobitub üle-euroopalistes kavades plaanituga nagu digiõppe tegevuskava 41 , oskuste tegevuskava 42 , tehisintellekti tegevuskava 43 jt. Arengukava toetub põhimõtetele, mis on e-valitsuse valdkonnas EL liikmesriikides vahel kokku lepitud Tallinna deklaratsiooni 44 ja Berliini deklaratsiooniga 45 ja Berliini deklaratsiooniga 45. Arengukava eesmärgid on seotud ka ELi digikümnendi visiooniga (nn digikompass) 46. ehitada turvalised ja kestlikud digitaristud ning tagada avalike teenuste digiüleminek. 3. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel ja -suunas, et parandada õppe kättesaadavust. on oskused, mis toetavad IKT-teenuste tarbimist ja Lisaks on digilahenduste loomisel oluline kasutada ja kasutamist. Vastuvõtmist ootavas haridusvaldkonna arendada eesti keelt. Need on hariduse arengukava arengukavas on oluline roll digioskuste arendamisel erifookuste seas. kolmest aspektist: Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine + baastaseme digikirjaoskuse ja digiturbe pädevuse on kaetud haridusvaldkonna arengukavas, siis arendamine kogu elanikkonna seas; avaliku sektori töötajate digioskuste ja -teadmiste arendamiseks mõeldud tegevused on kaetud + erialaste digioskuste arendamine; siinses arengukavas avaliku sektori digimuutuste + infotehnoloogia loomise oskuste arendamine võimendamise suunas. (spetsialistide juurdekasv). Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt igas õppeastmes 52 Eesti digiühiskond 2030 Lisaks on konkreetsed koostöökohad küberturvalisuse alal: + Küberturbe pädevuse määratlemine – HTM kaasab ja MKM annab sisendi küberturbe pädevuse määratlemisse. Vajadusel koostatakse eraldi dokument küberturbe pädevuse määratlemiseks. + Küberturbe õppematerjalide koostamine – HTM kaasab küberturbeeksperte õppematerjalide koostamisse. 4. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu Lisaks on konkreetsed koostöökohad ja arengu peamine eestvedaja on innovatsioon, eriti küberturvalisuse alal: teadus- ja arendustegevusel põhinev innovatsioon, + TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse ning et Eesti ettevõtluskeskkond peab olema valdkonnas – need tehakse kindlaks küberturbe rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Need sihid on vastutajate ja ekspertide kaasabil. Vajaduse korral sisuliselt seotud digiühiskonna arengukavaga, sest koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute küberturvalisuse ja digiriigi arendamine peab tuginema määratlemiseks küberturvalisuse valdkonnas. uutele teadmistele ja lahendustele (mille üks allikaid on TjaA ja vastava võimekuse suurendamine). Seega + TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE loob TAIE arengukava alustegureid siinse arengukava kava küberturvalisuse valdkonnas. Kava kohta küsitakse edukaks rakendamiseks. arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukoja liikmetelt. TAIE arengukava katab ka tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele teenuste arendamiseks, mida sündmusteenuste jt digiriigi suundade vaatenurgast horisontaalselt siinses arengukavas toetatakse. Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö arendamist IT-sektoriga (sh avatud innovatsiooni ja kogukonna arendamine digiriigi suundades ning koostöö ettevõtetega ka küberturvalisuse suurendamise raames) ja konkreetse valdkondliku TjaA toetamist (nii digiriigi kui ka küberturvalisuse alal). Siinne arengukava toetab seega TjaA, innovatsiooni ja ettevõtluse üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel. Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka ühenduvuse areng osa ettevõtluskeskkonna arengust ning digiriigi edenemine kasvatab kogu majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. 53 Eesti digiühiskond 2030 5. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 Üks tähtis teema, millesse panustavad mõlemad Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase arengukavad, on identiteedihaldus. Siseturvalisuse võitluse kohta esile ka see, et võitlus küberkuritegude arengukavas on seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, vastu tuleb muuta senisest tulemuslikumaks. Selleks uuenduslik ja inimkeskne identiteedihaldus. peab koostama tervikpildi küberkuritegevuse Seda aitavad saavutada nii siseturvalisuse kui ka valdkonnast ja selle tulevikusuundumustest ning digiühiskonna arengukavaga ette nähtud tegevused – küberkuritegevuse ulatusest, samuti võtma kasutusele viimane hõlmab digiriigi platvormide tegevussuunda, kestlikud lahendused, mis suurendavad tõenäosust millega muu hulgas tagatakse digiidentiteedi küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja tulevikukindlus. nende toimepanija tuvastada. Lisaks on vaja kasvatada elanike ja ettevõtete teadlikkust küberkuritegevusega Siseturvalisuse arengukavas tegeletakse ka seotud ohtudest ja nendest hoidumise võimalustest kriiside haldusega, mida siinne arengukava aitab ning luua nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada edendada küberintsidentide ja -kriiside haldamise küberkuritegudest ja küberkuriteo katsetest politseile. kontseptsiooni koostamisega, mis on kooskõlas üldise Nii suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga riikliku kriisihalduse arendamise kontseptsiooniga. küberruumi ohutust, mis on siinse arengukava Lisaks kajastatakse siseturvalisuse arengukavas üldeesmärgi ja 2030. aasta digiühiskonna visiooni üks kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis toetavad osa. elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist. 6. Riigikaitse arengukava Siinse arengukava ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on sünkroonitud. Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave. 7. Välispoliitika arengukava 2030 Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 sisaldab eesmärke kübervõimete arendamine Eestis. Arengukavas tuuakse ja tegevusi, mis toetavad Eesti riigi maine ja mõjukuse esile, et vaja on kohalikke eksperte ning rahalist ja kasvu. Eesti kui eduka digiriigi maine hoidmiseks ja organisatoorset võimet panustada rahvusvahelisse arendamiseks, aga ka Eesti ekspertide kogemuse ning koostöösse (seisukohtade kujundamine, koolitused, IT ettevõtete ekspordivõimaluste suurendamiseks arenguabiprojektid, algatused jne). Samuti on oluline esindab Välisministeerium välispoliitika (sh arendada rahvusvahelise funktsiooniga organisatsioone julgeolekupoliitika ja äridiplomaatia) ulatuses Eesti ja üksusi (nt NATO CCDCOE, EU CyberNET) ning tuua digihuvisid rahvusvahelisel areenil ning kaasub Eestisse uusi organisatsioone ja üksusi. erinevate rahvusvaheliste initsiatiividega, protsessidega ning poliitikatega. Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid ning küberkoostöö vajadust teiste riikidega, samuti Eesti rolli kübervaldkonna eeskõnelejana maailmas. Koostöökoht siinse arengukavaga on Eesti panus rahvusvahelisse küberturvalisusesse ja rahvusvaheliste 54 Eesti digiühiskond 2030 8. Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 Oluline seos on sidusama ja kaasavama ühiskonna loomisel, mida Digiühiskonna arengukava toetab läbi paljude tegevuste, kuid eelkõige läbi avalike eteenuste arendamise ja ligipääsetavuse suurendamise. Lisaks käsitleb arengukava rahvastikutoimingute valdkonna arengusuundi, mis mõjutavad kõiki rahvastikuregistri andmeid kasutavaid teenuseid. 9. Kultuuri arengukava 2021-2030 Kultuuri kättesaadavuse toetamine läbi digitaalsete lahenduste on oluline teemavaldkond, kuna kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud ja kultuurielus osalemise võimaluste mitmekesisus ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning sotsiaalmajanduslikest võimalustest. Samuti on oluline kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine. 10. Eesti keele arengukava 2021-2030 Eesti keele arengukava üks strateegiline eesmärk on keeletehnoloogia areng, mis on oluline osa Eesti avalike digiteenuste arendamisest. 55 Eesti digiühiskond 2030 Lisa 2. Mõjuanalüüs Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kaudselt Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes kõiki allpool mainitud kolme sihtrühma. Kuid siinkohal sihtrühmades: avame, kuidas need tegevussuunad hakkavad + Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sihtrühmade igapäevaelu ja -tööd kõige otsesemalt sideteenuste kasutajad; mõjutama. + erasektor; + riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Mõjuvaldkond Mõju Riigi julgeolek ja Põhjala-Balti piirkonnas senisest suurema koostöö tulemusena lihtsustub rahvusvahelised rahvusvaheline asjaajamine. suhted Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu küsima ja meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Digiriigi arengutaseme tõstmine ja kindlustamine suurendab Eesti n-ö pehmet jõudu veelgi. Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda ajada. Sotsiaalsed ja Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemisviis avalike teenuste pakkumisel tagab, demograafilised et teenused jõuavad laiema sihtrühmani senisest lihtsamalt ja väiksema vaevaga. mõjud Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused vastavad kasutajate vajadustele. Näiteks väheneb vajadus teenuse saamiseks kohale sõita, toetusi ei pea ise taotlema jne. Protsesside automatiseerimise tulemusel vabaneb avaliku sektori töötajate ressurss, et pakkuda paremat teenusekvaliteeti – suhe riigiga muutub kvaliteetsemaks. Riik on inimese jaoks, et pakkuda talle nõu ja olla partner. Nõusolekuteenuse kaudu suureneb personaalsemate teenuste arv (sh erasektori teenused) ja inimesed saavad valida suurema hulga teenuste vahel. Andmekogudes on andmetöötlus turvalisem ja inimesele läbi logide ka paremini jälgitav. Algoritmide aktiivsem kasutamine sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks võib vähendada inimeste iseseisvust. Seega tuleb seesuguste teenuste arendamisel pöörata tähelepanu eetikariskide vähendamisele. 56 Eesti digiühiskond 2030 Mõjuvaldkond Mõju Majandus Nutikalt valitsetud riik vähendab riigi ülalpidamise kulutusi. Koostöö arendamine eraettevõtlusega digilahenduste loomisel ärgitab eraettevõtlust ja uuenduslikkust. Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu. Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel osutamisel toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu. E-residentide teenuste fookustatud arendamine toetab nende lisandumist, mis toob riigieelarvesse ja kogu majandusse väärtuslikku lisatulu. Keskkond Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse (nt päikeseenergial töötavaid servereid). Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks valitakse võimaluse korral keskkonnasäästlikem lahendus. See suund on seatud digiriigi arenguhüpete kavas. Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus inimeste sundliikumist ning keskkonna- ja kliimamõju. Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem enda servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi. Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel netomõjus. Digilahendustel on oluline osa ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisel. Digilahenduste abil on võimalik infot efektiivsemalt koondada ning viia teave kiiremini nendeni, kes seda vajavad. Digilahendused aitavad luua kiiremat analüüsivõimekust erinevate ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ning aitavad neile paremini reageerida. Regionaalareng Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Väheneb vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks elama suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja elada väiksemates Eestimaa paikades. Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel – teenused tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti. Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate teenuste väljavalimisel. 57 Eesti digiühiskond 2030 Mõjuvaldkond Mõju Riigiasutuste Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale ja kohaliku teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal. omavalitsuse Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad riigiasutused ja KOVid paljuski ülesanded ümber mõtestama ja kujundama senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema ning praegusest rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste kasutuselevõtt suurendab töökorraldus riigi tõhusust, kuna teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat. Krattide abil suudetakse avalikke teenuseid paremini juhtida ja ressursse säästa. Parema andmekasutusega saab avalik sektor luua teenuseid kiiremini ja tõhusamalt. KOVid ja riik peavad ümber mõtestama, kuidas oma tööd korraldada, et toetada paremat koostööd erasektoriga. Ühelt poolt on tegevused sihitumalt viljakamad, teisalt vähenevad tööga seotud ehk teenuste osutamise kulud. Ühenduvuse alaeesmärgi mõjuanalüüs Mõjuvaldkond Mõju Riigi julgeolek Usaldusväärse sidetaristu rajamine võimaldab tagada Eesti ja Euroopa Liidu ning NATO ja rahvus- liitlaste julgeoleku. vahelised suhted Sotsiaalsed ja Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja demograafili- võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna sed mõjud pakutavatest teenustest. Kaugtööd võimaldavate heade sideühenduste loomine maapiirkondades vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse. Samuti võimaldab kaugtöö võimaluste paranemine osaleda tööhõives liikumispuudega inimestel. Majandus Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv. 5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike teenuste ja tootmisviiside arendamist ning kasutamist. 5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste pakkumiseks ja kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel kui ka tarbijatel. Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt maapiirkondades võimaldab uut arenguhüpet ka põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral ning võimalikult vähesel määral võimaldab säästa kulusid. 58 Eesti digiühiskond 2030 Mõjuvaldkond Mõju Keskkond Keskkonnamõjud puuduvad või on kaudsed ja üksnes rakenduslikul elluviimistasandil (sidetaristu ehitus). Regionaal- Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju areng regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime. Riigiasutuste Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks baastaristuks teenuste pakkumisel ja kohaliku ja tootmise korraldamisel tähendab vajadust tagada tõhus ja veelgi parem järelevalve omavalitsuse sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle. ülesanded Ettenähtavas tulevikus on vaja täiendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning sidevaldkonnaga tegelevaid struktuuriüksusi. Samuti vajab lisaressursse riiklike töökorraldus toetusmeetmete elluviimine, et toetada turutõrkealadel sidetaristu rajamist. Küberturvalisuse alaeesmärgi mõjuanalüüs Mõjuvaldkond Mõju Sotsiaalsed ja Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja kasutamise kaudu. demograafilised mõjud Riigi julgeolek ja Riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle rahvus- oluline osa. vahelised suhted Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida. Majandus Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa. Keskkond Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja kasutamise kaudu. Regionaal- Otsest mõju ei ole. Kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja kasutamise kaudu. areng Riigiasutuste Võrgu- ja infosüsteemide omanikud peavad pöörama rohkem tähelepanu ja kohaliku küberturberiskide hindamisele ning nende maandamise meetmete rakendamisele. omavalitsuse ülesanded ning töökorraldus 59 Eesti digiühiskond 2030 Lisa 3. Kaasamine Arengukava koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. Järgnevalt on toodud esile suuremad kohtumised aasta septembris ning koostamine kestis kuni 2021. partneritega arengukava koostamiseks, kuid aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja pooleteise aasta jooksul peeti veel partneritega ohtralt kooskõlastus arengukava tervikeelnõule. Ametlikult kahepoolseid kohtumisi, kus arutati arengukava laekunud arvamuste ja ettepanekute ja nendega üksikasjalikumalt ja küsiti jooksvalt tagasisidet. arvestamise ülevaade on saadaval eraldi dokumendina. Suuremad partneritele ja avalikkusele mõeldud üritused olid järgnevad. Kohtumine Aeg Kohtumise eesmärk Osalejad Digital Agenda for 16. Konverents, kus esimest korda Avatud kõigile huvilistele; Estonia 2021+ september arutleti pikemalt visiooni ja osalejad peamiselt avalikust ja 2019 põhisuundade üle, kuhu Eesti erasektorist peaks digivaldkonnas liikuma Kõrgemad 14.–15. Hoida avaliku sektori otsustajaid Avaliku sektori IT-majade ja infoühiskonna november ja põhipartnereid kursis osakondade juhid, avaliku sektori kursused 2019 peamiste infoühiskonna tippjuhid arengusuundumustega ning kavandada koos edasist teekonda Üks ühele november Arutada põhipartneritega Põhipartnerid arengukava kohtumised ja 2020 põhjalikumalt läbi arengukava elluviimisel (HTM, ITL, diskussioonid suunad ja eesmärgid Riigikantselei, Siseministeerium, partneritega Välisministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit) e-Eesti 7. veebruar Visiooniloome Ligi 70 esindajat arengukava 2020 partnerorganisatsioonidest visioonipäev (sh avalik ja erasektor) Koosolekud märtsist Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide ja digiriigi ja septembrini sisuloome, sh hetkeolukorra asutuste esindajad, mõlemas ühenduvuse 2020 kindlakstegemine, eesmärkide ja töörühmas u 20–40 inimest töörühmades tegevuste kavandamine Koosolekud juunist Valdkondlike teemade Partnerorganisatsioonide küberpoliitika 2020 sisuloome, sh hetkeolukorra ja asutuste esindajad, nõukojas märtsini kindlakstegemine, eesmärkide ja u 30–40 inimest 2021 tegevuste kavandamine Euroopa Liidu uue 22. märts Tegevuste tutvustamine, mis on Partnerorganisatsioonide ja toetusperioodi 2021 rahastatud uuest toetusperioodist. asutuste esindajad, kolmanda arutelud Enamik digiühiskonna arengukava sektori esindajad, u 60 inimest tegevusi on rahastatud ELi vahenditest Avalik mai 2021 Ametlik kooskõlastusring Partnerorganisatsioonid ja konsultatsioon ministeeriumitega ning arengukava avalikkus avalikuks tagasisideks andmine 60 Eesti digiühiskond 2030 Viited 1 Eesti 2035 - https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 2 Digital Economy and Society Index 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-economy-and- society-index-desi 3 eGovernment Benchmark 2020, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/egovernment-benchmark- 2020-egovernment-works-people 4 2020 United Nations E-Government Survey, https://www.un.org/development/desa/publications/ publication/2020-united-nations-e-government-survey 5 Digiriik tähendab avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamiseks, avaliku halduse ja riigivalitsemise korraldamiseks. 6 Avalik digiteenus on otsene avalik teenus või tugiteenus, mida osutatakse elektroonilise kanali, nagu nt e-iseteeninduse, teabevärava eesti.ee, veebilehe/portaali, nutirakenduse või e-posti kaudu. 7 Plaanis on hakata mõõtma ka avaliku sektorite töötajate rahulolu e-teenustega. 8 https://www.riigiteenused.ee/et/user 9 Digiriigi ühislahendused on tehnilised lahendused, mida kasutavad mitu haldusala või asutust (või ka erasektor) ning mis võtavad arvesse laiemaid riigiüleseid vajadusi. 10 Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. 11 Proaktiivne teenus on otsene avalik teenus, mida asutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. 12 Esimene arendusplaan kiidetud valitsuskabineti poolt heaks detsembris 2020 - https://www.mkm.ee/et/ uudised/valitsus-kiitis-heaks-jargmised-sammud-sundmusteenuste-arendamisel 13 Kratt on tehisintellekti süsteem. Kratt põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid. 14 Kratikava aastateks 2019-2021 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_kratikava_juuli2019.pdf 15 Tehisintellekti usaldusväärsus lähtub Euroopa Liidu tasandil sihiks võetud tehisintellekti eetikasuunistest. 16 #Bürokratt on riiklike infosüsteemide külge loodud avaliku sektori krattide ja ka erasektori pakutavate krattide koosvõimeline võrgustik, mis kasutaja vaates toimib ühtse kanalina avalike otseste ja infoteenuste saamiseks. Vt #bürokrati kontseptsiooni https://www.kratid.ee/burokratt 17 Inimkeskne digiriik on riik, milles digilahenduste kasutamine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend inimeste heaolu suurendamiseks. Selleks, et kinnistuks ja kasvaks inimeste usaldus digiriigi vastu, peavad digilahendused olema usaldusväärsed. Usaldusväärsed digilahendused on töökindlad, eetilised ja õiguspärased, sealhulgas on tagatud kõikide inimeste põhiõigused ja -vabadused. 61 Eesti digiühiskond 2030 18 Andmejälgija loob läbipaistvuse isikuandmete töötlemisel, parandades nii inimeste informeeritust kui abistades asutusi isikuandmete päringute selgitamisel. Andmejälgija annab isikule ülevaate, mida tema andmetega on tehtud ja mis kuvatakse riigiportaalis eesti.ee. Andmejälgija on mõeldud liidestamiseks avaliku sektori infosüsteemidega, mis hoiavad ning töötlevad enda andmekogudes isikuandmeid. 19 Nõusolekuteenus on asutuse andmekogu juurde ehitatud digiteenus, millega inimene saab nõusolekuid anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete väljastamiseks antud nõusolekuid; andmekogu haldaja saab isikuandmete väljastamisel andmekasutajale kontrollida nõusoleku olemasolu. 20 Rohelise IT algatuste eesmärgiks on vähendada tehnoloogiate negatiivset mõju disainides, tootes, kasutades ja hiljem käideldes tehnoloogiaid keskkonnasõbralikul moel. 21 Privaatsustehnoloogia on tehniline meede inimese privaatsuse tagamiseks proaktiivselt ja preventatiivselt. 22 Ühekordse küsimise põhimõte on see, kui samu andmeid ei küsita kasutajalt korduvalt. Taaskasutamise põhimõte on kokkulepe, kus võimaldatakse ka kellegi teise või teisel eesmärgil kogutud andmete taaskasutamine uue teadmise loomiseks. 23 X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. Teabe vahetamiseks kirjeldab üks X-tee liige jagatavad andmed ning kõik teised liikmed saavad kokkuleppe alusel seda infot kasutada. Kuna X-teega liitunud süsteeme on palju, saavad X-tee liikmed oma äriprotsesside tõhustamiseks kasutada teiste liikmete teenuseid ja andmeid. 24 Nordic Institute of Interoperability Solutions - https://www.niis.org/ 25 Andmesaatkond on riigi erapilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajadusel käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud. 26 Turuplats on avaliku sektori IT standardteenuste hankimise ühisplatvorm. 27 Ingl k: disruptive innovation 28 Ingl k: emerging technologies 29 Missioonipõhised on üleriikliku või laia ühiskondliku mõjuga mitmetahulise probleemi lahendamisele suunatud innovaatilised (koostöö)algatused. 30 Avatud innovatsioon tähistab seda, et uudseid lahendusi luuakse ja ehitatakse avatult eri osapooltega ja eri osapoolte poolt või isegi vedamisel - mitte ei pea riik või üksikasutus ise või üksi välja mõtlema, tellima, tegema. 31 Ingl k event-driven microservices ja domain-driven design 32 Nn API-first põhimõte 33 Ingl.k. code repository 34 Ingl.k. artifactory 35 Väga suure läbilaskevõimega võrk koosneb kas täielikult kiudoptilistest elementidest vähemalt kuni teeninduskoha jaotuspunktini või mis suudab tavapärastes tipptunnitingimustes tagada võrgu ühesuguse toimimise alla- ja üleslingi ribalaiuse, töökindluse, vigadega seotud parameetrite, latentsusaja ja selle muutuse osas. 36 Shaping Europe’s digital future: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-shaping-europes- 62 Eesti digiühiskond 2030 digital-future-feb2020_en_3.pdf 37 A European strategy for data: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication-european-strategy-data- 19feb2020_en.pdf 38 Connectivity for a Competitive Digital Single Market - Towards a European Gigabit Society: https://eur-lex. europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A52016DC0587 39 EL küberjulgeoleku strateegia: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/eus-cybersecurity-strategy-digital- decade-0 40 VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ TXT/?uri=CELEX:52020DC0103 41 EL digiõppe tegevuskava (2021–2027): https://ec.europa.eu/education/education-in-the-eu/digital-education- action-plan_et 42 EL oskuste tegevuskava: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1223&langId=en 43 Tehisintellekti tegevuskava: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:22ee84bb-fa04-11e8-a96d- 01aa75ed71a1.0009.01/DOC_1&format=DOC 44 Tallinna deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/ministerial-declaration-egovernment- tallinn-declaration 45 Berliini deklaratsioon: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/berlin-declaration-digital-society-and-value- based-digital-government 46 Euroopa Liidu digikümnendi visioon: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital- age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_et 63 Eesti digiühiskond 2030 Eesti digiühiskond 2030 Protokolli märgitava otsuse „„Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ (edaspidi ka arengukava). Ühise arengukava koostamise ülesande andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM). Perioodil 2013-2021 käsitlesid eelnimetatud poliitikavaldkonda Eesti infotehnoloogia arengukava 2013–2021 (MKM vastutusalas).  Vabariigi Valitsus kiitis arengukava väljatöötamise ettepaneku heaks 3. detsembril 2020.  5. mail 2021 a. esitas MKM ministeeriumidele ning siht- ja sidusrühmadele arengukava eelnõule kooskõlastamiseks.  8. septembril 2021 a. esitas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister partnerite ja huvipoolte ettepanekute põhjal koostatud arengukava eelnõu Vabariigi Valitsusele menetlemiseks.  7. oktoobri 2021 a istungil otsustas Vabariigi Valitsus kiita heaks arengukava eelnõu ja saata selle arutamiseks Riigikogule.  16. novembril 2021 a. arutati arengukava Riigikogu majanduskomisjoni istungil.  7. detsembri 2021 a. toimus arengukava arutelu Riigikogu suures saalis. Arengukava on koostatud kümneks aastaks, mis võimaldab üheti omada valdkondlikku pikemat vaadet, samas võtta ka arvesse tehnoloogiate kiiret arenemist ja vajadust sellele vastavalt kohaneda. Arengukava koostamisel on arvesse võetud  globaalseid suundumusi;  valdkonna tugevusi ja eripärasid; 1  valdkonna praegust olukorda ja arenguvajadusi kirjeldavaid uuringuid, analüüse ja statistikat;  kooskõla teistes strateegiates ja arengukavades, sh Euroopa Liidu strateegilistes alusdokumentides ja Eesti 2035-s seatud eesmärkidega;  siht- ja sidusrühmade tagasisidet ja ettepanekuid. Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:  Ülevaade arengukavast  Digiühiskonna arengu hetkeolukord  Visioon  Põhimõtted  Üldeesmärk ja mõõdik  I valdkond – digiriik  II valdkond – ühenduvus  III valdkond – Küberturvalisus  Visiooni elluviimiseks ootused teistele arengukavadele  Juhtimiskorraldus  Maksumusprognoos Arengukaval on järgmised lisad:  Lisa 1. Seonduvad arengukavad  Lisa 2. Mõjuanalüüs  Lisa 3. Kaasamine Arengukava mõõdikute mõõtmisviisid ja allikad on kirjeldatud mõõdikute juures. Digiühiskonna arengukava 2030 koostamist juhib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). Arengukava eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise nõunik Kaidi-Kerli Kärner, [email protected], tel 625 6348. 2. Eelnõu sisu 2 Arengukavaga lepitakse kokku innustavad ja oluliste osapoolte ühised digiriigi, küberturvalisuse ja ühenduvuse valdkonna poliitika põhimõtted, arengusuunad, tegevuseesmärgid ja -suunad järgmiseks kümneks aastaks. Et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tööriist teiste eesmärkide saavutamiseks, siis on antud arengukava üldeesmärgiks toetada parima moel digilahenduste abil majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhususe tõusu Eestis. Arengukavas seatakse visioon, põhimõtted, üldeesmärk ja valdkondlikud sihid, mõõdikud alg- ja sihttasemetega, peamised poliitikainstrumendid, juhtimiskorraldus ja maksumuse prognoos. Eesti digiühiskond 2030 arengukava on jätk senisele arengukavale Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Võrreldes lõppeva arengukavaga, loodavas arengukavas ei kajastata digioskuste temaatikat, kuna antud valdkonna loomupärane juhtimine toimub seotuna kogu hariduse valdkonnaga. Seega on digioskused kajastatud loodavas Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035. Arengukavas tagatakse kooskõla Eesti 2035 plaani ja strateegiliste sihtidega ja teiste riigi ning rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. Peatükis „Ülevaade arengukavast“ kirjeldatakse lahti järgmise 10 aasta visioon, antakse ülevaade kolmest valdkonnast, põhimõtetest ja juhtimis- ning elluviimiskorraldusest. Peatükis „Digiühiskonna arengu hetkeolukord“ antakse ülevaade digiühiskonna arengu n-ö suurest pildist, sh Eesti võrdlus rahvusvahelise olukorraga. Olukorda analüüsitakse vaadates nii Eesti tugevusi kui nõrkusi ja sellest tulenevalt ka võimalusi ja ohte. Peatükis „Visioon: Eesti täis digiväge“ sõnastatakse lahti järgmise kümne aasta digiühiskonna visioon, mis hõlmab endas järgnevat:  meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;  oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;  meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;  Digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;  Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks. Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse kuus olulisemat põhimõtet, mida digiühiskonna arendamisel peab alati arvesse võtma:  Kaitseme inimeste põhiõigusi 3  Hoiame eesti keelt ja kultuuri  Hoiame usaldusväärsust  Oleme tehnoloogianeutraalsed  Ehitame digiühiskonda koostöös  Oleme uuendusmeelsed  Oleme kliima- ja keskkonnahoidlikud Peatükis „Üldeesmärk ja mõõdik“ annab ülevaate, kuidas valdkondlike mõõdikute abil mõõdetakse kogu arengukava arengut. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse lahti kolme alaeesmärgi – digiriik, ühenduvus ja küberturvalisus – tegevussuunad. Alaeesmärkide kirjelduses antakse kõigepealt ülevaade hetkeolukorras konkreetses valdkonnas, seejärel tulemus, mida soovime saavutada ning viimasena ülevaade peamistest tegevustest, mis tulemuse saavutamiseks ellu viiakse. Kuna alaeesmärk „Digiriik“ hõlmab endas palju tegevussuundi, on need jaotatud kaheks: esiteks Eesti digiriigi arenguhüpped ja seejärel suunad, mis võimaldavad arenguhüppeid ja tagavad digiriigi kestlikkuse. Digiriigi mõõdikuks on eraisikute ja ettevõtjate rahulolu avalike digiteenustega (tulevikus on plaanis mõõta ka avaliku sektori töötajate rahulolu). Digiriigi arendamises näeme suurt rolli proaktiivsete ja sündmusteenuste arendamisel, krativäelise riigi loomisel, andmete paremas kasutamises, erasektori panustamises ja selles, et digiriik on arendatud tulevikukindlalt ning kvaliteetsete baasteenustega. Oluline on digiriiki arendada ka keskkonnale jätkusuutlikult. „Ühenduvuse“ peatükis seatakse järgmise kümne aasta siht, kus Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Eesmärki aitavad saavutada ajakohane ja ettevaatav õigusruum, juurdepääsuvõrkude väljaarendamine, 5G- ja 6G-baastaristu arendamine ning tegevuste tulemusel tekkivate uudsete sisu- ja äriteenuste arendamine. Kolmas alaeesmärk on „Küberturvalisus“, mille eesmärk on turvaline ja usaldusväärne Eesti küberruum, mis saavutatakse läbi ajakohase riikliku korralduse, suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamise ning suurema küberturvalisuse tagamise võimekuse. Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades täiendatakse siinset arengukava mitmel moel ja need seoses on kirjeldatud peatükis „Visiooni elluviimiseks ootused teistele arengukavadele“. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise 4 korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel. Peatükis „Juhtimiskorraldus“ kirjeldatakse lahti, kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse, mil moel käib arengukava ülevaatamine ja uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade ja asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste sünergia. Peatükist „Maksumusprognoos“ saab ülevaate aasta kaupa nende kulude koguhinnangust (ilma käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis. Lisades on lahti kirjeldatud seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs kolme valdkonna kaupa ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade kaasamisprotsessist arengukava koostamisel. Eelnõu koosneb kahest punktist. Punktiga 1 kinnitatakse Eesti digiühiskonna arengukava 2030. Punkti 2 kohaselt avaldab MKM punktis 1 nimetatud dokumendi ministeeriumi kodulehel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu regulatsioonidele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega. 4. Arengukava eelnõu mõjud Arengukava elluviimisega kujundatakse Eesti eeldusi, tingimusi ning vajadusi digiühiskonna poliitikas, mis aitab kaasa elanike heaolu kasvule. Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:  Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;  erasektor;  riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Digiriigi arendamine muudab eelkõige avaliku sektori teenused mugavamaks ja kättesaadavaks kõigi kasutajate jaoks. Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu 5 paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused vastavad kasutajate vajadustele Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu küsima ja meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda ajada. Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu. Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel osutamisel toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu. Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha kliima- ja keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse. Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal. Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest. Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv. Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on riigi julgeolek on tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea maine küberturvalisuse valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes küsimustes mõjule pääseda ja 6 kaasa rääkida. Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa. 5. Arengukava rakendamiseks vajalikud kulutused Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on 1,223 miljardit eurot. Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve vahenditest (sh välisvahendid). 6. Otsuse jõustumine Protokolliline otsus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Arengukava eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu EIS 21-0584. Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks järgnevatele organisatsioonidele: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Asutajad MTÜ, E- riigi Akadeemia SA, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Finance Estonia, Eesti Pangaliit, Vabaühenduste Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Riigikogu majanduskomisjoni 16. novembri 2021. a ning Riigikogu täissaali 07. detsembri 2021. a arutelu tulemusena arengukava eelnõule ametlikke muudatusettepanekuid ei tehtud. Eelnõus on tehtud vaid tehnilisi muudatusi (arengukava eelarve on lahti kirjutatud tegevussuundade kaupa). 7 EELNÕU 13.12.2021 PROTOKOLLI MÄRGITAV OTSUS Tallinn, Toompea detsember 2021 „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“ kinnitamine Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Kinnitada „Eesti digiühiskond 2030 arengukava“. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Riigikantselei Meie 13.12.2021 nr 22-1/2021/5598-2 Eesti Digiühiskonna arengukava 2030 Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „„Eesti digiühiskonna arengukava 2030“ kinnitamine“ eelnõu esitamine istungi päevakorda Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse protokolli mägitava otsuse „„Eesti digiühiskonna arengukava 2030“ kinnitamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister /*Lisad: Eesti digiühiskond 2030 arengukava seletuskiri_valitsusele.docx Protokolli märgitav otsus.docx ARENGUKAVA.pdf /*Lisaadressaadid: Kaidi-Kerli Kärner 625 6348 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel