dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. detsember 2021
Viit
2-7/21-0009/6695
Registreeritud
16. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0009
Vastutaja
Maarja Roht (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎2-721-00096695 16.12.2021 Väljaminev kiri.asice366 KB

Sisu (failidest)

Teie 12.11.2021 nr 1-4/21/5586 Keskkonnaministeerium KEM/21-1362/-1K [email protected] Narva mnt 7a Meie 16.12.2021 nr 2-7/21-0009/6695 15172, Tallinn Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud keskkonnaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärki kehtestada meetmed, millega välditakse ja vähendatakse jäätmete tekitamist ning jäätmete tekitamise ja käitlemisega negatiivset keskkonnamõju. Samas ei saa nõustuda eelnõus väidetuga, et kavandatud muudatused ei too kaasa endaga olulist (õiguslikku) muudatust, ning seda alljärgnevast tulenevalt. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkuste ja kommentaaridega arvestamise korral: 1) Seoses JäätS-i § 23 lg 15 (seletuskiri lk 3) muudatuse selgitustega: (1) Rehvi tootja terminile on lisatud klausel, et rehvi tootja on isik, kes laseb rehve turule mis tahes müügiviisil. (2) Kui toode tuuakse Eestisse omatarbeks, on toode küll Eestisse sisse veetud, kuid ei ole tegelikult teistele (kolmandatele) isikutele kättesaadavaks tehtud. Kui see isik teeb kättesaadavaks mõne algul omatarbeks toodud toote, loetakse ta automaatselt tootjaks, sest ta teeb selle toote esmakordselt kättesaadavaks teistele isikutele. (3) Lisaks on rehvi terminile lisatud klausel, et rehvi tootja on ka isik, kes laseb rehve Eesti turule koos haagise, pukseeritava seadme, maastiku- või mootorsõidukiga. Eeltoodust saab järeldada, et rehvi tootjaks loetakse ka füüsiline isik (tarbija), kuna seletuskirja alguses või konkreetse muudatuse tekstis puudub täpsustus keda peetakse „isiku“ all silmas. Seaduse eelnõu tekstist nähtub, et silmas on peetud isikut, kes majandus- või kutsetegevuses tegutseb, mistõttu soovitame (eelnõu seletuskirja üleselt) ühtlustada ja täpsustada terminoloogiat, et vältida võimalike hilisemaid väärtõlgendamisi ja arusaamatusi seaduse kohaldamisel ja järelevalves. 2) Seletuskirjas puudub JäätS-i § 25 lg 2 p 4 (seletuskiri lk 4) kohta käiv muudatuse sisu. 3) Eelnõu seletuskirjast tuleneb (JäätS § 91 lg 110, § 983 lg 8), et viidatud sätete muudatuste eesmärk on tagada prügila käitaja tagatise olemasolu ja sihtotstarbeline kasutamine käitaja pankrotimenetluse korral (ennekõike prügila sulgemiseks ja sellega seonduvate kohustuste täitmiseks). Samas ei nähtu, kas tehtava muudatuse raames on analüüsitud vajadust tagada Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 riigi võimalike nõuete sissenõudmine ja reaalne täitmine käitaja poolt olukorras, kus viidatud tagatise arvelt ei ole võimalik kõiki prügila sulgemisega seonduvaid kohustusi täita (ehk riigi huvisid kaitsev lahendus olukorraks, kus prügila käitaja tagatis ei ole piisav). Üheks selliseks viisiks võiks olla JäätS-ga sätestada konkreetse nõude lugemine näiteks eelisõigus nõudeks, nagu on merivõlg laeva asjaõigusseaduse alusel, ning mida tuleb täita esmalt, mh enne PankrS § 153 lg-s 1 nimetatud nõuete rahuldamist. Viidatud nõude eelistamise (nt eelisõigusnõude/ massikohustuse/ eesõigusnõudena) tulemusel oleks võimalik kanda kulu käitleja pankrotimenetluses laekuvate vahendite arvelt, mitte riigi vahenditest. Antud osas võiks kaaluda analüüsi teostamist ja eelnõu täiendamist. 4) JäätS § 1271 täiendatakse selliselt, et selles viidatud rikkumise aegumistähtaega pikendatakse kahelt kolmele aastale. Väärteo aegumistähtaja pikendamise vajadust on muuhulgas põhistatud liikmesriigi kohustusega sihtarvude täitmiseks, mida ei ole võimalik väidetavalt Keskkonnaametil täna saavutada, kuna rikkujate vastutusele võtuks puudub piisav aeg (menetlusi ei algatatagi, kuna need lõpetatakse aegumise tõttu). Jääb selgusetuks, kuidas aitab väärteo aegumistähtaja pikendamine viidatud sihtarvude täitmisele kaasa. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et soovitud eesmärgi saavutamiseks oleks analüüsitud muid võimalusi, nt Keskkonnaameti töötajate/ väärteomenetlejate arvu tõstmist, kes oleks kehtiva (kahe aastase) perioodi jooksul võimelised tuvastama rikkumisi ja algatama ning viima läbi väärteomenetlusi selliselt, et need ei lõpetataks aegumise tõttu. Seega leiame, et konkreetne eesmärk on saavutatav ennekõike Keskkonnameti meeskonna suurendamisega, värvates juurde kompetentsiga eksperte ja tõstes järelevalve mahtu. 5) Olemasolev majanduse ning ettevõtja halduskoormuse mõjude hinnang kavandatud muudatuste 1-3 osas (seletuskirja ptk 6) on pigem muudatust kirjeldavad ning hinnanguid muudatuste mõjude osas on vähe. Meie hinnangul on puudujääke mõjude hindamise metoodika (kättesaadav https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja- korraldamine/mojude-hindamine) järgmisel, kuivõrd iga majandusmõju puhul ei ole selgelt eristatavalt selgitatud mõju hinnangut neljas kategoorias (sihtrühm, sagedus, ulatus, ebasoovitavad mõjud) ja kolmel skaalalt (suur, väike, keskmine). Kavandavad muudatused 1 ja 2 viitavad majandusmõju all potentsiaalsele ettevõtjate halduskoormuse tõusule. Selles osas oleks hea selgem analüüs ja arvamus välja tuua. 6) Kuigi eelnõu seletuskirja 3. peatüki pealkirjaks on Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, puudub eelnõu seletuskirjas võrdleva analüüsi osa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Maarja Roht 639 7643 [email protected] Stina Avvo [email protected] Jekaterina Iljina [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel