dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus seaduse muutmise eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. detsember 2021
Viit
2-2/18-0258/6808
Registreeritud
17. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/18-0258
Vastutaja
Sten Tikerpe (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Digiriigi arengu osakond)

Failid

  • 📎17.12.2021_6.1-1_162_MKM_AvTS muutmise eelnõu.asice157 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 17. detsember 2021 nr 6.1-1/162 Arvamus avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis Eelnõude infosüsteemis avaldatud avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga oma seisukohad ning ettepanekud peamiselt eelnõuga kavandatava nõusolekupõhise andmeedastuse süsteemi regulatsiooni osas. 1. Eelnõu kohaselt ei ole nõusolekupõhise andmeedastuse süsteemi kasutamine kohustuslik. Seda rõhutatakse eelnõu § 1 punktiga 6 avaliku teabe seaduse (AvTS) lisatavas § 439 lõikes 3. ITL-ile jääb selline lähenemine arusaamatuks. See uus võimalus luuakse reaalelu probleemide lahendamiseks, mistõttu on oluline, et andmekogude vastutavad töötlejad hakkaksid eelnõu jõustumisel võimaldama andmesubjektidel oma andmete edastamist andmesaajatele. Kui andmeid ei ole võimalik kergesti kättesaadavaks teha, siis ei saavuta eelnõu sellele seatud eesmärke. Seetõttu teeb ITL ettepaneku kaaluda nõusolekupõhise andmeedastuse süsteemi kasutuselevõtmise muutmist andmekogude vastutavatele töötlejatele kohustuslikuks. Selleks võib eelnõus ette näha ka üleminekuaja. Üks võimalus selleks oleks määrata nõusolekuteenusele miinimumatribuudid, mille kättesaadavaks tegemine peab olema võimaldatud. Kui andmekogu vastutav töötleja soovib võimaldada rohkemate andmete kasutamist, siis on see lubatud. 2 2. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse AvTS §-i 434 uus lõige 11, millega defineeritakse Eesti õiguses andmehalduse mõiste. See on oluline termin, aga meie jaoks on küsitav, kas see asub õiges seaduses. Nimelt ei kehti andmehalduse mõiste mitte ainult avaliku sektori teabe kohta, vaid ka erasektori andmete kohta. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda, kas andmehalduse termini õige koht peaks olema riikliku statistika seadus. 3. Eraettevõttest andmesaajate kontrollimine liidestamise taotlemisel on eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt kavandatud väga põhjalikuna ja üsna suure halduskoormusega. Samuti on selles protsessis mitmeid osapooli, mis tekitab küsimuse, kas neid on liiga palju. Peame oluliseks jääda printsiibi juurde, mille kohaselt taotluse sisuline kontroll, erinevalt andmesaaja nõuetelevastavuse kontrollist, toimub asjassepuutuva andmekogu vastutava töötleja poolt (mis on eelnõus ja seletuskirjas olemas). RIA-l puudub pädevus hindamaks andmesaaja poolt pakutava teenuse ja andmekogu poolt kogutava andmekoosseisu kooskõla. Kindlasti peab eelnõuga kavandatav kontroll olema vahetult seotud nõusolekuteenuse kasutamisega, mitte ettevõtte kogu tegevusega. Samuti teeme ettepaneku kaaluda andmesaajate nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollimise automatiseerimist. Näites võiks olla standardvorm taotluse esitamiseks ja riigisisene kooskõlastusring toimuda automatiseeritult. 4. Eelnõu § 1 punktiga 7 AvTS-i lisatav § 4311 sätestab nõuded andmesaajale, mis on ITL-i hinnangul võrdlemisi karmid. Näiteks ei tohi andmesaajal ning tema juhtimis- ja järelevalveorganite liikmetel olla kehtivaid karistusi kuritegude eest. ITL teeb ettepaneku täpsustada kuritegude kataloogi selliselt, et see oleks seotud konkreetse teenusega ehk eelkõige peaksid selles kataloogis olema privaatsusõiguse rikkumised. Samuti palume läbi mõelda selle sätte realiseeritavus praktikas. Näiteks tuleb läbi mõelda, mis juhtub, kui teenuse töötamise ajal saab andmesaaja juhtimis- või järelevalveorgani liige karistuse. Ka see, mis juhtub, kui karistuse saanud liige lahkub töölt – kas see tähendab, et andmete saamine võib siiski jätkuda. Nimetatud küsimused on seotud nõusolekuteenuse elutsükliga, mis väärib tervikuna läbi mõtlemist. 5. Eelnõu § 1 punktiga 7 AvTS-i lisatava § 4318 lõige 4 sätestab, et nõusolekute andmekogu andmed andmesubjektide ja nende antud nõusolekute või muude tahteavalduste kohta ei ole avalikud. Eelnõu seletuskirja kohaselt on need juurdepääsupiiranguga. Teeme ettepaneku kasutada ka eelnõu tekstis sõna „juurdepääsupiiranguga“. 6. Lisame, et meie hinnangul oleks kavandatav teenus eraisikute jaoks kergemini kasutatav, kui nad saaksid oma nõusolekuid anda ka andmesaaja juures, s.t ilma keskset platvormi külastamata. Mõistame, et hetkel on teenus arendatud keskse platvormina. Soovitame siiski arenduse järgmistes etappides kaaluda nõusoleku andmise võimaldamist teenuse pakkujate ehk andmesaajate juures. 3 Selgitame, et eraisikust kliendi jaoks on uue teenusega liitumisel teenuse pakkujaks ettevõte (nt pank) ja kliendil oleks lihtsam anda oma nõusolek teenuse pakkuja juures. 7. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 3 muudetavat AvTS § 43 2 lõikes 2 sisalduvat volitusnormi selliselt, et arendusprojektide nõuete ja korra kehtestamine on valdkonna eest vastutava ministri kohustus, mitte õigus (hetkel „võib kehtestada“). Juhime tähelepanu, et praktikas tekitab segadust see, et riigiasutustel on strateegiad, millega nad kavandavad oma põhitegevusi, ja eraldi IKT strateegiad. Teeme ettepaneku muuta IKT strateegia asutuste strateegia osaks. See võimaldaks strateegia elluviimiseks vajalikke tegevusi ja kulusid tervikuna planeerida ning hinnata. Rõhutame, et strateegia täitmise aruanded peaksid katma projekti äriliste ja õigusaktidega riigiasutustele pandud eesmärkide saavutamist, mitte IKT sobivust. Lõpetuseks soovime rõhutada, et nõusolekupõhiste andmeedastuse süsteemide kasutuselevõtt on väga oluline, kuna võimaldab nõusolekuteenuste abil saadavate andmete abil uusi teenuseid arendada. Näiteks on ITL-i liikmetel huvi rahvastiku-, äri- ja karistusregistri andmete osas. Samas peame väga oluliseks, et nõusolekuteenusega liidestumise tingimused ja protsess oleksid mõistlikud ning soodustaks ettevõtjate ja eraisikute huvi. Viimane on kriitilise tähtsusega, sest nõusolekute mitteandmine takistaks teenuste osutamist. Uued innovaatilised teenused saavad tekkida ainult soodsas keskkonnas, mistõttu tuleb vältida liigset halduskoormust. Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekutega arvestada. Vajadusel oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 17.12.2021 14:54 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Sten Tikerpe <[email protected]> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Arvamus seaduse muutmise eelnõu kohta Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 17.12.2021 kirja nr 6.1-1/162 „Arvamus avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel