MÄÄRUS
16.12.2021 nr 78
Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja kord ning
juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumise
andmekoosseis1
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 44 lõike 4 ja § 53 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 43 lõigete 1 ja 11 kohaselt piiritletud
elektroonilise side teenuste (edaspidi sideteenus) turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi
turuanalüüs) teostamise põhimõtted ja kord ning nõuded sidevõrgu juurdepääsu ja sidumise
hulgiteenuste näidispakkumisele.
§ 2. Nõuded turuanalüüsi teostamisele
(1) Elektroonilise side seaduse § 43 lõike 11 alusel piiritletud turul märkimisväärse turujõuga
ettevõtjaks tunnistamiseks ning kohustuste kehtestamiseks peab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on täidetud kõik järgmised
tingimused:
1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked;
2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa
konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul;
3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks.
(2) Elektroonilise side seaduse § 43 lõikes 1 alusel Euroopa Komisjoni turgude loetelu soovituses
piiritletud turul turuanalüüsi teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning
temale kohustuse kehtestamisel eeldatakse, et esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tingimused ja puudub kohustus kõiki nimetatud tingimusi eraldi hinnata. Kui Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet peab põhjendatuks Euroopa Komisjoni turgude loetelu soovituses
piiritletud turul nimetatud tingimusi hinnata ja teeb kindlaks, et vähemalt üks lõikes 1 nimetatud
tingimustest ei ole täidetud, siis puudub alus turu edasiseks analüüsiks, märkimisväärse turujõuga
ettevõtja tunnistamiseks ning kohustuste kehtestamiseks.
(3) Elektroonilise side seaduse § 43 lõigetes 1 ja 11 alusel piiritletud turgudel turuanalüüsi
teostamisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning temale kohustuse
2
kehtestamisel peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindama turu edasist võimalikku
arengut, kui turg jäetakse reguleerimata, võttes arvesse järgmisi asjaolusid:
1) turusuundumusi, mis mõjutavad tõhusa konkurentsi poole liikumise tõenäosust asjaomasel
turul;
2) konkurentsipiiranguid, olenemata sellest, kas need piirangud tulenevad elektroonilise side
võrkudest (edaspidi sidevõrk) või sideteenustest või muud liiki teenustest või rakendustest, mis on
lõppkasutaja seisukohast võrreldavad,
3) konkurentsipiiranguid hoolimata sellest, kas sellised piirangud on asjaomase turu osa;
4) muud liiki kehtestatud regulatsiooni ja meetmeid, mis mõjutavad asjaomast turgu või seonduvat
jaeturgu või turge kogu asjaomase ajavahemiku vältel, kuid seejuures piiramata elektroonilise side
seaduse §-de 61–64 alusel kehtestatud kohustusi;
5) elektroonilise side seaduse § 43 lõikes 1 ja 11 alusel piiritletud muude asjaomaste turgude suhtes
kohaldatavat regulatsiooni.
§ 3. Nõuded kõne lõpetamise hulgitasude määramisele
Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib elektroonilise side seaduse § 442 lõike 4 alusel
läbi kõne lõpetamise turu analüüsi ja määrab kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning
kehtestab temale kohustusena kulupõhised kõne lõpetamise hulgitasu määrad, lähtub Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet kõne lõpetamise hulgitasu määramisel järgmistest põhimõtetest:
1) tasu põhineb tõhusa elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) kantud tõhusate kulude
katmisel, selle hindamisel lähtutakse jooksvatest kuludest ja kulude arvutamisel kasutatakse alt-
üles mudelit, kus arvestatakse kolmandale isikule osutatava kõne lõpetamise hulgiteenuse
pikaajalisi lisanduvaid kõne liiklusega seotud kulusid;
2) kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduva kulu määramisel arvestatakse kõiki
teenuse liike osutava sideettevõtja kõikide pikaajaliste kulude erinevusele sama sideettevõtja
kõikidest kuludest ilma kolmandatele isikutele kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamiseta;
3) kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduvate kuludena võetakse arvesse ainult neid
sidevõrgus toimuvast liiklusest tulenevaid kulusid, mida ei tekiks, kui kõne lõpetamise
hulgiteenust ei osutataks;
4) sidevõrgu täiendava läbilaskevõimega seotud kulud lähevad arvesse ainult määral, mil need
tulenevad vajadusest suurendada võrgu läbilaskevõimet kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud
täiendava liikluse edastamiseks;
5) mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise hulgiteenuse osutamisega lisanduvatest kuludest
arvestatakse maha raadiosageduse kasutamise tasud;
6) arvesse võetakse ainult need hulgimüüja ärikulud, mis on otseselt seotud kolmandatele isikutele
kõne lõpetamise hulgiteenuse pakkumisega;
7) eeldatakse, et kõik fikseeritud sidevõrgu sideettevõtjad, olenemata nende suurusest, osutavad
kõne lõpetamise hulgiteenust sama ühikuhinnaga nagu tõhus sideettevõtja;
8) mobiilsidevõrgu sideettevõtjate suhtes kehtiv minimaalne efektiivne mastaap on vähemalt 20
protsendi suurune turuosa;
9) varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse majandusliku amortisatsiooni meetodit;
10) modelleeritud sidevõrkude tehnoloogia valik peab olema tulevikku suunatud, põhinema
internetiprotokolli magistraalvõrgul ja võtma arvesse mitmesuguseid tehnoloogiaid, mida kõne
lõpetamise hulgitasu ülemmäära kehtivusaja jooksul tõenäoliselt kasutada võidakse;
11) fikseeritud sidevõrgu puhul eeldatakse, et kõnede jaoks kasutatakse ainult
pakettkommutatsiooni.
§ 4. Juurdepääsu- ja sidumistingimuste näidispakkumise andmekoosseis
Juurdepääsu- ja sidumistingimuste näidispakkumise andmekoosseis on sätestatud Euroopa
Sideameti suunises BoR (19)238.
3
§ 5. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).
13.12.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja
kord ning juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseis“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 44 lõike 4 ja § 53 lõike 7
alusel.
Selle määruse volitusnormid jõustuvad 01.02.2022, kui jõustub elektroonilise side seaduse,
ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE). Nimetatud seaduse
eelnõu võeti Riigikogus vastu 24.11.2021, Vabariigi President kuulutas selle välja 06.12.2021
ning Riigi Teataja avaldab selle 15.12.2021.
Nimetatus seaduse muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik1
(edaspidi sidedirektiiv). Selle määrusega võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõiked 1 ja 2 ning
artikkel 69 ja artikli 75 lõige 2 ning sidedirektiivi lisa III.
Määruse eesmärk on sätestada lisaks ESSis sätestatud turuanalüüsi teostamise nõuetele
täiendavad turuanalüüsi põhimõtted, mis tulenevad sidedirektiivist. Lisaks sätestatakse
määrusega nõuded juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumisele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi
TTJA) sideosakonna side- ja meediateenuse talituse sideturu ekspert Peeter Lutsoja (e-post:
[email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna
peaspetsialist Liisi Moks (tel: 639 7665, e-post:
[email protected]). Eelnõule tegi õigusliku
ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-
Ly Normak (tel: 715 3403, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse eelnõuga (437 SE), millega sätestatakse käesoleva määruse volitusnormid. 437 SE
võeti Riigikogus vastu 24.11.2021, Vabariigi President kuulutas selle välja 06.12.2021 ning
Riigi Teataja avaldab selle 15.12.2021.
Määruse eelnõul ei ole seost Vabariigi Valitsuse tööprogrammiga.
1
ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb viiest paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.
Paragrahvis 2 sätestatakse lisaks ESSis sätestatud turuanalüüsi teostamise nõuetele täiendavad
turuanalüüsi teostamise põhimõtted, mis tulenevad sidedirektiivist.
Lõikega 1 võetakse Eesti õigusesse üle sidedirektiivi artikli 67 lõike 1 teine taane. Tulenevalt
kehtivast ESS § 43 lõikest 11 on TTJA-l õigust piiritleda turge erinevalt Euroopa Komisjoni
soovitusest, kuid selle lõike kohaselt peavad nende turgude turuanalüüsi teostamisel olema
täidetud kolm kriteeriumit.
Esimene kriteerium – tuleb tuvastada, et turul esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud
või regulatiivsed turule sisenemise tõkked. Kõrgeks struktuurseteks turule sisenemise tõkkes
on üldjuhul olukord, kus turul tegutseb juba ettevõtja, kes omab kontrolli taristu üle, mis on
raskesti dubleeritav (peamiselt selle rajamisega kaasnevate suurte pöördumatute kulude tõttu)
ja selline taristu omamine annab mastaabisäästu, mida ilma kontrollita sellise ulatusega taristu
üle ei ole võimalik saavutada. Kõrgeteks õiguslikeks ja regulatiivseteks turule sisenemise
tõketeks on üldjuhul teatud territooriumil kehtivad regulatiivsed meetmed, mis piiravad
teenuseosutajate tegutsemisvabadust või takistavad üldse võimalust tegutseda. Näiteks
väljastatakse vaid teatud hulk teatud teenuse osutamist võimaldavaid lube.
Teine kriteerium – tuleb tuvastada, et eksisteerib selline turu struktuur, mis ei võimalda taristust
või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra saavutamist ettenähtud
ajavahemiku jooksul. Seda hinnatakse peamiselt turuosade muutustest ja muutuste
prognoosidest lähtuvalt – hinnatakse kas turg liigub tõhusa konkurentsi poole. Peamisteks
indikaatoriteks on muutused klientide ja tulude mahtudes. Ettenähtavaks ajavahemikuks on
üldjuhul ESS 442 lõikes 1 turgude konkurentsianalüüsi kordamise sageduseks ette nähtud viis
aastat.
Kolmas kriteerium – tuleb tuvastada, et konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav
väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks. Konkurentsiõigus alusel turutõrgete kõrvaldamine
toimub läbi ex post analüüsi, mis on suunatud juba toimepandud rikkumiste tuvastamisele.
Konkurentsiõiguse kohaldamist väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks võib üldjuhul
pidada piisavaks, kui eeltoodud esimene ja/või teine kriteerium ei ole täidetud ehk siis ei
eksisteeri kõrgeid sisenemistõkkeid ja/või turg liigub tõhusa konkurentsi poole.
Konkurentsiõiguse piisavuse tuvastamiseks väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamiseks võib
näiteks analüüsida ja hinnata vastaval turul konkurentsiõiguse alusel tehtud otsuste mõjusid
turutõrgetele ja turu struktuurile.
Lõikega 2 võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõike 1 kolmas taane. Sellega sätestab, et kui
TTJA analüüsib Euroopa Komisjoni soovitusega hõlmatud turgu, loeb ta käesoleva määruse
paragrahvi lõikes 1 kolm kriteeriumit täidetuks. Kui TTJA tekib kahtlus ja ikkagi kontrollib,
kas kolm kriteeriumit on täidetud ja kui ta teeb kindlaks, et üht või enamat kõnealust
kriteeriumit ei täideta konkreetsete riigisiseste asjaolude korral, siis ta seda turgu edasi ei
analüüsi.
Lõikega 3 võetakse üle sidedirektiivi artikli 67 lõige 2. Sellega täiendatakse asjaolusid, mida
TTJA peab turuanalüüsi läbi viimisel, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisel ning
temale kohustuse kehtestamisel arvesse võtma. TTJA peab hindama eelkõige turu edasist
võimalikku arengut, kui turg jäetaks reguleerimata võttes arvesse turusuundumusi, kõiki
2
asjaomaseid konkurentsipiiranguid hulgi- ja jaetasandil, muud liiki regulatsioone ja meetmeid
ning ESS § 43 lõigete 1 ja 11 alusel muude turgude suhtes kohaldatavaid regulatsioone
Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded kõne lõpetamise hulgitasude määramisele, sellega võetakse
üle sidedirektiivi artikkel 75 lõige 2 ja sidedirektiivi lisa III.
Sidedirektiivi artikkel 75 sätestab Euroopa Komisjoni õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt,
kus sätestatakse näiteks mobiilikõnde lõpetamise maksimummäär ja Euroopa Liidu sisese
püsivõrgus kõne lõpetamise maksimummäär, mida kohaldatakse iga mobiilikõne lõpetamise
või kõne püsivõrgus lõpetamise teenuse osutaja suhtes kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.
Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta delegeeritud õigusaktiga kõne lõpetamise
maksimummäärasid, võib TTJA asjaomasel turu (näiteks püsi- ja mobiilvõrgus kõne lõpetamise
hulgiturgudel) teostada turuanalüüsi ja hinnata, kas on vaja kehtestada reguleerivaid kohustusi.
Kui TTJA kehtestab sellise analüüsi tulemusel asjaomasel turul kulupõhised kõne lõpetamise
hulgitasu maksimummäärad, peab TTJA lähtuma põhimõttetest, et vastav tasu põhineb
tõhusatel kuludel ja võtma arvesse ainult kõne lõpetamisega seotud kulusid.
Mobiilivõrgus kõne lõpetamise hulgitasu korral ei võta TTJA arvesse raadiosageduse
kasutamise tasusid, arvesse võetakse ainult kõne lõpetamisega seotud ärikulusid ja tõhusa
sideettevõtja kõne lõpetamise maksimummäära rakendatakse kõikide püsivõrkude korral.
Mobiilvõrgus arvestab TTJA minimaalseks efektiivseks mastaabiks (näiteks kõne liikluse mahu
korral) vähemalt 20 % suuruse turuosa. Varade amortisatsiooni arvutamisel kasutab TTJA
majandusliku amortisatsiooni meetodit ja tulevikku suunatud modelleeritud sidevõrkude
tehnoloogia kulusid.
Paragrahvis 4 sätestatakse nõuded juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse
näidispakkumisele. Kehtivas ESSis on juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse
näidispakkumise andmekoosseis toodud ESS § 53 lõigetes 1 ja 2, need tulid juurdepääsu
direktiivi artiklist 12.
Sidedirektiivi artikli 69 kohaselt sätestab Euroopa Sideamet näidispakkumise andmekoosseisu.
Sellest tulenevalt sätestame määruses, et juurdepääsu ja sidumise näidispakkumise
andmekoosseis tuleneb Euroopa Sideameti suunisest BoR (19)2382.
Paragrahvis 5 sätestatakse määruse jõustumine. Antud määrus jõustub 01.02.2022, kui jõustub
elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (437 SE).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi
julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale.
Eelnõu omab mõju TTJA töökorraldusele, kuna lisanduvad täiendavad nõuded turuanalüüsi
teostamisele. Seda mõju ei saa pidada suureks, kuna tegemist ei ole uue tegevusega, kuna ka
praegu teeb TTJA ESSi alusel turuanalüüse, lisanduvad vaid täiendavad nõuded.
2
https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/regulatory_best_practices/guidelines/8899-
berec-guidelines-on-the-minimum-criteria-for-a-reference-offer-relating-to-obligations-of-transparency.
3
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid ja ei ole ette näha riigieelarve
tulude suurenemist.
Määruse rakendamisega ei kaasne seotuid tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6
lõike 1 kohaselt tuleb enne ministri määruse andmist see kooskõlastada teiste ministeeriumide
ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab
nende valitsemisala või ülesandeid. Kuna käesolev eelnõu ei näe nimetatud asutustele ette
kohustusi ega oma puutumust nende valitsemisalaga, siis eelnõu ministeeriumidele ega
Riigikantseleile kooskõlastamiseks ei esitata.
Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu arvamuse avaldamiseks Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, kes ei esitanud eelnõule arvamust.
4