Selgitustaotlus

Saatja: Elektrilevi <[email protected]> Saadetud: 16.12.2021 09:52 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Marie-Ursula Vaks <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus seoses võrgulepingu lõpetamisega uuele pingesüsteemile vastavusse viimata jätmise korral Tere Edastame Teile Elektrilevi OÜ poolt selgitustaotluse seoses võrgulepingu lõpetamisega uuele pingesüsteemile vastavusse viimata jätmise korral. Kirja leiate manusest. Lugupidamisega Triine Jõudna BüroospetsialistEesti Energia AS&#43;372 465 2233 | [email protected] 2, 10138 Tallinn | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tatari 39 Meie 16.12.2021 nr JV-TUR-1/6268 10134 Tallinn Selgitustaotlus seoses võrgulepingu lõpetamisega uuele pingesüsteemile vastavusse viimata jätmise korral 1. Taotlus Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) palub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) kinnitada Elektrilevi seisukohta järgnevas: a) Elektrilevil on võrgulepingu tüüptingimuste ja elektrituruseaduse alusel õigus katkestada ostja võrguühendus ja öelda võrguleping üles, kui ostja ei ole viinud enda elektripaigaldist kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt asjakohase teate saamist uuele pingesüsteemile vastavusse. b) Alternatiivselt, kui MKM leiab, et Elektrilevil puudub seaduslik alus võrguühenduse katkestamiseks ja võrgulepingu lõpetamiseks võrgulepingu tüüptingimuste ja elektrituruseaduse alusel, palub Elektrilevi seisukohta, kas ühenduse katkestamiseks on vaja muuta „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja“ (võrgueeskiri) Elektrilevi pakutud sõnastuses. 2. Taust Elektrilevi algatas pärast 2000. aastat Tallinnas teatud piirkondades vanal pingesüsteemil olevate elamute üleviimise uuele pingesüsteemile. Uuele pingesüsteemile (3x230/400 V) üleminek on vajalik, kuna võimaldab kasutada kaasaegseid kaitseviise elektriohutuse tagamiseks, samuti võimaldab see paremini kasutada tänapäevaseid elektriseadmeid. Vana pingesüsteemiga elamute elektripaigaldised on üldjuhul ehitatud 1930.–1960. aastatel ja need on enamasti amortiseerunud ning tihtilugu ka tuleohtlikud. Vanal pingesüsteemil puudub kaitsemaandus, mistõttu rikkevoolukaitse ei toimi tõhusalt. Kaitserakenduse puudumine tähendab, et elektriseadme rikke korral võib seda puudutades saada elektrilöögi, samuti on kõrgendatud oht saada elektrilöök veetorudest. Lisaks eelkirjeldatud ohtudele muutub vanal pingesüsteemil elektrienergia tarbimine tarbijatele ajapikku väga kulukaks, kuna võrguettevõtja on sunnitud töös hoidma kaht paralleelvõrku, mis on äärmiselt ebaefektiivne ja tõstab võrgutasusid. Korterelamute puhul tuleb uue pingesüsteemiga vastavusse viimiseks uuendada korteritest väljapoole jääv elektripaigaldise üldosa. ELEKTRILEVI OÜ Tel 715 4230 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Reg.kood 11050857 www.elektrilevi.ee Vanal pingesüsteemil oli ajalooliselt üle 15 000 Elektrilevi Tallinnas asuvat klienti, kellest rohkem kui kahele kolmandikule on tänaseks välja ehitatud uus võrk valmisolekuga uuele pingesüsteemile üleminekuks. 3. Elektrilevi seisukoht elektrituruseadusele ja tüüptingimustele tuginedes Elektrilevi selgitab esmalt, et võrgulepingu tüüptingimused ja nendes sisalduvad kohustused on lepingu osa. Vastavalt VÕS § 37 lg-le 1 on tüüptingimused saanud lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Elektrilevi on võrgulepingus viidanud, et lepingule kohalduvad võrgulepingu tüüptingimused. Enne võrgulepingu sõlmimist esitab Elektrilevi tarbijale kehtivad võrgulepingu tüüptingimused ning võimaldab nendega enne lepingu sõlmimist tutvuda. Võrgulepingu allkirjastamisega ostja kinnitab, et on võrgulepingu, sh tüüptingimuste ja hinnakirjade, sisuga tutvunud, sellest aru saanud ja nõustub võrgulepinguga. Võrgulepingu tüüptingimused kohalduvad seejuures nii tarbijatele kui füüsilistele isikutele kui ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsevatele isikutele. Elektrilevi juhib tähelepanu, et Konkurentsiamet tegi kehtivate tüüptingimuste kooskõlastamise otsuse 07.11.2018. Kooskõlastust tuleb käsitada kehtiva haldusaktina (vt Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht asjas 3-17-2636 ja Tallinna Halduskohtu seisukoht asjas 3-20-297), mis on tulenevalt HMS §-st 60 siduvad. Viidatud norm ei seo kehtivust õiguspärasusega ning kehtivuse saab kõrvaldada HMS § 61 lg-s 2 sätestatu kohaselt (kehtetuks tunnistamine jm). Ükski turuosaline Konkurentsiameti kooskõlastust tähtaegselt ei vaidlustanud, mistõttu tüüptingimused hakkasid kehtima alates 01.01.2018. Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste alusel on ostja poolt kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt asjakohase teate saamist uuele pingesüsteemile vastavusse viimata jätmine võrgulepingu rikkumine (p. 9.1.8). Eelkirjeldatud rikkumine on Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimuste mõistes oluline rikkumine, kuna võrguettevõtjalt ei või kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda võrgulepingu täitmise jätkamist (p. 5.3 ja p. 5.3.6), arvestades, et Elektrilevi ei saa tagada võrguühendust ja varustuskindlust vanapingesüsteemi kaudu tarbijale määramatu ajani. Seejuures lisame, et võrgulepingu tüüptingimustes sisalduva klausli, mille alusel rakendatakse kõrgemat võrgutasu, eesmärk on suunata ostjat kõrgemate tasude rakendamisega lepingust tulenevat kohustust täitma ning enda elektripaigaldist uue pingesüsteemiga vastavusse viima, Eeltoodu ei välista õiguskaitsevahendite kasutamist, mis tulenevad võrgulepingu rikkumisest. Eelnevast saab järeldada, kui ostja ei vii õigeaegselt enda pingesüsteemi uuele pingele vastavusse, on tegemist võrgulepingu tüüptingimuste punkti 9.18 rikkumisega. Sellist rikkumist loetakse tüüptingimuste punkti 5.3. ja 5.3.6. alusel oluliseks lepingurikkumiseks, mille puhul võrguettevõtjalt ei või kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda võrgulepingu täitmise jätkamist, võttes arvesse, et võrguettevõtja ei ole kohustatud tagama määratlemata ajani kahe paralleelvõrgu toimimist. Eeltoodud rikkumine on aluseks võrguühenduse katkestamiseks ja võrgulepingu lõpetamiseks. Võrguettevõtjal õigus võrguühendus katkestada ja võrguleping lõpetada elektrituruseaduse alusel, kui teine pool on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole rikkumist võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist. (ELTS § 90 lg 1 ja 91 lg 1 p 2). Uuele pingesüsteemile vastavusse viimata jätmist saab käsitada sellise rikkumisena, mille tulemusena ei saa võrguettevõtjalt teatud ajast alates enam oodata täiendava tähtaja määramist. Samuti võib rikete kõrvaldamine amortiseerunud vanal pingesüsteemil talitlenud võrgus osutuda senisest oluliselt aeganõudvamaks või koguni võimatuks. See loob olukorra, kus võrguettevõtja ei saa mõistlikke jõupingutusi rakendades enam kvaliteetset võrguteenust tagada. Ka võlaõigusseaduses sätestatud põhimõtete alusel annab oluline rikkumine õigusliku aluse võrgulepingu ülesütlemiseks. VÕS § 196 lõike 2 alusel on poolel õigus leping erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, kui on antud täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. Eelnev tähendab, et mitte igasugune vastaspoole lepingurikkumine ei õigusta lepingust taganema, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks. VÕS § 116 lõige 2 annab näitliku loetelu olulistest lepingurikkumistest. Tulenevalt VÕS § 116 dispositiivsusest ei defineeri viidatud säte olulist lepingurikkumist ega sea ammendavat loetelu, mistõttu võivad pooled kokku leppida, et oluliseks lepingurikkumiseks on ka muu rikkumine, mis ei ole loetletud § 116 lõike 2 punktides 1-4. Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimustes on kokku lepitud loetelus, mida pooled käsitavad oluliste lepingurikkumistena, milleks on ka ülalviidatud punktis 5.3.6 sätestatu. Samuti tuleneb VÕS § 116 lõike 2 punktist 5, et oluliseks lepingurikkumiseks loetakse rikkumist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täiendava tähtaja jooksul. Seega võimaldab võlaõigusseadus oluliseks lepingurikkumiseks lugeda ükskõik millise rikkumise, mida ei täideta täiendava tähtaja jooksul. Võrguühenduse katkestamine ja võrgulepingu ülesütlemine juhul, kui ostja pole alates võrguettevõtja teatest 3 aasta jooksul viinud oma elektripaigaldist vastavaks uue pingesüsteemiga, on seega kooskõlas elektrituruseaduse, võlaõigusseaduse ja võrgulepingu tüüptingimustega. 4. Elektrilevi seisukoht võrgueeskirja muutmise suhtes Kui MKM asub seisukohale, et Elektrilevil puudub seaduslik alus võrguühenduse katkestamiseks ja võrgulepingu lõpetamiseks tüüptingimuste ja elektrituruseaduse alusel, teeb Elektrilevi ettepaneku võrgueeskirja muutmiseks, lisades § 28 lõike 11 alljärgnevalt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumine tarbija poolt on võrgulepingu oluline rikkumine.“ Kuivõrd sellise kohustuse täitmata jätmise juures ei ole küsimus üksikutes juhtumites, vaid see puudutab märkimisväärsel hulgal tarbijaid, on Elektrilevi hinnangul asjakohane selle probleemi lahendamiseks suurem selgus luua. 5. Õiguslikud alused a. Võrgueeskiri Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja (võrgueeskiri) § 28 lõige 1 sätestab, et kui pingesüsteemi muutmise madalpingel (kuni 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile vastavaks kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt teate saamist. Tarbija elektripaigaldise osaks oleva liitumiskilbi ja hoone peajaotuskilbi vahelise kaabli projekteerimise ning ehitamise finantseerib ja korraldab võrguettevõtja.  b. Elektrituruseadus ELTS § 91 lõike 1 alusel võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendada, kui: 1) ta on võrguühenduse katkestanud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 päeva ning lepingu teine pool ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ja elektrienergia tarbimist alustanud; 2) lepingu teine pool on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole rikkumist võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul heastanud ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist. ELTS § 91 lõike 1 punkti 1 alusel on võrgulepingu lõpetamise eelduseks on seega võrguühenduse katkestus. ELTS § 90 lõike 1 alusel võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Oluline rikkumine on sisustatud võrgulepingu tüüptingimustega. c. Elektrilevi võrgulepingu tüüptingimused (madalpingel kuni 63 A näitel) 9.18 Kui võrguettevõtja on algatanud pingesüsteemi muutmise, peab ostja tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile vastavaks kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt asjakohase teate saamist. 5.3 Oluliseks võrgulepingu rikkumiseks loetakse, kui ostja: 5.3.6 rikub võrgulepingust tulenevaid kohustusi nii, et võrguettevõtjalt ei või kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda võrgulepingu täitmise jätkamist; 11.6 Pool võib võrgulepingu rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest, või võrgulepingust sh tüüptingimustest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kui seadusest, tüüptingimustest või võrgulepingust ei tulene, millist õiguskaitsevahendit kasutatakse ja kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või seadusest tulenevalt ei ole vastutuse piiramist keelatud. d. Võlaõigusseadus VÕS § 196 lõige 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lõige 2 sätestab, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 114 lg 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lõige 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kui tekib täiendavaid küsimusi, vastame neile meeleldi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Sünt turusuhete juht