MINISTRI KÄSKKIRI
02.03.2021 nr 29
Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a
käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse
andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen
sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimustes järgmised muudatused:
1. Muudan punktide 1.2 ja 1.2.1 esimest alapunkti ning sõnastan järgmiselt:
„1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk
Arendada ja pakkuda puudega, sealhulgas raske ja sügava puudega lastele suunatud
tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport –, vähendades seeläbi vanemate
hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks.
1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus
TAT tulemusena on tagatud tugiteenuste kättesaadavus suure hooldusvajadusega ning
puudega, sealhulgas raske ja sügava puudega lastele. Teenuste kättesaadavuse
paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine tagab suure hooldusvajadusega ning puudega,
sealhulgas raske ja sügava puudega laste vanematele paremad võimalused tööturul
osalemiseks.“.
2. Lisan punktile 1.2.2 lõigu järgmises sõnastuses:
„2020. aasta septembri seisuga oli Eestis 9795 puudega last, nendest kuulmispuudega
259 last. Kuulmispuudeks loetakse kuulmislangust, mis on üle 40 dB paremini kuulvas kõrvas
täiskasvanutel ja üle 30 dB paremini kuulvas kõrvas lastel. Kui lapsel diagnoositakse
kuulmislangus, on vanemad keeruliste küsimuste ees: kuidas oma last arendada, kuidas
temaga suhelda jne. Iga kuulmispuudega laps vajab spetsiaalset õpetust ning see nõuab
vanematelt oma soovide ja võimaluste selget hindamist. Kui pere otsustab viipekeele kasuks,
tähendab see pereliikmete jaoks vajadust viipekeel ise omandada ning laps peab hakkama
õppima viipekeelt kasutavas erikoolis. Suulise õppe kasuks otsustanud vanemad peavad
arvestama sellega, et kuulmispuudega väikelapse kõnelema ja kuulama õpetamine nõuab
vanemate selget pühendumist ning järjekindlust. Selleks et intensiivne päevaringne õpetus
oleks edukas, kujuneb paljude perede praktikaks ema loobumine karjäärist lapse kodus
2
õpetamise nimel (nii koolieelses kui koolieas). Tõlketeenus loob kuulmislangusega inimestele
võimaluse saada ühiskonnaelust täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks
vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste tarbimisele. Suhtlustakistuste kõrvaldamiseks
osutatakse kuulmislangusega inimestele viipekeele tõlketeenust. TAT raames soovitakse
pakkuda kaugtõlketeenust kuulmispuudega lastele vanuses 7–15 eluaastat alates
01.03.2021.“.
3. Lisan punkti 1.2.4 järgmised sihtrühmad:
„7–15-aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad
kaugtõlketeenuse pakkujad;“.
4. Lisan punktile 2.1.2 lõigu järgmises sõnastuses:
„TAT raames pakutakse kaugtõlketeenust 7–15-aastastele kuulmispuudega lastele, kelle
toimetulekut teenuse saamine üldiselt parandab, suurendades ühiskonnaelus osalemist.
Samuti soodustab lapsele kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega vanema
tööturul osalemist.“.
5. Lisan punkti 2.1.2.1 järgmise sihtrühma:
„7–15-aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad;“.
6. Lisan TAT-sse punkti 2.1.4 järgmises sõnastuses:
„2.1.4. Kuulmispuudega lastele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine
Kuulmislangus on tavapärasest nõrgemat kuulmisvõimet tähistav üldmõiste, mis hõlmab nii
kuulmise täielikku kui ka osalist puudumist, st kurtust ja vaegkuulmist. Kuulmislangusest
tingitud tõlketeenuse all peetakse silmas kuuljatele ja kuulmislangusega inimestele tõlgi
vahendusel suhtlemisvõimaluse loomist.
Tõlketeenus loob kuulmislangusega inimestele võimaluse saada ühiskonnaelust
täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja
avalike teenuste tarbimisele. Üks suhtlustakistuste kõrvaldamise võimalus on osutada
kuulmislangusega inimestele viipekeele tõlketeenust (kaugtõlketeenus).
Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi. Kaugtõlketeenust
osutatakse Skype’i kaudu.
Teenuse hea kvaliteedi tagamiseks viiakse läbi koolitusi viipekeeletõlkidele, toimub
arendustegevus teenuse paremaks osutamiseks. Korraldatakse teavitus- ja koolituspäevi
teenuse sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, teenuseosutajatele ja viipekeeletõlkidele.
Selleks, et puudega lapse vanemad saaksid tööturul osaleda, on vaja lastele pakkuda
kaugtõlketeenust. Kaugtõlketeenuse pakkumine lastele suurendab nende iseseisvust ning
vähendab vanemate hoolduskoormust. Kaugtõlketeenus võimaldab toetada lapse iseseisvat
ühiskonnaelus osalemist ja ta saab kasutada teisi avalikke teenuseid, mida ta oma
kuulmisvaeguse tõttu praegu ei saa.
Kuna teenuse osutamine ühele isikule jääb alla 32 tunni piirmäära, ei koguta selle tegevuse
kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e
nimetatud andmeid. Plaanis on teenust osutada vähemalt 26 lapsele.
2.1.4.1. Sihtrühm
3
7–15-aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad
2.1.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2021–31.12.2022
2.1.4.3. Tegevuste elluviija
Sotsiaalkindlustusamet.“.
7. Asendan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus“
käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus“
ja lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT
eelarve kulukohtade kaupa“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri 02.03.2021 käskkiri nr 29
„Sotsiaalkaitseministri 15.12.2014 käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2021
1. Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine
1.1. Puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamine
1.1.1. Arendus, teavitus ja koostöö
Sihtrühma teavitatakse tugiteenuste kättesaadavusest, osapoolte õigustest ja kohustusest, et
suurendada teadlikkust ning tekitada last kasvatavates isikutes/lapsevanemates usaldust
teenuste kasutamise, kohaliku omavalitsuse üksuse ja otseste teenuseosutajate suhtes.
Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine ning
teavitus- ja koostöötegevuste tõhustamine kohaliku omavalitsuse üksustes.
Sotsiaalkindlustusamet viib ellu planeeritud teavitusstrateegia tegevusi.
Vähemalt üks kord aastas korraldab Sotsiaalkindlustusamet teabepäeva või koolituse
otsestele teenuseosutajatele, lisaks koostöökohtumised kohaliku omavalitsuse üksustele jt
teenuse osutamisega seotud organisatsioonidele ja inimestele kas üle Eesti või valitud
piirkonnas, et edastada infot edasistest arengusuundadest ja plaanidest. Vajaduse korral
korraldatakse muid kohtumisi ja infopäevi, et uuele korraldusmudelile ülemineku perioodil
saaksid kohaliku omavalitsuse üksused vajalikku tuge.
Lisaks viiakse ellu arendustegevused, mis on suunatud raske ja sügava puudega lastele ja
nende peredele tugiteenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arendus-, teavitus- ja
koostöötegevuste elluviimisel korraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele infopäevi,
töögruppe ja kohtumisi ning kaasatakse vajaduse korral eksperte, lapsevanemaid ja
sihtrühmaga seotud organisatsioone Eestist ja/või välisriikidest.
Jätkuvad regulaarsed juhtumiarutelude kohtumised koostöös sotsiaal- ja haridusvaldkonna
ning vajaduse korral tervishoiuvaldkonnaga, et leida teenuste osutamiseks parimad
lahendused.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, tugiteenuste osutajad, puudega inimeste
organisatsioonid, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste
vanemad, haridus- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid
1.2. Puudega lastele tugiteenuste pakkumine
1.2.1. Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste
pakkumine
Jätkatakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja
tugiisikuteenuse ning neid teenuseid toetava transporditeenuse osutamisega.
Sotsiaalkindlustusamet koordineerib üle-eestilist tugiteenuste pakkumist ning teeb tihedat
koostööd kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajatega. Lapsehoiuteenuse, tugiisikuteenuse
ja transporditeenuse vajaduse hindab iga kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitse- või
sotsiaaltöötaja, vajaduse korral kaasates teisi spetsialiste või võrgustiku liikmeid.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure
hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, kohaliku
omavalitsuse üksused.
1.2.2. Toetuse andmine tugiteenuste osutamiseks
Eelnevatel perioodidel on olnud teenuste pakkumine tagatud hankepartnerite toel. Kuna raske
ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, on
vajalik ESFi perioodi lõpus tagada võimalikult sujuv üleminek Sotsiaalkindlustusameti poolt
tugiteenuseid korraldatavalt mudelilt kohalike omavalitsuste täielikult iseseisvale tugiteenuste
osutamisele. Sellega seoses antakse alates 01.01.2021 teenuste osutamine üle kohaliku
omavalitsuse üksustele, kelle ülesanne on tagada sihtrühma lastele vajalikud teenused.
Sotsiaalkindlustusamet annab kohaliku omavalitsuse rolli suurendava korraldusmudeli
rakendamiseks kohalikele omavalitsustele toetust vastavalt toetuse andmise tingimustele.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure
hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, puudega 0–17-
aastased lapsed ja nende vanemad, kohaliku omavalitsuse üksused.
1.2.3 Kaugtõlketeenuse osutamine kuulmispuudega lastele
Alates 01.03.2021 pakutakse kuulmispuudega lastele vanuses 7–15 kaugtõlketeenust.
Teenuse saamine parandab sihtrühma ja lapsevanemate ühiskonnaelus osalemist. Samuti
soodustab lapsele kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega vanema tööturul
osalemist.
Tõlketeenus loob kuulmislangusega inimestele võimaluse saada ühiskonnaelust
täisväärtuslikuks osavõtmiseks piisav ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja
avalike teenuste tarbimisele. Üks suhtlustakistuste kõrvaldamise võimalus on osutada
kuulmislangusega inimestele viipekeele tõlketeenust (kaugtõlketeenus).
Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kurtidele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi asjaajamiseks
kiiresti ning lühemat aega (keskmine kõne pikkus 7 minutit).
Teenuse hea kvaliteedi tagamiseks viiakse läbi koolitusi viipekeeletõlkidele, toimub
arendustegevus teenuse paremaks osutamiseks. Korraldatakse teavitus ja koolituspäevasid
teenuse sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, teenuse osutajatele, viipekeeletõlkidele.
Selleks, et puudega lapse vanemad saaksid tööturul osaleda, on vaja lastele pakkuda
kaugtõlketeenust. Kaugtõlketeenuse pakkumine lastele suurendab nende iseseisvust ning
vähendab vanemate hoolduskoormust. Kaugtõlketeenus võimaldab toetada lapse iseseisvat
ühiskonnaelus osalemist ja ta saab kasutada teisi avalikke teenuseid, mida ta oma
kuulmisvaeguse tõttu praegu ei saa. 2021 on plaanis teenust osutada vähemalt 26 lapsele.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühm: 7–15-aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad
Tabel 1. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja
pakkumise ajakava
Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Puudega lastele tugiteenuste 2015–2022 01.01.2021–31.12.2021
pakkumise arendamine
Teavitusstrateegia elluviimine 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021
KOVide nõustamine juhtumiplaanide 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021
koostamisel
Teabepäevade ettevalmistamine ja 2016–2022 01.01.2021–31.12.2022
korraldamine teenuseosutajatele ja/või
lapsevanematele ja hankepartneritele
Regulaarsed koostöökohtumised sotsiaal- 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021
ja haridusvaldkonnaga
Tugiteenuste pakkumine raske ja 2015–2022 01.01.2021–31.12.2021
sügava puudega lastele
Kohalikele omavalitsuse üksustele toetuse 2020–2022 01.01.2021–31.12.2021
andmine
Kaugtõlketeenuse osutamine 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021
kuulmispuudega lastele
Tabel 2. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja
pakkumisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2021
Väljundi- Koostööalased kohtumised, mille On toimunud vähemalt neli
näitaja sagedus sõltub osapoolte vajadusest koostöökohtumist
Väljundi- Tugiteenuste osutajate pädevuse Tugiteenuste osutajatele on igal
näitaja suurendamine aastal korraldatud vähemalt üks
teabepäev või koolitus
Väljundi- Kaugtõlketeenuse osutajate Kaugtõlketeenuse osutajatele on igal
näitaja pädevuse suurendamine aastal korraldatud kuni üks koolitus
Tabel 3. Tegevusega 1 seotud rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava aastal 2023
aastal 2021
Väljundi- Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt 2800 3200
näitaja ühte puuetega laste tugiteenust ühe
puudega lapse kohta
Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või 20% (560 20% (640
näitaja puuetega laste tugiteenuse saamise algust inimest) inimest)
on tööturul
2. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine
2.1 Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsid
2020. aastal alustati alushariduse ja lapsehoiusüsteemi arendamise järeluuringuga, mille
valmimise aeg on 2021. aasta I pool.
Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti eri piirkondades lapsehoiukohtade kättesaadavus,
maksumus ja paindlikkus ning lapsevanemate vajadused. Uuringutulemusi võrreldakse
2015. aastal tehtud uuringuga, võttes arvesse Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidud tegevusi
ning muid arendustegevusi lapsehoiusüsteemis.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium
Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, poliitikakujundajad
2.2. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamine
2.2.1. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine
Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub. Lõppeb perioodiks 2016–2020
sõlmitud raamleping, mille alusel rakendas märgise mudelit Civitta, kelle ülesanne oli muu
hulgas ka vajalike konsultantide koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate
tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks, sealhulgas vajalike konsultantide
koordineerimine ja vajaduse korral koolitamine, ning mudelis osalevate tööandjatega
suhtlemiseks jätkatakse sama hankepartneriga. Uusi tööandjaid 2021. aastal märgise
programmi vastu ei võeta.
Tegevuse eesmärk on peresõbraliku tööandja märgise mudeli kvaliteetne ja edukas
rakendamine ning võimalikult paljude tööandjate kaasamine. Sotsiaalministeeriumi ülesanne
on koordineerida hankepartneri tööd ning jälgida märgise mudeli kvaliteetset rakendumist.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium
Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad
2.2.2. Teavitustegevuste rakendamine
Peresõbraliku tööandja märgise mudeli teavitustegevused jätkuvad 2021. aastal.
Teavitustegevuste elluviimiseks hangitakse uus kommunikatsioonipartner, kes vastutab
kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud
spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod
tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal).
2021. aastal jätkatakse koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja
organisatsiooniga tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on tunnustada
peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavaid tööandjaid. Üritusele kutsutakse mudelit
rakendavad tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja
märgise tunnistus.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium
Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad
Tabel 4. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamise tegevuste ajakava
Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Lapsehoiusüsteemi arendamise 2019–2021 01.10.2021–31.12.2021
järeluuringu ettevalmistamine ja uuringu
tegemine
Peresõbraliku tööandja märgise mudeli 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021
rakendamine ja selleks hanke korras partneri
leidmine
Kommunikatsioonipartneri leidmiseks hanke 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021
korraldamine ja teavitustegevuste rakendamine
Tabel 5. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamise väljundinäitaja
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase 2020 Selgitus
Väljundinäitaja Peresõbraliku tööandja märgise 1 (mudel on loodud)
mudel
TAT eelarve kulukohtade kaupa¹
TAT abikõlblikkuse periood: 01.09.2014-31.12.2022
TAT nimi: Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine
TAT elluviija: Sotsiaalministeerium
Aasta 2014 2015 2016
Rea Kulukoht Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu
nr
1 TAT otsesed kulud 5 395 145 313 3 135 903
1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 0 9 821 10 650
1.1 TAT juhi personalikulu 0 9 821 10 650
1.2 Tegevus 2.1. Puudega lastele
tugiteenuste arendamine ja
0 63 571 3 032 480
pakkumine (väljund)
1.2.1 Sisutegevuste personalikulu 0 39 178 106 438
1.2.2 Puudega lastele tugiteenuste
0 24 393 2 926 042
arendamise ja pakkumise kulud
1.2.3 kaugtõlketeenuse osutamine
kuulmispuudega lastele
1.3 Tegevus 2.2. Töö- ja pereelu
ühildamise soodustamine 5 395 71 920 92 772
(väljund)
personalikulu enne TAT
4 351
kinnitamist
1.3.1 Sisutegevuste personalikulu 1 029 24 726 20 432
1.3.2 Töö- ja pereelu ühildamise
15 47 194 72 340
soodustamise kulud
2 Kaudsed kulud 154 11 059 20 628
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 5 549 156 371 3 156 531
4 Otsesed personalikulud
1 029 73 725 137 521
kokku
TAT finantsplaan
Aasta 2 014 2 015
Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa
TAT eelarve kokku aastate
1 kaupa (rida 2 + rida 3) 5 549 100% 156 371
1.2 sh ESF-i osalus (kuni 85%) 4 717 85% 132 916
1.3 sh riiklik kaasfinantseering 832 15% 23 456
1
Lisatakse tegevusplokid vastavalt TAT-s kavandatule
sotsiaalkaitseministri ……02.2021. a
käskkiri nr ….
„Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmine"
Lisa 1
Vorm B
a pereelu ühildamise soodustamine
2017 2018 2019 2020 2021 2022
Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu Abikõlblik kulu
6 561 437 6 983 577 7 030 078 8 302 370 8 412 424 6 207 462
6 168 6 233 4 906 7 182 7 541 8 144
6 168 6 233 4 906 7 182 7 541 8 144
6 379 019 6 865 977 6 910 599 8 080 590 8 201 090 5 996 037
152 225 160 338 166 410 180 590 190 772 205 891
6 226 794 6 705 639 6 744 189 7 900 000 8 000 000 5 777 977
10 318 12 169
176 251 111 367 114 573 214 598 203 792 203 282
0
14 392 14 544 11 447 16 758 17 596 19 004
161 859 96 823 103 127 197 840 186 196 184 278
25 918 27 167 27 414 30 680 32 386 34 956
6 587 355 7 010 745 7 057 493 8 333 050 8 444 810 6 242 418
172 785 181 115 182 762 204 530 215 910 233 039
2 015 2 016 2 017 2 018
Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa
100% 3 156 531 100% 6 587 355 100% 7 010 745
85% 2 683 051 85% 5 599 252 85% 5 959 133
15% 473 480 15% 988 103 15% 1 051 612
Kokku 2014-2022
46 783 959
60 646
60 646
45 529 362
1 201 841
44 305 034
22 487
1 193 951
4 351
139 929
1 049 671
210 362
46 994 321
1 402 416
2 018 2 019 2 020 2 021
Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa
100% 7 057 493 100% 8 333 050 100% 8 444 810
85% 5 998 869 85% 7 083 093 85% 7 178 089
15% 1 058 624 15% 1 249 958 15% 1 266 722
0
2 021 2 022
Osakaal
Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Kokku (%)
100% 6 242 417 100% 46 994 321 100%
85% 5 306 054 85% 39 945 173 85%
15% 936 363 15% 7 049 148 15%
Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmise käskkirja
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Muudetakse sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232 „Puudega laste
tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse
andmise tingimusi (edaspidi TAT).
Uue tegevusena lisatakse kaugtõlketeenuse pakkumine kuulmispuudega lastele.
1.2. Muudatuse ettevalmistaja
TAT muudatuse on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist Alice
Juurik (tel 626 9229,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist
Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
TAT muudatuse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328,
[email protected]).
TAT muudatuse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuse sisu
Seoses vajadusega osutada kaugtõlketeenust ka kuulmispuudega lastele vanuses 7–15 on
vajalik muuta TAT-d „Puudega laste tugiteenuste arendamine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“.
Kaugtõlketeenuse arendamist on alustatud TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ 2017. aastal, kui alustati kirjutus- ja viipekeele
tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja
ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendati välja
sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Kaugtõlketeenuse eesmärk on tagada kiiresti
kättesaadav teenus abivajajatele ning kaugtõlketeenus on paremini kättesaadav ka äärealadel.
Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning vanaduspensioniealistele
inimestele TAT-st „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“.
Käskkirjaga muudetakse TAT tervikteksti ja lisasid (lisa 1 vorm A ehk tegevuste kirjeldus ning lisa
1 vorm B ehk eelarve ja finantsplaan). Allpool on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud
ja lisatud punktide kohta.
TAT alapunkte 1.2 ja 1.2.1 täiendatakse seoses kuulmispuudega laste tõlketeenuse
lisandumisega TAT tegevuste hulka. TAT eesmärki muudetakse, et eesmärk viitaks laiemalt
puudega ja sealhulgas sügava ning raske puudega laste sihtrühmale. Seda seetõttu, et kuivõrd
kolme tugiteenuse sihtrühm on sügava ja raske puudega, siis kuulmispuudega lapsed võivad olla
ka näiteks keskmise puude raskusastmega, kuid TAT koostaja soov on ka neile teenust pakkuda.
TAT alapunkti 1.2.2 täiendatakse ajakohaste kuulmispuudega laste arvandmetega. Lisatakse ka
sisuline informatsioon kuulmispuudega laste kohta ning kaugtõlketeenuse kohta.
TAT alapunktides 1.2.4 ja 2.1.2.1 täiendatakse sihtrühma ning sihtrühmana lisatakse 7–15-
aastased kuulmispuudega lapsed ja nende vanemad ning kaugtõlketeenuse pakkujad.
TAT punktile 2.1 lisatakse alapunkt 2.1.4 „Kuulmispuudega lastele suunatud kaugtõlketeenuse
pakkumine“ ning täiendatakse punkti 2.1.2, kus kirjeldatakse kaugtõlketeenuse pakkumist.
Kuna teenust osutatakse suhteliselt väikeses rahalises mahus ja vähestele inimestele,
registreerib SKA teenusesaaja nime ja isikukoodi, kuid teenusesaajate kohta ei koguta Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud
andmeid. SKA peab aga kindlustama, et nimekirjad teenust saanud isikutest oleksid
kättesaadavad, kuna see on vajalik kuludokumendi juurde lisatava kulu abikõlblikkust tõendava
dokumendina.
Seoses muudatustega TAT-s kinnitatakse ka perioodi 01.01.2021–31.12.2021 tegevuste
kirjeldus (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B), kuna TAT-s kajastuvad
muudatused peavad olema kooskõlas 2021. aastal elluviidavate tegevustega.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi
ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
Kuulmispuudega lastele kaugtõlketeenuse pakkumine võimaldab lastel paremini osaleda
ühiskonnaelus ja saavutada suuremat iseseisvust ning seeläbi vähendada lapsevanemate
hoolduskoormust, suurendades lapsevanemate tööhõives osalemise võimalusi.
5. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalkaitseminister oma käskkirjaga.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja
rakendusüksusena, Kultuuriministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.
Eelnõu kooskõlastati vaikimisi märkusteta.
2