Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium Meie 01.03.2021 nr 6-2/210255/2101294
[email protected]
Töötasu toetuse taotlemine
Austatud Tanel Kiik
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87
„Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi määrus) § 191 lõike 1 alusel töötasu toetuse
maksmiseks esitatud ettevõtja põhitegevusala määratlemise tingimus, mille kohaselt tuleb lähtuda
„Eesti majanduse tegevusalade (EMTAK) klassifikaatorist“1, on põhiseaduspärane.
Töötasu toetuse maksmise eesmärk on tolle määruse seletuskirja kohaselt tagada tööealise
elanikkonna võimalikult kõrge hõivatus uue tööturuteenuse kehtestamise toel Harju ja Ida-Viru
maakonna ettevõtjatele COVID-19 kriisi mõju leevendamiseks. Toetus on suunatud piirangutest
enim mõjutatud sektoritele.
Määruse § 191 lõike 1 alusel ei ole võimalik saada toetust nendel ettevõtetel, kelle tegevuse sisu ja
kestus vastab toetuse tingimustele, kuid kelle EMTAK kood on määruses nimetatust erinev või
kes ei ole objektiivselt, st temast endast sõltumatutel põhjustel saanud määruses nimetatud
tähtajaks muuta EMTAK koodi tegelikule majandustegevusele vastavaks.
Määruses sätestatud EMTAK-ga seotud toetuse andmise tingimus ei too tingimata kaasa
põhiseadusvastast olukorda. Siiski ei taga tingimuste jäikus alati EMTAK koodi määratlemise
nõudest tulenevalt toetuste eesmärgipärast jagamist, mistõttu ei ole põhiseaduspärasus igas
olukorras tagatud. Toetuste jagamine üksnes EMTAK tegevusalade alusel tekitab küsimuse, kas
toetuse tingimused on põhiseaduspärasused, kui samal alal tegutsevaid isikuid koheldakse
ebavõrdselt selle tõttu, et nende EMTAK kood ei ole kooskõlas määruse nõudega.
Kui tulevikus on kavas analoogne toetus, siis palun Teil kaaluda tingimuste sätestamist nii,
et toetuste andmise eelduseks seatud EMTAK tegevusala nõue ei välistaks toetuse andmist
nendele ettevõtetele, kelle tegevusala (ilma EMTAK koodita) vastab tegelikult määruses
toodud tegevusalale ja toetuse jagamise eesmärgile.
1
22. detsembri 2020. a seisuga justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise
kord“ lisaga 16 vastu võetud EMTAKi klassifikaator.
2
Üks võimalik lahendus on anda toetuste jagamisel Eesti Töötukassale kaalutlusõigus, et toetust
saaks anda ettevõtjale, kelle tegelik majandustegevus vastab määruses nimetatud valdkonnale.
Kaalumisruumi kaudu saab tagada samas olukorras olevate isikute võrdse kohtlemise.
Toetuse jagamine EMTAK põhitegevusala järgi
Määruse § 191 lõike 1 kohaselt makstakse töötasu toetust ühekordselt äriregistris või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud äriühingule, välismaa äriühingu
filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale (ettevõtja), kelle
tegevus oli erakorraliste asjaolude tõttu 28. detsembrist 2020. a kuni 17. jaanuarini 2021. a
märkimisväärselt häiritud ning kelle töötaja töökoht asus 22. detsembril 2020. a töötamise registri
kohaselt Harju maakonnas või Ida-Viru maakonnas.
Määruse § 191 lõige 3 näeb ette, et ettevõtja põhitegevusala peab olema määratud 22. detsembri
2020. a seisuga justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide
esitamise kord“ lisas 16 vastu võetud „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori“ alusel.
Ettevõtja põhitegevusala peab olema kas majutus ja toitlustus, info ja side, haldus- ja abitegevuse,
haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kunst, meelelahutus ja vaba aeg või muud teenindavad
tegevused vastavalt määruses toodud koodidele. Samuti ei tohi ettevõtte suhtes olla algatatud
sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust. Ettevõttel ei tohi olla 1. augusti 2020. a
seisuga riiklike maksude maksuvõlgu või peavad need olema 22. detsembriks 2020. a tasutud või
ajatatud; 22. detsembriks 2020. a peab täidetud olema ka maksudeklaratsioonide esitamise
kohustus.
Õigusaktides ei ole üldiselt ettevõtjate tegevusaladele nõudeid kehtestatud. See tähendab, et isikud
võivad tegutseda mistahes alal, kui ei ole kehtestatud just tegevusloa nõuet (ÄS § 4 lg-d 1 ja 2).
Äriseadustiku § 4 lõike 5 alusel teatab ettevõtja äriregistrile oma kavandatud põhitegevusala või
selle muutumisest kas äriregistrisse kandmisel või majandusaasta aruande esitamisel, mil tuleb
näidata lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad.
Isikul ei ole võimalik äriregistris oma tegevusala majandusaasta kestel muuta. Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse ettevõtjaportaalis on märgitud, et „äriühingud esitavad oma tegevusala
andmed ja nende muudatused ainult koos majandusaasta aruandega“.
Seega, õigusaktid iseenesest ei keela kellelgi majandusaasta kestel oma tegevusala muuta ning ka
riigi kogutav teave isiku tegevusala kohta ja sellele vastav EMTAK kood on pigem statistilise ja
informeeriva väärtusega.2 Samas omistab määruse § 191 EMTAK koodile tähenduse, mis ei pruugi
olla sisuliselt seotud isiku tegevusega. Kuna isik ei saa majandusaasta kestel enda tegevuse
muudatustest EMTAK koodi muutmise kaudu riiki teavitada, ei saa toetuse andmisel üksnes
EMTAK koodist lähtuda. Eeltoodud põhjustel ei ole see ainuõige alus isiku tegevusvaldkonna
kindlaksmääramiseks.
Taotlejate ebavõrdne kohtlemine
Määruse § 191 lõikes 1 esitatud tegevusala koodiga seotud nõue piirab eelkõige põhiseaduse § 12
lõikes 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust ja võib viia sama tegevusega tegelevate isikute erineva
kohtlemiseni. Riigikohtu hinnangul on põhiseaduse § 12 lõike 1 esimeses lauses sätestatud ka
2
EMTAK on aluseks tegevusala määramisel, mis on omakorda oluliseks allikaks erineva valdkonnastatistika
tootmisel. Samuti võimaldab tegevusaladesse liigendamine rahvusvahelist võrreldavust vastava valdkonna
sees. https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad
3
õigusloome võrdsuse põhimõte, mis nõuab seda, et seadused kohtleks kõiki sarnases olukorras
olevaid isikuid ühtemoodi.3
Samas ei ole võrdsuspõhiõigus piiramatu. See tähendab, et põhiseaduse §-ga 12 on vastuolus
selline ebavõrdne kohtlemine, milleks puudub põhiseaduslik õigustus. Ka Riigikohus on nentinud,
et võrdsuspõhimõtte piiramine ei ole iseenesest veel selle põhimõtte rikkumine.4 Seadusloome
võrdsuse põhimõtet on rikutud üksnes siis, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik
põhiseaduslikult õigustada. Riigikohus on leidnud, et kuigi diskrimineerimiskeeld laieneb ka
seadusandja tegevusele, lasub viimasel lai otsustusruum.5 Kui on olemas mõistlik ja asjakohane
põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.6 Võrdsuspõhiõiguse piiramise
õigustusena saab Riigikohtu arvates arvestada näiteks teisi põhiõigusi ja põhiseaduslikke väärtusi.7
Määruse § 191 lg 1 kohaselt ei ole võimalik toetust saada ettevõtjal, kelle tegevusala on aasta kestel
muutunud. Kuna EMTAKi koodi jooksvalt uuendamise võimalus puudub, siis ei ole sellisel
ettevõtjal vastavat toetustingimust võimalik endast sõltumatutel põhjustel täita. Näiteks restoran
alustas tööd juunis, kuid majandusaasta aruanne selle perioodi kohta esitatakse järgmisel
majandusaastal, mistõttu võib tegutseval restoranil olla mõne teise tegevusala EMTAK kood, mis
toetuse tingimuste järgi praegu välistab toetuse saamise.
EMTAK koodid on deklaratiivsed registrivälised andmed, mistõttu neil on registriandmetest
erinev õiguslik tähendus. Olukorras, kus äriühing näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja
uude aruandeaastasse kavandatavad tegevusalad alles majandusaasta aruande esitamisel (ÄS § 4
lõike 5 alusel), tekib küsimus, millise hetke majandustegevust EMTAK kood väljendab ning kas
selle koodi järgi üldse saab teha olulisi järeldusi isiku hetketegevuse osas.
Seega on EMTAK koodide kui deklaratiivsete andmete alusel toetuse andmata jätmisel tekkinud
olukord, kus võrreldavaid isikute gruppe koheldakse õigusloomes erinevalt. Ettevõtete
majandustegevust tuleb toetuste jagamisel hinnata sisuliselt, mitte vaid formaalselt EMTAK
deklaratiivsete koodide alusel, sh olukorras, kus neid andmeid ajakohastada ei ole võimalik.
Eelnevat arvesse võttes ei ole võimalik tuvastada põhjuseid, mis oleksid asjakohased ja mõistlikud
samal tegevusalal tegutsevate (kuid mingil põhjusel erineva EMTAK koodiga) ettevõtete
erinevaks kohtlemiseks.
Toetustingimused peaksid sisaldama võimalust taotlejale tõendada oma tegevusala lisaks
EMTAK koodile ka mõne muu samaväärse tõendiga. Analoogne lahendus on kasutusel näiteks
riigihangete seaduse § 88 lõikes 3, mille kohaselt täiendatakse iga viidet tehnilises kirjelduses
märkega „või sellega samaväärne”.
Toetuse menetluskord
Töötasu toetuse saamisega seotud avalduse menetlust on reguleeritud määruse § 191 lõigetes 6−9.
Ettevõtja esitab töötasu toetuse taotlemiseks avalduse Eesti Töötukassale (lõige 6). Ettevõtja peab
avalduses märkima enda nime, registrikoodi ja aadressi või e-posti aadressi ning kinnitama, et ta
vastab määruse § 191 lõigetes 1−3 nimetatud toetuse saamise tingimustele (lõige 7). Eesti
3
RKPJK 26.09.2007, nr 3-4-1-12-07, p 19.
4
RKPJK 2.05.2005, nr 3-4-1-3-05, p 20.
5
RKPJK 20.03.2006, nr 3-4-1-33-05, p 26.
6
RKPJK 26.09.2007, nr 3-4-1-12-07, p 19.
7
RKÜK 2.06.2008, nr 3-4-1-19-07, p 23.
4
Töötukassa nõudel esitab ettevõtja toetuse määramiseks vajalikud lisaandmed ja neid tõendavad
dokumendid (lõige 8). Töötasu toetuse taotluse saab esitada 1. veebruarist kuni 28. veebruarini
2021. a (lõige 9).
Ülejäänud haldusmenetluse küsimustes tuleb järelikult kohaldada haldusmenetluse seadust
(tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 1 lg 3).
Õiguskantslerile esitatud avaldusest nähtub, et haldusmenetluse reegleid ja põhimõtteid ei järgita
keelduva haldusakti andmisel.
Ettevõtted saavad toetuse taotlemiseks esitada avaldusi ainult e-töötukassa kaudu. Kui ettevõtjal
vastavat EMTAK koodi ei ole, siis ei saa ta sisuliselt avaldust esitada. Avalduse esitamisel ja n-ö
vale EMTAK koodi sisestamisel teatab e-töötukassa, et ettevõte ei vasta toetuse saamise
tingimustele ning täpsematest põhjustest saab lugeda lähemalt töötasu toetuse KKK lehelt (vt
lisatud kuvatõmmist).
Õiguskantslerile esitatud teabest selgub seega, et kui isiku avaldus mingil põhjusel tagasi
lükatakse, ei saa isik riigilt kuigivõrd palju teavet selle põhjuste kohta. Selgusetuks jääb, kas
avalduses on puudused, mida oleks võimalik kõrvaldada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15
kohaselt. Või soovis riik automaatse vastusega anda toetuse andmisest keelduvat haldusakti.
Soodustava haldusakti andmisest keeldumisele seab seadus teatud nõuded. Sellisele haldusaktile
tuleb esitata põhjendus (HMS § 56) ning täita tuleb ka teisi haldusakti vormile esitatud nõudeid
nagu näiteks vormistamisnõuded ja vaidlustamisviide (HMS §-d 55 ja 57).
Töötasu toetuste maksmine ja ka toetuse maksmisest keeldumise otsus peavad vastama
haldusmenetluse seaduse normidele. Samuti on haldusmenetlusele seatud reeglite järgimine
oluline, et tagada isiku põhiõigus heale haldusele (PS § 14). Selle põhiõiguse sisu on
haldusmenetluse kaudu tagada, et haldustegevus isiku suhtes ei ole formaalne, menetluses
austatakse inimväärikust ja menetlus on ning ka näib õiglane. Neid eesmärke pole võimalik
saavutada eesmärgipärase ja läbipaistva haldusmenetluseta. Menetlusest puudutatud isik tuleb
menetlusse kaasata, ta üldjuhul ka ära kuulata ning talle otsuseid põhjendada nagu ka
haldusmenetluse seadus ette näeb.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Rait Sannik 693 8438
[email protected]
5