dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Volituse kooskõlastamine AS SmartCap poolt moodustatud investeerimisfondis osalemiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. detsember 2021
Viit
2-4/21-0525/7610
Registreeritud
20. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-4/21-0525
Vastutaja
Henrik Kutberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎2-421-05257610 20.12.2021 Väljaminev kiri.asice1197 KB

Sisu (failidest)

Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium [email protected] Meie 20.12.2021 nr 2-4/21-0525/7610 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Volituse kooskõlastamine AS SmartCap poolt moodustatud investeerimisfondis osalemiseks Austatud Keit Pentus-Rosimannus Käesolevaga edastame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega Vabariigi Valitsus volitab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit sõlmima SmartCap Venture Capitali fondi märkimislepingud koos kaasnevate investeeringutega kuni 200 mln euro ulatuses. Kohustuste jaotus aastate lõikes on kirjeldatud eelnõus ja seletuskirjas. Palume eelnõu kooskõlastada 2 nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Henrik Kutberg Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 625 6426 [email protected] 2 (2) EELNÕU 17.12.2021 KORRALDUS Volitus ASi SmartCap moodustatud investeerimisfondis osalemiseks Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5² lõike 1 alusel volitada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi osalemine Sihtasutuse KredEx tütarettevõtja ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund 2022. aasta riigieelarve seaduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguks ette nähtud vahendite summas 50 000 000 eurot arvelt ja riigi eelarvestrateegias 2022–2025 järgnevateks eelarveaastateks selleks kavandatud vahendite summas 150 000 000 eurot arvelt tingimusel, et vastava aasta riigieelarve seaduses on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguks vastavad vahendid ette nähtud. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 17.12.2021 Vabariigi Valitsuse korralduse “Volitus ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis osalemiseks” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama osalemine Sihtasutuse KredEx (edaspidi KredEx) tütarettevõtja ASi SmartCap (edaspidi SmartCap) moodustatud lepingulises investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund. Osalemine on korraldatud selliselt, et ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud rahastamislepinguga võtab riik kohustuse kuni 200 miljoni euro ulatuses, millest: 1) 50 miljonit eurot investeeritakse SmartCap Venture Capital Fund’i 2022. aasta riigieelarve seaduse jõustumise järgselt ja seal ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt; 2) turuvajaduse ja vahendite olemasolul investeeritakse kuni 150 miljonit eurot SmartCap Venture Capital Fund’i Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehingutena 2023. ja 2024. aasta riigieelarvetes ette nähtavatest vahenditest. Eelnev on sätestatud riigi eelarvestrateegias 2022–2025, milles on kokku lepitud riigi jätkuv osalemine SmartCapi poolt valitsetavas investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund (varasemalt Early Fund II) eesmärgiga jätkata Eesti kapitalituru arendamist ning kõrvaldada turutõrkeid varajase faasi (teadusmahuka) kapitali kättesaadavuse osas. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud MKMi majandusarengu osakonna ekspert Henrik Kutberg; (tel 55 33 687, e-mail: [email protected]), juriidilise analüüsi teostas õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, e-mail anne- [email protected]). KredExi tütarettevõtja SmartCap on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev väikefondivalitseja. SmartCapi primaarne eesmärk on panustada märkimisväärselt Eesti kapitalituru arengusse ja kõrvaldada turutõrkeid. Selleks tehakse investeeringuid Eesti fookusega era- ja riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi muutusi, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada. 2. Selgitus korralduse eelnõu juurde. 2.1 Investeerimisfondides osalemise põhimõtted ja varasemad tulemused Seniste riiklike initsiatiivide (vt Tabel 1) tulemused on olnud mõjusad ja algatustega oleme arendanud süsteemselt Eesti kapitaliturgu. Riikliku ankurinvesteeringu ülesanne lisaks kapitali pakkumisele on: 1 1. mitmekesistada kapitali pakkumist era- ja riskikapitaliturul läbi erafondivalitsejate ja fondide valiku laiendamise; 2. tagada kohaliku kapitali kättesaadavus, sh majandustsüklite üleselt ja vastutsüklilise valmisolekuga ajal, mil rahvusvaheline kapital Eestist kui välisturult lahkub; 3. panustada aktiivselt era- ja riskikapitalifondide struktuuri ja tingimuste disaini, et tagada institutsionaalse kvaliteediga ja parimatele turupraktikatele vastavate kohalike fondivalitsejate teke; 4. tuvastada ja adresseerida kapitali pakkumise ebapiisavust erinevates turusegmentides ja leevendada seeläbi turutõrkeid; 5. valideerida Eesti fondivalitsejaid pakkudes neile ankurinvesteeringut ja seeläbi signaliseerida nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele erainvestoritele, et meelitada ligi kapitali. Meetmete tulemusel tekib ühtlasi potentsiaalne tulu riigile investeeringute väärtuse kasvult, mille tootlus on sõltuvalt ajahetkest olnud eri initsiatiivide lõikes üldiselt vahemikus 1,1-2 korda algselt investeeritud kapitalilt. Riiklik initsiatiiv Algus Eesti Avalik raha Fondide omakapitali panus kokku ehk investeerimisvõimekus kokku (mln Eesti panus + ehk avalik raha kokku + EUR) EIF, Invega, eraraha fondides (mln EUR) Altum (mln EUR) Balti 2013 26 130 531,84 Innovatsioonifond 1 Balti 2019 26 156 299,9 Innovatsioonifond 2 EstFund 2016 48 60 83,85 Early Fund II 2008 46 46 76 (2012) KOKKU 146 392 991,59 Tabel 1. Riiklikud initsiatiivid kapitalituru arendamiseks Kõikide eelnevate ja järgnevate era- ja riskikapitaliturgu arendavate meetmete puhul järgitakse põhimõtteid, kus riigiabi välistamiseks, riskide maandamiseks ja tootlusootuse loomiseks investeeritakse koos erainvestoritega (minimaalselt 30/70 osakaaluga). Sellest tulenevalt on tegu finantseerimistehinguga, kuna fondid teenivad pikas perspektiivis kasumit ning riik käitub turutingimustel ja investeerib koos erainvestoritega (st ei mõjuta eelarve positsiooni). Samuti on tegemist välisinvesteeringute ja ekspordivõimekuse vaates toetavate tegevustega, mis võimaldab soodustada uute, kõrgema lisandväärtusega ja tootlikkust tõstvate ettevõtete teket Eestis. 2.1.1 Eesti riski- ja erakapitalituru areng ja tänased turutõrked 2010. aastate alguses oli Eesti era- ja riskikapitali turul vähe investoreid ja erafondid sisuliselt puudusid, turul tegutsesid üksikud tegijad nagu nt Arengufond ja BaltCap. Tänaseks on Eesti era- ja riskikapitaliturg tänu riiklike meetmetele kasvanud ning selle maht ulatub 1 miljardi 2 euroni, turul tegutsevad mitmed generalistlike investeerimisstrateegiatega fondid ning Eestist on välja kasvanud mitmed globaalset edu saavutanud iduettevõtted. Sellegipoolest on turul tegutsevate fondide mahud muu Euroopaga võrreldes veel väikesed (ettevõtted peavad suurte rahakaasamiste puhul vaatama Eestist väljapoole) ja panus SKT-sse veel madal ning fondide strateegiates puudub mitmekesisus, mille tulemusel tehakse eelkõige investeeringuid kitsalt IKT-põhistesse ettevõtetesse. Lisaks puudub Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopas laiemalt pikema aja jooksul kogunenud vara nii eraisikutel kui ka ettevõtetel, siin piirkonnas on võrreldes arenenud Euroopaga suhteliselt vähem investeerimisvõimelisi korporatsioone ja traditsioonilisi varakogumeid. Seda illustreerib hästi riskikapitalifondide investorite osakaal fondides nende tüübi alusel, kus Kesk- ja Ida-Euroopas domineerivad riiklikud investorid, kuid ülalmainitud põhjustel on arvestatav roll riiklikel investoritel ka arenenud Euroopas. Joonis 1. Riskikapitalifondide investorid tüübi alusel Turutõrge: Eesti finantssektori struktuurist moodustab pankade osakaal 93% ning teiste finantsvahendajate (sh era- ja riskikapitalifondide) osakaal kokku on 7%. Seega on hädavajalik jätkuvalt Eesti kapitaliturgu mitmekesistada täiendavate ressursside suunamises era- ja riskikapitalifondidesse ning teha investeeringuid koos erainvestoritega. Näiteks võrdluses Euroopa riikidega jääb Eesti koos teiste Balti riikidega silma madala kohaliku omakapitali investeeringute taseme suhtega SKP-sse - 0,063% (vt Joonis 2). Seetõttu tuleb võtta eesmärgiks jõuda pikemas perspektiivis järele EL keskmisele (0,42% SKP-st). Lõppkasusaajate osas on suurim kapitali puudus mitmetes (mitte IT-ga seotud) vertikaalides (riistvara, materjalid, rohetehnoloogiad, eluteadus, toidutehn. jne), kus täna kapitali pakkumine pole piisav. Joonis 2 Riski- ja erakapitali investeeringute osakaal SKP-st (%) 3 Seda kinnitas ka Civitta Eesti (2020) poolt läbi viidud Eesti iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring. Uuringust selgus, et investorid eelistavad siseneda loomise faasis (seed phase) tarkvarapõhistesse (SaaS ja B2B lahendused) ettevõtetesse, kuid mitte riistvara või teadusmahukatesse ettevõtetesse. 2.2 SmartCap Venture Capital Fund investeerimisfondis osalemine SmartCap Venture Capital Fund (varasem Early Fund II) on lepinguline kinnine alternatiivfond (edaspidi ka „SmartCapi fond“), mida valitseb SmartCap. Fondi vara investeeritakse riskikapitalifondidesse, mis koos erainvestoritega paigutavad kapitali suure rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga innovaatilistesse varase faasi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mis asuvad peamiselt Eestis. Fondi senised tulemused: Aastate lõikes on fond olnud raamatupidamislikult kasumlik. Kui 2012. aastal tegevust alustades oli fondi osakuväärtus 10 000 eurot, siis 2020. aasta lõpus hinnati ühe osaku väärtuseks 17 275 eurot ning seda sõltumata turbulentsest olukorrast majanduses. SmartCapi fondi varade maht ulatus 2020. aasta 31. detsembri seisuga 69 mln euroni ning SmartCapi fondi investeerimisportfelli kuulus kaks Eestis tegutsevat varase faasi riskikapitalifondi. Fondi mõju: SmartCapi fondi kaudu on investeeringud läbi fondi- ja otseinvesteeringute jõudnud kokku sajasse ettevõttesse, mille käive 2020. aasta majandusaasta aruande põhjal kokku oli ligikaudu 400 miljonit eurot. Antud ettevõtted annavad tööd ligikaudu 1750 töötajale, millelt aruandeaastal tasuti 29 miljonit eurot tööjõumakse. Põhjendused SmartCap Venture Capital Fund-is osalemise jätkamise osas: Riikliku omakapitaliinvesteeringute pakkumise võimekuse langus seaks Eesti era- ja riskikapitaliturg ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus on kättesaadavad omakapitaliinvesteeringuid pakkuvad ja turgu toetavad meetmed ning riigil selge roll kapitalituru pikaajalisel jätkusuutlikul arendamisel. Samuti on eelkõige turul puudus riskikapitalist Eesti teaduspõhistele ideedele ja sellega seotud innovaatiliste tehnoloogiate loomisele keskendunud ettevõtetele. Teadusmahukates valdkondades on teravalt tunda puudus nii „kannatlikust“ kapitalist kui ka valdkondlikest eriteadmistest. Lisaks alustab Eesti riskikapitali fondidest lähiaastatel uue fondi loomisega, kus riigil on võimalus olla nurgakivi investoriks:  2021. aasta lõpu seisuga on SmartCapi fondi vahendid ammendunud ning uusi investeeringuid ei tehta.  Lisaks on teiste seotud meetmete: (1) investeerimisperiood lõppenud (Balti Innovatsioonifond I), (2) vabad vahendid lõppenud (EstFund) või (3) meetme fookuses hilises kasvufaasis ja küpsed ettevõtted (Balti Innovatsioonifond II).  Erainvestoritelt täiendava kapitali kaasamine baseerub täna suuresti riigi initsiatiivil ja rahalisel panusel. Liiga varajane riikliku kapitali pakkumise ja riskikapitalifondide rahastuse lõpetamine tekitab turul lünga, mille tulemusel seni turule tulnud tulemuslikud erasektori riskikapitalifondid satuvad tegevuse jätkamisel raskustesse ja uute fondivalitsejate ja fondide tulek turule pidurduks.  EIB/EIF/EBRD täiendavate vahendite kaasamiseks ja nimetatud institutsioonidega koos investeerimiseks on vaja riiklikku kapitali. SmartCapi fondi kaudu oleme oluline 4 nurgakivi investor olukorras, kus kapitaliturul on teisi institutsionaalseid investoreid, kes ilma riigi panuseta Eestisse investeeringuid ei teeks.  Suur osa Eesti riskikapitali fondidest alustab lähiaastatel uue fondi loomisega. SmartCapi fondiga eelvalideerime fondid ja fondivalitsejad enne erainvestoreid, et võimaldada seejärel fondidel erakapitali kaasamist.  SmartCapi fond võimaldab olla turupraktika kujundaja ja pakkuda fondide käivitamisel kriitilist tehnilist abi, kus täna on suurimad turutõrked.  Lisaks kapitalituru arendamisele kaasneb võimalus jätkata innovatiivsetele ja lisandväärtust pakkuvatele ettevõtetele rahastuse pakkumist ja kapitaliturgude arendamist.  Eelarveneutraalse finantseerimistehinguna on pikas perspektiivis investeeringu eeldatav tootlus kokku 1,5-2 korda algselt investeeritud kapitali väärtusest, arvestuse aluseks on SmartCapi ajalooline tootlus.  Sarnaseid omakapitaliinvesteeringuid pakuvad pea kõik lähiregiooni riigid, nt Soome – TESI, Rootsi – SamInvest, Norra – Investinor, Taani – Vaekstfonden, Läti – Altum, Leedu – INVEGA jne ning mitte keegi ei plaani mitte jätkata nurgakivi investoritena. Edasine rakendamine: 2022. aastal tehakse täiendav 50 miljoni euro suurune investeering SmartCap Venture Capital fondi, mille eesmärgiks on Eesti kapitalituru arendamine ning turutõrgete kõrvaldamine kapitali kättesaadavuse osas, jätkates eraturul tegutsevate riskikapitalifondide kaudu investeerimist rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga innovaatilistesse varase faasi väike- ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetesse. 2023-2024. aastatel ja järgnevatel aastatel on plaanis SmartCapi fondi kaudu investeerida selgelt ilmneva turuvajaduse korral, mille jaoks tehakse vajadusel turukaardistused. Seniste uuringute põhjal on suurimad turutõrked eelnevalt juba nimetatud valdkondades, milleks on riistvara, materjalid, rohetehnoloogiad, eluteadus, toidutehnoloogiad jne. Kuigi riik panustab Eesti taaste- ja vastupidavuskava kaudu 100 miljoni euro ulatuses rohtehnoloogia ettevõtetete arendamisse, siis näeme lähiaastatel täiendavat vajadust 100 miljoni euro ulatuses riigi panust suurendada ka SmartCapi kaudu nendesse erafondidesse, mis tegelevad tarkvara ja muude kõrgtehnoloogiliste lahenduste rahastamisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla riigiabi reeglitega. Investeerimisfondi poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne riigiabi, kuna investeeringud plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega (turutingimustel tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad turumajandusliku investori põhimõttele ning ei ole seetõttu riigiabi vastavalt Euroopa komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses osale 4.2.3.1. Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on investeerimisfondi investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid nagu vähese tähtsusega abi erand (nn de minimis erand) või grupierandi määrusest (Komisjoni määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat 5 liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) tulenevad asjakohased erandid (nt riskifinantseerimisabi (grupierandi määruse art 21) või iduettevõtetele antav abi (grupierandi määruse art 22)) - erandite kasutamise puhul arvestame ühtlasi limiteerivate tingimuste ja turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla võimalik kasutada Komisjoni riigiabi keskkonnasuunistest tulenevaid erandeid. Vastava grupierandi teatise konkurentsiseaduse § 34 alusel või riigiabi teatise konkurentsiseaduse § 34 alusel esitab 2 1 vajadusel riigiabi andja ehk SmartCap. Samuti täidab SmartCap riigiabi andjana sellises olukorras muid samades paragrahvides sätestatud kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab kõikidele riigiabi reeglitele. Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis täidab SmartCap riigiabi andjana konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi andjana riigiabi andmisel antud abiga seotud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 49 lõikele 3. 2 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid suuruses kuni 200 mln eurot (koos Eesti taastekava vahenditega kokku 300 mln eurot) on kokku lepitud riigi eelarvestrateegias 2022– 2025. SmartCap Venture Capital Fund’i sissemakse summas 50 miljonit eurot tehakse 2022. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt. Ülejäänud sissemaksete ajakava aastate lõikes on toodud punktis 1. Investeerimisfondide lõplikku tulusust on keeruline prognoosida, kuid fondide üheks eesmärgiks on riigile tulu teenimine tasemel, kus on erainvestorite tootlusootus antud riskitaseme juures. Ajaloolisele tootlusele tuginedes on investeeringu kaotamine väga ebatõenäoline, eriti seniseid fondifondi (Early Fund II, Estfund, BIF I ja II) tulemusi arvestades. Lisaks otsesele tulule on SmartCapi kaudu tehtavatel investeeringutel vähemalt sama oluline kapitalituru arendamise, kapitali pakkumise mitmekesistamise ja ettevõtluspoliitiline eesmärk: parandada ettevõtjate rahastamisvõimalusi ning ergutada kapitaliturgu, aidates kaasa finantsturgude tasakaalustatud arengule. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse ametlikus korras 2021. aasta detsembrikuus kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub heakskiitva otsuse korral üldises korras. 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →