dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lõuna Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 14284000122 lõpetamise määrus 04.12.2014

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 12. jaanuar 2015
Viit
LÕRP-0/15/36
Registreeritud
12. jaanuar 2015
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÕRP-0/2015
Vastutaja
Liis Veskus (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus, Tartu)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 14284000122 lõpetamise määrus.pdf214 KB

Sisu (failidest)

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 14284000122 lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 4. detsember 2014. a, Viljandis Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim Kriminaalasja number: 14284000122 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 2 p 4 Kahtlustatavate nimed: M.T., V.T. Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 23.05.2014 KarS § 201 lg 2 p 4 tunnustel, selles et M.T. ja V.T., saades oma valdusse CC’le kuuluva Swedbank`i deebetkaardi koos selle kaardiga seotud PIN-koodiga võtsid omavoliliselt kannatanu CC nõusolekuta Swedbank sularahaautomaadist välja sularaha: M.T. võttis 16.05.2014 kell 14:16 välja sularaha 80€ ning V.T. võttis 17.05.2014 kell 14:51 160€; kell 14:52 160€ ja kell 14:58 160€ sularaha. Oma sellise tegevusega põhjustasid süüdistatavad kannatanule kahju kokku 560€. Seega panid M.T. ja V.T. toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis oli toime pandud grupi poolt. Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 201 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on II astme kuritegu. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.T. oli pikka aega kannatanu CC abiline: tõi kauplusest toitu, apteegist ravimeid, aitas teha koduseid töid jne. Kannatanu oli usaldanud oma pangakaardi vajalike asjade ostmiseks M.T. käte. M.T. ei kuritarvitanud varasemalt kannatanu usaldust. Kui CC haiglasse sattus, siis M.T. võttis kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist välja 80 eurot. Enda ütluste kohaselt kavatses ta selle esiti kannatanule anda. Kuna M.T. ja V.T.l olid tol ajal tõsised probleemid alkoholiga, siis nad hoopis ostsid selle raha eest alkoholi. Ka järgmisel päeval väljavõetud raha eest osteti ühiselt alkoholi. Mõlemad isikud kahetsevad siiralt antud teo toimepanemist. Nad kinnitavad, et käisid 2014. a suvel nõelravi saamas ning enam alkoholi ei tarvita. Kuriteo toimepanemise kahetsust tuleb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Nii M.T. kui ka V.T. on varem kriminaalkorras karistamata isikud. Mõlemad on 80% töövõimetud. Nad on võtnud eesmärgiks võimalikult kiiresti hüvitada kannatanule tekitatud kahju. M.T. ja V.T. kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikuid on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et isikud on varem kriminaalkorras karistamata, on toime pannud II astme kuriteo, kahetsevad toimepandut, on nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju ning tasuma kriminaalmenetluse kulud, ei ole nende süü kuriteos suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. Kuna M.T. ja V.T. ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, siis lisaks kannatanule tekitatud kahju hüvitamisele ning kriminaalmenetluse kulude tasumisele teatud rahasumma tasumine riigituludesse käiks nendel üle jõu. Samas kuna tegemist on töövõimetute inimestega, on ka üldkasuliku töö tegemine nende puhul raskendatud. Tulenevalt eeltoodust tuleb M.T. ja V.T. suhtes kriminaalmenetlus lõpetada ilma täiendavaid kohustusi määramata. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 14284000122 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 1) M.T. on kohustatud:  Hüvitama pool kannatanule tekitatud kahjust, s.o 280 eurot:  Tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o 99,36 eurot;  Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 01.06.2015 2) V.T. on kohustatud:  Hüvitama pool kannatanule tekitatud kahjust, s.o 280 eurot:  Tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o 99,36 eurot;  Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 01.06.2015 3. Tühistada M.T.ele ja V.T.ele kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule. 5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Maiken Mardim Prokuröri abi
Allikas: Lõuna Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel