dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. detsember 2021
Viit
24.5-6/21-0070/7406
Registreeritud
13. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
24.5 Transpordiprojektide koordineerimine
Sari
24.5-6 Raudteeprojektide toimikud
Toimik
24.5-6/21-0070
Vastutaja
Kristjan Kaunissaare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)

Failid

  • 📎15-47557-3 10.12.2021 Väljaminev kiri.asice426 KB

Sisu (failidest)

Kohila Vallavalitsus Teie 27.10.2021 nr 7-5/699-1 [email protected] Meie 10.12.2021 nr 15-4/7557-3 Vastuskiri selgitustaotlusele Austatud Villu Karu Olete pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ja Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega, mis puudutab 14.02.2018 Rapla maakonna- planeeringuga (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 alusel käsitletav riigi eriplaneeringuna) „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (edaspidi RMP) kehtestatud ja selle seletuskirjas sätestatud piiranguid, kohustusi ja tähtaegu. Käesolevaga anname esitatud küsimustes mõlema ministeeriumi ühised seisukohad. Kõik Teie küsimused seonduvad RMP seletuskirja osaga, mis ütleb: „Raudtee ehitamiseks ning raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu ümberehitamiseks tuleb raudtee trassi koridor hoida ehitistest vabana. Trassi koridori ja kavandatud teedevõrgu (planeeringulahendust kajastavatel joonistel tähistatud kui Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud kavandatav/ümberehitatav tee) asukohtadega tuleb arvestada järgnevate planeeringute koostamisel. Rail Baltic raudtee trassi koridori alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute maakatastri sihtotstarbe kohane maakasutus ning arvestada tuleb raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab isik arvestama raudtee rajamisega. Kuni raudtee rajamiseks vajalike maade Eesti vabariigile omandamise protsessi läbiviimiseni tuleb raudtee trassi koridoris ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamisel küsida tegevuse osas arvamust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.“ Esmalt palute selgitust selle kohta, mida tähendab RMP seletuskirjas raudtee ehitustegevuse algus. Riigikohtu halduskolleegium on öelnud 30.10.2018 lahendis: „Ehitamise mõiste defineerib ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1, mille järgi on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.“ Kohus rõhutas, et sätte kohaselt on ehitamine iga tegevus, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega (st praegusel juhul raudtee või sellega seotud ehitistega). Seega saab ehitamise alustamise päevaks lugeda esimese ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. Samas on oluline välja tuua, et ehitusega alustamine võib vajada ka mitmeid seonduvaid ettevalmistavaid tegevusi (nt metsa raadamine), mis otseselt ei ole ehitustegevus, kuid mille läbiviimine on ehitustegevuse eelduseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Teiseks soovite teada, kas ehitustegevus on piiritletud konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumiga. Raudtee ehitust korraldatakse ehituslõikudena, mis üldjuhul ei arvesta Eesti territooriumi haldusjaotusega, vaid lähtutakse erinevatest raudtee-ehituslikest teguritest. Selliselt on ehituslõigud hõlpsasti hallatavad ning logistiliselt paremini lahendatavad. Kolmandaks soovite selgitust selle kohta, kas raudtee ehitustegevuse mõiste alla kuuluvad ka raudtee rajamisega kaasnevad muud objektid (teed, viaduktid jms). Raudtee puhul on tegemist ühtse süsteemiga, mille RMP-s kokkulepitud viisil toimimiseks on vajalik kõigi seotud ehitiste koostoimimine isegi kui neid rajatakse eraldi ehitusloa või mõne muu loa alusel. Seega on oluline pidada ka nende objektide rajamist ehitustegevuseks. Järgnevalt soovite selgitust, kuidas käsitleda jätkuvat elamumaa sihtotstarbega kinnistute sihtotstarbe kohast kasutust, kui soovitakse asuda hooneid rajama. Antud küsimuses on RMP seletuskirja p 3.3.1 selgel seisukohal, et raudtee trassi koridor tuleb hoida ehitistest vabana ja ka senise kasutuse korral tuleb raudtee trassi koridori alal arvestada raudtee rajamisega kuni ehitustegevuse alguseni. Samuti peab maa ostmisel või rentimisel isik arvestama raudtee rajamisega. Täiendavalt tuleb raudtee trassi koridoris ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamisel küsida, seaduses etteantud tähtaja jooksul, tegevuse osas arvamust Rail Baltic (edaspidi RB) arendajalt. Kõigi nende normide mõte on tagada, et raudtee trassi koridoris ei arendataks pärast RMP kehtestamist ja enne raudtee ning seonduvate rajatise ehitamist teisi uusi ehitisi ja projekte, mis võiksid raudtee ehitamist takistada. Siinjuures on oluline ka lisada, et 06.01.2020 nr 24.5-6/19-0095/63 volitusega on majandus- ja taristuminister volitanud osaühingut Rail Baltic Estonia (edaspidi RBE) andma kohaliku omavalitsuse üksustele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Maa-ametile ning teistele asjakohastele asutustele ning eraõiguslikele isikutele ehituslubade, ehitusteatiste, ehitusprojektide, katastrimõõdistamise ja kinnisasja piiride kindlakstegemise menetluses õigeaegselt ning põhjendatult arvamusi MKMi nimel, kui RB arendaja. Oleme kursis Kohila vallas tekkinud olukorraga, kus omanikud soovivad ehitada kinnistu sihtotstarbele vastavaid hooneid, kuid ei ole selleks vajalikke kooskõlastusi saanud. Loodame väga, et raudtee ehitamise ja maade omandamise aluseks olevad ehitusprojektid saavad peatselt ehitusloa ning RBE-l tekivad faktidel põhinevad võimalused soovitud tegevuste kooskõlastamiseks RMP koridoris. Teise küsimuste ploki juures soovite selgitust, millist tähtaega või sündmust on mõeldud RMP-s mõiste all „kuni raudtee rajamiseks vajalike maade Eesti vabariigile omandamise protsessi läbiviimiseni“. Eesti riigil on võimalik RMP alusel kinnisasju omandada seni, kuni selleks esineb vajadus RB ehitamisest lähtuvalt. Seega saab öelda, et maade omandamise protsess RB tarvis lõpeb avaliku raudtee kasutusloa väljastamisega. Oluline on välja tuua, et avaliku raudtee kasutusloa väljastamise eelduseks on üldjuhul ka raudtee rajamisega kaasneva taristu (teed, viaduktid, sillad, elektriliinid jms) olemasolu. St et isegi kui põhitrassi asukoht on olnud kindel juba pikemat aega ei tähenda see, et kõigi raudtee toimimiseks vajalike ehitiste projekteerimine või ka maade omandamine on lõppenud, vaid võib jätkuda kuni kasutusloa väljastamiseni. 2 Samas peame oluliseks, et RMP-s sätestatud 350 m laiune planeeringukoridor ei takistaks ilmaaegu piirkondade arengut ning võimaluste tekkides peame oluliseks nõusolekute väljastamist tegevustele, mis ei kattu RB vajadustega. Sellest lähtuvalt on RBE-l võimalik anda kooskõlastused RMP koridoris lubatavate ehitiste rajamiseks pärast raudtee ja seda teenindava taristu ehitamiseks vajalike ehituslubade väljastamist. Samuti tunnete huvi, kas on võimalik määratleda tähtaegu lõikude kaupa või kehtib kohustus RB arendajaga planeeringukoridoris kavandatud muud tegevused kooskõlastada kuni kogu konkreetse kohaliku omavalitsuse või kogu planeeringuala territooriumil asuvad vajalikud maad on omandatud. Nõustume suuresti lähenemisega, et kui mõni ehitus- või projekteerimislõik on valminud ja teadmised seal on küpsemad kui ülejäänud osas, siis on võimalik selles lõigus anda kooskõlastusi arendustegevusteks RMP koridoris. Kahjuks ei ole RBE-l tänases projekti küpsusastmes võimalik RMP koridoris kooskõlastusi arendustegevusteks väljastada. MKM loodab saada konkreetsema ülevaate arenduslõikudest raudtee põhiprojekti valmimisel 2022. aastal. Selgitame ka seda, et RMP-s kehtestatud MKMi kui raudtee arendajaga kooskõlastamise eesmärk kuni maade riigile omandamiseni on see, et raudtee trassi koridori ei rajataks objekte, mis tuleb raudtee ehitamisega seoses eemaldada ja mille kulusid isikule ei hüvitata. Kui konkreetse raudteeks tarviliku kinnisasja omanikuks on saanud riik, siis kooskõlastab kohalik omavalitsus, võrguettevõtja või muu huvitatud isik uue ehitise rajamise maaomaniku ehk riigiga. Kui riik ei ole raudtee ja sellega seonduvate rajatiste ehitamiseks vajalike maade omanikuks veel saanud lähtutakse RMP seletuskirjast. Mõlemal juhul tuleb aga uue ehitise rajamine kooskõlastada RBE-ga. Küsite veel ka seda, kas on erisusi nn raudtee nihutamisruumi alal ja väljaspool seda. RB projekti raames toimuvad avaliku raudtee rajamiseks tegevused RMP-s kokkulepitud koridori sees. RMP-s ettenähtud trassikoridorist võib väljaspoole ulatuda mõni eritasandiline riste maanteede või raudteedega, mille põhimõtted on toodud RMP-s, kuid mille maavajadus on projekteerimisel väljunud RMP trassikoridorist. Sellistel puhkudel viiakse läbi eraldiseisvad avalikud menetlused. Viimaseks rõhutame, et olukorras, kus raudtee ja seotud objektide rajamise põhiprojektlahendused hakkavad valmima, muutub RBE-l järjest enam võimalikuks hinnata, kas ühte või teist objekti on võimalik hakata rajama juba enne raudtee ehitusloa väljastamist ja ehitustegevuse algust. RBE on valmistamas ette sisemist menetlusjuhist, mis põhimõtetel saaks erandjuhtudel teiste objektide ehitustegevust RB koridoris võimaldada enne ehitusloa väljastamist. 3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisaadressaadid: Rail Baltic Estonia OÜ Kristjan Kaunissaare 6397682 Kristjan [email protected] Aire Müürsepp 715 5872 [email protected] 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel