TALLINNA NOTAR MERLE SAAR-JOHANSON
Notaribüroo Tallinn Rävala pst 3 / Kuke tn 2
www.notarnet.ee
Tel 6996 300
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
NUMBER
3829
KINNISTU MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMISE LEPING
NING
ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Merle Saar-
Johanson asendaja Riina Toss, tegutsedes notari ülesannetes kümnendal detsembril
kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (10.12.2021.a.) Eesti Vabariigis ning selles
notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, registrikood 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1,
Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kui riigivara valitseja kaudu, mille esindajana
tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Ando Leppiman, isikukood
37506250294, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, ning kes kinnitab, et tema
volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid
ei ole tagasi võetud ega tühistatud,
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, aadress Tartu mnt 85, Tallinn, e-
posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Ühing, mille esindajana tegutseb
registrikaardile kantud juhatuse liige Andrus Ait, isikukood 38106030291, kes on
tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad,
teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda
nõuetekohaselt pikendatud,
Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on kinnistu asukohaga Uus-Sadama tn 2 // 4, Haapsalu linn,
Haapsalu linn, Lääne maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse
registriosa nr 1274632 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV6839).
1.2.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus
katastritunnus 18301:002:0006, pindala 2428 m², aadress Uus-Sadama tn 2 // 4,
Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond, maa sihtotstarve ühiskondlike
ehitiste maa (100%).
1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Ülalnimetatud aadressil asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri
elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed:
1.3.1. hoone büroohoone, ehitisregistri koodiga 121305377, esmane kasutus 1917.a,
korruste arv 1, ehitusalune pind 300 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata;
1.3.2. hoone kapteni maja, ehitisregistri koodiga 121327986, esmane kasutus
määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 92 m², ehitise staatus kasutusel ja
kaalutud energiakasutuse klass määramata;
1.3.3. hoone Garaaž, ehitisregistri koodiga 121327991, esmane kasutus määramata,
korruste arv 1, ehitusalune pind 179 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata;
1.3.4. hoone töökoda, ehitisregistri koodiga 121327994, esmane kasutus määramata,
korruste arv 1, ehitusalune pind 203 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata.
Andmeid ehitistega seotud ehitus- ja/või kasutusteatiste, ehitus- ja/või
kasutuslubade, ettekirjutuste kohta andmebaasi kantud ei ole.
1.4. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese
registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi
kohaselt ei ole lepingu ese registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana.
1.5. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on
maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused
järgmised: Katastriüksuse 18301:002:0006 kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 55,80 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 34,07 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 576,30 m²; nähtus: mererand,
Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv ();
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2428,04 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud ();
Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 2428,04 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Lääne-
Eesti üldgeoloogiline kaardistamine);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2428,04 m²; nähtus: mererand, Peipsi
j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,78 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4,36 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
2
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,76 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8,96 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 409,19 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1,69 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9,57 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6,92 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,75 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 34,51 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 0,78 m²; nähtus: ehitistel olevad
geodeetilised märgid ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,79 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,85 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
().
1.6. Kultuurimälestiste riikliku registri (www.muinas.ee) kohaselt kehtivad lepingu
eseme suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu ese asub Haapsalu vanalinna
muinsuskaitseala kaitsevööndis (mälestise kood 27013, alus: "Haapsalu vanalinna
muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi piiri kinnitamine" Vabariigi
Valitsuse 16.09.1997 määrus nr. 175 (RT I 1997, 69, 1125) ja "Haapsalu vanalinna
muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrus nr 181
(RTI, 28.07.2005, 42, 340)).
1.7. Käesoleva lepingu punktis 1 lepingu eseme kohta toodud andmed on notariaalakti
tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu
tõestamise päeval (10.12.2021) infosüsteemi e-notar kaudu või internetiaadressil.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Vastavalt Ühingu ainuaktsionäri 24.11.2021.a otsusele, Vabariigi Valitsuse
19.11.2021.a korraldusele nr 394 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali
suurendamine ja riigivara üleandmine” ja majandus- ja taristuministri
03.12.2021.a käskkirjale nr 239 on otsustatud suurendada Ühingu aktsiakapitali
ning anda mitterahalise sissemaksena Ühingule üle riigivara, milleks on lepingu
esemeks olev kinnistu.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole lepingu eset kuni Lepingu
sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes
ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi,
lepingu eseme suhtes ei ole omandireformi käigus esitatud taotlusi lepingu eseme
tagastamiseks ega ole takistusi lepingu eseme käsutamiseks, valdamiseks,
kasutamiseks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 mõistes,
lepingu eset ei ole koormatud käesolevas Lepingus nimetamata kolmandate
3
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi või muud kasutuslepingud.
2.1.3. Lepingu eseme koosseisu kuulub ka Ühingule üle antavates ruumides asuv
mööbel ja sisustus.
2.1.4. Omanik on tasunud kõik lepingu esemega ja lepingu eseme kasutamisega seotud
maksed ja maksud, mis on Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga sissenõutavaks
muutunud.
2.1.5. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega
muid piiranguid.
2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluvale maale on olemas otsejuurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt või tänavalt.
2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne Lepingus nimetamata
kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -
rajatisi, va Telia Eesti AS’ile kuuluv sideehitis.
2.2. Ühingu esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Ühing on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud
Maa-ameti elektroonilise kaardiserveri rakenduse vahendusel lepingu eseme
katastriandmetega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurustest
ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Ühing on teadlik lepingu eseme suhtes kitsendusi põhjustavatest objektidest ja
lepingu eseme suhtes kehtivatest kitsendustest ega oma eeltoodu osas Omanikule
mingeid pretensioone ning ei loe eelnimetatud kitsendusi lepingu eseme
puuduseks.
2.2.3. Ühing on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning Ühingule
Omaniku poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud
andmete alusel teadlik ehitiste seisukorrast.
2.2.4. Ühingu põhikirja kohaselt on lubatud aktsiate eest tasumine mitterahalise
sissemaksega ning Ühingu põhikirja kohaselt korraldab mitterahalise sissemakse
väärtuse hindamist Ühingu juhatus kaasates selleks vajadusel eksperte.
Sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud Lepingus
viidatud dokumentidega, nende sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud
dokumentide ettelugemisest ja Lepingule lisamisest.
3. MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMINE
3.1. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena
Lepingu punktis üks (1) nimetatud lepingu esemeks oleva kinnistu koos selle oluliste
osade ja päraldistega, s h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme
harilikuks väärtuseks kakssada kolmkümmend tuhat (230 000) eurot.
3.2. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse Ühingule
üle hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates Lepingu sõlmimisest. Nimetatud
tähtpäevaks on Omanik kohustatud lepingu eseme valduse ja kõik lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid Ühingule üle andma ning Ühing on kohustatud
valduse vastu võtma. Valduse üleandmise kohustuse või vastuvõtmise kohustuse
täitmisega viivitamisel on viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele
4
leppetrahvi null koma null kolm protsenti (0,03%) lepingu eseme väärtusest iga
viivitatud päeva eest. Omaniku poolt annab lepingu eseme valduse koos päraldistega
Ühingule üle ning allkirjastab riigivara üleandmis-vastuvõtmisakti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala volitatud asutuse juht või tema poolt
volitatud isik, mille bilansis lepingu ese üleandmise hetkel on.
3.3. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ühingule üle
valduse üleandmisel.
3.4. Omanik kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni valduse üleandmiseni,
tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ühingu
nõudmisel esitab Ühingule maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse
täitmist.
3.5. Omanik kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema
valduses, hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ning andma selle Ühingule
üle seisundis, millises see oli Ühingu poolt selle ülevaatamise momendil.
3.6. Lepingu eseme valduse üleandmisel allkirjastavad Omaniku esindaja ja Ühing
lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, milles märgitakse valduse üleandmise
kuupäev ning mõõdikute olemasolu korral ka nende näidud nimetatud kuupäeva
seisuga.
4. SISSEMAKSE VÄÄRTUS JA OMANDATAV OSALUS
4.1. Ühingu ainuaktsionär (Eesti Vabariik) on 24.11.2021.a (Vabariigi Valitsuse
19.11.2021.a korralduse nr 394 alusel) vastu võtnud aktsiakapitali suurendamise
otsuse, mille kohaselt antakse Ühingule üle mitterahaline sissemakse summas
kakssada kolmkümmend tuhat (230 000) eurot ning mille arvelt suurendatakse
Ühingu aktsiakapitali kahesaja kolmekümne tuhande (230 000) euro võrra, lastes
välja kaks tuhat kolmsada (2 300) uut aktsiat nimiväärtusega ükssada (100) eurot iga
aktsia. Ainuaktsionäri üldkoosoleku protokoll sätestab, et aktsiate eest tasumine
toimub mitterahalise sissemakse, mille esemeks on lepingu ese koos selle oluliste
osadega ja päraldistega, üleandmisega Ühingule.
4.2. Pindi Kinnisvara OÜ poolt on 13.07.2021.a koostatud hindamisaruanne, mille
kohaselt vastab mitterahalise sissemakse (lepingu eseme) väärtus Vabariigi Valitsuse
19.11.2021.a korralduses nr 394 toodule. Mitterahalise sissemakse väärtuse
hindamist on kontrollinud audiitor. Omanik ja Ühing avaldavad, et nimetatud
mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangute ja audiitori arvamuse sisu on neile
teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning Lepingule
lisamisest.
4.3. Lepingu alusel üle antava mitterahalise sissemakse eest omandatava osaluse
omanikuks saab Omanik Ühingu aktsiakapitali suurendamise kohta kande tegemisel
äriregistrisse.
4.4. Notar on selgitanud, et äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama
avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue (6) kuu jooksul
aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Avalduse esitamise hetkeks peab
Ühing olema kantud kinnistusraamatusse mitterahalise sissemakse esemeteks olevate
kinnistute omanikuna.
5
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED
5.1. Omanik ja Ühing on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud.
Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 1274632 teises jaos
senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara
Aktsiaselts, registrikood 10788733.
6. OSTUEESÕIGUS
6.1. Vastavalt looduskaitseseaduse § 5 lg 2 ja 16 lg 2 - Kui kinnisasi asub tervenisti või
osaliselt Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve või Võrtsjärve ranna
ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse
üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal, on kinnisasja võõrandamisel
riigil ostueesõigus. Looduskaitseseaduse § 16 lg 3 - Ostueesõigust ei rakendata, kui
kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või
nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele.
Looduskaitseseaduse § 16 lg 4 - Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast
kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi
tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. Looduskaitseseaduse
§ 16 lg 5 - Kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti
valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et
kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega.
7. NOTARI SELGITUSED
7.1. Kõik Lepingus taotletavad õigusmuudatused jõustuvad vastavate kannete tegemisega
kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega.
7.2. Mitterahalise sissemakse üleandmisega seonduv.
7.2.1. Äriseadustiku § 248 lg 3 kohaselt peab aktsionär teatama kolmandate isikute
õigustest mitterahalisele sissemaksele. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus
on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal
väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest või arvestuslikust
väärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist
rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest või
arvestuslikust väärtusest ja ülekursist väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis
aastat, alates aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest.
7.2.2. Äriseadustiku § 249 lg 1 kohaselt mitterahalise sissemakse hindamise kord
nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud
eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.(2) Mitterahalise
sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus.
(3) Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab
arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248
nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise
sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati
mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab
mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. (4)
6
Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad
seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.
7.2.3. Ühingu juhatus saab äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise registrisse
kandmiseks esitada pärast seda, kui käesolevas lepingus taotletavad muudatused
on kinnistusraamatusse kantud. Vastavalt äriseadustiku § 343 lg 3 tõendavad
mitterahalise sissemakse üleandmist aktsiaseltsile juhatuse liikmed oma
allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele
lisama väljavõtte kinnistusraamatust. Äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab
juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks
kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest.
Äriseadustiku § 343 lg 5 kohaselt loetakse aktsiakapital suurendatuks ja uutest
aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate
suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande
tegemisega äriregistrisse.
7.2.4. Äriseadustiku § 343 lg 1 kohaselt esitab juhatus äriregistrile avalduse
aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kui aktsiakapital on
täielikult sisse makstud. Avaldusele lisatakse: 1) üldkoosoleku otsus; 2)
üldkoosoleku protokoll; 3) põhikirja uus tekst, kui põhikirja muudetakse; 4)
aktsiakapitali suurendamisel uute sissemaksetega - panga teatis aktsiakapitali
sissemaksmise kohta; 5) fondiemissiooni korral - selle läbiviimise aluseks olnud
majandusaasta aruanne või vahebilanss; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel -
sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid; 6¹) Eesti
väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud
aktsiakapitali suurendamisest; 7) muud seaduses sätestatud dokumendid.
7.2.5. Äriseadustiku § 343¹ lg 1 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed
solidaarselt aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete
esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju
eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega
pidanudki teadma. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe
kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti
aktsiaseltsi pankrotimenetluses. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud
nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse
kandmisest.
7.3. Kokkulepete ammendavus. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu
eseme müügiga seotud kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused,
mille Omanik või Ühing on endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva
sisustuse kohta, võimalike Omaniku või Ühingu poolt enne üleandmist tehtavate
puuduste parendamise kohta jne). Lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis
tuleb sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta
(võlaõigusseadus § 11 lg 3).
7.4. Lepingu eseme dokumentatsioon. Vastaval lepingu eseme omanik peab otsese
valduse üle andmise ajal üle andma ka vastava lepingu eseme päraldisteks olevad
vastava lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad
dokumendid, kaardid ja plaanid ning lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja
käsutamiseks vajalikud dokumendid (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 58 ja
võlaõigusseadus § 211).
7
8. LEPINGU EDASTAMINE
8.1. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks.
Notar esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e-
notar kaudu.
8.2. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast
kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale
tehingu õiendi.
8.3. Osalejad paluvad notaril edastada käesoleva lepingu ärakirja Eesti Vabariigi
Keskkonnaministeeriumile (aadress
[email protected]) digitaalse
kinnitatud ärakirja.
9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
9.1. Notaritasud ning nende jaotus osalejate vahel:
Ühing tasub kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja
asjaõiguslepingu notaritasu 704,20 eurot (tehinguväärtus 230 000,00 eurot: notari
tasu seaduse § 3, 5, 22, 23 p 2).
Ühing tasub kaugtõestamise notaritasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1).
Eeltoodud summadele lisandub 20% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa
kokku 724,20 eurot, käibemaks 144,84 eurot, koos käibemaksuga 869,04 eurot.
E-notari viide: kk
9.2. Riigilõivud ning nende jaotus osalejate vahel:
Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 265,00 eurot (tehinguväärtus
230 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1).
9.3. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või maksekaardiga
notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole.
Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees
notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt.
9.4. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul
Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal
õigus jätta taotlus läbi vaatamata.
Kaugtõestamise korral on kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele
tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee.
Notar teeb käesolevast digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis
jääb notari arhiivi hoiule. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada
paberkandjal kinnitatud ärakiri (maksumus 0.23 EUR / lk).
8
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette
loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel
osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt
allkirjastatud.
Osalejate digitaalallkirjad:
Asukoht kaugtõestamisel
(tema enda ütluste kohaselt)
Eesti Vabariik esindaja Ando Leppiman Tallinnas
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts esindaja Andrus Ait Tallinnas
Notariaalakti tõestaja digitaalallkiri:
9