dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz" muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. detsember 2021
Viit
2-1/21-0528/7575
Registreeritud
17. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Elisa Eesti AS, Levikom Eesti OÜ, Tele2 Eesti AS, Telia Eesti AS, Advokaadibüroo COBALT OÜ, UAB Bitė Lithuania
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0528
Vastutaja
Liisi Moks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎2-121-05287575 17.12.2021 Väljaminev kiri.asice1470 KB

Sisu (failidest)

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Meie 17.12.2021 nr 2-1/21-0528/7575 Elisa Eesti AS Levikom Eesti OÜ Tele2 Eesti AS Telia Eesti AS Advokaadibüroo COBALT OÜ UAB Bité Lithuania Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz" muutmine Esitame Teile arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ muutmise eelnõu. Palume Teie tagasisidet nimetatud määruse muutmise eelnõu osas hiljemalt 12. jaanuariks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: määruse muutmise eelnõu, eelnõu lisa ja seletuskiri Liisi Moks 639 7665 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019. a määrus nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ Lisa (muudetud sõnastuses) KONKURSI OBJEKTIDE SAGEDUSVAHEMIKUD JA SAGEDUSLOA TINGIMUSED 1. Konkursi objektide sagedusvahemikud Konkursi objekt TDD sagedusvahemik Sagedusluba I 3410–3480 MHz ja 3600–3660 MHz / 3410–3540 MHz* Sagedusluba II 3480–3540 MHz ja 3660–3730 MHz / 3540–3670 MHz* Sagedusluba III 3540–3600 MHz ja 3730–3800 MHz / 3670–3800 MHz* *Üleminek sagedusvahemikule toimub samaaegselt sageduslubade I, II ja III osas. Ülemineku eeldus on sagedusala 3600–3800 MHz kasutamiseks sõlmitud koordinatsioonilepingute või kokkulepete olemasolu kõigi naaberriikidega või positiivsed saatjapõhise koordineerimise tulemused või muudatused Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) või Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT) regulatsioonis, mis võimaldab sagedusala kasutamist ilma naaberriikidega koordineerimist või kõik sageduslubade I, II ja III omanikud on esitanud vastavasisulise sagedusloa tingimuste muutmise taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. 2. Sagedusloa tingimused 2.1 Raadiosageduste kasutuse geograafiline piirkond on Eesti Vabariik. 2.2 Sagedusala kuulub iseplaneeritavate raadiosagedusalade hulka. 2.3 Sagedusloa omanikul on õigus osaliselt või tervikuna anda sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus üle või kasutuslepingu alusel kasutamiseks teisele isikule. Sagedusloa kasutamisõiguse igasugusel üleandmisel, sealhulgas ettevõtjate ühinemisel, tuleb selleks elektroonilise side seaduse § 17 lõigete 2 ja 4 korras saada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõusolek. 2.4 Sagedusala kasutatakse aegtihendus dupleks (Time Division Duplex – TDD) režiimis. 2.5 Elektroonilise side ettevõtjal (edaspidi sideettevõtja) on kohustus üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamiseks luua üldkasutatav elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk), mis vastab sidevõrgu arhitektuuri ja planeeritavate sideteenuste poolest rahvusliku, regionaalse või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditele toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes. 2 2.6 Sagedusloa omanik teeb lõppkasutajale ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest kättesaadavaks vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti 3GPP (3rd Generation Partnership Project)1 versioonil 15 baseeruva sideteenuse. 2.7 Sagedusloa omanik paigaldab kahe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest üle Eesti minimaalselt 200 vähemalt 3GPP versioonil 15 baseeruva üldkasutatava elektroonilise side teenust osutavat tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama. 2.8 Sagedusloa omanik tagab lõppkasutajale andmeside allalaadimiskiiruse eMBB (Enhanced Mobile Broadband) teenuskategooria teenuste osas vähemalt 30 Mbps kogu väljaehitatud sidevõrgu katteala ulatuses. 2.9 Sagedusala kasutuse korraldamisel, sidevõrgu loomisel ja sideteenuse osutamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni otsusest nr 2008/411/EÜ, sagedusala 3400–3800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 144, 04.06.2008, lk 77–81), Euroopa Komisjoni rakendusotsusest 2014/276/EL, otsuse 2008/411/EÜ (sagedusala 3400–3800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilise side teenuseid) muutmise kohta (ELT L 139, 14.05.2014, lk 18–25) ja Euroopa Komisjoni rakendusotsusest (EL) 2019/235, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400–3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega (ELT L 37, 08.02.2019, lk 135–143) (edaspidi Euroopa Komisjoni rakendusotsus 2019/235). Lisaks tuleb lähtuda sagedusala 3400–3800 MHz kasutust reguleerivatest CEPT-i, Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee – ECC) otsustest, soovitustest ja tehnilistest raportitest; Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) harmoneeritud standarditest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning Euroopa Liidu otsustest. 2.10 Sidevõrgu loomisel kasutatavad seadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/53/EL, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106), mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1138 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), kehtestatud nõuetele ning peavad olema vastavuses elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse asjakohaste sätetega. 2.11 Sideettevõtja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõudmisel kolme tööpäeva jooksul tasuta andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti käsutusse järelevalve teostamiseks terminalseadme koos kliendi identifitseerimismooduliga (SIM kaart). 2.12 Sideettevõtja on kohustatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõudmisel andma teavet sidevõrgu kohta (baasjaamade asukohad, tunnused jne). 1 https://www.etsi.org/deliver/etsi_ts/123500_123599/123501/15.10.00_60/ts_123501v151000p.pdf. 3 2.13 Sideettevõtja on kohustatud järgima piiranguid naaberriikide suhtes, mis tulenevad sideadministratsioonide vahel sõlmitud koordinatsioonilepingutest2 ja koordinatsioonilepingu puudumisel ITU põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade (edaspidi ITU RR) alamärkusest RR 5.430A3 sagedusala 3400–3800 MHz kohta. Konkursi korraldaja esitab oma veebilehel lingi naaberriikidega sõlmitud koordinatsioonilepingutele koos konkursi väljakuulutamise teatega. Samuti peab sideettevõtja arvestama, et sageduste kasutus nõuab koordineerimist vastavalt ITU RR-is sätestatud protseduurile juhul, kui sideettevõtja soovib sidevõrgus ületada koordinatsioonilepingus sätestatud piirnorme. 2.14 Sidevõrgu planeerimisel ja opereerimisel peab sideettevõtja arvestama mitte Euroopa Liidu naaberriikides kasutatavate rahvusvahelist kaitset omavate muude raadioside süsteemidega, eeskätt paikse kosmoseside maajaamade spektrikasutusega. Koordinatsioonilepingu või kokkuleppe puudumisel naaberriigiga tuleb arvestada, et sageduste kasutus nõuab koordineerimist vastavalt ITU RR-is sätestatud protseduurile. Sagedusalas 3400–3600 MHz paigaldatavate saatjate koordineerimisel lähtutakse ITU RR 5.430A alamärkusest ning sagedusalas 3600–3800 MHz ITU RR artiklis 5 sätestatud liikuva maaside sekundaarsest kasutusest Regioonis 1. See tähendab, et lairibasüsteemide kasutuse planeerimisel tuleb vajadusel enne kasutusele võtmist saatjate parameetrid edastada Venemaa sideadministratsioonile koordineerimiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajadusel täpsustab ja muudab sageduste kasutamise tingimusi lähtudes koordinatsiooni tulemustest. 2.15 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta sagedusloa tingimusi, kui pärast loa andmist ilmnevad elektroonilise side seaduse § 14 lõike 1 punktides 1, 2, 21, 4, 5, 6, 7 või 8 sätestatud alused või tulenevalt sõlmitud raadiosageduste kasutamise koordinatsioonilepingu(te) tingimustest. 2.16 Sideettevõtja ei tohi põhjustada häireid naaberriikides kasutatavate rahvusvahelist kaitset omavate muude raadioside süsteemidele. Häirete tekkimisel on sideettevõtja kohustatud koheselt välja lülitama raadiosaatja, mis põhjustavad häireid, kuni häirete likvideerimiseni ja leidma häirete kõrvaldamiseks sobiliku tehnilise lahenduse. 2 Arrangement between the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia and the Estonian Technical Regulatory Authority concerning the use of the frequency band 3400–3800 MHz for terrestrial Mobile/Fixed Communications Networks (MFCN) in border areas. (allkirjastatud 17.11.2017, jõustus 01.01.2018). Agreement between the Finnish Communications Regulatory Authority and the Technical Regulatory Authority of Estonia concerning the use of the 3.6 GHz frequency band (3400–3800 MHz) in the border areas. (allkirjastatud 20.06.2018, jõustub 01.01.2019). 3 5.430A The allocation of the frequency band 3400–3600 MHz to the mobile, except aeronautical mobile, service is subject to agreement obtained under No. 9.21. This frequency band is identified for International Mobile Telecommunications (IMT). This identification does not preclude the use of this frequency band by any application of the services to which it is allocated and does not establish priority in the Radio Regulations. The provisions of Nos. 9.17 and 9.18 shall also apply in the coordination phase. Before an administration brings into use a (base or mobile) station of the mobile service in this frequency band, it shall ensure that the power flux-density (pfd) produced at 3 m above ground does not exceed −154.5 dB(W/(m2 * 4 kHz)) for more than 20% of time at the border of the territory of any other administration. This limit may be exceeded on the territory of any country whose administration has so agreed. In order to ensure that the pfd limit at the border of the territory of any other administration is met, the calculations and verification shall be made, taking into account all relevant information, with the mutual agreement of both administrations (the administration responsible for the terrestrial station and the administration responsible for the earth station) and with the assistance of the Bureau if so requested. In case of disagreement, calculation and verification of the pfd shall be made by the Bureau, taking into account the information referred to above. Stations of the mobile service in the frequency band 3400–3600 MHz shall not claim more protection from space stations than that provided in Table 21-4 of the Radio Regulations (Edition of 2004). (WRC-15). 4 2.17 Sideettevõtja peab sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutamisel järgima elektroonilise side seaduse § 873–875 ning nende sätete alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõudeid. 2.18 Sünkroniseerimise nõuete kehtestamisel lähtutakse ECC Raportis4 296 sätestatust järgmiselt: Ajapilu struktuur: DDDSU, kus D on alalüli (DL), U on üleslüli (UL), ja S = 10DL, 2GP, 2UL. Kus 2GP = 2 kaitseperioodi (guard periods) ECC Raporti 296 mõistes. Kaitseperioodide number võib olla ka 3 või 4. Siis DL number on 9 või 8. Külgsageduste vahe (samm) on 30 kHz. Perioodilisus on 2.5 ms Sünkroniseerimine: Sünkroniseerimise ja aja allikaks on UTC Sünkroniseerimise täpsus on : +/- 1.5 mikrosekundit. 2.19 Arvestades, et tegemist on iseplaneeritava sagedusalaga, rakendub sagedusloa võitnud sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 13 lõikes 33 sätestatud kohustus kooskõlastada sagedusloa alusel kasutatava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused Terviseametiga. 3. Sageduslubadele I ja III kehtivad lisapiirangud Lisaks punktis 2 toodud sagedusloa tingimustele sageduslubade I ja III osas kehtivad järgmised piirangud: 3.1 Sagedusloa I alusel sageduste kasutamisel on sideettevõtja kohustatud opereerima sidevõrku selliselt, et oleks tagatud sagedusalas alla 3410 MHz kasutavate militaarsete raadiolokatsioonisüsteemide asjakohane kaitse ning häirete vältimine. Raadiolokatsioonisüsteemide kaitsmisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2019/235 lisa C tabelis 6 sätestatud piirväärtustest. 3.2 Sagedusloa III alusel sageduste kasutamisel on sideettevõtja kohustatud opereerima sidevõrku selliselt, et oleks tagatud sagedusalas üle 3800 MHz kasutatavate kosmoseside maajaamade asjakohane kaitse ning häirete vältimine. Kosmoseside maajaamade kaitsmisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2019/235 lisa C tabelis 7 sätestatud piirväärtustest. 4 ECC Report 296. National synchronisation regulatory framework options in 3400–3800 MHz: a toolbox for coexistence of MFCNs in synchronised, unsynchronised and semi-synchronised operation in 3400–3800 MHz. EELNÕU 16.12.2021 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS ……………………… nr ………. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ muutmise määrus Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 91 lõike 1 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruses nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz" tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulas asendatakse tekstiosa „§ 9 lõike 4“ tekstiosaga „§ 91 lõike 1“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) netovara peab vastama avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt õigusaktis sätestatud nõuetele, ta ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „olla“ sõnadega „avalduse esitamise seisuga“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „kompetentsust“ sõnadega „ja võimekust määruse lisas kirjeldatud tingimustele vastava“; 5) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) peab olema esitanud äriregistrile või asukohamaa asjakohasele registrile avalduse esitamise ajaks lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande, kui õigusaktist tulenevalt on aruande esitamise kohustus; 6) avalduse esitamisele eelneva majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse käive oli vähemalt 200 000 eurot.“; 6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul ei ole avalduse esitamise hetkeks viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi korraldaja eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest.“; 2 7) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses: „5) kinnitust, et ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest tehakse lõppkasutajale kättesaadavaks vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project) (edaspidi 3GPP) versioonil 15 baseeruv üldkasutatav elektroonilise side teenus; 6) kinnitust, et kahe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest paigaldatakse üle Eesti minimaalselt 200 vähemalt 3GPP versioonil 15 baseeruva üldkasutatava elektroonilise side teenust osutavat tugijaama, millest 100 tugijaama võivad asuda Harju maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama; 7) kinnitust, et lõppkasutajale tagatakse andmeside allalaadimiskiirus eMBB (Enhanced Mobile Broadband) teenuskategooria teenustele vähemalt 30 Mbps kogu väljaehitatud sidevõrgu katteala ulatuses; 8) kinnitust, et avaldusele eelneva majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse käive oli vähemalt 200 000 eurot.“; 8) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse arv „30“ arvuga „60“; 9) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ülejäänud kaks konkursi objekti jäävad selle konkursi korras välja andmata.“; 10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui konkursile kvalifitseerub ainult kaks osalejat, viib konkursi korraldaja läbi kahe konkursi objekti enamapakkumise, arvestades § 2 lõikeid 5–7. Üks konkursi objekt jääb selle konkursi korras välja andmata.“; 11) paragrahvi 11 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 9 lõikes 23“ testiosaga „§ 91 lõikes 7“; 12) määrust täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses: „§ 13. Lõppsätted (1) Määruse 1. veebruaril 2022. a jõustunud muudatuste menetlus viidi läbi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri (EISi saatmise kuupäev) kirjaga nr (kirja number) alustatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemuste ning määruse põhjendustega on esitatud seletuskirjas. Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. (2) Konkursi korraldaja muudab 19. veebruaril 2019. a välja kuulutatud avaliku konkursi „Sageduslubade andmine maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ teadet vastavalt määruse 1. veebruaril 2022. a jõustunud tingimustele. (3) Konkursi korraldaja teavitab 19. veebruaril 2019. a välja kuulutatud avalikule konkursile „Sageduslubade andmine maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ juba avalduse esitanud isikuid konkursi teate muutmisest ja annab isikutele aega vähemalt 60 tööpäeva esitatud avalduste muutmiseks ja täiendamiseks või tagasivõtmiseks.“; 3 13) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Käesolev määrus jõustub 2022. a 1. veebruaril. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler Lisa Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sagedusloa tingimused 16.12.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 lõike 1 alusel. Halduskohtuasjas 3-19-3331 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et 22. jaanuari 2019 määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi määrus) näol on tegemist eelhaldusaktiga (11.12.2019 otsuse p 12), mistõttu käsitleb ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister käesolevat määrust haldusaktina. Määruse muutmise eesmärk on täpsustada ja täiendada konkursil osalejale esitatavaid nõudeid, ning ajakohastatada määruse lisas sätestatud tingimusi, samuti pikendatakse sellega avalduste esitamise tähtaega ning reguleeritakse vahepeal peatunud konkursi edasimineku korda. Määrus anti esialgu välja 22.01.2019 ning 19.02.2019 kuulutas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz. Konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaeg oli 25.03.2019 kell 10.00. Tallinna Ringkonnakohus peatas esialgse õiguskaitse korras avaliku konkursi läbiviimise kuni haldusasjas nr 3-19-333 kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Nimetatud kohtuasjas vaidlustas Levikom Eesti OÜ sageduslubade andmise avaliku konkursi korraldamise tingimused. 18.03.2020 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu lahend, milles ringkonnakohus leidis, et sagedusala 3410–3800 MHz konkursi määrus ja konkursi väljakuulutamise teade on põhjendatud ja õiguspärased. TTJA avaldas 19.03.2020 Ametlikes Teadaannetes ja TTJA veebilehel teadaande 19.02.2019 välja kuulutatud konkursi jätkumise kohta. Ühtlasi pikendas TTJA konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega kuni 18.06.2020. 03.06.2020 kirjaga nr 13-2/2020/3711-1 kuulutas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister välja avaliku konsultatsiooni määruse muutmiseks, oodates turuosaliste tagasisidet 12.06.2020. 17.06.2020 kirjaga nr 13-2/2020/4055-1 pikendas minister avaliku konsultatsiooni tähtaega 31.07.2020. Lähtuvalt sellest pikendas TTJA konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega kuni 18.08.2020. 18.08.2020 kirja nr 2-1/20-0331/5125 saatis minister eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ muutmise 1 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=260899316. 1 eelnõu2. Oodates sideettevõtjate tagasisidet 01.09.2020. Lähtuvalt sellest pikendas TTJA konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega kuni 18.09.2020. Avaliku konsultatsiooni jätkumisega seoses pikendas TTJA konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega kuni 19.10.2020, seejärel kuni 01.12.2020 ja siis kuni 01.02.2021 ja seejärel kuni 05.04.2021 ning seejärel kuni 05.07.2021 ja seejärel kuni 05.11.2021 ning viimati kuni 04.02.2022. 2020. a sügisel määruse muutmisega edasi ei mindud, kuna Vabariigi Valitsuse Julgeoleku Komisjon leidis, et riigi julgeoleku huvisid silmas pidades tuleb enne konsultatsiooni ja sageduslubade avaliku konkursiga edasi liikumist sätestada julgeoleku vajadustest lähtuvalt ettevõtjatele kohustus teavitada sidevõrkudes kasutatavast riist- ja tarkvarast ning taotleda selle kasutamiseks luba. Teavitamise ja loakohustuse täpsem regulatsioon sidevõrkude riist- ja tarkvara osas sätestati elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega (437 SE), mis võeti Riigikogus vastu 24.11.2021 ja mis avaldati 15.12.2021 Riigi Teatajas. Nimetatud seadus jõustub 01.02.2022. ESS 01.02.2022 jõustuvatest muudatustest lähtuvalt viidatakse ka käesoleva määruse lisas õigusselguse eesmärgil, et asjakohases sagedusalas võrku arendav ettevõtja peab taotlema riist- ja tarkvara kasutamise loa, kui vastav kohustus on ESS alusel Vabariigi Valitsuse asjakohase määrusega ettevõtjale pandud. Teavitus- ja loakohustuse täpsem sisu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006 määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015 määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse eelnõus, mille Vabariigi Valitsus võttis vastu 16.12.2021. Need muudatused jõustuvad 01.02.2022. Avaliku konsultatsiooni jätkuna kohtus minister kahel (09.03.2021 ja 06.12.2021) korral asjast huvitatud sideettevõtjatega. Nendel kohtumistel said sideettevõtjad veelkord võimaluse väljendada oma arvamust konkursi määruse tingimuste ja sagedusala jaotamise osas. Riik andis omalt poolt teada, et koordinatsioonilepingut Venemaaga jätkuvalt ei ole ning lähiajal ei ole seda ka oodata. Venemaaga koordinatsioonilepingu puudumine tähendab seda, et sagedusalast 3410–3800 MHz pool (200 MHz) on Venemaa teistsuguse sageduskasutuse tõttu Eesti jaoks piiratud kasutusevõimalusega. Venemaa kasutab sagedusala 3600–3800 MHz (Venemaa piirangutega ala) kosmoseside jaoks, mille Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) reeglid määratlevad primaarse kasutusena. Sekundaarne kasutus (sh maapealse elektroonilise sideteenuse osutamine) ei tohi häirida primaarset kasutust, samas kui sekundaarsel kasutajal tuleb taluda primaarsest kasutusest lähtuvaid häireid. Tulenevalt ITU raadioeeskirjade (edaspidi ITU RR) alamärkusest RR 5.430A3 tuleb iga Eestis kasutusele võttev saata koordineerida Venemaa sideadministratsiooniga. 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e65e4249-95dd-4961-9c57-11ea27a53d12. 3 5.430A The allocation of the frequency band 3400–3600 MHz to the mobile, except aeronautical mobile, service is subject to agreement obtained under No. 9.21. This frequency band is identified for International Mobile Telecommunications (IMT). This identification does not preclude the use of this frequency band by any application of the services to which it is allocated and does not establish priority in the Radio Regulations. The provisions of Nos. 9.17 and 9.18 shall also apply in the coordination phase. Before an administration brings into use a (base or mobile) station of the mobile service in this frequency band, it shall ensure that the power flux-density (pfd) produced at 3 m above ground does not exceed −154.5 dB(W/(m2 * 4 kHz)) for more than 20% of time at the border of the 2 Sagedusalast 3410–3800 MHz saab 190 MHz (3410–3600 MHz, piiranguteta ala) 5G jaoks kasutusele võtta kohe pärast konkursi võitmist ja sageduslubade andmist. Euroopa Komisjoni rakendusotsus4 (EL) 2019/235 näeb ette sagedusploki eelistava laiusena 80– 100 MHz ega toeta sagedusala killustatust. Oluline on siinjuures märkida, et andmeedastuskiirus on sõltuvuses sagedusploki suurusest ehk mida suurem sagedusplokk, seda suuremaid andmeedastuskiiruseid on võimalik tarbida. Sellest tulenevalt on ka Euroopa Komisjon andnud suunised liikmesriikidele kasutada võimalikult suuri sagedusplokke. Ka ringkonnakohus leidis ülalnimetatud kohtulahendi punktis 33, et: „Sideettevõtjatele tuleb võimaldada piisavalt suur sagedusplokk, et oleks võimalik edastada suures mahus andmeid ning tarbijale efektiivselt teenuseid osutada. Sagedusala ei saa liialt killustada, kuna sellisel juhul ei pruugi sideettevõtjatel olla piisavalt motivatsiooni arendada täisfunktsionaalset 5G võrku, s.o sellist võrku, kus on võimalik kõiki uue põlvkonna teenuseid pakkuda. Suurem sagedusvahemik võimaldab ettevõtjatel pakkuda kvaliteetsemat teenust. Arvestades nii praeguseid sagedusala kasutuse piiranguid kui ka tuleviku vajadusi (osad 5G teenused – nt isesõitvad bussid, ülikiire andmeside – vajavad toimimiseks suurt sagedusvahemikku, isegi kuni 200 MHz), võib sagedusala jaotamist kolmeks pidada mõistlikuks kompromisslahenduseks, mis samal ajal jätab ruumi ka konkurentsile.“ Kõike eeldatud arvestades leiab MKM, et Eestis oleks kõige mõistlikum panna avalikule konkursile kolm sagedusluba. Selle tulemusena saab, arvestades seejuures Venemaa poolseid piiranguid, avalikule konkursile panna võimalikult suured sagedusplokid, mis on 5G kiire andmeedastuse eelduseks ning see on kooskõlas ka Komisjoni rakendusotsusega. Sellise lahenduse juures saavad kõik kolm sagedusloa võitjat sagedusalas 3410–3600 MHz vastavalt sagedusloale 70 MHz / 60 MHz / 60 MHz nn kasulikku sagedusplokki, kus Venemaa poolt tingitud piirangud puuduvad ning sagedusalas 3600–3800 MHz vastavalt sagedusloale 60 MHz / 70 MHz / 70 MHz Venemaa poolsete piirangutega sagedusplokki. Küll on aga vaja määrust täiendada konkursil osalejatele esitavate nõuetega selleks, et konkursile tuleksid osalema piisava finantsvõimekusega sideettevõtjad, kes oleksid valmis kohe alustama 5G sidevõrgu ehitusega, mille arendamist vastav sagedusvahemik soosib. Seetõttu sätestatakse määruse muudatuses kohustus, et ühe aasta jooksul alates võitjale sagedusloa andmisest peab sideettevõtja tegema lõppkasutajale kättesaadavaks elektroonilise side teenuse, mis baseerub Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project) versioonil (release) 155. Samuti sätestatakse määruse muudatuses, et võitja peab kahe aasta jooksul alates sagedusloa saamist paigaldama üle Eesti vähemalt 200 tugijaama, millest 100 võivad asuda Harju maakonnas ning igas maakonnas peab paigaldama vähemalt viis territory of any other administration. This limit may be exceeded on the territory of any country whose administration has so agreed. In order to ensure that the pfd limit at the border of the territory of any other administration is met, the calculations and verification shall be made, taking into account all relevant information, with the mutual agreement of both administrations (the administration responsible for the terrestrial station and the administration responsible for the earth station) and with the assistance of the Bureau if so requested. In case of disagreement, calculation and verification of the pfd shall be made by the Bureau, taking into account the information referred to above. Stations of the mobile service in the frequency band 3400–3600 MHz shall not claim more protection from space stations than that provided in Table 21-4 of the Radio Regulations (Edition of 2004). (WRC-15). 4 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3 400 – 3 800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019D0235&qid=1639031763870. 5 Vaata täpsemalt seletuskirja punkti 5 selgitust. 3 tugijaama. Paigaldatavad tugijaamad peavad teenindama 5G võrku ja vastama vähemalt 3GPP versioonile 15. Lisaks sätestatakse, et sideettevõtja peab tagama lõppkasutajale, tema poolt välja ehitatud sidevõrgu kattelalas, andmeside allalaadimiskiiruse 30 Mbps teenuskategoorias, mis vajavad toimimiseks kiiret andmeedastust (Enhanced Mobile Broadband, eMBB). Kolme viimase muudatusettepaneku eesmärk on suunata sagedusloa võitja koheselt investeerima 5G võrgu arendamisse. Määruse muudatusega sätestatakse määruse lisas viide infoturbe nõuetele, mida sagedusloa võitnud sideettevõtja sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutamisel järgima peab. MKM leiab, et määruse muutmise mõju on väike, kuna määrust ei ole lõplikult veel täidetud – sageduslube ei ole määruse alusel veel antud ja antud konkurss ei ole reaalselt toimunud (see peatati varasemalt kohtuvaidluse tõttu enne osalejate kvalifitseerimist). MKM leiab, kuna Venemaaga ei ole lähiajal koordinatsioonilepingut oodata, siis kolme loa variandist tulenev kasu Eesti majandusele, tööstusele ning tarbijatele kaalub üle võimaliku negatiivse riive, mis tekib määruse muutmisega. 1.1 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud TTJA sideosakonna sagedushalduse talituse ekspert Irena Lukas (tel: 667 2127; e-post: [email protected]) ja MKMi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel: 625 6441; e-post: [email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks (tel: 639 7665; e-post: [email protected]). Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel 625 6360; e-post: [email protected]). 1.2. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (437 SE), millega tehtud muudatused jõustuvad 01.02.2022. Nende muudatuste järgi liigub ESS § 9 lõikes 4 sätestatud volitusnorm ESS § 91 lõikesse 1. Nimetatud seaduse eelnõu võeti Riigikogus vastu 24.11.2021 ja avaldati 15.12.2021 Riigi Teatajas6. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 koosneb kolmeteistkümnest punktist. Eelnõu § 1 punkt 1. Määruse preambul viiakse kooskõlla elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega, selle seaduse muudatuse kohaselt liigub ESS § 9 lõikes 4 sätestatud volitusnorm ESS § 91 lõikesse 1. Eelnõu § 1 punktid 2–6. Määruse § 6 lõike 1 punktide 2–4 muutmisega täpsustatakse konkursil osalejale esitatavaid nõudeid. Määruse § 6 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse uuesti. Muudatuse kohaselt täpsustatakse, et konkursil osaleja netovara peab vastama avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt õigusaktis 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/115122021001. 4 (äriseadustikus) sätestatud nõuetele. Netovara vastavust kontrollitakse viimase lõppenud majandusaasta seisuga (üldjuhul avalduse esitamisele eelnenud kalendriaasta seisuga) äriregistri andmete põhjal. Lisaks sätestatakse (§ 6 lõikes 11), et kui antud paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul ei ole avalduse esitamise hetkeks viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi korraldaja eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest Äriseadustiku § 179 lõike 4 ja § 334 lõike 2 kohaselt on osaühingul ja aktsiaseltsil majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg kuus kuu arvates majandusaasta lõppemisest. Seega, kui konkursile avalduse esitamise tähtaeg on nt 02.02.2022, siis hindab konkursi korraldaja osaleja netovara vastavust 2020 majandusaasta aruande alusel, kuna 2021 majandusaasta osas aruande esitamise kohustust veel tekkinud ei ole. Kui konkursile avalduste esitamise tähtaeg on 21.07.2022, siis hindab konkursi korraldaja osaleja netovara vastavust 2021 majandusaasta aruande alusel, kui ettevõtja majandusaasta kattub kalendriaastaga. Määruse § 6 lõike 1 punkti 3 täpsustatakse, et avaluse esitamise seisuga ei tohi konkursil osaleja olla õigusaktidest tulenevate riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. TTJA kontrollib maksuvõla olemasolu Maksu- ja Tolliameti kodulehelt ja netovara vastavust äriregistrist. Määruse § 6 lõike 1 punkti 4 täpsustatakse ja lisatakse viide määruse lisale. Määruse § 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6, kus sätestatakse, et kvalifitseerumiseks peab ettevõtja olema korrektselt esitanud kõik majandusaasta aruanded ja osaleja eelneva või eelviimase, kui viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev ei ole õigusaktide kohaselt avalduse esitamise ajaks saabunud, majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse käive peab olema vähemalt 200 000 eurot. Nende nõuetega soovitakse, et konkursile tuleksid osalema maksevõimelised ja õiguskuulekad sideettevõtjad, kes oleksid valmis kohe alustama 5G sidevõrgu ehitusega. Eelnõu § 1 punkt 7. Määruse § 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 5–8 ning vastavalt täiendatakse ka määruse lisa punktidega 2.6, 2.7 ja 2.8, need nõuded saavad sagedusloa tehnilisteks tingimusteks, mis sätestatakse sagedusloas. Konkursil osaleja peab konkursile esitatavas avalduses kinnitama, et sagedusloa võitmise korral peab ta ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest tegema lõppkasutajatele kättesaadavaks vähemalt ETSI 3GPP versioonil 15 baseeruva sideteenuse. ETSI tehniline raport Release 15 TR 121 915 V15.0.0 (2019-10)7 sisaldab 5G võrgu kirjeldust (sh non-stand alone kui ka stand- alone). See tehniline raport on aluseks ETSI harmoneeritud standarditele EN 301 908-248 ja EN 301 908-259. Need standardid on valmimas. Non-stand alone 5G võrk tähendab, et 5G võrku ehitatakse 4G võrgu baasil. Stand alone 5G võrk on puhtalt 5G tehnoloogial baseeruv võrguarhitektuur. 7 Digital cellular telecommunications system (Phase 2+) (GSM); Universal Mobile Telecommunications System (UMTS); LTE; 5G; Release description; Release 15 (3GPP TR 21.915 version 15.0.0 Release 15) https://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/121900_121999/121915/15.00.00_60/tr_121915v150000p.pdf. 8 https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54728. 9 https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54786. 5 Lisaks peab ettevõtja kinnitama, et sagedusloa võitmise korral paigaldab ta kahe aasta jooksul üle Eesti minimaalselt 200 tugijaama, millest pooled võivad asuda Harju maakonnas, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt 5 tugijaama. Paigaldatavad tugijaamad peavad teenindama 5G võrku ja vastama vähemalt 3GPP versioonile 15. Viimati kirjeldatud sidevõrgu nõuete sätestamise eesmärk suunata sagedusloa saajat koheselt investeerima 5G võrgu arendamisesse. Antud eelnõu säte on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/197210 artikliga 54, mis sätestab, et sagedusala 3400–3800 MHz antakse 5G tehnoloogia kasutusse. Määruse § 7 lõike 2 punkt 7 sätestab, et sideettevõtja peab kinnitama, et tema poolt välja ehitatud sidevõrgu kattelalas on tagatud lõppkasutajale andmeside allalaadimiskiirus 30 Mbps teenustekategoorias, mis vajavad toimimiseks kiiret andmeedastust (Enhanced Mobile Broadband, eMBB). Lisaks võimaldab 5G sidevõrk pakkuda väikest signaalihilistust vajavaid teenuseid (aegkriitilisus) ja suudab toime tulla asjade internetiga, mille puhul on vaja toime tulla senisest suurema hulga sidevõrgus olevate seadmetega. Asjade internet ja aegkriitilised teenused ei vaja iseenesest aga suuri andmesidekiiruseid. Seetõttu on punktis 7 ka vastav täpsustus (eMBB). Iseenesest võimaldaksid 60–70 MHz sagedusplokid pakkuda andmesidekiiruseid kuni 550 Mbps, kuid seda ideaaltingimustes, kus oleks ainult üks kasutaja. Mida rohkem lõppkasutajaid sidevõrku lisandub ja sõltuvalt, kui andmemahukaid rakendusi iga lõppkasutaja tarbib, seda aeglasemaks andmesidekiirus jääb. Samas on võimalik sidevõrgu planeerimise ja tugijaamade tihedusega tagada olukord, kus ühe tugijaama teenindada ei oleks liiga suurt lõppkasutajate hulka ja vältida seeläbi andmesidekiiruse langemist liiga madalale. 30 Mbps andmesidekiiruse tagamise nõuet on rakendanud näiteks ka Itaalia. Nimetatud nõuded sätestatakse ka määruse lisas ning lisatakse sagedusloale. Lisaks täiendatakse § 7 lõiget 2 punktiga 8, kus sätestatakse, et osaleja peab kinnitama konkursile tulles, et tema konkursi avaldusele eelneva majandusaasta sideteenuse käive oli vähemalt 200 000 eurot. Sellega sätestatakse eelduse, et avalikule konkursile tulevad sideettevõtjad, kellel on olemas finantsvõimekus asuda koheselt 5G võrku arendama ja vastavaid sideteenuseid pakkuma. Nende nõuete sätestamisega kindlustame, et konkursile tulevad sideettevõtjad hakkavad kohe 5G sidevõrku ehtitama. Eelnõu § 1 punkt 8. Määruse § 8 lõike 2 muutmise tulemusena pikendatakse avaliku konkursi avalduste esitamise tähtaega seniselt 30 kalendripäevalt 60 kalendripäevale. Seda alates konkursi väljakuulutamisest. Sellega antakse konkursil osaleda soovivatele sideettevõtjatele piisav aeg konkursi määruse muudatustega tutvumiseks ja konkursil osalemise avalduse esitamiseks. Eelnõud § 1 punkt 9 ja 10. Määruse § 9 lõiget 6 täiendatakse õigusselguse huvides teise lausega, kus sätestatakse sõnaselgelt, et kui konkursile kvalifitseerub ainult üks osaleja, saab ta ühe loa ja ülejäänud kaks konkursi objekti jäävad välja andmata. Kui edaspidi on näha, et turul on tekkinud uusi huvilisi, saab riik välja andmata jäänud sagedusload uuesti avalikule konkursile panna. Määruse § 9 täiendatakse lõikega 7 õigusselguse huvides. Normis kirjeldatakse olukorda, kui konkursile kvalifitseerub ainult kaks osalejat. Sellisel juhul toimub enampakkumine ainult kahe 10 ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214. 6 sagedusloa korral, arvestades määruse § 2 lõikes 5 toodud järjekorda.. Analoogselt eelpool kirjeldatud olukorraga saab riik välja andmata jäänud sagedusloa panna tulevikus uuesti avalikule konkursile, kui turul on näha huvi. Eelnõud § 1 punkt 11. Määruse § 11 lõikes 6 viiakse viide ESSi kooskõlla 437 SE tehtud ESSi muudatusega. Korrektne on viidata ESS § 91 lõikele 7. Eelnõud § 1 punkt 12. Määrust täiendatakse lõppsättega ehk §-ga 13. Kuna antud määruse näol on tegemist haldusaktiga, siis on vaja sätestada avaliku konsultatsiooni alustamise fakt, avaliku konkursi välja kuulutamise pikendamise säte. Eelnõud § 1 punkt 13. Määruse lisa muudetakse ja asendatakse uue lisaga. All selgitame muudatusi võrreldes varasema lisaga:  lisa punkti 2.3 täiendatakse teise lausega, kus sätestatakse, et sagedusloa kasutamisõiguse igasugusel üleandmisel, sealhulgas ettevõtjate ühinemisel, tuleb selleks ESS § 17 lõigete 2 ja 4 korras saada TTJA nõusolek;  lisa täiendatakse punktidega 2.6–2.8, kus sätestatakse nõuded sidevõrgule. Selgitust vaata eelnõu punkti 7 juurest;  lisa punkti 2.9 (kehtiva määruse lisa punkt 2.6) täiendatakse Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/235, millega muudetakse Euroopa Komisjoni otsust 2008/411/EÜ. See rakendusotsus võeti vastu peale määruse jõustumist;  lisa punkti 2.10 (kehtiva määruse lisa punkt 2.7) täiendatakse Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1139, mille muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukoja direktiivi 2014/53/EL. See võeti vastu peale määruse jõustumist.  lisa punti 2.13 (kehtiva määruse lisa punkt 2.10) täiendatakse lausega, millega sätestatakse, et sideettevõtja soovib koordinatsioonilepingus sätestatud piirnorme ületada, siis tuleb järgida ITU RR-is sätestatud protseduuri;  lisa punkti 2.14 (kehtiva määruse lisa punkt 2.11) muudetakse ja sõnastatakse ümber. Kehtiva määruse lisa punkt 2.13 tuuakse ka siia punkti alla;  lisa täiendatakse punktiga 2.17, kus sätestatakse, et sideettevõtja peab sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutamisel järgima ESS § 873-875 ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud nõudeid;  lisa täiendatakse punktiga 2.18, kus sätestatakse sidevõrgu sünkroniseerimise nõuded, selliselt, mis arvestades ECC Raportist11 296 ja Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/235 lisas C toodud võimsuse piirnorme ja tagavad just 5G/NR võrkude kõige efektiivsemat raadiosageduste kaustust ja häirevaba koostoimet;  lisa täiendatakse punktiga 2.19, selle normiga tuletatakse sideettevõtjale meelde, et raadiosaateseadme paigaldamise tingimused tuleb kooskõlastada Terviseametiga  lisa punktis 3.1 asendatakse teises lauses viide lisa punktile 2.6 viitega Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/235 lisale C;  lisa punkt 3.2 tunnistatakse kehtetuks, kuna nimetatu piirangu tähtaeg on saabunud ning seda piirangut ei pea järgima;  lisa punktis 3.2 (kehtiva määruse lisa punktid 3.3) asendatakse teises lauses viide lisa punktile 2.6 viitega Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/235 lisale C. Eelnõud § 2 sätestatakse määruse jõustumine. Käesolev määrus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril. 11 ECC Report 296. National synchronisation regulatory framework options in 3400–3800 MHz: a toolbox for coexistence of MFCNs in synchronised, unsynchronised and semi-synchronised operation in 3400–3800 MHz. 7 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni otsusega 2008/411/EÜ ja Komisjoni rakendusotsustega 2014/276/EL ja 2019/235 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/53/EL12. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega kaasneb majanduslik mõju, kuna määruses sätestatud konkursi tulemusel antakse sideettevõtjate kasutusse 390 MHz raadiospektrit, mis loob võimalused maapealsete sideteenuste sh mobiilsideteenuste arenguks ning soodustab olemasolevate elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut ning uute rakenduste/tehnoloogiate kasutusele võtmist. 5G aitab kaasa tööstus 4.0 arengule13 ning loob tarbijatele võimaluse kasutada 5G teenuseid soodsama hinna ja parema kvaliteediga. Samas annab 5G teenuste areng olulist lisaväärtust näiteks meditsiini, logistika, energeetika ja keskkonna valdkonnale. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Samas luuakse eeldused kolme sagedusloa ühekordse loatasu, sagedusloa andmise ning iga-aastase pikendamise eest võetava riigilõivu laekumiseks riigieelarvesse. Aastane riigilõiv kuue ploki sagedusloa eest on 245 700 eurot. Samuti laekub riigieelarvesse avaliku konkursi õnnestumisel, kui konkursi tulemusel antakse välja kolme sagedusluba, ühekordsete loatasudena kokku vähemalt 4 791 000 eurot (3 x 1 597 000 eurot). Kui avalikul konkursil laekub ühekordsete loatasudena enam kui 4 791 000 eurot, siis ülelaekunud summa osas teeb MKM ettepaneku toetada TTJA-d 200 000 euro ulatuses, et võimaldada järelevalve teostamiseks vajalike seadmete soetamist, mille abil saaks teostada 5G võrkude sünkroniseerimise nõuete täitmist ja võimalike häirete lahendamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. veebruaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu arvamuse avaldamiseks ja saadetakse eraldi kirjaga ka konkursile avalduse esitanud sideettevõtjatele. 12 ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106. 13 https://www.gsma.com/iot/wp-content/uploads/2020/04/2020- 04_GSMA_SmartManufacturing_Insights_On_How_5G_IoT_Can_Transform_Industry.pdf. 8
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →