ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 25.02.2021
Kehtiv kuni 25.02.2026
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium Teie 17.02.2021 nr 4-1/1309-1
[email protected] Meie 01.03.2021 nr 1.8-1/557-2
Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja riigieelarve
2022 koostamine
Lugupeetud minister
Vastavalt Teie 17.02.2021 kirjale nr 4-1/1309-1 ja Rahandusministeeriumi strateegilise
planeerimise ja finantsjuhtimise käsiraamatus toodud juhistele esitame Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja riigieelarve 2022 lisataotlused. Palume
arvestada Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud lisataotlusi riigi eelarvestrateegia koostamisel,
et tagada Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, õigusaktidest tulenevate ja rahvusvaheliste
kohustuste täitmine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad:
1. Sotsiaalkaitseminister_Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
2. Sotsiaalkaitseminister_Lapsed ja pered
3. Sotsiaalkaitseminister_Võrdnekohtlemine ja ohvriabi
4. Tervise- ja tööminister_Vaimne tervis
5. Tervise- ja tööminister_Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus
6. Tervise- ja tööminister_Tööturumeetmed
7. Ametkondlikud prioriteetsed lisataotlused
8. SOM TEHIK IKT RES slaidid
9. Lisataotlused koond_2022-2025
10. VA investeeringukava SOM
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Liina Nagel 626 9282
[email protected]
1. Ametkondlik prioriteetne 2022-2025. a Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lisataotlus-KOOND
1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine
2022-2025 a lisavajadus kokku 20,68 mln eurot, sh 2022. a 1,52 mln eurot, 2023. a 1,62 mln eurot, 2024. a 15,72 mln eurot, 2025. a 1,83 mln eurot.
1. Probleem/ hetke olukord
• Tervishoiuteenuste osutajad ei ole võimelised vastavalt kehtestatud nõuetele tagama iseseisvalt 16- või 72-tunnise vältimatu abi
toimepidevust.
• Puudub omafinantseeringu rahastus Euroopa Komisjon eraldanud toetusele, et tõsta EDRT MU meditsiinirühma võimekust.
• Geenivaramule on riigieelarvest tagatud vaid 52 000 geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud, katmata on kuni 150 000
täiendava geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud.
• Eestis on koostatud riiklik vähitõrje tegevuskava aastateks 2021–2030, milles on kirjeldatud hetkeolukord, sõnastatud vähitõrje probleemid,
eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused, mis on jaotatud perioodile 2021–2030.
• Vähijuhtude arv tõuseb, liiga palju haigusjuhte diagnoositakse hilises staadiumis, vähitõrje korraldamiseks vajalikud andmed on puudulikud.
1.1 Lisataotluse eesmärk
• Terviseamet peab koostöös teenuseosutajatega tagama tervisevaldkonna hädaolukorraks valmisoleku.
• Tagada mobiilse (tsiviil) välioludes tegutsemisvõimelise meditsiinirühma võimekus tervishoiusündmustele reageerimiseks. COVID-19
sündmuse näitel on mobiilsel meditsiinirühmal hädaolukordade ja riigikaitse kriiside korral oma oluline roll. Lisaks on vaja täiendavaid
vahendeid, et soetada varustust (püsikulud).
• Luuakse paremad tingimused geeniteaduste edendamiseks, mille tulemusena saavutatakse tõhusam haiguste ennetamine, täpsem ja
kiirem diagnostika, individuaalselt enim sobiva ravimi ja annuse määramine.
• Luuakse eeldused parema tervishoiuteenuse osutamiseks, suureneb tervena elatud aastate arv.
• Vähitõrje tegevuskava eesmärkide täitmine: vähiennetuse tõhustamine, vähi varasem avastamine, seire tõhustamine vähitõrje ja vähiravi
tõenduspõhiseks korraldamiseks.
1.2 Mitterahastamise tagajärg:
• Riigil ei ole võimekust tervishoiu kriisidele (epideemia, mürgistus, vältimatu abi toimepidevuse häire või katkemine) reageerida.
• riigieelarvest saab katta vaid juba kogutud geeniproovide säilitamise kulud.
• riiklikus vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 ettenähtud tegevused jäävad rahastamata, vähikoormus ühiskonnale ja üksikisikutele suureneb.
1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine
Sotsiaalministeerium/Geeniproovide pidamine ja säilitamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 4 502 857 eurot, sh 2022.a 1 092 500 eurot, 2023.a 1 114 350 eurot, 2024.a 1 136 637 eurot,
2025.a 1 159 370 eurot
1. Probleem , 1.1 Lisataotluse eesmärk 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
Seoses 2018. ja 2019. aastal riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu alusel kuni 150 000 uue geenidoonori koeproovide ja andmete eesmärkidesse:
kogumisega saab geenivaramus kokku olema kuni 200 000 geenidoonori proovide ja andmed. Vastavalt IGUS § 27-1 lõikele 1 rahastatakse VVTP 2.2. Soodustame uute geeniandmetel
Geenivaramu vastutava töötleja tegevust geenivaramu pidamisel ja säilitamisel riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Praegune põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste
rahastus tagab 52 000 geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud geenivaramus. Seni on katmata kuni 150 000 täiendava tekkimist ning suurendame geenidoonorite arvu.
geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud, mille rahastus tuleb riigil seaduse kohaselt katta.
Andmekogu suurenemine järgneva nelja aasta jooksul kuni 22 000 uue geenidoonori proovide ja andmetega on 2022-2025.a.
geeniproovide pidamise ja säilitamise kuludes arvesse võetud.
1.2 Mitterahastamise tagajärg: Geeniproove ei suudeta säilitada
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Praegune rahastus tagab 52 000 geenidoonori koeproovide ja andmete Luuakse paremad tingimused geeniteaduste edendamiseks, Luuakse paremad tingimused geeniteaduste
säilitamise kulud geenivaramus. Seni on katmata kuni 150 000 täiendava mille tulemusena saavutatakse tõhusam haiguste ennetamine, edendamiseks, mille tulemusena saavutatakse
geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud, mille rahastus täpsem ja kiirem diagnostika, individuaalselt enim sobiva tõhusam haiguste ennetamine, täpsem ja kiirem
tuleb riigil seaduse kohaselt katta. ravimi ja annuse määramine. Luuakse eeldused parema diagnostika, individuaalselt enim sobiva ravimi ja
Andmekogu suurenemine järgneva nelja aasta jooksul kuni 22 000 uue tervishoiuteenuse osutamiseks, suureneb tervetelt elatud annuse määramine. Luuakse eeldused parema
geenidoonori proovide ja andmetega on 2022-2025.a. geeniproovide aastate arv. tervishoiuteenuse osutamiseks, suureneb tervetelt
pidamise ja säilitamise kuludes arvesse võetud. elatud aastate arv.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Praegune baas RE 291 000 eurot aastas. Kulude arvestusel on lähtutud eesmärgi täitmiseks vajalike • Rahaliste vahendite eraldamine.
tegevustega seotud kulude kalkulatsioonist. Aluseks on võetud
tööjõukulude arvestamisel hetke tööjõuturu
konkurentsivõimelist töötasu; seadmete püsikulude
arvestamisel seadmete tehnilisi näitajaid;
seadmete, serverite ja IT tarkvara haldamisel ja hooldusel
hankijate pakkumisi, lepingulisi ja keskmisi hindasid. Iga-
aastaselt on arvestatud kulude suurenemisel ca 3%-list
hinnatõusu.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei
Kogu ühiskond Geeniteadus ole käsitletud
1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine
Sotsiaalministeerium/Geeniproovide võtmine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 1 662 272 eurot, sh 2022.a 292 000 eurot, 2023.a 372 300 eurot, 2024.a 455 695 eurot, 2025.a
542 277 eurot.
1. Probleem 1.1 Lisataotluse eesmärk 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
Hetkeolukorras maksab uute geenidoonorite kaasamine, proovide kogumine, töötlemine, hoiustamine ja genotüpiseerimine eesmärkidesse:
a’ 73€, 4000 - 7000 uue geenidoonori korral on kulu 292 000 - 542 277€ aastas. Vastavalt 2022.a. 4000 uue geenidoonori VVTP 2.2. Soodustame uute geeniandmetel
(GD) kaasamisel 292 000€, 2023.a. 5000 uut GD-it 372 300€, 2024.a. 6000 uut GD-it 455 695€ ja 2025.a. 7000 uut GD-it 542 põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste
277€. Iga-aastaselt on hinnatõusuks arvestatud 2%. Summad on lõplikud, sisaldades ka TÜ üldkulu. Suurendada tekkimist ning suurendame geenidoonorite
geenidoonorite arvu. arvu.
1.2 Mitterahastamise tagajärg:
Puuduvad personaalsed tervishoiuteenused
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Riigieelarvest saab katta vaid juba kogutud geeniproovide säilitamise Rohkem geeniandmeid, personaalsed tervishoiuteenused
kulud.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Puuduvad Kokku 22 000 uut geenidoonorit
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites
Kogu ühiskond Geeniteadus ei ole käsitletud
1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine
Terviseamet/Tervisevaldkonna hädaolukorraks valmisoleku tagamine/2022-2025.a lisavajadus kokku 14 517 905 eurot, sh 2022.a 131 376 € ; 2023.a 131 376 € ;
2024. a 14 123 777 €; 2025.a 131 376 €
1. Probleem Seoses uue hädaolukorra seaduse jõustumisega 2017. a on ootused tervisevaldkonna hädaolukorraks 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
valmisolekuks oluliselt kasvanud (sh elutähtsa teenuse iseseisva toimepidevuse tagamine). eesmärkidesse:
1.1 Lisataotluse eesmärk Terviseamet peab koostöös teenuste osutajatega tagama tervisevaldkonna hädaolukorraks Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03) teenused 159
valmisoleku, juhtima tervishoiualaseid kriise (epideemia, mürgistus, radioloogilise ründe, vältimatu abi toimepidevuse ja 167.
häire või katkemine) ning osalema teiste asutuste juhitud hädaolukordade lahendamisel. Määratud ülesannete täitmiseks
vajab Terviseamet/teenuse osutajad lisarahastamist. Eesmärgiks on hädaolukorra ja riigikaitselise ressursi planeerimise ja
haldamise süsteem kriisideks valmisoleku hoidmiseks ning kiire reageerimise tagamiseks koostöös seotud riigistruktuuride,
tervishoiuteenuse osutajate jt partneritega.
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Riigil ei ole võimekust tervishoiu kriisidele (epideemia, mürgistus, radioloogilise ründe,
vältimatu abi toimepidevuse häire või katkemine) reageerida.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
1. Tervishoiuteenuse osutajad ei ole võimelised vastavalt 1) Tervishoiuteenuse osutajad on võimelised vastavalt 1) Kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni
kehtestatud nõuetele tagama iseseisvalt 16 või 72- kehtestatud nõuetele tagama iseseisvalt 16 või 72- rakendusplaan 2017-2026
tunnise vältimatu abi toimepidevuse. tunnise vältimatu abi toimepidevuse side-, tehno- ja 2) 2017. aastal jõustunud Hädaolukorra seadus
2. Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm ei ole infosüsteemide töö katkestuse ning eriohtude (CBRN) 3) Riigi kaitsetegevuse kava ja selle alamdokumendid
registreeritud Euroopa Komisjoni „Voluntary Pool“ korral, 2024. a 14 123 777 €. 4) Siseturvalisuse arengukava 2020-2030
tsiviilmehhanismis. 2) 2) Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm on
registreeritud Euroopa Komisjoni „Voluntary Pool“
tsiviilmehhanismis Emergency Medical Team Type 2
võimekusega ning jätkusuutlikus on tagatud, 131 376 €
aastas.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Arvestuste alused on toodud eraldi Excelis. • Riikliku toetuse andmine tervishoiuteenuse osutajatele • Rahaliste vahendite eraldamine.
vältimatu abi toimepidevuse tagamiseks elektrikatkestuse
korral.
• Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm toetamine.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
1) Kogu elanikkond. - käsitletud
2) Tervishoiuteenuste osutajad. REACT EU-st on vahendid eraldatud 2022-223. aastaks,
3) EL riigid. et tagada haiglate 16 või 72-tunnise vältimatu abi
toimepidevus.
2. Ametkondlik prioriteetne 2022-2025. a Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lisataotlus
2. Vähitõrje tegevuskava 2022-2023.a, kokku 1,24 mln eurot, sh 2022.a 632 000 eurot, 2023.a 608 000 eurot.
Tervise Arengu Instituut/ Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 rakendamine – TAI tegevused 2022-2023.a
Summa: 939 000 eurot, sh 2022.a 486 000 eurot, 2023.a 453 000 eurot
1. Probleem Vähijuhtude arv tõuseb, liiga palju juhte diagnoositakse hilises staadiumis ning 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
vähitõrje korraldamiseks vajalikud andmed on puudulikud. VVTP 2.12 Rakendame Eesti vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele
1.1 Lisataotluse eesmärk Vähitõrje tegevuskava eesmärkide täitmine: vähiennetuse diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele.
tõhustamine, vähi varasem avastamine, seire tõhustamine vähitõrje ja vähiravi VVTP 2.13 Toetame meditsiinis erinevate e-süsteemide rakendamist, et muuta patsiendi ravi
tõenduspõhiseks korraldamiseks. efektiivsemaks. Investeerime e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning jätkame
1.2 Mitterahastamise tagajärg: Riiklikus vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 ettenähtud personaalmeditsiini arendamist.
tegevused jäävad rahastamata ning vähikoormus ühiskonnale ja üksikisikutele suureneb. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 programmid: Tervist toetavad valikud, Inimkeskne
tervishoid.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Eestis on koostatud riiklik vähitõrje tegevuskava aastateks 2021– • Tehtud ettevalmistused poiste kaasamiseks HPV • Paranevad ravitulemused ja elulemus, väheneb koormus
2030, milles on kirjeldatud hetkeolukord, sõnastatud vähitõrje vaktsineerimisse. tervishoiusüsteemile ja ühiskonnale, patsiendid naasevad
probleemid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud • Elanikkonna teadlikkus vähi varastest sümptomitest on kiiremini tööellu.
tegevused, mis on jaotatud perioodile 2021–2030. Antud taotlus paranenud. • Uued tehnoloogilised lahendused ja andmete parem
hõlmab TAI poolt läbiviidavaid tegevusi 2022–2023. • Vähki diagnoositakse varasemas staadiumis kättesaadavus aitavad tõhustada tervishoiusüsteemi tööd,
• Olemas hinnang uute sõeluuringute teostatavusele. teha teadusuuringuid ja rahvusvahelist koostööd.
• Tehtud analüüsid, mis toetavad vähiravi kvaliteedi ja
kättesaadavuse parandamist.
• Vähiandmete kogumine on muudetud digitaalseks, tänu
millele lüheneb andmete avaldamise aeg ja suurenevad
võimalused (teadus)uuringuteks.
• Sõeluuringute registrisse laekuvad täielikud andmed, mis
võimaldavad pidevalt efektiivsust mõõta.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Täpsemad summad aastate ja tegevuste lõikes on lisatud eraldi • Vähiriski vähendamisele ja vähi varasele avastamisele • Vähiregistri põhimääruse muudatused.
Exceli failis suunatud tegevused 460 000€.
• Ravikvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine 120 000€.
• Vähitõrje edukuse mõõtmine ja kommunikatsioon 359 000€.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
Kasutajate grupid ja kasusaajad: • Vähiregistri andmekogumine muutub digitaalseks. käsitletud
• Kogu elanikkond, vähipatsiendid ja nende lähedased • Töötatakse välja uued lahendused raviandmete kogumiseks ja Käesolevas taotluses on toodud vaid osa 2021-2030
• Arstid jt tervishoiutöötajad analüüsimiseks, mis võimaldab kasutada neid paremini vähitõrjeplaani tegevustest, mille tähtajad on 2022-2023 ning
2. Vähitõrje tegevuskava 2022-2023.a, kokku 1,24 mln eurot, sh 2022.a 632 000 eurot, 2023.a 608 000 eurot.
Sotsiaalministeerium/ Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 rakendamine – SoM tegevused 2022-2023
Summa: 301 000 eurot, sh 2022.a 146 000 eurot, 2023.a 155 000 eurot
1. Probleem Vähijuhtude arv tõuseb, liiga palju juhte diagnoositakse hilises staadiumis ning 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
vähitõrje korraldamiseks vajalikud andmed on puudulikud. VVTP 2.12 Rakendame Eesti vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele
1.1 Lisataotluse eesmärk Vähitõrje tegevuskava eesmärkide täitmine: vähiennetuse diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele.
tõhustamine, vähi varasem avastamine, seire tõhustamine vähitõrje ja vähiravi VVTP 2.13 Toetame meditsiinis erinevate e-süsteemide rakendamist, et muuta patsiendi ravi
tõenduspõhiseks korraldamiseks. efektiivsemaks. Investeerime e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning jätkame
1.2 Mitterahastamise tagajärg: Riiklikus vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 ettenähtud personaalmeditsiini arendamist.
tegevused jäävad rahastamata ning vähikoormus ühiskonnale ja üksikisikutele suureneb. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 programmid: Tervist toetavad valikud, Inimkeskne
tervishoid.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Eestis on koostatud riiklik vähitõrje tegevuskava aastateks 2021– • Terviseharituse parandamine, sh geneetilise nõustamiseks • Paranevad ravitulemused ja elulemus, väheneb koormus
2030, milles on kirjeldatud hetkeolukord, sõnastatud vähitõrje vajalik info olemas. tervishoiusüsteemile ja ühiskonnale, patsiendid naasevad
probleemid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud • Patsiendiohutuse lahendused elukvaliteedi ja kiiremini tööellu
tegevused, mis on jaotatud perioodile 2021–2030. Antud taotlus ravisoostumuse hoidmiseks analüüsitud koos prototüübiga. • Uued tehnoloogilised lahendused on inimesele
hõlmab sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavaid tegevusi 2022– • Vähikahtlusega patsiendi käsitlusjuhendid (teekonnad) on kättesaadavad vähi ennetamiseks ja varaseks
2023. kokkulepitud 4 paikme osas ja sihtrühm koolitatud. äratundmiseks.
• Patsiendiorganisatsioonide võimestamine patsientide ja
nende lähedaste toetamiseks väljaspool tervishoiuasutusi.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Täpsemad summad aastate ja tegevuste lõikes on lisatud • tervist toetavate valikute programm 100 000 • Geenitesti tulemuste põhjal ravi- või ennetusmeetmete
eraldi Exceli failis • Inimkeskse tervishoiu programm – 201 000 kättesaadavus tervishoiusüsteemis.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
Kasutajate grupid ja kasusaajad: • Geneetiliseks nõustamiseks vajalik informatsioon olemas. käsitletud
• Kogu elanikkond, vähipatsiendid ja nende lähedased Käesolevas taotluses on toodud vaid osa 2021-2030
• Arstid jt tervishoiutöötajad vähitõrjeplaani tegevustest, mille tähtajad on 2022-2023 ning
• Tervishoiuteenuse osutajad mis valmistavad järgmisi tegevusi ette ja viiakse ellu
Kolmandad osapooled: sotsiaalministeeriumi juhtimisel.
Patsiendiorganisatsioonid TAI esitab ka lisataotluse, kus on kirjas TAI juhitavad ja
koordineeritavad vähitõrjeplaani tegevused.
2. Lapsed ja pered, sotsiaalkaitseministri 2022-2025.apoliitiline prioriteetne lisataotlus
0–17-aastaste laste arv ja osakaal rahvastikus väheneb. Statistikaameti andmetel elas 2020. aasta alguses Eestis 257 044 alla 18-aastast last, mis moodustas
kogu elanikkonnast 19%. 2000. aasta algusega võrreldes on alaealiste laste arv vähenenud enam kui 55 300 võrra ja osakaal elanikkonnas vähenenud 3
protsendipunkti (alaealiste osakaal elanikkonnas oli 2000. aasta alguse seisuga 22%).
0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr on majanduskriisi järel näidanud vähenemise trendi ning 2019. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 2,5%
(2018. a 1,6%). Võrreldes teiste lastega leibkondadega on vaesusrisk suurem ühe täiskasvanuga lastega leibkondades, kellest 5,3% elasid absoluutses
vaesuses.
Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks peredes probleeme tekib. Näiteks ei
pea 36% lapsevanematest füüsilist karistamist lastevastaseks vägivallaks ning lausa 42% lapsevanematest peab karistamist teatud hetkel vajalikuks.
Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud vanemate vaidlused.
2019. aastal esitati maakohtutele 2437 hagiavaldust elatise asjades, lapse suhtes vanema õiguste ja lapsega suhtlemise reguleerimise küsimustes esitati
maakohtule 1270 avaldust. 2020. aasta märtsi seisuga on u 8000 vanemat elatisraha võlgu kogusummas enam kui 33 miljonit eurot.
Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane sekkumine on lastekaitsevaldkonnas võtmeküsimus. Probleemide süvenedes on
abistamine keerulisem ja sageli ka kulukam.
Eestis on positiivse trendina perest eraldatud laste arv vähenenud, samal ajal kui abi vajanud laste pöördumiste registreerimine näitab kasvutrendi (enam
kui kaks korda). See näitab tõhusamat lastekaitsetööd ehk kuigi lastekaitsetöötaja vaatevälja ilmub enam lapsi, kes vajavad tuge, on vähem äärmuslikke
juhtumeid, kus perest eraldamine on vajalik lapse elu, arengu või heaolu kaitsmiseks.
2019. aasta lõpu seisuga jagunevad lapsed asendushoolduse vormide järgi järgmiselt: perepõhisel ehk miteinstitutsionaalsel asendushooldusel on 65,8%
(hooldusperes 133 ja eestkosteperes 1398 last) ning institutsionaalsel asendushooldusel 34,2% (asendus- ja perekodus 797 last) lastest.
Laste vastu suunatud registreeritud seksuaalkuritegude arv on tõusutrendis, st üha rohkem juhtumeid tuleb avalikuks, kuid tegelikke ohvreid on arvatavasti
kordades rohkem. Uuringute järgi on seksuaalvägivalda kogenud iga kümnes noor ja iga kahekümnendat on sunnitud seksuaalvahekorrale.
2022-2025 a lisavajadus kokku 59,64 mln eurot. 2022.a 7,8 mln eurot; 2023.a 16,3 mln eurot, 2024.a 17,45 mln eurot, 2025.a 18,1 mln eurot.
Lapsed ja pered
Sotsiaalkindlustusamet/Perelepitus/2022-2025 a lisavajadus kokku 4,6 mln eurot. 2022.a 0,5 mln eurot 2023.a 1,2 mln eurot, 2024.a 1,44 mln eurot, 2025.a 1,45 mln eurot
1. Probleem Perekonfiktide ja abielulahutuse korral ei suuda lapsevanemad (3000-4000 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
paari aastas) ilma kolmanda poole sekkumiseta ühise lapse elukorralduslikes küsimustes Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega.
kokkuleppele jõuda. Praegusel juhul menetletakse neid küsimusi enamjaolt kohtus, mis on Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi
kohtusüsteemile rahaliselt ja ajaliselt tohutu koormus ning on väga traumeeriv nii parandamine, soodustades seeläbi laste sünde.
lapsevanematele kui ka lastele, keda selles protsessis küsitletakse. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga:
1.1 Lisataotluse eesmärk Arendada välja ja rakendada perelepitusteenuse pakkumine. 5.17. Loome toimiva perelepitussüsteemi, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral lapse
1.2 Välisvahendid: Norra ja EMP eelarvevahendite toele saab 2023. aasta lõpuni arendus-, heaolust lähtuvate elukorralduse kokkulepete sõlmimise.
koolitus- ja supervisioonikulusid osaliselt kompenseerida. Teenuse pakkumise kulu katab ära
50 perekonna perelepituse (eeldusel sessioone on 5 ja sessiooni hind 80 eurot).
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Pikad kohtuvaidlused kurnavad peresid, on aja ja
ressursikulukad (nii peredele kui kohtusüsteemile). Pikkade kohtuvaidluste tulemusena
probleemid eskaleeruvad ja suureneb lastevanemate ja laste psühhiaatrilise abi vajadus.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Kohtus lahendavad iga-aastaselt lastega seotud vaidlusi 3000-4000 • Teenuse käivitamisega saavad lapsevanemad • Tervelt elatud eluiga ei vähene sihtrühma osas suitsiidide,
lahku läinud paari. Keskmine kulu on 1092 eurot kohtuasja kohta ning pöörduda riiklikult koordineeritud, parimal depressiooni jms mõjul.
kogu sihtgrupile 3 276 000 eurot, samas kulu perelepitusteenusele moel välja õppinud ja kvaliteedikontrolli • Kulud teenusele vähenevad: 1 vaidluse lahendamine kohtus
oleks 489 eurot. läbinud perelepitajate tasuta teenusele, mille maksab riigisüsteemile (millele lisanduvad lapsevanemate
• Perelepitusteenus ei ole reguleeritud, mis tähendab, et teenusele ja sisulise toimimise eest vastutab kulutused advokaatidele) 1092 eurot, samas perelepitusteenuse
teenusosutajatele ei ole seatud kindlaid kriteeriumeid, teenuse Sotsiaalkindlustusamet. täielikule pakkumisele 489 eurot.
kvaliteet ja hind on piirkonniti ebaühtlane ning teenuse üle ei tehta • Perelepitusteenuse 2024.aastal
järelevalvet. saavutatavaks sihtgrupiks on minimaalselt
• Perelepituse baaseelarve on 86 460 eurot (juhtivkoordinaatori ja 3000 lapsevanematest paari aastas
teenusejuhi palgafond).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Perelepituse lisataotlus (excelis) • Õigusliku regulatsiooni muudatuste hetkeseis ja plaanid.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei
• Perekonfliktides või abielulahutuses olevad pered. • Perelepituse teenus ole käsitletud
Lapsed ja pered
Sotsiaalkindlustusamet/Lasteabitelefon ja lastemaja/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 1,61 mln eurot. 2022.a 0,25 mln eurot 2023.a 0,42 mln eurot, 2024.a 0,45 mln eurot, 2025.a 0,49 mln eurot, sh
• Lasteabitelefon, 2022-2025.a kokku 654 333 eurot, sh 2022.a 18 363 eurot, 2023.a 199 211 eurot, 2024.a 211 998 eurot, 2025.a 224 761 eurot
• Lastemaja, 2022-2025.a kokku 952 992 eurot, sh 2022.a 229 039 eurot, 2023.a 220 046 eurot, 2024.a 241 205 eurot, 2025.a 262 703 eurot
1. Probleem 32% 16–18-aastastest Eesti lastest väidab, et on kogenud oma elu jooksul vähemalt 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
ühte seksuaalse väärkohtlemisena käsitletud tegu. Üha rohkem juhtumeid tuleb avalikuks, Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega.
2020.a registreeriti 479 alaealisega seotud seksuaalkuritegu. Samas tegelikke ohvreid on Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi
arvatavasti kordades rohkem. Märkamist ja abi vajavad ka muud liiki väärkohtlemise alaealised parandamine, soodustades seeläbi laste sünde.
ohvrid, kellel on võimalik esmast abi ja nõustamist saada lasteabitelefoni kaudu. Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega:
Eelarves pole piisavalt vahendeid tagamaks lasteabitelefoni ja lastemajateenuse õigeaegne ja 2.20. Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd. Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse
vajaduspõhine kättesaadavus. kiirem märkamine ja tõhus abi. Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud laste kiireks aitamiseks ja
• Lasteabitelefonile pöördumiste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, kuid teenuse loome traumakogemustega laste aitamise teenuse.
baasrahastus on jäänud 2011. a tasemele, samas kui 2020. a oli pöördumisi kaks korda enam 2.23. Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire ja
kui 2011.a. kompetentse valdkondadeülese abi. Toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel.
• Lastemajateenuse paremaks kättesaadavuseks kogu Eestis on vajalik avada ka Lääne
lastemaja. Eelarve puudujäägi tulemusel ei pruugi jõuda väärkoheldud lapsed kiirelt
teenusele, nõrgaks jääb ennetus- ja teavitustöö ning töömahu kasvu tõttu võib kannatada
teenuse kvaliteet. Abivajajatest lastest/peredest tekib järjekord.
1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada teenusesaajate s.o abistatud laste arvu
1.2 SF projektiga seos: Puudub
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Osutatavate teenuse kvaliteet ja kätesaadavuse kiirus langeb,
tekkivad järjekorrad ja teenuse eesmärk jääb täitmata. Suureneb tõsise abivajadusega laste hulk ja
psühhiaatrilise abi vajadus. Ilma teenuseta jäänud lapsel on täiskasvanuks saades suurem
tõenäosus kogeda terviseprobleeme ja jääda töötuks.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Lasteabitelefoni teenusele pöördumiste arv ca 9700, see on viimastel • 2025. aastaks lasteabitelefoni teenustele • Avastatakse rohkem lastevastaseid seksuaalkuritegusid ja ohvrid
aastatel pidevalt kasvanud. pöördumiste arv 10 500 saavad abi.
• Lastemajas pakutakse teenust ca 440 juhtumile. Lääne-Eesti piirkonnas • 2025. aastal lastemajas pakutakse teenust ca • Iga liiki väärkohtlemist kogenud lapsed jõuavad tõenäolisemalt abini.
lastemaja ei ole, teenuse mobiilne osutamine ei kata piirkonna tegelikku 640 juhtumile. • Tervelt elatud eluiga ei vähene sihtrühma osas suitsiidide,
vajadust. • Avatud on neljas lastemaja Lääne-Eesti depressiooni, soovimatu rasestumise jms mõjul.
• Väärkohtlemist kogenud laste sihtrühm ei pruugi teadlik olla piirkonnas
olemasolevatest teenustest. • Aastas on korraldatud mõlema teenuse osas
vähemalt üks teavituskampaania
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Lasteabitelefoni lisataotlus (excelis)
• Lastemaja lisataotlus (excelis)
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei
• Väärkoheldud lapsed ja nende pered • Teenuse kätesaadavus suureneb ole käsitletud
• KOVid 2021.a. rahastatakse Lasteabi telefoni RE-st 166
000 eurot
2022.a rahastatakse Lasteabi telefoni REACT EU-st
Lapsed ja pered
Sotsiaalkindlustusamet/Kinnise lasteasutuse teenus ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (SRT)/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 5,28 mln eurot. 2022.a 1,16 mln eurot, 2023-2025.a 1,37 mln eurot aastas
1. Probleem Ebapiisav kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) teenuskohtade arv. Oluliselt on kasvanud 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
surve laste suunamiseks kinnise lasteasutuse teenusele, kuid rahalisi vahendeid täiendavate kohtade Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega.
loomiseks enam ei ole. Lisaks KLATile on vaja arendada Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (SRT-d), Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi
et pakkuda lastele abi ennetavalt ja mite suunata neid kallitele teenustele. Abivajava lapse SRT ei parandamine, soodustades seeläbi laste sünde.
vasta lapse vajadustele ja teenus vajab arendamist. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga:
1.1 Lisataotluse eesmärk 2.20. Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd. Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse kiirem
1.Tagada piisav maht teenuskohti KLAT jaoks, et pakkuda teenust praegu katmata sihtgruppidele (nt märkamine ja tõhus abi. Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud laste kiireks aitamiseks ja loome
põhihariduse omandanud noored) – vajadus 18 uue teenuskoha järele; 2. Parandada teenuste traumakogemustega laste aitamise teenuse.
kvaliteeti - teenuse hindamine, laste hindamine, kaasaegsete töömeetodite kasutuselevõtt, baasõpe
KLAT personalile, traumast taastumist toetavate mudelite kasutuselevõtt.
1.2 SFi projektiga seos: Puudub
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Osa suure abivajadusega ja traumakogemusega lapsi jääb abita
(eelkõige praegu katmata sihtgrupid), kuna neid pole kuhugi teenusele suunata – abivajadus suureneb
veelgi ja probleemid eskaleeruvad, mille tulemusel jõuavad lapsed vanglasse.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
KLATIS on praegu kokku 99 kohta, millest 81 on Maarjamaa Hariduskolleegiumis • Jõuavad vähemad lapsed vanglasse vahistatu või • Tervelt elatud eluiga ei vähene sihtrühma osas suitsiidide, depressiooni
(MHK) (HTM eelarve) ja 18 teistes KLAT asutustes (SKA eelarve). KLAT vajadus süüdimõistetuna või psühhiaatriahaigla jms mõjul.
on aasta-aastalt suurenenud (2018 - 62 last ; 2019 -82 ; 2020 -91 last ) ning statsionaarsele ravile.
teenusele on järjekorrad. 01.01.2021 seisuga on KLATis 76 last, teenuse
järjekorras on 27 last. Viimasel kahel aastal on KLAT järjekorras suitsiidi tõttu • Ennetame laste ja noorte suitsiide ning raskete
surnud 2 last. tervisekahjude tekitamist teistele kriitilisel
MHK on suurim teenusosutaja, kuid sinna ei saa paigutada põhihariduse perioodil enne ja pärast teenust ning läbi teenuse
omandanud noori, mistõttu on põhihariduse omandanud noorte sihtgrupp
katmata. Lisaks, kuna kõiki lapsi ei tohi panna ühte rühma kokku, nt enda positiivsete mõjude ja teenuste ajal ja
intellektipuudega lapsi väga agressiivse käitumisega lastega, tuleb luua hilisemas elus.
väiksemad rühmad ja tekitada spetsialiseerumised.
• Väärkohtlemist ja muid traumasid kogenud
KLAT baaseelarve on 1 020 000 eurot. noored saavad abi, mis ennetab hilisemaid
vaimse tervise raskuseid.
SRT teenus ei vasta praegu lapse vajadustele ja vajab arendamist, mistõtu on
SKA-sse vaja juurde võta 2 koordinaatorit, kelle ülesanne on teenuse
koordineerimine ja arendamine (kogukulu 60 000 eurot aastas.)
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • KLAT lisataotlus
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• Lapsed ja nende pereliikmed • Teenuse kätesaadavus suureneb käsitletud
• KOVid
• Politsei ja piirivalve amet
Lapsed ja pered
Sotsiaalministeerium/Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine/ 2023-2025 a lisavajadus kokku 0,43 mln eurot, sh 2023.a 0,12 mln eurot, 2024.a 0,16 mln eurot, 2025.a 0,15 mln eurot
1. Probleem: Alates 2023. aastast ei ole võimalik peresõbraliku tööandja märgise programmi 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
rakendada ESF vahenditest (TAT "Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega.
pereelu ühildamise soodustamine") ning tegevuste jätkamiseks on vajalikud lisavahendid. Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi
1.1 Lisataotluse eesmärk: Märgise programmi tegevustega jätkamine peale struktuurivahendite parandamine, soodustades seeläbi laste sünde.
rahastamise lõppemist. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga:
1.2 SF projektiga seos: Alates 2015. aastas on peresõbraliku tööandjamärgise väljatöötamist, 5.14. Laste sündide toetamiseks tagame peredele vajaliku toe pereplaneerimisel ja laste kasvatamisel, et
rakendamist ning sellega kaasnevaid kommunikatsioonikulusid kaetud ESF-st (TAT "Puudega laste saaksid sündida kõik soovitud lapsed. Jätkame töö- ja pereelu ühitamise peresõbraliku tööandja märgise
tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine"). Kuna TAT-i andmisega.
abikõlbulikkuse periood lõppeb 31.12.2022, on tegevuste jätkamiseks vajalikud lisavahendid. Uutest
võimalikest välisvahenditest ei ole tegevusele katet leitud.
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Miterahastamise tagajärjel ei ole võimalik alates 2023. aastast
edasi rakendada peresõbraliku tööandja märgise tegevusi ega toetava tegevusena
kommunikatsioonitegevusi, mistõtu võib väheneda ühiskonnas teadlikkus töö- ja pereelu
ühildamise vajalikkusest ning suureneda risk tööturult kõrvale jääda töötavatel või töötada
soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevtel inimestel ning oma oskusi täiendada
soovivatel ininestel.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Perioodil 2022 – 2025 on peresõbraliku tööandja märgise programmis • 25 tööandjat aastas on liitunud märgise • Peresõbraliku tööandja märgis mõjutab töövaldkonda läbi parema töö- ja
osalemas üle 100 tööandja, välja antud kuni 78 peresõbraliku tööandja programmiga. pereelu ühildamise, kuna väheneb risk jääda tööturult kõrvale töötavatel
lõppmärgist, on korraldatud 4 tunnustusüritust ning kogu perioodi vältel on • Kord aastas antakse välja peresõbraliku tööandja või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel
kajastatud töö ja pereelu ühildamise temaatikat ühiskonnas. märgist. inimestel ning oma oskusi täiendada soovivatel ininestel.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Peresõbraliku tööandja märgis lisataotlus (excelis) Peresõbraliku tööandja märgise programm on toimiv programm, mis on
• Eesmärgi täitmiseks on vajalik korraldada väljatöötatud, katsetatud ning rakendatud välisvahenditest alates 2015.
riigihange nii märgise rakendaja kui teotava aastast. Eeltingimusena ei eelda õiguslikke regulatsioonide muudatusi.
tegevusena kommunikatsioonipartneri
leidmiseks (need võivad aga ei pea olema
hangitud koos).
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
Ettevõtete (nii mikro- kuni suurettevõtted) omanikud, tegev-, turundus- ja Märgise tegevused on ennetava suunaga, et käsitletud
personalijuhid ning avaliku sektori ja mittetulundussektori tööandjad märkaksid, mõtleksid ja suunaksid oma Programmi raames toetatakse kuni kolme aasta jooksul organisatsioone läbi
organisatsioonide personalijuhid ja juhtkonnad. Kaudsed sihtrühmad on tegevusi organisatsiooni siseselt selliselt, et erinevate koolituste, konsultatsioonide ja hindamiste, et kasvatada
töötavad või töötada soovivad lapsevanemad, kelle peres on kuni töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, teadlikkust ja oskusi töötajate töö- ja pereelu paremaks
põhikooliealised lapsed. Lisaks ka inimesed, kes hoolitsevad lähedaste eest, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ning oma ühitamiseks. Märgise raames valmib igal organisatsioonil tegevuskava
soovivad oma oskusi täiendada ning vajavad selleks tööandjapoolset oskusi täiendada soovivatel inimestel oleks võimalik erinevate peresõbralikkust toetavate valdkondade lõikes (nt info liikumine,
paindlikkust ja vastutulekut. ühildada töö ja pereelu vältides sellega tööturult töötaja isiklik areng, võrdne kohtlemine, töösuhete alustamine ja
kõrvalejäämist. lõpetamine, organisatsioonikultuur, paindlik tööaeg jne), mida programmi
raames rakendatakse. Peresõbraliku tööandja märgise programmi eesmärk
on aidata kaasa peresõbralike väärtuste juurutamisele organisatsioonides.
Programm aitab juhtida tähelepanu peresõbraliku töökeskkonna olulisusele,
millel on mõju nii töötulemustele kui töötaja eraelule.
Lapsed ja pered
Sotsiaalministeerium/Asendushoolduse tugiteenused/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 4,5 mln eurot. 2022.a 0,6 mln eurot, 2023.a 1,28 mln eurot, 2024.a 1,31 mln eurot, 2025.a 1,33 mln eurot
1. Probleem Seaduses sätestatud kohustuslikke koolitusi, mille läbimine on eelduseks vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
asendushooldust pakkuvatele isikutele (nt hoolduspered, asendus- ja perekodude töötajad) rahastatakse peamiselt ESF Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede
vahenditest. Samuti rahastatakse ESF vahenditest tegevusi, mis toetavad asutuste asemel laste jõudmist enam peredesse ja programmi tegevustega.
teenuse kvaliteedi tõstmist nt toetavad teenused lapse hoolduse perioodil (nii individuaalsed- kui grupinõustamised, Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu
supervisioonid jne). ESF rahastus lõppeb täielikult alates 2023. aastast ning osaline puudujääk tegevuste elluviimiseks tekib juba suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste
2022. aastal. sünde.
1.1 Lisataotluse eesmärk Lastele eelkõige perepõhise, kvaliteetse teenuse osutamise jätkamine ning selleks vajaliku seaduses Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga:
sätestatud kohustusliku etevalmistuse ja toe tagamine 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning
1.2 SF projektiga seos: Kuni 2022. aasta lõpuni on planeeritud rahastada asendushoolduse koolitusi ja tugiteenuseid ESFist, kuid lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust
puudujääk vahendites tekib juba 2022. aastal. inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Koolituste miterahastamine jätab asendushooldusel lapsi kasvatavad inimesed ilma vajalikust ja omavalitsuste koostööd. Analüüs ja etepanekud asendus- ja
olulisest etevalmistusest. Samuti ei ole sel juhul võimalik süsteemi siseneda uutel hooldusperedel, kasvatajatel ja perevanematel, järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi liikumise kohta.
kuna koolituse läbimine on teenuse osutamise eelduseks. Riik ei täida oma kohustust koolitusi tagada.
Tugiteenuse miterahastamine seab raskesse olukorda pered ja asendus- ning perekodude töötajad, kes peavad ilma professionaalse
toeta toime tulema kõigi raskuste ja kriisidega, mis traumeeritud laste kasvatamisel ete tulevad ja emotsionaalselt raske teenuse
osutamisega kaasnevad. Kannatab nii lastele pakutava hoolduse kvaliteet kui abi, suureneb laste korduv ümberpaigutamine erinevate
asendushoolduse vormide vahel ning väheneb laste jõudmine peredesse. Suureneb sihtrühma psühhiaatrilise abi vajadus.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Asendushoolduse koolitusi ja tugiteenuseid pakutakse aastas ca 700-le • Tagatakse seaduses kohustuslike koolituste Asendushoolduse süsteemi saavad sisened hoolduspered, kasvatajad ja
inimesele pakkumine sihtgrupile perevanemad
• Teenuse kvaliteet ja teenuse maht ei vähene Kvaliteetse teenuse osutamise eelduste tagamine, mille lahutamatuks osaks
on asjakohane koolitus ja vajaduspõhine tugi;
Asendushoolduselt elluastuvad noored on hilisemas elus toimetulevad ning
panustavad aktiivselt tööellu
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid 2022. aastal osaline vajadus ning alates SHS sätestab, et koolituste läbimine on eeltingimus
2023. aastast täielik lisavajadus. kui ei asendushooldusteenuse osutamiseks
saa rahastust ESF+st (lisataotlus Excelis)
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• Asendushoolduse pakkujad (nii hooldus-, lapsendaja- eestkostepered kui Koolitused ja tugiteenused, mis on käsitletud
ka asendus- ja perekodude kasvatajad ja perevanemad) lahutamatu osa süsteemist, on tagatud
Lapsed ja pered
Sotsiaalministeerium/Lapsepuhkuse regulatsiooni muutmine/ 2022-2024 a lisavajadus kokku 4,5 mln eurot. 2022.a 2 mln eurot, 2023.a 1,5 mln eurot, 2024.a 900 000 eurot.
1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
Tegu on 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega.
võetud lapsepuhkuse regulatsiooni tehnilise parandusega. Uus lapsepuhkuse regulatsioon Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi
jõustub 01.04.2022 ning see annab mõlemale vanemale õiguse saada 10-tööpäeva lapsepuhkust parandamine, soodustades seeläbi laste sünde.
iga alla 14-aastase lapse kohta. Algse üleminekusätte järgi oleks kõik enne 31.03.2019 sündinud
laste eest saanud vanemad jätkuvalt lapsepuhkust vana regulatsiooni alusel ja pärast nimetatud
daatumit sündinud laste puhul oleks kehtinud uus regulatsioon. Selline üleminekusäte tähendaks
nii tööandjatele, lapsevanematele, kui ka SKA-le kahekordset haldus- ja töökoormust 10-ks
aastaks. Seetõttu tühistatakse algne üleminekusäte ja uus lapsepuhkuse regulatsioon hakkab
kehtima kõigile (alla 14-aastaste) laste vanematele. Muudatus on läbi räägitud erinevate
ametkondade (ÕK, JUM) ja huvigruppidega ning saanud sellisel kujul heakskiidu. Lapsepuhkuse
üleminekusätte muudatus on lisatud töö- ja eraelu direktiivi eelnõusse, mis liigub VV’sse 2021.
aasta märtsis.
Alates 01.04.2022 makstakse lapsepuhkuse eest hüvitist, mille suurus on 50% perehüvitiste
seaduse alusel arvutatud vanemahüvitisest.
1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada õigusselgus lapsepuhkuse tasustamisel ja lapsepuhkuse
hüvitamine kõigi laste puhul samadel alustel.
1.2 SF projektiga seos: Puudub.
1.3 Mitterahastamise tagajärg: tööandjate ja lapsevanemate suur pahameel ning töö- ja
halduskoormus nii SKA-le, kui ka tööandjatee
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Praegu on seaduses ette nähtud üleminekusäte, mille kohaselt vanematel, • Oleme teinud seadusmuudatuse (menetluses), • Lapsepuhkus on individuaalne puhkus, millele on õigus igal lapsevanemal
kelle laps on sündinud pärast 1.04.2019, on alates 01.04.2022 õigus uue millega tühistame lapsepuhkuse üleminekusäte
regulatsiooni alusel lapsepuhkuse päevadele ning vanematel, kelle laps on ning alates 01.04.2022 hakkaks kõikidele
sündinud enne 1.04.2019, on õigus lapsepuhkuse päevadele vaid kuni vanematele kehtima uus regulatsioon.
31.03.2022 kehtinud redaktsiooni alusel. Selline üleminekusäte loob • Teenuse kvaliteet ja teenuse maht ei muutu
olukorra, kus kaks erinevat lapsepuhkuse skeemi peaks kehtima paralleelselt
10 aastat.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid Riigieelarve täiendav arvestuslik kulu Töölepingu seadus (TLS) muutmine rakendamisajaga 01.04.2022
lapsepuhkusepäevade üleminekusätte
tühistamisel on 2022. aastal 2 miljonit
eurot, 2023.aastal 1,5 miljonit eurot ja
2024. aastal 900 tuhat eurot.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• Tööandjad nende lapsevanematest töötajad ja nende perekonnad käsitletud
Arvestades 2020. aasta sügise vanemahüvitise prognoose, moodustab
aastatel 2022.-2024 aasta üleminekusätte kulu 0,6%-0,2% vanemahüvitise
kogukuludest. Riigi täiendav kulu üleminekusätte tühistamisel on ajas
vähenev.
Lapsed ja pered
KOV/Asendushooldusteenuse osutamine/ / 2022-2025 a lisavajadus kokku 13,7 mln eurot. 2022.a 1,6 mln eurot, 2023.a 2,8 mln eurot, 2024.a 4,0 mln eurot, 2025.a 5,3 mln eurot
1. Probleem 1.01.2020 jõustus seaduse nõue, millega muudeti maksimaalset laste arvu pere- ja asenduskodudes. Nõude 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
rakendumine tõi kaasa teenuse hinna tõusu, kuna teenuse ülalpidamiskulud tuleb katta väiksema arvu laste pealt. (2020 Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede
jõustunud 8-lt lapselt 6-le lapsele ülemineku kulude katmine ja lapse isikliku kulu tõus). Muudatuse rakendamiseks taotleti programmi tegevustega.
lisavahendeid baasi. Vähesel määral lisavahendeid eraldati ühekordselt vaid 2020. aastaks. Seega hoolimata kulude tõusust Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu
2021. eelarve vähenes. Muudatus, millega asendushooldusteenuse rahastamine anti üle riigilt KOV-dele jõustus 1.01.2018 ning suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste
esimeste rakendumise algaastatel tekkinud jäägi arvelt on võimalik olnud kallinenud teenust seni rahastada. Alates 2022. sünde.
aastast on eelduslikult KOV-des jäänud vaid mõistlik jääk (ca 10% eraldisest), samuti ei vähene enam oluliselt Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga:
asendushooldust vajavate laste arv. Seetõttu ei kata toetusfondi eraldatud vahendid enam alates 2022. aastast 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning
asendushooldusteenuse osutamist vanemliku hooleta lastele. Kasvatajate palk ei ole vastavuses tööpanuse ja vastutusega
ning toob kaasa inimeste vahetumise ning ebasobivate inimeste jõudmise süsteemi. lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust
2. 1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada toetusfondi eraldist KOV-dele, et kata vanemliku hoolitsuseta lastele osutatava inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame
asendushooldusteenuse kulutusi. Töötajate töötasu tõstmise kaudu tagada püsiv ja kvaliteetne personal teenuse pakkumiseks. omavalitsuste koostööd. Analüüs ja etepanekud asendus- ja
1.2 SF projektiga seos: Puudub järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi liikumise kohta.
1.3 Mitterahastamise tagajärg:
Kannatab teenust saavate laste heaolu ning teenuse kvaliteet
Töötajate palgatõusuta jätkub tööjõu voolavus, mis on vastuolus teenuse peresarnase eesmärgiga. Tööjõuprobleemid mõjutavad
otseselt laste heaolu ja arengut, kuna nendele vajalikud püsivad hooldajad vahetuvad pidevalt.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Asendushooldusteenusel on 1.12.2020 seisuga 935 last, neist 142 last Teenuse osutamine ja kvaliteet on tagatud, • Töötasu tõstmine loob eeldused teenuse kvaliteedi tõstmiseks läbi sobiva
hooldusperes ja 793 pere- ja asenduskodudes asendushoolduselt ellu astuvad noored on ja motiveeritud tööjõu.
iseseisvalt toimetulevad ühiskonna liikmed, teenusel • Kvaliteetne teenus tagab täisealisena toimetulevad ja tööjõulised
viibivate laste heaolu ja vajadused on kaetud inimesed
Asendushoolduse osutamine on väärtustatud ning • Laste vajadustest lähtumine vähendab laste psühhiaatrilise abi vajadust
süsteemiga liituvad selleks sobivad inimesed ning laste jõudmist kallitele, kinnistele institutsionaalsetele teenustele.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid Lisataotlus (Excelis) 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega muudeti kogu
asendushooldusteenuse süsteemi (korraldust, rahastust ja teenuseid), et
muuhulgas tõsta perepõhise hoolduse osakaalu ning hoolduse kvaliteeti
tervikuna. Teenuse korraldamine ja rahastamine anti üle KOV-dele. Riik
toetab teenuse osutamist TF kaudu.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• KOVid Teenuse kvaliteet on tagatud käsitletud
• Asendushooldusteenust saavad lapsed
• Teenuse osutajad
Lapsed ja pered
KOV/Puuetega laste teenuste osutamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 24,99 mln eurot. 2022.a 1,62 mln eurot, 2023.a 7,59 mln eurot, 2024.a 7,78 mln eurot, 2025.a 7,99 mln eurot
1. Probleem 2023. aastal kaob raske ja sügava puudega laste tugiteenuste eelarvest ca 7 mln eurot lisaraha aastas, 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
s.o ca 75% kogueelarvest, mis riik tugiteenustesse suunab, kuna lõppevad ESF vahendid. Tänane tugisüsteem Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega.
seab piirid ega lähtu teenuste pakkumisel mitte abivajadusest, vaid puude raskusastmest. Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi
1.1 Lisataotluse eesmärk on toimiva tugiteenuste süsteemi loomine, seeläbi: parandamine, soodustades seeläbi laste sünde.
• vanemate hoolduskoormuse vähendamine Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega:
• surve vähendamine puude tuvastamise ja rehabilitatsioonisüsteemile
• sihtgrupi laiendamine (raske ja sügava puudega lastele lisaks keskmise puudega lastele vajalikud teenuseid), et
2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse
varasemalt abivajajateni jõuda, sekkuda ning seeläbi tõsta kuluefektiivsust vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime
1.2 SF projektiga seos: Kuni 2022. aasta lõpuni rahastatakse tugiteenuseid ESFist. alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Lisarahastuse puudumisel alates 2023. aastast, suureneks niigi ülekoormatud puude kätesaadavuse tõstmiseks.
tuvastamise ja rehabilitatsioonisüsteemile surve ning paljud abivajajad jääksid teenuseta. Kui tugiteenuste 2.21. Käivitame erivajadusega laste tugisüsteemi reformi, eesmärgiga tagada lastele kiirem, tulemuslikum ja
osutamist mitte tõhustada, seab see väga raskesse olukorda puudega laste pered, tänased teenuste osutajad ja terviklikum abi.
kohalikud omavalitsused. Selle tagajärjel kannatab nii lastele ja peredele pakutavate teenuste kvaliteet, suureneb 5.15. Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele,
surve haridus-ja tervishoiusüsteemile (edaspidi taas ka sotsiaalsüsteemile), kust alternatiivseid lahendusi otsitakse. üksikvanematele ja paljulapselistele peredele.
Samuti suureneb märgatavalt vanemate hoolduskoormus, mis mõjutab ka täna tööle aidatud vanemaid, kes
kasvanud hoolduskoormuse tõttu peavad jääma tööturult taas eemale.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta
2015-2022 ESF „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“ tegevuste elluviimine 2015-2020 sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud ESF jooksul)
sotsiaalkindlustusameti poolt. Projekti esimese etapi ( 2015-2020) läbiviimise käigus selgus, et teenused peavad tegevuse tulemusena sai tugiteenuseid (lapsehoiu-, tugiisiku- • Tugiisiku teenus toetab kaasava hariduse
jõudma abi vajava lapseni ühest kohast ja selleks peaks olema elukohajärgne kohalik omavalitsusüksus, kes ja transporditeenust) 3112 last ( ja 2939 lapsevanemat). rakendamist, sest haridusvaldkonnas
hindab lapse teenuse vajaduse, määrab teenuse ja ka osutab teenust. Lisaks omab KOV siis täielikku ülevaadet Muudatusega on teenuste saajate sihtgrupp ca 10 000 pole piisavalt toetavat personali HEV
teenust vajavatest lastest ja mahtudest ning ka vajaminevast ressursist. Seni on lisarahastus raske ja sügava abivajavat last. lastele pakkuda
puudega laste teenuste osutamiseks olnud ca 7 miljonit aastas. Viimase kümne aastaga puudega laste arv pea • Varasema märkamise ja toe
kahekordistunud, mis eeldab suuremat ressursside kasutust ka KOVidelt. Olulisim on lapsevanemate hoolduskoormuse vähendamine pakkumisega saavutame kuluefektiivsuse
Näeme, et teenuste sihtgrupi laiendamine võimaldab varasemat sekkumist ning seeläbi kuluefektiivsuse ja laste iseseisva toimetuleku toetamine. • Väheneb surve puude tuvastamisele ja
saavutamist – samas eeldab süsteemi tõhustamine lisaraha. rehabilitatsioonisüsteemile
Teenuse ümberkorraldus, sihtgrupi laiendamine ja varasem • Vanemad saavad osaleda tööturul ega
• Civita Eesti poolt läbiviidud uuring 2019 aastal. Kätesaadav: sekkumine abivajaduse korral. pea suure hoolduskoormuse tõtu
htps://www.sotsiaalministeerium.ee/sites/default/files/civita_esf_puuetega_laste_tugiteenuste_vahehinda eemale jääma.
mine_-_lopparuanne.pdf
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• RE kaudu toetusfondi rahastus KOVidele 2,65 miljonit aastas. • Puudega laste tugiteenuste lisataotlus (excel) • Toetusfondi loogika muutmine
selliselt, et ka keskmise puudega
lapsed on õigustatud teenustele
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida
• Puudega lapsed ja nende perekonnad (ca 10 000 last) eelnevates lahtrites ei ole
• KOVid (76) käsitletud
• Teenuseosutajad
1. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine, sotsiaalkaitseministri 2022-2025.a poliitiline prioriteetne
lisataotlus (koond)
Eesti, nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb ja väheneb ning puudega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure osa elanikkonnast,
Tööealise elanikkonna vähenemine samal ajal sotsiaalsüsteemist tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega seab sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise
tugeva surve alla ning nende praegune korraldus ei ole tulevikus jätkusuutlik. Elanikkonna ja sissetulekute koondumine Tallinna ja suurematesse linnadesse
seab Kagu-Eesti ja Ida Virumaa, aga ka muude äärealade kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad ei suuda oma elanikkonnale iseseisvaks toimetulemiseks
vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda.
Eesti rahvastikuprognooside kohaselt suureneb väga eakate inimeste osakaal (80-aastased ja vanemad) elanikkonnas perioodil 2020–2030 praeguselt 5,8%-lt
6,7%-le. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus moodustab aastaks 2030 ligi veerandi ning 2080. aastaks 28,4% (võrreldes 20,0%-ga 2020.
aastal)
Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest
umbes 6500 olid kuni 18-aastased ning 53 150 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300
inimest, 10–19 tundi nädalas umbes 10 400 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas umbes 22 800 inimest. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200
naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Veidi enam kui 8600 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist ei otsinud 2019.
aastal tööd, kuna neil oli vaja hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui veidi üle 3100 nimetatud põhjusel tööd mitteotsinud inimest oleksid
tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda
laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest. See on tingitud peamiselt hoolduskoormust ennetavate ja leevendavate teenuste ebapiisavast ja
ebaühtlasest kättesaadavusest ning tähendab riigile eelkõige saamata jäänud tulusid, mis erinevatel hinnangutel ulatuvad 23,9 miljonist eurost (ehk 0,12%
SKT-st) kuni 130 miljoni euroni (ehk 0,64% SKT-st). Seega kujuneb tuleviku suurimaks ülesandeks arendada välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis
aitaks hoolduskoormust ennetada ja vastaks elanikkonna vajadustele, arvestades et pikaajalise hoolduse peamine sihtrühm on eakad.
Hooldust vajavad inimesed peaksid saama elada võimalikult kaua oma kodus (sh toimuks hooldus- ja tugiteenuste pakkumine kodus) või saama teenuseid
kodu meenutavas kogukondlikus hoolekandeasutuses, seejuures peab teenuste fookus olema suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja
suurendamisele. Seetõttu peab riik pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel suunama avalikku raha senisest enam kodus elamist toetavate teenuste,
kogukonnapõhiste teenuste ja teenusemajade mahtude suurendamisse.
Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud ning lisandunud on teenuseid spetsiifilistele, suure toetus- ja kõrvalabi vajadusega
sihtrühmadele, millest näiteks nädala- ja päevahoiuteenus toetab kodus elamise jätkamist ja paindlikku teenuse kasutamist. Siiski ei ole see teenuste
mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav. Kui 2018. aasta lõpus oli järjekorras veidi üle 1500 inimese, siis 2019. aasta lõpus veidi
üle 1800 inimese.
Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Sotsiaalministeerium/Hingehoiuteenused/2022-2025 a lisavajadus kokku 2,5 mln eurot. 2022.a 0,6 mln eurot; 2023.a 0,6 mln eurot, 2024.a 0,7 mln eurot, 2025.a 0,7 mln eurot
1. Probleem Vanemaealiste ning puudega inimeste arvu suurenemisega suureneb elanikkonnas 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
püsivalt nende hulk, kes oma vanusest ja/või terviseprobleemidest tingituna vajavad toetavaid Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi tegevustega.
teenuseid ja kvaliteetseid hooldusvõimalusi, kuid juba täna on sotsiaalteenuste kättesaadavus Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning
ebapiisav. Teenuste rahastused ei võimalda piisavalt personali palgata ning vanematel ja puuetega ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud.
inimestel ei ole piisavalt võimalik suhelda, mis tekitab inimestele masendust, kurbust ja Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega:
depressiooni. 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse
1.1 Lisataotluse eesmärk hingehoiuteenustega vähendada haigustest, õnnetustest, leinast, vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime
üksildusest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi kahjulikke kõrval- ja järelmõjusid. alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste
Hingehoiuteenus (hingehoiuteenuse osutamine hoolekande asutustes ja hingehoiu telefoniteenus)
toetab vaimse ja hingelise tasakaalu saavutamist lähtudes abivajaja vajadustest, väärtustest ja kättesaadavuse tõstmiseks.
usulisest veendumustest. Oluline osa hingehoius on surijate ja lähedaste toetamine. Hingehoidja 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi
hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele, spirituaalsetele ja kättesaadavuse ka alaealistele.
religioossetele teemadele.
1.2 SFi projektiga seos: Puudub
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Suureneb depressiivsete, psüühiliste vajaduste arv vanemaealistel
ning puuetega inimestel ning nende peredel. Suureneb suitsiidide arv.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Hingehoiuteenuse osutamist hoolekande asutustest alustati 2020. aastal, kus • Suuremates hoolekandekeskustes pakutakse • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni, kriisist
teenust rahastati COVID-19 tegevuste raames. Hingehoiuteenusest sai osa ca hingehoiuteenust, eesmärk on pakkuda 25-30 põhjustatud kõrvalmõjude jms mõjul. Inimeste vaimse tervise seisund
2000 klienti, nõustati ka lähedasi ja personali. Samuti on vahendid ühekordselt hooldekodule teenust. paraneb, on saadud tuge üksilduses, kriisis ja leinas.
planeeritud 2021. aastaks. Tänaseks on sõlmitud lepingud 15 hoolekande • Sihtgrupil on võimalus suhelda hingehoiutelefoni
asutusega, kus toetatakse hingehoiuteenuse osutamist. Tagasiside asutustelt teenusega.
teenuse toimimise ja vajalikkuse kohta on olnud positiivne, soovitakse teenuse • Aastas koolitatakse igal õppeaastal vähemalt 5
riigipoolse toetamise jätkumist. Hingehoiuteenuse sisuks on külastused- magistritasemel hingehoidjat.
vestlused klientidega tubades, vestlused nii üksi kui rühmas, palvused,
jumalateenistused, surijate saatmine, leinatöö.
Koostööpartner ööpäevaringse hingehoiutelefoni korraldamisel on MTÜ Tartu
Teoloogia Akadeemia. 2020. aastal vastati 3277 kõnele, liini hõivatuse tõttu
helistaja katkestatud kõnesid oli 3697. Käesoleval ajal ei ole piisavalt
usuteaduse hingehoiualase kõrgharidusega magistritasemega (riiklik hariduse
kvalifikatsioonitase 7) hingehoidjaid, kes asuksid tööle ravi- ja hooldekande
asutustesse, kus veel pole hingehoiuteenust (mida on enamus).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Arvestused hingehoiuteenuse lisataotluse kohta
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• Vanemaealised ja puuetega inimesed ning nende pereliikmed. • Teenuse kättesaadavus suureneb ühiskonnas, käsitletud
• Psüühilises kriisis ja leinas inimesed. muutub orgaaniliseks osaks hoolekande – ja
ravisüsteemis, rohkem pööratakse tähelepanu
inimeste vaimsetele ja hingelistele vajadustele.
Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Sotsiaalkindlustusamet/Erihoolekanne 2022-2025 a lisavajadus kokku 246,8 mln eurot. 2022.a 42,9 mln eurot; 2023.a 53,7 mln eurot, 2024.a 68,1 mln eurot, 2025.a 82,2 mln eurot, sh
• mahu kasv, 2022-2025.a. kokku 27 793 841 eurot, sh 2022.a 3 743 933 eurot, 2023.a 4 954 106 eurot, 2024.a 8 273 573 eurot, 2025.a 10 822 230 eurot
• hinna kasv, 2022-2025.a kokku 192 140 406 eurot, sh 2022.a 35 801 001 eurot, 2023.a 41 389 004 eurot, 2024.a 51 925 637 eurot, 2025.a 63 024 763 eurot
• ESF väljumine Pikaajalise kaitstud töö teenus (PKT), 2022-2025.a 13 912 002 eurot, 2022.a 3 261 667 eurot, 2023.a 3 429 104 eurot, 2024.a 3 605 348 eurot, 2025.a 3 615 883 eurot
• ESF väljumine Isikukeskse erihoolekande teenusmudel (ISTE),2022-2025.a kokku 12 990 439 eurot, 2022.a 124 161 eurot, 2023.a 3 887 093 eurot, 2024.a 4 275 802 eurot, 2025.a 4 703 383
eurot
1. Probleem Kehtivad erihoolekandeteenuste (teenust osutatakse raske, sügava või püsiva kuluga 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
psüühikahäirega inimestele) hinnad ei kata teenuseosutamisega seotud tegelikke kulusid. Olemasolev Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi tegevustega.
erihoolekandeteenuste kohtade arv ei vasta sihtgrupi tegelikule vajadusele. Rahastus SF-st lõppeb Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada
2022. aastal. ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud.
1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada erihoolekandeteenuste kättesaadavust tagades teenuste Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega:
piisava rahastamise. 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
1.2 SFi projektiga seos Erihoolekande teenustest lõppevad 2022. aastast pikaajalise kaitstud töö hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist.
teenus, mida osutati 650 kohale ning isikukeskse erihoolekande teenusmudel, kus osutati teenust 700 Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse
kohale. Kõik tegevused on planeeritud jätkata riigieelarvest lisataotlusest, et mitte halvendada vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks.
olukorda. 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Osad erihoolekande teenusepakkujad lõpetavad tegevuse, kuna alla psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele.
omahinna ei saa teenust pakkuda. Muuhulgas on raskustes ERF toetusel ehitatud üksustes teenuste
pakkujad. Pikaajaline ja lähedaste hoolduskoormus suureneb ja sellega kaasnevalt tööhõive väheneb
ning elanikkonna vaesus suureneb.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Erihoolekande arengukava kohaselt on Eestis ca 13 000 psüühilise • Teenuse hind on sarnane teenuse osutamiseks • Tööhõive osakaal suureneb
erivajadusega inimest, kes vajavad toimetulekuks erinevaid teenuseid. vajalikule hinnale. • Vaesusnäitajad ei halvene
Erihoolekande teenust osutatakse ca 8272 kohal, sh 1350 ja koha eest • 2025. aastaks on erihoolekandes kohtade arv • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms mõjul.
tasutakse struktuurivahenditest. Teenuste osas on arvestatud kulupõhine suurenenud 1400 koha võrra 2021. aastaga
omahind ning enamuse teenuste hinnad on alla omahinna, paljudel juhtudel võrreldes
on omahind teenusehinnast üle 30% väiksem. Olemasolevatel
teenuseosutajaid on aidanud teenust osutada investeeringutoetused.
Riigieelarvest oleme saanud toetusi uute kohtade loomiseks, kuid huvi alla
omahinna rahastatava teenuse osutamise osas on väike ning nt 2020. aastal
tõsteti uute kohtade loomise asemel osade teenuste hindu, kus teenuse
osutajad võtsid ühendust, et olemasoleva hinnaga nad teenust ei saa
osutada.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Erihoolekande lisataotluse arvestused (2 failis) • Erihoolekande hinnad kinnitatakse ministri korraldusega.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed ja nende • Teenuse kättesaadavus suureneb
pereliikmed
• KOV
Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Sotsiaalkindlustusamet/Üldhooldus - hoolduskoormuse vähendamine/2022-2025 a lisavajadus kokku 141,7 mln eurot. 2022.a 25,5 mln eurot; 2023.a 36,5 mln eurot, 2024.a 39,1 mln eurot, 2025.a 40,7 mln
eurot
1. Probleem Vanemaealiste ning puudega inimeste arvu suurenemisega suureneb elanikkonnas püsivalt nende hulk, kes oma 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
vanusest ja/või terviseprobleemidest tingituna vajavad toetavaid teenuseid ja kvaliteetseid hooldusvõimalusi, kuid juba täna Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023
on sotsiaalteenuste kättesaadavus ebapiisav. Hooldusteenuste rahastamine on ebaproportsionaalses suures mahus hoolekandeprogrammi tegevustega.
pereliikmete kanda, kellel puuduvad vahendid. Teenuse kogukulud olid 2019. aastal ca 78 miljonit eurot, millest teenuse saajad Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused
ja nende pereliikmed rahastasid ca 61 miljonit eurot (78%) ja kohalikud omavalitsused ca 17 miljonit eurot (22%). Eesti iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas
sotsiaaluuringu 2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 600 inimest, sh 22 800 inimest abistas ja/või osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile
hooldas kedagi 20 ja enam tundi nädalas. Nendest 6500 olid kuni 18-aastased ja umbes 53 100 18-aastased ja vanemad. paranenud.
1.1 Lisataotluse eesmärk Pikaajalise hoolduse teenuse kättesaadavuse suurendamine teenuste piisava rahastamise kaudu ja Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega:
vähendada inimeste maksekoormust teenuse rahastamisel. 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga
1.2 SFi projektiga seos: Puudub ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust,
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Inimesed ei saa kvaliteetset ja tegelikule abivajadusele vastavat teenust, mistõttu suureneb leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada
jätkuvalt lähedaste hoolduskoormus, sellega kaasnevalt tööhõive väheneb ning elanikkonna vaesus suureneb. Suureneb koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
suitsiidide arv. Üldhooldusteenuse kvaliteet ei parane, sest teenus on alarahastatud. Kohalikud omavalitsused ei ole motiveeritud rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse
arendama soodsamaid ja inimestele sobivaid kodupõhiseid teenuseid, eelistakse suunata inimesi ööpäevaringsele vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks.
üldhooldusteenusele, mille eest maksavad inimesed ja nende lähedased sageli täies ulatuses ise ja KOVi rahaline panus on
vähene.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Pikaajalise hoolduse teenuseid (nt koduteenus, üldhooldusteenus, isiklik • Teenuse hind on sarnane teenuse osutamiseks • Tööhõive osakaal suureb.
abistaja, tugiisik jne) ja abi saadakse praegu kokku üle vajalikule hinnale. • Vaesusnäitajad ei halvene.
71 000 teenusekohal, kuid tegelik vajadus hinnanguliselt • 2025. aastaks tekib juurde pikaajalise hoolduse • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms
118 000 teenusekoha järele. Üldhooldusteenuse kättesaadavus sõltub teenuse kohtasid 520 võrra. mõjul.
üha enam inimeste maksevõimest. Puudub pikaajalise hoolduse teenuste • Väheneb inimese osalus teenuse eest tasumisel
koordineerimine riigiüleselt, mille tulemuseks on regionaalselt erineva ühes kuus ligi 300 euro võrra.
kvaliteediga ja kättesaadavusega teenused.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Üldhooldusteenuste lisataotluse arvestused. • Üldhooldusteenuse korraldamine reguleeritakse seadusega,
• SKA lisatöötajate arvestused. mis hakkab kehtima 1. jaanuarist.
• SKAs võetud tööle, kes toetavad KOVe üldhooldusteenuse
nõustamise valdkonnas ja seda toetavate tegevuste
valdkondades.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates
• Vanemaealised ja puuetega inimesed ning nende pereliikmed. • Teenuse kättesaadavus ja kvaliteet paraneb lahtrites ei ole käsitletud
• KOVid • Korrastub teenuse pakkujate turg
• Teenuse osutajad
Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Sotsiaalministeerium/Vabatahtliku tegevuse korraldamine – kõrvalabi /2023-2025 a lisavajadus kokku 0,4 mln eurot. 2023.a 0,08 mln eurot; 2024.a 0,16 mln eurot, 2025.a 0,17 mln eurot
1. Probleem Vanemaealiste ning puudega inimeste arvu suurenemisega suureneb elanikkonnas püsivalt nende 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
hulk, kes oma vanusest ja/või terviseprobleemidest tingituna vajavad toetavaid teenuseid ja kvaliteetseid Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi
hooldusvõimalusi või kõrvalabi teenuseid, kuid juba täna on sotsiaalteenuste kättesaadavus ebapiisav. tegevustega.
1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada hoolekandelise abi kvaliteeti läbi toetavate tegevuste tagades selleks Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla,
piisava rahastamise. kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja
1.2 SFi projektiga seos: Aastatel 2018 – 2020 viidi Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel ja koostöös MTÜga Eesti kõrvalabile paranenud.
Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille eesmärk oli välja töötada üle-eestiliseks rakendamiseks sobiv Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga:
koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes. 2021-2023 on kavandatud 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja
struktuurivahenditest koostöömudeli üle-eestiline juurutamine. vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine väheneb või jääb samale tasemele kui hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime
täna, suureneb üksildust tundvate vanemealiste arv. Suureneb suitsiidide arv. Suureneb lähedaste alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse
hoolduskoormus, sellega kaasnevalt tööhõive väheneb ning elanikkonna vaesus suureneb. Ei arene kohaliku vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks.
tasandi ennetav sotsiaaltöö, sh võimalike abivajajate leidmine ja õigeaegne märkamine/abistamine.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Katseprojekti ajal panustasid vabatahtlikud oma aega kokku 21 600 tundi • Vabatahtlik tegevus hoolekandes on üle- • Tööhõive osakaal ei vähene
ning tõid hoolekandesse lisandväärtust 106 273 euro ulatuses. Suur osa eestiliselt rakendunud ja pakub • Vaesusnäitajad ei halvene
vabatahtlikest olid keskealised ja vanemad inimesed – 55 a ja vanemaid lisandväärtust pikaajalise hoolduse • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms mõjul.
51%, 65 a ja vanemaid 28%. Uuringud (SHARE, 2014, Balti Uuringute teenustele ning kohaliku tasandi
Instituut, 2018) näitavad, et mida kauem on inimene ühiskonnas sotsiaaltööle.
aktiivne, seda kauem püsib ta terve ning seda vähem vajab ta toetust ja
hoolekannet. Projektis osalenud abi saajate tagasiside küsitluse vastused
kinnitasid, et vabatahtlike toetus parandas abivajajate enesetunnet,
toetas nende iseseisvat toimetulekut, võimaldas jätkata kodus elamist ja
lükata edasi asutuspõhisele hooldusele liikumist.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Vabatahtlike tegevuse lisataotlus • SF rahastusel toimub 2021-2023. aastatel koostöömudeli
juurutamine üle-eestiliselt vähemalt 60 KOVis.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Vanemaealised ja erivajadustega inimesed ning nende pereliikmed. • Teenuse kättesaadavus suureneb
• KOVid • Suureneb vanemaealiste sotsiaalne kaasatus
• Teenuse osutajad • Paraneb vanemaealiste heaolu ja väheneb
• Vabaühendused, kogukonnad üksildustunne
• Paraneb KOV tasandi ennetustöö ja
abivajajate õigeaegne
märkamine/abistamine.
Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Sotsiaalkindlustusamet/Tagada jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes/2024-2025.a lisavajadus kokku 0,5 mln eurot. 2024.a 0,25 mln eurot; 2025.a 0,25 mln
eurot
1. Probleem Hoolekandeasutustel ning teisi sotsiaalteenusepakkujatel (nt eakate 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
päevakeskused, sotsiaalmajad, koduhooldus) puudub pädevus ja teadmine reageerida Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi tegevustega.
õigeaegselt erinevate nakkushaiguste leviku vältimiseks või vähendamiseks. Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada
1.1 Lisataotluse eesmärk Üld- ja erihoolekandeasutused saavad infektsioonialast ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud.
nõustamist tagamaks erinevate nakkuste leviku vähendamine. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga:
1.2 SFi projektiga seos: 2021-2023 aastal rahastatakse teenust REACT EU vahenditest kokku 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
summas 760 000 eurot. hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist.
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Teenuse osutajad ei reageeri õigeaegselt või õigesti Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse
nakkushaiguste levikule ning seetõttu hoolekandeasutuse kliendid, töötajad haigestuvad vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks.
enam nakkushaigustesse. Suurenevad tervishoiuga seotud kulud.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks on eri- ja hoolekande asutusi Klientide teenuse osutamise ja elukeskkond • Tervelt elatud eluiga ei vähene nakkushaiguste ja kaasnevate
nõustatud infektsioonialaselt. Vastavat tegevust on koordineerinud muutub turvalisemaks. Asutustel tõuseb haiguste osas.
Sotsiaalkindlustusamet koostöös Terviseametiga ning rahastus on seni valmisolek kriisideks (toimepidevuse plaan ja
tulnud VV reservist. 2021-2023. aastal on kavandatud tegevust rahastada infektsiooni nõustamine).
REACTist.
Hooldekodudes elavad eakad Eesti elanikud kuuluvad Covid-19
riskirühma ning seetõttu on äärmiselt vajalik tegeleda
ennetustegevusega, kuniks on võimalik vähendada olukorra
eskaleerumist.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Eelarve planeeritud REACT toetussumma
alusel
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei
• Vanemaealised ja puuetega inimesed • Teenuse kvaliteet paraneb ole käsitletud
• Teenuse osutajad
• sotsiaalhoolekande asutuste juhid
• meditsiinitöötajad
• hooldajad
• sotsiaalhoolekande asutuste kliendid (nende lähedased)
Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
KOVid/Toimetulekutoetuse teenus (arvestuslik kulu), 2022-2025 a lisavajadus kokku 8,4 mln eurot. 2022.a 2,1 mln eurot; 2023.a 2,1 mln eurot, 2024.a 2,0 mln eurot, 2025.a 2,1 mln eurot, sh
• Toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkuse suurendamine (eluasemelaenu tagasimaksetega inimeste toetamine toimetulekutoetuse raames), 2022-2025.a. kokku 7 758 283 eurot, sh 2022.a 1 965 185 eurot, 2023.a
1 974 268 eurot, 2024.a 1 893 235 eurot, 2025.a 1 925 596 eurot
• KOV-dele adekvaatsete korralduskulude tagamine, 2022-2025.a. kokku 624 677 eurot, sh 2022.a 146 506 eurot, 2023.a 156 716 eurot, 2024.a 160 176 eurot, 2025.a 161 279 eurot
1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
• Kehtivas toimetulekutoetuse regulatsioonis ei ole võimalik eluasemekulu liigina võtta arvesse eluaseme Panustab toimetulekutoetuse eesmärki (SHS 131 lg 1), milleks on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava
soetamiseks võetud laenu tagasimakset. ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate inimeste ja perekondade materiaalset puudust, tagades
• Toimetulekutoetuse taotluste menetlemise hüvitis, mis 2021.a oli 5,39 eurot menetletud taotluse kohta, ei minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Esmavajaduse alla kuulub ka eluase ning sellega seoses
kata kõiki selle taotluse menetlusega seotud kulusid. võetakse toetuse arvestamisel arvesse ka eluasemekulusid, millele lisatakse täiendav kululiik, et ajutiselt võtta
1.1 Lisataotluse eesmärk Piiratud aja jooksul (6 kuud) võimaldada eluaseme soetamiseks võetud laenu arvesse ka laenuga ostetud eluaseme kulusid.
tagasimakseid toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtta ja abistada materiaalsetesse raksustesse
sattunud peresid eluaseme säilitamisel ning tagada õiglane ning toimetuleku toetuse menetlemisel
1.2 SFi projektiga seos: Puudub
1.3 Mitterahastamise tagajärg:
• Toimetulekuraskustes isikutel, kellel on elamislaenuga eluasemed on sunnitud oma eluasemetelt lahkuma.
Sellele võib kaasneda vaimse tervise halvenemine ja materiaalsete probleemide kuhjumine sihtrühmas.
• Taotluse menetlemise kulud on liiga väiksed, mistõttu ei saada teenust soovitataval kvaliteedil. Toimeka
menetlemise kulu hüvitis on KOV täidetav riiklik ülesanne, mille kulud tuleb riigieelarvest täies mahus
hüvitada. Riik rikub Põhiseadust ja Riigikohtu lahendit, kui kulu ei hüvitata õiges määras. Kui mõni KOV
läheb kohtusse, siis saab riik kohtus kaotuse ja nõude riigile. Kohtus sel teemal midagi vaielda ei oleks.
Soovime kulude hüvitamist KOV riikliku ülesande kuludega õiges määras.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Hetkel ei ole neil peredel, kes on omale ostnud eluaseme panga laenuga ja sattunud majanduslikesse • Inimestel, kellel on eluasemelaen ja kes • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni
raskustesse, võimalik saada toimetulekutoetust, sest eluaseme soetamisega võetud laenu ei võeta kehtivas satuvad majanduslikesse raskustesse, on jms mõjul.
regulatsioonis arvesse. Selliseid peresid, kellel on olnud probleeme eluasemelaenu tagasimaksetega on Eesti võimalik saada abi toimetulekutoetuse näol • Majanduslikku toimetulekut mõjutavates olukordades
Sotsiaaluuringu andmetel u 2400 pere, neist 42% oli rohkem kui kahel korral raskusi tagasimaksete piiratud perioodi jooksul, et aidata säilitada (haigestumisel, töö kaotamisel jms) aitab tagada, et
tegemisega ja seega võiks toimetulekutoetusele kvalifitseeruda umbes 1000 uut perekonda. Lisaks on elukohta ja vältida sellest tulenevaid kodu ostmiseks võetud laenumakseid tasutakse
toimetulekutoetuse saajate hulgas hinnanguliselt 400 pere, kes saavad toetust ka praegu, kuid arvesse ei täiendavaid probleeme. Hinnanguliselt saavad õigeaegselt ega teki täiendavaid probleeme (nt viiviste,
võeta nende eluasemelaenu, mistõttu on nende toetus väike ega taga tegelike vajaduste katmist. muudatusest kasu 1400 perekonda, kes täna võlgade tekkimise või koguni sundmüügiga).
• Toimetulekutoetuse taotluse menetlemise hüvitise hulka on arvestatud küll tööjõu ja majandamiskulud, ei kvalifitseeru toetusele või saavad seda
küll aga mitte töötajate koolituse vajadus, töökohaga kaasnevad halduskulud (proportsionaalne osa • Aitab kaasa sellele, et toetust ja abi saavad rohkem
personalijuhtimisest, üldjuhtimisest, raamatupidamisest jms) ega ka ruumide amortisatsiooni. oluliselt madalamas ulatuses. inimesi, sh ka need, kes kehtiva regulatsiooni kohasel ei
Rahvastikutoimingute kulu hüvitamisel on kokku lepitud kõiki kulusid hõlmav mehhanism ning seda kvalifitseeruks toimetulekutoetuse saajateks.
rakendatakse 2018. aastast peale. Kui sama metoodikat kasutada toimetulekutoetuse taotluse • Toimetulekutoetuse taotluse menetlemise
menetlemisel, oleks pidanud toimetulekutoetuse taotluse hüvitusmäär olema 2021.a 7,11 eurot. hüvitise määr on 7,11 eurot, mis katab
• Toimetulekutoetuse eelarves on olemas vahendid, et tõsta toimetulekutoetuse menetlemise hüvitis 5,39 adekvaatselt KOV kulud toetuste
eurolt 7,11 eurole. Vahendid on tekkinud, kuna toimetulekutoetuse tegelik kulu osutus prognoositust menetlemisel.
väikesemaks.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Lisataotluse arvestused toimetuleku toetuse • Valmistada ette sotsiaalhoolekande seaduse muutmise
ja menetlemise hüvitamise kohta (fail lisatud). eelnõu ja seletuskiri, mis jõustuks 2022. aasta alguses.
• Paralleelselt valmistada ette IT keskkonna arendused.
• Valmistada ette riigieelarve seaduse muudatus
korralduskulu ühikuhinna osas.
Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Sotsiaalkindlustusamet/Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine/2023-2025.a lisavajadus kokku 1,2 mln eurot. 2023.a 0,4 mln eurot, 2024.a 0,4 mln
eurot, 2025.a 0,4 mln eurot
1. Probleem: Tõlketeenuste kättesaadavuse üle on muret tuntud 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
aastaid. Peamiste kitsaskohtadena on välja toodud viipekeele Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 tööturu programmi, hoolekandeprogrammi,
tõlketeenuse halb kättesaadavus sh teenuse ebaühtlane laste ja perede tegevustega.
piirkondlik jagunemine ning viipekeeletõlkide puudus.
1.1 Lisataotluse eesmärk: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
eestvedamisel koostati tõlketeenuste kontseptsioon, mille
tulemina töötati välja kaug- ja kirjutustõlketeenus, mida
võimaldatakse lastele, vähenenud töövõimega tööealistele ja
vanaduspensioniealistele kuulmislangusega inimestele
Sotsiaalkindlustusameti kaudu, et toetada kohalikke omavalitsusi
ning parandada teenuse kättesaadavust kuulmispuudega
inimestele.
1.2 SFi projektiga seos: Perioodil 2018-2022 tegevusi rahastatud ESF-st.
1.3 Mitterahastamise tagajärg: SKA lõpetab üle Eestiliselt toimiva kuulmispuudega inimestele
suunatud tõlketeenuste osutamine, mis viipekeele kaugtõlketeenuse puhul puudutab otseselt
1500 kurti ning kirjutustõlke teenuse puhul otseselt 132 482 vaegkuuljat.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Tõlketeenuste kättesaadavuse parandamiseks võimaldatakse alates 2018. • Üle riigi on tagatud kurtidele viipekeele Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutava tõlketeenuse
aastast Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel kaugtõlketeenuse ning vaegkuuljatele korraldus aitab parandada tõlketeenuste kättesaadavust
kurtidele viipekeele kaugtõlketeenust ja vaekuuljatele kirjutustõlke teenuse kättesaadavus.
ning loob tõlketeenuseid osutavatele viipekeeletõlkidele
kirjutustõlketeenust. Kui algselt võimaldati tõlketeenuseid vaid • Kuulmispuudega inimestel on võimalus
tööealistele, siis alates 2021. aastat on teenuse osutamist laiendatud ka kasutada reaalaajas kirjutustõlgi või ja kirjutustõlkidele regulaarselt toimiva
lastele ja vanaduspensioni ealistele kuulumispuudega inimestele. ESF viipekeeletõlgi abi, mis parandab tema täienduskoolituse võimaluse.
vahenditest on tõlketeenuste korraldamiseks olemas rahaline kate kuni igapäevase eluga toimelukeut ja tagab
31.12.2022, peale mida Sotsiaalkindlustusametil teenuse osutamiseks võrdsed võimalused.
rahaline kate puudub. • Tagatud on tõlketeenuste korraldamisse
kaasatud viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide
koolitamise ja täienduskoolituse süsteem.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Arvestused tõlketeenuse lisataotluse kohta
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei
• Lapsed, tööealised ja vanaduspensioniealised kuulmispuudega • Teenuse kättesaadavus suureneb ja tagatakse ole käsitletud
inimesed ning nende pereliikmed. üle Eesti kasutada
Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Sotsiaalkindlustusamet/SKA klienditeenindajate palgad/2022-2025.a lisavajadus kokku 10,4 mln eurot. 2022.a 2,4 mln eurot; 2023.a 2,5 mln eurot, 2024.a 2,6 mln eurot, 2025.a 2,7 mln
eurot
1. Probleem SKA palgad on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis halvenenud so grupi 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
keskmisest 8% madalam. SKAs teenitakse keskmiselt 17% madalamat palka, kui teistes Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 tööturuprogrammi, sotsiaalkindlustus
ametites, inspektsioonides, sh õigus- ja siseturvalisuse asutustes. programmi, hoolekandeprogrammi ning laste ja perede programmi tegevustega.
Senisel riigiametite ja inspektsioonide võrdluses kõigi madalama palgatasemel jätkamine
seab tõsisesse ohtu SKA teenuste jätkusuutlikkusse ja valmisoleku edasiseks arenguks, sh
strateegiliste reformide elluviimiseks nagu II samba pensionireform, paindlik
vanemapuhkuste süsteem, pensioni kompetentsikeskuseks kasvamine, ohvriabisüsteem jne.
1.1 Lisataotluse eesmärk Tõsta SKA klienditeenindajate palgataset
1.2 SFi projektiga seos Puudub.
1.3 Mitterahastamise tagajärg: SKA tööjõu voolavus suureneb, mistõttu ei suudeta tagada
kvaliteetsed teenused.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
2020. aastal oli keskmine põhipalk asutuses 1498 eurot ja see kasvas aastaga 8,4%. • 2025. aastaks SKA • Tööhõive osakaal ei vähene
Vabatahtlik voolavus on 10%, aga üle poole lahkujatest (58%) on alla 2-aastase staažiga. klienditeenindajate palgad • Vaesusnäitajad ei halvene
Töö keerukus, vastutuse määr ja makstav tasu ei ole lahkujate hinnangul kasvavad ning SKA keskmine • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms
proportsioonis. põhipalk suureneb. mõjul.
Teenused ja ootused klienditööle on viimaste aastatega väga palju muutunud. • Heaolu indeksid ei halvene (pensionite mitte kättesaamisest,
Klienditeenindaja peab tundma kõiki SKA mitmekümnetest teenustest, oskama ära ohvriabi teenuste saamisest, peretoetustest jms).
tunda kliendi vajaduse ja pakkuda integreeritud lahendusi. Kunagise avalduste
vastuvõtmise ja andmete kontrollimise roll on teisenenud kliendi mitmekülgse
lahenduskeskse nõustamise rolliks.
Menetlejate töö on liikumas tehnilistelt oskustelt järjest sisulisemaks ning vajadus on
tekkimas kompetentside järgi, kus klienditöö tegemine tähendab võrdselt inimestega
suhtlemist aga ka infosüsteemide õpetamist.
2021 jõustub uus ohvriabi seadus, mis seab täiendavad ootused ohvriabi töötajale
(kvalifikatsiooninõuded, psühhosotsiaalne kriisiabi pakkumine, välitööde
reageerimisvalmidus). Suureneb vajadus tavatööaja välises tööks ja selle tasustamiseks.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid eelarve
• Lisataotluse arvestused
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites
• SKA erinevate teenuste saajad ei ole käsitletud
• SKA lepingupartnerid
• KOVId
3. Võrdne kohtlemine ja ohvriabi, sotsiaalkaitseministri 2022-2025.a poliitiline prioriteetne lisataotlus
Võrdse kohtlemise valdkonnas on üheks peamiseks probleemiks õiguskaitse puudulikkus. Kui täna on igas valdkonnas diskrimineerimiskaitse soo, rahvuse, rassi või
nahavärvi tõttu keelatud, siis usutunnistuse või veendumuse, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse alusel on kaitse võrdse kohtlemise seaduses
diskrimineerimise eest vaid osaline.
Võrdse kohtlemise valdkonna probleemid on tingitud Eesti ühiskonnas levinud negatiivsetest eelarvamustest ja stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest
vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või
kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes.
Võrdse kohtlemise edendamine hõlmab mh ligipääsetavuse parandamist ja tagamist. Ligipääsetavuse edendamine vananevas ühiskonnas aitab vältida olukorda,
kus mitteligipääsetava ühiskonna kompenseerimine muutub koormavaks riigieelarvele.
Teadlikkus inimõigustest ja võrdse kohtlemise põhimõttest on vähene ning võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel määral.
Aegunud soolised stereotüübid mõjutavad pahatihti noorte naiste ja meeste haridusvalikuid. Näiteks, naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning
mehed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasid.
Meestega võrreldes on naiste tööhõive määr Eestis madalam. Naiste tööhõive määr oli 2019. aastal 76,2%, samas kui meeste oma oli 83,6%. Sooline hõivelõhe
ehk erinevus naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Alla 3-aastase lapsega naiste tööhõive määr oli 2019. aastal 30,5%, taoliste
meeste tööhõive määr 94,7%.
Kuigi ametialane sooline segregatsioon on viimase kümnendi jooksul mõnevõrra vähenenud, oli see 2019. aastal jätkuvalt 34,55%. Juhtivtöötajate seas on mehi
endiselt märkimisväärselt rohkem kui naisi – 64%. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on võrreldes kümne aasta taguse ajaga suurenenud, ulatudes 2019.
aastal 36,95%-ni.
Statistikaameti andmetel oli sooline palgalõhe Eestis 2018. aastal 18% ja 2019. aastal 17,1%, mis on EL-i suurim.
Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on
vähene – puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju
hindamise kvaliteedi üle.
Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgub, et ohvriabist ei olda Eestis teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenuseid vajaks, ei saa neid.
Enamik ohvreid ei jõua ohvriabiteenust saama, näiteks lähisuhtevägivalla juhtumite puhul jõuab Sotsiaalkindlustusameti hinnangul kontaktini ohvriabitöötajaga
olenevalt maakonnast 10–70% ohvritest. Lisaks on hulk katmata vägivalla- ja kuriteoohvritest sihtrühmi, kes vajaksid ohvriabiteenuseid, kuid kes neid kehtiva
Võrdne kohtlemine ja ohvriabi
Sotsiaalministeerium/Ligipääsetavuse suurendamine/2022-2025 a lisavajadus kokku 6,98 mln eurot, sh 2022.a 1,76 mln eurot; 2023-2025.a 1,74 mln eurot aastas
Probleem Ligipääsetavus puudutab ligi poolt elanikkonda (eelkõige erivajadusega inimesi aga ka 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
eakaid, väikelaste vanemaid, lapsi jt), kellel puudub täna võimalus iseseisvalt toime tulla või Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi tegevustega.
ühiskonnaelus osaleda seoses puudustega elukeskkonnas. Lisaks puudub ligipääs muuhulgas Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla,
mitmetele riigi ning kohalike omavalitsuse teenustele. kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile
1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada ligipääsetavuse alast teadlikkust ja tagada ligipääsetavus paranenud.
füüsilisele keskkonnale, infole, teenustele ja toodetele. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga:
1.2 SFi projektiga seos Puudub 5.20. Parandame elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Mittevastavus EL ligipääsetavuse direktiivile (jõustub 2025). Teenuste üleselt.
ja toodete mittekättesaadavusel tuleb riigil ja KOV-idel kompenseerida puudujääke, mis pikas
perspektiivis on kulukam, kui ligipääsetavuse tagamine.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Uute ehitistel küll jälgitakse puudega inimeste • Luuakse ja rakendatakse ligipääsetavuse märgis (analoog energiamärgisele). • Sotsiaalministeeriumi haldusalas riigiasuuste
erivajaduste nõudeid aga kui TTJA kontrollis 69 uut või • Tehakse kuni 50 ligipääsetavuse auditit aastas. ja KOV-ide füüsilise keskkonna kasutatavus,
renoveeritud ehitist, oli kõigil kontrollitud hoonetel • Muudetakse ligipääsetavaks kuni 10 hoonet või rajatist aastas. info ja teenuste ning toetuste ligipääsetavus
rohkem kui 1 puudus. • Haldusala olulisemad e-teenused viiakse vastavaks WCAG 2.1 standardile. ja kättesaadavus on märkimisväärselt
• Suurel määral riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ei • Koostatakse ligipääsetavuse juhendeid ja koolitatakse vajalikke osapooli. paranenud ning erivajadusetega inimeste jt
ole vajalikul määral ligipääsetavad. nimetatud sihtgruppide iseseisvus ning
• Olulised riigi teenuseid pakkuvad portaalid või toimetulek tõusnud.
kodulehed ei ole ligipääsetavuse aspektist kergesti
kasutatavad.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Investeeringuid hoonete ja rajatiste ligipääsetavuse suurendamisele 1 125 000
eurot aastas.
• Investeeringud e-teenuste ligipääsetavuseks 425 000 eurot aastas.
• Toetavad tegevused (märgis, nõustamine, juhendid, koolitused) 160 650 eurot
aastas.
8. Kasutajate grupid, kolmandad 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida
osapooled • Ligipääsetavus sisaldab endas palju tehnoloogilisi lahendusi ja universaalset eelnevates lahtrites ei ole
• Erivajadusega inimesed, eakad, väikelaste vanemad, disaini, mis toetab innovaatiliste lahenduste pakkumist. käsitletud
lapsed, noorukid, igas vanuses igapäevategevuse Ligipääsetavuse parandamine
piiranguga inimesed, ajutisest terviserikkest tuleneva
panustab ka rohepöördesse aidates
tegevuspiiranguga inimesed.
• Kõik KOV-id tagada toodete, teenuste, taristu,
• Riigiasutused (Sotsiaalministeeriumi haldusalas). ehitiste jne jätkusuutlikust.
Võrdne kohtlemine ja ohvriabi
Sotsiaalministeerium/Võrdsete võimaluste tagamise teenus/2023-2025 a lisavajadus kokku 7,26 mln eurot, sh 2023.a 2,34 mln eurot, 2024.a 2,58 mln eurot, 2025.a 2,35 mln eurot
1. Probleem. 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
Soolise võrdõiguslikkuse seadus on kehtinud juba 17 aastat, kuid ebavõrdsus on endiselt levinud. Eestis on EL suurim sooline Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi ja
palgalõhe. Võrdse kohtlemise seadus on vastuolus EV Põhiseadusega. soolise võrdõiguslikkuse programmi tegevustega.
Riigis puudub soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika rakendamiseks tõhus struktuur ja rahalised vahendid. Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla,
1.1 Lisataotluse eesmärk Lisataotluse rahastamisel luuakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja
vajalik võimekus, mille abil saab viia ellu võrdsuspoliitikate poliitikate eesmärke. Tõsta tööandjate motivatsiooni ja võimekust kõrvalabile paranenud.
seadusest tulenevaid kohustusi täita ja seeläbi aidata kaasa soolise ebavõrdsuse, sh soolise palgalõhe vähenemisele. Soolise võrdõiguslikkuse programmi eesmärk on: Naistel ja meestel on kõigis
Seadusemuudatusega tagatakse ka puude, usutunnistuse ja veendumuse, seksuaalse sättumuse ning vanuse alusel ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus
diskrimineerimise kaitse. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga:
1.2 SFi projektiga seos Puudub 5.19. Edendame soolist võrdõiguslikkust, et tagada meeste ja naiste võrdne
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Ei võimaldaks SoVS ja VõrKS muudatusi ja juba sätestatud kohustuste ning seaduste eesmärkide kohtlemine ja võrdsed võimalused. Tagame valdkondade üleselt võrdse
saavutamist. Riigi reageerimine soolise ja vähemusrühmade ebavõrdsuse probleemidele jääks efektiivse ja laiema mõjuga kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse.
proaktiivse asemel juhtumipõhiseks ja kulukaks. 3.36. Peame oluliseks soolise palgalõhe vähendamist.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Eestis on EL suurim sooline palgalõhe, Eurostati andmetel 21,8% (2018). Oluline roll selle • Tööandjad soovivad ja suudavad seaduses • Vähenevad võimalikud kohtukulud, kuna inimesed saavad
vähendamisel on tööandjatel. Tööandjate seas 2015.a läbiviidud uuringu kohaselt on toodud kohustust täita, olemas on esmast kaitset ja abi võrdõigusvolinikult.
teadlikkus soolise võrdõiguslikkus seadusest ja oskus ning soov seda rakendada äärmiselt kasutajasõbralik infotehnoloogiline tööriist • Kasvab esmane õiguskaitse ja diskrimineerimisjuhtumite arv
madal. Võrdse kohtlemise seadus on vastuolus EV Põhiseadusega, mis tähendab, et tööandjatele nende SoVSist tulenevate ja võrdõigusvoliniku kantselei töökoormus, kuna
usutunnistusel või veendumustel, seksuaalsel sättumusel, vanusel või puudel põhineva ülesannete täitmise hõlbustamiseks ja õigus võrdõigusvolinik saab varasemate ülesannete kõrval tegeleda
diskrimineerimiskahtluse korral ei saa inimesed kõikides valdkondades pöörduda ja saada nõustamist uute ja enamate diskrimineerimisjuhtumitega.
st: sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste Tööinspektsioonist. • Soolise võrdõiguslikkuse seaduse parem rakendumine.
saamisel; hariduses; avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme • Diskrimineerimise kaitseks saavad voliniku • Positiivne mõju SKT-le ja soolise palgalõhe vähenemine.
kättesaadavuses voliniku poole oma õiguste kaitseks diskrimineerimise kahtluse korral poole pöörduda inimesed ka puude, vanuse, • Riigi ja KOV tasandi poliitikad ja meetmed arvestavad paremini
pöörduda. Riigis puudub rakendusmehhanism, mis tegeleks järjepidevalt ja jätkusuutlikult usutunnistuse või veendumuse ning seksuaalse naiste ja meeste ning vähemusgruppidesse kuuluvate
võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna edendamise võimekuse, sh sättumuse tunnusel diskrimineerimise kahtluse inimeste olukorda, vajadusi ja võimalusi ning aitavad kaasa
teadmiste ja oskuste parandamise ja järelevalvega ning vastavatest seadustest tulenevate korral. soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja võrdse kohtlemise
ülesannete täitmise tagamise toetamisega. • Võrdsuspoliitikate rakendusmudel käivitub tagamisele piirkondades ning riigis tervikuna.
alates 2023. aastast.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• RE • Võrdsete võimaluste lisataotlus (exelis) Seadusemuudatuste jõustumine ja rakendusmehhanism loomine
jaanuar 2023. a.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites
• Kogu elanikkond, kitsamalt naised ja mehed, vähemusgruppidesse, kuuluvad inimesed, • Tegevustes sisaldub suur seni kasutamata ei ole käsitletud
KOV (79), riigiasutused (11 ministeeriumit), tööandjad sh erasektor (kuni 50 000 org) potentsiaal avaldada positiivset mõju SKT-le
Võrdne kohtlemine ja ohvriabi
Sotsiaalkindlustusamet/Ohvriabi seaduse muutmine/2022-2025 a lisavajadus kokku 5,18 mln eurot, sh 2022.a 0,98 mln eurot; 2023.a 1,34 mln eurot, 2024.a 1,4 mln eurot, 2025.a 1,46 mln eurot
Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
Ohvriabini jõudnud abivajajate (nt perevägivalla ohvrid, seksuaalvägivallaohvrite arv kasvab aastaga vähemalt 25%) arv on kiiresti kasvanud ning jätkub Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023
kiires tempos. Nõudlus on suurenenud ka vägivallast loobumise teenuste järele politsei ja prokuratuuri poolt suunatud isikute näol. hoolekandeprogrammi tegevustega.
Lisaks on Eestis toimud mitmeid kriisiolukorrad, mis on nõudnud asutuste koordineeritud tegevust olukorrast puudutatud inimeste abistamiseks. Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused
Kriiside lahendamise tervikkäsitlusest on puudunud psühhosotsiaalne kriisiabi, mis on inimeste tervise kaitses väga oluline tegevus. Kokku on lepitud, iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda
et sotsiaalkindlustusameti ohvriabi süsteemi kaudu koordineeritakse psühhosotsiaalse kriisiabi esmaabi vastavalt rahvusvahelistele juhistele. on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud.
Ohvriabi seadus on aegunud ja killustunud, samuti puuduvad täna seadusest mitmed põhimõtted, teenused, nõuded teenustele ja sihtgrupid mida Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega:
tegelikult juba vajadustest tulenevalt ohvriabis pakutakse. Eelnõuga tuleb muuhulgas muuta sotsiaalhoolekande seadust (psühhosotsiaalne kriisiabi), 2.22. Viime läbi ohvriabisüsteemi reformi tagamaks vägivalla- ja
kriminaalmenetluse seadustikku, välismaalaste seadust, lastekaitse seadust. kuriteoohvritele parimad lahendused vägivallast pääsemiseks ja
1. 1.1 Lisataotluse eesmärk Institutsioonide koostöös tagada kriisist mõjutatud inimestele psühhosotsiaalne kriisiabi traumeeriva sündmuse järgselt kuriteost tingitud traumadest taastumiseks.
ööpäevaringselt. Tagada õiguslikud alused kõikidele ohvriabiteenustele ning kindlustada suureneva sihtrühma abistamiseks vajalik rahastus. 2.23. Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades vägivalla ennetusse
1.2 SFi projektiga seos MARAC võrgustikutöö rahastamine on kuni 2023. aastani SFist. ning tagades kannatanutele kiire ja kompetentse valdkondadeülese
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Ohvrid ei saa kriiside järgselt vajalikku abi, mille tulemusena suurenevad tervishoiukulud, väheneb tööhõive ning suureneb abi. Toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel.
suitsiidide arv.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Eesti on praeguse seisuga kõige kõrgema suitsiidide suhtarvuga riik Euroopas. • 2025. aastaks suudetakse teenust pakkuda 12 000 • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms
• Ohvriabiteenuste järele on nõudlus kiiresti kasvavas tempos ja, nt lapsepõlves inimesele aastas, 2020. a pakuti teenust ca 5000 mõjul.
seksuaalselt väärkoheldud täiskasvanute tugigruppide arvu on tulnud ainuüksi 2020. inimesele. • Abivajajad saavad kiiret ja sobivat abi, mis võimaldab vaatamata
aastal kasvanud ühelt viieni, teenuse pakkumise jätkumiseks puuduvad edasised vahendid • Õnnetustest ja kriisidest puudutatud inimestele on traumaatilisele kogemusele taastuda ja jätkata oma elu parimal
• Sotsiaalministeeriumis on algatatud ohvriabi jt seaduste muudatuse ettevalmistamine, tagatud abi ööpäevaringselt. võimalikul moel.
millega on muuhulgas kavas reguleerida psühhosotsiaalse kriisiabi eesmärk, sihtgrupid, • Ohvriabi kaudu saavad abi alaealiste suitsiidist
juhtimine, koostöö ja kriisabi osutamise nõuded nii üleriigiliste suurõnnetuste kui ka puudutatud lähedased ning lähedase suitsiidi tõttu
kohalikku kogukonda tõsiselt traumeerivate sündmuste toimumisel. kaotanud alaealised (uitsiidide arv sh alaealiste puhul
on murettekitavalt kasvamas).
• Vajalikud seadusemuudatused on jõustunud.
• Ohvriabi on muutunud vajaduste põhisemaks ja
proaktiivsemaks.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid • Ohvriabi lisataotluse arvestused (exelis) Ohvriabi seaduse jt seaduste muudatused on väljatöötatud
rakendamisajaga 01.01.2023
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Ohvrid ja nende pereliikmed, PPA, KOV Esmakordselt seaduslik alus psühhosotsiaalsele kriisiabile Covid-19 kriis tõi jälle kord esile, et suuremat hulka inimesi
ja valmisolek tagada selle koordineeritud reageerimine puudutavates kriisides on vajalik täiendav rahastus vaimsele
tervisele.
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE , 2022-2025 tervise- ja tööministri
poliitiline prioriteetne lisataotlus-KOOND (1)
(Kasutatud materjali „ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD TERVISHOIU RAHASTAMISE SÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUSE NING RAVIKINDLUSTAMATA ISIKUTELE TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKS)
• Ligikaudu pool OECD liikmesriikidest on suurendanud haigushüvitisi COVID-19 haigusega töötajatele. OECD haigushüvitiste muudatuste
ülevaates on jõutud järeldusele, et tasustatud haigushüvitiste tagamine on tõhus meede, olles oluline osa testimise, jälgimise ja eraldamise
strateegiast. Selleks, et vähendada haigena tööle minemise riski, on võimalus analoogselt eriolukorra ajal kehtinud süsteemile laiendada
TVH-de hüvitamist. Võimalik on rakendada töötajate omavastutuse vähendamist kas ajutise meetmena teatud perioodiks või püsivalt ning
taastada eelmise majanduskriisi eelne süsteem, kui töötaja omavastutus oli 1 päev.
• COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on ilmekalt näidanud, et tervis on peamine eeldus sotsiaalseks heaoluks, Eesti rahva säilimiseks ja
sündimuse kasvuks, majanduse arenguks, tootlikkuse suurenemiseks, konkurentsivõime parandamiseks ning riigi jätkusuutlikkuse
tagamiseks.
• Hästi toimiv tervisesüsteem võimaldab elada täisväärtuslikku elu ja osaleda aktiivselt ühiskonnaelus kõrge eani.
• Eesti tervishoiusüsteemi ülesehitamisel on suunitlus olnud positiivsete tervisetulemite saavutamisele madalate kuludega. Eestis on
kulutused tervishoiule endiselt ELi keskmisest väiksemad ja niigi väheste valitsussektori kulude juures on tervishoiu prioriteetsus kogu
valitsussektori kuludes võrreldes ELi keskmisega samuti väiksem.
• Eestis on ka leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oluliselt suurem kui ELis keskmiselt, ei saa elanikkonna omaosaluse suurendamine
olla lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikumaks muutmisel.
• Analüüsist (Võrk, A. (2018), Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti Terviseuuringu 2014 andmetel) selgus, et rahapuudus oli takistuseks
hambaravi puhul 31%-l abivajajatest ja retseptiravimite puhul 6,6%-l abivajajatest. Raha puuduse tõttu on meditsiiniabi (välja arvatud
hambaravi) jäänud saamata 7,8%-l inimestest ning hambaravi puhul on see koguni 26%.
• Lisaks, Eesti elanike hinnangul jääb neil enamasti ravivajadus katmata pikkade ooteaegade tõttu. Katmata ravivajadusega inimeste osakaal on
Eestis aastate jooksul suurenenud 7,3%-lt 15,5%-le.
• Üheks põhjuseks, miks vaatamata lisarahadele ei ole ravijärjekorrad oluliselt vähenenud, võib olla tervishoiutöötajate kollektiivlepingu
sõlmimine, mille kulude katteks kasutati ära ligikaudu 1/3 haigekassale lisandunud rahast. Tervishoiutöötajate palgatõusu võrra sai vähem
panustada ravikindlustuse vahendeid ravijärjekordade lühendamiseks.
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE , 2022-2025 tervise- ja tööministri poliitiline
prioriteetne lisataotlus-KOOND (2)
(Kasutatud materjali „ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD TERVISHOIU RAHASTAMISE SÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUSE NING RAVIKINDLUSTAMATA ISIKUTELE TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKS)
• Tööealise elanikkonna arv on oluliselt vähenenud ning kindlustatutega võrdsustatud ja riigi poolt kindlustatud isikute arv ületab
panustavate inimeste arvu. Tervishoiusüsteemide lähituleviku suurimad probleemid on kriisideks valmisoleku tagamine ning
vananev rahvastik ja sellest tulenevalt ka krooniliste haigustega inimeste suurenev hulk.
• Paindlike töövormide laiema levikuga on suurenenud selliste inimeste hulk, kes ei panusta haigekassa eelarvesse regulaarselt
sotsiaalmaksu maksmise kaudu ning kellel puuduvad seetõttu ka sotsiaalsed garantiid.
• Poliitikauuringute Keskus Praxis koostanud prognoosimudeli analüüsi tulemused näitavad, et praeguse rahastamissüsteemi
jätkudes ületavad haigekassa kulud tulusid ning süsteem ei ole jätkusuutlik.
• Arvestades aga ulatuslikku kriisi mõju haigekassa eelarvele, on oluline esmajärjekorras tagada haigekassa lühiajaline
finantsstabiilsus ning katta sotsiaalmaksu laekumise vähenemisest tingitud puudjääk. Selleks, et kaitsta haigekassa eelarvet
edaspidi, on vaja vähendada tervishoiu rahastamise sõltuvust majandustsüklitest ning tagada tervishoiuteenuste nõudluse
katmiseks piisav tervishoiuteenuste rahastamise tase.
• Samuti tuleb tervishoiuteenuste rahastamises olla valmis seisma silmitsi kriisi taandumise perioodiga, kui taastub ligipääs
tervishoiuteenustele, mille osutamine lükati COVID-19 haiguse leviku tippajal edasi.
• Tulevikku vaatavalt on tervishoiuteenuste kättesaadavus ja ka ravijärjekordade vähendamine tugevas sõltuvuses
tervishoiuteenuste korraldusest tervikuna, sealhulgas:
• a) tervishoiu rahastamise mudelist;
• b) suutlikkusest teenuseid paremini integreerida ning koordineerida nende osutamist kõige optimaalsemal moel;
• c) kompetentse personali olemasolust;
• d) infrastruktuuri optimaalsest kasutamisest erinevate teenuseosutajate koostöös;
• e) toetava infotehnoloogia arendamisest.
• Sotsiaalministeeriumi hinnangul on seega praeguse kriisi valguses õige aeg üle vaadata ja kohandada kehtivad ravikindlustuse
põhimõtted ja selle rahastamise alused, et Eesti tervishoiusüsteem vastaks ühiskonna muutunud ootustele.
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE , 2022-2025 tervise- ja tööministri
poliitiline prioriteetne lisataotlus-KOOND (3)
Sotsiaalministeerium/Kriisist väljumine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 1 151 635 663 eurot, sh 2022. a 225 477 752 eurot, 2023. a 246 880 100
eurot, 2024. a 270 792 992 eurot, 2025. a 408 484 819 eurot
Lisataotluse eesmärk
• Luua Terminoloogiakeskus TAI-s RHK-11 Eestis kasutusele võtmiseks, sh tõlkimiseks, toimetamiseks ja koolitusteks.
• Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja nakkuskolded isoleerida. Testimise kättesaadavus annab kinnitatud pildi viirusnakkuse
levikust, võimaldab kiiret tegevust kontaktsete väljaselgitamiseks ja on aluseks epideemiatõrje meetmete rakendamiseks ning kolletes nakkushaiguse
leviku piiritlemiseks.
• Katta Eesti Haigekassa puudujääk, mis on tingitud Covid-19 pandeemiast põhjustatud negatiivsest maksu- ja majandusprognoosist.
• Ravijärjekordade lühendamine ja hinnatud ravivajaduse katmine 100%-lt.
• Tõsta tervishoiutöötajate palka ja motivatsiooni.
• Laiendada ravikindlustuskaitset.
• Ajutise töövõimetushüvitiste maksmise põhimõtete muutus.
• Täiskasvanute hambaravihüvitiste põhimõtete muutus.
• Luua tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse süsteem koos ohujuhtumite ja ravivigade andmebaasiga ning tsentraalselt koordineeritud
patsiendiohutuse süsteemiga.
• Kliiniliste uuringute määrus (EL) nr 536/2014 –rahva tervise kaitse ning ka kiirem ravimiarendus, mis teeks inimestele kiiremini kättesaadavaks uued,
vajalikud ravimid.
• Veterinaarravimite määrus (EL) 2019/6 - loomade, rahvatervise ja keskkonnakaitse suurendamine (sh antimikroobse resistentsuse vähendamine)
veterinaarravimite üleliiduline kättesaadavuse parandamise ja müügiloa hoidjate väiksema halduskoormuse kaudu.
• Tugevdada Terviseameti struktuuri.
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Tervise Arengu Instituut/ Terminoloogiakeskuse loomine TAI-s RHK-11 Eestis kasutusele võtmiseks, sh tõlkimiseks, toimetamiseks ja koolitusteks/ 2022-2025.a KOKKU 1 032 638 eurot, sh 2022.a 300 019 eurot, 2023.a 315
020 eurot, 2024.a 330 771 eurot, 2025.a 86 827 eurot
1. Probleem: Ametlik RHK-11 on WHO-l publitseeritud ja kasutatav ( 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
ICD-11 - Mortality and Morbidity Statistics (who.int)), WHO liikmesriigid plaanivad sellele üle minna Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 programmid: tervist toetavate valikute programm, inimkeskse tervishoiu
lähiaastatel ja Eesti on vastava otsuse teinud, WHO on valmis 01.01.2022 RHK-11 andmeid vastu võtma programm
1.1 Lisataotluse eesmärk: Alustada RHK-11-le üleminekut. 2021. aastasse on planeeritud RHK-11 Tervishoiuteenuse osutamise paranemine: TTO-del on seadusest tulenev kohustus kasutada riigi infosüsteemide
kasutusjuhendite tõlkimine ja koostamine, siis oleks loogiline jätk alustada 2022. a RHK-11 tõlketööd klassifikaatoreid.
1.2 Mitterahastamise tagajärg: RHK-11 tõlkimine ja juurutamine võtab aega ca 5 aastat. Hetkel kasutusel
olev vana klassifikaator (RHK-10) ei täida enam oma eesmärke ei haigusseisundite kirjeldamisel ega ka
surmastatistika kogumisel.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Eestis kehtib RHK-10, mis võeti kasutusele 1994. aastal algselt paberkujul, hiljem Esimese aasta rahastamise tulemusel on 1) RHK11-le üleminek tagab paremad ja täpsemad terviseandmed kõigile
juurutati see haigekassa infosüsteemides, TISis ning haiglate infosüsteemides. Terminoloogiakeskusse RHK-11 tõlkimiseks tööle osapooltele, mis omakorda võimaldab andmeanalüüsi tulemusel teha paremaid
Viimane rahvusvahelisest versioonist lähtuv uuendus tehti 2005. aastal (rohkem kui 15 võetud 4 tõlkijat, 2 toimetajat, 1 asjaajaja. Meeskond tervisepoliitilisi otsuseid, et tõhustada ebavõrdsuse vähendamist
a tagasi!), kuid vahepeal on WHO andnud välja mitu sisulist versiooniuuendust, on tõlke- ja toimetamisetööks koolitatud ning tervisesüsteemis ja vähendada enneaegset suremust.
millest Eesti on loobunud. Niisamuti on TTO-d teinud mitmeid täiendusettepanekuid, erialaseltsidega on koostöölepped sõlmitud. 2) Sotsiaalhoolekandesüsteemi ja tervisesüsteemi andmete ühisesse
mida ei ole arvestatud. Tegemist on jäigalt hierarhilise klassifikaatoriga, mis ei Tõlkimiseks ja toimetamiseks vajalikud keskkonnad on klassifikatsiooni viimine parandab teenuste planeerimist ja kättesaadavust
võimalda praegusel kujul piisavalt täpset infot patsiendi seisundi kohta saada või püsti pandud ning tõlketööga on alustatud. abivajajatele.
koguda ning on jäänud lootusetult ajale jalgu. Selle tõenduseks on fakt, et Haigekassal 3) Tervishoiuteenuse osutamine paraneb: haigus- ja terviseseisundite
ja paljud TTO-del on ametlikust RHK10st oma laiendatud versioon, kus kirjeldatud kirjeldamine muutub täpsemaks, sest RHK-11 võimaldab kodeerida paremini
probleemi (vananenud, täiendamata, kasutuseks ebasobilik) on püütud lahendada paikmeid, seisundi tõsidust, varasemat ajalugu jms.
klassifikaatori koodide laiendamisega 5-kohaliseks. Kõik see on loonud olukorra, kus
infosüsteemides läheb üha rohkem vaja eri versioonide vahelist mappimist, mis võtab
aga ressursse ära vajalikematelt arendustelt.
Soome ja Rootsi on alustanud RHK-11-le üleminekut (eeltööde faas). 2021. a
hakatakse EL-is piiriüleses andmevahetusteenuses testima muu hulgas ka RHK-11-t:
sellega seoses tekib EL-i riikidel vajadus liikuda uue versiooni suunas.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• RHK-11 tõlkimiseks on vaja luua selleks projektimeeskond ehk 2022. – terminoloogiakeskuse loomine ja mehitamine • RHK-11 eeltööde valmimine (ICD-11 Reference Guide, Implementation Guide
terminoloogiakeskus mehitada. Keskuse loomise ressursiarvutus on näha lisatud TAI-s; meeskonna koolitamine tõlketööks, tõlketööga jms tõlkimine ja toimetamine; ICD-11 Extension Code mooduli tõlkimine ja
Exceli tabelis. alustamine. toimetamine -> RHK-11 kasutusjuhendi loomine töörühmale (tõlkijad,
Eelarve eraldi tabelina, sh ka arvutuse alus. toimetajad, konsultandid).
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Kõik tervisesüsteemi osapooled: Sotsiaalministeerium, TTO-d, Eesti Haigekassa, • RHK-11 kasutuselevõtu tulemusel paraneb oluliselt RHK-11 tõlkimine ja toimetamine ja konsulteerimine on planeeritud 2022.-2025
Tervise Arengu Instituut, Eesti Statistikaamet, TEHIK, sotsiaalhoolekandesüsteem haigusseisundite kirjeldamise täpsus ja kogukuluga 1 032 638 eurot. 2021. a eeltööd tehakse TAI eelarve ülejäägist (vt
(liidestumine RFK-ga), ülikoolid surmapõhjuste kodeerimise täpsus. 10. versiooniga eeltööde nimekirja 7. lahtrist)
võrreldes on RHK-11-l mitmeid lisapeatükke ning
uusi alamjaotisi, lisaks liidestub see mitme muu
olulise klassifikaatoriga, nagu nt RFK, mille uue
versiooni juurutamine 2021. aastal peale hakkab –
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Terviseamet/Koroonaviiruse (SARS-CoV-2) testimise korraldamine/2022-2025 KOKKU 57 629 486 eurot, sh 2022. a 21 710 357 eurot, 2023.a 15 875 607 eurot, 2024.a 11 602
914 eurot, 2025.a 8 440 607 eurot
1. Probleem Terviseamet peab koostöös tervishoiuteenuste osutajatega ja teiste ametkondadega 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
tagama koroonaviiruse COVID-19 leviku aeglustamist ja haigusele reageerimist. Viiruse leviku Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03) teenus 167.
tuvastamiseks ja nakkuse leviku peatamiseks on oluline tagada testimise väga hea kättesaadavus.
Laialdane testimine on vajalik epideemia olukorra hindamiseks ja vajalikke epideemiatõrje
meetmete planeerimiseks.
1.1 Lisataotluse eesmärk Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja
nakkuskolded isoleerida. Testimise kättesaadavus annab kinnitatud pildi viirusnakkuse levikust,
võimaldab kiiret tegevust kontaktsete väljaselgitamiseks ja on aluseks epideemiatõrje meetmete
rakendamiseks ning kolletes nakkushaiguse leviku piiritlemiseks.
1.2 Mitterahastamise tagajärg: Ilma lisarahata ei suuda Terviseamet piisaval määral tegeleda
koroonaviiruse leviku ohjamisega, tagada efektiivne puhangule reageerimine ning planeerida
epideemiatõrje tegevusi. Hakkab kasvama haigestunud ja hospitaliseerimist vajavate inimeste arv,
mis omakorda suurendab tervishoiusüsteemi kulu.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Hetkel koroonaviiruse (SARS-CoV-2) testimise korraldamine • Viiruse levik on tuvastatud • Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
rahastataks osadena VV reservist vastavalt jooksvale • Epid.olukord on hinnatud
vajadusele • Epideemiatõrje tegevused on planeeritud
• 2021. a osa kuludest saab kaetud välisvahenditest (REACT
EU projekt)
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Arvestuste alused on toodud eraldi Excelis • Hanke korraldamine (suvel 2021) • Rahaliste vahendite eraldamine.
• Raamlepingu sõlmimine (sügis 2021)
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• Kogu elanikkond - käsitletud
-
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Eesti Haigekassa / Eesti Haigekassa puudujääk, mis on tingitud Covid-19 pandeemiast põhjustatud negatiivsest maksu- ja majandusprognoosist /
2022-2025.a. kokku 112 000 000 eurot, 2025.a 112 000 000 eurot
1. Probleem Covid-19 pandeemiast põhjustatud negatiivsem maksu- ja majandusprognoos 1.4 Panustab
1.1 Lisataotluse eesmärk Säilitada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus vähemalt 2019 aasta tasemel alljärgnevasse teenusesse
1.2 Mitterahastamise tagajärg: ja eesmärkidesse:
Juhul kui täiendavat lisaressurssi aastatel 2025 haigekassa eelarvesse ei leita ning kui riigieelarve koostamisel taastuvad eelarvereeglid (suurt Tervishoiuteenuste
puudujääki ja reservide kasutusele võttu ei lubata), siis negatiivse tulemi vähendamiseks on haigekassa sunnitud vähendama ravi rahastamise kättesaadavus, rahva
lepinguid ehk vähendama tervishoiuteenuste kättesaadavust. Inimesed ei saa oma tervisemure puhul õigeaegset abi ning tervisemure muutub tervise taseme hoidmine
vältimatuks ehk kiireloomulisemaks, mis on omakorda süsteemile täiendav ressurss. Ravijärjekorrad ei kasva
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• 20.09.2020 võeti valituskabinetis vastu all olev otsus. • Ravijärjekorrad, mida • Haigekassa eelarve (mis on riigieelarve üks osa) on mõõdukalt
Näha riigieelarves Eesti Haigekassale tervishoiukulude katteks ning haigekassa monitoorib jooksvalt negatiivne või jõuab tasakaalu ning seadusega ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ette järgmine tegevustoetus, (ja mis on ka eraldi asutuse reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene.
et kompenseerida sotsiaalmaksutulu langust ulatuses, mida Eesti Haigekassa tulemuskaardi eesmärk) ei
ei saa oma eelmiste perioodide jaotamata tulemist ise katta: kasva.
1) 2021. aastal 143,4 miljonit eurot;
2) 2022. aastal 142,7 miljonit eurot;
3) 2023. aastal 131,0 miljonit eurot;
4) 2024. aastaks 123,1 miljonit eurot.
• 20.09.2020.a valitsuskabinetis otsustatud 2021-2024. aasta summad on
lisatud Sotsiaalministeeriumi eelarvesse.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Eesti Haigekassa 4 aasta finantsprognoos • 2022-2025 finantsprognoosi • Otsus on vastu võetud 2021 riigieelarvet kinnitades
• https://adr.haigekassa.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=22437294&ti koostamine ja kinnitamine • Peab kajastuma 2022-2025 riigieelarvetes
d=58673&u=20210219173650&desktop=57835&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_l haigekassa nõukogus augustis • Muid seaduseid muutma ei pea
ist_dynobj%26pid%3D%26tid%3D58673%26u%3D20210219173650 2021
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Eesti ravikindlustatud inimesed
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Eesti Haigekassa / Ravijärjekordade lühendamine ehk hinnatud ravivajaduse katmine 100% / 2022-2025.a. kokku 188 885 191 eurot, sh 2022.a 46 172 000 eurot;
2023.a 46 864 580 eurot; 2024.a 47 567 549 eurot; 2025.a 48 281 062 eurot
1. Probleem Hinnatud ravivajaduse katmine 100% 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
1.1 Lisataotluse eesmärk Ravijärjekordade lühendamine ja hinnatud ravivajaduse Tervishoiuteenuste kättesaadavus
katmine 100%-lt (varasematel aastatel kaetud keskmiselt 95%)
1.2 Mitterahastamise tagajärg: Tavapäraselt on haigekassa suutnud oma
tervishoiuteenuste eelarvega katta ca 95% tegelikust ravivajadusest. See tähendab, et
teenuseosutajatega sõlmitavad lepingumahud ei vasta tegelikule vajadusele ning
teenust vajavad inimesed ootavad ravijärjekordades tihtipeale pikemalt kui lubatud
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Haigekassa hindab iga-aastaselt kindlustatute ravivajadust ehk • Ravijärjekorrad, mida haigekassa • Inimesed saavad kiiremini tervisemure lahendatud ning on
nõudlust tervishoiuteenuste järele. Nõudluse hindamine viiakse monitoorib jooksvalt (ja mis on ka eraldi võimelised kiiremini naasma tööturule
läbi kõikide tervishoiuteenuste eelarveridade osas, eriarstiabis asutuse tulemuskaardi eesmärk)
erialade ja teenuse tüüpides. Hindamisel arvestatakse, kui suur vähenevad ning teenus on inimestele
on kümneaastases vanusrühmas maakonnas elavate kättesaadav
kindlustatute oodatav vajadus tervishoiuteenuste osas järgmiseks
aastaks.
• https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/ravi-rahast
amise-lepingud/tervishoiuteenuste-noudluse-hindamine
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • 2022 hinnatud ravivajaduse analüüs ja • Õigusliku regulatsiooni muuta ei ole vaja.
• https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-eela tutvustus nõukogus (alus eelarve
rve koostamiseks) augustis 2021
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Eesti ravikindlustatud inimesed
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Eesti Haigekassa / Tervishoiutöötajate töötasude tõus ca 7% (kollektiivleping) /
1. EHK 2022-2025.a KOKKU 306 062 900 eurot, sh 2022.a 41 843 000 eurot; 2023.a 64 520 000 eurot; 2024.a 87 850 000 eurot; 2025.a 111 849 900 eurot;
2. SOM valitsemisala 2022-2025.a. KOKKU 12 964 466 EUROT, sh 2022.a 1 271 127 eurot, 2023.a 2 505 875 eurot, 2024.a 3 854 399 eurot, 2025.a 5 333 065 eurot
1. Probleem 1.4 Panustab
a) Tervishoiutöötajad on suure koormuse all. Mõjutatud on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste eelarvetest rahastatavete teenuste maksumused: Sotsiaalministeerium, Ravimiamet, Tervise alljärgnevasse
Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa. teenusesse ja
b) Puudub lisaraha tervishoiutöötajate palgatõusuks. eesmärkidesse:
1.1 Lisataotluse eesmärk Tervishoiuteenuste
1. Tõsta tervishoiutöötajate palka ja motivatsiooni. kättesaadavus
2. Tervishoiuteenuste hinnakasv haigekassa eelarves palgakomponendi kasvu võrra (täiendav 6%, 4 aasta finantsprognoosis 2022-2024 oli arvestatud palgakasvuga 1,4%)
1.2 Mitterahastamise tagajärg:
3. Tervishoiutöötajad lahkuvad töölt/Eestist parema palga pärast
4. Teenuste hinnamudelis arvestatakse kollektiivlepinguga kehtestatud tervishoiutöötajate tunnitasu. Kui kollektiivleping sõlmitakse, ei saa me seda jätta kajastamata oma hinnamudelis ja eelarves.
Kuna teenuste hind kasvab ja kui täiendavaid vahendeid ei lisandu, siis selle võrra väheneb teenuste kättesaadavus inimestele.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Tervishoiuteenuste loetelu ülevaatamine ja korrigeerimine on haigekassa iga- • Teenuste hindades palgatõusu komponendi kasv • Tervishoiukulude eelarve teisi ridu ei pea kärpima ning Haigekassa eelarve
aastane tavapärane tegevus on haigekassa tervishoiuteenuste eelarvesse sisse (mis on riigieelarve üks osa) on mõõdukalt negatiivne või jõuab tasakaalu ning
planeeritud ja täiendavat negatiivset tulemit või seadusega ettenähtud reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene.
kättesaadavuse vähenemist ei teki.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • EHK 2022 tervishoiuteenuste loetelu ettevalmistus • Kollektiivleping on sõlmitud.
• https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-eelarve 2021 aasta jooksul, teenuste loetelu kinnitamine
nõukogus hiljemalt november 2021, kinnitamine
valitsuses hiljemalt detsember 2021
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Tervishoiutöötajad RE lisaraha taotluse detailne jagunemine:
• Tervishoiuteenuse osutajad ehk asutused 1. Patsiendikaebuste menetlemine: 7982 eurot, 7 982 eurot, 14 911 eurot, 22
• Mõjutatud läbi teenuste kättesaadavuse kõik ravikindlustatud inimesed 357 eurot, 30 358 eurot
2. Kutsehaiguste ekspertiis: 3 990 eurot, 8 259 eurot, 12 827 eurot, 17 715
eurot
3. Õendustöötajate koolitus: 6 885 eurot, 12 463, eurot, 18 431, eurot, 24 818
eurot
4. Sundravi: 507 459 eurot, 1 187 126, eurot, 1 934 760 eurot, 2 757 158 eurot
5. Residentuur: 246 731 eurot, 384 072 eurot, 531 6 2 eurot, 690 266 eurot
6. Ravimiamet: 99 873 eurot, 206 738 eurot, 321 083 eurot, 443 432 eurot
7. Tervise Arengu Instituut: 235 816 eurot, 488 138 eurot, 758 124 eurot, 1
047 008 eurot
8. Sotsiaalkindlustusamet: 162 391 eurot, 204 167 eurot, 255 154 eurot, 322
310 eurot
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Eesti Haigekassa / Ravikindlustuskaitse laiendamine (universal health coverage, UHC)/ 2022-2025.a KOKKU 160 406 765 eurot, sh 2022.a 38 000 000 eurot; 2023.a 39 368 000
eurot; 2024.a 40 785 248 eurot; 2025.a 42 253 517 eurot
1. Probleem 5% eesti elanikkonnast on ravikindlustamata ning tervishoiuteenused on 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
neile praktiliselt kättesaamatud Eesti inimeste parem tervis ja teenuste kättesaadavus
1.1 Lisataotluse eesmärk Ravikindlustuskaitse laiendamine kogu eesti elanikele
1.2 Mitterahastamise tagajärg: kindlustamata isikute osakaal elanikkonnas püsib 5%
juures ning tervisemurede puhul on võimalus ka tasuline arstiabi või kui
terviseprobleem muutub kriitiliseks ja on juba tunduvalt kulukam süsteemile, siis
osutatakse inimesele vältimatut abi
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• SOMi poolt koostatud memorandum „Analüüs ja ettepanekud • Ravikindlustatud isikuid on 100% • Haigekassa eelarve (mis on riigieelarve üks osa) on mõõdukalt
tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning negatiivne või jõuab tasakaalu ning seadusega ettenähtud
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene.
isikutele“
• Tutvustatakse valitsuskabinetile kevadel 2021
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • Valitsuskabinetis analüüsi ja ettepanekute • Vastavalt valitsuse otsustele
• https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-eela tutvustus kevad 2021, peale seda
rve seaduseelnõude väljatöötamine vastavalt
valitsuse otsusele
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Kogu eesti elanikkond
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Eesti Haigekassa / Ajutise töövõimetushüvitiste maksmise põhimõtete muutus/ 2022-2025.a. KOKKU 171 127 645 eurot, sh 2022.a 40 000 000; 2023.a 41 800 000;
2024.a 43 681 000; 2025.a 45 646 645 eurot
1. Probleem Kuna haiguse puhul on haigus- ja hoolduslehtedel suur omaosalus, siis 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
sissetuleku säilitamiseks ei jää inimesed haigena koju Eesti inimeste parem tervis
1.1 Lisataotluse eesmärk Väheneb kindlustatute omaosalus haigus- ja hoolduslehtede
puhul ning suureneb hüvitise määr
1.2 Mitterahastamise tagajärg: inimesed ei jää haigena koju, terviseprobleem muutub
tõsisemaks ja vajavad hiljem kas haiglaravi ning taastumine kauem. Lisaks nakatavad
oma haigusega ka teisi
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• SOMi poolt koostatud memorandum „Analüüs ja ettepanekud • Töövõimetushüvitiste maksmise • Tervishoiukulude eelarve teisi ridu ei pea kärpima ning
tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning põhimõtted on muudetud ja rakendatud Haigekassa eelarve (mis on riigieelarve üks osa) on mõõdukalt
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata ning inimesed on haigena kodus negatiivne või jõuab tasakaalu ning seadusega ettenähtud
isikutele“ reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene.
• Tutvustatakse valitsuskabinetile kevadel 2021
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • Valitsuskabinetis analüüsi ja ettepanekute • Vastavalt valitsuse otsustele
• https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-eela tutvustus kevad 2021, peale seda
rve seaduseelnõude väljatöötamine vastavalt
valitsuse otsusele
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Kõik töötavad (ravikindlustatud) isikud
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Eesti Haigekassa / Täiskasvanute hambaravihüvitiste põhimõtete muutus / 2022-2025.a KOKKU 118 510 924 eurot, sh 2022.a 29 187 000 eurot; 2023.a 29 478 870 eurot;
2024. 29 773 659 eurot; 2025.a 30 071 395 eurot
1. Probleem Täiskasvanute mitterahalise hambaravihüvitise määra ja omaosaluse 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
suuruse muutmine Eesti inimeste parem tervis
1.1 Lisataotluse eesmärk Väheneb kindlustatute omaosalus ning suureneb hüvitise
määr
1.2 Mitterahastamise tagajärg: Hüvitiste määrad ja omaosalus jäävad tänasele
tasemele, mis ei võimalda endiselt kõigil kindlustatutel vajalikus mahus
hambaraviteenust saada.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• SOMi poolt koostatud memorandum valitsuskabinetile „analüüs • Välja tuua konkreetne tulemus, mille • Tervishoiukulude eelarve teisi ridu ei pea kärpima ning
ja ettepanekud täiskasvanute hambaravi hüvitise täiendamiseks“ järgi saate öelda, et eesmärk täideti ja Haigekassa eelarve (mis on riigieelarve üks osa) on
• Tutvustatakse valitsuskabinetile kevadel 2021 rahastus oli edukas. mõõdukalt negatiivne või jõuab tasakaalu ning seadusega
ettenähtud reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • Valitsuskabinetis analüüsi ja • Vastavalt valitsuse otsustele
• https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-ee ettepanekute tutvustus kevad 2021,
larve peale seda seaduseelnõude
väljatöötamine vastavalt valitsuse
otsusele
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• Eesti ravikindlustatud inimesed käsitletud
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Sotsiaalministeerium/Patsiendikindlustus/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 10 000 000 eurot. 2022.a 4 000 000 eurot, 2023.a 3 000 000 eurot, 2024.a 2 000 000 eurot, 2025.a 1 000 000 eurot
1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
Eestis puudub kohustuslik tervishoiuteenuste osutajate vastutuskindlustuse süsteem, mis takistab teenuste kvaliteedi paranemist. Tervishoiuteenuste eesmärkidesse:
osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi ja kahjunõuete tsentraliseeritud käsitluse puudumine takistab teenuste kvaliteedi paranemist. VVTP: 2.7. Liigume edasi patsiendikindlustusega, mille
Ravivigadest õppimine on oluline tervishoiusüsteemi osa, kuid praegune süsteem ei soodusta ravivigadest ning ohujuhtumitest teatamist ja nende eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja
põhjuste ennetamist. See on tervishoiusüsteemile kulukas ning põhjustab tarbetuid tervisekahjusid. patsiendiohutus.
Eestis puudub ka eelnevaga otseselt seotud riigi tasemel patsiendiohutuse kompetentsikeskus tervishoiuteenuste osutajate poolt ja tsentraalselt
kogutavate ravivigade ja ohujuhtumite andmete analüüsimiseks, vajalike sekkumiste planeerimiseks ja patsiendiohutuse alase tegevuse
koordineerimiseks.
1.1 Lisataotluse eesmärk
Luua tervishoiuteenuste osutajate kohustuslik vastutuskindlustuse süsteem koos ohujuhtumite ja ravivigade andmebaasiga ning tsentraalselt
koordineeritud patsiendiohutuse süsteemiga.
1.2 Mitterahastamise tagajärg:
Ravivigadest õppimine on oluline tervishoiusüsteemi osa, kuid kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi ja tsentraliseeritud kahjunõuete käsitluse
puudumine ei soodusta ravivigadest teatamist. See on tervishoiusüsteemile kulukas ning põhjustab tarbetuid tervisekahjusid.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Puudub kohustuslik tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse süsteem Tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse süsteem koos On loodud eelduseks kvaliteedi ja patsiendiohutuse
ning ka kahjunõuete tsentraliseeritud käsitlus. ohujuhtumite ja ravivigade andmebaasiga ning tsentraalselt paranemiseks tervishoius:
koordineeritud patsiendiohutuse süsteemiga. Kõik TTO-da kaetud kohustusliku vastutuskindlustusega
Puudub ka riigi tasemel patsiendiohutuse kompetentsikeskus tervishoiuteenuste Loodud ja tegutseb patsiendikindlustusfond, kuhu
osutajate poolt ja tsentraalselt kogutavate ravivigade ja ohujuhtumite andmete patsient pöördub kahjunõuetega
analüüsimiseks, vajalike sekkumiste planeerimiseks ja patsiendiohutuse alase TTO-d vabanevad otseest vastandumisest
tegevuse koordineerimiseks. kahjujuhtumite korral, raporteerivad ravivigu ja
ohujuhtumeid, analüüsivad ja ennetavad neid
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
2021 Eelnõu menetlus (kooskõlastamine, VV-le esitamine) Patsiendiohutuse andmekogu loomine 300 000 eurot
2022 ettevalmistus jõustumiseks, 2023 jõustumine (ravivigade ja ohujuhtumite andmete tsentraalne
2022-2025 a lisavajadus kokku 10 mln eurot. 2022- 4 mln eurot, kogumine)
2023- 3 mln eurot, 2024- 2 mln eurot, 2025- 1 mln eurot Tegevuslubade registri liidestamine patsiendikindlustuse
registriga (koos funktsionaalsusega järelevalveks,
teavituseks) 200 000 eurot
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates
Kogu ühiskond sh tervishoiuteenuse osutajad, patsiendid Luuakse uus süsteem lahtrites ei ole käsitletud
Täiendavad personalikulud:
Patsiendiohutuse töökohtade täiendav personalikulu
Terviseametile ~ 66 600 eurot, edaspidi 63 000 eurot
/aastas
TEHIK personalikulu 32 000 eurot
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Ravimiamet/ EL määrustest tulenevad täiendavad kohustused, 2022-2025.a kokku 1 067 196 eurot, sh 266 799 eurot aastas, sh
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 536/2014 kliiniliste uuringute kohta 2022-2025.a 43 161€ aastas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6 veterinaarravimite kohta 2022-2025.a 223 638€ aastas
1. Probleem 1.4 Panustab
Kliiniliste uuringute määrusest (EL) nr 536/2014 ja veterinaarravimite määrusest (EL) 2019/6 tulenevate senisest rangemate nõuete täitmine, EL õiguse rakendamise kohustus. alljärgnevasse teenusesse
1.1 Lisataotluse eesmärk ja eesmärkidesse:
Kliiniliste uuringute määrus (EL) nr 536/2014 – eesmärgiks on rahva tervise kaitse ning ka kiirem ravimiarendus, mis teeks inimestele kiiremini kättesaadavaks uued, vajalikud ravimid. Panustab Inimkeskse
Veterinaarravimite määrus (EL) 2019/6 - eesmärgiks on loomade, rahvatervise ja keskkonnakaitse suurendamine (sh antimikroobse resistentsuse vähendamine), veterinaarravimite üleliiduline tervishoiu programmi
kättesaadavuse parandamise ja müügiloa hoidjate väiksema halduskoormuse kaudu (TE03) ja programmi
1.2 Mitterahastamise tagajärg: tegevusse: TE030108 –
Kliiniliste uuringute määruse (EL) nr 536/2014 puhul on Ravimiamet kohustatud kiiresti (25 päevaga) andma teadusliku hinnangu uuringu lubatavusele ning koostama loa andmiseks nõuetekohase „Kvaliteetsete ravimite,
hinnanguaruande. Menetlustähtaegadest mitte kinnipidamisel loetakse kliinilise uuringu luba vaikimisi antuks, sõltumata uuringu kvaliteedist. Otsustusprotsessis ressursipuudusel mitte osalemine või verepreparaatide ja
ebapädev hinnang ja sellel põhinev vale otsus on ohtlik Eesti (ja ühismenetluse puhul EL) patsientide tervisele ja elule ning võib tekitada lisakulusid (ravi-, ülalpidamis-, töövõimetuskulud) kui hiljem meditsiiniseadmete
vaja inimesi ravida. Kui Eesti ei panusta EL hindamisprotsessidesse, siis see mõjutab negatiivselt sponsorite huvi siin uuringuid teha, st Eesti inimestele ei ole uued ja innovatiivsed, sageli ka viimase kättesaadavuse tagamine“.
võimaluse ravimid kättesaadavad. Eestis osaleb uuringutes keskmiselt 10000 patsienti, kes sellisel juhul ei saa innovaatilisi ravimeid. Uuringupatsientide kulud (sh terviseseisundi jälgimise eest ei tasu Teenus nr 28 - Ravimitega
EHK, st teatud mõttes ka suuremat finantskoormust tervishoiu süsteemile. Selle tulemusena kaugeneb ka arstkond väärtustest, mida pakuvad teadusuuringute läbiviimises osalemine alates kvaliteedi- seotud lubade ja
standarditest kuni artiklite avaldamiseni ja infoni uute ravimite kohta. Uuringutes osaleb vastutava uurijana paarsada arsti, aga uuringumeekonnad enamasti suuremad. hinnangute taotlemine
Veterinaarravimite määruse (EL) 2019/6 lisataotlus tagab EL õiguse rakendamise Eestis, mis aitab lahendada Eestis kriitilise probleemi veterinaarravimite kättesaadavusega, lihtsustab müügiloaga ja –loata Mõõdik 1 – Menetluse
ravimite kättesaadavust üle EL tagades loomade ravi ning vähendab ravimitootjate halduskoormust ravimite kiiremaks Eesti turule tulekuks; riikliku järelevalve tõhustamine tagab loomade, inimeste ja tähtaegsus
keskkonnakaitse, eelkõige antimikroobse resistentsuse tõusu peatamise, mis on üle-euroopaline tervisevaldkonna probleem. Mitterahastamisel puudub võimalus EL ravimite lihtsustatud kättesaadavus ja Mõõdik 2 – Põhjendatud
ravimite turustamine halveneb võrreldes senisega ja teiste EL riikidega, loomade ravivõimalused on puudulikud ning antimikroobse resistentsuse tõus ohustab rahvatervist ning keskkonda, mistõttu vaiete puudumine
tulevikus puudub nii inimestele kui loomadele mikroobidest põhjustatud haiguste ravi.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Kliiniliste uuringute määrus (EL) nr 536/2014 • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste nõuetekohane • Veterinaarravimite määrusega (EL) 2019/6 vähendatakse ravimi
Oleme taotlenud 6 korral, püsisekretariaati + natuke ekspertidele. Tänane tehniline tugi on rakendamine. müügiloa taotlejate ja –hoidjate (ravimitootjate) halduskoormust,
ülekoormatud ja täiendavaid kohustusi ei ole võimalik panna, on hinnatud sisemisi • Load on menetletud tähtaegselt, uuringute hindamata eesmärgiga suurendada ravimite kättesaadavust, kuid loomade ja
ressursside kasutamise võimalust – tööjõus ei ole vakantsi. Ekspertide tasustamine eeldab jätmisest tulenevad riskid rahvatervisele on maandatud ja rahvatervise kaitse tagamiseks senisel tasemel on see koormus
finantsilisi vahendeid, mida ei ole õige ega võimalik katta muudest allikatest (omavahendid). põhjendatud vaided puuduvad. pandud pädevate asutuste kanda, mille eest hindamistasu ei tasuta:
Veterinaarravimite määrus (EL) 2019/6 • Veterinaarravimite kättesaadavus ja seeläbi loomade 1) müügiloa väiksemate muudatuste taotlemine
Eesti peab juba alates 28.01.2021 alustama Eestis luba omavate ravimite andmete ravivõimalused on paranenud, antimikroobsest resistentsust 2) müügiloa uuendamise taotlemine (Ravimiametil kohustus tagada
ülekandmist EL ühisesse veterinaarravimite andmebaasi (UPD – Union Product Database), tekitavate ravimite kasutamine on peatunud ja resistentsus ohutusseire),
milleks on juba praegu vajalik tehniline arendus Eesti andmebaaside ja UPD vahel. loomadel, inimestel ja keskkonnas on vähenemas, mis tagab 3) ohutusraportite esitamine, mille asemel peab Ravimiamet ise asuma
Määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on Eestil vaja täiendavat tööjõudu kohustuste olemasolevate ravimite toime tulevikus. otsima ja hindama ravimiga seotud ohusignaale.
täimiseks (koordineerimisrühma ülesanded, uued ravimiohutuse järelevalve nõuded). Seega kaotab Ravimiamet senised sissetulekuallikad, mille eest
Vastavad analüüsid on läbi viidud komisjoni ettepaneku (2014/0257(COD)) kohta VV kohustused jäävad; lisaks lisandub määrusest uusi kohustusi.
seisukohtade kujundamisel.
5. Peamised ressursid
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Terviseamet/Terviseameti struktuuri, sh järelevalve, kvaliteedijuhtimise ja epid.rolli tugevdamine/2022-2025. a 11 948 452 € , sh 2022.a 2 727 450 eurot, 2023.a 2 885 349 eurot,
2024.a 3 080 653 eurot, 2025.a 3 255 001 eurot
1. Probleem Terviseametil (TA) ei ole piisavalt ressursi olemasolevate ja lisandunud tööülesannete täitmiseks. 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
1.1 Lisataotluse eesmärk Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste ning epideemia levikust tingitud kriisides tegutsemise eesmärkidesse:
tõhustamiseks on vajalik tugevdada terviseameti struktuuri. Lisaks võimendamist vajavad: EL direktiivi kehtestamisega kaasnenud uued Tervist toetava keskkonna programmi (TE01) kõik
tööülesanded med.seadmete valdkonnas, elektromagnetkiirguse (EMV) seire, biotsiidiloa taotluste menetlemised ning teenused
mürgistusteabekeskuse (MTK) inimressurss vajab laiendamist seoses püsivalt suureneva töömahuga. Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03) kõik teenused
1.3 Mitterahastamise tagajärg: 1) Riigil ei ole võimekust epid.kriisidele reageerida ega tagada VV korralduste täitmist. 2) Terviseamet ei
suuda täita pädevale asutusele ja teavitatud asutuse eest vastutavale asutusele pandud ülesandeid med.seadmete valdkonnas. 3) EMV
seire jääb läbiviimata ning terviseriskid hindamata. 4) Eestis ei teki kemikaalide identifitseerimise, mõju, kokkupuute ja riskide
hindamise kompetentsi nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. 5) MTK teemadel tõusnud infovajadus ühiskonnas jääb rahuldamata.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
1) TA epidemioloogilise rolli tugevdamiseks on antud ühekordne rahastus 1) Epideemiatõrje tegevused on korraldatud, VV korraldused • Mõjutab EL üleminekut 5G-le (sh asjade internet).
kuni 31.12.21. Ilma jätkuva finantseerimiseta, ei saa asutus tagada on täismahus ja tähtaegselt täidetud.
oodatud tasemel nakkushaiguste seiresse ja epideemiatõrje 2) Nakkushaiguste seire toimib.
tegevustesse panustamist. 3) Med.seadmete valdkonna EL määrused on rakendatud.
2) TA ei suuda täita med.seadmete valdkonna pädeva asutuse ülesandeid, 4) Elektromagnetkiirguse tegelik olukord on hinnatud ning
mistõttu riik ei suuda tagada EL kohustuste täitmist. See võib kaasa tuua vajalik teabe rahva tervise kaitseks kogutud.
olukorra, kus kasutatavad meditsiiniseadmed ei pruugi olla nõuetele vastavad 5) TA-s on tagatud võimekus hinnata biotsiide, millega kasvab
ja ohutud. TA kompetents hinnata kemikaalide mõju ja riske inimese
3) EMV mõju tervisele (sh 5G) ei ole hinnatud. tervisele ning keskkonnale.
4) Eesti ei hinda biotsiidi loa taotlusi, kuna olemasolevad ressursid ei võimalda
seda teha. Hindamiskogemuseta ei ole TA võrdväärne osapool Euroopa Liidu
6) MTK-s on tagatud kiire vastamine päringutele kõikide
otsustamise protsessides. kanalite kaudu.
5) MTK-s püsivalt suureneb kõnede arv ning ootus saada infot kaasaegsetest
keskkondadest (nt. sotsiaalmeedia, veebivestlus) kasvab.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Arvestuste alused on toodud eraldi Excelis. • Lisakompetentsiga personali värbamine ja ülalpidamine. • Rahaliste vahendite eraldamine baaseelarvesse.
• Nakkushaiguste ja EMV seire korraldamine.
• Immuniseerimisalane kommunikatsioon ja koolitus.
• Lisaks eelnevale ka õigusaktide ja infosüsteemide
ajakohastamine.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
1) Kogu elanikkond. 1) Elektromagnetkiirguse (sh 5G) mõju tervisele on käsitletud
2) Tervishoiuteenuste osutajad. 3) Keemia tööstusettevõtted. tõenduspõhiselt hinnatud. -
2) Eestis on olemas epidemioloogilise teadlikkuse ja
vaktsineerimise koolitus- ja kooliprogramm.
3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD
TÖÖTURUMEETMED, 2022-2025.a tervise- ja tööministri
poliitiline prioriteetne lisataotlus
3.1. NEET ( not in educaton, employment or training) noortele
individuaalse ja tervikliku toe pakkumise mudeli rakendamine
3.2. Töötuskindlustushüvitise pikendamine sõltuvalt olukorrast tööturul
3.3. Töövõimetoetuse baasmäära tõstmine
3.4. Stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetuse baasmäära tõstmine
3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (koond)
Sotsiaalministeerium/Eesti Töötukassa/143,3 mln eurot ilma km-ta/ sh 2022.a 39,6 mln; 2023. a 34,2 mln; 2024. a 34,7 mln; 2025. a 34,8
mln
Lisataotluse eesmärk
Pakkuda noortele individuaalsemat ja terviklikku tuge, arvestades nende piirkonna eripära ja võimalusi, mille tulemusel on tagasi kooli ja tööle
jõudmine kasvanud. Jõuda rohkemate NEET-noorteni ja toetada nende töö- ja haridusellu sisenemist tulemuslikumalt. Toetada NEET noortega
tegelevate spetsialistide oskuste ja pädevuste tõstmist, koostöömudelite loomist ja KOV toetusmeetmeid.
Parandada töötute majanduslikku olukorda vähendades varajast lahkumist tööturult ja tööotsingutest heitumist ning suurendades sobiva ja
inimese oskustele vastava töö leidmise tõenäosust. Kõrge tööpuuduse perioodil ei pruugi fikseeritud pikkusega töötuskindlustushüvitis katta
kogu tööotsimise perioodi, suurendades tööotsija vaesusriski.
Parandada vähenenud töövõimega inimeste majanduslikku toimetulekut, sh kõrgema tööpuudusega piirkonna elanikke, kuna osalise
töövõimega inimesed moodustavad maakonna tööealisest elanikkonnast suurima osakaalu Põlvamaal (21%) ja Ida-Virumaal (20%). Tõsta
töövõimetoetuse päevamäära nii puuduva kui osalise töövõime korral alates 01.04.2022. Töövõimetoetuse päevamäära tõus ca 10,1%, sellisel
juhul jääb eeldatavalt osalise töövõime korral toetuse suurus minimaalselt 50% alampalgast (ehk 57% töövõimetoetuse päevamäärast).
Puuduva töövõime korral oleks töövõimetoetuse päevamäär ca 88% eelmise aasta minimaalsest töötasu päevamäärast.
Tõsta töötutele ja töötusriskis inimestele mõeldud sõidu- ja majutustoetuse ning stipendiumi määrasid, mis on püsinud muutumatuna 8 aastat
ning ei ole piisavad tööturuteenustel osalemisega seotud kulude katmiseks. Tööturuteenuseid sihitakse vajadus- ja riskipõhiselt enim tööalase
võime suurendamist vajavatele inimestele, seega on toetuste tõstmisel potentsiaalselt oluline mõju riskirühmade hõivevõimaluste
parandamisele. Vajadus on tõsta sõidu- ja majutustoetust 10 sendi pealt (ülemmäär 26€) 2022. aastaks 12 sendini (ülemmäära 30,61€-ni).
Stipendiumit tõsta 3,84 €-lt 2022. aastal 4,52€-ni. Mõlemaid toetusi ja toetuste ülemmäärasid tõsta aastatel 2023-2025 vastavalt muutustele
tarbijahinnaindeksis.
3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (1)
Sotsiaalministeerium/NEET-noortele individuaalse ja tervikliku toe pakkumise mudeli rakendamine/4 083 864 eurot ilma km-ta/ sh 2022.a 1 020 966 eurot; 2023. a 1 020 966 eurot; 2024. a 1 020 966
eurot; 2025. a 1 020 966 eurot
1. Probleem ja 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Suurenenud on noorte töötuse ning mitteõppivate ja -töötavate noorte määr. Mure on täna 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
selles, et NEET-noorte arv suureneb, aga KOV-idel pole (spetsialistide) ressurssi sellises mahus noori toetada nii, et see oleks tulemuslik. Panustab heaolu tulemusvaldkonna tööturu programmi
Lisarahastuseta võivad osad KOVid (k.a kõrgema tööpuudusega piirkondades) loobuda NEET-mudeli rakendamisest rahaliste vahendite eesmärki. Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab
puudumisel. tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused
1.1 Lisataotluse eesmärk Pakkuda noortele individuaalsemat ja terviklikku tuge, arvestades nende piirkonna eripära ja võimalusi, mille toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
tulemusel on tagasi kooli ja tööle jõudmine kasvanud. Jõuda rohkemate NEET-noorteni ja toetada nende töö- ja haridusellu sisenemist
tulemuslikumalt. Toetada NEET noortega tegelevate spetsialistide oskuste ja pädevuste tõstmist, koostöömudelite loomist ja KOV
toetusmeetmeid.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus Lisarahaga: 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Eestis on 15200 NEET olukorras 15-26 aastast noort (sh 15% ehk 2300 elavad Ida- a) jõuame rohkemate NEET-noorteni ja toetame nende töö- ja
Virumaal), kes on kõrvale jäänud haridusest ja hõivest (2020). Võrreldes 2019. a on see haridusellu sisenemist tulemuslikumalt. Noortele pakutakse
tõusnud ca 4000 noore võrra, mis on tingitud COVID-19 pandeemiast, kus töökoha on individuaalsemat ja terviklikku tuge arvestades nende piirkonna
eelkõige kaotanud noored inimesed. NEET määr oli 2020. a kõrgeim Ida-Virumaa 17,2% eripära ja võimalusi, mille tulemusel on tagasi kooli ja tööle
(vrd Harjumaal 8,3% ja Tartumaal 8,4%). Suurenenud noorte töötuse ja mitteõppivate ja jõudmine kasvanud;
-töötavate noorte määrade tõusu valguses on oluline tugevam valdkondade ülene b) vähendatakse KOVide omafinantseeringut, mis on vajalik
koordinatsioon Sotsiaalministeeriumi ning Haridus-ja teadusministeeriumi haldusalades. NEET toetusmudeli rakendamiseks.
Selleks on ka analüüs koos tegevuskavaga koostatud, mille põhjal on välja arvestatud
lisavajadus NEET-olukorras noorte toetamiseks. Lisarahastusest toetatakse NEET noortega
tegelevate spetsialistide oskuste ja pädevuste tõstmist, koostöömudelite loomist ja KOV
toetusmeetmeid. Tervikliku NEET-olukorras noorteni jõudmist ja nende toetamist viiakse
ellu koostöös Haridus-ja teadusministeeriumi, HARNO, Sotsiaalkindlustusameti ning
KOVidega.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Praegu rahastatakse peamiselt ESF vahenditest. NEET-noortele kiirema ja ligipääsetavama info
tagamine, nt lahendus, kus noor saab läbi mugava
Chat-lahenduse ka ise KOV-i poole pöörduda abi
saamiseks. NEET-noorte toetamine töötajate
värbamisel ja KOV-ide toetamine spetsialistide
koolitusega (juhtumikorralduse teenusena).
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida
NEET noored eelnevates lahtrites ei ole
käsitletud
3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (2)
Sotsiaalministeerium/Eesti Töötukassa/Töötuskindlustushüvitise pikendamine sõltuvalt olukorrast tööturul/7,2 mln eurot ilma km-ta/ sh 2022. a 6,4 mln eurot ; 2023. a 0,8 mln eurot
1. Probleem Kõrge tööpuuduse perioodil ei pruugi fikseeritud pikkusega töötuskindlustushüvitis 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
katta kogu tööotsimise perioodi, suurendades tööotsija vaesusriski. Tööpoliitika eesmärk on piisava sissetuleku tagamine pärast tööelu lõppu, samuti majandusliku
1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.2 Mitterahastamise tagajärg: toimetuleku tagamine sotsiaalsete riskide realiseerumisel (sh töö kaotuse korral). Sekkumise tulemusel
Parandada töötute majanduslikku olukorda vähendades varajast lahkumist tööturult ja vaesuse näitaja alaneb.
tööotsingutest heitumist ning suurendades sobiva ja inimese oskustele vastava töö leidmise
tõenäosust. Kõrge tööpuuduse perioodil ei pruugi fikseeritud pikkusega töötuskindlustushüvitis
katta kogu tööotsimise perioodi, suurendades tööotsija vaesusriski.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Töö leidmine ei sõltu üksnes inimese tahtest, vaid ka olukorrast tööturul. Lisarahaga paraneb töötute majanduslik olukord,
Mida rohkem on töötuid ja vähem vakantseid ametikohti, seda raskem ja väheneb varajane lahkumine tööturult ja tööotsingutest
aeganõudvam on töötul leida sobivat tööd. Kõrge tööpuuduse perioodil ei heitumine, suurenevad sobiva ja inimese oskustele
pruugi fikseeritud pikkusega töötuskindlustushüvitis katta kogu tööotsimise vastava töö leidmise tõenäosus. Mõju on tugevam
perioodi, suurendades tööotsija vaesusriski. See võib ajendada töötuid piirkondades, kus on kõrgem tööpuudus, nt Ida-
vastu võtma oma oskustele ja ootustele mittevastavat töökohta, sundida Virumaa.
neid lahkuma tööturult (nt pensionile jääma) või jääma pikaajaliseks
töötuks, millega kaasnevad nii oskuste langus kui majandusliku toimetuleku
langus. Registreeritud tööpuudus on kõrgeim Ida-Virumaal (14,6%),
Valgamaal (10,8%), Põlvamaal (10,2%) (Eestis keskmiselt 8,7%).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Rahastatakse töötuskindlustusmakse vahenditest. Kõikidel 01.07.2021 seisuga töötuskindlustushüvitise Töötuskindlustuse seaduse muutmine.
saajatel hüvitise saamise periood pikeneb 60 päeva
võrra ning sellest osa jääb 2022 ja osa 2023. aastasse
(pikema staaži korral). Seejärel muudetakse periood
taas nii nagu täna on.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites
Töötuskindlustushüvitise saajad. ei ole käsitletud
Kui kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat, määrab
töötukassa hüvitise 180 kalendripäevaks;
5 kuni 10 aastat, 270 kalendripäevaks;
10 aastat või enam, 360 kalendripäevaks.
3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (3)
Sotsiaalministeerium/Eesti Töötukassa/Töövõimetoetuse baasmäära tõstmine/ 127,7 mln eurot ilma km-ta/ sh 2022.a 31,1 mln eurot, 2023.a 31,3 mln eurot, 2024.a 32,6 mln eurot,
2025.a 32,7 mln eurot
1. Probleem Tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimese töövõimetoetuse suurus on 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
ca 2,5 korda madalam suhtelise vaesuse piirist. Vähenenud töövõimega inimeste tööpuudus kasvab Panustab heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogrammi eesmärki. Tööpoliitika eesmärk on piisava
ja majanduslik toimetulek halveneb järgneva 2-3 aasta jooksul. sissetuleku tagamine pärast tööelu lõppu, samuti majandusliku toimetuleku tagamine sotsiaalsete riskide
1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.2 Mitterahastamise tagajärg: realiseerumisel (sh töövõime languse korral). Sekkumise tulemusel vaesuse näitaja alaneb.
Parandada vähenenud töövõimega inimeste majanduslikku toimetulekut, sh kõrgema
tööpuudusega piirkonna elanikke seas, kuna osalise töövõimega inimesed moodustavad maakonna
tööealisest elanikkonnast suurima osakaalu Põlvamaal (21%) ja Ida-Virumaal (20%).
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
Töövõimetoetuse suuruse tõus ei ole käinud samas tempos vanaduspensionide Lisarahastusega paraneb vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek, sh on mõjutatud kõrgema (saavutatav
tõstmisega, mistõttu terviseprobleemidest tingitud töövõimelangusega tööpuudusega piirkonna elanikud, kuna osalise töövõimega inimesed moodustavad maakonna tööealisest vähemalt 5
inimeste sotsiaalkaitse taseme tõstmine on maha jäänud elanikkonnast suurima osakaalu Põlvamaal (21%) ja Ida-Virumaal (20%). aasta jooksul)
vanaduspensioniealiste omast. 2021. aastal jääb osalise töövõimega töötaja Alates 01.04.2022 on päevamäär 16,58€, 2023. a 16,78€,
töövõimetoetuse suurus allapoole keskmist vanaduspensini suurusest 2024. a 17,77€,
(sõltumata staažist) ning on ca 2,5 korda madalam suhtelise vaesuse piirist. 2025. a 18,48€.
Arvestades tööturu prognoose on tõenäoline, et vähenenud töövõimega Osalise töövõime korral on päevamäär 2022.a 9,45€,
inimeste tööpuudus kasvab ja majanduslik toimetulek halveneb järgneva 2-3 2023.a 9,56€,
aasta jooksul. 2024.a 10,13€,
2025.a 10,53€.
Alates 01.04.2021 on töövõimetoetuse kehtiv päevamäär 15,13eurot, millest Puuduva töövõime korral on päevamäär 2022.a 16,58€,
ühe kalendripäeva toetus on: 2023.a 16,78€,
osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (8,624 eurot päevas, 2024.a 17,77€,
keskmiselt 258,72 eurot kuus); 2025.a 18,48€.
puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (15,13 eurot päevas, Osalise töövõime korral on toetus 2022.a 283,52€ ,
keskmiselt 453,90 eurot kuus). 2023.a 286,94€,
2024.a 303,87€,
2025.a 316,01€.
Puuduva töövõime korral on toetus 2022.a 497,4€, 2023.a 503,4€, 2024.a 533,1€, 2025.a 554,4€.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti
Riigieelarve piirmäärata vahendid. Tõsta töövõimetoetuse päevamäära nii puuduva kui osalise töövõime korral alates eeltingimu
01.04.2022. Töövõimetoetuse päevamäära tõus ca 10,1%, sellisel juhul jääb eeldatavalt sed
osalise töövõime korral toetuse suurus minimaalselt 50% alampalgast (ehk 57% Töövõimetoe
töövõimetoetuse päevamäärast). Puuduva töövõime korral oleks töövõimetoetuse tuse
päevamäär ca 88% eelmise aasta minimaalsest töötasu päevamäärast. seaduse
muutmine.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu
Puuduva töövõimega isikud 37 tuh, osalise töövõimega isikud oluline
57 tuh. info, mida
eelnevates
lahtrites ei
3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (4)
Sotsiaalministeerium/Eesti Töötukassa/Stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetuse baasmäära tõstmine/4 324 176 eurot ilma km-ta/ sh 2022. a 1 093 833 eurot; 2023. a 1 108 803 eurot; 2024. a 1 060 770
eurot; 2025. a 1 060 770 eurot
1. Probleem Töötutele ja töötusriskis inimestele mõeldud sõidu- ja majutustoetus ning stipendiumi 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
määrad on püsinud muutumatuna 8 aastat ning ei ole enam piisavad tööturuteenustel osalemisega Panustab VV määrusega kinnitatud Tööhõiveprogrammi 2021-2023 eesmärki. Programmi üldeesmärk on
seotud kulude katmiseks. lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude
1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.2 Mitterahastamise tagajärg: eriliste takistuste tõttu raskendatud, samuti leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust.
Tõsta töötutele ja töötusriskis inimestele mõeldud sõidu- ja majutustoetuse ning stipendiumi
määrasid, mis on püsinud muutumatuna 8 aastat ning ei ole piisavad tööturuteenustel osalemisega
seotud kulude katmiseks. Tööturuteenuseid sihitakse vajadus- ja riskipõhiselt enim tööalase võime
suurendamist vajavatele inimestele, seega on toetuste tõstmisel potentsiaalselt oluline mõju
riskirühmade hõivevõimaluste parandamisele.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta
Tööturutoetuste määra (sõidu- ja majutustoetus, stipendium) saab tõsta Tööturuteenuseid sihitakse mh vajadus- ja riskipõhiselt enim tööalast võimestamist jooksul)
riigieelarve seadusega, toetused on aga püsinud muutumatuna 8 aastat ning ei vajavatele inimestele, seega on toetuste tõstmisel potentsiaalselt oluline mõju
ole piisavad tööturuteenustel osalemisega seotud kulude katmiseks ja teenustel riskirühmade hõivevõimaluste parandamisele.
osalemise motiveerimiseks. Eesti Tööjõu-uuringu andmetel tundis 2020. aastal II
kvartalis 32,1% töötutest, kes viimase nelja nädala jooksul on osalenud töötute
koolitusel, et nad tulevad toime suurte raskustega, samas kui koolitusel mitte
osalenud töötutest oli neid vaid 20,2%. COVIDiga kaasnev tööpuuduse kasv ja
majandusliku toimetuleku langus võivad tööturuteenustel osalemisel saada
takistuseks just kõrgema tööpuudusega piirkondades (nt Ida-Virumaal
(registreeritud töötus 14,6%), Valgamaal (10,8%), Põlvamaal (10,2%).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Rahastatakse osaliselt töötuskindlustusmakse vahenditest ja osaliselt ESF Ettepanek tõsta sõidu- ja majutustoetust 10 sendi pealt (ülemmäär Iga-aastase riigieelarve
vahenditest.
26€) seaduse tekstiparagrahvi 2
2022. aastaks 12 sendini (ülemmäära 30,61€-ni), 2023. a ülemmäär muudatus.
31,29 €,
2024. a ülemmäär 31,94€,
2025. a 13 sendini (ülemmäär 32,55€). Stipendiumit tõsta 3,84 €-lt
2022. aastal 4,52€-ni, 2023. a 4,62€-ni,
2024. a 4,72€-ni,
2025. a 4,81€-ni.
Mõlemaid toetusi ja toetuste ülemmäärasid on aastatel 2023-2025
korrigeeritud vastavalt muutustele tarbijahinnaindeksis.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida
Töötuna arvel olevad isikud. eelnevates lahtrites ei ole
käsitletud
Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala RES 2022 - 2025
01. märts 2021
Kasutatud lühendid
• AK – ametikoht
• EHK – Eesti Haigekassa
• EHL – Eesti Haiglate Liit
• EPS – Eesti Perearstide Selts
• Medre – Terviseameti majasisene süsteem Eesti riigi meditsiinitöötajate, apteekrite ja tervishoiuteenuseid pakkuvate asutuste
tegevuslubade üle arvestuse pidamiseks
• MEIS – Terviseameti menetlussüsteem
• MSA – Meditsiiniseadmete andmekogu
• PPA – Politsei- ja Piirivalveamet
• RA – Ravimiamet
• RAKP – Ravimiameti kliendiportaal
• RFK - rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon
• RIHA – Riigi infosüsteemi haldussüsteem
• RINA – rakendus EESSI programmis Euroopa sotsiaalkindlustuse andmevahetuseks (Electronic Exchange of Social Security Information
Reference Implementation for a National Application)
• RKAB – Ravimiameti tegevuslubade register
• SamTrack – Ravimiameti ravimitega seotud menetlusprotsesside infosüsteem
• SKA – Sotsiaalkindlustusamet
• SKAIS – Sotsiaalkindlustusameti andmekogu
• SLA – teenustaseme leping
• SoM – Sotsiaalministeerium
• SPR – Surma põhjuste register
• STAR – Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
• TA – Terviseamet
• TAI – Tervise Arengu Instituut
• TEHIK – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
• TEIS – Tööelu infosüsteem
• TI – Tööinspektsioon
• TIS – Tervise infosüsteem
•
RES
lisataotlused
RES taotlused 2022-2025
Lisataotluse
Lisataotluse nimi Prioriteetsus Slaidi nr 2022 2023 2024 2025
maht kokku
Kokku 48 682 400 10 972 700 11 580 400 12 893 600 13 235 700
Baasinfrastruktuuri uuendamine 1 RES1 14 134 300 2 993 200 3 064 200 4 082 800 3 994 100
Võrguteenuse uuendamine 1 RES2 2 806 800 498 000 513 200 649 200 1 146 400
Töökohateenuse uuendamine 1 RES3 4 286 000 1 066 800 1 069 800 1 073 000 1 076 400
Sotsiaalkaitse valdkonna
andmekogude TEHIK haldusesse ja 1 RES4 995 600 623 100 372 500 0 0
majutusse toomine
Infoturbe tagamine 1 RES5 2 738 800 584 000 603 600 904 400 646 800
Tervise valdkonna infosüsteemide
1 RES6 5 554 700 1 198 200 1 398 300 1 451 200 1 507 000
jätkusuutlikkuse tagamine
Tervise infosüsteemi teenuste
1 RES7 6 185 900 1 508 100 1 532 500 1 558 600 1 586 700
jätkusuutlikkuse tagamine
Sotsiaalkaitse valdkonna
andmekogude baasrahastuse 1 RES8 6 024 000 1 028 300 1 642 200 1 664 700 1 688 800
tagamine
Analüütilise võimekuse säilitamine ja
suurendamine Sotsiaalministeeriumi 1 RES9 5 170 300 783 000 1 352 100 1 477 700 1 557 500
valitsemisalas
SKAIS1 andmevahetus Vene
2 RES10 180 000 180 000 0 0 0
Föderatsiooniga
Patsiendikindlustuse ja -ohutuse
2 RES11 606 000 510 000 32 000 32 000 32 000
süsteemi toetavad IT arendused
RES1 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Baasinfrastruktuuri uuendamine / 14 134 300 +KM
1. Probleem Puuduvad jätkusuutlikkuskulud, vähene meeskond 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse
1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste käideldavus Taotlus on jätkusuutlikkuse tagamiseks, tegevus panustab kõikidesse SoM valitsemisala teenustesse ja
vastavalt kokkulepitud tingimustele programmidesse.
1.2 SFi projektiga seos Terviseameti menetlussüsteem MEIS, uue põlvkonna MSA 1.5 Panustab järgnevatele suunistele
1.3 Mitterahastamise tagajärg Projekti ellu mitteviimisel ei ole võimalik tagada intsidentide [ ] Kratid
arvu vähenemist ega sama taseme hoidmist ning infosüsteemide käideldavuse vastavust [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
tingimustele. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
[ ] Andmehaldus
[X] Küberturve
[X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Suuremad investeeringud infrastruktuuris on tehtud, lahenduste • Tagatud on teenuste käideldavus vastavalt • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad tervise-, sotsiaal- ja
kasutuselevõtt ja migratsioonid on töös kokkulepitud tingimustele töövaldkonna teenused
• Puuduvad jätkusuutlikkuskulud • Infrastruktuuri amortiseerunud riistvara • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja säilimine
• Kõikide oluliste süsteemide administraatorid ei ole dubleeritud, osakaal on viidud miinimumini ning uute • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase
tööjõukulud ei ole kaetud 1/3 ulatuses alates 2021. a infosüsteemide majutamiseks on olemas • Infrastruktuuri amortiseerunud riistvara osakaal on viidud
• Kasutajatoe intsidentide ja teenindussoovide lahendamise kiirus ei vasta vajalik ressurss miinimumini ning uute infosüsteemide majutamiseks on olemas
ootustele • Kasutusele on võetud kaasaegsed lahendused vajalik ressurss (mõõdik: 2019: 35%; 2023: 0%). 2020. a teostati
• Tervise Arengu Instituudi (TAI) IKT on konsolideerimisel (nt Kubernetes) investeeringud, 2021. a kasutuselevõtutööd
• Konfiguratsioonihalduse kasutuselevõtt on töös • Riistvara ja haldamise vigadest tulenevad • Intsidentide arv jääb samale tasemele, st 252 tk aastas
• Juurutamisel on identiteedihaldus, mahuhaldus, konteinertehnoloogia intsidendid on vähenenud • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES1
• Monitooring vajab olulist täiendamist • Kasutajate rahulolu tõus
• 2020. a intsidentide arv – 252 tk (sh välistest osapooltest tulenevad)
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Meeskond: ressursid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 • Haldusvõimekuse tõstmine läbi meeskonna • Teenuslepped
lehel RES1 laiendamise ja koolitamise ning protsesside • Konsolideerimiseks vajalike kompetentside olemasolu
• Muud ressursid: kompetentsid: sise- ja väliskoolitused, tehnoloogia, juurutamise, tagamaks kaasaegsete • Turvalised ühendused infosüsteemidele
toimivad protsessid lahenduste kasutuselevõtte halduse vaatest • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES1
• Küberturvalisuse eest vastutab infosüsteemide halduse osakond • Standardiseerimine, automatiseerimine,
koostöös infoturbeosakonnaga iseteenindus, Infrastructure as a code (IaC)
• Eelarve 2022-2025 on 14 134 300 eurot: faili
Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES1.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Ravimiamet (RA), Terviseamet (TA), • Teenuste jätkusuutlikus Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on oluline
Tööinspektsioon (TI), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise • Lahendused, mis toetavad infosüsteemide rahastuse jätkumine ka 2026. a ja edaspidi.
Arengu Instituut (TAI) kaasaegseid arendus- ja haldusmetoodikaid
• Kaudselt kogu Eesti elanikkond • Standardiseerimine, automatiseerimine,
iseteenindus, Infrastructure as a code (IaC)
• Võrreldes praegusega automatiseeritakse
mahuhalduse, identiteedi ja
konfiguratsioonihalduse teostust ja seiret
RES2 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Võrguteenuse tagamine / 2 806 800 +KM
1. Probleem Puuduvad jätkusuutlikkuskulud, vähene meeskond 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse
1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste Panustab SoM valitsemisala asutuste töökohateenusesse ja seeläbi kaudselt kõigisse SoM
käideldavus vastavalt kokkulepitud tingimustele valitsemisala teenustesse ja programmidesse.
1.2 SFi projektiga seos puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
1.3 Mitterahastamise tagajärg Projekti mitteelluviimisel ei ole võimalik tagada [ ] Kratid
SoM valitsemisala tööd ja teenuste osutamist. [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
[X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
[ ] Andmehaldus
[X] Küberturve
[X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Suuremad investeeringud infrastruktuuris on tehtud, • Tagatud on teenuste käideldavus vastavalt • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad tervise-,
lahenduste kasutuselevõtt ja migratsioonid on töös kokkulepitud tingimustele sotsiaal- ja töövaldkonna teenused
• Puuduvad jätkusuutlikkuskulud • Infrastruktuuri amortiseerunud riistvara osakaal on • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja säilimine
• Võrguga seotud baaseelarve on 40 000 eurot aastas, lisaks viidud miinimumini ning uute infosüsteemide • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase
on baaseelarves ühe töötaja rahastus majutamiseks on olemas vajalik ressurss • Amortiseerunud võrguseadmete osakaal on viidud miinimumini
• Kaugtööks kasutatakse mitut erinevat tehnoloogiat, vajalik • Kasutajate rahulolu tõus (mõõdik: 2019: 76%; 2023: 0%)
kaasajastamine • Tagatud on kaugtöö võimekus • Kvaliteetne kaugtöö võimekus on tagatud 1400 töökohale ja
• Kasutajatoe intsidentide ja teenindussoovide lahendamise partneritele 140le
kiirus ei vasta ootustele • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES2
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Meeskond: IT-süsteemiadministratsioon 3 – 3 AK • Kohtvõrguseadmete vahetus jooksvalt • Teenuslepped
• Muud ressursid: kompetentsid – sise- ja • Andmeside ümberkorraldused, asukohtade • Konsolideerimiseks vajalike kompetentside olemasolu
väliskoolitused, tehnoloogia, toimivad protsessid muutustest tingitud tegevused pidevalt. • Turvalised ühendused infosüsteemidele
• Küberturvalisuse eest vastutab infosüsteemide halduse • 2024: Wi-Fi lahenduse uuendamine • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel
osakond koostöös infoturbeosakond osakonnaga • 2025: Tulemüüride vahetus, Andmekeskuse RES2
võrguseadmete vahetus, VPN seadmete vahetus.
• Eelarve 2022-2025 on 2 806 800 eurot: faili
Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES2
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Ravimiamet (RA), • Teenuste jätkusuutlikus käsitletud
Terviseamet (TA), Tööinspektsioon (TI), Astangu • Lahendused, mis toetavad infosüsteemide Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on
Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise Arengu Instituut (TAI) kaasaegseid arendus- ja haldusmetoodikaid oluline rahastuse jätkumine 2026. a ja edaspidi.
• Teenuste sisemised (1400) ja välised kasutajad (140) • Standardiseerimine, automatiseerimine, iseteenindus,
Infrastructure as a code (IaC)
• Võrreldes praegusega automatiseeritakse
mahuhalduse, identiteedi ja konfiguratsioonihalduse
teostust ja seiret
RES3 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Töökohateenuse uuendamine / 4 286 000 + KM
1. Probleem Vananenud ja ebapiisav töökohateenuse ressurss 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse
1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna Panustab SoM valitsemisala asutuste töökohateenusesse ja seeläbi kaudselt kõigisse SoM
töökohateenuste vastavus kokkulepitud tingimustele valitsemisala teenustesse ja programmidesse.
1.2 SFi projektiga seos puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
1.3 Mitterahastamise tagajärg Projekti mitteelluviimisel halveneb SoM haldusala [ ] Kratid
töötajate tingimused teenuste osutamiseks, kaugsuhtluseks. Risk kasutajatoe [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
teenuste intsidentide kasvule, kuna olemasolevad lahendused on vananenud. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
Vananenud ja ebapiisav töökohateenuse ressurss. [ ] Andmehaldus
[X] Küberturve
[X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• 25% töökohateenuse seadmetest on ületanud planeeritud eluea • Tagatud on teenuste käideldavus vastavalt kokkulepitud • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad
(vanemad kui 4 aastat, garantii on lõppenud) tingimustele tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna teenused
• Töökohateenuse tarkvaralitsentside maksumuse suurenemine • Amortiseerunud töökohaseadmete riistvara osakaal on • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja
(hinnatõus), MS paketivahetus E3->E5 (suhtlustarkvara viidud miinimumi, süle- ja lauaarvutid on 100% säilimine
kasutuselevõtu rahastuse katte vajadus) rendimudelil • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase
• Töökoha vajaduste suurenemine (monitoride arv 1->2) • Uus turvaline printimislahendus on kogu haldusalas • Klientidel on ühtne kontaktpunkt (kõnekeskus,
• Rendimudeli rakendamine 25% osas on rahastamata alates 2022 kasutusele võetud, printimisteenus on läbipaistev videokonverents)
• SKA 80% printimislahendusest on korrastatud, ülejäänud haldusalas • Kaasajastatud on kõnekeskuste ja • Klienti rahulolu 2023: 93%
on 60% printeritest amortiseerunud, garantii puudub, printerid ei videokonverentsilahendused • Amortiseerunud töökohaseadmete riistvara osakaal
vasta reaalsele vajadustele • Riistvara ja haldamise vigadest tulenevad intsidendid on on viidud miinimumini (mõõdik: 2020: 25%; 2023:
• Kõnekeskuse lahendused vajavad kaasajastamist vähenenud 0%).
• Videokonverentsilahenduste kaasajastamine • Kasutajatel on ajakohased töövahendid, Kasutajate • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-
rahulolu tõus 2025 lehel RES3
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Meeskond: kasutajatugi, (IT-teenuste tugi 2) – 2 AK • Videokonverentsiteenuse kasutuselevõtt • Õigusruumi muudatused teenuse pakkumiseks TAI-
• Muud ressursid: kompetentsid – sise- ja väliskoolitused; • Kõnekeskuste teenuse kasutuselevõtt le
tehnoloogia, toimivad protsessid • Printimislahenduse kasutuselevõtt • Teenuslepped
• Küberturvalisuse eest vastutab infosüsteemide halduse osakond • Töökohaseadmete rent, sh valitsemisala uutele • Konsolideerimiseks vajalike kompetentside
koostöös infoturbeosakonnaga töökohtadele ja Astangu õppeklassi seadmed olemasolu
• Monitoride väljavahetamine (amortiseerunud varad) ja • Turvalised ühendused infosüsteemidele
täiendavad vajadused (2 kuvarit töökohal) • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-
• Eelarve 2022-2025 on 4 286 000 eurot: faili 2025 lehel RES3
Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES3
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei
• Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Ravimiameti (RA), • Teenuste jätkusuutlikus ole käsitletud
Terviseameti (TA), Tööinspektsiooni (TI), Tervise Arengu Instituut • Lahendused, mis toetavad infosüsteemide kaasaegseid Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega,
(TAI), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töötajad arendus- ja haldusmetoodikaid mistõttu on oluline rahastuse jätkumine 2026. a ja
(teenuste sisemised kasutajad 1400) ja nende • Võrreldes praegusega automatiseeritakse mahuhalduse, edaspidi.
teenindussaalide ja koolitusklasside teenust kasutavad identiteedi ja konfiguratsioonihalduse teostust ja seiret
kliendid.
RES4 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude TEHIK haldusesse ja
majutusse toomine / 995 600 +KM
1. Probleem Riigi olulised Infosüsteemid ei ole majutatud riigi andmekeskustes, ei halda 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse
ise oma infosüsteeme Panustab sotsiaalkaitse 67 erinevasse teenusesse ja 6 programmi: sotsiaalkindlustuse,
1.1 Lisataotluse eesmärk SKAIS majutus- ja haldusvõimekuse tagamine. Teenuse hoolekande, soolise võrdõiguslikkuse, laste ja perede, tervist toetavate valikute ja inimkeskse
osutamiseks vajaminevate kompetentside ja meeskonna komplekteerimine tervishoiu praogrammi
1.2 SFi projektiga seos puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
1.3 Mitterahastamise tagajärg SKAIS majutus ja haldus jätkub tänase teenusepakkuja [ ] Kratid
juures [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
[X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
[ ] Andmehaldus
[X] Küberturve
[X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• SKAIS majutus- ja haldusleping uuendatud 2020. a • Riik majutab ja haldab kriitilisi infosüsteeme • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad tervise-,
• Puudu olulised ressursid halduse tagamiseks (andmebaasi ja andmeid riigi andmekeskustes sotsiaal- ja töövaldkonna teenused
administraatorid, rakendusserverite administraatorid) • SKAIS on majutatud ja hallatud riigi • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja säilimine
• Majutuse jaoks vajalik IAAS platvormi laiendus infrastruktuuril • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase
• Tagatud ühtne lahenduse tehnoloogiate kaasajastamine ja
üleminek pilverakendustele
• Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES4
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Meeskond: IT-süsteemiadministratsioon 3 – 4 AK; IT- • 2021-2022 värbamised, meeskonna • Tagatud teenuse osutamiseks vajalik infrastruktuur,
andmebaasiadministratsioon 2 – 1 AK; IT- komplekteerimised, infrastruktuuri kompetentsid
andmebaasiadministratsioon 3 – 1 AK laiendamised, teenuste migratsiooni • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel
• Kompetentsid: sise- ja väliskoolitused, tehnoloogia, toimivad ettevalmistused, teenusmonitooringu RES4
protsessid tagamine
• Küberturvalisuse eest vastutab infosüsteemide halduse osakond • 2022-2023 majutuse ja halduse üleviimine
koostöös infoturbeosakond osakonnaga • Eelarve 2022-2025 on 995 600 eurot: faili
Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES4
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• SKAIS ja STAR kasutajagrupid, kaudselt kogu Eesti • Teenuste jätkusuutlikus käsitletud
elanikkond • Lahendused, mis toetavad infosüsteemide
kaasaegseid arendus- ja haldusmetoodikaid
• Võrreldes praegusega automatiseeritakse
mahuhalduse, identiteedi ja
konfiguratsioonihalduse teostust ja seiret
RES5 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Infoturbe tagamine / 2 738 800 +KM
1. Probleem EL ja siseriiklikud (ISKE) nõuded näevad ette seire turvasündmuste 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse
tuvastamiseks ja regulaarsete andmekogude turvaauditite läbiviimise, milleks puudub piisav Taotlus on küberturvalisuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, tegevus panustab kõikidesse SoM
ressurss valitsemisala teenustesse ja programmidesse
1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada SoM valitsemisalas olevate turvasündmuste nõuetekohane 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
seire ja andmekogude auditid [ ] Kratid
1.2 SFi projektiga seos puudub [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
1.3 Mitterahastamise tagajärg Andmekogude pidamine ja TEHIKu osutatavad IKT teenused [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
ei vasta seadustele ega välislepingute nõuetele, andmete lekke, riknemise riski oluline kasv [ ] Andmehaldus
[X] Küberturve
[ ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• TEHIKu hallata on 35 andmekogu, mille abil töödeldakse • Hoitakse ära, tõkestatakse turberikkumisi TEHIKu • Tasuvusindikaator: seiresüsteem ja auditid kindlustavad isikuandmete
mh eriliigilisi isikuandmeid, sh vahetatakse andmeid nii hallatavate andmekogude ja IKT teenuste pidamisel. kaitse üldmääruse täitmist hoidmaks ära potentsiaalse kuni 20 miljoni euro
siseriiklike kui EL osapooltega. Andmete kaitseks näevad • Viiakse õigeaegselt läbi andmekogude ISKE ja EL suuruse rahatrahvi.
EL ja ISKE nõuded ette mh seire turberikkumiste piiriüleste teenuste (sotsiaalkaitse ja retsepti • Turberikkumised või nende katsed andmete kasutusel on juba varakult
tuvastamiseks ja regulaarsete turvaauditite läbiviimise. andmete vahetus) nõuetekohased auditid. tuvastatavad ja nende mõju ära hoitav.
• Turberikkumiste seireks on soetatud nõuetekohane • Kindlustatakse nõuetekohane (EL, ISKE) seiresüsteemi • Süsteemid on seadistatud turvanõuete kohaselt.
turvasündmuste haldussüsteem, (seiresüsteem). Viiakse jätkusuutlikkus. • Nõutud turvaauditid on läbi viidud.
läbi turvateadlikkuse koolitusi, juhtumite regulaarset • Nõutud turbe seiresüsteemide tõrgeteta töö on tagatud.
järelanalüüsi. • Mõju on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES5.
• Seiresüsteemide ülalpidamiseks, auditite läbiviimiseks
puudub piisav ressurss, sh personal.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Seiresüsteemide pidamise ja turvaauditite läbiviimise eest • Tegemist on perioodilise tegevusega TEHIKu • Välislepingutest (EL piiriüleste teenuste (sotsiaalkaitse ja
vastutab infoturbeosakond vastavalt 3 in 75% -se ning 1 in hallatavate andmekogude jätkusuutlikkuse reptseptiandmed) ja siseriiklikud (ISKE) turvanõuded.
30%-se ning 1 in 15% koormusega (IT-andmeturve 2). tagamiseks. • Riskid:
Küberturvalisuse eest vastutab iga tööprotsessi omanik • Eelarve 2022-2025 on 2738 800 eurot: faili • andmete kasutamisel aset leidnud sündmuste analüüsimata jätmine
oma protsessi lõikes, infoturbe korraldust koordineerib Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES5. ei võimalda turberikkumisi varakult tuvastada ega ära hoida;
infoturbeosakond. • andmelekke tõttu võimalikud kahjunõuded privaatsuse rikkumisest,
• Seiresüsteem rajaneb olemasoleval riistvaral, mida haldab mainekahju;
infosüsteemide haldusosakond, süsteemi omanik on • infosüsteemide pidamine ei ole kooskõlas õigusaktidega.
infoturbeosakond. • Seiresüsteemis on kasutusel taaskasutatavaid komponente, milleks on
• Seiresüsteemi litsents vajab iga-aastast uuendust ning vabavaralised turvarikke tuvastusmustrid (signatuurid).
välisnõuetele vastamiseks auditid läbiviimist. • Riskid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES5.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Kõik TEHIKu kliendid, SoM valitsemisala • Võrreldes praegusega automatiseeritakse SoM • Käesolev taotlus on TEHIKu IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks, sh
• Koostööpartnerid valitsemisalas olevate andmete kasutuse seiret ning nõutud seiresüsteemi pidamise ning auditite läbiviimise finantseerimiseks.
infosüsteemide haavatavuste tuvastamist.
• Turvasündmuste tuvastamiseks kasutatakse
masinõpet.
RES6 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Tervise valdkonna infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine / 5 554
700 +KM
1. Probleem Osade olemasolevate ning uute planeeritavate infosüsteemide 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse
jätkusuutlikkuskulud ei ole tagatud, osad tööjõukulud on alates 2022. a katmata Panustab hästi toimivasse keskkonda nutikate IKT-lahenduste kasutuselevõtuks ja loomiseks.
1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada tervisevaldkonna teenuste käideldavus vastavalt Panustab kõigisse tervise teenustesse ja kõiki 3 tervise tulemusvaldkonna programmi: tervist
kokkulepitud tingimustele toetava keskkonna, tervist toetava valikute ja inimkeske tervishoiu programmi
1.2 SFi projektiga seos Terviseameti menetlussüsteem MEIS, Uue põlvkonna MSA 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
1.3 Mitterahastamise tagajärg Taotluse mitterahastamisel ei ole võimalik tagada [ ] Kratid
õigusaktidega kooskõlas teenuste tagamist tervise valdkonnas [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
[ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
[ ] Andmehaldus
[X] Küberturve
[X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• Osade olemasolevate ja planeeritavate infosüsteemide • RA, TA ja TAI teenuste käideldavus on • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad tervisevaldkonna
jätkusuutlikkuskulud ei ole täielikult baaseelarvest kaetud, tagatud vastavalt kokkulepitud tingimustele teenused
nende Infosüsteemide tehnilise taseme hoidmine on seetõttu • Infosüsteemide jätkusuutlikkuskulud on • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja säilimine
keerukas tagatud • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase
• COVID-19 kriisiga seoses on loodud HOIA äpp, vaktsiinide • Infosüsteemide tehniline platvorm vastab • Projekti mitteelluviimisel ei ole võimalik Ravimiametil täita talle
tellimiskeskkond, TA kontaktihalduskeskkond, ravimivarude TEHIKu IT profiilile, rakendustes on kasutusel põhimäärusega pandud kohustusi, esineb risk EL sanktsioonide osas.
jälgimise rakendus jne millel baaseelarve puudub viimased versioonid TAI infosüsteemide haldamisel jätkub väga kõrge risk katkestusteks.
• Kasutajate ootused tarkvara töökindluse ning tarkvarakomponentidest, mis on nende Puudub võimalus taotleda MEISi, MSA, RKAB, RAKP arendusteks SF
kasutajamugavuse tõstmiseks on uute teenuste lisandudes tootjate poolt toetatud ja uuendatud rahastust, mis omakorda takistab Terviseametil ja Ravimiametil oma
tõusnud, samas on teenuste väikearenduste eelarve ja tuge • Kasutajate rahulolu tõus tänu kiiremale põhimäärusest tulenevate funktsioonide täitmist, järelevalve ei parane
pakkuv ressurss jäänud samaks reageerimisele kasutajatoe poolt ning ja võib kaasa tuua riski inimeste tervisele.
• Kasutajatoe intsidentide ja teenindussoovide lahendamise väiksemate arendussoovide • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES6.
kiirus ei vasta ootustele realiseerimisvõimekuse tõusule
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Meeskond: IKT süsteemiarhitektuur 2 – 1 AK, IKT • Tegemist on perioodilise tegevusega • Teenuslepped
projektijuhtimine 4 – 1AK, IKT projektijuhtimine 3 – 3 tervisevaldkonna infosüsteemide • Konsolideerimiseks vajalike kompetentside olemasolu ning õigusruumi
AK, IKT projektijuhtimine 2 – 1 AK (alates 2022. a on jätkusuutlikkuse tagamiseks muudatused teenuse pakkumiseks TAI-le
tööjõukuludest kaetud IKT projektijuhtimine – 2 • Eelarve 2022-2025 on 5 554 700 eurot: faili • Taaskasutatavus: ka väikearendustes kasutame võimaluses juba riigi
ametikohta) Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES6. teiste infosüsteemide jaoks loodud komponente
• Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK e-tervise talitus • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku, ristfunktsionaalsete ja
koostöös infoturveosakonnaga teiste riiklike nõuetega
• Riskid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES6.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti/tegevuse innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletu
• Sotsiaalministeerium (SoM), Ravimiamet (RA), • Baaseelarvest arendusvajaduste Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on oluline
Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI) lahendamine annab võimaluse rahastuse jätkumine 2026. a ja edaspidi.
infosüsteemid kaasaegsed hoida, mis
omakorda toetab võimalusi innovatsiooniks
RES7 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Tervise infosüsteemi (TIS) teenuste jätkusuutlikkuse tagamine/ 6 185
900 +KM
1. Probleem: TIS on disainitud aastal 2007, mil nõuded infosüsteemile ei arvestatud vajadusega 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse
teenindada korraga tänast teenuste kasutajate hulka Panustab hästi toimivasse keskkonda nutikate IKT-lahenduste kasutuselevõtuks ja loomiseks.
1.1 Projekti eesmärk Ajakohastada infosüsteemi komponente ja arhitektuuri, et vastata kasutajate Panustab kõigisse tervise teenustesse ja kõiki 3 tervise tulemusvaldkonna programmi: tervist toetava
kasvanud nõuetele ja ootustele keskkonna, tervist toetava valikute ja inimkeske tervishoiu programmi
1.2 SFi projektiga seos puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
1.3 Mitterahastamise tagajärg Taotluse mitterahastamisel ei ole võimalik tagada õigusaktidega [ ] Kratid
kooskõlas teenuste tagamist tervise valdkonnas [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
[X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
[X] Andmehaldus
[X] Küberturve
[X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju
• TIS käivitati 2008. a ning seda hakati analüüsima ja disainima veelgi • TISi teenused töötavad vastavalt SLA-le ning • Litsentsikulud on oluliselt vähenenud
varem. Sel ajal ei nähtud ette, et TISi peale ehitatakse sellises hulgas kasutajate ootustele • On võetud kasutusele uus TIS andmevahetusplatvorm, mis toetab
teenuseid, et see infosüsteemi jõudlust võib mõjutama hakata. Täna • TIS on viidud üle vabavaralisele platvormile, millega digitervise avamist paindlikumale andmevahetusele
tehakse päevas TISi keskmiselt 150 000 päringut ning see number kaasneb väiksem vendor lock-in oht • Tänu lihtsamale arhitektuurile ja andmevahetusstandardile on nii
tõuseb uute teenuste lisandudes veelgi (otsustustugi, andmevaatur jne) • Andmevahetus on viidud üle uue põlvkonna HL7 FHIR arendamiseks, kui ka teenuste juurutamiseks kuluv aeg vähenenud
• Teenused on aegkriitilised ja lisaks 24/7 käideldavusele oodatakse ka standardi põhisele andmevahetusele, mis pöörab • Kliendi vajadustele vastavad teenused > Nutikam riigivalitsemine.
teenuste kiiret toimimist rohkem tähelepanu andmevahetuse ja Mõõdik: Rahulolu avalike e-teenuste kvaliteediga: 16–74-aastaste
• Süsteemi loomisel valitud arhitektuur ei ole tänapäeval enam jätkusuutlik tarkvarasüsteemide arendamise lihtsustamisele elanike hulgas sihttase: 85% (2025)
ning on oma monoliitse olemuse tõttu muutnud süsteemi uuendamise • TIS on loodud mikroteenuste põhimõttel ning • Andmekvaliteedi ja andmehõive paranemine. Andmekvaliteedi
keerukaks „pilvekõlbulikuna“ ühtlustumine üle erinevate andmeallikate (TTOde) läbi tõhusamate
• Litsentside (Oracle ja webMethods) kulu on 500 000 eurot aastas • On oluliselt panustatud nii platvormi arendamise ja töövahendite kasutuselevõtmise
• Projekti ettevalmistamiseks on koostatud tehniline lähteülesanne ning haldamise mudeli tõhustamisse, kui ka seonduvalt • Mõju on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES7
juhtimisorganisatsioon (SoM, EHK, TEHIK, TAI, EHL, EPS) TIS andmehõive ja andmekvaliteedi paranemisse
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Projektorganisatsioon: • Tegemist on perioodilise tegevusega tervise • Arvestame riiklike nõuetega infosüsteemidele
• TEHIK: IKT juhtimine 3 - 0,6AK, IKT süsteemiarhitektuur 3 - 1 AK, IKT infosüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. • Andmejälgija kasutuselevõtt: tuleb kasutusele ka uues versioonis
teenuste tugi 2 – 0,2 AK, IKT projektijuhtimine 2 – 3 AK (sh 2 AK kulud • Eelarve 2022-2025 on 6 185 900 eurot: faili • Õigusliku regulatsiooni muudatused: SoM töögrupp teeb muudatused
katmata al 2022), IKT projektijuhtimine 3 – 3 AK, IKT projektijuhtimine 4 - Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES7. võimaldamaks dokumentide asemel andmete edastamist
1AK • Riskid: tellijate ja teiste osapoolte kaasatus ja kokkulepped
• Äritellija: SoM (andmekogu vastutav töötleja), EHK ja TAI äriteenuste • Riigipilv: süsteem arendatakse pilvekõlbulikuna
omanikud • Taaskasutatavus: kasutame juba tööelu Infosüsteemi ja
• Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK meditsiinitöötajate registri (Medre) arendamisel kasutatud
komponente
• Eeltööna on TEHIK korraldanud töötajatele FHIR standardi koolitusi
• Riskid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES7
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti/tegevuse innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletu
• Lõplik kasusaaja on patsient • Andmed hakkavad tervishoiuteenuse osutajate vahel Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on oluline
• TISiga liidestunud tervishoiuteenuste osutajad kiiremini liikuma, võimaldades pakkuda paremat rahastuse jätkumine 2026. a ja edaspidi.
• Tarkvaraarendajad tervishoiuteenust
• TIS teenuseid kasutavad riigiasutused • HL7 FHIR standardil baseeruva andmevahetuse
kasutuselevõtmine
• Olemasolevate komponentide taaskasutus
• Mikroteenustel põhinev arhitektuur
RES8 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine / 6
024 000 +KM
1. Probleem SKAIS ja STAR andmekogudel puudub iga-aastane piisav baasrahastus 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
õigusaktidest tulenevate väikearenduste ja tarkvara uuenduste tegemiseks, EESSI Panustab sotsiaalkaitse 67 erinevasse teenusesse ja 6 programmi: Sotsiaalkindlustuse,
infosüsteemi RINA hooldab ja arendab EL, kuid 2021. a antakse RINA üle TEHIKu hoolekande, soolise võrdõiguslikkuse , laste ja perede, tervist toetavate valikute ja inimkeskse
haldusesse tervishoiu praogrammi
1.1 Lisataotluse eesmärk tagada SKAIS ja STAR andmekogudele, sh RINA iga-aastane 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
baasrahastus, et teenused saaksid korrektselt toimida ja oleks tagatud teenuste vastavus [ ] Kratid
õigusaktidele [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
1.2 SFi projektiga seos Perelepituse arendus, Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute , [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
Pensioniteenuse I etapi arendusteenuste lisandumisega I etapi arendus, [x] Andmehaldus
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse lisataotlus [ ] Küberturve
Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine mitte rahastamisel ei ole [x ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
võimalik tagada õigusaktidega kooskõlas toetuste, hüvitiste, pensionite maksmist ning
rahvusvahelist andmevahetust.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude halduseks ja hoolduseks (sh • SKAIS ja STAR andmekogudega seotud • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel 8.
personalikuludeks) on TEHIKule eraldatud VV reservis aastateks 2022- teenused on õigusaktidega kooskõlas. • Lisataotlus loob elanikonnale õigusaktidega kooskõlas toetuste,
2025 kokku 9 300 996 eurot, TEHIKu baaseelarves aastateks 2022- • Tehnilised lahendused põhinevad andmetel hüvitiste ja pensionite saamise.
2025 on 816 400 eurot. ja väheneb käsitöö-vigade hulk. • Toimub andmevahetus teiste riikidega.
• STAR võeti kasutusel 2010. a. Tegu on monoliitse ja vananenud • RINA on TEHIKu halduses, hooldus ja • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES8.
kasutajaliidesega süsteemiga, mille mitteuuendamine võib viia lisaks väikearendused on tagatud ning
kasutajate suurenevale rahulolematusele ka turvaprobleemide rahvusvaheline andmevahetus toimib.
tekkeni.
• Pensionite, hüvitiste ja toetustega seotud õigusruum on järjepidevas
muutumises, mistõttu on vajalik teenustesse pidev muudatuste
sisseviimine ja käsitöö vähendamine, et vältida inimlike vigu.
• Alates 2023. a puudub rahastus 3 ametikohal: IKT
süsteemiarhitektuur 3 – 1 AK ja IKT teenuste tugi 3 – 2 AK.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• TEHIK: IKT juhtimine 3 – 1 AK, IKT süsteemiarhitektuur 2 – 2 AK, IKT • Tegemist on perioodilise tegevusega, • Vastab arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi ristfunktsionaalsete
süsteemiarhitektuur 3 – 1 AK, IT IKT-testimine 3 – 1 AK, IKT- sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude nõuetele (sh pilvekõlbulikkuse ja andmekvaliteedi nõuded).
projektijuhtimine 3 – 3,5 AK, IKT projektijuhtimine 2 – 2 AK, IKT jätkusuutlikkuse tagamiseks. • Riskid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel
teenuste tugi 3 – 6 AK, IKT tootejuhtimine 2 – 2 AK • Eelarve 2022-2025 on 6 024 000 eurot: faili 8.
• Äriteenuse omanik: SKA Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES8. • Taaskasutatavus: SKAIS arhitektuur põhineb mikroteenustel, mis
• Küberturvalisuse eest vastutab TEHIKu infoturbe osakond (IKT on olulises osas taaskasutatavad erinevate teenuste arendamisel
andmeturve 3B). • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel
RES8.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
• Toetuste, hüvitiste, pensionite saajad (700 000 inimest) • Taotlus loob eelkõige baasi, et tagada käsitletud
• Isiku tulude andmetest huvitatud osapooled (nt MTA, olemasolevate teenuste toimimine ja Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on
töötukassa, välisriikide ametid) jätkusuutlikkus. oluline rahastuse jätkumine 2026. a ja edaspidi.
RES9 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Analüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamine
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas / 5 170 300 +KM
1. Probleem Olemasolevate andmelao ja andmeanalüüsi tarkvarade kasutuslitsentside 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse
pikendamine ja uute litsentside juurde ostmine ja personali suurendamine. Puudub piisav Eesmärk on SoM haldusala andmeaanalüüsi võimekuse tasemel hoidmine ja parendamine. Teenus
baasrahastus. panustab kõikidesse SoM valitsemisala teenustesse ja programmidesse.
1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada riigile vajalike andmete ja analüüside jätkumine ja 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
kvaliteet, nende senisest terviklikum ja ülevaatlikum esitamine. [ ] Kratid
1.2 SFi projektiga seos Tervise Arengu Instituudi tervise andmetel põhinevate registrite [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
tegemine andmelao põhiseks. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
1.3 Mitterahastamise tagajärg Mitterahastamise korral lõpeb Sotsiaalministeeriumi [X] Andmehaldus
valitsemisala tarbeks tehtav andmete kogumine andmelattu, juhtimisotsusteks vajalike [ ] Küberturve
analüüside tegemine ja avaandmete avaldamine [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Puudub piisav eelarve jätkusuutlikkuskulude katmiseks (tööjõud, litsentsid (Vertica, • Vertica, Tableau ja SPSS keskkonnad on • Andmelao ja analüüsi tarkvarad võimaldavad
Tableau, SPSS, Sybase IQ)). kasutuses ja teenust vajavatele kasutajatele statistiliste andmete süvaanalüüsi ja visualiseerimist,
• Olemas on andmelao keskkond Vertica 10TB, andmeanalüüsi tulemuste avaldamise on tagatud juurdepääs keskkondadele sh oluliste trendide jälgimist kiiremini ja terviklikumalt
keskkond Tableau Embedded Server (2 litsentsi) ja lõppkasutajalitsentsid ning • Avalikud andmed on graafiliste esitustega võrreldes olukorraga, kus nende kasutamine on
analüüsikeskkond SPSS. Teenusega rahulolu on kõrge, kuna võimaldab teha kaetud ja avaldatud takistatud
operatiivseid andmeanalüüse • Statistikakeskkonnas (S- ja H-veeb) tehakse • Tagatud on riigile oluliste tervise ja sotsiaalteenuste
• Statistikakeskkond (S- ja H-veeb) vajab ülalhoiuks ja arendusteks rahalisi vahendeid. jooksvalt vajalikke ülalhoiu- ja statistiliste andmete kättesaadavus ja kvaliteet
Teenus vajab ümber tegemist, kuid käesoleval hetkel piisab inimressurssi ainult arendustegevusi • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
ülalhoiuks ja hädavajalikuks arenduseks. • Teenuse tarbija halduskoormus ei suurene – lehel RES9.
• VV reservist, baarahastusest ja välisvahenditest on kaetud 14 töökohta, alates 2022. a kogu haldus mahub tavapärase IS
ei ole rahastust 5 ja alates 2023. a 9 ametikohale. Vajadus täiendava 9 ametikoha administreerimistööde raamidesse .
järele. Personali suurendamise oli kriitilise tähtsusega seos andmeanalüütilise
võimekuse kasvatamise vajadusega, mille tõi eriti esile analüütika vajadused COVID-19
haiguspuhangu tõkestamisel.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Arendusmeeskonnad: • Olemasolevate litsentside uuendamine • Projektil ei ole eeltingimusi.
• Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna töötajad • Vertica (2022-2025), Tabelau Embedded • Andmejälgija kasutamine ei ole vajalik, kuna antud
• TEHIK Andmekorralduse ja andmeanalüüsi osakond server (2022-2025), Tableau lahenduste raames ei muuda andmed oma
• arenduspartnerid hankelepingute alusel (Andmelao andmete laadimisprotsesside kasutajalitsentsid (2022-2025), Sybase andmekogu ja andmete töötlemine on vähemalt
loomine). IQ (2022-2025), SPSS (2022-2025) pseudonüümitud
Töötajad: Andmeanalüüs ja –seire 3 – 6 AK, IKT andmeanalüüs 1 – 2 AK, IKT andmeanalüüs •Vertica litsentside juurde ost alates aastast • Andmelekke risk, toimingukatkestuse risk, andmete
3 – 1 AK, IKT andmeanalüüs 4 – 1AK, IKT andeanalüüs 5 – 1 AK, IKT juhtimine 2 – 1 AK, IKT 2023 6TB aastas koos tootetoega 3-ks aastas volitamata kasutamise risk.
juhtimine 3 – 1 AK, IKT juhtimine 4 – 1 AK, IKT masinõpe 2 – 1 AK, IKT masinõpe 3 – 2AK. •Statistikakeskkonnsa ülalhoid ja arendused • Tegemist on SoM valitsemisala keskse lahendusega ja
IKT projektijuhtimine 3 – 3 AK, IKT süsteemiarhitektuur 2 – 1 AK, IKT süsteemiarhitektuur 3 (2022-2025) seega pole ta terviklahendusena taaskasutatav. Küll
– 1 AK. Nendest 9 AK rahastamata. •, Eelarve 2022-2025 on 5 170 300 ja on on taaskasutatavad süsteemi loomise teoreetilised
• Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK infoturbe osakond. esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 alused ja välja töötatud füüsilised mudelid
• Ülalhoid: TEHIK Infosüsteemide haldusosakond. lehel RES9. • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
lehel RES9.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei
• Ministeeriumi valitsemisala ametnikud (SoM, TAI, TA, RA, TI, SKA) • Tegemist on kõige kaasaaegsamatel ole käsitletud
• Kogu Eesti elanikkond (läbi SoM valitsemisala avalike veebilehtede) tehnoloogiatel lahendatud andmelao ja
RES10 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / SKAIS1 andmevahetus Vene Föderatsiooniga / 180 000 +KM
1. Probleem Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevat uut koostöölepingut ei saa täita, 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
sest olemasolev infosüsteem SKAIS1 ei ole kooskõlas uue lepingu ja andmevahetuse vajadustega. eesmärkidesse:
1.1 Lisataotluse eesmärk Lisataotluse eesmärk on viia ellu infosüsteemi muudatused, mis võimaldavad ka Panustab pensioniteenusesse, sotsiaalkindlustuse
edaspidi infovahetust pensionite määramiseks ja maksmiseks ning tasaarvelduseks Eesti kodanikele, kes elavad programmi.
Venemaal ja Venemaa kodanikele, kes elavad Eestis. 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
1.2 SFi projektiga seos puudub [ ] Kratid
1.3 Mitterahastamise tagajärg SKA lisataotlus "Andmevahetus Vene Föderatsiooniga" adresseerib probleemi, et [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
aastast 2022 ei ole võimalik pensioneid määrata ja maksta Eesti kodanikele, kes elavad Venemaal ja Venemaa [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
kodanikele, kes elavad Eestis ning lahendab üleriigiliste pensionitasude väljamakseid. [X] Andmehaldus
[X] Küberturve
[X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
• Koostöölepingu tekstid on kokku lepitud, • Infosüsteemi muudatused on ellu viidud ja • Ei kohaldu antud projektile, sest arendusega viiakse
arendusvajadused on kaardistatud ja lähteülesanne uuendatud infosüsteem võimaldab turvalist ellu seadusest tulenevad muudatused.
koostatud. infovahetust pensionite määramiseks ja maksmiseks • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
• PoC läbi viimine antud projektile ei kohaldu. ning tasaarvelduseks Eesti kodanikele, kes elavad lehel RES10.
• 2020. a määrati ja maksti välja 6476 Venemaa Venemaal ja Venemaa kodanikele, kes elavad
pensionit (neist Eestis elas 3084 inimest ja Eestis. Sihtrühm kokku on ca 6500 inimest, 25
Venemaal 3392 inimest). Lepingu alusel maksti miljonit eurot. Sihtrühm kasvab lähima
pensione summas 24,95 miljonit eurot. paarikümne aasta jooksul.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Sotsiaalkindlustusameti poolelt juhib projekti • Tarkvara arendus on planeeritud läbi viia kuue kuu • Arenduste kasutusele võtmise hetkeks on uus
välishüvitiste nõunik (0,2 kohaga), kes koondab äripoole jooksul 2021. a teisel poolel. andmevahetusleping allkirjastatud Eesti Vabariigi ja
vajadusi ning kaasatud on välispensionite peaspetsialist. • Hinnapakkumise alusel on tööde maksumuseks Vene Föderatsiooni pädevate asutuse poolt.
• TEHIKu poolelt on kaasatud sealne IT-projektijuht (0,2 arvestatud 180 000 eurot. • Vastavus arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi
kohaga) ja vastavalt vajadusele SKAISi tooteomanik ja • Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022- ristfunktsionaalsete nõuetele.
süsteemiarhitekt. Mõlemas organisatsioonis on olemas 2025 lehel RES10. • Andmete turvaliseks vahetamiseks Venemaaga
valmidus projekti teostamiseks. kasutatakse TEHIK-u poolt spetsiaalselt selleks
eesmärgiks üles seatud eraldi arvutit, mis kasutab
krüpteerimistarkvara ViPNet CSP.
• Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
lehel RES10.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei
• Antud arendus on suunatud kitsale sihtrühmale, kuid • Arenduste eesmärk ei ole innovaatiliste lahenduste ole käsitletud
arenduse tulemusel valmiv lahendus lihtsustab Eesti loomine vaid infosüsteemi kooskõlla viimine uue Lisaks Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi
Töötukassa andmevahetust. SKA siseselt mõjutab andmevahetuslepinguga. pensionikindlustust käsitlevale andmevahetusele on vaja
arendus ka SKA enammaksete ja finantsarvestuse arendada ka finantsmoodulit FIN-UI, et väljamaksete
talitust. arvestus oleks õige ja maksed saaksid teostatud
vastavalt lepingule.
RES11 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Patsiendikindlustuse ja -ohutuse süsteemi toetavad IT arendused /
606 000 +KM
1. Probleem Patsiendikindlustus (TTO kohustuslik vastutuskindlustus) hetkel Eestis puudub, patsiendiohutuse süsteem vananenud ja 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
ebaühtlane. Panustab SoM teenusesse TE030105 (tervisesüsteemi kvaliteeti ja
1.1 Lisataotluse eesmärk Patsiendikindlustuse süsteemi loomine patsiendi välditava kahju hüvitamiseks ja ohutuse suurendamine patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine) ja inimkeskse
ebavajaliku kahju tekkimise vähendamiseks tervishoiusüsteemis. Toetavate infotehnoloogiliste lahenduste arendamine süsteemi tervishoiu programmi.
tagamiseks. SeotudVabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) eesmärgiga 2.7. 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
1.2 SFi projektiga seos puudub. [ ] Kratid
1.3 Mitterahastamise tagajärg Jätkub tänane olukord – puudub keskne süsteem ravivigade/eksimuste ja ohujuhtumite tagajärjel [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
tekkinud kahjujuhtumite analüüsiks ja hüvitamiseks, puudub kaasajastatud keskne süsteem tervishoiusüsteemis aset leidvate vigade ja [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
juhtumite registreerimiseks, analüüsiks ja ennetamiseks. [X] Andmehaldus
[ ] Küberturve
[X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus • 4. Mõju
• Patsiendikindlustus (TTO kohustuslik vastutuskindlustus) hetkel • Terviseameti tegevuslubade register on liidestatud loodava • Kõik Eesti TTO-d on kaetud patsiendikindlustuse kaitsega, patsiendid
Eestis puudub, tegevuslubade registris seetõttu vastav info patsiendikindlustuse fondi patsiendikindlustuse registriga. raviprotsessis kahjustada saamise korral hüvitist.. Toimiv süsteem
tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohta samuti puudub. Liidestus võimaldab vahetada andmeid kindlustuse olemasolu julgustab TTO-d avatult tegelema vigade ja eksimustega ning neid
• Patsiendiohutuse alaseid andmeid eksimuste ja vigade kohta kohta, mis muutub TTO tegevusloa üheks eelduseks. Liidestus ennetama. Rahulolu tervishoiusüsteemiga kasvab.
tervishoius hoitakse praegu TTO tasemel. Kohustuslikku andmete võimaldab teostada reaalset järelevalvet kohustuse täitmise • Patsiendiohutuse alane teadlikkuse tõus, süsteemne tege-lemine
kogumist TTO poolt ja riigi poolt hetkel ei toimu. üle. eksimuste ja vigadega tegelemine, neist õppimine ja ennetamine
• Patsiendiohutuse alane teadlikkus on väga ebaühtlane. Puudub • Loodud on keskne patsiendiohutuse andmekogu eksimuste ja vähendab raviprotsessis tervisekahjusid.
hästi kättesaadav ühtsetel põhimõtetel koolitamise võimalus vigade andmete kogumiseks tsentraalselt, mis omakorda • WHO hinnangul on 15% tervishoiu kogukuludest ja OECD hinnangul
olulises patsiendiohutuse valdkonnas. võimaldab analüüsida ning planeerida sekkumised süsteemi 15% haiglate kulutustest seotud halva kvaliteediga
• Projekti ettevalmistamiseks on koostatud patsiendikindlustuse uue tasemel ohutuma tervishoiu saavutamiseks. tervishoiuteenustega. Ohutust parandades tervishoiusüsteemis need
seaduse eelnõu jt seaduste muutmise eelnõu, IT lahendusi • Loodud on keskne veebikoolitus patsiendiohutuse alase kulutused vähenevad.
arutatud töörühmades. teadlikkuse parandamiseks. •Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES11.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Projektorganisatsioon: Tegevused 2022-2023: • Õigusraamistiku heaks kiitmine Riigikogu poolt 2021 lõpuks
• SoM koostöös Terviseametiga (õigusruum, ülesandepüstitused) • Terviseameti tegevuslubade registri liidestamine loodava • Risk: õigusliku regulatsiooni võimalik edasi lükkumine poliitilistel
• TEHIK: IT arenduste elluviija, sh hangete teostaja, lepingute sõlmija patsiendikindlustuse fondi patsiendikindlustuse registriga – põhjustel.
arenduste valmimiseni ja rakendumiseni analüüs 2022 IV kv, arendus 2023 I kv–III kv; keskne • Seaduseelnõu on plaanis veebruaris EIS kooskõlastusele saata.
• Tooteomanik: Terviseamet patsiendiohutuse andmekogu Terviseametis – analüüs 2022 II • Vaid üks projektiga kavandatud lahendustest on olemas: kompaktne ja
• Rahalised vahendid kv, arendus 2022 IV -2023 IV kv, turvatest – 2023 IV kv; kaasaegne patsiendiohutuse veebikoolitus Soomes. Läbirääkimised
patsiendiohutuse veebikoolitus Terviseameti juures – 2023 I võimalikuks ostmiseks on alustatud ametnike tasemel esialgu.
kvartal – III kv •Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES11.
• Keskse patsiendiohutuse andmekogu halduskulud on alates
2023. a 32 000 eurot aastas.
• Hankemenetluste arv – 6 (2 x analüüs, 3 x arendus, 1 x
turvatestid)
• Eelarve 2020–2025 on 606 000 eurot: faili Lisataotlused
koond_2022-2025 lehel RES11.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Peamised kasutajate grupid: patsiendikindlustuse fond, Võrreldes tänase olukorraga tekib: Vajalik on jätkusuutlikkuskulude 32 000 eurot aastas rahastuse jätkumine
Terviseamet, TTO-d, tervishoiutöötajad. • esmakordselt Eestis keskne patsiendi välditavate kahjude 2026. a ja edaspidi.
• Kasusaajad on Eesti elanikkond, tervishoiutöötajad, TTO-d. hüvitamise süsteem; Tegevused, mis jäävad väljapoole antud projekti ja on rahastatavad
• esmakordselt Eestis keskne patsiendiohutuse andmekogu, mis muudest allikatest: patsiendikindlustuse fondi loomine kindlustusandjate
võimaldab süsteemset tegelemist eksimuste ja vigadega, neist poolt, patsiendiohutuse kompetentsikeskuse loomine Terviseametis.
Projektide
teekaardid
Sotsiaalkaitse teekaart (1/3)
Sotsiaalkaitse teekaart (2/3)
Sotsiaalkaitse teekaart (3/3)
Tervise valdkonna teekaart (1/3)
Tervise valdkonna teekaart (2/3)
Tervise valdkonna teekaart (3/3)
Infosüsteemide haldus (1/3)
Infosüsteemide haldus (2/3) -
võrguteenus
Infosüsteemide haldus (3/3) -
töökohateenus
Infoturve
Andmekorraldus ja andmeanalüüs
SF taotlused
SF analüüsitaotlused 2021 II kv - 2022 I kv
Projekti nimi Projekti eelarve 2021 II kvartal 2021 III kvartal 2021 IV kvartal 2022 I kvartal
Perelepituse analüüs 69 000 69 000
Lapse abivajaduse eelhindamise analüüs 56 000 56 000
Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute
100 000 100 000
teenuste lisandumisega I etapi analüüs
RFK põhise hindamisinfo vastuvõtmise analüüs 100 000 100 000
Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise
100 000 100 000
klienditeekonna redisain I etapp analüüs
Pensioniteenuse I etapi analüüs 100 000 100 000
STAR teenuseosutajaportaal 100 000 100 000
VR ja simulatsioonikeskuse loomine Astangu
100 000 100 000
KRK
Jobpics metoodika e-lahenduse loomine
100 000 100 000
Astangu KRK
Patsiendiportaali kasutatavuse (UX/UI) analüüs 85 800 85 800
Patsiendiportaali detailanalüüs 70 800 70 800
Patsiendiportaali teostatavusanalüüs ja
56 400 56 400
rakenduskava koostamine
Pensioniregistrite analüüs 80 000 80 000
SF arendustaotlused 2021 II kv - 2022 I kv
Projekti nimi Prioriteet Slaid Projekti eelarve 2021 II kvartal 2021 III kvartal 2021 IV kvartal 2022 I kvartal
Kokku 6 129 524 794 000 2 982 856 1 200 000 1 152 000
Perelepituse arendustööd 1 SF1 500 000 500 000
Lapse abivajaduse eelhindamine koos
2 SF2 500 000 500 000
arhitektuuritöödega
Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute
1 SF3 500 000 500 000
teenuste lisandumisega, I etapp
Elatisabi teenuse arendus 1 SF4 470 748 469 000
Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise
2 SF5 498 792 498 000
klienditeekonna redisain, I etapp
Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime
klassifikatsiooni (RFK) põhise hindamisinfo 1 SF6 473 128 475 000
vastuvõtmine, I etapp
Pensioniteenus, I etapp 2 SF7 500 000 500 000
Tervise Arengu Instituudi terviseandmetel
põhinevate registrite tegemine andmelao 3 SF8 154 000 154 000
põhiseks
Ravimiameti infosüsteemi SamTrack
3 SF9 500 000 500 000
uuendamine, II etapp
Ravimi nimede hindamise krati rakendamine 3 SF10 108 000 108 000
Terviseameti menetlussüsteem MEIS 2 SF11 499 996 499 996
Uue põlvkonna meditsiiniseadmete
1 SF12 499 860 499 860
andmekogu (MSA)
SF1 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Perelepitusteenuse arendustööd / 500 000 eur / 12 kuud
1. Probleem Riiklikult koordineeritud teenuseosutamise puudumise tõttu on perelepitusteenuse (PLT) kättesaadavus ning 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
kvaliteet täna ebaühtlased. [ ] Kratid
1.1 Projekti eesmärk Arendada võimekus perelepitusteenuse elektroonseks osutamiseks ning parandada teenuse [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
üleriigilist kättesaadavust ja kvaliteeti. SeotudVabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) eesmärgiga 5.17. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
1.2 Projekti väljund STAR on loodud võimekus perelepitusteenuse digitaalseks pakkumiseks riiklikul tasandil. [X] Andmehaldus
1.3 RESi lisataotlusega seos Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine [ ] Küberturve
1.4 Mitterahastamise tagajärg Projekt adresseerib probleemi, kus riiklikult koordineeritud teenuseosutamise [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
puudumise tõttu on perelepitusteenuse kättesaadavus ja kvaliteet ebaühtlased ning riik kannab sellega seoses suuremaid
kulutusi. Projekt lahendab riikliku tähtsusega murekohad, parandades lahku minevate vanemate laste heaolu ning muutes
teenuse kättesaadavaks peredele, kellele see finantsilistel põhjustel kättesaamatuks jääb.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta
Hetkeolukorra mõõtmiseks käivitub aprillis 2021 analüüs. Tänaseks perioodi lõpuks) jooksul)
teadaolevad numbrilised näitajad: 2019. a kasutas perelepitusteenust 235 • Abivajavatel peredel võimalik • Aastaks 2025 kasutab perelepitusteenust ca 3000 peret aastas.
peret, kohtusse esitati ca 4300 avaldust. Suur osa peredest suunatakse perelepitusteenusele registreerimiseks • Suureneb perede heaolu, sest perelepituses kokkuleppe saavutamine on
kohtust perelepitusteenusele ning paljud neist pöördunuks perelepitaja kasutada STARi. Esimesel aastal registreerub nii lapsele kui perele kohtumenetlusest vähem emotsionaalselt koormav.
poole kohe kui oleksid teadlikud. Perelepitusteenuse 1,5 h seanss maksab teenusele ca 1000 peret ning arv hakkab • Kohtutes koormus elatise asjades, lapse suhtes vanema õiguste ja lapsega
perele 60-90 eurot ning lepituskokkulepe saavutatakse 5-6 seansiga, kasvama. suhtlemise reguleerimise küsimustes, väheneb.
kokku ca 540 eurot. Kohtumenetluses on kulu riigile 1092 eurot ning • Kohtute koormus langeb algtasemega • Riigi jaoks on tegemist oluliselt kuluefektiivsema lahendusega
ajakulu keskmiselt 22h. Soosides kohtuväliseid kokkuleppeid, on riigi jaoks võrreldes järk-järgult kuni ca 70% (2019 – (perelepituse tasu perele ca 540 eurot, kohtumenetlus 1092 eurot.
tegemist kuluefektiivse lahendusega. 4300 avaldust, 2022 ja edasi – 1000 avaldust • Teenuseosutaja ajakulu seansside sisestamisele ja aruandlusele väheneb
Loomisel on õiguslik alus perelepituse teenuse riiklikuks korraldamiseks. ning vähem). • Teenusele registreerimine muutub kasutajasõbralikumaks ning kiiremaks
• Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF1.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Perelepituse protsessi äriomanik on SKA lastekaitse osakond • 2021 III kv SF taotlus • Loomisel on õiguslik alus, millega tegeleb SoMi laste heaolu osakond
(LKO), lõppkasutajad on KOVide ning SKA lastekaitsetöötajad ja • 2021-2022 arendustegevused (kooskõlastamiseks suvel 2021 ning riigikogus tuleb õiguslik alus
perelepituse teenuse osutajad. • 2022 uue funktsionaalsuse kasutuselevõtt. lugemisele detsembris 2021.)
Teenust arendatakse STAR platvormil, mille arenduse ning tehnilise • Eelarve 500 000 EUR • Perelepitusteenus on osa VV koalitsioonilepingust ning koalitsiooni 100
toimimise eest vastutab TEHIK. STARi vastutav töötleja on SKA. Projekti • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja päeva tegevuste hulgas.
juhib TEHIK. turvatestimine) olemasolevate raamhangete • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF1.
SKA on projekti teostamiseks vajaliku ressursi võtnud arvesse 2021. a alt.
tööplaani koostamisel. • Eelarve on esitatud faili Lisataotlused
koond_2022-2025 lehel SF1.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
Arendusprojekti peamised kasusaajad on: • Teenuse pakkumist toetatakse IT Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel IKT
• Nii abielust kui vabakooselulisest suhtest lahku minevad alaealiste lahendusega, mis võimaldab kiiret, turvalist SF kokku.
lastega vanemad ja nende lapsed. Sihtgrupi orienteeruv suurus on ja kasutusmugavat infoedastust ning
3600 paari aastas (hooldusõiguse ja elatisnõude vaidluste arv 2015. a suuremat andmepõhisust perelepituse
3662) ja nende ühised lapsed. teenuse edasiseks parendamiseks.
• SKA kui perelepitusteenuse koordinaator Vähenevad halduskoormus ning kulutused
• Teenuseosutajad ehk perelepitajad teenuse osutamise ahelas (ametnikud,
• Kohtusüsteem kohtuprotsess jne).
• Jätkub STARi üleminek mikroteenuste
põhisele.
SF2 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Lapse abivajaduse eelhindamine koos arhitektuuritöödega / 500 000
eur /12 kuud
1. Probleem STARis puudub funktsionaalsus lapse abivajaduse eelhindamiseks. Arhitektuur on vananenud ning 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
arendamine keerukas, kallis ja kehva kasutajakogemusega. [ ] Kratid
1.1 Projekti eesmärk 1) Disainida lapse abivajaduse eelhindamise protsess ning luua STARi vastav funktsionaalsus. 2) [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
Vabaneda STARi tehnoloogilisest võlast, alustada üleminekut uuele mikroteenustel põhinevale ja uue kasutajaliidesega [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
arhitektuurile. [X] Andmehaldus
1.2 Projekti väljund STARi on uuel protsessile põhinev lapse abivajaduse eelhindamine ja alustatud üleminekut [ ] Küberturve
mikroteenuste põhisele arhitektuurile. [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
1.3 RESi lisataotlusega seos puudub
1.4 Mitterahastamise tagajärg Investeeringu tegemata jätmisel hallatakse lapse abivajaduse eelhindamise infot
jätkuvalt suurel määral väljaspool STARi, s.o lastekaitsetöötajatele suur töökoormus ja lastekaitse teenus
ebakvaliteetsem. Arhitektuuriuuenduste mitterahastamine tähendab kõrgemaid arenduskulusid, potentsiaalseid
turvaprobleeme ning madalat lõppkasutaja rahulolu.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta
Hetkeolukorra täpsemaks numbriliseks mõõtmiseks on käimas analüüs. perioodi lõpuks) jooksul
Teadaolev numbriline info: 100% lapse abivajaduse eelhindamisest viiakse 100% lapse abivajaduse eelhindamisest viiakse läbi STARis
2020. a kasutajate rahulolu uuringu tulemuste kohaselt on lapse läbi STARis 1,5 aastat (ning edasi) pärast projekti lõppu on kasutajate rahulolu lapse
abivajaduse hindamise funktsionaalsusega rahulolematuid 32,6% STARi Välja on arendatud abivajavaste lapsest abivajaduse hindamise funktsionaalsusega STARis 98% juhtumiplaani
juhtumimenetlust kasutanutest. Peamine põhjus on halduskoormus, mis teavitamiseks ning lapse abivajaduse kasutajatest
tuleneb abivajaduse eelhindamise funktsionaalsuse puudumisest. hindamiseks vajalikud mikroteenused Lastekaitsetöötajal kulub lapse abivajaduse hindamiseks 30% vähem aega kui
STARis algatatakse aastas (2016-2020) ca 9000 lastekaitsega seotud *On võimalik, et üheks tulemusindikaatoriks on seni, mis omakorda mõjutab lastekaitse töötaja töö kvaliteeti
lihtmenetlust (eeldavad kõik abivajaduse eelhindamist) ja see näitaja on ka abivajaduse hindamise efektiivsuse kasv, ent SKA lastekaitse osakonnal on pidev ülevaate abivajavate laste arvust ja
kasvutrendis. 2019. a oli Eestis ühe lastekaitsespetsialisti kohta ca 986 seda on hetkel raske hinnata, kuivõrd me ei tea probleemidest. Kvaliteetne andmestik võimaldab neil teenust parandada.
menetlust. Seega: lastekaitsetöötajad on üle koormatud ning veel algtaset (selgub analüüsi käigus). Lisaks on projektil pikaajalisem sotsiaalmajanduslik mõju. Märgates ohtu lapse
dokumentide haldamise suur osakaal jätab neile vähem aega tegeleda heaolule aegsasti, saab olukorda parandada abinõudega, mis riivavad lapse ja
laste sisulise kaitsega. tema pere elukorraldust leebemalt ning mille lahendamiseks kulub ka vähem
STAR võeti kasutusel 2010. a. Tegu on monoliitse ja vananenud maksumaksja raha.
kasutajaliidesega süsteemiga, Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF2.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Äriomanik on SKA lastekaitse osakond (LKO), lõppkasutajad KOVide ning • 2021 III kv SF taotlus Seadusandluse muudatusi plaanis ei ole. Eelhindamise tööriist on kooskõlas
SKA lastekaitsetöötajad. Arenduse ning tehnilise toimimise eest • 2021-2022 arendustegevused lastekaitseseaduses kirjeldatud lapse abivajaduse hindamismetoodikaga.
vastutab TEHIK. STAR andmekogu vastutav töötleja on SKA. • 2022 uue funktsionaalsuse kasutuselevõtt STARi arendusplaani on tutvustatud riigi IT arhitektide paneelis ning see
Projekti juhib TEHIK, • Projekti eelarve 500 000 eurot vastab arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi ristfunktsionaalsuse
• Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja nõuetele. Andmejälgija on STARis kasutusel.
turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt. Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF2.
Eelarve on esitatud faili Lisataotlused
koond_2022-2025 lehel SF2.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
Otsesed kasusaajad (lõppkasutajad): • Protsessiinnovatsioon: abivajavast lapsest Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on TEHIK STAR hooldustööde
• KOVide lastekaitsetöötajad (ca 250 inimest) teavitamise ning tema abivajaduse hindamise eelarvesse arvestatud ning tagatud vähemalt viie aasta jooksul.
• SKA lastekaitse osakond (66 inimest) protsess vaadatakse üle ning optimeeritakse Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel IKT
Kaudsed kasusaajad: Abi vajavad lapsed ja nende pered: 2020. a jooksul • Tehnoloogiline innovatsioon: Alustatakse SF kokku.
SF3 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute teenuste lisandumisega, I
etapp / 500 000 eur / 12 kuud
1. Probleem 2022. a jõustub ohvriabi seadus, millega tehtavad muudatused on täielikult infotehnoloogilise toeta. Seaduses 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
reguleeritakse ohvriabi teenuse korraldamine juhtumikorralduse põhimõttel, sh vajadus koordineerida mitme organisatsiooni [ ] Kratid
koostööd abi andmisel ja vajaduse vastastikuseks teabevahetuseks turvalistes kanalites. Seaduse tasandil reguleeritakse nt [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
traumast taastumist toetavad teenused, seksuaalvägivalla kriisiabi teenus, teenused prostitutsiooni kaastatutele, lastemaja teenus. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
Hetkel on suur osa olemasolevatest ohvriabi teenustest ilma infosüsteemi toeta või toetatud minimaalselt. Samuti kasutatakse [X] Andmehaldus
andmete kogumiseks ja haldamiseks erinevaid lahendusi, mistõttu info on killustunud. Andmete killustatuse tõttu võib kannatada [ ] Küberturve
ohvriabi töötajate otsuste kvaliteet ja tegutsemiskiirus. [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
1.1 Projekti eesmärk Ühtse ning ohvriabi juhtumikorralduslikku teenuse osutamist toetava baasfunktsionaalsuse loomine (I
etapp).
1.2 Projekti väljund 80% ohvriabi baasfunktsionaalsusest on toetatud IT-lahendusega, infosüsteemi kaudu toimib infovahetus
peamiste väliste teenuseosutajatega.
1.3 RESi lisataotlusega seos Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine
1.4 Mitterahastamise tagajärg Projekt adresseerib probleemi, kus ohvriabi töötajal puudub toetav infosüsteem
juhtumikorraldusliku töö tegemiseks. Projekt lahendab riikliku tähtsusega murekoha, luues kaasaegse ja kasutajasõbraliku
infosüsteemi juhtumikorraldusliku lähenemise toetamiseks.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk
• Täpsem numbriline ülevaade sellest, mil määral on ohvriabi info killustatus toonud perioodi lõpuks) kuni 5 aasta jooksul)
kaasa ebaefektiivsust ja/või ebakvaliteetseid otsuseid, täna puudub. Viiakse läbi Välja on arendatud ohvriabi teenuse • Lõppkasutaja (ohvriabi töötaja) rahulolu on suurenenud -
analüüs Q4 2021.. juhtumikorralduslikku teenuse osutamist toetav sihttase 80% kõigist ohvriabi töötajatest
• Täna on teada SKA ohvriabi töötajate suur töökoormus ja liigse administreerimise baasfunktsionaalsuses mikroteenustel. • Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate
tõttu jääb abivajajate sisuliseks aitamiseks vähem aega. 80% ohvriabi juhtumikorraldusliku teenuse hulgas: 60% ohvriabi teenuste teenuse osutajatest on
• Nt 2020. a esitati ohvriabile kokku 4140 uut juhtumit ning 3166 (76%) puhul neist osutamise baasfunktsionaalsusest on toetatud IT- teadlikud e-teenuse võimalusest
tuli ohvriabi töötajal iga juhtumiga töötada kahes infosüsteemis. lahendusega. • Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas:
• Ohvriabi teenustest on SKAIS1-s toetatud vaid 3 – juhtumiandmete kogumine, 80% ohvriabi teenuste raames e-teenust kasutatavatest
psühholoogiline abi ja teenused inimkaubanduse ohvritele. Vähemalt 10 muud ettevõtetest.
ohvriabi ja selle ennetamisega seotud teenust on täielikult riigi infosüsteemi toeta. • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel
SF3.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Ärinõuded koostab SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakond koostöös finants- ja • 2022 I kv SF taotlus • STARi arenduste plaani on tutvustatud riigi IT arhitektide
arendusosakonna ning TEHIKuga. IT arendust koordineerib TEHIK. Testimisse • 2022-2023 arendustegevused paneelis ning STARi uue arhitektuuri plaan vastab
kaasatakse ohvriabi töötajad, välised teenuseosutajad, KOVid ja PPA. STARi vastutav • 2023 uue funktsionaalsuse kasutuselevõtt arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi ristfunktsionaalsuse
töötleja on SKA ja STARi kui rakenduse halduse eest vastutab TEHIK. • Eelarve 500 000 eurot. nõuetele. Andmejälgija on STARis kasutusel.
• Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja • Töös on õigusliku regulatsiooni muudatused (jõustub 2022)
turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt. • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel
Eelarve on esitatud faili Lisataotlused SF3.
koond_2022-2025 lehel SF3.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
Otsesed kasusaajad: Innovaatilisus seisneb ühtse, kõiki olulisemaid Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on TEHIK STAR
• Peamised lõppkasutajad on SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna töötajad ohvriabi teenuseid katva ning juhtumikorralduse hooldustööde eelarvesse planeeritud ning tagatud vähemalt
(90+ inimest) põhimõtetel (organisatsioonidevaheline turvaline viie aasta jooksul.
• Välised teenuseosutajad ja vabatahtlikud - ca 300 kasutajat. infovahetus) tegutseda võimaldava IT-lahenduse Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused
• Kaudsed kasusaajad: KOV, SKA lastekaitseosakond (LKO), PPA - läbi loomises protsessidele, mida seni on tehtud koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku.
andmevahetuse ja võimaluse juhtumeid koostöös lahendada (sh ligipääs killustatult ja ebaefektiivsetel viisidel.
konkreetse juhtumi andmetele).
SF4 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Elatisabi teenuse arendus/ 470 748 eur / 11 kuud
1. Probleem Lisandub uus elatisabi teenus ehk pankrotimenetlusaegne elatisabi, millel puudub tehniline lahendus. Puudub kättesaadav ja 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
läbipaistev täitemenetlusaegne ja kohtumenetlusaegne elatisabi teenus. Täitemenetlusaegse elatisabi teenuse osas ei kasuta maksimaalset [ ] Kratid
registrites olemasolevaid andmeid, tekitades sellega kliendile kui ka teenuse erinevatele osapooltele täiendavat halduskoormust. [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
1.1 Projekti eesmärk Pakkuda pankrotimenetluseaegset elatisabi teenust proaktiivselt ja olemasolevad elatisabi teenused viia SKA [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
iseteenindusse, mis tagab õigustatud sihtgrupile teenuse kättesaadavuse ning selle kasutamise lihtsalt ning intuitiivselt. [ ] Andmehaldus
1.2 Projekti väljund Arendusprojekti lahendus, mis: võimaldab maksta õigustatud sihtrühmale pankrotimenetlusaegset elatisabi; kasutab [ ] Küberturve
täitemenetlusaegne elatisabi teenuses maksimaalselt ära registrites olevaid andmeid, vähendades ühtlasi sellega erinevate osapoolte [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
halduskoormust; pakub kliendile proaktiivset teenust, mis on kättesaadav temale sobival ajal
1.3 RESi lisataotlusega seos puudub
1.4 Mitterahastamise tagajärg Projekt adresseerib probleemi, kus elatisabi teenuse killustumise ja tehniliste lahenduste puudumise tõttu on
elatisabi teenuse kättesaadavus õigustatud sihtgrupi seas ebaühtlane ning taotlemine toob kaasa osapooltele põhjendamatut halduskoormust.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk
Puudub tehniline lahendus, mille abil maksta pankrotimenetluseaegset • Valmib pankrotimenetlusaegse elatisabi teenuse tehniline kuni 5 aasta jooksul)
elatisabi. Eesti.ee-s, kus täna kohtumenetlusaegset elatisabi teenust on lahendus, mille abil saab riik maksta elatisabi õigustatud • Suureneb õigustatud sihtrühma hulgas elatisabi saajate
võimalik taotleda, puudub võimalus kompaktselt infot näha. sihtrühmale osakaal
Täitemenetlusaegse elatisabi teenuse osas on SKA iseteeninduses • Valmib kohtumenetlusaegse elatisabi teenuse tehniline • Väheneb klientide (ca 4000) ja SKA ajakulu, kuna
üksnes laekumise info, seega puudub kompaktne elatisabi info vaade. lahendus SKA iseteenindusse, mille kaudu saavad õigustatud iseteeninduses kuvatakse vajalikku infot kliendile, väheneb
SKA iseteeninduses puudub täna ka valmidus kuvada kogu elatisabi isikud taotleda kohtumenetlusaegset elatisabi pöördumise hulk
teenustega seotud infot. Täitemenetlusaegse elatisabi protsessis ei • Automatiseeritud on täitemenetlusaegse elatisabi teenuse • Väheneb erinevate osapoolte halduskoormus seeläbi, et
teostata kõiki vajalikke tingimuste kontrolle, mistõttu tekitatakse protsess ametnikurakenduses, mis vähendab osapoolte igakuiselt ei menetleta projekti lõppedes manuaalselt
lisakoormust kliendile ja seotud osapooltele (SKA, EMTA, kohtutäiturid). halduskoormust makseid (200 makset iga kuu, 168h SKA tööaega kuus)
Iga kuu makstakse välja elatisabi ligikaudu 4000-le lapsele. • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel
SF4.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Elatisabi teenuse omanik on SKA. Teenus arendatakse SKAIS2 • Märts/Aprill 2021 SF arendustaotluse esitamine • Arendus eeldab osaliselt (pankrotimenetlusaegse elatisabi
teenusena. SKAIS2 tehnilise toimimise eest vastutab TEHIK (sh • Aprill 2021 hankemenetlus. osas) muudatusi perehüvitise seaduses (PHS). PHSi
küberturvalisuse eest) – IT-projektijuhtimine, IT-süsteemiarhitektuur, IT- • Sõlmitakse 2 hankelepingut (arendus ja turvatestimine) muudatuse jõustumine on planeeritud 01.01.2022
andmeturve, IT-süsteemiadministratsioon. olemasolevate raamlepingute alt. • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku, iseteeninduse
SKA poolelt on kaasatud osalise koormusega teenuse juht, • Mai 2021 - märts 2022 arendustegevused raamistikuga
arendusnõunik, iseteeninduse teenuste juht, andmeanalüütik, • Arendustööde indikatiivne eelarve on 470 748 eurot: faili • Lähtume Arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi
finantsarvestuse spetsialist, sissenõudmise valdkonna spetsialist. Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF4. ristfunktsionaalsete nõuetest (sh andmekvaliteedi nõuded)
• Andmejälgija kasutuselevõtt
• Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel
SF4.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
Lapsed, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust (ca 10 • Elatisabi teenus tehakse läbipaistvamaks, et õigustatud Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on juba TEHIK
000 elatisvõlgnikku): Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse igakuiselt isikud saaksid infot neile vajalikult ajal SKAIS hooldustööde eelarvesse planeeritud ning tagatud
ca 4000-le lapsele; kohtumenetlusaegset ca 500-le lapsele aastas. • Pankrotimenetlusaegset elatisabi pakutakse proaktiivselt vähemalt viie aasta jooksul.
Projekti kaasatakse vajadusel kohtutäiturid, pankrotihaldurid, MTA. • Täitemenetlusaegne elatisabi teenus muudetakse Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused
efektiivsemaks vähendades kõikide osapoolte koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku.
halduskoormust.
• SKAIS2 põhineb mikroteenuste arhitektuuril.
SF5 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise klienditeekonna redisain I
etapp / 498 792 eur / 18 kuud
1.Probleem Eestis on tuvastatud puude raskusastmega lapsi ja vanaduspensioniealisi kokku ligikaudu 88 000, kelle jaoks puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
proaktiivne ja abistav puude raskusastme taotlemise ning tuvastamise e-teenus. [ ] Kratid
1.1 Projekti eesmärk Puude raskusastme taotlemise ja tuvastamise e-teenuse arendamine ning automatiseerimine. [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
1.2 Projekti väljund Loodud on puude raskusastme taotlemise ja tuvastamise e-teenus. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
1.3 RESi lisataotlusega seos puudub [ ] Andmehaldus
1.4 Mitterahastamise tagajärg Lapse ja vanaduspensioniealise puude raskusastme taotlemise ja tuvastamise e-teenuse puudumisel [ ] Küberturve
pikeneb inimesele taotluse läbivaatamise aeg ning abi saamine hilineb. Jätkuvalt puudub võimalus proaktiivseks korduvekspertiisi [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
tegemiseks.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse
• Tuvastatud puude raskusastmega lapsi ja vanaduspensioniealisi on ca 88 000. perioodi lõpuks) perioodi ehk kuni 5 aasta jooksul)
Taotlusi vormistatakse faili või paberina, allkirjastatakse lokaalselt, edastatakse • Puude raskusastme taotleja e-taotlus on • Pabervormil esitatud taotluste arv väheneb 80%.
e-posti, tavaposti või klienditeeninduse kaudu. E-teeninduse võimalus puudub. eeltäidetud asjakohaste registrite andmetega (TIS, • Kogu taotluse menetlemise aeg laste puhul
Menetluses on ajamahukas lisainformatsiooni hankimine erinevatest EHIS, STAR). väheneb 10 päevani (praegu keskm 20 päeva),
infosüsteemidest. Puudub automatiseeritus olemasolevate andmete • Laste ja vanaduspensioniealiste puude vanaduspensioniealiste puhul 10 päevani
kasutamiseks. Riiklikult on suund võtta inimese abivajaduse hindamisel raskusastme tuvastamine toimub RFK põhiselt. (praegu keskm 20 päeva).
kasutusele rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (RFK), kuid • Isik saab jälgida menetluse kulgu ning tema • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-
praegu SKAIS ei ole võimeline seda klassifikaatorit töötlema. menetlusega seotud andmeid. 2025 lehel SF5.
• Taotluse esitajal puudub ülevaade menetluse käigust ning puudub võimalus talle
teha pakkumusi e-teeninduses korduvekspertiisiks. Menetluse aeg on keskmisel
20 päeva, Oleme plaaninud teostada SF analüüsi (Projekt nr 2014-
2020.12.03.20-0797).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• LAVA-PRT teenuse omanik on Sotsiaalkindlustusamet. Teenus arendatakse • 2022 I kv SF taotlus • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistikuga.
SKAIS2 teenusena. SKAIS2 tehnilise toimimise eest vastutab TEHIK (sh • 2022-2023 arendustegevused • Lähtume arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi
küberturvalisuse eest) – IT-projektijuhtimine, IT-süsteemiarhitektuur, IT- • 2023 uue funktsionaalsuse kasutuselevõtt. ristfunktsionaalsete nõuetele (sh
andmeturve, IT-süsteemiadministratsioon. • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja pilvekõlbulikkuse ja andmekvaliteedi nõuded)
• SKA poolelt on osalise koormusega kaasatud finants- ja arendusosakonna turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt. vastavusest.
arendustalitusest teenusedisainer, teenuste osakonna ekspertiisi ja • Projekti eelarve hinnanguliselt on 498 792 eurot: • Andmejälgija on SKAIS2-s olemas, vajadusel
sotsiaaltoetuste talitusest nõunik, juhtiv ekspertarst ja arendusspetsialist, faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF5. vajab seadistamist.
• Kaasatakse vastavalt vajadusele: SKA finantsjuht, iseteeninduse valdkonna juht, • 2021. a on kavas seadusandluse muudatusi, mis
SKA ekspertarstid, SKAIS2 üldkomponentide omanikud ja vajadusel erinevate ei muuda teenuse üldpõhimõtteid, kuid
osakondade spetsialistid. lihtsustavad nende korraldamist (proaktiivne
ekspertiisi pakkumise võimalus ilma isikult
taotlust küsimata).
• Riskid on esitatud faili Lisataotlused
koond_2022-2025 lehel SF5.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Puudega lapsi 9119 (31.12.2020). Esitatud taotlusi 2020 oli 5372 (neist • Luuakse proaktiivne teenus erinevatele osapooltele Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on
korduvaid 4056) ja infosüsteemide liidestamiseks, et teistes juba TEHIK SKAIS hooldustööde eelarvesse
• Puudega vanemaealisi 77 526 (31.12.2020) Esitatud taotlusi 2020 oli 19 545 infosüsteemides olemasolevaid andmeid planeeritud ning tagatud vähemalt viie aasta
SF6 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) põhise
hindamisinfo vastu võtmine, I etapp / 473 128 eur / 18 kuud
1. Probleem Töötukassa edastab praegu SKA-le inimese puude tuvastamiseks vajalikke andmeid tööhõivereformi käigus loodud klassifikaatorite alusel, kuid 2022. 1.5 Panustab
a II kvartalist hakkab töötukassa inimese abivajadust hindama rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (RFK) põhiselt. SKA-l puudub võimekus RFK järgnevatele suunistele:
põhiste hinnangu vastuvõtmiseks ja töötlemiseks inimese puude raskusastme tuvastamisel. [ ] Kratid
1.1 Projekti eesmärk Teha inimese abivajaduse hindamine inimeste ja asutuste jaoks vähemkoormavaks, paremini kirjeldatavaks ja dünaamika jälgimist [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed
võimaldavaks. Võtta SKAs tööealise inimese puude raskusastme hindamisel aluseks RFK (süsteemsem ülevaade, vähem korduvaid hindamisi).
1.2 Projekti väljund SKAIS2 toetab tööealise inimese puude ekspertiisil RFK-põhist hindamist ja andmevahetust töötukassa infosüsteemidega.
teenused
1.3 RESi lisataotlusega seos puudub [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
1.4 Mitterahastamise tagajärg SKA infosüsteem SKAIS ei oska vastu võtta RFK põhist hinnangut, mis tõttu tuleb küsida inimeselt täiendavat infot tema [X] Andmehaldus
puudeastme tuvastamiseks. Tekib täiendav halduskoormus nii inimesele kui SKA-le. [ ] Küberturve
[X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse
• SKA poolt on tuvastatud puude raskusastmega inimesi 150 000, sh u 59 000 tööealist. Puude • SKA kasutab tööealise inimese puude perioodi ehk kuni 5 aasta jooksul)
raskusastme tuvastamiseks tehakse aastas umbes 70 000 taotluse alusel ligikaudu 50 000 raskusastme tuvastamisel töötukassa poolt • SKA ja töötukassa erinevatest hinnangutest
ekspertiisi, mille puhul hinnatakse nii terviseseisundit kui tegevusvõimet. esitatud RFK põhist hinnangut. tulenenud vaiete osakaal väheneb.
Tööealiste sihtgrupp: 35 000 menetluse puhul aastas on tegemist töövõimehindamise ja puude • 80% menetlusi saab teha töötukassa poolt • RFK põhist hindamise saab kasutusele võtta ka teiste
raskusastme tuvastamise ühismenetlusega, kus puude raskusastme ekspertiisi puhul tuleb saadetud RFK hinnangu alusel. sihtrühmade puude raskusastme hindamisel.
seadusest tulenevalt aluseks võtta töötukassa poolt tehtud töövõime hindamise ekspertiisi. • Töötukassa ekspertiisi alusel tehtud puude • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
Metoodikate erinevuste tõttu tuleb töövõime hindamise tulemust puude raskusastme tuvastamise raskusastme hindamise puhul väheneb SKA lehel SF6.
puhul vajaduspõhiselt üle hinnata ja seda tehakse umbes 19 000 juhul. Mõlemad asutused ekspertarstidel hindamiseks kuluv
hindavad inimesi osaliselt samade ja osaliselt erinevate parameetrite järgi. aeg tööealiste puhul vähemalt 30% (tulevikus
• Ekspertiisiks kuluv aeg on 2-2,5h. 1h 45 min per menetlus)
• 2020. a lõpust on alustatud RFK-põhise hindamisinfo kasutusele võtu ettevalmistusega. Läbitud on
koolitus ja tutvutud töötukassa ja haigekassa poolt rahastatud pilootprojektidega.
• Kavas on läbi viia RFK rakendamise eelanalüüs.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Teenuse omanik on Sotsiaalkindlustusamet. Teenus arendatakse SKAIS2 teenusena. SKAIS2 • 2022 I kv SF taotlus • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistikuga,
tehnilise toimimise eest vastutab TEHIK – IT-projektijuhtmine, IT-süsteemiarhitektuur, IT- • 2022-2023 arendustegevused iseteeninduse raamistikuga, avaandmete hetkeseisu
andmeturve, IT-süsteemiadministratsioon. • alates III kv 2022 - 2023 uue funktsionaalsuse ning plaanidega, kasutatavuse raamistikuga.
• SKA poolelt on osalise koormusega kaasatud finants- ja arendusosakonna arendustalitusest kasutuselevõtt.. • Lähtume arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi
teenusedisainer, teenuste osakonna ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talitusest nõunik, juhtiv • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja ristfunktsionaalsete nõuetele (sh pilvekõlbulikkuse ja
ekspertarst, metoodik ekspertarst, juhtivspetsialistid ja arendusspetsialist, turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt andmekvaliteedi nõuded) vastavusest.
• Kaasatakse vastavalt vajadusele: iseteeninduse valdkonna juht, SKA ekspertarstid, SKAIS2 • Projekti hinnanguline eelarve on 473 128 eurot: • Andmejälgija on SKAIS2-s olemas, vajadusel vajab
üldkomponentide omanikud ja vajadusel erinevate osakondade spetsialistid. faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF6. seadistamist.
• Projekti elluviimiseks ei ole õiguslikke takistusi.
• Taaskasutame võimalusel TEHIKus ja riigis loodud
komponente.
• Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-
2025 lehel SF6.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Puudega tööealisi on 58 954 (31.12.2020). Esitatud taotlusi oli 2020. a 35 824 (neist korduvaid 16 • Luuakse proaktiivne teenus erinevatele Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on juba
989) osapooltele ja infosüsteemide liidestamiseks, et TEHIK SKAIS hooldustööde eelarvesse planeeritud ning
• Analüüsi on planeeritud kaasata töötukassa spetsialistid, SKA ekspertarste, Eesti Puuetega teistes infosüsteemides olemasolevaid andmeid tagatud vähemalt viie aasta jooksul.
Inimeste Koda, teenuse kasutajaid. taaskasutada e-teenuses. Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused
• SKAIS2 põhineb mikroteenuste arhitektuuril. koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku.
SF7 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Pensioniteenuse I etapp / 500 000 eur / 18 kuud
1. Probleem Praegune penisoniarvestuse rakendus on arendatud tehnoloogial, mida on kaasaegsate tehnoloogiatega väga 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
ressursimahukas ühildada. [ ] Kratid
1.1 Projekti eesmärk Luua kasutajasõbralikud ning proaktiivsed sotsiaalmaksuta pensioniteenused tänapäevasesse ja [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
jätkusuutlikusse infosüsteemi SKAIS2, mis tagab inimestele õigeaegsed ja õiges suuruses väljamaksed. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
1.2 Projekti väljund SKAIS2 üle viidud pensioniteenused töötavad jätkusuutlikul IT tehnoloogial ning vastavad klientide ja [X] Andmehaldus
ametnike vajadustele. [ ] Küberturve
1.3 RESi lisataotlusega seos Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
1.4 Mitterahastamise tagajärg Sotsiaalkindlustusameti projekt Projekt adresseerib probleemi, et pensioniteenus on
tehnoloogiliselt ja ühiskondlikult vananenud platvormil, mille tõttu on teenuse haldamine kulukas ning käsitöömahukas.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse
• Riikliku pensioni saajate arv on hetkel umbes 320 000 inimest, kuid perioodi lõpuks) perioodi ehk kuni 5 aasta jooksul)
pensioniteenus puudutab kõiki Eestis töötanud ja töötavaid inimesi • Penisoniteenuse esimesed alaliigid (vähemalt 3) • Peamine arendustest tulenev kasu on
ehk umbes 1 000 000 inimest. on üle viidud tehnoloogiale, mis toetab riigi IT pensionisummade jätkusuutlik väljamaksmine uuel
• Igal aastal on SKA-l täna üle 600 000 pöördumise klientidelt läbi halduspoliitilisi põhimõtteid. tehnoloogial.
erinevate kanalite (telefon, klienditeenindus, e-post, tavapost), ligi • Nende alaliigi uutele pensionäridele saab • Nende pensioniteenuste osas hoitakse kokku kliendi
veerand (140 000) neist on pensioniteenusega seotud pakkuda sündmuspõhist teenust. halduskulu pöördumisel SKA poole, sest isikustatud
pöördumised. infot saab edastada proaktiivselt. Vabaneb analüütiku
• Enamik kliendi pöördumisi on seotud pensionile minemisega ning tööjõukulu 1 kuu ulatuses ja pensionimenetleja
trend on kasvav. Nendele pöördumistele hakkavad lisanduma ressurssi 1 kuu ulatuses aastas.
paindliku pensioniga (jõustub 01.01.2021) seotud küsimused, II • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
sambaga seotud küsimused, rahvusvahelise elemendiga seotud lehel SF7.
küsimused.
• Projekti analüüs on plaanitud 2021 kevadeks
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Pensioniteenus on SKA teenus - kaasatud teenuseomanik (0,3 • 2020 SKAIS2 raamhange - tehtud • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku,
kohaga) , iseteeninduse juht (0,2 kohaga) ja vastavalt vajadusele • 2021 analüüs - SF eeltaotlus positiivse hinnangu iseteeninduse raamistikuga.
spetsialistid saanud • Lähtume arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi
• SKAIS2 tehnilise toimimise ja küberturvalisuse eest vastutab TEHIK • 2021-2022 arendustegevused ristfunktsionaalsete nõuetest (sh andmekvaliteedi
(sh küberturvalisuse eest) - IT-projektijuht (0,3 kohta), tooteomanik • 2022 uue funktsionaalsuse kasutusele võtmine nõuded).
(0,3 kohta), arhitekt (0,2 kohta). • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja • Andmejälgija kasutuselevõtt
turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt • Peamised võimalikud riskid: andmekvaliteet teeb
• Projekti eelarve ca 500 000 eurot: faili migratsiooni keeruliseks.
Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF7. • Taaskasutatavus: võimalusel kasutatakse teiste
infosüsteemide komponente.
• Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
lehel SF7.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Antud arendus puudutab ca 90 000 pensionäri • Arendatavad pensioniteenused on Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused
• SKA ametnikud sündmuspõhised koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku.
• Pensioniandmeid kasutavad riigiasutused • Arendatavad teenused põhinevad mikroteenuste
arhitektuuril.
SF8 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Tervise Arengu Instituudi terviseandmetel põhinevate registrite
tegemine andmelao põhiseks/ 154 000 eur, sh km/12 kuud
1. Probleem TAI surmapõhjuste register (SPR) ja vähiregister (VR) registrid toimivad täna suuresti veel 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
käsitööl - andmete kontroll ja täiendamine toimub käsitsi. TAI registrid aitavad teha tervishoiu ennetustegevuste operatiivset
1.1 Projekti eesmärk Viia andmete kogumine registritesse ja nende täiendamine ning planeerimist ja kavandada tervishoiusüsteemi põhjendatud juhtimist
korrigeerimine andmelao vahendite põhiseks. [ ] Kratid
1.2 Projekti väljund Andmete töötlus toimub andmelao põhiselt Vertica keskkonnas, andmete [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
täiendamiseks ning korrigeerimiseks on loodud algoritmilised vahendid, andmeanalüüs on üle viidud [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
vahendile Tableau [X] Andmehaldus
1.3 RESi lisataotlusega seos Analüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamine Sotsiaalministeeriumi [ ] Küberturve
valitsemisalas [ ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
1.4 Mitterahastamise tagajärg Projekti rahastamata jätmisel jätkub kõik nii nagu praegu, st ajavahe
andmete kogumise ja analüüsitulemuste saamise vahel on liiga pikk selleks, et tagada kaasaja vajadustele
vastavat operatiivset analüüsi; käsitsitöö hulk jääb liiga suureks
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5
• Süsteemi haldamise infotehnoloogilised kulud lõpuks) aasta jooksul)
on praegu TAI kanda ja need on minimaalsed, • Surmapõhjuste register ja vähiregister on praegustelt • Mõlema registri puhul hoitakse kokku 2-3 inimese tööaeg, mis
kuna suur osa tööst toimub nö käsitsi tööna ja vahenditelt viidud üle Vertica ja Tableau praegu kulub andmete läbivaatusele ja käsitsi parandamisele
kulud kaetakse palgafondi arvelt. keskkondadesse – andmete kogumine ja väärindamine • Suureneb andmete kogumise ja töötlemise kiirus – andmete
• Vähi sõeluuringute registri analoogilise toimub Vertica keskkonnas ja analüüsid ning aruandlus kogumise ja analüüside avaldamise vaheline aeg muutub pea
lahenduse loomise käigus on läbi viidud PoC, Tableau keskkonnas. olematuks.
mille tulemused on ootustele vastavad. • Paraneb andmete saamine tervishoiuteenuse juhtimiseks
• Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF8.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Ülalhoid • Uuele platvormile viiakse üle järgmised TAI registrid: • TEHIK andmelao ja andmeanalüüsi keskkonna olemasolu
• TEHIK Infosüsteemide haldusosakond surmapõhjuste register (SPR) ja vähiregister (VR) • Andmejälgija kasutuselevõtt, mille kaudu antakse teavet
Arendusmeeskonnad: • Lahendus ehitatakse TEHIK halduses olemas olevale andmekogude vahel (TIS ja registrid) andmete liikumisest
• TEHIK Andmekorralduse ja andmeanalüüsi andmelao (Vertica), andmevõtu (Pentaho) ja • Andmelekke risk, volitamata kasutamise risk, töökatkestuse risk
osakond andmeanalüüsi (Tableau) keskkondadele. • Tegemist on SoM valitsemisala keskse lahendusega ja seega pole
• arenduspartnerid hankelepingute alusel • Tööd viiakse läbi ühe raamhankega. ta terviklahendusena taaskasutatav. Küll on taaskasutatavad
Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK • Taotluse esitame 2022 I kv, projekt kestab 12 kuud süsteemi loomise teoreetilised alused ja välja töötatud füüsilised
infoturbe osakond. • Eelarve on 154 000 eurot: faili Lisataotlused mudelid
Toote omanik: Tervise Arengu Instituut koond_2022-2025 lehel SF8. • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF8
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• TAI töötajad • Võrreldes tänasega, kus paljud registri tegevused • Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-
• Juhtimisinfo SoM, VV jne toimuvad nö „elektroonilises pabermaailmas“ 2025 lehel IKT SF kokku.
• Läbi avaldatava statistika kogu elanikkond saavutatakse projekti tulemusena täisdigitaliseeritud
lahendus, mis lisaks registrite tegevuse
operatiivsemaks muutmisel muudavad kogu
andmekäitluse hästi jälgitavaks ja turvalisuse taseme
SF9 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus/ Ravimiameti infosüsteemi SamTrack uuendamine, II etapp/ 500 000e
eur, sh KM / 18 kuud
1. Probleem Ravimiameti (RA) ravimitega seotud menetluste infosüsteem SamTrack on aegunud 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
1.1 Projekti eesmärk Infosüsteemi SamTrack uuendamise II etapis on eesmärgiks luua moodulid, mis toetavad [ ] Kratid
müügiloata ravimite, eriluba nõudvate kaupade, ravimistatistika, ravimiohutuse ja tarneraskuste menetlemise [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
äriprotsesse [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt (pilvekõlbulik arendus)
1.2 Projekti väljund Arendatud on uus infosüsteem, mis võimaldab loobuda vananenud infosüsteemi kasutamisest. Vajalikud [X] Andmehaldus
andmed on edukalt migreeritud [ ] Küberturve
1.3 RESi lisataotlusega seos puudub [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
1.4 Mitterahastamise tagajärg Arenduse tegemata jätmine vähendab SamTracki uuendamise I etapi positiivset mõju ja
tähendab kahe süsteemi paralleelset käigus hoidmist, probleeme andmete haldamises ja ühtlustamises, on oodata ajas
suurenevat tööjõukulude kasvu
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi
• Infosüsteem SamTrack võeti kasutusele 2001. a • Kõik SamTrack’i moodulid on uuendatud ja viidud üle ehk kuni 5 aasta jooksul)
• SamTrack’i uuendamisega on alustatud, I etapi lõpp uuele platvormile • Suureneb rahulolu RA e-teenustega-
detsember 2021 • Uuendatud SamTrack võimaldab kokku hoida 5- menetlusprotsessid kiirenevad
• Ravimiohutuse ja tarneraskuste menetlusi teostatakse 25% tööajast • ISO standardile vastavad andmed. Standardiseeritud ja
SamTrack’i väliselt. • Kasutusel on ISO standarditel põhinev andmemudel sünkroniseeritud andmed (liidestused teiste
• Infosüsteemi platvorm on tehniliselt vananenud • Korrastatud andmed, ühtsed loendid ja süsteemidega)
• Ravimiohutuse, ravimite tarneraskuste ja statistika info on
• Olemasolev andmebaas ei taga äriprotsesside tuge klassifikaatorid, vajalikud liidestused toimivad
paremini hallatav ja kiiremini edastatav
(ajagraafikud, digiallkirjastamine jne)- tööaja kulu ja
• Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
menetlusprotsesside pikenemine
lehel SF9.
• Probleeme on andmekvaliteediga- dubleeritud loendid,
käsitsi haldamine
• Olemas SamTrack’i uuendamise detailanalüüs (2014-
2020.12.03.001.01.15-0032)
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Teenuse omanik on Ravimiamet. II etapi arendus puudutab • Arendustööd, 425 000€, I-IV kvartal 2022 • Õigusaktide muutmine pole vajalik.
igapäevaselt kuni 40. spetsialisti • Täisahela testid, 15 000€, I kvartal 2023 • Taaskasutatakse I etapis arendatud komponente
• Projekti meeskond koosneb juhtrühmast ja töörühmast • Andmete migreerimine, 10 000 €, I kvartal 2023 • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku,
• Arenduslepingu partner on osa töörühmast. Töörühma • Kasutajate koolitus, 4 000€, II kvartal 2023 ristfunktsionaalsete ja teiste riiklike nõuetega
kuuluvad: tooteomanik (RA) - 80% tööajast; tooteomaniku • Dokumentatsiooni koostamine 6 000€, II kvartal • Isikuandmed puuduvad ja andmejälgijat vaja ei ole
nõustajad (RA) 3 spetsialisti- 15% tööajast; projektijuht 2023 • Euroopa Ravimiameti andmekogude (PMS, RMS, SMS, ja
(TEHIK) – 50-70% tööajast; IT arhitekt (TEHIK) - 5% tööajast; • Projektijuhtimine (TEHIK – IT projektijuhtimine): 40 OMS) kasutamine
IT administraator (TEHIK) - 5% tööajast 000€ • Ravimi andmete ISO standardi rakendamisjuhend
Kalkulatsiooni alus: raamlepingus fikseeritud tunnihind • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
Kokku: 500 000€ lehel SF9.
• Arenduseks on sõlmitud raamleping
• Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-
2025 lehel SF9.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
Kasutajate grupid: • Projekt on suunatud peamiselt tehnoloogia- ja Jätkusuutlikkuskulud on esitatud: faili Lisataotlused
SF10 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Ravimi nimede hindamise krati rakendamine / 108 000 eur, sh KM / 12
kuud
1. Probleem Soovitavate ravimi nimede kontroll on ebaefektiivne ja ravimi müügiloa taotlejal puudub võimalus soovitava 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
nime eelkontrolliks [X] Kratid
1.1 Projekti eesmärk Automatiseerida soovitavate ravimi nimede kontroll ja luua lahendus ravimi müügiloa [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
taotlejatele nimede eelkontrolliks [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
1.2 Projekti väljund Ravimi nimede kontrolli algoritm on integreeritud müügiloa menetlemise infosüsteemi SamTrack ja [ ] Andmehaldus
Ravimiameti (RA) veebilehe kaudu on ravimi müügiloa taotlejatel võimalus nimede eelkontrolliks [ ] Küberturve
1.3 RESi lisataotlusega seos puudub [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
1.4 Mitterahastamise tagajärg: Kasvavate personalikulude tingimustes on järgnevatel aastatel keeruline tagada eelnevate
aastatega samaväärne ravimi müügilubade hindamise tulu-kulu suhe, mis võib tähendada täiendavat survet riigieelarvele
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi
• 2019. a viidi läbi ca 1200 ravimi nimede hindamist. Aastane lõpuks) ehk kuni 5 aasta jooksul)
ajakulu on ca 138 tundi. • Ravimi nimede kontrolli algoritm on integreeritud • Ravimi nimede kontrollile kuluv aeg väheneb 70% (jääb
• Müügiloa hoidjad saadavad e-kirjaga päringuid nimede müügiloa menetlemise infosüsteemi SamTrack. tulemuse järelkontroll ja nime kinnitamine spetsialisti
eelkontrolliks • RA veebilehe kaudu on müügiloa taotlejatel võimalus poolt)
• müügilubade hindamisest saadav tulu oli 2019. a 1 122 330 eelkontrollida ravimi soovitavat nime. Väheneb 50% e- • Sama personali kooseisuga suudetakse tagada
eurot ja personalikulu 796 224 eurot. Tulu-kulu suhe = 1,4 kirjaga saadetavate päringute arv. müügilubade hindamise tulu ja kulu suhe vähemalt > 1,25
• Töötajate rahulolu tugiteenustega oli müügilubasid • Töötajate rahulolu tugiteenustega müügilubasid hindavas
hindavas osakonnas 3,9 osakonnas kasvab vähemalt 0,3 punkti
• SF projekti nr 2014-2020.12.03.20-0746 raames viiakse läbi • Ettevõtted teevad vähemalt 80% nimede eelkontrollist
sarnasusotsingu PoC ja analüüs, mis lõpetatakse mais 2021. veebirakenduse kaudu
• Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
lehel SF10.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Teenuse omanik on RA. • Läbi viiakse üks hankemenetlus • Taaskasutame juba loodud komponente
• Projekti meeskond koosneb juhtrühmast ja töörühmast. • Ajakava: • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku,
SF taotluse esitamine: september 2021 ristfunktsionaalsete ja teiste riiklike nõuetega
• Töörühma roll on projekti eesmärkide saavutamine läbi Hankemenetluse periood: jaanuar 2022 – märts 2022 • Isikuandmed puuduvad ja andmejälgijat vaja ei ole
planeeritud tarkvaraarenduse ja selle ellu rakendamise. Arendustööde teostamine: märts 2022 – märts 2023 • Õiguslikke muudatusi ei ole vaja
Arenduslepingu partner on osa töörühmast. Töörühma • Eelarve 108 000 eurot: • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
kuuluvad: tooteomanikud (RA) – 50% tööajast; • Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF10.
tooteomaniku nõustajad (RA) 3 spetsialisti – 10% lehel SF10.
tööajast; projektijuht (TEHIK) – 30 tööajast; IT arhitekt
(TEHIK) – 10% tööajast; IT administraator (TEHIK) – 10%
tööajast
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Ravimiameti ametnikud ja teenistujad, kes Projekt on suunatud peamiselt tehnoloogia- ja • Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused
igapäevaselt tegelevad ravimite nimede hindamisega protsessiinnovatsioonile. Projekti läbiviimisega soovitakse koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku.
• Ravimite müügiloa hoidjad (umbes 500), kes esitavad saavutada tehnoloogiline hüpe, millega käigus senine n-ö
ravimite müügilubade ja nende muudatus taotlusi käsitöö ravimi väljamõeldud nimede kontrollimisel
asendatakse keeletehnoloogial põhineva meetodiga. Selle
SF11 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Terviseameti menetlussüsteem MEIS/ 500 000 (sh km) eurot / 23 kuud
1. Probleem Terviseameti (TA) järelevalveametnike tööprotsess põhineb dokumendihalduse loogikal, on ebaefektiivne ja 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
koostööpartneritele ning menetlusosalisetele tarbetult ajakulukas. Ametnike otsustusprotsessid on kohati ka [ ] Kratid
ebapiisavalt ühtlustatud, mille tulemusena erinevate ametnike otsused võivad eristuda. TA-l puudub menetluse [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
infosüsteem. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
1.1 Projekti eesmärk Luua TEIS järelevalvemooduli baasil TA jaoks infosüsteem, mis toetab tööprotsesse ning aitab [X] Andmehaldus
järelevalvemenetlusi planeerida, läbi viia ja kogutud andmete pealt juhtimisotsuseid teha [ ] Küberturve
1.2 Projekti väljund Kasutusele on võetud järelevalveprotsessi toetav infosüsteem [ ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
1.3 RESi lisataotlusega seos Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine, Baasinfrastruktuuri tagamine
1.4 Mitterahastamise tagajärg: Jätkub ebaefektiivne inimressursikasutus. Puudub teenus järelevalvealustele asutustele
infovahetuseks.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5
• TA kontrollib aastas keskmiselt üle 2000 asutuse 11 teenuse raames, lõpuks) aasta jooksul)
Kokku on ca 7000 juriidilist isikut, kelle üle TA järelevalvet teostab. • TA-s on kasutusel menetlusinfosüsteem, milles saab • Menetlustega vabaneb 4500h (2,5 kohta), iseteeninduse ja
• Aastas kulub ca 12 700h, (7 ametikohta ja 169.000€/aastas) järelevalvega seonduvaid toiminguid teha/ järelevalve- aruandlusega vabaneb 8200h, (4,5 kohta).. Kokku vabaneb aega
menetlemisteks,. Sellest 2,5 kohta (4500h) kulub protokolli menetlust läbi viia, olulisemad liidestused teiste 169.000 €/aastas,. Eelduslik tasuvuseaeg on 3 aastat.
vormistamisele ja registreerimisele DHS-is (70 inspektorit ja 110 infosüsteemidega ja riiklike registritega.. • Infovahetus TA-ga operatiivsemaks ja selgemaks ning TA parema
protokolli 35 minutiga, tooteohutuse valdkonnas 3-4 tunniga). Suhtlusvõimalus menetlusosalisega infosüsteemis analüüsivõimekuse tõttu väheneb kohapealsete kontrollide ja
• Iga menetlusosaline suhtleb aktiivselt vähemalt neli korda TA-ga (sh olemas ning aruandlusvõimalus loodud. aktiivsete suhtlusmomentide vajadus.
kohapealne kontroll 2 tundi), st 2,6 tundi (5200 tundi aastas 2000 • Menetlussüsteem vastab WCAG nõuetele ning teostatud • Otsuse saajad hoiavad tulemusena aastas vähemalt 333h
asutuse jaoks). Menetlusosaline tutvub keskmiselt 5-7 leheküljeliste on turvatestimised. dokumentide lugemisaega kokku, väheneb aktiivne suhtluskoormus
dokumentidega vastuväidete esitamiseks (20 min, st vähemalt 666 h) • Teenuse tarbija jaoks kaob vajadus TA-ga kuni ühe tunni võrra (2000h kokkuhoid aastas kontrollitud
ning ootab otsuse ning dokumentatsiooni vormistamist ja kätte saamist menetlusdokumentatsiooni dokumentide asutuste jaoks).
üldjuhul kaks päeva, tooteohutuse valdkonnas kaks kuni kolm nädalat. läbivaatamiseks, väheneb aktiivse suhtluse vajadus ning • Otsuse aluseks olnud info saab ettevõtja mõne minutiga kätte.
• Terviseameti vajadused on kaardistatud valmisoleva TEISi baasil. menetlusotsuseid saadakse ametilt kiiremini kätte • Mõju on failis Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF11.
halduskoormuse vähenemise tõttu.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• IT tellija: TEHIK; rollid: IT projektijuht (IT-projektijuhtimine 2 – 1),: , • 2021 III kv taotlus, 2021 IVkv hange, 2022 II kv - 2023 II • Arvestame RIHA, ISKE ja teiste riiklike nõuetega
arhitekt (IT – süsteemiarhitektuur 1 -1 ), analüütik (IT – kv arendus • Isikuandmed puuduvad ja andmejälgijat vaja ei ole
projektijuhtimine 2), testija (IT-testimine 3), rakendusadministraator (IT- • 2 hankemenetlust: arendus - testimine, turvatestimine • Riskid õigusruumi valmimise ja sellest sõltuvate liidestuste osas –
süsteemiadministratsioon 3). • Eelarve 500 000 eurot, luua andmekogu põhimäärus, mis toetab liidestust riigi
• Tooteomanik: Terviseamet, järelevalvet teostavad ametnikud • Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 andmekogudega (Äriregister, E-toimik, RR, MTR, TÖR jne).
• Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK. lehel SF11. • TEIS taaskasutamine ning kohandamine TA spetsiifikale
• MEIS ehitatakse pilvekõlbulikuna ning kogu kood on avalik
• Riskid on failis Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF11.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• Peamised minimaallahenduse kasutaja grupid: a) TA • Dokumendipõhiselt menetluselt üleminek • Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
järelevalve ametnikud. b) Kõik potentsiaalsed andmepõhisele menetlusele lehel IKT SF kokku.
menetlusosalised (rohkem kui 7000 juriidilist isikut, kelle üle • Võimaluse loomine andmeteaduse ja tehisintellekti
TA järelevalvet teostab) kasutuselevõtmiseks nt prognoosimudelid järelevalve
• Kasusaajad: a) Kõik menetlusosalised, sh Eesti vallavalitsused, jaoks
linnavalitsused, teised juriidilised isikud, sh Eesti tervishoiu- ja • Võimaluse loomine automaatteavituste saatmiseks
sotsiaalteenuse osutajad, med.seadmete levitajaid; menetlusosalistele süsteemi kaudu ning andmevahetuse
kemikaalide turustajad. b) TA ametnikud ja koostööpartnerid lihtsustamiseks
• Võimaluse loomine menetluse käigus tekkivate andmete
kvaliteedi tõstmiseks ning kvaliteetsete ning
taaskasutatavate andmete avaldamiseks avaandmetena
SF12 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Uue põlvkonna meditsiiniseadmete andmekogu (MSA) / 499 670 eur,
sh KM / 23 kuud
1. Probleem Meditsiiniseadmete andmekogu (MSA) on piiratud võimalustega aegunud andmekogu ja 1.5 Panustab järgnevatele suunistele:
infosüsteem, mis ei toeta tänase päeva vajadusi [ ] Kratid
1.1 Projekti eesmärk Luua Terviseamet töötajatele tänapäevane andmekogu, mis on peamine [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused
meditsiiniseadmete osakonna töötajate töövahend ning ettevõtetele ja tavakasutajatele lihtne, [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt
sõbralik, ülevaatlik ning õpetlik. [X] Andmehaldus
1.2 Projekti väljund Järelevalveplaani on võimalik koostada ning täitmist kontrollida, tolliteatised on [ ] Küberturve
automatiseeritud, järelevalveteatised automaatselt täidetud ja edastatud, vabamüügisertifikaadi riigilõivu [ ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet
kontroll ja sertifikaadid koostatud, eeltäidetud COEF-id (turujärelevalve asutuste omavahelise suhtluse jaoks,
RAPEX analoog), seadmed on EMDN koodiga leitavad jm kaasaegsed ja vajalikud vahendid
1.3 RESi lisataotlusega seos Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine, Baasinfrastruktuuri tagamine
1.4 Mitterahastamise tagajärg: Ressurss läheb vajalike andmete käsitsi töötlemisele. Vigade teke,
ressurssi raiskamine ja oluliste tegevuste mittetegemine.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta
• MSA on vanamoodne ja piiratud võimalustega lõpuks) jooksul)
infosüsteem, millega on võimalik teavitada • MSA-sse on koondunud kogu osakonna töö • Klientide taotluse sisestamise ajakulu vähenemine 30 minutit -> 5
levitamisest ja turule laskmisest • Kõik etapid on automatiseeritud minutit
• Seadmete andmete allalaadimise võimalus siis • Levitamisest teavitamine on vähem • Sündmusteenuste arv 0 -> 5
kui seade on Eudamedis halduskoormav, teavitamiste arv suureneb • Sama personaliga saavutatakse uue töövahendiga kiirem taotluste
• MSO töö on killustunud eri töötajate, rollide • Turul on ohutumad seadmed, ohtlike seadmete menetlemine. Läbipaistvusega on ettevõtetele tagatud õiguskindlus ja
vahel turustamine on peatatud ja EL liikmesriike riskid on maandatud
• Levitamisest 2000 teavitust aastas (ettevõtjad teavitatud • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF12.
ei teavita, teavitamine keeruline, taotlust • Automaatselt täidetud vormid ja teavitused töötavad
parandatakse korduvalt (keskmiselt 2-3 korda)) Edukust saab hinnata levitajate ja teiste kasutajate
• Puuduvad p.1.2 kirjeldatud tegevust toetavad hulgas korraldatud küsitluse alusel, aasta peale
funktsioonid infosüsteemi kasutuselevõttu.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Muud ressursid – puuduvad • Taotlus juuni 2021, hanked (arendus + turvatestid) • EL määruste 2017/745 ja 2017/746 rakendumine 2021 ja 2022.
• Toote omanik Terviseamet, küberturvalisuse eest august 2021 • Taaskasutame varem TEHIKu infosüteemise jaoks loodud komponente
vastutab TEHIK • Arendustööd 1.10.2021-28.02.2023; 440 200 eurot • RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik, iseteeninduse raamistik, avaandmete
• Projekti töörühm: Tooteomanik (TA) - 50% tööajast; • Turvatestimine 1.03.2023-30.04.2023; 29 670 eurot hetkeseis ning plaanid, kasutatavuse raamistik
Projektijuht (TEHIK) - 40% tööajast; IT arhitekt • Projektijuhtimine 1.10.2021-31.05.2023; 29 800 eurot • Vastavus Arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi ristfunktsionaalsetele
(TEHIK) – 15 % tööajast KOKKU: 499 670 eurot. nõuetele
Tabel faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel 8 Peamised võimalikud riskid: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel 8
Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF12.
lehel SF12.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus
• MSA-d kasutavad: • Igapäeva töö protsessid ja toimingud on • Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025
• Eesti riigiametid (TA, SKA ,EMTA, RA, maksimaalselt automatiseeritud: riskianalüüs, lehel IKT SF kokku.
EHK); ettevalmistatud menetlusaktid, koostatud teabe
• Tootjad, volitatud esindajad, levitajad, avaldamine kodulehel riigilõivude tasumise kontroll
Täname!
Lisataotluse
märgistus
Valitsemisala Asutus
(prioriteetsu
s)
IKT
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus
1
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 2
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus 2
Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus Kokku
Tervise- ja Tööminister
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1
Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut 1
Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut 1
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1
Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut 2
Sotsiaalministeerium Terviseamet 2
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2
Sotsiaalministeerium Ravimiamet 2
Sotsiaalministeerium Horisontaalne 2
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 3
Muud
Sotsiaalministeerium Tööinspektsioon lisataotlused
Astangu Muud
Sotsiaalministeerium Kutserehabilitatsiooni Keskus lisataotlused
Muud
Sotsiaalministeerium Terviseamet lisataotlused
Muud
Sotsiaalministeerium Terviseamet lisataotlused
Muud
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium lisataotlused
Muud
Sotsiaalministeerium Terviseamet lisataotlused
Muud
Sotsiaalministeerium Ravimiamet lisataotlused
Muud
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium lisataotlused
Muud
Sotsiaalministeerium Terviseamet lisataotlused
Tervise- ja Tööminister Kokku
AMETKONDLIKUD PRIORITEETSED LISATOTLUSED
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1
Sotsiaalministeerium Terviseamet 1
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2
Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut 2
AMETKONDLIKUD PRIORITEETSED LISATOTLUSED Kokku
Sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1
Sotsiaalkindlustusamet/Sotsia
Sotsiaalministeerium alministeerium 1
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium/KOV 1
Sotsiaalministeerium Horisontaalne 1
Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2
Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2
Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2
Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2
Sotsiaalministeerium KOV toetusfond 2
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 3
Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 3
Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 3
Sotsiaalkaitseminister Kokku
Horisontaalsed teemad
Tervise ja Heaolu Muud
Sotsiaalministeerium Infosüsteemide Keskus lisataotlused
Peaministri
või
rahandusmini
Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet stri taotlus
Horisontaalsed teemad Kokku
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kokku
2022 2023
2022
programmi tegevus või ressurss/ läbiv teema olemasolev olemasolev
lisavajadus
baasrahastus baasrahastus
Töötasu kasvu katmine 4 212 000 586 000 4 212 000
Uute bürooruumide lisavajadus 210 000 782 000 210 000
Baasinfrastruktuuri uuendamine
2 031 900 2 993 200 2 031 900
Võrguteenuse uuendamine
95400 498 000 95 400
Töökohateenuse uuendamine
164 600 1 066 800 164 600
Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude TEHIK
haldusesse ja majutusse toomine 0 623 100 0
Infoturbe tagamine
207 000 584 000 207 000
Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine
211 033 1 198 200 211 033
Tervise infosüsteemi teenuste jätkusuutlikkuse
tagamine 1 892 733 1 508 100 1 159 400
Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude
baasrahastuse tagamine 2 933 596 1 028 300 2 394 600
Analüütilise võimekuse säilitamine ja
suurendamine Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas 1 546 667 783 000 1 039 200
SKAIS1 andmevahetus Vene Föderatsiooniga
0 180 000
Patsiendikindlustuse ja -ohutuse süsteemi
toetavad IT arendused 0 510 000
13 504 929 12 340 700 11 725 133
VAIMNE TERVIS 0 180 000 0
VAIMNE TERVIS 211 000 3 631 200 211 000
VAIMNE TERVIS 0 353 772 0
VAIMNE TERVIS 0 225 000 0
VAIMNE TERVIS 6 182 475 2 966 739 6 182 475
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS,
SH KRIISIST VÄLJUMINE
0 300 019 0
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS,
SH KRIISIST VÄLJUMINE
0 21 710 357 0
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS,
SH KRIISIST VÄLJUMINE
0 195 202 000 0
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS,
SH KRIISIST VÄLJUMINE
0 4 000 000 0
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS,
SH KRIISIST VÄLJUMINE
0 266 799 0
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS,
SH KRIISIST VÄLJUMINE
0 3 998 577 0
KÕRGEMA TÖÖPUUDUSEGA
PIIRKONDADELE SUUNATUD
TÖÖTURUMEETMED 0 39 573 159 0
Tööelu kvaliteedi tagamine 1 794 000 551 336 1 794 000
Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja
tööalase tegevuse toetamine 51 000 345 000 51 000
Vee, välis- ja siseõhuga (sh sisekliima) ning müra
ja kiirgusega seotud terviseriskide hindamine
ning vähendamine 0 285 370 0
Toodete ja teenuste ohutus ja riskide
vähendamine 0 201 230 0
Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja
vastutuse tugevdamine 150 000 750 000 150 000
Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust
toetavate tegevuste arendamine 0 15 560 0
Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja
meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine
1 182 000 333 153 1 182 000
Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja
meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine
150 000 100 000 150 000
Nakkushaiguste ennetamine ja leviku
tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne
resistentsus) 0 22 840 0
9 720 475 275 012 111 9 720 475
Teenuste mudeli ümberkujundamine ning
koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja
vahel 291 000 1 384 500 291 000
Teenuste mudeli ümberkujundamine ning
koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja
vahel 0 131 376 0
Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja
tervise edendamise poliitika kujundamine ja
elluviimise korraldamine; Tervisesüsteemi
kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste
arendamine 0 146 000 0
Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja
tervise edendamise poliitika kujundamine ja
elluviimise korraldamine; Tervisesüsteemi
kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste
arendamine 0 486 000 0
291 000 2 147 876 291 000
SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE
OSUTAMINE JA ARENDAMINE 0 617 970 0
SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE
OSUTAMINE JA ARENDAMINE 42 289 263 68 517 554 38 802 453
SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE
OSUTAMINE JA ARENDAMINE 20 961 360 2 111 691 22 765 296
SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE
OSUTAMINE JA ARENDAMINE 12 962 109 2 425 574 12 564 121
LAPSED JA PERED 0 522 647 0
LAPSED JA PERED 1 290 610 247 401 1 463 887
LAPSED JA PERED 1 020 000 1 157 600 1 020 000
LAPSED JA PERED 0 0 0
LAPSED JA PERED 0 600 000 0
LAPSED JA PERED 0 2 027 950 0
LAPSED JA PERED 26 458 829 3 244 807 20 680 852
VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI 0 1 760 560 0
VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI 356 626 984 760 356 626
VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI 0 0 0
105 338 798 84 218 514 97 653 235
Tehiku uute bürooruumide vajadus ja IKT
töötajate palgakasvud 4 422 000 3 477 000 4 422 000
Erakorraline pensionitõus, SKA töötajad -
pensioninõustajad (3) täiendavad töökohad 0 38 948 0
4 422 000 3 515 948 4 422 000
133 277 202 377 235 149 123 811 843
sh sh
2024 2025 RKAK RKAK
2023 2024 2025
olemasolev olemasolev lisataot lisataot
lisavajadus lisavajadus lisavajadus
baasrahastus baasrahastus lus lus
2022 2023
627 000 4 212 000 671 000 4 212 000 718 000
491 000 210 000 511 000 210 000 531 000
3 064 200 2 031 900 4 082 800 2 031 900 3 994 100
513 200 95 400 649 200 95 400 1 146 400
1 069 800 164 600 1 073 000 164 600 1 076 400
372 500 0 0
603 600 207 000 904 400 207 000 646 800
1 398 300 211 033 1 451 200 211 033 1 507 000
1 532 500 1 159 400 1 558 600 1 159 400 1 586 700
1 642 200 2 394 600 1 664 700 2 394 600 1 688 800
1 352 100 1 039 200 1 477 700 1 039 200 1 557 500
0 0 0
32 000 32 000 32 000
12 698 400 11 725 133 14 075 600 11 725 133 14 484 700 0 0
150 000 0 150 000 0 150 000 0 0
4 141 272 211 000 4 220 143 211 000 4 253 014 0 0
358 250 0 412 729 0 417 208 0 0
245 000 0 265 000 0 285 000 0 0
5 454 739 6 182 475 7 546 739 6 182 475 6 058 739 0 0
315 020 0 330 771 0 86 827 0 0
15 875 607 0 11 602 914 0 8 440 607 0 0
222 031 450 0 249 657 456 1 486 184 106 390 102 519 0 0
3 000 000 0 2 000 000 0 1 000 000 0 0
266 799 0 266 799 0 266 799 0 0
5 391 224 0 6 935 052 0 8 588 066 0 0
34 177 091 0 34 717 051 0 34 822 571 0 0
551 336 1 794 000 551 336 1 794 000 551 336 0 0
200 000 51 000 150 000 51 000 100 000 0 0
137 375 0 4 000 0 0 0 0
135 125 0 11 000 0 76 800 0 0
750 000 150 000 750 000 150 000 750 000 0 0
0 0 13 600 0 46 080 15 560 0
382 153 1 182 000 348 153 1 182 000 306 153 0 0
100 000 150 000 100 000 150 000 100 000 0 0
0 0 22 400 0 69 120 22 840 0
293 662 442 9 720 475 320 055 143 1 495 904 581 456 470 840 38 400 0
1 486 650 291 000 1 592 332 291 000 1 701 647 0 0
131 376 0 14 123 777 0 131 376 131 376 131 376
155 000 0 0 0 0 0 0
453 000 0 0 0 0 0 0
2 226 026 291 000 15 716 109 291 000 1 833 023 131 376 131 376
618 570 0 650 758 0 650 758 0 0
90 325 290 38 471 870 107 745 835 38 471 870 123 431 410 0 0
2 130 984 23 642 382 2 053 411 23 642 382 2 086 875 0 0
2 949 197 12 564 121 3 056 087 12 564 121 3 167 404 0 0
1 193 853 0 1 442 641 0 1 451 392 0 0
419 257 1 672 310 453 203 679 529 487 464 0 0
1 373 600 1 020 000 1 373 600 1 020 000 1 373 600 0 0
121 416 0 156 411 0 152 696 0 0
1 280 000 0 1 306 880 0 1 331 710 0 0
1 522 073 0 932 055 0 0 0 0
10 385 065 20 680 852 11 784 701 20 680 852 13 298 332 0 0
1 740 560 0 1 740 560 0 1 740 560 0 0
1 337 266 356 626 1 398 441 356 626 1 462 400 0 0
2 336 780 0 2 579 880 0 2 345 580 0 0
117 733 911 98 408 161 136 674 464 97 415 380 152 980 182 0 0
4 324 000 4 422 000 5 076 000 4 422 000 5 886 000 0 0
40 826 0 42 418 0 44 073 0 0
4 364 826 4 422 000 5 118 418 4 422 000 5 930 073 0 0
430 685 605 124 566 769 491 639 734 1 609 758 094 631 698 818 169 776 131 376
sh sh TA sh TA
sh RKAK sh TA sh TA sh IKT sh IKT sh IKT
RKAK lisataot lisataot
lisataotlus lisataotl lisataotl lisataotlus lisataotlus lisataotlus
lisataotl lus lus
2024 us 2022 us 2023 2022 2023 2024
us 2025 2024 2025
2 993 200 3 064 200 4 082 800
1 066 800 1 069 800 1 073 000
623 100 372 500 0
584 000 603 600 904 400
1 198 200 1 398 300 1 451 200
1 508 100 1 532 500 1 558 600
1 028 300 1 642 200 1 664 700
783 000 1 352 100 1 477 700
180 000 0 0
510 000 32 000 32 000
0 0 0 0 0 0 10 474 700 11 067 200 12 244 400
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 285 370 137 375 4 000 0 0 0 0
0 0 201 230 135 125 11 000 76 800 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
13 600 46 080 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
22 400 69 120 0 0 0 0 0 0 0
36 000 115 200 486 600 272 500 15 000 76 800 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
14 123 777 131 376 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
14 123 777 131 376 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
14 159 777 246 576 486 600 272 500 15 000 76 800 10 474 700 11 067 200 12 244 400
sh IKT
lisataotlus 2026 2027 2028 2029 2030 …
2025
768 000 822 000 879 000 941 000 1 006 000
552 000 574 000 597 000 621 000 646 000
3 994 100
1 076 400
0
646 800
1 507 000
1 586 700
1 688 800
1 557 500
0
32 000
12 089 300 1 320 000 1 396 000 1 476 000 1 562 000 1 652 000
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0
0 6 760 000 7 703 000 8 720 000 9 817 000 11 000 000 0
0 0 0 0 0 0 0
0 6 760 000 7 703 000 8 720 000 9 817 000 11 000 000 0
12 089 300 8 080 000 9 099 000 10 196 000 11 379 000 12 652 000 0
KOKKU
(kui on ajaliselt
piiritletud
rahastamisvajadus)
630 000
16 245 630
1 541 959
1 020 000
22 026 956
1 032 638
57 629 486
1 056 993 425
10 000 000
1 067 196
24 912 919
143 289 872
2 205 344
795 000
426 745
424 155
3 000 000
75 240
1 369 612
400 000
114 360
1 345 200 536
6 165 129
14 517 905
301 000
939 000
21 923 034 1 367 123 570 1 367 123 570
0
2 538 056
390 020 089
8 382 960
11 598 263
4 610 534
1 607 325
5 278 400
430 523
4 518 590
4 482 078
38 712 905
6 982 240
5 182 868
7 262 240
491 607 071
18 763 000
166 265
18 929 265
1 877 659 907
Vali
Progr
tse Lisataotluse Eelarv Tegevuse
Asutus ammi
mis märgistus e liik kood
kood
ala
Sots Sotsiaal 10 HE02
iaal kindlust
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal 10 HE02
iaal kindlust
mini usamet
stee
rium
POLIITILISED PRIORITEETSED LISATOTLUSED
1. SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
Sots Sotsiaal COVID kriisist 20 HE03 HE030101
iaal ministe väljumine
mini erium
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030102
iaal kindlust
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030102
iaal kindlust
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030102
iaal kindlust
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal 40/20 HE03 HE030102
iaal kindlust
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal COVID kriisist 20 HE03 HE030102
iaal kindlust väljumine
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030102
iaal kindlust
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal 40/20 HE03 HE030102
iaal ministe
mini erium
stee
rium
Sots Sotsiaal COVID kriisist 40/20 HE03 HE030102
iaal kindlust väljumine
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal Õigusaktidest 10 HE02 KOV
iaal ministe tulenev toetusfond
mini erium/
stee KOV
rium
Sots Sotsiaal COVID kriisist 10 HE02 KOV
iaal ministe väljumine toetusfond
mini erium/
stee KOV
rium
Sots Sotsiaal 20 Horiso
iaal kindlust ntaaln
mini usamet e
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 Horiso
iaal kindlust ntaaln
mini usamet e
stee
rium
Rahandusministeeriumile tegevuste kaupa
sh Tegevus 20 HE030101
sh Tegevus 20 HE030102
sh Tegevus 20 KOV toetusfond
sh Tegevus 20 Horisontaalne
KOKKU 20
Vahe
2. LAPSED JA PERED
Sots Sotsiaal 20 HE05 HE050101
iaal kindlust
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal COVID kriisist 20 HE05 HE050102
iaal kindlust väljumine
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 HE05 HE050202
iaal kindlust
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 HE05 HE050203
iaal ministe
mini erium
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 HE05 HE050204
iaal ministe
mini erium
stee
rium
Sots Sotsiaal Õigusaktidest 10 HE05 HE050301
iaal kindlust tulenev
mini usamet
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 HE05 KOV
iaal ministe toetusfond
mini erium
stee
rium
Sots Sotsiaal Õigusaktidest 20 HE05 KOV
iaal ministe tulenev toetusfond
mini erium
stee
rium
Sots Sotsiaal 40/20 HE05 KOV
iaal ministe toetusfond
mini erium
stee
rium
Rahandusministeeriumile tegevuste kaupa
sh Tegevus 20 HE050101
sh Tegevus 20 HE050102
sh Tegevus 20 HE050202
sh Tegevus 20 HE050203
sh Tegevus 20 HE050204
sh Tegevus 10 HE050301
sh Tegevus 20 KOV toetusfond
KOKKU
Vahe
3. VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI
Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030301
iaal ministe
mini erium
stee
rium
Sots Sotsiaal 20 HE03;H
iaal ministe E04
mini erium
stee
rium
Sots Sotsiaal COVID kriisist 20 HE03 HE030202
iaal kindlust väljumine
mini usamet
stee
rium
Rahandusministeeriumile tegevuste kaupa
sh Tegevus 20 HE030301
sh Tegevus 20 HE030202
sh Tegevus 20 Horisontaalne
KOKKU 20
Vahe
3. Tegevuspõhist lisataotlust ei pea esitama programmi tegevuse tasan
Palgakasv- esitatakse läbiva teemana, sh nii valitsemisalaülene kui ka k
Tegevuse nimetus VVTP
2.15. Suuname pensioni teise samba reformist
Rahandusministri või vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi
peaministri lisataotlus katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks
muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.
2.15. Suuname pensioni teise samba reformist
vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi
katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks
muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.
OSUTAMINE JA ARENDAMINE
Hoolekandepoliitika 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
kujundamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
elluviimise korraldamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
omaosaluse vähendamiseks ja teenuste
kättesaadavuse tõstmiseks.
Toetab ka punkti: 2.4. Parandame vaimse tervise
teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti.
Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
omaosaluse vähendamiseks ja teenuste
kättesaadavuse tõstmiseks.
Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
omaosaluse vähendamiseks ja teenuste
kättesaadavuse tõstmiseks.
Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
omaosaluse vähendamiseks ja teenuste
kättesaadavuse tõstmiseks.
Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
omaosaluse vähendamiseks ja teenuste
Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
omaosaluse vähendamiseks ja teenuste
kättesaadavuse tõstmiseks.
Toetab ka punkti: 2.4. Parandame vaimse tervise
teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti.
Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
KOV toetusfond
KOV toetusfond
2.23. Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades
vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire
ja kompetentse valdkondadeülese abi. Toetame
perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel.
Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
KOV toetusfond
Horisontaalne
Lastekaitse- ja 5.17. Loome toimiva perelepitussüsteemi, mis
perepoliitika võimaldab vanemate lahkumineku korral lapse
kujundamine ja heaolust lähtuvate elukorralduse kokkulepete
elluviimise korraldamine sõlmimise.
Toimiv 2.20. Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd.
lastekaitsesüsteem Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada
abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi.
Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud
laste kiireks aitamiseks ja loome
traumakogemustega laste aitamise teenuse.
Suure abivajadusega ning 2.20. Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd.
õigusrikkumisi toime Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada
pannud lastele mõeldud abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi.
teenused Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud
laste kiireks aitamiseks ja loome
traumakogemustega laste aitamise teenuse.
Puudega laste teenused 5.14. Laste sündide toetamiseks tagame peredele
vajaliku toe pereplaneerimisel ja laste kasvatamisel,
et saaksid sündida kõik soovitud lapsed. Jätkame töö-
ja pereelu ühitamise peresõbraliku tööandja märgise
andmisega.
Asendushoolduse 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja
kvaliteedi tõstmine ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud
perepõhise teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste
asendushoolduse suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks
edendamine elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste
koostööd.
Analüüs ja ettepanekud asendus- ja
järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi
liikumise kohta
Lastele ja peredele 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja
suunatud hüvitiste ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud
toetuste väljamaksmine teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste
suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks
elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste
koostööd.
Analüüs ja ettepanekud asendus- ja
järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi
liikumise kohta
2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja
tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud
teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste
suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks
elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste
koostööd.
Analüüs ja ettepanekud asendus- ja
2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja
tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud
teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste
suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks
elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste
koostööd.
Analüüs ja ettepanekud asendus- ja
järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi
liikumise kohta
2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi
eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise
hoolduse vajadust, leevendada lähedaste
hoolduskoormust ning toetada koduteenuste
pakkumist. Analüüsime alternatiivseid
rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste
omaosaluse vähendamiseks ja teenuste
kättesaadavuse tõstmiseks.
5.15. Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud
Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Toimiv lastekaitsesüsteem
Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused
Puudega laste teenused
Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine
Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine
KOV toetusfond
Võrdse kohtlemise 5.20. Parandame elukeskkonna ja teenuste
edendamine ja võrdsete ligipääsetavust.
võimaluste tagamine
Horisontaalne 5.19. Edendame soolist võrdõiguslikkust, et tagada
meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed
võimalused. Tagame valdkondade üleselt võrdse
kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse. 3.36. Peame
oluliseks soolise palgalõhe vähendamist.
Ohvritele ja 2.22. Viime läbi ohvriabisüsteemi reformi tagamaks
vägivallatsejatele vägivalla- ja kuriteoohvritele parimad lahendused
suunatud teenuste vägivallast pääsemiseks ja kuriteost tingitud
osutamine ja ohvritele traumadest taastumiseks.
hüvitise tagamine 2.23. Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades
vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire
ja kompetentse valdkondadeülese abi. Toetame
perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel.
Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine
Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine
lisataotlust ei pea esitama programmi tegevuse tasandil järgmistel juhtudel:
akse läbiva teemana, sh nii valitsemisalaülene kui ka kitsamale sihtgrupile/ asutusele mõeldud palgakasv (siia alla ei ku
Programmi tegevus või
ressurss/ läbiv teema
Erakorraline pensionitõus
SKA töötajad -
pensioninõustajad (3)
täiendavad töökohad
Hingehoiu kriisitelefoni
teenuse toetamine,
hoolekandeasutuses
hingehoiu teenuse
osutamine,
hingehoiutöötajate
koolitamise toetamine
Erihoolekandeteenus,
üldhooldus 2001.a. - mahu
kasv
Erihoolekandeteenus,
üldhooldus 2001.a. - hind
Erihoolekandeteenus - ESF
väljumine Pikaajalise kaitstud
töö teenus (PKT)
Erihoolekandeteenus - ESF
väljumine Isikukeskse
erihoolekande teenusmudel
(ISTE)
Üldhooldus -
hoolduskoormuse
vähendamine
Üldhooldus -SKA täiendavad
töökohad (4)
Vabatahtliku tegevuse
korraldamine; SF lõppemine
2023. a
Tagada jätkusuutlik
infektsioonialane
nõustamine üld- ja
erihoolekandeasutustes
Toimetulekutoetuse
korralduskulude tõus (kulude
kasv on võimalik kehtiva RES
eelarve arvelt)
Toimetulekutoetuse
regulatsiooni paindlikkuse
suurendamine ja
eluasemelaenu
tagsimaksetega inimeste
toetamine
toimetulekutoetuse raames
Kuulmispuudega inimestele
suunatud tõlketeenuste
arendamine ja pakkumine
Palgakasv, ohvriabitöötajad,
pensioninõustajad
KOKKU
SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
Perelepitus
Lasteabi telefon ja lastemaja
Kinnise lasteasutuse teenus,
SRT
Peresõbraliku tööandja
märgise programmi
rakendamine. Kuni 2022. a
(incl) rahastatakse ESF TAT
"Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine
ning töö- ja pereelu
ühildamise soodustamine".
Asendushoolduse kvaliteedi
tõstmine (sh korraldus,
tugiteenused ja koolitused).
ESF väljumine.
01.04.2022 jõustuva
lapsepuhkuse regulatsiooni
üleminekusätte TLS § 139'4
kehtetuks tunnistamine, mis
puudutab kuni 14-aastaste
lastega töötavate
lapsevanemate puhkust.
Asendushooldusteenuse
perevanemate ja kasvatajate
töötasu tõstmine (2022
aastal ~5%, edasi ~7,5%)
Asendushooldusteenuse
osutamine (2020 jõustunud 8-
lt lapselt 6-le lapsele
ülemineku kulude katmine ja
lapse isikliku kulu tõus)
Puuetega laste teenuste
osutamine (ESF väljumine +
sihtgrupi laiendamine)
KOKKU
LAPSED JA PERED
LAPSED JA PERED
LAPSED JA PERED
LAPSED JA PERED
LAPSED JA PERED
LAPSED JA PERED
LAPSED JA PERED
Ligipääsetavuse
suurendamine (sh tulenevalt
rakkerühma lõpparuandest).
Võrdsete võimaluste
tagamise teenus
Ohvriabi teenus
KOKKU
hvritele hüvitise tagamine
KÕIK KOKKU
ele mõeldud palgakasv (siia alla ei kuulu täiendavad ametikohad, mis esitatakse eelmises punktis toodud põhimõttel)
Sisu (programmi tegevus või ressurss/ läbiv teema)
KOKKU
Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/leinas/kriisis inimesele toeks tema enda
vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Samuti on hingehoidja eesmärgiks vähendada
haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi kahjulikke kõrval-
ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust.
Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja
usulistele teemadele. Lisataotluses on kajastatud hingehoiu kriisitelefoni teenuse
osutamisega seotud kulud kõigile elanikele, ca 30-35 hoolekandeasutustes hingehoiu
teenuse osutamine ning hingehoidjate koolituskulud.
Olemasolev erihoolekandeteenuste kohtade arv ei vasta tegelikule vajadusele. Eestis on
käesoleval ajal ca 13 000 psüühilise erivajadusega inimest, kes vajavad toimetulekuks
erinevaid teenuseid. 01.12.2020 seisuga rahastati riiklikult 7313 teenuskohta.
Erihoolekandeteenustele on 01.12.2020 seisuga järjekorras 1648 inimest.
Nõuetekohase ööpäevaringse üldhoolduse, päevahoiu- ja intervallteenuse osutamise
ühtse halduspraktika tagamiseks on vaja sotsiaalhoolekandelise poliitika rakendamise
korraldus ja arendamine riigis keskselt, mida täna ei ole. Sotsiaalkindlustusamet on valmis
selle rolli võtma ja vastava võimekuse asutuses välja arendama.
Kehtivad erihoolekandeteenuste hinnad ei kata teenuseosutamisega seotud tegelikke
kulusid, need ei võimalda palgata kvaliteetset ja pädevat personali (sageli üle 2 korra
väiksemad kui kvaliteetse teenuse osutamisega seotud kulud on). See on omakorda
takistuseks teenusekohtade juurde loomisel. Ilma lisarahastuseta ei ole riik suuteline
täitma temale pandud ülesannet psüühikahäirega inimeste teenuste korraldamisel.
Tegevusjuhendajate puudumisel ei ole võimalik luua uusi teenuskohti ja seeläbi
vähendada teenuse järjekordi. Pikeneb inimeste ooteaeg järjekorras, inimeste toimetulek
halveneb. 01.01.2019 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt katab
Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse
Olemasoleva kulud nende
teenussüsteemi isikute
kõrval eest, kes onuutel
piloteeritakse suunatud
alustelerihoolekandeteenusele ja
isikukeskset teenusmudelit
ning pikaajalise kaitstud töö teenust ja praegu on see rahastatud kuni 2022 ESFist, kuid
selle lõppedes peavad need inimesed, kes said ESFist rahastatud, üle tulema RE
rahastatavatele teenustele. ESF pilootprojektide lõppedes ei ole RE vahendeid, et ka
edaspidi inimestele perspektiivseks osutunud teenust osutada või neid üle viia riiklikult
rahastatud teenustele.
Olemasoleva teenussüsteemi kõrval piloteeritakse uutel alustel isikukeskset teenusmudelit
ning pikaajalise kaitstud töö teenust ja praegu on see rahastatud kuni 2022 ESFist, kuid
selle lõppedes peavad need inimesed, kes said ESFist rahastatud, üle tulema RE
rahastatavatele teenustele. ESF pilootprojektide lõppedes ei ole RE vahendeid, et ka
edaspidi inimestele perspektiivseks osutunud teenust osutada või neid üle viia riiklikult
rahastatud teenustele.
Täna on hoolduse korraldamine ja vastutus hooldusteenuste rahastamisel
ebaproportsionaalselt suures mahus pereliikmete kanda. Pikaajalise hoolduse teenuseid
(nt koduteenus, üldhooldusteenus, isiklik abistaja, tugiisik jne) ja abi saadakse praegu
kokku üle 71 000 teenusekohal , kuid tegelik vajadus hinnanguliselt 118 000 teenusekoha
järele. Olukorra parandamiseks tuleb vähendada inimeste ja lähedaste, sh
omastehooldajate panust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel ning
rakendada komponendipõhist teenuse eest tasumise rahastusmudelit. Rahastusmudeli
järgi teenuse rahastamine jaguneks kolmeks: hooldusteenuse eest tasub kohalik
omavalitsus ca 67% (tänase ca 22% asemel) teenuse kohamaksumusest - eeldusega, et riik
panustab sellest
Ametikohtade 50% ning
eesmärk onomavalitsus teise 50%,
tagada läbi teenuse ning teenuse
oskusliku saaja
juhtimise kanda
ameti jääb majutuse,
eesmärkidele
ning sihtgrupi vajadustele vastav tugi üldhooldusteenuse nõustamise valdkonnas ja seda
toetavate tegevuste valdkondades.
Vanemaealiste ning puudega inimeste arvu suurenemisega suureneb elanikkonnas
püsivalt nende hulk, kes oma vanusest ja/või terviseprobleemidest tingituna vajavad aeg-
ajalt või pidevalt kõrvalabi. Oluline roll selles on kogukonnal ja vabatahtlikel, kellel on
võimalik pakkuda tuge tegevustes, mida sotsiaalteenused üldjuhul ei kata. Senises
pilootprojektis osalenud abi saajate tagasisideküsitluse vastused kinnitasid, et vabatahtlike
panus parandas nende enesetunnet, toetas iseseisvat toimetulekut ning võimaldas jätkata
kodus elamist.
Juurutamaks välja töötatud koostöömudeli üle-eestilist kasutamist jätkab
Sotsiaalministeerium 2021 – 2023. aastatel projektipõhist rahastamist Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF) meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“
Välisvahendite fondi REACT EU (2020-2023) lõppemisega seotud lisavajadus alates 2024.
aastast
Toimetulekutoetuse taotluste menetlemise hüvitis, mis 2021.a oli 5,39 eurot menetletud
taotluse kohta, ei kata kõiki selle taotluse menetlusega seotud kulusid.
Hüvitise hulka on arvestatud küll tööjõu ja majandamiskulud, küll aga mitte töötajate
koolituse vajadus, töökohaga kaasnevad halduskulud (proportsionaalne osa
personalijuhtimisest, üldjuhtimisest, raamatupidamisest jms) ega ka ruumide
amortisatsiooni.
Rahvastikutoimingute kulu hüvitamisel on kokku lepitud kõiki kulusid hõlmav mehhanism
ning seda rakendatakse 2018. aastast peale.
Kui sama metoodikat kasutada toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel, oleks pidanud
toimetulekutoetuse taotluse hüvitusmäär olema 2021.a 7,11 eurot (s.o 32% kehtivast
rohkem) ja riigile oleks see läinud maksma ca 119 tuhat eurot rohkem.
Muudatuse eesmärk on võimaldada toimetulekutoetuse raames võtta eluasemekulu
liigina arvesse ka eluasemelaenu tagasimakset, et toetada majanduslikesse raskustesse
sattunud peresid eluaseme säilitamisel samadel alustel, nagu kehtivas regulatsioonis
toetatakse peresid, kes elavad üüripinnal.
Tõlketeenuste kättesaadavuse üle on muret tuntud aastaid. Peamiste kitsaskohtadena on
välja toodud viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus sh teenuse ebaühtlane
piirkondlik jagunemine ning viipekeeletõlkide puudus. Perioodil 2018-2022 tegevusi
rahastatud ESF-st.
SKA palgad on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis halvenenud so grupi keskmisest
8% madalam.
SKAs teenitakse keskmiselt 17% madalamat palka, kui teistes ametites, inspektsioonides,
sh õigus- ja siseturvalisuse asutustes.
2020. aastal oli keskmine põhipalk asutuses 1498 eurot ja see kasvas aastaga 8,4%.
Vabatahtlik voolavus on 10%, aga üle poole lahkujatest (58%) on alla 2-aastase staažiga.
Töö keerukus, vastutuse määr ja makstav tasu ei ole lahkujate hinnangul proportsioonis.
Teenused ja ootused klienditööle on viimaste aastatega väga palju muutunud.
Klienditeenindaja peab tundma kõiki SKA mitmekümnetest teenustest, oskama ära tunda
kliendi vajaduse ja pakkuda integreeritud lahendusi. Kunagise avalduste vastuvõtmise ja
andmete kontrollimise roll on teisenenud kliendi mitmekülgse lahenduskeskse nõustamise
rolliks.
EKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
EKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
EKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
EKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
Perelepitusteenus on hädavajalik teenus lapsevanematele, kes ei suuda ühise lapse
elukorralduslikes küsimustes kokkuleppele jõuda ja paraku on seda Eestis liiga palju.
Lisarahastus on vajalik nõustamistööks, selleks, et lapse kasvatamisel osaleksid mõlemad
vanemad ja et sellised vaidlused ei jõuaks kohtusse, mis on kohtusüsteemile rahaliselt ja
ajaliselt tohutu koormus (1092 eurot kohtuasja kohta ning kogu sihtgrupile 3 276 000
eurot) ning, mis on traumeeriv nii lapsevanematele kui ka lastele, keda selles protsessis
Varakult ja koheselt lapse probleemidele reageerimine ja lapsi ohustavate riskide
vähendamine aitavad ennetada erinevate probleemide kulmineerumist. Probleeme
märgates ja operatiivselt tegutsedes on võimalik ennetada lapsele raskuste tekkimist nt
terviseprobleeme, suitsiide, sattumist riskikäitumisse või sotsiaalsüsteemi kliendiks.
1. Lasteabi telefoniteenus on teenus ennetuse universaalsel tasandil, mis on mõeldud
üldrahvastikule pakkumaks tuge ja teadmisi nõustamise kaudu enne suuremate
probleemide tekkimist (60% lasteabi pöördumistest). Lasteabi pöördumistest ligi 28%
suunatakse edasi KOV lastekaitsetöötajatele, kes saavad pakkuda lapsele ja perele
igapäevast tuge ja abi nende kodukohas (SKAl sealhulgas nõustamise ja
supervisiooniteenus KOVidele). Samuti jõuab 12-15% kõigist lastemaja juhtumitest
lastemajani läbi lasteabi pöördumiste.
2. Lastemaja lisarahastust on vaja 2022 aasta jooksul lastemaja avamiseks Lääne-Eestisse,
kus on selleks märgatav vajadus (teenus on seksuaalselt väärkoheldud lastele, mis asetab
esikohale lapse õigused ja toob kokku spetsialistid, kelle ühine eesmärk on taastada lapse
heaolu ja turvatunne). Mida pikemalt toimub lapse väärkohtlemine, seda raskemad on
tagajärjed (vaimse tervise probleemid, suitsidaalsus) ja seda pikaajalisem on abistamise
protsess (suuremad
Lisavahendeid kulud).
on vaja selleks, et luua kinnise lasteasutuse teenuses täiendavaid kohti
(tänane baaseelarve 1 mln), tagada piisav meeskonna arv, sekkumisvõimekuse
suurendamiseks, et ennetada laste surmasid. Selle tulemusena:
1. Jõuavad vähemad lapsed vanglasse vahistatu või süüdimõistetuna või
psühhiaatriahaigla statsionaarsele ravile. Viimase 2 aastaga on tänu KLAT teenusele
jõudnud vanglasse vähemalt 2x vähem lapsi kui varem, samuti on ennetatud noorte
jõudmist kriminaalhooldusele.
2. Ennetame laste ja noorte suitsiide ning raskete tervisekahjude tekitamist teistele
kriitilisel perioodil enne ja pärast teenust ning läbi teenuse enda positiivsete mõjude ja
teenuste ajal ja hilisemas elus. Viimasel 2 aastal on jätkutoeta KLATist lahkunud laps
tapnud ühe inimese ning suitsiidi tõttu surnud KLATi oodates 2 last.
3. Väärkohtlemist ja muid traumasid kogenud noored saavad abi, mis ennetab hilisemaid
Hetkeolukord
Alates 2015. aastas on peresõbraliku tööandjamärgise väljatöötamist, rakendamist ning
sellega kaasnevaid kommunikatsioonikulusid kaetud ESF-st (TAT "Puudega laste
tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine").
Kuna TAT-i abikõlbulikkuse periood lõppeb 31.12.2022, on tegevuste jätkamiseks vajalikud
lisavahendid. Uutest võimalikest välisvahenditest ei ole tegevusele katet leitud.
Tulemus
Perioodil 2022 – 2025 on peresõbraliku tööandja märgise programmis osalemas üle 100
tööandja, välja antud kuni 78 peresõbraliku tööandja lõppmärgist, on korraldatud 4
tunnustusüritust ning kogu perioodi vältel on kajastatud töö ja pereelu ühildamise
Kuni 2022. aasta lõpuni rahastatakse asendushoolduse tugiteenuseid ESFist. Alates 2023.
aastast teenuseks vahendeid riigieelarves ei ole. Tegemist on püsikuluga.
2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega muudeti kogu asendushooldusteenuse
süsteemi (korraldust, rahastust ja teenuseid), et muuhulgas tõsta perepõhise hoolduse
osakaalu ning hoolduse kvaliteeti tervikuna.
Tugiteenuste osutamisel on oluline roll püstitatud eesmärkide saavutamisel ning
perepõhise hoolduse pakkujate leidmisel ning selle hooldusvormi laiema leviku
soodustamisel.
1) Kui tugiteenuste osutamist mitte jätkata, seab see raskesse olukorda pered ja asendus-
ning perekodude töötajad, kes peavad ilma professionaalse toeta toime tulema kõigi
raskuste ja Kehtiva
Probleem: kriisidega, misalusel
TLS-i traumeeritud laste kasvatamisel
on ühel vanemal õigus saadaette
igaltulevad ja emotsionaalselt
kalendriaastal tasustatud
lapsepuhkust 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ja kuus tööpäeva, kui
tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Kuna
puhkust ei võimaldata konkreetne arv päevi vanema kohta, vaid see sõltub laste arvust
peres, on praktikas tekkinud probleem puhkusepäevade arvestamisega kärgperede puhul.
Samuti on probleeme tekitanud lapsepuhkuse päevade aegumine. Ühelt poolt peaks
kehtiv regulatsioon motiveerima vanemaid puhkusepäevi igal aastal kasutama, ent teisalt
ei ole võimalik puhkusepäevi liita ja selliselt ajastada, et see enim pere vajadustele vastaks.
Alates 01.04.2022 hakkaks kehtima uus skeem kõigile alla 14-aastaste laste vanematele.
Põhjus muutmissoovile on järgmine:
•kehtestatud üleminekusäte tähendaks kahe erineva süsteemi ülalhoidmist SKA-le
Lisavahendid on vajalikud, et KOVid ja teenuseosutajad saaksid täita seadusest tulenevaid
nõudeid ning riigi poolt KOVide toetusfondi kantav osa aitaks õiglaselt katta
asendushooldusteenust vajavate laste kulutusi.
Laste maksimaalse arvu muutuse nõue rakendus 1.01.2020 ning see tõi kaasa teenuse
hinna tõusu (kuna teenuse ülalpidamiskulud tuleb katta väiksema arvu laste pealt). 2021.
aastal kaetakse puuduolev osa KOVides allesjäänud jäägi arvelt, kuid edaspidi kui jääk
eelduslikult vähenema hakkab, on vajalik tagada riigi poolt KOVile üle antud teenuse
kulude katmine.
Juhul kui riigieelarvest selleks lisavahendeid ei leita, tuleb kohalikel omavalitsustel katta
oma vahenditest teenuse osutamiseks vajalikud täiendavad kulud.
Juhul kui KOVid pole valmis teenuse eest vajalikus ulatuses lisakulutusi tegema, tuleb
2023. aastal kaob raske ja sügava puudega laste tugiteenuste eelarvest ca 8 mln eurot
lisaraha aastas, s.o ca 75% kogueelarvest, mis riik tugiteenustesse suunab.
Viimase kümne aastaga puudega laste arv pea kahekordistunud, sh on liitpuudega laste
arv kasvanud 2448, psüühikahäirega 1595 ning keele- ja kõnepuudega 1132 lapse võrra.
Samal ajal on suund teenused ja seega ka toetusfondi rahastamisloogika puude
raskusastmest lahti siduda.
See tähendab vajadust suunata erivajadustega laste teenustesse lisaraha, toetades seeläbi
laste osalust hariduses ja tööturul ning ennetades ja leevendades vanemate
hoolduskoormust.
Ligipääsetavus puudutab otseselt vähemalt 50% elanikkonnast, eelkõige erivajadustega
inimesi, vanemaealisi, lapsi, noorukeid, ajutise tegevuspiiranguga inimesi.
Ligipääsetavuse probleemid tuleb lahendada nii füüsilises kui infokeskkonnas – hooned,
teede taristu, ühistransport, e-keskkonnad, audiovisuaalmeedia.
Lisataotluse eesmärk on luua tingimused selleks, et igapäevase tegevuse juures ei loodaks
juurde mitteligipääsetavad keskkonda, ega pakutaks ligipääsmatuid kaupu ja teenuseid,
tagamaks ministeeriumi haldusalas olevatele teenustele ja infole ligipääsetavus.
Rahastamise tulemused:
- Märgise loomine sarnaselt energiamärgisele, mis annad tarbijale infot äri- või eluruumi
ligipääsetavuse kohta ning motiveerib arendajaid kujundama paremat elukeskkonda
konkurentsitingimustes.
-Ligipääsetavuse alase parima praktika levik läbi nõustamis- ja järelevalvefunktsioonide
parendamise, loomise.
Riigis puudub süsteem, mis tagaks võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna
edendamise kohuslaste (riik, KOV, tööandjad, teadusasutused, õppeasutused) võimekuse
ning oskuste tõstmise ja järelevalvega ning seadustest (võrdse kohtlemise, soolise
võrdõiguslikkuse seadus) tulenevate ülesannete täitmise tagamisega. Selliseks tegevuseks
puudub täna igasugune struktuur ja rahalised vahendid.
Lisataotluse rahastamisel luuakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse
edendamiseks vajalik institutsionaalne rakendus, mille abil saab viia ellu efektiivsemalt
poliitikate eesmärke. Samuti võimaldaks see tõhustada elanikkonna võrdse kohtlemise
põhiõiguste tagamist, sallivuse suurendamist, diskrimineerimise vähendamist,
olemasoleva inimressursi potentsiaali parimal moel realiseerimist, positiivset mõju SKT-le,
suurendada tööhõivet ja tootlikkust ning toetada rahvastiku vananemisega seotud
probleemide lahendamist. Rakendusmehhanismi loomine võimaldab viia ellu Heaolu
arengukava programme.
2021 on plaanis analüüsida erinevaid alternatiive ja selle põhjal töötada välja täpne
institutsionaalne rakendusmudel ning langetada otsused. Töötatakse õigusaktid ja
valmistatakse ette rakendusmudeli käivitamine, mis saaks toimuda 2023.aastal.
Tööandjate seas läbiviidud uuringu kohaselt on teadlikkus soolise võrdõiguslikkus
seadusest ja oskus ning soov seda rakendada madal. Läbi Tööinspektsiooni nõustamise ja
järelevalve, tööandja ülesannete täpsema sõnastamise seaduses tõstame tööandjate
motivatsiooni ja võimet seadusest tulenevaid kohustusi täita ja seeläbi palgalõhet
märkimisväärselt alandada. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmisega suurenevad TI
tööjõud jm arendused, toetavad IT-lahendused, teavitus- jm toetavad tegevused.
Tänane
1. Võrdse
Ohvriabini kohtlemise
jõudnud seadus arv
abivajajate on vastuolus
on kiirestiEV Põhiseadusega.
kasvanud Eelnõu
ning kasvab laiendab Võrdse
lähiaastatel kiires
tempos edasi. Samuti on suur nõudlus olnud vägivallast loobumise teenuste järele nii
vabatahtlike pöördujate kui ka politsei ja prokuratuuri poolt suunatud isikute näol. Alates
2021. aastast jõuavad ohvriabiteenusele ka täiendavalt seksuaalvägivalla kriisiabi
keskustesse pöörduvad ohvrid. Lisarahastus võimaldab kiirelt kasvavate mahtudega
toime tulla ning seeläbi ka vägivalla lõppemist toetada ja vägivaldsetest suhetest
taastumist toetada. Samuti toetab rahastus MARAC võrgustikutöö jätkumist peale 2023.
aastat ning võimaldab panustada ennetus- ja teavitustöösse.
2. Seksuaalvägivalla ohvrite arv, kes on pöördunud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse,
on aastast-aastasse kasvanud ning arvestades seda, et vägistamise kuritegudes pöördub
abi saamiseks haigla või politsei poole vaid paar protsenti ohvritest, siis kasvab kiiresti ka
teenuse saajate arv. Samuti pakutakse teenuse raames tuge lapsepõlves seksuaalselt
väärkoheldud täiskasvanutele, kelle puhul traumade tagajärjel tekkinud heaolu langus ning
erinevad vaimse tervise ja psüühikahäired piiravad iseseisvat toimetulekut ühiskonnas.
Tugigruppide arv on ainuüksi 2020. aastal kasvanud ühelt viieni, teenuse pakkumise
jätkumiseks puuduvad edasised vahendid.
3. Alates 2020. aastast on ohvriabi toetanud Põhja piirkonnas lähedasi ja algatanud
VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI
VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI
VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI
VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI
a ei kuulu täiendavad ametikohad, mis esitatakse eelmises punktis toodud põhimõttel).
2023 2024
2022
2022 olemasolev 2023 olemasolev
olemasolev
lisavajadus baasrahastu lisavajadus baasrahastu
baasrahastus
s s
38 948 40 826
0 38948 0 40826 0
0 617 970 0 618 570 0
38 471 870 3 743 933 38 471 870 4 954 106 38 471 870
35 801 001 41 389 004
3 261 667 3 429 104
3 409 560 124 161 3 887 093
0 25 462 033 0 36 455 855 0
124 759 130 785
154 500 77 250 79 343 0
253 333 0 253 333 0 0
470 470 146 506 505 068 156 716 514 584
20 490 890 1 965 185 22 260 228 1 974 268 23 127 798
397 988 0 406 465
12 564 121 2 425 574 12 564 121 2 542 732 12 564 121
76 212 733 73 672 789 74 131 870 96 024 041 74 678 373
0 617 970 0 618 570 0
42 289 263 68 517 554 38 802 453 90 325 290 38 471 870
20 961 360 2 111 691 22 765 296 2 130 984 23 642 382
12 962 109 2 425 574 12 564 121 2 949 197 12 564 121
76 212 733 73 672 789 74 131 870 96 024 041 74 678 373
0 0 0 0 0
522 647 1 193 853
1 290 610 247 401 1 463 887 419 257 1 672 310
1 020 000 1 157 600 1 020 000 1 373 600 1 020 000
0 121 416
600 000 0 1 280 000 0
2 027 950 1 522 073
18 030 852 497 847 18 030 852 1 281 955 18 030 852
0 1 123 645 1 515 529
8 427 977 1 623 316 2 650 000 7 587 581 2 650 000
28 769 439 7 800 405 23 164 739 16 295 264 23 373 162
0 522 647 0 1 193 853 0
1 290 610 247 401 1 463 887 419 257 1 672 310
1 020 000 1 157 600 1 020 000 1 373 600 1 020 000
0 0 0 121 416 0
0 600 000 0 1 280 000 0
0 2 027 950 0 1 522 073 0
26 458 829 3 244 807 20 680 852 10 385 065 20 680 852
28 769 439 7 800 405 23 164 739 16 295 264 23 373 162
0 0 0 0 0
0 1 760 560 0 1 740 560 0
2 336 780
356 626 984 760 356 626 1 337 266 356 626
356 626 2 745 320 356 626 5 414 606 356 626
0 1 760 560 0 1 740 560 0
356 626 984 760 356 626 1 337 266 356 626
0 0 0 2 336 780 0
356 626 2 745 320 356 626 5 414 606 356 626
0 0 0 0 0
105 338 798 84 257 462 97 653 235 117 774 737 98 408 161
sh sh
2025
RKAK RKAK sh RKAK
2024 olemasolev 2025
lisata lisata lisataotl
lisavajadus baasrahastu lisavajadus
otlus otlus us 2024
s
2022 2023
42 418 44 073
42418 0 44073 0 0 0
650 758 0 650 758
8 273 573 38 471 870 10 822 230
51 925 637 63 024 763
3 605 348 3 615 883
4 275 802 4 703 383
39 117 139 0 40 707 972
135 886 141 185
162 450 0 165 995
250 000 0 250 000
160 176 517 067 161 279
1 893 235 23 125 315 1 925 596
414 188 422 472
2 641 899 12 564 121 2 744 932
113 506 091 74 678 373 129 336 447 0 0 0
650 758 0 650 758 0 0 0
107 745 835 38 471 870 123 431 410 0 0 0
2 053 411 23 642 382 2 086 875 0 0 0
3 056 087 12 564 121 3 167 404 0 0 0
113 506 091 74 678 373 129 336 447 0 0 0
0 0 0 0 0 0
1 442 641 1 451 392
453 203 679 529 487 464
1 373 600 1 020 000 1 373 600
156 411 152 696
1 306 880 0 1 331 710
932 055
2 124 871 18 030 852 3 031 007
1 875 899 2 272 819
7 783 931 2 650 000 7 994 506
17 449 492 22 380 381 18 095 194 0 0 0
1 442 641 0 1 451 392 0 0 0
453 203 679 529 487 464 0 0 0
1 373 600 1 020 000 1 373 600 0 0 0
156 411 0 152 696 0 0 0
1 306 880 0 1 331 710 0 0 0
932 055 0 0 0 0 0
11 784 701 20 680 852 13 298 332 0 0 0
17 449 492 22 380 381 18 095 194 0 0 0
0 0 0 0 0 0
1 740 560 0 1 740 560
2 579 880 2 345 580
1 398 441 356 626 1 462 400
5 718 881 356 626 5 548 540 0 0 0
1 740 560 0 1 740 560 0 0 0
1 398 441 356 626 1 462 400 0 0 0
2 579 880 0 2 345 580 0 0 0
5 718 881 356 626 5 548 540 0 0 0
0 0 0 0 0 0
136 716 882 97 415 380 153 024 255 0 0 0
sh
sh TA sh TA sh TA sh TA sh IKT sh IKT sh IKT sh IKT
RKAK
lisata lisata lisata lisata lisata lisata lisata lisata
lisata 2026
otlus otlus otlus otlus otlus otlus otlus otlus
otlus
2022 2023 2024 2025 2022 2023 2024 2025
2025
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU
(kui on
ajaliselt
2027 2028 2029 2030 …
piiritletud
rahastamisv
ajadus)
166 265
0 0 0 0 0 166265
2 538 056
27 793 841
192 140 406
13 912 002
12 990 439
141 742 998
532 615
407 788
500 000
624 677
7 758 283
1 243 126
10 355 137
0 0 0 0 0 412 539 368
0 0 0 0 0 2 538 056
0 0 0 0 0 390 020 089
0 0 0 0 0 8 382 960
0 0 0 0 0 11 598 263
0 0 0 0 0 412 539 368
0 0 0 0 0 0
4 610 534
1 607 325
5 278 400
430 523
4 518 590
4 482 078
6 935 680
6 787 891
24 989 334
0 0 0 0 0 59 640 355
0 0 0 0 0 4 610 534
0 0 0 0 0 1 607 325
0 0 0 0 0 5 278 400
0 0 0 0 0 430 523
0 0 0 0 0 4 518 590
0 0 0 0 0 4 482 078
0 0 0 0 0 38 712 905
0 0 0 0 0 59 640 355
0 0 0 0 0 0
6 982 240
7 262 240
5 182 868
0 0 0 0 0 19 427 348
0 0 0 0 0 6 982 240
0 0 0 0 0 5 182 868
0 0 0 0 0 7 262 240
0 0 0 0 0 19 427 348
0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 491 773 336
Valits Lisataotlu Lisataotlu Lisataotlu
Eelarve Programmi
emisa Asutus se se se
liik kood
la märgistus märgistus märgistus
POLIITILISED PRIORITEETSED LISATOTLUSED
1. VAIMNE TERVIS
Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE02
lminist steerium kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Tervise COVID 20 TE02
lminist Arengu kriisist
eerium Instituut väljumine
Sotsiaa Tervise COVID Eelmises 20 TE02
lminist Arengu kriisist RESis
eerium Instituut väljumine otsustatud
püsiva
iseloomug
a
tegevused,
mis said
ühekordse
katteallika
Sotsiaa Tervise COVID 20 TE02
lminist Arengu kriisist
eerium Instituut väljumine
Sotsiaa Tervise COVID 20 TE02
lminist Arengu kriisist
eerium Instituut väljumine
Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE03
lminist steerium kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE03
lminist steerium kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE03
lminist steerium kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE03
lminist steerium kriisist
eerium väljumine
Rahandusministeeriumile tegevuste kaupa
sh Tegevus 20
sh Tegevus 20
sh Tegevus 20
sh Tegevus 20
sh Tegevus 20
KOKKU
VAHE
2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE
Sotsiaa Tervise COVID 20 TE02
lminist Arengu kriisist
eerium Instituut väljumine
Sotsiaa Terviseamet COVID 20 TE03
lminist kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Eesti COVID Eelmises Õigusaktid 20 TE03
lminist Haigekassa kriisist RESis est tulenev
eerium väljumine otsustatud
püsiva
iseloomug
a
tegevused,
mis said
ühekordse
katteallika
Sotsiaa Eesti COVID 20 TE03
lminist Haigekassa kriisist
eerium väljumine
Sotsiaalministeerium
Eesti COVID 20 TE03
Haigekassa kriisist
väljumine
Sotsiaa COVID
lminist kriisist
eerium väljumine
20
Sotsiaa Eesti COVID 20 TE03
lminist Haigekassa kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Eesti COVID 20 TE03
lminist Haigekassa kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Eesti COVID 20 TE03
lminist Haigekassa kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Sotsiaalmini COVID TE03
lminist steerium kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Ravimiamet Õigusaktid 20 TE03
lminist est tulenev
eerium
Sotsiaa Terviseamet COVID Eelmises 20 TE01/TE03
lminist kriisist RESis
eerium väljumine otsustatud
püsiva
iseloomug
a
tegevused,
mis said
ühekordse
katteallika
sh Tegevus 20
sh Tegevus 20
sh Tegevus 20
sh Tegevus 20
sh Tegevus 20
sh Tegevus 20
KOKKU
VAHE
3. KÕRGEMA TÖÖPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEE
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalmini COVID HE01
steerium kriisist
väljumine
Sotsiaalministeerium
Eesti COVID 52 HE01
Töötukassa kriisist
väljumine
Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 10 HE01
lminist steerium kriisist
eerium väljumine
Sotsiaa Eesti COVID 52 HE01
lminist Töötukassa kriisist
eerium väljumine
HE01
AMETKONDLIKUD PRIORITEETSED LISATOTLUSED
1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordin
Sotsiaa Sotsiaalmini Eelmises Õigusaktid 20 TE03
lminist steerium RESis est tulenev
eerium otsustatud
püsiva
iseloomug
a
tegevused,
mis said
ühekordse
katteallika
Sotsiaa Sotsiaalmini 20 TE03
lminist steerium
eerium
Sotsiaa Terviseamet 20 TE03
lminist
eerium
20 TE03
2. Vähitõrje tegevuskava 2022-2023.a
Sotsiaa Sotsiaalmini 20 TE02
lminist steerium
eerium
Sotsiaa Tervise 20 TE02
lminist Arengu
eerium Instituut
20 TE02
MUUD LISATAOTLUSED
Sotsiaa Tööinspekts 20/10 HE01
lminist ioon
eerium
Sotsiaa Tööinspekts 20/10 HE01
lminist ioon
eerium
Sotsiaa Tööinspekts 20 HE01
lminist ioon
eerium
Sotsiaa Tööinspekts 20 HE01
lminist ioon
eerium
Sotsiaa Tööinspekts Õigusaktid 20 HE01
lminist ioon est tulenev
eerium
Sotsiaa Astangu 20 HE01
lminist Kutserehabi
eerium litatsiooni
Keskus
Sotsiaa Astangu 20 HE01
lminist Kutserehabi
eerium litatsiooni
Keskus
Sotsiaa Astangu 20 HE01
lminist Kutserehabi
eerium litatsiooni
Keskus
Sotsiaa Terviseamet 20 TE01
lminist
eerium
Sotsiaa Terviseamet 20 TE01
lminist
eerium
Sotsiaa Sotsiaalmini 10 TE03
lminist steerium
eerium
Sotsiaa Terviseamet 20 TE03
lminist
eerium
Sotsiaa Ravimiamet 20 TE03
lminist
eerium
Sotsiaa Ravimiamet 20 TE03
lminist
eerium
Sotsiaa Sotsiaalmini 10 TE03
lminist steerium
eerium
Sotsiaa Terviseamet 20 TE03
lminist
eerium
3. Tegevuspõhist lisataotlust ei pea esit
Palgakasv- esitatakse läbiva teemana, sh
Tegevuse
Tegevuse nimetus
kood
TE020101 Vaimse tervise edendamine
TE020103 Terviseriskide vähendamine ning
kogukondade ja paikkondade
võimestamine tervise edendamisel
TE020103 Terviseriskide vähendamine ning
kogukondade ja paikkondade
võimestamine tervise edendamisel
TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise
ennetamise ja tervise edendamise
poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise
ennetamise ja tervise edendamise
poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
TE030103 Personali võimekuse kasvatamine,
juhtimise ja vastutuse tugevdamine
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE020101
TE020103
TE020109
TE030103
TE030104
T VÄLJUMINE
TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise
ennetamise ja tervise edendamise
poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
TE030103 Personali võimekuse kasvatamine,
juhtimise ja vastutuse tugevdamine
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
Horisontaalne
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030105 Tervisesüsteemi kvaliteeti ja
patsiendiohutust toetavate tegevuste
arendamine
TE030108 Kvaliteetsete ravimite,
verepreparaatide ja meditsiiniseadmete
kättesaadavuse tagamine
Horisontaalne
TE020109
TE030103
TE030104
TE030105
TE030108
Horisontaalne
TUD TÖÖTURUMEETMED
HE010102 Aktiivsete ja passiivsete
tööturuteenuste osutamine
HE010102 Aktiivsete ja passiivsete
tööturuteenuste osutamine
HE010102 Aktiivsete ja passiivsete
tööturuteenuste osutamine
HE010102 Aktiivsete ja passiivsete
tööturuteenuste osutamine
HE010102
koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine
ning koostöö ja koordineerimine
sektorite sees ja vahel
TE030104
TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise
ennetamise ja tervise edendamise
poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine; Tervisesüsteemi
kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate
tegevuste arendamine
TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise
ennetamise ja tervise edendamise
poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine; Tervisesüsteemi
kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate
tegevuste arendamine
TE020109
HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine
HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine
HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine
HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine
HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine
HE010104 Erivajadustega inimeste iseseisva
toimetuleku ja tööalase tegevuse
toetamine
HE010104 Erivajadustega inimeste iseseisva
toimetuleku ja tööalase tegevuse
toetamine
HE010104 Erivajadustega inimeste iseseisva
toimetuleku ja tööalase tegevuse
toetamine
TE010102 Vee, välis- ja siseõhuga (sh sisekliima)
ning müra ja kiirgusega seotud
terviseriskide hindamine ning
vähendamine
TE010104 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide
vähendamine
TE030103 Personali võimekuse kasvatamine,
juhtimise ja vastutuse tugevdamine
TE030105 Tervisesüsteemi kvaliteeti ja
patsiendiohutust toetavate tegevuste
arendamine
TE030108 Kvaliteetsete ravimite,
verepreparaatide ja meditsiiniseadmete
kättesaadavuse tagamine
TE030108 Kvaliteetsete ravimite,
verepreparaatide ja meditsiiniseadmete
kättesaadavuse tagamine
TE030108 Kvaliteetsete ravimite,
verepreparaatide ja meditsiiniseadmete
kättesaadavuse tagamine
TE030109 Nakkushaiguste ennetamine ja leviku
tõkestamine (sh vaktsineerimine,
antimikroobne resistentsus)
st lisataotlust ei pea esitama programmi tegevuse tasandil järgmistel juhtudel:
atakse läbiva teemana, sh nii valitsemisalaülene kui ka kitsamale sihtgrupile/ asutusele mõeldud palgakasv (s
VVTP Lisataotluse nimi
1.5 Lepime kokku koroonaviiruse Üleriigilise 24/7 psühholoogilise abiliini ja
pandeemiast väljumise veebichati loomine
põhimõtted ja tegevuskava;
2.4 parandame vaimse tervise
teenuste korraldust
2.4. Parandame vaimse tervise Alkoholi ennetustegevused
teenuste korraldust, 2014-2020 perioodi struktuurivahenditest välja
kättesaadavust ja kvaliteeti. arendatud ja katsetatud alkoholi tarbimist
Tagame psühhiaatrilise abi vähendavate teenuste (nii varane avastus kui ka ravi)
kättesaadavuse ka alaealistele. jätkamine riigieelarvesse.
Good Behavior Game ehk VEPA käitumisoskuste
mäng on koolikeskkonnas rakendatav
sekkumisprogramm, mis ennetab õpilaste
käitumisprobleemide teket või süvenemist. Mäng
loob õppimist soodustava keskkonna arendades
laste võimet enda käitumist ja reaktsioone
kontrollida ning vähendades tegelemist õppimist
segavate tegevustega;
2.4 parandame vaimse tervise Laste vaimse tervise keskuste (LVTK) ja teenuste
teenuste korraldust arendustegevused ning kvaliteedisüsteemi (sh
hindamisinstrumentide kohandamine, haldamine)
arendamine
2.4 parandame vaimse tervise Tõenduspõhiste ennetustegevuste seire hindamine,
teenuste korraldust arendamine ja rakendamine
1.8. Pöörame pandeemia Psühholoogide kutseaasta
tingimustes erilist tähelepanu
tervishoiuteenuste
kättesaadavusele, inimeste
füüsilise ja vaimse tervise
hoidmisele ning kvaliteetse
hariduse andmisele. Püüame
hoida ühiskonna võimalikult
avatuna.
2.3. Peame oluliseks
tervishoiutöötajate järelkasvu
tagamist ja pädevuste
korrastamist koos esmatasandi
tervishoiuteenuse
võimestamisega.
2.4. Parandame vaimse tervise Sundraviteenus (lisarahavajadus ja teha kulu
teenuste korraldust, arvestuslikuks)
kättesaadavust ja kvaliteeti.
Tagame psühhiaatrilise abi
kättesaadavuse ka alaealistele.
2.4. Parandame vaimse tervise Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku kohtu poolt
teenuste korraldust, määratud psühhiaatrilise sundravi teenuse hoone
kättesaadavust ja kvaliteeti. rekonstrueerimine ja juurdeehitus (Viljandi vald,
Tagame psühhiaatrilise abi Jämejala küla, Psühhiaatriahaigla kinnistu)
kättesaadavuse ka alaealistele.
2.4. Parandame vaimse tervise SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria hoone ehitus
teenuste korraldust,
kättesaadavust ja kvaliteeti.
Tagame psühhiaatrilise abi
kättesaadavuse ka alaealistele.
KOKKU
VAIMNE TERVIS
VAIMNE TERVIS
VAIMNE TERVIS
VAIMNE TERVIS
VAIMNE TERVIS
Terminoloogiakeskuse loomine TAI-s RHK-11 Eestis
kasutusele võtmiseks, sh tõlkimiseks,
toimetamiseks ja koolitusteks
1.8. Pöörame pandeemia Koroonaviiruse (SARS-CoV-2) testimise
tingimustes erilist tähelepanu korraldamine
tervishoiuteenuste
kättesaadavusele, inimeste
füüsilise ja vaimse tervise
hoidmisele ning kvaliteetse
hariduse andmisele. Püüame
hoida ühiskonna võimalikult
avatuna.
2.6. Arendame edasi solidaarset Eesti Haigekassa puudujääk, mis on tingitud Covid-
tervishoiumudelit ning suuname 19 pandeemiast põhjustatud negatiivsest maksu- ja
tervishoidu vajalikku lisaraha majandusprognoosist
ravijärjekordade lühendamiseks.
Tõhustame Haigekassa vahendite
kasutamist, kaardistades võimalusi
ravijärjekordade vähendamiseks ja
soodustades
kaugkonsultatsioonide laiemat
kasutamist.
Ravijärjekordade lühendamine ehk hinnatud
ravivajaduse katmine 100%
2.6. Arendame edasi solidaarset
tervishoiumudelit ning suuname
tervishoidu vajalikku lisaraha
ravijärjekordade lühendamiseks.
Tõhustame Haigekassa vahendite
kasutamist, kaardistades võimalusi
ravijärjekordade vähendamiseks ja
soodustades
kaugkonsultatsioonide laiemat
kasutamist.
2.14. Väärtustame Tervishoiutöötajate töötasude tõus ~7%
tervishoiutöötajate tööd. Eesti (kollektiivlepe)
meditsiinisüsteemi
jätkusuutlikkuse ja
tervishoiutöötajate arvu
tõstmiseks anname
tervishoiuasutustele võimaluse
sõlmida meditsiinivaldkonna
üliõpilastega eellepinguid.
2.14. Väärtustame Tervishoiutöötajate kollektiivlepe (töötasude tõus
tervishoiutöötajate tööd. Eesti ca 7%)
meditsiinisüsteemi
jätkusuutlikkuse ja
tervishoiutöötajate arvu
tõstmiseks anname
tervishoiuasutustele võimaluse
sõlmida meditsiinivaldkonna
üliõpilastega eellepinguid.
2.1. Algatame tervishoiusüsteemi Ravikindlustuskaitse laiendamine (UHC)
jätkusuutlikkuse tagamiseks
inimkeskse tervishoiureformi,
pidades oluliseks inimese tervise
ja töövõime kiiret taastumist.
2.1. Algatame tervishoiusüsteemi Ajutise töövõimetushüvitiste maksmise
jätkusuutlikkuse tagamiseks põhimõtete muutus
inimkeskse tervishoiureformi,
pidades oluliseks inimese tervise
ja töövõime kiiret taastumist.
2.10. Peame oluliseks muuta Täiskasvanute hambaravihüvitise põhimõtete
hambaravihüvitise süsteemi muutus
paindlikumaks, et tagada
vanemaealistele ja abivajajatele
piisav toetus.
2.7. Liigume edasi Patsiendikindlustus
patsiendikindlustusega, mille
eesmärk on tagada
tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet
ja patsiendiohutus.
Kliiniliste uuringute määruse (EL) nr 536/2014
Veterinaarravimite määruse (EL) 2019/6
rakendamine
1.1. Koroonaviiruse pandeemia Terviseameti struktuuri, sh järelevalve,
nõuab meilt lähiajal jätkuvat kvaliteedijuhtimise ja epid.rolli tugevdamine
otsustavat tegutsemist viiruse
leviku tõkestamisel,
vaktsineerimisel,
tervishoiusüsteemi tugevdamisel,
hariduselu korraldamisel, inimeste
sissetulekute tagamisel ja
ettevõtluse toetamisel.
KOKKU
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM
TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM
NEET-noortele individuaalse ja tervikliku toe
pakkumise mudeli rakendamine
3.43 Analüüs ja ettepanekud Töötuskindlustushüvitise pikendamine sõltuvalt
töötuskindlustussüsteemi olukorrast tööturul
muutmiseks, sh uute sihtrühmade
kaasamiseks ja töötushüvitiste
majandustsükliga kohandamiseks"
3.35. Toetame vähenenud Töövõimetoetuse baasmäära tõstmine
töövõimega inimeste suuremat
kaasamist tööturule.
3.34. Peame oluliseks ümberõppe, Stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetuse
täiendkoolituste ja baasmäära tõstmine
täiskasvanuhariduse võimaluste
laiendamist tööhõive võimalikult
kiireks taastumiseks.
KOKKU
s ja vahel" tugevdamine
2.2. Soodustame uute Geeniproovide pidamine ja säilitamine (püsikulu,
geeniandmetel põhinevate sundkohustus)
personaalsete tervishoiuteenuste
tekkimist ning suurendame
geenidoonorite arvu.
2.2. Soodustame uute Geeniproovide võtmine
geeniandmetel põhinevate
personaalsete tervishoiuteenuste
tekkimist ning suurendame
geenidoonorite arvu.
8.16. Tugevdame kriisijuhtimise Terviseamet/Tervisevaldkonna hädaolukorraks
strateegilist võimekust ja valmisoleku tagamine, sh
koolitust. Täiendame riiklikke
kriisivarusid ja tagame elutähtsate 1) Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma
teenuste toimepidevuse investeeringud, mis on vajalikud Euroopa Komisjoni
kriisiolukorras. „Voluntary Pool“ tsiviilmehhanismis 131 376 eurot
aastas;
2) 2024.a Tervishoiuteenuse osutajad on võimelised
vastavalt kehtestatud nõuetele tagama iseseisvalt 16
või 72-tunnise vältimatu abi toimepidevuse.
Ühekordne kulu 13 992 401 eurot.
KOKKU
VVTP 2.12 Rakendame Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamine
vähitõrje plaani, mis on suunatud
süsteemsele ennetamisele,
varasele diagnoosimisele ja ravi
kättesaadavuse tagamisele.
VVTP 2.12 Rakendame Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamine
vähitõrje plaani, mis on suunatud
süsteemsele ennetamisele,
varasele diagnoosimisele ja ravi
kättesaadavuse tagamisele.
KOKKU
Töövaidluste lahendamise teenus, sh täiendavad
TVK juhataja ja sekretäri ametikohtade loomine
Töövaidluste lahendamise teenus, postikulude
hinnatõus jm
Järelevalve võimekuse tõstmine, majanduskulud
teenuste, asjade hinnatõusude katteks
Järelevalve võimekuse tõstmine, tööinspektorite ja
analüütiku ametikohtade loomine
EL liikuvuspaketi direktiivi 2020/1057 ülevõtmine
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
õppekeskkonna ohutuse tagamine ja
kaasajastamine
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
õppekeskkonna ohutuse tagamine ja
kaasajastamine
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse
majandamiskulude baaseelarve suurendamine
Laboriseadmete investeeringud
Laboriseadmete investeeringud
Arstide lähtetoetus
Laboriseadmete investeeringud
Amortiseerunud laboriseadmete kaasajastamine
Ravimiameti töötajate 10% palgakasv
Apteekrite lähtetoetus
Laboriseadmete investeeringud
KOKKU
KÕIK KOKKU
andil järgmistel juhtudel:
kitsamale sihtgrupile/ asutusele mõeldud palgakasv (siia alla ei kuulu täiendavad ametikohad, mis esitatakse
Sisu (programmi tegevus või ressurss/ läbiv teema)
Psühholoogilise abitelefonidel ja veebichatidel on oluline roll vaimse tervise murega
inimese, tema lähedaste ja spetsialistide toetamisel ja teabe pakkumisel. Teenus on
kättesaadavam, juurdepääsetavam ning kulutõhusam kui silmast-silma psühholoogiline
nõustamine. Samuti on abitelefonidel oma roll vaimse tervise probleemiga inimeste
raviprotsesside toetamisel ja tagasilanguste vältimisel. Psühholoogilise abi ja
nõustamise liin vähendab nõudlust ja järjekordi psühholoogilise abi saamisel ning
võimalus rääkida spetsialistiga konfidentsiaalselt, turvaliselt ja hinnangutevabalt
vähendab vaimse tervise probleemidega inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist.
Hetkeolukord
Hinnanguliselt on Eestis 50 000-60 000 alkoholisõltuvusega inimest kellele lisanduvad
teised alkoholitarvitamise häirega inimesed (alkoholi kuritarvitajad ja liigtarvitajad).
Alkoholitarvitamise häire ravi osutatakse 10 haiglas. Keskmiselt saab aastas ravi 3200
patsienti, alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise teenust 5540 inimest.
Tulemus lisarahaga
Aasta jooksul on ravi saanud 3500 patsienti, alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise
teenust on saanud 5600 inimest.
Alkoholi liigtarvitamisest tuleneva tervisekao vähendamine avaldab positiivset mõju
tööhõivele, vähendab vigastuste, joobes juhtimise ja vägivallaga seotud kulutusi. Tagab
abi võimalused tervishoiusüsteemis nii justiitssüsteemist kui ka sotsiaalsüsteemist
suunatud inimestele.
Hetkeolukord
Alkoholismi vastu võitlemiseks on oluline säilitada struktuurvahenditest välja arendatud
sõltuvusravi teenused ja laste vaimset tervist toetav ennetusprogramm Good Behavior
Game (VEPA), millel edasine rahastus puudub. Varajane sekkumine ning ennetusse
panustamine aitab vältida noorte riskikäitumist, alkoholismi levikut ning alkoholi
liigtarbimisega seotud õnnetusi. Eestis alustavad noored alkoholi jt uimastite tarvitamist
liiga vara – ligi kolmandik Eesti 15-16-aastastest õpilastest oli tarvitanud alkoholi ja
suitsetanud enne 12. eluaastat. Nooremalt kui 14-aastaselt on olnud esimest korda
purjus 17% poistest ja 14% tüdrukutest. Vähemalt korra elu jooksul on mõnda
narkootilist ainet tarvitanud 38% 15-16-aastastest kooliõpilastest. Lisataotluse
rahastamine võimaldab tõhusamalt ennetada kahjusid just laste ja noorte seas. Eesti
kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel suurenes depressiivsete episoodide
sagedus aastatel 2010.–2018 nii tüdrukutel kui ka poistel, tüdrukutel vastavalt 32%-lt
40%-le ja poistel 18%-lt 26%-le.
Tulemus lisarahaga
Aastas kaastakse VEPA programmi juurde 200 õpetajat, et viia VEPA 3 000 õpilaseni.
VEPA ennetab
Ühtne õpilaste
metoodiline käitumisprobleemide
lähenemine teket või
nelja vaimse tervise süvenemist.
keskuse Paranevad
teenustele õpilaste
ja koordineeritud
arendustegevus sh ühtsed kvaliteedihindamise ja -arendamise alused. Vajalik luua
ametikoht 1.0 koormusega
TAI- st arendada tõenduspõhiste ennetustegevuste kompentensikeskus, hindamaks
üleriigilisi ennetustegevusi ja ühtlustamaks metoodikaid.
Kriisi situatsioonis on üha enam esile kerkivate vaimse tervise probleemide
ennetamiseks, varajaseks märkamiseks ja kompleksseks raviks vaja tagada piisav hulk
antud teemadega tegelevaid spetsialiste. Selleks on tarvis lisarahastust, et rahastada
psühholoogide kutseaastat ning pilootida uusi teenusmudeleid.
Tulemus lisarahaga
Järjekorrad psühholoogide vastuvõtule lühenevad, koolilaste võimalused saada
psühholoogilist abi suurenevad.
Sundraviteenuse rahastamine ambulatoorne
Kohtu poolt ambulatoorsele psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikutele kvaliteetse
tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine:
1) piisavate vahendite puudumine ei võimalda kasutada raviks uuema põlve ravimeid
(vanema põlve ravimid võetakse järjest tootmisest maha, kuna omavad raskeid
kõrvaltoimeid);
2) pole võimalik tagada piisavaid turvalisusnõudeid patisentidele ja töötajatele.
Sundraviteenuse rahastamine statsionaarne
Kohtu poolt statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikutele kvaliteetse
tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine:
1) ravi kestus ei vasta ravijuhenditele;
2) piisavate vahendite puudumine ei võimalda kasutada raviks uuema põlve ravimeid
(vanema põlve ravimid võetakse järjest tootmisest maha, kuna omavad raskeid
kõrvaltoimeid);
3) tuleb luua ravimeeskonnad, mis aitavad vähendada sundravil viibinud
psüühikahäiretega isikute korduvaid kuritegusid ja sundravile tagasi suunamisi.
Eesmärgistatud raviplaanide kasutusele võtt ravimeeskonna poolt aitab ümberhinnata
sundravile suunatud patsientide seisundit ja teha kohtule ettepanekut isikute
kinnipidamisasutustesse tagasi saatmiseks.
Viljandi psühhiaatriahailgas kohutuslike teenuste osutamise võimekuse tagamine
Kohustus (Karistusseadustik § 86; Psühhiaatrilise abi seaduse § 17 , Tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 52 lg 1 p 12 ja Kriminaalmenetluse seadustiku § 395-1, § 402 ),
on koheselt vastu võtta kõik kohtu poolt saadetud patsiendid, kelle arv ei saa olla
piiratud ning on aasta-aastalt suurenevas tendentsis.
Hetkel kasutuses olevas hoones on projektijärgselt 73 voodikohta, kuid tegelikkuses
pakuti 2017. aastal teenust periooditi 107 patsiendile ja 2018. aasta lõpus pikema
perioodi vältel 113 patsiendile, st tegemist on olulise ületäitumisega ja olemasolevate
ruumide baasil pole võimalik kasvavat patsientide hulka teenindada.
Kaasaegne ravimudel näeb ette erinevate vajadustega ja erineva ohutasemega
patsiendigruppide eraldamise, mida kasutuses olev hoone ei võimalda.
Ülerahvastuse tõttu pole võimalik tagada patsientide privaatsust ja pidev tiheliolek
suurendab patsientide agressiivsust, impulsiivseid tegusid, omavahelisi konflikte ja
lõhkumisi ning ei aita kaasa ravieesmärkide saavutamisele.
Turvalisuse osas vastab praegu kasutuses olev maja rahvusvaheliste kriteeriumide alusel
madala turvalisuse tasemele. Kokku eeldatav investeeringuvajadus 29 mln eurot.
Lisarahaga saavutatav tulemus (RES 2022-2025 kokku ca 6 mln eurot):
1) Paremad elu- ja olmetingimused patsientidele, mis soodustavad paranemist, raviga
soostumust ja omavahelist paremat läbisaamist.
2) Suureneb võimekus pakkuda erinevaid tegevusi ja tegevusõpet sotsiaalse toimetuleku
parandamiseks.
3) Tagatud on erinevate vajadustega patsientide väiksematesse gruppidesse jaotamise
Probleem, mida lahendatakse:
1)Lähtuvalt Psühhiaatria Eriala Arengukavast on psühhiaatrilise abi kättesaadavus
viimasel ajal vähenenud.
2)Samas on selgeid märke suurenenud vajadusele psühhiaatrilise abi järele.
3)Käesoleval ajal kasutuses olev regionaalne psühhiaatria voodifond ei vasta
nõuetekohastele tingimustele.
4)Täiendavaks ülesandeks eesmärgi täitmisel on ka psühhiaatrite, lastepsühhiaatrite ja
psühhiaatriaõdede koolituste mahtude suurendamine.
Taotleme uue psühhiaatria hoone ehitamiseks 2022-2025.a toetust ca 90% ehk ca 15,6
mln eurot. Omaosalusena panustab haigla 10% ehituskuludest, eeldatav kogukulu 17 250
000 eurot. Taotluses ei ole arvestatud vajalike seadmete soetamist. Hoone eeldatav
üldpind on 7 500 m2, mille arvutamisel võeti arvesse määrust "Haigla liikide nõuded" (§
19 Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamine) ja Psühhiaatria Eriala Arengukava projekt
aastateks 2020-2030. Planeeritav voodikohtade arv Ida-Viru Keskhaiglas on vähemalt
70 voodikohta ning 10 voodikohta lastepsühhiaatria erialal. Psühhiaatria Eriala
Arengukava järgi peaks 10 000 elaniku kohta olema tagatud 6-7 psühhiaatria voodikohta
(Ida-Virumaa elanike arv on 140 000) ning ambulatoorse vastuvõtu jaoks peaks olema 1
psühhiaater koos 2 kuni 4 spetsialistiga (õed, kliinilised psühholoogid, vajadusel
sotsiaaltöötaja ja tegelusterapeut). Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja välja ehitada
hoone üldpinnaga 7500 m2 (sh kasulik pind 4500 m2).
Lisarahaga saavutatav tulemus:
Probleem:
Ametlik RHK-11 on WHO-l publitseeritud ja kasutatav (ICD-11 - Mortality and Morbidity
Statistics (who.int)), WHO liikmesriigid plaanivad sellele üle minna lähiaastatel ja Eesti on
vastava otsuse teinud, WHO on valmis 01.01.2022 RHK-11 andmeid vastu võtma
Lisataotluse eesmärk:
Alustada RHK-11-le üleminekut. 2021. aastasse on planeeritud RHK-11 kasutusjuhendite
tõlkimine ja koostamine, siis oleks loogiline jätk alustada 2022. a RHK-11 tõlketööd
Mitterahastamise tagajärg:
RHK-11 tõlkimine ja juurutamine võtab aega ca 5 aastat. Hetkel kasutusel olev vana
klassifikaator (RHK-10) ei täida enam oma eesmärke ei haigusseisundite kirjeldamisel ega
ka surmastatistika kogumisel.
Tulemus
Esimese aasta rahastamise tulemusel on Terminoloogiakeskusse RHK-11 tõlkimiseks
tööle võetud 4 tõlkijat, 2 toimetajat, 1 asjaajaja. Meeskond on tõlke- ja
toimetamisetööks koolitatud ning erialaseltsidega on koostöölepped sõlmitud.
Tõlkimiseks ja toimetamiseks vajalikud keskkonnad on püsti pandud ning tõlketööga on
Probleem Terviseamet peab koostöös tervishoiuteenuste osutajatega ja teiste
ametkondadega tagama koroonaviiruse COVID-19 leviku aeglustamist ja haigusele
reageerimist. Viiruse leviku tuvastamiseks ja nakkuse leviku peatamiseks on oluline
tagada testimise väga hea kättesaadavus. Laialdane testimine on vajalik epideemia
olukorra hindamiseks ja vajalikke epideemiatõrje meetmete planeerimiseks.
Lisataotluse eesmärk Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja
nakkuskolded isoleerida. Testimise kättesaadavus annab kinnitatud pildi viirusnakkuse
levikust, võimaldab kiiret tegevust kontaktsete väljaselgitamiseks ja on aluseks
epideemiatõrje meetmete rakendamiseks ning kolletes nakkushaiguse leviku
piiritlemiseks.
Mitterahastamise tagajärg Ilma lisarahata ei suuda Terviseamet piisaval määral tegeleda
koroonaviiruse leviku ohjamisega, tagada efektiivne puhangule reageerimine ning
korraldada epideemiatõrje tegevusi. Hakkab kasvama haigestunud ja hospitaliseerimist
Negatiivse majandusprognoosi katmine ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse
tagamine (2021 rahastamisotsuse jätkamine)
Ravijärjekordade lühendamine ja hinnatud ravivajaduse katmine 100%-lt (varasematel
aastatel kaetud keskmiselt 95%)
Teenuste hinnakasv palgakomponende kasvu võrra (täiendav 3,5%, sest 3,5% on
baasarvestuse sees)
Patsiendikaebuste menetlemine: 7982 eurot, 7 982 eurot, 14 911 eurot, 22 357 eurot,
30 358 eurot
Kutsehaiguste ekspertiis: 3 990 eurot, 8 259 eurot, 12 827 eurot, 17 715 eurot
Õendustöötajate koolitus: 6 885 eurot, 12 463, eurot, 18 431, eurot, 24 818 eurot
Sundravi: 507 459 eurot, 1 187 126, eurot, 1 934 760 eurot, 2 757 158 eurot
Residentuur: 246 731 eurot, 384 072 eurot, 531 6 2 eurot, 690 266 eurot
Ravimiamet: 99 873 eurot, 206 738 eurot, 321 083 eurot, 443 432 eurot
Tervise Arengu Instituut: 235 816 eurot, 488 138 eurot,758 124 eurot, 1 047 008
eurot
Sotsiaalkindlustusamet: 162 391 eurot, 204 167 eurot, 255 154 eurot, 322 310 eurot
Kõikidele eesti elanikele ravikindlustuse tagamine. Vajadus oleneb otsustamise
kuupäevast, kõige varasem rakendumine on 2022. aasta jaanuarist.
Töövõimetushüvitiste korral väheneb kindlustatu omaosalus ning suureneb hüvitise
määr
Täiskasvanute hambaravi hüvitise korral väheneb kindlustatu omaosalus ning
suureneb hüvitise määr
Eestis puudub kohustuslik tervishoiuteenuste osutajate vastutuskindlustuse süsteem,
mis takistab teenuste kvaliteedi kasvu. Ravivigadest õppimine on oluline
tervishoiusüsteemi osa, kuid vastutuskindlustuse süsteemi puudumine ei soodusta
ravivigadest teatamist. See on tervishoiusüsteemile kulukas ning põhjustab tarbetuid
tervisekahjusid.
Puudub riigi tasemel patsiendiohutuse kompetentsikeskus tervishoiuteenuste osutajate
poolt ja tsentraalselt kogutavate andmete analüüsimiseks, vajalike sekkumiste
planeerimiseks ja patsiendiohutuse alase tegevuse koordineerimiseks.
Kliiniliste uuringute määruse (EL) nr 536/2014
Oleme taotlenud 6 korral, püsisekretariaati + natuke ekspertidele. Tänane tehniline tugi
on ülekoormatud ja täiendavaid kohustusi ei ole võimalik panna, on hinnatud sisemisi
ressursside kasutamise võimalust – tööjõus ei ole vakantsi. Ekspertide tasustamine
eeldab finantsilisi vahendeid, mida ei ole õige ega võimalik katta muudest allikatest
(omavahendid).
Veterinaarravimite määruse (EL) 2019/6 rakendamine
Eesti peab juba alates 28.01.2021 alustama Eestis luba omavate ravimite andmete
ülekandmist EL ühisesse veterinaarravimite andmebaasi (UPD – Union Product
Database), milleks on juba praegu vajalik tehniline arendus Eesti andmebaaside ja UPD
vahel.
Määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on Eestil vaja täiendavat tööjõudu
Hetkeolukord
TA epidemioloogilise rolli tugevdamiseks on antud ühekordne rahastus kuni 31.12.21.
Ilma jätkuva finantseerimiseta, ei saa asutus tagada oodatud tasemel nakkushaiguste
seiresse ja epideemiatõrje tegevustesse panustamist. 2) TA ei suuda täita med.seadmete
valdkonna pädeva asutuse ülesandeid, mistõttu riik ei suuda tagada EL kohustuste
täitmist. See võib kaasa tuua olukorra, kus kasutatavad meditsiiniseadmed ei pruugi olla
nõuetele vastavad ja ohutud. 3) EMV mõju tervisele (sh 5G) ei ole hinnatud. 4) Eesti ei
hinda biotsiidi loa taotlusi, kuna olemasolevad ressursid ei võimalda seda teha.
Hindamiskogemuseta ei ole TA võrdväärne osapool Euroopa Liidu otsustamise
protsessides. 5) MTK-s püsivalt suureneb kõnede arv ning ootus saada infot
kaasaegsetest keskkondadest (nt. sotsiaalmeedia, veebivestlus) kasvab.
Tulemus lisarahaga
Epideemiatõrje tegevused on korraldatud, VV korraldused on täismahus ja tähtaegselt
täidetud.
2) Nakkushaiguste seire toimib. 3) Med.seadmete valdkonna EL määrused on
rakendatud. 4) Elektromagnetkiirguse tegelik olukord on hinnatud ning vajalik teabe
rahva tervise kaitseks kogutud. 5) TA-s on tagatud võimekus hinnata biotsiide, millega
H KRIISIST VÄLJUMINE
H KRIISIST VÄLJUMINE
H KRIISIST VÄLJUMINE
H KRIISIST VÄLJUMINE
H KRIISIST VÄLJUMINE
H KRIISIST VÄLJUMINE
Hetkeolukord:
Eestis on 15 200 NEET-olukorras 15-26 aastast noort (sh 15% ehk 2300 elavad Ida-
Virumaal), kes on kõrvale jäänud haridusest ja hõivest (2020). Võrreldes 2019. a on see
tõusnud ca 4000 noore võrra, mis on tingitud COVID-19 pandeemiast, kus töökoha on
eelkõige kaotanud noored inimesed. NEET määr oli 2020. a kõrgeim Ida-Virumaal 17,2%
(vrd Harjumaal 8,3% ja Tartumaal 8,4%). Suurenenud noorte töötuse ning mitteõppivate
ja -töötavate noorte määrade tõusu valguses on oluline tugevam valdkondade ülene
koordinatsioon Sotsiaalministeeriumi ning Haridus-ja teadusministeeriumi haldusalades.
Selleks on koostatud analüüs koos tegevuskavaga, mille põhjal on välja arvestatud
lisavajadus NEET-olukorras noorte toetamiseks. Lisarahastusest toetatakse NEET
noortega tegelevate spetsialistide oskuste ja pädevuste tõstmist, koostöömudelite
loomist ja KOV toetusmeetmeid. Tervikliku NEET-olukorras noorteni jõudmist ja nende
toetamist viiakse ellu koostöös Haridus-ja teadusministeeriumi, HARNO,
Sotsiaalkindlustusmaeti ning KOVidega.
Tulemus lisarahaga:
a) jõuame rohkemate NEET-noorteni ja toetame nende töö- ja haridusellu sisenemist
tulemuslikumalt. Noortele pakutakse individuaalsemat ja terviklikku tuge arvestades
nende piirkonna eripära ja võimalusi, mille tulemusel on tagasi kooli ja tööle jõudmine
kasvanud; b) lisarahastuse abil vähendakse KOVide omafinantseeringut, mis on vajalik
Hetkeolukord: Töö leidmine ei sõltu üksnes inimese tahtest, vaid ka olukorrast tööturul.
Mida rohkem on töötuid ja vähem vakantseid ametikohti, seda raskem ja aeganõudvam
on töötul leida sobivat tööd. Kõrge tööpuuduse perioodil ei pruugi fikseeritud pikkusega
töötuskindlustushüvitis katta kogu tööotsimise perioodi suurendades tööotsija
vaesusriski. See võib ajendada töötuid vastu võtma oma oskustele ja ootustele
mittevastavat töökohta, sundida neid lahkuma tööturult (nt pensioneeruma) või jääma
pikaajaliseks töötuks, millega kaasnevad nii oskuste langus kui majandusliku toimetuleku
langus. Registreeritud tööpuudus on kõrgeim Ida-Virumaal (14,6%), Valgamaal (10,8%),
Põlvamaal (10,2%) (Eestis keskmiselt 8,7%).
Tulemus lisarahaga: paraneb töötute majanduslik olukord, väheneb varajane lahkumine
tööturult ja tööotsingutest heitumine, suurenevad sobiva ja inimese oskustele vastava
töö leidmise tõenäosus. Mõju on tugevam piirkondades, kus on kõrgem tööpuudus, nt
Hetkeolukord:
töövõimetoetuse suuruse tõus ei ole käinud samas tempos vanaduspensionide
tõstmisega, mistõttu terviseprobleemidest tingitud töövõimelangusega inimeste
sotsiaalkaitse taseme tõstmine on maha jäänud vanaduspensioniealiste omast. 2021.
aastal jääb osalise töövõimega töötaja töövõimetoetuse suurus allapoole keskmist
vanaduspensini suurusest (sõltumata staažist) ning on ca 2,5 korda madalam suhtelise
vaesuse piirist. Arvestades tööturu prognoose on tõenäoline, et vähenenud töövõimega
inimeste tööpuudus kasvab ja majanduslik toimetulek halveneb järgneva 2-3 aasta
jooksul.
Tulemus lisarahastusega:
paraneb vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek, sh on mõjutatud
kõrgema tööpuudusega piirkonna elanikud, kuna osalise töövõimega inimesed
moodustavad maakonna tööealisest elanikonnast suurima osakaalu Põlvamaal (21%) ja
Hetkeolukord:
tööturutoetuste määra (sõidu- ja majutustoetus, stipendium) saab tõsta riigieelarve
seadusega, toetused on aga püsinud muutumatuna 8 aastat ning ei pruugi olla piisavad
tööturuteenustel osalemisega seotud kulude katmiseks ja teenustel osalemise
motiveerimiseks. Eesti Tööjõu-uuringu andmetel tundis 2020. aastal II kvartalis 32,1%
töötutest, kes viimase nelja nädala jooksul on osalenud töötute koolitusel, et nad
tulevad toime suurte raskustega, samas kui koolitusel mitte osalenud töötutest oli neid
vaid 20,2%. COVIDiga kaasnev tööpuuduse kasv ja majandusliku toimetuleku langus
võivad tööturuteenustel osalemisel saada takistuseks just kõrgema tööpuudusega
piirkondades (nt Ida-Virumaa).
Tulemus lisarahastusega:
Tööturuteenuseid sihitakse mh vajadus- ja riskipõhiselt enim tööalast võimestamist
Seoses 2018. ja 2019. aastal riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu alusel 150 000
uue geenidoonori koeproovide ja andmete kogumisega on geenivaramus kokku üle 200
000 geenidoonori proovid ja andmed. Vastavalt IGUS § 27-1 lõikele 1 rahastatakse
Geenivaramu vastutava töötleja tegevust geenivaramu pidamisel ja säilitamisel
riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Praegune rahastus tagab 52 000 geenidoonori
koeproovide ja andmete säilitamise kulud geenivaramus. Seni on katmata 150 000
täiendava geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud, mille rahastus tuleb
riigil seaduse kohaselt katta.
