Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 12. jaanuar 2015
- Viit
- LÕRP-0/15/36
- Registreeritud
- 12. jaanuar 2015
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÕRP-0/2015
- Vastutaja
- Liis Veskus (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus, Tartu)
Sisu (failidest)
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse 14284000122 lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 4. detsember 2014. a, Viljandis
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim
Kriminaalasja number: 14284000122
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 2 p 4
Kahtlustatavate nimed: M.T., V.T.
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust
23.05.2014 KarS § 201 lg 2 p 4 tunnustel, selles et M.T. ja V.T., saades oma valdusse CC’le
kuuluva Swedbank`i deebetkaardi koos selle kaardiga seotud PIN-koodiga võtsid omavoliliselt
kannatanu CC nõusolekuta Swedbank sularahaautomaadist välja sularaha: M.T. võttis
16.05.2014 kell 14:16 välja sularaha 80€ ning V.T. võttis 17.05.2014 kell 14:51 160€; kell 14:52
160€ ja kell 14:58 160€ sularaha. Oma sellise tegevusega põhjustasid süüdistatavad kannatanule
kahju kokku 560€.
Seega panid M.T. ja V.T. toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses
oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis oli toime pandud grupi poolt.
Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada
kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 201 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on II
astme kuritegu. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.T. oli pikka aega kannatanu CC abiline: tõi kauplusest
toitu, apteegist ravimeid, aitas teha koduseid töid jne. Kannatanu oli usaldanud oma pangakaardi
vajalike asjade ostmiseks M.T. käte. M.T. ei kuritarvitanud varasemalt kannatanu usaldust. Kui
CC haiglasse sattus, siis M.T. võttis kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist välja 80
eurot. Enda ütluste kohaselt kavatses ta selle esiti kannatanule anda. Kuna M.T. ja V.T.l olid tol
ajal tõsised probleemid alkoholiga, siis nad hoopis ostsid selle raha eest alkoholi. Ka järgmisel
päeval väljavõetud raha eest osteti ühiselt alkoholi. Mõlemad isikud kahetsevad siiralt antud teo
toimepanemist. Nad kinnitavad, et käisid 2014. a suvel nõelravi saamas ning enam alkoholi ei
tarvita. Kuriteo toimepanemise kahetsust tuleb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel käsitleda karistust
kergendava asjaoluna.
Nii M.T. kui ka V.T. on varem kriminaalkorras karistamata isikud. Mõlemad on 80%
töövõimetud. Nad on võtnud eesmärgiks võimalikult kiiresti hüvitada kannatanule tekitatud
kahju.
M.T. ja V.T. kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikuid on
võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et isikud on varem
kriminaalkorras karistamata, on toime pannud II astme kuriteo, kahetsevad toimepandut, on
nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju ning tasuma kriminaalmenetluse kulud, ei ole nende
süü kuriteos suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kuna M.T. ja V.T. ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, siis lisaks kannatanule
tekitatud kahju hüvitamisele ning kriminaalmenetluse kulude tasumisele teatud rahasumma
tasumine riigituludesse käiks nendel üle jõu. Samas kuna tegemist on töövõimetute inimestega,
on ka üldkasuliku töö tegemine nende puhul raskendatud. Tulenevalt eeltoodust tuleb M.T. ja
V.T. suhtes kriminaalmenetlus lõpetada ilma täiendavaid kohustusi määramata.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur,
lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasja nr 14284000122 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) M.T. on kohustatud:
Hüvitama pool kannatanule tekitatud kahjust, s.o 280 eurot:
Tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o 99,36 eurot;
Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 01.06.2015
2) V.T. on kohustatud:
Hüvitama pool kannatanule tekitatud kahjust, s.o 280 eurot:
Tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o 99,36 eurot;
Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 01.06.2015
3. Tühistada M.T.ele ja V.T.ele kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule.
5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga
Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Maiken Mardim
Prokuröri abi