Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 15. detsember 2014
Sisu (failidest)
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse 14260103036 lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 18. september 2014. a, Viljandis
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim
Kriminaalasja number: 14260103036
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1
Kahtlustatava nimi: I.J.
Eeluurimisega on kindlaks tehtud järgmist, et I.J. omastas 19.06.2014 Viljandi linnas asuva
asuvas *** tootmistsehhi ruumidest CC´le kuuluva kullast kaelaketi Bismark maksumusega
500€, mille ta müüs 20.06.2014 OÜ-le *** saades tehingu eest 237,01€.
Valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani I.J. toime KarS
§ 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või
vangistuse kuni 1 aastat.
Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada
kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis
on II astme kuritegu. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isiku süü ei ole suur.
Kannatanu CC sai oma kuldketi eeluurimise käigus tagasi.
Eeluurimisel tunnistas I.J. puhtsüdamlikult omastamise toimepanekut ning kahetses tehtut, mida
tuleb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Kriminaalasja
materjalist nähtub, et I.J. on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata.
I.J.i kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik
mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et I.J. on varem kriminaalkorras
karistamata, on toime pannud II astme kuriteo, kuriteoga saadud vara on tagastatud kannatanule,
ei ole tema süü kuriteos suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik
menetlushuvi. I.J. on andnud nõusoleku tasuda riigituludesse 360 eurot, heastamaks oma
eksimus. Seega on alust arvata, et süüdlane on teinud oma käitumisest vastavad järeldused ning
kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur,
lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasja nr 14260103036 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) tasuda riigituludesse 360 eurot.
2) kohustuste täitmise tähtajaks määrata 01.03.2015.
3. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule.
4. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga
Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Maiken Mardim
Prokuröri abi