dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. detsember 2021
Viit
2-8/21-0031/7483
Registreeritud
15. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/21-0031
Vastutaja
Alar Teras (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Digiriigi arengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. detsember 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice1108 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1565 - Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5bde36d-0486-4cfc-a622-7442ad45f6dc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5bde36d-0486-4cfc-a622-7442ad45f6dc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium 14.12.2021 nr 1-4/21/6168 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume teie kooskõlastust või arvamust kümne päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Keskkonnakasutuse aastaaruannete määruste muutmise eelnõu 2. Keskkonnakasutuse aastaaruannete määruste muutmise eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuste Liit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, MTÜ Eesti õliühing Hanna Vahter, 626 2981 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse kolme keskkonnaministri määrust, millega on kehtestatud välisõhu saastamisega seotud aastaaruande, veekasutuse aastaaruande ja jäätmearuande (edaspidi aruanded) andmekoosseis ja esitamise kord. Muudatustega täpsustakse aruannete esitamise korda ning täiendatakse ja täpsustatakse aruannete andmekoosseisu. Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi keskkonnaministri määrusi: - 23. jaanuari 2020. a määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ 2021. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni (RT I, 26.02.2021, 18); - 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ 2020. aasta 3. veebruaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 31.01.2020, 3); - 16. jaanuari 2020. a määruse nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ 2021. aasta 29. jaanuaril jõustunud reaktsiooni (RT I, 26.01.2021, 4). Määruste muutmise aluseks on Keskkonnaministeeriumi otsus viia alates 2022. aasta 1. jaanuarist aruannete andmekvaliteedi kontrollimise teenus Keskkonnaametist üle Keskkonnaagentuuri, et optimeerida keskkonnakaitselubadega seotud protsesse ja koondada aruandlusega seotud analüüside tegemine keskselt ühe asutuse kätte. Üleantav teenus ei hõlma keskkonnaseadustiku üldosa seadusega reguleeritud haldus- ja riikliku järelevalvega seotud tegevusi, mis jäävad Keskkonnaameti pädevusse. Lisaks pikendatakse eelnõukohase määrusega aruannete kontrolli perioodi 75 päevani aruannete esitamiseks sätestatud tähtajast, kui aruanne esitatakse tähtajaks, või 75 päevani aruande esitamisest, kui aruanne esitatakse pärast sätestatud tähtaega. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Hanna Vahter ([email protected], tel 626 2981). Eelnõu koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja ([email protected], tel 626 2861) ning välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Reet Pruul ([email protected], tel 626 0731). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected], tel 626 2953). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb neljast paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruses nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb viiest punktist. Punktiga 1 jäetakse § 2 lõikest 1 välja sõna „Keskkonnaametile“. Aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis, mille andmeid töötlevad nii Keskkonnaamet kui ka Keskkonnaagentuur õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks. Punktidega 2, 3 ja 4 korrastatakse aruande üldiste andmete andmekoosseisu sõnastust ning lisatakse andmekoosseisu keskkonnakaitseloa number ja liik. Punktiga 5 muudetakse aruande kontrollimise korda. Seni on aruannete kontrollid toimunud kindlaks määratud ajaperioodil, mis on 30 päeva aruande esitamisest keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS). Määruse eelnõuga pikendatakse Keskkonnaagentuuri jaoks aruannete kontrolliperioodi 75 päevani aruande esitamiseks sätestatud tähtajast, kui aruanne esitatakse tähtpäevaks, või 75 päevani aruande esitamisest, kui aruanne esitatakse aruande esitamiseks sätestatud tähtajast hiljem. Jäätmearuannete kontrollimudeli puhul on pikem aruandlusperiood oluline, kuna jäätmed ringlevad erinevate ettevõtete ja tegevuskohtade vahel ning tuleb veenduda, et partnerite jäätmearuanded oleksid omavahel kooskõlas. Täna esitatakse suur osa (ca 75%) aruandeid pärast aruande esitamiseks sätestatud tähtaega, mis jätab väga lühikese aja aruannete kontrolliks. Pikem periood tõhustab andmekvaliteedi kontrolli ja vähendab aruandja jaoks tekkida võivat halduskoormust. Lisaks võimaldab pikem tagasiside aeg anda aruande koostajale võimaluse parandada aruandes vead ühe korraga. Edaspidi ei anna Keskkonnaagentuur KOTKASes kõikide aruannete puhul kinnitust aruandega nõustumise kohta. Kui kontrolliperioodi jooksul Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes esitatud andmetega või jäätmearuande töötlemisel tekib kahtlus, et aruandes esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme aruandja esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib ta puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui aruanne ei ole Keskkonnaagentuuri riskipõhise kontrolli valimis, siis aruandluskohustus loetakse täidetuks 75 päeva möödumisel aruande esitamiseks sätestatud tähtajast, kui aruanne esitati tähtpäevaks, või aruande esitamisest 75 päeva möödumisel, kui aruanne esitati pärast aruande esitamiseks sätestatud tähtaega. Aruande staatus aruandluskohustuse täidetuks lugemisel jääb KOTKASes „Esitatud“. Juhul kui aruanne satub riskipõhise kontrolli valimisse, siis aruandluskohustus loetakse täidetuks pärast kontrolli läbimist ning kui Keskkonnaagentuur määrab aruande staatuseks KOTKASes „Kinnitatud“. Ka riskipõhine kontroll peab jääma 75päevase tähtaja raamesse. Aruandes puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata aruande kontrolliperioodi tähtaja hulka. Kui Keskkonnaagentuur on aruande kontrolliperioodil aruande tagasi lükanud põhjusel, et aruandes esinevad puudused või ebakõlad ning aruandja ei esita parandusaruannet määratud tähtaja jooksul, siis loetakse aruandluskohustus mittetäidetuks ja aruande staatus jääb „Tagasi lükatud“. Kui isik on puudused aruandes kõrvaldanud ja esitab seejärel aruande talle selleks antud tähtajast hiljem, loetakse see taotluse uueks esitamiseks ja hakkab jooksma uus 75 päeva pikkune kontrolliperiood. Aruandluskohustuse täitmine ei tähenda, et aruannet ei tohi järelevalve käigus enam kontrollida. Keskkonnaameti järelevalvele jääb õigus ettevõtte kontrolli käigus aruannet uuesti kontrollida, sealhulgas aruande vastavust loale. Muudatusega saab Keskkonnaagentuur õiguse aruandes muuta toimetuslikult ebatäpseid andmeid, mis ei muuda aruande sisu. Muudatusest koos muudatusvajaduse põhjendusega teavitab Keskkonnaagentuur aruande esitajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates aega 14 päeva oma vastuväite esitamiseks. Muudatustega nõustumise korral ei ole sellest vaja Keskkonnaagentuuri teavitada. Muudatus on vajalik kliendi halduskoormuse ja Keskkonnaagentuuri töökoormuse vähendamiseks. Toimetuslikud muudatused on näiteks teisendamisest tulenevad ebatäpsused, aadressi märkimine vana haldusjaotuse alusel, vale SNAP koodi valimine, vale tegevuskoha valimine või muu sarnane muudatus. Näiteks teisendamisest tuleneva ebatäpsuse parandamine on vajalik ja võimalik olukorras, kus labor väljastab analüüsiaktil tulemused ühikus µg/l ja KOTKASes tuleb andmed edastada mg/l, aga aruande sisestaja esitab andmed analüüsiakti järgi neid teisendamata. Või näiteks SNAP koodi korrigeerimine, millest ei sõltu aruandja heitkogused ja mis on vajalik ainult Keskkonnaagentuurile inventuuri koostamiseks. Paragrahv 2 sätestab keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb kümnest punktist. Punktiga 1 tehakse muudatus määruse pealkirjas. Vormi asemel kehtestatakse andmekoosseis. Muudatus on seotud Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 441SE, mille jõustumine on kavandatud 2022. aasta 1. jaanuaril. Punktidega 2 ja 3 muudetakse aruande esitamise korda. Paragrahvi 2 lõigetes 1 ja 11 jäetakse välja, et aruanne esitatakse Keskkonnaametile. Aruanne esitatakse KOTKASes, mille andmeid töötlevad nii Keskkonnaamet kui ka Keskkonnaagentuur õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks. Paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Keskkonnaameti nõudmisel“, et sätestada paikse heiteallika käitajale kohustuslikuna esitada välisõhu saastamisega seotud aruanded iga aruandeaastal kehtinud loaversiooni kohta eraldi. Samuti muudetakse sõnastust selgemaks. Punktidega 4–6 muudetakse aruande kontrollimise korda. Muudatust on selgitatud täpsemalt seletuskirja § 1 punktide 4 ja 5 põhjenduste juures. Punktiga 7 muudetakse § 4 sõnastust. Aruande andmekoosseis on toodud määruse lisas ja ei vaja dubleerimist määruse tekstis. Punktidega 8 ja 9 muudetakse aruande seletuskirja esitamise korda. Seletuskirja esitamist nõuab edaspidi Keskkonnaameti asemel Keskkonnaagentuur. Seletuskirjale ei ole vaja kõikide aruannete puhul lisada mõõtmisprotokolle ja arvutusi. Mõõtmisprotokollid esitab aruande esitaja seirekohustuse täitmisel. Arvutuste lisamist küsib Keskkonnaagentuur vajaduse põhjal. Punktiga 10 kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses, et täpsustada aruande andmekoosseisu. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõukohase määrusega kehtestatavast andmekooseisust välja jäetud aruande kinnitaja andmed. Aruande kinnitaja andmed on samad, mis aruande esitaja või koostaja andmed. Lisaks on välja jäetud loakohased käitise kategooria andmed, need on KOTKASes lubade registris olemas. Saasteainete püüdeseadmete projekteeritud puhastusastme asemel tuleb edaspidi esitada tegelik puhastusaste. Korrigeeritud on terminit, „katla nimetuse“ asemel on korrektne „põletusseadme nimetus“. Lisaks võimaldatakse uue andmekoosseisuga suurema täpsusega heitkoguste andmete esitamist. Suurema täpsusastmega andmete esitamise vajadus on eelkõige siis, kui aruandja esitatud heitkogused on väikesed ning KOTKASes ümardatakse heitkogused nulliks. Paragrahv 3 sätestab keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. a määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 tunnistatakse § 3 lõike 2 punkt 4 kehtetuks, kuna aruande kinnitaja nimi ja kontaktandmed ei ole kontrollijale vajalikud. Aruande kinnitaja andmed on samad, mis aruande esitaja või koostaja andmed. Punktiga 2 muudetakse aruande kontrollimise korda. Muudatust on selgitatud täpsemalt seletuskirja § 1 punkti 5 põhjenduste juures. Punktiga 3 kehtestatakse määruse lisas olev andmekoosseis uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõukohase määrusega kehtestatavast andmekooseisust välja jäetud need andmed, mis kuvatakse aruande vormil, kuid mida andmeesitaja ei saa muuta. Need on andmed, mis KOTKAS süsteemisiseselt välja arvutab, ja andmed, mis kuvatakse aruandes KOTKASe infosüsteemist ettetrükina. Samuti on täpsustatud või korrigeeritud mõningaid esitatavaid andmeid. Edaspidi ei küsita enam vee-ettevõtte teenuseid kasutavate ja kasutamisvõimalusega elanike arvu inimeste kaupa, vaid küsitakse vastavaid osakaale protsentuaalse hinnanguna. Asula elanike arvuna kasutatakse kõigi jaoks ühtseid Statistikaameti andmeid. Asula ja reoveekogumisala elanike arv ei ole edaspidi aruandes muudetav ning ettevõtteesitatud liitunute ja liitumisvõimalusega elanike osakaalude põhjal arvutab Keskkonnaagentuur riikliku statistika tarbeks ise vastavad näitajad välja. Lisaks ei küsita edaspidi reoveekogumisala elanike arve inimeste kaupa, vaid küsitakse vastavaid osakaale protsentuaalse hinnanguna. Reoveekogumisala elanike arvuna kasutatakse keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisala elanike andmeid. Paragrahv 4 sätestab määruse jõustumisaja, milleks on 2022. aasta 1. jaanuar. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Eelnõukohase määrusega ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuste korraldusele ning tuludele ja kuludele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega muid otseseid või kaudseid mõjusid. Muudatusega kaasneb positiivne mõju riigiasutuste korraldusele ning aruande esitajate halduskoormusele ja ametkondade töökoormusele. Aruandlusega seonduva töö ümberkorraldamisega jääb toimima koostöö Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri vahel. 4.1. Kavandatav muudatus Alates 2022. aasta 1. jaanuarist viiakse aruannete andmekvaliteedi kontrollimise teenus Keskkonnaametist üle Keskkonnaagentuuri. Sihtrühm 1) Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna töötajad (seotud on kuus ametikohta aastas, taandatud täistööajale); 2) Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna, veeosakonna ning kliima- ja kiirgusosakonna töötajad (teenistujatest on seni aruannete kontrollimisega seotud olnud üks projektijuht, kolm peaspetsialisti ja 54 loahaldurit, mis kokku moodustab kolm ametikohta aastas (taandatuna täistööajale)); 3) Keskkonnaagentuuri klienditeenindus- ja personaliosakond (seotud on 7–9 ametikohta); 4) Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna ja järelevalve büroode töötajad; 5) aruannete esitajad; 6) Keskkonnaministeerium. Kaasnev mõju Muudatus mõjutab Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri ülesandeid ja töökorraldust, sh asutuste töökoormust (ülesannete hulka ja iseloomu), sisemist töökorraldust ja protseduure ning personali arvu ja positsioone. Positiivne mõju avaldub mõlema asutuse (töö)korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele (väheneb dubleerivate ülesannete hulk). Samuti on mõju kahe asutuse koostööle, sh muutes asutuste toimeid ja sisemist töökorraldust ja protseduure läbipaistvamaks ning tõhustab ka põhiülesannete täitmise ja teenuste osutamise võimet. Eelnõu ei mõjuta negatiivselt avalike teenuste kättesaadavust, pigem toetab, muutes teenuse kättesaadavuse kliendi jaoks mugavamaks. Kliendi jaoks lahendab edaspidi kõiki teenusega seotud küsimusi Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri koostöös toimiv klienditeeninduse süsteem. Nii saab klient oma sisupäringutele operatiivselt asja- ja ajakohase info. Positiivne mõju kliendi halduskoormusele avaldab ka see, et edaspidi on Keskkonnaagentuuril võimalus aruandes toimetuslikke ebatäpsusi ise parandada, millega väheneb aruande esitajal vajadus uuesti aruande menetlusprotsessi läbida (parandusaruande loomine). Kuna andmete kogumine ja kontroll viiakse ühe asutuse kätte, peaks see aitama kaasa riigi jaoks vajalike koondaruannete õigeaegsele valmimisele ja paranema aruannete kvaliteet, samuti nende aruannete kvaliteet, mida Eesti esitab Euroopa Liidule ja muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Koos teenusega viiakse Keskkonnaametist Keskkonnaagentuuri üle kolme töökoha loomiseks vajalik eelarve. Muudatused puudutavad nii käesolevat 2021. aastat, mil alustatakse ettevalmistustega, kui ka järgnevaid aastaid. Kavandatava muudatuse valguses on aruannete kontrolliga edaspidi seotud kuus ametikohta varasema 54 asemel (seni tegelesid kontrollimisega kõik loahaldurid, edaspidi on selleks määratud eraldi ametikohad). Muudatus võimaldab Keskkonnaameti sellest kohustusest vabanevatel spetsialistidel tegeleda teiste sisutegevustega. Keskkonnaagentuuri loodavate uute tööprofiilide ja -kohtadega seoses tekib ka vajadus koolitada asutuse spetsialiste. Seda teevad asutuse sisueksperdid, mistõttu ei ole vaja kavandada eelarvesse lisaraha. 4.2 Kavandatav muudatus Aruannete kontrolliperioodi pikendamine õhu, vee ja jäätmevaldkonnas 75 päevani aruannete esitamise tähtajast, kui aruanne esitatakse tähtajaks, või 75 päevani aruande esitamisest, kui aruanne esitatakse pärast sätestatud tähtaega. Aruannete andmekoosseisu muutmine. Sihtrühm 1) Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna töötajad (seotud on kuus ametikohta aastas, taandatud täistööajale); 2) Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri klienditeenindus- ja personaliosakond (seotud on 7–9 ametikohta); 3) Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna ja järelevalvebüroode töötajad; 4) aruande esitajad (ca 6500 aruannet, igal aastal suureneb ca 150 aruande võrra). Kaasnev mõju Seni on aruandeid kontrollitud kindlaks määratud ajaperioodil, mis on 30 päeva aruande esitamisest. Aruannete kontrollimise perioodi pikendamine tõhustab Keskkonnaagentuuri- poolset andmekvaliteedi kontrolli ja vähendab aruandja jaoks halduskoormust. Aruannete võrdlemise vajaduse tõttu (ettevõtjate vahel liikumised) ja arvestades aruannete esitamise erineva ajaga, on muudatus vajalik, et tagada menetlustoimingute toimetamine etteantud raamistikus. Pikem tagasiside aeg võimaldab kontrollijal anda aruannete andmekvaliteedile õiglase hinnangu ning aruande koostajal parandada aruandes vead korraga. Aruannete tagasilükkamise protsent oli 2020. aastal veevaldkonnas 158%, õhuvaldkonnas 101%, jäätmete valdkonnas 39%. Sinna sisse on arvestatud ka aruannete korduv tagasilükkamine, mida kontrolliperioodi pikendamine eeldatavalt vähendab. Lisaks vähendab muudatus halduskoormust, kuna muudatusega vähendatakse ja tehakse selgemaks info hulka, mida aruandjal riigile esitada tuleb. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel muutuvad Keskkonnaameti ning Keskkonnaagentuuri tööprotsessid seoses keskkonnakasutuse aruannete kontrolliprotsessiga. Ametikohtade üleviimisega kaasneb mõju Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri eelarvele. Asutuste vahel on kokku lepitud, et Keskkonnaagentuuri poolt andmekvaliteedi kontrolli teenuse osutamiseks annab Keskkonnaamet üle Keskkonnaagentuurile 2021. aastal summa 9000 eurot ja järgnevatel aastatel 79 553 eurot aastas. Määruse rakendamisega seotud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendustööd rahastatakse Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele Keskkonnaministeeriumi riigieelarvest eraldatavast rahast. KOTKASe jätkuarenduste riigieelarve on 2021. aastal 200 000 eurot. KOTKAS arenduste hinnanguliseks maksumuseks aruandluse üleviimisel on ligikaudu 20 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuste Liidule, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidule. EELNÕU 01.11.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……………… nr…… Keskkonnaministri määruste muutmine seoses keskkonnakasutuse aastaaruannetega Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 127 lõike 2 ja § 128 lõike 2, jäätmeseaduse § 117 lõike 1 ning veeseaduse § 195 lõike 3 alusel. § 1. Keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruse nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ muutmine Keskkonnaministri 23. jaanuari 2020. a määruses nr 8 „Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord1“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõna „Keskkonnaametile“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) aruande esitaja nimi, registrikood või isikukood, aadress;“; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) keskkonnakaitseloa number ja liik;“; 4) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) aruande koostaja nimi, e-posti aadress ja telefoninumber;“; 5) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Aruande kontrollimine (1) Keskkonnaagentuur kontrollib aruande vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja andmete sisu 75 päeva jooksul alates käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast. Kui aruanne esitati pärast tähtpäeva, kontrollib Keskkonnaagentuur aruande vastavust 75 päeva jooksul alates aruande esitamisest. (2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes esitatud andmetega või jäätmearuande töötlemisel tekib kahtlus, et aruandes esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme aruandja esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub aruande esitajale puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni aruande esitaja on puudused kõrvaldanud. (4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse aruanne esitamata jäetuks. (5) Keskkonnaagentuur võib aruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see aruande sisu ei muuda, teavitades aruande esitajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates 14 päeva oma vastuväite esitamiseks.“. § 2. Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruse nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ muutmine Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määruses nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande andmekoosseis ja esitamise kord“; 2) paragrahvi 2 pealkiri ning lõiked 1, 11 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Välisõhu saastamisega seotud aruande esitamine ja kontrollimine (1) Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja esitab aruande keskkonnaotsuste infosüsteemis aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuariks. (11) Paikse heiteallika käitaja registreeringut omav käitaja esitab aruande keskkonnaotsuste infosüsteemis iga kolmanda kalendriaasta kohta sellele aastale järgneva aasta 31. jaanuariks. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba on aruandeaasta jooksul muudetud, siis esitab paikse heiteallika käitaja välisõhu saastamisega seotud aruanded iga aruandeaastal kehtinud loaversiooni kohta eraldi.“; 3) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 2 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Keskkonnaagentuur kontrollib aruande vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja andmete sisu 75 päeva jooksul alates käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 11 sätestatud tähtpäevast. Kui aruanne esitati pärast tähtpäeva, kontrollib Keskkonnaagentuur aruande vastavust 75 päeva jooksul alates aruande esitamisest. (7) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes esitatud andmetega või aruande töötlemisel tekib kahtlus, et aruandes esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, juhib Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.“; 5) paragrahvi 2 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 9–11 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja kulgemine peatub aruande esitajale puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni aruande esitaja on puudused kõrvaldanud. (10) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse aruanne esitamata jäetuks. (11) Keskkonnaagentuur võib aruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see aruande sisu ei muuda, teavitades sellest aruande esitajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates 14 päeva oma vastuväite esitamiseks.“; 7) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Aruande andmekoosseis Aruandes esitatakse välisõhu saastamise kohta käivad asjakohased andmed käesoleva määruse lisas toodud andmekoosseisu kohaselt.“; 8) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõna „Keskkonnaamet“ sõnaga „Keskkonnaagentuur“; 9) paragrahvi 6 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(4) Keskkonnaagentuuri nõudmisel lisatakse seletuskirjale:“; 10) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 3. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. a määruse nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ muutmine Keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. a määruses nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Keskkonnaagentuur kontrollib aruande vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja andmete sisu 75 päeva jooksul alates käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud tähtpäevast. Kui aruanne esitati pärast tähtpäeva, kontrollib Keskkonnaagentuur aruande vastavust 75 päeva jooksul alates aruande esitamisest. (2) Kui Keskkonnaagentuur ei nõustu aruandes esitatud andmetega või aruande töötlemisel tekib kahtlus, et aruandes esitatud andmed ei ole täielikud ja õiged, samuti juhul, kui mitme aruandja esitatud andmed omavahel ei ühti, juhib Keskkonnaagentuur puudustele tähelepanu ning määrab aruande esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine peatub aruande esitajale puuduste kõrvaldamise tähtajast teatamisest alates, kuni aruande esitaja on puudused kõrvaldanud. (4) Kui puudusi Keskkonnaagentuuri määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse aruanne esitamata jäetuks. (5) Keskkonnaagentuur võib aruandes ise parandada toimetuslikud ebatäpsused, kui see aruande sisu ei muuda, teavitades sellest aruande esitajat pärast muudatuse tegemist. Muudatusega mittenõustumise korral on aruande esitajal teavituse saamisest arvates 14 päeva oma vastuväite esitamiseks.“; 3) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 4. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler Keskkonnaministri 14. detsembri 2016. aasta määrus nr 68 „Keskkonnakaitseloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ Lisa (keskkonnaministri … määruse nr … sõnastuses) VÄLISÕHU SAASTAMISE AASTAARUANDE ANDMEKOOSSEIS 1. Aruande esitaja ja tegevusala andmed 1.1. Loa andmed 1.1.1. aruandeaasta; 1.1.2. loa number; 1.1.3. loa liik; 1.1.4. loa andmise kuupäev; 1.1.5. loa kehtivusaeg. 1.2. Aruande esitaja andmed 1.2.1. nimi; 1.2.2. äriregistrikood või isikukood; 1.2.3. äriregistris kajastuv põhitegevusala EMTAK kood. 1.3. Aruande koostaja andmed 1.3.1. nimi; 1.3.2. telefon; 1.3.3. e-posti aadress. 1.4. Tegevuskoha andmed 1.4.1. käitise nimetus; 1.4.2. aadress; 1.4.3. käitise L-EST97 keskkoordinaadid X ja Y; 1.4.4. territoriaalkood EHAKi järgi; 1.4.5. maakonna kood EHAKi järgi. 1.5. Tegevusala andmed 1.5.1. välisõhku saastava põhitegevusala nimetus; 1.5.2. välisõhku saastava põhitegevusala EMTAK kood; 1.5.3. muude välisõhku saastavate tegevusalade nimetused; 1.5.4. muude välisõhku saastavate tegevusalade EMTAK koodid. 2. Käitise andmed 2.1. E-PRTRi registri kohustuslane 2.1.1. heiteallikate arv tootmisterritooriumil; 2.1.2. käitise töötajate arv; 2.1.3. emaettevõtte nimi ja riik. 2.2. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane 2.2.1. kauplemissüsteemi kohustuslase tegevusala. 2.3. Heiteallikas 2.3.1. heiteallika keskkonnaregistri kood; 2.3.2. heiteallika liik; 2.3.3. heitallika nr plaanil või kaardil; 2.3.4. heiteallika nimetus; 2.3.5. L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y; 2.3.6. heiteallika ava läbimõõt (m); 2.3.7. väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m); 2.3.8. väljuvate gaaside joonkiirus (m/s); 2.3.9. väljuvate gaaside temperatuur (°C); 2.3.10. tegevusala, tehnoloogiaprotsessi või seadme SNAP kood ja nimetus. 3. Põletusseadmed ja energia tootmine 3.1. Kütuse ning jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 3.1.1. heiteallikas; 3.1.2. põletusseadme nimetus; 3.1.3. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 3.1.4. põletusseadme tüüp (keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määruse nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ 01.01.2017–24.03.2019 kehtinud redaktsioonis kehtiva arvutusmeetodi kasutamise korral); 3.1.5. püüdeseade; 3.1.6. põletusseadmete arv; 3.1.7. nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal (MWth); 3.1.8. töötundide arv aastas; 3.1.9. kasutegur; 3.1.10. kasutatava kütuse või jäätmete liik; 3.1.11. kasutatava kütuse või jäätmete KN kood ja nimetus, väävlisisaldus (%), alumine kütteväärtus (MJ/kg, gaasil MJ/m3) ja kogus aastas (t, tuh m3); 3.1.13. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 3.1.14. heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta; 3.1.14.1. heite piirväärtus (mg/Nm3); 3.1.14.2. aasta keskmine tegelik (mg/Nm3); 3.1.14.3. heitkogus aastas (t; täpsus vähemalt 0,001); RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt 0,001); PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001); 3.1.14.4. heitkoguse määramise meetod. 3.2. Suurte põletusseadmete, mille installeeritud summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MWth, välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused, andmed põletusseadme ja selle käitamise kohta ning kasutatava kütuseliigi energiavajaduse koguhulk 3.2.1. heiteallikas; 3.2.2. põletusseadme liik; 3.2.3. põletusseadmete arv; 3.2.4. projekteeritud nimisoojusvõimsus (MWth); 3.2.5. tegelik nimisoojusvõimsus (MWth); 3.2.6. käitamise alguskuupäev; 3.2.7. töötundide arv aastas; 3.2.8. välisõhku väljutatud saasteaine nimetus (SO2, NOX ja PM-sum); 3.2.9. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001); 3.2.10. kütus; 3.2.11. energiasisend (TJ); 3.2.12. heitkogused kokku saasteainete kaupa (t/a); 3.2.13. energiasisend kokku kõikide kütuste peale (TJ). 3.3. Suurtes põletusseadmetes kasutatava põlevkivi väävlisisaldus ja väävliärastuse aste katelde kaupa 3.3.1. heiteallikas; 3.3.2. põletusseadme katlatüüp; 3.3.3. põletusseadme põletamistehnoloogia; 3.3.4. soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 3.3.5. kuu keskmine väävlisisaldus iga kuu kohta (%); 3.3.6. lubatud väävliärastus iga kuu kohta (%); 3.3.7. tegelik väävliärastus iga kuu kohta (%); 3.3.8. aasta keskmine põlevkivi väävlisisaldus (%); 3.3.9. aasta keskmine tegelik väävliärastus (%). 3.4. Kütuste ning jäätmete kasutamine ja energia tootmine tegevusalade kaupa: 3.4.1. kütuse või jäätmete liik ja nimetus, KN kood ja nimetus; 3.4.2. kütuse või jäätme kogus aruandeaastal (t, tuh m3); 3.4.3. aruandeaastal toodetud elektrienergia (MWh/a) kokku ning elektrienergia omatarve ja müük; 3.4.4. aruandeaastal toodetud soojus ja aur (MWh/a) kokku ning soojuse ja auru omatarve ja müük. 4. Lahustite ja kemikaalide kasutamine 4.1. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) heitkogused 4.1.1. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 4.1.2. heiteallikas; 4.1.3. kemikaali nimetus; 4.1.4. kemikaali tüüp (veepõhine, lahustipõhine); 4.1.5. kemikaali liik (lahusti, värv, lakk, liim, muu kemikaal); 4.1.6. LOÜde sisaldus kemikaalis (massi%; ohutuskaardilt); 4.1.7. kemikaali kogus aastas (t); 4.1.8. heitkoguse määramismeetod; 4.1.9. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 4.1.10. maksimaalne sisaldus kemikaalis (%; ohutuskaardilt); 4.1.11. maksimaalse sisalduse osatähtsus (%); 4.1.12. heitkogus (t/a; täpsus vähemalt 0,001); 4.1.13. kokkuvõte: 4.1.13.1. kemikaalides sisalduvate lahustite kogus tegevusalade kaupa (t); 4.1.13.2. lahusti korduskasutus tegevusalal; 4.1.13.3. korduskasutatud lahusti kogus tegevusalade kaupa (t); 4.1.13.4. kogu aastane kasutatav lahustikogus tegevusalade kaupa (t/a); 4.1.13.5. LOÜde heitkogus kokku tegevusalade kaupa (t/a); 4.1.14. heitkogus kokku kõikide tegevusalade peale (t/a). 4.2. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral) 4.2.1. heiteallikas; 4.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi nimetus; 4.2.2.1. tegevuse täpsustus; 4.2.3. kemikaalides sisalduv lahustite kogus tegevusalade kaupa (t/a); 4.2.4. LOÜde heide väljuvates gaasides – heite piirväärtus ja tegelik väärtus (mg C/Nm³, mg/Nm³); 4.2.5. LOÜde kontrollimatu heide välisõhku (% lahustite sisendist) – heite piirväärtus ja tegelik väärtus; 4.2.6. LOÜde summaarne heide välisõhku – heite piirväärtus ja tegelik väärtus (g/m2, g/kg, g/jalanõude paari kohta, kg/t, kg/m3); 4.2.7. LOÜde summaarne heide välisõhku (% lahustite sisendist) – heite piirväärtus ja tegelik väärtus; 4.2.8. LOÜde summaarne heitkogus tegevusalade kaupa (t/a; täpsus vähemalt 0,001). 5. Naftasaaduste käitlemine terminalis ja tanklas 5.1. Bensiini laadimiskäive terminalides ja tanklates ning laadimisel ja lossimisel välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused: 5.1.1. heiteallikas; 5.1.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 5.1.3. laadimise liik; 5.1.4. bensiini laadimiskäive aruandeaastal (t; m3); 5.1.6. heitkoguse määramismeetod; 5.1.7. LOÜde heitkogus aruandeaastal laadimise liikide kaupa (t; täpsus vähemalt 0,001); 5.1.8. LOÜde heitkogus kokku (t; täpsus vähemalt 0,001); 5.1.9. bensiini laadimiskäive kokku (t, m3). 5.2. Muude naftasaaduste, mootori- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimiskäive terminalides ja tanklates ning laadimisel ja lossimisel välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused 5.2.1. heiteallikas; 5.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 5.2.3. laadimise liik; 5.2.4. diislikütuse laadimiskäive aastas (t, m3); 5.2.5. masuudi laadimiskäive aastas (t, m3); 5.2.6. põlevkiviõli laadimiskäive aastas (t, m3); 5.2.7. muu naftasaaduse, mootori- või vedelkütuse, kütusekomponendi või kütusesarnase toote nimetus; 5.2.8. muu naftasaaduse, mootori- või vedelkütuse, kütusekomponendi või kütusesarnase toote laadimiskäive aastas (t, m3); 5.2.9. LOÜde heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001); 5.2.10. diislikütuse kogus kokku (t, m3); 5.2.11. masuudi kogus kokku (t, m3); 5.2.12. põlevkiviõli kogus kokku (t, m3); 5.2.13. muu naftasaaduse või toote kogus kokku (t, m3); 5.2.14. LOÜde heitkogus aruandeaastal kokku (t). 6. Looma- ja linnukasvatus 6.1. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral) 6.1.1. heiteallikas (v.a sõnnikuhoidla); 6.1.2. toodangu- või vanuserühm; 6.1.3. lämmastiku mass söödas, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.4. lämmastiku mass piimas, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.5. lämmastiku mass juurdekasvus, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.6. lämmastiku mass lootes, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.7. lämmastiku mass munades, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.1.8. lämmastiku mass väljaheites, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg). 6.2. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa 6.2.1. heiteallikas; 6.2.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 6.2.3. toodangu- või vanuserühm (piimalehmade korral ligikaudne aastatoodang, kg); 6.2.4. söötmispäevade arv heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 6.2.5. aastaloomade või -lindude arv heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 6.2.6. karjatamistegur; 6.2.7. pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia; 6.2.8. sõnniku tüüp; 6.2.9. sõnnikuhoidla tüüp; 6.2.10. hoone tüüp (sõnnikuhoidla, loomapidamishoone); 6.2.11. lämmastiku mass väljaheites, heiteallika, toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa (kg); 6.2.12. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 6.2.13. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001). 7. Äkkheited 7.1. heiteallikas; 7.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 7.3. äkkheite liik; 7.4. muu äkkheite nimetus; 7.5. äkkheite põhjus; 7.6. äkkheite kestus, lubatud tundide arv aruandeaastal (tehnoloogilised äkkheited); 7.7. äkkheite kestus, tegelik tundide arv aruandeaastal; 7.8. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 7.9. äkkheite hetkeline kogus väljuvates gaasides mahuühiku kohta (keskmine tegelik; mg/Nm3); 7.10. äkkheite lubatud kogus aruandeaastaks (t, kg, mg, OU); 7.11. äkkheite tegelik kogus aruandeaastal (t, kg, mg, OU); 7.12. heitkoguse määramismeetod; 7.13. tehnoloogilise äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku; 7.14. tehnoloogilise äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU); 7.15. avariilise äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku; 7.16. avariilise äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU); 7.17. muu äkkheite lubatud ning tegelik töötundide arv aastas kokku; 7.18. muu äkkheite lubatud ning tegelik kogus aruandeaastal kokku (t, kg, mg, OU). 8. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaprotsess 8.1. heiteallikas; 8.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood; 8.3. püüdeseadme nimetus ja tüüp; 8.4. püüdeseadmete arv; 8.5. püüdeseadme efektiivsuse kontrollimise sagedus; 8.6. püütava saasteaine CAS number ja nimetus; 8.7. puhastusaste (%). 9. Saasteainete heitkoguste vähendamise meetmed 9.1. heiteallikas; 9.2. heitkoguste vähendamise meetmed ja rakendamise periood; 9.3. saasteaine CAS number ja nimetus; 9.4. heitkogus aastas enne ja pärast meetme rakendamist (t; täpsus vähemalt 0,001; RM ja POSid kg-des, täpsus vähemalt 0,001; PCDD/PCDF mg-des, täpsus vähemalt 0,000001). 10. Koondtabelid 10.1. Heiteallikad ja välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa 10.1.1. heiteallikas; 10.1.2. tegevusala või tehnoloogiaprotsessi SNAP kood ja nimetus; 10.1.3 L-EST97 koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk) X ja Y; 10.1.4. heiteallika ava läbimõõt (m); 10.1.5. väljuvate gaaside väljumiskõrgus maapinnast (m); 10.1.6. väljuvate gaaside joonkiirus (m/s); 10.1.7. väljuvate gaaside temperatuur (°C); 10.1.8. välisõhku väljutatud saasteaine CAS number ja nimetus; 10.1.9. heitkogus aruandeaastal (t; täpsus vähemalt 0,001), RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt 0,001), PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001); 10.1.10. heitkoguse määramismeetod; 10.1.11. mõõtmiste tüüp ja sagedus. 10.2. Aruandeaastaks lubatud ja välisõhku tegelikult väljutatud saasteainete heitkogused ning nende määramismeetodid 10.2.1. saasteaine CAS number ja nimetus; 10.2.2. heitkogus tootmisterritooriumi kõigist heiteallikatest kokku (t; täpsus vähemalt 0,001); RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt 0,001); PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001) aruandeaastal tegelikult; 10.2.3. eelmise aastaga võrreldes (+, -); 10.2.4. aruandeaastaks lubatud kogusega võrreldes (+, -); 10.2.5. aruandeaastaks lubatud kogus (t; täpsus vähemalt 0,001); RM ja POSid (kg; täpsus vähemalt 0,001); PCDD/PCDF (mg; täpsus vähemalt 0,000001) aruandeaastal tegelikult). 11. Täiendavad andmed 11.1. Toodang tegevusalade kaupa (esitab keskkonnakompleksloa omaja) 11.1.1. toote nimetus ja KN kood; 11.1.2. toodangu kogus kokku aruandeaastal (t, m3, muu); 11.1.3 esitatavate andmete konfidentsiaalsus. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2020. aasta määrus nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord” Lisa (keskkonnaministri … määruse nr … sõnastuses) VEEKASUTUSE ARUANDE ANDMEKOOSSEIS 1. Ühisveevärk ja kanalisatsioon 1.1. Elanike teenindamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 1.1.1. asula nimetus, kus vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi- või -kanalisatsiooniteenust; 1.1.2. vee-ettevõtja ühisveevärgiteenust kasutavate elanike osakaal asulas (%); 1.1.3. vee-ettevõtja ühisveevärgiga liitumise võimalusega elanike osakaal asulas (%); 1.1.4. vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal asulas(%); 1.1.5. vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalusega elanike osakaal asulas (%); 1.1.6. reoveepuhasti nimetus; 1.1.7. reoveepuhastisse purgitava reovee kogus (inimekvivalent ehk ie; m3/a); 1.1.8. lahkvoolse kanalisatsiooni osakaal kogu ühiskanalisatsioonist (%); 1.1.9. ühisveevärgi, ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustiku kogupikkus (km); 1.1.10. märkused. 1.2. Asula ühisveevärgi seisundi hindamine 1.2.1. veekao info; ühisveevärgitorustiku leke (%); 1.2.2. kasutuses oleva ühisveevärgi lekete registreerimise süsteemi lühikirjeldus; 1.2.3. meede, mida kasutatakse ühisveevärgi lekete vältimiseks; 1.2.4. muude kasutusel olevate meetmete lühikirjeldus, mida kasutatakse ühisveevärgi seisundi hindamiseks või hooldamiseks; 1.2.5. märkused. 1.3. Asula ühiskanalisatsioonitorustiku seisundi hindamine 1.3.1. veekao ja juurdevoolu info: ühiskanalisatsioonitorustiku leke (%), infiltratsioon (%); 1.3.2. kasutuses oleva ühiskanalisatsiooni lekete registreerimise süsteemi lühikirjeldus; 1.3.3. meede, mida kasutatakse ühiskanalisatsiooni lekete vältimiseks; 1.3.4. muude kasutusel olevate meetmete lühikirjeldus; 1.3.5. märkused. 2. Reoveekogumisala 2.1. Reoveekogumisala nimetus ja kood; 2.2. ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal reoveekogumisalal (%); 2.3. purgitava reovee kogus reoveekogumisalal (ie; m3/a); 2.4. ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalusega elanike osakaal reoveekogumisalal (%); 2.5. ühiskanalisatsiooni liik; 2.6. lahkvoolse kanalisatsiooni osakaal kogu ühiskanalisatsioonist (%); 2.7. reoveekogumisalal asuvate elanike teenindamiseks vajaliku ühiskanalisatsiooni kogupikkus (km); 2.8. märkused. 3. Investeeringud 3.1. joogivee, kanalisatsiooni ja abonenttasu hind eratarbijale käibemaksuga (€/m3); 3.2. müüdud joogivee kogus (m3/a); 3.3. vastuvõetud reovee kogus (m3/a); 3.4. aruandeaasta omafinantseering ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a); 3.5. kohaliku omavalitsuse toetuse ja muude toetusallikate abil tehtud investeeringud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a); 3.6. aruandeaasta koguinvesteering ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a); 3.7. aruandeaastale eelnenud aasta tegelikud koguinvesteeringud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a); 3.8. aruandeaastale järgneva kolme aasta planeeritud investeeringud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteemidesse (€/a); 3.9. aruandeaasta müügitulu (€/a); 3.10. märkused. 4. Põhjaveevõtt 4.1. põhjaveehaarde nimetus ja kood; 4.2. puurkaevu katastrinumber; 4.3. vee töötlemine (jah/ei); 4.4. veetöötlusjaama nimi ja kood; 4.5. veevõtt kuude kaupa (m3); 4.6. märkused. 5. Pinna- ja mereveevõtt 5.1. veehaarde nimetus ja kood; 5.2. veevõtt kuude kaupa (m3); 5.3. vee töötlemine(jah/ei); 5.4. veetöötlusjaama nimi ja kood; 5.5. märkused. 6. Veetöötlusjaam 6.1. veetöötlusjaama nimi; 6.2. veetöötlusseadme tehasetüüp; 6.3. veetöötluse meetod; 6.4. projekteeritud jõudlus (kuupmeetrit päevas ehk m3/d; kuupmeetrit tunnis ehk m3/h); 6.5. projekteerimise aasta; 6.6. käikuandmise aasta ja kuu; 6.7. uuendamise aasta ja kuu; 6.8. märkused. 7. Veekasutus 7.1. Veekasutus 7.1.1. vee kasutusala, kulu (m3), liik ja kasutuspiirkond (m3/a); 7.1.2. veekadu (m3/a); 7.1.3. märkused. 7.2. Teistele antav vesi 7.2.1. võtja nimi ja äriregistrikood; 7.2.2. üleantava vee liik ja hulk (m3/a); 7.2.3. märkused. 7.3. Teistelt saadav vesi: 7.3.1. vee andja nimi ja äriregistrikood; 7.3.2. võetava vee liik ja hulk (m3/a); 7.3.3. märkused. 8. Ärajuhitava vee saastekoormus 8.1. väljalaskme nimetus ja kood; 8.2. ärajuhitava vee vooluhulk kvartalis (m3); 8.3. veekoguse mõõtmis- või arvutusviis; 8.4. bioloogilise hapnikutarbe (edaspidi BHT7) kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.5. keemilise hapnikutarbe (edaspidi KHT) kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.6. heljumi kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.7. üldfosfori (edaspidi Püld) kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.8. üldlämmastiku (edaspidi Nüld) (vee temperatuur üle 12 °C) kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.9. Nüld erisuse (vee temperatuur alla 12 °C) kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 8.10. Nüld erisuse (vee temperatuur alla 12 °C) vooluhulk kvartalis (m3/kv); 8.11. Nüld erisuse veekoguse mõõtmis- või arvutusviis; 8.12. märkused. 9. Äkkheited 9.1. väljalaskme nimetus ja kood; 9.2. äkkheite põhjus ja esinemise aeg; 9.3. veehulk (m3/a); 9.4. BHT7, Püld ja Nüld kogus (t/a); 9.5. märkused. 10. Saastekoormuse lisanäitajad 10.1. väljalaskme nimetus ja kood; 10.2. näitaja ja kontsentratsioon kvartalis (mg/l); 10.3. märkused. 11. Reoveepuhasti 11.1. Reoveepuhasti andmed 11.1.1. reoveepuhasti nimetus ja kood; 11.1.2. puhastamise tüüp ja puhasti tüübi täpsustus; 11.1.3. puhasti omanik; 11.1.4. järelpuhasti; 11.1.5. kirjeldada, kui muu järelpuhastus; 11.1.6. biotiikide arv ja pindala kokku (m2); 11.1.7. projekteerija ja projekteerimise aasta; 11.1.8. ehitaja/tarnija; 11.1.9. käikuandmise aasta ja kuu; 11.1.10. uuendamise aasta ja kuu; 11.1.11. hüdrauliline jõudlus (m3/d) või hüdrauliline jõudlus, arvutuslik (m3/d); 11.1.12. jõudlus projekteeritud ja arvutatud saastekoormuse järgi (kg, BHT7/d); 11.1.13. jõudlus projekti järgi (ie); 11.1.14. reoveepuhastisse juhitav saastekoormus (ie). 11.2. Fosfori ärastamine 11.2.1. fosfori ärastamiseks puhastusprotsessile lisatud kemikaal; 11.2.2. fosfori ärastamise meetod. 11.3. Lämmastiku ärastamine 11.3.1. lämmastiku ärastamise meetod; 11.4. Puhasti seisund; 11.4.1. puhasti ehituskonstruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete seisund; 11.4.2. järelpuhasti tehniline seisund; 11.4.3. puhastusseadmete rekonstrueerimise vajadus; 11.4.4. puhastusaste; 11.4.5. olulisemad tööstusettevõtted, nende tegevusalad ja reovee iseloomulikud reoained; 11.4.6. märkused. 12. Puhasti tõhusus 12.1. reoveepuhasti nimetus ja kood 12.2. siseneva ja väljuva vee BHT7 (mg/l); 12.3. siseneva ja väljuva vee KHT (mg/l); 12.4. siseneva ja väljuva vee heljum (mg/l); 12.5. siseneva ja väljuva vee Nüld (mg/l); 12.6. siseneva ja väljuva vee Püld (mg/l); 12.7. tõhususe määramise viis; 12.8. märkused. 13. Puhasti tõhusus lisanäitajate järgi 13.1. reoveepuhasti nimetus ja kood; 13.2. lisanäitaja nimetus ja kood; 13.3. kontsentratsioon sisenevas ja väljuvas vees (mg/l). 14. Reoveesete 14.1. reoveepuhasti nimetus ja kood; 14.2. reoveesette hulk (m³/a), kuivainesisaldus (g/l; %) ja kogus tonnides (t; kuivainesisaldus aastas ehk KA/a); 14.3. stabiliseeritud reoveesette kogus (m3/a), stabiliseeritud reoveesette kuivainesisaldus (%) ja kogus tonnides (t; KA/a); 14.4. reoveesette ladustamise koht ja kasutamise viis; 14.5. vajaduse korral täpsustav kirjeldus; 14.6. reoveesettetöötluse viis; 14.7. tihendamise, tahendamise ja stabiliseerimise meetod; 14.8. vajaduse korral täpsustav kirjeldus; 14.9. reoveesette äravedu; 14.10. reoveepuhasti nimetus (sh reoveepuhasti kood), kuhu viiakse reoveesete; 14.11. äraveetud reoveesette kogus (m3/a); 14.12. reoveesette vastuvõtmine; 14.13. reoveepuhasti nimetus (sh reoveepuhasti kood), kust tarnitakse reoveesetet; 14.14. vastuvõetud reoveesette kogus kokku (m3/a); 14.15. reoveesette proovide näitajad; 14.16. näitaja ja näitaja täpsustus; 14.16. ühik ja kontsentratsioon; 14.17. märkused. 15. Vesiviljelus 15.1. vesiviljeluskasvanduse nimi ja kood; 15.2. kasvanduse tüüp; 15.3. vee liik; 15.4. veehaarde nimetus ja kood; 15.5. vee kogus kasvatuseks (m3); 15.6. vesiviljeluse vee puhastusmeetod; 15.7. eemaldatud sette kogus (t/a); 15.8. sette töötlemise ja kasutamise viis; 15.9. rakendatud saastekoormuse vähendamise meetmed; 15.10. kasutatud kemikaali nimetus, kogus ja kasutamise aeg; 15.11. kasutatud ravimi nimetus, kogus ja kasutamise aeg; 15.12. kasvatatav liik; 15.13. realiseeritud aastane kogus ja juurdekasv (t); 15.14. kala lämmastiku ja fosfori sisaldus (%); 15.15. sööda nimetus, aastane söödakogus (t), sööda lämmastiku ja fosfori sisaldus (%), söödakoefitsient; 15.16. veekeskkonda heidetava lämmastiku ja fosfori koormus (t). 16. Meres süvendamine ja/või kaadamine 16.1. Meres süvendamisel/kaadamisel nõuete täitmine 16.1.1. süvendamise andmed; 16.1.2. veekogu nimetus, kood; 16.1.3. süvendamiskoht ja selle (süvendamise koha/piirkonna) koordinaadid (L-EST koordinaadid); 16.1.4. süvendamisviis; 16.1.5. süvenduspinnase iseloomustus; 16.1.6. füüsikalised omadused (pinnase liik, omadused, maht); 16.1.7. keemilised omadused (saasteaine, sisaldus, maht); 16.1.8. bioloogilised omadused ja esinemine. 16.2. Kaadamise andmed 16.2.1. veekogu nimetus, kood; 16.2.2. tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht; 16.2.3. kaadamisala nimetus; 16.2.4. piirkonna koordinaadid (L-EST koordinaadid); 16.2.5. kaadamise vajaduse põhjendus; 16.2.6. kaadamisviis; 16.2.7. kaadatud aine iseloomustus; 16.2.8. füüsikalised omadused (pinnase liik, omadused, maht); 16.2.9. keemilised omadused (saasteaine, sisaldus, maht); 16.2.10. bioloogilised omadused ja esinemine. 16.3. Meetmed 16.3.1. vee erikasutuse mõju vähendamiseks kasutatud meetmete nimetus, kirjeldus ja rakendamise aeg; 16.3.2. seire tulemused; 16.3.3. seiratav näitaja, näitaja kood ja sisaldus (mg/l); 16.3.4. analüüsid teinud labor; 16.3.5. ärinimi ja äriregistrikood; 16.3.6. märkused.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel