Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 17. detsember 2021 nr 6.1-1/162
Arvamus avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete
seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis Eelnõude
infosüsteemis avaldatud avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja
ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõud (edaspidi: eelnõu) ja esitab
käesolevaga oma seisukohad ning ettepanekud peamiselt eelnõuga kavandatava
nõusolekupõhise andmeedastuse süsteemi regulatsiooni osas.
1. Eelnõu kohaselt ei ole nõusolekupõhise andmeedastuse süsteemi kasutamine
kohustuslik. Seda rõhutatakse eelnõu § 1 punktiga 6 avaliku teabe seaduse
(AvTS) lisatavas § 439 lõikes 3. ITL-ile jääb selline lähenemine arusaamatuks.
See uus võimalus luuakse reaalelu probleemide lahendamiseks, mistõttu on
oluline, et andmekogude vastutavad töötlejad hakkaksid eelnõu jõustumisel
võimaldama andmesubjektidel oma andmete edastamist andmesaajatele. Kui
andmeid ei ole võimalik kergesti kättesaadavaks teha, siis ei saavuta eelnõu
sellele seatud eesmärke.
Seetõttu teeb ITL ettepaneku kaaluda nõusolekupõhise andmeedastuse
süsteemi kasutuselevõtmise muutmist andmekogude vastutavatele
töötlejatele kohustuslikuks. Selleks võib eelnõus ette näha ka üleminekuaja.
Üks võimalus selleks oleks määrata nõusolekuteenusele miinimumatribuudid,
mille kättesaadavaks tegemine peab olema võimaldatud. Kui andmekogu
vastutav töötleja soovib võimaldada rohkemate andmete kasutamist, siis on see
lubatud.
2
2. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse AvTS §-i 434 uus lõige 11, millega defineeritakse
Eesti õiguses andmehalduse mõiste. See on oluline termin, aga meie jaoks on
küsitav, kas see asub õiges seaduses. Nimelt ei kehti andmehalduse mõiste mitte
ainult avaliku sektori teabe kohta, vaid ka erasektori andmete kohta. Seetõttu
teeme ettepaneku kaaluda, kas andmehalduse termini õige koht peaks
olema riikliku statistika seadus.
3. Eraettevõttest andmesaajate kontrollimine liidestamise taotlemisel on eelnõu § 1
punkti 7 kohaselt kavandatud väga põhjalikuna ja üsna suure halduskoormusega.
Samuti on selles protsessis mitmeid osapooli, mis tekitab küsimuse, kas neid on
liiga palju. Peame oluliseks jääda printsiibi juurde, mille kohaselt taotluse
sisuline kontroll, erinevalt andmesaaja nõuetelevastavuse kontrollist,
toimub asjassepuutuva andmekogu vastutava töötleja poolt (mis on eelnõus
ja seletuskirjas olemas). RIA-l puudub pädevus hindamaks andmesaaja poolt
pakutava teenuse ja andmekogu poolt kogutava andmekoosseisu kooskõla.
Kindlasti peab eelnõuga kavandatav kontroll olema vahetult seotud
nõusolekuteenuse kasutamisega, mitte ettevõtte kogu tegevusega.
Samuti teeme ettepaneku kaaluda andmesaajate nõuetele vastavuse
hindamise ja kontrollimise automatiseerimist. Näites võiks olla standardvorm
taotluse esitamiseks ja riigisisene kooskõlastusring toimuda automatiseeritult.
4. Eelnõu § 1 punktiga 7 AvTS-i lisatav § 4311 sätestab nõuded andmesaajale, mis
on ITL-i hinnangul võrdlemisi karmid. Näiteks ei tohi andmesaajal ning tema
juhtimis- ja järelevalveorganite liikmetel olla kehtivaid karistusi kuritegude eest.
ITL teeb ettepaneku täpsustada kuritegude kataloogi selliselt, et see oleks
seotud konkreetse teenusega ehk eelkõige peaksid selles kataloogis olema
privaatsusõiguse rikkumised.
Samuti palume läbi mõelda selle sätte realiseeritavus praktikas. Näiteks tuleb läbi
mõelda, mis juhtub, kui teenuse töötamise ajal saab andmesaaja juhtimis- või
järelevalveorgani liige karistuse. Ka see, mis juhtub, kui karistuse saanud liige
lahkub töölt – kas see tähendab, et andmete saamine võib siiski jätkuda.
Nimetatud küsimused on seotud nõusolekuteenuse elutsükliga, mis väärib
tervikuna läbi mõtlemist.
5. Eelnõu § 1 punktiga 7 AvTS-i lisatava § 4318 lõige 4 sätestab, et nõusolekute
andmekogu andmed andmesubjektide ja nende antud nõusolekute või muude
tahteavalduste kohta ei ole avalikud. Eelnõu seletuskirja kohaselt on need
juurdepääsupiiranguga. Teeme ettepaneku kasutada ka eelnõu tekstis sõna
„juurdepääsupiiranguga“.
6. Lisame, et meie hinnangul oleks kavandatav teenus eraisikute jaoks
kergemini kasutatav, kui nad saaksid oma nõusolekuid anda ka andmesaaja
juures, s.t ilma keskset platvormi külastamata. Mõistame, et hetkel on teenus
arendatud keskse platvormina. Soovitame siiski arenduse järgmistes etappides
kaaluda nõusoleku andmise võimaldamist teenuse pakkujate ehk andmesaajate
juures.
3
Selgitame, et eraisikust kliendi jaoks on uue teenusega liitumisel teenuse
pakkujaks ettevõte (nt pank) ja kliendil oleks lihtsam anda oma nõusolek teenuse
pakkuja juures.
7. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktiga 3 muudetavat AvTS § 43 2
lõikes 2 sisalduvat volitusnormi selliselt, et arendusprojektide nõuete ja
korra kehtestamine on valdkonna eest vastutava ministri kohustus, mitte
õigus (hetkel „võib kehtestada“).
Juhime tähelepanu, et praktikas tekitab segadust see, et riigiasutustel on
strateegiad, millega nad kavandavad oma põhitegevusi, ja eraldi IKT strateegiad.
Teeme ettepaneku muuta IKT strateegia asutuste strateegia osaks. See
võimaldaks strateegia elluviimiseks vajalikke tegevusi ja kulusid tervikuna
planeerida ning hinnata. Rõhutame, et strateegia täitmise aruanded peaksid
katma projekti äriliste ja õigusaktidega riigiasutustele pandud eesmärkide
saavutamist, mitte IKT sobivust.
Lõpetuseks soovime rõhutada, et nõusolekupõhiste andmeedastuse
süsteemide kasutuselevõtt on väga oluline, kuna võimaldab
nõusolekuteenuste abil saadavate andmete abil uusi teenuseid arendada.
Näiteks on ITL-i liikmetel huvi rahvastiku-, äri- ja karistusregistri andmete osas.
Samas peame väga oluliseks, et nõusolekuteenusega liidestumise tingimused ja
protsess oleksid mõistlikud ning soodustaks ettevõtjate ja eraisikute huvi. Viimane on
kriitilise tähtsusega, sest nõusolekute mitteandmine takistaks teenuste osutamist.
Uued innovaatilised teenused saavad tekkida ainult soodsas keskkonnas, mistõttu
tuleb vältida liigset halduskoormust.
Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekutega arvestada. Vajadusel oleme
valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Doris Põld
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]
Saatja: Info Aadress <
[email protected]>
Saadetud: 17.12.2021 14:54
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Sten Tikerpe <
[email protected]>
Koopia: Keilin Tammepärg <
[email protected]>
Teema: Arvamus seaduse muutmise eelnõu kohta
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
17.12.2021 kirja nr 6.1-1/162 „Arvamus avaliku teabe seaduse,
keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seaduse eelnõu
kohta.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Büroojuht
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145