dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Korterelamute rekonstrueerimise toetamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. detsember 2021
Viit
81
Registreeritud
20. detsember 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Kaie Kunst

Failid

  • 📎81 20.12.2021 Ministri määrus.asice1295 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 20.12.2021 nr 81 Korterelamute rekonstrueerimise toetamine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75) reformi „Energiatõhustamise ja tervikliku rekonstrueerimise soodustamine“ investeeringu „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ elluviimiseks. (2) Toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“. § 2. Toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused Toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused on: 1) korterelamute ohutuse tagamine; 2) paranenud energiatõhususega eluruumide arv; 3) kasvuhoonegaaside arvestuslik vähenemine. § 3. Vahendusasutus Toetuse vahendusasutus on Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx), kes täidab § 21 lõikes 1 ja § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 4 lõikes 7 sätestatud ülesandeid. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus; 2) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta; 3) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus; 4) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis; 5) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks; 6) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis; 7) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017 või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele; 8) põhiprojekti ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ning vastavust põhiprojektile kehtestatud nõuetele, kusjuures ekspertiisi ei tehta § 13 lõikes 2 sätestatud juhul; 9) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 10) rekonstrueerimistööd – paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–14 nimetatud tööd; 11) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen; 12) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele; 13) toetuse saaja – paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 3 punktis 5 nimetatud lõppsaaja. § 5. Riigiabi (1) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi, kohaldatakse komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuses nr 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) sätestatud tingimusi. (2) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) või komisjoni määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-des 31 ja 33 sätestatut. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetatavad kulud ja toetuse osakaal § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: 1) fassaadi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine, klaasi paigaldamine või rõdude asendamine ja sellega kaasnevad tööd; 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine, soojustamine ning sellega kaasnevad tööd; 4) akende, välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning sellega kaasnevad tööd; 5) keldri rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 6) vundamendi rekonstrueerimine, soojustamine ja sellega kaasnevad tööd; 7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd; 8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning sellega kaasnevad tööd; 10) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine; 11) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning sellega kaasnevad tööd; 12) üldkasutatavatel pindadel asuva hoone elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd; 13) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte- ning ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine; 14) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks trepimademetele panduste ja käsipuude paigaldamine ning lifti ehitamine ja sellega kaasnevad tööd; 15) punktides 1–14 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine ja selle aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine; 16) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 8 lõikele 3; 17) omanikujärelevalve teostamine. (2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde läbiviimisele kehtivad järgmised erisused: 1) välisseina või katuse rekonstrueerimisel tuleb tööd teostada kogu välispiirde ulatuses; 2) juhul, kui hoones ei ole mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, tuleb välisseina soojustamisel ja akende vahetamisel paigaldada elu- ja magamistubade välisseina või aknaraami värskeõhuklapid. (3) Projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödeks pakkumuse esitamisel oma pädevust tõendama kutse- või pädevustunnistusega, mis põhineb kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel. (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse KredExile esitamist. § 7. Toetatavad kulud (1) Toetatavad kulud on toetuse andmise eesmärgile vastavad ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. (2) Omanikujärelevalve kulud on toetatavad, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §- s 23 sätestatud pädev isik. (3) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on toetatav, kui taotleja on sõlminud lepingu § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga ja tehniline konsultant on kantud § 8 lõikes 6 sätestatud nimekirja § 17 lõikes 2 sätestatud taotluste vastuvõtmisest teavitamise päevaks. (4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud kulu on toetatav kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. § 8. Tehniline konsultant (1) Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust, välja arvatud § 13 lõikes 2 sätestatud juhul või juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumust. (2) Tehnilise konsultandina võib tegutseda lõikes 6 sätestatud nimekirja kantud füüsiline isik, kes on sooritanud nõutaval tasemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt heaks kiidetud koolitusmooduli alusel läbiviidud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse eksami ning kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) kellel on vähemalt 3-aastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena; 2) kellel on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard“ lisale 3 „Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid“ diplom või akadeemiline kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavagrupis; 3) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase; 4) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase, välja arvatud energiakasutuse modelleerija osakutse; 5) kellel on ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase; 6) kellel on kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase; 7) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara halduri kutse 4. või 5. tase; 8) kellel on kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase. (3) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti projekteerimise ja ehitushanke korraldamine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine. Tehniline konsultant võib teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 2 nimetatud pädev isik. (4) Tehniline konsultant peab pakkuma sõltumatut teenust. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimis- või rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja arvatud juhul, kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna. (5) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku juhtorganitesse või tegutseda korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulistes suhetes ega olla korteriühistu valitseja poolt nimetud majahalduriks toetust taotlevas korteriühistus. (6) KredEx avaldab oma kodulehel nimekirja lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavatest isikutest. (7) KredExil on õigus tehniline konsultant lõikes 6 nimetatud nimekirjast eemaldada, kui selgub et isik ei vasta lõikes 2 sätestatud nõuetele või tema tegevus ei vasta lõigetes 3 ja 4 sätestatule või esineb põhjendatud kahtlus tema pädevuse osas. § 9. Mittetoetatavad kulud Kulud, mida ei toetata: 1) hoone laiendamise või soklikorruse väljaehitamise ja nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavate tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine; 2) paragrahvi 31 lõike 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu; 3) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning õigusabikulu. § 10. Projekti elluviimisperiood (1) Projekti elluviimisperiood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 2 lõikes 1 sätestatud toetuse abikõlblikkuse perioodi jooksul, mis algab lõikes 2 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2024. a. (2) Enne taotluse KredExile esitamise kuupäeva on toetatav vaid § 6 lõike 1 punktides 15 ja 16 sätestatud kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, ei ole omanikujärelevalve teostamise kulu toetatav enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva. (3) Lõikes 2 nimetamata tegevuste elluviimiseks võetud kohustuste kulu ei ole toetatav enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevuste elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine on poolte kokkuleppel seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. § 11. Toetuse osakaal toetavatest kuludes (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta on: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti; 2) punktis 1 nimetatud asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti; 4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti; 5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 16 lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti. (2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta § 13 lõikes 1 nimetatud juhul on lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust 10 protsenti madalam. Paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks. (3) Asustus- ja haldusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel madalam kui 200 €/m2, ja Ida-Viru maakonnas asuva korterelamu rekonstrueerimisel võib töid teostada mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või § 13 lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul on toetuse maksimaalne osakaal 30 protsenti rekonstrueerimistööde toetatavatest kuludest projekti kohta. (4) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest toetatavatest kuludest: 1) ehitusprojekti koostamise kulu; 2) tehnilise konsultandi teenuse osutamise kulu; 3) omanikujärelevalve teenuse osutamise kulu. § 12. Toetusega saavutatav tulemus (1) Rekonstrueerimise toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise: 1) saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a)); 2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldaks reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi; 3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad; 4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada; 5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K); 6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled; 7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K); 8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K); 9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid; 10) tagama, et soojuspumbaga soojustagastuse puhul on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav; 11) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A); 12) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s; 13) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi; 14) kasutama ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. (2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 12 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega. (3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korteritest. (4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) a – aasta; 2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides; 3) h – tund; 4) K – kelvin; 5) kWh – kilovatt-tund; 6) l – liiter; 7) W – vatt; 8) m – meeter; 9) m2 – ruutmeeter; 10) s – sekund. § 13. Toetusega saavutatava tulemuse erisus (1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 12 lõike 1 punktides 1, 6, 7 ja 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)). (2) Kui toetuse saaja teostab rekonstrueerimistöid mahus, mis ei võimalda § 12 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist, tuleb tagada vähemalt vastava toetatava tegevusega seotud § 12 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine. § 14. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine Paragrahvi 12 lõikes 1 ja §-s 13 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse toetuse saamiseks nõutud rekonstrueerimistöid järgmiselt: 1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tuleb tagada taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses; 2) paragrahvi 12 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt soojustatud ja § 13 lõikes 2 sätestatud juhul; 3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu. § 15. Toetuse piirsumma (1) Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot taotleja kohta. (2) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhul on toetuse maksimaalne summa 100 000 eurot taotleja kohta. (3) Omafinantseeringu määr peab katma projekti toetatavatest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Omafinantseeringuna ei käsitleta toetust riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest, välja arvatud juhul, kui tegemist on renoveerimislaenuga. Omafinantseeringu osaks loetakse kogu projekti käibemaks vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 3 punktile 7. § 16. Rekonstrueerimise erisused (1) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva korterelamu rekonstrueerimiseks kehtivad järgmised erisused: 1) aknad võib jätta uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks; 2) fassaad võib olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. (2) Lõikes 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel ei kohaldata § 12 lõike 1 punktis 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus. (3) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel tuleb rekonstrueerimistööde elluviimisel saavutada § 11 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D ja § 11 lõikes 2 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga. (4) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes. 3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 17. Toetuse taotlemine (1) Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja rahastamise eelarvest teavitab KredEx üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve, peatab või lõpetab KredEx taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse taotluste rahastamise eelarve mahus. (4) Taotleja esitab taotluse KredExi kodulehel kirjeldatud viisil. § 18. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda: 1) korteriühistu; 2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peavad ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema kohaliku omavalitsuse üksuse või vähemalt viie erineva füüsilise isiku omandis. (3) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik või vähemalt ühe korteriomandi omanik peab olema kohaliku omavalitsuse üksus. (4) Kui korterelamu on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, peavad kõik eluruumid olema kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. (5) Toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 või komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõigetes 6–8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada vastavalt 200 000 või 500 000 eurot. (6) Komisjoni 2011. a otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks käesoleva määruse alusel ja muudest avalikest vahenditest antav riigiabi kokku ei tohi konkreetse üldist majandushuvi pakkuva teenuse kohta ületada 15 miljonit eurot aastas. (7) Taotleja peab vastama § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele. § 19. Taotleja ja toetuse saaja kohustused (1) Taotleja on kohustatud: 1) kinnitama, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) tõendama projekti omafinantseeringu ja mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkust; 3) kinnitama enda vastavust § 18 lõikes 7 sätestatud nõuetele; 4) esitama KredExi nõudmisel lisateavet KredExi määratud tähtaja jooksul; 5) kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja teostamisse tehnilise konsultandi, kellega peab leping tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks olema sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks, kui § 8 lõikest 1 ei tulene teisiti; 6) tagama, et korteriühistust taotlejal on üldkoosoleku kehtiv otsus toetuse abil plaanitavate rekonstrueerimistööde teostamise kohta ning renoveerimislaenu võtmise vajadusel üldkoosoleku kehtiv otsus renoveerimislaenu võtmiseks ulatuses, mida ei kata taotletava osakaaluga toetus ja muu olemasolev omafinantseering; 7) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema kohta või kavandatava tegevuse asukohas; 8) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 9) võtma projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 27 sätestatule; 10) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse pakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti; 11) kinnitama, et projektiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) võtma rekonstrueerimistööde jaoks pakkumused vastavalt §-des 26 ja 27 sätestatule; 2) teostama rekonstrueerimistööd vastavalt määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimustele; 3) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva; 4) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse saamisel sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäeva; 5) tagama § 23 lõikes 3 sätestatud tingimuste täitmise; 6) võtma omanikujärelevalve teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 27 sätestatule. § 20. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja KredExi kinnitatud vormil koos nõutud dokumentidega; 2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet; 3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 4) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele; 5) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal toetatavatest kuludest ei ületa § 11 lõigetes 1–3 sätestatud toetuse osakaalu ega § 15 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirsummat. (2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) taotleja nimi, aadress, telefoni number, e-posti aadress; 2) taotleja kontaktisik ja tema telefoni number; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht; 5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava; 6) taotletav toetuse osakaal; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 9) paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013. a; 10) vähemalt eelprojekti staadiumis ehitusprojekt või põhiprojekti esitamisel § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel energiatõhususe tõendamise energiaarvutus KredExi kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral; 11) ehitusprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas; 12) korteriühistust taotleja puhul üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 13) kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja puhul akt, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse osutamise leping; 15) korteriühistust taotleja puhul korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne KredExile taotluse esitamist; 16) taotleja kinnitus, et ta on teadlik, et toetus võidakse tagasi nõuda, kui esinevad § 33 lõikes 1 sätestatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad § 25 lõikes 9 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 17) asjakohasel juhul ehitusuuringu ja ehitise auditi teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 18) projekteerimistööde tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 19) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega. (3) Ehitusprojekti muudatus tuleb KredExiga kooskõlastada enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 21. Taotluse menetlemine (1) KredEx teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste küsimine; 4) taotluse muudatusettepanekute tegemine; 5) hinnangu andmine riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglitega kokkusobivuse kohta; 6) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 7) põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise korraldamine; 8) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 9) taotluse rahuldamise otsuse muutmine; 10) taotluse rahuldamise otsuse osaline või täielik kehtetuks tunnistamine. (2) Taotlusi vaadatakse läbi nende registreerimise järjekorras. (3) KredEx korraldab põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi tegemise kümne tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. (4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust käesoleva määruse nõuetele ja taotletava toetuse vastavust toetatavatele kuludele. (5) KredEx võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus või projekti kirjeldus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10- tööpäevane tähtaeg vastavasisulise teate väljastamise kuupäevast arvates, sealjuures peab taotleja KredExit puuduse kõrvaldamisest teavitama hiljemalt järgmisel tööpäeval puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (6) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (7) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) projekt ei panusta toetuse andmise eesmärkide saavutamisse; 2) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 4) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust või teha paikvaatlust. (8) KredExil on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju toetatavate tegevuste tulemustesse või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis. (9) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotluse KredExis registreerimisest. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks. § 22. Projektide hindamiskriteeriumid ja -metoodika ning valiku kord Projekti rahastamise otsustamise aluseks on asjaolu, kas taotlus ja selles kirjeldatud projekt vastab määruse nõuetele ja panustab toetuse andmise eesmärkide saavutamisse. § 23. Taotluse rahuldamine või osaline rahuldamine (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldab KredEx taotluse täielikult või osaliselt. (2) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. (3) Toetuse saaja on kohustatud hiljemalt 31. detsembriks 2022. a esitama KredExile: 1) põhiprojekti § 20 lõike 2 punktis 10 nimetatud juhul; 2) energiatõhususe tõendamise energiaarvutuse KredExi kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena § 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel; 3) renoveerimislaenu positiivse otsuse § 19 lõike 1 punktis 7 nimetatud juhul; 4) võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu § 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisel. (4) Toetuse saajal ei ole lubatud alustada rekonstrueerimistöödega enne kui põhiprojekti ekspertiis kinnitab põhiprojekti vastavust nõuetele või taotleja täiendab põhiprojekti vastavalt ekspertiisis osundatule ning seejärel läbiviidav ekspertiis kinnitab põhiprojekti nõuetele vastavust. (5) Kui toetuse saaja on enne lõikes 4 nimetatud ekspertiisi teostanud § 26 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimise, kuid ekspertiisi hinnangul tuleb nõuetele vastavuse tagamiseks põhiprojekti oluliselt muuta või täiendada, on toetuse saaja kohustatud täiendatud põhiprojektist lähtuvalt korraldama uue rekonstrueerimistööde tellimise. (6) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) vahendusasutus; 2) toetuse saaja; 3) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 4) toetuse osakaal, summa ja toetuse maksmise eeldatav ajakava; 5) projekti kogumaksumus; 6) projekti elluviimisperiood; 7) paragrahvi 11 lõikes 4 sätestatud kulude hüvitamine pärast rekonstrueerimistööde nõuetekohast elluviimist vastavalt § 12 lõikele 1 ja §-le 13; 8) asjakohasel juhul teave, et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 või (EL) nr 360/2012 mõistes või riigiabi komisjoni 2011. a otsuse mõistes; 9) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg; 10) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number. (7) Taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsus toimetatakse taotlejale elektrooniliselt kätte kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates. § 24. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele; 2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 4) taotleja ei ole nõus § 23 lõike 2 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) vahendusasutus; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale § 23 lõikes 7 sätestatud korras. § 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks KredExi algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema KredExilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse muuta toetatavat tegevust või lisada täiendavat toetatavat tegevust; 2) soovitakse muuta toetuse summat; 3) toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel, mis juhul on toetuse saajal õigus saada toetust juba tehtud nõuetele vastavate tööde eest, mis on teostatud ja mille tulemused on vastu võetud kooskõlas algse taotluse rahuldamise otsusega ning mis on panustanud toetuse andmise eesmärgi saavutamisse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse summat ei suurendata, välja arvatud juhul, kui rekonstrueerimistööde tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus ja taotluste rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste elluviimiseni. (5) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, teavitab toetuse saaja KredExit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühe kuu jooksul vastavast asjaolust teadasaamisest arvates. (6) KredExil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust toetuse andmise eesmärkidele. (7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KredEx 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. (8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (9) Taotluse rahuldamise otsuse võib KredEx lisaks § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 11 lõikes 1 sätestatud alustele täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja esitab toetusest loobumise avalduse; 2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. (10) Lõike 9 alusel taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamisel tagastab toetuse saaja talle makstud toetuse otsuses toodud ulatuses. § 26. Rekonstrueerimistööde hanked (1) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. (2) Hanke läbiviimisel kohustub korteriühistust toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. (3) Korteriühistust toetuse saaja viib hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris ja tagab hiljemalt hanke väljakuulutamise ajaks KredExi esindajale hankele juurdepääsu. (4) Korteriühistust toetuse saaja lähtub hanke läbiviimisel käesoleva määruse lisas „Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused” kehtestatud tingimustest. (5) Lõikes 3 sätestatud riigihangete registri kasutamise kohustus ei kohaldu korteriühistust toetuse saaja § 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tellimisele. § 27. Tööde ja teenuste hanked (1) Paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde, projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi ning omanikujärelevalve teenuse tellimisel võtab korteriühistust toetuse saaja vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumuse, sealjuures peavad tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse pakkumused olema võetud eraldi pakkumustena. (2) Pakkumuskutse peab sisaldama kriteeriume eduka pakkumuse väljavalimiseks. (3) Lõikes 2 nimetatud kohustust ei ole korteriühistust toetuse saaja kohustatud järgima, kui lõikes 1 nimetatud teenuse maksumus on ilma käibemaksuta alla 20 000 euro. (4) Pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad. (5) Pakkumused peavad olema allkirjastatud. (6) Edukas pakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. (7) Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada. (8) Kui korteriühistust toetuse saaja ei saa temast sõltumatutel põhjustel kolme pakkumust, tuleb sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated esitada KredExile. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine § 28. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse § 1 lõikes 2 nimetatud määruses, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel toetuse saaja kontole. (3) Toetuse saaja võib toetuse maksmist taotleda kahes osas. Toetuse saajal on õigus esitada esimene maksetaotlus toetuse osaliseks makseks, kui vastu on võetud vähemalt 80 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei või toetuse teine makse ehk lõppmakse olla väiksem kui 15 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust. Lõppmakse esitatakse hiljemalt 31. märtsil 2025. a. (4) Maksetaotlusele või osalise makse puhul teisele maksetaotlusele peab olema lisatud: 1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles tuleb esitada iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides; 2) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud; 3) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise audit; 4) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 5) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 6) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (5) Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad on: 1) esitatud arve; 2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping. (6) Lõike 4 punktides 1–3 nimetatud dokumentide esitamise nõue kohaldub § 11 lõikes 3 nimetatud toetuse saajale vaid juhul, kui teostatakse asjakohaseid rekonstrueerimistöid vastavalt § 13 lõikes 2 sätestatule. (7) Kui tegelikud kulud on omafinantseeringu ulatuses makstud, võib KredEx teha toetuse saajale makse lõike 5 punktides 1 ja 3 toodud dokumentide alusel. Nimetatud juhul on toetuse saajal kohustus esitada KredExile lõike 5 punktis 2 toodud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates. Esitatud arve tasumise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast toetatava kulu tasumata osa maksmise tõendamist. (8) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osakaalule toetatavast kulust ning kuni antud otsuses märgitud summani. Kui rekonstrueerimistööde maksumus kujuneb odavamaks, kui taotluses märgitud toetuse summa, makstakse toetust lähtuvalt projekti tegelikust maksumusest vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse osakaalule. (9) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib KredEx kulude vastavust toetatavatele kuludele, toetuse saaja kohustuste täitmist, viib vajadusel läbi paikvaatluse ning teostab väljamakse hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates. (10) Lõikes 3 sätestatud juhul tehakse osaline makse vastavalt teostatud rekonstrueerimistööde üleandmis-vastuvõtmisaktile ning sellele vastavale arvele. KredEx teeb lõppmakse pärast kõigi projekti tegevuste elluviimist ja maksetaotluse esitamist. (11) Kui maksetaotluses on puudusi või toetuse saajalt on vaja küsida täiendavaid dokumente või teavet, annab KredEx toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg. Põhjendatud juhul võib KredEx kontrollimise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat viivitamatult. § 29. Toetuse maksmise peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) KredEx võib peatada toetuse maksmise või maksmisest keelduda vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 9 lõikele 7. (2) Lisaks lõikele 1 võib KredEx keelduda osaliselt või täies ulatuses toetuse maksmisest, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi. § 30. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab KredExile projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule KredExi kinnitatud vormil 30 tööpäeva jooksul pärast toetuse lõppmakse saamist. Järelaruanne esitatakse hiljemalt 31. jaanuaril 2026. a. Aruannete esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta; 2) andmed toetuse maksete kohta; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. (3) Paragrahvi 11 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetuse osakaaluga toetuse saaja on kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise KredExi sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest. 6. peatükk Toetuse saaja ja KredExi õigused ja kohustused, toetuse vähendamine ja tagasinõudmine ning vaidemenetlus § 31. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saaja õigused on: 1) saada KredExilt selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega; 2) esitada oma seisukohad vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule. (2) Toetuse saaja kohustused on: 1) tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamine; 2) tagada tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 3) esitada KredExile tähtaegselt tööde teostamisega ja tulemustega seonduvat informatsiooni; 4) viivitamata kirjalikult informeerida KredExit kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) tõendada kulude toetatavust ja kavandatud tulemuse saavutamist; 6) teavitada KredExit projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 7) võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve); 8) võimaldada järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti objektile ning anda audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik tööde teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates; 9) osutada auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 10) tagastada tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtaegselt; 11) võimaldada KredExile või KredExi määratud isikule juurdepääsu projekti objektile ja projektiga seonduvale teabele ning andma nõusoleku asjakohase teabe avalikustamiseks; 12) täita § 1 lõikes 2 nimetatud määruse §-s 12 sätestatud teavitamisnõudeid. (3) Kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja muuta rekonstrueerimistöö põhiprojekti, on toetuse saaja kohustatud põhiprojekti muutmisel esitama KredExile ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele. § 32. KredExi õigused ja kohustused KredExi õigused ja kohustused on: 1) anda taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes; 2) teha projekti elluviimise üle järelevalvet; 3) peatada toetuse maksmine ja nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruse nõudeid või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 4) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente viis aastat projektile lõppmakse tegemisest arvates; 5) säilitada riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates päevast, mil määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 6) avalikustada oma veebilehel toetuse saaja nimi, investeeringu nimetus, summa ja toetuse maksmise kestus; 7) asjakohasel juhul teostada vähemalt iga kolme aasta tagant komisjoni 2011. a otsuse artiklis 6 sätestatud kontrolli; 8) esitada § 1 lõikes 2 nimetatud määruse §-s 14 sätestatud aruanded. § 33. Toetuse vähendamine ja tagasinõudmine (1) Toetuse vähendamise või tagasinõudmise otsus tehakse vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud määruse §-le 11 ja käesoleva määruse § 25 lõikele 10. (2) Toetuse vähendamise või tagasinõudmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) vahendusasutus; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimetus; 4) vähendamise või tagasinõudmise alus ja põhjendus; 5) tagasinõutav toetuse summa; 6) otsuse täitmise tähtaeg; 7) tagasimakse tegemiseks konto number ja saaja nimi; 8) otsuse vaidlustamise võimalused; 9) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 10) muu oluline teave. (3) Toetuse saaja võib taotleda KredExilt tagasinõutava toetuse tagasimaksmise ajatamist vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 11 lõikele 8. (4) Tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt § 1 lõikes 2 nimetatud määruse § 11 lõikele 9. § 34. Vaidemenetlus KredExi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide. Vaide lahendab KredEx. 7. peatükk Rakendussätted § 35. Määruse rakendamine (1) Paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatud projekteerimist teostava isiku kutse- või pädevuse tõendamise nõue rakendub ehitusprojekti koostajale ehitusprojekti osas, mis on koostatud pärast 12. aprilli 2019. a. (2) Kui toetuse saaja on enne 22. augustit 2021. a avaldanud rekonstrueerimistööde tellimiseks elektroonilises riigihangete registris teate, kohaldatakse hanke läbiviimisele majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord” enne nimetatud kuupäeva kehtinud redaktsiooni. (3) Paragrahvi 27 lõigetes 2 ja 5–7 sätestatud nõudeid ei kohaldata projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud pakkumustele, mis on võetud ajavahemikus 27. märts 2015. a kuni 12. aprill 2019. a. § 36. Määruse muutmine Majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord” § 33 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses: „(91) Lõikes 9 nimetatud toetuse saajale antud toetus loetakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ jõustumisest alates antuks nimetatud määruse alusel, kui toetuse saaja ja toetatav projekt vastavad viimati nimetatud määrusele. (92) Lõikes 91 nimetatud juhul KredEx muudab taotluse rahuldamise otsused kooskõlas haldusmenetluse seadusega toetuse saaja täiendava taotluseta.“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa Korteriühistust toetuse saaja rekonstrueerimishangete tingimused majandus- ja taristuministri 20.12.2021 määrus nr 81 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ Lisa KORTERIÜHISTUST TOETUSE SAAJA REKONSTRUEERIMISHANGETE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja rekonstrueerimishangete läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja kasutab rekonstrueerimishanke (edaspidi hange) korraldamisel üksnes KredExi kodulehel avaldatud dokumentide vorme. 1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva hanke elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Juhul, kui hanke käigus on vajalik riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 4 punktis 17 sätestatud hanke alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt 10 kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei muudeta RHS § 82 lõikes 2 nimetatud juhul. 1.3. Hanke käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama RHS § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel tuleb lähtuda RHS § 46 lõikes 3 sätestatust. 1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. 1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, tuleb esitada pakkumusega koos ka iga sellise füüsilise isiku kinnitus enda kaasamisega nõusoleku ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemise kohta. 1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja uut hanget korraldamata juhul, kui omafinantseeringuks soovitakse võtta renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu edukaks osutunud pakkujale projektis osalemisega seonduvalt renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsus, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et vastav laenuandja tagasiside on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 1.8. Hankes on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja § 110 lõikes 4 sätestatule. 1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes hanke hinna osas. Läbirääkimisi tohib pidada pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tuleb tagada, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 2. Kõrvaldamise alused, kvalifitseerimise tingimused, vastavustingimused ja hindamiskriteeriumid 2.1. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1.1. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1.1. kes vastab RHS § 95 lõike 4 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud tunnustele; 2.1.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 ja lõike 4 punkti 1 kohane maksu või makse võlg. 2.1.2. Punktis 2.1.1.2. nimetatud juhul tuleb pakkujal esitada vastavad digitempliga tõendid, mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine pakkumus, tuleb vastavad tõendid esitada iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne hankemenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata hankest, kui ta on kümne kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud või ajatanud. 2.1.3. Hankemenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus järgmistele sisulistele nõuetele: 2.1.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut; 2.1.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas; 2.1.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.1.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed tõendid. 2.2. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 2.2.1. Pakkuja kuni kolme eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. 2.2.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. 2.2.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda järgmiste andmete esitamist: 2.2.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 m; 2.2.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 2.2.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2 ; 2.2.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 2.2.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 2.2.4 Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 2.2.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteade tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 2.2.6. Punktides 2.2.4. ja 2.2.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101 lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras. 2.3. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 2.3.1. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis või samaväärses dokumendis sätestatud tingimustele. 2.3.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus. 2.4. Vastavustingimused 2.4.1. Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimust esinemisel: 2.4.1.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule; 2.4.1.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 2.4.1.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi hanke alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 2.4.1.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette tehases eeltoodetud välisseina soojustuspaneelide (edaspidi paneelid) kasutamine, esitatakse paneelide tootja kinnitus, et pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise korral osaleb ta lepingu täitmisel alltöövõtjana; 2.4.1.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 2.4.2. Punktis 2.4.1.4. sätestatud kinnituse andmiseks õigustatud tootja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele hanke objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele vastavad paneelid ning peab omama viimasel kolmel kalendriaastal kokku enne hanketeate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt kahekordne hanke objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 2.5. Hindamiskriteeriumid 2.5.1. Pakkumuse maksumus – minimaalselt 90 protsenti osakaalust. Maksumuse hindamine ja kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal. 2.5.2. Ehitustööde korraldamise kava – maksimaalselt 10 protsenti osakaalust. Ehitustööde korraldamise kava hindamine toimub ainult järgmistest põhimõtetest lähtudes: 2.5.2.1. 10 punkti – kirjeldatud on kõik tööetapid ja vajalikud tegevused ning ehitustööde ajagraafik on realistlik; 2.5.2.2. 5 punkti – kavas esinevad vähesed puudujäägid; 2.5.2.3. 0 punkti – kava on pinnapealne, puudulik või esitamata. 16.12.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Määrusega kehtestatakse korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb 2021. aasta riigieelarve seaduses sätestatust rahastada korterelamute rekonstrueerimise toetust välisvahenditest. Nimetatud toetusega seoses võetud kohustused ja tehtud kulud tõstetakse seetõttu võimalikult suures ulatuses ümber teisele rahastamise allikale. Käesolevat korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmist reguleerib majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/119082021006) § 33 lõike 9 kohaselt määruse enne 13. juulit 2021. a kehtinud redaktsioon (https://www.riigiteataja.ee/akt/119032021015) hangete läbiviimist puudutava 22. augustil 2022. a jõustunud erisusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/119082021005). Eelnõuga tehtavate muudatuste maht toetuse andmise tingimustes on marginaalne kuna muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad otseselt toetuse rahastamisallika muutmisest, taotlusvoor on suletud, taotlejate osas on taotluse rahuldamise otsused tehtud ja toetuse saajad on asunud toetatavaid tegevusi ellu viima. Võrreldes toetuse andmisele kohalduva määruse redaktsiooniga on muutunud paragrahvide numeratsioon - lisandunud §-st 22 alates ja mõnel juhul (nt § 17, § 19 lg 1) §-de sisene numeratsioon kas muudatuste sisust või terviktekstina kehtestamisest tulenevalt. Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 36 paragrahvist. Eelnõuga tehtavad muudatused tulenevad 2021. aasta riigieelarve seaduses sätestatust rahastada korterelamute rekonstrueerimise toetust välisvahenditest. Toetuse raames juba võetud kohustused ja tehtud kulud tõstetakse seetõttu ümber teisele rahastamise allikale. 1 Meetmele eraldati algselt vahendid 2020. aasta lisaeelarvega. Lisaeelarve vahendite kasutamist reguleerib lisaks riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusele ja riigieelarve seadusele Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määrus nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi üldtingimuste määrus). Üldtingimuste määrust kohaldatakse kõikidele seonduvatele valdkonna eest vastutava ministri toetusmeetmetele, mida rahastatakse lisaeelarvest. Juhul, kui riigieelarve seaduse § 531 alusel kehtestatud toetusprogrammi ei rahastata lisaeelarvest, üldtingimuste määrust järgima ei pea. Seega ei ole toetuse rahastamise muutmisel üldtingimuste määruse kohaldamine enam asjakohane ning vastavad nõuded on läbivalt käesolevatest toetuse andmise tingimustest välja jäetud. Korterelamute rekonstrueerimiseks eraldatud toetuse (71 mln eurot) rahastusallikas tõsteti ümber Euroopa Liidu poolt eraldatavatele välistele rahastusallikatele. Toetuse kogumahust 26,25 mln eurot kaetakse ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi (edaspidi REACT-EU) ja 44,75 mln eurot Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF) vahenditest. Toetuse kogumahust on rahuldatud taotlustega kaetud ca 62 mln eurot. REACT-EU osas on täidetud 2020. aasta riigieelarve seaduses sätestatu ehk osale toetuse saajatest kohaldatakse majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ 13. juulil 2021. a jõustunud määruse redaktsiooni. Ülejäänud toetuse saajad on veel seotud 2020. aasta lisaeelarve ja üldtingimuste määrusega. Kuna antud toetuse puhul on tegemist unikaalse olukorraga, kus RRF-st rahastatakse mitte kavandatavat, vaid juba rakendatavat toetust, on muudatused toetuse andmise tingimustes võimalikult vähesed ja paljuski redaktsioonilised, tagamaks kooskõla RRF-i õigusraamistikuga. Toetuse andmise tingimuste täiendamine projektide hindamiskriteeriumite ja -metoodika ning valiku korranõudega ei eelda taotluste osas täiendavate toimingute tegemist. Projekti hindamiskriteeriumiks on olnud taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral loetakse, et projekt panustab investeeringu tegevuse tulemustesse, on põhjendatud ja kuluefektiivne. Muudatused puudutavad eelkõige toetuse andja kui vahendusasutuse kohustusi. Toetuse saaja olukord toetatavate tegevuste elluviimisel muutub rahastamisallika muutmisega soodsamaks, kuna projekti elluviimisperioodile seatud üldtingimuste määrusest tulenevad piirangud tunnistatakse kehtetuks. Toetuse saajale kaasub rahastamisallika muutumisega seoses kohustusena toetuse saamisest nõuetekohaselt teavitamine. Kuid oluline on rõhutada, et nimetatud nõue ei halvenda ega takista toetuse saaja poolsete tegevuste elluviimist. Kõik muudatused hetkel kohalduvates toetuse andmise tingimustes on põhjendatavad rahastamisallikaga seotud õigusraamistiku muutumisega. Üldtingimuste määrusest tulenevad nõuded on välja jäetud ja vajadusel asendatud viidetega Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005) (edaspidi RRF-i alusmäärus) asjakohastele sätetele. Toetuse saaja vaates lõpeb toetusskeem 2024. aastal ehk selleks ajaks peavad olema lõpetatud toetatavad tegevused. 2025. a märtsi lõpuks tuleb esitada lõppmakse taotlus. 2025. aasta jääb ühtlasi seireandmete vaheaastaks, sh rekonstrueeritud korterelamu 2 energiakasutuse määramiseks. 2026. aasta jaanuar-aprill on kavandatud CO2 raportite menetlusele, sh Euroopa Komisjoni aruandlusele. Investeeringu eesmärkide ja tulemuste raporteerimine toimub mais 2026. a vastavalt RRF-i alusmääruse § 14 lõikele 1. Paragrahvis 1 tehtav muudatus asendab seotuse Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a välja kuulutatud eriolukorra ja 2020. aasta lisaeelarvega seosega RRF-i alusmääruse ja põhimõtetega. Kehtestatakse määruse kohaldamisala. Lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse andmisel RRF-i alusmäärusest. Nimetatud määrusega sätestatakse taaste- ja vastupidavuskava riigisisese elluviimise korraldus ning antava toetuse kasutamise üldtingimused kõikideks reformideks ja investeeringuteks, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust. Paragrahvis 2 tehtav muudatus asendab seotuse Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a välja kuulutatud eriolukorra ja 2020. aasta lisaeelarvega seosega RRF-i alusmääruse ja põhimõtetega. Kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja saavutatavad tulemused. Toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad hoonete energiatõhusust ja ohutust. Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse ja –kulude vähendamise eesmärki. Paragrahvis 3 tehtavad muudatused tulenevad RRF-i alusmääruses sätestatust. Elluviija asendatakse vahendusasutusega - muudatus on terminoloogiline ja vormiline. Sihtasutusel KredEx (edaspidi KredEx) on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve teostamise kogemus ja kompetentsus. Paragrahvis 4 täiendatakse toetuse andmise tingimusi toetuse saaja mõistega tulenevalt RRF-i alusmääruses sätestatust. Defineeritakse olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased terminid. Muuhulgas on defineeritud „põhiprojekti ekspertiisi“ mõiste, mis sätestatud erisuse kohaselt ei kohaldu nõudena komponendipõhiselt teostatavate toetatavate tegevuste elluviimisele. „Korterelamu“ definitsiooni kohaselt on toetus suunatud enne 2000. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) omandis. Toetuse andmise üldine eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui näiteks väikeelamutel ning läbi selle on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem. 3 2000. aasta piirang on seotud sellega, et suurem osa korterelamutest on kasutusele võetud enne 2000. aastat ning vastavalt Hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale1 on peale 2000. aastat ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad. Paragrahvis 5 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad. Kehtestatakse võimaliku riigiabiga arvestamise kord. Toetuse lugemisel abiks või mitte-abiks lähtub abi andja riigiabi tingimustest, mis peavad olema üheaegselt täidetud, et toetust saaks lugeda riigiabiks. Toetuse kontekstis tuleks tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb majandustegevusega või moonutab või võib võimaliku abi saamine moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel. Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. KOV-i puhul võib tegemist olla riigiabiga (näiteks sotsiaalmaja haldamine KOV-i poolt loetakse majandustegevuseks, mistõttu tuleb neile abi andmisel hinnata kas sotsiaalmaja pidamine mõjutab kaubandust liikmesriikide vahel). Määruse alusel on võimalik anda riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel, st üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele võib anda abi kuni 15 miljonit eurot aastas. Abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel on oluline, et taotleja esitab koos taotlusega õigusakti, millest tuleneb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus. Vald või linn saab toetust taotleda ainult siis, kui tervikuna tema omandis olevas korterelamus on kõik korteriomandid KOV-i sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. Määruse alusel on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või komisjoni määruse nr 360/2012 alusel. Komisjoni määruses on kehtestatud abi ülemmäär (vastavalt 200 000 või 500 000 eurot), millest väiksemate summade puhul ei mõjuta abi liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta või ähvarda moonutada konkurentsi. Seetõttu ei kohaldata vähese tähtsusega abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ega kehti nimetatud lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus, st ei ole vaja esitada komisjonile riigiabi teatist ega grupierandi teatist. Enne vähese tähtsusega abi andmist peab abi andja kontrollima, kas kavandatav abi ning abi, mille ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ning kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa vastavat vähese tähtsusega abi ülemmäära. Abi andja peab abi saajat kirjalikult teavitama, näiteks taotluse rahuldamise otsuses, abi summast ja abi liigist. Vähese tähtsusega abi ei ole toetuse raames seni antud. Samas on kerkinud küsimus vähese tähtsusega abi võimalikkusest juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas hoones. Näeme lahendusena märkida taotluse rahuldamise otsuses ka info vähese tähtsusega 1 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 4 abi kohta ja teavitada, et KredEx võib tagantjärgi abi anda (tuues välja ka summa) ning paluda sellega arvestada. Paragrahvis 6 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad. Kehtestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine, tehnilise konsultandi teenus ja omanikujärelevalve teostamine. Toetatav on muuhulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude vähendamisele aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi kaasajastamine. Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas ehitusseadustikuga (edaspidi EhS) ning mis oluliselt panustavad elamu energiakulude kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse parandamisesse. Kui nimetatud tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta. Toetatavate tegevustena käsitletakse üldjuhul EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk rekonstrueerimist. Samas, tulenevalt toetuse andmise eesmärkidest, on teatud juhul võimalik ka laiendamine lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla käsitletav punkti 14 kohane lifti ehitamine nt juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile. Lõike 3 kohaselt peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja, kes on pädev vastava teenuse osutamiseks. EhS § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue kohaldub ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja käesoleva määruse kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas tulenevalt riikliku toetuse eraldamisest ja toetuse andmise eesmärkidest on oluline, et rekonstrueerimine viiakse läbi pädevate isikute poolt ja parimate praktikate kohaselt. Lõike 4 kohaselt tuleb rekonstrueerimistööd teha projekti elluviimisperioodil vastavalt eelnõu §-le 10. Paragrahvis 7 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad. Kehtestatakse toetatavad kulud. Lõikes 1 kehtestatakse kulu toetatavana määratlemise üldpõhimõte. Lõikes 2 kehtestatakse EhS-i kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks lugemiseks. EhS-i § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama. 5 Lõike 3 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu isikuga, kes vastab eelnõu § 8 lõikes 2 kehtestatud tingimustele ja on tehniliste konsultantide nimekirjas taotluste vastuvõtmisest teavitamise hetke seisuga. Taotleja peab arvestama, et määruses toodud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi nimekirjas olekut. Ka KredEx teavitab tehnilise konsultandi nimekirjast eemaldamisel talle teadaolevaid nimetatud isikuga seotud ühistuid. Juhul, kui tehniline konsultant ei ole enam nimekirjas, peab toetuse saaja tagama § 8 lõikes 1 toodud kohustuse täitmiseks vajaliku õigussuhte nimekirja kantud tehnilise konsultandiga. Lõike 4 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, näiteks peale akende vahetamist või kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu, abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. Paragrahvis 8 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad. Reguleeritakse tehnilise konsultandiga seonduvat. Tehniline konsultant on isik, kes pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ei ole nõutav komponendipõhise rekonstrueerimise korral. Nimetatud juhul teostab toetuse saaja valikuliselt lihtsamaid töid, mille elluviimise juhtimine peaks olema toetuse saajale endale jõukohane. Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemisel kaasama rekonstrueerimise läbiviimise juurde tehnilise konsultandi. Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel, kus sätestatakse täpsemalt tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Lepingu võib sõlmida nii füüsilise isikuga kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab. Lepingu kehtivuse tähtaega fikseeritud ei ole, samas on otstarbekas, tulenevalt projekti läbiviimise spetsiifilisusest, mastaapsusest ja olulisusest, et leping kehtiks vähemalt rahastamisotsuse saamiseni. Tehnilise konsultandi kaasamise nõue ei ole absoluutne. Lisaks ülaltoodule nõue ei kohaldu juhul, kui teenust ei pakuta, st juhul, kui ei ole võimalik võtta ühtegi pakkumust. Möönduse ajendiks on praktikas tõusetunud probleemid tehnilise konsultandi kättesaadavuse osas, mis pidurdavad või aeglustavad rekonstrueerimise läbiviimist suurematest keskustest eemal asuvates korterelamutes. Samuti ei ole tehnilise konsultandi kaasamise kohustust rekonstrueerimisel, mis viiakse läbi valitud vajalike töödena. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Lõikes 3 kehtestatakse tehnilise konsultandi võimalikud ülesanded. Eesmärgiks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine. Lõigetes 4 ja 5 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal KredEx. Tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb näiteks korteriühistu juht. Eeldatavalt on nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb korteriomanike huvides. 6 Lõike 6 kohaselt valib taotleja tehnilise konsultandi KredExi kodulehel avaldatud määruse nõuetele vastavate tehniliste konsultantide nimekirjast. Lõike 7 kohaselt on KredExil õigus tehniline konsultant nimekirjast eemaldada, kui selgub, et ta ei vasta kehtestatud pädevusnõuetele või kui tema tehtav töö ei ole kvaliteetne. Paragrahvis 9 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad. Kehtestatakse mittetoetatavad kulud. Mittetoetatav on lisakorruse ehitamise või pööningu- või soklikorruse väljaehitamise kulu. Toetuse saamine ei saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Suure tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Mittetoetatav on ka põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Juhul, kui rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane ekspertiis tellida ja selle eest tasuda toetuse saajal. Samuti rahalised karistused ja õigusabikulud. Paragrahvis 10 pikendatakse projekti elluviimisperioodi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt saab lisaeelarve vahendeid kasutada kuni 2021. aasta lõpuni. Selleks ajaks peavad toetatavad tegevused olema lõpetatud ja vastavad kulud kantud. Kavandatav elluviimisperiood jääb RRF-i alusmääruses sätestatud toetuse abikõlblikkuse perioodi. Projekti elluviimisperiood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik ja selle igakordne kestus sõltub tehnilise konsultandiga sõlmitud lepingust ja ehitusprojekti koostamisest ning ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemisest tuleneva kulu tekkimise hetkest. Nimetatud kulu on abikõlblik enne taotluse esitamise kuupäeva. Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid, hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Paragrahvis 11 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad. Kehtestatakse toetuse osakaal. Lõike 1 kohaselt on korterelamu (suuremahulise terviklahendusena) rekonstrueerimise teostamise korral toetuse maksimaalne osakaal 50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest suunatud piirkondadele, kus turg pigem ei toimi või toimib selgelt halvemini kui maakonnakeskustes. Sellega antakse toetusele selge regionaalne mõju, milline ootus on nii korteriühistutel kui ka nt tehnilistel konsultantidel, kes igapäevaselt just korterelamute rekonstrueerimise turul tegutsevad. 40% osakaal on kõrgema turuväärtusega linnades ja tõmbekeskustes ning suurte keskuste lähialadel. Tallinnas ja Tartu linnas asuva elamu puhul on vastav osakaal 30%. Juhul, kui korterelamu näol on tegemist ehitisega, millele on kehtestatud piirangud, näiteks muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt tõsta 7 rekonstrueerimise maksumust, on toetuse osakaal Tallinnas ja Tartu linnas 40% ja teistes piirkondades 50%. Lõike 2 kohaselt on korterelamu (väiksemamahulise) rekonstrueerimise teostamisel toetuse maksimaalne osakaal 30%/40% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. Selle osakaaluga toetust ei saa taotleda, kui elamu asub Tallinnas ja Tartu linnas. Siin on jällegi erisus juhul, kui Tallinnas ja Tartu linnas paiknev elamu on tunnistatud ehitismälestiseks või paikneb miljööväärtuslikul alal, kuna kehtestatud piirangutest tulenevalt ei pruugi olla võimalik teostada rekonstrueerimistöid, nt välispiirete soojustamine või ahikütte ja elektriboilerite asendamine, mahus, mis on vajalik suurema osakaaluga toetuse saamiseks. Oluline on suunata maapiirkonna korterelamuid enam kalkuleerima ning hindama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi vajalikkust. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem vajab pärast paigaldamist pidevat hooldust, mille pakkumine tõmbekeskustes väljas ei pruugi olla ei soodne ega vastata ka ajaliselt korteriühistu ootustele. Sellest tulenevalt on mõistlik hoida toetuse osakaalude vahe maksimaalse toetuse puhul tõmbekeskustest väljas pigem minimaalne, et mitte julgustada maju tegema nende seisukohalt mitteoptimaalseid investeeringuid. Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal suurem. Tallinna ja Tartu linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt elanike sissetulekute statistikale elavad Tallinnas ja Tartu linnas keskmisest jõukamad inimesed – Tallinnas on sissetulek 113% ja Tartumaal 100% Eesti keskmisest. Ühtlasi on Maa-Ameti 2019.2 aasta andmetel kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju maakonnas toimus 2019. aastal ligi 54% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 12%. Seega võib eeldada, et sealsete elanike investeerimisvõimekus terviklike rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja täidab ka paremini toetuse eesmärke. Lõike 3 kohaselt on toetuse osakaal 30% rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest väga madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades ja Ida-Virumaal tervikuna juhul, kui viiakse läbi väiksemaid rekonstrueerimistöid. Piirmäär 200 eurot ruutmeetri kohta on määratud põhjusel, et senise statistika järgi on sellistes piirkondades renoveerimised pigem erandlikud. Kogu KredExi korterelamute renoveerimistoetuste perioodi jooksul on need piirkonnad haaranud vaid 10% toetuste koguarvust. Enamus renoveeritud korterelamuid (75%) on vahemikus 12 kuni 36 korterit elamu kohta. Alla 12 korteriga elamute renoveerimine on väga erandlik, kuna renoveerimise suhteline maksumus on väikestel elamutel kõrge. Piirkondades, kus kinnisvara väärtus ühe ruutmeetri kohta on alla 200 euro, on elamute massiline terviklik renoveerimine ebatõenäoline ka käenduste kasutamisel. Sellistes piirkodades renoveeritakse pigem üksikud elamud, kus ühistu on aktiivne ning selle liikmed majanduslikult võimekad ja teadlikud. Pangad on selliste elamute puhul teinud olulisi järeleandmisi riskihindamise põhimõtetes, kuna seni on ühistud olnud laitmatud laenu teenindamises ning KredEx on võtnud kohustuse garanteerida laenu kuni 80% ulatuses. On tõenäoline, et COVID-19 järgses majandusolukorras ei võta pangad liigset riski finantseerimaks ühistuid väga madala kinnisvaraväärtusega piirkondades. Suurem osa omavalitsustest on vananemise ja kahanemise faasis. See tähendab, et tühjenevate korterelamute probleem kasvab ning lisaks Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile hakkavad tugevalt esile kerkima ka teised piirkonnad. Eelkõige avaldub 2 Taotlusvoor oli avatud 2020. a 8 probleem piirkondades, kus korteri turuväärtus on väga madal ehk alla 200 euro ruutmeetri kohta. Seega tuleb riiklike toetusmeetmetega spetsiaalselt adresseerida alla 200 euro ruutmeetri kohta kinnisvaraväärtusega piirkondi ja kuna terviklik rekonstrueerimine on paljudele korteriühistutele nendes piirkondades üle jõu käiv, siis võimaldatakse neil teha elementaarseid töid, millega siiski ehitiste eluiga pikendada ja turvalist ning tervist säästvat elukeskkonda tagada. Lõike 4 kohaselt kehtestatakse 50% osas toetatavad tegevused. Nendeks on rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine ning rekonstrueerimistöödega seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse osutamine. 50% osakaaluga toetust antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole eraldiseisvana abikõlblikud ning toetuse maksmine sõltub rekonstrueerimistööde elluviimisest. Kõrgem toetusmäär on mõeldud selleks, et toetuse taotleja panustaks rohkem rekonstrueerimistööde planeerimisse ja järelevalvesse. Tõhusam planeerimine ja järelevalve aitab tagada toetuse eesmärkide saavutamist. Paragrahvides 12 ja13 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad. Kehtestatakse tehnilised tingimused erineva osakaaluga toetuste saamiseks. 30%/40% osakaaluga toetuse eesmärk on saavutada korterelamu olulise rekonstrueerimise energiatõhususe tase, mis vastab energiamärgise klassile D. Korterelamute rekonstrueerimise kulutõhususe arvutused3 näitasid, et väiksemate (netopindala alla 1000 m2) korterelamute korral on rekonstrueerimise kulutõhususe tase energiamärgise klass D (energiatõhususarv ≤ 180 kWh/(m2a). Sama uuringu raames analüüsitud korterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 263 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile F. Võttes selle korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks, siis 30%/40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass D energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 50% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 35%. 30%/40%/50% osakaaluga toetus seab eesmärgiks veelgi parema energiatõhususe taseme, mis vastab uutele korterelamutele esitatavatele energiatõhususe nõuetele ehk siis energiatõhususarvu klass C. Nii Eesti energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus tehtud arvutused4 kui ka korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused näitasid, et korterelamute puhul on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa rekonstrueerimise tase energiamärgise klass C. Võttes korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks eelnevalt toodud väärtused, siis 30%/40%/50% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 65% ja tarnitud energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 50%. 3 Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322. Kättesaadav seisuga 10.12.2021: http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026 4 Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring. Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3%A4stupotentsiaal i_uuring.pdf 9 Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid läbi heitgaaside toru välisõhku. Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada. Toetusmäärade 30%/40% ja 30%/40%/50% juures on sätestatud välispiirete soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist. Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks kaasaegsete energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on toodud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult rekonstrueerimata korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone seisukorda ja vastava hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende puhul, sest akende tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat tagasi massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud. Sellest tulenevalt ei ole käesoleva toetusega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on varem vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis. Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muuhulgas väldib niiskus- ja hallitusprobleemide tekkimise võimaluse. Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri. Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete nagu niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk. Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse näiteks olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui näiteks köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe 10 õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h. Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu korteritest. Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga, ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis. 30%/40%/50% toetusmäära puhul eeldatakse ventilatsioonisüsteemilt väga head energiatõhusust ja samuti kõrgel tasemel sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Selle tõttu on nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või mehaaniline väljatõmbe ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega näiteks hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „teenindab kõiki korterite ruume“ viitab ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal peab õhk voolama ka läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus paiknevad väljatõmbed. Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõuded, et sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer ja kasutatakse ilma elektrilise eelküttekalorifeerita ventilatsiooniseadmeid. Nõuete eesmärk on kvaliteetsete ja energiatõhusate ventilatsiooniseadmete kasutamine, mis suudavad tagada elanike soojusliku mugavuse jaoks vajaliku sissepuhketemperatuuri ja vältida soojustagasti jäätumist ilma elektriliselt välisõhku soojendamata. Elektrilise eelküttekalorifeeriga seadmed on laialdaselt kasutusel soojema kliimaga maades, kus jäätumise vältimise funktsiooni rakendumine on äärmiselt lühiajaline. Külmas kliimas, pika talve puhul, võib selline seade põhjustada suure elektrikasutuse. Selle tõttu on oluline kasutada külma kliimasse sobivaid ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti võimsust ning on varustatud vastava automaatikaga. 30%/40%/50% toetusmäära puhul mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos soojuspumbaga soojustagastusega kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid, mille puhul sissevõetav õhk filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori. Paragrahvi 13 lõikes 2 kehtestatakse võimalus viia läbi rekonstrueerimine väiksemas mahus, st rekonstrueerimistöid valikuliselt ja komponendipõhiselt. Mööndus on suunatud piirkondadele, kus kinnisvara väärtus on madal või kus valmisolek viia läbi suuremahulisi kompleksseid töid pigem puudub. See on eelkõige tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist toetav hoonete ohutuse tagamisele suunatud lahendus, mis on võrreldes tervikrekonstrueerimisega rahaliselt soodsam ja võiks olla ka 11 elanike jaoks vastuvõetavam. Rekonstrueerimise hoogustamiseks nendes piirkondades töötatakse paralleelselt välja sobivaid käendus- ja laenutooteid. Paragrahvis 14 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad. Kehtestatakse täpsustavad tingimused energiatõhusust mõjutavate eelnevalt, st enne taotluse esitamist, teostatud tööde arvestamisele hoone energiatõhususarvu arvutamisel. Paragrahvis 15 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad. Kehtestatakse toetuse piirsuma. Lõike 1 kohaselt on maksimaalne toetussumma 1 000 000 eurot projekti kohta. See sisaldab nii rekonstrueerimistööde kui ka 50% määraga toetatavate tegevuste (§ 11 lõikes 4 kehtestatud tegevused) summat. Toetuse alammäära ei kehtestata. Lõike 2 kohaselt on maksimaalne toetussumma 100 000 eurot projekti kohta juhul, kui teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist. Lõike 3 kohaselt peab taotlejal olema projekti elluviimiseks vajalik piisav omafinantseering. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi siseriiklikke või välistoetusi. Omafinantseeringu osaks võib olla kogu projekti käibemaks vastavalt RRR-i alusmääruse § 3 punktile 7. KOV-st taotleja puhul loetakse omafinantseeringuks nii laen kui ka KOV-i eelarvevahendid. Kuna kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev ülesanne on korraldada elamumajandust, siis ei ole korterelamute rekonstrueerimisele KOV-i eelarvest suunatud vahendid riigiabi. Paragrahvis 16 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad. Kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad rekonstrueerimise erisused. Lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib KOV-i poolt seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski vajadusel nõutava energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav tase muude rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad olla nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete alandamise põhjuseks on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on kehvem, kui näiteks suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel. Miljööväärtuslike puitkorterelamute rekonstrueerimise uuringus5 analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 313 kWh/(m2a), mis vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka puitkorterelamuid, mille kaalutud energia erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste korterelamute korral annab ka energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra märgatavat energiasäästu. Lõike 3 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri 2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike 5 Endrik Arumägi, Targo Kalamees. Analysis of energy economic renovation for historic wooden apartment buildings in cold climates. Applied Energy 115 (2014) 540–548. Kättesaadav seisuga 10.12.2021: http://dx.doi.org/10.1016/j.apenergy.2013.10.041 12 investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte on aastaringselt tagatud. Lõike 4 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on kehtestatud vältimaks korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh6. Elektri CO2 eriheite tegur on 1,15 tCO2/MWh. Korterelamute, mille rekonstrueerimisel kasutatakse ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumpa, elektritarve suureneb oluliselt kuna korterelamu senisele elektritarbimisele lisandub soojuspumba elektritarve. Tõhusa kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav CO2 heitme vähenemine piisav, et kompenseerida elektritarbe suurenemisest põhjustatud CO2 heitme suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud kuna madalamate korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja ehitada kasutades tsentraalset sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile soojustuse alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrustega hoonete puhul ei ole fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära mahutada. Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu soojuspumbale hetkel veel kulutõhusat alternatiivi. Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), Artikli 2 punktis 41 sätestatud tingimustele. Paragrahvis 17 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad. Reguleeritakse toetuse taotlemist. Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni. Lõigete 2-4 kohaselt on KredExil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib KredEx oma kodulehel taotluste vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisel tuleb arvestada ühtlasi Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud kohustuste võtmise lõpptähtajaga. Lõige 5 kehtestab, et taotluse peab esitama taotleja esindusõiguslik isik, näiteks korteriühistu juht. Taotlusvorm on kättesaadav KredExi kodulehel ning see tuleb esitada sellel kirjeldatud viisil. Paragrahviga 18 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu või KOV, kui elamu on tervikuna valla või linna omandis. 6 Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov. Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Energiakandjate kaalumistegurid. 2017 13 Lõigete 2 – 4 kohaselt peab korteriomanditest vähemalt 80% olema füüsiliste isikute või valla või linna omandis. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik eluruumid olema KOV-i sotsiaal- või munitsipaaleluruumid. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine. Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja. Lõike 5 kohaselt kehtib määrusest nr 1407/2013 tulenevalt, et vähese tähtsusega abi ülemmäär kehtib ettevõtja kohta sõltumata sellest, kas abi antakse täielikult või osaliselt KOV-i, riigi või Euroopa Liidu vahenditest. Määruse nr 1407/2013 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude osas, kui summeerimise tulemusel ületab abi osakaal üldises grupierandi määruses või Euroopa Komisjoni otsustes sätestatud osakaalu või abisummat. Abi kumuleerimisel tuleb arvesse võtta ka põllumajandusliku vähese tähtsusega määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17)) või kalandusliku vähese tähtsusega abi määruse (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54)) alusel ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi. Abi võib kumuleerida määruse nr 360/2012 (Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13)) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni selles määruses sätestatud abi ülemmäärani. Sätte eesmärgiks on, et oleks määrusest üheselt selge, et taotleja võimalused toetust saada sõltuvad sellest, kui palju ta on seni vähese tähtsusega abi saanud. Paragrahvi 18 täiendatakse uue lõikega, mille kohaselt peab taotleja vastama RRF-i alusmääruses sätestatud taotlejale esitatavatele nõuetele. Tegemist ei ole meie hinnangul täiendavalt koormavate nõuetega. RRF-i alusmääruse § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud kehtiva karistuse puudumise nõuet kontrollitakse taotluse menetlemisel toetuse lugemisel abiks või -mitteabiks. Toetuse kontekstis tuleb igal juhul tuvastada, kas toetuse taotleja tegeleb majandustegevusega. Punktis 2 nimetatud majandustegevuse nõuet kohaldatakse juhul, kui toetatakse ettevõtjat. Korteriühistu on mittetulundusühing. Punkti 3 kohaselt võib toetust maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud. Riigi eesmärk rekonstrueerimise toetamisel on läbivalt olnud toetada isikuid, kes on olnud maksukuulekad. Punkti 4 kohast kontrolli tehakse taotluse menetlemisel, st taotleja ei vasta toetuse andmise nõuetele, kui ta on pankrotis või sundlõpetatud. Punkti 5 kohane nõue antud toetusele ei kohaldu. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse raames korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning seetõttu ei saa väita, et tegemist on riigiabiga. Punkti 6 kohase omafinantseeringu olemasolu nõude täitmist peab taotleja kinnitama taotluse esitamisel ka kehtivate toetuse andmise tingimuste kohaselt. 14 Punkti 7 kohaselt peab toetuse taotlejal olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimustele. Vastav kohustus on seatud toetuse saajale ka kehtivates toetuse andmise tingimustes. Punkti 8 kohane piirang antud toetusele ei laiene kuna toetuse saajad ei ole saanud taasterahastust eelnevalt toetust. Toetuse taotlused on esitatud ja rahuldamise otsused tehtud 2020. aastal. Paragrahvides 19-21 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad. Paragrahviga 19 kehtestatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused. Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus, piisav omafinantseering. Lõike 1 punkti 6 kohaselt peab korteriühistust taotlejal olema üldkoosoleku kehtiv otsus plaanitavate tööde teostamise kohta ning kui on vajadus renoveerimislaenu võtmiseks, siis ka sellekohane üldkoosoleku kehtiv positiivne otsus. Lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt peab rekonstrueerimistööde läbiviijaga sõlmitav leping sätestama tööde garantii tähtajaks viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise- vastuvõtmise kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning KredExil on õigus paikvaatluse teostamisel kontrollida vastavate lepingute kehtivust. Nõuet ei kohaldata, kui teostatakse väiksemamahulist ja valikulist rekonstrueerimist. Lõike 2 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja saama positiivse laenuotsuse tööde teostamise omafinantseeringu katmiseks ja koostama põhiprojekti. Vastasel juhul tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja toetust ei eraldata. Paragrahviga 20 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele. Lõikes 2 on loetletud andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Lõike 2 punkti 9 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikale. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis kehtib küll kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013.a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013.a, on toetuse eesmärkide ja tulemuste saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu. Lõike 2 punktide 12 ja 13 kohaselt tuleb korteriühistust taotleja puhul esitada üldkoosoleku protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral sellekohane otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga. KOV-ist taotleja korral tuleb esitada rekonstrueerimistööde läbiviimise otsuse ja vajadusel laenu maksimaalse summa kohta vastav haldusakt. Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse võrreldes esmase ekspertiisi läbinud põhiprojektiga muudatusi, mille puhul muudatuse ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt 15 ei pea esitama uut ehitusteatist, kooskõlastada vastavad muudatused KredExiga enne tööde teostamist. Paragrahviga 21 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on KredEx, kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 23–25) kehtestatav menetlemise kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast. Paragrahviga 22 täiendatakse toetuse andmise tingimusi RRF-i alusmääruse kohase projektide valikukriteeriumite ja -metoodika sättega. Projekti valikukriteeriumiks on olnud taotluse ja selles kirjeldatud projekti vastavus määruse nõuetele. Ehk taotluse nõuetele vastavuse korral loetakse, et projekt panustab investeeringu tegevuse eesmärkidesse ja tulemustesse, on põhjendatud ja kuluefektiivne. Toetuse andmise tingimuste täiendamine projektide valikukriteeriumite ja -metoodika nõudega ei eelda taotluste menetlemise ennistamist või taotluse osas täiendavate toimingute tegemist. Paragrahvidega 23 ja 24 kehtestatakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Paragrahvi 23 lõikes 3 tehtava muudatuse kohaselt on kõrvaltingimusi võimalik täita 2022. aasta lõpuni. Kavandatava muudatusega toetuse andmise tingimustes viiakse tähtaeg tegelikele oludele vastavaks kuna nii ehitussektoris toimunud tarne ja hinna muutuste kui rahastusallikaga seotud ebakindlus tõttu ei ole kõrvaltingimuste täitmine, st põhiprojekti koostamine, tööde ja teenuste hangete korraldamine ja laenuotsuse saamine, kehtiva regulatsiooni tingimustes (4+12 kuud) reaalne. Taotluse rahuldamise otsused on tehtud 2020. aastal, seega ei ole neid enam võimalik tähtaega muutmata täita. Tähtaja sätestamisel on arvestatud toetuse andmise senist kulgu vältimaks hilisema muutmise või pikendamise vajadust. Paragrahvi 23 lõikes 6 sätestatakse võimalus rekonstrueerimistööd tellida enne ehitusprojekti ekspertiisi tegemist. Siiski, kui põhiprojekti ekspertiisi hinnangul ei vasta ehitusprojekt nõuetele ja täiendused või muudatused nõuetega vastavusse viimiseks on olulise mõjuga, siis tuleb täiendatud põhiprojekti põhjal rekonstrueerimistööd uuesti tellida. Mõju olulisust saab hinnata näiteks sellega, kui ehitusprojekti järgne prognoositav ehitusmaksumus pärast projekti muutmist muutub. Paragrahvis 24 muudatused toetuse andmise tingimustes puuduvad. Paragrahviga 25 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Lõike 3 kohaselt on KredExil õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisel suurendada toetuse summat rekonstrueerimistööde tellimisel eduka pakkumuse maksumuse suurenemise võrra võrreldes rekonstrueerimistööde eeldatud maksumusega. Läbiviidud hangete põhjal on selge, et tööde eeldatav maksumus jääb oluliselt alla eduka pakkumuse maksumust. See omakorda pärsib osalemise aktiivsust ning toetuse lubatud maksimaalse osakaalu kohaldamist. Samas on toetuse summa suurendamine võimalik tingimuslikult, st juhul, kui toetuse eelarve seda ei võimalda, puudub alus summa suurendamiseks. Lõiget 9 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele. 16 Paragrahvides 26 ja 27 täpsustatakse toetuse andmise tingimusi RRF-i alusmääruse § 8 lõike 2 punktist 14 tulenevalt, st teenuste ja ehitustöö ostumenetluse läbiviimise põhimõtted ja kord kohalduvad lõppsaajale, kes ei ole hankija riigihangete seaduse mõistes. Paragrahvis 26 sätestatakse mittehankijast toetuse saaja erikord hangete läbiviimisel vastavalt RRF-i alusmääruse § 5 lõikele 2. Lõike 5 kohaselt ei laiene riigihangete registri kasutamise nõue komponendipõhise toetuse saajatele. Neil on põhjendatud ja otstarbekas viia töö või tööde hange läbi lihtsustatud moel määruse §-s 27 kirjeldatud viisil ehk kolme pakkumuse võtmise teel. Toetuse saaja hangete juhised järgivad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS-i tähenduses – neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde hangete läbiviimiseks ning toetuse saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS-i tähenduses. Kuigi korteriühistu ei ole riigihankekohuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida hankimisele kehtivaid üldpõhimõtteid, sh hanke läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning konkurentsi kahjustava huvide konflikt, ning viia asjakohased tegevused läbi riigihangete registri vastavas keskkonnas. Kogu hankega seotud teabevahetus toetuse saaja ja ettevõtja vahel, sealhulgas hanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, toimub elektrooniliselt. Lisa punkti 1.4. kohast teise isiku vahenditele tuginemist käsitletakse sarnaselt RHS §-ga 103. Lisa punkti 1.6. kohaselt on toetuse saajal õigus peale pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada vastav edukas pakkumus hankest ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja ilma uut hanget korraldamata juhul, kui laenuandja ei nõustu algselt edukaks osutunud ettevõtja projektis osalemisega seonduvalt omafinantseeringuks vajalikku laenu väljastama. Korteriühistute korterelamute renoveerimine on osaliselt finantseeritav KredExi poolt eraldatavatest avalikest vahenditest toetusena ning ülejäänud osa tuleb korteriühistul tagada omafinantseeringuna (üldjuhul laenuna), mille saamine võib sõltuda laenuandja hinnangust ehitusettevõtte võimekusele või muudest kaalutlustest, mida ei ole võimalik hankes ette näha. Käesolevas punktis nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha vastav kirjalik otsus esialgse edukaks tunnistamise otsuse muutmiseks. Otsuse muutmise otsuses ei tooda detailselt välja muid laenust keeldumise asjaolusid, vaid viidatakse asjaolule, et otsuse muutmise otsuse on tinginud projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise vajadus. Toetuse saaja peab tagama, et vastavast laenuandja tagasisidest on olemas ka vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis jälg, nt keeldumist tõendav e-kiri, mille toetuse saaja peab olema valmis esitama ka KredExile (nt hiljemalt kõrvaltingimuste täitmise tõendamisel). Ilma vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laenuandja tagasisideta kui tõendita laenu andmisest keeldumisest ei ole lubatav edukat pakkujat käesolevas punktis nimetatud asjaoludel muuta. Lisa punkti 1.8. kohaselt võivad ettevõtjad esitada pakkumuse ühiselt. Sellisel juhul nimetatakse lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja; spetsiaalse juriidilise isiku moodustamist või muus õiguslikus vormis ühinemist toetuse saaja nõuda ei saa. Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt lisa 17 punktile 1.4. Kõik ühise pakkumuse esitanud pakkujad vastutavad lepingu täitmise eest kogu lepingu perioodi jooksul solidaarselt. Lisa punktis 1.9. nimetatud pakkumuste kohandamise funktsioon on riigihangete registri vastav tehniline funktsioon läbirääkimiste pidamiseks. Lisa punktis 2.1. sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused sisestatakse elektroonilises riigihangete registris hanget ette valmistades vastavasse kõrvaldamise aluste alajaotusesse punktide kaupa ja muid kõrvaldamise aluseid ei kasutata. Kohustuslike kõrvaldamise aluste sätestamisel on lähtutud toetuse saaja hanke eripärast. Toetuse saaja ei ole hankija RHS-i mõistes vaid teostab oma ostu riigihangete registri vahendusel arvestades RHS-i regulatsiooni käesolevas määruses sätestatud ulatuses. RHS-i, sealhulgas ehitustööde tellimise, regulatsiooni järgimise kohustus toetuse saajal puudub. Samuti puudub toetuse saajal õigus ja pädevus kontrollida kõiki RHS §-s 95 sätestatud nõudeid. Lisa punkti 2.1.1.1. kohaselt kõrvaldatakse hankest pakkuja, kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt juhul, kui ost teostatakse kolme aasta jooksul eelnimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates, st viide RHS § 95 lõikele 5 ei tähenda, et rakenduks sama paragrahvi lõige 4 tervikuna. Tuleb arvestada, et tegemist on korteriühistutega, kes käesolevate tingimuste alusel korterelamule rekonstrueerimistööde tegijat otsivad. Ülalnimetatud toetuse saaja hanke eripärast tulenevalt ei ole RHS-i regulatsiooni valikuline järgimine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigihankekohustuslase ja - mittekohustuslase võrdne kohtlemine ei olegi siin kohane; hanketingimuste määruse lisana kehtestamine tagab jätkuvalt toetuse saajate võrdse kohtlemise. Kõrvaldamise aluseid kohaldatakse reeglina pakkujale endale. Nõuete kohaldamine alltöövõtjatele ei esine RHS-s absoluutsena ka riigihankekohustuslastele. Käesoleval juhul on peetud piisavaks, põhjendatuks ja kontrollitavaks kohaldada toetuse saajale vaid lisa punktis 2.1.3.2. sätestatud nõuet. Lisa punkt 2.1.2. näeb ette võimaluse pakkujal oma usaldusväärsus taastada ja lisa punkti 2.1.1.2. kohane maksu või makse võlg tasuda või ajatada. RHS §-s 97 sätestatud võimalustest on käesoleva tingimustega lubatud heastamine vaid maksu või makse võla puhul. RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud aluste puudumise kohta esitab pakkuja kinnituse ehk lisa punkti 1.1. vormikohase karistusregistri väljavõtte. Nõuete sätestamisel on lähtutud korteriühistu kui toetuse saaja hanke korraldaja pädevusest ja võimekusest tõendeid ja nende piisavust hinnata. Kõrvaldamise aluse puudumist saab toetuse saaja kontrollida riigihangete registrist, äriregistrist ja Ametlikest Teadaannetest. Kuna toetuse saajal puudub riigihangete registris tasuta juurdepääs kõikidele vajalikele liidestele, tuleb vastavad tõendid esitada pakkujal (iga isik saab enda kohta päringu tasuta teha). Juhul, kui punkti 2.1.3.2. alusel esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist selgub, et alltöövõtjal (või ka pakkujatel endil) ei ole vastav töötasu maksmise nõue täidetud, ei ole lubatav peale pakkumuse esitamise tähtaega vastavat isikut, sh alltöövõtjat, enam vahetada. Kõnealuses 18 punktis toodud nõudele mittevastavuse korral kuulub pakkumus edasisest menetlusest kõrvaldamisele. Töötasu nõuet kontrollitakse konkreetse Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel; selle esitavad pakkujad (vastav juhis: https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine- ettevotlus/paringud-toendid/toendite-taotlemine#keskmise-tootasu-toend 7). Lisa punktis 2.2. sätestatud kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused sisestatakse riigihangete registris hanget ette valmistades vastavasse alajaotusesse. Kõiki punkti 2.2. alapunktides nimetatud tingimusi tuleb toetuse saaja hankes alati koos kasutada. Lisaks on toetuse saajal võimalik valida täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi punktis 2.3. sätestatute hulgast. Muid kvalifitseerimise tingimusi toetuse saaja hankes ei kasutata. Korterelamute rekonstrueerimist rahastatakse avalikest vahenditest, seega on oluline nõuetekohase ja eesmärgile vastava tulemuse saavutamiseks sätestada tingimused, mis tagavad pädeva rekonstrueerimistööde teostaja. Lisa punkti 2.2.1. kohast pakkuja käivet võib küsida kuni kolme viimase majandusaasta kohta, st võib küsida ka ühe või kahe majandusaasta kohta, kuid käivet peab alati küsima. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. Pakkuja käivet on võimalik kontrollida äriregistrist võttes välja vastava majandusaasta aruande. Juhul, kui pakkuja majandusaasta aruanne ei ole äriregistris kättesaadav, tuleb pakkujal tõendada oma käivet muus kirjalikus vormis, esitades ka õigusaktidest tuleneva ja pakkujast sõltumatu põhjuse, millest tulenevalt ei ole majandusaasta aruanne äriregistris avaldatud. Lisa punkti 2.2.2. kohaseks samaväärseks ehitustööks loetakse hanke objektiks oleva hoonega võrdse või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoone (korterelamu, büroo, kool, lasteaed jms) või hoonete kompleksi ehitustööde või rekonstrueerimistööde teostamist peatöövõtjana, mille puhul on teostatud kogu hoone mahus mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, avatäidete paigaldamine või rekonstrueerimine, uue soojustagastusega sundventilatsiooni rajamine, küttesüsteemi rajamine või rekonstrueerimine. Nõuda võib ühe ehitustöö lepingu maksumust maksimaalselt selles määras, mis on toetuse saaja enda sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. Lisa punktis 2.2.3. sätestatakse pädevusnõuded pakkuja meeskonnale. Juhul kui ettevõtja ei suuda iseseisvalt täita kvalifitseerimise tingimusi, on tal õigus tugineda teise isiku (nt ühispakkuja) näitajatele vastavalt lisa punktile 1.5., sel juhul tuleb esitada selle isiku, kelle näitajatele tuginetakse, allkirjastatud kinnitus, et ta osaleb vastavas osas lepingu täitmises. Meeskonnaliikmete pädevuse kontrolli on võimalik teha ka Kutsekoja kodulehel ning majandustegevuse registrist. Rekonstrueerimistööde elluviimiseks vajalike pädevate isikute arv on toetuse saaja otsustada olenevalt teostatavate rekonstrueerimistööde mahust. Minimaalselt on vaja kahte isikut: üldehituse vastutav spetsialist ja eritööde (küte ja ventilatsioon) vastutav spetsialist. Pädevuse olemasolul võib üks ja sama isik täita ka mitut rolli. Majandustegevuse registri registreeringu nõue tuleneb asjaolust, et toetuse saajad finantseerivad rekonstrueerimistöid reeglina läbi krediidi- või finantseerimisasutuse, kes vastava nõude renoveerimislaenu väljastamise eeldusena kehtestanud on. 7 Kättesaadav seisuga 10.12.2021 19 Lisa punktis 2.3.1. sätestatud samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt ISO 9001 standardis sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud kvaliteedijuhtimise sertifikaate uuendatakse ajas, sh lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad. Juhul, kui toetuse saaja hanke maht (olenevalt rekonstrueerimistööde mahust) on väiksemahuline või rekonstrueeritav korterelamu asub keskusest väljas, võiks toetuse saaja täiendavalt kaaluda vastava kriteeriumi kasutamise vajadust, kuna mõistlikult võib eeldada, et antud tingimuse sätestamisel võib selline hange pakkujate puuduva huvi tõttu ebaõnnestuda. Tingimus on nähtud toetuse saajatele ette kui võimalus, kuid seda ei ole kohustuslik kasutada. ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse koosseisus. Lisa punktis 2.3.2. sätestatakse pakkumuse tagatise küsimise võimalus. Tagatis esitatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena toetuse saaja arvelduskontole vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule mitte suuremas summas kui 1% lepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Lisa punkti 2.4.2. kohaseks samaväärseks hooneks loetakse hanke objektiks oleva hoonega võrdset või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoonet, mille rekonstrueerimisel või püstitamisel on kasutatud tehases eeltoodetud välisseina soojustuspaneele. Lisa punktis 2.5. sätestatud hindamiskriteeriume võib toetuse saaja omavahel kombineerida, kuid seda eeldusel, et ühegi hindamiskriteeriumi suhteline osakaal ei ületa toodud määra, v.a pakkumuse maksumuse hindamiskriteerium, kuna viimane võib olla ka ainus hindamiskriteerium, andes 100% punktisummast. Paragrahviga 27 kehtestatakse nõuded tööde ja teenuste tellimisel pakkumuste võtmisele. Pakkumuste võtmisel tuleb tagada kontrollitavus ja võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Asjakohane teabevahetus, sealhulgas pakkumuse küsimise ja saamise e-kirjad ning pakkumuste hindamise protokollid, peab andma selge ülevaate protsessi korraldamisest. KredExil peab olema võimalik tuvastada, kes on pakkumuse tegija, millal on pakkumine tehtud ja kas pakkumus on sellisel kujul tehtud. Paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele. Paragrahviga 28 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõike 3 kohaselt võib toetuse väljamakseid taotleda ühes või kahes osas. Osalist väljamakset võib taotleda, kui vastu on võetud vähemalt 80% rekonstrueerimistööde kogumahust, sealjuures ei tohi teise väljamakse osakaal jääda väiksem kui 15% tööde kogumahust. Osaline väljamakse tehakse vastavalt tehtud tööde vastuvõtmisaktidele ja arvetele ning teine väljamakse pärast kõigi projekti tegevuste elluviimist ja vastuvõtmist. 30%/40% ja 30%/40%/50% osakaaluga toetuse puhul on tegemist väga suurte väljaminekutega, mille kogu ulatuses maksmine omavahenditest võib olla korteriühistust toetuse saajale üle jõu käiv. 20 Osalise makse võimalus tagab ühtlasi tööde tegijatele kiirema tasusaamise võimaluse ning rekonstrueerimisturu sujuvama toimimise. Lõike 4 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele ja aktidele lisada maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599:2012 metoodikale kui üldtunnustatud metoodikale vastav ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise audit. Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide (dünaamiliste ventiilide) kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua soojussõlmest kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu. Kehtivate toetuse andmise tingimustega võrreldes on välja jäetud võimalus KredExil teha makse otse tarnijale või töövõtjale tulenevalt RRF-i alusmääruse §-s 9 sätestatust. Paragrahvi 29 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse samasisulistele nõuetele. Kehtestatakse toetuse maksetaotluse menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. Paragrahvi 30 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele. Kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tähtajad ja kord. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima vastava kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama selle KredExile hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest. Komponendipõhise toetuse saajatele nimetatud nõue ei laiene kuna eeldatavasti teostatakse töid, mis on olulised hoone säilivuse ja ohutuse, mitte niivõrd energiatõhususe seisukohast. Paragrahvis 31 tehtav muudatus on terminoloogiline ja tuleneb RRF-i alusmääruses sätestatust, st kulud ei ole abikõlblikud, vaid toetatavad. Kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused lähtuvalt määrusega kinnitatud nõuetest. Projektiga seotud abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude eristatus on tõendatav raamatupidamise programmi väljavõttega. St raamatupidamise programmis eristatakse toetus muust ühistu finantstegevusest ehk määratakse sellele eraldi kandenimi või tähis. Maksetaotluse esitamisel kantakse arvele ka kande info ning abikõlbliku summa jagunemine. Paragrahvi 32 täiendatakse viitega RRF-i alusmääruse asjakohastele nõuetele. Kehtestatakse KredExi kui taotluste menetleja ning väljamaksete ja järelevalve tegija ülesanded. Paragrahvis 33 asendatakse kehtivad nõuded viitega samasisulistele nõuetele RRF-i alusmääruses. Reguleeritakse toetuse vähendamist ja tagasinõudmist. 21 Paragrahviga 34 täiendatakse toetuse andmise tingimusi vaidemenetlusega vastavalt RRF-i alusmääruse §-le 15. Kui vaie esitatakse vahendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab selle toetuse andmise tingimuste kohaselt vahendusasutus. Paragrahvis 35 RRF-i alusmäärusest tulenevad muudatused puuduvad. Reguleeritakse määruse rakendamist. Lõike 1 kohaselt rakendub projekteerija kutse- või pädevusnõue ehitusprojektide osas, mis on koostatud pärast ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 4. aprilli 2019. a määruse nr 24 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ jõustumist, mil ka vastav nõue jõustus. Nõue ei rakendu tagasiulatuvalt projekteerijale, kes on koostanud ehitusprojekti korterelamule, millele toetuse taotlust ei jõutud taotluste vastuvõtmise peatamise tõttu 2017. aastal esitada või 2019. aastal toetuse eelarve ammendumise tõttu rahuldada ja see esitati muudetavate toetuse andmise tingimuste alusel. Ehitusprojekti kvaliteeti ja asjakohastele nõuetele vastavust kontrollitakse põhiprojekti ekspertiisi käigus. Lõike 2 kohaselt ei kohaldata määruse § 26 lõikes 4 sätestatud rekonstrueerimistööde hangete regulatsiooni hangetele, mida alustati hiljemalt 21. augustil 2021. a. ehk enne samasisuliste nõuete jõustumist kehtivates toetuse andmise tingimustes. Enne 2021. aasta 22. augustit alustatud rekonstrueerimistööde hangete läbiviimisele kohaldatakse majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määruse nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord” § 25 enne nimetatud kuupäeva kehtinud redaktsiooni. Lõikes 3 sätestatakse erand projekteerimistööde, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimiseks vajalikele pakkumustele, mis on võetud Majandus- ja taristuministri 20. märtsi 2015.a määruse nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused” (edaspidi määrus nr 23) kehtivuse ajal, kohalduvatest nõuetest. Kuigi käesolev toetus on käsitletav iseseisvana, on eesmärgilt ja toetatavatelt tegevustelt sarnased meetmed olnud turul juba 2015. aastast. Korteriühistud, kes ei ole jõudnud esitada toetuse taotlust varasematesse meetmetesse taotluste vastuvõtmise lõpetamise tõttu või kelle taotust ei rahuldatud meetme eelarve ammendumise tõttu, on võtnud asjakohased pakkumused ja sõlminud vastavad lepingud määruse nr 23 nõuete kohaselt. Paragrahviga 36 muudetakse majandus- ja taristuministri 27. mai 2020. a määrust nr 28 „COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“ ja lisatakse säte, mille kohaselt seni 2020. aasta lisaeelarve ja üldtingimuste määruse regulatsiooniga seotud toetuse saajatele kohalduv regulatsioon asendatakse käesoleva määruse regulatsiooniga. Käesoleva määruse jõustumisel uuendab KredEx toetuse taotluse menetluse vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 44 toetuse andmise aluseks oleva õigusakti muutumise põhjendusel kontrollimaks toetuse saaja vastavust toetuse andmisele kohalduvatele nõuetele. Nõuetele vastavuse korral muudetakse taotluse rahuldamise otsuseid toetuse saaja õiguste ja kohustuste osas, mis tulenevad käesolevas määruses sätestatud toetuse andmise tingimuste muudatustest vastavalt HMS § 65 lõigetele 2 ja 3. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel loetakse, et taotlus on esitatud käesoleva määruse alusel. 22 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17—75). 4. Määruse mõjud Eelnõuga täpsustatakse toetuse saaja ja toetuse andja ülesandeid toetuse rahastamise allika muutmisest lähtuvalt. Mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele tuleneb otseselt läbi käimasoleva toetuse, mitte läbi eelnõus kavandatud toetuse andmise tingimuste muudatuste. Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt elamute eluiga. Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev negatiivne keskkonnamõju. Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes, mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem on ka projekti võimalik toetuse määr. Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80% hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis. Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamine. Kuna korterelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused oma eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade kestliku ja 23 ühtlase arengu. Toetuse osakaalu diferentseerimisel parema ja halvema konjunktuuriga piirkondades on positiivne mõju ühtlase regionaalse arengu tagamisel. Korterelamute rekonstrueerimise toetusel on kaudne mõju riigivalitsemisele läbi toetuse andmise tingimuste määruse väljatöötamise. Määruse väljatöötamisel on kaasatud huvigruppe, võetud arvesse eelmise perioodi parimaid ning halvimaid praktikaid, uute tingimuste väljatöötamisel ning toetamise vajaduste väljaselgitamisel on tuginetud olemasolevatele uuringutele. Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust. See loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel. Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt infoühiskonna arengut. Kaudne mõju on olemas lähtuvalt asjaolust, et taotluste menetlemine toimub elektroonselt ning suurendab paberivaba asjaajamise osakaalu riigiga suheldes. Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid, kulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Korterelamute rekonstrueerimiseks ettenähtud RRF-i toetuse kogumahust on taotlustega katmata ca 9 mln eurot. Arvestades ehitusturu olukorda - riikide majanduste kiire taastumine on tekitanud ehitusmaterjalide ja -toodete nõudluse kasvu ja Eestis on tekkinud tarneraskused, defitsiit on oluliselt kasvatanud ehitusmaterjalide ja -toodete hindu ja hinna ebakindlus sektoris on ühtlasi tõstnud riski koefitsienti, mistõttu korterelamute rekonstrueerimise sektoris tervikuna on ruutmeetri hinnad kasvanud ja toetuse andmise tingimuste kohaselt on võimalik taotleda toetussumma suurendamist kui rekonstrueerimistööde tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus, on osa taotlustega katmata vahenditest arvatud ehitushindade kasvuga seotud riskide maandamiseks nn reservi. Ülejäävas osas on eeldatavalt võimalik taasavada taotluste vastuvõtt kui olemasolev nõudlus on rahuldatud. Võimalike täiendavate taotluste vastuvõtt toimub juba käesoleva määruse alusel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 24 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi ja Riigi Tugiteenuste Keskus märkustega. Esitatud märkused ja nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas. Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel 25 Majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eelnõu seletuskiri Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või ettepanekute esitaja arvestamata jätmise põhjendus Riigi Tugiteenuste 1. Palume ühtlustada eelnõus kasutatud mõisted Arvestatud Keskus § 23 lg 7 p 1 ja § 24 lg 2 (toetuse eraldaja ja otsuse tegija). Haldusmenetluse seaduse § 55 lg 4 tulenevalt märgitakse haldusaktis haldusorgani nimetus, eelnõu kontekstis on selleks vahendusasutus. 2. Eelnõu § 25 lg 9 otsuse kehtetuks tunnistamise Arvestatud aluste juures ei ole otsesõnu sätestatud, et kui toetust on juba makstud, kaasneb toetuse tagasinõue. Samuti ei viidata § 33 lg 1 tagasi § 25 lõikes 9 toodud otsuse kehtetuks tunnistamise alustele. Palume selguse huvides täiendada eelnõu § 25 lõiget 9, lisades juhul, kui toetuse esimene osa on välja makstud, toetuse saaja kohustuse maksta toetus tagasi. 3. Eelnõu § 30 palume lisada, et aruannete Arvestatud esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu. 4. Määrus ei sisalda viidet, et projekt peab Arvestatud vastama RRF määruse § 2 lg 6 tingimustele (ei tekita olulist kahju). Leiame, et selle peaks lisama. Üks variant lisada § 19 taotleja kinnitusena: Projektiga järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 5. Palume täiendada määrust käibemaksu ja Arvestatud projekti seose osas: saab projekti osaks lugeda vaid omafinantseeringuna, (RRF-i määruse § 3 p 7). 26
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →