dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja kord ning juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseis

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. detsember 2021
Viit
78
Registreeritud
16. detsember 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Liisi Moks

Failid

  • 📎78 16.12.2021 Ministri määrus.asice726 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 16.12.2021 nr 78 Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja kord ning juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseis1 Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 44 lõike 4 ja § 53 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 43 lõigete 1 ja 11 kohaselt piiritletud elektroonilise side teenuste (edaspidi sideteenus) turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs) teostamise põhimõtted ja kord ning nõuded sidevõrgu juurdepääsu ja sidumise hulgiteenuste näidispakkumisele. § 2. Nõuded turuanalüüsi teostamisele (1) Elektroonilise side seaduse § 43 lõike 11 alusel piiritletud turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamiseks ning kohustuste kehtestamiseks peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked; 2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul; 3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks. (2) Elektroonilise side seaduse § 43 lõikes 1 alusel Euroopa Komisjoni turgude loetelu soovituses piiritletud turul turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel eeldatakse, et esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ja puudub kohustus kõiki nimetatud tingimusi eraldi hinnata. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab põhjendatuks Euroopa Komisjoni turgude loetelu soovituses piiritletud turul nimetatud tingimusi hinnata ja teeb kindlaks, et vähemalt üks lõikes 1 nimetatud tingimustest ei ole täidetud, siis puudub alus turu edasiseks analüüsiks, märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnistamiseks ning kohustuste kehtestamiseks. (3) Elektroonilise side seaduse § 43 lõigetes 1 ja 11 alusel piiritletud turgudel turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse 2 kehtestamisel peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindama turu edasist võimalikku arengut, kui turg jäetakse reguleerimata, võttes arvesse järgmisi asjaolusid: 1) turusuundumusi, mis mõjutavad tõhusa konkurentsi poole liikumise tõenäosust asjaomasel turul; 2) konkurentsipiiranguid, olenemata sellest, kas need piirangud tulenevad elektroonilise side võrkudest (edaspidi sidevõrk) või sideteenustest või muud liiki teenustest või rakendustest, mis on lõppkasutaja seisukohast võrreldavad, 3) konkurentsipiiranguid hoolimata sellest, kas sellised piirangud on asjaomase turu osa; 4) muud liiki kehtestatud regulatsiooni ja meetmeid, mis mõjutavad asjaomast turgu või seonduvat jaeturgu või turge kogu asjaomase ajavahemiku vältel, kuid seejuures piiramata elektroonilise side seaduse §-de 61–64 alusel kehtestatud kohustusi; 5) elektroonilise side seaduse § 43 lõikes 1 ja 11 alusel piiritletud muude asjaomaste turgude suhtes kohaldatavat regulatsiooni. § 3. Nõuded kõne lõpetamise hulgitasude määramisele Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib elektroonilise side seaduse § 442 lõike 4 alusel läbi kõne lõpetamise turu analüüsi ja määrab kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning kehtestab temale kohustusena kulupõhised kõne lõpetamise hulgitasu määrad, lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kõne lõpetamise hulgitasu määramisel järgmistest põhimõtetest: 1) tasu põhineb tõhusa elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) kantud tõhusate kulude katmisel, selle hindamisel lähtutakse jooksvatest kuludest ja kulude arvutamisel kasutatakse alt- üles mudelit, kus arvestatakse kolmandale isikule osutatava kõne lõpetamise hulgiteenuse pikaajalisi lisanduvaid kõne liiklusega seotud kulusid; 2) kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduva kulu määramisel arvestatakse kõiki teenuse liike osutava sideettevõtja kõikide pikaajaliste kulude erinevusele sama sideettevõtja kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseta; 3) kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduvate kuludena võetakse arvesse ainult neid sidevõrgus toimuvast liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise hulgiteenust ei osutataks; 4) sidevõrgu täiendava läbilaskevõimega seotud kulud lähevad arvesse ainult määral, mil need tulenevad vajadusest suurendada võrgu läbilaskevõimet kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud täiendava liikluse edastamiseks; 5) mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduvatest kuludest arvestatakse maha raadiosageduse kasutamise tasud; 6) arvesse võetakse ainult need hulgimüüja ärikulud, mis on otseselt seotud kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisega; 7) eeldatakse, et kõik fikseeritud sidevõrgu sideettevõtjad, olenemata nende suurusest, osutavad kõne lõpetamise hulgiteenust sama ühikuhinnaga nagu tõhus sideettevõtja; 8) mobiilsidevõrgu sideettevõtjate suhtes kehtiv minimaalne efektiivne mastaap on vähemalt 20 protsendi suurune turuosa; 9) varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse majandusliku amortisatsiooni meetodit; 10) modelleeritud sidevõrkude tehnoloogia valik peab olema tulevikku suunatud, põhinema internetiprotokolli magistraalvõrgul ja võtma arvesse mitmesuguseid tehnoloogiaid, mida kõne lõpetamise hulgitasu ülemmäära kehtivusaja jooksul tõenäoliselt kasutada võidakse; 11) fikseeritud sidevõrgu puhul eeldatakse, et kõnede jaoks kasutatakse ainult pakettkommutatsiooni. § 4. Juurdepääsu- ja sidumistingimuste näidispakkumise andmekoosseis Juurdepääsu- ja sidumistingimuste näidispakkumise andmekoosseis on sätestatud Euroopa Sideameti suunises BoR (19)238. 3 § 5. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214). 13.12.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja kord ning juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseis“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 44 lõike 4 ja § 53 lõike 7 alusel. Selle määruse volitusnormid jõustuvad 01.02.2022, kui jõustub elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE). Nimetatud seaduse eelnõu võeti Riigikogus vastu 24.11.2021, Vabariigi President kuulutas selle välja 06.12.2021 ning Riigi Teataja avaldab selle 15.12.2021. Nimetatus seaduse muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1 (edaspidi sidedirektiiv). Selle määrusega võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 69 ja artikli 75 lõige 2 ning sidedirektiivi lisa III. Määruse eesmärk on sätestada lisaks ESSis sätestatud turuanalüüsi teostamise nõuetele täiendavad turuanalüüsi põhimõtted, mis tulenevad sidedirektiivist. Lisaks sätestatakse määrusega nõuded juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) sideosakonna side- ja meediateenuse talituse sideturu ekspert Peeter Lutsoja (e-post: [email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna peaspetsialist Liisi Moks (tel: 639 7665, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne- Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (437 SE), millega sätestatakse käesoleva määruse volitusnormid. 437 SE võeti Riigikogus vastu 24.11.2021, Vabariigi President kuulutas selle välja 06.12.2021 ning Riigi Teataja avaldab selle 15.12.2021. Määruse eelnõul ei ole seost Vabariigi Valitsuse tööprogrammiga. 1 ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Paragrahvis 2 sätestatakse lisaks ESSis sätestatud turuanalüüsi teostamise nõuetele täiendavad turuanalüüsi teostamise põhimõtted, mis tulenevad sidedirektiivist. Lõikega 1 võetakse Eesti õigusesse üle sidedirektiivi artikli 67 lõike 1 teine taane. Tulenevalt kehtivast ESS § 43 lõikest 11 on TTJA-l õigust piiritleda turge erinevalt Euroopa Komisjoni soovitusest, kuid selle lõike kohaselt peavad nende turgude turuanalüüsi teostamisel olema täidetud kolm kriteeriumit. Esimene kriteerium – tuleb tuvastada, et turul esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked. Kõrgeks struktuurseteks turule sisenemise tõkkes on üldjuhul olukord, kus turul tegutseb juba ettevõtja, kes omab kontrolli taristu üle, mis on raskesti dubleeritav (peamiselt selle rajamisega kaasnevate suurte pöördumatute kulude tõttu) ja selline taristu omamine annab mastaabisäästu, mida ilma kontrollita sellise ulatusega taristu üle ei ole võimalik saavutada. Kõrgeteks õiguslikeks ja regulatiivseteks turule sisenemise tõketeks on üldjuhul teatud territooriumil kehtivad regulatiivsed meetmed, mis piiravad teenuseosutajate tegutsemisvabadust või takistavad üldse võimalust tegutseda. Näiteks väljastatakse vaid teatud hulk teatud teenuse osutamist võimaldavaid lube. Teine kriteerium – tuleb tuvastada, et eksisteerib selline turu struktuur, mis ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul. Seda hinnatakse peamiselt turuosade muutustest ja muutuste prognoosidest lähtuvalt – hinnatakse kas turg liigub tõhusa konkurentsi poole. Peamisteks indikaatoriteks on muutused klientide ja tulude mahtudes. Ettenähtavaks ajavahemikuks on üldjuhul ESS 442 lõikes 1 turgude konkurentsianalüüsi kordamise sageduseks ette nähtud viis aastat. Kolmas kriteerium – tuleb tuvastada, et konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks. Konkurentsiõigus alusel turutõrgete kõrvaldamine toimub läbi ex post analüüsi, mis on suunatud juba toimepandud rikkumiste tuvastamisele. Konkurentsiõiguse kohaldamist väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks võib üldjuhul pidada piisavaks, kui eeltoodud esimene ja/või teine kriteerium ei ole täidetud ehk siis ei eksisteeri kõrgeid sisenemistõkkeid ja/või turg liigub tõhusa konkurentsi poole. Konkurentsiõiguse piisavuse tuvastamiseks väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks võib näiteks analüüsida ja hinnata vastaval turul konkurentsiõiguse alusel tehtud otsuste mõjusid turutõrgetele ja turu struktuurile. Lõikega 2 võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõike 1 kolmas taane. Sellega sätestab, et kui TTJA analüüsib Euroopa Komisjoni soovitusega hõlmatud turgu, loeb ta käesoleva määruse paragrahvi lõikes 1 kolm kriteeriumit täidetuks. Kui TTJA tekib kahtlus ja ikkagi kontrollib, kas kolm kriteeriumit on täidetud ja kui ta teeb kindlaks, et üht või enamat kõnealust kriteeriumit ei täideta konkreetsete riigisiseste asjaolude korral, siis ta seda turgu edasi ei analüüsi. Lõikega 3 võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõige 2. Sellega täiendatakse asjaolusid, mida TTJA peab turuanalüüsi läbi viimisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse kehtestamisel arvesse võtma. TTJA peab hindama eelkõige turu edasist võimalikku arengut, kui turg jäetaks reguleerimata võttes arvesse turusuundumusi, kõiki 2 asjaomaseid konkurentsipiiranguid hulgi- ja jaetasandil, muud liiki regulatsioone ja meetmeid ning ESS § 43 lõigete 1 ja 11 alusel muude turgude suhtes kohaldatavaid regulatsioone Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded kõne lõpetamise hulgitasude määramisele, sellega võetakse üle sidedirektiivi artikkel 75 lõige 2 ja sidedirektiivi lisa III. Sidedirektiivi artikkel 75 sätestab Euroopa Komisjoni õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, kus sätestatakse näiteks mobiilikõnde lõpetamise maksimummäär ja Euroopa Liidu sisese püsivõrgus kõne lõpetamise maksimummäär, mida kohaldatakse iga mobiilikõne lõpetamise või kõne püsivõrgus lõpetamise teenuse osutaja suhtes kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta delegeeritud õigusaktiga kõne lõpetamise maksimummäärasid, võib TTJA asjaomasel turu (näiteks püsi- ja mobiilvõrgus kõne lõpetamise hulgiturgudel) teostada turuanalüüsi ja hinnata, kas on vaja kehtestada reguleerivaid kohustusi. Kui TTJA kehtestab sellise analüüsi tulemusel asjaomasel turul kulupõhised kõne lõpetamise hulgitasu maksimummäärad, peab TTJA lähtuma põhimõttetest, et vastav tasu põhineb tõhusatel kuludel ja võtma arvesse ainult kõne lõpetamisega seotud kulusid. Mobiilivõrgus kõne lõpetamise hulgitasu korral ei võta TTJA arvesse raadiosageduse kasutamise tasusid, arvesse võetakse ainult kõne lõpetamisega seotud ärikulusid ja tõhusa sideettevõtja kõne lõpetamise maksimummäära rakendatakse kõikide püsivõrkude korral. Mobiilvõrgus arvestab TTJA minimaalseks efektiivseks mastaabiks (näiteks kõne liikluse mahu korral) vähemalt 20 % suuruse turuosa. Varade amortisatsiooni arvutamisel kasutab TTJA majandusliku amortisatsiooni meetodit ja tulevikku suunatud modelleeritud sidevõrkude tehnoloogia kulusid. Paragrahvis 4 sätestatakse nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumisele. Kehtivas ESSis on juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseis toodud ESS § 53 lõigetes 1 ja 2, need tulid juurdepääsu direktiivi artiklist 12. Sidedirektiivi artikli 69 kohaselt sätestab Euroopa Sideamet näidispakkumise andmekoosseisu. Sellest tulenevalt sätestame määruses, et juurdepääsu ja sidumise näidispakkumise andmekoosseis tuleneb Euroopa Sideameti suunisest BoR (19)2382. Paragrahvis 5 sätestatakse määruse jõustumine. Antud määrus jõustub 01.02.2022, kui jõustub elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (437 SE). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale. Eelnõu omab mõju TTJA töökorraldusele, kuna lisanduvad täiendavad nõuded turuanalüüsi teostamisele. Seda mõju ei saa pidada suureks, kuna tegemist ei ole uue tegevusega, kuna ka praegu teeb TTJA ESSi alusel turuanalüüse, lisanduvad vaid täiendavad nõuded. 2 https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/regulatory_best_practices/guidelines/8899- berec-guidelines-on-the-minimum-criteria-for-a-reference-offer-relating-to-obligations-of-transparency. 3 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid ja ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist. Määruse rakendamisega ei kaasne seotuid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõike 1 kohaselt tuleb enne ministri määruse andmist see kooskõlastada teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Kuna käesolev eelnõu ei näe nimetatud asutustele ette kohustusi ega oma puutumust nende valitsemisalaga, siis eelnõu ministeeriumidele ega Riigikantseleile kooskõlastamiseks ei esitata. Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, kes ei esitanud eelnõule arvamust. 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →