dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sisend Eesmärk 55 paketi energiamaksustamise direktiivi ja sotsiaalse kliimafondi failidele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. detsember 2021
Viit
2-13/21-4570
Registreeritud
23. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Katry Ahi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-4570 23.12.2021 Väljaminev kiri.asice486 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 26.07.2021 nr 2-5/21-01624, 7.8/21- [email protected] 0919/-2T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 23.12.2021 nr 2-13/21-4570 Sisend Eesmärk 55 paketi energiamaksustamise direktiivi ja sotsiaalse kliimafondi failidele Austatud kolleegid Vastavalt Riigikantselei resolutsioonidele nr 2-5/21-01624 ja 21-0908 esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettepanekud Rahandusministeeriumile Eesti seisukohtadeks Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ algatuste kohta 2021. aasta septembrikuus. 1. Sotsiaalne kliimafond Seisukoht: Peame sotsiaalse kliimafondi mahtu ebapiisavaks, et kompenseerida kliimaeesmärkide saavutamise negatiivset sotsiaalset mõju ja õigustada fondiga kaasnevat kasvavat halduskoormust. Leiame, et Eesti osa kliimameetmete sotsiaalfondist peaks olema vähemalt samaväärne uue ETSi süsteemi heitkoguste ühikute müügituludest saadava määraga. Kliimafondi loomise asemel võiksid olla uue loodava ETSi heitkoguste tulud suunatud otse tagasi liikmesriiki. Hoonefondi renoveerimine ja taastuvenergiale üleminek on kulukas kõigile ühiskonnagruppidele, eelkõige vaesematele tarbijagruppidele. Täiendavad toetusmeetmed on vajalikud ning peaksid võimaldama piisavad ressursid haavatavamate/vaesemate ühiskonnagruppide toetamiseks. Oluline on aga vältida keerulisi toetusmehhanisme, mille loomisega kaasneb halduskoormuse märkimisvääne kasv ning sarnaste tegevuste ning nõuete dubleerimine. Lisaks küttehinna kasvu suurusele piirkonniti on oluline toetusmeetmete puhul arvestada ka antud piirkonna elanike keskmist elatustaset ning kinnisvara väärtust. Leiame, et eraisikute otsetoetamist tuleks korraldada läbi sotsiaalsüsteemi ehk läbi selle luua võimekus inimesele tasuda nii kommunaalkulude eest kui ka näiteks hoone rekonstrueerimiseks võetava laenu tagasimakseid. Vajalike muudatuste elluviimine on samuti äärmiselt kallis transpordisektoris. Isegi kui oletada, et antud fondi vahenditest arvestatav osa suunataks transpordisektoris elluviidavate muudatuste leevendamisele, siis suudaks katta see vaid ääretult marginaalse osa muudatuste mõjust ja maksumusest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Selgitus: Eesti kontekstis on ETSi laiendamisest hoonetele enim mõjutatud maagaasi põhise soojusenergia tarbijad. Kuna soojusenergia tarbimine on vältimatu ka madalama sissetulekuga elanikele, võib teatud osa elanike reaalne sissetulek langeda vaesuspiirist allapoole. Soojuse hinnakasv võib meetmete mõjul olla arvestuslikult 4% kuni 10%.1 Seetõttu on olulised erinevad toetusmeetmed, sh kliimameetmete sotsiaalfond, mis ühelt poolt minimeerivad hinnakasvust tekkivat negatiivset mõju madalama sissetulekuga leibkondadele ja samas motiveerivad hooneid rekonstrueerima. ETSi laiendamisest saadava tulu suunamine 25% ulatuses sotsiaalsesse kliimafondi annab Eestile 207 mln.€ perioodiks 2025-2032, mis teeb kokku ligi 30 mln.€ aastas. Sotsiaalne kliimafond suunab raha eelkõige riikidesse, kus energiavaesuse risk on kõrge. Kuna Eestis on energiavaesuse risk madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, on ka Eesti osakaal sellest rahast väiksem. MKMi hinnangul on fondi maht ja sellest Eestile eraldatav osa ebapiisav, et selle eesmärke saavutada ja reaalset mõju omada. Seetõttu leiame, et Eesti osa kliimameetmete sotsiaalfondist peaks olema vähemalt samaväärne uue ETSi süsteemi heitkoguste ühikute müügituludest saadava määraga. Transpordisektoris on Eesti eripäraks hõreasustus, mis ei lase igal pool kulutõhusalt ühistranspordile ja kergliiklusele üleminekut korraldada. Motoriseeritud eratransport jääb Eestis liikuvuse strateegiliselt lahutamatuks osaks ning seda eriti hõredalt asustatud piirkondades. Fossiilsete kütuste hinnatõus ja puhtamatele tehnoloogiatele üleminek on kallis nii ettevõtjatele kui ka eratarbijatele. Planeeritud sotsiaalne kliimafond suudaks planeeritud mahus katta transpordisektoris muudatuse rahalist mõju vaid marginaalselt. Piisav toetus tuleb tagada ka teostatavusuuringutele uute tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtmise soodustamiseks (sh vesiniku kasutamiseks, uute kütuste tootmise kavandamiseks), seda eriti väikeriikide piiratud arendusressurssidega piirkondade puhul, kus spetsialiseerunud tööstust veel ei eksisteeri ja selle võimekuse loomine sõltub lisaks tooraine piisavusele ka muudest määrava tähtsusega elementidest (sh tööjõud, taristu, maksukeskkond jm). Kui summa suurus jääb samaks, siis peame tähtsaks, et fondi rahastus suunatakse nõrgematele ja eelkõige energiatõhususe investeeringutesse, aga näeme, eriti arvestades Eesti väikest osakaalu sellest, et fondi eesmärgid peavad olema paremini sihitud ja seda ka meetmetesse, mis elanike kulusid soojusele ja transpordikütustele vähendavad (renoveerimine ja küttelahendused või sotsiaaltoetused). Jagades fondi rahastu kõigi võimalike valdkondade vahel, mis ei pruugi suurt efekti saavutada, ei täida antud fond oma eesmärki energiavaesuse riski leevendamisel. Oluline on ka toetusmeetmete (nt Sotsiaalsest Kliimafondist finantseeritavate) puhul arvestada mitte üksnes küttehinna kasvu suurusega piirkonniti, vaid ka antud piirkonna elanike keskmist elatustaset ning kinnisvara väärtust. Nii võib mõnes piirkonnas tulenevalt ETSi laiendamisest küll kaasneda protsentuaalselt suur küttehinna tõus, aga elanike sissetulek ning kinnisvara väärtus olla sellised, et hinnatõus rekonstrueerimisaktiivsust ei mõjuta. Teisalt võib olukord olla ka vastupidine ja just sellistesse piirkondadesse tuleks suunata suuremad toetusmeetmete mahud. Samal ajal on tähtis vältida ka keerulisi toetusmehhanisme ning kõrget halduskoormust ehk kui on tugev korrelatsioon madalate keskmiste sissetulekute ning kinnisvara väärtuse osas, ei pruugi tulenevalt riikide erinevast omandistruktuurist ja õiguslikest raamidest olla mõistlik rekonstrueerimistoetuste otsuste tegemisel üksikisiku sissetulekute hindamise tasemele minna, vaid lähtuda piirkondade võrdlemisel keskmistest näitajatest. Sarnaselt on üles ehitatud ka hetkel toimiv korterelamute rekonstrueerimistoetus, kus kõrgem toetusmäär on piirkondades, kus kinnisvaraväärtus ja keskmised sissetulekud on madalamad. 1 Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajandusliku mõju analüüs (https://envir.ee/media/1425/download) 2 (5) Sotsiaalse kliimafondi rahastuse saamise üheks eelduseks on Sotsiaalse kliimaplaani koostamine, mis sisaldab plaanitavaid meetmeid ja mõjusid. Energiatõhususe direktiivi ettepanek kohustab riiki samuti energiavaesust leevendavate energiasäästu meetmete nimekirja ja sotsiaalseid mõjusid ning haavatavate osapoolte seas saavutatud energiasäästu. Samuti nähakse direktiivis vajadust luua eraldi komisjon energiavaesuse leevendamiseks ning energiavaesuse leevendamise kohta aruandluse tegemist riiklike energia- ja kliimakavade raames. Leiame, et ebaproportsionaalselt kõrge halduskoormuse vältimiseks tuleb vältida aruandluse dubleerimist, mistõttu sotsiaalsete meetmete ning mõjude hindamine koos kaasnevate kliimamõjudega sh energiasäästu mõjudega, tuleks viia ühe plaani alla. Suures pildis tekib küsimus – miks on Eestis energiavaesus (energeetika valdkonnas täpsemalt energiaostuvõimetus) madal, aga suhteline vaesus kõrge – kas siit võib saab järeldada, et tegelikult pole probleemiks mitte energiahinnad ja suur energiatarbimine, vaid muude kulude suur osakaal sissetulekutest sh transport, IKT sektori lahendused (sh internet, mittekestvad nutiseadmed mis maksavad inimese kahekordse palga) jne. Toetudes energiaostuvõimetuse vähesusele Eestis, näeme energiavaesust Eestis pigem sotsiaalvaldkonna kui energeetika probleemina. Eraisikute otse toetamist tuleks korraldada läbi sotsiaalsüsteemi ehk läbi selle luua võimekus inimesele tasuda nii kommunaalkulude eest kui ka näiteks hoone rekonstrueerimiseks võetava laenu tagasimakseid. 2. Energiamaksustamise direktiiv Seisukoht: Toetame algatuse põhimõtet viia energiatoodete ja elektrienergia maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, et aidata kaasa ELi 2030. aasta energiaeesmärkide saavutamisele ja kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks. Toetame põhimõtteliselt energia maksustamise direktiivi ülevaatamist, et ajakohastada selle maksubaas ja maksumäärad ning tugevdada uuenduslike kütuste, sh alternatiivsete kütuste maksustamise õiguskindlust. Seejuures tuleb jälgida, et biokütused ja biometaan peaksid olema maksustatud väiksema määraga kui fossiilsed kütused. Samas tuleb fossiilkütuste maksustamise ajakohastamisel arvestada liikmesriikide majanduse eripäradega, rakendada maksumäära vastavalt alternatiivide turule tulekuga ja vajaduse korral ette näha üleminekumeetmed ja -toetused. Muudatused peavad muuhulgas jälgima ka sotsiaalset võrduse kriteeriume ning võimaldama väiksema sissetulekuga ühiskonnaliikmetele soodusmeetmeid maksutõusu kompenseerimiseks. Seisukoht: Oluline on, et energiamaksustamise ja taastuvenergia direktiivid oleksid omavahel kooskõlas ning maksustamine oleks praktikas ka võimalikult vähese bürokraatiakoormusega realiseeritav. Seisukoht: MKM ei toeta üldiselt maksubaasi laiendamist EL siseselt kasutatavale laevakütusele. Laevanduses on uute tehnoloogiate kasutuselevõtt kapitalimahukas, mistõttu on mõistlik jätta võimalus laevaomanikele investeerida rohetehnoloogiasse ning liikuda KHG neutraalsuse suunas mitte ainult EL siseste meetmetega, vaid IMO tasandil. Selgitus: Toetame säästlike kütuste madalamat maksustamist võrreldes fossiilsete kütustega. Muudatused peavad muuhulgas jälgima ka sotsiaalset ebavõrdsust ning võimaldama kaitsetumatele ühiskonnaliikmetele soodusmeetmeid maksutõusu kompenseerimiseks. Eesti jaoks on see võtmetähtsusega, kuna suurenevad reisikulud võivad vähendada oluliselt taskukohaseid ühenduvuse võimalusi ja lennuühenduste arvu, mis on Eesti kui ELi geograafilise ääreala riigi jaoks suure mõjuga. Sellisest meetmest võib ka kannatada saada piirkonna ettevõtluskeskkonna 3 (5) konkurentsivõime, turismisektor kohapeal ning võivad hinna tõusu tõttu väheneda ka tarbijavalikud. Oluline on vältida ülereguleerimist. Direktiivi eelnõu kohaselt maksustatakse säästlikke, fossiilseid, jätkusuutlikke jne kütuseid. Selliste kriteeriumite täitmist on vaja praktikas ka jälgida ja tooteid vastavalt ka maksustada. Eesti planeerib selleks vastava infosüsteemi väljatöötamist ning selle ühildamist Maksu- ja Tolliameti süsteemidega. Siiski on oluline, et lahendus oleks praktikas kergesti teostatav ja järelevalve ei moonutaks konkurentsi. Ühtlasi on oluline tagada, et maksustamise direktiiv ja taastuvenergia direktiiv (RED) oleksid omavahel kooskõlas ja maksustamise direktiiv arvestaks muuhulgas ka REDi säästlikkuse kriteeriumite täitmise mehhanismi. Nii näiteks ei ole tõenäoline, et kõik biomasskütuste tootjad on võimelised oma toodangule säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse sertifikaadi saama (menetlus on kallis ja iga- aastane halduskulu ei tagaks sellise ettevõtja konkurentsivõimet turul). Oluline mõju on ka ettevõtlussektorile, nii tootmis- kui ka teenusmajandusele, kuna kõrgemad sisendhinnad teevad oma toote või teenuse kallimaks ning seega vähem konkurentsivõimeliseks võrreldes näiteks kolmandate riikide ettevõtetega. Seetõttu tõusevad hinnad eeldatavasti ka tarbijate jaoks. Arvestada tuleb ka energiaintensiivsete tööstuste eripäradega ning pakkuda neile sobilikke meetmeid konkurentsivõime säilitamisel. Eestis tegutseb töötlevas tööstuses umbes 7500 ettevõtet, enamik neist on väikese ja keskmise suurusega. Vähemalt 100 töötajaga ettevõtteid on enam kui 200, kuid neis on hõivatud ligi pooled tööstussektori töötajatest üle Eesti. Suurimate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, puidutöötleja Stora Enso Eesti AS, tekkide, patjade, voodite ja madratsite tootja AS Wendre, autoohutussüsteemide (turvavööde) valmistaja AS Norma ning lihatoodete tootja AS HKScan Estonia. Energiaintensiivsetel tööstustel kulub energiale rohkem vahendeid ja seetõttu mõjutavad seatud eesmärgid neid ka märkimisväärselt rohkem. Euroopa Liidu energiamaksude miinimummäärade tõstmine vähendab saastetasude ja aktsiiside kaudu arvesse võetava energiasäästu kogust ning seekaudu muudab energiatõhususe direktiivist tuleneva energiasäästu kohustuse täitmist Eestis keerulisemaks ja ressursimahukamaks. Energiasäästu kohustusse saab arvesse võtta kitsalt energiasäästu, mis on tekkinud riigi sekkumise tulemusena. Eesti täidab 2014-2020 perioodi energiasäästu kohustuse põhiliselt läbi saaste- ja aktsiisitasude, mis on Eestis ELi miinimumnõuetest kõrgemad. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tõsta perioodil 2024-2030 energiasäästu kohustust ligi kaks korda 0,8% pealt 1,5% peale. Näeme, et selle eesmärgi täitmist täielikult läbi saastetasude ja aktsiiside teha ei saa (saaste- ja aktsiisitasude eeldatav panus 2014- 2020 eesmärgi täitmiseks on üle 90%, aga 2024-2030 eesmärki panustavad saaste- ja aktsiistasud 30-35% ulatuses). Euroopa Komisjon on välja toonud, et tööstuses vaja tõsta taastuvenergia kasutamis 1,1%punkti võrra aastas. Komisjoni hinnangul moodustab energiahind umbes 5% kogu kuludest tööstustele ning seatav eesmärk puudutab energiamüüjatega lepingute ümber tegemist. Samas energiaintensiivsetel tööstustel suurem kulu energiale, neid mõjutavad seatud eesmärgid märkimisväärselt rohkem. Oluline mõju on ka ettevõtlussektorile, nii tootmis- kui ka teenusmajandusele, kuna kõrgemad sisendhinnad teevad oma toote või teenuse kallimaks ning seega vähem konkurentsivõimeliseks võrreldes näiteks kolmandate riikide ettevõtetega ning sellest tulenevalt tõusevad hinnad eeldatavasti ka tarbijate jaoks. 4 (5) Lennundusvaldkonna ja lennukikütuste võimaliku maksustamise surve vähendamiseks on Eesti jaoks oluline toetada (nt Euroopa Horisondi programmis) fookuse seadmist keskkonnasõbralike lennukikütuste arendamisele ning toetada vastavat teadus-arendustegevust ELi tasemel. Covid-19 pandeemia tõttu või lähitulevikus näha inimeste harjumuste muutust, mis tähendab, et nad ei pruugi reisida laevadel enam niipalju kui varasemalt, mistõttu kaasnev suur hinnatõus paneb inimesed otsima alternatiivseid vaba-aja veetmise võimalusi, millega reisilaevad ei suuda kalli hinna, mis on tekkinud energiamaksustamise tõttu konkureerida. Reisijate vähenemisega kaasneb laiem mõju tervele turismisektorile ennekõike sadamate piirkonnas aga ka tootmisettevõtetele jt. Samuti pole laevanduse puhul alternatiivkütuste taristu ning tehnoloogia veel valmis, mistõttu pole täiendavaid maksumeetmeid enne rakendada kui vastav tehnoloogia ning taristu on olemas. Alternatiivkütuste laiem kasutuselevõtt eeldab suuremaid investeeringuid ning maksustamine piirab rohetehnoloogia kasutuselevõtuks vajaminevate investeeringute tegemist. Merenduse kütuste maksustamine võib seada ainult ELis tegutsevate laevandusettevõtete ebasoodsas konkurentsis ning vähendada sadamate kasutamist, eriti ELi piirialadel transporditeenuste kallinemise tõttu, mis on Eesti seisukohast ka ühendusvõimaluste vähenemine (vähem regulaarset liiklust, inimeste ja kaupade vaba liikumise piirangud). Seetõttu MKM ei toeta laevakütuste maksustamist eelnõus toodud viisil. Laevanduse puhul oleks vajalik tagada tervikmeetmetena sujuvam üleminekuperiood, mis arvestaks COVID-kriisi mõjuga laevandussektorile. Kriisieelse ajaga võrreldes on kukkumine ca 85% ning sarnane olukord valitseb ka teiste reisparvlaevade operaatorite seas, mis tähendab, et operaatorid ei jõua Covidi-19 pandeemia tagajärgedest taastuda enne kui määrusega kaasnevad kohustused jõustuvad. Kuna operaatorite olukord on endiselt keeruline, siis tuleb neil tekkiv lisakulu kanda otse tarbijale üle, mis omakorda toob kaasa erinevatel hinnangutel umbes kolmekordse hinnatõusu. Seega võib kavandatav mõjutada oluliselt ka Eesti turismi- ja kaudselt ka toitlustus- ja majutussektori arengut vähenevate turistide vaates. Samuti tõusevad eeldatavasti hinnad Eesti tarbijale ja reisijale. Suur hinnatõus omakorda mõjutab negatiivselt ka Eesti eksporti oma peamiste kaubanduspartneritega (Soome ja Rootsi), sest toodete eksport kallineb oluliselt. Esitame need ettepanekud tagantjärgi ka EIS-i süsteemi kaudu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Silver Tammik juhataja Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Yana Laurand 625 6374 [email protected] 5 (5)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel