Teie 12.11.2021 nr 1-4/21/5586
Keskkonnaministeerium KEM/21-1362/-1K
[email protected]
Narva mnt 7a Meie 16.12.2021 nr 2-7/21-0009/6695
15172, Tallinn
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud keskkonnaminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu
(edaspidi eelnõu) eesmärki kehtestada meetmed, millega välditakse ja vähendatakse jäätmete
tekitamist ning jäätmete tekitamise ja käitlemisega negatiivset keskkonnamõju. Samas ei saa
nõustuda eelnõus väidetuga, et kavandatud muudatused ei too kaasa endaga olulist (õiguslikku)
muudatust, ning seda alljärgnevast tulenevalt.
Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkuste ja kommentaaridega arvestamise korral:
1) Seoses JäätS-i § 23 lg 15 (seletuskiri lk 3) muudatuse selgitustega:
(1) Rehvi tootja terminile on lisatud klausel, et rehvi tootja on isik, kes laseb rehve turule
mis tahes müügiviisil.
(2) Kui toode tuuakse Eestisse omatarbeks, on toode küll Eestisse sisse veetud, kuid ei ole
tegelikult teistele (kolmandatele) isikutele kättesaadavaks tehtud. Kui see isik teeb
kättesaadavaks mõne algul omatarbeks toodud toote, loetakse ta automaatselt tootjaks,
sest ta teeb selle toote esmakordselt kättesaadavaks teistele isikutele.
(3) Lisaks on rehvi terminile lisatud klausel, et rehvi tootja on ka isik, kes laseb rehve Eesti
turule koos haagise, pukseeritava seadme, maastiku- või mootorsõidukiga.
Eeltoodust saab järeldada, et rehvi tootjaks loetakse ka füüsiline isik (tarbija), kuna
seletuskirja alguses või konkreetse muudatuse tekstis puudub täpsustus keda peetakse
„isiku“ all silmas. Seaduse eelnõu tekstist nähtub, et silmas on peetud isikut, kes majandus-
või kutsetegevuses tegutseb, mistõttu soovitame (eelnõu seletuskirja üleselt) ühtlustada ja
täpsustada terminoloogiat, et vältida võimalike hilisemaid väärtõlgendamisi ja
arusaamatusi seaduse kohaldamisel ja järelevalves.
2) Seletuskirjas puudub JäätS-i § 25 lg 2 p 4 (seletuskiri lk 4) kohta käiv muudatuse sisu.
3) Eelnõu seletuskirjast tuleneb (JäätS § 91 lg 110, § 983 lg 8), et viidatud sätete muudatuste
eesmärk on tagada prügila käitaja tagatise olemasolu ja sihtotstarbeline kasutamine käitaja
pankrotimenetluse korral (ennekõike prügila sulgemiseks ja sellega seonduvate kohustuste
täitmiseks). Samas ei nähtu, kas tehtava muudatuse raames on analüüsitud vajadust tagada
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
riigi võimalike nõuete sissenõudmine ja reaalne täitmine käitaja poolt olukorras, kus
viidatud tagatise arvelt ei ole võimalik kõiki prügila sulgemisega seonduvaid kohustusi
täita (ehk riigi huvisid kaitsev lahendus olukorraks, kus prügila käitaja tagatis ei ole piisav).
Üheks selliseks viisiks võiks olla JäätS-ga sätestada konkreetse nõude lugemine näiteks
eelisõigus nõudeks, nagu on merivõlg laeva asjaõigusseaduse alusel, ning mida tuleb täita
esmalt, mh enne PankrS § 153 lg-s 1 nimetatud nõuete rahuldamist. Viidatud nõude
eelistamise (nt eelisõigusnõude/ massikohustuse/ eesõigusnõudena) tulemusel oleks
võimalik kanda kulu käitleja pankrotimenetluses laekuvate vahendite arvelt, mitte riigi
vahenditest. Antud osas võiks kaaluda analüüsi teostamist ja eelnõu täiendamist.
4) JäätS § 1271 täiendatakse selliselt, et selles viidatud rikkumise aegumistähtaega
pikendatakse kahelt kolmele aastale. Väärteo aegumistähtaja pikendamise vajadust on
muuhulgas põhistatud liikmesriigi kohustusega sihtarvude täitmiseks, mida ei ole võimalik
väidetavalt Keskkonnaametil täna saavutada, kuna rikkujate vastutusele võtuks puudub
piisav aeg (menetlusi ei algatatagi, kuna need lõpetatakse aegumise tõttu). Jääb
selgusetuks, kuidas aitab väärteo aegumistähtaja pikendamine viidatud sihtarvude
täitmisele kaasa. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks
analüüsitud muid võimalusi, nt Keskkonnaameti töötajate/ väärteomenetlejate arvu
tõstmist, kes oleks kehtiva (kahe aastase) perioodi jooksul võimelised tuvastama rikkumisi
ja algatama ning viima läbi väärteomenetlusi selliselt, et need ei lõpetataks aegumise tõttu.
Seega leiame, et konkreetne eesmärk on saavutatav ennekõike Keskkonnameti meeskonna
suurendamisega, värvates juurde kompetentsiga eksperte ja tõstes järelevalve mahtu.
5) Olemasolev majanduse ning ettevõtja halduskoormuse mõjude hinnang kavandatud
muudatuste 1-3 osas (seletuskirja ptk 6) on pigem muudatust kirjeldavad ning hinnanguid
muudatuste mõjude osas on vähe. Meie hinnangul on puudujääke mõjude hindamise
metoodika (kättesaadav https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-
korraldamine/mojude-hindamine) järgmisel, kuivõrd iga majandusmõju puhul ei ole
selgelt eristatavalt selgitatud mõju hinnangut neljas kategoorias (sihtrühm, sagedus, ulatus,
ebasoovitavad mõjud) ja kolmel skaalalt (suur, väike, keskmine). Kavandavad muudatused
1 ja 2 viitavad majandusmõju all potentsiaalsele ettevõtjate halduskoormuse tõusule. Selles
osas oleks hea selgem analüüs ja arvamus välja tuua.
6) Kuigi eelnõu seletuskirja 3. peatüki pealkirjaks on Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, puudub
eelnõu seletuskirjas võrdleva analüüsi osa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Maarja Roht 639 7643
[email protected]
Stina Avvo
[email protected]
Jekaterina Iljina
[email protected]
2 (2)