Andmekogu suurenemine järgneva nelja aasta jooksul kuni 22 000 uue geenidoonori
proovide ja andmetega on 2022-2025.a. geeniproovide pidamise ja säilitamise kuludes
arvesse võetud. maksab uute geenidoonorite kaasamine, proovide kogumine,
Hetkeolukorras
töötlemine, hoiustamine ja genotüpiseerimine a’ 73€, 4000 - 7000 uue geenidoonori
korral on kulu 292 000 - 542 277€ aastas. Vastavalt 2022.a. 4000 uue geenidoonori (GD)
kaasamisel 292 000€, 2023.a. 5000 uut GD-it 372 300€, 2024.a. 6000 uut GD-it 455 695€
ja 2025.a. 7000 uut GD-it 542 277€. Iga-aastaselt on hinnatõusuks arvestatud 2%.
Summad on lõplikud, sisaldades ka TÜ üldkulu.
Probleem
Seoses uue hädaolukorra seaduse jõustumisega 2017. a on ootused tervisevaldkonna
hädaolukorraks valmisolekuks oluliselt kasvanud (sh elutähtsa teenuse iseseisva
toimepidevuse tagamine).
Lisataotluse eesmärk
Terviseamet peab koostöös teenuste osutajatega tagama tervisevaldkonna
hädaolukorraks valmisoleku, juhtima tervishoiualaseid kriise (epideemia, mürgistus,
radioloogilise ründe, vältimatu abi toimepidevuse häire või katkemine) ning osalema
teiste asutuste juhitud hädaolukordade lahendamisel. Määratud ülesannete täitmiseks
vajab Terviseamet/teenuse osutajad lisarahastamist. Eesmärgiks on hädaolukorra ja
riigikaitselise ressursi planeerimise ja haldamise süsteem kriisideks valmisoleku
hoidmiseks ning kiire reageerimise tagamiseks koostöös seotud riigistruktuuride,
tervishoiuteenuse osutajate jt partneritega.
Mitterahastamise tagajärg
Riigil ei ole võimekust tervishoiu kriisidele (epideemia, mürgistus, radioloogilise ründe,
1) Vähiriski vähendamisele ja vähi varasele avastamisele suunatud tegevused
2) Diagnostika ja ravi kvaliteet ning teenuste kättesaadavuse tagamine
1) Vähiriski vähendamisele ja vähi varasele avastamisele suunatud tegevused
2) Diagnostika ja ravi kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine: ravikvaliteeti ja
kättesaadavust toetavad analüüsid
3) Vähitõrje edukuse mõõtmine ja kommunikatsioon
Probleem
Töövaidluse lahendamise teenust osutavad 8 TVK juhatajat, kuid teenus ei ole kiire ega
kata tööturuolukorrast tingitud koguvajadust (tulenevalt COVID mõjudest on
töövaidluste arv kasvanud)
Lisataotluse eesmärk
Töövaidluste kiiremaks lahendamiseks esitame lisataotluse ühe TVK juhataja ametikoha
loomiseks 52 000 eurot (palgaga 3200 eurot/ kuus +KRAPS koefitsent), ühe TVK sekretäri
ametikoha loomiseks 22 500 eurot (palgaga 1400 eurot/kuus) ja ülejäänud 8 TVK
sekretäri palgatõusuks 19 500 eurot (hetkel palk 1250 eurot, eesmärk 1400 eurot) ja
Omniva postikulude hinnatõusu katteks 10 000 eurot (ilma KMta), kokku 104 000
eurot/aastas.
Mitterahastamise tagajärg
Töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis ei toimu seadusega ettenähtud 45
päeva jooksul ehk teenus ei ole piisavalt kiire, sh viibib inimese võimalus taotleda
töötuna arvel olles töötuskindlustushüvitist (sest ei ole otsust, mis kinnitaks selle õiguse
tekkimist), tööandja ja töötaja vaheline konflikt kestab ja paisub ehk tekitab mõlemale
poolele psühholoogilist pinget, mis omakorda omab mõju ühiskonnale
Probleem
Eesti pole seni suutnud täita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitust, mille
kohaselt peab 10 000 töötaja kohta olema üks tööinspektor. Selle mõõdiku järgi on meil
puudu 14 tööinspektorit.
Lisataotluse eesmärk
Järelevalve võimekuse tõstmiseks ja ametikohtade loomiseks on vaja personalikuludeks
305 000 eurot/aastas. Esitame lisataotluse kokku 10 inspektori ametikoha loomiseks
Eesti pole seni suutnud täita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitust, mille
kohaselt peab 10 000 töötaja kohta olema üks tööinspektor. Selle mõõdiku järgi on meil
puudu 14 tööinspektorit.
Lisataotluse eesmärk
Järelevalve võimekuse tõstmiseks ja ametikohtade loomiseks on vaja personalikuludeks
305 000 eurot/aastas. Esitame lisataotluse kokku 10 inspektori ametikoha loomiseks
(keskmise palgaga 1700 eurot, kogukulu 273 000 eurot /aastas). Ametikohtade juurde
loomisega saame järelevalvet ümber korraldada selliselt, et see hõlmaks veelgi rohkem
ettevõtteid. Järelevalve võimekuse ja kvaliteedi hindamise tõstmiseks vajame ka ühte
analüütikut (brutopalgaga 2 000 eurot, aasta kogukulu 32 000 eurot).
Järelevalve osutamiseks vajalike teenuste ja asjade soetamiseks ja hinnatõusudekatteks
taotleme 40 000 eurot majanduskuludeks (koolitamine ja psühholoogiline toetamine,
tööriided, isikukaitsevahendid, sõidukite soetamise liisingud, ülalpidamiskulud). Kokku
taotleme järelevalve võimekuse tõstmiseks 345 000 eurot/aastas.
Mitterahastamise tagajärg
Tööinspektsiooni järelevalve on jätkuvalt reaktiivne, mitte proaktiivne, toimub
väiksemas mahus ning ei enneta seetõttu piisavalt tööga seotud tervisekahjude
Probleem: EL direktiivist tulenevate kohustuste (s.o lähetatud sõidukijuhtide järelevalve)
teostamiseks puuduvad rahalised vahendid.
Lisataotluse eesmärk: järelevalve teostamiseks kolme uue ametikoha loomine. Lisaks
uute ametikohtade loomisel töölähetuste, tööriiete, IKV-de ja koolituste kulud. Direktiivi
eesmärk on sätestada autoveosektori põhised normid, mis reguleerivad sõidujuhtide
lähetust. See aitab tagada juhtidele nõuetekohaseid töötingimusi ja sotsiaalkaitset.
Autoveosektoris kehtestatakse direktiiviga eraldi järelevalvemeetmed, mis arvestavad
konkreetse sektori eripäradega ja sektori suure liikuvusega. Järelevalve käigus kontrollib
Tööinspektsioon lähetamisalaste nõuete täitmist (näiteks vahetades asjakohast
informatsiooni teiste liikmesriikidega või kontrollides lähetamise dokumentatsiooni).
Mitterahastamise tagajärg: ei saa täita direktiivist tulenevaid kohustusi. Kui direktiivi
kohustusi ei täideta, siis võib meid tabada EL rikkumismenetlus, mille kulminatsiooniks
Lisataotluse eesmärk
on rahastada amortiseerunud ja tuleohtliku aspiratsioonisüsteemi väljavahetamist, et
tagada õppijate, kaitstud töö klientide ja töötajatele ohutu töö- ja õppekeskkond,
tagades mh et uus süsteem vähendab sissehingatava tolmu ja müra hulka. Lisaks on
tänapäevane, ökonoomne, kompaktne ja vajadusel põhinev. Süsteemi lisatakse ka
briketipress, mis vähendab tekkiva jäätme hulka ja on keskkonnasäästlikum. Samuti
kaasajastub õppijate ettevalmistus tööturule minekul, kuna õppijate oskused on
paremini kooskõlas tööandjate vajadustega, kes kasutavad tänapäevaseid seadmeid.
Mitterahastamise tagajärg
Vana aspiratsioonisüsteemi jätkuv kasutamine võib oluliselt kahjustada töötajate,
õppijate ja kaitstud töö klientide tervist ning suurendada süsteemi tuleohtlikkusest
tekkivate riskide esinemise tõenäosust. Süsteem on avariiohtlik ja süsteemirikked
hakkavad sagenema kuni hetkeni, mil aspiratsioonisüsteemi remont ei ole enam kas
füüsiliselt võimalik või majanduslikult mõttekas. Kuigi tõenäosus on väike, ei ole
välistatav ka eesmärk
Lisataotluse süsteemi tuleohtlikkus veninud ketist ja kulunud laagritest tuleneva lokaalse
Kaasajastada õppevara ja –keskkond virtuaalse reaalsuse ja simulatsiooni vahenditega,
mis toetavad erivajadustega inimeste tööle rakendumiseks vajalike oskuste arendamist
ning pakkuda kutserehabilitatsiooni teenust enamatele inimestele – HEV õppijad,
õpetajad ja tugispetsialistid.
Mitterahastamise tagajärg
Õppekeskkond ei kaasajastu ega vasta tänapäeva nõudmistele ja ootustele. Astangu KRK
võimekus pakkuda tuge õpetajate ja tugispetsialistidele ei suurene, jäädes senisele
tasemele, ning mõju väheneb (puudub süsteemne ja ulatuslik lähenemine).
Probleem
Keskuse majandamiskulude eelarvet on viimase 3 aastaga vähendatud ning see ei ole
piisav (hetkel 51 000 eur) jooksvate kulude katmiseks, mis on seotud õppetöö läbiviimise
ja töökorraldusega.
Lisataotluse eesmärk
Järgneva 15 aasta jooksul on keskusel vajadus uuendada oma õppekeskkonda ja
kaasaegsetesse õppevahenditesse. See parandab õppijate oskusi ja viib need paremini
kooskõlla tööturu vajadustega ja ootustega. Seda ei ole võimalik teha olukorras, kus
keskus peab majandamiskulude katmiseks kasutama omatulu vahendeid ning ei jätku
vahendeid isegi väiksemateks investeeringuteks.
Mitterahastamise
Hetkeolukord tagajärg
Detailne investeeringute vajaduse ülevaade on toodud Excelis.
Osad laboris kasutusel olevad seadmed on soetatud 10-20 aastat tagasi. Vajavad aja
jooksul asendamist, kuna on amortiseerunud, ei ole saadaval enam varuosi.
On tekkinud vajadus uute tehnikate kasutuselevõtuks.
Hetkeolukord
Detailne investeeringute vajaduse ülevaade on toodud Excelis.
Osad laboris kasutusel olevad seadmed on soetatud 10-20 aastat tagasi. Vajavad aja
jooksul asendamist, kuna on amortiseerunud, ei ole saadaval enam varuosi.
On tekkinud vajadus uute tehnikate kasutuselevõtuks.
Väljaspool Tallinnat ja Tartut eriarstide ja perearstiabi kättesaadavuse tagamine
Arstide lähtetoetus (ühekordselt 15 000 eurot) ei ole enam piisavalt motiveeriv
maapiirkonda tööle asumiseks. Arstiabi kättesaadavus maapiirkonnas on
regionaalpoliitiliselt määrava tähtsusega. Vajalike teenuste sh tervishoiuteenuste
tagamine aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust ja säilitada elu jätkusuutlikkus
maapiirkonnas. Arstide sh eelkõige perearstide maale tööle asumise lähtetoetus
soodustab regionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamist.
Hetkeolukord
Detailne investeeringute vajaduse ülevaade on toodud Excelis.
Osad laboris kasutusel olevad seadmed on soetatud 10-20 aastat tagasi. Vajavad aja
jooksul asendamist, kuna on amortiseerunud, ei ole saadaval enam varuosi.
On tekkinud vajadus uute tehnikate kasutuselevõtuks.
Probleem
Ravimiameti labori mitmed seadmed on soetatud 1995.-2005. aastal ning on
amortiseerunud ja moraalselt vananenud.
Lisataotluse eesmärk
Vananenud laboriseadmete, sh tarkvara, väljavahetamine uute vastu
Mitterahastamise tagajärg:
Seadmete töötamise lakkamisel ei saa osa meetodeid enam rakendada või väheneb
oluliselt labori analüüsialane võimekus. Asjaolude kokkulangemisel võib
analüüsivõimekus väheneda kuni poole võrra, sh on takistatud rahvusvaheline koostöö (
humaan-ravimite direktiivi ja Euroopa Farmakopöa konventsiooni nõuete rakendamine).
Hetkeolukord
Ministeeriumide haldusalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei palkade
2020 koondraporti põhjal teenivad Ravimiameti töötajad 9% madalamat palka, kui
teenitakse ametite ja inspektsioonide ning õigus- ja siseturvalisuse grupis keskmiselt. Kui
eemaldada grupist õigus- ja siseturvalisuse asutused, siis on Ravimiameti palgapositsioon
võrdne grupi keskmisega. Võttes arvesse Ravimiameti töötajate spetsiifilist haridust
(peamiselt arstid ja proviisorid), viimasel aastal tervishoiusektorile tõusnud survet ning
seda, et konkureerime tööjõuturul ravimisektoriga, peab Ravimiameti spetsialistide
palgapositsioon ametite ja inspektsioonide grupis olema keskmisest vähemalt 10%
kõrgemal tasemel.
Maapiirkondade apteekriteenuse kättesaadavuse tagamine
Apteekri lähtetoetuse kehtivad tingimused ei võimalda toetust taotleda apteekritel, kes
soovivad maapiirkonnas proviisorapteeki avada (kuid kellel on kutse omandamisest
möödas rohkem kui 5 aastat). Toetuse senine suurus (ühekordselt 15 000 eurot) ei ole
piisavalt motiveeriv.
Hetkeolukord
Detailne investeeringute vajaduse ülevaade on toodud Excelis.
Osad laboris kasutusel olevad seadmed on soetatud 10-20 aastat tagasi. Vajavad aja
jooksul asendamist, kuna on amortiseerunud, ei ole saadaval enam varuosi.
On tekkinud vajadus uute tehnikate kasutuselevõtuks.
had, mis esitatakse eelmises punktis toodud põhimõttel).
KOKKU
(kui on
2022 2023 2024 2025 ajaliselt
lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus piiritletud
rahastamisvaj
adus)
180 000 150 000 150 000 150 000 630 000
3 631 200 3 810 552 3 881 563 3 906 574 15 229 890
0 330 720 338 580 346 440 1 015 740
217 621 220 173 262 725 265 277 965 796
136 151 138 077 150 004 151 931 576 163
225 000 245 000 265 000 285 000 1 020 000
106 739 106 739 106 739 106 739 426 956
2 500 000 3 500 000 0 0 6 000 000
360 000 1 848 000 7 440 000 5 952 000 15 600 000
7 356 711 10 349 261 12 594 611 11 163 961 41 464 545
180 000 150 000 150 000 150 000 630 000
3 631 200 4 141 272 4 220 143 4 253 014 16 245 630
353 772 358 250 412 729 417 208 1 541 959
225 000 245 000 265 000 285 000 1 020 000
2 966 739 5 454 739 7 546 739 6 058 739 22 026 956
7 356 711 10 349 261 12 594 611 11 163 961 41 464 545
0 0 0 0 0
300 019 315 020 330 771 86 827 1 032 638
21 710 357 15 875 607 11 602 914 8 440 607 57 629 486
0 0 0 112 000 000 112 000 000
46 172 000 46 864 580 47 567 549 48 281 062 188 885 191
41 843 000 64 520 000 87 850 000 111 849 900 306 062 900
1 271 127 2 505 875 3 854 399 5 333 065 12 964 466
38 000 000 39 368 000 40 785 248 42 253 517 160 406 765
40 000 000 41 800 000 43 681 000 45 646 645 171 127 645
29 187 000 29 478 870 29 773 659 30 071 395 118 510 924
4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 10 000 000
266 799 266 799 266 799 266 799 1 067 196
2 727 450 2 885 349 3 080 653 3 255 001 11 948 453
225 477 752 246 880 100 270 792 992 408 484 819 1 151 635 663
300 019 315 020 330 771 86 827 1 032 638
21 710 357 15 875 607 11 602 914 8 440 607 57 629 486
195 202 000 222 031 450 249 657 456 390 102 519 1 056 993 425
4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 10 000 000
266 799 266 799 266 799 266 799 1 067 196
3 998 577 5 391 224 6 935 052 8 588 066 24 912 919
225 477 752 246 880 100 270 792 992 408 484 819 1 151 635 663
0 0 0 0 0
1 020 966 1 020 966 1 020 966 1 020 966 4 083 864
6 400 000 800 000 0 0 7 200 000
31 058 360 31 247 322 32 635 315 32 740 835 127 681 832
1 093 833 1 108 803 1 060 770 1 060 770 4 324 176
39 573 159 34 177 091 34 717 051 34 822 571 143 289 872
1 092 500 1 114 350 1 136 637 1 159 370 4 502 857
292 000 372 300 455 695 542 277 1 662 272
131 376 131 376 14 123 777 131 376 14 517 905
1 515 876 1 618 026 15 716 109 1 833 023 20 683 034
146 000 155 000 301 000
486 000 453 000 939 000
632 000 608 000 0 0 1 240 000
74 500 74 500 74 500 74 500 298 000
29 500 29 500 29 500 29 500 118 000
40 000 40 000 40 000 40 000 160 000
305 000 305 000 305 000 305 000 1 220 000
102 336 102 336 102 336 102 336 409 344
145 000 0 0 145 000
100 000 100 000 50 000 250 000
100 000 100 000 100 000 100 000 400 000
285 370 137 375 4 000 0 426 745
201 230 135 125 11 000 76 800 424 155
750 000 750 000 750 000 750 000 3 000 000
15 560 0 13 600 46 080 75 240
41 000 90 000 56 000 14 000 201 000
292 153 292 153 292 153 292 153 1 168 612
100 000 100 000 100 000 100 000 400 000
22 840 0 22 400 69 120 114 360
2 604 489 2 255 989 1 950 489 1 999 489 8 810 456
277 159 987 295 888 468 335 771 252 458 303 863 1 367 123 570
Lisataotlu
Eelarve Program Tegevuse Tegevuse
Minister Asutus se
liik mi kood kood nimetus
märgistus
Sotsiaalminis Tervise ja 20
teerium Heaolu
Infosüstee
mide
Keskus
Sotsiaalminis Tervise ja 20 Horisonta
teerium Heaolu alne
Infosüstee
mide
Keskus
Sisu
(program
mi
2022
tegevus
VVTP Lisataotluse nimi olemasolev
või
baasrahastus
ressurss/
läbiv
teema)
8.1. Kiirendame e-riigi ja digilahenduste edasiarendust. Uute bürooruumide 210 000
Teeme inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused lisavajadus
etteaimatavaks ja sündmuspõhiseks. Lähtume digiteenuste
arendamisel personaalse riigi põhimõttest, küsime
inimeselt andmeid vaid ühes kohas.
8.1. Kiirendame e-riigi ja digilahenduste edasiarendust. IKT personali 4 212 000
Teeme inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused lisavajadus
etteaimatavaks ja sündmuspõhiseks. Lähtume digiteenuste (palgakasvud)
arendamisel personaalse riigi põhimõttest, küsime
inimeselt andmeid vaid ühes kohas.
KOKKU 4 422 000
2023 2024 2025 sh RKAK
2022 2023 2024 2025
olemasolev olemasolev olemasolev lisataotlus
lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus
baasrahastus baasrahastus baasrahastus 2022
478 000 210 000 506 000 210 000 535 000 210 000 565 000
2 999 000 4 212 000 3 818 000 4 212 000 4 541 000 4 212 000 5 321 000
3 477 000 4 422 000 4 324 000 4 422 000 5 076 000 4 422 000 5 886 000 0
sh RKAK sh RKAK sh RKAK sh TA sh TA sh TA sh TA sh IKT sh IKT
lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus
2023 2024 2025 2022 2023 2024 2025 2022 2023
0 0 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU
(kui on
sh IKT sh IKT
ajaliselt
lisataotlus lisataotlus 2026 2027 2028 2029 2030 …
piiritletud
2024 2025
rahastamisva
jadus)
596 000 628 000 662 000 697 000 733 000 2 084 000
6 164 000 7 075 000 8 058 000 9 120 000 10 267 000 16 679 000
0 0 6 760 000 7 703 000 8 720 000 9 817 000 11 000 000 0 18 763 000
KAIS teenuse
Valitsemisala Asutus IKT strat. suunis
kood
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala KOKKU
TOP 10
Tervise ja Heaolu ITT80-BI -
Sotsiaalministeerium äirteenuste
Infosüsteemide Keskus kõik teenused
kvaliteet
TOP 10
Tervise ja Heaolu
Sotsiaalministeerium T80-VORK äirteenuste
Infosüsteemide Keskus
kvaliteet
TOP 10
Tervise ja Heaolu
Sotsiaalministeerium T80-TK äirteenuste
Infosüsteemide Keskus
kvaliteet
T80-SKAIS1, TOP 10
Tervise ja Heaolu
Sotsiaalministeerium T80-SKAIS2, äirteenuste
Infosüsteemide Keskus
T80-STAR kvaliteet
Tervise ja Heaolu
Sotsiaalministeerium T80-INFOT küberturve
Infosüsteemide Keskus
T80-ODOO,
T80-RKAB, TOP 10
Tervise ja Heaolu
Sotsiaalministeerium T80-KLPO, äirteenuste
Infosüsteemide Keskus
T80-MEIS, kvaliteet
T80-MSA jne
TOP 10
Tervise ja Heaolu T80-TIKS,
Sotsiaalministeerium äirteenuste
Infosüsteemide Keskus T80-UPTIS
kvaliteet
T80-SKAIS1,
TOP 10
Tervise ja Heaolu T80-SKAIS2,
Sotsiaalministeerium äirteenuste
Infosüsteemide Keskus T80-STAR,
kvaliteet
T80-RINA
T80-ALTIS,
Tervise ja Heaolu T80-ALSKA,
Sotsiaalministeerium andmehaldus
Infosüsteemide Keskus T80-ALTEIS
jne
TOP 10
Tervise ja Heaolu
Sotsiaalministeerium T80-SKAIS1 äirteenuste
Infosüsteemide Keskus
kvaliteet
TOP 10
Tervise ja Heaolu
Sotsiaalministeerium T80-MEDRE äirteenuste
Infosüsteemide Keskus
kvaliteet
2022 2023
Lisataotluse
Lisataotluse nimi Prioriteetsus Slaidi nr
maht kokku
48 682 400 10 972 700 11 580 400
Baasinfrastruktuuri
1 RES1 14 134 300 2 993 200 3 064 200
uuendamine
Võrguteenuse uuendamine 1 RES2 2 806 800 498 000 513 200
Töökohateenuse uuendamine 1 RES3 4 286 000 1 066 800 1 069 800
Sotsiaalkaitse valdkonna
andmekogude TEHIK
1 RES4 995 600 623 100 372 500
haldusesse ja majutusse
toomine
Infoturbe tagamine 1 RES5 2 738 800 584 000 603 600
Tervise valdkonna
infosüsteemide 1 RES6 5 554 700 1 198 200 1 398 300
jätkusuutlikkuse tagamine
Tervise infosüsteemi teenuste
1 RES7 6 185 900 1 508 100 1 532 500
jätkusuutlikkuse tagamine
Sotsiaalkaitse valdkonna
andmekogude baasrahastuse 1 RES8 6 024 000 1 028 300 1 642 200
tagamine
Analüütilise võimekuse
säilitamine ja suurendamine
1 RES9 5 170 300 783 000 1 352 100
Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas
SKAIS1 andmevahetus Vene
2 RES10 180 000 180 000 0
Föderatsiooniga
Patsiendikindlustuse ja -
ohutuse süsteemi toetavad IT 2 RES11 606 000 510 000 32 000
arendused
2024 2025 2022 2023
Majandamis
Investeering Tööjõukulu Investeering Tööjõukulu
kulu
(15) (50) (15) (50)
(55)
12 893 600 13 235 700 2 810 000 3 532 100 4 630 600 2 060 000 4 167 400
4 082 800 3 994 100 100 000 1 012 900 1 880 300 100 000 1 083 900
649 200 1 146 400 50 000 216 000 232 000 50 000 231 200
1 073 000 1 076 400 0 42 800 1 024 000 0 45 800
0 0 200 000 348 100 75 000 0 372 500
904 400 646 800 0 280 000 304 000 0 299 600
1 451 200 1 507 000 140 000 417 900 640 300 140 000 447 200
1 558 600 1 586 700 1 000 000 348 100 160 000 1 000 000 372 500
1 664 700 1 688 800 780 000 158 300 90 000 770 000 320 700
1 477 700 1 557 500 0 708 000 75 000 0 994 000
0 0 180 000 0 0 0 0
32 000 32 000 360 000 0 150 000 0 0
2024 2025
Majandamis Majandamis Majandamis
Investeering Tööjõukulu Investeering Tööjõukulu
kulu kulu kulu
(15) (50) (15) (50)
(55) (55) (55)
5 353 000 3 180 000 4 459 300 5 254 300 3 210 000 4 772 200 5 253 500
1 880 300 820 000 1 160 000 2 102 800 650 000 1 241 300 2 102 800
232 000 170 000 247 200 232 000 650 000 264 400 232 000
1 024 000 0 49 000 1 024 000 0 52 400 1 024 000
0 0 398 700 -398 700 0 426 800 -426 800
304 000 280 000 320 400 304 000 0 342 800 304 000
811 100 140 000 478 600 832 600 140 000 512 100 854 900
160 000 1 000 000 398 600 160 000 1 000 000 426 700 160 000
551 500 770 000 343 200 551 500 770 000 367 300 551 500
358 100 0 1 063 600 414 100 0 1 138 400 419 100
0 0 0 0 0 0 0
32 000 0 0 32 000 0 0 32 000
Lisataotluse nimi: Baasinfrastruktuuri tagamine
RES lisataotluse maksumus: 14 134 300,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD 10 159 500,00 €
TULEVIKU OLUKORD 24 343 800,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -14 184 300,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Lisataotlusega seonduvad kuluread 2022 2023
KOKKU 2 031 900,00 € 2 031 900,00 €
Investeering kokku 100 000,00 € 100 000,00 €
sh soetused 100 000,00 € 100 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 931 900,00 € 1 931 900,00 €
sh personal (vt tabel Ressursid) 856 700,00 € 856 700,00 €
sh pilveteenuse kulu 325 000,00 € 325 000,00 €
sh litsentsid, ülalhoid 750 200,00 € 750 200,00 €
…
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus
Lisataotlusega seonduvad kuluread 2022 2023
KOKKU 5 025 100,00 € 5 096 100,00 €
Investeering kokku 200 000,00 € 200 000,00 €
sh lisataotlus (15) 100 000,00 € 100 000,00 €
sh soetused 100 000,00 € 100 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 4 825 100,00 € 4 896 100,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 1 012 900,00 € 1 083 900,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 1 880 300,00 € 1 880 300,00 €
sh personal (vt tabel Ressursid) 856 700,00 € 856 700,00 €
sh pilveteenuse kulu 325 000,00 € 325 000,00 €
sh litsentsid, ülalhoid 750 200,00 € 750 200,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Infrastruktuuri amortiseerunud 80% Osakaal 0%
riistvara osakaal on viidud
miinimumini ning uute
infosüsteemide majutamiseks on
olemas vajalik ressurss
Uute infosüsteemide majutamiseks Mahuhaldus väljatöötamisel ja Mahuhaldus
on olemas vajalik ressurss juurutamisel juurutatud
Monitooringust tuvastatud intsidentideMonitooring
arv vajaka, Baasmonitooring
realiseeritud,
teenusmonitoorin
gu lahendus välja
baasmonitooring töötatud,
monitooringu
kaudu tuvastatud
intsidentide
kaasajastamisel osakaal 90%?
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nu
riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus
KOKKU - 2 993 200
Investeering (15) kokku 100 000
Soetused 100 000
…
Tööjõukulu (50) kokku 1 012 900
Palgakulu (katmata, olemasolevad töötajad)40 900
Palgakulu (uus ametikoht) 40 900
Palgakulu (uus ametikoht) 42 800
Palgakulu (uus ametikoht) 42 800
Palgakulu (uus ametikoht) 42 800
Palgakulu (uus ametikoht) 55 800
Palgakulu (uus ametikoht) 46 500
Palgakulu (uus ametikoht) 74 400
Palgakulu (uus ametikoht) 55 800
Palgakulu (uus ametikoht) 55 800
Palgakulu (uus ametikoht) 55 800
Palgakulu (uus ametikoht) 52 100
Palgakulu (uus ametikoht) 52 100
Palgakulu (uus ametikoht) 72 600
Palgakulu (uus ametikoht) 45 200
Palgakulu (uus ametikoht) 40 900
Palgakulu (uus ametikoht) 40 900
Palgakulu (uus ametikoht) 48 700
Palgakulu (uus ametikoht) 55 800
Palgakulu (uus ametikoht) 50 300
…
Majandamiskulu (55) kokku 1 880 300
Litsentsid 1 132 000
Litsentsid 212 300
Varunduslahenduse laiendus ja tugi 85 000
Pilveteenused 300 000
Teenused 48 000
Tootetoed/ teenused 83 000
Konsultatsioonid 20 000
…
1 344 300
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise tõenäosus Riski
realiseerumise
mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Amortiseerunud Tõenäoline Kasutajate
rahulolu,
teenuskvaliteedi
langus, ebapiisav
privaatpilvelahendused, mis ei vasta ressurss uute
lahenduste
majutamised,
olemasolevate
teenusetingimustele, jõudlusele laiendamiseks
Vähene majutus ja haldusmeeskond, Tõenäoline Teenuskvaliteedi
langus, käsitöö
standardtegevuste
le, vähesed
teadmised,
koormusest
tingitud
eksimused ja
töötajate
puuduv kompetents lahkumine
Ressursid
Tööpere Töötajate arv Tööjõukulu
IKT andmebaasiadministratsioon 2 1 48 400,00
IKT andmebaasiadministratsioon 3 2 124 700,00
IKT juhtimine 3 4 298 700,00
IKT juhtimine 4 1 100 200,00
IKT masinõpe 3 1 59 600,00
IKT projektijuhtimine 2 1 42 800,00
IKT projektijuhtimine 3 2 102 400,00
IKT projektijuhtimine 4 1 65 100,00
IKT süsteemiadministratsioon 1 2 80 000,00
IKT süsteemiadministratsioon 3 18 900 600,00
IKT süsteemiarhitektuur 3 1 78 200,00
IKT tarkvaraarendus 2 1 42 800,00
IKT tarkvaraarendus 3 1 74 400,00
IKT teenuste tugi 3 3 102 400,00
Kokku 39 2 120 300,00
i ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2024 2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
2 031 900,00 € 2 031 900,00 € 2 031 900,00 € 10 159 500,00 €
100 000,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € 500 000,00 €
100 000,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € 500 000,00 € Olemasolev eelarve
1 931 900,00 € 1 931 900,00 € 1 931 900,00 € 9 659 500,00 €
856 700,00 € 856 700,00 € 856 700,00 € 4 283 500,00 € Olemasolev eelarve
325 000,00 € 325 000,00 € 325 000,00 € 1 625 000,00 € VV reservis
750 200,00 € 750 200,00 € 750 200,00 € 3 751 000,00 € Olemasolev eelarve
0,00 €
LEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2024 2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
6 114 700,00 € 6 026 000,00 € 2 081 900,00 € 24 343 800,00 €
920 000,00 € 750 000,00 € 100 000,00 € 2 170 000,00 €
820 000,00 € 650 000,00 € 1 670 000,00 €
100 000,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € 500 000,00 € Olemasolev eelarve
5 194 700,00 € 5 276 000,00 € 1 981 900,00 € 22 173 800,00 €
1 160 000,00 € 1 241 300,00 € 50 000,00 € 4 548 100,00 €
2 102 800,00 € 2 102 800,00 € 7 966 200,00 €
856 700,00 € 856 700,00 € 856 700,00 € 4 283 500,00 € Olemasolev eelarve
325 000,00 € 325 000,00 € 325 000,00 € 1 625 000,00 € VV reservis
750 200,00 € 750 200,00 € 750 200,00 € 3 751 000,00 € Olemasolev eelarve
0,00 €
Mõju 5 aasta Meetrika
pärast / jooksul selgitus
Toimiv elukaar Toimiv elukaar
Prognoositav Investeeringud
toetuvad
kasv prognoosile
Toimiv Tuvastame
teenusmonitoor
intsidente läbi
ing uute
teenuste teenusmonitoor
kasutuselevõtul. ingu lahenduse
Tuvastatud
vs kasutaja
intsidentide
osakaal 98%? teavitab
ühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast /
jooksul
esse panustab.
2022 2023 2024
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus
- - 3 064 200 - -
100 000
Kettamassiivide laiendamine
Tarkvaa soetus 100 000 Kettamassiivide laiendamine
Tarkvaa soetus
… …
1 083 900
Palgakulu Palgakulu (katmata, olemasolevad töötajad)
43 800 Palgakulu Palgakulu (katmata, olemasolevad töötajad)
IKT projektijuhtimine
Palgakulu
2 (uus ametikoht) 43 800 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
2 (uus ametikoht)
IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 45 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht)
IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 45 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht)
IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 45 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht)
IKT tootejuhtiminePalgakulu
2 (uus ametikoht) 59 700 IKT tootejuhtiminePalgakulu
2 (uus ametikoht)
IKT tarkvaraarendus
Palgakulu
2 (uus ametikoht) 49 800 IKT tarkvaraarendus Palgakulu
2 (uus ametikoht)
IKT juhtimine 3 Palgakulu (uus ametikoht) 79 600 IKT juhtimine 3 Palgakulu (uus ametikoht)
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus
3 ametikoht) 59 700 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus3 ametikoht)
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus
3 ametikoht) 59 700 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus3 ametikoht)
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus
3 ametikoht) 59 700 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus3 ametikoht)
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus
3 ametikoht) 55 700 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus3 ametikoht)
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus
3 ametikoht) 55 700 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus3 ametikoht)
IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu (uus ametikoht)
3 77 700 IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu (uus 3ametikoht)
IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu (uus ametikoht)
2 48 400 IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu (uus 2ametikoht)
IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 43 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht)
IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 43 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht)
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus
3 ametikoht) 52 100 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus3 ametikoht)
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus
3 ametikoht) 59 700 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus3 ametikoht)
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus
3 ametikoht) 53 800 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus3 ametikoht)
… …
1 880 300
täiendav kulu Oracle,
Litsentsid
Webmethods, Microsoft, Jira1 132 000 täiendav kulu Oracle,
Litsentsid
Webmethods, Microsoft, Jira
Priviligeeritud juurdepääsuõiguste
Litsentsid haldus 212 300 Priviligeeritud juurdepääsuõiguste
Litsentsid haldus
Varunduslahenduse laiendus ja tugi 85 000 Varunduslahenduse laiendus ja tugi
Uptis, Medre, Samtrack
Uptis, Medre, Samtrack - kaalume alternatiivseid
300 000 Uptis,võimalusi
Medre, Samtrack
Pilveteenused
- kaalume alternatiivseid võimalusi
3site Teenused 48 000 3site Teenused
HSM, parooliserver,Tootetoed/
identiteedihaldus
teenused 83 000 HSM, parooliserver, Tootetoed/
identiteedihaldus
teenused
20 000
… …
Riski Riskijuht /
maandamise vastutaja
tegevused
Elukaare IHO
jälgimine,
mahuhaldus,
teenusmonitoor
ing, uute
pilvetehnoloogi
ate
kasutuselevõtt
ja majutus
teenuspakkuja
juures (Riigipilv)
Edukas IHO, personal
värbamine,
koolitused,
väljaõppeüritus
ed, palgatase,
automatiseerim
ine, keshaldus,
teenusmonitoor
ing
Al 2022 eelarvega katmata
Tööjõukulu Töötajate arv Eelarves
2 48 400,00
72 600,00 2 52 100,00
4 298 700,00
1 100 200,00
1 59 600,00
42 800,00 1 0,00
59 600,00 2 42 800,00
65 100,00 1 0,00
80 000,00 2 0,00
645 700,00 17 254 900,00
78 200,00 1 0,00
42 800,00 1 0,00
74 400,00 1 0,00
102 400,00 3 0,00
1 263 600,00 39,00 856 700,00
Meetrika
selgitus
2024 2025
Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
4 082 800 - - 3 994 100 -
820 000 650 000
820 000 Kettamassiivide vahetus,
Tarkvaa laiendamine,
soetus serverite
650 000
vahetus
HSM lahenduse vahetus, kettamassiivide laiendamine
…
1 160 000 1 241 300
46 900 Palgakulu Palgakulu (katmata, olemasolevad
50 200 Palgakulu
töötajad)
46 900 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
2 (uus ametikoht) 50 200 IKT projektijuhtimine 2
49 000 IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 52 400 IKT teenuste tugi 3
49 000 IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 52 400 IKT teenuste tugi 3
49 000 IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 52 400 IKT teenuste tugi 3
63 900 IKT tootejuhtimine Palgakulu
2 (uus ametikoht) 68 400 IKT tootejuhtimine 2
53 300 IKT tarkvaraarendusPalgakulu
2 (uus ametikoht) 57 000 IKT tarkvaraarendus 2
85 200 IKT juhtimine 3 Palgakulu (uus ametikoht) 91 200 IKT juhtimine 3
63 900 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus 3 ametikoht) 68 400 IKT süsteemiadministratsioon 3
63 900 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus 3 ametikoht) 68 400 IKT süsteemiadministratsioon 3
63 900 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus 3 ametikoht) 68 400 IKT süsteemiadministratsioon 3
59 600 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus 3 ametikoht) 63 800 IKT süsteemiadministratsioon 3
59 600 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus 3 ametikoht) 63 800 IKT süsteemiadministratsioon 3
83 100 IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu (uus ametikoht)
3 88 900 IKT andmebaasiadministratsioon 3
51 800 IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu (uus ametikoht)
2 55 400 IKT andmebaasiadministratsioon 2
46 900 IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 50 200 IKT teenuste tugi 3
46 900 IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (uus ametikoht) 50 200 IKT teenuste tugi 3
55 700 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus 3 ametikoht) 59 600 IKT süsteemiadministratsioon 3
63 900 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus 3 ametikoht) 68 400 IKT süsteemiadministratsioon 3
57 600 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu (uus 3 ametikoht) 61 600 IKT süsteemiadministratsioon 3
…
2 102 800 2 102 800
1 132 000 täiendav kulu Oracle,
Litsentsid
Webmethods, Microsoft,
1 132 000
Jira täiendav kulu Oracle, Webmethods, Microsoft, Jira
212 300 Priviligeeritud juurdepääsuõiguste
Litsentsid haldus 212 300 Priviligeeritud juurdepääsuõiguste haldus
107 500 Varunduslahenduse laiendus 107 ja
500
tugi
500 000 Uptis, Medre, Samtrack
Pilveteenused
- kaalume alternatiivseid
500 000 võimalusi
Uptis, Medre, Samtrack - kaalume alternatiivseid võimalusi
48 000 3site Teenused 48 000 3site
83 000 HSM, parooliserver,Tootetoed/
identiteedihaldus
teenused 83 000 HSM, parooliserver, identiteedihaldus
20 000 20 000
…
use vahetus, kettamassiivide laiendamine
aasiadministratsioon 3
aasiadministratsioon 2
u Oracle, Webmethods, Microsoft, Jira
ud juurdepääsuõiguste haldus
e, Samtrack - kaalume alternatiivseid võimalusi
iserver, identiteedihaldus
Lisataotluse nimi: Võrguteenuse uuendamine
RES lisataotluse maksumus: 2 806 800,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD 435 400,00 €
TULEVIKU OLUKORD 3 524 200,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -3 088 800,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Lisataotlusega 2022 2023
seonduvad kuluread
KOKKU 95 400,00 € 95 400,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 95 400,00 € 95 400,00 €
sh personal (1 võrguadminstraatorit) 53 800,00 € 53 800,00 €
sh andmeside 33 600,00 € 33 600,00 €
sh võrgutööd, tugi 8 000,00 € 8 000,00 €
…
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatak
Lisataotlusega 2022 2023
seonduvad kuluread
KOKKU 593 400,00 € 608 600,00 €
Investeering kokku 50 000,00 € 50 000,00 €
sh lisataotlus (15) 50 000,00 € 50 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 543 400,00 € 558 600,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 216 000,00 € 231 200,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 232 000,00 € 232 000,00 €
sh personal (1 võrguadminstraatorit) 53 800,00 € 53 800,00 €
sh andmeside 33 600,00 € 33 600,00 €
sh võrgutööd, tugi 8 000,00 € 8 000,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Infrastruktuuri 70% Osakaal 0%
amortiseerunud riistvara
osakaal on viidud
miinimumini ning uute
infosüsteemide
majutamiseks on olemas
vajalik ressurss
Uute infosüsteemide Mahuhaldus Mahuhaldus
majutamiseks on olemas väljatöötamisel ja
vajalik ressurss juurutamisel juurutatud
Monitooringust tuvastatudMonitooring
intsidentide vajaka,
arv Baasmonitooring
realiseeritud,
teenusmonitoorin
gu lahendus välja
baasmonitooring töötatud,
monitooringu
kaudu tuvastatud
intsidentide
kaasajastamisel osakaal 90%?
Toimiv ühtne Kasutusel erinevad Kaasajastatud
kaugtöö lahendused,
ühtne
investeering tehtud,
kõrgkäideldav
hetkel migratsioonitööd
kaugtööplatvorm käimas kaugtööplatvorm
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi
„Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus
KOKKU - 498 000
Investeering (15) kokku 50 000
Seadmed 50 000
Tööjõukulu (50) kokku 216 000
Palgakulu 54 000
Palgakulu 54 000
Palgakulu 54 000
Palgakulu 54 000
Majandamiskulu (55) kokku 232 000
Andeside 80 000
Tootetoed 102 000
Teenused 50 000
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski
tõenäosus realiseerumise
mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Amortiseerunud Tõenäoline Kasutajate
rahulolu,
privaatpilvelahendused, teenuskvaliteedi
langus, ebapiisav
mis ei vasta ressurss uute
lahenduste
teenusetingimustele, majutamised,
olemasolevate
jõudlusele laiendamiseks
Vähene majutus ja Tõenäoline Teenuskvaliteedi
langus, käsitöö
standardtegevuste
le, vähesed
teadmised,
haldusmeeskond, puuduv
koormusest
tingitud
eksimused ja
töötajate
kompetents lahkumine
otlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2024 2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
95 400,00 € 95 400,00 € 53 800,00 € 435 400,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
95 400,00 € 95 400,00 € 53 800,00 € 435 400,00 €
53 800,00 € 53 800,00 € 53 800,00 € 269 000,00 €
33 600,00 € 33 600,00 € 134 400,00 €
8 000,00 € 8 000,00 € 32 000,00 €
0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2024 2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
744 600,00 € 1 241 800,00 € 335 800,00 € 3 524 200,00 €
170 000,00 € 650 000,00 € 0,00 € 920 000,00 €
170 000,00 € 650 000,00 € 920 000,00 €
0,00 €
574 600,00 € 591 800,00 € 335 800,00 € 2 604 200,00 €
247 200,00 € 264 400,00 € 50 000,00 € 1 008 800,00 €
232 000,00 € 232 000,00 € 232 000,00 € 1 160 000,00 €
53 800,00 € 53 800,00 € 53 800,00 € 269 000,00 €
33 600,00 € 33 600,00 € 134 400,00 €
8 000,00 € 8 000,00 € 32 000,00 €
0,00 €
Mõju 5 aasta pärast Meetrika
/ jooksul selgitus
Toimiv elukaar Toimiv elukaar
Prognoositav kasv Investeeringud
toetuvad
prognoosile
Toimiv Tuvastame
teenusmonitooring intsidente läbi
uute teenuste
teenusmonitoor
kasutuselevõtul.
ingu lahenduse
Tuvastatud
intsidentide osakaal vs kasutaja
98%? teavitab
Kaugtöö lahendused Meetrika vaja
vastavad vajadustele
ja jõudlusele.
Tagatud on
kasutajatoe
tööriistade
kasutamine kasutaja
abistamiseks. Rikete
arv minimaalne.
Tagatud on
haldusala kaugtöö
tehniline võimekus väljatöötamist
millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast /
nustab. jooksul
ud näitajad, millesse panustab.
aastaste elanike hulgas
2022 2023 2024
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus
- - 513 200 - -
50 000
Kohtvõrguseadmed Seadmed 50 000 Kohtvõrguseadmed
Seadmed
231 200
IKT Palgakulu 57 800 IKT Palgakulu
süsteemiadministrat süsteemiadminis
sioon 3 - võrk tratsioon 3 - võrk
IKT Palgakulu 57 800 IKT Palgakulu
süsteemiadministrat süsteemiadminis
sioon 3 - võrk tratsioon 3 - võrk
IKT Palgakulu 57 800 IKT Palgakulu
süsteemiadministrat süsteemiadminis
sioon 3 - võrk tratsioon 3 - võrk
IKT Palgakulu 57 800 IKT Palgakulu
süsteemiadministrat süsteemiadminis
sioon 3 - võrk tratsioon 3 - võrk
232 000
RIA teenuse Andeside 80 000 RIA teenuse Andeside
kallinemine, kallinemine,
täiendavad täiendavad
vajadused vajadused
tulemüüri, VPN, Tootetoed 102 000 tulemüüri, VPN, Tootetoed
juniper tugi, wifi juniper tugi, wifi
lahenduse hooldus lahenduse
hooldus
Võrgu korrastus ja Teenused 50 000 Võrgu korrastus Teenused
kaabeldus ja kaabeldus
… …
Riski maandamise Riskijuht /
tegevused vastutaja
Elukaare jälgimine, IHO
mahuhaldus,
teenusmonitooring,
uute
pilvetehnoloogiate
kasutuselevõtt ja
majutus
teenuspakkuja
juures (Riigipilv)
Edukas värbamine, IHO, personal
koolitused,
väljaõppeüritused,
palgatase,
automatiseerimine,
keshaldus,
teenusmonitooring
Meetrika
selgitus
2024 2025
Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
649 200 - - 1 146 400 -
170 000 650 000
170 000 Kohtvõrguseadmed,
Seadmed
wifilahenduse soetus 650 000 Kohtvõrguseadmed, tulemüüride
vahetus, andmekeskuse
võrguseadmete vahetus, VPN
seadmete vahetus
247 200 264 400
61 800 IKT Palgakulu 66 100 IKT süsteemiadministratsioon 3 -
süsteemiadmini võrk
stratsioon 3 -
võrk
61 800 IKT Palgakulu 66 100 IKT süsteemiadministratsioon 3 -
süsteemiadmini võrk
stratsioon 3 -
võrk
61 800 IKT Palgakulu 66 100 IKT süsteemiadministratsioon 3 -
süsteemiadmini võrk
stratsioon 3 -
võrk
61 800 IKT Palgakulu 66 100 IKT süsteemiadministratsioon 3 -
süsteemiadmini võrk
stratsioon 3 -
võrk
232 000 232 000
80 000 RIA teenuse Andeside 80 000 RIA teenuse kallinemine,
kallinemine, täiendavad vajadused
täiendavad
vajadused
102 000 tulemüüri, VPN, Tootetoed 102 000 tulemüüri, VPN, juniper tugi, wifi
juniper tugi, wifi lahenduse hooldus
lahenduse
hooldus
50 000 Võrgu korrastus Teenused 50 000 Võrgu korrastus ja kaabeldus
ja kaabeldus
…
Lisataotluse nimi: Töökohateenuse uuendamine
RES lisataotluse maksumus: 4 286 000,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD 823 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD 5 159 000,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -4 336 000,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 164 600,00 € 164 600,00 € 164 600,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 164 600,00 € 164 600,00 € 164 600,00 €
sh personal (IKT teenuste tugi 2 - 2) 45 200,00 € 45 200,00 € 45 200,00 €
sh IT töökohtade haldusteenus 41 400,00 € 41 400,00 € 41 400,00 €
sh töökohaseadmed 68 000,00 € 68 000,00 € 68 000,00 €
sh teenused ja tugi 10 000,00 € 10 000,00 € 10 000,00 €
(vahendusjaam,
sh litsentsid printerite
…
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 1 231 400,00 € 1 234 400,00 € 1 237 600,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 €
sh lisataotlus (15) 0,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 231 400,00 € 1 234 400,00 € 1 237 600,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 42 800,00 € 45 800,00 € 49 000,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 1 024 000,00 € 1 024 000,00 € 1 024 000,00 €
sh personal (IKT teenuste tugi 2 - 2) 45 200,00 € 45 200,00 € 45 200,00 €
sh IT töökohtade haldusteenus 41 400,00 € 41 400,00 € 41 400,00 €
sh töökohaseadmed 68 000,00 € 68 000,00 € 68 000,00 €
sh teenused ja tugi 10 000,00 € 10 000,00 € 10 000,00 €
(vahendusjaam, printerite
sh litsentsid
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Kliendi rahulolu 25% töökohateenuse Riistvara ja Kasutatakse
seadmetest on ületanud kaasaegseid
lahendusi
planeeritud eluea haldamise töökohateenuse
(vanemad kui 4 aastat, osutamisel.
garantii on lõppenud) Suurenenud
vigadest tulenevad eneseabi
Töökohateenuse
võimekus.
tarkvaralitsentside
Tagatud on
maksumuse suurenemine intsidendid on stabiilsed,
(hinnatõus), MS turvalised ja
kasutatavad
paketivahetus E3->E5 vähenenud.
tervise-, sotsiaal-
(suhtlustarkvara ja töövaldkonna
kasutuselevõtu rahastuse teenused
Eneseabivõimekus
Tagatud on
katte vajadus)
delikaatsete
Töökoha vajaduste
täiendatud KKK isikuandmete
suurenemine (monitoride turvalisus ja
arv 1->2) säilimine
näol. Standardiseerit
ud lahendused,
ühtne IKT tase
Kaasaegsed kesksed Printimisteenuse, Toimiv Standardiseerit
kõnekeskuse, ud lahendused,
teenusemonitoori
videokonverentsiteenuse ühtne IKT tase
ng. Kesksed
lahendused vajavad Klientidel on
standardiseeritud kaasajastamist lahendused. ühtne
Visualiseerimislahenduste kontaktpunkt
Eneseabivõimekus
(kaasaegsed digitaalsed (kõnekeskus,
täiendatud KKK
valgetahvlid) videokonverent
lahendused kaasajastamine näol. s)
Amortiseerunud 25% töökohateenuse Amortiseerunud Amortiseerunud
seadmetest on ületanud töökohaseadmete töökohaseadme
te riistvara
riistvara osakaal
planeeritud eluea osakaal on
töökohaseadmete on viidud
(vanemad kui 4 aastat, viidud
miinimumi, süle-
miinimumini
garantii on lõppenud) ja lauaarvutid on (mõõdik: 2020:
osakaal 100% rendimudelil 25%; 2023: 0%).
Tuua välja mõõdetaval
kujul ning kirjeldada
kuidas ja millistesse
infoühiskonna
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus
KOKKU - 1 066 800 -
Investeering (15) kokku 0
…
Tööjõukulu (50) kokku 42 800
Palgakulu 42 800 IKT teenuste tugi 3
Majandamiskulu (55) kokku 1 024 000
Arvutite rent 480 000
Printimislahendus 120 000
Videokonverentsiteenus 220 000
Kõnekeskused 80 000
Monitoride soetus 84 000
Eriseadmed 40 000 Eritöökohtade seadmed, sh laboriarvut
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski Riski
tõenäosus realiseerumise maandamise
mõju projekti tegevused
eesmärkide
täitmisele
Amortiseerunud Tõenäoline Kasutajate Elukaare
jälgimine,
rahulolu, mahuhaldus,
töökohateenuse
teenuskvaliteedi teenusmonitoor
ing, uute
lahendused, mis ei vasta langus, kasutajate pilvetehnoloogi
ate
põhitegevus on kasutuselevõtt
teenusetingimustele,
häiritud/ei ole ja majutus
teenuspakkuja
jõudlusele võimalik tööd teha juures (Riigipilv)
ole projekti iseloomuga
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
164 600,00 € 164 600,00 € 823 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
164 600,00 € 164 600,00 € 823 000,00 €
45 200,00 € 45 200,00 € 226 000,00 € Olemasolev eelarve
41 400,00 € 41 400,00 € 207 000,00 € Olemasolev eelarve
68 000,00 € 68 000,00 € 340 000,00 € Olemasolev eelarve
10 000,00 € 10 000,00 € 50 000,00 € Olemasolev eelarve
0,00 € Baasinfra taotluses
0,00 €
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
1 241 000,00 € 214 600,00 € 5 159 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 €
0,00 €
1 241 000,00 € 214 600,00 € 5 159 000,00 €
52 400,00 € 50 000,00 € 240 000,00 €
1 024 000,00 € 4 096 000,00 €
45 200,00 € 45 200,00 € 226 000,00 € Olemasolev eelarve
41 400,00 € 41 400,00 € 207 000,00 € Olemasolev eelarve
68 000,00 € 68 000,00 € 340 000,00 € Olemasolev eelarve
10 000,00 € 10 000,00 € 50 000,00 € Olemasolev eelarve
0,00 € Baasinfra taotluses
0,00 €
Meetrika
selgitus
Rahuloluuuring
Rahuloluuuring.
Elukaare
toimimine.
Kaasaegsete
lahenduste
kasutus
Amortiseerunud
töökohaseadme
te osakaal
Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
jooksul selgitus
2023 2024
Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus
- 1 069 800 - - 1 073 000
0 0
… …
45 800 49 000
Palgakulu 45 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu 49 000
1 024 000 1 024 000
Arvutite rent 480 000 Arvutite rent 480 000
Printimislahendus 120 000 Printimislahendus 120 000
Videokonverentsiteenus220 000 Videokonverentsiteenus 220 000
Kõnekeskused 80 000 Kõnekeskused 80 000
Monitoride soetus 84 000 Monitoride soetus 84 000
Eriseadmed 40 000 Eritöökohtade seadmed,
Eriseadmed
sh laboriarvutid 40 000
… …
Riskijuht /
vastutaja
IHO
2025
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
- - 1 076 400 -
0
…
52 400
IKT teenuste tugi Palgakulu
3 52 400 IKT teenuste tugi 3
1 024 000
Arvutite rent 480 000
Printimislahendus 120 000
Videokonverentsiteenus 220 000
Kõnekeskused 80 000
Monitoride soetus 84 000
Eritöökohtade seadmed,
Eriseadmed
sh laboriarvutid 40 000 Eritöökohtade seadmed, sh laboriarvutid
…
Lisataotluse nimi: Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude TEHIK hald
RES lisataotluse maksumus: 995 600,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD 995 600,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -995 600,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 623 100,00 € 372 500,00 € 0,00 €
Investeering kokku 200 000,00 € 0,00 € 0,00 €
sh lisataotlus (15) 200 000,00 € 0,00 € 0,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 423 100,00 € 372 500,00 € 0,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 348 100,00 € 372 500,00 € 398 700,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 75 000,00 € 0,00 € -398 700,00 €
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Pöördumiste ja Mitu kasutajatuge, info Ei sõltu partneri Tunneme oma
infosüsteemi ja
edastuskiirus varieerub.
valmidusest, eripärasid,
Sõltuvus partneri kiirem
intsidentide parem ülevaade
meeskonna valmisolekust, lahendusaeg, ei
sõltuvustest, sõltu
eriti tunda kiirete
kolmandatest
lahendamiskiirus tarnete/ülesannete osas. sündmustest osapooltest
Terviklikum teenusmonitooring (sh mahuhaldus
Majutaja ja haldaja ja jõudlus)
Teenusmonitoorin Toimiv
gu lahendus välja teenusmonitoor
monitooring vastutusala töötatud, ing uute
teenuste
monitooringu
kasutuselevõtul.
ulatuses, täiendav kaudu tuvastatud Tuvastatud
intsidentide intsidentide
monitooring TEHIK poolel osakaal 90%? osakaal 98%?
Teenuste tarne, Täna seotud majutaja ja Ei sõltu partneri Kasutatakse
lahendustest ja
kaasaegseid
haldaja tööprotsesside ja tööprotsessidest.
haldamise kaasajastamise Muudatusi sisse tehnoloogiaid/t
viia kiirem, nt:
kasutatavate öövõtteid
kasutavate
paindlikkus (CI/CD, IaC, jt tehnoloogiate keskselt ja
tehnoloogiate/lahenduste asendamine ,
automatiseeritu
tööprotsesside
kasutuselevõtt) ga muutmine lt.
…
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava
alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus
KOKKU - 623 100 -
Investeering (15) kokku 200 000
Serverite soetus 200 000
Tööjõukulu (50) kokku 348 100
Palgakulu 55 700 IKT süsteemiadministratsioon 3
Palgakulu 69 600 IKT andmebaasiadministratsioon 2
Palgakulu 55 700 IKT andmebaasiadministratsioon 3
Palgakulu 55 700 IKT süsteemiadministratsioon 3
Palgakulu 55 700 IKT süsteemiadministratsioon 3
Palgakulu 55 700 IKT süsteemiadministratsioon 3
Majandamiskulu (55) kokku 75 000
Migreerimine 75 000
Majutuse tasude vähenemine 0
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski Riski
tõenäosus realiseerumise maandamise
mõju projekti tegevused
eesmärkide
täitmisele
Rahastuse ebapiisavus tõenäoline oluline / ei ole Rahastuse
võimalik tagada taotlemine RES,
andmekogude SF, VV reserv
Skais ja STAR
töökindlust
ndmekogude TEHIK haldusesse ja majutusse toomine
Lisataotluse maksumuse arvutab valem kokku "Lühiko
ole projekti iseloomuga
ÄNANE OLUKORD "Praegu"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
ORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
0,00 € 0,00 € 995 600,00 €
0,00 € 0,00 € 200 000,00 €
0,00 € 0,00 € 200 000,00 €
0,00 €
0,00 € 0,00 € 795 600,00 €
426 800,00 € 426 800,00 € 1 972 900,00 €
-426 800,00 € -426 800,00 € -1 177 300,00 €
0,00 €
Meetrika
selgitus
Meetrika vajab
väljatöötamist
Meetrika vajab
väljatöötamist
Meetrika vajab
väljatöötamist
hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
stab. jooksul selgitus
esse panustab.
2023 2024
Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus
- 372 500 - - 0
0 0
372 500 398 700
Palgakulu 59 600 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu 3 63 800
Palgakulu 74 500 IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu 2 79 700
Palgakulu 59 600 IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu 3 63 800
Palgakulu 59 600 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu 3 63 800
Palgakulu 59 600 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu 3 63 800
Palgakulu 59 600 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu 3 63 800
0 -398 700
0
Majutuse tasude vähenemine 0 Majutuse tasude vähenemine -398 700
Riskijuht /
vastutaja
SKA/TEHIK
Lisataotluse maksumuse arvutab valem kokku "Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)" tabelist.
2024 2025
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
- - 0-
0
426 800
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu 3 68 300 IKT süsteemiadministratsioon 3
IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu 2 85 300 IKT andmebaasiadministratsioon 2
IKT andmebaasiadministratsioon
Palgakulu 3 68 300 IKT andmebaasiadministratsioon 3
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu 3 68 300 IKT süsteemiadministratsioon 3
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu 3 68 300 IKT süsteemiadministratsioon 3
IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu 3 68 300 IKT süsteemiadministratsioon 3
-426 800
0
Majutuse maksumus
Majutuse
458 300,
tasude
ülejäänud
vähenemine
kokkuhoid
-426 800 Majutuse
59 600 suunatakse
maksumussotsiaalkaitse
458 300, ülejäänud
valdkonna
kokkuhoid
baasrahastusse
31 500 suunatakse sotsiaal
a, eelarve)" tabelist.
00, ülejäänud kokkuhoid 31 500 suunatakse sotsiaalkaitse valdkonna baasrahastusse
Lisataotluse nimi: Infoturbe tagamine
RES lisataotluse maksumus: 2 738 800 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD 1 035 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD 4 420 600,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -3 385 600,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 207 000,00 € 207 000,00 € 207 000,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 207 000,00 € 207 000,00 € 207 000,00 €
sh infoturbe personal 3 inimest 167 000,00 € 167 000,00 € 167 000,00 €
sh litsentsid 20 000,00 € 20 000,00 € 20 000,00 €
sh auditid 20 000,00 € 20 000,00 € 20 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 791 000,00 € 810 600,00 € 904 400,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 280 000,00 €
sh lisataotlus (15) 0,00 € 0,00 € 280 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 791 000,00 € 810 600,00 € 624 400,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 280 000,00 € 299 600,00 € 320 400,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55)
304 000,00 € 304 000,00 € 304 000,00 €
sh infoturbe personal 3 inimest 167 000,00 € 167 000,00 € 167 000,00 €
sh litsentsid 20 000,00 € 20 000,00 € 20 000,00 €
sh auditid 20 000,00 € 20 000,00 € 20 000,00 €
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Menetletud infoturbe
14/2 päeva -50% 7/1 päeva
intsidendid.
Tehisintellekti
kasutamine
2-4 tk 750% 30 tk
turvasündmuste
tuvastamisel.
Turvasüdnmuste
haldussüsteemi 30 päeva -15% 25 päeva
halduskoormus.
Turvasündmuste
haldussüsteemi 24h-48h -50% 12h-24h
järjepidevus.
Varajane sekkumine
turvasündmustesse ning
60%-70% 20% 80%-90%
preventiivse komponendi
suurendamine.
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava
alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus
KOKKU - 584 000 -
Investeering (15) kokku 0
Investeering 0
Tööjõukulu (50) kokku 280 000
Palgakulu 70 000 IKT andmeturve
3B - rahastus
puudub al 2022
Palgakulu 70 000 IKT andmeturve
3B - rahastus
puudub al 2023
Palgakulu 70 000 IKT andmeturve
3B - uus
ametikoht
Palgakulu 70 000 IKT andmeturve
3B - uus
ametikoht
Majandamiskulu (55) kokku 304 000
Litsentsikulud 44 000 Modulaarse
viirusetõjre
lahenduse litsents,
SecurityCenter, F-
Responsed
Rent 190 000 Infosüsteemide
turvasündmuste
analüüsisüsteemi
lahendus
Tootetoed 40 000 Ründetuvastus-
mooduli tootetugi
Hooldus 10 000 valve- ja
läbipääsusüsteemi
hooldus
Auditid 20 000 ISKE, eriauditid
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski Riski Riski maandamise
realiseerimise realiseerumise tegevused
tõenäosus mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Seadusvastavuse 1 Projekti eesmärk Nõutetekohase
puudumine. jääb täitmata. (EL, ISKE nõuded)
turvasündmuste
haldussüsteemi
rajamine.
Õigeaegste
auditite
läbiviimine.
Turvasündmuste 1 Turvasündmuseid Nõuetekohase
haldussüsteemi ei tuvastata: turvasündmuste
soetamata jätmine. õnnestunud haldussüsteemi
rünne, andmeleke, pidamine rünnete
mainekahju. ära hoidmiseks,
turvasündmuste
Tasuta tuvastamiseks.
komponentidest
süsteemi korral
personali
lahkumisel
süsteemi töö
katkeb.
Puudub piisav personal 1 Turvasündmusi ei Täiendava
turvasündmuste süsteemi jõuta analüüsida. personali
pidamiseks. kaasamine (2 in).
a, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
207 000,00 € 207 000,00 € 1 035 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
207 000,00 € 207 000,00 € 1 035 000,00 €
167 000,00 € 167 000,00 € 835 000,00 € Olemasolev eelarve
20 000,00 € 20 000,00 € 100 000,00 € Olemasolev eelarve
20 000,00 € 20 000,00 € 100 000,00 € Olemasolev eelarve
OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
646 800,00 € 853 800,00 € 4 420 600,00 €
0,00 € 0,00 € 280 000,00 €
0,00 € 0,00 € 280 000,00 €
0,00 €
646 800,00 € 853 800,00 € 4 140 600,00 €
342 800,00 € 342 800,00 € 1 585 600,00 € RES lisataotlus
304 000,00 € 304 000,00 € 1 520 000,00 € RES lisataotlus
167 000,00 € 167 000,00 € 835 000,00 € Olemasolev eelarve
20 000,00 € 20 000,00 € 100 000,00 € Olemasolev eelarve
20 000,00 € 20 000,00 € 100 000,00 € Olemasolev eelarve
Meetrika selgitus
Intsidentide
lahendamisele kuluv
aeg
päevades/korduvate
intsidentide
lahendamiseks kuluv
aeg päevades.
Infosüsteemide arv,
kus tuvastatakse
tavapärasest
erinevate tegevuste
mustrid.
Päevade arv aastas,
mis kulub
Infoturbeteenuste
riist ja tarkvara
haldusele.
Infoturbeteenuste
katkestuste aeg
tundides aastas.
Kui suure osa
(protsentides)
infoturbe
intsidentidest
suudame ära hoida.
e infoühiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika selgitus
panustab. jooksul
d, millesse panustab.
Turvasündmus Masinõpe Masinõppe abil on Rajatud on
te tuvastamine suudab automatiseeritud automaatsed
masinõppe tuvastada protsess protsessid
abil. kõrvalekaldeid 2- turvasündmuste turvasündmuste
3 süsteemi õigeaegseks tuvastamiseks ja
andmetest. tuvastamiseks vähemalt neile
30 süsteemis. reageerimiseks.
2023 2024
Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus
- 603 600 - - 904 400
0 280 000
Investeering 0 Investeering 280 000
299 600 320 400
Palgakulu 74 900 IKT andmeturve Palgakulu 80 100
3B - rahastus
puudub al 2022
Palgakulu 74 900 IKT andmeturve Palgakulu 80 100
3B - rahastus
puudub al 2023
Palgakulu 74 900 IKT andmeturve Palgakulu 80 100
3B - uus
ametikoht
Palgakulu 74 900 IKT andmeturve Palgakulu 80 100
3B - uus
ametikoht
304 000 304 000
Litsentsikulud 44 000 Modulaarse Litsentsikulud 44 000
viirusetõjre
lahenduse
litsents,
SecurityCenter, F-
Responsed
Rent 190 000 Infosüsteemide Rent 190 000
turvasündmuste
analüüsisüsteemi
lahendus
Tootetoed 40 000 Ründetuvastus- Tootetoed 40 000
mooduli
tootetugi
Hooldus 10 000 valve- ja Hooldus 10 000
läbipääsusüstee
mi hooldus
Auditid 20 000 ISKE, eriauditid Auditid 20 000
Riskijuht / vastutaja
Infoturbeosakond
Infoturbeosakond
Infoturbeosakond
2025 280 000
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
- - 646 800 -
0
Ründeturvamooduli
Investeering
soetus (eelmine soetatud 2019)
0
342 800
IKT andmeturve Palgakulu 85 700 IKT andmeturve
3B - rahastus 3B - rahastus
puudub al 2022 puudub al 2022
IKT andmeturve Palgakulu 85 700 IKT andmeturve
3B - rahastus 3B - rahastus
puudub al 2023 puudub al 2023
IKT andmeturve Palgakulu 85 700 IKT andmeturve
3B - uus 3B - uus
ametikoht ametikoht
IKT andmeturve Palgakulu 85 700 IKT andmeturve
3B - uus 3B - uus
ametikoht ametikoht
304 000
Modulaarse Litsentsikulud 44 000 Modulaarse
viirusetõjre viirusetõjre
lahenduse lahenduse
litsents, litsents,
SecurityCenter, SecurityCenter,
F-Responsed F-Responsed
Infosüsteemide Rent 190 000 Infosüsteemide
turvasündmuste turvasündmuste
analüüsisüstee analüüsisüstee
mi lahendus mi lahendus
Ründetuvastus- Tootetoed 40 000 Ründetuvastus-
mooduli mooduli
tootetugi tootetugi
valve- ja Hooldus 10 000 valve- ja
läbipääsusüstee läbipääsusüstee
mi hooldus mi hooldus
ISKE, eriauditid Auditid 20 000 ISKE, eriauditid
Lisataotluse nimi: Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine
RES lisataotluse maksumus: 5 554 700,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomu
TÄNANE OLUKORD 1 055 165,00 €
TULEVIKU OLUKORD 6 659 865,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -5 604 700,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 211 033,00 € 211 033,00 € 211 033,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 211 033,00 € 211 033,00 € 211 033,00 €
sh personal (IKT juhtimine 3 - 0,4 AK, IKT105
projektijuhtimine
200,00 € 3105
- 2 200,00
AK) € 105 200,00 €
sh hoolduskulud 105 833,00 € 105 833,00 € 105 833,00 €
…
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldat
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 1 409 233,00 € 1 609 333,00 € 1 662 233,00 €
Investeering kokku 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 €
sh lisataotlus (15) 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 269 233,00 € 1 469 333,00 € 1 522 233,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 417 900,00 € 447 200,00 € 478 600,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 640 300,00 € 811 100,00 € 832 600,00 €
sh personal (IKT juhtimine 3 - 0,4 AK, IKT105
projektijuhtimine
200,00 € 3105
- 2 200,00
AK) € 105 200,00 €
sh hoolduskulud 105 833,00 € 105 833,00 € 105 833,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Kasutaja rahulolu Puudub võimalus On võimekus Olemasolev
muudatussoovidele operatiivselt tase tõuseb
piiratud eelarve tõttu muudatusvajadust
vastu tulla ele reageerida
Parem teenuste Ühe töötaja kohta liialt Võrdsemalt ja Teenused on nii
haldamisvõimekus palju teenuseid ja jõukohaselt sisuliselt kui
projekte jaotunud tehniliselt
töökoormus hallatud ja
vastavat
teenuseomanik
u soovitud
tasemel
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava
alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus
KOKKU - 1 198 200 -
Investeering (15) kokku 140 000
Arendused 140 000 EL määrtuste rakendamisest tulen
Tööjõukulu (50) kokku 417 900
Palgakulu 59 100 IKT süsteemiarhitektuur 2 - värvat
Palgakulu 52 200 IKT projektijuhtimine 4 - värvatud
Palgakulu 43 500 IKT projektijuhtimine 3 - värvatud
Palgakulu 55 700 IKT projektijuhtimine 3 - värvatud
Palgakulu 34 800 IKT projektijuhtimine 2 - värvatud
Palgakulu 45 200 IKT projektijuhtimine 3 - uus
Palgakulu 45 200 IKT projektijuhtimine 3 - uus
Palgakulu 45 200 IKT projektijuhtimine 3 - uus
Palgakulu 37 000 IKT testimine 3
Majandamiskulu (55) kokku 640 300
Hoolduskulud 238 000 Covidi tõkestamisest ja vaktrsinee
Hoolduskulud 150 300 RA infosüsteemid RKAB, KLPO, VTI
Hoolduskulud 130 000 TAI infosüsteemid
Hoolduskulud 0 HIK
Hoolduskulud 92 000 TA infosüsteemid MEIS, MSA, veeb
Teenused 30 000 Veebid (siteimprove)
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski Riski
tõenäosus realiseerumise maandamise
mõju projekti tegevused
eesmärkide
täitmisele
Lisandub veel teenuseid, keskmine keskmine uusi teenuseid
mis pole rahastusega mitte arendada,
kaetud kui pole tagatud
rahaline kate
edasiseks
halduseks ja
arenduseks
EL-i ja siseriiklikust keskmine väike Aegsalt
seadusandlusest informeerida
ulenevad muudatused eesootavatest
vajavad suuremat muudatustest,
rahastust kui baaseelarve et oleks
võimaldab võimalik
rahastust
investeeringute
st planeerida
se tagamine
projekti iseloomuga
OLUKORD "Praegu"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
211 033,00 € 211 033,00 € 1 055 165,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
211 033,00 € 211 033,00 € 1 055 165,00 €
105 200,00 € 105 200,00 € 526 000,00 € Olemasolev eelarve
105 833,00 € 105 833,00 € 529 165,00 € VV reserv
0,00 €
levik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
1 718 033,00 € 261 033,00 € 6 659 865,00 €
140 000,00 € 0,00 € 560 000,00 €
140 000,00 € 560 000,00 €
0,00 €
1 578 033,00 € 261 033,00 € 6 099 865,00 €
512 100,00 € 50 000,00 € 1 905 800,00 €
854 900,00 € 3 138 900,00 €
105 200,00 € 105 200,00 € 526 000,00 € Olemasolev eelarve
105 833,00 € 105 833,00 € 529 165,00 € VV reserv
0,00 €
Meetrika
selgitus
Kasutajate
tagasiside
Teenuseomanik
e tagasiside
na arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
jooksul selgitus
nustab.
2023 2024
Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
- 1 398 300 - - 1 451 200 -
140 000 140 000
Arendused 140 000 EL määrtuste rakendamisest
Arendusedtulenevad jooksvad muudatused
140 000 EL määrtuste rakendamisest tul
447 200 478 600
Palgakulu 63 200 IKT süsteemiarhitektuur
Palgakulu
2 - värvatud 67 600 IKT süsteemiarhitektuur 2 - värv
Palgakulu 55 900 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
4 - värvatud 59 800 IKT projektijuhtimine 4 - värvatu
Palgakulu 46 500 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 - värvatud 49 800 IKT projektijuhtimine 3 - värvatu
Palgakulu 59 600 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 - värvatud 63 800 IKT projektijuhtimine 3 - värvatu
Palgakulu 37 200 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
2 - värvatud 39 800 IKT projektijuhtimine 2 - värvatu
Palgakulu 48 400 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 - uus 51 800 IKT projektijuhtimine 3 - uus
Palgakulu 48 400 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 - uus 51 800 IKT projektijuhtimine 3 - uus
Palgakulu 48 400 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 - uus 51 800 IKT projektijuhtimine 3 - uus
Palgakulu 39 600 IKT testimine 3 Palgakulu 42 400 IKT testimine 3
811 100 832 600
Hoolduskulud 247 600 Covidi tõekestamisest
Hoolduskulud
ja vaktrsineerimsega seotud uued
257 500
lahendused
Covidi tõekestamisest
(Odoo, vaktsineerimisla
ja vaktrsi
Hoolduskulud 156 300 RA infosüsteemid RKAB,
Hoolduskulud
KLPO, VTI, ravimiregister, CESP,
162 500
CTS,RA
EURS
infosüsteemid RKAB, KLPO, V
Hoolduskulud 135 200 TAI infosüsteemidHoolduskulud 140 600 TAI infosüsteemid
Hoolduskulud 50 000 HIK Hoolduskulud 50 000 HIK
Hoolduskulud 192 000 TA infosüsteemid MEIS,
Hoolduskulud
MSA, veebid 192 000 TA infosüsteemid MEIS, MSA, ve
Hoolduskulud 30 000 Veebid (siteimprove)
Hoolduskulud 30 000 Veebid (siteimprove)
… …
Riskijuht /
vastutaja
TEHIK juhtkond
SOM haldusala
tellijad
2025
Tegevus Maksumus Selgitus
- 1 507 000 -
140 000
Arendused 140 000 EL määrtuste rakendamisest tulenevad jooksvad muudatused
512 100
Palgakulu 72 300 IKT süsteemiarhitektuur 2 - värvatud
Palgakulu 64 000 IKT projektijuhtimine 4 - värvatud
Palgakulu 53 300 IKT projektijuhtimine 3 - värvatud
Palgakulu 68 300 IKT projektijuhtimine 3 - värvatud
Palgakulu 42 600 IKT projektijuhtimine 2 - värvatud
Palgakulu 55 400 IKT projektijuhtimine 3 - uus
Palgakulu 55 400 IKT projektijuhtimine 3 - uus
Palgakulu 55 400 IKT projektijuhtimine 3 - uus
Palgakulu 45 400 IKT testimine 3
854 900
Hoolduskulud 267 700 Covidi tõekestamisest ja vaktrsineerimsega seotud uued lahendused (Odoo, vaktsineerimis
Hoolduskulud 169 000 RA infosüsteemid RKAB, KLPO, VTI, ravimiregister, CESP, CTS, EURS
Hoolduskulud 146 200 TAI infosüsteemid
Hoolduskulud 50 000 HIK
Hoolduskulud 192 000 TA infosüsteemid MEIS, MSA, veebid
Hoolduskulud 30 000 Veebid (siteimprove)
…
sed (Odoo, vaktsineerimislahendus, Hoia jne)
Lisataotluse nimi: Tervise infosüsteemi teenuste jätkusuutlikkuse taga
RES lisataotluse maksumus: 6 185 900,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD 6 530 333,33 €
TULEVIKU OLUKORD 12 766 233,33 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -6 235 900,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 1 892 733,33 € 1 159 400,00 € 1 159 400,00 €
Investeering kokku 733 333,33 € 0,00 € 0,00 €
sh arenduskulu ühekordne (väljast tellitav)
733 333,33 € 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 159 400,00 € 1 159 400,00 € 1 159 400,00 €
sh personal (IKT juhtimine 3 - 0,6AK, IKT 392
süsteemiarhitektuur
400,00 € 392
3 - 400,00
1 AK, IKT
€ teenuste
392 400,00
tugi 2 €- 0,2 AK, IKT projektijuh
sh personal (IKT teenuste tugi 3) 42 000,00 € 42 000,00 € 42 000,00 €
sh TIS haldus (litsentsid, majutus) 725 000,00 € 725 000,00 € 725 000,00 €
…
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 3 400 833,33 € 2 691 900,00 € 2 718 000,00 €
Investeering kokku 1 733 333,33 € 1 000 000,00 € 1 000 000,00 €
sh lisataotlus (15) 1 000 000,00 € 1 000 000,00 € 1 000 000,00 €
sh arenduskulu ühekordne (väljast tellitav)
733 333,33 € 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 667 500,00 € 1 691 900,00 € 1 718 000,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 348 100,00 € 372 500,00 € 398 600,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 160 000,00 € 160 000,00 € 160 000,00 €
sh personal (IKT juhtimine 3 - 0,6AK, IKT 392
süsteemiarhitektuur
400,00 € 392
3 - 400,00
1 AK, IKT
€ teenuste
392 400,00
tugi 2 €- 0,2 AK, IKT projektijuh
sh personal (IKT teenuste tugi 3) 42 000,00 € 42 000,00 € 42 000,00 €
sh TIS haldus (litsentsid, majutus) 725 000,00 € 725 000,00 € 725 000,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Kasutaja rahulolu Teenuste arendamine TTO-FHIR Vanast
des praregust standardit kasutuselevõtuga standardist
kasutades keerukas ja lihtsustub arendus vabanetud,
aeglane uute loomine
kiirem,
teenused
patsienditele
kiiremini
kasutatavad
Kasutaja halduskoormus Väheneb soeses lihtsama Standardsed Erilahenduste
teenuste integratsiooniga lahendused väikem osakaal
võimaldavad
väksema kuluga
juurutust
Litsentsikulud Süsteemi laiendamine Üle mindud Vana süsteemi
litsentsikulude tõttu kallis vabavarlistele litsentsikuludest
komponentidele oleme
vabanenud
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava
alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus
KOKKU - 1 508 100 -
Investeering (15) kokku 1 000 000
TIS/ Uptis arendused 750 000 Teenuste edasiarendused
TIS/ Uptis väikearendused 250 000 Jooksvad õigusruumi muudatused, tee
…
Tööjõukulu (50) kokku 348 100
Palgakulu 69 600 IKT süsteemiarhitektuur 3
Palgakulu 52 200 IKT tootejuhtimine 2
Palgakulu 48 700 IKT projektijuhtimine 3
Palgakulu 38 300 IKT projektijuhtimine 2
Palgakulu 38 300 IKT projektijuhtimine 2
Palgakulu 32 000 Andmeanalüüs ja -seire 3
Palgakulu 32 000 Andmeanalüüs ja -seire 3
Palgakulu 37 000 IKT testimine 3
…
Majandamiskulu (55) kokku 160 000 uute teenuste hooldus
Hooldus 60 000 personaalmeditsiin
Hooldus 40 000 digiregistratuur
Hooldus 30 000 saatekirjad
Hooldus 30 000 immuniseerimine
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski Riski
tõenäosus realiseerumise maandamise
mõju projekti tegevused
eesmärkide
täitmisele
Õiguslike regulatsioonide Väike Suur Organisatoorse
muudatused d meetmed
dokumentide asemel juhtrühma näol,
andmete edastamiseks kes aitab
viibivad vajalike
muudatuste
õigaegselt
läbiviimisel
Keskmine Keskmine Tagame
Projekti käigus muutub võimaluste
projekti kaasatud isikute piires
koosseis võtmeisikutele
asendajad
Keskmine Suur Pidev
Tellijate ja teiste monitooring
osapoolte vähene võtmetegevust
kaastatus ja pikk e edenemise
kokkulepeteni jõudmise kohta,
aeg vajadusel
juhtrühma abi
uste jätkusuutlikkuse tagamine
ole projekti iseloomuga
ÄNANE OLUKORD "Praegu"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
1 159 400,00 € 1 159 400,00 € 6 530 333,33 €
0,00 € 0,00 € 733 333,33 €
0,00 € 0,00 € 733 333,33 € VV reserv
0,00 €
1 159 400,00 € 1 159 400,00 € 5 797 000,00 €
392 400,00 € 392 400,00 € 1 962 000,00 € Olemasolev eelarve
42 000,00 € 42 000,00 € 210 000,00 € VV reserv
725 000,00 € 725 000,00 € 3 625 000,00 € VV reserv
0,00 €
ORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
2 746 100,00 € 1 209 400,00 € 12 766 233,33 €
1 000 000,00 € 0,00 € 4 733 333,33 €
1 000 000,00 € 4 000 000,00 €
0,00 € 0,00 € 733 333,33 € VV reserv
0,00 €
1 746 100,00 € 1 209 400,00 € 8 032 900,00 €
426 700,00 € 50 000,00 € 1 595 900,00 €
160 000,00 € 640 000,00 €
392 400,00 € 392 400,00 € 1 962 000,00 € Olemasolev eelarve
42 000,00 € 42 000,00 € 210 000,00 € VV reserv
725 000,00 € 725 000,00 € 3 625 000,00 € VV reserv
0,00 €
Meetrika
selgitus
Rahulolu tõuseb
, kasutajate
tagasiside
koormus
väheneb ,
kasutajate
tagasiside
Lepingud
lõpetatud
hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
stab. jooksul selgitus
esse panustab.
2023 2024
Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus
- 1 532 500 - - 1 558 600
1 000 000 1 000 000
TIS/ Uptis arendused 750 000 Teenuste edasiarendused
TIS/ Uptis arendused 750 000
TIS/ Uptis väikearendused
250 000 Jooksvad õigusruumi
TIS/muudatused,
Uptis väikearendused
teenuste täiendused
250 000
… …
372 500 398 600
Palgakulu 74 500 IKT süsteemiarhitektuur
Palgakulu
3 79 700
Palgakulu 55 900 IKT tootejuhtiminePalgakulu
2 59 800
Palgakulu 52 100 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 55 700
Palgakulu 41 000 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
2 43 900
Palgakulu 41 000 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
2 43 900
Palgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire
Palgakulu
3 36 600
Palgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire
Palgakulu
3 36 600
Palgakulu 39 600 IKT testimine 3 Palgakulu 42 400
… …
uute teenuste hooldus 160 000 160 000
Hooldus 60 000 personaalmeditsiinHooldus 60 000
Hooldus 40 000 digiregistratuur Hooldus 40 000
Hooldus 30 000 saatekirjad Hooldus 30 000
Hooldus 30 000 immuniseerimine Hooldus 30 000
… …
Riskijuht /
vastutaja
EHK projektijuht
TEHIK
projektijuht,
EHK projektijuht
TEHIK
projektijuht,
EHK projektijuht
2024 2025
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
- - 1 586 700 -
1 000 000
Teenuste edasiarendused
TIS/ Uptis arendused 750 000 Teenuste edasiarendused
Jooksvad õigusruumi
TIS/ muudatused,
Uptis väikearendused
teenuste
250
täiendused
000 Jooksvad õigusruumi muudatused, teenuste täiendused
…
426 700
IKT süsteemiarhitektuur
Palgakulu
3 85 300 IKT süsteemiarhitektuur 3
IKT tootejuhtiminePalgakulu
2 64 000 IKT tootejuhtimine 2
IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 59 600 IKT projektijuhtimine 3
IKT projektijuhtimine
Palgakulu
2 47 000 IKT projektijuhtimine 2
IKT projektijuhtimine
Palgakulu
2 47 000 IKT projektijuhtimine 2
Andmeanalüüs jaPalgakulu
-seire 3 39 200 Andmeanalüüs ja -seire 3
Andmeanalüüs jaPalgakulu
-seire 3 39 200 Andmeanalüüs ja -seire 3
IKT testimine 3 Palgakulu 45 400 IKT testimine 3
…
160 000
personaalmeditsiin
Hooldus 60 000 personaalmeditsiin
digiregistratuur Hooldus 40 000 digiregistratuur
saatekirjad Hooldus 30 000 saatekirjad
immuniseerimineHooldus 30 000 immuniseerimine
…
atused, teenuste täiendused
Lisataotluse nimi: Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahast
RES lisataotluse maksumus: 6 024 000,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD 12 511 996,00 €
TULEVIKU OLUKORD 20 224 796,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -7 712 800,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 2 933 596,00 € 2 394 600,00 € 2 394 600,00 €
Investeering kokku 810 519,00 € 819 667,00 € 819 667,00 €
sh SKAIS1 väikearendused 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 €
sh SKAIS2/EBS väikearendused 622 359,00 € 639 667,00 € 639 667,00 €
sh STAR väikearendused 108 160,00 € 100 000,00 € 100 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 2 123 077,00 € 1 574 933,00 € 1 574 933,00 €
sh tööjõukulud 712 774,00 € 563 000,00 € 563 000,00 €
sh STARi hooldus, haldus, majutus 184 773,00 € 43 333,00 € 43 333,00 €
sh SKAIS1 hooldus, haldus, majutus 364 139,00 € 345 000,00 € 345 000,00 €
sh SKAIS2/EBS hooldus, haldus, majutus 737 291,00 € 499 500,00 € 499 500,00 €
sh S ja H veeb, AIS haldus, 46 000,00 € 46 000,00 € 46 000,00 €
hooldus
sh tööjõukulud 78 100,00 € 78 100,00 € 78 100,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldata
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 3 961 896,00 € 4 036 800,00 € 4 059 300,00 €
Investeering kokku 1 590 519,00 € 1 589 667,00 € 1 589 667,00 €
sh lisataotlus (15) 780 000,00 € 770 000,00 € 770 000,00 €
sh SKAIS1 väikearendused 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 €
sh SKAIS2/EBS väikearendused 622 359,00 € 639 667,00 € 639 667,00 €
sh STAR väikearendused 108 160,00 € 100 000,00 € 100 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 2 371 377,00 € 2 447 133,00 € 2 469 633,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 158 300,00 € 320 700,00 € 343 200,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 90 000,00 € 551 500,00 € 551 500,00 €
sh tööjõukulud 712 774,00 € 563 000,00 € 563 000,00 €
sh STARi hooldus, haldus, majutus 184 773,00 € 43 333,00 € 43 333,00 €
sh SKAIS1 hooldus, haldus, majutus 364 139,00 € 345 000,00 € 345 000,00 €
sh SKAIS2/EBS hooldus, haldus, majutus 737 291,00 € 499 500,00 € 499 500,00 €
sh S ja H veeb, AIS haldus, 46 000,00 € 46 000,00 € 46 000,00 €
hooldus
sh tööjõukulud 78 100,00 € 78 100,00 € 78 100,00 €
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
2 teenust on
iseteeninduses
olemasoleva
(perehüvitused, olemasoleva
Kliendi rahulolu taseme
abivahendid), osaline taseme säilitamine
säilitamine
laekumise info on
iseteeninduses
suureneb
olemasoleva
enamus menetlused on andmetepõhine
Kliendi rahulolu taseme
manuaalsed automaatmenetlu
säilitamine
ste arv
seadusemuudatusi ei terviklike
kasutajate
suuda infotehnoloogiliselt seadusemuudatus
Kasutaja halduskoormus halduskoormus
toetada te lahendustena ei
langeb
terviklahendustena kasva käsitöö hulk
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava
alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus
KOKKU - 1 028 300 -
Investeering (15) kokku 780 000
Väikearendused 90 000 RINA - Euroopa Komisjon annab TEHIK
Väikearendused 120 000 SKAIS1
Väikearendused 550 000 SKAIS2
Väikearendused 20 000 STAR
Tööjõukulu (50) kokku 158 300
Palgakulu 38 300 IKT teenuste tugi 3 (STAR)
Palgakulu 41 700 IKT projektijuhtimine 3 (STAR)
Palgakulu 78 300 IKT süsteemiarhitektuur 2 (STAR)
Majandamiskulu (55) kokku 90 000
Hooldus 30 000 RINA - Euroopa Komisjon annab TEHIK
Hooldus 0 SKAIS2
Majutus 0 SKAIS2
Haldusteenus 60 000 SKAIS2
Hooldus 0
Majutus
Analüüsitaotluste omafinantseering
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski Riski
tõenäosus realiseerumise maandamise
mõju projekti tegevused
eesmärkide
täitmisele
Rahastuse ebapiisavus tõenäoline oluline / ei ole Rahastuse
võimalik tagada taotlemine RES,
andmekogude SF, VV reserv
Skais ja STAR
töökindlust
Seadusandlusele tõenäoline oluline / ei ole Rahastuse
mittevastavus võimalik teostada taotlemine RES,
vajalikke arendusi SF, VV reserv
seadusemuudatus
te jõustumisel
(pensionid,
toetused jne)
Käsitöö hulk ajas kasvab tõenäoline oluline / ei ole Rahastuse
võimalik teostada taotlemine RES,
seadusemuudatusi SF, VV reserv
terviklikult, et ei
kasvaks käsitöö
maht
Intsidentide hulk ajas tõenäoline oluline / taakvara Rahastuse
kasvab süveneb taotlemine RES,
SF, VV reserv
ndmekogude baasrahastuse tagamine
ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
816 400,00 € 10 117 396,00 € 9 300 996,00 €
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
2 394 600,00 € 2 394 600,00 € 12 511 996,00 €
819 667,00 € 819 667,00 € 4 089 187,00 €
80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 € Olemasolev eelarve
639 667,00 € 639 667,00 € 3 181 027,00 € VV reserv
100 000,00 € 100 000,00 € 508 160,00 € VV reserv
1 574 933,00 € 1 574 933,00 € 8 422 809,00 €
563 000,00 € 563 000,00 € 2 964 774,00 € VV reserv
43 333,00 € 43 333,00 € 358 105,00 € VV reserv
345 000,00 € 345 000,00 € 1 744 139,00 € VV reserv
499 500,00 € 499 500,00 € 2 735 291,00 € VV reserv
46 000,00 € 46 000,00 € 230 000,00 € Olemasolev eelarve
78 100,00 € 78 100,00 € 390 500,00 € Olemasolev eelarve
UKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
4 083 400,00 € 4 083 400,00 € 20 224 796,00 €
1 589 667,00 € 1 589 667,00 € 7 949 187,00 €
770 000,00 € 770 000,00 € 3 860 000,00 € RES lisataotlus
80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 € Olemasolev eelarve
639 667,00 € 639 667,00 € 3 181 027,00 € VV reserv
100 000,00 € 100 000,00 € 508 160,00 € VV reserv
2 493 733,00 € 2 493 733,00 € 12 275 609,00 €
367 300,00 € 367 300,00 € 1 556 800,00 € RES lisataotlus
551 500,00 € 551 500,00 € 2 296 000,00 € RES lisataotlus
563 000,00 € 563 000,00 € 2 964 774,00 € VV reserv
43 333,00 € 43 333,00 € 358 105,00 € VV reserv
345 000,00 € 345 000,00 € 1 744 139,00 € VV reserv
499 500,00 € 499 500,00 € 2 735 291,00 € VV reserv
46 000,00 € 46 000,00 € 230 000,00 € Olemasolev eelarve
78 100,00 € 78 100,00 € 390 500,00 € Olemasolev eelarve
Meetrika
selgitus
kliendi
tagasiside
kliendi
tagasiside
manuaalmenetl
uste arv
hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
stab. jooksul selgitus
esse panustab.
2023 2024
Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus
- 1 642 200 - - 1 664 700
770 000 770 000
Väikearendused 90 000 RINA Väikearendused 90 000
Väikearendused 120 000 SKAIS1 Väikearendused 120 000
Väikearendused 540 000 SKAIS2 Väikearendused 540 000
Väikearendused 20 000 STAR Väikearendused 20 000
… …
320 700 343 200
Palgakulu 41 000 IKT teenuste tugi 3 (STAR)Palgakulu 43 900
Palgakulu 44 600 IKT projektijuhtimine 3 (STAR)
Palgakulu 47 700
Palgakulu 83 800 IKT süsteemiarhitektuur 2Palgakulu
(STAR) 89 700
Palgakulu 78 300 IKT süsteemiarhitektuur 3Palgakulu
(SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub
83 800 rahastus
Palgakulu 45 200 IKT teenuste tugi 3 (SKAIS2)
Palgakulu
- palgatud, alates 2023 puudub 48
rahastus
400
Palgakulu 27 800 IKT teenuste tugi (SKAIS2)Palgakulu
- palgatud, alates 2023 puudub rahastus
29 700
551 500 551 500
Hooldus 30 000 RINA Hooldus 30 000
Hooldus 75 000 SKAIS2 Hooldus 75 000
Majutus 300 000 SKAIS2 Majutus 300 000
Haldusteenus 84 000 SKAIS2 Haldusteenus 84 000
Hooldus 57 000 STAR - rahastus puudub alates
Hooldus2023 57 000
Majutus 5 500 STAR - rahastus puudub alates
Hooldus2023 5 500
… …
Riskijuht /
vastutaja
SKA/TEHIK
SKA/TEHIK
SKA/TEHIK
SKA/TEHIK
2024 2025
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
- - 1 688 800 -
770 000
RINA Väikearendused 90 000 RINA
SKAIS1 Väikearendused 120 000 SKAIS1
SKAIS2 Väikearendused 540 000 SKAIS2
STAR Väikearendused 20 000 STAR
…
367 300
IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (STAR) 47 000 IKT teenuste tugi 3 (STAR)
IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 (STAR) 51 000 IKT projektijuhtimine 3 (STAR)
IKT süsteemiarhitektuur
Palgakulu
2 (STAR) 96 000 IKT süsteemiarhitektuur 2 (STAR)
IKT süsteemiarhitektuur
Palgakulu
3 (SKAIS2) - palgatud,
89 alates
700 IKT2023
süsteemiarhitektuur
puudub rahastus 3 (SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus
IKT teenuste tugi Palgakulu
3 (SKAIS2) - palgatud, alates
512023
800 puudub
IKT teenuste
rahastus
tugi 3 (SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus
IKT teenuste tugi Palgakulu
(SKAIS2) - palgatud, alates31
2023
800puudub
IKT teenuste
rahastus
tugi (SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus
551 500
RINA Hooldus 30 000 RINA
SKAIS2 Hooldus 75 000 SKAIS2
SKAIS2 Majutus 300 000 SKAIS2
SKAIS2 Haldusteenus 84 000 SKAIS2
STAR Hooldus 57 000 STAR
STAR Majutus 5 500 STAR
…
SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus
) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus
- palgatud, alates 2023 puudub rahastus
Lisataotluse nimi: Analüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamin
RES lisataotluse maksumus: 5 170 300,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD 5 110 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD 12 012 167,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -6 902 167,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Lisataotlusega 2022 2023
seonduvad kuluread
KOKKU 1 546 667,00 € 1 039 200,00 €
Investeering kokku 270 000,00 € 270 000,00 €
sh Vertica litsentsid 210 000,00 € 210 000,00 €
sh väikearendused 60 000,00 € 60 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 276 667,00 € 769 200,00 €
sh personal (IKT 666 200,00 € 666 200,00 €
juhtimine
sh persona4,(IKT
IKT juhtimine 234 000,00 € 0,00 €
süsteemiarhitektuur
sh litsentsid 3, 23 000,00 € 23 000,00 €
sh litsentsid 353 467,00 € 80 000,00 €
…
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rah
Lisataotlusega 2022 2023
seonduvad kuluread
KOKKU 2 329 667,00 € 2 391 300,00 €
Investeering kokku 270 000,00 € 270 000,00 €
sh lisataotlus (15) 0,00 € 0,00 €
sh Vertica litsentsid 210 000,00 € 210 000,00 €
sh väikearendused 60 000,00 € 60 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 2 059 667,00 € 2 121 300,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 708 000,00 € 994 000,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 75 000,00 € 358 100,00 €
sh personal (IKT 666 200,00 € 666 200,00 €
juhtimine
sh persona4,(IKT
IKT juhtimine 234 000,00 € 0,00 €
süsteemiarhitektuur
sh litsentsid 3, 23 000,00 € 23 000,00 €
sh litsentsid 353 467,00 € 80 000,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Kasutaja rahulolu 95% 95%
Kasutaja halduskoormus 0 0
Teenuse juhtumite arv 250 350
…
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nu
riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
Paberivaba ametliku suhtluse osakaal kogusuhtlusest
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus
KOKKU - 783 000
Investeering (15) kokku 0
Investeering
…
Tööjõukulu (50) kokku 708 000
Palgakulu 0
Palgakulu 52 000
Palgakulu 56 000
Palgakulu 47 000
Palgakulu 0
Palgakulu 56 000
Palgakulu 47 000
Palgakulu 32 000
Palgakulu 32 000
Palgakulu 32 000
Palgakulu 32 000
Palgakulu 78 000
Palgakulu 78 000
Palgakulu 59 000
Palgakulu 33 000
Palgakulu 0
Palgakulu 37 000
Palgakulu 37 000
Palgakulu 0
Majandamiskulu (55) kokku 75 000
Hooldus 0
Litsentsid 29 000
Litsentside pikendus 16 000
Teenus 30 000
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski
tõenäosus realiseerumise
mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Tarkvara vead ostetud 2 vähetähtis (A)
toodetes
Küberrünne 2 raske (C)
Kasutaja tehtud viga 1 kerge (B)
Administreerimisviga 1 vähetähtis (A)
Analüütikute suutmatus 1 vähetähtis (A)
litsentse ootuspäraselt
kasutada
mekuse säilitamine ja suurendamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
otlusega, ei ole projekti iseloomuga
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2024 2025 2026 Kokku
1 039 200,00 € 1 039 200,00 € 1 039 200,00 € 5 110 000,00 €
270 000,00 € 270 000,00 € 270 000,00 € 1 350 000,00 €
210 000,00 € 210 000,00 € 210 000,00 € 1 050 000,00 €
60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 300 000,00 €
769 200,00 € 769 200,00 € 769 200,00 € 3 760 000,00 €
666 200,00 € 666 200,00 € 666 200,00 € 3 331 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 234 000,00 €
23 000,00 € 23 000,00 € 23 000,00 € 115 000,00 €
80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2024 2025 2026 Kokku
2 516 900,00 € 2 596 700,00 € 2 177 600,00 € 12 012 167,00 €
270 000,00 € 270 000,00 € 270 000,00 € 1 350 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
210 000,00 € 210 000,00 € 210 000,00 € 1 050 000,00 €
60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 300 000,00 €
2 246 900,00 € 2 326 700,00 € 1 907 600,00 € 10 662 167,00 €
1 063 600,00 € 1 138 400,00 € 1 138 400,00 € 5 042 400,00 €
414 100,00 € 419 100,00 € 1 266 300,00 €
666 200,00 € 666 200,00 € 666 200,00 € 3 331 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 234 000,00 €
23 000,00 € 23 000,00 € 23 000,00 € 115 000,00 €
80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 673 467,00 €
0,00 €
Mõju 5 aasta pärast / jooksul Meetrika
selgitus
95% Laekunud kaebuste arvu vähenemise suurenemise alusel
0 TEHIK haldab
500 Litsentside arv
millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus
aastaste elanike hulgas ei mõjuta ei mõjuta
ei mõjuta ei mõjuta
kaudne mõju kaudne mõju
kaudne mõju kaudne mõju
ei mõjuta ei mõjuta
ei mõjuta ei mõjuta
200 300
ei mõjuta ei mõjuta
ei mõjuta ei mõjuta
2022 2023
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
- - 1 352 100 -
0
Investeering
…
Puudub jätkuv rahastus tööjõukulude katmiseks, pooled ametikohad
994 000on täidetud.
IKT süsteemiarhitektuur 3 Palgakulu 78 000 IKT süsteemiarhitektuur 3
IKT andmeanalüüs 2 - värbamata Palgakulu 55 600 IKT andmeanalüüs 2 - värbamata
IKT masinõpe 3 Palgakulu 59 900 IKT masinõpe 3
IKT projektijuhtimine 3 Palgakulu 50 300 IKT projektijuhtimine 3
IKT projektijuhtimine 3 Palgakulu 56 000 IKT projektijuhtimine 3
IKT projektijuhtimine 3 Palgakulu 59 900 IKT projektijuhtimine 3
IKT tootejuhtimine 2 - värbamata Palgakulu 50 300 IKT tootejuhtimine 2 - värbamata
Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamataPalgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata
Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamataPalgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata
Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamataPalgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata
Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamataPalgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata
IKT masinõpe 3 Palgakulu 83 500 IKT masinõpe 3
IKT masinõpe 2 - värbamata Palgakulu 83 500 IKT masinõpe 2 - värbamata
IKT masinõpe 2 Palgakulu 63 100 IKT masinõpe 2
IKT andmeanalüüs 1 Palgakulu 35 300 IKT andmeanalüüs 1
IKT andmeanalüüs 1 Palgakulu 63 000 IKT andmeanalüüs 1
IKT andmeanalüüs 1 - värbamata Palgakulu 39 600 IKT andmeanalüüs 1 - värbamata
IKT andmeanalüüs 2 - värbamata Palgakulu 39 600 IKT andmeanalüüs 2 - värbamata
IKT süsteemiadministratsioon 1 Palgakulu 39 600 IKT süsteemiadministratsioon 1
358 100
Hooldus 120 000 Andmeladude hooldus
SPSS, Dbeaver Litsentsid 192 100 Tableau, SPSS
Vertica Litsentside pikendus 16 000 Vertica
FHIR Teenus 30 000 FHIR
…
238 100
Riski maandamise tegevused Riskijuht /
vastutaja
tarkvara testimine TEHIK
TEHIK turvameetmete ja rakenduste TEHIK
(vahendite) kasutamine
Kontrolli ja automaatse Tarkvara
veaparanduse rakendamien arendaja, TEHIK
kasutajaliideses
Testimine ja seiresüsteemide TEHIK
kasutamine
Kompetentsi tõstmine TEHIK
riumi valitsemisalas
Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
VV reservis
VV reservis
Olemasolev eelarve
Välisvahendid
Olemasolev eelarve
VV reservis
Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
VV reservis
VV reservis
RES lisataotlus
RES lisataotlus
Olemasolev eelarve
Välisvahendid
Olemasolev eelarve
VV reservis
mise suurenemise alusel
Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
jooksul selgitus
ei mõjuta ei oloe seotud avalike teenusteega
ei mõjuta ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega
kaudne mõju vöimalab hoidaa teenuste operatiivse juhtimise taset
kaudne mõju vöimalab hoidaa teenuste operatiivse juhtimise taset
ei mõjuta säilitab taset
ei mõjuta ei oloe seotud avalike teenusteega
väga palju aastas loodavate erinevate analüüside hulk
ei mõjuta ei rakendata tehisintellekti
ei mõjuta kõik toimub juba praegu paberivabalt
2024 2025
Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus
- 1 477 700 - - 1 557 500
0 0
Investeering Investeering
… …
1 063 600 1 138 400
Palgakulu 83 500 IKT süsteemiarhitektuur
Palgakulu
3 89 300
Palgakulu 59 500 IKT andmeanalüüsPalgakulu
2 - värbamata 63 700
Palgakulu 64 100 IKT masinõpe 3 Palgakulu 68 600
Palgakulu 53 800 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 57 600
Palgakulu 59 900 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 64 100
Palgakulu 64 100 IKT projektijuhtimine
Palgakulu
3 68 600
Palgakulu 53 800 IKT tootejuhtiminePalgakulu
2 - värbamata 57 600
Palgakulu 36 600 Andmeanalüüs jaPalgakulu
-seire 3 - värbamata 39 200
Palgakulu 36 600 Andmeanalüüs jaPalgakulu
-seire 3 - värbamata 39 200
Palgakulu 36 600 Andmeanalüüs jaPalgakulu
-seire 3 - värbamata 39 200
Palgakulu 36 600 Andmeanalüüs jaPalgakulu
-seire 3 - värbamata 39 200
Palgakulu 89 300 IKT masinõpe 3 Palgakulu 95 600
Palgakulu 89 300 IKT masinõpe 2 - värbamata
Palgakulu 95 600
Palgakulu 67 500 IKT masinõpe 2 Palgakulu 72 200
Palgakulu 37 800 IKT andmeanalüüsPalgakulu
1 40 400
Palgakulu 67 400 IKT andmeanalüüsPalgakulu
1 72 100
Palgakulu 42 400 IKT andmeanalüüsPalgakulu
1 - värbamata 45 400
Palgakulu 42 400 IKT andmeanalüüsPalgakulu
2 - värbamata 45 400
Palgakulu 42 400 IKT süsteemiadministratsioon
Palgakulu 1 45 400
414 100 419 100
Hooldus 120 000 Andmeladude hooldus
Hooldus 120 000
Litsentsid 209 100 Tableau, SPSS Litsentsid 214 100
Litsentside pikendus 55 000 Vertica Litsentside pikendus 55 000
Teenus 30 000 FHIR Teenus 30 000
… …
294 100 299 100
2025
Selgitus
-
IKT süsteemiarhitektuur 3
IKT andmeanalüüs 2 - värbamata
IKT masinõpe 3
IKT projektijuhtimine 3
IKT projektijuhtimine 3
IKT projektijuhtimine 3
IKT tootejuhtimine 2 - värbamata
Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata
Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata
Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata
Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata
IKT masinõpe 3
IKT masinõpe 2 - värbamata
IKT masinõpe 2
IKT andmeanalüüs 1
IKT andmeanalüüs 1
IKT andmeanalüüs 1 - värbamata
IKT andmeanalüüs 2 - värbamata
IKT süsteemiadministratsioon 1
Andmeladude hooldus
Tableau, SPSS
Vertica
FHIR
Lisataotluse nimi: SKAIS1 andmevahetus Vene Föderatsiooniga
RES lisataotluse maksumus: 180 000,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
TÄNANE OLUKORD 2 659 639,00 €
TULEVIKU OLUKORD 2 839 639,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -180 000,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Tabelis on esitatud kogu SKAIS1 eelarve, antud projekt on uue teenuse loomine SKAIS1
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 547 239,00 € 528 100,00 € 528 100,00 €
Investeering kokku 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 €
sh SKAIS1 väikearendused 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 467 239,00 € 448 100,00 € 448 100,00 €
sh tööjõukulud 103 100,00 € 103 100,00 € 103 100,00 €
sh SKAIS1 hooldus, haldus, majutus 364 139,00 € 345 000,00 € 345 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse
Tegemist on kogu SKAIS1 eelarvega, antud projekt on uus lisanduv teenus
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 727 239,00 € 528 100,00 € 528 100,00 €
Investeering kokku 260 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 €
sh lisataotlus (15) 180 000,00 € 0,00 € 0,00 €
sh SKAIS1 väikearendused 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 467 239,00 € 448 100,00 € 448 100,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 0,00 € 0,00 € 0,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 0,00 € 0,00 € 0,00 €
sh tööjõukulud 103 100,00 € 103 100,00 € 103 100,00 €
sh SKAIS1 hooldus, haldus, majutus 364 139,00 € 345 000,00 € 345 000,00 €
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Digitaalne andmevahetus Andmeid esitatakse pdf- Andmeid näidislahendus
idel või paberkandjal. vahetatakse xml järgmistele
failidena elektroonilistele
andmevahetust
ele
Protsesside Andmeid esitatakse pdf- Andmete Väheneb
automatiseerimine idel või paberkandjal. automaatne käsitöö ja
salvestamine SKA vigade hulk
infosüsteemi
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava
alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus
KOKKU - 180 000 -
Investeering (15) kokku 180 000
Arendus 180 000 arendustööd hinnanguliselt 2800h
Tööjõukulu (50) kokku 0
Palgakulu
Majandamiskulu (55) kokku 0
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski Riski
tõenäosus realiseerumise maandamise
mõju projekti tegevused
eesmärkide
täitmisele
Konkureerib teiste töödega,keskmine
arvestades, et seadusemuudatus
kõrge tuli alles nüüd
üle vaadata tööplaan ja vajadusel teha
Testimine ei ole sujuv koostöös
keskmine
Vene Föderatsiooniga keskmine luua vastav koostööpind kohe projekti
ne Föderatsiooniga
ÄNANE OLUKORD "Praegu"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
528 100,00 € 528 100,00 € 2 659 639,00 €
80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 €
80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 € Olemasolev eelarve
448 100,00 € 448 100,00 € 2 259 639,00 €
103 100,00 € 103 100,00 € 515 500,00 € VV reserv
345 000,00 € 345 000,00 € 1 744 139,00 € VV reserv
0,00 € Olemasolev eelarve
ORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
528 100,00 € 528 100,00 € 2 839 639,00 €
80 000,00 € 80 000,00 € 580 000,00 €
0,00 € 0,00 € 180 000,00 € RES lisataotlus
80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 € Olemasolev eelarve
448 100,00 € 448 100,00 € 2 259 639,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € RES lisataotlus
0,00 € 0,00 € 0,00 € RES lisataotlus
103 100,00 € 103 100,00 € 515 500,00 € VV reserv
345 000,00 € 345 000,00 € 1 744 139,00 € VV reserv
0,00 €
Meetrika
selgitus
Andmevahetuse
formaat
Vormide arv.
hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
stab. jooksul selgitus
esse panustab.
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
2023 2024
Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus
- 0- - 0
0 0
arendustööd hinnanguliselt 2800h
… …
0 0
0 0
… …
Riskijuht /
vastutaja
SKA
SKA
2024 2025
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
- - 0-
0
…
0
0
…
Lisataotluse nimi: Patsiendikindlustuse ja -ohutuse süsteemi toetavad
RES lisataotluse maksumus: 606 000,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs)
TÄNANE OLUKORD 272 500,00 €
TULEVIKU OLUKORD 1 018 500,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -746 000,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
Tegemist on Medre uue teenusega, tabel sisaldab Medre1 ja Medre2 jätkusuutlikkuskulusid kokku.
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 72 500,00 € 72 500,00 € 72 500,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 72 500,00 € 72 500,00 € 72 500,00 €
sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator)
22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 €
sh hoolduskulud 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 €
…
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse
Lisataotlusega 2022 2023 2024
seonduvad kuluread
KOKKU 582 500,00 € 104 500,00 € 104 500,00 €
Investeering kokku 360 000,00 € 0,00 € 0,00 €
sh lisataotlus (15) 360 000,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 222 500,00 € 104 500,00 € 104 500,00 €
sh lisataotlus tööjõukulu (50) 0,00 € 0,00 € 0,00 €
sh lisataotlus majandamiskulu (55) 150 000,00 € 32 000,00 € 32 000,00 €
sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator)
22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 €
sh hoolduskulud 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Kasutaja rahulolu Puudub kahjujuhtumite Loodud süsteem Loodud
ühtne keskne käsitlus kahjujuhtumite süsteem
koos hüvitamise ühtseks keskseks kahjujuhtumite
süsteemiga käsitluseks koos ühtseks
Vigu ja ohujutumeid ei hüvitamise keskseks
koguta ega analüüsita süsteemiga käsitluseks koos
keskselt ennetuseks ning Vigu ja hüvitamise
ohutuma tervishoiu ohujutumeid süsteemiga
saavutamiseks kogutakse ja Vigu ja
analüüsitakse ohujutumeid
keskselt, kogutakse ja
tervishoiuteenuste analüüsitakse
d ohutumad keskselt
ohutuma
tervishoiu
saavutamiseks
Kasutaja halduskoormus Patsient peab Kahjujuhtumeid Kahjujuhtumeid
kahjujuhtumi korral käsitletakse käsitletakse
vastanduma TTO-ga või kekselt, vigu ja kekselt, vigu ja
pöörduma kohtusse ohujuhtumeid ohujuhtumeid
TTO ei registreeri vigu ja kogutakse kogutakse
ohujjuhtumeid, puudub keskselt, TTO saab keskselt, TTO
kontrolli võimalus keskenduda nende saab
analüüsile ja keskenduda
ennetusele, nende
ohutus tervishoius analüüsile ja
on parem ennetusele
Teenuse juhtumite arv 204 kahjujuhtumit TKE-s Analüüsitud kõik Analüüsitud ohu-
analüüsitud ohu- ja ja
kahjujuhtumid kahjujuhtumite
tervishoiusüsteem arv
is, kavandatud tervishoiusüste
vajalikud emis on suurem
ennetusmeetmed võrreldes
algtasemega,
kavandatud
vajalikud
ennetusmeetm
ed ohutuse
parandamiseks
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava
alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
2022
Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus
KOKKU - 510 000 -
Investeering (15) kokku 360 000
Arendus 60 000 Terviseameti tegevuslubade registri liid
Arendus 300 000 keskne patsiendiohutuse andmekogu
…
Tööjõukulu (50) kokku 0
Inimeste värbamine ja palgakulu
…
Majandamiskulu (55) kokku 150 000
Koolitused 150 000
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski Riski
tõenäosus realiseerumise maandamise
mõju projekti tegevused
eesmärkide
täitmisele
Õiguslike lahenduste küsimuses
keskmine
ei jõuta kokkuleppele suur konsultatsiooni
d ja kaasamine
Kindlustusandjate huvi keskmine suur konsultatsiooni
puudumise tõttu ei d ja kaasamine
realiseeru keskse fondi
loomine
Kavandatud rahaliste keskmine suur kulude eelnev
vahendite ebapiisavus IT analüüs,
arendusteks projektijuhtimin
e - regulaarne
olukorra seire,
vajadusel
eelarve
lisataotlused
Tulemus ei vasta ootustelekeskmine keskmine projektile
eelnev põhjalik
eelanalüüs,
vajalike
osapoolte
kaasamine,
paindlik
projektijuhtimin
e
hutuse süsteemi toetavad IT arendused
ÄNANE OLUKORD "Praegu"
jätkusuutlikkuskulusid kokku.
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
72 500,00 € 72 500,00 € 272 500,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
72 500,00 € 72 500,00 € 272 500,00 €
22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € Olemasolev eelarve
50 000,00 € 50 000,00 € 250 000,00 € VV reservis
0,00 €
ORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse"
2025 2026 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus, kolmas
osapool)
104 500,00 € 122 500,00 € 1 018 500,00 €
0,00 € 0,00 € 360 000,00 €
0,00 € 360 000,00 €
0,00 €
104 500,00 € 122 500,00 € 658 500,00 €
0,00 € 50 000,00 € 50 000,00 €
32 000,00 € 246 000,00 €
22 500,00 € 22 500,00 € 112 500,00 € Olemasolev eelarve
50 000,00 € 50 000,00 € 250 000,00 € VV reservis
0,00 €
Meetrika
selgitus
Patsientide
rahulolu
Patsientide
rahulolu
Raporteeritud
vead ja
ohujuhtumid
tervishous
Raporteeritud
vead ja
ohujuhtumid
tervishous
hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
stab. jooksul selgitus
esse panustab.
67 85
2023 2024
Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus
- 32 000 - - 32 000
0 0
Terviseameti tegevuslubade registri liidestamine loodava patsiendikindlustuse fondi patsiendikindlustuse registriga
keskne patsiendiohutuse andmekogu
… …
0 0
Palgakulu Palgakulu
… …
32 000 32 000
Hooldus 32 000 Hooldus 32 000
… …
Riskijuht /
vastutaja
SoM TSAO
SoM TSAO
SoM
TEHIK
TEHIK
SoM
2024 2025
Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus
- - 32 000 -
0
dikindlustuse registriga
…
0
Palgakulu
…
32 000
Hooldus 32 000
…
Arendus /
Priori
Valitsemisala Asutus Projekti nimi Slaid analüüs /
teet
taristu
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala KOKKU
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
Perelepituse analüüs 1 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
Perelepituse arendustööd 1 SF1 arendus
ium Infosüsteemide Keskus
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Lapse abivajaduse
2 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus eelhindamise analüüs
Lapse abivajaduse
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
eelhindamine koos 2 SF2 arendus
ium Infosüsteemide Keskus
arhitektuuritöödega
Ohvriabiteenuse
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu uuendused seoses uute
1 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus teenuste lisandumisega I
etapi analüüs
Ohvriabiteenuse
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu uuendused seoses uute
1 SF3 arendus
ium Infosüsteemide Keskus teenuste lisandumisega I
etapp
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Elatisabi teenuse
1 SF4 arendus
ium Infosüsteemide Keskus arendus
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu RFK põhise hindamisinfo
1 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus vastuvõtmise analüüs
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu RFK põhise hindamisinfo
1 SF6 arendus
ium Infosüsteemide Keskus vastuvõtmine I etapp
Puuetega lapse ja
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu vanaduspensioniealise
2 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus klienditeekonna redisain I
etapp analüüs
Puuetega lapse ja
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu vanaduspensioniealise
2 SF5 arendus
ium Infosüsteemide Keskus klienditeekonna redisain I
etapp
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Pensioniteenuse I etapi
2 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus analüüs
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
Pensioniteenuse I etapp 2 SF7 arendus
ium Infosüsteemide Keskus
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu STAR
3 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus teenuseosutajaportaal
Tervise Arengu Instituudi
tervise andmetel
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
põhinevate registrite 3 SF8 arendus
ium Infosüsteemide Keskus
tegemine andmelao
põhiseks
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
Uus patsiendiportaal 3 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus
VR ja
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
simulatsioonikeskuse 3 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus
loomine Astangu KRK
Jobpics metoodika e-
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
lahenduse loomine 3 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus
Astangu KRK
Ravimiameti
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
infosüsteemi Samtrack 3 SF9 arendus
ium Infosüsteemide Keskus
uuendamine, II etapp
Ravimi nimede
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
hindamise krati 3 SF10 arendus
ium Infosüsteemide Keskus
rakendamine
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Terviseameti
2 SF11 arendus
ium Infosüsteemide Keskus menetlussüsteem MEIS
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu
Uue põlvkonna MSA 1 SF12 arendus
ium Infosüsteemide Keskus
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Patsiendiportaali kasutat
2 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus avuse (UX/UI) analüüs
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Patsiendiportaali
2 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus detailanalüüs
Patsiendiportaali
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu teostatavusanalüüs ja
2 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus rakenduskava
koostamine
Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Pensioniregistrite
3 - analüüs
ium Infosüsteemide Keskus analüüs
Analüüsi 2022
Projekti 2021 II 2021 III 2021 IV 2022 I eeltaotluse
eelarve kvartal kvartal kvartal kvartal
omafinantseer Investeering
ingu summa
6 422 524 950 600 3 039 256 1 280 000 1 152 000 182 700 295 000
69 000 69 000 10 350 0
500 000 500 000 0
56 000 56 000 8 400 0
500 000 500 000 15 000
100 000 100 000 15 000 0
500 000 500 000 0
470 748 469 000 140 000
100 000 100 000 15 000 0
473 128 475 000 0
100 000 100 000 15 000 0
498 792 498 000 140 000
100 000 100 000 15 000 0
500 000 500 000 0
100 000 100 000 15 000 0
154 000 154 000 0
100 000 100 000 15 000 0
100 000 100 000 15 000 0
100 000 100 000 15 000 0
500 000 500 000
108 000 108 000
499 996 499 996
499 860 499 860
85 800 85 800 12 870 0
70 800 70 800 10 620 0
56 400 56 400 8 460 0
80 000 80 000 12 000 0
2022 2023 2024
Jooksev / Jooksev / Jooksev /
püsiv Investeering püsiv Investeering püsiv
ülalpidamine ülalpidamine ülalpidamine
626 934 1 295 000 766 934 795 000 766 934
0 0 0 0 0
31 000 31 000 31 000
0 0 0 0 0
37 000 15 000 37 000 15 000 37 000
0 0 0 0 0
31 000 31 000 31 000
188 000 140 000 188 000 140 000 188 000
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
187 000 640 000 187 000 140 000 187 000
0 0 0 0 0
0 500 000 25 000 500 000 25 000
0 0 0 0 0
12 000 0 12 000 0 12 000
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
64 167 64 167 64 167
64 167 64 167 64 167
0 55 000 55 000
12 600 72 600 72 600
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
2025 2026 2027
Jooksev / Jooksev /
Investeering püsiv Investeering püsiv Investeering
ülalpidamine ülalpidamine
795 000 766 934 795 000 766 934 795 000
0 0 0 0 0
31 000 31 000
0 0 0 0 0
15 000 37 000 15 000 37 000 15 000
0 0 0 0 0
31 000 31 000
140 000 188 000 140 000 188 000 140 000
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
140 000 187 000 140 000 187 000 140 000
0 0 0 0 0
500 000 25 000 500 000 25 000 500 000
0 0 0 0 0
0 12 000 0 12 000 0
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
64 167 64 167
64 167 64 167
55 000 55 000
72 600 72 600
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
0 0 0 0 0
Millise Asutuse kinnitus, et SF
2027
Rahastusallikas (olemasolev asutuse / arendusprojekti
Jooksev /
eelarve, RES lisataotlus, kolmas valitsemisala jätkusuutlikkuse kulud
püsiv
osapool) eelarves on vähemalt viieks
ülalpidamine
garanteeritud aastaks ja analüüsi
766 934
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
RES lisataotlus Sotsiaalkaitse
31 000 valdkonna andmekogude SKA Ei kinnita
baasrahastuse tagamine
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
37 000 Olemasolev eelarve SKA Kinnitame
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
RES lisataotlus Sotsiaalkaitse
31 000 valdkonna andmekogude SKA Ei kinnita
baasrahastuse tagamine
188 000 Olemasolev eelarve SKA Kinnitame
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
0 Olemasolev eelarve SKA Kinnitame
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
187 000 Olemasolev eelarve SKA Kinnitame
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
RES lisataotlus Sotsiaalkaitse
25 000 valdkonna andmekogude SKA Ei kinnita
baasrahastuse tagamine
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
RES lisataotlus Analüütilise
võimekuse säilitamine ja
12 000 suurendamine TAI Ei kinnita
Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
64 167 Olemasolev eelarve Ravimiamet Kinnitame
64 167 Olemasolev eelarve Ravimiamet Kinnitame
RES lisataotlus: Infosüsteemide
55 000 Terviseamet Ei kinnita
jätkusuutlikkuse tagamine
RES lisataotlus: Infosüsteemide
72 600 Terviseamet Ei kinnita
jätkusuutlikkuse tagamine
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame
Kui veerus AI on
vastus "on eelarves
olemas", aga varem Kommentaarid
ei olnud
jätkusuutlikkuse
STAR
Tegemist on uue STAR teenusega, STARi
väikearenduste eelarve aastas on 120 000 eurot
ja majandamiskulud eelarve 270 000 eurot
aastas
STAR
STAR teenus
STAR
Tegemist on uue STAR teenusega, STARi
väikearenduste eelarve aastas on 120 000 eurot
ja majandamiskulud eelarve 270 000 eurot
aastas
SKAIS2 teenus, ei lisa jätkusuutlikkuskulusid
SKAIS2
SKAIS2 teenus, ei lisa jätkusuutlikkuskulusid
SKAIS2
SKAIS2 teenus, ei lisa jätkusuutlikkuskulusid
SKAIS2
SKAIS2 uus teenus, lisab SKAIS2-le
hoolduskulu 25 000 aastas, investeeringud on
kavas taotleda SFst
STAR
Piisavad jätkusuutlikkuskulud puuduvad,
jätkusuutlikkus on tagatud, kui rahuldatakse
seotud RES taotlus.
STAR
STAR
STAR
Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid
Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid
SF projekti nimi: Perelepituse arendustööd
500 000,00 €
SF projekti eelarve / maksumus:
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD 655 000,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -655 000,00 €
TÄ
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread
KOKKU 0,00 € 0,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 €
Tegemist on uue teenusega, mis luuakse andmekogusse STAR
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise
aasta) aasta)
KOKKU 0,00 € 500 000,00 €
Investeering kokku 0,00 € 500 000,00 €
sh SF projekt 500 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Kasutaja rahulolu madal/puudub suureneb
Kasutaja halduskoormus suur väheneb
Teenuse juhtumite arv madal/puudub suureneb
Teenusepakkuja suur väheneb
halduskoormus
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „N
riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind
KOKKU 10077 -
Arendus (sh detailanalüüs ja testimine) 9280 50
Projektijuht 627 20
Turvatestimine 170 138
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise
tõenäosus mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Projekti käigus muutub
projekti kaasatud isikute
koosseis (kas COVID-19 Keskmine Keskmine
tingituna või mistahes
muudel põhjustel)
Kõik analüüsi tulemusel
selgunud
Keskmine Suur
arendusvajadused ei
mahu arenduse skoopi
Iseteeninduskeskkonna
funktsioon ei vasta Väike Suur
kasutajate ootustele
Arenduse tulem ei vasta
Keskmine Keskmine
tellija ootustele
STARi uus ja vana
arhitektuur ei hakka koos Keskmine Suur
hästi tööle
STARi uus lahendus vajab
Suur Suur
uut majutuse keskkonda
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2023 2024 2025 2026 2027
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastataks
2023 2024 2025 2026 2027
(siit alates
jätkusuutlikkuse kulud 1
aasta)
31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 €
31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 €
31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Mõju 5 aasta pärast / Meetrika selgitus
jooksul
e-teenuse kaudu e-teenuse kaudu
esitatakse rohkem kui 70% esitatud taotluste
taotlustest ja arvu suhe
soovitusindeks on kõrge kogutaotluste arvu;
klienditagasiside
Proaktiivse e-teenuse Klienditagasiside
puhul on taotleja andmed
eeltäidetud ja lisainfo
teistest süsteemidest
andmevahetusega
hangitud
3000 peret aastas, kellele Taotluste arv
igale on ettenähtud 5
seanssi
E-teenuse kaudu esitatud Tööprotsesside
taotlused ei vaja mõõtmine
menetlusse võtmisel
reeglina sisestamist, vaid
ainult kontrolli ja
kinnitamist. Tööajakulu
väheneb
se infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
ad, millesse panustab.
elanike hulgas madal/puudub tekib/suureneb e-teenuse kaudu
esitamise
võimalust teab
rohkem kui 80%
klientidest
ei kohaldu
madal/puudub tekib/suureneb e-teenuse kaudu
esitatakse rohkem
kui 70%
taotlustest
ei kohaldu
ei kohaldu
madal/puudub tekib/väheneb e-teenuse kaudu
esitatakse rohkem
kui 70%
taotlustest ja
korrektsete
andmete
olemasolu korral
võtab teenuse
tellimine aega alla
5 minuti.
madal/puudub tekib/jääb samaks Teenus on seotud
isikupõhiste
sündmustega
(abivajaduse
ilmnemine,
lahkuminek vms)
ei kohaldu
Kokku Tundide arvu Tunnihinna
selgitus selgitus
500 000,00 € - -
464 000,00 € hinnang vastavalt raamhankele
12 540,00 € hinnang, u 30% tööajast
vastavalt tööpere keskmisele
23 460,00 € hinnang vastavalt raamhankele
de tabel)
Riski maandamise Riskijuht / vastutaja
tegevused
Tagame võimaluste
piires võtmeisikutele TEHIK projektijuht
asendajad
Infosüsteemi ja vajaduste
detailne kirjeldamine
tööetappide kaupa, et
TEHIK tooteomanik,
selgitada välja
SKA projektijuht
prioriteetsed tööd, mis
täidavad maksimaalselt
arenduse lõppeesmärki
Infosüsteemi ja vajaduste
põhjalik kirjeldaminee ja
tihe suhtlus arendajaga. TEHIK tooteomanik,
Pidev ülevaate hoidmine ja SKA projektijuht
testimine arenduste
käigus.
Arendustele eelnevat
analüüsitulemust
valideerivad erinevad
osapooled (nii äri- kui
lõppkasutajad). Arenduse TEHIK tooteomanik,
tehnilist teostatavust TEHIK projektijuht,
hindavad TEHIKu arhitekt SKA projektijuht
ja tooteomanik. Arenduse
ärilist teostatavust
hindavad TEHIK ja SKA
koostöös.
Uue arhitektuuri
väljatöötamisel tuleb
arvestada olemasoleva
süsteemi võimalustega.
Tarkvara arhitekt
Vajadusel tuleb osa uuest
funktsionaalsusest
arendada hoopis vanal
arhitektuuril.
Esimesel võimalusel
majutuse teenuse
pakkujaga läbi arutada uue
TEHIK teenuse
lahenduse majutuse
haldur
tingimused. Vajaduse
tuleb teostada uus
majutuse hange.
Kokku Rahastusallikas Kommentaar
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
0,00 € - -
0,00 € - -
0,00 €
0,00 € - -
0,00 €
k, kui SF projekt rahastatakse"
Kokku Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti
(olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks
RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti
kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves
garanteeritud olemas
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
655 000,00 € - - -
655 000,00 € - - -
655 000,00 € RES lisataotlus: Sotsiaalkaitse
SKA valdkonna andmekogude
Ei kinnita baasrahastuse tagamine
0,00 €
0,00 € - - -
0,00 €
Meetrika
selgitus
kliendiuuring
e-teenuse
kaudu esitatud
taotluste arvu
suhe
kogutaotluste
arvu
kasutajate
tagasiside
Tehtud otsuste
arv
Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
eelarves olemas", aga varem ei
olnud jätkusuutlikkuse kulusid
planeeritud, siis milliste tegevuste
arvelt need kaetakse?
- -
- -
Vajalik jätkusuutlikkuskulude suurendamine
- -
SF projekti nimi: Lapse abivajaduse eelhindamine koos arhitektuurit
500 000,00 €
SF projekti eelarve / maksumus:
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 364 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD 864 000,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -500 000,00 €
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread
KOKKU 52 000,00 € 52 000,00 €
Investeering kokku 15 000,00 € 15 000,00 €
sh väikearendused 15 000,00 € 15 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 37 000,00 € 37 000,00 €
sh tööjõukulud 21 000,00 € 21 000,00 €
sh hooldus, haldus 16 000,00 € 16 000,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise
aasta) aasta)
KOKKU 52 000,00 € 552 000,00 €
Investeering kokku 15 000,00 € 515 000,00 €
sh SF projekt 500 000,00 €
sh väikearendused 15 000,00 € 15 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 37 000,00 € 37 000,00 €
sh tööjõukulud 21 000,00 € 21 000,00 €
sh hooldus, haldus 16 000,00 € 16 000,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Kasutaja rahulolu madal/puudub suureneb
Kasutaja halduskoormus suur väheneb
Eelhindamiste arv puudub suureneb
Abivajava lapse vanem puudub suureneb
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „N
riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind
KOKKU 10077 -
Arendus (sh detailanalüüs ja testimine) 9280 50
Tööjõukulud 627 20
Turvatestimine 170 138
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise
tõenäosus mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Projekti käigus muutub
projekti kaasatud isikute
koosseis (kas COVID-19 Keskmine Keskmine
tingituna või mistahes
muudel põhjustel)
Kõik analüüsi tulemusel
selgunud
Keskmine Suur
arendusvajadused ei
mahu arenduse skoopi
Arenduse tulem ei vasta
Keskmine Keskmine
tellija ootustele
hindamine koos arhitektuuritöödega
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2023 2024 2025 2026
52 000,00 € 52 000,00 € 52 000,00 € 52 000,00 €
15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 €
15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 €
37 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 €
21 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 €
16 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt ra
2023 2024 2025 2026
(siit alates
jätkusuutlikkuse kulud 1
aasta)
52 000,00 € 52 000,00 € 52 000,00 € 52 000,00 €
15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 €
37 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 €
21 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 €
16 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 €
Mõju 5 aasta pärast / Meetrika selgitus
jooksul
Eelhindamine on mugav ja Kõik lapse abivajaduse
süsteemne eelhindamised on
hinnatud STARis
Selge ja efektiivne tööaja Kastutaja tagasiside
kasutus
Eelhindamised on ühtses Eelhindamiste maht
it-süsteemis
Eelhindamine on Abivajav laps saab abi
lapsevanema joaks ja teenuseid
läbipaistev
se infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus
ad, millesse panustab.
elanike hulgas madal/puudub tekib/suureneb
ei kohaldu
madal/puudub tekib/suureneb
ei kohaldu
ei kohaldu
madal/puudub tekib/väheneb
madal/puudub tekib/väheneb
ei kohaldu
Kokku Tundide arvu selgitus Tunnihinna selgitus
500 000,00 € - -
464 000,00 € hinnang vastavalt raamhankele
12 540,00 € hinnang, u 30% tööajastvastavalt tööpere keskmisele
23 460,00 € hinnang vastavalt raamhankele
de tabel)
Riski maandamise Riskijuht / vastutaja
tegevused
Tagame võimaluste
piires võtmeisikutele TEHIK projektijuht
asendajad
Infosüsteemi ja vajaduste
detailne kirjeldamine
tööetappide kaupa, et
TEHIK tooteomanik,
selgitada välja
SKA projektijuht
prioriteetsed tööd, mis
täidavad maksimaalselt
arenduse lõppeesmärki
Arendustele eelnevat
analüüsitulemust
valideerivad erinevad
osapooled (nii äri- kui
lõppkasutajad). Arenduse TEHIK tooteomanik,
tehnilist teostatavust TEHIK projektijuht,
hindavad TEHIKu arhitekt SKA projektijuht
ja tooteomanik. Arenduse
ärilist teostatavust
hindavad TEHIK ja SKA
koostöös.
2027 Kokku Rahastusallikas Kommentaar
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
52 000,00 € 364 000,00 € - -
15 000,00 € 105 000,00 € - -
15 000,00 € 105 000,00 € Olemasolev eelarve
37 000,00 € 259 000,00 € - -
21 000,00 € 147 000,00 € Olemasolev eelarve
16 000,00 € 112 000,00 € Olemasolev eelarve
0,00 €
LEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2027 Kokku Rahastusallikas Millise
(olemasolev eelarve, asutuse /
RES lisataoltus, valitsemisala
kolmas ossapool) eelarves on
garanteeritud
52 000,00 € 864 000,00 € - -
15 000,00 € 605 000,00 € - -
0,00 € 500 000,00 € Olemasolev eelarve SKA
15 000,00 € 105 000,00 €
37 000,00 € 259 000,00 € - -
21 000,00 € 147 000,00 €
16 000,00 € 112 000,00 €
0,00 €
Mõju 5 aasta pärast / Meetrika selgitus
jooksul
läbipaistev hindamine kliendi uuring
mugav tööriist kliendi uuring
lapse abivajaduse kliendi uuring
eelhindamist viiakse läbi
ühtsetel alustel
iga abivajav laps saab eelhinnatud abivajate
KOVilt tuge ja abi laste arv
Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei
aastaks ja analüüsi projekti olnud jätkusuutlikkuse kulusid
omafinantseeringu kulud on eelarves planeeritud, siis milliste tegevuste
olemas arvelt need kaetakse?
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
- - -
- - -
Kinnitame Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid
- - -
usuutlikkuskulusid
SF projekti nimi: Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute teenust
SF projekti eelarve / maksumus:500 000,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD 655 000,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -655 000,00 €
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread
KOKKU 0,00 € 0,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 €
Tegemist on uue teenusega, mis luuakse andmekogusse STAR
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise
aasta) aasta)
KOKKU 0,00 € 500 000,00 €
Investeering kokku 0,00 € 500 000,00 €
sh SF projekt 500 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Kasutaja rahulolu Madal - suurel osal 80% STARi
lisandunud teenustest kasutatavatest
puudub infosüsteemi ohvriabi töötajatest
tugi
Kasutaja halduskoormus Erinevate teenuste 80% ohvriabi
puhul on kasutusel põhiteenuse
Excelid, Delta, e-post jm vajadustest on STARis
abivahendid kaetud
Teenuse juhtumite arv
Ametiasutuste vaheline Andmete dubleerimine; KOVi ja PPAga
andmevahetus puudub vajalikele peamine
infosüsteemis olevatele andmevahetus STARi
andmetele ligipääs; kaudu
infovahetus läbi
telefoni, e-kirjade ja
dokumendihaldussüste
emide; puudub
võimalus ühtses
keskkonnas
võrgutsikutööd teha
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „N
mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind
KOKKU 10077 -
Arendus (sh detailanalüüs ja testimine) 9280 50
Tööjõukulud 627 20
Turvatestimine 170 138
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise
tõenäosus mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Projekti käigus muutub
projekti kaasatud isikute
koosseis (kas COVID-19 Keskmine Keskmine
tingituna või mistahes
muudel põhjustel)
Kõik analüüsi tulemusel
selgunud arendusvajadused Keskmine Suur
ei mahu arenduse skoopi
Arenduse tulem ei vasta
Keskmine Keskmine
tellija ootustele
ndused seoses uute teenuste lisandumisega I etapp
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2023 2024 2025 2026 2027
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rah
2023 2024 2025 2026 2027
(siit alates jätkusuutlikkuse kulud
1 aasta)
31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 €
31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 €
31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Mõju 5 aasta pärast / jooksul Meetrika selgitus
90% ohvriabi töötaja toimingutest
on lihtsasti infosüsteemis
kajastatavad
80% ohvriabi teenustest on STARi
toel
Ei sõltu otseselt
infosüsteemist
Juhtumeid lahendatakse
võrgustikutööna ja selleks on
STARis olemas ka toetav keskkond
nfoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
millesse panustab.
0
0 60% 90%
80% 80%
Kokku Tundide arvu selgitus Tunnihinna
selgitus
500 000,00 € - -
464 000,00 € hinnang vastavalt raamhankele
12 540,00 € hinnang, u 30% tööajast
vastavalt tööpere keskmisele
23 460,00 € hinnang vastavalt raamhankele
Riski maandamise tegevused Riskijuht / vastutaja
Tagame võimaluste piires
TEHIK projektijuht
võtmeisikutele asendajad
Infosüsteemi ja vajaduste detailne
kirjeldamine tööetappide kaupa,
TEHIK tooteomanik,
et selgitada välja prioriteetsed
SKA projektijuht
tööd, mis täidavad maksimaalselt
arenduse lõppeesmärki
Arendustele eelnevat
analüüsitulemust valideerivad
erinevad osapooled (nii äri- kui
TEHIK tooteomanik,
lõppkasutajad). Arenduse tehnilist
TEHIK projektijuht,
teostatavust hindavad TEHIKu
SKA projektijuht
arhitekt ja tooteomanik. Arenduse
ärilist teostatavust hindavad
TEHIK ja SKA koostöös.
Kokku Rahastusallikas Kommentaar
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
0,00 € - -
0,00 € - -
0,00 €
0,00 € - -
0,00 €
Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
Kokku Rahastusallikas Millise
(olemasolev eelarve, asutuse /
RES lisataoltus, valitsemisala
kolmas ossapool) eelarves on
garanteeritud
655 000,00 € - -
655 000,00 € - -
655 000,00 € RES lisataotlus: Sotsiaalkaitse
SKA valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine
0,00 €
0,00 € - -
0,00 €
Meetrika selgitus
Hetkel puudub ohvriabi
teenuste puhul teenuse
osutajatele mõeldud e-
teenus. Sihttasemed on
ohvriabi teenuste
raames teenust
osutavate ettevõtete
kohta - st 60% ohvriabi
teenuse teenuse
osutajatest on teadlikud
e-teenuse võimalusest.
Ohvriabi teenuste
teenuse osutajate
raames
Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei
aastaks ja analüüsi projekti olnud jätkusuutlikkuse kulusid
omafinantseeringu kulud on eelarves planeeritud, siis milliste tegevuste
olemas arvelt need kaetakse?
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
- - -
- - -
Ei kinnita Vajalik jätkusuutlikkuskulude suurendamine
- - -
kulude suurendamine
SF projekti nimi: Elatisabi teenuse arendus
SF projekti eelarve / maksumus:470 748,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 2 296 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD 2 766 748,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -470 748,00 €
TÄNAN
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread
KOKKU 328 000,00 € 328 000,00 €
Investeering kokku 140 000,00 € 140 000,00 €
sh väikearendused 140 000,00 € 140 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 188 000,00 € 188 000,00 €
sh tööjõukulud 95 000,00 € 95 000,00 €
sh hooldus, haldus 93 000,00 € 93 000,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise
aasta) aasta)
KOKKU 328 000,00 € 798 748,00 €
Investeering kokku 140 000,00 € 610 748,00 €
sh SF projekt 470 748,00 €
sh väikearendused 140 000,00 € 140 000,00 €
Jooksev / püsiv ülalpidamine 188 000,00 € 188 000,00 €
sh tööjõukulud 95 000,00 € 95 000,00 €
sh hooldus, haldus 93 000,00 € 93 000,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
e-teenuse (eesti.ee)
Kasutaja rahulolu kaudu esitatud suureneb
taotluste arv on ca 50%
Kasutaja halduskoormus suur väheneb
Igakuiselt on vajadus
SKA meneteja poolt
Täitementlusaegse ja automatiseeritud
manuaalselt üle
elatisabi teenuse menetluste hulk
kontrollida 4000-st
automatiseerimine suureneb
taotlusest ca 200
taotlust.
Pankrotimenetlusaeg
Hetkel puuduvad
ne elatisabi on
Pankrotimenetlusaegse tehnilised lahendused
pakkumus põhine,
elatisabi teenuse arendus pankrotimenetlusaegse
sarnaselt teistele
infosüsteemi elatisabi
perehüvitiste
väljamaksmiseks
teenustele.
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „N
riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind
KOKKU 7520 -
Arendus (sh analüüs, testimine) 6800 64
Projektijuhi tööjõukulu 550 20
Turvatestimine 170 138
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise
tõenäosus mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Tellija poolne sisendi andja
vahetub või viibib pikemalt Madal Suur
eemal.
Seaduseelnõud ei võeta
vastu, muutub arenduse Keskmine Suur
skoop
Arendus konkureerib muude
Keskmine Suur
töödega
Kõik analüüsi tulemusel
selgunud arendusvajadused Keskmine Suur
ei mahu arenduse skoopi
Arenduse täielik skoop jääb
Keskmine Suur
realiseerimata.
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2023 2024 2025 2026 2027
328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 €
140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 €
140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 €
188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 €
95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 €
93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatak
2023 2024 2025 2026 2027
(siit alates
jätkusuutlikkuse kulud
1 aasta)
328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 €
140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 €
140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 €
188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 €
95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 €
93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 €
Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
jooksul selgitus
e-teenuse
kaudu esitatud
e-teenuse kaudu
taotluste arvu
esitatakse enam kui
suhe
70% taotlustest ja
kogutaotluste
soovitusindeks on
arvu;
kõrge
klienditagasisid
e
Elatisabi kliendid
saavad näha kogu
elatisabiga seonduvat
infot SKA Klienditagasisid
iseteeninduses. Info e
jõuab kiiremini
kliendini ja paraneb
kliendirahulolu.
Automaatse
infovahetusega
esitatud taotlused ei
vaja manuaalset üle
kontrollimist SKA Manuaalmenetl
menetleja poolt. uste arv
Kontrollimist vajavate
menetluste maht on
viidud miinimumini (ca
1 %)
Pankrotimenetluses * Kasutajate
osalevate vanemate arvu tõus
lapsed saavad *
pakkumuse põhiselt klienditagasisid
elatisabi taotleda läbi e rahulolu
SKA iseteeninduse. hindamiseks
infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
millesse panustab.
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Ei kohaldu
Teenus on
seotud
isikupõhiste
sündmustega
puudub
(pankroti välja
kuulutamine
lapsevanemale
)
Ei kohaldu
Kokku Tundide arvu Tunnihinna
selgitus selgitus
470 748,00 € - -
436 288,00 € hinnang vastavalt raamhankele
11 000,00 € hinnang, u 30% tööajast
vastavalt tööpere keskmisele
23 460,00 € hinnang vastavalt raamhankele
=
Riski maandamise Riskijuht /
tegevused vastutaja
Võtmeisikuid on TEHIK
vähemalt 2, kes kõik projektijuht,
suudavad kvaliteetset Sotsiaalkindlust
sisendit anda. usameti
Asendajate tagamine projektijuht/ärit
võtmeisikutele. eenuste nõunik
Enne hanke läbiviimist
peab äripool olema
veendunud ja kindel,
SKA
mis saab
pankrotimenetlusaegse
st elatisabi teenusest
Tööplaani korralik TEHIK/SKA
planeerimine
Infosüsteemi ja
vajaduste detailne
kirjeldamine
TEHIK
tööetappide kaupa, et
tooteomanik,
selgitada välja
SKA projektijuht
prioriteetsed tööd, mis
täidavad maksimaalselt
arenduse lõppeesmärki
Pidev eelarve ja skoobi TEHIK
jälgimine projektijuhi ja projektijuht,
äriteenuste nõuniku Sotsiaalkindlust
poolt, vaheülevaated usameti
projekti seisust, projektijuht/ärit
projekti ajakava. eenuste nõunik
Kokku Rahastusallikas Kommentaar
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
2 296 000,00 € - -
980 000,00 € - -
980 000,00 € Olemasolev eelarve
1 316 000,00 € - -
665 000,00 € Olemasolev eelarve
651 000,00 € Olemasolev eelarve
0,00 €
KORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
Kokku Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti
(olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks
RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti
kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves
garanteeritud olemas
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
2 766 748,00 € - - -
1 450 748,00 € - - -
470 748,00 € Olemasolev eelarve SKA Kinnitame
980 000,00 €
1 316 000,00 € - - -
665 000,00 €
651 000,00 €
0,00 €
Meetrika selgitus
Taotluste arv
Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
eelarves olemas", aga varem ei
olnud jätkusuutlikkuse kulusid
planeeritud, siis milliste tegevuste
arvelt need kaetakse?
- -
- -
SKAIS2 teenus, ei lisa jätkusuutlikkuskulusid
- -
SF projekti nimi: Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise klienditee
498 792,00 €
SF projekti eelarve / maksumus:
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 2 289 000,00 €
TULEVIKU OLUKORD 2 787 792,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -498 792,00 €
TÄNANE
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread
KOKKU 327 000,00 € 327 000,00 €
Investeering kokku 140 000,00 € 140 000,00 €
sh väikearendused 140 000,00 € 140 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 187 000,00 € 187 000,00 €
sh tööjõukulud 94 000,00 € 94 000,00 €
sh hooldus, haldus 93 000,00 € 93 000,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise
aasta) aasta)
KOKKU 327 000,00 € 825 792,00 €
Investeering kokku 140 000,00 € 638 792,00 €
sh SF projekt 498 792,00 €
sh väikearendused 140 000,00 € 140 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 187 000,00 € 187 000,00 €
sh tööjõukulud 94 000,00 € 94 000,00 €
sh hooldus, haldus 93 000,00 € 93 000,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Kasutaja rahulolu 0 suureneb
Kasutaja halduskoormus suur väheneb
Teenuse juhtumite arv Kahe sihtgrupi peale Jääb samaks
kokku 25 000 - 27 000
menetlust aastas
Teenusepakkuja suur väheneb
halduskoormus
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi
„Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind
KOKKU 7980 -
Arendus (sh analüüs, testimine) 7200 64
Projektijuhi tööjõukulu 600 20
Turvatestimine 180 138
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise
tõenäosus mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Tellija poolne sisendi
andja vahetub või viibib Madal Suur
pikemalt eemal.
Arenduse täielik skoop
jääb realiseerimata.
Keskmine Suur
Keskmine Suur
Äriliste sisuliste vastuste
viibimine Tellija poolt.
Arenduse tulem ei vasta
ootustele.
Keskmine Keskmine
aduspensioniealise klienditeekonna redisain I etapp
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 2 289 000,00 €
140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 980 000,00 €
140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 980 000,00 €
0,00 €
187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 1 309 000,00 €
94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 658 000,00 €
93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 651 000,00 €
0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2023 2024 2025 2026 2027 Kokku
(siit alates
jätkusuutlikkuse kulud 1
aasta)
327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 2 787 792,00 €
140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 1 478 792,00 €
498 792,00 €
140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 980 000,00 €
0,00 €
187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 1 309 000,00 €
94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 658 000,00 €
93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 651 000,00 €
0,00 €
Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
jooksul selgitus
e-teenuse kaudu e-teenuse
esitatakse rohkem kui kaudu esitatud
50% laste ja rohkem kui taotluste arvu
30% suhe
vanaduspensioniealiste kogutaotluste
taotlustest ja arvu;
soovitusindeks on kõrge klienditagasisid
e
Proaktiivse e-teenuse Klienditagasisi
puhul on taotleja de
andmed eeltäidetud ja
lisainfo teistest
süsteemidest
andmevahetusega
hangitud
Kahe sihtgrupi peale Taotluste arv
kokku 25 000 - 27 000
menetlust aastas
E-teenuse kaudu Tööprotsesside
esitatud taotlused ei vaja mõõtmine
menetlusse võtmisel
reeglina sisestamist, vaid
ainult kontrolli ja
kinnitamist. Tööaja kulu
on kaks korda väiksem
võrreldes tänasega
se infoühiskonna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika
pärast / jooksul selgitus
ad, millesse panustab.
elanike hulgas madal/puudub tekib/suurene e-teenuse kaudu kliendiuuring
b esitamise
võimalust teab
rohkem kui 80%
klientidest
ei kohaldu
madal/puudub tekib/suurene e-teenuse kaudu e-teenuse
b esitatakse rohkem kaudu esitatud
kui 50% laste ja taotluste arvu
rohkem kui 30% suhe
vanaduspensionie kogutaotluste
aliste taotlustest arvu
ei kohaldu
ei kohaldu
puudub/ 0 tekib/on madal e-teenuse kaudu kasutajate
esitatakse rohkem tagasiside
kui 50% laste ja
rohkem kui 30%
vanaduspensionie
aliste taotlustest
ja korrektsete
andmete
olemasolu korral
võtab teenuse
tellimine aega alla
5 minuti.
puudub/ 0 tekib/jääb Teenus on seotud Tehtud otsuste
samaks isikupõhiste arv
sündmustega
(abivajaduse
ilmnemine,
trauma, diagnoos
vms)
ei kohaldu
Kokku Tundide arvu Tunnihinna
selgitus selgitus
498 792,00 € - -
461 952,00 € hinnang vastavalt raamhankele
12 000,00 € hinnang, u 30% tööajast
vastavalt tööpere keskmisele
24 840,00 € hinnang vastavalt raamhankele
de tabel)
Riski maandamise Riskijuht /
tegevused vastutaja
TEHIK
Võtmeisikuid on
projektijuht,
vähemalt 2, kes kõik
Sotsiaalkindlus
suudavad kvaliteetset
tusameti
sisendit anda.
projektijuht/äri
Asendajate tagamine
teenuste
võtmeisikutele.
nõunik
Pidev eelarve ja skoobi TEHIK
jälgimine projektijuhi japrojektijuht,
äriteenuste nõuniku Sotsiaalkindlus
poolt, vaheülevaated tusameti
projekti seisust, projekti
projektijuht/äri
ajakava. teenuste
nõunik
TEHIK
Regulaarsed kohtumised, projektijuht /
mille jooksul vaadatakse SKA
üle vastuseta äriteenuste
küsimusi/teemasid. nõunik
Arendusele eelnevat TEHIK
analüüsitulemust projektijuht,
valideerivad erinevad Sotsiaalkindlus
osapooled (nii äri- kui tusameti
lõppkasutajad). projektijuht/äri
Arenduse tehnilist teenuste
teostatavust hindavad nõunik
TEHIKu arhitekt ja
tooteomanik. Arenduse
ärilist teostatavust
hindavad äriteenuse
nõunik koostöös
tooteomanikuga.
