EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 4.3.2021
C(2021) 1372 final
KOMISJONI SOOVITUS,
4.3.2021,
toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi
ET ET
KOMISJONI SOOVITUS,
4.3.2021,
toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta pärast COVID-19 kriisi
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) COVID-19 puhang ning erakorralised meetmed viiruse leviku piiramiseks ja elude
kaitsmiseks on põhjustanud Euroopa Liidus suure ja pikaajalise majandusšoki. 2020.
aasta kolmandas kvartalis oli ELi SKP võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga
peaaegu 4,2 % väiksem. 2020. aasta teisest poolest alates on majandus hoogsalt
taastunud, kuid mitte täiel määral ning kuna nakkusjuhtumite arv on uuesti
suurenenud, tähendab see ilmselt mõõdukat majanduslangust ja taastumise
aeglustumist 2021. aasta teises pooles1.
(2) Nii riikide kui ka ELi tasandi poliitikameetmed COVID-19 pandeemiale
reageerimiseks on olnud COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju piiramisel
väga olulised. Lühendatud tööaegade kasutamine ja sarnased meetmed töökohtade
säilitamiseks on siiani aidanud piirata majandustegevuse vähenemisest tingitud töötuse
kasvu. ELi tasandil suurenes töötuse määr 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis
vähem kui ühe protsendipunkti võrra. Poliitikameetmeid on toetatud paindliku
rahastamisega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest koroonaviirusele
reageerimise investeerimisalgatuste (CRII2 ja CRII+3) ning eriolukorras töötuseriski
leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA)4 raames.
(3) Tulevikus aitavad meie majandust ümber kujundada kriisist tingitud muutused
tarbimisharjumustes ning rohe- ja digipööre, mida toetavad Euroopa roheline
kokkulepe5 ja Euroopa digistrateegia6. On sektoreid, mis ei pruugi mõnda aega
täielikult või üldse mitte taastuda ning ettevõtjad võivad kriisist väljudes olla rahalistes
1
Euroopa Komisjon (2021): Euroopa majandusprognoos – 2021. aasta talv (vahearuanne). Euroopa
majandusprognoos, institutsiooni töödokument nr 144, veebruar 2021.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/460, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014
seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse
majandussektoritesse, et reageerida COVID‐ 19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise
investeerimisalgatus) (ELT L 99, 31.3.2020, lk 5).
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse
määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse
lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID-19
puhangule (ELT L 130, 24.4.2020, lk 1).
4
Nõukogu 19. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud
eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) (ELT L 159,
20.5.2020, lk 1).
5
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele: „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).
6
Euroopa Komisjon (2020), ELi strateegia „Euroopa digituleviku kujundamine“.
ET 1 ET
raskustes7. Kuigi Euroopa rohelise kokkuleppega edendatakse meie majanduskasvu
strateegiat ja 2050. aastaks peaks üleminek rohelisemale majandusele kogu ELis kaasa
tooma kuni kaks miljonit lisatöökohta,8 ähvardab teatavaid sektoreid ja piirkondi
töökohtade koondamine. Sellised arengusuunad võivad tuua kaasa töötuse
suurenemise lühiajalises perspektiivis, samas kui uute kvaliteetsete töökohtade
loomine võib sõltuvalt majandusväljavaadetest ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolust
aega võtta. Kasvav tööpuudus ja suurem tööturult kõrvalejäämine põhjustavad oskuste
kaotsimineku, mis võib mõjuda kahjulikult nii asjaomastele isikutele kui ka
majandusele tervikuna. Ilma tõhusate oskuste täiendamise ja ümberõppe meetmeteta
võib töötus muutuda püsivaks.
(4) Kõige suurem kahju tekib vajalike poliitikameetmete võtmata jätmisega ilmselt
noortele. Noorte töötuse määr on võrreldes üldise töötuse määraga kasvanud 2020.
aasta esimeses kvartalis kolm korda rohkem9. Veel aastaid võib seda põlvkonda
mõjutada hilisem tööturule sisenemine.
(5) Tõenäoliselt mõjutab kriis negatiivselt ka nende rühmade olukorda tööturul, kes on
sellel ebasoodsas olukorras või alaesindatud, näiteks naised, vanemaealised töötajad,
madala kvalifikatsiooniga töötajad, puuetega inimesed, maa- ja äärepoolsetes
piirkondades elavad inimesed, LGBTIQ-inimesed, romad ning muud etnilised ja
rassivähemused, keda ohustab tõrjutus või diskrimineerimine, samuti rändajataustaga
inimesed. Kuigi keskmine naiste tööhõive määr ELis on kõrgem kui kunagi varem, on
paljudel naistel endiselt takistusi tööturule tulekul ja sellel püsimisel ning nende
tööhõive määra tuleks parandada10.
(6) ELi ja liikmesriikide tasandil on vaja strateegilist lähenemisviisi, et minna
pandeemiast tingitud erakorralistelt meetmetelt järk-järgult üle meetmetele, mida on
majanduse taastamisel vaja tööjõu ja kapitali ümberpaigutamise protsessi
lihtsustamiseks. EL ja liikmesriigid peaksid tegutsema koos, et edendada dünaamilist,
töövõimalusterohket ja kaasavat majanduse taastamist ning hõlbustada rohe- ja
digipööret Euroopa tööturul. Tähelepanu tuleks pöörata ohtudele, mis kaasnevad
erakorraliste meetmete järkjärgulise kaotamisega, kui ei kehtestata uusi tõhusaid
poliitikameetmeid töötajate ja ettevõtete toetamiseks.
(7) Et toetada tööturustaatuste vahelist liikumist majanduse taastamise ning rohe- ja
digipöörde kontekstis, on vaja sidusat aktiivse tööturupoliitika vahendite kogumit, mis
sisaldaks ajutisi töölevõtu- ja üleminekustiimuleid, oskuste poliitikat ja paremaid
tööhõiveteenuseid (edaspidi „toimivad tööhõive aktiivse toetamise meetmed“ või
„EASE-meetmed“).
(8) Tööhõive toetamine õigel ajal ja läbimõeldult võib tuua kasu töötajatele ja ettevõtetele
ning majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Kriisist mõjutatud majandussektorite
töötajad võivad õigeaegse ja aktiivse toetamise korral suurema tõenäosusega leida
kvaliteetseid töökohti laienevates sektorites, nt rohe- ja digisektoris või uuenduslike
7
Rahvusvaheliste Arvelduste Panga töötajate analüüsi kohaselt võib eeldada, et 2021. aasta lõpuks
suureneb arenenud majandusega riikides märkimisväärselt pankrotistumiste arv. Vt: Banerjee, R.
Cornelli, G. and E. Zakrajšek (2020) „The outlook for business bankruptcies“ BIS Bulletin nr 30.
8
Euroopa Komisjon (2019), Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2019. aasta aruanne.
9
2020. aasta esimeses kolmes kvartalis suurenes 15–24aastaste töötuse määr ELis kolm protsendipunkti,
samas kui üldine töötuse määr suurenes 0,8 protsendipunkti. Allikas: Eurostat.
10
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslikkuse liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025”
(COM(2020) 152 final).
ET 2 ET
ärimudelitega sektorites, ning ka sotsiaalmajanduses ja muudes sektorites, kus on
puudu kvalifitseeritud tööjõust, näiteks tervishoiu- ja hooldussektoris.
(9) Tööturul võivad tõhusalt toimida ajutised töölevõtustiimulid, et edendada kvaliteetsete
töökohtade loomist olukorras, kus majanduse taastumise algetappides on
majanduskasv tagasihoidlik. Need stiimulid peaksid olema sihipärased ja kavandatud
selliselt, et hõlbustada töökohavahetusi ja töökohtade loomist, mida ilma nende
stiimuliteta ei oleks toimunud. Sihtrühmade hulka võivad kuuluda haavatavad ja
alaesindatud elanikkonnarühmad, sealhulgas tööturule sisenevad noored. Kasulik võib
olla just õpipoisiõppe toetamine, et arendada tööturul nõutavaid oskusi ja aidata tuua
noori tööhõivesse. Lisaks võivad üleminekustiimulid, mis soodustavad
koondamisohus olevate töötajate palkamist uute tööandjate poolt, selliseid
üleminekuid lihtsustada ja suurendada oskuste pakkumist laienevates sektorites.
Sellisetele meetmetele on heaks täienduseks ettevõtluse toetamine, milles pööratakse
erilist tähelepanu noortele, naistele ja sotsiaalsetele ettevõtjatele ning aidatakse neil
muu hulgas toime tulla VKEde suurimate murekohtadega, nagu regulatiivsed
kohustused, hilinenud maksed ja juurdepääs rahastamisele.
(10) Majandusalase kirjanduse põhjal võib tööhõive määr tänu töölevõtustiimulitele
keskmiselt suureneda rohkem kui muud liiki aktiivse tööturupoliitika abil. Koos
koolitusprogrammidega on neil keskpikas ja pikas perspektiivis suurim mõju, sest
need aitavad parandada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja oskusi. Töölevõtu- ja
üleminekustiimulid koos töökohapõhise kutseõppega võivad tööturu jaoks oluliste
oskuste pakkumisel olla tõhusamad kui muud koolitusvormid. Seda ohtu, et nende
stiimulite abil loodaks töökohti, mis oleks niikuinii loodud, saab vähendada sihipäraste
meetmetega, seirega ja pidevas tööhõives püsimise nõuetega. Pealegi on see oht
kriisiolukorras väike ning töölevõtu- ja ümberõppemeetmetel on suurema
tõenäolisusega positiivne mõju11.
(11) Tööturu vajadustele vastavad oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalused võivad
tööturu oluliste struktuursete muutuste taustal tuua suurt kasu kõigile ettevõtetele ja
töötajatele, kuid eelkõige neile, kes on koondatud või koondamisohus. Need meetmed
peaksid põhinema asjakohasel oskuste prognoosimisel ja individuaalsel
lähenemisviisil ning tagama töötajatele juurdepääsu individuaalsetele
koolitusõigustele. Lühikesed koolituskursused võivad lisaks sellele, et need toetavad
avaliku ja erasektori sidusrühmade partnerlussuhteid, olla siinkohal suure tähtsusega ja
neid saab sertifitseerida mikrokvalifikatsioonitunnistustega.
(12) Töökohavahetust edendavad tõhusad poliitikameetmed tuleks kombineerida hästi
toimivate ja suure institutsioonilise suutlikkusega tööturuasutustega, kes suudavad
pakkuda tööotsijate vajadustele vastavat tuge, sealhulgas digiteenuste suurema
kasutamise kaudu.
(13) Kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistikus12 ja praktika
kvaliteediraamistikus13 on antud juhiseid ja kirjeldatud parimaid tavasid, mis
11
Aktiivse tööturupoliitika programmid on sageli edukamad siis, kui osalejad liituvad nendega
majanduslanguse ajal ja lõpetavad osalemise soodsamate majandustingimuste ajal. Card, D., Kluve, J.,
& Weber, A. (2018). What works? A meta-analysis of recent active labor market program evaluations.
Journal of the European Economic Association, 16(3), 894–931, lk 34.
12
Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta
(ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).
13
Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014,
lk 1).
ET 3 ET
muutuvad majanduse taastamise kontekstis veelgi asjakohasemaks. Õpipoisiõppe
pakkumisel tuleks eelkõige toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid
(VKEsid), sealhulgas ajutiste töölevõtupreemiate või vajaduse korral tööjõukulude
vähendamise kaudu.
(14) Sotsiaalpartneritel on oluline roll majanduse varasemast paremaks taastamisel ning
dialoogi kaudu saavad nad ühtlasi olla abiks pandeemiast tingitud tööhõivealaste ja
sotsiaalsete tagajärgedega ning rohe- ja digipöördega seotud väljakutsetega
tegelemisel. Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi
kvaliteediraamistikuga edendatakse muu hulgas nende kaasamist
restruktureerimismeetmetesse, muutuste prognoosimisse ja oskustega seotud vajaduste
kindlakstegemisse.
