dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. detsember 2021
Viit
1.10-19/21-473-1
Registreeritud
13. detsember 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/2021
Vastutaja
Keiu Käära

Failid

  • 📎notar SM 101221 1515163.asice101 KB

Sisu (failidest)

TALLINNA NOTAR MERLE SAAR-JOHANSON Notaribüroo Tallinn Rävala pst 3 / Kuke tn 2 www.notarnet.ee Tel 6996 300 NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 3829 KINNISTU MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMISE LEPING NING ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Merle Saar- Johanson asendaja Riina Toss, tegutsedes notari ülesannetes kümnendal detsembril kahe tuhande kahekümne esimesel aastal (10.12.2021.a.) Eesti Vabariigis ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, registrikood 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Ando Leppiman, isikukood 37506250294, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, ning kes kinnitab, et tema volitused esindatava nimel käesoleva lepingu sõlmimiseks on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, aadress Tartu mnt 85, Tallinn, e- posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ühing, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Andrus Ait, isikukood 38106030291, kes on tõestajale tuntud isik, ning kes kinnitab, et tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud, Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on kinnistu asukohaga Uus-Sadama tn 2 // 4, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1 1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1274632 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV6839). 1.2.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus 18301:002:0006, pindala 2428 m², aadress Uus-Sadama tn 2 // 4, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond, maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (100%). 1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Ülalnimetatud aadressil asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: 1.3.1. hoone büroohoone, ehitisregistri koodiga 121305377, esmane kasutus 1917.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 300 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; 1.3.2. hoone kapteni maja, ehitisregistri koodiga 121327986, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 92 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; 1.3.3. hoone Garaaž, ehitisregistri koodiga 121327991, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 179 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; 1.3.4. hoone töökoda, ehitisregistri koodiga 121327994, esmane kasutus määramata, korruste arv 1, ehitusalune pind 203 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Andmeid ehitistega seotud ehitus- ja/või kasutusteatiste, ehitus- ja/või kasutuslubade, ettekirjutuste kohta andmebaasi kantud ei ole. 1.4. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.5. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 18301:002:0006 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 55,80 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 34,07 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 576,30 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2428,04 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 2428,04 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Lääne- Eesti üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2428,04 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,78 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4,36 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); 2 Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,76 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8,96 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 409,19 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1,69 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9,57 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6,92 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,75 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 34,51 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 0,78 m²; nähtus: ehitistel olevad geodeetilised märgid (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,79 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 0,85 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (). 1.6. Kultuurimälestiste riikliku registri (www.muinas.ee) kohaselt kehtivad lepingu eseme suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu ese asub Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis (mälestise kood 27013, alus: "Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi piiri kinnitamine" Vabariigi Valitsuse 16.09.1997 määrus nr. 175 (RT I 1997, 69, 1125) ja "Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määrus nr 181 (RTI, 28.07.2005, 42, 340)). 1.7. Käesoleva lepingu punktis 1 lepingu eseme kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval (10.12.2021) infosüsteemi e-notar kaudu või internetiaadressil. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Vastavalt Ühingu ainuaktsionäri 24.11.2021.a otsusele, Vabariigi Valitsuse 19.11.2021.a korraldusele nr 394 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine” ja majandus- ja taristuministri 03.12.2021.a käskkirjale nr 239 on otsustatud suurendada Ühingu aktsiakapitali ning anda mitterahalise sissemaksena Ühingule üle riigivara, milleks on lepingu esemeks olev kinnistu. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole lepingu eset kuni Lepingu sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, lepingu eseme suhtes ei ole omandireformi käigus esitatud taotlusi lepingu eseme tagastamiseks ega ole takistusi lepingu eseme käsutamiseks, valdamiseks, kasutamiseks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 mõistes, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas Lepingus nimetamata kolmandate 3 isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi või muud kasutuslepingud. 2.1.3. Lepingu eseme koosseisu kuulub ka Ühingule üle antavates ruumides asuv mööbel ja sisustus. 2.1.4. Omanik on tasunud kõik lepingu esemega ja lepingu eseme kasutamisega seotud maksed ja maksud, mis on Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud. 2.1.5. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluvale maale on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt. 2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne Lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega - rajatisi, va Telia Eesti AS’ile kuuluv sideehitis. 2.2. Ühingu esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Ühing on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud Maa-ameti elektroonilise kaardiserveri rakenduse vahendusel lepingu eseme katastriandmetega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurustest ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Ühing on teadlik lepingu eseme suhtes kitsendusi põhjustavatest objektidest ja lepingu eseme suhtes kehtivatest kitsendustest ega oma eeltoodu osas Omanikule mingeid pretensioone ning ei loe eelnimetatud kitsendusi lepingu eseme puuduseks. 2.2.3. Ühing on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning Ühingule Omaniku poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitiste seisukorrast. 2.2.4. Ühingu põhikirja kohaselt on lubatud aktsiate eest tasumine mitterahalise sissemaksega ning Ühingu põhikirja kohaselt korraldab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist Ühingu juhatus kaasates selleks vajadusel eksperte. Sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud Lepingus viidatud dokumentidega, nende sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ja Lepingule lisamisest. 3. MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMINE 3.1. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis üks (1) nimetatud lepingu esemeks oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme harilikuks väärtuseks kakssada kolmkümmend tuhat (230 000) eurot. 3.2. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse Ühingule üle hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates Lepingu sõlmimisest. Nimetatud tähtpäevaks on Omanik kohustatud lepingu eseme valduse ja kõik lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid Ühingule üle andma ning Ühing on kohustatud valduse vastu võtma. Valduse üleandmise kohustuse või vastuvõtmise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele 4 leppetrahvi null koma null kolm protsenti (0,03%) lepingu eseme väärtusest iga viivitatud päeva eest. Omaniku poolt annab lepingu eseme valduse koos päraldistega Ühingule üle ning allkirjastab riigivara üleandmis-vastuvõtmisakti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala volitatud asutuse juht või tema poolt volitatud isik, mille bilansis lepingu ese üleandmise hetkel on. 3.3. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ühingule üle valduse üleandmisel. 3.4. Omanik kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ühingu nõudmisel esitab Ühingule maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 3.5. Omanik kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses, hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ning andma selle Ühingule üle seisundis, millises see oli Ühingu poolt selle ülevaatamise momendil. 3.6. Lepingu eseme valduse üleandmisel allkirjastavad Omaniku esindaja ja Ühing lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute olemasolu korral ka nende näidud nimetatud kuupäeva seisuga. 4. SISSEMAKSE VÄÄRTUS JA OMANDATAV OSALUS 4.1. Ühingu ainuaktsionär (Eesti Vabariik) on 24.11.2021.a (Vabariigi Valitsuse 19.11.2021.a korralduse nr 394 alusel) vastu võtnud aktsiakapitali suurendamise otsuse, mille kohaselt antakse Ühingule üle mitterahaline sissemakse summas kakssada kolmkümmend tuhat (230 000) eurot ning mille arvelt suurendatakse Ühingu aktsiakapitali kahesaja kolmekümne tuhande (230 000) euro võrra, lastes välja kaks tuhat kolmsada (2 300) uut aktsiat nimiväärtusega ükssada (100) eurot iga aktsia. Ainuaktsionäri üldkoosoleku protokoll sätestab, et aktsiate eest tasumine toimub mitterahalise sissemakse, mille esemeks on lepingu ese koos selle oluliste osadega ja päraldistega, üleandmisega Ühingule. 4.2. Pindi Kinnisvara OÜ poolt on 13.07.2021.a koostatud hindamisaruanne, mille kohaselt vastab mitterahalise sissemakse (lepingu eseme) väärtus Vabariigi Valitsuse 19.11.2021.a korralduses nr 394 toodule. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist on kontrollinud audiitor. Omanik ja Ühing avaldavad, et nimetatud mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangute ja audiitori arvamuse sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning Lepingule lisamisest. 4.3. Lepingu alusel üle antava mitterahalise sissemakse eest omandatava osaluse omanikuks saab Omanik Ühingu aktsiakapitali suurendamise kohta kande tegemisel äriregistrisse. 4.4. Notar on selgitanud, et äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue (6) kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Avalduse esitamise hetkeks peab Ühing olema kantud kinnistusraamatusse mitterahalise sissemakse esemeteks olevate kinnistute omanikuna. 5 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED 5.1. Omanik ja Ühing on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 1274632 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 6. OSTUEESÕIGUS 6.1. Vastavalt looduskaitseseaduse § 5 lg 2 ja 16 lg 2 - Kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve või Võrtsjärve ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal, on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus. Looduskaitseseaduse § 16 lg 3 - Ostueesõigust ei rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele. Looduskaitseseaduse § 16 lg 4 - Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. Looduskaitseseaduse § 16 lg 5 - Kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega. 7. NOTARI SELGITUSED 7.1. Kõik Lepingus taotletavad õigusmuudatused jõustuvad vastavate kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega. 7.2. Mitterahalise sissemakse üleandmisega seonduv. 7.2.1. Äriseadustiku § 248 lg 3 kohaselt peab aktsionär teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 7.2.2. Äriseadustiku § 249 lg 1 kohaselt mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.(2) Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. (3) Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. (4) 6 Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. 7.2.3. Ühingu juhatus saab äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmiseks esitada pärast seda, kui käesolevas lepingus taotletavad muudatused on kinnistusraamatusse kantud. Vastavalt äriseadustiku § 343 lg 3 tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist aktsiaseltsile juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. Äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Äriseadustiku § 343 lg 5 kohaselt loetakse aktsiakapital suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisega äriregistrisse. 7.2.4. Äriseadustiku § 343 lg 1 kohaselt esitab juhatus äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud. Avaldusele lisatakse: 1) üldkoosoleku otsus; 2) üldkoosoleku protokoll; 3) põhikirja uus tekst, kui põhikirja muudetakse; 4) aktsiakapitali suurendamisel uute sissemaksetega - panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 5) fondiemissiooni korral - selle läbiviimise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid; 6¹) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud aktsiakapitali suurendamisest; 7) muud seaduses sätestatud dokumendid. 7.2.5. Äriseadustiku § 343¹ lg 1 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed solidaarselt aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 7.3. Kokkulepete ammendavus. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused, mille Omanik või Ühing on endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva sisustuse kohta, võimalike Omaniku või Ühingu poolt enne üleandmist tehtavate puuduste parendamise kohta jne). Lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis tuleb sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta (võlaõigusseadus § 11 lg 3). 7.4. Lepingu eseme dokumentatsioon. Vastaval lepingu eseme omanik peab otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka vastava lepingu eseme päraldisteks olevad vastava lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid ning lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 58 ja võlaõigusseadus § 211). 7 8. LEPINGU EDASTAMINE 8.1. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks. Notar esitab lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e- notar kaudu. 8.2. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi. 8.3. Osalejad paluvad notaril edastada käesoleva lepingu ärakirja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile (aadress [email protected]) digitaalse kinnitatud ärakirja. 9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Notaritasud ning nende jaotus osalejate vahel: Ühing tasub kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu notaritasu 704,20 eurot (tehinguväärtus 230 000,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 22, 23 p 2). Ühing tasub kaugtõestamise notaritasu 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2 1). Eeltoodud summadele lisandub 20% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku 724,20 eurot, käibemaks 144,84 eurot, koos käibemaksuga 869,04 eurot. E-notari viide: kk 9.2. Riigilõivud ning nende jaotus osalejate vahel: Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 265,00 eurot (tehinguväärtus 230 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). 9.3. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. 9.4. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Kaugtõestamise korral on kasutusel digitaalne originaaldokument, mis on osalejatele tasuta kättesaadav www.eesti.ee ja www.notar.ee. Notar teeb käesolevast digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari arhiivi hoiule. Kui osaleja soovib, on tal võimalik notaribüroost saada paberkandjal kinnitatud ärakiri (maksumus 0.23 EUR / lk). 8 Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejate digitaalallkirjad: Asukoht kaugtõestamisel (tema enda ütluste kohaselt) Eesti Vabariik esindaja Ando Leppiman Tallinnas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts esindaja Andrus Ait Tallinnas Notariaalakti tõestaja digitaalallkiri: 9
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →