Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
————————————
Euroopa Liidu
kohtuasjade kokkuvõte
november 2021
————————————
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
C-793/19 ja C-794/19: SpaceNet jt (kohtujuristi ettepanek – sideandmed)
C-140/20: Commissioner of the Garda Síochána jt (kohtujuristi ettepanek –
sideandmed)
C-339/20 ja C-397/20: VD jt (kohtujuristi ettepanek – sideandmed)
Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud:
o C-91/20: Bundesrepublik Deutschland (eelotsus – pagulase pereliikme õigused)
o C-340/20: Bank Sepah (eelotsus – piiravad meetmed)
o C-821/19: komisjon vs. Ungari (liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi –
varjupaigataotlejate õigused)
o C-748/19 kuni C-754/19: Prokuratura Rejonowa w Mińsku Mazowieckim (eelotsus –
kohtusüsteemi sõltumatus)
o C-479/21 PPU: Governor of Cloverhill Prison jt (eelotsus – väljaastumislepinguga
Euroopa vahistamismääruse korra ajutine kehtima jätmine Ühendkuningriigi suhtes)
o C-833/19 P: nõukogu vs. Hamas (apellatsioonkaebus – piiravad meetmed)
o C-564/19: IS (eelotsus – eelotsusetaotluse õigusvastasus)
o C-3/20: LR Ģenerālprokuratūra (eelotsus – keskpanga presidendi kohtulik
puutumatus)
1
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
——————————————————————————————
C-793/19 ja C-794/19: SpaceNet jt (kohtujuristi ettepanek –
sideandmed)
——————————————————————————————
Kohtujurist Sánchez-Bordona ettepanek, 18. novembril 2021
Liidetud kohtuasjade aluseks on telekommunikatsiooniettevõtete SpaceNet AG ja Telekom
Deutschland GmbH kaebused, millega seati kahtluse alla Saksamaa telekommunikatsiooni seaduses
(Telekommunikationsgesetz) pandud sideandmete säilitamise kohustuse kooskõla EL õiguse
(direktiiv 2002/58) ja Euroopa Kohtu praktikaga (Tele2 Sverige ja Watson jt kohtuotsus). Seetõttu
küsis Saksamaa kohus, kas liidu õigusega on kooskõlas üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste
osutajatele pandud kohustus säilitada nende teenuste lõppkasutajate liiklus- ja asukohaandmed
(sideandmed).
Kohtujurist Sánches-Bordona avaldas kõigepealt arvamust, et kaks 6. oktoobri 2020. aasta
„kokkuvõtvat“ kohtuotsust La Quadrature du Net ja Privacy International on vaidluse lahendanud
ning eelotsusetaotlused esitanud kohus oleks võinud seetõttu taotlused tagasi võtta. Kokkuvõttes jäi
kohtujurist oma ettepanekus kohtuotsuses La Quadrature du Net esitatud järelduste juurde.
Liiklusandmete üldine ja vahet tegemata säilitamine võib Euroopa Kohtu sõnul olla põhjendatud
üksnes riigi julgeoleku kaitse eesmärgiga, mis on tähtsam, kui teised direktiivi 2002/58 artikli 15
lõikes 1 nimetatud eesmärgid. Kõikidel muudel juhtudel võib andmeid säilitada ainult valikuliselt,
mis on kohtujuristi hinnangul Euroopa Kohtu sellekohaste otsuste põhjenduskäigu nurgakivi. See
valik võib toimuda muu hulgas asjaomaste isikute kategooriate või geograafilise kriteeriumi alusel,
mis nagu tunnistab ka kohtujurist, võib tuua kaasa raskusi. Ei saa aga välistada nendel kriteeriumidel
põhinevaid valikulise andmete säilitamise valemeid, mis võivad olla tõhusad ja samal ajal
mittediskrimineerivad. Nende väljatöötamine on aga liikmesriikide seadusandjate, mitte Euroopa
Kohtu ülesanne.
Kohtujurist lisas, et isiklikud ja geograafilised kriteeriumid ei ole mitte ainsad, vaid on ka muud
meetodid, sh EL nõukogu töörühmas väljapakutud meetodid, mida ei tohiks tähelepanuta jätta. Igal
juhul tuleks eelistada teatavate liiklus- ja asukohaandmete kategooriate ajutist säilitamist, mis oleks
kitsalt julgeolekuvajadustest olenevalt piiratud, mis tervikuna ei võimaldaks saada täpset ja
üksikasjalikku ülevaadet isikute elust. Praktikas tähendab see, et liiklus- ja asukohaandmete
kohta tuleb asjakohaste filtrite abil säilitada ainult minimaalsed andmed, mida peetakse
absoluutselt hädavajalikeks kuritegevuse tõhusaks ennetamiseks ja kontrolli alla saamiseks
ning riigi julgeoleku kaitsmiseks.
Mis puudutab säilitamistähtaja ajalist piirangut, siis see on oluline element, aga ei heasta seda, et on
kehtestatud liiklus- ja asukohaandmete üldine ja vahet tegemata säilitamise kohustus. Ka andmetele
juurdepääsule tuleb seada ranged piirangud, kuid otsustav on see, et ranged piirangud tuleb seada
säilitamiskohustusele. Seega kuigi Saksamaa seadusandja pingutused on kohtujuristi hinnangul
kiiduväärt, siis need ei ole piisavad, et vaidlusaluseid õigusnorme saaks pidada liidu õigusega
kooskõlas olevaks.
2
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv.
Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-140/20: Commissioner of the Garda Síochána jt (kohtujuristi
ettepanek – sideandmed)
——————————————————————————————
Kohtujurist Sánchez-Bordona ettepanek, 18. novembril 2021
Kohtuasja aluseks on Iirimaa 2011. aasta sideseadus, mis reguleerib elektroonilise side metaandmete
säilitamist ja neile juurdepääsu Iirimaa ametiasutuste ja eelkõige Iirimaa politseiameti poolt raskete
kuritegude avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise raames. Iirimaa kohtu küsimused
puudutasid selle seaduse kooskõla EL õiguse (direktiiv 2002/58) ja Euroopa Kohtu praktikaga (Tele2
Sverige ja Watson jt kohtuotsus).
Kohtujuristi järeldused on samad nagu liidetud kohtuasjades C-793/19 ja C-794/19 SpaceNet jt, mis
tähendab, et vastused Iirimaa kohtu esitatud küsimustele ei saa erineda vastustest, mille andis Euroopa
Kohus kohtuotsuses La Quadrature du Net, milles tehti sellekohasest kohtupraktikast kokkuvõte.
Kõnealuses asjas rõhutas kohtujurist, et Euroopa Kohus on hoolikalt eristanud liikmesriikide
seadusandlikke meetmeid, millega kehtestatakse liiklus- ja asukohaandmete ennetav, üldine ja vahet
tegemata säilitamine riigi julgeoleku kaitsmiseks, nendest meetmetest, mis on seotud kuritegevuse
vastu võitlemise ja avaliku julgeoleku kaitsega. Need kahte tüüpi meetmed ei saa olla sama ulatusega,
sest vastasel korral kaotaks selline eristamine igasuguse mõtte. Kohtujurist lisas, et Euroopa Kohtult
ei saa nõuda, et ta astuks reguleerimisülesannetesse ja täpsustaks üksikasjalikult, mis liiki andmeid ja
kui kaua võib säilitada, veelgi vähem aga võiks ta asuda seadusandja rolli, kehtestades
vahekategooriaid riigi julgeoleku ja avaliku julgeoleku vahel, et kohaldada teisele kategooriale
nõudeid, mis on omased esimesele kategooriale.
Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv.
Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-339/20 ja C-397/20: VD jt (kohtujuristi ettepanek –
sideandmed)
——————————————————————————————
Kohtujurist Sánchez-Bordona ettepanek, 18. novembril 2021
VD ja SR suhtes alustati 2017. aastal uurimist siseteabe alusel kauplemise ja rahapesu tunnustel. See
menetlus oli seotud Prantsusmaa finantsturgude ameti algatatud laiema kohtuliku eeluurimisega,
3
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
mille käigus kogutud materjalid sisaldasid telefoniliinide kasutamisega seotud isikuandmeid. Nii VD
kui ka SR väidavad, et isikuandmete kasutamisega rikuti Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid
6 ja 8, EL põhiõiguste harta artikleid 7, 8, 11 ja 52 ning direktiivi 2002/58. Prantsusmaa
kassatsioonikohus esitas Euroopa Kohtule küsimused, mis puudutavad sideandmete säilitamist ja
nende kasutamist siseteabe väärkasutamise tõttu algatatud kohtuliku eeluurimise käigus, lähtudes
eelkõige direktiivist 2003/6 ja määrusest 596/2014 (mis käsitlevad turu kuritarvitusi).
Kohtujurist märkis alustuseks, et isegi kui tulevad mängu direktiiv 2003/6 ja määrus 596/2014, siis
selle kontekstis on kohaldatav kohtuotsuses La Quadrature du Net välja kujundatud Euroopa Kohtu
praktika. Nagu on märgitud direktiivi 2002/58 pealkirjas, on direktiiv 2002/58 võrdlusnorm selles
osas, mis puudutab isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset. Direktiiv 2003/6 ja määrus
596/2014 käsitlevad andmeliikluse andmete töötlemist. Need on seega eeskirjad, mis on selles osas
puhtalt vahendiks selle eesmärgi ja eseme saavutamiseks, ning mida tuleb tõlgendada direktiiviga
2002/58 kehtestatud korras. Kohtujuristi meelest ei anna asjaomased turu kuritarvituse
õigusaktid erivolitusi andmete säilitamiseks. Need piirduvad sellega, et lubavad pädevatel
ametiasutustel tutvuda (olemasolevate) säilitatavate andmetega direktiivi 2002/58 alusel.
Seejuures direktiivis 2003/6 ja määruses 596/2014 viidatud „olemasolevad andmed“ võivad olla
ainult „seaduslikult olemasolevad andmed“, see tähendab andmed, mis on salvestatud vastavalt
direktiivile 2002/58.
Turukuritarvitused on kohtujuristi meelest kahtlemata üleni karistatavad, sest need kahjustavad
finantsturgude terviklikkust ning üldsuse usaldust väärtpaberite ja tuletisinstrumentide vastu. Samuti
võib neid vastavalt asjaoludele kvalifitseerida karistatavateks õigusrikkumisteks ja kõige
märkimisväärsematel juhtudel rasketeks kuritegudeks. Nende õigusvastasus, isegi kui see on
kaugeleulatuv, on aga sama, mis võib olla paljudel teistel asjaomaseid avalikke huve ja liidu poliitikat
kahjustavatel kuritegudel. Avalikel huvidel, mida kaitstakse mõne sellise teo kriminaalkorras
karistatavaks kvalifitseerimisega, võib olla sama palju või rohkem tähtsust kui nendel, mida
kaitstakse turukuritarvituste eest karistamisel. See ei tähenda siiski, et selline käitumine kujutaks
endast ohtu riigi julgeolekule. Seega siinkohal võivad „olemasolevad“ andmed/salvestised olla
üksnes need, mida on direktiiviga 2002/58 lubatud säilitada raske kuritegevuse vastu võitlemiseks ja
avaliku julgeoleku kaitsmiseks. Neid ei saa mingil juhul võrdsustada nendega, mida säilitakse
ennetavalt, üleüldiselt ja vahet tegemata selleks, et kaitsta riigi julgeolekut.
Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv.
Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit.
4
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud:
——————————————————————————————
C-91/20: Bundesrepublik Deutschland (eelotsus –
pagulase pereliikme õigused)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 9. novembril 2021
Põhikohtuasja kaebaja sündis 2017. aastal Saksamaal. Tal on Tuneesia kodakondsus. Tema emal on
samuti Tuneesia kodakondsus, isal aga Süüria kodakondsus. Kaebaja isale anti Saksamaal
pagulasseisund. Kaebaja enda nimel esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust aga ei rahuldatud, sest
halduskohtu hinnangul ei olnud kaebajal põhjust karta tagakiusamist Tuneesias. Eelotsusetaotluse
esitanud Saksa kohus märkis, et kuigi kaebaja ei saa pagulasseisundit taotleda tema enda isikust
tuleneva õiguse alusel, on tal selleks Saksa varjupaigaseaduse alusel õigus pagulasseisundi saanud
lapsevanema vallalise alaealise lapsena. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis siiski Euroopa
Kohtult, kas selline soodsam riigisisene säte on vastuolus direktiiviga 2011/95 (mis käsitleb nõudeid,
millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda
rahvusvahelise kaitse saajaks).
Euroopa Kohus selgitas esmalt, et direktiivis 2011/95 ei ole ette nähtud pagulasseisundi tuletatud
õigusena laiendamist isiku pereliikmetele. Küll aga lubab direktiiv liikmesriikidel kehtestada
soodsamaid norme, mis on kooskõlas direktiiviga. Euroopa Kohus leidis seejärel, et Saksa
varjupaigaseaduse soodsam säte on kooskõlas direktiivis ette nähtud üldsõnalise kohustusega
säilitada rahvusvahelise kaitse saaja perekonna ühtsus. Euroopa Kohus lisas, et direktiiviga oleks
vastuolus see, kui lapsele laieneks tema isale antud pagulasseisund, kui sellel lapsel on vastuvõtva
liikmesriigi kodakondsus või muu kodakondsus, mis annab talle selles liikmesriigis õiguse paremale
kohtlemisele võrreldes sellega, mis talle saaks osaks sellise seisundi laiendamisega. Euroopa Kohus
jõudis seetõttu järeldusele, et direktiiviga ei ole vastuolus soodsam riigisisene säte, mis annab
eelotsustaotluses kirjeldatud juhtumil perekonna ühtsuse säilitamise eesmärgil pagulasseisundi
ka kolmanda riigi kodaniku alaealisele lapsele.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-340/20: Bank Sepah (eelotsus – piiravad meetmed)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus, 11. novembril 2021
Overseas Financial ja Oaktree Financiali (kaebajad) kasuks mõisteti Prantsusmaa kohtus 26.04.2007
Bank Sepahilt välja vastavalt 2 500 000 USA dollarit ja 1 500 000 USA dollarit, millele lisandub
alates sellest kuupäevast seadusjärgse määraga viivis. 20.04.2007 oli jõustunud EL Nõukogu määrus
423/2007, mis nägi ette Bank Sepah rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise.
5
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Prantsusmaa jättis rahuldamata pärast 26.04.2007 kohtuotsuseid kaebajate tehtud taotlused nende
võlgnetavate summade vabastamiseks. 2016. aasta täitemenetluse raames, kui kaebajad nõusid 2007.
aastal välja nõutud summade tasumist, leidis vaidlust lahendav Prantsuse kohus, et viivise
arvestamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega, mis tähendab, et viivist võib nõuda vaid
nende viie aasta eest, mis eelnesid 2016. aasta täitemenetlusele. Aegumistähtaja kulgemise oleks selle
kohtu hinnangul saanud katkestada, kui kohe pärast 2007. otsuseid oleks algatatud külmutatud vara
suhtes sundtäitmine või võetud kaitsemeetmeid.
Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis aga küsimus, kas õiguskaitsemeetmed nagu kohtulik tagatis
(hüpoteek, pant) või varade arestimine täitemenetluse raames on määruse 423/2007 (mis tänaseks
asendatud määrusega 267/2012) kohaselt samuti rahaliste vahendite kasutamine või
majandusressursside kättesaadavaks tegemine, mida ei saa teha ilma riigi pädeva asutuse eelneva
loata. Sellisel menetlusel puudub omandiõigust muutev mõju ning meetme ainus tagajärg on, et isiku
nõue rahuldatakse eelisjärjekorras. Veel soovis kohus teada, kas arvesse peaks võtma asjaolu, et
sissenõutava nõude alus ei ole seotud Iraani tuuma- ja ballistiliste rakettide programmiga ning on
varasem kui varade külmutamise kohustus.
Euroopa Kohus meenutas, et rahaliste vahendite külmutamise ja majandusressursside külmutamise
kohustuste eesmärk on piirata maksimaalselt tehinguid, mida võidakse teha külmutatud rahaliste
vahenditega. Meede, millega antakse võlausaldajale õigus oma nõuete rahuldamiseks eelisjärjekorras
(seades näiteks kinnisvarale kohtuliku tagatisena hüpoteegi) tähendab, et külmutatud rahaliste
vahendite otstarve muutub ning need võimaldavad kasutada külmutatud majandusressursse rahaliste
vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks. Seega kuuluvad sellised meetmed määruse 423/2007
kohaldamisalasse. Oluline ei ole seejuures, et vara ei välju võlgniku vara hulgast. Järelikult on
määrusega vastuolus selliste kaitsemeetmete kohaldamine külmutatud vara suhtes, millega
antakse asjaomastele võlausaldajatele õigus oma nõuete rahuldamiseks eelisjärjekorras
võrreldes teiste võlausaldajatega, kui selliseks tehinguks puudub pädeva asutuse luba.
Teiseks märkis kohus, et mõistete „rahaliste vahendite külmutamine“ ja „majandusressursside
külmutamine“ määratlustes ei tehta vahet selle põhjal, mis on selle nõude alus, mis tuleb isikult või
üksuselt sisse nõuda. Seega otsustades, millist meedet võib külmutatud vara suhtes kohaldada, tuleb
hinnata vaid selle meetme tagajärgi, mitte aga meetmega seotud nõude alust. Järelikult ei ole oluline,
et nõude alus ei ole soetud Iraani tuuma- ja ballistiliste rakettide programmiga ning on
külmutamise kohustusest varasem. Kohus on ka juba otsustanud, et piiravate meetmetega
taotletavate eesmärkide olulisus õigustab negatiivseid tagajärgi teatud ettevõtjatele, sealhulgas neile,
kes ei vastuta kuidagi olukorra eest, mis viis asjaomaste meetmete võtmiseni.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-821/19: komisjon vs. Ungari (liikmesriigi kohustuste
rikkumise hagi – varjupaigataotlejate õigused)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. novembril 2021
Ungari kehtestas riigisisese varjupaigaseadusega, et kui varjupaigataotleja on saabunud Ungarisse
sellise riigi kaudu, kus teda ei ähvarda tagakiusamine, on taotlus vastuvõetamatu. Samuti
6
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
kriminaliseeris Ungari varjupaigataotlejate abistamise („ebaseadusliku sisserände hõlbustamine“).
Ungari politseiseadus keelas täiendavalt piiritsooni sisenemise isikutele, kelle suhtes on algatatud
kriminaalmenetlus seoses ebaseadusliku sisserände hõlbustamisega. Komisjon esitas Euroopa
Kohtusse liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi ja palus kohtul tuvastada, et Ungari on rikkunud
direktiivist 2013/32 (rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete
kohta) tulenevaid kohustusi.
Euroopa Kohus selgitas esmalt, et Ungari varjupaigaseaduse kõnealune säte ei vasta ühelegi
vastuvõetamatuse alustest, mis on ette nähtud direktiivis 2013/32. Euroopa Kohus tuletas meelde, et
ainuüksi asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotleja läbis kolmanda riigi territooriumi, ei anna
iseenesest alust arvata, et taotleja võiks sellesse riiki tagasi pöörduda, kui taotlejal puudub side
selle kolmanda riigiga. Euroopa Kohus leidis seetõttu, et Ungari on rikkunud direktiivist 2013/32
tulenevaid kohustusi.
Seejärel selgitas Euroopa Kohus, et varjupaiga taotlejate abistamise kriminaliseerimine piirab
abi andvate isikute või organisatsioonide õigust pääseda varjupaiga taotlejate juurde ja
nendega suhelda. Need õigused on aga direktiivis sõnaselgelt tunnustatud. Lisaks selgitas Euroopa
Kohus, et Ungari politseiseadus piirab direktiivis nimetatud taotlejaid nõustavate isikute ja
organisatsioonide juurdepääsu nendele taotlejatele, kes asuvad Ungari piiri lähedal. Seetõttu
leidis Euroopa Kohus, et ka varjupaiga taotlejate abistamise kriminaliseerimisega ja politseiseaduse
kõnealuse sättega on Ungari rikkunud direktiivist 2013/32 tulenevaid kohustusi.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-748/19 kuni C-754/19: Prokuratura Rejonowa w Mińsku
Mazowieckim (eelotsus – kohtusüsteemi sõltumatus)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. novembril 2021
Poola kohtul tekkis tema lahendatavate kriminaalasjade läbivaatamise raames kahtlus, kas neid asju
lahendavate kohtukoosseisude moodustamine on liidu õigusega kooskõlas, arvestades asjaolu, et
nendesse kohtukoosseisudesse kuulub justiitsministri otsusega lähetatud kohtunik. Kuna selle kohtu
sõnul võimaldavad kohtunike lähetamist käsitlevad eeskirjad justiitsministril lähetada kohtuniku
kõrgema astme kriminaalkohtusse kriteeriumide alusel, mis ei ole ametlikult teada, lähetamisotsust
ei saa kohtulikult kontrollida ja justiitsminister võib lähetuse mis tahes ajal lõpetada, otsustas kohus
küsida Euroopa Kohtult, kas need eeskirjad on liidu õigusega kooskõlas.
Euroopa Kohus möönis, et kuigi justiitsminister võib kohtunikke lähetada üksnes nende nõusolekul,
on siiski rida asjaolusid, mis annavad talle võimaluse neid kohtunikke mõjutada, tekitades seeläbi
kahtlusi nende sõltumatuses. Euroopa Kohus märkis esmalt, et kohtuniku lähetust puudutav otsus ja
otsus lähetuse lõpetamise kohta peab olema tehtud enne teada olevate kriteeriumide alusel ja olema
nõuetekohaselt põhjendatud. Lisaks tõdes Euroopa Kohus, et kuna justiitsminister täidab ka
peaprokuröri ülesandeid, on justiitsministril konkreetses kriminaalasjas võim nii üldprokuröri kui ka
lähetatud kohtunike üle, mis võib tekitada õigussubjektides põhjendatud kahtlusi lähetatud kohtunike
erapooletuses. Viimaseks märkis Euroopa Kohus, et põhikohtuasju lahendavatesse
7
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
kohtukoosseisudesse lähetatud kohtunikud täidavad samal ajal jätkuvalt üldkohtute kohtunike
distsiplinaarametniku asetäitja ülesandeid.
Need erinevad asjaolud koos vaadelduna võivad Euroopa Kohtu hinnangul viia järeldusele, et
justiitsministril on kriteeriumide alusel, mis ei ole teada, pädevus lähetada kohtunikke kõrgema
astme kohtutesse ning pädevus nende lähetus põhjendusi esitamata lõpetada. Selle tagajärjel
puuduvad neil kohtunikel aga lähetuse ajal tagatised ja sõltumatus, mis peavad kohtunikel õigusriigis
tavaliselt olema. Sellist pädevust ei saa seega pidada sõltumatuse nõude järgimise kohustusega
kooskõlas olevaks.
Sellest tulenevalt leidis Euroopa Kohus, et Poolas kehtiv kord, mis võimaldab justiitsministril
avalikustamata kriteeriumide alusel lähetada kohtunikke tähtajaliselt või tähtajatult kõrgema
astme kriminaalkohtutesse ning selle lähetuse põhjendamata otsusega mis tahes ajal lõpetada,
olenemata sellest, kas lähetus on tähtajaline või tähtajatu, on liidu õigusega vastuolus.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-479/21 PPU: Governor of Cloverhill Prison jt (eelotsus –
väljaastumislepinguga Euroopa vahistamismääruse korra
ajutine kehtima jätmine Ühendkuningriigi suhtes)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. novembril 2021
Kohtuasi sai alguse seoses asjaoluga, et Iirimaal vahistati Ühendkuningriigi õigusasutuse tehtud
Euroopa vahistamismääruste alusel kaks isikut. Kuna Euroopa vahistamismäärust käsitlevat
raamotsust üle võttev Iirimaa seadus on kohaldatav kolmanda riigi suhtes üksnes siis, kui selle
kolmanda riigi ja liidu vahel on sõlmitud tagaotsitavate isikute üleandmist käsitlev leping, esitati
Euroopa Kohtule olukorra selgitamiseks eelotsusetaotlus. Taotluses paluti Euroopa Kohtul võtta
seisukoht, kas Ühendkuningriigi liidust väljaastumise leping ning ELi ja selle kolmanda riigi vaheline
kaubandus- ja koostööleping on Iirimaale siduvad.
Selleks tuli Euroopa Kohtul võtta seisukoht küsimuses, kas väljaastumislepingu ning kaubandus- ja
koostöölepingu õiguslikud alused, mis on vastavalt ELL artikli 50 lõige 2 ja ELTL artikkel 217, on
ainsad sobivad õiguslikud alused selleks, et lisada neisse lepingutesse meetmed, mis puudutavad
vastavalt Euroopa vahistamismääruse korda ning uut liidu ja Ühendkuningriigi vahelist
loovutamismehhanismi.
Uurides esiteks ELL artikli 50 valimist väljaastumislepingu õiguslikuks aluseks, märkis Euroopa
Kohus, et nimetatud artikli lõige 2 annab liidule ainupädevuse sõlmida leping, milles sätestatakse
väljaastumise kord. Selle lepingu eesmärk on reguleerida kõiki väljaastumisega seotud küsimusi
kõikides aluslepingute valdkondades. Just seda pädevust teostades sai liit sõlmida
väljaastumislepingu, mis näeb muu hulgas ette, et Ühendkuningriigi suhtes kohaldatakse
üleminekuperioodil liidu õigust, sealhulgas Euroopa vahistamismäärust käsitlevat raamotsust.
8
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Uurides teiseks ELTL artikli 217 valimist kaubandus- ja koostöölepingu õiguslikuks aluseks, märkis
Euroopa Kohus, et selle sätte alusel sõlmitud lepingud võivad sisaldada eeskirju kõigi liidu
pädevusse kuuluvate valdkondade kohta. Kuna aga liidul on aluslepingute alusel vabadusel,
turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna suhtes jagatud pädevus, võib sellesse
pädevusvaldkonda kuuluvaid meetmeid lisada sellisesse assotsiatsioonilepingusse, nagu seda on
kaubandus- ja koostööleping. Analüüsides küsimust, kas kaubandus- ja koostöölepinguga kehtestatud
loovutamismehhanismi lisamine assotsiatsioonilepingusse nõuab lisaks konkreetset liidu õiguslikku
alust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks, leidis Euroopa Kohus, et arvestades
kõnealuse lepingu ulatuslikku kohaldamisala, on sellesse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva
ala puudutavate sätete lisamine kooskõlas nimetatud lepingu üldise eesmärgiga, milleks on luua alus
liidu ja Ühendkuningriigi vahelistele laiaulatuslikele suhetele, ja seega võisid kaubandus- ja
koostöölepingus sisalduvad normid, mis käsitlevad isikute loovutamist, põhineda üksnes ELTL
artiklil 217, ilma et kohaldataks EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21)
sätteid.
Lõpuks otsustas Euroopa Kohtu suurkoda, et Iirimaale on siduvad väljaastumislepingu sätted, mis
näevad ette Euroopa vahistamismääruse korra Ühendkuningriigi suhtes kehtima jätmise
üleminekuperioodil, ning kaubandus- ja koostöölepingu säte, mis näeb ette selle lepinguga
kehtestatud loovutamismehhanismi kohaldamise enne üleminekuperioodi lõppu tehtud Euroopa
vahistamismääruste suhtes.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-833/19 P: nõukogu vs. Hamas (apellatsioonkaebus –
piiravad meetmed)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 23. novembril 2021
EL Nõukogu (edaspidi nõukogu) palus apellatsioonkaebuses tühistada Üldkohtu otsuse, T-308/18
Hamas vs. nõukogu, millega Üldkohus tühistas nõukogu otsused ja rakendusmäärused, millega
kehtestatakse piirangud teatavate isikute ja üksuste suhtes terrorismivastases võitluses, selles osas,
milles need puudutasid Hamasi. Hamas väitis peamiselt, et tema lisamisega on tehtud hindamisvigu
ning tema nimekirja lisamine ei ole põhjendatud. Üldkohus lükkas Hamasi väited põhjendamatuse
tõttu tagasi. Siiski leidis Üldkohus, et kuna vaidlustatud aktide põhjendused on esitatud
eraldiseisvates dokumentides, mida ei ole nõuetekohaselt allkirjastatud, siis on rikutud olulist
menetlusormi. Apellatsioonkaebuses leidis nõukogu, et Üldkohus eksis, kui järeldas, et vaidlusaluste
aktide põhjendused olid kinnitamata.
Euroopa Kohus märkis, et õiguskindluse põhimõte nõuab, et kõik haldusvõimu aktid, millel on
õiguslikud tagajärjed, oleks selle andja ja sisu osas usaldusväärsed. Kinnitamise vorminõude täitmine
on usaldusväärsuse kontrolli eeltingimus ning kinnitamine kujutab endast olulist vorminõuet, mille
rikkumine võib kaasa tuua asjaomase akti tühistamise. Akti allkirjastamine on akti kinnitamise viis,
mille eesmärk on tagada õiguskindlus ning kontrollida, kas teatavaks tehtud või avaldatud tekst vastab
kinnitatud tekstile ning akti andja tahtele.
9
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
Liidu õiguse kohaselt peab üldkohaldatavatele aktidele alla kirjutama nõukogu eesistuja. Kohus
märkis, et on selge, et nõukogu eesistuja ja peasekretär allkirjastasid vaidlusalused aktid, ning nendes
on välja toodud üldised põhjendused, mille kohaselt otsustas nõukogu pärast läbivaatamist, et
vaidlusalustes loeteludes nimetatud isikute, üksuste ja asutuste suhtes tuleb jätkata piiravate meetmete
kohaldamist.
Kohus märkis aga, et liidu õigus ei nõua, et otsused, millel on konkreetne adressaat, peaks olema
nõukogu eesistuja poolt allkirjastatud. Järelikult individuaalsed põhjendused, mis olid kaasas
vaidlusaluste aktidega ja mis tehti Hamasile teatavaks, ei ole seotud mitte nende aktide
üldkohaldatava olemusega, vaid üksikotsusele sarnaneva olemusega. Seega ei pea individuaalseid
põhjendusi, mis õigustavad konkreetse isiku, rühmituse või üksuse loetellu kandmist, nõukogu
eesistuja allkirjastama. Piisab sellest, et need põhjendused on muul moel nõuetekohaselt
kinnitatud. Üldkohtus leidis tõendamist, et kõnealused põhjendused võeti vastu nõukogu kodukorras
ettenähtud kirjaliku menetluse kohaselt samal ajal vaidlusaluste aktidega, millele kirjutasid alla
nõukogu eesistuja ja peasekretär ja millele need põhjendused olid lahutamatult lisatud.
Kokkuvõttes ei oleks Üldkohus tohtinud tühistada Hamasi jätmist sellesse loetellu põhjendusel,
et nõukogu ei kinnitanud nende aktide individuaalseid põhjendusi allkirjaga.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-564/19: IS (eelotsus – eelotsusetaotluse õigusvastasus)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 23. novembril 2021
Ungari kohus, lahendades kriminaalasja Rootsi kodaniku suhtes ja leides, et kohtueelses menetluses
võidi rikkuda süüdistatava õigust saada teavet oma õiguste ja kaitseõiguste kohta, pidas vajalikuks
esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Seejärel tunnistas Ungari kõrgeim kohus peaprokuröri
poolt seaduse huvides esitatud kaebuse alusel selle eelotsusetaotluse õigusvastaseks sisuliselt
põhjusel, et esitatud küsimused ei ole põhikohtuasja lahendamisel asjakohased ja vajalikud. Samadel
põhjustel, mis olid aluseks kõrgeima kohtu otsusele, algatati eelotsusetaotluse esitanud kohtuniku
suhtes distsiplinaarmenetlus, mis võeti hiljem tagasi. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtunikul
tekkis kahtlus, kas selline menetlus ja kõrgeima kohtu otsus on kooskõlas liidu õigusega, esitas ta
selle kohta täiendava eelotsusetaotluse.
Kõigepealt leidis Euroopa Kohtu suurkoda, et liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelise
koostöösüsteemiga on vastuolus see, kui liikmesriigi kõrgeim kohus tuvastab seaduse huvides
esitatud kaebuse põhjal, et alama astme kohtu esitatud eelotsusetaotlus on õigusvastane põhjusel, et
esitatud küsimused ei ole põhikohtuasja lahendamisel asjakohased ja vajalikud. Selline
õiguspärasuse kontroll kuulub Euroopa Kohtu ainupädevusse. Lisaks nõrgestab selline
õigusvastaseks tunnistamine ühelt poolt Euroopa Kohtu antavate vastuste autoriteeti ja teiselt poolt
piirab liikmesriikide kohtute pädevust pöörduda eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole ning võib
seega piirata isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste tõhusat kohtulikku kaitset.
Seejärel tõdes Euroopa Kohus, et liidu õigusega on vastuolus see, kui liikmesriigi kohtuniku
suhtes algatatakse Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamise tõttu distsiplinaarmenetlus,
10
Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium
kuna ainuüksi sellise menetluse algatamise võimalus võib kahjustada eelotsusemenetluse
mehhanismi ja kohtu sõltumatust, mis on selle mehhanismi nõuetekohase toimimise seisukohast eriti
oluline. Lisaks võib selline menetlus heidutada kõiki liikmesriigi kohtuid eelotsusetaotlusi esitamast,
see aga võib ohustada liidu õiguse ühetaolist kohaldamist.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
——————————————————————————————
C-3/20: LR Ģenerālprokuratūra (eelotsus – keskpanga
presidendi kohtulik puutumatus)
——————————————————————————————
Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 30. novembril 2021
AB töötas aastatel 2001–2009 Läti keskpanga presidendina. 2018. aastal alustati AB suhtes
kriminaalmenetlust. AB-d süüdistati altkäemaksu võtmises ja rahapesus. Eelotsusetaotluse esitanud
Läti kohus küsis Euroopa Kohtult, kas ja millises ulatuses on liikmesriigi keskpanga juhatajal kui
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu liikmel protokollis nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja
immuniteetide kohta) ette nähtud kohtulik puutumatus.
Euroopa Kohus kinnitas, et liikmesriigi keskpanga juhatajal võib olla protokollis ette nähtud kohtulik
puutumatus EKP organi liikmena oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude suhtes. Selline
puutumatus säilib liikmesriigi keskpanga juhatajal ka pärast ametist lahkumist. Euroopa Kohus
täpsustas, et kohtuliku puutumatusega ei ole vastuolus uurimistoimingute tegemine, tõendite
kogumine ja süüdistusakti esitamine kriminaalmenetluses. Samuti ei ole sellega vastuolus uurimise
käigus kogutud tõendite kasutamine teistes kohtumenetlustes.
Euroopa Kohus tuletas meelde, et kohtuliku puutumatuse eesmärk on liidu toimimise ja sõltumatuse
kahjustamist ära hoides tagada liidu huvide kaitse. Seetõttu ei saa kohtulik puutumatus takistada
liikmesriikidel isikuid kuritegude eest vastutusele võtta, kui see ei puuduta liidu huve. Seega ei ole
kohtulik puutumatus kohaldatav siis, kui isikut süüdistatakse kriminaalmenetluses tegudes, mis ei ole
tehtud tema ülesannete täitmisel liidu institutsioonis.
Euroopa Kohtu selgituse kohaselt tähendab see praktikas seda, et kui liikmesriigi õigusasutus
tuvastab, et liidu ametnik või teenistuja, kelle suhtes on kriminaalmenetlus alustatud, ei pannud
kuritegu ilmselgelt toime oma ametikohustuste täitmisel, võib see asutus tema suhtes menetlust
jätkata, kuna kohtulik puutumatus ei ole kohaldatav. Seevastu juhul, kui sellel riigisisesel asutusel
tekib kriminaalmenetluse mis tahes staadiumis selle kohta kahtlusi, peab ta konsulteerima asjasse
puutuva liidu institutsiooniga. Kui liidu institutsioon leiab, et tegu pandi toime ametikohustuste
täitmisel, peab riigisisene asutus taotlema, et see institutsioon võtaks ametnikult või teenistujalt
puutumatuse ära.
Kohtuotsus on kättesaadav siit.
—————————————————————————————————————————————————————
Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja
kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis
(viited lisatud).
11
Saatja: Merili Kriisa <
[email protected]>
Saadetud: 15.12.2021 16:16
Adressaat: Juriidiline osakond <
[email protected]>; EL kohtu
töögrupp <
[email protected]>; JHA Justice (EE) <
[email protected]>;
Heli Hirsik <
[email protected]>
Teema: EL kohtulahendite kokkuvõte: november 2021
Tere
Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest Euroopa Liidu
Kohtu lahenditest novembris 2021. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle
kokkuvõtte üles . Seekordse kokkuvõtte koostasid EL õiguse büroo juristid
Margo Roasto, Klen Teder, Nele Grünberg ja Merili Kriisa.
Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid:
Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha:
* C-793/19 ja C-794/19: SpaceNet jt (kohtujuristi ettepanek
sideandmed)
* C-140/20: Commissioner of the Garda Síochána jt (kohtujuristi
ettepanek sideandmed)
* C-339/20 ja C-397/20: VD jt (kohtujuristi ettepanek sideandmed)
Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud:
o C-91/20: Bundesrepublik Deutschland (eelotsus pagulase pereliikme
õigused)
o C-340/20: Bank Sepah (eelotsus piiravad meetmed)
o C-821/19: komisjon vs. Ungari (liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi
varjupaigataotlejate õigused)
o C-748/19 kuni C-754/19: Prokuratura Rejonowa w Miñsku Mazowieckim
(eelotsus kohtusüsteemi sõltumatus)
o C-479/21 PPU: Governor of Cloverhill Prison jt (eelotsus
väljaastumislepinguga Euroopa vahistamismääruse korra ajutine kehtima
jätmine Ühendkuningriigi suhtes)
o C-833/19 P: nõukogu vs. Hamas (apellatsioonkaebus piiravad meetmed)
o C-564/19: IS (eelotsus eelotsusetaotluse õigusvastasus)
o C-3/20: LR Ìenerâlprokuratûra (eelotsus keskpanga presidendi
kohtulik puutumatus)
Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud
kohtulahenditest.
EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab
tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud).
Tervitades
Merili Kriisa