dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kokkuvõte

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. detsember 2021
Viit
1.1-16/21-0024/7525-1
Registreeritud
16. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0024
Vastutaja
Ivar Siska (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf77 KB
  • 📎Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte november 2021.pdf423 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium ———————————— Euroopa Liidu kohtuasjade kokkuvõte november 2021 ———————————— Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: C-793/19 ja C-794/19: SpaceNet jt (kohtujuristi ettepanek – sideandmed) C-140/20: Commissioner of the Garda Síochána jt (kohtujuristi ettepanek – sideandmed) C-339/20 ja C-397/20: VD jt (kohtujuristi ettepanek – sideandmed) Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: o C-91/20: Bundesrepublik Deutschland (eelotsus – pagulase pereliikme õigused) o C-340/20: Bank Sepah (eelotsus – piiravad meetmed) o C-821/19: komisjon vs. Ungari (liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – varjupaigataotlejate õigused) o C-748/19 kuni C-754/19: Prokuratura Rejonowa w Mińsku Mazowieckim (eelotsus – kohtusüsteemi sõltumatus) o C-479/21 PPU: Governor of Cloverhill Prison jt (eelotsus – väljaastumislepinguga Euroopa vahistamismääruse korra ajutine kehtima jätmine Ühendkuningriigi suhtes) o C-833/19 P: nõukogu vs. Hamas (apellatsioonkaebus – piiravad meetmed) o C-564/19: IS (eelotsus – eelotsusetaotluse õigusvastasus) o C-3/20: LR Ģenerālprokuratūra (eelotsus – keskpanga presidendi kohtulik puutumatus) 1 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: —————————————————————————————— C-793/19 ja C-794/19: SpaceNet jt (kohtujuristi ettepanek – sideandmed) —————————————————————————————— Kohtujurist Sánchez-Bordona ettepanek, 18. novembril 2021 Liidetud kohtuasjade aluseks on telekommunikatsiooniettevõtete SpaceNet AG ja Telekom Deutschland GmbH kaebused, millega seati kahtluse alla Saksamaa telekommunikatsiooni seaduses (Telekommunikationsgesetz) pandud sideandmete säilitamise kohustuse kooskõla EL õiguse (direktiiv 2002/58) ja Euroopa Kohtu praktikaga (Tele2 Sverige ja Watson jt kohtuotsus). Seetõttu küsis Saksamaa kohus, kas liidu õigusega on kooskõlas üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajatele pandud kohustus säilitada nende teenuste lõppkasutajate liiklus- ja asukohaandmed (sideandmed). Kohtujurist Sánches-Bordona avaldas kõigepealt arvamust, et kaks 6. oktoobri 2020. aasta „kokkuvõtvat“ kohtuotsust La Quadrature du Net ja Privacy International on vaidluse lahendanud ning eelotsusetaotlused esitanud kohus oleks võinud seetõttu taotlused tagasi võtta. Kokkuvõttes jäi kohtujurist oma ettepanekus kohtuotsuses La Quadrature du Net esitatud järelduste juurde. Liiklusandmete üldine ja vahet tegemata säilitamine võib Euroopa Kohtu sõnul olla põhjendatud üksnes riigi julgeoleku kaitse eesmärgiga, mis on tähtsam, kui teised direktiivi 2002/58 artikli 15 lõikes 1 nimetatud eesmärgid. Kõikidel muudel juhtudel võib andmeid säilitada ainult valikuliselt, mis on kohtujuristi hinnangul Euroopa Kohtu sellekohaste otsuste põhjenduskäigu nurgakivi. See valik võib toimuda muu hulgas asjaomaste isikute kategooriate või geograafilise kriteeriumi alusel, mis nagu tunnistab ka kohtujurist, võib tuua kaasa raskusi. Ei saa aga välistada nendel kriteeriumidel põhinevaid valikulise andmete säilitamise valemeid, mis võivad olla tõhusad ja samal ajal mittediskrimineerivad. Nende väljatöötamine on aga liikmesriikide seadusandjate, mitte Euroopa Kohtu ülesanne. Kohtujurist lisas, et isiklikud ja geograafilised kriteeriumid ei ole mitte ainsad, vaid on ka muud meetodid, sh EL nõukogu töörühmas väljapakutud meetodid, mida ei tohiks tähelepanuta jätta. Igal juhul tuleks eelistada teatavate liiklus- ja asukohaandmete kategooriate ajutist säilitamist, mis oleks kitsalt julgeolekuvajadustest olenevalt piiratud, mis tervikuna ei võimaldaks saada täpset ja üksikasjalikku ülevaadet isikute elust. Praktikas tähendab see, et liiklus- ja asukohaandmete kohta tuleb asjakohaste filtrite abil säilitada ainult minimaalsed andmed, mida peetakse absoluutselt hädavajalikeks kuritegevuse tõhusaks ennetamiseks ja kontrolli alla saamiseks ning riigi julgeoleku kaitsmiseks. Mis puudutab säilitamistähtaja ajalist piirangut, siis see on oluline element, aga ei heasta seda, et on kehtestatud liiklus- ja asukohaandmete üldine ja vahet tegemata säilitamise kohustus. Ka andmetele juurdepääsule tuleb seada ranged piirangud, kuid otsustav on see, et ranged piirangud tuleb seada säilitamiskohustusele. Seega kuigi Saksamaa seadusandja pingutused on kohtujuristi hinnangul kiiduväärt, siis need ei ole piisavad, et vaidlusaluseid õigusnorme saaks pidada liidu õigusega kooskõlas olevaks. 2 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv. Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-140/20: Commissioner of the Garda Síochána jt (kohtujuristi ettepanek – sideandmed) —————————————————————————————— Kohtujurist Sánchez-Bordona ettepanek, 18. novembril 2021 Kohtuasja aluseks on Iirimaa 2011. aasta sideseadus, mis reguleerib elektroonilise side metaandmete säilitamist ja neile juurdepääsu Iirimaa ametiasutuste ja eelkõige Iirimaa politseiameti poolt raskete kuritegude avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise raames. Iirimaa kohtu küsimused puudutasid selle seaduse kooskõla EL õiguse (direktiiv 2002/58) ja Euroopa Kohtu praktikaga (Tele2 Sverige ja Watson jt kohtuotsus). Kohtujuristi järeldused on samad nagu liidetud kohtuasjades C-793/19 ja C-794/19 SpaceNet jt, mis tähendab, et vastused Iirimaa kohtu esitatud küsimustele ei saa erineda vastustest, mille andis Euroopa Kohus kohtuotsuses La Quadrature du Net, milles tehti sellekohasest kohtupraktikast kokkuvõte. Kõnealuses asjas rõhutas kohtujurist, et Euroopa Kohus on hoolikalt eristanud liikmesriikide seadusandlikke meetmeid, millega kehtestatakse liiklus- ja asukohaandmete ennetav, üldine ja vahet tegemata säilitamine riigi julgeoleku kaitsmiseks, nendest meetmetest, mis on seotud kuritegevuse vastu võitlemise ja avaliku julgeoleku kaitsega. Need kahte tüüpi meetmed ei saa olla sama ulatusega, sest vastasel korral kaotaks selline eristamine igasuguse mõtte. Kohtujurist lisas, et Euroopa Kohtult ei saa nõuda, et ta astuks reguleerimisülesannetesse ja täpsustaks üksikasjalikult, mis liiki andmeid ja kui kaua võib säilitada, veelgi vähem aga võiks ta asuda seadusandja rolli, kehtestades vahekategooriaid riigi julgeoleku ja avaliku julgeoleku vahel, et kohaldada teisele kategooriale nõudeid, mis on omased esimesele kategooriale. Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv. Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-339/20 ja C-397/20: VD jt (kohtujuristi ettepanek – sideandmed) —————————————————————————————— Kohtujurist Sánchez-Bordona ettepanek, 18. novembril 2021 VD ja SR suhtes alustati 2017. aastal uurimist siseteabe alusel kauplemise ja rahapesu tunnustel. See menetlus oli seotud Prantsusmaa finantsturgude ameti algatatud laiema kohtuliku eeluurimisega, 3 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium mille käigus kogutud materjalid sisaldasid telefoniliinide kasutamisega seotud isikuandmeid. Nii VD kui ka SR väidavad, et isikuandmete kasutamisega rikuti Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid 6 ja 8, EL põhiõiguste harta artikleid 7, 8, 11 ja 52 ning direktiivi 2002/58. Prantsusmaa kassatsioonikohus esitas Euroopa Kohtule küsimused, mis puudutavad sideandmete säilitamist ja nende kasutamist siseteabe väärkasutamise tõttu algatatud kohtuliku eeluurimise käigus, lähtudes eelkõige direktiivist 2003/6 ja määrusest 596/2014 (mis käsitlevad turu kuritarvitusi). Kohtujurist märkis alustuseks, et isegi kui tulevad mängu direktiiv 2003/6 ja määrus 596/2014, siis selle kontekstis on kohaldatav kohtuotsuses La Quadrature du Net välja kujundatud Euroopa Kohtu praktika. Nagu on märgitud direktiivi 2002/58 pealkirjas, on direktiiv 2002/58 võrdlusnorm selles osas, mis puudutab isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset. Direktiiv 2003/6 ja määrus 596/2014 käsitlevad andmeliikluse andmete töötlemist. Need on seega eeskirjad, mis on selles osas puhtalt vahendiks selle eesmärgi ja eseme saavutamiseks, ning mida tuleb tõlgendada direktiiviga 2002/58 kehtestatud korras. Kohtujuristi meelest ei anna asjaomased turu kuritarvituse õigusaktid erivolitusi andmete säilitamiseks. Need piirduvad sellega, et lubavad pädevatel ametiasutustel tutvuda (olemasolevate) säilitatavate andmetega direktiivi 2002/58 alusel. Seejuures direktiivis 2003/6 ja määruses 596/2014 viidatud „olemasolevad andmed“ võivad olla ainult „seaduslikult olemasolevad andmed“, see tähendab andmed, mis on salvestatud vastavalt direktiivile 2002/58. Turukuritarvitused on kohtujuristi meelest kahtlemata üleni karistatavad, sest need kahjustavad finantsturgude terviklikkust ning üldsuse usaldust väärtpaberite ja tuletisinstrumentide vastu. Samuti võib neid vastavalt asjaoludele kvalifitseerida karistatavateks õigusrikkumisteks ja kõige märkimisväärsematel juhtudel rasketeks kuritegudeks. Nende õigusvastasus, isegi kui see on kaugeleulatuv, on aga sama, mis võib olla paljudel teistel asjaomaseid avalikke huve ja liidu poliitikat kahjustavatel kuritegudel. Avalikel huvidel, mida kaitstakse mõne sellise teo kriminaalkorras karistatavaks kvalifitseerimisega, võib olla sama palju või rohkem tähtsust kui nendel, mida kaitstakse turukuritarvituste eest karistamisel. See ei tähenda siiski, et selline käitumine kujutaks endast ohtu riigi julgeolekule. Seega siinkohal võivad „olemasolevad“ andmed/salvestised olla üksnes need, mida on direktiiviga 2002/58 lubatud säilitada raske kuritegevuse vastu võitlemiseks ja avaliku julgeoleku kaitsmiseks. Neid ei saa mingil juhul võrdsustada nendega, mida säilitakse ennetavalt, üleüldiselt ja vahet tegemata selleks, et kaitsta riigi julgeolekut. Kohtujuristi ettepanek ei ole kohtule siduv. Kohtujuristi ettepanek on kättesaadav siit. 4 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: —————————————————————————————— C-91/20: Bundesrepublik Deutschland (eelotsus – pagulase pereliikme õigused) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 9. novembril 2021 Põhikohtuasja kaebaja sündis 2017. aastal Saksamaal. Tal on Tuneesia kodakondsus. Tema emal on samuti Tuneesia kodakondsus, isal aga Süüria kodakondsus. Kaebaja isale anti Saksamaal pagulasseisund. Kaebaja enda nimel esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust aga ei rahuldatud, sest halduskohtu hinnangul ei olnud kaebajal põhjust karta tagakiusamist Tuneesias. Eelotsusetaotluse esitanud Saksa kohus märkis, et kuigi kaebaja ei saa pagulasseisundit taotleda tema enda isikust tuleneva õiguse alusel, on tal selleks Saksa varjupaigaseaduse alusel õigus pagulasseisundi saanud lapsevanema vallalise alaealise lapsena. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis siiski Euroopa Kohtult, kas selline soodsam riigisisene säte on vastuolus direktiiviga 2011/95 (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks). Euroopa Kohus selgitas esmalt, et direktiivis 2011/95 ei ole ette nähtud pagulasseisundi tuletatud õigusena laiendamist isiku pereliikmetele. Küll aga lubab direktiiv liikmesriikidel kehtestada soodsamaid norme, mis on kooskõlas direktiiviga. Euroopa Kohus leidis seejärel, et Saksa varjupaigaseaduse soodsam säte on kooskõlas direktiivis ette nähtud üldsõnalise kohustusega säilitada rahvusvahelise kaitse saaja perekonna ühtsus. Euroopa Kohus lisas, et direktiiviga oleks vastuolus see, kui lapsele laieneks tema isale antud pagulasseisund, kui sellel lapsel on vastuvõtva liikmesriigi kodakondsus või muu kodakondsus, mis annab talle selles liikmesriigis õiguse paremale kohtlemisele võrreldes sellega, mis talle saaks osaks sellise seisundi laiendamisega. Euroopa Kohus jõudis seetõttu järeldusele, et direktiiviga ei ole vastuolus soodsam riigisisene säte, mis annab eelotsustaotluses kirjeldatud juhtumil perekonna ühtsuse säilitamise eesmärgil pagulasseisundi ka kolmanda riigi kodaniku alaealisele lapsele. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-340/20: Bank Sepah (eelotsus – piiravad meetmed) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus, 11. novembril 2021 Overseas Financial ja Oaktree Financiali (kaebajad) kasuks mõisteti Prantsusmaa kohtus 26.04.2007 Bank Sepahilt välja vastavalt 2 500 000 USA dollarit ja 1 500 000 USA dollarit, millele lisandub alates sellest kuupäevast seadusjärgse määraga viivis. 20.04.2007 oli jõustunud EL Nõukogu määrus 423/2007, mis nägi ette Bank Sepah rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise. 5 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Prantsusmaa jättis rahuldamata pärast 26.04.2007 kohtuotsuseid kaebajate tehtud taotlused nende võlgnetavate summade vabastamiseks. 2016. aasta täitemenetluse raames, kui kaebajad nõusid 2007. aastal välja nõutud summade tasumist, leidis vaidlust lahendav Prantsuse kohus, et viivise arvestamisele kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega, mis tähendab, et viivist võib nõuda vaid nende viie aasta eest, mis eelnesid 2016. aasta täitemenetlusele. Aegumistähtaja kulgemise oleks selle kohtu hinnangul saanud katkestada, kui kohe pärast 2007. otsuseid oleks algatatud külmutatud vara suhtes sundtäitmine või võetud kaitsemeetmeid. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkis aga küsimus, kas õiguskaitsemeetmed nagu kohtulik tagatis (hüpoteek, pant) või varade arestimine täitemenetluse raames on määruse 423/2007 (mis tänaseks asendatud määrusega 267/2012) kohaselt samuti rahaliste vahendite kasutamine või majandusressursside kättesaadavaks tegemine, mida ei saa teha ilma riigi pädeva asutuse eelneva loata. Sellisel menetlusel puudub omandiõigust muutev mõju ning meetme ainus tagajärg on, et isiku nõue rahuldatakse eelisjärjekorras. Veel soovis kohus teada, kas arvesse peaks võtma asjaolu, et sissenõutava nõude alus ei ole seotud Iraani tuuma- ja ballistiliste rakettide programmiga ning on varasem kui varade külmutamise kohustus. Euroopa Kohus meenutas, et rahaliste vahendite külmutamise ja majandusressursside külmutamise kohustuste eesmärk on piirata maksimaalselt tehinguid, mida võidakse teha külmutatud rahaliste vahenditega. Meede, millega antakse võlausaldajale õigus oma nõuete rahuldamiseks eelisjärjekorras (seades näiteks kinnisvarale kohtuliku tagatisena hüpoteegi) tähendab, et külmutatud rahaliste vahendite otstarve muutub ning need võimaldavad kasutada külmutatud majandusressursse rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks. Seega kuuluvad sellised meetmed määruse 423/2007 kohaldamisalasse. Oluline ei ole seejuures, et vara ei välju võlgniku vara hulgast. Järelikult on määrusega vastuolus selliste kaitsemeetmete kohaldamine külmutatud vara suhtes, millega antakse asjaomastele võlausaldajatele õigus oma nõuete rahuldamiseks eelisjärjekorras võrreldes teiste võlausaldajatega, kui selliseks tehinguks puudub pädeva asutuse luba. Teiseks märkis kohus, et mõistete „rahaliste vahendite külmutamine“ ja „majandusressursside külmutamine“ määratlustes ei tehta vahet selle põhjal, mis on selle nõude alus, mis tuleb isikult või üksuselt sisse nõuda. Seega otsustades, millist meedet võib külmutatud vara suhtes kohaldada, tuleb hinnata vaid selle meetme tagajärgi, mitte aga meetmega seotud nõude alust. Järelikult ei ole oluline, et nõude alus ei ole soetud Iraani tuuma- ja ballistiliste rakettide programmiga ning on külmutamise kohustusest varasem. Kohus on ka juba otsustanud, et piiravate meetmetega taotletavate eesmärkide olulisus õigustab negatiivseid tagajärgi teatud ettevõtjatele, sealhulgas neile, kes ei vastuta kuidagi olukorra eest, mis viis asjaomaste meetmete võtmiseni. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-821/19: komisjon vs. Ungari (liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – varjupaigataotlejate õigused) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. novembril 2021 Ungari kehtestas riigisisese varjupaigaseadusega, et kui varjupaigataotleja on saabunud Ungarisse sellise riigi kaudu, kus teda ei ähvarda tagakiusamine, on taotlus vastuvõetamatu. Samuti 6 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium kriminaliseeris Ungari varjupaigataotlejate abistamise („ebaseadusliku sisserände hõlbustamine“). Ungari politseiseadus keelas täiendavalt piiritsooni sisenemise isikutele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus seoses ebaseadusliku sisserände hõlbustamisega. Komisjon esitas Euroopa Kohtusse liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi ja palus kohtul tuvastada, et Ungari on rikkunud direktiivist 2013/32 (rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta) tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohus selgitas esmalt, et Ungari varjupaigaseaduse kõnealune säte ei vasta ühelegi vastuvõetamatuse alustest, mis on ette nähtud direktiivis 2013/32. Euroopa Kohus tuletas meelde, et ainuüksi asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotleja läbis kolmanda riigi territooriumi, ei anna iseenesest alust arvata, et taotleja võiks sellesse riiki tagasi pöörduda, kui taotlejal puudub side selle kolmanda riigiga. Euroopa Kohus leidis seetõttu, et Ungari on rikkunud direktiivist 2013/32 tulenevaid kohustusi. Seejärel selgitas Euroopa Kohus, et varjupaiga taotlejate abistamise kriminaliseerimine piirab abi andvate isikute või organisatsioonide õigust pääseda varjupaiga taotlejate juurde ja nendega suhelda. Need õigused on aga direktiivis sõnaselgelt tunnustatud. Lisaks selgitas Euroopa Kohus, et Ungari politseiseadus piirab direktiivis nimetatud taotlejaid nõustavate isikute ja organisatsioonide juurdepääsu nendele taotlejatele, kes asuvad Ungari piiri lähedal. Seetõttu leidis Euroopa Kohus, et ka varjupaiga taotlejate abistamise kriminaliseerimisega ja politseiseaduse kõnealuse sättega on Ungari rikkunud direktiivist 2013/32 tulenevaid kohustusi. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-748/19 kuni C-754/19: Prokuratura Rejonowa w Mińsku Mazowieckim (eelotsus – kohtusüsteemi sõltumatus) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. novembril 2021 Poola kohtul tekkis tema lahendatavate kriminaalasjade läbivaatamise raames kahtlus, kas neid asju lahendavate kohtukoosseisude moodustamine on liidu õigusega kooskõlas, arvestades asjaolu, et nendesse kohtukoosseisudesse kuulub justiitsministri otsusega lähetatud kohtunik. Kuna selle kohtu sõnul võimaldavad kohtunike lähetamist käsitlevad eeskirjad justiitsministril lähetada kohtuniku kõrgema astme kriminaalkohtusse kriteeriumide alusel, mis ei ole ametlikult teada, lähetamisotsust ei saa kohtulikult kontrollida ja justiitsminister võib lähetuse mis tahes ajal lõpetada, otsustas kohus küsida Euroopa Kohtult, kas need eeskirjad on liidu õigusega kooskõlas. Euroopa Kohus möönis, et kuigi justiitsminister võib kohtunikke lähetada üksnes nende nõusolekul, on siiski rida asjaolusid, mis annavad talle võimaluse neid kohtunikke mõjutada, tekitades seeläbi kahtlusi nende sõltumatuses. Euroopa Kohus märkis esmalt, et kohtuniku lähetust puudutav otsus ja otsus lähetuse lõpetamise kohta peab olema tehtud enne teada olevate kriteeriumide alusel ja olema nõuetekohaselt põhjendatud. Lisaks tõdes Euroopa Kohus, et kuna justiitsminister täidab ka peaprokuröri ülesandeid, on justiitsministril konkreetses kriminaalasjas võim nii üldprokuröri kui ka lähetatud kohtunike üle, mis võib tekitada õigussubjektides põhjendatud kahtlusi lähetatud kohtunike erapooletuses. Viimaseks märkis Euroopa Kohus, et põhikohtuasju lahendavatesse 7 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium kohtukoosseisudesse lähetatud kohtunikud täidavad samal ajal jätkuvalt üldkohtute kohtunike distsiplinaarametniku asetäitja ülesandeid. Need erinevad asjaolud koos vaadelduna võivad Euroopa Kohtu hinnangul viia järeldusele, et justiitsministril on kriteeriumide alusel, mis ei ole teada, pädevus lähetada kohtunikke kõrgema astme kohtutesse ning pädevus nende lähetus põhjendusi esitamata lõpetada. Selle tagajärjel puuduvad neil kohtunikel aga lähetuse ajal tagatised ja sõltumatus, mis peavad kohtunikel õigusriigis tavaliselt olema. Sellist pädevust ei saa seega pidada sõltumatuse nõude järgimise kohustusega kooskõlas olevaks. Sellest tulenevalt leidis Euroopa Kohus, et Poolas kehtiv kord, mis võimaldab justiitsministril avalikustamata kriteeriumide alusel lähetada kohtunikke tähtajaliselt või tähtajatult kõrgema astme kriminaalkohtutesse ning selle lähetuse põhjendamata otsusega mis tahes ajal lõpetada, olenemata sellest, kas lähetus on tähtajaline või tähtajatu, on liidu õigusega vastuolus. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-479/21 PPU: Governor of Cloverhill Prison jt (eelotsus – väljaastumislepinguga Euroopa vahistamismääruse korra ajutine kehtima jätmine Ühendkuningriigi suhtes) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 16. novembril 2021 Kohtuasi sai alguse seoses asjaoluga, et Iirimaal vahistati Ühendkuningriigi õigusasutuse tehtud Euroopa vahistamismääruste alusel kaks isikut. Kuna Euroopa vahistamismäärust käsitlevat raamotsust üle võttev Iirimaa seadus on kohaldatav kolmanda riigi suhtes üksnes siis, kui selle kolmanda riigi ja liidu vahel on sõlmitud tagaotsitavate isikute üleandmist käsitlev leping, esitati Euroopa Kohtule olukorra selgitamiseks eelotsusetaotlus. Taotluses paluti Euroopa Kohtul võtta seisukoht, kas Ühendkuningriigi liidust väljaastumise leping ning ELi ja selle kolmanda riigi vaheline kaubandus- ja koostööleping on Iirimaale siduvad. Selleks tuli Euroopa Kohtul võtta seisukoht küsimuses, kas väljaastumislepingu ning kaubandus- ja koostöölepingu õiguslikud alused, mis on vastavalt ELL artikli 50 lõige 2 ja ELTL artikkel 217, on ainsad sobivad õiguslikud alused selleks, et lisada neisse lepingutesse meetmed, mis puudutavad vastavalt Euroopa vahistamismääruse korda ning uut liidu ja Ühendkuningriigi vahelist loovutamismehhanismi. Uurides esiteks ELL artikli 50 valimist väljaastumislepingu õiguslikuks aluseks, märkis Euroopa Kohus, et nimetatud artikli lõige 2 annab liidule ainupädevuse sõlmida leping, milles sätestatakse väljaastumise kord. Selle lepingu eesmärk on reguleerida kõiki väljaastumisega seotud küsimusi kõikides aluslepingute valdkondades. Just seda pädevust teostades sai liit sõlmida väljaastumislepingu, mis näeb muu hulgas ette, et Ühendkuningriigi suhtes kohaldatakse üleminekuperioodil liidu õigust, sealhulgas Euroopa vahistamismäärust käsitlevat raamotsust. 8 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Uurides teiseks ELTL artikli 217 valimist kaubandus- ja koostöölepingu õiguslikuks aluseks, märkis Euroopa Kohus, et selle sätte alusel sõlmitud lepingud võivad sisaldada eeskirju kõigi liidu pädevusse kuuluvate valdkondade kohta. Kuna aga liidul on aluslepingute alusel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna suhtes jagatud pädevus, võib sellesse pädevusvaldkonda kuuluvaid meetmeid lisada sellisesse assotsiatsioonilepingusse, nagu seda on kaubandus- ja koostööleping. Analüüsides küsimust, kas kaubandus- ja koostöölepinguga kehtestatud loovutamismehhanismi lisamine assotsiatsioonilepingusse nõuab lisaks konkreetset liidu õiguslikku alust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks, leidis Euroopa Kohus, et arvestades kõnealuse lepingu ulatuslikku kohaldamisala, on sellesse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala puudutavate sätete lisamine kooskõlas nimetatud lepingu üldise eesmärgiga, milleks on luua alus liidu ja Ühendkuningriigi vahelistele laiaulatuslikele suhetele, ja seega võisid kaubandus- ja koostöölepingus sisalduvad normid, mis käsitlevad isikute loovutamist, põhineda üksnes ELTL artiklil 217, ilma et kohaldataks EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) sätteid. Lõpuks otsustas Euroopa Kohtu suurkoda, et Iirimaale on siduvad väljaastumislepingu sätted, mis näevad ette Euroopa vahistamismääruse korra Ühendkuningriigi suhtes kehtima jätmise üleminekuperioodil, ning kaubandus- ja koostöölepingu säte, mis näeb ette selle lepinguga kehtestatud loovutamismehhanismi kohaldamise enne üleminekuperioodi lõppu tehtud Euroopa vahistamismääruste suhtes. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-833/19 P: nõukogu vs. Hamas (apellatsioonkaebus – piiravad meetmed) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 23. novembril 2021 EL Nõukogu (edaspidi nõukogu) palus apellatsioonkaebuses tühistada Üldkohtu otsuse, T-308/18 Hamas vs. nõukogu, millega Üldkohus tühistas nõukogu otsused ja rakendusmäärused, millega kehtestatakse piirangud teatavate isikute ja üksuste suhtes terrorismivastases võitluses, selles osas, milles need puudutasid Hamasi. Hamas väitis peamiselt, et tema lisamisega on tehtud hindamisvigu ning tema nimekirja lisamine ei ole põhjendatud. Üldkohus lükkas Hamasi väited põhjendamatuse tõttu tagasi. Siiski leidis Üldkohus, et kuna vaidlustatud aktide põhjendused on esitatud eraldiseisvates dokumentides, mida ei ole nõuetekohaselt allkirjastatud, siis on rikutud olulist menetlusormi. Apellatsioonkaebuses leidis nõukogu, et Üldkohus eksis, kui järeldas, et vaidlusaluste aktide põhjendused olid kinnitamata. Euroopa Kohus märkis, et õiguskindluse põhimõte nõuab, et kõik haldusvõimu aktid, millel on õiguslikud tagajärjed, oleks selle andja ja sisu osas usaldusväärsed. Kinnitamise vorminõude täitmine on usaldusväärsuse kontrolli eeltingimus ning kinnitamine kujutab endast olulist vorminõuet, mille rikkumine võib kaasa tuua asjaomase akti tühistamise. Akti allkirjastamine on akti kinnitamise viis, mille eesmärk on tagada õiguskindlus ning kontrollida, kas teatavaks tehtud või avaldatud tekst vastab kinnitatud tekstile ning akti andja tahtele. 9 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium Liidu õiguse kohaselt peab üldkohaldatavatele aktidele alla kirjutama nõukogu eesistuja. Kohus märkis, et on selge, et nõukogu eesistuja ja peasekretär allkirjastasid vaidlusalused aktid, ning nendes on välja toodud üldised põhjendused, mille kohaselt otsustas nõukogu pärast läbivaatamist, et vaidlusalustes loeteludes nimetatud isikute, üksuste ja asutuste suhtes tuleb jätkata piiravate meetmete kohaldamist. Kohus märkis aga, et liidu õigus ei nõua, et otsused, millel on konkreetne adressaat, peaks olema nõukogu eesistuja poolt allkirjastatud. Järelikult individuaalsed põhjendused, mis olid kaasas vaidlusaluste aktidega ja mis tehti Hamasile teatavaks, ei ole seotud mitte nende aktide üldkohaldatava olemusega, vaid üksikotsusele sarnaneva olemusega. Seega ei pea individuaalseid põhjendusi, mis õigustavad konkreetse isiku, rühmituse või üksuse loetellu kandmist, nõukogu eesistuja allkirjastama. Piisab sellest, et need põhjendused on muul moel nõuetekohaselt kinnitatud. Üldkohtus leidis tõendamist, et kõnealused põhjendused võeti vastu nõukogu kodukorras ettenähtud kirjaliku menetluse kohaselt samal ajal vaidlusaluste aktidega, millele kirjutasid alla nõukogu eesistuja ja peasekretär ja millele need põhjendused olid lahutamatult lisatud. Kokkuvõttes ei oleks Üldkohus tohtinud tühistada Hamasi jätmist sellesse loetellu põhjendusel, et nõukogu ei kinnitanud nende aktide individuaalseid põhjendusi allkirjaga. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-564/19: IS (eelotsus – eelotsusetaotluse õigusvastasus) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 23. novembril 2021 Ungari kohus, lahendades kriminaalasja Rootsi kodaniku suhtes ja leides, et kohtueelses menetluses võidi rikkuda süüdistatava õigust saada teavet oma õiguste ja kaitseõiguste kohta, pidas vajalikuks esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Seejärel tunnistas Ungari kõrgeim kohus peaprokuröri poolt seaduse huvides esitatud kaebuse alusel selle eelotsusetaotluse õigusvastaseks sisuliselt põhjusel, et esitatud küsimused ei ole põhikohtuasja lahendamisel asjakohased ja vajalikud. Samadel põhjustel, mis olid aluseks kõrgeima kohtu otsusele, algatati eelotsusetaotluse esitanud kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlus, mis võeti hiljem tagasi. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtunikul tekkis kahtlus, kas selline menetlus ja kõrgeima kohtu otsus on kooskõlas liidu õigusega, esitas ta selle kohta täiendava eelotsusetaotluse. Kõigepealt leidis Euroopa Kohtu suurkoda, et liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelise koostöösüsteemiga on vastuolus see, kui liikmesriigi kõrgeim kohus tuvastab seaduse huvides esitatud kaebuse põhjal, et alama astme kohtu esitatud eelotsusetaotlus on õigusvastane põhjusel, et esitatud küsimused ei ole põhikohtuasja lahendamisel asjakohased ja vajalikud. Selline õiguspärasuse kontroll kuulub Euroopa Kohtu ainupädevusse. Lisaks nõrgestab selline õigusvastaseks tunnistamine ühelt poolt Euroopa Kohtu antavate vastuste autoriteeti ja teiselt poolt piirab liikmesriikide kohtute pädevust pöörduda eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole ning võib seega piirata isikutele liidu õigusest tulenevate õiguste tõhusat kohtulikku kaitset. Seejärel tõdes Euroopa Kohus, et liidu õigusega on vastuolus see, kui liikmesriigi kohtuniku suhtes algatatakse Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamise tõttu distsiplinaarmenetlus, 10 Euroopa Liidu õiguse büroo / Välisministeerium kuna ainuüksi sellise menetluse algatamise võimalus võib kahjustada eelotsusemenetluse mehhanismi ja kohtu sõltumatust, mis on selle mehhanismi nõuetekohase toimimise seisukohast eriti oluline. Lisaks võib selline menetlus heidutada kõiki liikmesriigi kohtuid eelotsusetaotlusi esitamast, see aga võib ohustada liidu õiguse ühetaolist kohaldamist. Kohtuotsus on kättesaadav siit. —————————————————————————————— C-3/20: LR Ģenerālprokuratūra (eelotsus – keskpanga presidendi kohtulik puutumatus) —————————————————————————————— Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 30. novembril 2021 AB töötas aastatel 2001–2009 Läti keskpanga presidendina. 2018. aastal alustati AB suhtes kriminaalmenetlust. AB-d süüdistati altkäemaksu võtmises ja rahapesus. Eelotsusetaotluse esitanud Läti kohus küsis Euroopa Kohtult, kas ja millises ulatuses on liikmesriigi keskpanga juhatajal kui Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu liikmel protokollis nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) ette nähtud kohtulik puutumatus. Euroopa Kohus kinnitas, et liikmesriigi keskpanga juhatajal võib olla protokollis ette nähtud kohtulik puutumatus EKP organi liikmena oma ametikohustuste täitmisel tehtud tegude suhtes. Selline puutumatus säilib liikmesriigi keskpanga juhatajal ka pärast ametist lahkumist. Euroopa Kohus täpsustas, et kohtuliku puutumatusega ei ole vastuolus uurimistoimingute tegemine, tõendite kogumine ja süüdistusakti esitamine kriminaalmenetluses. Samuti ei ole sellega vastuolus uurimise käigus kogutud tõendite kasutamine teistes kohtumenetlustes. Euroopa Kohus tuletas meelde, et kohtuliku puutumatuse eesmärk on liidu toimimise ja sõltumatuse kahjustamist ära hoides tagada liidu huvide kaitse. Seetõttu ei saa kohtulik puutumatus takistada liikmesriikidel isikuid kuritegude eest vastutusele võtta, kui see ei puuduta liidu huve. Seega ei ole kohtulik puutumatus kohaldatav siis, kui isikut süüdistatakse kriminaalmenetluses tegudes, mis ei ole tehtud tema ülesannete täitmisel liidu institutsioonis. Euroopa Kohtu selgituse kohaselt tähendab see praktikas seda, et kui liikmesriigi õigusasutus tuvastab, et liidu ametnik või teenistuja, kelle suhtes on kriminaalmenetlus alustatud, ei pannud kuritegu ilmselgelt toime oma ametikohustuste täitmisel, võib see asutus tema suhtes menetlust jätkata, kuna kohtulik puutumatus ei ole kohaldatav. Seevastu juhul, kui sellel riigisisesel asutusel tekib kriminaalmenetluse mis tahes staadiumis selle kohta kahtlusi, peab ta konsulteerima asjasse puutuva liidu institutsiooniga. Kui liidu institutsioon leiab, et tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel, peab riigisisene asutus taotlema, et see institutsioon võtaks ametnikult või teenistujalt puutumatuse ära. Kohtuotsus on kättesaadav siit. ————————————————————————————————————————————————————— Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). 11 Saatja: Merili Kriisa <[email protected]> Saadetud: 15.12.2021 16:16 Adressaat: Juriidiline osakond <[email protected]>; EL kohtu töögrupp <[email protected]>; JHA Justice (EE) <[email protected]>; Heli Hirsik <[email protected]> Teema: EL kohtulahendite kokkuvõte: november 2021 Tere Edastan kokkuvõtte EL õiguse büroo valitud olulisematest Euroopa Liidu Kohtu lahenditest novembris 2021. Nagu kõik eelnevad, paneme ka selle kokkuvõtte üles . Seekordse kokkuvõtte koostasid EL õiguse büroo juristid Margo Roasto, Klen Teder, Nele Grünberg ja Merili Kriisa. Kokkuvõttes on kajastatud järgmised kohtulahendid: Kohtuasjad, kus Eesti on esitanud seisukoha: * C-793/19 ja C-794/19: SpaceNet jt (kohtujuristi ettepanek sideandmed) * C-140/20: Commissioner of the Garda Síochána jt (kohtujuristi ettepanek sideandmed) * C-339/20 ja C-397/20: VD jt (kohtujuristi ettepanek sideandmed) Olulisemad EL Kohtu lahendid ja kohtujuristi ettepanekud: o C-91/20: Bundesrepublik Deutschland (eelotsus pagulase pereliikme õigused) o C-340/20: Bank Sepah (eelotsus piiravad meetmed) o C-821/19: komisjon vs. Ungari (liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi varjupaigataotlejate õigused) o C-748/19 kuni C-754/19: Prokuratura Rejonowa w Miñsku Mazowieckim (eelotsus kohtusüsteemi sõltumatus) o C-479/21 PPU: Governor of Cloverhill Prison jt (eelotsus väljaastumislepinguga Euroopa vahistamismääruse korra ajutine kehtima jätmine Ühendkuningriigi suhtes) o C-833/19 P: nõukogu vs. Hamas (apellatsioonkaebus piiravad meetmed) o C-564/19: IS (eelotsus eelotsusetaotluse õigusvastasus) o C-3/20: LR Ìenerâlprokuratûra (eelotsus keskpanga presidendi kohtulik puutumatus) Tegemist on mitteametliku kokkuvõttega EL õiguse büroo valitud kohtulahenditest. EL Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute terviktekstidega saab tutvuda EL Kohtu koduleheküljel või EUR-Lex andmebaasis (viited lisatud). Tervitades Merili Kriisa
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel