dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 2. märts 2021
Viit
29
Registreeritud
2. märts 2021
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎29 02.03.2021 Ministri üldkäskkiri.asice977 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 02.03.2021 nr 29 Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Muudan punktide 1.2 ja 1.2.1 esimest alapunkti ning sõnastan järgmiselt: „1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk  Arendada ja pakkuda puudega, sealhulgas raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport –, vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks. 1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus  TAT tulemusena on tagatud tugiteenuste kättesaadavus suure hooldusvajadusega ning puudega, sealhulgas raske ja sügava puudega lastele. Teenuste kättesaadavuse paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine tagab suure hooldusvajadusega ning puudega, sealhulgas raske ja sügava puudega laste vanematele paremad võimalused tööturul osalemiseks.“. 2. Lisan punktile 1.2.2 lõigu järgmises sõnastuses: „2020. aasta septembri seisuga oli Eestis 9795 puudega last, nendest kuulmispuudega 259 last. Kuulmispuudeks loetakse kuulmislangust, mis on üle 40 dB paremini kuulvas kõrvas täiskasvanutel ja üle 30 dB paremini kuulvas kõrvas lastel. Kui lapsel diagnoositakse kuulmislangus, on vanemad keeruliste küsimuste ees: kuidas oma last arendada, kuidas temaga suhelda jne. Iga kuulmispuudega laps vajab spetsiaalset õpetust ning see nõuab vanematelt oma soovide ja võimaluste selget hindamist. Kui pere otsustab viipekeele kasuks, tähendab see pereliikmete jaoks vajadust viipekeel ise omandada ning laps peab hakkama õppima viipekeelt kasutavas erikoolis. Suulise õppe kasuks otsustanud vanemad peavad arvestama sellega, et kuulmispuudega väikelapse kõnelema ja kuulama õpetamine nõuab vanemate selget pühendumist ning järjekindlust. Selleks et intensiivne päevaringne õpetus oleks edukas, kujuneb paljude perede praktikaks ema loobumine karjäärist lapse kodus 2 õpetamise nimel (nii koolieelses kui koolieas). Tõlketeenus loob kuulmislangusega inimestele võimaluse saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele. Suhtlustakistuste kõrvaldamiseks osutatakse kuulmislangusega inimestele viipekeele tõlketeenust. TAT raames soovitakse pakkuda kaugtõlketeenust kuulmispuudega lastele vanuses 7–15 eluaastat alates 01.03.2021.“. 3. Lisan punkti 1.2.4 järgmised sihtrühmad: „7–15-aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad kaugtõlketeenuse pakkujad;“. 4. Lisan punktile 2.1.2 lõigu järgmises sõnastuses: „TAT raames pakutakse kaugtõlketeenust 7–15-aastastele kuulmispuudega lastele, kelle toimetulekut teenuse saamine üldiselt parandab, suurendades ühiskonnaelus osalemist. Samuti soodustab lapsele kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega vanema tööturul osalemist.“. 5. Lisan punkti 2.1.2.1 järgmise sihtrühma: „7–15-aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad;“. 6. Lisan TAT-sse punkti 2.1.4 järgmises sõnastuses: „2.1.4. Kuulmispuudega lastele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine Kuulmislangus on tavapärasest nõrgemat kuulmisvõimet tähistav üldmõiste, mis hõlmab nii kuulmise täielikku kui ka osalist puudumist, st kurtust ja vaegkuulmist. Kuulmislangusest tingitud tõlketeenuse all peetakse silmas kuuljatele ja kuulmislangusega inimestele tõlgi vahendusel suhtlemisvõimaluse loomist. Tõlketeenus loob kuulmislangusega inimestele võimaluse saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele. Üks suhtlustakistuste kõrvaldamise võimalus on osutada kuulmislangusega inimestele viipekeele tõlketeenust (kaugtõlketeenus). Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Teenuse hea kvaliteedi tagamiseks viiakse läbi koolitusi viipekeeletõlkidele, toimub arendustegevus teenuse paremaks osutamiseks. Korraldatakse teavitus- ja koolituspäevi teenuse sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, teenuseosutajatele ja viipekeeletõlkidele. Selleks, et puudega lapse vanemad saaksid tööturul osaleda, on vaja lastele pakkuda kaugtõlketeenust. Kaugtõlketeenuse pakkumine lastele suurendab nende iseseisvust ning vähendab vanemate hoolduskoormust. Kaugtõlketeenus võimaldab toetada lapse iseseisvat ühiskonnaelus osalemist ja ta saab kasutada teisi avalikke teenuseid, mida ta oma kuulmisvaeguse tõttu praegu ei saa. Kuna teenuse osutamine ühele isikule jääb alla 32 tunni piirmäära, ei koguta selle tegevuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid. Plaanis on teenust osutada vähemalt 26 lapsele. 2.1.4.1. Sihtrühm 3 7–15-aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad 2.1.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2022 2.1.4.3. Tegevuste elluviija Sotsiaalkindlustusamet.“. 7. Asendan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus“ ja lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Sotsiaalkaitseministri 02.03.2021 käskkiri nr 29 „Sotsiaalkaitseministri 15.12.2014 käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2021 1. Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine 1.1. Puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamine 1.1.1. Arendus, teavitus ja koostöö Sihtrühma teavitatakse tugiteenuste kättesaadavusest, osapoolte õigustest ja kohustusest, et suurendada teadlikkust ning tekitada last kasvatavates isikutes/lapsevanemates usaldust teenuste kasutamise, kohaliku omavalitsuse üksuse ja otseste teenuseosutajate suhtes. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine ning teavitus- ja koostöötegevuste tõhustamine kohaliku omavalitsuse üksustes. Sotsiaalkindlustusamet viib ellu planeeritud teavitusstrateegia tegevusi. Vähemalt üks kord aastas korraldab Sotsiaalkindlustusamet teabepäeva või koolituse otsestele teenuseosutajatele, lisaks koostöökohtumised kohaliku omavalitsuse üksustele jt teenuse osutamisega seotud organisatsioonidele ja inimestele kas üle Eesti või valitud piirkonnas, et edastada infot edasistest arengusuundadest ja plaanidest. Vajaduse korral korraldatakse muid kohtumisi ja infopäevi, et uuele korraldusmudelile ülemineku perioodil saaksid kohaliku omavalitsuse üksused vajalikku tuge. Lisaks viiakse ellu arendustegevused, mis on suunatud raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele tugiteenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arendus-, teavitus- ja koostöötegevuste elluviimisel korraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele infopäevi, töögruppe ja kohtumisi ning kaasatakse vajaduse korral eksperte, lapsevanemaid ja sihtrühmaga seotud organisatsioone Eestist ja/või välisriikidest. Jätkuvad regulaarsed juhtumiarutelude kohtumised koostöös sotsiaal- ja haridusvaldkonna ning vajaduse korral tervishoiuvaldkonnaga, et leida teenuste osutamiseks parimad lahendused. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, tugiteenuste osutajad, puudega inimeste organisatsioonid, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, haridus- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid 1.2. Puudega lastele tugiteenuste pakkumine 1.2.1. Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste pakkumine Jätkatakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja tugiisikuteenuse ning neid teenuseid toetava transporditeenuse osutamisega. Sotsiaalkindlustusamet koordineerib üle-eestilist tugiteenuste pakkumist ning teeb tihedat koostööd kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajatega. Lapsehoiuteenuse, tugiisikuteenuse ja transporditeenuse vajaduse hindab iga kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja, vajaduse korral kaasates teisi spetsialiste või võrgustiku liikmeid. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, kohaliku omavalitsuse üksused. 1.2.2. Toetuse andmine tugiteenuste osutamiseks Eelnevatel perioodidel on olnud teenuste pakkumine tagatud hankepartnerite toel. Kuna raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, on vajalik ESFi perioodi lõpus tagada võimalikult sujuv üleminek Sotsiaalkindlustusameti poolt tugiteenuseid korraldatavalt mudelilt kohalike omavalitsuste täielikult iseseisvale tugiteenuste osutamisele. Sellega seoses antakse alates 01.01.2021 teenuste osutamine üle kohaliku omavalitsuse üksustele, kelle ülesanne on tagada sihtrühma lastele vajalikud teenused. Sotsiaalkindlustusamet annab kohaliku omavalitsuse rolli suurendava korraldusmudeli rakendamiseks kohalikele omavalitsustele toetust vastavalt toetuse andmise tingimustele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, puudega 0–17- aastased lapsed ja nende vanemad, kohaliku omavalitsuse üksused. 1.2.3 Kaugtõlketeenuse osutamine kuulmispuudega lastele Alates 01.03.2021 pakutakse kuulmispuudega lastele vanuses 7–15 kaugtõlketeenust. Teenuse saamine parandab sihtrühma ja lapsevanemate ühiskonnaelus osalemist. Samuti soodustab lapsele kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega vanema tööturul osalemist. Tõlketeenus loob kuulmislangusega inimestele võimaluse saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele. Üks suhtlustakistuste kõrvaldamise võimalus on osutada kuulmislangusega inimestele viipekeele tõlketeenust (kaugtõlketeenus). Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi asjaajamiseks kiiresti ning lühemat aega (keskmine kõne pikkus 7 minutit). Teenuse hea kvaliteedi tagamiseks viiakse läbi koolitusi viipekeeletõlkidele, toimub arendustegevus teenuse paremaks osutamiseks. Korraldatakse teavitus ja koolituspäevasid teenuse sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, teenuse osutajatele, viipekeeletõlkidele. Selleks, et puudega lapse vanemad saaksid tööturul osaleda, on vaja lastele pakkuda kaugtõlketeenust. Kaugtõlketeenuse pakkumine lastele suurendab nende iseseisvust ning vähendab vanemate hoolduskoormust. Kaugtõlketeenus võimaldab toetada lapse iseseisvat ühiskonnaelus osalemist ja ta saab kasutada teisi avalikke teenuseid, mida ta oma kuulmisvaeguse tõttu praegu ei saa. 2021 on plaanis teenust osutada vähemalt 26 lapsele. Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühm: 7–15-aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad Tabel 1. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja pakkumise ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Puudega lastele tugiteenuste 2015–2022 01.01.2021–31.12.2021 pakkumise arendamine Teavitusstrateegia elluviimine 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021 KOVide nõustamine juhtumiplaanide 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021 koostamisel Teabepäevade ettevalmistamine ja 2016–2022 01.01.2021–31.12.2022 korraldamine teenuseosutajatele ja/või lapsevanematele ja hankepartneritele Regulaarsed koostöökohtumised sotsiaal- 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021 ja haridusvaldkonnaga Tugiteenuste pakkumine raske ja 2015–2022 01.01.2021–31.12.2021 sügava puudega lastele Kohalikele omavalitsuse üksustele toetuse 2020–2022 01.01.2021–31.12.2021 andmine Kaugtõlketeenuse osutamine 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021 kuulmispuudega lastele Tabel 2. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2021 Väljundi- Koostööalased kohtumised, mille On toimunud vähemalt neli näitaja sagedus sõltub osapoolte vajadusest koostöökohtumist Väljundi- Tugiteenuste osutajate pädevuse Tugiteenuste osutajatele on igal näitaja suurendamine aastal korraldatud vähemalt üks teabepäev või koolitus Väljundi- Kaugtõlketeenuse osutajate Kaugtõlketeenuse osutajatele on igal näitaja pädevuse suurendamine aastal korraldatud kuni üks koolitus Tabel 3. Tegevusega 1 seotud rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava aastal 2023 aastal 2021 Väljundi- Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt 2800 3200 näitaja ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või 20% (560 20% (640 näitaja puuetega laste tugiteenuse saamise algust inimest) inimest) on tööturul 2. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine 2.1 Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsid 2020. aastal alustati alushariduse ja lapsehoiusüsteemi arendamise järeluuringuga, mille valmimise aeg on 2021. aasta I pool. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti eri piirkondades lapsehoiukohtade kättesaadavus, maksumus ja paindlikkus ning lapsevanemate vajadused. Uuringutulemusi võrreldakse 2015. aastal tehtud uuringuga, võttes arvesse Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidud tegevusi ning muid arendustegevusi lapsehoiusüsteemis. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, poliitikakujundajad 2.2. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamine 2.2.1. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub. Lõppeb perioodiks 2016–2020 sõlmitud raamleping, mille alusel rakendas märgise mudelit Civitta, kelle ülesanne oli muu hulgas ka vajalike konsultantide koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks, sealhulgas vajalike konsultantide koordineerimine ja vajaduse korral koolitamine, ning mudelis osalevate tööandjatega suhtlemiseks jätkatakse sama hankepartneriga. Uusi tööandjaid 2021. aastal märgise programmi vastu ei võeta. Tegevuse eesmärk on peresõbraliku tööandja märgise mudeli kvaliteetne ja edukas rakendamine ning võimalikult paljude tööandjate kaasamine. Sotsiaalministeeriumi ülesanne on koordineerida hankepartneri tööd ning jälgida märgise mudeli kvaliteetset rakendumist. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad 2.2.2. Teavitustegevuste rakendamine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli teavitustegevused jätkuvad 2021. aastal. Teavitustegevuste elluviimiseks hangitakse uus kommunikatsioonipartner, kes vastutab kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal). 2021. aastal jätkatakse koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja organisatsiooniga tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on tunnustada peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavaid tööandjaid. Üritusele kutsutakse mudelit rakendavad tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja märgise tunnistus. Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad Tabel 4. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamise tegevuste ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lapsehoiusüsteemi arendamise 2019–2021 01.10.2021–31.12.2021 järeluuringu ettevalmistamine ja uuringu tegemine Peresõbraliku tööandja märgise mudeli 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021 rakendamine ja selleks hanke korras partneri leidmine Kommunikatsioonipartneri leidmiseks hanke 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021 korraldamine ja teavitustegevuste rakendamine Tabel 5. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamise väljundinäitaja Näitaja Näitaja nimetus Sihttase 2020 Selgitus Väljundinäitaja Peresõbraliku tööandja märgise 1 (mudel on loodud) mudel TAT eelarve kulukohtade kaupa¹ TAT abikõlblikkuse periood: 01.09.2014-31.12.2022 TAT nimi: Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine TAT elluviija: Sotsiaalministeerium Aasta 2014 2015 2016 Rea Kulukoht Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu nr 1 TAT otsesed kulud 5 395 145 313 3 135 903 1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 0 9 821 10 650 1.1 TAT juhi personalikulu 0 9 821 10 650 1.2 Tegevus 2.1. Puudega lastele tugiteenuste arendamine ja 0 63 571 3 032 480 pakkumine (väljund) 1.2.1 Sisutegevuste personalikulu 0 39 178 106 438 1.2.2 Puudega lastele tugiteenuste 0 24 393 2 926 042 arendamise ja pakkumise kulud 1.2.3 kaugtõlketeenuse osutamine kuulmispuudega lastele 1.3 Tegevus 2.2. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine 5 395 71 920 92 772 (väljund) personalikulu enne TAT 4 351 kinnitamist 1.3.1 Sisutegevuste personalikulu 1 029 24 726 20 432 1.3.2 Töö- ja pereelu ühildamise 15 47 194 72 340 soodustamise kulud 2 Kaudsed kulud 154 11 059 20 628 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 5 549 156 371 3 156 531 4 Otsesed personalikulud 1 029 73 725 137 521 kokku TAT finantsplaan Aasta 2 014 2 015 Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa TAT eelarve kokku aastate 1 kaupa (rida 2 + rida 3) 5 549 100% 156 371 1.2 sh ESF-i osalus (kuni 85%) 4 717 85% 132 916 1.3 sh riiklik kaasfinantseering 832 15% 23 456 1 Lisatakse tegevusplokid vastavalt TAT-s kavandatule sotsiaalkaitseministri ……02.2021. a käskkiri nr …. „Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmine" Lisa 1 Vorm B a pereelu ühildamise soodustamine 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu 6 561 437 6 983 577 7 030 078 8 302 370 8 412 424 6 207 462 6 168 6 233 4 906 7 182 7 541 8 144 6 168 6 233 4 906 7 182 7 541 8 144 6 379 019 6 865 977 6 910 599 8 080 590 8 201 090 5 996 037 152 225 160 338 166 410 180 590 190 772 205 891 6 226 794 6 705 639 6 744 189 7 900 000 8 000 000 5 777 977 10 318 12 169 176 251 111 367 114 573 214 598 203 792 203 282 0 14 392 14 544 11 447 16 758 17 596 19 004 161 859 96 823 103 127 197 840 186 196 184 278 25 918 27 167 27 414 30 680 32 386 34 956 6 587 355 7 010 745 7 057 493 8 333 050 8 444 810 6 242 418 172 785 181 115 182 762 204 530 215 910 233 039 2 015 2 016 2 017 2 018 Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa 100% 3 156 531 100% 6 587 355 100% 7 010 745 85% 2 683 051 85% 5 599 252 85% 5 959 133 15% 473 480 15% 988 103 15% 1 051 612 Kokku 2014-2022 46 783 959 60 646 60 646 45 529 362 1 201 841 44 305 034 22 487 1 193 951 4 351 139 929 1 049 671 210 362 46 994 321 1 402 416 2 018 2 019 2 020 2 021 Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa 100% 7 057 493 100% 8 333 050 100% 8 444 810 85% 5 998 869 85% 7 083 093 85% 7 178 089 15% 1 058 624 15% 1 249 958 15% 1 266 722 0 2 021 2 022 Osakaal Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Kokku (%) 100% 6 242 417 100% 46 994 321 100% 85% 5 306 054 85% 39 945 173 85% 15% 936 363 15% 7 049 148 15% Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudetakse sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Uue tegevusena lisatakse kaugtõlketeenuse pakkumine kuulmispuudega lastele. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatuse on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice Juurik (tel 626 9229, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT muudatuse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328, [email protected]). TAT muudatuse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuse sisu Seoses vajadusega osutada kaugtõlketeenust ka kuulmispuudega lastele vanuses 7–15 on vajalik muuta TAT-d „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Kaugtõlketeenuse arendamist on alustatud TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ 2017. aastal, kui alustati kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendati välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Kaugtõlketeenuse eesmärk on tagada kiiresti kättesaadav teenus abivajajatele ning kaugtõlketeenus on paremini kättesaadav ka äärealadel. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning vanaduspensioniealistele inimestele TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Käskkirjaga muudetakse TAT tervikteksti ja lisasid (lisa 1 vorm A ehk tegevuste kirjeldus ning lisa 1 vorm B ehk eelarve ja finantsplaan). Allpool on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud ja lisatud punktide kohta. TAT alapunkte 1.2 ja 1.2.1 täiendatakse seoses kuulmispuudega laste tõlketeenuse lisandumisega TAT tegevuste hulka. TAT eesmärki muudetakse, et eesmärk viitaks laiemalt puudega ja sealhulgas sügava ning raske puudega laste sihtrühmale. Seda seetõttu, et kuivõrd kolme tugiteenuse sihtrühm on sügava ja raske puudega, siis kuulmispuudega lapsed võivad olla ka näiteks keskmise puude raskusastmega, kuid TAT koostaja soov on ka neile teenust pakkuda. TAT alapunkti 1.2.2 täiendatakse ajakohaste kuulmispuudega laste arvandmetega. Lisatakse ka sisuline informatsioon kuulmispuudega laste kohta ning kaugtõlketeenuse kohta. TAT alapunktides 1.2.4 ja 2.1.2.1 täiendatakse sihtrühma ning sihtrühmana lisatakse 7–15- aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad ning kaugtõlketeenuse pakkujad. TAT punktile 2.1 lisatakse alapunkt 2.1.4 „Kuulmispuudega lastele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine“ ning täiendatakse punkti 2.1.2, kus kirjeldatakse kaugtõlketeenuse pakkumist. Kuna teenust osutatakse suhteliselt väikeses rahalises mahus ja vähestele inimestele, registreerib SKA teenusesaaja nime ja isikukoodi, kuid teenusesaajate kohta ei koguta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid. SKA peab aga kindlustama, et nimekirjad teenust saanud isikutest oleksid kättesaadavad, kuna see on vajalik kuludokumendi juurde lisatava kulu abikõlblikkust tõendava dokumendina. Seoses muudatustega TAT-s kinnitatakse ka perioodi 01.01.2021–31.12.2021 tegevuste kirjeldus (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B), kuna TAT-s kajastuvad muudatused peavad olema kooskõlas 2021. aastal elluviidavate tegevustega. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud Kuulmispuudega lastele kaugtõlketeenuse pakkumine võimaldab lastel paremini osaleda ühiskonnaelus ja saavutada suuremat iseseisvust ning seeläbi vähendada lapsevanemate hoolduskoormust, suurendades lapsevanemate tööhõives osalemise võimalusi. 5. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena, Kultuuriministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu kooskõlastati vaikimisi märkusteta. 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel