Lp Tanel Kiik Teie: 03.03.2021 nr 1.2-2/24-1
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 08.03.2021 nr 1.2.-4/21/851
10122, Tallinn
[email protected]
Arvamus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõule
Täname, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse
(NETS) ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Samas avaldan kahetsust, et sedavõrd oluliste ja üsna mahukatele muudatustele arvamuse
avaldamiseks antakse niivõrd lühike tähtaeg. Eelnõu jõudis meieni arvamuse avaldamiseks
03.03 hilisõhtul, registreeritud on see kell 19.41, mis tähendab, et sisuliselt oli sellega
võimalik tegelema hakata 04.03 s.o neljapäeval ning seisukohta oodati tänaseks, so 08.03 kell
10.00. Mõistan, et viiruskriis on asetanud meid enneolematusse olukorda ning kitsaskohti,
millega põrkume, tõusetub iga päev. Siiski ei nõustu ma, et sedavõrd oluliste küsimuste nagu
seda on isikute privaatsus ja nende terviseandmete kasutamise üle otsustatakse kiirustades
ning arvamuse avaldamiseks antakse sedavõrd lühike tähtaeg, et vajaliku pühendumisega
süvenemist see ei võimalda .
Seega, ehkki edastan oma seisukoha hilinemisega, palun siiski sellega arvestada.
1. NETSi muudatused:
1.1. Peamised ja meie vaatest olulisemad muudatused puudutavad §-i 20, mis käsitleb siis
nakkushaiguste registreerimist ja nakkushaiguste registrit (NAKIS). Viidatud sätte lõige 1
kirjeldab NAKISe eesmärki, kuhu on eelnõuga lisatud täiendina, et NAKISt kasutatakse ka
immuniteerimise analüüsimiseks ja tervisepoliitika kujundamiseks ning järelevalve
tegemiseks. Ehk siis lisatud on kolm alust, milleks võib NAKISt kasutada. Seletuskirjas on
muuhulgas rõhutatud, et andmeid kasutatakse ka järelevalve teostamiseks. Siinkohal on
oluline tähele panna, et riikliku järelevalve normid (ehk KoRSis) ei sisalda sätet, mis
võimaldaks massandmetöötlust. See tähendab, et korrakaitseorgan ei või riikliku järelevalve
teostamiseks andmeid massiliselt sõeluma (ja teiste andmekogudega kombineerima) hakata.
See eeldaks vastavat normi, mis on täpne ja selge.
1.2. § 20 lõige 2 räägib nakkushaiguste registrist ja selle põhimäärusest ning mida
põhimääruses reguleeritakse. Eelnõuga täpsustatakse punkti 4, kus seni oli nimetatud üksnes
andmeandjate loetelu, siis nüüd aga on täiendatud, et andmeandjate loetelu, andmete andmise
täpsem kord ja saadavad andmed, sh hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
täiendav andmekoosseis. Milline saab olema viidatud hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja
eriolukorra täiendav andmekoosseis jääb selgusetuks. Seletuskirjas seda täiendust ei
puudutata.
1.3. Kõige olulisem muudatus saab olema § 20 lõikes 4. Nimelt siis sätestab § 20 lg 4,
milliseid andmeid registris töödeldakse.
Esimesed kaks punkti loetlevad, mis andmeid kogutakse nakkushaige kohta – väga põhjalik
andmekoosseis sh näiteks nii amet kui töökoht, rahvus ja sotsiaal-majanduslik seisund,
sünnikoht jne. Seda loetelu on laiendatud üksnes perearsti andmetega, mida kogutakse
nakkushaige kohta. Lisaks on loobutud täiendist, et olenevalt teatisest. Varasemas sättes
sõnastuses oli niisiis öeldud, et nt nakkushaige üldandmed olenevalt teatisest. Muudatuste
tulemusel sellest täiendist loobutakse.
Täiesti uutena on lisatud lõikesse 4 punktid 7-9, mis ütlevad, et samu andmeid hakatakse
koguma ka negatiivse laboratoorse uuringu tulemuse andnud isiku, nakkushaige kontaktse
ning immuniseeritu kohta. Viimasel juhul veel kõigele sellele lisaks ka immuniteerimise
andmeid. See tähendab, et kõigi nimetatud isikute kohta hakatakse koguma andmeid näiteks
ka rahvuse, sotsiaal-majandusliku seisundi, töökoha ja ameti ning hariduse kohta, samuti
ka näiteks sünnikoha andmed.
Sellise andmekoosseisu kogumise vajadus jääb täiesti arusaamatuks. Millist eesmärki see
täidab, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähemate andmetega ja kuidas on
täidetud andmetöötluse minimaalsuse printsiip – sellele vastust ei saa. Seletuskirjas on
öeldud, et seni kogus Terviseamet samu andmeid enda registritesse. Tõsi, nagu me teame, oli
neist registritest ka suuremahuline andmeleke, mistõttu oma nö kõhus erinevate registrite
pidamine, mille osas ei ole teada, millise turvalisuse astmega need on, kuidas on tagatud neile
ligipääs ja logimine ning mida ja kui kaua neis säilitatakse, on iseenesest õige. Seletuskirja
andmekaitse alane mõjuhinnang ütleb ka, et isikutele muutub olukord selgemaks ehk et
tagatud on läbipaistvus andmetöötluses, kuna isikule on teada, milliseid andmeid töödeldakse.
Samas ei ole aga sõnagi sellest, et kuidas järgitakse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse
printsiipi. Seletuskirjast ei leia vastust sellele, et kuidas aitab kaasa hädaolukorra juhtiva
asutuse ülesannete täitmisele vaktsineeritu või negatiivse testi andnud isiku kohta tema
sotsiaalmajandusliku seisundi või hariduse teadmine.
Juhin tähelepanu, et kõiki neid andmeid, mida seni koguti nakkushaige kohta ja milliste
loetelu on toodud NETS § 20 lõike 4 punktides 1 ja 2 ehk siis väga lai andmekoosseis,
soovitakse nüüd koguma hakata negatiivse laboratoorse uuringu tulemuse andnud isiku,
nakkushaige kontaktse (kontaktse puhul siiski sotsiaal-majandusliku seisundi, perearsti
andmete ja seose nakkushaigega kogumisest on loobutud) ja vaktsineeritu kohta. Võttes
arvesse viiruse levikut (et peagi on enamus meist testi andmas käinud st kvalifitseerub
vähemalt kategooriasse negatiivse testi andnud isik) ning eesmärki vaktsineerida enamik
elanikkonnast, siis võib öelda, et selliseid andmeid hakatakse koguma NAKISesse praktiliselt
kogu elanikkonna kohta.
Siinkohal juhin tähelepanu § 20 lõikele 5. Nimelt säilitatakse NAKISe andmeid tähtajatult.
See tähendab, et ka kõigi nende isikute – negatiivse testi andnu, nakkushaige kontaktse ja
vaktsineeritu – kohta kogutud sedavõrd laia andmekoosseisu kavatsetakse säilitada NAKISes
tähtajatult. Sellise lähenemisega ei saa Andmekaitse Inspektsioon kindlasti nõustuda.
Nagu juba olen eespool välja toonud – võttes arvesse viiruse levikut, siis sisuliselt igaüks
meist kvalifitseerub peagi üheks, teiseks või kolmandaks – kas siis nakkushaigeks, temaga
kontaktseks, negatiivse testi andnuks või vaktsineerituks. Kavandatavat muudatust arvesse
2 (5)
võttes tähendab see seda, et kõigi meie andmed, ja veel sellises koosseisus, säilitatakse
NAKISes tähtajatult. Ehkki sättele on lisatud täiend kui registripõhimääruses ei sätestata
teisiti, siis kõnealusel juhul tuleks küll andmete säilitamise tähtaeg ja ka koosseis, milliseid
andmeid kui kaua säilitatakse, reguleerida seaduse tasandil. Esiteks, ehkki eelnõu viitab
mitmel korral NAKISe jt põhimääruste muutmise vajadusele, ei ole nende muutmise
eelnõusid käesolevale eelnõule lisatud, mistõttu ei ole kavandatavaid muudatusi ka koosmõjus
käesoleva eelnõuga võimalik hinnata. Teiseks, on määrusi alati märksa lihtsam muuta, kui
seadusi, mistõttu peaks sedavõrd oluline nüanss kindlasti olema sätestatud seaduse tasandil.
Seletuskiri on selle koha peal samuti hägus – lühem säilitamise vajadus võib tuleneda sellest
või tollest ning reguleeritakse põhimääruses. Säilitustähtajad olgu ikka selged – mida, miks ja
kui kaua.
Rõhutan, et NETS § 20 lg 4 (eelkõige punktide 7-9 lisamisega) ja lg 5 muudatuse näol on
tegemist äärmiselt suure riivega isikute privaatsusele. Seletuskirjast leiab aga selgituse
üksnes selle kohta, et epideemia leviku ohjamisel on selgunud, et mitmed vajalikud andmed
on NAKISest puudu, mis oleksid aga leviku tõkestamiseks hädavajalikud. Kuidas § 20 lg 4
punktides 1 ja 2 nimetatud andmed selle eesmärgi täitmiseks vajalikud on, see ei selgu
seletuskirjast. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas on eesmärgi saavutamiseks vajalik punktides 7-
9 nimetatud isikute osas kogu sellise andmekoosseisu kogumine vajalik ning miks neid
andmeid tähtajatult säilitatakse. Nagu juba öeldud, andmekaitse alane mõjuanalüüs ütleb vaid,
et isikule muutub andmetöötlus selgemaks, kuid kas muutub.
1.4. NETS § 20 lisatakse lõige 41, mis ütleb, et lõike 4 punktides 7-9 nimetatud andmeid
(needsamad, mida eelpool kritiseeritud) nakkushaiguste suhtes vastavalt registri (eeldatavasti
NAKISe?) põhimäärusele. Taaskord viide põhimäärusele, mille muudatusi veel teada ei ole.
Seletuskirjast selgub, et põhimääruse tasandil reguleerimine on vajalik, et säilitada
paindlikkus. Samas kätkeb see endas ka ohtu liiga kergekäeliselt lisada sinna haiguste loetelu,
milliste korral siis sellist mahukat andmehulka ning sedavõrd laia isikute ringi osas
kogutakse.
1.5. NETS §-i 20 lisatakse lg 7, mis ütleb, et TIS edastab registrile andmed vastavalt
põhimäärusele. Ebaselgeks jääb vastavalt kumma põhimäärusele – NAKISe või TISi.
Selgitatud on, et muudatus vajalik õigusselguse tagamiseks. Eeldatavasti siis neid andmeid,
mis on TISis, uuesti ei koguta ehk et kõik mis võimalik ja olemas tuleb automaatselt. Kuna
sama eelnõuga kavandatakse muuta ka maksukorralduse seadust (MKS), millega antakse
ligipääs TÖRile, siis võib eeldada, et TÖRist pärinevad nt töökoha andmed liiguvad samuti
automaatselt NAKISesse. Seletuskiri § 3 muudatuse kohta (muudatused MKS-s) ütleb, et
muudatus võimaldab liidestada Terviseameti registrid TÖRiga ja automatiseerida andmete
liikumist. Kuna NAKIS on Tervisameti register, siis eeldan, et töökoha andmed liiguvad
automaatselt ja neid eraldi ei koguta. Samuti andmed ameti kohta.
1.6. NETS § 21 räägib teabe edastamisest ning kavandatava muudatusega lisatakse, et
Terviseametil on õigus kontaktse andmed edastada perearstile. Kahjuks ei selgu, kuidas
andmed edastatakse. Seletuskiri ütleb lihtsalt, et turvalisel viisil. Paraku jääb see liialt
üldsõnaliseks ega tekita usaldust. Kas Exceli tabel e-kirjaga on piisavalt turvaline? Aga
krüpteeritud e-kiri? Kes hindab, milline edastusviis on piisavalt turvaline? Mõistan, et
perearstide IT-teadlikkus ja pädevus on erinev ning seetõttu ongi nö otsad lahti jäetud, et
vastavalt vajadusele lahendusi leida. Ent mingid minimaalsed kriteeriumid, mis tagatud
peavad olema, tuleks ikkagi välja öelda.
1.7. NETSi lisatakse §453, millega reguleeritakse korrakaitseorgani kaasamine ja koostöö.
Selle lõige 8 ütleb, et nakkushaiguste epideemilise leviku korral võib Terviseameti
ülesannetesse kaasatud korrakaitseorgan töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi
isikuandmeid, vastavalt ülesandele, milleks ta kaasati. Üldjuhul toimub kaasamine Vabariigi
3 (5)
Valitsuse korraldusega, erandjuhtudel ja kiireloomulistes olukordades aga ka Terviseamet
iseseisvalt. Võttes arvesse viidatud lõiget 8, siis saan aru, et õigus töödelda isikuandmeid
tekib iga kord, kui mingi ülesanne mõnele teisele haldusorganile antakse. Tegemist on üsna
laialivalguva ja hoomamatu alusega isikuandmete sh eriliigiliste andmete töötlusele.
Arvestades, et neid ülesandeid, mida võib olla vajalik üle anda võib esineda väga
mitmesuguseid, tuleks iga kord, on ta siis Vabariigi Valitsuse antud korralduses või
Terviseameti vastavas haldusaktis, sätestada ka kaasatud haldusorgani isikuandmete
töötlemise ulatus. Et seda aga ka tehtaks, tuleks selline täpsustus regulatsiooni sisse tuua.
Seletuskiri küll ütleb, et üldjuhul peetakse silmas, et vajalik ulatus on nakkushaige, nakkuse
kahtlane, negatiivse testi andnud isiku, kontaktse ja vaktsineeritu nimi, isikukood ja
kontaktandmed, kuid lõpus märgitakse, et andmed nakkushaiguse leviku asjaolude kohta, mis
on väga üldsõnaline ja laialivalguv.
1.8. NETSi täiendatakse §-ga 462, mis sätestab uue väärteo koosseisu. See viitab omakorda
NETS §-le 28, mis aga loetleb, milline on Terviseameti pädevus nakkushaiguse epideemilise
leviku tõkestamisel. Uuena tuuakse §-i 28 sisse, et Terviseamet võib kohustada isikuid
kasutama isikukaitsevahendeid ja – meetodeid, kuid millised täpsed kohustused isikutele §-st
28 tulenevad, mille rikkumise korral võib ta trahvi saada, jääb pisut ebaselgeks.
1.9. Üldise märkusena juhiks tähelepanu, et juhul, kui NAKISesse on ühel eesmärgil
andmed kogutud, siis NAKISest omakorda andmete kogumine on isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) kohaselt nende andmete teisene kasutus. Nimelt kogutakse ju andmed,
mida NAKISesse kantakse tervishoiuteenuse osutamise käigus ning nt tervishoiuteenuse
osutajal on range saladuse hoidmise kohustus – arstile pandud konfidentsiaalsuskohustus on
usaldussuhte alus. Kuna aga riik teeb kohustuseks selle suhte raames saadud andmed anda üle
riigile (NAKISesse) ja edasi hakatakse neid andmeid kasutama juba mitmel muul ja täiesti
teisel eesmärgil. Seega tuleks seletuskirja täiendada ka IKÜM art 5 punkti b kohase teisel
eesmärgil töötlemise algse eesmärgiga kokkusobivuse analüüs. Lisaks nõuab IKÜM, et
terviseandmete töötlemist reguleeriv siseriiklik seadus näeks ette ka sobivad ja konkreetsed
meetmed andmesubjekti õiguste kaitseks ning andmeid töötleval isikul oleks ametisaladuse
hoidmise kohustus (IKÜM art 9 lg 1 puntkid g-j ning lõige 3). Teisisõnu tuleks selgelt välja
tuua, milliseid kaitsemeetmeid kasutatakse. Seejuures ei mõelda sealjuures tavapäraseid
IKÜM-iga ettenähtud andmesubjekti õiguseid (nagu nt õigust esitada kaebus või saada enda
kohta kogutud andmeid).
2. Muud muudatused:
2.1. Eesti Haigekassa seadust muudetakse siis nii, et lisatakse üks ülesanne, mis ütleb, et
haigekassa osaleb tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust
arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi ja tervise infosüsteemi
arendustegevustes ning haldamises koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Seletuskiri räägib
pikalt, mis rolle haigekassa täidab ning et see on tõusvas trendis ja üha enam tõuseb tema roll
tervishoiu suunamisel ja kujundamisel. Seega näib, et sätte eesmärk ongi anda võimalikult
laialdast tõlgendust võimaldav ülesanne. Meie vaatest on ehk olulisim seletuskirja selgitus, et
täpsem ülesannete jaotus (kuna säte viitab, et neid ülesandeid täidab haigekassa koostöös
Sotsiaalministeeriumiga) ja rahastus, sätestatakse TIS põhimääruses. Siin ja eelnõus läbivalt
tehakse viiteid mitmete põhimääruste muudatuste vajadusele (vt nt ka seletuskirja eelnõu § 1
punktide 1-6 kohta, aga ka mujal), samas neid muudatusi veel ette valmistatud ning koos
eelnõuga esitatud pole. Seega on väga raske neile ka hinnangut andmekaitse vaatest anda.
Küll aga tuleb silmas pidada, et põhiõiguste riive ulatust defineerivad norme ei tohiks seaduse
tasandilt määrustesse viia, milline kiusatus tihtipeale esineb, kuivõrd määruste muutmine on
lihtsam kui seaduste. Sellele on ka selle eelnõu seletuskirjas viidatud.
4 (5)
2.2. Eelnõuga muudetakse ka MKS § 29 ehk et luuakse õiguslik alus maksukohustuslaste
registrist andmete saamiseks. Seletuskiri ütleb, et muudatus võimaldab liidestada Terviseameti
registrid töötamise registriga (TÖR) ja automatiseerida andmete liikumine, kuid muudatus ei
ole seotud üksnes viiruse leviku tõkestamisega, vaid alus selliste andmete liikumiseks luuakse
alaliselt. Milline saab edaspidi sellise andmevahetuse eesmärk olema, ei ole teada. Lisaks
luuakse siis andmete saamiseks veel üks alus, mis ütleb, et TÖRi andmed saab ka TISi
vastutav ja volitatud töötleja. Eelnõuga muudetakse ka tervishoiuteenuste korraldamise
seadust ja selle § 591 lõiget 2, millega sätestatakse, et TIS kaasvastutavad töötlejad saavad
edaspidi olema Sotsiaalministeerium ja Eesti Haigekassa. Seega tuleb tähele panna, et TÖRi
andmed edastatakse edaspidi ka TISi ning neid võib kasutada tervishoiuteenuse korraldamise
seaduse ülesannete täitmiseks. Kusjuures seletuskirjas öeldakse taaskord, et edastatavate
andmete koosseis sätestatakse TISi põhimääruses. Kuna põhimääruse kavandatavaid
muudatusi vee ei ole, ei saa ka hinnata, kas siin võib olla tegemist olukorraga, kus põhiõiguste
riive ulatust defineerivad normid reguleeritakse määruse tasandil.
2.3. RavS muudetakse retseptikeskuse sätet, kus muuhulgas täpsustatakse, et
retseptikeskuse põhimääruses sätestatakse, kes on volitatud töötleja. Selle sätte kohta on
seletuskirjas öeldud, et muudatus ei ole ka kooskõlas IKÜM-ga, sest sellega ei keelata
volitatud töötleja määramist. Eeldatavasti on silmas, peetud, et on kooskõlas.
2.4. Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) muudatus näib automatiseerivat selle,
kellele surma teatis ja surma põhjus edastatakse ning et seda hakatakse tegema läbi TIS-i.
Seletuskirjas öeldakse, et kuna surma põhjust teada saada võivate isikute ringi ei muudata, on
tegemist pigem tehnilise muudatusega. SPTS § 6 lg 1 ütleb, et omasteks käesoleva seaduse
tähenduses loetakse surnud isiku abikaasat, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib
lugeda ka muid surnud isiku lähedasi isikuid tulenevalt surnud isiku elukorraldusest. Võttes
arvesse sedavõrd laia isikute ringi, jääb küll ebaselgeks, kellele surma teatist edastama
hakatakse – kas kõigile neile isikutele või kuidas määratletakse neist isikutest just see, kellele
või ei ole tegemist automaatse teatise väljastamisega, vaid ikkagi väljastatakse üksnes siis, kui
seda küsitakse.
2.5. Viimaks mõned tähelepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS)
muudatuste osas. Nagu eespool mainisin saab TIS kaasvastutava töötleja – Eesti Haigekassa
(TTKS § 591 lg 2 muudatus). Lisaks muudetakse TTKS § 593 lõiget 7, millega sätestatakse
selgelt, et andmetele juurdepääsu õigus saab olema ka Tervisametil ja Andmekaitse
Inspektsioonil ning muul juhul, kui TIS-st andmete väljastamine või edastamine on seaduses
sätestatud. Seni oli reguleeritud selliselt (§ 593 lg 6), et muudel isikutel on juurdepääs tervise
infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. Seletuskirjas on
toodud ka mõned näited, millal seadus annab sellise õiguse juurdepääsuks. Ent küsitavusi
tekitab, mida on mõeldud TIS-st andmete edastamise all ja kuidas on see eristatud andmete
väljastamisest. Lisaks näib, et lõiget 6 ei muudeta, mis tähendab, et üheaegselt saab olema
seaduse alusel nii juurdepääs kui ka õigus seaduse alusel andmete väljastamiseks ja
edastamiseks. Selgitus, millistel juhtudel esineb milline alus ning kuidas neid eristada, oleks
abiks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
5 (5)