MÄÄRUS
20.12.2021 nr 81
Korterelamute rekonstrueerimise toetamine
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a
määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava
(ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75) reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise
soodustamine“ investeeringu „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ elluviimiseks.
(2) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108
„Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“.
§ 2. Toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused
Toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused on:
1) korterelamute ohutuse tagamine;
2) paranenud energiatõhususega eluruumide arv;
3) kasvuhoonegaaside arvestuslik vähenemine.
§ 3. Vahendusasutus
Toetuse vahendusasutus on Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx), kes täidab § 21 lõikes 1 ja § 1
lõikes 2 nimetatud määruse § 4 lõikes 7 sätestatud ülesandeid.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus;
2) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab
infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku
energiatarbimise kohta;
3) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone
tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;
4) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam
korteriomandit või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis;
5) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav
energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;
6) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6
alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;
7) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt
ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017 või
samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele;
8) põhiprojekti ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või
ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ning vastavust põhiprojektile
kehtestatud nõuetele, kusjuures ekspertiisi ei tehta § 13 lõikes 2 sätestatud juhul;
9) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone
põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone
energiatõhusus ja paraneb sisekliima;
10) rekonstrueerimistööd – paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–14 nimetatud tööd;
11) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud
krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse
§ 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen;
12) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning
valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele;
13) toetuse saaja – paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 3 punktis 5 nimetatud lõppsaaja.
§ 5. Riigiabi
(1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a
otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava
hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 20. detsembri
2011. a otsus) sätestatud tingimusi.
(2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust
(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetatavad kulud ja toetuse osakaal
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks:
1) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine, klaasi paigaldamine või rõdude asendamine ja sellega
kaasnevad tööd;
3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine, soojustamine ning sellega kaasnevad tööd;
4) akende, välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd;
5) keldri rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
6) vundamendi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd;
7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, küttesüsteemi
tasakaalustamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd;
8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega
kaasnevad tööd;
9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi
rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning sellega
kaasnevad tööd;
10) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine;
11) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning
sellega kaasnevad tööd;
12) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja
sellega kaasnevad tööd;
13) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte- ning
ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine;
14) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks trepimademetele panduste ja käsipuude paigaldamine
ning lifti ehitamine ja sellega kaasnevad tööd;
15) punktides 1–14 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine ja selle
aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine;
16) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 8 lõikele 3;
17) omanikujärelevalve teostamine.
(2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde läbiviimisele kehtivad järgmised
erisused:
1) välisseina või katuse rekonstrueerimisel tuleb tööd teostada kogu välispiirde ulatuses;
2) juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb
välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või
aknaraami värskeõhuklapid.
(3) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödeks
pakkumuse esitamisel oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb
kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel.
(4) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse
taotluse KredExile esitamist.
§ 7. Toetatavad kulud
(1) Toetatavad kulud on toetuse andmise eesmärgile vastavad ja taotluse rahuldamise otsusega
kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Omanikujärelevalve kulud on toetatavad, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-
s 23 sätestatud pädev isik.
(3) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on toetatav, kui taotleja on sõlminud lepingu § 8 lõikes 2
sätestatud nõuetele vastava isikuga ja tehniline konsultant on kantud § 8 lõikes 6 sätestatud
nimekirja § 17 lõikes 2 sätestatud taotluste vastuvõtmisest teavitamise päevaks.
(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud kulu on toetatav kuni 15 protsendi ulatuses
rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.
§ 8. Tehniline konsultant
(1) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab
tehniline konsultant teenust, välja arvatud § 13 lõikes 2 sätestatud juhul või juhul, kui taotleja ei
saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumust.
(2) Tehnilise konsultandina võib tegutseda lõikes 6 sätestatud nimekirja kantud füüsiline isik, kes
on sooritanud nõutaval tasemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks
kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse
eksami ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1) kellel on vähemalt 3-aastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena;
2) kellel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178
„Kõrgharidusstandard“ lisale 3 „Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme
õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid“ diplom või
akadeemiline kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavagrupis;
3) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase;
4) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7.
tase, välja arvatud energiakasutuse modelleerija osakutse;
5) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase;
6) kellel on kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase;
7) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara halduri kutse 4. või 5. tase;
8) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase.
(3) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise
ehitusprojekti projekteerimise ja ehitushanke korraldamine ning rekonstrueerimistööde
koordineerimine. Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 2
nimetatud pädev isik.
(4) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid
ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimis- või rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning
kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja
arvatud juhul, kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant
ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna.
(5) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku
juhtorganitesse või tegutseda korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega
olla korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus.
(6) KredEx avaldab oma kodulehel nimekirja lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavatest isikutest.
(7) KredExil on õigus tehniline konsultant lõikes 6 nimetatud nimekirjast eemaldada, kui selgub
et isik ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või tema tegevus ei vasta lõigetes 3 ja 4 sätestatule või
esineb põhjendatud kahtlus tema pädevuse osas.
§ 9. Mittetoetatavad kulud
Kulud, mida ei toetata:
1) hoone laiendamise või soklikorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud
ettevalmistavate tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine;
2) paragrahvi 31 lõike 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu;
3) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning õigusabikulu.
§ 10. Projekti elluviimisperiood
(1) Projekti elluviimisperiood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik § 1 lõikes 2
nimetatud määruse § 2 lõikes 1 sätestatud toetuse abikõlblikkuse perioodi jooksul, mis algab lõikes
2 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2024. a.
(2) Enne taotluse KredExile esitamise kuupäeva on toetatav vaid § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16
sätestatud kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, ei ole
omanikujärelevalve teostamise kulu toetatav enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti
tegevuste alguse tähtpäeva.
(3) Lõikes 2 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole toetatav enne
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud juhul,
kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine on poolte kokkuleppel seatud sõltuvusse
taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.
§ 11. Toetuse osakaal toetavatest kuludes
(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta on:
1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
2) punktis 1 nimetatud asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara
taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel
kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare
linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas,
Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu
rekonstrueerimisel 40 protsenti;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu
rekonstrueerimisel 40 protsenti;
5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu
rekonstrueerimisel 50 protsenti.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta § 13
lõikes 1 nimetatud juhul on lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise
osakaalust 10 protsenti madalam. Paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda
lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks.
(3) Asustus- ja haldusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on
Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel madalam kui 200 €/m2, ja Ida-Viru maakonnas asuva
korterelamu rekonstrueerimisel võib töid teostada mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või § 13
lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti
rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta.
(4) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest toetatavatest kuludest:
1) ehitusprojekti koostamise kulu;
2) tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulu;
3) omanikujärelevalve teenuse osutamise kulu.
§ 12. Toetusega saavutatav tulemus
(1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi
järgmiste nõuete täitmise:
1) saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a));
2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama
radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi
temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi;
3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga
ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust
sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad;
4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20
W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole
tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada;
5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad kolmekordse klaaspaketiga
akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K);
6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled;
7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab
välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K);
8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K);
9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab
kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi,
mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise
seadmetega nagu värske õhu radiaatorid;
10) tagama, et soojuspumbaga soojustagastuse puhul on soojuspumba tarbitav elekter ja
soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav;
11) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte
üle 25 dB(A);
12) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja
köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja
enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s;
13) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis
võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi;
14) kasutama ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid.
(2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne
ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1
punktis 12 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse
0,5 1/h saavutamisega.
(3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korteritest.
(4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid:
1) a – aasta;
2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides;
3) h – tund;
4) K – kelvin;
5) kWh – kilovatt-tund;
6) l – liiter;
7) W – vatt;
8) m – meeter;
9) m2 – ruutmeeter;
10) s – sekund.
§ 13. Toetusega saavutatava tulemuse erisus
(1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 12 lõike 1 punktides 1, 6, 7 ja 9 nimetatud
nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt
energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)).
(2) Kui toetuse saaja teostab rekonstrueerimistöid mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või
käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist, tuleb tagada vähemalt vastava toetatava
tegevusega seotud § 12 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine.
§ 14. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine
Paragrahvi 12 lõikes 1 ja §-s 13 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse toetuse saamiseks
nõutud rekonstrueerimistöid järgmiselt:
1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja
katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue
tuleb tagada taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses;
2) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt
soojustatud ja § 13 lõikes 2 sätestatud juhul;
3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea
radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga
termostaatventiilide vastu.
§ 15. Toetuse piirsumma
(1) Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot taotleja kohta.
(2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhul on toetuse maksimaalne summa 100 000 eurot taotleja
kohta.
(3) Omafinantseeringu määr peab katma projekti toetatavatest kuludest selle osa, mida toetusest ei
hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi
vahenditest, välja arvatud juhul, kui tegemist on renoveerimislaenuga. Omafinantseeringu osaks
loetakse kogu projekti käibemaks vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 3 punktile 7.
§ 16. Rekonstrueerimise erisused
(1) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva,
väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva
või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimiseks kehtivad
järgmised erisused:
1) aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet
ei ole andnud luba akende vahetamiseks;
2) fassaad võib olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata, kui
kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise
kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.
(2) Lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 12 lõike 1 punktis 1 ja § 13
lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab
rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe
energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse
andmetel põhineva energiamärgise väärtus.
(3) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil,
ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega,
rekonstrueerimisel tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada § 11 lõikes 1 sätestatud
osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile
D ja § 11 lõikes 2 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt
energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata
korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga.
(4) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on
väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes.
3. peatükk
Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 17. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab KredEx üleriigilise
levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
(3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab KredEx
taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise
otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus.
(4) Taotleja esitab taotluse KredExi kodulehel kirjeldatud viisil.
§ 18. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda:
1) korteriühistu;
2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.
(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peavad ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest
vähemalt 80 protsenti olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt viie erineva füüsilise
isiku omandis.
(3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest
isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi omanik peab olema kohaliku omavalitsuse üksus.
(4) Kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, peavad kõik eluruumid
olema kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
(5) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või
komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks
antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta
jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt
200 000 või 500 000 eurot.
(6) Komisjoni 2011. a otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel üldist majandushuvi pakkuvate
teenuste osutamiseks käesoleva määruse alusel ja muudest avalikest vahenditest antav riigiabi
kokku ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit eurot
aastas.
(7) Taotleja peab vastama § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.
§ 19. Taotleja ja toetuse saaja kohustused
(1) Taotleja on kohustatud:
1) kinnitama, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) tõendama projekti omafinantseeringu ja mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkust;
3) kinnitama enda vastavust § 18 lõikes 7 sätestatud nõuetele;
4) esitama KredExi nõudmisel lisateavet KredExi määratud tähtaja jooksul;
5) kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja teostamisse tehnilise konsultandi, kellega peab
leping tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks olema sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise
hetkeks, kui § 8 lõikest 1 ei tulene teisiti;
6) tagama, et korteriühistust taotlejal on üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate
rekonstrueerimistööde teostamise kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel üldkoosoleku
kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja
muu olemasolev omafinantseering;
7) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema kohta või
kavandatava tegevuse asukohas;
8) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud
asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
9) võtma projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse
tellimisel pakkumused vastavalt §-s 27 sätestatule;
10) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse
pakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti;
11) kinnitama, et projektiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja
prioriteete ning ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) võtma rekonstrueerimistööde jaoks pakkumused vastavalt §-des 26 ja 27 sätestatule;
2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
tingimustele;
3) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima
rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja
rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise
kuupäeva;
4) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima tehnosüsteemide
regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat
pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva;
5) tagama § 23 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise;
6) võtma omanikujärelevalve teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 27 sätestatule.
§ 20. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja KredExi kinnitatud vormil koos nõutud dokumentidega;
2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet;
3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
4) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele;
5) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal toetatavatest kuludest ei ületa § 11 lõigetes 1–3
sätestatud toetuse osakaalu ega § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirsummat.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress;
2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number;
3) korterelamu ehitisregistri kood;
4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht;
5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava;
6) taotletav toetuse osakaal;
7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi
vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta;
8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega
elektrooniliselt;
9) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel hoone mõõdetud
energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013.
a;
10) vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt või põhiprojekti esitamisel § 11 lõigetes 1 ja 2
nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel energiatõhususe tõendamise energiaarvutus KredExi
kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti
koostamise kohustuse korral;
11) ehitusprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või
kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas;
12) korteriühistust taotleja puhul üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud
rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus,
vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne
summa;
13) kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja puhul akt, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde
teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel
renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka
pakkujaga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse osutamise leping;
15) korteriühistust taotleja puhul korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui
30 kalendripäeva enne KredExile taotluse esitamist;
16) taotleja kinnitus, et ta on teadlik, et toetus võidakse tagasi nõuda, kui esinevad § 33 lõikes 1
sätestatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada
kehtetuks, kui esinevad § 25 lõikes 9 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
alused;
17) asjakohasel juhul ehitusuuringu ja ehitise auditi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos
pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping;
18) projekteerimistööde tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga
sõlmitud leping;
19) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui
tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega.
(3) Ehitusprojekti muudatus tuleb KredExiga kooskõlastada enne vastavate rekonstrueerimistööde
tegemist.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 21. Taotluse menetlemine
(1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid:
1) taotluse registreerimine;
2) taotluse läbivaatamine;
3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine;
4) taotluse muudatusettepanekute tegemine;
5) hinnangu andmine riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglitega kokkusobivuse kohta;
6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine;
7) põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise korraldamine;
8) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine;
9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine;
10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine.
(2) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras.
(3) KredEx korraldab põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi tegemise kümne
tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest.
(4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust käesoleva määruse nõuetele ja taotletava toetuse vastavust toetatavatele kuludele.
(5) KredEx võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni
taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud
taotlus või projekti kirjeldus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi,
millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-
tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja
KredExit puuduse kõrvaldamisest teavitama hiljemalt järgmisel tööpäeval puuduse
kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni
puuduste kõrvaldamiseni.
(6) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses
taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.
(7) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) projekt ei panusta toetuse andmise eesmärkide saavutamisse;
2) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole taotluses
esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust.
(8) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei
ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole
põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga
saavutatavaid tulemusi või mõju toetatavate tegevuste tulemustesse või kui muudatuste vajalikkust
näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis.
(9) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse KredExis registreerimisest.
Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks.
§ 22. Projektide hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning valiku kord
Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab
määruse nõuetele ja panustab toetuse andmise eesmärkide saavutamisse.
§ 23. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine
(1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab KredEx taotluse täielikult või
osaliselt.
(2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta
toetatavaid tegevusi, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette
nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat,
projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui omafinantseeringu tagamine ei ole
taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.
(3) Toetuse saaja on kohustatud hiljemalt 31. detsembriks 2022. a esitama KredExile:
1) põhiprojekti § 20 lõike 2 punktis 10 nimetatud juhul;
2) energiatõhususe tõendamise energiaarvutuse KredExi kinnitatud vormil või
simulatsioonarvutusena § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel;
3) renoveerimislaenu positiivse otsuse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud juhul;
4) võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu § 13 lõikes 2
sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisel.
(4) Toetuse saajal ei ole lubatud alustada rekonstrueerimistöödega enne kui põhiprojekti ekspertiis
kinnitab põhiprojekti vastavust nõuetele või taotleja täiendab põhiprojekti vastavalt ekspertiisis
osundatule ning seejärel läbiviidav ekspertiis kinnitab põhiprojekti nõuetele vastavust.
(5) Kui toetuse saaja on enne lõikes 4 nimetatud ekspertiisi teostanud § 26 sätestatud
rekonstrueerimistööde tellimise, kuid ekspertiisi hinnangul tuleb nõuetele vastavuse tagamiseks
põhiprojekti oluliselt muuta või täiendada, on toetuse saaja kohustatud täiendatud põhiprojektist
lähtuvalt korraldama uue rekonstrueerimistööde tellimise.
(6) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) vahendusasutus;
2) toetuse saaja;
3) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
4) toetuse osakaal, summa ja toetuse maksmise eeldatav ajakava;
5) projekti kogumaksumus;
6) projekti elluviimisperiood;
7) paragrahvi 11 lõikes 4 sätestatud kulude hüvitamine pärast rekonstrueerimistööde nõuetekohast
elluviimist vastavalt § 12 lõikele 1 ja §-le 13;
8) asjakohasel juhul teave, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 või (EL) nr 360/2012 mõistes või riigiabi komisjoni 2011. a otsuse mõistes;
9) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg;
10) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number.
(7) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektrooniliselt kätte
kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.
§ 24. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele;
2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
4) taotleja ei ole nõus § 23 lõike 2 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse
vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) vahendusasutus;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 23 lõikes 7 sätestatud korras.
§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel või
toetuse saaja taotluse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist
järgmistel juhtudel:
1) soovitakse muuta toetatavat tegevust või lisada täiendavat toetatavat tegevust;
2) soovitakse muuta toetuse summat;
3) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel, mis juhul on
toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on teostatud ja
mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega ning mis on
panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata, välja arvatud juhul, kui
rekonstrueerimistööde tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus ja taotluste rahastamise
eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist.
(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni.
(5) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab
toetuse saaja KredExit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühe kuu jooksul vastavast
asjaolust teadasaamisest arvates.
(6) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus
mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust toetuse andmise
eesmärkidele.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 30 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise taotluse saamist.
(8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(9) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx lisaks § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 11 lõikes 1
sätestatud alustele täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse;
2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata.
(10) Lõike 9 alusel taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamisel
tagastab toetuse saaja talle makstud toetuse otsuses toodud ulatuses.
§ 26. Rekonstrueerimistööde hanked
(1) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija
riigihangete seaduse tähenduses.
(2) Hanke läbiviimisel kohustub korteriühistust toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3
sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
(3) Korteriühistust toetuse saaja viib hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris ja tagab
hiljemalt hanke väljakuulutamise ajaks KredExi esindajale hankele juurdepääsu.
(4) Korteriühistust toetuse saaja lähtub hanke läbiviimisel käesoleva määruse lisas
„Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused” kehtestatud tingimustest.
(5) Lõikes 3 sätestatud riigihangete registri kasutamise kohustus ei kohaldu korteriühistust toetuse
saaja § 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisele.
§ 27. Tööde ja teenuste hanked
(1) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde, projekteerimistööde, ehitusuuringu,
ehitise auditi ja tehnilise konsultandi ning omanikujärelevalve teenuse tellimisel võtab
korteriühistust toetuse saaja vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumuse, sealjuures
peavad tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse pakkumused olema võetud eraldi
pakkumustena.
(2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks.
(3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole korteriühistust toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes
1 nimetatud teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro.
(4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad.
(5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud.
(6) Edukas pakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
(7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus
toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada.
(8) Kui korteriühistust toetuse saaja ei saa temast sõltumatutel põhjustel kolme pakkumust, tuleb
sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated esitada KredExile.
5. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
§ 28. Toetuse maksmise tingimused
(1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse § 1 lõikes 2 nimetatud määruses,
käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest
tingimustest ja korrast.
(2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole.
(3) Toetuse saaja võib toetuse maksmist taotleda kahes osas. Toetuse saajal on õigus esitada
esimene maksetaotlus toetuse osaliseks makseks, kui vastu on võetud vähemalt 80 protsenti
rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei või toetuse teine makse ehk lõppmakse olla
väiksem kui 15 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust. Lõppmakse esitatakse hiljemalt 31.
märtsil 2025. a.
(4) Maksetaotlusele või osalise makse puhul teisele maksetaotlusele peab olema lisatud:
1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise
protokoll, milles tuleb esitada iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende
erinevus protsentides;
2) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli
eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei
uuendatud;
3) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit;
4) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka
pakkujaga sõlmitud leping;
5) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
6) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.
(5) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on:
1) esitatud arve;
2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.
(6) Lõike 4 punktides 1–3 nimetatud dokumentide esitamise nõue kohaldub § 11 lõikes 3 nimetatud
toetuse saajale vaid juhul, kui teostatakse asjakohaseid rekonstrueerimistöid vastavalt § 13 lõikes
2 sätestatule.
(7) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib KredEx teha toetuse saajale
makse lõike 5 punktides 1 ja 3 toodud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal
kohustus esitada KredExile lõike 5 punktis 2 toodud maksmist tõendavad dokumendid kümne
kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse
toetuse saaja poolt täidetuks pärast toetatava kulu tasumata osa maksmise tõendamist.
(8) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule toetatavast
kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb
odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust
maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule.
(9) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude vastavust toetatavatele kuludele,
toetuse saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt
90 kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates.
(10) Lõikes 3 sätestatud juhul tehakse osaline makse vastavalt teostatud rekonstrueerimistööde
üleandmis-vastuvõtmisaktile ning sellele vastavale arvele. KredEx teeb lõppmakse pärast kõigi
projekti tegevuste elluviimist ja maksetaotluse esitamist.
(11) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või
teavet, annab KredEx toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille
võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib KredEx kontrollimise
aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult.
§ 29. Toetuse maksmise peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) KredEx võib peatada toetuse maksmise või maksmisest keelduda vastavalt § 1 lõikes 2
nimetatud määruse § 9 lõikele 7.
(2) Lisaks lõikele 1 võib KredEx keelduda osaliselt või täies ulatuses toetuse maksmisest, kui
toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle
vastavust kinnitavat ekspertiisi.
§ 30. Aruannete esitamise tähtajad ja kord
(1) Toetuse saaja esitab KredExile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses märgitule KredExi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse
lõppmakse saamist. Järelaruanne esitatakse hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a. Aruannete esitamine
toimub e-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;
2) andmed toetuse maksete kohta;
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
(3) Paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetuse osakaaluga toetuse saaja on kohustatud esitama
projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva
energiamärgise KredExi sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta
lõppemisest.
6. peatükk
Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused, toetuse vähendamine ja tagasinõudmine
ning vaidemenetlus
§ 31. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saaja õigused on:
1) saada KredExilt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustuste täitmisega;
2) esitada oma seisukohad vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule.
(2) Toetuse saaja kohustused on:
1) tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine;
2) tagada tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud
eeldused;
3) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat informatsiooni;
4) viivitamata kirjalikult informeerida KredExit kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest
või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
5) tõendada kulude toetatavust ja kavandatud tulemuse saavutamist;
6) teavitada KredExit projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
7) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve);
8) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti objektile ning anda audiitori ja
järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme
tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates;
9) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
10) tagastada tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt;
11) võimaldada KredExile või KredExi määratud isikule juurdepääsu projekti objektile ja
projektiga seonduvale teabele ning andma nõusoleku asjakohase teabe avalikustamiseks;
12) täita § 1 lõikes 2 nimetatud määruse §-s 12 sätestatud teavitamisnõudeid.
(3) Kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja muuta rekonstrueerimistöö
põhiprojekti, on toetuse saaja kohustatud põhiprojekti muutmisel esitama KredExile ekspertiisi,
mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud
energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile
ja energiatõhususele.
§ 32. KredExi õigused ja kohustused
KredExi õigused ja kohustused on:
1) anda taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes;
2) teha projekti elluviimise üle järelevalvet;
3) peatada toetuse maksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja
rikub määruse nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses
sätestatust;
4) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente viis aastat projektile lõppmakse tegemisest
arvates;
5) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates
päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
6) avalikustada oma veebilehel toetuse saaja nimi, investeeringu nimetus, summa ja toetuse
maksmise kestus;
7) asjakohasel juhul teostada vähemalt iga kolme aasta tagant komisjoni 2011. a otsuse artiklis 6
sätestatud kontrolli;
8) esitada § 1 lõikes 2 nimetatud määruse §-s 14 sätestatud aruanded.
§ 33. Toetuse vähendamine ja tagasinõudmine
(1) Toetuse vähendamise või tagasinõudmise otsus tehakse vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud
määruse §-le 11 ja käesoleva määruse § 25 lõikele 10.
(2) Toetuse vähendamise või tagasinõudmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) vahendusasutus;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimetus;
4) vähendamise või tagasinõudmise alus ja põhjendus;
5) tagasinõutav toetuse summa;
6) otsuse täitmise tähtaeg;
7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi;
8) otsuse vaidlustamise võimalused;
9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
10) muu oluline teave.
(3) Toetuse saaja võib taotleda KredExilt tagasinõutava toetuse tagasimaksmise ajatamist vastavalt
§ 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 11 lõikele 8.
(4) Tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt §
1 lõikes 2 nimetatud määruse § 11 lõikele 9.
§ 34. Vaidemenetlus
KredExi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide.
Vaide lahendab KredEx.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 35. Määruse rakendamine
(1) Paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud projekteerimist teostava isiku kutse- või pädevuse tõendamise
nõue rakendub ehitusprojekti koostajale ehitusprojekti osas, mis on koostatud pärast 12. aprilli
2019. a.
(2) Kui toetuse saaja on enne 22. augustit 2021. a avaldanud rekonstrueerimistööde tellimiseks
elektroonilises riigihangete registris teate, kohaldatakse hanke läbiviimisele majandus- ja
taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord” enne nimetatud kuupäeva kehtinud
redaktsiooni.
(3) Paragrahvi 27 lõigetes 2 ja 5–7 sätestatud nõudeid ei kohaldata projekteerimistööde,
ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumustele, mis
on võetud ajavahemikus 27. märts 2015. a kuni 12. aprill 2019. a.
§ 36. Määruse muutmine
Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva
korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord” § 33 täiendatakse lõigetega
91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Lõikes 9 nimetatud toetuse saajale antud toetus loetakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja
Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise
korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel kehtestatud majandus- ja
taristuministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ jõustumisest alates antuks
nimetatud määruse alusel, kui toetuse saaja ja toetatav projekt vastavad viimati nimetatud
määrusele.
(92) Lõikes 91 nimetatud juhul KredEx muudab taotluse rahuldamise otsused kooskõlas
haldusmenetluse seadusega toetuse saaja täiendava taotluseta.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused
majandus- ja taristuministri
20.12.2021 määrus nr 81
„Korterelamute rekonstrueerimise
toetamine“
Lisa
KORTERIÜHISTUST TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISHANGETE
TINGIMUSED
1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimishangete läbiviimiseks elektroonilises
riigihangete registris
1.1. Toetuse saaja kasutab rekonstrueerimishanke (edaspidi hange) korraldamisel üksnes KredExi
kodulehel avaldatud dokumentide vorme.
1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva hanke elektroonilises riigihangete
registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Juhul, kui hanke käigus on vajalik
riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 4 punktis 17 sätestatud hanke alusdokumente muuta,
määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt 10 kalendripäeva
uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei muudeta RHS §
82 lõikes 2 nimetatud juhul.
1.3. Hanke käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama RHS § 46 lõikes 1
sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse
saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv
informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel tuleb lähtuda
RHS § 46 lõikes 3 sätestatust.
1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele
tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud
teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu
täitmises osaleb.
1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole
pakkuja töötajad, tuleb esitada pakkumusega koos ka iga sellise füüsilise isiku kinnitus enda
kaasamisega nõusoleku ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemise kohta.
1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus
hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja uut hanget korraldamata juhul, kui
omafinantseeringuks soovitakse võtta renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu edukaks
osutunud pakkujale projektis osalemisega seonduvalt renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud
juhul tuleb toetuse saajal teha pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsus, milles
märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja
peab tagama, et vastav laenuandja tagasiside on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste
esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
1.8. Hankes on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja
§ 110 lõikes 4 sätestatule.
1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes hanke hinna osas.
Läbirääkimisi tohib pidada pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tuleb tagada, et
pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle
pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse
kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse
maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada
koheselt.
2. Kõrvaldamise alused, kvalifitseerimise tingimused, vastavustingimused ja
hindamiskriteeriumid
2.1. Kohustuslikud kõrvaldamise alused
2.1.1. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja:
2.1.1.1. kes vastab RHS § 95 lõike 4 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud tunnustele;
2.1.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 ja lõike 4 punkti 1 kohane maksu või makse võlg.
2.1.2. Punktis 2.1.1.2. nimetatud juhul tuleb pakkujal esitada vastavad digitempliga tõendid, mis
on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine
pakkumus, tuleb vastavad tõendid esitada iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne
hankemenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei
kõrvaldata hankest, kui ta on kümne kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla
tasunud või ajatanud.
2.1.3. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt
ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus
järgmistele sisulistele nõuetele:
2.1.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1
punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut;
2.1.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud
alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole
võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust
lepingu esemele vastavas valdkonnas;
2.1.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.1.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed
tõendid.
2.2. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused
2.2.1. Pakkuja kuni kolme eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane
käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus.
2.2.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud
vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt
sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus.
2.2.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad isikud, kelle tehnilise ja kutsealase
pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda
järgmiste andmete esitamist:
2.2.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7
juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 m;
2.2.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;
2.2.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja
jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide
ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-,
ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000
m2 ;
2.2.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri
kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2;
2.2.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või
elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.
2.2.4 Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“
majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem,
hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.
2.2.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris
majandustegevusteade tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine,
sealhulgas paigaldamine.
2.2.6. Punktides 2.2.4. ja 2.2.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei
kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101
lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras.
2.3. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused
2.3.1. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem,
mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele.
2.3.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus.
2.4. Vastavustingimused
2.4.1. Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimust esinemisel:
2.4.1.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule;
2.4.1.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist;
2.4.1.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi hanke alusdokumentides sätestatud
tingimuste täitmist;
2.4.1.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette tehases
eeltoodetud välisseina soojustuspaneelide (edaspidi paneelid) kasutamine, esitatakse paneelide
tootja kinnitus, et pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise korral osaleb ta lepingu täitmisel
alltöövõtjana;
2.4.1.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri.
2.4.2. Punktis 2.4.1.4. sätestatud kinnituse andmiseks õigustatud tootja peab olema RHS § 101
lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele hanke objektiks oleva
korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele vastavad paneelid ning peab omama
viimasel kolmel kalendriaastal kokku enne hanketeate avaldamist netokäivet summas, mis on
vähemalt kahekordne hanke objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus.
2.5. Hindamiskriteeriumid
2.5.1. Pakkumuse maksumus – minimaalselt 90 protsenti osakaalust. Maksumuse hindamine ja
kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel -
madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad
punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga:
„madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal.
2.5.2. Ehitustööde korraldamise kava – maksimaalselt 10 protsenti osakaalust. Ehitustööde
korraldamise kava hindamine toimub ainult järgmistest põhimõtetest lähtudes:
2.5.2.1. 10 punkti – kirjeldatud on kõik tööetapid ja vajalikud tegevused ning ehitustööde
ajagraafik on realistlik;
2.5.2.2. 5 punkti – kavas esinevad vähesed puudujäägid;
2.5.2.3. 0 punkti – kava on pinnapealne, puudulik või esitamata.
16.12.2021
Majandus- ja taristuministri määruse
„Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.
Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord
eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi
olemasoleva elamufondi kaasajastamist.
Määruse kehtestamise vajadus tuleneb 2021. aasta riigieelarve seaduses sätestatust rahastada
korterelamute rekonstrueerimise toetust välisvahenditest. Nimetatud toetusega seoses võetud
kohustused ja tehtud kulud tõstetakse seetõttu võimalikult suures ulatuses ümber teisele
rahastamise allikale.
Käesolevat korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmist reguleerib majandus- ja
taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/119082021006) § 33 lõike 9 kohaselt määruse enne 13. juulit
2021. a kehtinud redaktsioon (https://www.riigiteataja.ee/akt/119032021015) hangete
läbiviimist puudutava 22. augustil 2022. a jõustunud erisusega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/119082021005).
Eelnõuga tehtavate muudatuste maht toetuse andmise tingimustes on marginaalne kuna
muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad otseselt toetuse rahastamisallika
muutmisest, taotlusvoor on suletud, taotlejate osas on taotluse rahuldamise otsused tehtud ja
toetuse saajad on asunud toetatavaid tegevusi ellu viima.
Võrreldes toetuse andmisele kohalduva määruse redaktsiooniga on muutunud paragrahvide
numeratsioon - lisandunud §-st 22 alates ja mõnel juhul (nt § 17, § 19 lg 1) §-de sisene
numeratsioon kas muudatuste sisust või terviktekstina kehtestamisest tulenevalt.
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625
6366, e-post:
[email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 36 paragrahvist.
Eelnõuga tehtavad muudatused tulenevad 2021. aasta riigieelarve seaduses sätestatust
rahastada korterelamute rekonstrueerimise toetust välisvahenditest. Toetuse raames juba
võetud kohustused ja tehtud kulud tõstetakse seetõttu ümber teisele rahastamise allikale.
1
Meetmele eraldati algselt vahendid 2020. aasta lisaeelarvega. Lisaeelarve vahendite
kasutamist reguleerib lisaks riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusele ja riigieelarve seadusele
Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrus nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus). Üldtingimuste
määrust kohaldatakse kõikidele seonduvatele valdkonna eest vastutava ministri
toetusmeetmetele, mida rahastatakse lisaeelarvest. Juhul, kui riigieelarve seaduse § 531 alusel
kehtestatud toetusprogrammi ei rahastata lisaeelarvest, üldtingimuste määrust järgima ei pea.
Seega ei ole toetuse rahastamise muutmisel üldtingimuste määruse kohaldamine enam
asjakohane ning vastavad nõuded on läbivalt käesolevatest toetuse andmise tingimustest välja
jäetud.
Korterelamute rekonstrueerimiseks eraldatud toetuse (71 mln eurot) rahastusallikas tõsteti
ümber Euroopa Liidu poolt eraldatavatele välistele rahastusallikatele. Toetuse kogumahust
26,25 mln eurot kaetakse ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi
(edaspidi REACT-EU) ja 44,75 mln eurot Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu
(edaspidi RRF) vahenditest. Toetuse kogumahust on rahuldatud taotlustega kaetud ca 62 mln
eurot.
REACT-EU osas on täidetud 2020. aasta riigieelarve seaduses sätestatu ehk osale toetuse
saajatest kohaldatakse majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19
kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ 13.
juulil 2021. a jõustunud määruse redaktsiooni. Ülejäänud toetuse saajad on veel seotud 2020.
aasta lisaeelarve ja üldtingimuste määrusega.
Kuna antud toetuse puhul on tegemist unikaalse olukorraga, kus RRF-st rahastatakse mitte
kavandatavat, vaid juba rakendatavat toetust, on muudatused toetuse andmise tingimustes
võimalikult vähesed ja paljuski redaktsioonilised, tagamaks kooskõla RRF-i
õigusraamistikuga.
Toetuse andmise tingimuste täiendamine projektide hindamiskriteeriumite ja -metoodika ning
valiku korranõudega ei eelda taotluste osas täiendavate toimingute tegemist. Projekti
hindamiskriteeriumiks on olnud taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse
nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral loetakse, et projekt panustab investeeringu
tegevuse tulemustesse, on põhjendatud ja kuluefektiivne.
Muudatused puudutavad eelkõige toetuse andja kui vahendusasutuse kohustusi. Toetuse saaja
olukord toetatavate tegevuste elluviimisel muutub rahastamisallika muutmisega soodsamaks,
kuna projekti elluviimisperioodile seatud üldtingimuste määrusest tulenevad piirangud
tunnistatakse kehtetuks. Toetuse saajale kaasub rahastamisallika muutumisega seoses
kohustusena toetuse saamisest nõuetekohaselt teavitamine. Kuid oluline on rõhutada, et
nimetatud nõue ei halvenda ega takista toetuse saaja poolsete tegevuste elluviimist.
Kõik muudatused hetkel kohalduvates toetuse andmise tingimustes on põhjendatavad
rahastamisallikaga seotud õigusraamistiku muutumisega. Üldtingimuste määrusest tulenevad
nõuded on välja jäetud ja vajadusel asendatud viidetega Vabariigi Valitsuse 29. novembri
2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005) (edaspidi RRF-i alusmäärus)
asjakohastele sätetele. Toetuse saaja vaates lõpeb toetusskeem 2024. aastal ehk selleks ajaks
peavad olema lõpetatud toetatavad tegevused. 2025. a märtsi lõpuks tuleb esitada lõppmakse
taotlus. 2025. aasta jääb ühtlasi seireandmete vaheaastaks, sh rekonstrueeritud korterelamu
2
energiakasutuse määramiseks. 2026. aasta jaanuar-aprill on kavandatud CO2 raportite
menetlusele, sh Euroopa Komisjoni aruandlusele. Investeeringu eesmärkide ja tulemuste
raporteerimine toimub mais 2026. a vastavalt RRF-i alusmääruse § 14 lõikele 1.
Paragrahvis 1 tehtav muudatus asendab seotuse Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a välja
kuulutatud eriolukorra ja 2020. aasta lisaeelarvega seosega RRF-i alusmääruse ja
põhimõtetega.
Kehtestatakse määruse kohaldamisala.
Lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse andmisel RRF-i alusmäärusest. Nimetatud määrusega
sätestatakse taaste- ja vastupidavuskava riigisisese elluviimise korraldus ning antava toetuse
kasutamise üldtingimused kõikideks reformideks ja investeeringuteks, mida rahastatakse
taaste- ja vastupidavusrahastust.
Paragrahvis 2 tehtav muudatus asendab seotuse Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a välja
kuulutatud eriolukorra ja 2020. aasta lisaeelarvega seosega RRF-i alusmääruse ja
põhimõtetega.
Kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused.
Toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad
hoonete energiatõhusust ja ohutust.
Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside
heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa
ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb
kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka
soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse ja –kulude vähendamise eesmärki.
Paragrahvis 3 tehtavad muudatused tulenevad RRF-i alusmääruses sätestatust. Elluviija
asendatakse vahendusasutusega - muudatus on terminoloogiline ja vormiline.
Sihtasutusel KredEx (edaspidi KredEx) on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja
järelevalve teostamise kogemus ja kompetentsus.
Paragrahvis 4 täiendatakse toetuse andmise tingimusi toetuse saaja mõistega tulenevalt RRF-i
alusmääruses sätestatust.
Defineeritakse olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid.
Muuhulgas on defineeritud „põhiprojekti ekspertiisi“ mõiste, mis sätestatud erisuse kohaselt
ei kohaldu nõudena komponendipõhiselt teostatavate toetatavate tegevuste elluviimisele.
„Korterelamu“ definitsiooni kohaselt on toetus suunatud enne 2000. aastat ehitatud ja
kasutusse võetud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna
kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) omandis. Toetuse andmise üldine eesmärk on
panustada energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna
korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui näiteks väikeelamutel ning läbi selle on
eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem.
3
2000. aasta piirang on seotud sellega, et suurem osa korterelamutest on kasutusele võetud
enne 2000. aastat ning vastavalt Hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale1 on peale
2000. aastat ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad.
Paragrahvis 5 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Toetuse lugemisel abiks või mitte-abiks
lähtub abi andja riigiabi tingimustest, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et toetust saaks
lugeda riigiabiks. Toetuse kontekstis tuleks tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb
majandustegevusega või moonutab või võib võimaliku abi saamine moonutada konkurentsi ja
mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel.
Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki
riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune
abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel
riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades
teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab
liikmesriikide vahelist kaubandust“.
KOV-i puhul võib tegemist olla riigiabiga (näiteks sotsiaalmaja haldamine KOV-i poolt
loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel hinnata kas sotsiaalmaja
pidamine mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel).
Määruse alusel on võimalik anda riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel, st
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele võib anda abi kuni 15
miljonit eurot aastas.
Abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel on oluline, et taotleja esitab koos
taotlusega õigusakti, millest tuleneb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise
kohustus. Vald või linn saab toetust taotleda ainult siis, kui tervikuna tema omandis olevas
korterelamus on kõik korteriomandid KOV-i sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või
komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär
(vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi
liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu
ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1
ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja
esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist
peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva
eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi
ülemmäära.
Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi
summast ja abi liigist.
Vähese tähtsusega abi ei ole toetuse raames seni antud. Samas on kerkinud küsimus vähese
tähtsusega abi võimalikkusest juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas
hoones. Näeme lahendusena märkida taotluse rahuldamise otsuses ka info vähese tähtsusega
1
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
4
abi kohta ja teavitada, et KredEx võib tagantjärgi abi anda (tuues välja ka summa) ning paluda
sellega arvestada.
Paragrahvis 6 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Kehtestatakse toetatavad tegevused.
Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on
selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad
vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine, tehnilise konsultandi teenus ja
omanikujärelevalve teostamine.
Toetatav on muuhulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste
parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude vähendamisele
aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi kaasajastamine.
Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid
mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas
ehitusseadustikuga (edaspidi EhS) ning mis oluliselt panustavad elamu energiakulude
kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse parandamisesse. Kui nimetatud tegevust toetatakse
mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku
topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele
teisest meetmest toetuse saamise kohta.
Toetatavate tegevustena käsitletakse üldjuhul EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk
rekonstrueerimist. Samas, tulenevalt toetuse andmise eesmärkidest, on teatud juhul võimalik ka
laiendamine lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla käsitletav punkti 14 kohane lifti ehitamine nt
juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile.
Lõike 3 kohaselt peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev
vastava teenuse osutamiseks. EhS § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal
majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja
heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev
kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub
ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja käesoleva määruse kohaselt
rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas tulenevalt riikliku toetuse eraldamisest
ja toetuse andmise eesmärkidest on oluline, et rekonstrueerimine viiakse läbi pädevate isikute
poolt ja parimate praktikate kohaselt.
Lõike 4 kohaselt tuleb rekonstrueerimistööd teha projekti elluviimisperioodil vastavalt eelnõu
§-le 10.
Paragrahvis 7 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses sätestatust,
st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad.
Kehtestatakse toetatavad kulud.
Lõikes 1 kehtestatakse kulu toetatavana määratlemise üldpõhimõte.
Lõikes 2 kehtestatakse EhS-i kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise
abikõlblikuks lugemiseks. EhS-i § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel
ettevõtja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama.
5
Lõike 3 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu
isikuga, kes vastab eelnõu § 8 lõikes 2 kehtestatud tingimustele ja on tehniliste konsultantide
nimekirjas taotluste vastuvõtmisest teavitamise hetke seisuga.
Taotleja peab arvestama, et määruses toodud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise
konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi
nimekirjas olekut. Ka KredEx teavitab tehnilise konsultandi nimekirjast eemaldamisel talle
teadaolevaid nimetatud isikuga seotud ühistuid. Juhul, kui tehniline konsultant ei ole enam
nimekirjas, peab toetuse saaja tagama § 8 lõikes 1 toodud kohustuse täitmiseks vajaliku
õigussuhte nimekirja kantud tehnilise konsultandiga.
Lõike 4 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, näiteks peale akende vahetamist
või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu,
abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.
Paragrahvis 8 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Reguleeritakse tehnilise konsultandiga seonduvat. Tehniline konsultant on isik, kes pakub
korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide
ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ei ole
nõutav komponendipõhise rekonstrueerimise korral. Nimetatud juhul teostab toetuse saaja
valikuliselt lihtsamaid töid, mille elluviimise juhtimine peaks olema toetuse saajale endale
jõukohane.
Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemisel kaasama rekonstrueerimise läbiviimise
juurde tehnilise konsultandi. Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel,
kus sätestatakse täpsemalt tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Lepingu võib sõlmida
nii füüsilise isikuga kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab.
Lepingu kehtivuse tähtaega fikseeritud ei ole, samas on otstarbekas, tulenevalt projekti
läbiviimise spetsiifilisusest, mastaapsusest ja olulisusest, et leping kehtiks vähemalt
rahastamisotsuse saamiseni.
Tehnilise konsultandi kaasamise nõue ei ole absoluutne. Lisaks ülaltoodule nõue ei kohaldu
juhul, kui teenust ei pakuta, st juhul, kui ei ole võimalik võtta ühtegi pakkumust. Möönduse
ajendiks on praktikas tõusetunud probleemid tehnilise konsultandi kättesaadavuse osas, mis
pidurdavad või aeglustavad rekonstrueerimise läbiviimist suurematest keskustest eemal
asuvates korterelamutes. Samuti ei ole tehnilise konsultandi kaasamise kohustust
rekonstrueerimisel, mis viiakse läbi valitud vajalike töödena.
Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise
konsultandi teenust.
Lõikes 3 kehtestatakse tehnilise konsultandi võimalikud ülesanded. Eesmärgiks on koostöös
taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine.
Lõigetes 4 ja 5 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise
konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti
kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal KredEx. Tehnilise konsultandi sõltumatuse
põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb näiteks korteriühistu juht. Eeldatavalt
on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb
korteriomanike huvides.
6
Lõike 6 kohaselt valib taotleja tehnilise konsultandi KredExi kodulehel avaldatud määruse
nõuetele vastavate tehniliste konsultantide nimekirjast.
Lõike 7 kohaselt on KredExil õigus tehniline konsultant nimekirjast eemaldada, kui selgub, et
ta ei vasta kehtestatud pädevusnõuetele või kui tema tehtav töö ei ole kvaliteetne.
Paragrahvis 9 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses sätestatust,
st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad.
Kehtestatakse mittetoetatavad kulud.
Mittetoetatav on lisakorruse ehitamise või pööningu- või soklikorruse väljaehitamise kulu.
Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad
tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil.
Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik
saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik.
Mittetoetatav on ka põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Juhul, kui
rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane
ekspertiis tellida ja selle eest tasuda toetuse saajal. Samuti rahalised karistused ja
õigusabikulud.
Paragrahvis 10 pikendatakse projekti elluviimisperioodi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab
lisaeelarve vahendeid kasutada kuni 2021. aasta lõpuni. Selleks ajaks peavad toetatavad
tegevused olema lõpetatud ja vastavad kulud kantud. Kavandatav elluviimisperiood jääb
RRF-i alusmääruses sätestatud toetuse abikõlblikkuse perioodi.
Projekti elluviimisperiood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik ja selle
igakordne kestus sõltub tehnilise konsultandiga sõlmitud lepingust ja ehitusprojekti
koostamisest ning ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemisest
tuleneva kulu tekkimise hetkest. Nimetatud kulu on abikõlblik enne taotluse esitamise
kuupäeva.
Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui
lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise
otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid,
hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist.
Paragrahvis 11 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses
sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad.
Kehtestatakse toetuse osakaal.
Lõike 1 kohaselt on korterelamu (suuremahulise terviklahendusena) rekonstrueerimise
teostamise korral toetuse maksimaalne osakaal 50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest
kuludest suunatud piirkondadele, kus turg pigem ei toimi või toimib selgelt halvemini kui
maakonnakeskustes. Sellega antakse toetusele selge regionaalne mõju, milline ootus on nii
korteriühistutel kui ka nt tehnilistel konsultantidel, kes igapäevaselt just korterelamute
rekonstrueerimise turul tegutsevad. 40% osakaal on kõrgema turuväärtusega linnades ja
tõmbekeskustes ning suurte keskuste lähialadel. Tallinnas ja Tartu linnas asuva elamu puhul
on vastav osakaal 30%. Juhul, kui korterelamu näol on tegemist ehitisega, millele on
kehtestatud piirangud, näiteks muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt tõsta
7
rekonstrueerimise maksumust, on toetuse osakaal Tallinnas ja Tartu linnas 40% ja teistes
piirkondades 50%.
Lõike 2 kohaselt on korterelamu (väiksemamahulise) rekonstrueerimise teostamisel toetuse
maksimaalne osakaal 30%/40% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Selle
osakaaluga toetust ei saa taotleda, kui elamu asub Tallinnas ja Tartu linnas. Siin on jällegi
erisus juhul, kui Tallinnas ja Tartu linnas paiknev elamu on tunnistatud ehitismälestiseks või
paikneb miljööväärtuslikul alal, kuna kehtestatud piirangutest tulenevalt ei pruugi olla
võimalik teostada rekonstrueerimistöid, nt välispiirete soojustamine või ahikütte ja
elektriboilerite asendamine, mahus, mis on vajalik suurema osakaaluga toetuse saamiseks.
Oluline on suunata maapiirkonna korterelamuid enam kalkuleerima ning hindama
soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi vajalikkust.
Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem vajab pärast paigaldamist
pidevat hooldust, mille pakkumine tõmbekeskustes väljas ei pruugi olla ei soodne ega vastata
ka ajaliselt korteriühistu ootustele. Sellest tulenevalt on mõistlik hoida toetuse osakaalude
vahe maksimaalse toetuse puhul tõmbekeskustest väljas pigem minimaalne, et mitte
julgustada maju tegema nende seisukohalt mitteoptimaalseid investeeringuid.
Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd
tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal suurem. Tallinna ja Tartu
linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt elanike sissetulekute
statistikale elavad Tallinnas ja Tartu linnas keskmisest jõukamad inimesed – Tallinnas on
sissetulek 113% ja Tartumaal 100% Eesti keskmisest. Ühtlasi on Maa-Ameti 2019.2 aasta
andmetel kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju
maakonnas toimus 2019. aastal ligi 54% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest.
Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 12%. Seega võib eeldada, et sealsete elanike
investeerimisvõimekus terviklike rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse
ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam
ja täidab ka paremini toetuse eesmärke.
Lõike 3 kohaselt on toetuse osakaal 30% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest väga
madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades ja Ida-Virumaal tervikuna juhul, kui viiakse
läbi väiksemaid rekonstrueerimistöid. Piirmäär 200 eurot ruutmeetri kohta on määratud
põhjusel, et senise statistika järgi on sellistes piirkondades renoveerimised pigem erandlikud.
Kogu KredExi korterelamute renoveerimistoetuste perioodi jooksul on need piirkonnad
haaranud vaid 10% toetuste koguarvust. Enamus renoveeritud korterelamuid (75%) on
vahemikus 12 kuni 36 korterit elamu kohta. Alla 12 korteriga elamute renoveerimine on väga
erandlik, kuna renoveerimise suhteline maksumus on väikestel elamutel kõrge. Piirkondades,
kus kinnisvara väärtus ühe ruutmeetri kohta on alla 200 euro, on elamute massiline terviklik
renoveerimine ebatõenäoline ka käenduste kasutamisel. Sellistes piirkodades renoveeritakse
pigem üksikud elamud, kus ühistu on aktiivne ning selle liikmed majanduslikult võimekad ja
teadlikud. Pangad on selliste elamute puhul teinud olulisi järeleandmisi riskihindamise
põhimõtetes, kuna seni on ühistud olnud laitmatud laenu teenindamises ning KredEx on
võtnud kohustuse garanteerida laenu kuni 80% ulatuses. On tõenäoline, et COVID-19 järgses
majandusolukorras ei võta pangad liigset riski finantseerimaks ühistuid väga madala
kinnisvaraväärtusega piirkondades. Suurem osa omavalitsustest on vananemise ja kahanemise
faasis. See tähendab, et tühjenevate korterelamute probleem kasvab ning lisaks Ida-Virumaale
ja Kagu-Eestile hakkavad tugevalt esile kerkima ka teised piirkonnad. Eelkõige avaldub
2
Taotlusvoor oli avatud 2020. a
8
probleem piirkondades, kus korteri turuväärtus on väga madal ehk alla 200 euro ruutmeetri
kohta. Seega tuleb riiklike toetusmeetmetega spetsiaalselt adresseerida alla 200 euro
ruutmeetri kohta kinnisvaraväärtusega piirkondi ja kuna terviklik rekonstrueerimine on
paljudele korteriühistutele nendes piirkondades üle jõu käiv, siis võimaldatakse neil teha
elementaarseid töid, millega siiski ehitiste eluiga pikendada ja turvalist ning tervist säästvat
elukeskkonda tagada.
Lõike 4 kohaselt kehtestatakse 50% osas toetatavad tegevused. Nendeks on
rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine ning rekonstrueerimistöödega
seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamine. 50% osakaaluga
toetust antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt
ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole eraldiseisvana abikõlblikud ning toetuse
maksmine sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest. Kõrgem toetusmäär on mõeldud
selleks, et toetuse taotleja panustaks rohkem rekonstrueerimistööde planeerimisse ja
järelevalvesse. Tõhusam planeerimine ja järelevalve aitab tagada toetuse eesmärkide
saavutamist.
Paragrahvides 12 ja13 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Kehtestatakse tehnilised tingimused erineva osakaaluga toetuste saamiseks.
30%/40% osakaaluga toetuse eesmärk on saavutada korterelamu olulise rekonstrueerimise
energiatõhususe tase, mis vastab energiamärgise klassile D. Korterelamute rekonstrueerimise
kulutõhususe arvutused3 näitasid, et väiksemate (netopindala alla 1000 m2) korterelamute
korral on rekonstrueerimise kulutõhususe tase energiamärgise klass D (energiatõhususarv ≤
180 kWh/(m2a). Sama uuringu raames analüüsitud korterelamute keskmine kaalutud energia
erikasutus oli 263 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile F. Võttes selle
korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks, siis 30%/40% osakaaluga
toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass D energiatõhususe nõuetele vastavaks
annab ruumide küttenergia säästu ca 50% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu
ca 35%.
30%/40%/50% osakaaluga toetus seab eesmärgiks veelgi parema energiatõhususe taseme, mis
vastab uutele korterelamutele esitatavatele energiatõhususe nõuetele ehk siis
energiatõhususarvu klass C. Nii Eesti energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus
tehtud arvutused4 kui ka korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused
näitasid, et korterelamute puhul on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa
rekonstrueerimise tase energiamärgise klass C. Võttes korterelamute olemasoleva
energiatarbimise baastasemeks eelnevalt toodud väärtused, siis 30%/40%/50% osakaaluga
toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks
annab ruumide küttenergia säästu ca 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu
ca 50%.
3
Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in
Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322. Kättesaadav seisuga 10.12.2021:
http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026
4
Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring.
Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013.
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3%A4stupotentsiaal
i_uuring.pdf
9
Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga
gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid
loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga
gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid läbi heitgaaside
toru välisõhku. Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada.
Toetusmäärade 30%/40% ja 30%/40%/50% juures on sätestatud välispiirete soojusläbivuse
miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad
tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist.
Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks kaasaegsete
energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne
soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on
toodud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult rekonstrueerimata
korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone seisukorda ja vastava
hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende puhul, sest akende
tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat tagasi
massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud. Sellest
tulenevalt ei ole käesoleva toetusega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on varem
vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole
õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta
näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis.
Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või
sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed
peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja
väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on
korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muuhulgas väldib niiskus- ja
hallitusprobleemide tekkimise võimaluse.
Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada
pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni
juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu
tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam
lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega
saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri.
Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete
nagu niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke
õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad
oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see
seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates
neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk.
Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus
korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides
ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu
korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse näiteks
olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva
ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui
näiteks köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe
10
õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või
pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h.
Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu
korteritest.
Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele
kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste
nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga,
ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse
sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada
sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis.
30%/40%/50% toetusmäära puhul eeldatakse ventilatsioonisüsteemilt väga head
energiatõhusust ja samuti kõrgel tasemel sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Selle tõttu on
nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe
ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või mehaaniline väljatõmbe
ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja
väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega näiteks
hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus
konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „teenindab kõiki korterite ruume“ viitab
ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning
väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal peab õhk voolama ka
läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb
rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe
kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi
sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus
paiknevad väljatõmbed.
Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et
sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse
ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete
ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike soojusliku
mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist ilma
elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt
kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on
äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure
elektrikasutuse. Selle tõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid
ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti
võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga.
30%/40%/50% toetusmäära puhul mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos
soojuspumbaga soojustagastusega kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid,
mille puhul sissevõetav õhk filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori.
Paragrahvi 13 lõikes 2 kehtestatakse võimalus viia läbi rekonstrueerimine väiksemas mahus,
st rekonstrueerimistöid valikuliselt ja komponendipõhiselt. Mööndus on suunatud
piirkondadele, kus kinnisvara väärtus on madal või kus valmisolek viia läbi suuremahulisi
kompleksseid töid pigem puudub. See on eelkõige tehnosüsteemide ja
kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist toetav hoonete ohutuse tagamisele suunatud
lahendus, mis on võrreldes tervikrekonstrueerimisega rahaliselt soodsam ja võiks olla ka
11
elanike jaoks vastuvõetavam. Rekonstrueerimise hoogustamiseks nendes piirkondades
töötatakse paralleelselt välja sobivaid käendus- ja laenutooteid.
Paragrahvis 14 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Kehtestatakse täpsustavad tingimused energiatõhusust mõjutavate eelnevalt, st enne taotluse
esitamist, teostatud tööde arvestamisele hoone energiatõhususarvu arvutamisel.
Paragrahvis 15 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Kehtestatakse toetuse piirsuma.
Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 1 000 000 eurot projekti kohta. See sisaldab
nii rekonstrueerimistööde kui ka 50% määraga toetatavate tegevuste (§ 11 lõikes 4 kehtestatud
tegevused) summat. Toetuse alammäära ei kehtestata.
Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetussumma 100 000 eurot projekti kohta juhul, kui
teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist.
Lõike 3 kohaselt peab taotlejal olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering.
Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi siseriiklikke või välistoetusi. Omafinantseeringu osaks
võib olla kogu projekti käibemaks vastavalt RRR-i alusmääruse § 3 punktile 7. KOV-st
taotleja puhul loetakse omafinantseeringuks nii laen kui ka KOV-i eelarvevahendid. Kuna
kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev ülesanne on korraldada elamumajandust, siis ei ole
korterelamute rekonstrueerimisele KOV-i eelarvest suunatud vahendid riigiabi.
Paragrahvis 16 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad rekonstrueerimise erisused.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud
korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib KOV-i poolt
seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski vajadusel nõutava
energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav tase muude
rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad olla nõutud soojusläbivuse
tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete alandamise põhjuseks
on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on kehvem, kui näiteks
suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel. Miljööväärtuslike puitkorterelamute
rekonstrueerimise uuringus5 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia
erikasutus oli 313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka
puitkorterelamuid, mille kaalutud energia erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste
korterelamute korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra
märgatavat energiasäästu.
Lõike 3 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või
kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe
nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri
2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike
5
Endrik Arumägi, Targo Kalamees. Analysis of energy economic renovation for historic wooden apartment
buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540–548. Kättesaadav seisuga 10.12.2021:
http://dx.doi.org/10.1016/j.apenergy.2013.10.041
12
investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna
nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis
kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on
mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on
ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti
korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte
on aastaringselt tagatud.
Lõike 4 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis
on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on
kehtestatud vältimaks korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel
elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh6. Elektri
CO2 eriheite tegur on 1,15 tCO2/MWh. Korterelamute, mille rekonstrueerimisel kasutatakse
ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumpa, elektritarve suureneb oluliselt
kuna korterelamu senisele elektritarbimisele lisandub soojuspumba elektritarve. Tõhusa
kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav
CO2 heitme vähenemine piisav, et kompenseerida elektritarbe suurenemisest põhjustatud CO2
heitme suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud kuna
madalamate korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja
ehitada kasutades tsentraalset sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile
soojustuse alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrustega hoonete puhul
ei ole fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära
mahutada. Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks
väljatõmbeõhu soojuspumbale hetkel veel kulutõhusat alternatiivi.
Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL,
25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), Artikli 2
punktis 41 sätestatud tingimustele.
Paragrahvis 17 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Reguleeritakse toetuse taotlemist.
Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni.
Lõigete 2-4 kohaselt on KredExil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma
kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui
esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib KredEx oma kodulehel
taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisel tuleb
arvestada ühtlasi Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud kohustuste võtmise lõpptähtajaga.
Lõige 5 kehtestab, et taotluse peab esitama taotleja esindusõiguslik isik, näiteks korteriühistu
juht. Taotlusvorm on kättesaadav KredExi kodulehel ning see tuleb esitada sellel kirjeldatud
viisil.
Paragrahviga 18 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu või KOV, kui elamu on tervikuna valla või linna
omandis.
6
Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov. Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs.
Energiakandjate kaalumistegurid. 2017
13
Lõigete 2 – 4 kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute või valla
või linna omandis. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik
eluruumid olema KOV-i sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. Eesmärgiks ei ole
ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise
isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja.
Lõike 5 kohaselt kehtib määrusest nr 1407/2013 tulenevalt, et vähese tähtsusega abi ülemmäär
kehtib ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt KOV-i, riigi või
Euroopa Liidu vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi
kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab
abi osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu
või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese
tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese
tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale
antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus
(EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles
määruses sätestatud abi ülemmäärani.
Sätte eesmärgiks on, et oleks määrusest üheselt selge, et taotleja võimalused toetust saada
sõltuvad sellest, kui palju ta on seni vähese tähtsusega abi saanud.
Paragrahvi 18 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt peab taotleja vastama RRF-i
alusmääruses sätestatud taotlejale esitatavatele nõuetele. Tegemist ei ole meie hinnangul
täiendavalt koormavate nõuetega.
RRF-i alusmääruse § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud kehtiva karistuse puudumise nõuet
kontrollitakse taotluse menetlemisel toetuse lugemisel abiks või -mitteabiks. Toetuse
kontekstis tuleb igal juhul tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb majandustegevusega.
Punktis 2 nimetatud majandustegevuse nõuet kohaldatakse juhul, kui toetatakse ettevõtjat.
Korteriühistu on mittetulundusühing.
Punkti 3 kohaselt võib toetust maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad maksuvõlad või on
need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud. Riigi eesmärk rekonstrueerimise toetamisel
on läbivalt olnud toetada isikuid, kes on olnud maksukuulekad.
Punkti 4 kohast kontrolli tehakse taotluse menetlemisel, st taotleja ei vasta toetuse andmise
nõuetele, kui ta on pankrotis või sundlõpetatud.
Punkti 5 kohane nõue antud toetusele ei kohaldu. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse
raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning seetõttu ei saa
väita, et tegemist on riigiabiga.
Punkti 6 kohase omafinantseeringu olemasolu nõude täitmist peab taotleja kinnitama taotluse
esitamisel ka kehtivate toetuse andmise tingimuste kohaselt.
14
Punkti 7 kohaselt peab toetuse taotlejal olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik
kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse
andmise tingimustele. Vastav kohustus on seatud toetuse saajale ka kehtivates toetuse andmise
tingimustes.
Punkti 8 kohane piirang antud toetusele ei laiene kuna toetuse saajad ei ole saanud
taasterahastust eelnevalt toetust. Toetuse taotlused on esitatud ja rahuldamise otsused tehtud
2020. aastal.
Paragrahvides 19-21 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses
sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad.
Paragrahviga 19 kehtestatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused.
Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus,
piisav omafinantseering.
Lõike 1 punkti 6 kohaselt peab korteriühistust taotlejal olema üldkoosoleku kehtiv otsus
plaanitavate tööde teostamise kohta ning kui on vajadus renoveerimislaenu võtmiseks, siis ka
sellekohane üldkoosoleku kehtiv positiivne otsus.
Lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt peab rekonstrueerimistööde läbiviijaga sõlmitav leping
sätestama tööde garantii tähtajaks viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide
hooldamiseks sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-
vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning KredExil on õigus
paikvaatluse teostamisel kontrollida vastavate lepingute kehtivust. Nõuet ei kohaldata, kui
teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist.
Lõike 2 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja saama positiivse laenuotsuse tööde teostamise
omafinantseeringu katmiseks ja koostama põhiprojekti. Vastasel juhul tunnistatakse taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks ja toetust ei eraldata.
Paragrahviga 20 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele.
Lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada.
Lõike 2 punkti 9 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete
energiatõhususe arvutamise metoodikale. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis
kehtib küll kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus-
ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013.a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja
väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013.a, on toetuse eesmärkide ja tulemuste
saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu.
Lõike 2 punktide 12 ja 13 kohaselt tuleb korteriühistust taotleja puhul esitada üldkoosoleku
protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos
kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku
maksimaalse summaga. KOV-ist taotleja korral tuleb esitada rekonstrueerimistööde
läbiviimise otsuse ja vajadusel laenu maksimaalse summa kohta vastav haldusakt.
Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse võrreldes esmase ekspertiisi läbinud
põhiprojektiga muudatusi, mille puhul muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt
15
ei pea esitama uut ehitusteatist, kooskõlastada vastavad muudatused KredExiga enne tööde
teostamist.
Paragrahviga 21 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on KredEx,
kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud
protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 23–25) kehtestatav menetlemise
kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast.
Paragrahviga 22 täiendatakse toetuse andmise tingimusi RRF-i alusmääruse kohase projektide
valikukriteeriumite ja -metoodika sättega. Projekti valikukriteeriumiks on olnud taotluse ja
selles kirjeldatud projekti vastavus määruse nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral
loetakse, et projekt panustab investeeringu tegevuse eesmärkidesse ja tulemustesse, on
põhjendatud ja kuluefektiivne. Toetuse andmise tingimuste täiendamine projektide
valikukriteeriumite ja -metoodika nõudega ei eelda taotluste menetlemise ennistamist või
taotluse osas täiendavate toimingute tegemist.
Paragrahvidega 23 ja 24 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
rahuldamata jätmise tingimused ja kord.
Paragrahvi 23 lõikes 3 tehtava muudatuse kohaselt on kõrvaltingimusi võimalik täita 2022.
aasta lõpuni. Kavandatava muudatusega toetuse andmise tingimustes viiakse tähtaeg
tegelikele oludele vastavaks kuna nii ehitussektoris toimunud tarne ja hinna muutuste kui
rahastusallikaga seotud ebakindlus tõttu ei ole kõrvaltingimuste täitmine, st põhiprojekti
koostamine, tööde ja teenuste hangete korraldamine ja laenuotsuse saamine, kehtiva
regulatsiooni tingimustes (4+12 kuud) reaalne. Taotluse rahuldamise otsused on tehtud 2020.
aastal, seega ei ole neid enam võimalik tähtaega muutmata täita. Tähtaja sätestamisel on
arvestatud toetuse andmise senist kulgu vältimaks hilisema muutmise või pikendamise
vajadust.
Paragrahvi 23 lõikes 6 sätestatakse võimalus rekonstrueerimistööd tellida enne ehitusprojekti
ekspertiisi tegemist. Siiski, kui põhiprojekti ekspertiisi hinnangul ei vasta ehitusprojekt
nõuetele ja täiendused või muudatused nõuetega vastavusse viimiseks on olulise mõjuga, siis
tuleb täiendatud põhiprojekti põhjal rekonstrueerimistööd uuesti tellida. Mõju olulisust saab
hinnata näiteks sellega, kui ehitusprojekti järgne prognoositav ehitusmaksumus pärast projekti
muutmist muutub.
Paragrahvis 24 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad.
Paragrahviga 25 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks
tunnistamise tingimused ja kord.
Lõike 3 kohaselt on KredExil õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisel suurendada
toetuse summat rekonstrueerimistööde tellimisel eduka pakkumuse maksumuse suurenemise
võrra võrreldes rekonstrueerimistööde eeldatud maksumusega. Läbiviidud hangete põhjal on
selge, et tööde eeldatav maksumus jääb oluliselt alla eduka pakkumuse maksumust. See
omakorda pärsib osalemise aktiivsust ning toetuse lubatud maksimaalse osakaalu
kohaldamist.
Samas on toetuse summa suurendamine võimalik tingimuslikult, st juhul, kui toetuse eelarve
seda ei võimalda, puudub alus summa suurendamiseks.
Lõiget 9 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele.
16
Paragrahvides 26 ja 27 täpsustatakse toetuse andmise tingimusi RRF-i alusmääruse § 8 lõike 2
punktist 14 tulenevalt, st teenuste ja ehitustöö ostumenetluse läbiviimise põhimõtted ja kord
kohalduvad lõppsaajale, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes.
Paragrahvis 26 sätestatakse mittehankijast toetuse saaja erikord hangete läbiviimisel vastavalt
RRF-i alusmääruse § 5 lõikele 2.
Lõike 5 kohaselt ei laiene riigihangete registri kasutamise nõue komponendipõhise toetuse
saajatele. Neil on põhjendatud ja otstarbekas viia töö või tööde hange läbi lihtsustatud moel
määruse §-s 27 kirjeldatud viisil ehk kolme pakkumuse võtmise teel.
Toetuse saaja hangete juhised järgivad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS-i tähenduses –
neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde hangete läbiviimiseks ning toetuse
saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS-i tähenduses. Kuigi korteriühistu ei ole
riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida hankimisele
kehtivaid üldpõhimõtteid, sh hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning
konkurentsi kahjustava huvide konflikt, ning viia asjakohased tegevused läbi riigihangete
registri vastavas keskkonnas.
Kogu hankega seotud teabevahetus toetuse saaja ja ettevõtja vahel, sealhulgas hanke
alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine,
toimub elektrooniliselt.
Lisa punkti 1.4. kohast teise isiku vahenditele tuginemist käsitletakse sarnaselt RHS §-ga 103.
Lisa punkti 1.6. kohaselt on toetuse saajal õigus peale pakkumuse edukaks tunnistamist
kõrvaldada vastav edukas pakkumus hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja
ilma uut hanget korraldamata juhul, kui laenuandja ei nõustu algselt edukaks osutunud
ettevõtja projektis osalemisega seonduvalt omafinantseeringuks vajalikku laenu väljastama.
Korteriühistute korterelamute renoveerimine on osaliselt finantseeritav KredExi poolt
eraldatavatest avalikest vahenditest toetusena ning ülejäänud osa tuleb korteriühistul tagada
omafinantseeringuna (üldjuhul laenuna), mille saamine võib sõltuda laenuandja hinnangust
ehitusettevõtte võimekusele või muudest kaalutlustest, mida ei ole võimalik hankes ette näha.
Käesolevas punktis nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha vastav kirjalik otsus esialgse
edukaks tunnistamise otsuse muutmiseks. Otsuse muutmise otsuses ei tooda detailselt välja
muid laenust keeldumise asjaolusid, vaid viidatakse asjaolule, et otsuse muutmise otsuse on
tinginud projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise vajadus. Toetuse saaja
peab tagama, et vastavast laenuandja tagasisidest on olemas ka vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis jälg, nt keeldumist tõendav e-kiri, mille toetuse saaja peab
olema valmis esitama ka KredExile (nt hiljemalt kõrvaltingimuste täitmise tõendamisel). Ilma
vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laenuandja tagasisideta kui tõendita
laenu andmisest keeldumisest ei ole lubatav edukat pakkujat käesolevas punktis nimetatud
asjaoludel muuta.
Lisa punkti 1.8. kohaselt võivad ettevõtjad esitada pakkumuse ühiselt. Sellisel juhul
nimetatakse lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja;
spetsiaalse juriidilise isiku moodustamist või muus õiguslikus vormis ühinemist toetuse saaja
nõuda ei saa. Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja
kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt lisa
17
punktile 1.4. Kõik ühise pakkumuse esitanud pakkujad vastutavad lepingu täitmise eest kogu
lepingu perioodi jooksul solidaarselt.
Lisa punktis 1.9. nimetatud pakkumuste kohandamise funktsioon on riigihangete registri
vastav tehniline funktsioon läbirääkimiste pidamiseks.
Lisa punktis 2.1. sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused sisestatakse elektroonilises
riigihangete registris hanget ette valmistades vastavasse kõrvaldamise aluste alajaotusesse
punktide kaupa ja muid kõrvaldamise aluseid ei kasutata.
Kohustuslike kõrvaldamise aluste sätestamisel on lähtutud toetuse saaja hanke eripärast.
Toetuse saaja ei ole hankija RHS-i mõistes vaid teostab oma ostu riigihangete registri
vahendusel arvestades RHS-i regulatsiooni käesolevas määruses sätestatud ulatuses. RHS-i,
sealhulgas ehitustööde tellimise, regulatsiooni järgimise kohustus toetuse saajal puudub.
Samuti puudub toetuse saajal õigus ja pädevus kontrollida kõiki RHS §-s 95 sätestatud
nõudeid.
Lisa punkti 2.1.1.1. kohaselt kõrvaldatakse hankest pakkuja, kes on pankrotis või
likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus
on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt
juhul, kui ost teostatakse kolme aasta jooksul eelnimetatud teo toimepanemisest või aluse
esinemisest arvates, st viide RHS § 95 lõikele 5 ei tähenda, et rakenduks sama paragrahvi
lõige 4 tervikuna. Tuleb arvestada, et tegemist on korteriühistutega, kes käesolevate
tingimuste alusel korterelamule rekonstrueerimistööde tegijat otsivad.
Ülalnimetatud toetuse saaja hanke eripärast tulenevalt ei ole RHS-i regulatsiooni valikuline
järgimine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigihankekohustuslase ja -
mittekohustuslase võrdne kohtlemine ei olegi siin kohane; hanketingimuste määruse lisana
kehtestamine tagab jätkuvalt toetuse saajate võrdse kohtlemise.
Kõrvaldamise aluseid kohaldatakse reeglina pakkujale endale. Nõuete kohaldamine
alltöövõtjatele ei esine RHS-s absoluutsena ka riigihankekohustuslastele. Käesoleval juhul on
peetud piisavaks, põhjendatuks ja kontrollitavaks kohaldada toetuse saajale vaid lisa punktis
2.1.3.2. sätestatud nõuet.
Lisa punkt 2.1.2. näeb ette võimaluse pakkujal oma usaldusväärsus taastada ja lisa punkti
2.1.1.2. kohane maksu või makse võlg tasuda või ajatada. RHS §-s 97 sätestatud võimalustest
on käesoleva tingimustega lubatud heastamine vaid maksu või makse võla puhul. RHS § 95
lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud aluste puudumise kohta esitab pakkuja kinnituse ehk lisa
punkti 1.1. vormikohase karistusregistri väljavõtte. Nõuete sätestamisel on lähtutud
korteriühistu kui toetuse saaja hanke korraldaja pädevusest ja võimekusest tõendeid ja nende
piisavust hinnata.
Kõrvaldamise aluse puudumist saab toetuse saaja kontrollida riigihangete registrist,
äriregistrist ja Ametlikest Teadaannetest. Kuna toetuse saajal puudub riigihangete registris
tasuta juurdepääs kõikidele vajalikele liidestele, tuleb vastavad tõendid esitada pakkujal (iga
isik saab enda kohta päringu tasuta teha).
Juhul, kui punkti 2.1.3.2. alusel esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist selgub, et alltöövõtjal
(või ka pakkujatel endil) ei ole vastav töötasu maksmise nõue täidetud, ei ole lubatav peale
pakkumuse esitamise tähtaega vastavat isikut, sh alltöövõtjat, enam vahetada. Kõnealuses
18
punktis toodud nõudele mittevastavuse korral kuulub pakkumus edasisest menetlusest
kõrvaldamisele. Töötasu nõuet kontrollitakse konkreetse Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel;
selle esitavad pakkujad (vastav juhis: https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-
ettevotlus/paringud-toendid/toendite-taotlemine#keskmise-tootasu-toend 7).
Lisa punktis 2.2. sätestatud kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused sisestatakse
riigihangete registris hanget ette valmistades vastavasse alajaotusesse. Kõiki punkti 2.2.
alapunktides nimetatud tingimusi tuleb toetuse saaja hankes alati koos kasutada. Lisaks on
toetuse saajal võimalik valida täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi punktis 2.3. sätestatute
hulgast. Muid kvalifitseerimise tingimusi toetuse saaja hankes ei kasutata.
Korterelamute rekonstrueerimist rahastatakse avalikest vahenditest, seega on oluline
nõuetekohase ja eesmärgile vastava tulemuse saavutamiseks sätestada tingimused, mis
tagavad pädeva rekonstrueerimistööde teostaja.
Lisa punkti 2.2.1. kohast pakkuja käivet võib küsida kuni kolme viimase majandusaasta
kohta, st võib küsida ka ühe või kahe majandusaasta kohta, kuid käivet peab alati küsima.
Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava
lepingu kahekordne eeldatav maksumus. Pakkuja käivet on võimalik kontrollida äriregistrist
võttes välja vastava majandusaasta aruande. Juhul, kui pakkuja majandusaasta aruanne ei ole
äriregistris kättesaadav, tuleb pakkujal tõendada oma käivet muus kirjalikus vormis, esitades
ka õigusaktidest tuleneva ja pakkujast sõltumatu põhjuse, millest tulenevalt ei ole
majandusaasta aruanne äriregistris avaldatud.
Lisa punkti 2.2.2. kohaseks samaväärseks ehitustööks loetakse hanke objektiks oleva hoonega
võrdse või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoone (korterelamu, büroo,
kool, lasteaed jms) või hoonete kompleksi ehitustööde või rekonstrueerimistööde teostamist
peatöövõtjana, mille puhul on teostatud kogu hoone mahus mh vähemalt järgnevad
ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, avatäidete
paigaldamine või rekonstrueerimine, uue soojustagastusega sundventilatsiooni rajamine,
küttesüsteemi rajamine või rekonstrueerimine.
Nõuda võib ühe ehitustöö lepingu maksumust maksimaalselt selles määras, mis on toetuse
saaja enda sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus.
Lisa punktis 2.2.3. sätestatakse pädevusnõuded pakkuja meeskonnale. Juhul kui ettevõtja ei
suuda iseseisvalt täita kvalifitseerimise tingimusi, on tal õigus tugineda teise isiku (nt
ühispakkuja) näitajatele vastavalt lisa punktile 1.5., sel juhul tuleb esitada selle isiku, kelle
näitajatele tuginetakse, allkirjastatud kinnitus, et ta osaleb vastavas osas lepingu täitmises.
Meeskonnaliikmete pädevuse kontrolli on võimalik teha ka Kutsekoja kodulehel ning
majandustegevuse registrist. Rekonstrueerimistööde elluviimiseks vajalike pädevate isikute
arv on toetuse saaja otsustada olenevalt teostatavate rekonstrueerimistööde mahust.
Minimaalselt on vaja kahte isikut: üldehituse vastutav spetsialist ja eritööde (küte ja
ventilatsioon) vastutav spetsialist. Pädevuse olemasolul võib üks ja sama isik täita ka mitut
rolli.
Majandustegevuse registri registreeringu nõue tuleneb asjaolust, et toetuse saajad
finantseerivad rekonstrueerimistöid reeglina läbi krediidi- või finantseerimisasutuse, kes
vastava nõude renoveerimislaenu väljastamise eeldusena kehtestanud on.
7
Kättesaadav seisuga 10.12.2021
19
Lisa punktis 2.3.1. sätestatud samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo
või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde
tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001
standardis sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude sätestamisel tuleb arvestada, et
akrediteeritud kvaliteedijuhtimise sertifikaate uuendatakse ajas, sh lisandub turule ettevõtjaid,
kes neid omavad. Juhul, kui toetuse saaja hanke maht (olenevalt rekonstrueerimistööde
mahust) on väiksemahuline või rekonstrueeritav korterelamu asub keskusest väljas, võiks
toetuse saaja täiendavalt kaaluda vastava kriteeriumi kasutamise vajadust, kuna mõistlikult
võib eeldada, et antud tingimuse sätestamisel võib selline hange pakkujate puuduva huvi tõttu
ebaõnnestuda. Tingimus on nähtud toetuse saajatele ette kui võimalus, kuid seda ei ole
kohustuslik kasutada.
ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest
tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse
koosseisus.
Lisa punktis 2.3.2. sätestatakse pakkumuse tagatise küsimise võimalus. Tagatis esitatakse
krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma
deponeerimisena toetuse saaja arvelduskontole vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule
mitte suuremas summas kui 1% lepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb
nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas.
Lisa punkti 2.4.2. kohaseks samaväärseks hooneks loetakse hanke objektiks oleva hoonega
võrdset või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoonet, mille
rekonstrueerimisel või püstitamisel on kasutatud tehases eeltoodetud välisseina
soojustuspaneele.
Lisa punktis 2.5. sätestatud hindamiskriteeriume võib toetuse saaja omavahel kombineerida,
kuid seda eeldusel, et ühegi hindamiskriteeriumi suhteline osakaal ei ületa toodud määra, v.a
pakkumuse maksumuse hindamiskriteerium, kuna viimane võib olla ka ainus
hindamiskriteerium, andes 100% punktisummast.
Paragrahviga 27 kehtestatakse nõuded tööde ja teenuste tellimisel pakkumuste võtmisele.
Pakkumuste võtmisel tuleb tagada kontrollitavus ja võrdne kohtlemine ning vältida
konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Asjakohane teabevahetus, sealhulgas pakkumuse
küsimise ja saamise e-kirjad ning pakkumuste hindamise protokollid, peab andma selge
ülevaate protsessi korraldamisest. KredExil peab olema võimalik tuvastada, kes on
pakkumuse tegija, millal on pakkumine tehtud ja kas pakkumus on sellisel kujul tehtud.
Paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele.
Paragrahviga 28 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse väljamakseid taotleda ühes või kahes osas. Osalist väljamakset
võib taotleda, kui vastu on võetud vähemalt 80% rekonstrueerimistööde kogumahust,
sealjuures ei tohi teise väljamakse osakaal jääda väiksem kui 15% tööde kogumahust. Osaline
väljamakse tehakse vastavalt tehtud tööde vastuvõtmisaktidele ja arvetele ning teine
väljamakse pärast kõigi projekti tegevuste elluviimist ja vastuvõtmist. 30%/40% ja
30%/40%/50% osakaaluga toetuse puhul on tegemist väga suurte väljaminekutega, mille kogu
ulatuses maksmine omavahenditest võib olla korteriühistust toetuse saajale üle jõu käiv.
20
Osalise makse võimalus tagab ühtlasi tööde tegijatele kiirema tasusaamise võimaluse ning
rekonstrueerimisturu sujuvama toimimise.
Lõike 4 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele ja aktidele lisada maksetaotlusele
standardi EVS-EN 12599:2012 metoodikale kui üldtunnustatud metoodikale vastav
ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi
tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit. Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja
küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli
eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi
ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide) kasutamisel
tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest kaugeimate ventiilide
vajaliku vabarõhu olemasolu.
Kehtivate toetuse andmise tingimustega võrreldes on välja jäetud võimalus KredExil teha
makse otse tarnijale või töövõtjale tulenevalt RRF-i alusmääruse §-s 9 sätestatust.
Paragrahvi 29 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse samasisulistele nõuetele.
Kehtestatakse toetuse maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise
kord.
Paragrahvi 30 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele.
Kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tähtajad ja kord.
Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima
vastava kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama
selle KredExile hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest.
Komponendipõhise toetuse saajatele nimetatud nõue ei laiene kuna eeldatavasti teostatakse
töid, mis on olulised hoone säilivuse ja ohutuse, mitte niivõrd energiatõhususe seisukohast.
Paragrahvis 31 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses
sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad.
Kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega kinnitatud nõuetest.
Projektiga seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude eristatus on tõendatav
raamatupidamise programmi väljavõttega. St raamatupidamise programmis eristatakse toetus
muust ühistu finantstegevusest ehk määratakse sellele eraldi kandenimi või tähis.
Maksetaotluse esitamisel kantakse arvele ka kande info ning abikõlbliku summa jagunemine.
Paragrahvi 32 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele.
Kehtestatakse KredExi kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja järelevalve tegija
ülesanded.
Paragrahvis 33 asendatakse kehtivad nõuded viitega samasisulistele nõuetele RRF-i
alusmääruses.
Reguleeritakse toetuse vähendamist ja tagasinõudmist.
21
Paragrahviga 34 täiendatakse toetuse andmise tingimusi vaidemenetlusega vastavalt RRF-i
alusmääruse §-le 15. Kui vaie esitatakse vahendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab
selle toetuse andmise tingimuste kohaselt vahendusasutus.
Paragrahvis 35 RRF-i alusmäärusest tulenevad muudatused puuduvad.
Reguleeritakse määruse rakendamist.
Lõike 1 kohaselt rakendub projekteerija kutse- või pädevusnõue ehitusprojektide osas, mis on
koostatud pärast ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24
„Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ jõustumist, mil ka
vastav nõue jõustus. Nõue ei rakendu tagasiulatuvalt projekteerijale, kes on koostanud
ehitusprojekti korterelamule, millele toetuse taotlust ei jõutud taotluste vastuvõtmise
peatamise tõttu 2017. aastal esitada või 2019. aastal toetuse eelarve ammendumise tõttu
rahuldada ja see esitati muudetavate toetuse andmise tingimuste alusel. Ehitusprojekti
kvaliteeti ja asjakohastele nõuetele vastavust kontrollitakse põhiprojekti ekspertiisi käigus.
Lõike 2 kohaselt ei kohaldata määruse § 26 lõikes 4 sätestatud rekonstrueerimistööde hangete
regulatsiooni hangetele, mida alustati hiljemalt 21. augustil 2021. a. ehk enne samasisuliste
nõuete jõustumist kehtivates toetuse andmise tingimustes. Enne 2021. aasta 22. augustit
alustatud rekonstrueerimistööde hangete läbiviimisele kohaldatakse majandus- ja
taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute
rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord” § 25 enne nimetatud kuupäeva
kehtinud redaktsiooni.
Lõikes 3 sätestatakse erand projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise
konsultandi teenuse tellimiseks vajalikele pakkumustele, mis on võetud Majandus- ja
taristuministri 20. märtsi 2015.a määruse nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse
andmise tingimused” (edaspidi määrus nr 23) kehtivuse ajal, kohalduvatest nõuetest. Kuigi
käesolev toetus on käsitletav iseseisvana, on eesmärgilt ja toetatavatelt tegevustelt sarnased
meetmed olnud turul juba 2015. aastast. Korteriühistud, kes ei ole jõudnud esitada toetuse
taotlust varasematesse meetmetesse taotluste vastuvõtmise lõpetamise tõttu või kelle taotust ei
rahuldatud meetme eelarve ammendumise tõttu, on võtnud asjakohased pakkumused ja
sõlminud vastavad lepingud määruse nr 23 nõuete kohaselt.
Paragrahviga 36 muudetakse majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määrust nr 28
„COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja
kord“ ja lisatakse säte, mille kohaselt seni 2020. aasta lisaeelarve ja üldtingimuste määruse
regulatsiooniga seotud toetuse saajatele kohalduv regulatsioon asendatakse käesoleva määruse
regulatsiooniga.
Käesoleva määruse jõustumisel uuendab KredEx toetuse taotluse menetluse vastavalt
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 44 toetuse andmise aluseks oleva õigusakti
muutumise põhjendusel kontrollimaks toetuse saaja vastavust toetuse andmisele
kohalduvatele nõuetele. Nõuetele vastavuse korral muudetakse taotluse rahuldamise otsuseid
toetuse saaja õiguste ja kohustuste osas, mis tulenevad käesolevas määruses sätestatud toetuse
andmise tingimuste muudatustest vastavalt HMS § 65 lõigetele 2 ja 3. Taotluse rahuldamise
otsuse muutmisel loetakse, et taotlus on esitatud käesoleva määruse alusel.
22
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega
luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75).
4. Määruse mõjud
Eelnõuga täpsustatakse toetuse saaja ja toetuse andja ülesandeid toetuse rahastamise allika
muutmisest lähtuvalt.
Mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele tuleneb otseselt läbi
käimasoleva toetuse, mitte läbi eelnõus kavandatud toetuse andmise tingimuste muudatuste.
Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma
seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks.
Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele
renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline
on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades
parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt
elamute eluiga.
Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise
seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos
energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev
negatiivne keskkonnamõju.
Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes,
mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal
ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem on
ka projekti võimalik toetuse määr.
Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete
energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80%
hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline
säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea
nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a
moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis.
Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga
energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada
kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega
kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi
rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja
saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni
vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi
ülalpidamiskulude vähendamine.
Kuna korterelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti
piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma
eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja
23
ühtlase arengu. Toetuse osakaalu diferentseerimisel parema ja halvema konjunktuuriga
piirkondades on positiivne mõju ühtlase regionaalse arengu tagamisel.
Korterelamute rekonstrueerimise toetusel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse
andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Määruse väljatöötamisel on kaasatud
huvigruppe, võetud arvesse eelmise perioodi parimaid ning halvimaid praktikaid, uute
tingimuste väljatöötamisel ning toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud
olemasolevatele uuringutele.
Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega
soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on
olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust. See
loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel.
Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne
mõju on olemas lähtuvalt asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektroonselt ning
suurendab paberivaba asjaajamise osakaalu riigiga suheldes.
Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see
parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele
parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku
keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid.
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile.
Korterelamute rekonstrueerimiseks ettenähtud RRF-i toetuse kogumahust on taotlustega
katmata ca 9 mln eurot. Arvestades ehitusturu olukorda - riikide majanduste kiire taastumine
on tekitanud ehitusmaterjalide ja -toodete nõudluse kasvu ja Eestis on tekkinud tarneraskused,
defitsiit on oluliselt kasvatanud ehitusmaterjalide ja -toodete hindu ja hinna ebakindlus
sektoris on ühtlasi tõstnud riski koefitsienti, mistõttu korterelamute rekonstrueerimise sektoris
tervikuna on ruutmeetri hinnad kasvanud ja toetuse andmise tingimuste kohaselt on võimalik
taotleda toetussumma suurendamist kui rekonstrueerimistööde tellimisel osutub eduka
pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus, on osa taotlustega katmata vahenditest arvatud
ehitushindade kasvuga seotud riskide maandamiseks nn reservi.
Ülejäävas osas on eeldatavalt võimalik taasavada taotluste vastuvõtt kui olemasolev nõudlus
on rahuldatud. Võimalike täiendavate taotluste vastuvõtt toimub juba käesoleva määruse
alusel.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
24
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel Rahandusministeeriumile ja Riigi
Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi ja Riigi Tugiteenuste Keskus
märkustega.
Esitatud märkused ja nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja
lisas.
Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
25
Majandus- ja taristuministri määruse
„Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu seletuskiri
Lisa
Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või
ettepanekute esitaja arvestamata
jätmise
põhjendus
Riigi Tugiteenuste 1. Palume ühtlustada eelnõus kasutatud mõisted Arvestatud
Keskus § 23 lg 7 p 1 ja § 24 lg 2 (toetuse eraldaja ja
otsuse tegija). Haldusmenetluse seaduse § 55 lg
4 tulenevalt märgitakse haldusaktis haldusorgani
nimetus, eelnõu kontekstis on selleks
vahendusasutus.
2. Eelnõu § 25 lg 9 otsuse kehtetuks tunnistamise Arvestatud
aluste juures ei ole otsesõnu sätestatud, et kui
toetust on juba makstud, kaasneb toetuse
tagasinõue. Samuti ei viidata § 33 lg 1 tagasi §
25 lõikes 9 toodud otsuse kehtetuks tunnistamise
alustele. Palume selguse huvides täiendada
eelnõu § 25 lõiget 9, lisades juhul, kui toetuse
esimene osa on välja makstud, toetuse saaja
kohustuse maksta toetus tagasi.
3. Eelnõu § 30 palume lisada, et aruannete Arvestatud
esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu.
4. Määrus ei sisalda viidet, et projekt peab Arvestatud
vastama RRF määruse § 2 lg 6 tingimustele (ei
tekita olulist kahju). Leiame, et selle peaks
lisama.
Üks variant lisada § 19 taotleja kinnitusena:
Projektiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja
keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning
ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik
ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L
198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud
olulist kahju.
5. Palume täiendada määrust käibemaksu ja Arvestatud
projekti seose osas: saab projekti osaks lugeda
vaid omafinantseeringuna, (RRF-i määruse § 3 p
7).
26