Riigikantselei Teie 26.07.2021 nr 2-5/21-01624, 7.8/21-
[email protected] 0919/-2T
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn Meie 23.12.2021 nr 2-13/21-4570
Sisend Eesmärk 55 paketi
energiamaksustamise direktiivi ja sotsiaalse
kliimafondi failidele
Austatud kolleegid
Vastavalt Riigikantselei resolutsioonidele nr 2-5/21-01624 ja 21-0908 esitas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ettepanekud Rahandusministeeriumile Eesti seisukohtadeks
Euroopa Liidu kliimapaketi „Eesmärk 55“ algatuste kohta 2021. aasta septembrikuus.
1. Sotsiaalne kliimafond
Seisukoht: Peame sotsiaalse kliimafondi mahtu ebapiisavaks, et kompenseerida
kliimaeesmärkide saavutamise negatiivset sotsiaalset mõju ja õigustada fondiga kaasnevat
kasvavat halduskoormust. Leiame, et Eesti osa kliimameetmete sotsiaalfondist peaks olema
vähemalt samaväärne uue ETSi süsteemi heitkoguste ühikute müügituludest saadava
määraga. Kliimafondi loomise asemel võiksid olla uue loodava ETSi heitkoguste tulud
suunatud otse tagasi liikmesriiki.
Hoonefondi renoveerimine ja taastuvenergiale üleminek on kulukas kõigile
ühiskonnagruppidele, eelkõige vaesematele tarbijagruppidele. Täiendavad toetusmeetmed
on vajalikud ning peaksid võimaldama piisavad ressursid haavatavamate/vaesemate
ühiskonnagruppide toetamiseks. Oluline on aga vältida keerulisi toetusmehhanisme, mille
loomisega kaasneb halduskoormuse märkimisvääne kasv ning sarnaste tegevuste ning
nõuete dubleerimine. Lisaks küttehinna kasvu suurusele piirkonniti on oluline
toetusmeetmete puhul arvestada ka antud piirkonna elanike keskmist elatustaset ning
kinnisvara väärtust. Leiame, et eraisikute otsetoetamist tuleks korraldada läbi
sotsiaalsüsteemi ehk läbi selle luua võimekus inimesele tasuda nii kommunaalkulude eest kui
ka näiteks hoone rekonstrueerimiseks võetava laenu tagasimakseid.
Vajalike muudatuste elluviimine on samuti äärmiselt kallis transpordisektoris. Isegi kui
oletada, et antud fondi vahenditest arvestatav osa suunataks transpordisektoris elluviidavate
muudatuste leevendamisele, siis suudaks katta see vaid ääretult marginaalse osa muudatuste
mõjust ja maksumusest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Selgitus: Eesti kontekstis on ETSi laiendamisest hoonetele enim mõjutatud maagaasi põhise
soojusenergia tarbijad. Kuna soojusenergia tarbimine on vältimatu ka madalama sissetulekuga
elanikele, võib teatud osa elanike reaalne sissetulek langeda vaesuspiirist allapoole. Soojuse
hinnakasv võib meetmete mõjul olla arvestuslikult 4% kuni 10%.1 Seetõttu on olulised erinevad
toetusmeetmed, sh kliimameetmete sotsiaalfond, mis ühelt poolt minimeerivad hinnakasvust
tekkivat negatiivset mõju madalama sissetulekuga leibkondadele ja samas motiveerivad hooneid
rekonstrueerima. ETSi laiendamisest saadava tulu suunamine 25% ulatuses sotsiaalsesse
kliimafondi annab Eestile 207 mln.€ perioodiks 2025-2032, mis teeb kokku ligi 30 mln.€ aastas.
Sotsiaalne kliimafond suunab raha eelkõige riikidesse, kus energiavaesuse risk on kõrge. Kuna
Eestis on energiavaesuse risk madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, on ka Eesti osakaal sellest
rahast väiksem. MKMi hinnangul on fondi maht ja sellest Eestile eraldatav osa ebapiisav, et selle
eesmärke saavutada ja reaalset mõju omada. Seetõttu leiame, et Eesti osa kliimameetmete
sotsiaalfondist peaks olema vähemalt samaväärne uue ETSi süsteemi heitkoguste ühikute
müügituludest saadava määraga.
Transpordisektoris on Eesti eripäraks hõreasustus, mis ei lase igal pool kulutõhusalt
ühistranspordile ja kergliiklusele üleminekut korraldada. Motoriseeritud eratransport jääb Eestis
liikuvuse strateegiliselt lahutamatuks osaks ning seda eriti hõredalt asustatud piirkondades.
Fossiilsete kütuste hinnatõus ja puhtamatele tehnoloogiatele üleminek on kallis nii ettevõtjatele
kui ka eratarbijatele. Planeeritud sotsiaalne kliimafond suudaks planeeritud mahus katta
transpordisektoris muudatuse rahalist mõju vaid marginaalselt. Piisav toetus tuleb tagada ka
teostatavusuuringutele uute tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtmise soodustamiseks (sh
vesiniku kasutamiseks, uute kütuste tootmise kavandamiseks), seda eriti väikeriikide piiratud
arendusressurssidega piirkondade puhul, kus spetsialiseerunud tööstust veel ei eksisteeri ja selle
võimekuse loomine sõltub lisaks tooraine piisavusele ka muudest määrava tähtsusega elementidest
(sh tööjõud, taristu, maksukeskkond jm).
Kui summa suurus jääb samaks, siis peame tähtsaks, et fondi rahastus suunatakse nõrgematele ja
eelkõige energiatõhususe investeeringutesse, aga näeme, eriti arvestades Eesti väikest osakaalu
sellest, et fondi eesmärgid peavad olema paremini sihitud ja seda ka meetmetesse, mis elanike
kulusid soojusele ja transpordikütustele vähendavad (renoveerimine ja küttelahendused või
sotsiaaltoetused). Jagades fondi rahastu kõigi võimalike valdkondade vahel, mis ei pruugi suurt
efekti saavutada, ei täida antud fond oma eesmärki energiavaesuse riski leevendamisel.
Oluline on ka toetusmeetmete (nt Sotsiaalsest Kliimafondist finantseeritavate) puhul arvestada
mitte üksnes küttehinna kasvu suurusega piirkonniti, vaid ka antud piirkonna elanike keskmist
elatustaset ning kinnisvara väärtust. Nii võib mõnes piirkonnas tulenevalt ETSi laiendamisest küll
kaasneda protsentuaalselt suur küttehinna tõus, aga elanike sissetulek ning kinnisvara väärtus olla
sellised, et hinnatõus rekonstrueerimisaktiivsust ei mõjuta. Teisalt võib olukord olla ka vastupidine
ja just sellistesse piirkondadesse tuleks suunata suuremad toetusmeetmete mahud. Samal ajal on
tähtis vältida ka keerulisi toetusmehhanisme ning kõrget halduskoormust ehk kui on tugev
korrelatsioon madalate keskmiste sissetulekute ning kinnisvara väärtuse osas, ei pruugi tulenevalt
riikide erinevast omandistruktuurist ja õiguslikest raamidest olla mõistlik rekonstrueerimistoetuste
otsuste tegemisel üksikisiku sissetulekute hindamise tasemele minna, vaid lähtuda piirkondade
võrdlemisel keskmistest näitajatest. Sarnaselt on üles ehitatud ka hetkel toimiv korterelamute
rekonstrueerimistoetus, kus kõrgem toetusmäär on piirkondades, kus kinnisvaraväärtus ja
keskmised sissetulekud on madalamad.
1 Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi võimaliku ambitsioonikuse suurendamise sotsiaalmajandusliku mõju analüüs
(https://envir.ee/media/1425/download)
2 (5)
Sotsiaalse kliimafondi rahastuse saamise üheks eelduseks on Sotsiaalse kliimaplaani koostamine,
mis sisaldab plaanitavaid meetmeid ja mõjusid. Energiatõhususe direktiivi ettepanek kohustab riiki
samuti energiavaesust leevendavate energiasäästu meetmete nimekirja ja sotsiaalseid mõjusid ning
haavatavate osapoolte seas saavutatud energiasäästu. Samuti nähakse direktiivis vajadust luua
eraldi komisjon energiavaesuse leevendamiseks ning energiavaesuse leevendamise kohta
aruandluse tegemist riiklike energia- ja kliimakavade raames. Leiame, et ebaproportsionaalselt
kõrge halduskoormuse vältimiseks tuleb vältida aruandluse dubleerimist, mistõttu sotsiaalsete
meetmete ning mõjude hindamine koos kaasnevate kliimamõjudega sh energiasäästu mõjudega,
tuleks viia ühe plaani alla.
Suures pildis tekib küsimus – miks on Eestis energiavaesus (energeetika valdkonnas täpsemalt
energiaostuvõimetus) madal, aga suhteline vaesus kõrge – kas siit võib saab järeldada, et tegelikult
pole probleemiks mitte energiahinnad ja suur energiatarbimine, vaid muude kulude suur osakaal
sissetulekutest sh transport, IKT sektori lahendused (sh internet, mittekestvad nutiseadmed mis
maksavad inimese kahekordse palga) jne. Toetudes energiaostuvõimetuse vähesusele Eestis,
näeme energiavaesust Eestis pigem sotsiaalvaldkonna kui energeetika probleemina.
Eraisikute otse toetamist tuleks korraldada läbi sotsiaalsüsteemi ehk läbi selle luua võimekus
inimesele tasuda nii kommunaalkulude eest kui ka näiteks hoone rekonstrueerimiseks võetava
laenu tagasimakseid.
2. Energiamaksustamise direktiiv
Seisukoht: Toetame algatuse põhimõtet viia energiatoodete ja elektrienergia maksustamine
kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, et aidata kaasa ELi 2030. aasta
energiaeesmärkide saavutamisele ja kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks.
Toetame põhimõtteliselt energia maksustamise direktiivi ülevaatamist, et ajakohastada selle
maksubaas ja maksumäärad ning tugevdada uuenduslike kütuste, sh alternatiivsete kütuste
maksustamise õiguskindlust. Seejuures tuleb jälgida, et biokütused ja biometaan peaksid
olema maksustatud väiksema määraga kui fossiilsed kütused. Samas tuleb fossiilkütuste
maksustamise ajakohastamisel arvestada liikmesriikide majanduse eripäradega, rakendada
maksumäära vastavalt alternatiivide turule tulekuga ja vajaduse korral ette näha
üleminekumeetmed ja -toetused. Muudatused peavad muuhulgas jälgima ka sotsiaalset
võrduse kriteeriume ning võimaldama väiksema sissetulekuga ühiskonnaliikmetele
soodusmeetmeid maksutõusu kompenseerimiseks.
Seisukoht: Oluline on, et energiamaksustamise ja taastuvenergia direktiivid oleksid
omavahel kooskõlas ning maksustamine oleks praktikas ka võimalikult vähese
bürokraatiakoormusega realiseeritav.
Seisukoht: MKM ei toeta üldiselt maksubaasi laiendamist EL siseselt kasutatavale
laevakütusele. Laevanduses on uute tehnoloogiate kasutuselevõtt kapitalimahukas, mistõttu
on mõistlik jätta võimalus laevaomanikele investeerida rohetehnoloogiasse ning liikuda
KHG neutraalsuse suunas mitte ainult EL siseste meetmetega, vaid IMO tasandil.
Selgitus: Toetame säästlike kütuste madalamat maksustamist võrreldes fossiilsete kütustega.
Muudatused peavad muuhulgas jälgima ka sotsiaalset ebavõrdsust ning võimaldama
kaitsetumatele ühiskonnaliikmetele soodusmeetmeid maksutõusu kompenseerimiseks. Eesti jaoks
on see võtmetähtsusega, kuna suurenevad reisikulud võivad vähendada oluliselt taskukohaseid
ühenduvuse võimalusi ja lennuühenduste arvu, mis on Eesti kui ELi geograafilise ääreala riigi
jaoks suure mõjuga. Sellisest meetmest võib ka kannatada saada piirkonna ettevõtluskeskkonna
3 (5)
konkurentsivõime, turismisektor kohapeal ning võivad hinna tõusu tõttu väheneda ka
tarbijavalikud.
Oluline on vältida ülereguleerimist. Direktiivi eelnõu kohaselt maksustatakse säästlikke,
fossiilseid, jätkusuutlikke jne kütuseid. Selliste kriteeriumite täitmist on vaja praktikas ka jälgida
ja tooteid vastavalt ka maksustada. Eesti planeerib selleks vastava infosüsteemi väljatöötamist ning
selle ühildamist Maksu- ja Tolliameti süsteemidega. Siiski on oluline, et lahendus oleks praktikas
kergesti teostatav ja järelevalve ei moonutaks konkurentsi. Ühtlasi on oluline tagada, et
maksustamise direktiiv ja taastuvenergia direktiiv (RED) oleksid omavahel kooskõlas ja
maksustamise direktiiv arvestaks muuhulgas ka REDi säästlikkuse kriteeriumite täitmise
mehhanismi. Nii näiteks ei ole tõenäoline, et kõik biomasskütuste tootjad on võimelised oma
toodangule säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse sertifikaadi saama (menetlus on kallis ja iga-
aastane halduskulu ei tagaks sellise ettevõtja konkurentsivõimet turul).
Oluline mõju on ka ettevõtlussektorile, nii tootmis- kui ka teenusmajandusele, kuna kõrgemad
sisendhinnad teevad oma toote või teenuse kallimaks ning seega vähem konkurentsivõimeliseks
võrreldes näiteks kolmandate riikide ettevõtetega. Seetõttu tõusevad hinnad eeldatavasti ka
tarbijate jaoks. Arvestada tuleb ka energiaintensiivsete tööstuste eripäradega ning pakkuda neile
sobilikke meetmeid konkurentsivõime säilitamisel. Eestis tegutseb töötlevas tööstuses umbes 7500
ettevõtet, enamik neist on väikese ja keskmise suurusega. Vähemalt 100 töötajaga ettevõtteid on
enam kui 200, kuid neis on hõivatud ligi pooled tööstussektori töötajatest üle Eesti. Suurimate
ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS,
elektriseadmete tootja ABB AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS,
puidutöötleja Stora Enso Eesti AS, tekkide, patjade, voodite ja madratsite tootja AS Wendre,
autoohutussüsteemide (turvavööde) valmistaja AS Norma ning lihatoodete tootja AS HKScan
Estonia.
Energiaintensiivsetel tööstustel kulub energiale rohkem vahendeid ja seetõttu mõjutavad seatud
eesmärgid neid ka märkimisväärselt rohkem. Euroopa Liidu energiamaksude miinimummäärade
tõstmine vähendab saastetasude ja aktsiiside kaudu arvesse võetava energiasäästu kogust ning
seekaudu muudab energiatõhususe direktiivist tuleneva energiasäästu kohustuse täitmist Eestis
keerulisemaks ja ressursimahukamaks. Energiasäästu kohustusse saab arvesse võtta kitsalt
energiasäästu, mis on tekkinud riigi sekkumise tulemusena. Eesti täidab 2014-2020 perioodi
energiasäästu kohustuse põhiliselt läbi saaste- ja aktsiisitasude, mis on Eestis ELi
miinimumnõuetest kõrgemad. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku tõsta perioodil 2024-2030
energiasäästu kohustust ligi kaks korda 0,8% pealt 1,5% peale. Näeme, et selle eesmärgi täitmist
täielikult läbi saastetasude ja aktsiiside teha ei saa (saaste- ja aktsiisitasude eeldatav panus 2014-
2020 eesmärgi täitmiseks on üle 90%, aga 2024-2030 eesmärki panustavad saaste- ja aktsiistasud
30-35% ulatuses).
Euroopa Komisjon on välja toonud, et tööstuses vaja tõsta taastuvenergia kasutamis 1,1%punkti
võrra aastas. Komisjoni hinnangul moodustab energiahind umbes 5% kogu kuludest tööstustele
ning seatav eesmärk puudutab energiamüüjatega lepingute ümber tegemist. Samas
energiaintensiivsetel tööstustel suurem kulu energiale, neid mõjutavad seatud eesmärgid
märkimisväärselt rohkem. Oluline mõju on ka ettevõtlussektorile, nii tootmis- kui ka
teenusmajandusele, kuna kõrgemad sisendhinnad teevad oma toote või teenuse kallimaks ning
seega vähem konkurentsivõimeliseks võrreldes näiteks kolmandate riikide ettevõtetega ning
sellest tulenevalt tõusevad hinnad eeldatavasti ka tarbijate jaoks.
4 (5)
Lennundusvaldkonna ja lennukikütuste võimaliku maksustamise surve vähendamiseks on Eesti
jaoks oluline toetada (nt Euroopa Horisondi programmis) fookuse seadmist keskkonnasõbralike
lennukikütuste arendamisele ning toetada vastavat teadus-arendustegevust ELi tasemel.
Covid-19 pandeemia tõttu või lähitulevikus näha inimeste harjumuste muutust, mis tähendab, et
nad ei pruugi reisida laevadel enam niipalju kui varasemalt, mistõttu kaasnev suur hinnatõus paneb
inimesed otsima alternatiivseid vaba-aja veetmise võimalusi, millega reisilaevad ei suuda kalli
hinna, mis on tekkinud energiamaksustamise tõttu konkureerida. Reisijate vähenemisega kaasneb
laiem mõju tervele turismisektorile ennekõike sadamate piirkonnas aga ka tootmisettevõtetele jt.
Samuti pole laevanduse puhul alternatiivkütuste taristu ning tehnoloogia veel valmis, mistõttu pole
täiendavaid maksumeetmeid enne rakendada kui vastav tehnoloogia ning taristu on olemas.
Alternatiivkütuste laiem kasutuselevõtt eeldab suuremaid investeeringuid ning maksustamine
piirab rohetehnoloogia kasutuselevõtuks vajaminevate investeeringute tegemist. Merenduse
kütuste maksustamine võib seada ainult ELis tegutsevate laevandusettevõtete ebasoodsas
konkurentsis ning vähendada sadamate kasutamist, eriti ELi piirialadel transporditeenuste
kallinemise tõttu, mis on Eesti seisukohast ka ühendusvõimaluste vähenemine (vähem regulaarset
liiklust, inimeste ja kaupade vaba liikumise piirangud). Seetõttu MKM ei toeta laevakütuste
maksustamist eelnõus toodud viisil.
Laevanduse puhul oleks vajalik tagada tervikmeetmetena sujuvam üleminekuperiood, mis
arvestaks COVID-kriisi mõjuga laevandussektorile. Kriisieelse ajaga võrreldes on kukkumine ca
85% ning sarnane olukord valitseb ka teiste reisparvlaevade operaatorite seas, mis tähendab, et
operaatorid ei jõua Covidi-19 pandeemia tagajärgedest taastuda enne kui määrusega kaasnevad
kohustused jõustuvad. Kuna operaatorite olukord on endiselt keeruline, siis tuleb neil tekkiv
lisakulu kanda otse tarbijale üle, mis omakorda toob kaasa erinevatel hinnangutel umbes
kolmekordse hinnatõusu. Seega võib kavandatav mõjutada oluliselt ka Eesti turismi- ja kaudselt
ka toitlustus- ja majutussektori arengut vähenevate turistide vaates. Samuti tõusevad eeldatavasti
hinnad Eesti tarbijale ja reisijale. Suur hinnatõus omakorda mõjutab negatiivselt ka Eesti eksporti
oma peamiste kaubanduspartneritega (Soome ja Rootsi), sest toodete eksport kallineb oluliselt.
Esitame need ettepanekud tagantjärgi ka EIS-i süsteemi kaudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Silver Tammik
juhataja
Lisaadressaadid: Rahandusministeerium
Yana Laurand
625 6374
[email protected]
5 (5)