(15) Ettevõtete restruktureerimise kontekstis on väga tähtis lihtsustada tööjõu
ümberpaigutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/102314
tagatakse, et rahalistes raskustes elujõulised äriühingud pääsevad ligi tõhusatele
varajase hoiatamise vahenditele ja ennetava restruktureerimise raamistikele, et nad
saaksid jätkata oma tegevust. Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut
käsitlevas ELi kvaliteediraamistikus15 on antud ülevaade headest tavadest oskuste ja
koolitusvajaduste prognoosimiseks ettevõtete restruktureerimisel.
(16) Euroopa uue tööstusstrateegia16 eesmärk on üleilmselt konkurentsivõimeline,
kliimaneutraalne, puhas, ringluspõhine ja digitaliseeritud Euroopa tööstus. Selle
keskmes on Euroopa tööstusökosüsteemid, mis hõlmavad kõiki väärtusahelas osalejaid
alates ettevõtetest akadeemiliste ringkondade, teadusasutuste, teenuseosutajate ja
tarnijateni. Ökosüsteemide kindlakstegemine võib anda kasuliku raamistiku oskustega
seotud vajaduste väljaselgitamiseks.
(17) Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaselt on igaühel õigus saada abi, et suurendada
töötaja või ettevõtjana tegutsemise väljavaateid, sealhulgas abi töö otsimisel ja
koolituseks, samas kui töötingimused peaksid vastama kvaliteedikriteeriumidele17.
(18) Et edendada kaasatust, tuleb tööturustaatuste vahelisel liikumisel tagada võrdsed
võimalused, sõltumata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või
veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Tähtsal kohal peaksid
olema madala kvalifikatsiooniga või väheste oskustega täiskasvanud ning
rändajataustaga inimesed. Samuti ei tohiks jätta kõrvale ühtki piirkonda – suurtest
linnadest kuni maa- või rannikupiirkondade või äärealadeni kogu ELis, sealhulgas
äärepoolseimad piirkonnad.
(19) Võttes arvesse raskusi, millega noored kogu ELis silmitsi seisavad, võeti vastu noorte
tööhõive toetamise pakett,18 et luua neile võimalused, mis aitavad neil püsivalt
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava
saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja
võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid ning muudetakse direktiivi (EL)
2017/1132 (saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv) (ELT L 172, 26.6.2019, lk 18).
15
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele: „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi
kvaliteediraamistik“ (COM(2013) 882 final).
16
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele: „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020) 102 final).
17
Euroopa Liidu Nõukogu (2017), „Institutsioonide ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba
kohta“.
ET 4 ET
tööturule lõimuda. Vastusena sellele on liikmesriigid vastu võtnud kaks nõukogu
soovitust, et tugevdada noortegarantiid19 ja kutseharidust ja -õpet,20 ning rakendavad
neid nüüd.
(20) Jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetav
Euroopa oskuste tegevuskava21 on põhjalik kava toetamaks rohkemate ja paremate
oskuste arendamist, et inimestel oleks lihtsam muutuva tööturuga kohaneda. Lisaks
kutsutakse oskuste paktis22 üldsust ja erasektori organisatsioone ühendama jõud, et
võtta konkreetseid meetmeid, mis aitavad Euroopa elanikel oma oskusi täiendada või
ümber õppida.
(21) EASE-meetmete paketid on kõige tulemuslikumad, kui neid toetavad üldises riigi
kestliku rahanduse kontekstis õiged raamtingimused, sh ajakohased tööturuasutused,
ettevõtjate investeerimis-, turule sisenemise, kasvu- ja turult väljumise takistuste
kõrvaldamine, tõhus maksude ja hüvitiste süsteem ning hästitoimiv avalik haldus.
Seda olulisem on rakendada nõukogus Euroopa poolaasta raames vastu võetud
seonduvaid riigipõhiseid soovitusi, et aidata majandusel taastuda ja tagada selle
kestlikkus.
(22) Et tööturuprobleeme majandustegevuse taastamise ning rohe- ja digipöörde kontekstis
lahendada, tuleb eraldada EASE-meetmete rahastamiseks piisavad vahendid.
Liikmesriigid peavad valdkondadeüleselt tagama, et liidu programmide ja vahendite
raames ei toimu topeltrahastamist. Samuti peavad nad tagama, et toetusmeetmed
vastavad riigiabieeskirjadele, kui see on asjakohane.
(23) Aktiivsete tööturumeetmete ja avalike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamise
meetmete toetamiseks võib kasutada struktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+
(ESF+)23 ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF),24 aga ka õiglase ülemineku
fondi,25 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF),26 ühtekuuluvust ja
Euroopa territooriume toetavat taasteabi (REACT-EU)27 ning Brexitiga kohanemise
18
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele: „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2020) 276
final).
19
Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitus töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ning
asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, 2020/C 372/01 (ELT
C 372, 4.11.2020, lk 1–9).
20
Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja
vastupanuvõimet toetava kutsehariduse ja -õppe kohta, 2020/C 417/01 (ELT C 417, 2.12.2020, lk 1–
16).
21
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava
Euroopa oskuste tegevuskava kohta (COM(2020) 274 final).
22
Euroopa Komisjon (2020), oskuste pakt.
23
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
(COM(2018) 382 final).
24
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta (COM(2018) 372 final).
25
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse õiglase ülemineku fond
(COM(2020) 22 final).
26
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi
(EGF) kohta (COM(2018) 380 final).
27
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2221, millega muudetakse
määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID-19 pandeemiaga
seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse
taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil (REACT-EU) (ELT L 437, 28.12.2020, lk 30).
ET 5 ET
reservi28. Liikmesriigid võivad saada toetust ka tehnilise toe instrumendist,29 et töötada
välja ja teha reforme oskuste ning aktiivse tööturupoliitika valdkonnas.
(24) Käesolevas soovituses kirjeldatud meetmeid, millega toetada töökohtade loomist ja
tööhõivet, eelkõige neid, millega lahendada seonduvates riigipõhistes soovitustes
kindlaks tehtud asjakohaseid probleeme, võib sidusate reformi- ja
investeerimispakettide osana toetada taaste- ja vastupidavusrahastust. Liikmesriikide
poolt taaste- ja vastupidavuskavadesse lisatavad EASE-meetmed peaksid vastama
taaste- ja vastupidavusrahastu loomise määruses30 sätestatud rahastamiskõlblikkus- ja
hindamiskriteeriumidele. Reeglina ei saa sellest rahastust rahastada jooksvaid kulusid,
välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel, ning sellest saab rahastada vaid
reforme ja investeeringuid, millel on püsiv mõju ja mis toovad kaasa struktuursed
muutused juhtimises või asjakohases poliitikas. Taaste- ja vastupidavusrahastust
antakse toetust ainult siis, kui komisjon on andnud liikmesriigi välja pakutud
üksikutele meetmetele positiivse hinnangu, nõukogu on taaste- ja vastupidavuskavad
heaks kiitnud ning asjaomased eesmärgid ja sihid on rahuldavalt täidetud.
(25) Nõukogu järeldustes 2021. aasta Euroopa poolaasta kohta31 soovitatakse
liikmesriikidel näha oma taaste- ja vastupidavuskavadega ette olulised reformid ja
investeeringud tööturu, sotsiaalpoliitika, tervishoiu ning hariduse ja koolituse
valdkonnas. Komisjon on liikmesriikidele taaste- ja vastupidavuskavade kohta
koostatud suunistes32 rõhutanud, et need kavad peaksid olema võimalus jõuliselt
poliitiliselt reageerida, toetades tööhõivepoliitikas üleminekut töökohtade säilitamise
soodustamiselt kvaliteetsete töökohtade loomisele ja töökohavahetuse soodustamisele,
et hõlbustada ja kiirendada struktuurseid muutusi,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
1. Arvestades tööturuprobleeme, mis tulenevad COVID-19 pandeemiast, käimasolevast
üleminekust hääbuvatelt sektoritelt rohe- ja digipöörde kontekstis suurema
kasvupotentsiaali ja strateegilise väärtusega majandustegevusele ning
demograafilistest muutustest, peaksid liikmesriigid edendama töövõimalusterohket
majanduse taastamist, soodustama oskuste arendamist ja toetama inimesi uutele
kvaliteetsetele töökohtadele üleminekul, juhindudes järgmistest suunistest:
SIDUSAD POLIITIKAPAKETID TÖÖTURUSTAATUSTE VAHELISE LIIKUMISE TOETAMISEKS
2. Liikmesriigid peaksid pandeemiast tingitud tööturuprobleemide lahendamiseks ning
rohe- ja digipöördel edu saavutamiseks välja töötama ajutistest ja alalistest
meetmetest koosnevad sidusad poliitikapaketid.
3. Poliitikapaketid peaksid sisaldama kolme siinses soovituses kirjeldatud elementi:
i) töölevõtu- ja üleminekustiimulid ning ettevõtluse toetamine, ii) oskuste
täiendamise ja ümberõppe võimalused ning oskuste täiendamist ja ümberõpet
28
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv
(COM(2020) 854 final).
29
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tehnilise toe rahastamisvahend
(COM(2020) 409 final).
30
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse
taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).
31
Nõukogu järeldused 2021. aasta Euroopa poolaasta kohta: 2021. aasta kestliku majanduskasvu
strateegia tööhõive- ja sotsiaalaspektid.
32
SWD(2021) 12 final, osa 1/2.
ET 6 ET
toetavad meetmed ning iii) tööturuasutuste suurem tugi töökohavahetuseks. Neid
elemente nimetatakse edaspidi EASE-meetmeteks. Täpsemalt peaksid need meetmed
– käima käsikäes nõukogus Euroopa poolaasta raames vastu võetud seonduvate
riigipõhiste soovituste rakendamisega;
– põhinema sellel, et selgitatakse välja oskustega seotud vajadused ja võimalik
oskuste nappus eri majandussektorites ja piirkondades, sh Euroopa uues
tööstusstrateegias kindlaks määratud tööstusökosüsteemides, et teha kindlaks
kvaliteetsete töökohtade loomisel kõige suurema potentsiaaliga oskused ning
hõlbustada üleminekut kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele
kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega;
– olema sellised, et neis pööratakse erilist tähelepanu rohe- ja digipöördele,
lähtudes ka riiklikes energia- ja kliimakavades kindlaks tehtud probleemidest ja
võimalustest, ning tööturul ebasoodsas olukorras olevatele ja alaesindatud
elanikkonnarühmadele, eelkõige noortele ja naistele.
4. Liikmesriigid peaksid kannustama tööandjaid ja töötajate esindajaid kooskõlas
muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitleva ELi
kvaliteediraamistikuga prognoosima inimkapitali järgi olevaid vajadusi, sh ühiste
järelduste tegemise, töötajatele personaalse toe pakkumise ja töötajate toetamiseks
väliste partnerlussuhete loomise kaudu.
5. Liikmesriigid peaksid COVID-19 kriisist tingitud tööturuprobleemide lahendamiseks
kavandatud poliitikameetmete väljatöötamisel, rakendamisel ja hindamisel tuginema
sotsiaaldialoogile ja kaasama sotsiaalpartnereid.
I) TÖÖLEVÕTU- JA ÜLEMINEKUSTIIMULID NING ETTEVÕTLUSE TOETAMINE
6. Liikmesriigid peaksid kasutama töölevõtu- ja üleminekustiimuleid, et edendada
kvaliteetsete töökohtade loomist ning toetada töötajate tööalast konkurentsivõimet,
arvestades tööturustaatuste vahelist liikumist hääbuvatest sektoritest laienevatesse
sektoritesse, sh rohe- ja digisektorisse. Stiimulikavad peaksid olema sihipärased,
ajutised, nii et toetamine lõpeb aja jooksul järk-järgult, ning sisaldama asjakohaseid
kaitsemeetmeid, tagamaks, et uued loodud töökohad on elujõulised ja jäävad alles ka
pärast stiimulite lõppu. Neis kavades tuleks ette näha ka tugev tööturu vajadustele
vastav koolituskomponent ja võtta vajaduse korral arvesse tööturul olevate vajaduste
piirkondlikku mõõdet.
7. Liikmesriigid peaksid rakendama või tugevdama õpipoisiõppe ja tasulise praktika
toetamise kavasid, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hulgas
ning sektorites, kus valitseb suur oskuste nappus. Et võimaldada püsivat tööturule
lõimumist, peaksid need kavad sisaldama tugevat koolituskomponenti ning neid
tuleks jälgida ja hinnata. Pakutav toetus peaks olema seotud asjakohaste töökoha
kvaliteeti soodustavate raamistikega, nagu kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe
Euroopa raamistik või praktika kvaliteediraamistik.
8. Liikmesriigid peaksid ettevõtluse edendamiseks toetama ettevõtluse alustamisega
seotud toetusi, laene ja omakapitaliosalust ning ühtlasi parandama füüsilisest isikust
ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele. Meetmetes tuleks kombineerida ettevõtjate,
ettevõtluse juurde naasjate ning võimalike ettevõtjate rahaline ja mitterahaline
toetamine. Alaesindatud ja ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele
ning sotsiaalsete, keskkonnahoidlike ja digiprojektide jaoks tuleks kaasaval viisil
välja töötada vajadustele kohandatud toetus.
ET 7 ET
II) OSKUSTE TÄIENDAMISE JA ÜMBERÕPPE VÕIMALUSED NING OSKUSTE TÄIENDAMIST JA
ÜMBERÕPET TOETAVAD MEETMED
9. Liikmesriigid peaksid kehtestama põhjalikud oskuste strateegiad eri
majandussektorite ja ökosüsteemide jaoks, toetades sel eesmärgil ja kooskõlas
oskuste paketiga ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusasutuste, avalike
tööturuasutuste ja muude asjakohaste sidusrühmade koostööd tööstusökosüsteemides
ning väärtusahelates või piirkondades ning hõlbustades sektoritevahelist ja
geograafilist liikuvust, et võimaldada ka rohe- ja digipööret.
10. Liikmesriigid peaksid haridus- ja koolitusvaldkonna õppekavade koostamiseks ja
avalike tööturuasutuste toetamiseks kujundama välja ajakohased arusaamad tööturust
ja oskustest, sh piirkondlikul, rahvusvahelisel ja sektorite tasandil. Need oskustega
seotud teadmised peaksid olema üksikisikutele ja asjaomastele sidusrühmadele
laialdaselt kättesaadavad.
11. Liikmesriigid peaksid tagama, et haridus- ja koolituspakkumine vastab tööturu
vajadustele. Eelkõige peaksid kutsehariduse ja -õppe programmid pakkuma
tasakaalustatud kombinatsiooni kutseoskustest ja -pädevustest ning võimaldama
töökohapõhist õpet ja praktikat, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata noortele.
Töötavate erialainimeste vajadustega paremas kooskõlas lühikursused võivad
hõlbustada paindlikke karjäärivõimalusi, sealhulgas ka vanemaealiste inimeste jaoks.
12. Liikmesriigid peaksid hoolitsema selle eest, et täiskasvanutel olenemata nende
olukorrast tööturul on õigus saada tagatud kvaliteediga koolitust ja kutsenõustamist
oma tulevaste kutsevajaduste täitmiseks. Võimaluse korral võiks sellise õiguse
siduda tasustatud koolituspuhkusega, et selle potentsiaali võimalikult suurendada.
13. Liikmesriigid peaksid kooskõlas nõukogu 2012. aasta soovitusega mitteformaalse ja
informaalse õppe valideerimise kohta ning selle 2020. aastal toimunud hindamisega
tugevdama väljaspool formaalset haridust ja koolitust saadud teadmiste ja kogemuste
tunnustamise ja valideerimise suutlikkust, tagamaks, et töötajad saavad võimalikele
tööandjatele oma oskustest teada anda, ning seega toetama tõhusat tööjõu
ümberpaigutamist. Siinkohal võivad mikrokvalifikatsioonitunnistused hõlbustada
lühikursuste või lühiajalise õppimise käigus saadud õpiväljundite ülekantavust või
tunnustamist.
III) TÖÖTURUASUTUSTE SUUREM TUGI TÖÖKOHAVAHETUSEKS
14. Liikmesriigid peaksid pakkuma tööotsijatele individuaalset tuge, mis seisneb
nõustamises, juhendamises ja mentorluses, oskuste hindamises ja valideerimises,
tööotsingutel abi osutamises, ettevõtluse toetamises ning vajaduse korral
sotsiaalteenuste pakkuja juurde suunamises. Erilist tähelepanu tuleks pöörata
noortele, eelkõige neile, kes alles tulevad tööturule, ning soolise kallutatuse ja muude
diskrimineerimisvormide vastu võitlemisele.
15. Liikmesriigid peaksid pakkuma tuge ettevõtete ümberkorraldamisest mõjutatud
töötajatele, tehes tihedat koostööd lisaoskusi ja -tööjõudu vajavate ettevõtjatega.
Selline tugi võiks hõlmata individuaalseid karjääriteid, milles keskendutakse samas
ettevõttes teisele tööle asumiseks vajalike oskuste omandamisele, uuesti tööle
asumise kavasid või välist koolitust ja töökoha leidmist muus ettevõttes ning ühtlasi
ka piiriülese liikuvuse hõlbustamist ja oskuste tunnustamise või valideerimise
edendamist.
ET 8 ET
16. Liikmesriigid peaksid tagama, et avalikel tööturuasutustel on vajalik
tegevussuutlikkus, et ise pakkuda eespool osutatud viisidel tuge või selle
pakkumisele muul viisil kaasa aidata. Tuleks edendada teabetegevust, mida
korraldavad avalikud tööturuasutused koostöös sotsiaalteenuste pakkujatega ning
milles pööratakse erilist tähelepanu raskesti kaasatavatele pikaajalistele töötutele ja
mitteaktiivsetele noortele.
RAHASTAMISVÕIMALUSED, SEIRE JA ARUANDLUS
17. Liikmesriigid peaksid eraldama EASE-meetmete rahastamiseks piisavad vahendid,
tagades samal ajal, et liidu programmidest ja vahenditest rahastatavaid meetmeid ei
rahastata topelt. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et toetusmeetmed vastavad
riigiabieeskirjadele, kui see on asjakohane.
18. Liikmesriigid peaksid igati kasutama toetust, mida on EASE-meetmete
väljatöötamiseks ja rakendamiseks võimalik ELi tasandil saada struktuurifondidest,
eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist
(ERF), samuti õiglase ülemineku fondist, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa
Fondist (EGF), ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-
EU) raames, Brexitiga kohanemise reservist ning tehnilise toe rahastamisvahendist.
19. Liikmesriigid peaksid lisama EASE-meetmed taaste- ja vastupidavuskavadesse, mis
esitatakse komisjonile taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu toetuse saamiseks.
Kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastut käsitleva õigusraamistikuga ning selleks,
et saada olevat toetust täielikult ja optimaalselt kasutada, sõltub selliste meetmete
rahastamiskõlblikkus peale muude kriteeriumide ka meetmete kooskõlast rahastu
kohaldamisala ja eesmärkidega, sellest, kas need meetmed aitavad lahendada
nõukogus Euroopa poolaasta raames vastu võetud asjakohastes riigipõhistes
soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning nende meetmete vastastikusest
täiendavusest ja koordineeritusest muude ELi programmide ja vahenditega.
ET 9 ET
20. Liikmesriigid peaksid EASE-meetmeid seirama ja hindama, et oleks võimalik välja
töötada edasisi tõendipõhiseid poliitika- ja sekkumismeetmeid ning seega tagada
tõhus ressursikasutus ja investeeringute tasuvus, ning andma olemasolevate
raamistike kaudu aru kogemustest ja edusammudest tööhõive edendamisel ja
töökohavahetuse toetamisel.
Brüssel, 4.3.2021
Komisjoni nimel
Nicolas SCHMIT
komisjoni liige
ET 10 ET
Saatja: Webdesktop <
[email protected]>
Saadetud: 04.03.2021 12:35
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Annely Salumaa <
[email protected]>
Koopia: Thea Treier Brüsselis <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-11/255 / Euroopa Liidu toimimislepingu artikli 297 kohane
teade
Manused: 255.pdf
Tere!
Edastan Komisjoni kirja.
Reg. number: 10.2-11/255
Reg. kuupäev: 04.03.2021
Sisu: Komisjoni soovitus toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete (EASE) kohta
pärast COVID-19 kriisi
Heade soovidega
Tiiu Noobel
[email protected]
sekretär EV AEEL juures