Saatja: Risto Kaljurand <
[email protected]>
Saadetud: 16.12.2021 18:15
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Toiduliidu ja Põllumajanduskoja pöördumine seoses SUP
rakendusotsuse seisukoha võtuga
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Thursday, December 16, 2021 1:03 PMTo:
[email protected]; Gerrit Mäesalu
<
[email protected]>Cc: Andres Sutt
<
[email protected]>;
[email protected]; Maris Lauri
<
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]; Taavi Aas
<
[email protected]>; Keit Pentus-Rosimannus <Keit.Pentus-
[email protected]>; Jaak Aab <
[email protected]>;
[email protected]; Signe Riisalo
<
[email protected]>; Tanel Kiik <
[email protected]>;
[email protected]: RE: Toiduliidu ja Põllumajanduskoja
pöördumine seoses SUP rakendusotsuse seisukoha võtuga
Lugupeetud Vabariigi Valitsus.
Kaupmeeste Liit sai eile teadlikuks Keskkonnaministeeriumi ettepanekust
Valitsusele kasutada ühekorrapakendi turulepaneku deklareerimisel
tükipõhist arvestusmetoodikat, kaalupõhise asemel. Tegemist võib olla
pealtnäha vähetähtsa detailiga, kuid reaalsuses sõltub sellest, milliseid
pakendamise valikuid teevad toidukäitlejad üle Eesti ja milline on nende
konkurentsipositsioon välisturgudel. Samuti see, kui palju ja kui suure
ümbertöödeldavusega plasti Eestis turule pannakse.
Eesti Kaupmeeste Liit jagab Eesti Toidutööstuste Liidu ning põllumeeste
esindajate seisukohta, et kaalupõhine arvestus on ettevõtetele vähem
koormav kuna juba täna esitame me pakendikoguseid kaalupõhiselt. Seetõttu
ka meie ei toeta Keskkonnaministeeriumi ettepanekut, et kogu Euroopa
Liidus tuleks kasutada tükipõhist pakendite deklareerimise metoodikat.
Samal ajal peame me oluliseks rõhutada, et kui mujal Euroopa Liidus on
lubatud kaalupõhine arvestus, ei tohiks see Eestis olla keelatud.
Vastasel korral me vähendame eesti ettevõtete konkurentsivõimet
välisturgudel ja toome meie ettevõtetele kaasa suuremad maksud ja tasud,
kui nende konkurentidel ettevõtjasõbralikemates EL riikides. Meile on
üllatav Keskkonnaministeeriumi seletuskirjas toodud viide, et nende
valitud lähenemine vähendab ettevõtete halduskoormust ning ettevõtted
seda toetavad. Meile teadaolevalt ei ole ükski pakendiettevõtjaid esindav
organisatsioon ettepanekule toetust avaldanud ega hinnanud KeM
ettepanekut neid vähemkoormavaks alternatiiviks.
Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul aitab kaalupõhine arvestus, eriti kui
see võtab arvesse ka pakendimaterjali taaskasutuse võimalusi, vähendada
plasti panekut turule laiemat ning vähendada ringlusse mittevõetava
plasti kasutust. Loodame, et saame seda olulist küsimust edasi arutada
Keskkonnaministeeriumiga, vastavas töörühmas, ning meid puudutavat otsust
ei tehta tagaselja.
Heade soovidega ja lugupidamisega.
Nele Peil
Tegevjuht
Eesti Kaupmeeste Liit
Kiriku 6, Tallinn 10130
E-mail:
Mob +37256 634 434
https://
From: Sirje Potisepp Sent: 16 December 2021 09:14To: ; Cc: ; ; ; ; ; ; ;
; ; ; ; ; ; Subject: Toiduliidu ja Põllumajanduskoja pöördumine seoses
SUP rakendusotsuse seisukoha võtuga Importance: High
LUGUPEETUD EESTI VABARIIGI VALITSUS
Kiire!
Allakirjutanud Eesti tööstusettevõtete ja esierialaliitude esindajad
leiavad, et Vabariigi Valitsus ei peaks kinnitama istungi päevakorda
lisatud viisil Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni rakendusotsuse eelnõu
kohta, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2019/904 rakenduseeskirjad seoses teatavate plastist ühekordselt
kasutatavate pakendite tarbimise vähendamise arvutamise, kontrollimise ja
aruandlusega ning liikmesriikide poolt rakendatud tarbimise vähendamise
meetmete kohta.
Milles on põhiline probleem?
Valitsuse päevakorda lisatud seisukohtade kohaselt ei toeta Eesti Euroopa
Komisjoni rakendusotsuse eelnõu, sest see jätab liiga paindliku võimaluse
Ühekordse plasti direktiivi (SUP direktiivi) lisas A loetletud pakendite
(eelkõige ühekordsed joogitopsid ja kiirtoidu pakendid, aga ka ühe
inimese söögikorra pakendis tooted nt pähklid, võileivad, jogurtid,
salatid ja soojad valmistoidud, puu- ja köögiviljad) turule laskmise
vähendamise aruandluse korraldamiseks.
Meie suureks üllatuseks tahab Eesti valitsus Komisjoni ettepanekust palju
jäigemat lähenemist, kus erinevalt seni jäätmemajanduses ja
tootjavastutuse põhimõtetes rakendatud kaalupõhisest aruandlusest
loobutaks sootuks ja mindaks üle bürokraatlikumale ühikupõhisele
aruandlusele. Komisjoni eelnõu aga jätaks liikmesriikide otsustada, kas
aruandlus oleks ühikupõhine või kaalupõhine.
Arvestades, et tegemist on täiesti uut tüüpi andmete kogumisega, tuleks
Eestil oma seisukoha kujundamisel konsulteerida oma ettevõtjatega mida
ka otsuse seletuskirja kohaselt tehtud ei ole. Suure kahjutundega peame
nentima, et sarnaselt SUP direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse ei
järgi Keskkonnaministeerium elementaarseid Hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja (HÕNTE) nõudeid ei formaalselt (puuduvad
väljatöötamiskavatsused, partnereid ei informeerita, kaasata ega
arvestata) ega sisuliselt. Sarnaselt SUP direktiiviga põhjendatakse
HÕNTEga vastuollu minekut kiireloomulisusega, mõjuanalüüs puudub sootuks
mis mõju avaldab sellise äraspidise aruandlusloogika sisseviimine
ühekordse plasti vähendamise sammudele tänastes tööstustes jms (keda
selline poliitika motiveerib naasma enam plasti sisaldavate pakendite
juurde).
Sisulisemalt:
Meile täiesti arusaamatutel põhjustel on Keskkonnaministeerium teinud
ettepaneku esitada viidatud aruandlus ühikupõhiselt, kuna ainult nii
olevat võimalik tagada ühekordse plasti kasutamise keskkonnamõju
vähendamist. Põhjenduseks väidab ministeerium, et kui pakendiettevõtted
vähendavad pakendite kaalu, siis vaatamata turule lastava ühekordse
plastpakendi koguse vähenemisele ei taga see nende keskkonnamõju
vähendamist. See eirab tegelikku toote- ja pakendiinnovatsiooni arengut
plasti kasutamise vähendamisel grammides on ilmselt võimalik astuda kõige
suuremad sammud, mida tööstused keerulises pakendivaldkonnas astuda
saavad (ja paljud Eesti ettevõtjad on ka teinud).
Erialaliidud ei poolda pakendite tükipõhist arvestust ja soovitavad
kasutada selle asemel massipõhist aruandlust järgmistel põhjustel:
1. Negatiivset keskkonnamõju põhjustab eelkõige looduskeskkonda sattuva
plasti kogus mõõdetuna massipõhiselt ehk tonnides. Keskkonna seisukohast
ei oma tähtsust mitmest müügiühikust see plastikogus koosneb.
2. Pakendid on teatavasti väga erineva kaaluga. Seetõttu pole võimalik
pelgalt müügiühikute põhjal adekvaatselt hinnata, kas plasti tegelik
keskkonnamõju on kasvanud, kahanenud või püsib muutumatuna.
3. Müügiühikutel põhinev aruandlus ei arvesta pakendite innovatsiooni ja
tehnoloogia arenguga. Pakendid muutuvad reeglina aja jooksul kergemaks,
seetõttu väheneb ka loodusse sattuva plasti hulk ja sellest tingitud
negatiivne keskkonnamõju.
4. Müügiühikutel põhinev arvestusmeetod ei ole seetõttu vastavuses SUP
direktiivi peamise eesmärgiga, milleks on loodusse sattuva plasti koguse
ja sellest tingitud keskkonnamõju vähendamine.
5. Müügiühikutes arvestatav pakendite turule laskmise vähendamine on
võimalik ainult turupiirangute jõustamise kaudu. Turupiirangud aga võivad
sattuda vastuollu EL ühisturu kaupade vaba liikumise põhimõttega. Samas
müügiühikute vähendamine ei pruugi vähendada keskkonda sattuva plasti
hulka ning mitte täita SUP direktiivi keskkonnahoiu eesmärke.
6. Jäätmearuandlus ja selle osaks olev pakendijäätmete aruandlus
toimivad massipõhiselt. TKO-de pakendiettevõtetest kliendid esitavad
andmed pakendite turule laskmise kohta massipõhiselt. TKO-d omakorda
esitavad andmed PAKIS-ele massipõhiselt, nagu ka individuaalsed
pakendikohustuse täitjad ettevõtted. Jäätmefirmad esitavad taaskasutuse
andmeid PAKIS-ele massipõhiselt nagu ka Keskkonnaametile mineva
jäätmearuande. Pakendite tükilise arvestuse juurutamine eeldab nii
ettevõtetelt kui TKO-delt aruandlussüsteemide muutmist koos sellest
tingitud halduskoormuse kasvu ja täiendavate IT arenduskuludega.
7. Pakendiettevõtteid olulisel määral puudutav otsus ei ole läbi
arutatud erialaliitudega ja on järjekordne näide sihtrühma ebarahuldavast
kaasamisest seadusloome kujundajate poolt.
8. Kokkuvõttes soovitame SUP direktiivi aruandluse juurutamisel lähtuda
massipõhisest aruandlusest ja arutada pakendiettevõtjaid puudutavad
regulatsioonid nendega aegsasti läbi.
Käesoleval juhul ei ole ühtegi ettevõtlusorganisatsiooni nimetatud
seisukohtade kujundamisse kaasatud seletuskiri toob vaid esile, et
otsuse kiireloomulisuse tõttu ei ole seda võimalik teha, küll aga kaasati
seletuskirja kohaselt ettevõtjaid 2018. (!!!) aastal, kui toimus avalik
konsultatsioon Ühekordse plasti direktiivi endal teemal (ja mitte
käesoleval teemal, mis on poliitika päevakorras täiesti uus)
Lugupidamisega,
Sirje
Potisepp Roomet
Sõrmus
Eesti Toiduliidu juhataja Eesti
Põllumajandus Kaubanduskoja juhatuse esimees