EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-1565 - Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5bde36d-0486-4cfc-a622-7442ad45f6dc
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5bde36d-0486-4cfc-a622-7442ad45f6dc?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium
14.12.2021 nr 1-4/21/6168
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri
määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse
aastaaruannetega“ eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu ja
seletuskirja. Eelnõu on eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume teie
kooskõlastust või arvamust kümne päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Savisaar
Minister
Lisad: 1. Keskkonnakasutuse aastaaruannete määruste muutmise eelnõu
2. Keskkonnakasutuse aastaaruannete määruste muutmise eelnõu seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuste Liit, Eesti Kala- ja
Vähikasvatajate Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, MTÜ Eesti
õliühing
Hanna Vahter, 626 2981
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses
keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase määrusega muudetakse kolme keskkonnaministri määrust, millega on
kehtestatud välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, veekasutuse aastaaruande ja
jäätmearuande (edaspidi aruanded) andmekoosseis ja esitamise kord. Muudatustega
täpsustakse aruannete esitamise korda ning täiendatakse ja täpsustatakse aruannete
andmekoosseisu.
Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi keskkonnaministri määrusi:
- 23. jaanuari 2020. a määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“
2021. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni (RT I, 26.02.2021, 18);
- 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud
aastaaruande vorm ja esitamise kord“ 2020. aasta 3. veebruaril jõustunud redaktsiooni (RT I,
31.01.2020, 3);
- 16. jaanuari 2020. a määruse nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande
esitamise kord“ 2021. aasta 29. jaanuaril jõustunud reaktsiooni (RT I, 26.01.2021, 4).
Määruste muutmise aluseks on Keskkonnaministeeriumi otsus viia alates 2022. aasta
1. jaanuarist aruannete andmekvaliteedi kontrollimise teenus Keskkonnaametist üle
Keskkonnaagentuuri, et optimeerida keskkonnakaitselubadega seotud protsesse ja koondada
aruandlusega seotud analüüside tegemine keskselt ühe asutuse kätte. Üleantav teenus ei hõlma
keskkonnaseadustiku üldosa seadusega reguleeritud haldus- ja riikliku järelevalvega seotud
tegevusi, mis jäävad Keskkonnaameti pädevusse.
Lisaks pikendatakse eelnõukohase määrusega aruannete kontrolli perioodi 75 päevani
aruannete esitamiseks sätestatud tähtajast, kui aruanne esitatakse tähtajaks, või 75 päevani
aruande esitamisest, kui aruanne esitatakse pärast sätestatud tähtaega.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia
osakonna nõunik Hanna Vahter (
[email protected], tel 626 2981). Eelnõu koostamisel
osalesid Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja
(
[email protected], tel 626 2861) ning välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist
Reet Pruul (
[email protected], tel 626 0731).
Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (
[email protected]) ja
keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (
[email protected], tel
626 2953).
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb neljast paragrahvist.
Paragrahv 1 sätestab keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruses nr 8 „Jäätmearuande
andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ tehtavad muudatused.
Paragrahv koosneb viiest punktist.
Punktiga 1 jäetakse § 2 lõikest 1 välja sõna „Keskkonnaametile“. Aruanne esitatakse
keskkonnaotsuste infosüsteemis, mille andmeid töötlevad nii Keskkonnaamet kui ka
Keskkonnaagentuur õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks.
Punktidega 2, 3 ja 4 korrastatakse aruande üldiste andmete andmekoosseisu sõnastust ning
lisatakse andmekoosseisu keskkonnakaitseloa number ja liik.
Punktiga 5 muudetakse aruande kontrollimise korda.
Seni on aruannete kontrollid toimunud kindlaks määratud ajaperioodil, mis on 30 päeva aruande
esitamisest keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS). Määruse eelnõuga
pikendatakse Keskkonnaagentuuri jaoks aruannete kontrolliperioodi 75 päevani aruande
esitamiseks sätestatud tähtajast, kui aruanne esitatakse tähtpäevaks, või 75 päevani aruande
esitamisest, kui aruanne esitatakse aruande esitamiseks sätestatud tähtajast hiljem.
Jäätmearuannete kontrollimudeli puhul on pikem aruandlusperiood oluline, kuna jäätmed
ringlevad erinevate ettevõtete ja tegevuskohtade vahel ning tuleb veenduda, et partnerite
jäätmearuanded oleksid omavahel kooskõlas. Täna esitatakse suur osa (ca 75%) aruandeid
pärast aruande esitamiseks sätestatud tähtaega, mis jätab väga lühikese aja aruannete
kontrolliks. Pikem periood tõhustab andmekvaliteedi kontrolli ja vähendab aruandja jaoks
tekkida võivat halduskoormust. Lisaks võimaldab pikem tagasiside aeg anda aruande koostajale
võimaluse parandada aruandes vead ühe korraga.
Edaspidi ei anna Keskkonnaagentuur KOTKASes kõikide aruannete puhul kinnitust aruandega
nõustumise kohta. Kui kontrolliperioodi jooksul Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes
esitatud andmetega või jäätmearuande töötlemisel tekib kahtlus, et aruandes esitatud andmed ei
ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme aruandja esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib
ta puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
Kui aruanne ei ole Keskkonnaagentuuri riskipõhise kontrolli valimis, siis aruandluskohustus
loetakse täidetuks 75 päeva möödumisel aruande esitamiseks sätestatud tähtajast, kui aruanne
esitati tähtpäevaks, või aruande esitamisest 75 päeva möödumisel, kui aruanne esitati pärast
aruande esitamiseks sätestatud tähtaega. Aruande staatus aruandluskohustuse täidetuks
lugemisel jääb KOTKASes „Esitatud“. Juhul kui aruanne satub riskipõhise kontrolli valimisse,
siis aruandluskohustus loetakse täidetuks pärast kontrolli läbimist ning kui Keskkonnaagentuur
määrab aruande staatuseks KOTKASes „Kinnitatud“. Ka riskipõhine kontroll peab jääma
75päevase tähtaja raamesse.
Aruandes puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata aruande kontrolliperioodi tähtaja hulka.
Kui Keskkonnaagentuur on aruande kontrolliperioodil aruande tagasi lükanud põhjusel, et
aruandes esinevad puudused või ebakõlad ning aruandja ei esita parandusaruannet määratud
tähtaja jooksul, siis loetakse aruandluskohustus mittetäidetuks ja aruande staatus jääb „Tagasi
lükatud“. Kui isik on puudused aruandes kõrvaldanud ja esitab seejärel aruande talle selleks
antud tähtajast hiljem, loetakse see taotluse uueks esitamiseks ja hakkab jooksma uus 75 päeva
pikkune kontrolliperiood.
Aruandluskohustuse täitmine ei tähenda, et aruannet ei tohi järelevalve käigus enam
kontrollida. Keskkonnaameti järelevalvele jääb õigus ettevõtte kontrolli käigus aruannet uuesti
kontrollida, sealhulgas aruande vastavust loale.
Muudatusega saab Keskkonnaagentuur õiguse aruandes muuta toimetuslikult ebatäpseid
andmeid, mis ei muuda aruande sisu. Muudatusest koos muudatusvajaduse põhjendusega
teavitab Keskkonnaagentuur aruande esitajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega
mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates aega 14 päeva oma
vastuväite esitamiseks. Muudatustega nõustumise korral ei ole sellest vaja Keskkonnaagentuuri
teavitada.
Muudatus on vajalik kliendi halduskoormuse ja Keskkonnaagentuuri töökoormuse
vähendamiseks. Toimetuslikud muudatused on näiteks teisendamisest tulenevad ebatäpsused,
aadressi märkimine vana haldusjaotuse alusel, vale SNAP koodi valimine, vale tegevuskoha
valimine või muu sarnane muudatus. Näiteks teisendamisest tuleneva ebatäpsuse parandamine
on vajalik ja võimalik olukorras, kus labor väljastab analüüsiaktil tulemused ühikus µg/l ja
KOTKASes tuleb andmed edastada mg/l, aga aruande sisestaja esitab andmed analüüsiakti järgi
neid teisendamata. Või näiteks SNAP koodi korrigeerimine, millest ei sõltu aruandja
heitkogused ja mis on vajalik ainult Keskkonnaagentuurile inventuuri koostamiseks.
Paragrahv 2 sätestab keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 68
„Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise
kord“ tehtavad muudatused.
Paragrahv koosneb kümnest punktist.
Punktiga 1 tehakse muudatus määruse pealkirjas. Vormi asemel kehtestatakse andmekoosseis.
Muudatus on seotud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 441SE, mille jõustumine on
kavandatud 2022. aasta 1. jaanuaril.
Punktidega 2 ja 3 muudetakse aruande esitamise korda. Paragrahvi 2 lõigetes 1 ja 11 jäetakse
välja, et aruanne esitatakse Keskkonnaametile. Aruanne esitatakse KOTKASes, mille andmeid
töötlevad nii Keskkonnaamet kui ka Keskkonnaagentuur õigusaktides sätestatud kohustuste
täitmiseks.
Paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Keskkonnaameti nõudmisel“, et sätestada paikse
heiteallika käitajale kohustuslikuna esitada välisõhu saastamisega seotud aruanded iga
aruandeaastal kehtinud loaversiooni kohta eraldi. Samuti muudetakse sõnastust selgemaks.
Punktidega 4–6 muudetakse aruande kontrollimise korda. Muudatust on selgitatud täpsemalt
seletuskirja § 1 punktide 4 ja 5 põhjenduste juures.
Punktiga 7 muudetakse § 4 sõnastust. Aruande andmekoosseis on toodud määruse lisas ja ei
vaja dubleerimist määruse tekstis.
Punktidega 8 ja 9 muudetakse aruande seletuskirja esitamise korda. Seletuskirja esitamist
nõuab edaspidi Keskkonnaameti asemel Keskkonnaagentuur.
Seletuskirjale ei ole vaja kõikide aruannete puhul lisada mõõtmisprotokolle ja arvutusi.
Mõõtmisprotokollid esitab aruande esitaja seirekohustuse täitmisel. Arvutuste lisamist küsib
Keskkonnaagentuur vajaduse põhjal.
Punktiga 10 kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses, et täpsustada aruande
andmekoosseisu. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõukohase määrusega kehtestatavast
andmekooseisust välja jäetud aruande kinnitaja andmed. Aruande kinnitaja andmed on samad,
mis aruande esitaja või koostaja andmed. Lisaks on välja jäetud loakohased käitise kategooria
andmed, need on KOTKASes lubade registris olemas. Saasteainete püüdeseadmete
projekteeritud puhastusastme asemel tuleb edaspidi esitada tegelik puhastusaste. Korrigeeritud
on terminit, „katla nimetuse“ asemel on korrektne „põletusseadme nimetus“. Lisaks
võimaldatakse uue andmekoosseisuga suurema täpsusega heitkoguste andmete esitamist.
Suurema täpsusastmega andmete esitamise vajadus on eelkõige siis, kui aruandja esitatud
heitkogused on väikesed ning KOTKASes ümardatakse heitkogused nulliks.
Paragrahv 3 sätestab keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. a määruses nr 6 „Veekasutuse
aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ tehtavad muudatused.
Paragrahv koosneb kolmest punktist.
Punktiga 1 tunnistatakse § 3 lõike 2 punkt 4 kehtetuks, kuna aruande kinnitaja nimi ja
kontaktandmed ei ole kontrollijale vajalikud. Aruande kinnitaja andmed on samad, mis aruande
esitaja või koostaja andmed.
Punktiga 2 muudetakse aruande kontrollimise korda. Muudatust on selgitatud täpsemalt
seletuskirja § 1 punkti 5 põhjenduste juures.
Punktiga 3 kehtestatakse määruse lisas olev andmekoosseis uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva
määrusega on eelnõukohase määrusega kehtestatavast andmekooseisust välja jäetud need
andmed, mis kuvatakse aruande vormil, kuid mida andmeesitaja ei saa muuta. Need on andmed,
mis KOTKAS süsteemisiseselt välja arvutab, ja andmed, mis kuvatakse aruandes KOTKASe
infosüsteemist ettetrükina.
Samuti on täpsustatud või korrigeeritud mõningaid esitatavaid andmeid. Edaspidi ei küsita
enam vee-ettevõtte teenuseid kasutavate ja kasutamisvõimalusega elanike arvu inimeste kaupa,
vaid küsitakse vastavaid osakaale protsentuaalse hinnanguna. Asula elanike arvuna kasutatakse
kõigi jaoks ühtseid Statistikaameti andmeid. Asula ja reoveekogumisala elanike arv ei ole
edaspidi aruandes muudetav ning ettevõtteesitatud liitunute ja liitumisvõimalusega elanike
osakaalude põhjal arvutab Keskkonnaagentuur riikliku statistika tarbeks ise vastavad näitajad
välja. Lisaks ei küsita edaspidi reoveekogumisala elanike arve inimeste kaupa, vaid küsitakse
vastavaid osakaale protsentuaalse hinnanguna. Reoveekogumisala elanike arvuna kasutatakse
keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisala elanike andmeid.
Paragrahv 4 sätestab määruse jõustumisaja, milleks on 2022. aasta 1. jaanuar.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõju
Eelnõukohase määrusega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuste korraldusele ning tuludele ja
kuludele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega muid otseseid või kaudseid
mõjusid. Muudatusega kaasneb positiivne mõju riigiasutuste korraldusele ning aruande
esitajate halduskoormusele ja ametkondade töökoormusele. Aruandlusega seonduva töö
ümberkorraldamisega jääb toimima koostöö Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri vahel.
4.1. Kavandatav muudatus
Alates 2022. aasta 1. jaanuarist viiakse aruannete andmekvaliteedi kontrollimise teenus
Keskkonnaametist üle Keskkonnaagentuuri.
Sihtrühm
1) Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna töötajad (seotud on kuus ametikohta aastas,
taandatud täistööajale);
2) Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna, veeosakonna ning kliima- ja kiirgusosakonna
töötajad (teenistujatest on seni aruannete kontrollimisega seotud olnud üks projektijuht, kolm
peaspetsialisti ja 54 loahaldurit, mis kokku moodustab kolm ametikohta aastas (taandatuna
täistööajale));
3) Keskkonnaagentuuri klienditeenindus- ja personaliosakond (seotud on 7–9 ametikohta);
4) Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna ja järelevalve büroode
töötajad;
5) aruannete esitajad;
6) Keskkonnaministeerium.
Kaasnev mõju
Muudatus mõjutab Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri ülesandeid ja töökorraldust, sh
asutuste töökoormust (ülesannete hulka ja iseloomu), sisemist töökorraldust ja protseduure ning
personali arvu ja positsioone. Positiivne mõju avaldub mõlema asutuse (töö)korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele (väheneb dubleerivate ülesannete hulk). Samuti on mõju
kahe asutuse koostööle, sh muutes asutuste toimeid ja sisemist töökorraldust ja protseduure
läbipaistvamaks ning tõhustab ka põhiülesannete täitmise ja teenuste osutamise võimet.
Eelnõu ei mõjuta negatiivselt avalike teenuste kättesaadavust, pigem toetab, muutes teenuse
kättesaadavuse kliendi jaoks mugavamaks. Kliendi jaoks lahendab edaspidi kõiki teenusega
seotud küsimusi Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri koostöös toimiv klienditeeninduse
süsteem. Nii saab klient oma sisupäringutele operatiivselt asja- ja ajakohase info. Positiivne
mõju kliendi halduskoormusele avaldab ka see, et edaspidi on Keskkonnaagentuuril võimalus
aruandes toimetuslikke ebatäpsusi ise parandada, millega väheneb aruande esitajal vajadus
uuesti aruande menetlusprotsessi läbida (parandusaruande loomine).
Kuna andmete kogumine ja kontroll viiakse ühe asutuse kätte, peaks see aitama kaasa riigi jaoks
vajalike koondaruannete õigeaegsele valmimisele ja paranema aruannete kvaliteet, samuti
nende aruannete kvaliteet, mida Eesti esitab Euroopa Liidule ja muudele rahvusvahelistele
organisatsioonidele.
Koos teenusega viiakse Keskkonnaametist Keskkonnaagentuuri üle kolme töökoha loomiseks
vajalik eelarve. Muudatused puudutavad nii käesolevat 2021. aastat, mil alustatakse
ettevalmistustega, kui ka järgnevaid aastaid. Kavandatava muudatuse valguses on aruannete
kontrolliga edaspidi seotud kuus ametikohta varasema 54 asemel (seni tegelesid
kontrollimisega kõik loahaldurid, edaspidi on selleks määratud eraldi ametikohad). Muudatus
võimaldab Keskkonnaameti sellest kohustusest vabanevatel spetsialistidel tegeleda teiste
sisutegevustega. Keskkonnaagentuuri loodavate uute tööprofiilide ja -kohtadega seoses tekib
ka vajadus koolitada asutuse spetsialiste. Seda teevad asutuse sisueksperdid, mistõttu ei ole vaja
kavandada eelarvesse lisaraha.
4.2 Kavandatav muudatus
Aruannete kontrolliperioodi pikendamine õhu, vee ja jäätmevaldkonnas 75 päevani aruannete
esitamise tähtajast, kui aruanne esitatakse tähtajaks, või 75 päevani aruande esitamisest, kui
aruanne esitatakse pärast sätestatud tähtaega. Aruannete andmekoosseisu muutmine.
Sihtrühm
1) Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna töötajad (seotud on kuus ametikohta aastas,
taandatud täistööajale);
2) Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri klienditeenindus- ja personaliosakond (seotud on
7–9 ametikohta);
3) Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna ja järelevalvebüroode
töötajad;
4) aruande esitajad (ca 6500 aruannet, igal aastal suureneb ca 150 aruande võrra).
Kaasnev mõju
Seni on aruandeid kontrollitud kindlaks määratud ajaperioodil, mis on 30 päeva aruande
esitamisest. Aruannete kontrollimise perioodi pikendamine tõhustab Keskkonnaagentuuri-
poolset andmekvaliteedi kontrolli ja vähendab aruandja jaoks halduskoormust. Aruannete
võrdlemise vajaduse tõttu (ettevõtjate vahel liikumised) ja arvestades aruannete esitamise
erineva ajaga, on muudatus vajalik, et tagada menetlustoimingute toimetamine etteantud
raamistikus. Pikem tagasiside aeg võimaldab kontrollijal anda aruannete andmekvaliteedile
õiglase hinnangu ning aruande koostajal parandada aruandes vead korraga. Aruannete
tagasilükkamise protsent oli 2020. aastal veevaldkonnas 158%, õhuvaldkonnas 101%, jäätmete
valdkonnas 39%. Sinna sisse on arvestatud ka aruannete korduv tagasilükkamine, mida
kontrolliperioodi pikendamine eeldatavalt vähendab.
Lisaks vähendab muudatus halduskoormust, kuna muudatusega vähendatakse ja tehakse
selgemaks info hulka, mida aruandjal riigile esitada tuleb.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisel muutuvad Keskkonnaameti ning Keskkonnaagentuuri tööprotsessid
seoses keskkonnakasutuse aruannete kontrolliprotsessiga. Ametikohtade üleviimisega kaasneb
mõju Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri eelarvele. Asutuste vahel on kokku lepitud, et
Keskkonnaagentuuri poolt andmekvaliteedi kontrolli teenuse osutamiseks annab Keskkonnaamet
üle Keskkonnaagentuurile 2021. aastal summa 9000 eurot ja järgnevatel aastatel 79 553 eurot aastas.
Määruse rakendamisega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendustööd
rahastatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele Keskkonnaministeeriumi
riigieelarvest eraldatavast rahast. KOTKASe jätkuarenduste riigieelarve on 2021. aastal
200 000 eurot. KOTKAS arenduste hinnanguliseks maksumuseks aruandluse üleviimisel on
ligikaudu 20 000 eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Maaeluministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule,
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuste
Liidule, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Trüki- ja
Pakenditööstuse Liidule.
EELNÕU
01.11.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………… nr……
Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse
aastaaruannetega
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 127 lõike 2 ja § 128 lõike 2,
jäätmeseaduse § 117 lõike 1 ning veeseaduse § 195 lõike 3 alusel.
§ 1. Keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruse nr 8 „Jäätmearuande
andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ muutmine
Keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruses nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja
aruande esitamise kord1“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõna „Keskkonnaametile“;
2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) aruande esitaja nimi, registrikood või isikukood, aadress;“;
3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) keskkonnakaitseloa number ja liik;“;
4) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) aruande koostaja nimi, e-posti aadress ja telefoninumber;“;
5) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Aruande kontrollimine
(1) Keskkonnaagentuur kontrollib aruande vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele
ja andmete sisu 75 päeva jooksul alates käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast.
Kui aruanne esitati pärast tähtpäeva, kontrollib Keskkonnaagentuur aruande vastavust 75 päeva
jooksul alates aruande esitamisest.
(2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes esitatud andmetega või jäätmearuande
töötlemisel tekib kahtlus, et aruandes esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul,
kui mitme aruandja esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur puudustele
tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub aruande esitajale
puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni aruande esitaja on puudused
kõrvaldanud.
(4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse aruanne
esitamata jäetuks.
(5) Keskkonnaagentuur võib aruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see
aruande sisu ei muuda, teavitades aruande esitajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega
mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates 14 päeva oma vastuväite
esitamiseks.“.
§ 2. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja
välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ muutmine
Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu
saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis
ja esitamise kord“;
2) paragrahvi 2 pealkiri ning lõiked 1, 11 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Välisõhu saastamisega seotud aruande esitamine ja kontrollimine
(1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab aruande keskkonnaotsuste
infosüsteemis aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuariks.
(11) Paikse heiteallika käitaja registreeringut omav käitaja esitab aruande keskkonnaotsuste
infosüsteemis iga kolmanda kalendriaasta kohta sellele aastale järgneva aasta 31. jaanuariks.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba on aruandeaasta jooksul muudetud, siis
esitab paikse heiteallika käitaja välisõhu saastamisega seotud aruanded iga aruandeaastal
kehtinud loaversiooni kohta eraldi.“;
3) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Keskkonnaagentuur kontrollib aruande vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele
ja andmete sisu 75 päeva jooksul alates käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 11 sätestatud
tähtpäevast. Kui aruanne esitati pärast tähtpäeva, kontrollib Keskkonnaagentuur aruande
vastavust 75 päeva jooksul alates aruande esitamisest.
(7) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes esitatud andmetega või aruande töötlemisel
tekib kahtlus, et aruandes esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, juhib Keskkonnaagentuur
puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.“;
5) paragrahvi 2 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja kulgemine peatub aruande esitajale
puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni aruande esitaja on puudused
kõrvaldanud.
(10) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse aruanne
esitamata jäetuks.
(11) Keskkonnaagentuur võib aruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see
aruande sisu ei muuda, teavitades sellest aruande esitajat pärast muudatuse tegemist.
Muudatusega mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates 14 päeva
oma vastuväite esitamiseks.“;
7) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Aruande andmekoosseis
Aruandes esitatakse välisõhu saastamise kohta käivad asjakohased andmed käesoleva määruse
lisas toodud andmekoosseisu kohaselt.“;
8) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõna „Keskkonnaamet“ sõnaga „Keskkonnaagentuur“;
9) paragrahvi 6 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Keskkonnaagentuuri nõudmisel lisatakse seletuskirjale:“;
10) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 3. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. a määruse nr 6 „Veekasutuse aruande
täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ muutmine
Keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. a määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud
andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Keskkonnaagentuur kontrollib aruande vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele
ja andmete sisu 75 päeva jooksul alates käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast.
Kui aruanne esitati pärast tähtpäeva, kontrollib Keskkonnaagentuur aruande vastavust 75 päeva
jooksul alates aruande esitamisest.
(2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes esitatud andmetega või aruande töötlemisel
tekib kahtlus, et aruandes esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme
aruandja esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu
ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub aruande esitajale
puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni aruande esitaja on puudused
kõrvaldanud.
(4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse aruanne
esitamata jäetuks.
(5) Keskkonnaagentuur võib aruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see
aruande sisu ei muuda, teavitades sellest aruande esitajat pärast muudatuse tegemist.
Muudatusega mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates 14 päeva
oma vastuväite esitamiseks.“;
3) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 4. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Erki Savisaar
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. aasta määrus nr 68
„Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande
vorm ja esitamise kord“
Lisa
(keskkonnaministri … määruse nr … sõnastuses)
VÄLISÕHU SAASTAMISE AASTAARUANDE ANDMEKOOSSEIS
1. Aruande esitaja ja tegevusala andmed
1.1. Loa andmed
1.1.1. aruandeaasta;
1.1.2. loa number;
1.1.3. loa liik;
1.1.4. loa andmise kuupäev;
1.1.5. loa kehtivusaeg.
1.2. Aruande esitaja andmed
1.2.1. nimi;
1.2.2. äriregistrikood või isikukood;
1.2.3. äriregistris kajastuv põhitegevusala EMTAK kood.
1.3. Aruande koostaja andmed
1.3.1. nimi;
1.3.2. telefon;
1.3.3. e-posti aadress.
1.4. Tegevuskoha andmed
1.4.1. käitise nimetus;
1.4.2. aadress;
1.4.3. käitise L-EST97 keskkoordinaadid X ja Y;
1.4.4. territoriaalkood EHAKi järgi;
1.4.5. maakonna kood EHAKi järgi.
1.5. Tegevusala andmed
1.5.1. välisõhku saastava põhitegevusala nimetus;
1.5.2. välisõhku saastava põhitegevusala EMTAK kood;
1.5.3. muude välisõhku saastavate tegevusalade nimetused;
1.5.4. muude välisõhku saastavate tegevusalade EMTAK koodid.
2. Käitise andmed
2.1. E-PRTRi registri kohustuslane
2.1.1. heiteallikate arv tootmisterritooriumil;
2.1.2. käitise töötajate arv;
2.1.3. emaettevõtte nimi ja riik.
2.2. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
2.2.1. kauplemissüsteemi kohustuslase tegevusala.
2.3. Heiteallikas
2.3.1. heiteallika keskkonnaregistri kood;
2.3.2. heiteallika liik;
2.3.3. heitallika nr plaanil või kaardil;
2.3.4. heiteallika nimetus;
2.3.5. L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine
parem nurk) X ja Y;
2.3.6. heiteallika ava läbimõõt (m);
2.3.7. väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m);
2.3.8. väljuvate gaaside joonkiirus (m/s);
2.3.9. väljuvate gaaside temperatuur (°C);
2.3.10. tegevusala, tehnoloogiaprotsessi või seadme SNAP kood ja nimetus.
3. Põletusseadmed ja energia tootmine
3.1. Kütuse ning jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete
heitkogused
3.1.1. heiteallikas;
3.1.2. põletusseadme nimetus;
3.1.3. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
3.1.4. põletusseadme tüüp (keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59
„Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku
määramise meetodid“ 01.01.2017–24.03.2019 kehtinud redaktsioonis kehtiva arvutusmeetodi
kasutamise korral);
3.1.5. püüdeseade;
3.1.6. põletusseadmete arv;
3.1.7. nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal (MWth);
3.1.8. töötundide arv aastas;
3.1.9. kasutegur;
3.1.10. kasutatava kütuse või jäätmete liik;
3.1.11. kasutatava kütuse või jäätmete KN kood ja nimetus, väävlisisaldus (%), alumine
kütteväärtus (MJ/kg, gaasil MJ/m3) ja kogus aastas (t, tuh m3);
3.1.13. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
3.1.14. heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta;
3.1.14.1. heite piirväärtus (mg/Nm3);
3.1.14.2. aasta keskmine tegelik (mg/Nm3);
3.1.14.3. heitkogus aastas (t; täpsus vähemalt 0,001); RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt 0,001);
PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001);
3.1.14.4. heitkoguse määramise meetod.
3.2. Suurte põletusseadmete, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav
nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, välisõhku väljutatavate saasteainete
heitkogused, andmed põletusseadme ja selle käitamise kohta ning kasutatava kütuseliigi
energiavajaduse koguhulk
3.2.1. heiteallikas;
3.2.2. põletusseadme liik;
3.2.3. põletusseadmete arv;
3.2.4. projekteeritud nimisoojusvõimsus (MWth);
3.2.5. tegelik nimisoojusvõimsus (MWth);
3.2.6. käitamise alguskuupäev;
3.2.7. töötundide arv aastas;
3.2.8. välisõhku väljutatud saasteaine nimetus (SO2, NOX ja PM-sum);
3.2.9. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001);
3.2.10. kütus;
3.2.11. energiasisend (TJ);
3.2.12. heitkogused kokku saasteainete kaupa (t/a);
3.2.13. energiasisend kokku kõikide kütuste peale (TJ).
3.3. Suurtes põletusseadmetes kasutatava põlevkivi väävlisisaldus ja väävliärastuse aste
katelde kaupa
3.3.1. heiteallikas;
3.3.2. põletusseadme katlatüüp;
3.3.3. põletusseadme põletamistehnoloogia;
3.3.4. soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth);
3.3.5. kuu keskmine väävlisisaldus iga kuu kohta (%);
3.3.6. lubatud väävliärastus iga kuu kohta (%);
3.3.7. tegelik väävliärastus iga kuu kohta (%);
3.3.8. aasta keskmine põlevkivi väävlisisaldus (%);
3.3.9. aasta keskmine tegelik väävliärastus (%).
3.4. Kütuste ning jäätmete kasutamine ja energia tootmine tegevusalade kaupa:
3.4.1. kütuse või jäätmete liik ja nimetus, KN kood ja nimetus;
3.4.2. kütuse või jäätme kogus aruandeaastal (t, tuh m3);
3.4.3. aruandeaastal toodetud elektrienergia (MWh/a) kokku ning elektrienergia omatarve ja
müük;
3.4.4. aruandeaastal toodetud soojus ja aur (MWh/a) kokku ning soojuse ja auru omatarve ja
müük.
4. Lahustite ja kemikaalide kasutamine
4.1. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku
väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) heitkogused
4.1.1. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
4.1.2. heiteallikas;
4.1.3. kemikaali nimetus;
4.1.4. kemikaali tüüp (veepõhine, lahustipõhine);
4.1.5. kemikaali liik (lahusti, värv, lakk, liim, muu kemikaal);
4.1.6. LOÜde sisaldus kemikaalis (massi%; ohutuskaardilt);
4.1.7. kemikaali kogus aastas (t);
4.1.8. heitkoguse määramismeetod;
4.1.9. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
4.1.10. maksimaalne sisaldus kemikaalis (%; ohutuskaardilt);
4.1.11. maksimaalse sisalduse osatähtsus (%);
4.1.12. heitkogus (t/a; täpsus vähemalt 0,001);
4.1.13. kokkuvõte:
4.1.13.1. kemikaalides sisalduvate lahustite kogus tegevusalade kaupa (t);
4.1.13.2. lahusti korduskasutus tegevusalal;
4.1.13.3. korduskasutatud lahusti kogus tegevusalade kaupa (t);
4.1.13.4. kogu aastane kasutatav lahustikogus tegevusalade kaupa (t/a);
4.1.13.5. LOÜde heitkogus kokku tegevusalade kaupa (t/a);
4.1.14. heitkogus kokku kõikide tegevusalade peale (t/a).
4.2. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku
väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse
§ 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral)
4.2.1. heiteallikas;
4.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi nimetus;
4.2.2.1. tegevuse täpsustus;
4.2.3. kemikaalides sisalduv lahustite kogus tegevusalade kaupa (t/a);
4.2.4. LOÜde heide väljuvates gaasides – heite piirväärtus ja tegelik väärtus (mg C/Nm³,
mg/Nm³);
4.2.5. LOÜde kontrollimatu heide välisõhku (% lahustite sisendist) – heite piirväärtus ja tegelik
väärtus;
4.2.6. LOÜde summaarne heide välisõhku – heite piirväärtus ja tegelik väärtus (g/m2, g/kg,
g/jalanõude paari kohta, kg/t, kg/m3);
4.2.7. LOÜde summaarne heide välisõhku (% lahustite sisendist) – heite piirväärtus ja
tegelik väärtus;
4.2.8. LOÜde summaarne heitkogus tegevusalade kaupa (t/a; täpsus vähemalt 0,001).
5. Naftasaaduste käitlemine terminalis ja tanklas
5.1. Bensiini laadimiskäive terminalides ja tanklates ning laadimisel ja lossimisel
välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused:
5.1.1. heiteallikas;
5.1.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
5.1.3. laadimise liik;
5.1.4. bensiini laadimiskäive aruandeaastal (t; m3);
5.1.6. heitkoguse määramismeetod;
5.1.7. LOÜde heitkogus aruandeaastal laadimise liikide kaupa (t; täpsus vähemalt 0,001);
5.1.8. LOÜde heitkogus kokku (t; täpsus vähemalt 0,001);
5.1.9. bensiini laadimiskäive kokku (t, m3).
5.2. Muude naftasaaduste, mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või
kütusesarnaste toodete laadimiskäive terminalides ja tanklates ning laadimisel ja
lossimisel välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused
5.2.1. heiteallikas;
5.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
5.2.3. laadimise liik;
5.2.4. diislikütuse laadimiskäive aastas (t, m3);
5.2.5. masuudi laadimiskäive aastas (t, m3);
5.2.6. põlevkiviõli laadimiskäive aastas (t, m3);
5.2.7. muu naftasaaduse, mootori- või vedelkütuse, kütusekomponendi või kütusesarnase toote
nimetus;
5.2.8. muu naftasaaduse, mootori- või vedelkütuse, kütusekomponendi või kütusesarnase toote
laadimiskäive aastas (t, m3);
5.2.9. LOÜde heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001);
5.2.10. diislikütuse kogus kokku (t, m3);
5.2.11. masuudi kogus kokku (t, m3);
5.2.12. põlevkiviõli kogus kokku (t, m3);
5.2.13. muu naftasaaduse või toote kogus kokku (t, m3);
5.2.14. LOÜde heitkogus aruandeaastal kokku (t).
6. Looma- ja linnukasvatus
6.1. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku
mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning
tehnoloogiate kaupa lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral)
6.1.1. heiteallikas (v.a sõnnikuhoidla);
6.1.2. toodangu- või vanuserühm;
6.1.3. lämmastiku mass söödas, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa
(kg);
6.1.4. lämmastiku mass piimas, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa
(kg);
6.1.5. lämmastiku mass juurdekasvus, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside
kaupa (kg);
6.1.6. lämmastiku mass lootes, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa
(kg);
6.1.7. lämmastiku mass munades, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside
kaupa (kg);
6.1.8. lämmastiku mass väljaheites, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside
kaupa (kg).
6.2. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
heiteallika, looma või toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate
kaupa
6.2.1. heiteallikas;
6.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
6.2.3. toodangu- või vanuserühm (piimalehmade korral ligikaudne aastatoodang, kg);
6.2.4. söötmispäevade arv heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa;
6.2.5. aastaloomade või -lindude arv heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside
kaupa;
6.2.6. karjatamistegur;
6.2.7. pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia;
6.2.8. sõnniku tüüp;
6.2.9. sõnnikuhoidla tüüp;
6.2.10. hoone tüüp (sõnnikuhoidla, loomapidamishoone);
6.2.11. lämmastiku mass väljaheites, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside
kaupa (kg);
6.2.12. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
6.2.13. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001).
7. Äkkheited
7.1. heiteallikas;
7.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
7.3. äkkheite liik;
7.4. muu äkkheite nimetus;
7.5. äkkheite põhjus;
7.6. äkkheite kestus, lubatud tundide arv aruandeaastal (tehnoloogilised äkkheited);
7.7. äkkheite kestus, tegelik tundide arv aruandeaastal;
7.8. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
7.9. äkkheite hetkeline kogus väljuvates gaasides mahuühiku kohta (keskmine tegelik;
mg/Nm3);
7.10. äkkheite lubatud kogus aruandeaastaks (t, kg, mg, OU);
7.11. äkkheite tegelik kogus aruandeaastal (t, kg, mg, OU);
7.12. heitkoguse määramismeetod;
7.13. tehnoloogilise äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku;
7.14. tehnoloogilise äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU);
7.15. avariilise äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku;
7.16. avariilise äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU);
7.17. muu äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku;
7.18. muu äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU).
8. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaprotsess
8.1. heiteallikas;
8.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood;
8.3. püüdeseadme nimetus ja tüüp;
8.4. püüdeseadmete arv;
8.5. püüdeseadme efektiivsuse kontrollimise sagedus;
8.6. püütava saasteaine CAS number ja nimetus;
8.7. puhastusaste (%).
9. Saasteainete heitkoguste vähendamise meetmed
9.1. heiteallikas;
9.2. heitkoguste vähendamise meetmed ja rakendamise periood;
9.3. saasteaine CAS number ja nimetus;
9.4. heitkogus aastas enne ja pärast meetme rakendamist (t; täpsus vähemalt 0,001; RM ja
POSid kg-des, täpsus vähemalt 0,001; PCDD/PCDF mg-des, täpsus vähemalt 0,000001).
10. Koondtabelid
10.1. Heiteallikad ja välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa
10.1.1. heiteallikas;
10.1.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus;
10.1.3 L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine
parem nurk) X ja Y;
10.1.4. heiteallika ava läbimõõt (m);
10.1.5. väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m);
10.1.6. väljuvate gaaside joonkiirus (m/s);
10.1.7. väljuvate gaaside temperatuur (°C);
10.1.8. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus;
10.1.9. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001), RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt
0,001), PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001);
10.1.10. heitkoguse määramismeetod;
10.1.11. mõõtmiste tüüp ja sagedus.
10.2. Aruandeaastaks lubatud ja välisõhku tegelikult väljutatud saasteainete heitkogused
ning nende määramismeetodid
10.2.1. saasteaine CAS number ja nimetus;
10.2.2. heitkogus tootmisterritooriumi kõigist heiteallikatest kokku (t; täpsus vähemalt 0,001);
RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt 0,001); PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001)
aruandeaastal tegelikult;
10.2.3. eelmise aastaga võrreldes (+, -);
10.2.4. aruandeaastaks lubatud kogusega võrreldes (+, -);
10.2.5. aruandeaastaks lubatud kogus (t; täpsus vähemalt 0,001); RM ja POSid (kg; täpsus
vähemalt 0,001); PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001) aruandeaastal tegelikult).
11. Täiendavad andmed
11.1. Toodang tegevusalade kaupa (esitab keskkonnakompleksloa omaja)
11.1.1. toote nimetus ja KN kood;
11.1.2. toodangu kogus kokku aruandeaastal (t, m3, muu);
11.1.3 esitatavate andmete konfidentsiaalsus.
Keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. aasta määrus nr 6
„Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord”
Lisa
(keskkonnaministri … määruse nr … sõnastuses)
VEEKASUTUSE ARUANDE ANDMEKOOSSEIS
1. Ühisveevärk ja kanalisatsioon
1.1. Elanike teenindamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
1.1.1. asula nimetus, kus vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi- või -kanalisatsiooniteenust;
1.1.2. vee-ettevõtja ühisveevärgiteenust kasutavate elanike osakaal asulas (%);
1.1.3. vee-ettevõtja ühisveevärgiga liitumise võimalusega elanike osakaal asulas (%);
1.1.4. vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal asulas(%);
1.1.5. vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalusega elanike osakaal asulas (%);
1.1.6. reoveepuhasti nimetus;
1.1.7. reoveepuhastisse purgitava reovee kogus (inimekvivalent ehk ie; m3/a);
1.1.8. lahkvoolse kanalisatsiooni osakaal kogu ühiskanalisatsioonist (%);
1.1.9. ühisveevärgi, ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustiku kogupikkus
(km);
1.1.10. märkused.
1.2. Asula ühisveevärgi seisundi hindamine
1.2.1. veekao info; ühisveevärgitorustiku leke (%);
1.2.2. kasutuses oleva ühisveevärgi lekete registreerimise süsteemi lühikirjeldus;
1.2.3. meede, mida kasutatakse ühisveevärgi lekete vältimiseks;
1.2.4. muude kasutusel olevate meetmete lühikirjeldus, mida kasutatakse ühisveevärgi
seisundi hindamiseks või hooldamiseks;
1.2.5. märkused.
1.3. Asula ühiskanalisatsioonitorustiku seisundi hindamine
1.3.1. veekao ja juurdevoolu info: ühiskanalisatsioonitorustiku leke (%), infiltratsioon (%);
1.3.2. kasutuses oleva ühiskanalisatsiooni lekete registreerimise süsteemi lühikirjeldus;
1.3.3. meede, mida kasutatakse ühiskanalisatsiooni lekete vältimiseks;
1.3.4. muude kasutusel olevate meetmete lühikirjeldus;
1.3.5. märkused.
2. Reoveekogumisala
2.1. Reoveekogumisala nimetus ja kood;
2.2. ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal reoveekogumisalal (%);
2.3. purgitava reovee kogus reoveekogumisalal (ie; m3/a);
2.4. ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalusega elanike osakaal reoveekogumisalal (%);
2.5. ühiskanalisatsiooni liik;
2.6. lahkvoolse kanalisatsiooni osakaal kogu ühiskanalisatsioonist (%);
2.7. reoveekogumisalal asuvate elanike teenindamiseks vajaliku ühiskanalisatsiooni
kogupikkus (km);
2.8. märkused.
3. Investeeringud
3.1. joogivee, kanalisatsiooni ja abonenttasu hind eratarbijale käibemaksuga (€/m3);
3.2. müüdud joogivee kogus (m3/a);
3.3. vastuvõetud reovee kogus (m3/a);
3.4. aruandeaasta omafinantseering ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a);
3.5. kohaliku omavalitsuse toetuse ja muude toetusallikate abil tehtud investeeringud
ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a);
3.6. aruandeaasta koguinvesteering ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a);
3.7. aruandeaastale eelnenud aasta tegelikud koguinvesteeringud ühisveevärgi- ja
ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a);
3.8. aruandeaastale järgneva kolme aasta planeeritud investeeringud ühisveevärgi- ja
ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a);
3.9. aruandeaasta müügitulu (€/a);
3.10. märkused.
4. Põhjaveevõtt
4.1. põhjaveehaarde nimetus ja kood;
4.2. puurkaevu katastrinumber;
4.3. vee töötlemine (jah/ei);
4.4. veetöötlusjaama nimi ja kood;
4.5. veevõtt kuude kaupa (m3);
4.6. märkused.
5. Pinna- ja mereveevõtt
5.1. veehaarde nimetus ja kood;
5.2. veevõtt kuude kaupa (m3);
5.3. vee töötlemine(jah/ei);
5.4. veetöötlusjaama nimi ja kood;
5.5. märkused.
6. Veetöötlusjaam
6.1. veetöötlusjaama nimi;
6.2. veetöötlusseadme tehasetüüp;
6.3. veetöötluse meetod;
6.4. projekteeritud jõudlus (kuupmeetrit päevas ehk m3/d; kuupmeetrit tunnis ehk m3/h);
6.5. projekteerimise aasta;
6.6. käikuandmise aasta ja kuu;
6.7. uuendamise aasta ja kuu;
6.8. märkused.
7. Veekasutus
7.1. Veekasutus
7.1.1. vee kasutusala, kulu (m3), liik ja kasutuspiirkond (m3/a);
7.1.2. veekadu (m3/a);
7.1.3. märkused.
7.2. Teistele antav vesi
7.2.1. võtja nimi ja äriregistrikood;
7.2.2. üleantava vee liik ja hulk (m3/a);
7.2.3. märkused.
7.3. Teistelt saadav vesi:
7.3.1. vee andja nimi ja äriregistrikood;
7.3.2. võetava vee liik ja hulk (m3/a);
7.3.3. märkused.
8. Ärajuhitava vee saastekoormus
8.1. väljalaskme nimetus ja kood;
8.2. ärajuhitava vee vooluhulk kvartalis (m3);
8.3. veekoguse mõõtmis- või arvutusviis;
8.4. bioloogilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7) kontsentratsioon kvartalis (mg/l);
8.5. keemilise hapnikutarbe (edaspidi KHT) kontsentratsioon kvartalis (mg/l);
8.6. heljumi kontsentratsioon kvartalis (mg/l);
8.7. üldfosfori (edaspidi Püld) kontsentratsioon kvartalis (mg/l);
8.8. üldlämmastiku (edaspidi Nüld) (vee temperatuur üle 12 °C) kontsentratsioon kvartalis
(mg/l);
8.9. Nüld erisuse (vee temperatuur alla 12 °C) kontsentratsioon kvartalis (mg/l);
8.10. Nüld erisuse (vee temperatuur alla 12 °C) vooluhulk kvartalis (m3/kv);
8.11. Nüld erisuse veekoguse mõõtmis- või arvutusviis;
8.12. märkused.
9. Äkkheited
9.1. väljalaskme nimetus ja kood;
9.2. äkkheite põhjus ja esinemise aeg;
9.3. veehulk (m3/a);
9.4. BHT7, Püld ja Nüld kogus (t/a);
9.5. märkused.
10. Saastekoormuse lisanäitajad
10.1. väljalaskme nimetus ja kood;
10.2. näitaja ja kontsentratsioon kvartalis (mg/l);
10.3. märkused.
11. Reoveepuhasti
11.1. Reoveepuhasti andmed
11.1.1. reoveepuhasti nimetus ja kood;
11.1.2. puhastamise tüüp ja puhasti tüübi täpsustus;
11.1.3. puhasti omanik;
11.1.4. järelpuhasti;
11.1.5. kirjeldada, kui muu järelpuhastus;
11.1.6. biotiikide arv ja pindala kokku (m2);
11.1.7. projekteerija ja projekteerimise aasta;
11.1.8. ehitaja/tarnija;
11.1.9. käikuandmise aasta ja kuu;
11.1.10. uuendamise aasta ja kuu;
11.1.11. hüdrauliline jõudlus (m3/d) või hüdrauliline jõudlus, arvutuslik (m3/d);
11.1.12. jõudlus projekteeritud ja arvutatud saastekoormuse järgi (kg, BHT7/d);
11.1.13. jõudlus projekti järgi (ie);
11.1.14. reoveepuhastisse juhitav saastekoormus (ie).
11.2. Fosfori ärastamine
11.2.1. fosfori ärastamiseks puhastusprotsessile lisatud kemikaal;
11.2.2. fosfori ärastamise meetod.
11.3. Lämmastiku ärastamine
11.3.1. lämmastiku ärastamise meetod;
11.4. Puhasti seisund;
11.4.1. puhasti ehituskonstruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete seisund;
11.4.2. järelpuhasti tehniline seisund;
11.4.3. puhastusseadmete rekonstrueerimise vajadus;
11.4.4. puhastusaste;
11.4.5. olulisemad tööstusettevõtted, nende tegevusalad ja reovee iseloomulikud reoained;
11.4.6. märkused.
12. Puhasti tõhusus
12.1. reoveepuhasti nimetus ja kood
12.2. siseneva ja väljuva vee BHT7 (mg/l);
12.3. siseneva ja väljuva vee KHT (mg/l);
12.4. siseneva ja väljuva vee heljum (mg/l);
12.5. siseneva ja väljuva vee Nüld (mg/l);
12.6. siseneva ja väljuva vee Püld (mg/l);
12.7. tõhususe määramise viis;
12.8. märkused.
13. Puhasti tõhusus lisanäitajate järgi
13.1. reoveepuhasti nimetus ja kood;
13.2. lisanäitaja nimetus ja kood;
13.3. kontsentratsioon sisenevas ja väljuvas vees (mg/l).
14. Reoveesete
14.1. reoveepuhasti nimetus ja kood;
14.2. reoveesette hulk (m³/a), kuivainesisaldus (g/l; %) ja kogus tonnides (t; kuivainesisaldus
aastas ehk KA/a);
14.3. stabiliseeritud reoveesette kogus (m3/a), stabiliseeritud reoveesette kuivainesisaldus (%)
ja kogus tonnides (t; KA/a);
14.4. reoveesette ladustamise koht ja kasutamise viis;
14.5. vajaduse korral täpsustav kirjeldus;
14.6. reoveesettetöötluse viis;
14.7. tihendamise, tahendamise ja stabiliseerimise meetod;
14.8. vajaduse korral täpsustav kirjeldus;
14.9. reoveesette äravedu;
14.10. reoveepuhasti nimetus (sh reoveepuhasti kood), kuhu viiakse reoveesete;
14.11. äraveetud reoveesette kogus (m3/a);
14.12. reoveesette vastuvõtmine;
14.13. reoveepuhasti nimetus (sh reoveepuhasti kood), kust tarnitakse reoveesetet;
14.14. vastuvõetud reoveesette kogus kokku (m3/a);
14.15. reoveesette proovide näitajad;
14.16. näitaja ja näitaja täpsustus;
14.16. ühik ja kontsentratsioon;
14.17. märkused.
15. Vesiviljelus
15.1. vesiviljeluskasvanduse nimi ja kood;
15.2. kasvanduse tüüp;
15.3. vee liik;
15.4. veehaarde nimetus ja kood;
15.5. vee kogus kasvatuseks (m3);
15.6. vesiviljeluse vee puhastusmeetod;
15.7. eemaldatud sette kogus (t/a);
15.8. sette töötlemise ja kasutamise viis;
15.9. rakendatud saastekoormuse vähendamise meetmed;
15.10. kasutatud kemikaali nimetus, kogus ja kasutamise aeg;
15.11. kasutatud ravimi nimetus, kogus ja kasutamise aeg;
15.12. kasvatatav liik;
15.13. realiseeritud aastane kogus ja juurdekasv (t);
15.14. kala lämmastiku ja fosfori sisaldus (%);
15.15. sööda nimetus, aastane söödakogus (t), sööda lämmastiku ja fosfori sisaldus (%),
söödakoefitsient;
15.16. veekeskkonda heidetava lämmastiku ja fosfori koormus (t).
16. Meres süvendamine ja/või kaadamine
16.1. Meres süvendamisel/kaadamisel nõuete täitmine
16.1.1. süvendamise andmed;
16.1.2. veekogu nimetus, kood;
16.1.3. süvendamiskoht ja selle (süvendamise koha/piirkonna) koordinaadid (L-EST
koordinaadid);
16.1.4. süvendamisviis;
16.1.5. süvenduspinnase iseloomustus;
16.1.6. füüsikalised omadused (pinnase liik, omadused, maht);
16.1.7. keemilised omadused (saasteaine, sisaldus, maht);
16.1.8. bioloogilised omadused ja esinemine.
16.2. Kaadamise andmed
16.2.1. veekogu nimetus, kood;
16.2.2. tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht;
16.2.3. kaadamisala nimetus;
16.2.4. piirkonna koordinaadid (L-EST koordinaadid);
16.2.5. kaadamise vajaduse põhjendus;
16.2.6. kaadamisviis;
16.2.7. kaadatud aine iseloomustus;
16.2.8. füüsikalised omadused (pinnase liik, omadused, maht);
16.2.9. keemilised omadused (saasteaine, sisaldus, maht);
16.2.10. bioloogilised omadused ja esinemine.
16.3. Meetmed
16.3.1. vee erikasutuse mõju vähendamiseks kasutatud meetmete nimetus, kirjeldus ja
rakendamise aeg;
16.3.2. seire tulemused;
16.3.3. seiratav näitaja, näitaja kood ja sisaldus (mg/l);
16.3.4. analüüsid teinud labor;
16.3.5. ärinimi ja äriregistrikood;
16.3.6. märkused.