Rahastusallikas Kommentaar
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
- -
- -
Olemasolev eelarve
- -
Olemasolev eelarve
Olemasolev eelarve
ojekt rahastatakse"
Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti
(olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks
RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti
kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves
garanteeritud olemas
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
- - -
- - -
Olemasolev eelarve SKA Kinnitame
- - -
Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
eelarves olemas", aga varem ei
olnud jätkusuutlikkuse kulusid
planeeritud, siis milliste tegevuste
arvelt need kaetakse?
- -
- -
Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid
- -
SF projekti nimi: RFK põhise hindamisinfo vastuvõtmine I etapp
473 128,00 €
SF projekti eelarve / maksumus:
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD 473 128,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -473 128,00 €
TÄNANE OLU
Projektiga seonduvad 2021 2022 2023
kuluread
KOKKU 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Tegemist on uue teenusega, mis luuakse andmekogusse SKAIS2
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022 2023
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise (siit alates
aasta) aasta) jätkusuutlikkuse
kulud 1 aasta)
KOKKU 0,00 € 473 128,00 € 0,00 €
Investeering kokku 0,00 € 473 128,00 € 0,00 €
sh SF projekt 473 128,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Kasutaja rahulolu 0 suureneb RFK põhine
täpsem
hindamine on
inimeste jaoks
arusaadavam ja
vaided esitatakse
vähem
Kasutaja halduskoormus suur väheneb Eelnevalt tehtud
RFK-põhiste
hindamiste
kasutuselevõtt
vähendab
vajadust
erinevates
asutustes
hindamisteks
lisainfo
esitamiseks
Teenuse juhtumite arv 50 000 ekspertiisi Jääb samaks 50 000 ekspertiisi
aastas aastas
Teenusepakkuja suur väheneb Eelnevalt tehtud
halduskoormus RFK-põhiste
hindamiste
kasutuselevõtt
vähendab
vajadust teatud
valdkondade
uuesti
hindamiseks
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi
„Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind Kokku
KOKKU 7580 - 473 128,00 €
Arendus (sh analüüs, testimine) 6800 64 436 288,00 €
Projektijuhi tööjõukulu 600 20 12 000,00 €
Turvatestimine 180 138 24 840,00 €
… 0,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise Riski
tõenäosus mõju projekti maandamise
eesmärkide tegevused
täitmisele
Asendajate
tagamine
Projekti jaoks oluliste
võtmeisikutele,
meeskonnaliikmete Suur Suur
olulise info
vahetumine.
dokumenteerimi
ne.
Arenduse täielik skoop Pidev eelarve ja
jääb realiseerimata. skoobi jälgimine
projektijuhi ja
äriteenuste
nõuniku poolt,
Keskmine Suur vaheülevaated
projekti seisust,
projekti ajakava.
Andmevahetuse Pidev infovahetus
probleemid teiste kolmandate
infosüsteemidega. osapooltega ja
Keskmine Keskmine
kaasatus
probleemide
lahendamisel.
Arenduse tulem ei vasta Arendusele
ootustele. eelnevat
analüüsitulemust
valideerivad
erinevad
osapooled (nii äri-
kui
lõppkasutajad).
Arenduse
tehnilist
teostatavust
hindavad TEHIKu
Keskmine Keskmine arhitekt ja
tooteomanik.
Arenduse ärilist
teostatavust
hindavad
äriteenuse
nõunik koostöös
tooteomanikuga.
tmine I etapp
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2024 2025 2026 2027 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € -
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € -
0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € -
0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2024 2025 2026 2027 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas ossapool)
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 473 128,00 € -
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 473 128,00 € -
473 128,00 € Olemasolev eelarve
0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € -
0,00 €
Meetrika
selgitus
Klienditagasisi
de, hindamise
kohta esitatud
vaiete arv
Klienditagasisi
de, ekspertiisi
ajakulu
mõõtmine
Ekspertiiside
arv
Tööprotsesside
mõõtmine
arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika
pärast / jooksul selgitus
tab.
madal/puudub tekib/suurene e-teenuse kaudu kliendiuuring
b esitamise
võimalust teab
rohkem kui 80%
klientidest
ei kohaldu
madal/puudub tekib/suurene RFK-põhine kliendiuuring
b hindamist peab
täpsemaks ja
põhjendatuks
praegusest enam
taotlejatest
ei kohaldu
ei kohaldu
puudub/ 0 tekib/on madal Eelnevalt tehtud kasutajate
RFK-põhiste tagasiside;
hindamiste menetlusaegad
kasutuselevõtt e statistika
vähendab
taotluste
läbivaatamiseks
kuluvat aega
puudub/ 0 tekib/jääb Teenus on seotud Tehtud otsuste
samaks isikupõhiste arv
sündmustega
(abivajaduse
ilmnemine,
trauma, diagnoos
vms)
ei kohaldu
Tundide arvu Tunnihinna
selgitus selgitus
- -
hinnang vastavalt raamhankele
hinnang, u 30% tööajast
vastavalt tööpere keskmisele
hinnang vastavalt raamhankele
Riskijuht /
vastutaja
TEHIK
projektijuht,
Sotsiaalkindlus
tusameti
projektijuht/äri
teenuste
nõunik
TEHIK
projektijuht,
Sotsiaalkindlus
tusameti
projektijuht/äri
teenuste
nõunik
TEHIK
projektijuht,
Sotsiaalkindlus
tusameti
projektijuht/äri
teenuste
nõunik
TEHIK
projektijuht,
Sotsiaalkindlus
tusameti
projektijuht/äri
teenuste
nõunik
Kommentaar
-
-
-
akse"
Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on
asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei
valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti olnud jätkusuutlikkuse kulusid
eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves planeeritud, siis milliste tegevuste
garanteeritud olemas arvelt need kaetakse?
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
- - -
- - -
SKA Kinnitame Ei lisa jätkusuutlikkus
- - -
Kommentaar
-
-
Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid
-
SF projekti nimi: Pensioniteenuse I etapp
500 000,00 €
SF projekti eelarve / maksumus:
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD 625 000,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -625 000,00 €
TÄNANE
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread
KOKKU 0,00 € 0,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 €
Tegemist on uue teenusega, mis luuakse andmekogusse SKAIS2
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise
aasta) aasta)
KOKKU 0,00 € 500 000,00 €
Investeering kokku 0,00 € 500 000,00 €
sh SF projekt 500 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Proaktiivsete Puudub Saab
teavitustete saatmine saata üksi elavale
pensionärile toetuse
saamisel
Suhtlemine Puudub Tekib koht, läbi
teiste jur isikutega mille saab
vahetada andmeid
turvaliselt teiste jur
isiktega
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi
„Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind
KOKKU 7930 -
Arendus 7250 64
Projektijuhtimine 500 20
Turvatestimine 180 138
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise
tõenäosus mõju projekti
eesmärkide
täitmisele
Eelanalüüs ei ole edukas väike suur
Arendus konkureerib muudekeskmine
töödega suur
Arenduspartner on uus SKAIS2-s
väike ja tema realiseerimise
suuroskused SKAIS2 süsteemis on veel teadmata
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2023 2024 2025 2026 2027
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2023 2024 2025 2026 2027
(siit alates
jätkusuutlikkuse kulud 1
aasta)
25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 €
25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 €
25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
jooksul selgitus
Teenust Toetuse
saab laiendada teistele saajate arv
pensioni teenustele
Teenust
saab laiendada teistele
SKAIS2 teenustele
sse infoühiskonna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
jad, millesse panustab.
elanike hulgas
madal/puudub e-teenuse
Tekib/suurene kaudu esitamise
b võimalust teab
rohkem kui 50%
klientidest
Ei
kohaldu
madal/puudub e-teenuse
Tekib/suurene kaudu esitamise
b võimalust teab
rohkem kui 50%
klientidest
Ei
kohaldu
Ei
kohaldu
Ei
kohaldu
Puudub
Ei
kohaldu
eelarve)
Kokku Tundide arvu Tunnihinna
selgitus selgitus
500 000,00 € - -
465 160,00 € hinnang vastavalt raamhankele
10 000,00 € hinnang, u 30% tööajast
vastavalt tööpere keskmisele
24 840,00 € hinnang vastavalt raamhankele
de tabel)
Riski maandamise Riskijuht /
tegevused vastutaja
oleme varunud piisavalt aegaTEHIK/SKA
eelanalüüsi läbiviimiseks
tööplaani korralik planeerimine
TEHIK/SKA
koostöö SKAIS1-s näitab, et TEHIK
teeb töö ära õigeaegselt, kvaliteeti jälgib TEHIK jooksvalt koguaeg ja vastutab ka koos selle eest
Kokku Rahastusallikas Kommentaar
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
0,00 € - -
0,00 € - -
0,00 €
0,00 € - -
0,00 €
ulevik, kui SF projekt rahastatakse"
Kokku Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti
(olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks
RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti
kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves
garanteeritud olemas
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
625 000,00 € - - -
625 000,00 € - - -
625 000,00 € RES lisataotlus: Sotsiaalkaitse
SKA valdkonna andmekogude
Ei kinnita baasrahastuse tagamine
0,00 €
0,00 € - - -
0,00 €
Meetrika
selgitus
Kliendiuuring
Kliendiuuring
Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
eelarves olemas", aga varem ei
olnud jätkusuutlikkuse kulusid
planeeritud, siis milliste tegevuste
arvelt need kaetakse?
- -
- -
Vajalik jätkusuutlikkuskulude suurendamine
- -
SF projekti nimi: Tervise Arengu Instituudi tervise andmetel põhinevat
154 000,00 €
SF projekti eelarve / maksumus:
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD 154 000,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -154 000,00 €
TÄNANE OLUKO
Projektiga seonduvad 2021 2022 2023
kuluread
KOKKU 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 €
Tegemist on uute teenustega, mida hakatakse looma lehel RES9 kirjeldatud taotluse baasil.
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022 2023
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise (siit alates
aasta) aasta) jätkusuutlikkuse
kulud 1 aasta)
KOKKU 0,00 € 154 000,00 € 0,00 €
Investeering kokku 0,00 € 154 000,00 € 0,00 €
sh SF projekt 154 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Kasutaja rahulolu 60% 80% 90%
Kasutaja halduskoormus ca 3,5 0,05 0,025
Kasutaja halduskoormus ca 4,5 0,05 0,25
Teenuse juhtumite arv ca 8800 suureneb suureneb
Teenusjuhtumite arv ca 15 000 väheneb väheneb
Parnaduskanded ca 3500 ca 100 ca 50
Paranduskandeid ca 5000 ca 100 ca 50
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi
„Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
Paberivaba ametliku suhtluse osakaal kogusuhtlusest
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind Kokku
KOKKU 2900 - 154 000,00 €
Vähiregistri andmelao loomin 1200 60 72 000,00 €
Surmapõhjuste registri andmelao loomine 1200 60 72 000,00 €
Projektijuhtimine 500 20 10 000,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise Riski
tõenäosus mõju projekti maandamise
eesmärkide täitmisele tegevused
Tarkvara vead andmeparanduses 2 vähetähtis (A) tarkvara
testimine
Küberrünne 2 raske (C) TEHIK
turvameetmete
ja rakenduste
(vahendite)
kasutamine
Kasutaja tehtud viga 1 kerge (B) Kontrolli ja
automaatse
veaparanduse
rakendamien
kasutajaliideses
Elektrikatkestus 1 vähetähtis (A) UPS- süsteemid,
varundamine
Administreerimisviga 1 vähetähtis (A)
Viga andmeülekande protsessis 1 vähetähtis (A) Protsessi
parandamine;
andmete
korduvlaadimine
X-tee tõrge 1 vähetähtis (A) andmete
laadimise
kordamine
Tarkvara valmistaja 1 vähetähtis (A) Hankeprotsessi ja
suutmatus vajalikke projekti täitmise
algoritme valmis kirjutada juhtimine
rvise andmetel põhinevate registrite tegemine andmelao põhiseks
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2024 2025 2026 2027 Kokku
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2024 2025 2026 2027 Kokku
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 154 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 154 000,00 €
154 000,00 €
0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
Meetrika selgitus
Ruriinse käsitöö vähenemisest tulenev paranemine
Paranduskannetele kuluv tööaeg vähiregistris inimkuudes
Paranduskannetele kuluv tööaeg surmapõhjuste registris inimkuudes
Registrikandeid aastas vähiregistris
Registrikandeid aastas surmapõhjuste registris
Andmete paranduskandeid aastas vähiregistris
Andmete paranduskandeid aastas surmapõhjuste registris
konna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika
pärast / jooksul selgitus
ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei oloe seotud avalike teenusteega
ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega
kaudne mõju kaudne mõju kaudne mõju vöimalab operatiivsemalt juhtida teenuste kvaliteeti
ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega
0% 90% 100% teenuste kvaliteet muutub elektrooniliselt hinnatavaks
60% 40% 20% Protsent kogu tööajast
ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta vähkimhaigestumist ega surmajuhtude arvu
ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei rakendata tehisintellekti
ca 60% ca 85% ca 95% paberil olevad tegevused muudetakse elektrooniliseks
Tundide arvu Tunnihinna
selgitus selgitus
- -
hinnang vastavalt
hinnang
varasemale
vastavalt
kogemusele
varasemale kogemusele
hinnang vastavalt
hinnang
varasemale
vastavalt
kogemusele
varasemale kogemusele
hinnang vastavalt
vastavalt
varasemale
tööpere
kogemusele
keskmisele
Riskijuht /
vastutaja
TEHIK
TEHIK
Tarkvara
arendaja,
TEHIK
IS majutaja,
TEHIK
Tarkvara
haldaja, TEHIK
Tarkvara
haldaja'
TEHIK
elao põhiseks
Rahastusallikas Kommentaar
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
- -
- -
- -
ik, kui SF projekt rahastatakse"
Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti
(olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks
RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti
kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves
garanteeritud olemas
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
- - -
- - -
- - -
ei oloe seotud avalike teenusteega
ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega
vöimalab operatiivsemalt juhtida teenuste kvaliteeti
ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega
teenuste kvaliteet muutub elektrooniliselt hinnatavaks
Protsent kogu tööajast
ei mõjuta vähkimhaigestumist ega surmajuhtude arvu
ei rakendata tehisintellekti
paberil olevad tegevused muudetakse elektrooniliseks
Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
eelarves olemas", aga varem ei
olnud jätkusuutlikkuse kulusid
planeeritud, siis milliste tegevuste
arvelt need kaetakse?
- -
- -
- -
SF projekti nimi: Ravimiameti infosüsteemi Samtrack uuendamine,
SF projekti eelarve / maksumus:500 000,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 449 169,00 €
TULEVIKU OLUKORD 949 169,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -500 000,00 €
TÄNANE
Tabel sisaldab Samtrack 1 ja Samtrack 2 jätkusuutlikkuskulusid kokku.
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread
KOKKU 64 167,00 € 64 167,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 64 167,00 € 64 167,00 €
sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator)
22 500,00 € 22 500,00 €
sh hoolduskulud 41 667,00 € 41 667,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise
aasta) aasta)
KOKKU 64 167,00 € 564 167,00 €
Investeering kokku 0,00 € 500 000,00 €
sh SF projekt 500 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 64 167,00 € 64 167,00 €
sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator)
22 500,00 € 22 500,00 €
sh hoolduskulud 41 667,00 € 41 667,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Kasutaja rahulolu
3,9 4,2
Kasutaja tööaja kokkuhoid baastase 5-25% vähem
baastasemest
Andmete kvaliteet baastase korrastatud andmed.
ISO standaritel
põhinev andmemudel.
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutika
riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind
KOKKU 9080 -
8500 50
Arendustööd
300 50
Täisahela testid
200 50
Andmete migreerimine
Kasutajate koolitus 80 50
Dokumentatsiooni 120 50
koostamine
Projektijuhtimine 2000 20
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise
tõenäosus mõju projekti
eesmärkide täitmisele
Arendused osutuvad
kallimaks, kui analüüsi
põhjal arvestatud.
Riski realiseerumisel
Arendus ostub planeeritust
keskmine planeeritud
kallimaks
funktsionaalsused ei
realiseeru või
realiseeritakse
väiksemas mahus.
Ravimiameti spetsialistide Ravimiameti sisendi
hõivatus, eriti nende andmine toimub liiga
keskmine
tegevuste puhul, mida katab aegalselt. Projekt ei
vaid üks spetsialist valmi õigeaegselt
Tellitud infosüsteem
Tulemus ei vasta tellija ei taga tuge
madal
ootustele menetlustele või ei
võimalda
osüsteemi Samtrack uuendamine, II etapp
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2023 2024 2025 2026 2027
64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 €
22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 €
41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2023 2024 2025 2026 2027
(siit alates
jätkusuutlikkuse
kulud 1 aasta)
64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 €
22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 €
41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 €
0,00 €
Mõju 5 aasta Meetrika selgitus Selgitused
pärast / jooksul
RA rahulolu-
uuringu
tulemused
4,5
Samtracki
kasutajate hulgas
rahulolu-uuring
5-25% vähem tegevuspõhine
baastasemest arvestus
Andmed on Loendite/klassifika Andmemudel
standardiseeritud atorite korrektsus, ehitatakse üles
ja duplikaatide vastavalt ISO
sünkroniseeritud. puudumine, masin standardite
Andmed vastavad loetav admestik nõuetele.
ISO standardile Liidestused teiste
(ka Euroopa
Ravimiameti)
infosüsteemideg
a tagab andmete
sünkroonsuse.
Luuakse eraldi
andmehalduri
roll, kes hakkab
vastutama
istesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
äitajad, millesse panustab.
Teadlikkus on
pole teada baastase
kasvanud
Rahulolu on
pole teada baastase
kasvanud
79% 80% 85%
Kokku Tundide arvu Tunnihinna
selgitus selgitus
500 000,00 € - -
425 000,00 € hinnang Raamlepingus
fikseeritud
15 000,00 € hinnang Raamlepingus
fikseeritud
10 000,00 € hinnang Raamlepingus
fikseeritud
4 000,00 € hinnang Raamlepingus
fikseeritud
6 000,00 € hinnang Raamlepingus
fikseeritud
40 000,00 € hinnang tööpere
keskmine
projektijuhi
tunnihind
Riski maandamise Riskijuht /
tegevused vastutaja
Vajadusel muuta
projekti skoopi või
leppida kokku
Projektijuht
vajalikus mahus
omaosaluse
suurendamine.
Võimalikult täpne
tööde
planeerimine ja
Ravimiameti
Projektijuht
vajarajane
informeerimine,
vajadusel kaasata
rohkem spetsialiste
Tulemuse
kvaliteedi
Projektijuht
tagamiseks toimus
analüüs ja
Kokku Rahastusallikas (olemasolev Kommentaar
eelarve, RES lisataoltus,
kolmas osapool)
449 169,00 € - -
0,00 € - -
0,00 €
449 169,00 € - -
157 500,00 € Olemasolev eelarve
291 669,00 € VV reservis
0,00 €
OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
Kokku Rahastusallikas (olemasolev Millise
eelarve, RES lisataoltus, asutuse /
kolmas ossapool) valitsemisala
eelarves on
garanteeritud
949 169,00 € - -
500 000,00 € - -
500 000,00 €
0,00 €
449 169,00 € - -
157 500,00 € Olemasolev eelarve
291 669,00 € VV reservis
0,00 €
Meetrika Selgitus
selgitus
Statistika päringute
funktsionaalsus Ravimiameti
kodulehel - paraneb
Kliendiuuring
tavakodaniku teadlikkus Eesti
tervishoiu olukorrast.
Tarneraskuste
funktsionaalsuse Samtracki
juurutamine - kiirendab
alternatiivsete ravimite
Kliendiuuring leidmist, millel on positiivne
mõju patsientidele, arstidele,
apteekritele ja müügiloa
hoidjatele
Juhtumipõhised automaatsed
kontrollid, ajagraafikud,
etapid, töörollid,
digiallkirjastamine – kiirendab
menetlusprotsesse, mõju
Kliendiuuring koheselt. Vastavalt analüüsile
hinnatakse osade mõjude
avaldumist 1-4 möödudes
Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei
aastaks ja analüüsi projekti olnud jätkusuutlikkuse kulusid
omafinantseeringu kulud on eelarves planeeritud, siis milliste tegevuste
olemas arvelt need kaetakse?
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
- - -
- - -
- - -
SF projekti nimi: Ravimi nimede hindamise krati rakenda
108 000,00 €
SF projekti eelarve / maksumus:
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 449 169,00 €
TULEVIKU OLUKORD 557 169,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -108 000,00 €
TÄNANE OLUKO
Tegemist on Samtracki uue teenusega, tabel sisaldab Samtrack 1 ja Samtrack 2 jätkusuutlikkuskulusid kokku.
Projektiga seonduvad 2021 2022 2023
kuluread
KOKKU 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 €
sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator)
22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 €
sh hoolduskulud 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022 2023
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise (siit alates
aasta) aasta) jätkusuutlikkuse
kulud 1 aasta)
KOKKU 64 167,00 € 172 167,00 € 64 167,00 €
Investeering kokku 0,00 € 108 000,00 € 0,00 €
sh SF projekt 108 000,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 €
sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator)
22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 €
sh hoolduskulud 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta
pärast / jooksul
Kasutaja rahulolu
3,9 4,2 4,5
Kasutaja halduskoormus
139 tundi 30 tundi 30 tundi
Teenuse juhtumite arv
1200 1200 1200
E-mailiga saadetavate
80% klientidest
nideme eelkontrolli 50% klientidest
kasutavad
päringute arv kasutavad nimede
nimede
pole teada eelkontrolliks RA
eelkontrolliks RA
veebilehel olevat
veebilehel olevat
rakendust
rakendust
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi
„Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind Kokku
KOKKU 2400 - 108 000,00 €
UX/UI disain 200 50 10 000,00 €
Arendus 1800 50 90 000,00 €
Projektijuhtimine 400 20 8 000,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise Riski
tõenäosus mõju projekti maandamise
eesmärkide täitmisele tegevused
Ettevõtete
informeerimine ja
Ettevõtted ei hakka
järjepidev
nimede eelkontrolli madal suur
teenuse
veebirakendust kasutama
kasutamisele
suunamine
Läbi viidava
analüüsi baasil on
võimalik teha
enne arendusi
täiendavad
Kavandatud rahaliste
keskmine suur otsused, kas
vahendite ebapiisavus
vajadusel muuta
projekti skoopi
või leppida kokku
vajalikus mahus
omaosaluses.
Arendusfaasis Täiendavate RA
ravimiameti spetsialistide keskmine suur spetsialistide
hõivatus kaasamine
Tulemus ei vasta tellija Projektile eelnev
madal suur
ootustele analüüs ja PoC
mise krati rakendamine
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
rack 2 jätkusuutlikkuskulusid kokku.
2024 2025 2026 2027 Kokku
64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 449 169,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 €
64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 449 169,00 €
22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 157 500,00 €
41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 291 669,00 €
0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2024 2025 2026 2027 Kokku
64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 557 169,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 108 000,00 €
108 000,00 €
0,00 €
64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 449 169,00 €
22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 157 500,00 €
41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 291 669,00 €
0,00 €
Meetrika Selgitused
selgitus
rahulolu-
uuring
Programm
Toggl
Ei ole ette näha,
Tegevuspõhine et juhtumite arv
arvestus. tulevikus
väheneks.
Kliendiuuring
konna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika
pärast / jooksul selgitus
e panustab.
79% 80% 85% Kliendiuuring
Pole teada 2-3 min 2-3 min Kliendiuuring
0 1 1 Võetakse
kasutusele
keeletehnoloogi
al põhinev
lahendus
Tundide arvu Tunnihinna
selgitus selgitus
- -
hinnang vastavalt raamhankele
hinnang vastavalt raamhankele
hinnang vastavalt tööpere keskmisele
Riskijuht /
vastutaja
RA
tooteomanik
Projektijuht
RA
tooteomanik
RA
tooteomanik
Rahastusallikas Kommentaar
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
- -
- -
- -
Olemasolev eelarve
VV reservis
ik, kui SF projekt rahastatakse"
Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti
(olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks
RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti
kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves
garanteeritud olemas
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
- - -
- - -
- - -
Olemasolev eelarve
VV reservis
Selgitused
Hetkel ettevõtetel
(müügiloa taotlejatel)
puudub võimalus
nimede eelkontrollik
Hetkel kliendtidel
puudub võimalus
nimede eelkontrolliks
Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
eelarves olemas", aga varem ei
olnud jätkusuutlikkuse kulusid
planeeritud, siis milliste tegevuste
arvelt need kaetakse?
- -
- -
- -
SF projekti nimi: Terviseameti menetlussüsteem MEIS
SF projekti eelarve / maksumus: 499 996,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD
TULEVIKU OLUKORD
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord)
Projektiga seonduvad kuluread 2021
KOKKU 0,00 €
Investeering kokku 0,00 €
Tegemist on uue infosüsteemi ja teenusega.
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 €
…
Projektiga seonduvad kuluread 2021
(SF projekti tegemise aasta)
KOKKU 0,00 €
Investeering kokku 0,00 €
sh SF projekt
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord
Kasutaja rahulolu
Kasutaja halduskoormus
Teenuse juhtumite arv
Info koondamine ühtsesse TA korraldab: vee terviseohutust; haridus- ja
tsentraalsesse portaali. sotsiaalasutuste terviseohutust; toodete terviseohutust;
Osapoolte vaheline suhtlus ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse ja
muuta lihtsamaks läbi portaali. hügieeninõuete järelevalvt; epideemiatõrje tegevust;
Abistav ja selge info portaalis. immuniseerimiskava; kiirabiteenust; esmatasandi
tervishoiu järelevalvet; tervishoiuteenuse osutajate
tegutsemisõiguste haldamist ja järelevalvt; planeeringute
ja füüsikalistest teguritest (va ioniseeriv kiirgus) tingitud
terviseohtude hindamist. Kõikide erinevate valdkondade
Üldine halduskoormuse olemasolev
Toimub info ehk
andmete menetlusdokumendid
topeltisestamine vaatlusel(asuvad
kohapealnii ja
vähenemine kõikidele hiljem kontoris uuesti teises vormis. Järelevalvemenetlus
osapooltele, vähem andmete on nii järelevalveametniku kui ka kliendi jaoks aeglane ja
topeltsisestamist. kohmakas ning põhineb suures osas paberipõhisel
menetlusel ja tõendamisel.
Väheneb paberdokumentide Menetlusdokumendid vormistatakse paberil.
arv/Paberivaba töökorralduse Järelevalveametnik fikseerib objekti külastamisel talle
loomine. teada olevad asjaolud kontrollaktis ning allkirjastab selle
koos objekti esindajaga paberil. Paberil olev teave viiakse
üle elektrooniliseks, mis omakorda nõuab rohkesti aega
ning on vigade allikaks, ka on andmete edasine
töötlemine komplitseeritud.
Ühtse töökorra loomine Iga RO menetleb oma võimaluste piires. Inspektorite
inspektoritele, järelevalve töökogemus on erinev ja paberdokumentide ja ametniku
kvaliteedi suurenemine, meili kaudu kulgenud menetluse (nt puhkuste ajal)
kontaktjärelevalve vähenemine üleandmine on ajamahukas. Järelevalve mentluse
ja kontaktivaba järelevalve toiminguid teostatakse kohapealse vaatluse teel.
suurenemine.
Automaatsed meeldetuletused ja Inspektor jälgib oma järelevalve kulgu ja peab kuupäevi
andmevahetus infosüsteemist meeles. Järelevalvemenetluse kliendil puudub ülevaade
tähtaegade lähenedes. menetluskäigu kohta, selle kohta saab ta teavet ainult
pöördumisega järelevalveametniku poole
(vastamistähtajaga kuni 1 kuu) või talle saadetud
paberdokumentide põhjal.
Järelevalve statistika analüüs ja Statistikaks vajalikke Exceli tabeleid koostavad kõik ROd
oluliste järelduste tegemine. ise ja sisuosakond koondab need iga kvartal ja korra
Mõõdikud/filtrid. aastas kokku.
Seotud infosüsteemid. Sunniraha Inspektor peab kõik vajalikud ettevõtet iseloomustavad
määramine. andmed otsima erinevatest infosüsteemidest.
Järelevalveametnikul puudub võimalus asjakohase teabe
kiireks saamiseks riigi andmekogudest. Andmete
saamiseks tuleb esitada soov andmekogu töötlejale, kes
teeb päringu ja edastab tulemused. Sageli võtab vastuse
saamine aega rohkem kui nädala. Olemasolevad
infosüsteemid pole piisavalt integreeritud, mistõttu nii
paberkandjal kui ka digitaalne info on
järelevalvevaldkondade vahel killustatud ja sageli
dubleeritud. Vaatamata võimalikule dubleerimisele on
vajalik teave raskesti kättesaadav, mistõttu tuleb need
kliendilt üle küsida või muudest allikatest uuesti otsida.
(Juhuvalikuga) Järelevavetoimingud (st ettevaõtete või kontrollitavate
aastaplaani/kontrollplaani toodete arv) planeeritakse aastaks ette ROdes eraldi
loomine dokumendil.
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutika
Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab.
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv
KOKKU 7362
Analüüs, arendus ja testimine 6720
Turvatestimine 142
Projektijuhtimine 500
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise tõenäosus
Inimeste liikumine projekti vältel Keskmine
Pakkuja on alahinnanud tööde
mahtu või keerukust. Keskmine
Õigusruum ei toeta Keskmine
arendusi/muutub
Kokkuleppe mittesaavutamine
allüksuste vahel ühtse Keskmine
tööprotsessi kujundamiseks
Projekti skoobi ebaselgus Keskmine
Puudulik või aeglane tagasiside Keskmine
süsteem MEIS
0,00 €
774 996,00 €
-774 996,00 €
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
2022 2023 2024
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2022 2023 2024
(SF projekti tegemise aasta) (siit alates jätkusuutlikkuse
kulud 1 aasta)
499 996,00 € 55 000,00 € 55 000,00 €
499 996,00 € 55 000,00 € 55 000,00 €
499 996,00 € 55 000,00 € 55 000,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 €
Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Meetrika
selgitus
küsitlus
töötundide
kokkuhoid
Info on koondatud ühte kohta, ligipääs on nii Kliendi ja inspektori aja Töötundide
järelvalvemenetlust läbiviival inspektoril kui ka igal kokkuhoid. Kiireneb kokkuhoid
ettevõttel endal. Näha on kogu menetlusinfo järelevalve turustatavate
ajalugu koos vajalike dokumentidega. Info pole toodete/teenuste ja
enam fragmenteeritud ja ad hoc andmebaaside kahjuritõrje osas, kiireneb
asemel on valdkonnaülesed terviklahendusd. tervisele ohtliku toote/teenuse
Abistav ja selge info on kõigile vajadusel saadaval turult eemaldamine. Paraneb
menetlustoimingu juures. kontroll samas valdkonnas
kuid erinevates ROdes
Järelevalveametniku töökoht (sh välitingimustes tegutseva ettevõtte
Halduskoormuse üle,
vähenemine, Töötundide
kasutatava töökoha) võimaldab menetlust läbi viia inspektori ja kliendi tööaja kokkuhoid
operatiivselt, sisestades mentluse läbiviimiseks kokkuhoid. Väheneb
vajalikke andmeid ainult korra ja ka ettevõte ei pea vananenud andmete
esitama korduvalt samu andmeid. Andmeid saab kasutamisest tingitud vigade
sisestada ka kohtvaatluse käigus. arv.
Menetlusdokumendid vormistatakse digitaalselt, Paberil vormistatavate Dokumendi
vajadusel digiallkirjastatakse asutuse templiga. dokumentide arv väheneb vormistamise
Olemasolevad materjalid digiteeritakse. 95% võrra. Väheneb vääriti ja postitamise
Ettevõtjatel kaob vajadus tutvuda mõistmiste kord, sest kõikidele kulude
menetlusdokumentidega TAs koha peal. Paraneb on kõik menetlusdokumendid kokkuhoid
kaugtöö võimalus. alati kättesaadavad olenemata
asukohast.
Kõikidel ROdel on ühtne töökord ja järelevalve Töötundide kokkuhoid. Töötundide
mentluse läbiviimise vorm. Võimaldab toimingute Suurenenud professionaalus ja kokkuhoid
juriidiliselt korrektset vormistamist. teenuse kvaliteet on
Menetlustoimingu menetlemise üleandmine asutuseüleselt ühtlustatud.
toimub läbi ühtse portaali. Väheneb menetlustoimingute
ebaühtlusest tekkivate vääriti
mõistmiste ja
Automaatsed meeldetuletused ja andmevahetus Automaatsed meeldetuletused Töötundide
infosüsteemist tähtaegade lähenedes tulevad ja andmevahetus kokkuhoid
mõlemale osapoolele nii inspektorile kui ka infosüsteemist tähtaegade
ettevõttele. lähenedes on tavapärane
praktika. Väheneb
menetlustoimingute
pikenemine üle mõistliku aja.
Järelevalve statistika analüüs ja oluliste järelduste Järelevalve statistika analüüs Töötundide
tegemine on tehtav jooksvalt ja kõikidel, kes seda ja oluliste järelduste tegemine kokkuhoid
infot hetkel vajavad. Mõõdikud/filtrid statistika on tehtav jooksvalt ja kõikidel,
jaoks on muudetavad. Võimaldab asutused teada kes seda infot hetkel vajavad.
saad, milliseid teenuseid, millises mahus ja millise Mõõdikud statistika jaoks on
kvaliteediga ta pakub parendades nii muudetavad. Teenusekvaliteet
juhtimisotsuste kvaliteeti ning reageerida on jälgitav operatiivselt.
paindlikumalt nõudlusest tulenevatele muutustele. Paraneb andmekvaliteet.
Ettepanekuid asjakohaste õigusaktide muutmiseks
on tehtud.
Ettevõtet iseloomustavad andmed on Kogu info on kohe olemas. Töötundide
automaatselt olemas, keegi ei pea andmeid Väheneb andmete kokkuhoid
rohkem kui korra sisetama. Langeb ära vajadus riigi kopeerimisel tekkivate vigade
andmekogudes juba olevasolevaid andmeid nende arv. Koostöösuhted teiste
esitajalt või andmekogu töötlejalt veel kord üle järelevalve asutuste ja
küsida. TA võib ise olla andmeteenuse pakkuja asjakohaste partneritega on
avalikkusele ja teistele riigiasutustele. Vähenevad paranenud ja
halduskoormus ja delikaatsete isikuandmete ühisreidide/mentluste arv on
edastamisega seotud turvariskid. suurenenud. Kiireneb ohtlikust
tootest/teenusest teavitamine
(asjakohased asutused,
avalikkus).
Aastaplaan on planeeritav süsteemis endas Aastaplaan on loodav lihtsalt Töötundide
juhuvaliku teel, mis võimaldab säilitada ja operatiivselt aasta alguses. kokkuhoid
erapooletus. Lisaks on portaalis juba olemasoleva
info põhjal hoida silm peal nn probleemsetel
ettevõtetel või toodetel.
iskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab.
sse panustab.
Eeldatav tunnihind Kokku Tundide arvu
selgitus
- 499 996,00 € -
70 470 400,00 € hinnang
138 19 596,00 € hinnang
20 10 000,00 € hinnang, u 25% tööajast
Riski realiseerumise mõju projekti eesmärkide Riski maandamise tegevused Riskijuht /
täitmisele vastutaja
Suur Tellija
Projekti info hoitakse tiimi projektijuht
liikmetele ligipääsetavas ja
ühes kohas. Inimeste
vahetumise korral on võimalik
uus tiimiliige kiiresti kurssi viia.
Samas jääb taotleja jaoks
maandamatu risk, kui tööde
täitja pool tekib inimressursi
kriis.
Terviseameti
Läbirääkimised pakkujaga. tootejuht
Selge lähteülesanne, mis on /Tellija
eelnevaltTerviseametis projektijuht
majasiseselt läbi analüüsitud,
tööprotsessid on selged. Tellija
Suur poolse tööjõu kaasamine.
Suur Õigeaegselt algatatud Terviseameti
läbirääkimised õigusruumi tootejuht
muutmiseks
Terviseameti
Regulaarsed arutelud tootejuht
Terviseameti juhtkonna ja
Suur allüksuste esindajate osavõtul;
kokkulepped
dokumenteeritakse
Lähteülesande Terviseameti
kooskõlastamine kõigi tootejuht
osapoolte vahel. Eelarves ette
näha vahendid ka
Suur planeerimiseks (osalemine
kasutajate koosolekul
jne).Regulaarsed
arenduskoosolekud
kasutajatega.
Terviseameti
Reeglid projektiosaliste tootejuht
vaheliseks
kommunikatsiooniks
(tagasiside andmise viia ja
Suur
tähtajad jne). Regulaarsed
töökoosolekud.
Projektitegevustega
arvestamine töö planeerimisel.
2025 2026 2027 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € -
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € -
0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € -
0,00 €
OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2025 2026 2027 Kokku Rahastusallikas
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas ossapool)
55 000,00 € 55 000,00 € 55 000,00 € 774 996,00 € -
55 000,00 € 55 000,00 € 55 000,00 € 774 996,00 € -
55 000,00 € 55 000,00 € 55 000,00 € 774 996,00 € RES lisataotlus: Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine
0,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € -
0,00 €
JR kommentaar Kogus praegu Kogus 5 aasta Mõju
Ühik
(hetkeolukord) pärast
% 70 90 20
tunde aastas 200 000 181 818 -18 182
(ametnik)
kord 10 000 11 000 1 000
tunde aastas 200 000 181 818 -18 182
(klient)
tundi aastas 3 333 0 -3 333
(ametnik +
klient)
Dokumentide 10 000 500 -9 500
paberil
vormistamise
ja postitamise
kulu (€)
0
0
Teavituseks 833 0 -833
kuluva aja
vähenemine,
tundi aastas
(ametnik)
Aruannete 8 000 1 -7 999
koostamise
aeg (tundi
aastas)
Aja kokkuhoid 0
sunniraha
määramisel
Aja kokkuhoid 4 000 200 -3 800
kontrollplaani
koostamisel
(tundi aastas)
Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika
pärast / jooksul selgitus
0
0
0
70 90 20 Rahuloluküsitluste tulemused
0
201 667 181 818 -19 848 Kliendi ajakulu tabelist "Muu kasu"
0
0
0
Tunnihinna
selgitus
-
hinnang
vastavalt raamhankele
vastavalt tööpere keskmisele
Kommentaar
-
-
-
Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui Kommentaar
asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelmises
valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti veerus on
eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves vastus "on
garanteeritud olemas eelarves
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves) olemas",
- - aga varem
- -
- - - -
Terviseamet Ei kinnita
- - - -
Rahaline mõju
-363 636 €
-363 636 €
-66 667 €
-9 500 €
-16 667 €
-159 980 €
-76 000 €
Baasandmed
Kasutajaid (ametnikud) 100
Töötunde päevas 8
Töötunde aastas 2000
Tööpäevi aastas 250
Töötunni maksumus (€) 20
Teenuskordi aastas 10000
Andmete korduvaks sisestamiseks 10
kuluv aeg (minutites)
Ühe paberdokumendi käitlemise ja 1
postitamise kulu (€)
Tähtaja lähenemisest käsitsi 5
teavitamiseks kuluv aeg (minutit)
Töövaldkonna aruannete käsitsi 80
koostamiseks kuluv aeg aastas (tundi
ametniku kohta)
Kontrollplaanide käsitsi 40
koostamiseks kuluv aeg aastas (tundi
ametniku kohta)
SF projekti nimi: Uue põlvkonna MSA
SF projekti eelarve / maksumus:499 860,00 €
Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10
TÄNANE OLUKORD 92 400,00 €
TULEVIKU OLUKORD 892 260,00 €
Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -799 860,00 €
Tegemist on uute teenustega, alltoodud tabelis on endise MSA jätkusuutlikkuskulud, mis vana MSA sulgemisel on
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread
KOKKU 13 200,00 € 13 200,00 €
Investeering kokku 0,00 € 0,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 13 200,00 € 13 200,00 €
sh personal (IT-süsteemiadministratsioon 3, 2IT-projektijuhtimine
600,00 € 2) 2 600,00 €
sh hooldus/ haldus 10 600,00 € 10 600,00 €
…
Projektiga seonduvad 2021 2022
kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise
aasta) aasta)
KOKKU 13 200,00 € 513 060,00 €
Investeering kokku 0,00 € 499 860,00 €
sh SF projekt 499 860,00 €
…
Jooksev / püsiv ülalpidamine 13 200,00 € 13 200,00 €
sh personal (IT-süsteemiadministratsioon 3, 2IT-projektijuhtimine
600,00 € 2) 2 600,00 €
sh hooldus/ haldus 10 600,00 € 10 600,00 €
…
Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus
Teenuse juhtumite arv MSA-s 2000 taotlust Kogu töö käib MSA-s,
lisaks MSA väline eeltäidetud vormid,
- 333 seadet riskid hinnatud
tolliteatisega lähtuvalt sisenditest.
- 200 COEF
- 100 Eesti sees OJ
(eesmärk tõusta)
- 300 seadmega seotud
ohutusalane teave
- turujärelevalve,
kaebused jne
Ohtlikud seadmed
eemaldatakse turult
võimalikult ruttu ja inimesed
ei ohusta oma tervist
nõuetele mittevastavate
seadmetega
Defektsete seadmete kahju
hüvitatakse kiiremini
Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse
infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas
Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas
Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas
Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal
Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel
Toimivate sündmusteenuste arv
Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv
…
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)
Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind
KOKKU 8370 -
Arendus 7100 64
Turvatestimine 170 138
Projektijuhtimine 1100 20
Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel)
Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise
tõenäosus mõju projekti
eesmärkide täitmisele
ei saa rahastust 30 100
arendaja ei saa hakkama 10 70
Eudamed ei saa valmis või muudetakse midagi oluliselt
10 50
arendus ei saa valmis 10 100
tulemus erineb oluliselt ootustest 10 70
TÄNANE OLUKORD "Praegu"
MSA jätkusuutlikkuskulud, mis vana MSA sulgemisel on võimalik antud infosüsteemi jätkusuutlikkuskuludeks suunata.
2023 2024 2025 2026
13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 €
0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 €
13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 €
2 600,00 € 2 600,00 € 2 600,00 € 2 600,00 €
10 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rah
2023 2024 2025 2026
(siit alates
jätkusuutlikkuse
kulud 1 aasta)
73 200,00 € 73 200,00 € 73 200,00 € 73 200,00 €
60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 €
60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 €
13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 €
2 600,00 € 2 600,00 € 2 600,00 € 2 600,00 €
10 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 €
Mõju 5 aasta pärast / Meetrika
jooksul selgitus
Ressursi kokkuhoid, Vaid väike osa
andmekogu ülevaatlik osakonna tööst
ja väljaspool TA-d sooritatakse
kasutatav. praegu MSA-s
aga peaks
olema enamus.
Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika selgitus
pärast / jooksul
0 25% 75% kaebused, nõuetele mittevastavad
seadmed, soodustused,
ajakohased kasutusjuendid jne
50% 85% 100% Kõik osapooled kasutavad MSA-d
või on sellega liidestunud
30 minutit 5 minuti Aja kokkuhoid 6x Mõõdme süsteemi protsessi
läbimise aega
0 5 Tänane tase 0, südmusteenused
on automaatsed ettekirjutused,
vabamüügiserdi koostamine,
tolliteatised, Coefid, suundumised
Kokku Tundide arvu Tunnihinna
selgitus selgitus
499 860,00 € - -
454 400,00 € 3 arendajat 18 hinnang
kuu vältel
23 460,00 € hinnang vastavalt
analoogia ja raamhankele
keerukuse
alusel
22 000,00 € 30% vastavalt tööpere
koormusega 22 keskmisele
kuu vältel
Riski maandamise Riskijuht /
tegevused vastutaja
MSA vajaduse Terviseameti
selgitamine MSO juht
rahastajale
arendusprotsessi projektijuht
juhtimine väiksemate
etappidena nii, et
arendaja võimekusest
ja võimalikest
probleemidest saab
varakult teada ning
vajadusel saab
rakendada
korrigeerivaid
tegevusi, mis tagaksid
arendaja hakkama
saamise
infovahetus ja Terviseameti
kokkulepped MSO juht
Eudamedi
tooteomanikuga
Arendusprotsessi projektijuht
jagamine lühemateks
etappideks, kus
valmivad minimaalsed
kasutatavad tarkvara
osad, mida hiljem
täiendatakse . Sellisel
juhul saab
infosüsteemi lihtne
variant valmis varem.
Analüüsi ja valmiva projektijuht
toote pidev testimine,
tagasiside kogumine
kasutajatelt. Tööde
prioritiseerimine
kasu/kulu suhte järgi
u"
utlikkuskuludeks suunata.
2027 Kokku Rahastusallikas Kommentaar
(olemasolev eelarve,
RES lisataoltus,
kolmas osapool)
13 200,00 € 92 400,00 € - -
0,00 € 0,00 € - -
0,00 €
13 200,00 € 92 400,00 € - -
2 600,00 € 18 200,00 € Olemasolev eelarve
10 600,00 € 74 200,00 € Olemasolev eelarve
0,00 €
TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse"
2027 Kokku Rahastusallikas Millise
(olemasolev eelarve, asutuse /
RES lisataoltus, valitsemisala
kolmas ossapool) eelarves on
garanteeritud
73 200,00 € 892 260,00 € - -
60 000,00 € 799 860,00 € - -
60 000,00 € 799 860,00 € RES lisataotlus: Infosüsteemide
Terviseamet
jätkusuutlikkuse tagamine
0,00 €
13 200,00 € 92 400,00 € - -
2 600,00 € 18 200,00 € Olemasolev eelarve
10 600,00 € 74 200,00 € Olemasolev eelarve
0,00 €
Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar
jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei olnud
aastaks ja analüüsi projekti jätkusuutlikkuse kulusid planeeritud,
omafinantseeringu kulud on eelarves siis milliste tegevuste arvelt need
olemas kaetakse?
(On eelarves olemas / Ei ole eelarves)
- - -
- - -
Ei kinnita
- - -
1. VAIMNE TERVIS, 2022-2025.a tervise- ja tööministri poliitiline prioriteetne
lisataotlus
• Vaimne tervis on oluline kogu inimese elukaare jooksul – alates sünnist kuni kõrge vanuseni. Suurem osa vaimse tervise probleeme areneb
välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas – 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ja 75% enne 24. eluaastat.
Seega on oluline tõhustada vaimse tervise ennetustegevusi suunatuna positiivse vaimse tervise edendamisele ja kaitsmisele. Samuti on
oluline pöörata tähelepanu vaimse tervise hoidmisele ja edendamisele.
• Alkoholismi vastu võitlemiseks on oluline säilitada struktuurvahenditest välja arendatud sõltuvusravi teenused ja laste vaimset tervist
toetav ennetusprogramm Good Behavior Game (VEPA), millel edasine rahastus puudub. Varajane sekkumine ning ennetusse panustamine
aitab vältida noorte riskikäitumist, alkoholismi levikut ning alkoholi liigtarbimisega seotud õnnetusi. Eestis alustavad noored alkoholi jt
uimastite tarvitamist liiga vara – ligi kolmandik Eesti 15-16-aastastest õpilastest oli tarvitanud alkoholi ja suitsetanud enne 12. eluaastat.
Nooremalt kui 14-aastaselt on olnud esimest korda purjus 17% poistest ja 14% tüdrukutest. Vähemalt korra elu jooksul on mõnda
narkootilist ainet tarvitanud 38% 15-16-aastastest kooliõpilastest. Lisataotluse rahastamine võimaldab tõhusamalt ennetada kahjusid just
laste ja noorte seas.
• Vabariigi Valitsuse tööplaanis on seatud prioriteediks parandada vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagada
psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele. Nende eesmärkide täitmisel on oluline tagada sundravi piisav rahastus ja Viljandi Haigla
Psühhiaatriakliiniku rekonstrueerimine ja SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria hoone ehitus.
• Piisavas mahus vaimse tervise teenuste osutamiseks on vaja pädevat personali. Psühholoogide koolitamine on eeldus vaimse tervise
teenuste ja ka ennetuse arendamisel. Teenuste kättesaadavus omakorda vähendab vaimse tervise probleemidest tingitud terviskahjusid
ning kasvavaid kulusid tervishoiusüsteemile. Arvestades psühhiaatrite puudust Eestis, on psühholoogide koolitamine tulevikus kasvavale
probleemile kulutõhus lahendus.
• Lisaks on kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik ühtlustada Norra finantsmehhanismi 2009-2014 raames välja arendatud laste vaimse
tervise keskuste metoodilisi lähenemisi teenustele läbi koordineeritud arendustegevuste (sh ühtsete kvaliteedihindamise ja -arendamise
aluste).
VAIMNE TERVIS, 2022-2025.a tervise- ja tööministri poliitiline prioriteetne lisataotlus-KOOND
Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet / Vaimne tervis / 2022-2025 lisavajadus kokku 41,5 mln eurot, sh 2022.
a 7,4 mln eurot, 2023. a 10,3 mln eurot, 2024. a 12,6 mln eurot, 2025. a 11,2 mln eurot.
1. Probleem
• Puudub abiliin, mis tagaks täiskasvanutele suunatud tõenduspõhise psühholoogilise nõustamise
• alkoholisõltuvuse ennetuse, abi ja nõustamisvõimaluste vähene kättesaadavus
• puudub võimalus rahastada koolipsühholoogide kutseaastat, samal ajal vajadus psühholoogilise abi järele kasvab
• Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku ülerahvastatus
• sundraviteenuse mahu sõltuvus kohtuotsustest, alarahastus tekib ravile määratud patsientide arvu kasvust
• Käesoleval ajal kasutuses olev regionaalne Ida –Viru Keskhaigla psühhiaatriahoone voodifond ei vasta nõuetekohastele tingimustele.
1.1 Lisataotluse eesmärk
• luua üleriigiline 24/7 psühholoogiline abiliin ja veebichat
• ennetada alkoholi liigtarvitamist juba varases eas ja vähendada ja sellest põhjustatud kahjusid ühiskonnas
• Good Behavior Game ehk VEPA käitumisoskuste mäng on koolikeskkonnas rakendatav sekkumisprogramm, mis ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist
• parandada elanikkonna enesehoiu ja lähedaste toetamise oskusi
• arendada ja koordineerida ühtselt laste vaimse tervise keskusi
• arendada tõenduspõhiste ennetustegevuste kompetentsikeskus
• tagada psühholoogilise abi kättesaadavus täiskasvanutele ja lastele
• võimaldada Viljandi Haiglal osutada psühhiaatrilist teenust sõltumata kohtuotsustega kaasnevast mahust
• paraneb psühhiaatrilise abi kättesaadavus Ida-Virumaal.
1.2 Mitterahastamise tagajärg
• vaimse tervise probleemid ühiskonnas süvenevad
• abivajajad, sh lapsed jäävad psühholoogilise abita
• sagenevad alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud kahjud, õnnetused, lähisuhtevägivald
• väheneb tööealise elanikkonna produktiivsus
• väheneb elanike turvatunne
1. VAIMNE TERVIS
Sotsiaalministeerium/Üleriigilise 24/7 psühholoogilise abiliini ja veebichati loomine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 630 000 eurot, sh 2022.a 180 000 eurot,
2023.a 150 000 eurot, 2024.a 150 000 eurot, 2025.a 150 000 eurot
1. Probleem, 1.1 Lisataotluse eesmärk, 1.3 Mitterahastamise tagajärg: 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
Psühholoogilise abitelefonidel ja veebichatidel on oluline roll vaimse tervise murega inimese, tema lähedaste ja eesmärkidesse:
spetsialistide toetamisel ja teabe pakkumisel. Teenus on kättesaadavam, juurdepääsetavam ning kulutõhusam kui 1.5 Lepime kokku koroonaviiruse
silmast-silma psühholoogiline nõustamine. Samuti on abitelefonidel oma roll vaimse tervise probleemiga inimeste pandeemiast väljumise põhimõtted ja
raviprotsesside toetamisel ja tagasilanguste vältimisel. Psühholoogilise abi ja nõustamise liin vähendab nõudlust ja tegevuskava;
järjekordi psühholoogilise abi saamisel ning võimalus rääkida spetsialistiga konfidentsiaalselt, turvaliselt ja 2.4 parandame vaimse tervise teenuste
hinnangutevabalt vähendab vaimse tervise probleemidega inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist. korraldust
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta
Hetkel on olemas nt Ohvriabi (hetkel suunitlus perevägivalla Loodud täiskasvanutele suunatud psühholoogilise jooksul)
ohvritele), vägivallatsejate nõustamisliin, hingehoid, Lasteabi abitelefon ja veebichat. Psühholoogilise abi ja nõustamise liin
telefon 116 111, kuid neist ükski ei kata täiskasvanutele vähendab nõudlust ja järjekordi
suunatud tõenduspõhist psühholoogilist nõustamist. COVID psühholoogilise abi saamisel ning võimalus
teemade raames äärmiselt oluline antud liin avada ning ehitada rääkida spetsialistiga konfidentsiaalselt,
see üles näiteks SKA olemasolevate liinide juurde. turvaliselt ja hinnangutevabalt vähendab
vaimse tervise probleemidega inimeste
häbimärgistamist ja diskrimineerimist.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates
Psühholoogilist tuge vajavad inimesed - lahtrites ei ole käsitletud
1. VAIMNE TERVIS
Tervise Arengu Instituut /Alko+VEPA/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 16,2 mln eurot, sh 2022.a 3,6 mln eurot, 2023.a 4,1 mln eurot, 2024.a 4,2 mln eurot, 2025.a 4,3 mln eurot, sh
1) VEPA 2022-2025 kokku 1 015 740 eurot, sh 2023.a 330 720 eurot, 2024.a 338 580 eurot, 2025.a 346 440 eurot;
2) Alkoholi ennetustegevused 2022-2025 kokku 15 229 890 eurot, sh 2022.a 3 631 200 eurot, 2023.a 3 810 552 eurot, 2024.a 3 881 563 eurot, 2025.a 3 906 574 eurot
1. Probleem: Alkoholi liigtarvitamine ja sellest põhjustatud kahjud ühiskonnas. Ennetuse, abi ja nõustamisvõimaluste vähene 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse:
kättesaadavus. VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja
1.1 Lisataotluse eesmärk ESF programmide lõppemisel tegevustega jätkamine sh TAT “Kainem ja tervem Eesti” 2014-2020 kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele.
teenustega ja VEPA Käitumisoskuste mänguga jätkamine Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03), Psühholoogide kutseaasta rahastamine
1.2 Mitterahastamise tagajärg: Vaimse tervise probleemid ühiskonnas kasvavad, abivajajad jäävad teenusteta ning selle Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 programm: Tervist toetavad valikud
tulemusena kannatab ühiskond tervikuna (sh sagenevad joobes juhtimisest põhjustatud liiklusõnnetused, lähisuhte vägivald, Tegevused: Vaimse tervise edendamine; Vigastuste ennetamine; Uimastite
tööealise elanikkonna produktiivsus väheneb) tarvitamise ennetamine ja vähendamine
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Hinnanguliselt on Eestis 50 000-60 000 alkoholisõltuvusega inimest kellele lisanduvad teised Aasta jooksul on ravi saanud 1) Alkoholi liigtarvitamisest tuleneva tervisekao vähendamine avaldab positiivset
alkoholitarvitamise häirega inimesed (alkoholi kuritarvitajad ja liigtarvitajad). 3500 patsienti, alkoholi mõju tööhõivele, vähendab vigastuste, joobes juhtimise ja vägivallaga seotud
Alkoholitarvitamise häire ravi osutatakse 10 haiglas. Keskmiselt saab aastas ravi 3200 patsienti, liigtarvitamise varajase kulutusi.
alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise teenust 5540 inimest. avastamise teenust on 2) Tagab abi võimalused tervishoiusüsteemis nii justiitssüsteemist kui ka
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel suurenes depressiivsete episoodide saanud 5600 inimest sotsiaalsüsteemist suunatud inimestele.
sagedus aastatel 2010.–2018 nii tüdrukutel kui ka poistel, tüdrukutel vastavalt 32%-lt 40%-le ja 3) VEPA ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist. Paranevad
poistel 18%-lt 26%-le. Aastas kaastakse VEPA õpilaste enesejuhtimisoskused ja sotsiaalsed suhted, mis aitavad ennetada
VEPA käitumisoskuste mängu rakendavad 2019/2020. õppeaastal 83 kooli ja programmiga liitus programmi juurde 200 riskikäitumist ja suurendavad nende aktiivset panustamist kogukonna-,
185 uut õpetajat ning alustasime programmi pakkumiseks koolidele koostööd kohalike õpetajat, et viia VEPA 3 000 ühiskonnaelus ja tööturul nii kodaniku kui ka töötajana.
omavalitsustega. Programmiga oleme aastate lõikes jõudnud 122 kooli ning 7700 õpilaseni. õpilaseni.
Oleme avaldanud VEPA mõju-uuringu tulemused, mis kinnitavad programmi positiivset mõju ka
Eestis. Jätkusuutlikkuse tagamiseks oleme juba teist õppeaastat rakendanud nn koolimentorite
süsteemi ning sellest õppeaastast alustasime koostööd KOVidega koolide toetamisel
pilootprojekti raames, millega kindlasti uuel õppeaastal jätkame, kuid on mitmeid tegevusi
(näiteks programmi arendus, teavitus- ja hindamistegevused jm), mida programmi pakkumise
kvaliteedi tagamise huvides ei saa ainult KOVide rahastamise kaudu tagada.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, 7. Projekti eeltingimused
eelarve
Raviteenuse ja varajase
avastamise teenuse
osutamine sh
teenuseosutajate koolitused
VEPA koolitused, mentorlus
õpetajatele ja koolidele
Alkoholitarvitamise
ennetamise
teavitustegevused
TAI personalikulu
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud
• Kogu elanikkond • Teenuste kättesaadavuse VEPA:
• Alkoholi liigtarvitajatega kokkupuutuvad spetsialistid (sh tervishoiutöötajad, suurendamine 2021.a rahastatakse RE-st 315 000 eurot,
sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad jt) geograafiliselt (Tallinnas 2022.a rahastatakse REACT EU-st 315 000 eurot.
VEPAga liitunud koolid, õpetajad, mentored, koolitajad, kaasatud KOVid. ja Ida-Virumaal)
1. VAIMNE TERVIS
Tervise Arengu Instituut/Laste vaimse tervise keskuste (LVTK) ja teenuste arendustegevused ning kvaliteedisüsteemi (sh hindamisinstrumentide kohandamine,
haldamine) arendamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 965 797 eurot, sh 2022. a 217 621 eurot, 2023.a 220 173 eurot, 2024.a 262 725 eurot, 2025.a 265 277
eurot
1. Probleem, 1.1 Lisataotluse eesmärk, 1.3 Mitterahastamise tagajärg: 1.4 Panustab alljärgnevasse
Ühtne metoodiline lähenemine nelja vaimse tervise keskuse teenustele ja koordineeritud arendustegevus sh ühtsed teenusesse ja eesmärkidesse:
kvaliteedihindamise ja -arendamise alused. Ekspert-projektijuht 1,0 koormusega; Koolitusspetsialist 0,5 koormusega, Analüütik 1,0 VVTP: 2.4. Parandame vaimse
koormusega. Vahendeid on taotletud Norra rahastuse lõppemisest. tervise teenuste korraldust
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5
Norra finantsmehhanismi 2009–2014 alla kuuluva rahvatervise programmi raames loodi võimalused ja alustati neljas Välja on aasta jooksul)
Eesti piirkonnas laste vaimse tervise teenuseid pakkuma. Kuid laste vaimse tervise teenuse välja töötamisega töötatud Laste vaimse tervise keskuste
tegelesid neli vaimse tervise keskust eraldi. Kuigi nende projektide meeskonnad korraldasid ühiseid arutelusid ja ühtsed teenuse kättesaadavaus ja
tegid muul viisil koostööd, siis päris ühtset metoodilist lähenemist neljale vaimse tervise keskusele projekti jooksul ei kvaliteedihin kvaliteet on ühtlustunud.
tekkinud. Teenuste rahastamine peale projekti lõppu jätkub Eesti Haigekassa vahenditest, kuid puudub ühtne ja damise ja –
koordineeritud arendustegevus ning välja ei ole töötatud ühtseid kvaliteedihindamise ja -arendamise alused. Samuti arendamise
kaardistati projekti raames ja kohandati mõned hindamisinstrumendid, kuid ei jõutud üles ehitada instrumentide alused.
kasutamise süsteemi erinevate tasandite spetsialistide koostöös sh instrumentide kasutamistingimused, vajadusel
litsentsitasude maksmise süsteem, koolitused kasutajatele jpm küsimused. Oluline on Eestis kokku leppida, kes
haldab standardiseeritud hindamisvahendeid laste ja perede heaolu valdkonnas, analüüsib, milliseid
hindamisvahendeid on veel vaja Eestile kohandada, kogub Eesti oludele vastavaid eakohaseid norme ning korraldab
koolitusi hindamisvahendite kasutamiseks ja tulemuste tõlgendamiseks.
5. Peamised ressursid 6. 7. Projekti
Tegevuse eeltingimused
d,
ajakava,
eelarve
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. 10. Muu oluline info,
Psühholoogilist tuge vajavad inimesed Innovaati mida eelnevates
lisus lahtrites ei ole
- käsitletud
1. VAIMNE TERVIS
Tervise Arengu Instituut/Tõenduspõhiste ennetustegevuste seire hindamine, arendamine ja rakendamine / 2022-2025 a lisavajadus kokku 576 163 eurot, sh
2022.a 136 151 eurot, 2023.a 138 077 eurot, 2024.a 150 004 eurot, 2025.a 151 931 eurot
1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
TAI- st arendada tõenduspõhiste ennetustegevuste kompentensikeskus, hindamaks üleriigilisi ennetustegevusi ja eesmärkidesse:
ühtlustamaks metoodikaid. Vajalik rahastada ametikoht teadur 1,0 koormusega; analüütik 1,0 koormusega VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise
1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.3 Mitterahastamise tagajärg: teenuste korraldust, kättesaadavust ja
Tõenduspõhiste ennetustegevuste seire, hindamine ja arendamine. Vaja on luua pidev tervikülevaade sellest, millised kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi
sekkumised ja teenused on laste ja perede heaolu suurendamiseks eri ennetustasanditel olemas ja milliseid veel oleks kättesaadavuse ka alaealistele.
vaja Eesti oludele kohandada. Kogu aeg ajakohane tervikülevaade on tähtis alusmaterjal, et kohandada lapse elukaare Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03),
igasse etappi sobivaid ja vajalikke ennetus- ja sekkumistegevusi ning neid arendada. Ülevaade saab välja tuua mida, Psühholoogide kutseaasta rahastamine
milliste riskikäitumiste mõjutamiseks, millise tõhususe ja kvaliteediga ja millistel ennetustasanditel rakendatakse ning
mida oleks erinevates vanuseastmetes juurde vaja. Ülevaade on aluseks süsteemile, mis kogub ja analüüsib
järjepidevalt andmeid ning saab ajakohaselt planeerida, kuidas sekkumise kvaliteeti ja tulemuslikkust parendada,
ulatust laiendada ja jõuda haavatavamate sihtrühmadeni.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta
Erinevad asutused viivad ellu erinevaid ennetustegevusi ning Olemas on pidev tervikülevaade Eestis rakendatavatest jooksul)
puuduvad ühtsed seire, hindamise ja arendamise alused. ennetusprogrammidest ning need on hinnatud ja
arendatud ühtlastel alustel.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates
Psühholoogilist tuge vajavad inimesed - lahtrites ei ole käsitletud
1. VAIMNE TERVIS
Sotsiaalministeerium/Psühholoogide kutseaasta rahastamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 1 020 000 eurot, sh 2022.a 225 000 eurot, 2023.a 245 000 eurot,
2024.a 265 000 eurot, 2025.a 285 000 eurot
1. Probleem Sotsiaalministeeriumil ei ole piisavalt ressursi psühholoogide kutseaasta rahastamiseks. Nõudlus on 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
koolipsühholoogide järele. eesmärkidesse:
VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise
1.1 Lisataotluse eesmärk Rahastada psühholoogide kutseaastat ja luua tingimused kliiniliste psühholoogide kõrval teenuste korraldust, kättesaadavust ja
koolipsühholoogide kutseaasta rahastamiseks. Lisavajaduse kasv on vajalik vastuvõetavate arvu järjepidevaks kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi
kasvatamiseks sünkroonis juhendamisvõimekuse kasvatamisega, et leevendada koolipsühholoogide teravat kättesaadavuse ka alaealistele.
puudust. Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03),
Psühholoogide kutseaasta rahastamine
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Psühholoogide järele on vajadus suur, kutse läbinud psühholooge pole piisavalt.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta
Rahastada saab piiratud mahus kliiniliste psühholoogide Koolitatud koolipsühholoogide arv kasvab. Inimeste jooksul)
kutseaastat, koolipsühholoogide kutseaasta rahastamiseks võimalus saada psühholoogilist abi kasvab. Järjekorrad psühholoogide vastuvõtule
vahendid puuduvad. lühenevad, koolilaste võimalused saada
psühholoogilist abi suurenevad.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Riigieelarvelised vahendid. • Eelarve 2021-2024 on 400 000 eurot aastas, selle • Rahaliste vahendite eraldamine
perioodi lisavajadus kokku 1 020 000 eurot. baaseelarvesse.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates
Psühholoogilist tuge vajavad inimesed. - lahtrites ei ole käsitletud
1. VAIMNE TERVIS
Sotsiaalministeerium/Sundravi rahastamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 426 956 eurot, 2022-2025 lisavajadus aastas 106 739 eurot (baasiline puudujääk, kollektiivleppeta
osa)
1. Probleem Sotsiaalministeeriumil ei ole piisavalt ressursi sundraviteenuse rahastamiseks. 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
1.1 Lisataotluse eesmärk Sundravi hinnad tõusevad seoses patsientide arvu kasvuga. Viljandi Haigla on sunnitud vastu eesmärkidesse:
võtma kõik sundravile tulijad. Lisaks tõusevad kulud seoses tervishoiutöötajate kollektiivleppega. Lisataotluse eesmärk VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste
on võimaldada Viljandi Haiglal sundraviteenust edasi osutada. korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame
1.3 Mitterahastamise tagajärg: Sundraviteenust peab saama osutada, s.o sundkohustus, mille maht sõltub kohtuotsustest psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele.
ja mille rahastamiseks Sotsiaalministeerium otsib vahendeid igal aastal juurde. Mitterahastamine ei ole variant. Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03),
Sundraviteenus
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Tegemist on nö raviasutuse vaates avatud kohustusega ehk peavad Viljandi Haiglal on võimalik teenust edasi osutada. Viljandi Haiglal on võimalik teenust edasi osutada.
patsiendid vastu võtma. Sundraviteenuste mahud sõltuvad
kohtuotsustest, TTO peab teenust osutama.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
• Riigieelarvelised vahendid, reservivahendid • Eelarve 2021-2024 on igal aastal 6 182 475 – • Rahaliste vahendite eraldamine baaseelarvesse.
sellest summast ei piisa kui teenuse hinnad igal
aastal tõusevad (kollektiivleppe tingimustes
eeldatav kasv 10% aastas)
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates
Kogu elanikkond on huvitatud, et sundravi vajavad inimesed saaksid Ei ole innovaatiline lahtrites ei ole käsitletud
sundraviteenuse. Sundraviteenus peaks olema
arvestuslik kulu,
kuna patsientide arv teenusele sõltub
kohtuotsustest., mida on raske
prognoosida ,
haigla peab patsiendid vastu võtma
kohtuotsused tehakse JUM
valitsemisalas, kellele endale lisaraha
kohustust ei kaasne, seetõttu ei näita
JUM ka initsiatiivi süsteemi paremaks
muutmiseks.
1. VAIMNE TERVIS
Sotsiaalministeerium/Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku rekonstrueerimine ja juurdeehitus/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 6 000 000 eurot, 2022- 2 500 000 eurot, 2023- 3 500 000 eurot
1. Probleem Kohustus (Karistusseadustik § 86; Psühhiaatrilise abi seaduse § 17 , Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lg 1 p 12 ja 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
Kriminaalmenetluse seadustiku § 395-1, § 402 ), on koheselt vastu võtta kõik kohtu poolt saadetud patsiendid, kelle arv ei saa olla piiratud ning on eesmärkidesse:
aasta-aastalt suurenevas tendentsis. VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste
Kaasaegne ravimudel näeb ette erinevate vajadustega ja erineva ohutasemega patsiendigruppide eraldamise, mida kasutuses olev hoone ei võimalda. korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame
Ülerahvastatuse tõttu pole võimalik tagada patsientide privaatsust ja pidev kitsikustunne suurendab patsientide agressiivsust, impulsiivseid tegusid, psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele.
omavahelisi konflikte ja lõhkumisi ning ei aita kaasa ravieesmärkide saavutamisele.
Turvalisuse osas vastab praegu kasutuses olev maja rahvusvaheliste kriteeriumide alusel madala turvalisuse tasemele.
1.1 Lisataotluse eesmärk
1) Paremad elu- ja olmetingimused patsientidele, mis soodustavad paranemist, raviga soostumust ja omavahelist paremat läbisaamist.
2) Suureneb võimekus pakkuda erinevaid tegevusi ja tegevusõpet sotsiaalse toimetuleku parandamiseks.
3) Tagatud on erinevate vajadustega patsientide väiksematesse gruppidesse jaotamise võimalus, personali turvalisuse- ja töörahulolu ning võimalus
tegeleda patsientide eesmärgipärasema ravi ja rehabilitatsiooniga.
4) Kogukonna ja ühiskonna turvalisuse suurendamine.
1.3 Mitterahastamise tagajärg:
Suurendab patsientide agressiivsust, impulsiivseid tegusid, omavahelisi konflikte ja lõhkumisi, mis ei aita kaasa ravieesmärkide saavutamisele.
Töötajate ja kogukonna turvatunde puudumine.
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Hetkel kasutuses olevas hoones on projektijärgselt 73 voodikohta, kuid 1) Paremad elu- ja olmetingimused patsientidele, mis soodustavad
tegelikkuses pakuti 2017. aastal teenust periooditi 107 patsiendile ja 2018. aasta paranemist, raviga soostumust ja omavahelist paremat läbisaamist.
lõpus pikema perioodi vältel 113 patsiendile, st tegemist on olulise 2) Suureneb võimekus pakkuda erinevaid tegevusi ja tegevusõpet
ülerahvastatusega ja olemasolevate ruumide baasil pole võimalik kasvavat sotsiaalse toimetuleku parandamiseks.
patsientide hulka teenindada. 3) Tagatud on erinevate vajadustega patsientide väiksematesse
gruppidesse jaotamise võimalus, personali turvalisuse- ja
töörahulolu ning võimalus tegeleda patsientide eesmärgipärasema
ravi ja rehabilitatsiooniga.
4) Kogukonna ja ühiskonna turvalisuse suurendamine.
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
Kokku eeldatav investeeringuvajadus 29 mln eurot.
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole
Kogukond ja ühiskond tervikuna käsitletud
1. VAIMNE TERVIS
Sotsiaalministeerium/SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria hoone ehitus/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 15 600 000 eurot, sh 2022.a 360 000 eurot, 2023.a 1 848 000 eurot,
2024.a 7 440 000 eurot, 2025.a 5 952 000 eurot
1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja
1)Lähtuvalt Psühhiaatria Eriala Arengukavast on psühhiaatrilise abi kättesaadavus viimasel ajal vähenenud. eesmärkidesse:
2)Samas on selgeid märke suurenenud vajadusele psühhiaatrilise abi järele. VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste
3)Käesoleval ajal kasutuses olev regionaalne psühhiaatria voodifond ei vasta nõuetekohastele tingimustele. korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame
4)Täiendavaks ülesandeks eesmärgi täitmisel on ka psühhiaatrite, lastepsühhiaatrite ja psühhiaatriaõdede koolituste mahtude psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele.
suurendamine.
1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.3 Mitterahastamise tagajärg:
Taotleme uue psühhiaatria hoone ehitamiseks 2022-2023.a toetust ca 90% ehk ca 15,6 mln eurot. Omaosalusena panustab haigla 10%
ehituskuludest, eeldatav kogukulu 17 250 000 eurot. Taotluses ei ole arvestatud vajalike seadmete soetamist. Hoone eeldatav üldpind
on 7 500 m2, mille arvutamisel võeti arvesse määrust "Haigla liikide nõuded" (§ 19 Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamine) ja
Psühhiaatria Eriala Arengukava projekt aastateks 2020-2030. Planeeritav voodikohtade arv Ida-Viru Keskhaiglas on vähemalt 70
voodikohta ning 10 voodikohta lastepsühhiaatria erialal. Psühhiaatria Eriala Arengukava järgi peaks 10 000 elaniku kohta olema
tagatud 6-7 psühhiaatria voodikohta (Ida-Virumaa elanike arv on 140 000) ning ambulatoorse vastuvõtu jaoks peaks olema 1
psühhiaater koos 2 kuni 4 spetsialistiga (õed, kliinilised psühholoogid, vajadusel sotsiaaltöötaja ja tegelusterapeut). Selle eesmärgi
saavutamiseks on vaja välja ehitada hoone üldpinnaga 7500 m2 (sh kasulik pind 4500 m2).
2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul)
Hetkel kasutuses olevas hoones on projektijärgselt 73 voodikohta, kuid 1) statsionaarse psühhiaatrilise abi tingimuste
tegelikkuses pakuti 2017. aastal teenust periooditi 107 patsiendile ja kaasaajastamine,
2018. aasta lõpus pikema perioodi vältel 113 patsiendile, st tegemist on 2) psühhiaatriline abi integreeritakse muu
olulise ülerahvastatusega ja olemasolevate ruumide baasil pole võimalik tervishoiusüsteemiga,
kasvavat patsientide hulka teenindada. 3) paraneb psühhiaatrilise abi kättesaadavus (sh haiglavälise
ehk konsultatiivse psühhiaatria arendamine).
5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused
8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei
Kogukond ja ühiskond tervikuna ole käsitletud