Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 20.12.2021 nr 2-4/21-0525/7610
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Volituse kooskõlastamine AS SmartCap poolt
moodustatud investeerimisfondis osalemiseks
Austatud Keit Pentus-Rosimannus
Käesolevaga edastame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega
Vabariigi Valitsus volitab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit sõlmima SmartCap Venture
Capitali fondi märkimislepingud koos kaasnevate investeeringutega kuni 200 mln euro ulatuses.
Kohustuste jaotus aastate lõikes on kirjeldatud eelnõus ja seletuskirjas. Palume eelnõu
kooskõlastada 2 nädala jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Henrik Kutberg
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
625 6426
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
17.12.2021
KORRALDUS
Volitus ASi SmartCap moodustatud investeerimisfondis osalemiseks
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5² lõike 1 alusel volitada ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi osalemine Sihtasutuse KredEx tütarettevõtja ASi
SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund 2022.
aasta riigieelarve seaduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale
finantseerimistehinguks ette nähtud vahendite summas 50 000 000 eurot arvelt ja riigi
eelarvestrateegias 2022–2025 järgnevateks eelarveaastateks selleks kavandatud vahendite
summas 150 000 000 eurot arvelt tingimusel, et vastava aasta riigieelarve seaduses on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguks
vastavad vahendid ette nähtud.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
17.12.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse “Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises
investeerimisfondis osalemiseks” eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama osalemine Sihtasutuse KredEx (edaspidi
KredEx) tütarettevõtja ASi SmartCap (edaspidi SmartCap) moodustatud lepingulises
investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund. Osalemine on korraldatud selliselt, et
ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud
rahastamislepinguga võtab riik kohustuse kuni 200 miljoni euro ulatuses, millest:
1) 50 miljonit eurot investeeritakse SmartCap Venture Capital Fund’i 2022. aasta
riigieelarve seaduse jõustumise järgselt ja seal ette nähtud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt;
2) turuvajaduse ja vahendite olemasolul investeeritakse kuni 150 miljonit eurot SmartCap
Venture Capital Fund’i Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale
finantseerimistehingutena 2023. ja 2024. aasta riigieelarvetes ette nähtavatest
vahenditest.
Eelnev on sätestatud riigi eelarvestrateegias 2022–2025, milles on kokku lepitud riigi jätkuv
osalemine SmartCapi poolt valitsetavas investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund
(varasemalt Early Fund II) eesmärgiga jätkata Eesti kapitalituru arendamist ning kõrvaldada
turutõrkeid varajase faasi (teadusmahuka) kapitali kättesaadavuse osas.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud MKMi majandusarengu osakonna ekspert
Henrik Kutberg; (tel 55 33 687, e-mail:
[email protected]), juriidilise analüüsi teostas
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, e-mail anne-
[email protected]).
KredExi tütarettevõtja SmartCap on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev
väikefondivalitseja. SmartCapi primaarne eesmärk on panustada märkimisväärselt Eesti
kapitalituru arengusse ja kõrvaldada turutõrkeid. Selleks tehakse investeeringuid Eesti
fookusega era- ja riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise
kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi muutusi, mis aitavad Eesti majandust
ajakohastada.
2. Selgitus korralduse eelnõu juurde.
2.1 Investeerimisfondides osalemise põhimõtted ja varasemad tulemused
Seniste riiklike initsiatiivide (vt Tabel 1) tulemused on olnud mõjusad ja algatustega oleme
arendanud süsteemselt Eesti kapitaliturgu. Riikliku ankurinvesteeringu ülesanne lisaks kapitali
pakkumisele on:
1
1. mitmekesistada kapitali pakkumist era- ja riskikapitaliturul läbi erafondivalitsejate ja
fondide valiku laiendamise;
2. tagada kohaliku kapitali kättesaadavus, sh majandustsüklite üleselt ja vastutsüklilise
valmisolekuga ajal, mil rahvusvaheline kapital Eestist kui välisturult lahkub;
3. panustada aktiivselt era- ja riskikapitalifondide struktuuri ja tingimuste disaini, et tagada
institutsionaalse kvaliteediga ja parimatele turupraktikatele vastavate kohalike
fondivalitsejate teke;
4. tuvastada ja adresseerida kapitali pakkumise ebapiisavust erinevates turusegmentides ja
leevendada seeläbi turutõrkeid;
5. valideerida Eesti fondivalitsejaid pakkudes neile ankurinvesteeringut ja seeläbi
signaliseerida nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele erainvestoritele, et meelitada ligi
kapitali.
Meetmete tulemusel tekib ühtlasi potentsiaalne tulu riigile investeeringute väärtuse kasvult,
mille tootlus on sõltuvalt ajahetkest olnud eri initsiatiivide lõikes üldiselt vahemikus 1,1-2
korda algselt investeeritud kapitalilt.
Riiklik initsiatiiv Algus Eesti Avalik raha Fondide omakapitali
panus kokku ehk investeerimisvõimekus kokku
(mln Eesti panus + ehk avalik raha kokku +
EUR) EIF, Invega, eraraha fondides (mln EUR)
Altum (mln
EUR)
Balti 2013 26 130 531,84
Innovatsioonifond
1
Balti 2019 26 156 299,9
Innovatsioonifond
2
EstFund 2016 48 60 83,85
Early Fund II 2008 46 46 76
(2012)
KOKKU 146 392 991,59
Tabel 1. Riiklikud initsiatiivid kapitalituru arendamiseks
Kõikide eelnevate ja järgnevate era- ja riskikapitaliturgu arendavate meetmete puhul järgitakse
põhimõtteid, kus riigiabi välistamiseks, riskide maandamiseks ja tootlusootuse loomiseks
investeeritakse koos erainvestoritega (minimaalselt 30/70 osakaaluga). Sellest tulenevalt on
tegu finantseerimistehinguga, kuna fondid teenivad pikas perspektiivis kasumit ning riik käitub
turutingimustel ja investeerib koos erainvestoritega (st ei mõjuta eelarve positsiooni). Samuti
on tegemist välisinvesteeringute ja ekspordivõimekuse vaates toetavate tegevustega, mis
võimaldab soodustada uute, kõrgema lisandväärtusega ja tootlikkust tõstvate ettevõtete teket
Eestis.
2.1.1 Eesti riski- ja erakapitalituru areng ja tänased turutõrked
2010. aastate alguses oli Eesti era- ja riskikapitali turul vähe investoreid ja erafondid sisuliselt
puudusid, turul tegutsesid üksikud tegijad nagu nt Arengufond ja BaltCap. Tänaseks on Eesti
era- ja riskikapitaliturg tänu riiklike meetmetele kasvanud ning selle maht ulatub 1 miljardi
2
euroni, turul tegutsevad mitmed generalistlike investeerimisstrateegiatega fondid ning Eestist
on välja kasvanud mitmed globaalset edu saavutanud iduettevõtted. Sellegipoolest on turul
tegutsevate fondide mahud muu Euroopaga võrreldes veel väikesed (ettevõtted peavad suurte
rahakaasamiste puhul vaatama Eestist väljapoole) ja panus SKT-sse veel madal ning fondide
strateegiates puudub mitmekesisus, mille tulemusel tehakse eelkõige investeeringuid kitsalt
IKT-põhistesse ettevõtetesse. Lisaks puudub Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopas laiemalt pikema
aja jooksul kogunenud vara nii eraisikutel kui ka ettevõtetel, siin piirkonnas on võrreldes
arenenud Euroopaga suhteliselt vähem investeerimisvõimelisi korporatsioone ja traditsioonilisi
varakogumeid. Seda illustreerib hästi riskikapitalifondide investorite osakaal fondides nende
tüübi alusel, kus Kesk- ja Ida-Euroopas domineerivad riiklikud investorid, kuid ülalmainitud
põhjustel on arvestatav roll riiklikel investoritel ka arenenud Euroopas.
Joonis 1. Riskikapitalifondide investorid tüübi alusel
Turutõrge: Eesti finantssektori struktuurist
moodustab pankade osakaal 93% ning teiste
finantsvahendajate (sh era- ja
riskikapitalifondide) osakaal kokku on 7%.
Seega on hädavajalik jätkuvalt Eesti
kapitaliturgu mitmekesistada täiendavate
ressursside suunamises era- ja
riskikapitalifondidesse ning teha
investeeringuid koos erainvestoritega.
Näiteks võrdluses Euroopa riikidega jääb
Eesti koos teiste Balti riikidega silma madala
kohaliku omakapitali investeeringute taseme
suhtega SKP-sse - 0,063% (vt Joonis 2).
Seetõttu tuleb võtta eesmärgiks jõuda
pikemas perspektiivis järele EL keskmisele
(0,42% SKP-st).
Lõppkasusaajate osas on suurim kapitali
puudus mitmetes (mitte IT-ga seotud)
vertikaalides (riistvara, materjalid,
rohetehnoloogiad, eluteadus, toidutehn. jne),
kus täna kapitali pakkumine pole piisav. Joonis 2 Riski- ja erakapitali investeeringute osakaal SKP-st (%)
3
Seda kinnitas ka Civitta Eesti (2020) poolt läbi viidud Eesti iduettevõtete kapitali
kättesaadavuse uuring. Uuringust selgus, et investorid eelistavad siseneda loomise faasis (seed
phase) tarkvarapõhistesse (SaaS ja B2B lahendused) ettevõtetesse, kuid mitte riistvara või
teadusmahukatesse ettevõtetesse.
2.2 SmartCap Venture Capital Fund investeerimisfondis osalemine
SmartCap Venture Capital Fund (varasem Early Fund II) on lepinguline kinnine alternatiivfond
(edaspidi ka „SmartCapi fond“), mida valitseb SmartCap. Fondi vara investeeritakse
riskikapitalifondidesse, mis koos erainvestoritega paigutavad kapitali suure rahvusvahelise
kasvupotentsiaaliga innovaatilistesse varase faasi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse,
mis asuvad peamiselt Eestis.
Fondi senised tulemused: Aastate lõikes on fond olnud raamatupidamislikult kasumlik. Kui
2012. aastal tegevust alustades oli fondi osakuväärtus 10 000 eurot, siis 2020. aasta lõpus
hinnati ühe osaku väärtuseks 17 275 eurot ning seda sõltumata turbulentsest olukorrast
majanduses. SmartCapi fondi varade maht ulatus 2020. aasta 31. detsembri seisuga 69 mln
euroni ning SmartCapi fondi investeerimisportfelli kuulus kaks Eestis tegutsevat varase faasi
riskikapitalifondi.
Fondi mõju: SmartCapi fondi kaudu on investeeringud läbi fondi- ja otseinvesteeringute
jõudnud kokku sajasse ettevõttesse, mille käive 2020. aasta majandusaasta aruande põhjal
kokku oli ligikaudu 400 miljonit eurot. Antud ettevõtted annavad tööd ligikaudu 1750 töötajale,
millelt aruandeaastal tasuti 29 miljonit eurot tööjõumakse.
Põhjendused SmartCap Venture Capital Fund-is osalemise jätkamise osas:
Riikliku omakapitaliinvesteeringute pakkumise võimekuse langus seaks Eesti era- ja
riskikapitaliturg ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus on
kättesaadavad omakapitaliinvesteeringuid pakkuvad ja turgu toetavad meetmed ning riigil
selge roll kapitalituru pikaajalisel jätkusuutlikul arendamisel.
Samuti on eelkõige turul puudus riskikapitalist Eesti teaduspõhistele ideedele ja sellega seotud
innovaatiliste tehnoloogiate loomisele keskendunud ettevõtetele. Teadusmahukates
valdkondades on teravalt tunda puudus nii „kannatlikust“ kapitalist kui ka valdkondlikest
eriteadmistest. Lisaks alustab Eesti riskikapitali fondidest lähiaastatel uue fondi loomisega, kus
riigil on võimalus olla nurgakivi investoriks:
2021. aasta lõpu seisuga on SmartCapi fondi vahendid ammendunud ning uusi
investeeringuid ei tehta.
Lisaks on teiste seotud meetmete: (1) investeerimisperiood lõppenud (Balti
Innovatsioonifond I), (2) vabad vahendid lõppenud (EstFund) või (3) meetme fookuses
hilises kasvufaasis ja küpsed ettevõtted (Balti Innovatsioonifond II).
Erainvestoritelt täiendava kapitali kaasamine baseerub täna suuresti riigi initsiatiivil ja
rahalisel panusel. Liiga varajane riikliku kapitali pakkumise ja riskikapitalifondide
rahastuse lõpetamine tekitab turul lünga, mille tulemusel seni turule tulnud tulemuslikud
erasektori riskikapitalifondid satuvad tegevuse jätkamisel raskustesse ja uute
fondivalitsejate ja fondide tulek turule pidurduks.
EIB/EIF/EBRD täiendavate vahendite kaasamiseks ja nimetatud institutsioonidega
koos investeerimiseks on vaja riiklikku kapitali. SmartCapi fondi kaudu oleme oluline
4
nurgakivi investor olukorras, kus kapitaliturul on teisi institutsionaalseid investoreid,
kes ilma riigi panuseta Eestisse investeeringuid ei teeks.
Suur osa Eesti riskikapitali fondidest alustab lähiaastatel uue fondi loomisega.
SmartCapi fondiga eelvalideerime fondid ja fondivalitsejad enne erainvestoreid, et
võimaldada seejärel fondidel erakapitali kaasamist.
SmartCapi fond võimaldab olla turupraktika kujundaja ja pakkuda fondide käivitamisel
kriitilist tehnilist abi, kus täna on suurimad turutõrked.
Lisaks kapitalituru arendamisele kaasneb võimalus jätkata innovatiivsetele ja
lisandväärtust pakkuvatele ettevõtetele rahastuse pakkumist ja kapitaliturgude
arendamist.
Eelarveneutraalse finantseerimistehinguna on pikas perspektiivis investeeringu eeldatav
tootlus kokku 1,5-2 korda algselt investeeritud kapitali väärtusest, arvestuse aluseks on
SmartCapi ajalooline tootlus.
Sarnaseid omakapitaliinvesteeringuid pakuvad pea kõik lähiregiooni riigid, nt Soome –
TESI, Rootsi – SamInvest, Norra – Investinor, Taani – Vaekstfonden, Läti – Altum,
Leedu – INVEGA jne ning mitte keegi ei plaani mitte jätkata nurgakivi investoritena.
Edasine rakendamine: 2022. aastal tehakse täiendav 50 miljoni euro suurune investeering
SmartCap Venture Capital fondi, mille eesmärgiks on Eesti kapitalituru arendamine ning
turutõrgete kõrvaldamine kapitali kättesaadavuse osas, jätkates eraturul tegutsevate
riskikapitalifondide kaudu investeerimist rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga innovaatilistesse
varase faasi väike- ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetesse.
2023-2024. aastatel ja järgnevatel aastatel on plaanis SmartCapi fondi kaudu investeerida
selgelt ilmneva turuvajaduse korral, mille jaoks tehakse vajadusel turukaardistused. Seniste
uuringute põhjal on suurimad turutõrked eelnevalt juba nimetatud valdkondades, milleks on
riistvara, materjalid, rohetehnoloogiad, eluteadus, toidutehnoloogiad jne. Kuigi riik panustab
Eesti taaste- ja vastupidavuskava kaudu 100 miljoni euro ulatuses rohtehnoloogia ettevõtetete
arendamisse, siis näeme lähiaastatel täiendavat vajadust 100 miljoni euro ulatuses riigi panust
suurendada ka SmartCapi kaudu nendesse erafondidesse, mis tegelevad tarkvara ja muude
kõrgtehnoloogiliste lahenduste rahastamisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla
riigiabi reeglitega.
Investeerimisfondi poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne riigiabi, kuna investeeringud
plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega (turutingimustel
tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad turumajandusliku
investori põhimõttele ning ei ole seetõttu riigiabi vastavalt Euroopa komisjoni teatise riigiabi
mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses osale 4.2.3.1.
Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata
piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on
investeerimisfondi investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid
nagu vähese tähtsusega abi erand (nn de minimis erand) või grupierandi määrusest (Komisjoni
määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
5
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) tulenevad asjakohased erandid (nt
riskifinantseerimisabi (grupierandi määruse art 21) või iduettevõtetele antav abi (grupierandi
määruse art 22)) - erandite kasutamise puhul arvestame ühtlasi limiteerivate tingimuste ja
turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla võimalik
kasutada Komisjoni riigiabi keskkonnasuunistest tulenevaid erandeid. Vastava grupierandi
teatise konkurentsiseaduse § 34 alusel või riigiabi teatise konkurentsiseaduse § 34 alusel esitab
2 1
vajadusel riigiabi andja ehk SmartCap. Samuti täidab SmartCap riigiabi andjana sellises
olukorras muid samades paragrahvides sätestatud kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab
kõikidele riigiabi reeglitele. Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis täidab SmartCap riigiabi
andjana konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi
andjana riigiabi andmisel antud abiga seotud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile
vastavalt konkurentsiseaduse § 49 lõikele 3.
2
4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise
eeldatavad tulud
Korralduse eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid suuruses kuni 200 mln eurot (koos Eesti
taastekava vahenditega kokku 300 mln eurot) on kokku lepitud riigi eelarvestrateegias 2022–
2025. SmartCap Venture Capital Fund’i sissemakse summas 50 miljonit eurot tehakse 2022.
aasta riigieelarve seaduses ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala finantseerimistehingute arvelt. Ülejäänud sissemaksete ajakava aastate lõikes on
toodud punktis 1.
Investeerimisfondide lõplikku tulusust on keeruline prognoosida, kuid fondide üheks
eesmärgiks on riigile tulu teenimine tasemel, kus on erainvestorite tootlusootus antud
riskitaseme juures.
Ajaloolisele tootlusele tuginedes on investeeringu kaotamine väga ebatõenäoline, eriti seniseid
fondifondi (Early Fund II, Estfund, BIF I ja II) tulemusi arvestades. Lisaks otsesele tulule on
SmartCapi kaudu tehtavatel investeeringutel vähemalt sama oluline kapitalituru arendamise,
kapitali pakkumise mitmekesistamise ja ettevõtluspoliitiline eesmärk: parandada ettevõtjate
rahastamisvõimalusi ning ergutada kapitaliturgu, aidates kaasa finantsturgude tasakaalustatud
arengule.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse ametlikus korras 2021. aasta detsembrikuus kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub heakskiitva otsuse korral üldises korras.
6