dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 8. märts 2021
Viit
1.2-2/24-4
Registreeritud
8. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎20210308_NETS jt_eelnou_muudatus.asice673 KB

Sisu (failidest)

Lp Tanel Kiik Teie: 03.03.2021 nr 1.2-2/24-1 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 08.03.2021 nr 1.2.-4/21/851 10122, Tallinn [email protected] Arvamus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Täname, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Samas avaldan kahetsust, et sedavõrd oluliste ja üsna mahukatele muudatustele arvamuse avaldamiseks antakse niivõrd lühike tähtaeg. Eelnõu jõudis meieni arvamuse avaldamiseks 03.03 hilisõhtul, registreeritud on see kell 19.41, mis tähendab, et sisuliselt oli sellega võimalik tegelema hakata 04.03 s.o neljapäeval ning seisukohta oodati tänaseks, so 08.03 kell 10.00. Mõistan, et viiruskriis on asetanud meid enneolematusse olukorda ning kitsaskohti, millega põrkume, tõusetub iga päev. Siiski ei nõustu ma, et sedavõrd oluliste küsimuste nagu seda on isikute privaatsus ja nende terviseandmete kasutamise üle otsustatakse kiirustades ning arvamuse avaldamiseks antakse sedavõrd lühike tähtaeg, et vajaliku pühendumisega süvenemist see ei võimalda . Seega, ehkki edastan oma seisukoha hilinemisega, palun siiski sellega arvestada. 1. NETSi muudatused: 1.1. Peamised ja meie vaatest olulisemad muudatused puudutavad §-i 20, mis käsitleb siis nakkushaiguste registreerimist ja nakkushaiguste registrit (NAKIS). Viidatud sätte lõige 1 kirjeldab NAKISe eesmärki, kuhu on eelnõuga lisatud täiendina, et NAKISt kasutatakse ka immuniteerimise analüüsimiseks ja tervisepoliitika kujundamiseks ning järelevalve tegemiseks. Ehk siis lisatud on kolm alust, milleks võib NAKISt kasutada. Seletuskirjas on muuhulgas rõhutatud, et andmeid kasutatakse ka järelevalve teostamiseks. Siinkohal on oluline tähele panna, et riikliku järelevalve normid (ehk KoRSis) ei sisalda sätet, mis võimaldaks massandmetöötlust. See tähendab, et korrakaitseorgan ei või riikliku järelevalve teostamiseks andmeid massiliselt sõeluma (ja teiste andmekogudega kombineerima) hakata. See eeldaks vastavat normi, mis on täpne ja selge. 1.2. § 20 lõige 2 räägib nakkushaiguste registrist ja selle põhimäärusest ning mida põhimääruses reguleeritakse. Eelnõuga täpsustatakse punkti 4, kus seni oli nimetatud üksnes andmeandjate loetelu, siis nüüd aga on täiendatud, et andmeandjate loetelu, andmete andmise täpsem kord ja saadavad andmed, sh hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 täiendav andmekoosseis. Milline saab olema viidatud hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra täiendav andmekoosseis jääb selgusetuks. Seletuskirjas seda täiendust ei puudutata. 1.3. Kõige olulisem muudatus saab olema § 20 lõikes 4. Nimelt siis sätestab § 20 lg 4, milliseid andmeid registris töödeldakse. Esimesed kaks punkti loetlevad, mis andmeid kogutakse nakkushaige kohta – väga põhjalik andmekoosseis sh näiteks nii amet kui töökoht, rahvus ja sotsiaal-majanduslik seisund, sünnikoht jne. Seda loetelu on laiendatud üksnes perearsti andmetega, mida kogutakse nakkushaige kohta. Lisaks on loobutud täiendist, et olenevalt teatisest. Varasemas sättes sõnastuses oli niisiis öeldud, et nt nakkushaige üldandmed olenevalt teatisest. Muudatuste tulemusel sellest täiendist loobutakse. Täiesti uutena on lisatud lõikesse 4 punktid 7-9, mis ütlevad, et samu andmeid hakatakse koguma ka negatiivse laboratoorse uuringu tulemuse andnud isiku, nakkushaige kontaktse ning immuniseeritu kohta. Viimasel juhul veel kõigele sellele lisaks ka immuniteerimise andmeid. See tähendab, et kõigi nimetatud isikute kohta hakatakse koguma andmeid näiteks ka rahvuse, sotsiaal-majandusliku seisundi, töökoha ja ameti ning hariduse kohta, samuti ka näiteks sünnikoha andmed. Sellise andmekoosseisu kogumise vajadus jääb täiesti arusaamatuks. Millist eesmärki see täidab, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähemate andmetega ja kuidas on täidetud andmetöötluse minimaalsuse printsiip – sellele vastust ei saa. Seletuskirjas on öeldud, et seni kogus Terviseamet samu andmeid enda registritesse. Tõsi, nagu me teame, oli neist registritest ka suuremahuline andmeleke, mistõttu oma nö kõhus erinevate registrite pidamine, mille osas ei ole teada, millise turvalisuse astmega need on, kuidas on tagatud neile ligipääs ja logimine ning mida ja kui kaua neis säilitatakse, on iseenesest õige. Seletuskirja andmekaitse alane mõjuhinnang ütleb ka, et isikutele muutub olukord selgemaks ehk et tagatud on läbipaistvus andmetöötluses, kuna isikule on teada, milliseid andmeid töödeldakse. Samas ei ole aga sõnagi sellest, et kuidas järgitakse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse printsiipi. Seletuskirjast ei leia vastust sellele, et kuidas aitab kaasa hädaolukorra juhtiva asutuse ülesannete täitmisele vaktsineeritu või negatiivse testi andnud isiku kohta tema sotsiaalmajandusliku seisundi või hariduse teadmine. Juhin tähelepanu, et kõiki neid andmeid, mida seni koguti nakkushaige kohta ja milliste loetelu on toodud NETS § 20 lõike 4 punktides 1 ja 2 ehk siis väga lai andmekoosseis, soovitakse nüüd koguma hakata negatiivse laboratoorse uuringu tulemuse andnud isiku, nakkushaige kontaktse (kontaktse puhul siiski sotsiaal-majandusliku seisundi, perearsti andmete ja seose nakkushaigega kogumisest on loobutud) ja vaktsineeritu kohta. Võttes arvesse viiruse levikut (et peagi on enamus meist testi andmas käinud st kvalifitseerub vähemalt kategooriasse negatiivse testi andnud isik) ning eesmärki vaktsineerida enamik elanikkonnast, siis võib öelda, et selliseid andmeid hakatakse koguma NAKISesse praktiliselt kogu elanikkonna kohta. Siinkohal juhin tähelepanu § 20 lõikele 5. Nimelt säilitatakse NAKISe andmeid tähtajatult. See tähendab, et ka kõigi nende isikute – negatiivse testi andnu, nakkushaige kontaktse ja vaktsineeritu – kohta kogutud sedavõrd laia andmekoosseisu kavatsetakse säilitada NAKISes tähtajatult. Sellise lähenemisega ei saa Andmekaitse Inspektsioon kindlasti nõustuda. Nagu juba olen eespool välja toonud – võttes arvesse viiruse levikut, siis sisuliselt igaüks meist kvalifitseerub peagi üheks, teiseks või kolmandaks – kas siis nakkushaigeks, temaga kontaktseks, negatiivse testi andnuks või vaktsineerituks. Kavandatavat muudatust arvesse 2 (5) võttes tähendab see seda, et kõigi meie andmed, ja veel sellises koosseisus, säilitatakse NAKISes tähtajatult. Ehkki sättele on lisatud täiend kui registripõhimääruses ei sätestata teisiti, siis kõnealusel juhul tuleks küll andmete säilitamise tähtaeg ja ka koosseis, milliseid andmeid kui kaua säilitatakse, reguleerida seaduse tasandil. Esiteks, ehkki eelnõu viitab mitmel korral NAKISe jt põhimääruste muutmise vajadusele, ei ole nende muutmise eelnõusid käesolevale eelnõule lisatud, mistõttu ei ole kavandatavaid muudatusi ka koosmõjus käesoleva eelnõuga võimalik hinnata. Teiseks, on määrusi alati märksa lihtsam muuta, kui seadusi, mistõttu peaks sedavõrd oluline nüanss kindlasti olema sätestatud seaduse tasandil. Seletuskiri on selle koha peal samuti hägus – lühem säilitamise vajadus võib tuleneda sellest või tollest ning reguleeritakse põhimääruses. Säilitustähtajad olgu ikka selged – mida, miks ja kui kaua. Rõhutan, et NETS § 20 lg 4 (eelkõige punktide 7-9 lisamisega) ja lg 5 muudatuse näol on tegemist äärmiselt suure riivega isikute privaatsusele. Seletuskirjast leiab aga selgituse üksnes selle kohta, et epideemia leviku ohjamisel on selgunud, et mitmed vajalikud andmed on NAKISest puudu, mis oleksid aga leviku tõkestamiseks hädavajalikud. Kuidas § 20 lg 4 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed selle eesmärgi täitmiseks vajalikud on, see ei selgu seletuskirjast. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas on eesmärgi saavutamiseks vajalik punktides 7- 9 nimetatud isikute osas kogu sellise andmekoosseisu kogumine vajalik ning miks neid andmeid tähtajatult säilitatakse. Nagu juba öeldud, andmekaitse alane mõjuanalüüs ütleb vaid, et isikule muutub andmetöötlus selgemaks, kuid kas muutub. 1.4. NETS § 20 lisatakse lõige 41, mis ütleb, et lõike 4 punktides 7-9 nimetatud andmeid (needsamad, mida eelpool kritiseeritud) nakkushaiguste suhtes vastavalt registri (eeldatavasti NAKISe?) põhimäärusele. Taaskord viide põhimäärusele, mille muudatusi veel teada ei ole. Seletuskirjast selgub, et põhimääruse tasandil reguleerimine on vajalik, et säilitada paindlikkus. Samas kätkeb see endas ka ohtu liiga kergekäeliselt lisada sinna haiguste loetelu, milliste korral siis sellist mahukat andmehulka ning sedavõrd laia isikute ringi osas kogutakse. 1.5. NETS §-i 20 lisatakse lg 7, mis ütleb, et TIS edastab registrile andmed vastavalt põhimäärusele. Ebaselgeks jääb vastavalt kumma põhimäärusele – NAKISe või TISi. Selgitatud on, et muudatus vajalik õigusselguse tagamiseks. Eeldatavasti siis neid andmeid, mis on TISis, uuesti ei koguta ehk et kõik mis võimalik ja olemas tuleb automaatselt. Kuna sama eelnõuga kavandatakse muuta ka maksukorralduse seadust (MKS), millega antakse ligipääs TÖRile, siis võib eeldada, et TÖRist pärinevad nt töökoha andmed liiguvad samuti automaatselt NAKISesse. Seletuskiri § 3 muudatuse kohta (muudatused MKS-s) ütleb, et muudatus võimaldab liidestada Terviseameti registrid TÖRiga ja automatiseerida andmete liikumist. Kuna NAKIS on Tervisameti register, siis eeldan, et töökoha andmed liiguvad automaatselt ja neid eraldi ei koguta. Samuti andmed ameti kohta. 1.6. NETS § 21 räägib teabe edastamisest ning kavandatava muudatusega lisatakse, et Terviseametil on õigus kontaktse andmed edastada perearstile. Kahjuks ei selgu, kuidas andmed edastatakse. Seletuskiri ütleb lihtsalt, et turvalisel viisil. Paraku jääb see liialt üldsõnaliseks ega tekita usaldust. Kas Exceli tabel e-kirjaga on piisavalt turvaline? Aga krüpteeritud e-kiri? Kes hindab, milline edastusviis on piisavalt turvaline? Mõistan, et perearstide IT-teadlikkus ja pädevus on erinev ning seetõttu ongi nö otsad lahti jäetud, et vastavalt vajadusele lahendusi leida. Ent mingid minimaalsed kriteeriumid, mis tagatud peavad olema, tuleks ikkagi välja öelda. 1.7. NETSi lisatakse §453, millega reguleeritakse korrakaitseorgani kaasamine ja koostöö. Selle lõige 8 ütleb, et nakkushaiguste epideemilise leviku korral võib Terviseameti ülesannetesse kaasatud korrakaitseorgan töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid, vastavalt ülesandele, milleks ta kaasati. Üldjuhul toimub kaasamine Vabariigi 3 (5) Valitsuse korraldusega, erandjuhtudel ja kiireloomulistes olukordades aga ka Terviseamet iseseisvalt. Võttes arvesse viidatud lõiget 8, siis saan aru, et õigus töödelda isikuandmeid tekib iga kord, kui mingi ülesanne mõnele teisele haldusorganile antakse. Tegemist on üsna laialivalguva ja hoomamatu alusega isikuandmete sh eriliigiliste andmete töötlusele. Arvestades, et neid ülesandeid, mida võib olla vajalik üle anda võib esineda väga mitmesuguseid, tuleks iga kord, on ta siis Vabariigi Valitsuse antud korralduses või Terviseameti vastavas haldusaktis, sätestada ka kaasatud haldusorgani isikuandmete töötlemise ulatus. Et seda aga ka tehtaks, tuleks selline täpsustus regulatsiooni sisse tuua. Seletuskiri küll ütleb, et üldjuhul peetakse silmas, et vajalik ulatus on nakkushaige, nakkuse kahtlane, negatiivse testi andnud isiku, kontaktse ja vaktsineeritu nimi, isikukood ja kontaktandmed, kuid lõpus märgitakse, et andmed nakkushaiguse leviku asjaolude kohta, mis on väga üldsõnaline ja laialivalguv. 1.8. NETSi täiendatakse §-ga 462, mis sätestab uue väärteo koosseisu. See viitab omakorda NETS §-le 28, mis aga loetleb, milline on Terviseameti pädevus nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamisel. Uuena tuuakse §-i 28 sisse, et Terviseamet võib kohustada isikuid kasutama isikukaitsevahendeid ja – meetodeid, kuid millised täpsed kohustused isikutele §-st 28 tulenevad, mille rikkumise korral võib ta trahvi saada, jääb pisut ebaselgeks. 1.9. Üldise märkusena juhiks tähelepanu, et juhul, kui NAKISesse on ühel eesmärgil andmed kogutud, siis NAKISest omakorda andmete kogumine on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt nende andmete teisene kasutus. Nimelt kogutakse ju andmed, mida NAKISesse kantakse tervishoiuteenuse osutamise käigus ning nt tervishoiuteenuse osutajal on range saladuse hoidmise kohustus – arstile pandud konfidentsiaalsuskohustus on usaldussuhte alus. Kuna aga riik teeb kohustuseks selle suhte raames saadud andmed anda üle riigile (NAKISesse) ja edasi hakatakse neid andmeid kasutama juba mitmel muul ja täiesti teisel eesmärgil. Seega tuleks seletuskirja täiendada ka IKÜM art 5 punkti b kohase teisel eesmärgil töötlemise algse eesmärgiga kokkusobivuse analüüs. Lisaks nõuab IKÜM, et terviseandmete töötlemist reguleeriv siseriiklik seadus näeks ette ka sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste kaitseks ning andmeid töötleval isikul oleks ametisaladuse hoidmise kohustus (IKÜM art 9 lg 1 puntkid g-j ning lõige 3). Teisisõnu tuleks selgelt välja tuua, milliseid kaitsemeetmeid kasutatakse. Seejuures ei mõelda sealjuures tavapäraseid IKÜM-iga ettenähtud andmesubjekti õiguseid (nagu nt õigust esitada kaebus või saada enda kohta kogutud andmeid). 2. Muud muudatused: 2.1. Eesti Haigekassa seadust muudetakse siis nii, et lisatakse üks ülesanne, mis ütleb, et haigekassa osaleb tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi ja tervise infosüsteemi arendustegevustes ning haldamises koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Seletuskiri räägib pikalt, mis rolle haigekassa täidab ning et see on tõusvas trendis ja üha enam tõuseb tema roll tervishoiu suunamisel ja kujundamisel. Seega näib, et sätte eesmärk ongi anda võimalikult laialdast tõlgendust võimaldav ülesanne. Meie vaatest on ehk olulisim seletuskirja selgitus, et täpsem ülesannete jaotus (kuna säte viitab, et neid ülesandeid täidab haigekassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga) ja rahastus, sätestatakse TIS põhimääruses. Siin ja eelnõus läbivalt tehakse viiteid mitmete põhimääruste muudatuste vajadusele (vt nt ka seletuskirja eelnõu § 1 punktide 1-6 kohta, aga ka mujal), samas neid muudatusi veel ette valmistatud ning koos eelnõuga esitatud pole. Seega on väga raske neile ka hinnangut andmekaitse vaatest anda. Küll aga tuleb silmas pidada, et põhiõiguste riive ulatust defineerivad norme ei tohiks seaduse tasandilt määrustesse viia, milline kiusatus tihtipeale esineb, kuivõrd määruste muutmine on lihtsam kui seaduste. Sellele on ka selle eelnõu seletuskirjas viidatud. 4 (5) 2.2. Eelnõuga muudetakse ka MKS § 29 ehk et luuakse õiguslik alus maksukohustuslaste registrist andmete saamiseks. Seletuskiri ütleb, et muudatus võimaldab liidestada Terviseameti registrid töötamise registriga (TÖR) ja automatiseerida andmete liikumine, kuid muudatus ei ole seotud üksnes viiruse leviku tõkestamisega, vaid alus selliste andmete liikumiseks luuakse alaliselt. Milline saab edaspidi sellise andmevahetuse eesmärk olema, ei ole teada. Lisaks luuakse siis andmete saamiseks veel üks alus, mis ütleb, et TÖRi andmed saab ka TISi vastutav ja volitatud töötleja. Eelnõuga muudetakse ka tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja selle § 591 lõiget 2, millega sätestatakse, et TIS kaasvastutavad töötlejad saavad edaspidi olema Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa. Seega tuleb tähele panna, et TÖRi andmed edastatakse edaspidi ka TISi ning neid võib kasutada tervishoiuteenuse korraldamise seaduse ülesannete täitmiseks. Kusjuures seletuskirjas öeldakse taaskord, et edastatavate andmete koosseis sätestatakse TISi põhimääruses. Kuna põhimääruse kavandatavaid muudatusi vee ei ole, ei saa ka hinnata, kas siin võib olla tegemist olukorraga, kus põhiõiguste riive ulatust defineerivad normid reguleeritakse määruse tasandil. 2.3. RavS muudetakse retseptikeskuse sätet, kus muuhulgas täpsustatakse, et retseptikeskuse põhimääruses sätestatakse, kes on volitatud töötleja. Selle sätte kohta on seletuskirjas öeldud, et muudatus ei ole ka kooskõlas IKÜM-ga, sest sellega ei keelata volitatud töötleja määramist. Eeldatavasti on silmas, peetud, et on kooskõlas. 2.4. Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) muudatus näib automatiseerivat selle, kellele surma teatis ja surma põhjus edastatakse ning et seda hakatakse tegema läbi TIS-i. Seletuskirjas öeldakse, et kuna surma põhjust teada saada võivate isikute ringi ei muudata, on tegemist pigem tehnilise muudatusega. SPTS § 6 lg 1 ütleb, et omasteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse surnud isiku abikaasat, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid surnud isiku lähedasi isikuid tulenevalt surnud isiku elukorraldusest. Võttes arvesse sedavõrd laia isikute ringi, jääb küll ebaselgeks, kellele surma teatist edastama hakatakse – kas kõigile neile isikutele või kuidas määratletakse neist isikutest just see, kellele või ei ole tegemist automaatse teatise väljastamisega, vaid ikkagi väljastatakse üksnes siis, kui seda küsitakse. 2.5. Viimaks mõned tähelepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatuste osas. Nagu eespool mainisin saab TIS kaasvastutava töötleja – Eesti Haigekassa (TTKS § 591 lg 2 muudatus). Lisaks muudetakse TTKS § 593 lõiget 7, millega sätestatakse selgelt, et andmetele juurdepääsu õigus saab olema ka Tervisametil ja Andmekaitse Inspektsioonil ning muul juhul, kui TIS-st andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud. Seni oli reguleeritud selliselt (§ 593 lg 6), et muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. Seletuskirjas on toodud ka mõned näited, millal seadus annab sellise õiguse juurdepääsuks. Ent küsitavusi tekitab, mida on mõeldud TIS-st andmete edastamise all ja kuidas on see eristatud andmete väljastamisest. Lisaks näib, et lõiget 6 ei muudeta, mis tähendab, et üheaegselt saab olema seaduse alusel nii juurdepääs kui ka õigus seaduse alusel andmete väljastamiseks ja edastamiseks. Selgitus, millistel juhtudel esineb milline alus ning kuidas neid eristada, oleks abiks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor 5 (5)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel