MÄÄRUS
20.12.2021 nr 83
Majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a
määruse nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja
kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses
korraldataval sõitjateveol“ muutmine
Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 1 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a määruses nr 57 „Avaliku teenindamise
lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna
kehtestamine raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 punktides 1–5 asendatakse sõnad „1,40 eurot“ sõnadega „1,60 eurot“;
2) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „2,10 eurot“ sõnadega „2,30 eurot“;
3) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „2,70 eurot“ sõnadega „3,00 eurot“;
4) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „3,40 eurot“ sõnadega „3,70 eurot“;
5) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „4,60 eurot“ sõnadega „5,00 eurot“;
6) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „0,09 eurot“ sõnadega „0,102 eurot“ ja läbivalt sõnad
„1,40 eurot“ sõnadega „1,60 eurot“;
7) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõnad „60 protsenti“ sõnadega „70 protsenti“.
§ 2. Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
15.12.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a
määruse nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri
kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval
sõitjateveol“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 1 alusel. Määruse muudatuse
tingib vajadus tasakaalustada raudteeveoettevõtjale pandud avaliku teenindamise kohustusega
kaasnevate kulude tõusu. Viimase aasta jooksul on oluliselt tõusnud raudteeveoettevõtja
kontrollile mittealluvad energia- ja taristukulud, samuti on suurenenud palgasurve.
Määrusega kehtestatakse sõidukilomeetri kõrgeim tariif ja kõrgeim piletihind raudteeliikluses
korraldataval sõitjateveol, mida teostatakse avaliku teenindamise lepingu alusel
kindlaksmääratud liinidel.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer (tel: 639 7636; e-post:
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
nõunik Anne-Ly Normak (tel: 5813 7801; e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sisaldab määruse muudatusi ning teine
on määruse jõustumisnorm.
Eelnõus ei ole võrreldes kehtiva korraga olulisi hinnaarvestuslikke aluspõhimõtteid muudetud,
kuid sõidukilomeetri ja piletihinna maksimumhinda on suurendatud (ühe tsooni pileti hinda
suurendati 1,40 eurolt 1,60-le ja mitut tsooni läbivaid piletihindu tõsteti 20–40 sendi võrra
sõltuvalt tsoonide arvust), et tagada avaliku teenindamise lepingu1 alusel reisijatevedu teostava
raudteeveoettevõtjale (edaspidi raudteeveoettevõtja) suurem paindlikkus turumuutustele
reageerimisel.
Inflatsioonist ja tööjõukulude tõusust tulenev kogukulude suurenemine vajab täiendavaid
vahendeid, mida plaanitakse katta piletitulu suurenemisega. Kuna hetkel kehtivad
sõidukilomeetri hinnad ja piletihinnad kattuvad kehtivate maksimummääradega, siis
raudteeveo-ettevõtjal puudub võimalus iseseisvalt piletihinda vastavalt majanduslikele
muutustele korrigeerida. Sellest tulenevalt on vajalik ajakohastada majandus- ja
kommunikatsiooniministri 8. novembri 2017. a määrusega nr 57 sätestatud maksimaalseid
piirhindu.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse uus sõidukilomeetri kõrgeim tariif ja kõrgeim piletihind
raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol. Eelnõu § 1 lõikes 1 on avaliku teenindamise lepingu
alusel kindlaksmääratud liinidele kehtestatud uued ajakohastatud kõrgeimad hinnad.
Maksimaalsed pilethinnad on suure kasutatavusega piirkondades kehtestatud tsoonihindade
põhimõttel. Tsooni all mõistetakse käesolevas määruses kindlaksmääratud peatusest kuni teise
1
„Raudtee reisijateveo avaliku teenindamise leping“, sõlmitud 14.09.2017. a Eesti Vabariigi ja AS Eesti
Liinirongid vahel.
kindlaksmääratud peatuseni jäävat raudteeliikluse piirkonda. Tsoonide kasutamine lihtsustab
teenuse hinnastamist ning kiirendab suure kasutatavusega liinidel piletite müüki. Tsoonivälistel
liinidel, kus peatuste vahed on üldjuhul pikemad ning mida kasutab vähem reisijaid, kasutatakse
sõidukilomeetri põhist hinnaarvestust.
Punktis 1 kehtestatakse esimese tsooni kõrgeim hind, milleks on kuni 1,60 eurot sõit senise
1,40 euro asemel. Esimene tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Tallinn, Lilleküla, Tondi, Järve,
Rahumäe, Nõmme, Hiiu, Kivimäe, Pääsküla, Laagri, edela suunal peatusi Tallinn, Tallinn-
Väike, Liiva, Valdeku ja ida suunal peatusi Tallinn, Kitseküla, Ülemiste, Vesse.
Teise tsooni kõrgeimaks hinnaks kehtestatakse kuni 1,60 eurot sõit senise 1,40 euro asemel.
Teine tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Laagri, Urda, Padula, Saue, Valingu, edela suunal
peatusi Valdeku, Männiku, Saku, Kasemetsa ja ida suunal peatusi Vesse, Lagedi, Kulli.
Kolmanda tsooni kõrgeimaks hinnaks kehtestatakse kuni 1,60 eurot sõit senise 1,40 euro
asemel. Kolmas tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Valingu, Keila, Niitvälja, Kulna, edela
suunal peatusi Kasemetsa, Kiisa, Roobuka, Vilivere, Kohila, Lohu ja ida suunal peatusi Kulli,
Aruküla, Raasiku, Parila.
Neljanda tsooni kõrgeimaks hinnaks kehtestatakse kuni 1,60 eurot sõit senise 1,40 euro asemel.
Neljas tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Niitvälja, Klooga, Kloogaranna, Klooga-Aedlinn,
Põllküla, Laoküla, Paldiski, Kulna, Vasalemma, Kibuna, Laitse, Jaanika, Riisipere, edela
suunal peatusi Lohu, Hagudi, Rapla ja ida suunal peatusi Parila, Kehra, Lahinguvälja, Mustjõe,
Aegviidu.
Viienda tsooni kõrgeimaks hinnaks kehtestatakse kuni 1,60 eurot sõit senise 1,40 euro asemel.
Viies tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Riisipere, Turba ja ida suunal peatusi Aegviidu,
Nelijärve, Jäneda, Lehtse, Tapa.
Punktis 2 kehtestatakse kõrgeim hind kahes teineteisega vahetult piirnevas eri tsoonis. Kui
reisija lähte- ja sihtkoht asuvad kahes teineteisega vahetult piirnevas eri tsoonis, on piletihind
kuni 2,30 eurot sõit. Võrreldes kehtiva pileti piirhinnaga on suurenemine 20 senti.
Punktis 3 kehtestatakse kõrgeim hind kahes teineteisega vahetult mitte piirnevas eri tsoonis,
mida eraldab üks tsoon. Kui reisija lähte- ja sihtkoht asuvad kahes teineteisega vahetult
mittepiirnevas eri tsoonis ning neid tsoone eraldab üks tsoon, on piletihind kuni 3,00 eurot sõit.
Võrreldes kehtiva pileti piirhinnaga on suurenemine 30 senti.
Punktis 4 kehtestatakse kõrgeim hind kahes teineteisega vahetult mitte piirnevas eri tsoonis,
mida eraldab kaks tsooni. Kui reisija lähte- ja sihtkoht asuvad kahes teineteisega vahetult mitte
piirnevas eri tsoonis ning neid tsoone eraldab kaks tsooni, on piletihind kuni 3,70 eurot sõit.
Võrreldes kehtiva pileti piirhinnaga on suurenemine 30 senti.
Punktis 5 kehtestatakse kõrgeim hind kahes teineteisega vahetult mittepiirnevas eri tsoonis,
mida eraldab kolm tsooni. Kui reisija lähte- ja sihtkoht asuvad kahes teineteisega vahetult mitte
piirnevas eri tsoonis ning neid tsoone eraldab kolm tsooni, on piletihind kuni 5,00 eurot sõit.
Võrreldes kehtiva pileti piirhinnaga on suurenemine 40 senti.
Punktiga 6 kehtestatakse kõrgeim sõidukilomeetri hind ülejäänud peatuste puhul, mis jäävad
tsoonidest väljapoole. Sellisel juhul rakendatakse kõrgeima sõidukilomeetri tariifiga
reguleeritud piirhindu, milleks on kuni 0,102 eurot sõidukilomeetri kohta või piletihind 1,60
eurot.
Punktiga 7 sätestatakse, et tavapärasest kiirematel liinidel, mille ühendusaeg on võrreldava
tavaliini ühendusajast vähemalt 10% kiirem, on lubatud kehtestada piletihind, mis on kuni 70%
kõrgem paragrahvi 1 lõigetes 1–3 toodud sõidupiletihindadest. Nimetatud sätte eesmärgiks on
teatud liinidel soodustada ühenduskiiruse tõstmist, et meelitada rongidesse rohkem neid
reisijate gruppe, kes väärtustavad eelkõige transpordile kuluva aja kokkuhoidu võrreldes muude
alternatiividega.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 01.01.2022. a. Jõustumise kuupäev lähtub määruse reaalse
rakendamise vajadusest, kuna sellest kuupäevast alates on arvestatud täiendava piletitulu
kasvuga, mis peaks katma raudteeveoettevõtja täiendavad kulud sisendhindade muutumisest
tulenevalt. Raudteeveoettevõtja teavitab hinnamuutustest reisijaid 30 kalendripäeva ette.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. a määrusega (EÜ) nr
1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L
315, 3.12.2007, lk 1-13). Nimetatud määruse artikkel 3 lõige 2 sätestab, et avaliku teenindamise
kohustusi, mille eesmärgiks on maksimumtariifide kehtestamine kõikidele reisijatele või
teatavatele reisijate gruppidele, võib määratleda ka üldeeskirjadega.
4. Määruse mõjud
4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Piletihinna tõus võib eeldatavalt omada vähest mõju hinnatundlikule reisijale, kuid mõju
elanikkonnale tervikuna ei ole suur, sest piletihinna tõus on planeeritud 10% juurde. Kuna
rongitranspordile on olemas ka alternatiivsed ühistranspordi võimalused (sh tasuta või osaliselt
tasuta maakondlik bussiliiklus), siis piletihinna tõus ei tohiks ka hinnatundliku reisija
sõiduvõimalusi oluliselt mõjutada.
4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määrus ei oma mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
4.3. Mõju majandusele
Määruse rakendamine ei oma olulist mõju majandusele, küll aga võimaldab määrus
reisijateveoettevõtjal kulude suurenemisele ja turu tingimustele paindlikumalt reageerida.
Suurenenud kulude katmiseks võib olla vajalik piletihinna tõus, et seeläbi suurendada kogutavat
piletitulu. Selleks antakse määrusega raudteeveo-ettevõtjale võimalus tõsta piletihinda
keskmiselt 10% olenevalt liinist.
4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Määrus ei oma otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale.
4.5. Mõju regionaalarengule
Määruses toodud muudatused ei oma olulist mõju regionaalarengule.
4.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Määrus ei oma otsest mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
4.7. Muu otsene või kaudne mõju
Määrusel puudub muu otsene või kaudne mõju. Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid
riigieelarve vahendeid ja ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist, sest piletihinna
muutustest tulenev täiendav rahavoog suunatakse reisijateveoettevõtja majanduskulude
katmiseks. Samuti ei ole ette näha halduskoormuse tavapärasest suuremat tõusu.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Kõrgeima piletihinna muutmisega (määruse rakendamisega) seotud tegevused on eelkõige
seotud uute hindade väljatöötamise, sõitjate teavitamise ja vastavate muudatuste sisseviimisega
süsteemidesse (eelkõige piletimüügisüsteemi), sh teavitus üleriigilises ajalehes, hinnainfo
ooteplatvormidel ja rongides, heliteavitused. Hindade muutmisega seotud kulud kaetakse
raudteeveoettevõtja eelarvest.
Kehtiva määruse muutmise vajadus tuleneb sellest, et kulud suurenevad eelkõige sisendhindade
suurenemisest tulenevalt – suurenenud on nii kütuse, raudteetaristu kasutamise kui ka
tööjõukulud.
Piletihindade muutmisel vaadeldakse iga konkreetset liini ning sõitude alg- ja sihtpunkte eraldi,
lähtudes konkreetsest olukorrast. Seejuures muudetakse hinnakujunduse võimalusi
paindlikumaks, kuna pikemate vahemaade puhul sõltub hind konkreetse rongi nõudlusest eri
nädalapäevadel, seda eelkõige ekspressrongide puhul. Kõrgemate piletihindade rakendamisel
ekspressrongidele tagatakse vähemkindlustatud reisijagruppidele endiselt soodsamate
sõiduvõimaluste allesjäämine tavarongides.
Esitatud muudatused võimaldavad katta kulude suurenemisest tulenevat tulude puudujääki ja
tasakaalustada AS Eesti Liinirongid finantsseisundit. Hindade tõusu mõju 2022. aasta
piletitulule on hinnatud 1 000 000 eurole. Piletihindade jäämisel praegu kehtivale tasemele,
tuleks leida täiendav rahastus ASile Eesti Liinirongid riigieelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja ASile Eesti Liinirongid
arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, AS Eesti
Liinirongid arvamust ei avaldanud.