dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja riigieelarve 2022 koostamine

Sotsiaalministeerium · 1. märts 2021
Viit
1.8-1/557-2
Registreeritud
1. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, Outlook
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-1 Finantsplaneerimise, eelarve ja majandusarvestusega seotud kirjavahetus
Toimik
1.8-1/2021
Vastutaja
Liina Nagel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎1.8-1557-2 01.03.2021 Väljaminev kiri.asice4632 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 25.02.2021 Kehtiv kuni 25.02.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium Teie 17.02.2021 nr 4-1/1309-1 [email protected] Meie 01.03.2021 nr 1.8-1/557-2 Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja riigieelarve 2022 koostamine Lugupeetud minister Vastavalt Teie 17.02.2021 kirjale nr 4-1/1309-1 ja Rahandusministeeriumi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise käsiraamatus toodud juhistele esitame Sotsiaalministeeriumi valitsemisala riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja riigieelarve 2022 lisataotlused. Palume arvestada Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud lisataotlusi riigi eelarvestrateegia koostamisel, et tagada Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, õigusaktidest tulenevate ja rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Sotsiaalkaitseminister_Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine 2. Sotsiaalkaitseminister_Lapsed ja pered 3. Sotsiaalkaitseminister_Võrdnekohtlemine ja ohvriabi 4. Tervise- ja tööminister_Vaimne tervis 5. Tervise- ja tööminister_Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus 6. Tervise- ja tööminister_Tööturumeetmed 7. Ametkondlikud prioriteetsed lisataotlused 8. SOM TEHIK IKT RES slaidid 9. Lisataotlused koond_2022-2025 10. VA investeeringukava SOM Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Liina Nagel 626 9282 [email protected] 1. Ametkondlik prioriteetne 2022-2025. a Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lisataotlus-KOOND 1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine 2022-2025 a lisavajadus kokku 20,68 mln eurot, sh 2022. a 1,52 mln eurot, 2023. a 1,62 mln eurot, 2024. a 15,72 mln eurot, 2025. a 1,83 mln eurot. 1. Probleem/ hetke olukord • Tervishoiuteenuste osutajad ei ole võimelised vastavalt kehtestatud nõuetele tagama iseseisvalt 16- või 72-tunnise vältimatu abi toimepidevust. • Puudub omafinantseeringu rahastus Euroopa Komisjon eraldanud toetusele, et tõsta EDRT MU meditsiinirühma võimekust. • Geenivaramule on riigieelarvest tagatud vaid 52 000 geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud, katmata on kuni 150 000 täiendava geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud. • Eestis on koostatud riiklik vähitõrje tegevuskava aastateks 2021–2030, milles on kirjeldatud hetkeolukord, sõnastatud vähitõrje probleemid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused, mis on jaotatud perioodile 2021–2030. • Vähijuhtude arv tõuseb, liiga palju haigusjuhte diagnoositakse hilises staadiumis, vähitõrje korraldamiseks vajalikud andmed on puudulikud. 1.1 Lisataotluse eesmärk • Terviseamet peab koostöös teenuseosutajatega tagama tervisevaldkonna hädaolukorraks valmisoleku. • Tagada mobiilse (tsiviil) välioludes tegutsemisvõimelise meditsiinirühma võimekus tervishoiusündmustele reageerimiseks. COVID-19 sündmuse näitel on mobiilsel meditsiinirühmal hädaolukordade ja riigikaitse kriiside korral oma oluline roll. Lisaks on vaja täiendavaid vahendeid, et soetada varustust (püsikulud). • Luuakse paremad tingimused geeniteaduste edendamiseks, mille tulemusena saavutatakse tõhusam haiguste ennetamine, täpsem ja kiirem diagnostika, individuaalselt enim sobiva ravimi ja annuse määramine. • Luuakse eeldused parema tervishoiuteenuse osutamiseks, suureneb tervena elatud aastate arv. • Vähitõrje tegevuskava eesmärkide täitmine: vähiennetuse tõhustamine, vähi varasem avastamine, seire tõhustamine vähitõrje ja vähiravi tõenduspõhiseks korraldamiseks. 1.2 Mitterahastamise tagajärg: • Riigil ei ole võimekust tervishoiu kriisidele (epideemia, mürgistus, vältimatu abi toimepidevuse häire või katkemine) reageerida. • riigieelarvest saab katta vaid juba kogutud geeniproovide säilitamise kulud. • riiklikus vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 ettenähtud tegevused jäävad rahastamata, vähikoormus ühiskonnale ja üksikisikutele suureneb. 1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine Sotsiaalministeerium/Geeniproovide pidamine ja säilitamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 4 502 857 eurot, sh 2022.a 1 092 500 eurot, 2023.a 1 114 350 eurot, 2024.a 1 136 637 eurot, 2025.a 1 159 370 eurot 1. Probleem , 1.1 Lisataotluse eesmärk 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja Seoses 2018. ja 2019. aastal riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu alusel kuni 150 000 uue geenidoonori koeproovide ja andmete eesmärkidesse: kogumisega saab geenivaramus kokku olema kuni 200 000 geenidoonori proovide ja andmed. Vastavalt IGUS § 27-1 lõikele 1 rahastatakse VVTP 2.2. Soodustame uute geeniandmetel Geenivaramu vastutava töötleja tegevust geenivaramu pidamisel ja säilitamisel riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Praegune põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste rahastus tagab 52 000 geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud geenivaramus. Seni on katmata kuni 150 000 täiendava tekkimist ning suurendame geenidoonorite arvu. geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud, mille rahastus tuleb riigil seaduse kohaselt katta. Andmekogu suurenemine järgneva nelja aasta jooksul kuni 22 000 uue geenidoonori proovide ja andmetega on 2022-2025.a. geeniproovide pidamise ja säilitamise kuludes arvesse võetud. 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Geeniproove ei suudeta säilitada 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Praegune rahastus tagab 52 000 geenidoonori koeproovide ja andmete Luuakse paremad tingimused geeniteaduste edendamiseks, Luuakse paremad tingimused geeniteaduste säilitamise kulud geenivaramus. Seni on katmata kuni 150 000 täiendava mille tulemusena saavutatakse tõhusam haiguste ennetamine, edendamiseks, mille tulemusena saavutatakse geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud, mille rahastus täpsem ja kiirem diagnostika, individuaalselt enim sobiva tõhusam haiguste ennetamine, täpsem ja kiirem tuleb riigil seaduse kohaselt katta. ravimi ja annuse määramine. Luuakse eeldused parema diagnostika, individuaalselt enim sobiva ravimi ja Andmekogu suurenemine järgneva nelja aasta jooksul kuni 22 000 uue tervishoiuteenuse osutamiseks, suureneb tervetelt elatud annuse määramine. Luuakse eeldused parema geenidoonori proovide ja andmetega on 2022-2025.a. geeniproovide aastate arv. tervishoiuteenuse osutamiseks, suureneb tervetelt pidamise ja säilitamise kuludes arvesse võetud. elatud aastate arv. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Praegune baas RE 291 000 eurot aastas. Kulude arvestusel on lähtutud eesmärgi täitmiseks vajalike • Rahaliste vahendite eraldamine. tegevustega seotud kulude kalkulatsioonist. Aluseks on võetud tööjõukulude arvestamisel hetke tööjõuturu konkurentsivõimelist töötasu; seadmete püsikulude arvestamisel seadmete tehnilisi näitajaid; seadmete, serverite ja IT tarkvara haldamisel ja hooldusel hankijate pakkumisi, lepingulisi ja keskmisi hindasid. Iga- aastaselt on arvestatud kulude suurenemisel ca 3%-list hinnatõusu. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei Kogu ühiskond Geeniteadus ole käsitletud 1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine Sotsiaalministeerium/Geeniproovide võtmine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 1 662 272 eurot, sh 2022.a 292 000 eurot, 2023.a 372 300 eurot, 2024.a 455 695 eurot, 2025.a 542 277 eurot. 1. Probleem 1.1 Lisataotluse eesmärk 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja Hetkeolukorras maksab uute geenidoonorite kaasamine, proovide kogumine, töötlemine, hoiustamine ja genotüpiseerimine eesmärkidesse: a’ 73€, 4000 - 7000 uue geenidoonori korral on kulu 292 000 - 542 277€ aastas. Vastavalt 2022.a. 4000 uue geenidoonori VVTP 2.2. Soodustame uute geeniandmetel (GD) kaasamisel 292 000€, 2023.a. 5000 uut GD-it 372 300€, 2024.a. 6000 uut GD-it 455 695€ ja 2025.a. 7000 uut GD-it 542 põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste 277€. Iga-aastaselt on hinnatõusuks arvestatud 2%. Summad on lõplikud, sisaldades ka TÜ üldkulu. Suurendada tekkimist ning suurendame geenidoonorite geenidoonorite arvu. arvu. 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Puuduvad personaalsed tervishoiuteenused 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Riigieelarvest saab katta vaid juba kogutud geeniproovide säilitamise Rohkem geeniandmeid, personaalsed tervishoiuteenused kulud. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Puuduvad Kokku 22 000 uut geenidoonorit 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites Kogu ühiskond Geeniteadus ei ole käsitletud 1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine Terviseamet/Tervisevaldkonna hädaolukorraks valmisoleku tagamine/2022-2025.a lisavajadus kokku 14 517 905 eurot, sh 2022.a 131 376 € ; 2023.a 131 376 € ; 2024. a 14 123 777 €; 2025.a 131 376 € 1. Probleem Seoses uue hädaolukorra seaduse jõustumisega 2017. a on ootused tervisevaldkonna hädaolukorraks 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja valmisolekuks oluliselt kasvanud (sh elutähtsa teenuse iseseisva toimepidevuse tagamine). eesmärkidesse: 1.1 Lisataotluse eesmärk Terviseamet peab koostöös teenuste osutajatega tagama tervisevaldkonna hädaolukorraks Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03) teenused 159 valmisoleku, juhtima tervishoiualaseid kriise (epideemia, mürgistus, radioloogilise ründe, vältimatu abi toimepidevuse ja 167. häire või katkemine) ning osalema teiste asutuste juhitud hädaolukordade lahendamisel. Määratud ülesannete täitmiseks vajab Terviseamet/teenuse osutajad lisarahastamist. Eesmärgiks on hädaolukorra ja riigikaitselise ressursi planeerimise ja haldamise süsteem kriisideks valmisoleku hoidmiseks ning kiire reageerimise tagamiseks koostöös seotud riigistruktuuride, tervishoiuteenuse osutajate jt partneritega. 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Riigil ei ole võimekust tervishoiu kriisidele (epideemia, mürgistus, radioloogilise ründe, vältimatu abi toimepidevuse häire või katkemine) reageerida. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) 1. Tervishoiuteenuse osutajad ei ole võimelised vastavalt 1) Tervishoiuteenuse osutajad on võimelised vastavalt 1) Kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsiooni kehtestatud nõuetele tagama iseseisvalt 16 või 72- kehtestatud nõuetele tagama iseseisvalt 16 või 72- rakendusplaan 2017-2026 tunnise vältimatu abi toimepidevuse. tunnise vältimatu abi toimepidevuse side-, tehno- ja 2) 2017. aastal jõustunud Hädaolukorra seadus 2. Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm ei ole infosüsteemide töö katkestuse ning eriohtude (CBRN) 3) Riigi kaitsetegevuse kava ja selle alamdokumendid registreeritud Euroopa Komisjoni „Voluntary Pool“ korral, 2024. a 14 123 777 €. 4) Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 tsiviilmehhanismis. 2) 2) Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm on registreeritud Euroopa Komisjoni „Voluntary Pool“ tsiviilmehhanismis Emergency Medical Team Type 2 võimekusega ning jätkusuutlikus on tagatud, 131 376 € aastas. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Arvestuste alused on toodud eraldi Excelis. • Riikliku toetuse andmine tervishoiuteenuse osutajatele • Rahaliste vahendite eraldamine. vältimatu abi toimepidevuse tagamiseks elektrikatkestuse korral. • Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühm toetamine. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole 1) Kogu elanikkond. - käsitletud 2) Tervishoiuteenuste osutajad. REACT EU-st on vahendid eraldatud 2022-223. aastaks, 3) EL riigid. et tagada haiglate 16 või 72-tunnise vältimatu abi toimepidevus. 2. Ametkondlik prioriteetne 2022-2025. a Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lisataotlus 2. Vähitõrje tegevuskava 2022-2023.a, kokku 1,24 mln eurot, sh 2022.a 632 000 eurot, 2023.a 608 000 eurot. Tervise Arengu Instituut/ Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 rakendamine – TAI tegevused 2022-2023.a Summa: 939 000 eurot, sh 2022.a 486 000 eurot, 2023.a 453 000 eurot 1. Probleem Vähijuhtude arv tõuseb, liiga palju juhte diagnoositakse hilises staadiumis ning 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: vähitõrje korraldamiseks vajalikud andmed on puudulikud. VVTP 2.12 Rakendame Eesti vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele 1.1 Lisataotluse eesmärk Vähitõrje tegevuskava eesmärkide täitmine: vähiennetuse diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele. tõhustamine, vähi varasem avastamine, seire tõhustamine vähitõrje ja vähiravi VVTP 2.13 Toetame meditsiinis erinevate e-süsteemide rakendamist, et muuta patsiendi ravi tõenduspõhiseks korraldamiseks. efektiivsemaks. Investeerime e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning jätkame 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Riiklikus vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 ettenähtud personaalmeditsiini arendamist. tegevused jäävad rahastamata ning vähikoormus ühiskonnale ja üksikisikutele suureneb. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 programmid: Tervist toetavad valikud, Inimkeskne tervishoid. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Eestis on koostatud riiklik vähitõrje tegevuskava aastateks 2021– • Tehtud ettevalmistused poiste kaasamiseks HPV • Paranevad ravitulemused ja elulemus, väheneb koormus 2030, milles on kirjeldatud hetkeolukord, sõnastatud vähitõrje vaktsineerimisse. tervishoiusüsteemile ja ühiskonnale, patsiendid naasevad probleemid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud • Elanikkonna teadlikkus vähi varastest sümptomitest on kiiremini tööellu. tegevused, mis on jaotatud perioodile 2021–2030. Antud taotlus paranenud. • Uued tehnoloogilised lahendused ja andmete parem hõlmab TAI poolt läbiviidavaid tegevusi 2022–2023. • Vähki diagnoositakse varasemas staadiumis kättesaadavus aitavad tõhustada tervishoiusüsteemi tööd, • Olemas hinnang uute sõeluuringute teostatavusele. teha teadusuuringuid ja rahvusvahelist koostööd. • Tehtud analüüsid, mis toetavad vähiravi kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist. • Vähiandmete kogumine on muudetud digitaalseks, tänu millele lüheneb andmete avaldamise aeg ja suurenevad võimalused (teadus)uuringuteks. • Sõeluuringute registrisse laekuvad täielikud andmed, mis võimaldavad pidevalt efektiivsust mõõta. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Täpsemad summad aastate ja tegevuste lõikes on lisatud eraldi • Vähiriski vähendamisele ja vähi varasele avastamisele • Vähiregistri põhimääruse muudatused. Exceli failis suunatud tegevused 460 000€. • Ravikvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine 120 000€. • Vähitõrje edukuse mõõtmine ja kommunikatsioon 359 000€. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole Kasutajate grupid ja kasusaajad: • Vähiregistri andmekogumine muutub digitaalseks. käsitletud • Kogu elanikkond, vähipatsiendid ja nende lähedased • Töötatakse välja uued lahendused raviandmete kogumiseks ja Käesolevas taotluses on toodud vaid osa 2021-2030 • Arstid jt tervishoiutöötajad analüüsimiseks, mis võimaldab kasutada neid paremini vähitõrjeplaani tegevustest, mille tähtajad on 2022-2023 ning 2. Vähitõrje tegevuskava 2022-2023.a, kokku 1,24 mln eurot, sh 2022.a 632 000 eurot, 2023.a 608 000 eurot. Sotsiaalministeerium/ Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 rakendamine – SoM tegevused 2022-2023 Summa: 301 000 eurot, sh 2022.a 146 000 eurot, 2023.a 155 000 eurot 1. Probleem Vähijuhtude arv tõuseb, liiga palju juhte diagnoositakse hilises staadiumis ning 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: vähitõrje korraldamiseks vajalikud andmed on puudulikud. VVTP 2.12 Rakendame Eesti vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele 1.1 Lisataotluse eesmärk Vähitõrje tegevuskava eesmärkide täitmine: vähiennetuse diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele. tõhustamine, vähi varasem avastamine, seire tõhustamine vähitõrje ja vähiravi VVTP 2.13 Toetame meditsiinis erinevate e-süsteemide rakendamist, et muuta patsiendi ravi tõenduspõhiseks korraldamiseks. efektiivsemaks. Investeerime e-tervise lahendustesse, tervisetehnoloogiatesse ning jätkame 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Riiklikus vähitõrje tegevuskavas 2021–2030 ettenähtud personaalmeditsiini arendamist. tegevused jäävad rahastamata ning vähikoormus ühiskonnale ja üksikisikutele suureneb. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 programmid: Tervist toetavad valikud, Inimkeskne tervishoid. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Eestis on koostatud riiklik vähitõrje tegevuskava aastateks 2021– • Terviseharituse parandamine, sh geneetilise nõustamiseks • Paranevad ravitulemused ja elulemus, väheneb koormus 2030, milles on kirjeldatud hetkeolukord, sõnastatud vähitõrje vajalik info olemas. tervishoiusüsteemile ja ühiskonnale, patsiendid naasevad probleemid, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud • Patsiendiohutuse lahendused elukvaliteedi ja kiiremini tööellu tegevused, mis on jaotatud perioodile 2021–2030. Antud taotlus ravisoostumuse hoidmiseks analüüsitud koos prototüübiga. • Uued tehnoloogilised lahendused on inimesele hõlmab sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavaid tegevusi 2022– • Vähikahtlusega patsiendi käsitlusjuhendid (teekonnad) on kättesaadavad vähi ennetamiseks ja varaseks 2023. kokkulepitud 4 paikme osas ja sihtrühm koolitatud. äratundmiseks. • Patsiendiorganisatsioonide võimestamine patsientide ja nende lähedaste toetamiseks väljaspool tervishoiuasutusi. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Täpsemad summad aastate ja tegevuste lõikes on lisatud • tervist toetavate valikute programm 100 000 • Geenitesti tulemuste põhjal ravi- või ennetusmeetmete eraldi Exceli failis • Inimkeskse tervishoiu programm – 201 000 kättesaadavus tervishoiusüsteemis. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole Kasutajate grupid ja kasusaajad: • Geneetiliseks nõustamiseks vajalik informatsioon olemas. käsitletud • Kogu elanikkond, vähipatsiendid ja nende lähedased Käesolevas taotluses on toodud vaid osa 2021-2030 • Arstid jt tervishoiutöötajad vähitõrjeplaani tegevustest, mille tähtajad on 2022-2023 ning • Tervishoiuteenuse osutajad mis valmistavad järgmisi tegevusi ette ja viiakse ellu Kolmandad osapooled: sotsiaalministeeriumi juhtimisel. Patsiendiorganisatsioonid TAI esitab ka lisataotluse, kus on kirjas TAI juhitavad ja koordineeritavad vähitõrjeplaani tegevused. 2. Lapsed ja pered, sotsiaalkaitseministri 2022-2025.apoliitiline prioriteetne lisataotlus 0–17-aastaste laste arv ja osakaal rahvastikus väheneb. Statistikaameti andmetel elas 2020. aasta alguses Eestis 257 044 alla 18-aastast last, mis moodustas kogu elanikkonnast 19%. 2000. aasta algusega võrreldes on alaealiste laste arv vähenenud enam kui 55 300 võrra ja osakaal elanikkonnas vähenenud 3 protsendipunkti (alaealiste osakaal elanikkonnas oli 2000. aasta alguse seisuga 22%). 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr on majanduskriisi järel näidanud vähenemise trendi ning 2019. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 2,5% (2018. a 1,6%). Võrreldes teiste lastega leibkondadega on vaesusrisk suurem ühe täiskasvanuga lastega leibkondades, kellest 5,3% elasid absoluutses vaesuses. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks peredes probleeme tekib. Näiteks ei pea 36% lapsevanematest füüsilist karistamist lastevastaseks vägivallaks ning lausa 42% lapsevanematest peab karistamist teatud hetkel vajalikuks. Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud vanemate vaidlused. 2019. aastal esitati maakohtutele 2437 hagiavaldust elatise asjades, lapse suhtes vanema õiguste ja lapsega suhtlemise reguleerimise küsimustes esitati maakohtule 1270 avaldust. 2020. aasta märtsi seisuga on u 8000 vanemat elatisraha võlgu kogusummas enam kui 33 miljonit eurot. Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane sekkumine on lastekaitsevaldkonnas võtmeküsimus. Probleemide süvenedes on abistamine keerulisem ja sageli ka kulukam. Eestis on positiivse trendina perest eraldatud laste arv vähenenud, samal ajal kui abi vajanud laste pöördumiste registreerimine näitab kasvutrendi (enam kui kaks korda). See näitab tõhusamat lastekaitsetööd ehk kuigi lastekaitsetöötaja vaatevälja ilmub enam lapsi, kes vajavad tuge, on vähem äärmuslikke juhtumeid, kus perest eraldamine on vajalik lapse elu, arengu või heaolu kaitsmiseks. 2019. aasta lõpu seisuga jagunevad lapsed asendushoolduse vormide järgi järgmiselt: perepõhisel ehk miteinstitutsionaalsel asendushooldusel on 65,8% (hooldusperes 133 ja eestkosteperes 1398 last) ning institutsionaalsel asendushooldusel 34,2% (asendus- ja perekodus 797 last) lastest. Laste vastu suunatud registreeritud seksuaalkuritegude arv on tõusutrendis, st üha rohkem juhtumeid tuleb avalikuks, kuid tegelikke ohvreid on arvatavasti kordades rohkem. Uuringute järgi on seksuaalvägivalda kogenud iga kümnes noor ja iga kahekümnendat on sunnitud seksuaalvahekorrale. 2022-2025 a lisavajadus kokku 59,64 mln eurot. 2022.a 7,8 mln eurot; 2023.a 16,3 mln eurot, 2024.a 17,45 mln eurot, 2025.a 18,1 mln eurot. Lapsed ja pered Sotsiaalkindlustusamet/Perelepitus/2022-2025 a lisavajadus kokku 4,6 mln eurot. 2022.a 0,5 mln eurot 2023.a 1,2 mln eurot, 2024.a 1,44 mln eurot, 2025.a 1,45 mln eurot 1. Probleem Perekonfiktide ja abielulahutuse korral ei suuda lapsevanemad (3000-4000 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: paari aastas) ilma kolmanda poole sekkumiseta ühise lapse elukorralduslikes küsimustes Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega. kokkuleppele jõuda. Praegusel juhul menetletakse neid küsimusi enamjaolt kohtus, mis on Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi kohtusüsteemile rahaliselt ja ajaliselt tohutu koormus ning on väga traumeeriv nii parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. lapsevanematele kui ka lastele, keda selles protsessis küsitletakse. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga: 1.1 Lisataotluse eesmärk Arendada välja ja rakendada perelepitusteenuse pakkumine. 5.17. Loome toimiva perelepitussüsteemi, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral lapse 1.2 Välisvahendid: Norra ja EMP eelarvevahendite toele saab 2023. aasta lõpuni arendus-, heaolust lähtuvate elukorralduse kokkulepete sõlmimise. koolitus- ja supervisioonikulusid osaliselt kompenseerida. Teenuse pakkumise kulu katab ära 50 perekonna perelepituse (eeldusel sessioone on 5 ja sessiooni hind 80 eurot). 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Pikad kohtuvaidlused kurnavad peresid, on aja ja ressursikulukad (nii peredele kui kohtusüsteemile). Pikkade kohtuvaidluste tulemusena probleemid eskaleeruvad ja suureneb lastevanemate ja laste psühhiaatrilise abi vajadus. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Kohtus lahendavad iga-aastaselt lastega seotud vaidlusi 3000-4000 • Teenuse käivitamisega saavad lapsevanemad • Tervelt elatud eluiga ei vähene sihtrühma osas suitsiidide, lahku läinud paari. Keskmine kulu on 1092 eurot kohtuasja kohta ning pöörduda riiklikult koordineeritud, parimal depressiooni jms mõjul. kogu sihtgrupile 3 276 000 eurot, samas kulu perelepitusteenusele moel välja õppinud ja kvaliteedikontrolli • Kulud teenusele vähenevad: 1 vaidluse lahendamine kohtus oleks 489 eurot. läbinud perelepitajate tasuta teenusele, mille maksab riigisüsteemile (millele lisanduvad lapsevanemate • Perelepitusteenus ei ole reguleeritud, mis tähendab, et teenusele ja sisulise toimimise eest vastutab kulutused advokaatidele) 1092 eurot, samas perelepitusteenuse teenusosutajatele ei ole seatud kindlaid kriteeriumeid, teenuse Sotsiaalkindlustusamet. täielikule pakkumisele 489 eurot. kvaliteet ja hind on piirkonniti ebaühtlane ning teenuse üle ei tehta • Perelepitusteenuse 2024.aastal järelevalvet. saavutatavaks sihtgrupiks on minimaalselt • Perelepituse baaseelarve on 86 460 eurot (juhtivkoordinaatori ja 3000 lapsevanematest paari aastas teenusejuhi palgafond). 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Perelepituse lisataotlus (excelis) • Õigusliku regulatsiooni muudatuste hetkeseis ja plaanid. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei • Perekonfliktides või abielulahutuses olevad pered. • Perelepituse teenus ole käsitletud Lapsed ja pered Sotsiaalkindlustusamet/Lasteabitelefon ja lastemaja/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 1,61 mln eurot. 2022.a 0,25 mln eurot 2023.a 0,42 mln eurot, 2024.a 0,45 mln eurot, 2025.a 0,49 mln eurot, sh • Lasteabitelefon, 2022-2025.a kokku 654 333 eurot, sh 2022.a 18 363 eurot, 2023.a 199 211 eurot, 2024.a 211 998 eurot, 2025.a 224 761 eurot • Lastemaja, 2022-2025.a kokku 952 992 eurot, sh 2022.a 229 039 eurot, 2023.a 220 046 eurot, 2024.a 241 205 eurot, 2025.a 262 703 eurot 1. Probleem 32% 16–18-aastastest Eesti lastest väidab, et on kogenud oma elu jooksul vähemalt 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: ühte seksuaalse väärkohtlemisena käsitletud tegu. Üha rohkem juhtumeid tuleb avalikuks, Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega. 2020.a registreeriti 479 alaealisega seotud seksuaalkuritegu. Samas tegelikke ohvreid on Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi arvatavasti kordades rohkem. Märkamist ja abi vajavad ka muud liiki väärkohtlemise alaealised parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. ohvrid, kellel on võimalik esmast abi ja nõustamist saada lasteabitelefoni kaudu. Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega: Eelarves pole piisavalt vahendeid tagamaks lasteabitelefoni ja lastemajateenuse õigeaegne ja 2.20. Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd. Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse vajaduspõhine kättesaadavus. kiirem märkamine ja tõhus abi. Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud laste kiireks aitamiseks ja • Lasteabitelefonile pöördumiste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, kuid teenuse loome traumakogemustega laste aitamise teenuse. baasrahastus on jäänud 2011. a tasemele, samas kui 2020. a oli pöördumisi kaks korda enam 2.23. Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire ja kui 2011.a. kompetentse valdkondadeülese abi. Toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel. • Lastemajateenuse paremaks kättesaadavuseks kogu Eestis on vajalik avada ka Lääne lastemaja. Eelarve puudujäägi tulemusel ei pruugi jõuda väärkoheldud lapsed kiirelt teenusele, nõrgaks jääb ennetus- ja teavitustöö ning töömahu kasvu tõttu võib kannatada teenuse kvaliteet. Abivajajatest lastest/peredest tekib järjekord. 1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada teenusesaajate s.o abistatud laste arvu 1.2 SF projektiga seos: Puudub 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Osutatavate teenuse kvaliteet ja kätesaadavuse kiirus langeb, tekkivad järjekorrad ja teenuse eesmärk jääb täitmata. Suureneb tõsise abivajadusega laste hulk ja psühhiaatrilise abi vajadus. Ilma teenuseta jäänud lapsel on täiskasvanuks saades suurem tõenäosus kogeda terviseprobleeme ja jääda töötuks. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Lasteabitelefoni teenusele pöördumiste arv ca 9700, see on viimastel • 2025. aastaks lasteabitelefoni teenustele • Avastatakse rohkem lastevastaseid seksuaalkuritegusid ja ohvrid aastatel pidevalt kasvanud. pöördumiste arv 10 500 saavad abi. • Lastemajas pakutakse teenust ca 440 juhtumile. Lääne-Eesti piirkonnas • 2025. aastal lastemajas pakutakse teenust ca • Iga liiki väärkohtlemist kogenud lapsed jõuavad tõenäolisemalt abini. lastemaja ei ole, teenuse mobiilne osutamine ei kata piirkonna tegelikku 640 juhtumile. • Tervelt elatud eluiga ei vähene sihtrühma osas suitsiidide, vajadust. • Avatud on neljas lastemaja Lääne-Eesti depressiooni, soovimatu rasestumise jms mõjul. • Väärkohtlemist kogenud laste sihtrühm ei pruugi teadlik olla piirkonnas olemasolevatest teenustest. • Aastas on korraldatud mõlema teenuse osas vähemalt üks teavituskampaania 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Lasteabitelefoni lisataotlus (excelis) • Lastemaja lisataotlus (excelis) 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei • Väärkoheldud lapsed ja nende pered • Teenuse kätesaadavus suureneb ole käsitletud • KOVid 2021.a. rahastatakse Lasteabi telefoni RE-st 166 000 eurot 2022.a rahastatakse Lasteabi telefoni REACT EU-st Lapsed ja pered Sotsiaalkindlustusamet/Kinnise lasteasutuse teenus ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (SRT)/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 5,28 mln eurot. 2022.a 1,16 mln eurot, 2023-2025.a 1,37 mln eurot aastas 1. Probleem Ebapiisav kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) teenuskohtade arv. Oluliselt on kasvanud 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: surve laste suunamiseks kinnise lasteasutuse teenusele, kuid rahalisi vahendeid täiendavate kohtade Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega. loomiseks enam ei ole. Lisaks KLATile on vaja arendada Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (SRT-d), Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi et pakkuda lastele abi ennetavalt ja mite suunata neid kallitele teenustele. Abivajava lapse SRT ei parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. vasta lapse vajadustele ja teenus vajab arendamist. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga: 1.1 Lisataotluse eesmärk 2.20. Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd. Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse kiirem 1.Tagada piisav maht teenuskohti KLAT jaoks, et pakkuda teenust praegu katmata sihtgruppidele (nt märkamine ja tõhus abi. Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud laste kiireks aitamiseks ja loome põhihariduse omandanud noored) – vajadus 18 uue teenuskoha järele; 2. Parandada teenuste traumakogemustega laste aitamise teenuse. kvaliteeti - teenuse hindamine, laste hindamine, kaasaegsete töömeetodite kasutuselevõtt, baasõpe KLAT personalile, traumast taastumist toetavate mudelite kasutuselevõtt. 1.2 SFi projektiga seos: Puudub 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Osa suure abivajadusega ja traumakogemusega lapsi jääb abita (eelkõige praegu katmata sihtgrupid), kuna neid pole kuhugi teenusele suunata – abivajadus suureneb veelgi ja probleemid eskaleeruvad, mille tulemusel jõuavad lapsed vanglasse. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) KLATIS on praegu kokku 99 kohta, millest 81 on Maarjamaa Hariduskolleegiumis • Jõuavad vähemad lapsed vanglasse vahistatu või • Tervelt elatud eluiga ei vähene sihtrühma osas suitsiidide, depressiooni (MHK) (HTM eelarve) ja 18 teistes KLAT asutustes (SKA eelarve). KLAT vajadus süüdimõistetuna või psühhiaatriahaigla jms mõjul. on aasta-aastalt suurenenud (2018 - 62 last ; 2019 -82 ; 2020 -91 last ) ning statsionaarsele ravile. teenusele on järjekorrad. 01.01.2021 seisuga on KLATis 76 last, teenuse järjekorras on 27 last. Viimasel kahel aastal on KLAT järjekorras suitsiidi tõttu • Ennetame laste ja noorte suitsiide ning raskete surnud 2 last. tervisekahjude tekitamist teistele kriitilisel MHK on suurim teenusosutaja, kuid sinna ei saa paigutada põhihariduse perioodil enne ja pärast teenust ning läbi teenuse omandanud noori, mistõttu on põhihariduse omandanud noorte sihtgrupp katmata. Lisaks, kuna kõiki lapsi ei tohi panna ühte rühma kokku, nt enda positiivsete mõjude ja teenuste ajal ja intellektipuudega lapsi väga agressiivse käitumisega lastega, tuleb luua hilisemas elus. väiksemad rühmad ja tekitada spetsialiseerumised. • Väärkohtlemist ja muid traumasid kogenud KLAT baaseelarve on 1 020 000 eurot. noored saavad abi, mis ennetab hilisemaid vaimse tervise raskuseid. SRT teenus ei vasta praegu lapse vajadustele ja vajab arendamist, mistõtu on SKA-sse vaja juurde võta 2 koordinaatorit, kelle ülesanne on teenuse koordineerimine ja arendamine (kogukulu 60 000 eurot aastas.) 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • KLAT lisataotlus 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • Lapsed ja nende pereliikmed • Teenuse kätesaadavus suureneb käsitletud • KOVid • Politsei ja piirivalve amet Lapsed ja pered Sotsiaalministeerium/Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine/ 2023-2025 a lisavajadus kokku 0,43 mln eurot, sh 2023.a 0,12 mln eurot, 2024.a 0,16 mln eurot, 2025.a 0,15 mln eurot 1. Probleem: Alates 2023. aastast ei ole võimalik peresõbraliku tööandja märgise programmi 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: rakendada ESF vahenditest (TAT "Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega. pereelu ühildamise soodustamine") ning tegevuste jätkamiseks on vajalikud lisavahendid. Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi 1.1 Lisataotluse eesmärk: Märgise programmi tegevustega jätkamine peale struktuurivahendite parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. rahastamise lõppemist. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga: 1.2 SF projektiga seos: Alates 2015. aastas on peresõbraliku tööandjamärgise väljatöötamist, 5.14. Laste sündide toetamiseks tagame peredele vajaliku toe pereplaneerimisel ja laste kasvatamisel, et rakendamist ning sellega kaasnevaid kommunikatsioonikulusid kaetud ESF-st (TAT "Puudega laste saaksid sündida kõik soovitud lapsed. Jätkame töö- ja pereelu ühitamise peresõbraliku tööandja märgise tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine"). Kuna TAT-i andmisega. abikõlbulikkuse periood lõppeb 31.12.2022, on tegevuste jätkamiseks vajalikud lisavahendid. Uutest võimalikest välisvahenditest ei ole tegevusele katet leitud. 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Miterahastamise tagajärjel ei ole võimalik alates 2023. aastast edasi rakendada peresõbraliku tööandja märgise tegevusi ega toetava tegevusena kommunikatsioonitegevusi, mistõtu võib väheneda ühiskonnas teadlikkus töö- ja pereelu ühildamise vajalikkusest ning suureneda risk tööturult kõrvale jääda töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevtel inimestel ning oma oskusi täiendada soovivatel ininestel. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Perioodil 2022 – 2025 on peresõbraliku tööandja märgise programmis • 25 tööandjat aastas on liitunud märgise • Peresõbraliku tööandja märgis mõjutab töövaldkonda läbi parema töö- ja osalemas üle 100 tööandja, välja antud kuni 78 peresõbraliku tööandja programmiga. pereelu ühildamise, kuna väheneb risk jääda tööturult kõrvale töötavatel lõppmärgist, on korraldatud 4 tunnustusüritust ning kogu perioodi vältel on • Kord aastas antakse välja peresõbraliku tööandja või töötada soovivatel lapsevanematel, lähedaste eest hoolitsevatel kajastatud töö ja pereelu ühildamise temaatikat ühiskonnas. märgist. inimestel ning oma oskusi täiendada soovivatel ininestel. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Peresõbraliku tööandja märgis lisataotlus (excelis) Peresõbraliku tööandja märgise programm on toimiv programm, mis on • Eesmärgi täitmiseks on vajalik korraldada väljatöötatud, katsetatud ning rakendatud välisvahenditest alates 2015. riigihange nii märgise rakendaja kui teotava aastast. Eeltingimusena ei eelda õiguslikke regulatsioonide muudatusi. tegevusena kommunikatsioonipartneri leidmiseks (need võivad aga ei pea olema hangitud koos). 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole Ettevõtete (nii mikro- kuni suurettevõtted) omanikud, tegev-, turundus- ja Märgise tegevused on ennetava suunaga, et käsitletud personalijuhid ning avaliku sektori ja mittetulundussektori tööandjad märkaksid, mõtleksid ja suunaksid oma Programmi raames toetatakse kuni kolme aasta jooksul organisatsioone läbi organisatsioonide personalijuhid ja juhtkonnad. Kaudsed sihtrühmad on tegevusi organisatsiooni siseselt selliselt, et erinevate koolituste, konsultatsioonide ja hindamiste, et kasvatada töötavad või töötada soovivad lapsevanemad, kelle peres on kuni töötavatel või töötada soovivatel lapsevanematel, teadlikkust ja oskusi töötajate töö- ja pereelu paremaks põhikooliealised lapsed. Lisaks ka inimesed, kes hoolitsevad lähedaste eest, lähedaste eest hoolitsevatel inimestel ning oma ühitamiseks. Märgise raames valmib igal organisatsioonil tegevuskava soovivad oma oskusi täiendada ning vajavad selleks tööandjapoolset oskusi täiendada soovivatel inimestel oleks võimalik erinevate peresõbralikkust toetavate valdkondade lõikes (nt info liikumine, paindlikkust ja vastutulekut. ühildada töö ja pereelu vältides sellega tööturult töötaja isiklik areng, võrdne kohtlemine, töösuhete alustamine ja kõrvalejäämist. lõpetamine, organisatsioonikultuur, paindlik tööaeg jne), mida programmi raames rakendatakse. Peresõbraliku tööandja märgise programmi eesmärk on aidata kaasa peresõbralike väärtuste juurutamisele organisatsioonides. Programm aitab juhtida tähelepanu peresõbraliku töökeskkonna olulisusele, millel on mõju nii töötulemustele kui töötaja eraelule. Lapsed ja pered Sotsiaalministeerium/Asendushoolduse tugiteenused/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 4,5 mln eurot. 2022.a 0,6 mln eurot, 2023.a 1,28 mln eurot, 2024.a 1,31 mln eurot, 2025.a 1,33 mln eurot 1. Probleem Seaduses sätestatud kohustuslikke koolitusi, mille läbimine on eelduseks vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: asendushooldust pakkuvatele isikutele (nt hoolduspered, asendus- ja perekodude töötajad) rahastatakse peamiselt ESF Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede vahenditest. Samuti rahastatakse ESF vahenditest tegevusi, mis toetavad asutuste asemel laste jõudmist enam peredesse ja programmi tegevustega. teenuse kvaliteedi tõstmist nt toetavad teenused lapse hoolduse perioodil (nii individuaalsed- kui grupinõustamised, Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu supervisioonid jne). ESF rahastus lõppeb täielikult alates 2023. aastast ning osaline puudujääk tegevuste elluviimiseks tekib juba suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste 2022. aastal. sünde. 1.1 Lisataotluse eesmärk Lastele eelkõige perepõhise, kvaliteetse teenuse osutamise jätkamine ning selleks vajaliku seaduses Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga: sätestatud kohustusliku etevalmistuse ja toe tagamine 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning 1.2 SF projektiga seos: Kuni 2022. aasta lõpuni on planeeritud rahastada asendushoolduse koolitusi ja tugiteenuseid ESFist, kuid lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust puudujääk vahendites tekib juba 2022. aastal. inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Koolituste miterahastamine jätab asendushooldusel lapsi kasvatavad inimesed ilma vajalikust ja omavalitsuste koostööd. Analüüs ja etepanekud asendus- ja olulisest etevalmistusest. Samuti ei ole sel juhul võimalik süsteemi siseneda uutel hooldusperedel, kasvatajatel ja perevanematel, järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi liikumise kohta. kuna koolituse läbimine on teenuse osutamise eelduseks. Riik ei täida oma kohustust koolitusi tagada. Tugiteenuse miterahastamine seab raskesse olukorda pered ja asendus- ning perekodude töötajad, kes peavad ilma professionaalse toeta toime tulema kõigi raskuste ja kriisidega, mis traumeeritud laste kasvatamisel ete tulevad ja emotsionaalselt raske teenuse osutamisega kaasnevad. Kannatab nii lastele pakutava hoolduse kvaliteet kui abi, suureneb laste korduv ümberpaigutamine erinevate asendushoolduse vormide vahel ning väheneb laste jõudmine peredesse. Suureneb sihtrühma psühhiaatrilise abi vajadus. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Asendushoolduse koolitusi ja tugiteenuseid pakutakse aastas ca 700-le • Tagatakse seaduses kohustuslike koolituste Asendushoolduse süsteemi saavad sisened hoolduspered, kasvatajad ja inimesele pakkumine sihtgrupile perevanemad • Teenuse kvaliteet ja teenuse maht ei vähene Kvaliteetse teenuse osutamise eelduste tagamine, mille lahutamatuks osaks on asjakohane koolitus ja vajaduspõhine tugi; Asendushoolduselt elluastuvad noored on hilisemas elus toimetulevad ning panustavad aktiivselt tööellu 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid 2022. aastal osaline vajadus ning alates SHS sätestab, et koolituste läbimine on eeltingimus 2023. aastast täielik lisavajadus. kui ei asendushooldusteenuse osutamiseks saa rahastust ESF+st (lisataotlus Excelis) 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • Asendushoolduse pakkujad (nii hooldus-, lapsendaja- eestkostepered kui Koolitused ja tugiteenused, mis on käsitletud ka asendus- ja perekodude kasvatajad ja perevanemad) lahutamatu osa süsteemist, on tagatud Lapsed ja pered Sotsiaalministeerium/Lapsepuhkuse regulatsiooni muutmine/ 2022-2024 a lisavajadus kokku 4,5 mln eurot. 2022.a 2 mln eurot, 2023.a 1,5 mln eurot, 2024.a 900 000 eurot. 1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: Tegu on 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatustega vastu Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega. võetud lapsepuhkuse regulatsiooni tehnilise parandusega. Uus lapsepuhkuse regulatsioon Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi jõustub 01.04.2022 ning see annab mõlemale vanemale õiguse saada 10-tööpäeva lapsepuhkust parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. iga alla 14-aastase lapse kohta. Algse üleminekusätte järgi oleks kõik enne 31.03.2019 sündinud laste eest saanud vanemad jätkuvalt lapsepuhkust vana regulatsiooni alusel ja pärast nimetatud daatumit sündinud laste puhul oleks kehtinud uus regulatsioon. Selline üleminekusäte tähendaks nii tööandjatele, lapsevanematele, kui ka SKA-le kahekordset haldus- ja töökoormust 10-ks aastaks. Seetõttu tühistatakse algne üleminekusäte ja uus lapsepuhkuse regulatsioon hakkab kehtima kõigile (alla 14-aastaste) laste vanematele. Muudatus on läbi räägitud erinevate ametkondade (ÕK, JUM) ja huvigruppidega ning saanud sellisel kujul heakskiidu. Lapsepuhkuse üleminekusätte muudatus on lisatud töö- ja eraelu direktiivi eelnõusse, mis liigub VV’sse 2021. aasta märtsis. Alates 01.04.2022 makstakse lapsepuhkuse eest hüvitist, mille suurus on 50% perehüvitiste seaduse alusel arvutatud vanemahüvitisest. 1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada õigusselgus lapsepuhkuse tasustamisel ja lapsepuhkuse hüvitamine kõigi laste puhul samadel alustel. 1.2 SF projektiga seos: Puudub. 1.3 Mitterahastamise tagajärg: tööandjate ja lapsevanemate suur pahameel ning töö- ja halduskoormus nii SKA-le, kui ka tööandjatee 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Praegu on seaduses ette nähtud üleminekusäte, mille kohaselt vanematel, • Oleme teinud seadusmuudatuse (menetluses), • Lapsepuhkus on individuaalne puhkus, millele on õigus igal lapsevanemal kelle laps on sündinud pärast 1.04.2019, on alates 01.04.2022 õigus uue millega tühistame lapsepuhkuse üleminekusäte regulatsiooni alusel lapsepuhkuse päevadele ning vanematel, kelle laps on ning alates 01.04.2022 hakkaks kõikidele sündinud enne 1.04.2019, on õigus lapsepuhkuse päevadele vaid kuni vanematele kehtima uus regulatsioon. 31.03.2022 kehtinud redaktsiooni alusel. Selline üleminekusäte loob • Teenuse kvaliteet ja teenuse maht ei muutu olukorra, kus kaks erinevat lapsepuhkuse skeemi peaks kehtima paralleelselt 10 aastat. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid Riigieelarve täiendav arvestuslik kulu Töölepingu seadus (TLS) muutmine rakendamisajaga 01.04.2022 lapsepuhkusepäevade üleminekusätte tühistamisel on 2022. aastal 2 miljonit eurot, 2023.aastal 1,5 miljonit eurot ja 2024. aastal 900 tuhat eurot. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • Tööandjad nende lapsevanematest töötajad ja nende perekonnad käsitletud Arvestades 2020. aasta sügise vanemahüvitise prognoose, moodustab aastatel 2022.-2024 aasta üleminekusätte kulu 0,6%-0,2% vanemahüvitise kogukuludest. Riigi täiendav kulu üleminekusätte tühistamisel on ajas vähenev. Lapsed ja pered KOV/Asendushooldusteenuse osutamine/ / 2022-2025 a lisavajadus kokku 13,7 mln eurot. 2022.a 1,6 mln eurot, 2023.a 2,8 mln eurot, 2024.a 4,0 mln eurot, 2025.a 5,3 mln eurot 1. Probleem 1.01.2020 jõustus seaduse nõue, millega muudeti maksimaalset laste arvu pere- ja asenduskodudes. Nõude 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: rakendumine tõi kaasa teenuse hinna tõusu, kuna teenuse ülalpidamiskulud tuleb katta väiksema arvu laste pealt. (2020 Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede jõustunud 8-lt lapselt 6-le lapsele ülemineku kulude katmine ja lapse isikliku kulu tõus). Muudatuse rakendamiseks taotleti programmi tegevustega. lisavahendeid baasi. Vähesel määral lisavahendeid eraldati ühekordselt vaid 2020. aastaks. Seega hoolimata kulude tõusust Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu 2021. eelarve vähenes. Muudatus, millega asendushooldusteenuse rahastamine anti üle riigilt KOV-dele jõustus 1.01.2018 ning suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste esimeste rakendumise algaastatel tekkinud jäägi arvelt on võimalik olnud kallinenud teenust seni rahastada. Alates 2022. sünde. aastast on eelduslikult KOV-des jäänud vaid mõistlik jääk (ca 10% eraldisest), samuti ei vähene enam oluliselt Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga: asendushooldust vajavate laste arv. Seetõttu ei kata toetusfondi eraldatud vahendid enam alates 2022. aastast 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning asendushooldusteenuse osutamist vanemliku hooleta lastele. Kasvatajate palk ei ole vastavuses tööpanuse ja vastutusega ning toob kaasa inimeste vahetumise ning ebasobivate inimeste jõudmise süsteemi. lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust 2. 1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada toetusfondi eraldist KOV-dele, et kata vanemliku hoolitsuseta lastele osutatava inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame asendushooldusteenuse kulutusi. Töötajate töötasu tõstmise kaudu tagada püsiv ja kvaliteetne personal teenuse pakkumiseks. omavalitsuste koostööd. Analüüs ja etepanekud asendus- ja 1.2 SF projektiga seos: Puudub järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi liikumise kohta. 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Kannatab teenust saavate laste heaolu ning teenuse kvaliteet Töötajate palgatõusuta jätkub tööjõu voolavus, mis on vastuolus teenuse peresarnase eesmärgiga. Tööjõuprobleemid mõjutavad otseselt laste heaolu ja arengut, kuna nendele vajalikud püsivad hooldajad vahetuvad pidevalt. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Asendushooldusteenusel on 1.12.2020 seisuga 935 last, neist 142 last Teenuse osutamine ja kvaliteet on tagatud, • Töötasu tõstmine loob eeldused teenuse kvaliteedi tõstmiseks läbi sobiva hooldusperes ja 793 pere- ja asenduskodudes asendushoolduselt ellu astuvad noored on ja motiveeritud tööjõu. iseseisvalt toimetulevad ühiskonna liikmed, teenusel • Kvaliteetne teenus tagab täisealisena toimetulevad ja tööjõulised viibivate laste heaolu ja vajadused on kaetud inimesed Asendushoolduse osutamine on väärtustatud ning • Laste vajadustest lähtumine vähendab laste psühhiaatrilise abi vajadust süsteemiga liituvad selleks sobivad inimesed ning laste jõudmist kallitele, kinnistele institutsionaalsetele teenustele. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid Lisataotlus (Excelis) 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega muudeti kogu asendushooldusteenuse süsteemi (korraldust, rahastust ja teenuseid), et muuhulgas tõsta perepõhise hoolduse osakaalu ning hoolduse kvaliteeti tervikuna. Teenuse korraldamine ja rahastamine anti üle KOV-dele. Riik toetab teenuse osutamist TF kaudu. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • KOVid Teenuse kvaliteet on tagatud käsitletud • Asendushooldusteenust saavad lapsed • Teenuse osutajad Lapsed ja pered KOV/Puuetega laste teenuste osutamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 24,99 mln eurot. 2022.a 1,62 mln eurot, 2023.a 7,59 mln eurot, 2024.a 7,78 mln eurot, 2025.a 7,99 mln eurot 1. Probleem 2023. aastal kaob raske ja sügava puudega laste tugiteenuste eelarvest ca 7 mln eurot lisaraha aastas, 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: s.o ca 75% kogueelarvest, mis riik tugiteenustesse suunab, kuna lõppevad ESF vahendid. Tänane tugisüsteem Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 laste ja perede programmi tegevustega. seab piirid ega lähtu teenuste pakkumisel mitte abivajadusest, vaid puude raskusastmest. Laste ja perede programmi eesmärk on: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi 1.1 Lisataotluse eesmärk on toimiva tugiteenuste süsteemi loomine, seeläbi: parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. • vanemate hoolduskoormuse vähendamine Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega: • surve vähendamine puude tuvastamise ja rehabilitatsioonisüsteemile • sihtgrupi laiendamine (raske ja sügava puudega lastele lisaks keskmise puudega lastele vajalikud teenuseid), et 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse varasemalt abivajajateni jõuda, sekkuda ning seeläbi tõsta kuluefektiivsust vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime 1.2 SF projektiga seos: Kuni 2022. aasta lõpuni rahastatakse tugiteenuseid ESFist. alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Lisarahastuse puudumisel alates 2023. aastast, suureneks niigi ülekoormatud puude kätesaadavuse tõstmiseks. tuvastamise ja rehabilitatsioonisüsteemile surve ning paljud abivajajad jääksid teenuseta. Kui tugiteenuste 2.21. Käivitame erivajadusega laste tugisüsteemi reformi, eesmärgiga tagada lastele kiirem, tulemuslikum ja osutamist mitte tõhustada, seab see väga raskesse olukorda puudega laste pered, tänased teenuste osutajad ja terviklikum abi. kohalikud omavalitsused. Selle tagajärjel kannatab nii lastele ja peredele pakutavate teenuste kvaliteet, suureneb 5.15. Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud peredele, erivajadustega lapsi kasvatavatele peredele, surve haridus-ja tervishoiusüsteemile (edaspidi taas ka sotsiaalsüsteemile), kust alternatiivseid lahendusi otsitakse. üksikvanematele ja paljulapselistele peredele. Samuti suureneb märgatavalt vanemate hoolduskoormus, mis mõjutab ka täna tööle aidatud vanemaid, kes kasvanud hoolduskoormuse tõttu peavad jääma tööturult taas eemale. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta 2015-2022 ESF „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“ tegevuste elluviimine 2015-2020 sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud ESF jooksul) sotsiaalkindlustusameti poolt. Projekti esimese etapi ( 2015-2020) läbiviimise käigus selgus, et teenused peavad tegevuse tulemusena sai tugiteenuseid (lapsehoiu-, tugiisiku- • Tugiisiku teenus toetab kaasava hariduse jõudma abi vajava lapseni ühest kohast ja selleks peaks olema elukohajärgne kohalik omavalitsusüksus, kes ja transporditeenust) 3112 last ( ja 2939 lapsevanemat). rakendamist, sest haridusvaldkonnas hindab lapse teenuse vajaduse, määrab teenuse ja ka osutab teenust. Lisaks omab KOV siis täielikku ülevaadet Muudatusega on teenuste saajate sihtgrupp ca 10 000 pole piisavalt toetavat personali HEV teenust vajavatest lastest ja mahtudest ning ka vajaminevast ressursist. Seni on lisarahastus raske ja sügava abivajavat last. lastele pakkuda puudega laste teenuste osutamiseks olnud ca 7 miljonit aastas. Viimase kümne aastaga puudega laste arv pea • Varasema märkamise ja toe kahekordistunud, mis eeldab suuremat ressursside kasutust ka KOVidelt. Olulisim on lapsevanemate hoolduskoormuse vähendamine pakkumisega saavutame kuluefektiivsuse Näeme, et teenuste sihtgrupi laiendamine võimaldab varasemat sekkumist ning seeläbi kuluefektiivsuse ja laste iseseisva toimetuleku toetamine. • Väheneb surve puude tuvastamisele ja saavutamist – samas eeldab süsteemi tõhustamine lisaraha. rehabilitatsioonisüsteemile Teenuse ümberkorraldus, sihtgrupi laiendamine ja varasem • Vanemad saavad osaleda tööturul ega • Civita Eesti poolt läbiviidud uuring 2019 aastal. Kätesaadav: sekkumine abivajaduse korral. pea suure hoolduskoormuse tõtu htps://www.sotsiaalministeerium.ee/sites/default/files/civita_esf_puuetega_laste_tugiteenuste_vahehinda eemale jääma. mine_-_lopparuanne.pdf 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • RE kaudu toetusfondi rahastus KOVidele 2,65 miljonit aastas. • Puudega laste tugiteenuste lisataotlus (excel) • Toetusfondi loogika muutmine selliselt, et ka keskmise puudega lapsed on õigustatud teenustele 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida • Puudega lapsed ja nende perekonnad (ca 10 000 last) eelnevates lahtrites ei ole • KOVid (76) käsitletud • Teenuseosutajad 1. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine, sotsiaalkaitseministri 2022-2025.a poliitiline prioriteetne lisataotlus (koond) Eesti, nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb ja väheneb ning puudega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure osa elanikkonnast, Tööealise elanikkonna vähenemine samal ajal sotsiaalsüsteemist tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega seab sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise tugeva surve alla ning nende praegune korraldus ei ole tulevikus jätkusuutlik. Elanikkonna ja sissetulekute koondumine Tallinna ja suurematesse linnadesse seab Kagu-Eesti ja Ida Virumaa, aga ka muude äärealade kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad ei suuda oma elanikkonnale iseseisvaks toimetulemiseks vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda. Eesti rahvastikuprognooside kohaselt suureneb väga eakate inimeste osakaal (80-aastased ja vanemad) elanikkonnas perioodil 2020–2030 praeguselt 5,8%-lt 6,7%-le. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus moodustab aastaks 2030 ligi veerandi ning 2080. aastaks 28,4% (võrreldes 20,0%-ga 2020. aastal) Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18-aastased ning 53 150 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300 inimest, 10–19 tundi nädalas umbes 10 400 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas umbes 22 800 inimest. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Veidi enam kui 8600 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist ei otsinud 2019. aastal tööd, kuna neil oli vaja hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui veidi üle 3100 nimetatud põhjusel tööd mitteotsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest. See on tingitud peamiselt hoolduskoormust ennetavate ja leevendavate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaadavusest ning tähendab riigile eelkõige saamata jäänud tulusid, mis erinevatel hinnangutel ulatuvad 23,9 miljonist eurost (ehk 0,12% SKT-st) kuni 130 miljoni euroni (ehk 0,64% SKT-st). Seega kujuneb tuleviku suurimaks ülesandeks arendada välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada ja vastaks elanikkonna vajadustele, arvestades et pikaajalise hoolduse peamine sihtrühm on eakad. Hooldust vajavad inimesed peaksid saama elada võimalikult kaua oma kodus (sh toimuks hooldus- ja tugiteenuste pakkumine kodus) või saama teenuseid kodu meenutavas kogukondlikus hoolekandeasutuses, seejuures peab teenuste fookus olema suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele. Seetõttu peab riik pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel suunama avalikku raha senisest enam kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusemajade mahtude suurendamisse. Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud ning lisandunud on teenuseid spetsiifilistele, suure toetus- ja kõrvalabi vajadusega sihtrühmadele, millest näiteks nädala- ja päevahoiuteenus toetab kodus elamise jätkamist ja paindlikku teenuse kasutamist. Siiski ei ole see teenuste mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav. Kui 2018. aasta lõpus oli järjekorras veidi üle 1500 inimese, siis 2019. aasta lõpus veidi üle 1800 inimese. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Sotsiaalministeerium/Hingehoiuteenused/2022-2025 a lisavajadus kokku 2,5 mln eurot. 2022.a 0,6 mln eurot; 2023.a 0,6 mln eurot, 2024.a 0,7 mln eurot, 2025.a 0,7 mln eurot 1. Probleem Vanemaealiste ning puudega inimeste arvu suurenemisega suureneb elanikkonnas 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: püsivalt nende hulk, kes oma vanusest ja/või terviseprobleemidest tingituna vajavad toetavaid Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi tegevustega. teenuseid ja kvaliteetseid hooldusvõimalusi, kuid juba täna on sotsiaalteenuste kättesaadavus Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ebapiisav. Teenuste rahastused ei võimalda piisavalt personali palgata ning vanematel ja puuetega ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. inimestel ei ole piisavalt võimalik suhelda, mis tekitab inimestele masendust, kurbust ja Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega: depressiooni. 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse 1.1 Lisataotluse eesmärk hingehoiuteenustega vähendada haigustest, õnnetustest, leinast, vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime üksildusest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi kahjulikke kõrval- ja järelmõjusid. alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste Hingehoiuteenus (hingehoiuteenuse osutamine hoolekande asutustes ja hingehoiu telefoniteenus) toetab vaimse ja hingelise tasakaalu saavutamist lähtudes abivajaja vajadustest, väärtustest ja kättesaadavuse tõstmiseks. usulisest veendumustest. Oluline osa hingehoius on surijate ja lähedaste toetamine. Hingehoidja 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele, spirituaalsetele ja kättesaadavuse ka alaealistele. religioossetele teemadele. 1.2 SFi projektiga seos: Puudub 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Suureneb depressiivsete, psüühiliste vajaduste arv vanemaealistel ning puuetega inimestel ning nende peredel. Suureneb suitsiidide arv. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Hingehoiuteenuse osutamist hoolekande asutustest alustati 2020. aastal, kus • Suuremates hoolekandekeskustes pakutakse • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni, kriisist teenust rahastati COVID-19 tegevuste raames. Hingehoiuteenusest sai osa ca hingehoiuteenust, eesmärk on pakkuda 25-30 põhjustatud kõrvalmõjude jms mõjul. Inimeste vaimse tervise seisund 2000 klienti, nõustati ka lähedasi ja personali. Samuti on vahendid ühekordselt hooldekodule teenust. paraneb, on saadud tuge üksilduses, kriisis ja leinas. planeeritud 2021. aastaks. Tänaseks on sõlmitud lepingud 15 hoolekande • Sihtgrupil on võimalus suhelda hingehoiutelefoni asutusega, kus toetatakse hingehoiuteenuse osutamist. Tagasiside asutustelt teenusega. teenuse toimimise ja vajalikkuse kohta on olnud positiivne, soovitakse teenuse • Aastas koolitatakse igal õppeaastal vähemalt 5 riigipoolse toetamise jätkumist. Hingehoiuteenuse sisuks on külastused- magistritasemel hingehoidjat. vestlused klientidega tubades, vestlused nii üksi kui rühmas, palvused, jumalateenistused, surijate saatmine, leinatöö. Koostööpartner ööpäevaringse hingehoiutelefoni korraldamisel on MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia. 2020. aastal vastati 3277 kõnele, liini hõivatuse tõttu helistaja katkestatud kõnesid oli 3697. Käesoleval ajal ei ole piisavalt usuteaduse hingehoiualase kõrgharidusega magistritasemega (riiklik hariduse kvalifikatsioonitase 7) hingehoidjaid, kes asuksid tööle ravi- ja hooldekande asutustesse, kus veel pole hingehoiuteenust (mida on enamus). 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Arvestused hingehoiuteenuse lisataotluse kohta 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • Vanemaealised ja puuetega inimesed ning nende pereliikmed. • Teenuse kättesaadavus suureneb ühiskonnas, käsitletud • Psüühilises kriisis ja leinas inimesed. muutub orgaaniliseks osaks hoolekande – ja ravisüsteemis, rohkem pööratakse tähelepanu inimeste vaimsetele ja hingelistele vajadustele. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Sotsiaalkindlustusamet/Erihoolekanne 2022-2025 a lisavajadus kokku 246,8 mln eurot. 2022.a 42,9 mln eurot; 2023.a 53,7 mln eurot, 2024.a 68,1 mln eurot, 2025.a 82,2 mln eurot, sh • mahu kasv, 2022-2025.a. kokku 27 793 841 eurot, sh 2022.a 3 743 933 eurot, 2023.a 4 954 106 eurot, 2024.a 8 273 573 eurot, 2025.a 10 822 230 eurot • hinna kasv, 2022-2025.a kokku 192 140 406 eurot, sh 2022.a 35 801 001 eurot, 2023.a 41 389 004 eurot, 2024.a 51 925 637 eurot, 2025.a 63 024 763 eurot • ESF väljumine Pikaajalise kaitstud töö teenus (PKT), 2022-2025.a 13 912 002 eurot, 2022.a 3 261 667 eurot, 2023.a 3 429 104 eurot, 2024.a 3 605 348 eurot, 2025.a 3 615 883 eurot • ESF väljumine Isikukeskse erihoolekande teenusmudel (ISTE),2022-2025.a kokku 12 990 439 eurot, 2022.a 124 161 eurot, 2023.a 3 887 093 eurot, 2024.a 4 275 802 eurot, 2025.a 4 703 383 eurot 1. Probleem Kehtivad erihoolekandeteenuste (teenust osutatakse raske, sügava või püsiva kuluga 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: psüühikahäirega inimestele) hinnad ei kata teenuseosutamisega seotud tegelikke kulusid. Olemasolev Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi tegevustega. erihoolekandeteenuste kohtade arv ei vasta sihtgrupi tegelikule vajadusele. Rahastus SF-st lõppeb Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada 2022. aastal. ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. 1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada erihoolekandeteenuste kättesaadavust tagades teenuste Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega: piisava rahastamise. 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise 1.2 SFi projektiga seos Erihoolekande teenustest lõppevad 2022. aastast pikaajalise kaitstud töö hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. teenus, mida osutati 650 kohale ning isikukeskse erihoolekande teenusmudel, kus osutati teenust 700 Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse kohale. Kõik tegevused on planeeritud jätkata riigieelarvest lisataotlusest, et mitte halvendada vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. olukorda. 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Osad erihoolekande teenusepakkujad lõpetavad tegevuse, kuna alla psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele. omahinna ei saa teenust pakkuda. Muuhulgas on raskustes ERF toetusel ehitatud üksustes teenuste pakkujad. Pikaajaline ja lähedaste hoolduskoormus suureneb ja sellega kaasnevalt tööhõive väheneb ning elanikkonna vaesus suureneb. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Erihoolekande arengukava kohaselt on Eestis ca 13 000 psüühilise • Teenuse hind on sarnane teenuse osutamiseks • Tööhõive osakaal suureneb erivajadusega inimest, kes vajavad toimetulekuks erinevaid teenuseid. vajalikule hinnale. • Vaesusnäitajad ei halvene Erihoolekande teenust osutatakse ca 8272 kohal, sh 1350 ja koha eest • 2025. aastaks on erihoolekandes kohtade arv • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms mõjul. tasutakse struktuurivahenditest. Teenuste osas on arvestatud kulupõhine suurenenud 1400 koha võrra 2021. aastaga omahind ning enamuse teenuste hinnad on alla omahinna, paljudel juhtudel võrreldes on omahind teenusehinnast üle 30% väiksem. Olemasolevatel teenuseosutajaid on aidanud teenust osutada investeeringutoetused. Riigieelarvest oleme saanud toetusi uute kohtade loomiseks, kuid huvi alla omahinna rahastatava teenuse osutamise osas on väike ning nt 2020. aastal tõsteti uute kohtade loomise asemel osade teenuste hindu, kus teenuse osutajad võtsid ühendust, et olemasoleva hinnaga nad teenust ei saa osutada. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Erihoolekande lisataotluse arvestused (2 failis) • Erihoolekande hinnad kinnitatakse ministri korraldusega. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed ja nende • Teenuse kättesaadavus suureneb pereliikmed • KOV Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Sotsiaalkindlustusamet/Üldhooldus - hoolduskoormuse vähendamine/2022-2025 a lisavajadus kokku 141,7 mln eurot. 2022.a 25,5 mln eurot; 2023.a 36,5 mln eurot, 2024.a 39,1 mln eurot, 2025.a 40,7 mln eurot 1. Probleem Vanemaealiste ning puudega inimeste arvu suurenemisega suureneb elanikkonnas püsivalt nende hulk, kes oma 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: vanusest ja/või terviseprobleemidest tingituna vajavad toetavaid teenuseid ja kvaliteetseid hooldusvõimalusi, kuid juba täna Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 on sotsiaalteenuste kättesaadavus ebapiisav. Hooldusteenuste rahastamine on ebaproportsionaalses suures mahus hoolekandeprogrammi tegevustega. pereliikmete kanda, kellel puuduvad vahendid. Teenuse kogukulud olid 2019. aastal ca 78 miljonit eurot, millest teenuse saajad Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused ja nende pereliikmed rahastasid ca 61 miljonit eurot (78%) ja kohalikud omavalitsused ca 17 miljonit eurot (22%). Eesti iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas sotsiaaluuringu 2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 600 inimest, sh 22 800 inimest abistas ja/või osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile hooldas kedagi 20 ja enam tundi nädalas. Nendest 6500 olid kuni 18-aastased ja umbes 53 100 18-aastased ja vanemad. paranenud. 1.1 Lisataotluse eesmärk Pikaajalise hoolduse teenuse kättesaadavuse suurendamine teenuste piisava rahastamise kaudu ja Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega: vähendada inimeste maksekoormust teenuse rahastamisel. 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga 1.2 SFi projektiga seos: Puudub ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Inimesed ei saa kvaliteetset ja tegelikule abivajadusele vastavat teenust, mistõttu suureneb leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada jätkuvalt lähedaste hoolduskoormus, sellega kaasnevalt tööhõive väheneb ning elanikkonna vaesus suureneb. Suureneb koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid suitsiidide arv. Üldhooldusteenuse kvaliteet ei parane, sest teenus on alarahastatud. Kohalikud omavalitsused ei ole motiveeritud rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse arendama soodsamaid ja inimestele sobivaid kodupõhiseid teenuseid, eelistakse suunata inimesi ööpäevaringsele vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. üldhooldusteenusele, mille eest maksavad inimesed ja nende lähedased sageli täies ulatuses ise ja KOVi rahaline panus on vähene. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Pikaajalise hoolduse teenuseid (nt koduteenus, üldhooldusteenus, isiklik • Teenuse hind on sarnane teenuse osutamiseks • Tööhõive osakaal suureb. abistaja, tugiisik jne) ja abi saadakse praegu kokku üle vajalikule hinnale. • Vaesusnäitajad ei halvene. 71 000 teenusekohal, kuid tegelik vajadus hinnanguliselt • 2025. aastaks tekib juurde pikaajalise hoolduse • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms 118 000 teenusekoha järele. Üldhooldusteenuse kättesaadavus sõltub teenuse kohtasid 520 võrra. mõjul. üha enam inimeste maksevõimest. Puudub pikaajalise hoolduse teenuste • Väheneb inimese osalus teenuse eest tasumisel koordineerimine riigiüleselt, mille tulemuseks on regionaalselt erineva ühes kuus ligi 300 euro võrra. kvaliteediga ja kättesaadavusega teenused. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Üldhooldusteenuste lisataotluse arvestused. • Üldhooldusteenuse korraldamine reguleeritakse seadusega, • SKA lisatöötajate arvestused. mis hakkab kehtima 1. jaanuarist. • SKAs võetud tööle, kes toetavad KOVe üldhooldusteenuse nõustamise valdkonnas ja seda toetavate tegevuste valdkondades. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates • Vanemaealised ja puuetega inimesed ning nende pereliikmed. • Teenuse kättesaadavus ja kvaliteet paraneb lahtrites ei ole käsitletud • KOVid • Korrastub teenuse pakkujate turg • Teenuse osutajad Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Sotsiaalministeerium/Vabatahtliku tegevuse korraldamine – kõrvalabi /2023-2025 a lisavajadus kokku 0,4 mln eurot. 2023.a 0,08 mln eurot; 2024.a 0,16 mln eurot, 2025.a 0,17 mln eurot 1. Probleem Vanemaealiste ning puudega inimeste arvu suurenemisega suureneb elanikkonnas püsivalt nende 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: hulk, kes oma vanusest ja/või terviseprobleemidest tingituna vajavad toetavaid teenuseid ja kvaliteetseid Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi hooldusvõimalusi või kõrvalabi teenuseid, kuid juba täna on sotsiaalteenuste kättesaadavus ebapiisav. tegevustega. 1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada hoolekandelise abi kvaliteeti läbi toetavate tegevuste tagades selleks Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, piisava rahastamise. kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja 1.2 SFi projektiga seos: Aastatel 2018 – 2020 viidi Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel ja koostöös MTÜga Eesti kõrvalabile paranenud. Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille eesmärk oli välja töötada üle-eestiliseks rakendamiseks sobiv Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga: koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes. 2021-2023 on kavandatud 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja struktuurivahenditest koostöömudeli üle-eestiline juurutamine. vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine väheneb või jääb samale tasemele kui hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime täna, suureneb üksildust tundvate vanemealiste arv. Suureneb suitsiidide arv. Suureneb lähedaste alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse hoolduskoormus, sellega kaasnevalt tööhõive väheneb ning elanikkonna vaesus suureneb. Ei arene kohaliku vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. tasandi ennetav sotsiaaltöö, sh võimalike abivajajate leidmine ja õigeaegne märkamine/abistamine. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Katseprojekti ajal panustasid vabatahtlikud oma aega kokku 21 600 tundi • Vabatahtlik tegevus hoolekandes on üle- • Tööhõive osakaal ei vähene ning tõid hoolekandesse lisandväärtust 106 273 euro ulatuses. Suur osa eestiliselt rakendunud ja pakub • Vaesusnäitajad ei halvene vabatahtlikest olid keskealised ja vanemad inimesed – 55 a ja vanemaid lisandväärtust pikaajalise hoolduse • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms mõjul. 51%, 65 a ja vanemaid 28%. Uuringud (SHARE, 2014, Balti Uuringute teenustele ning kohaliku tasandi Instituut, 2018) näitavad, et mida kauem on inimene ühiskonnas sotsiaaltööle. aktiivne, seda kauem püsib ta terve ning seda vähem vajab ta toetust ja hoolekannet. Projektis osalenud abi saajate tagasiside küsitluse vastused kinnitasid, et vabatahtlike toetus parandas abivajajate enesetunnet, toetas nende iseseisvat toimetulekut, võimaldas jätkata kodus elamist ja lükata edasi asutuspõhisele hooldusele liikumist. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Vabatahtlike tegevuse lisataotlus • SF rahastusel toimub 2021-2023. aastatel koostöömudeli juurutamine üle-eestiliselt vähemalt 60 KOVis. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Vanemaealised ja erivajadustega inimesed ning nende pereliikmed. • Teenuse kättesaadavus suureneb • KOVid • Suureneb vanemaealiste sotsiaalne kaasatus • Teenuse osutajad • Paraneb vanemaealiste heaolu ja väheneb • Vabaühendused, kogukonnad üksildustunne • Paraneb KOV tasandi ennetustöö ja abivajajate õigeaegne märkamine/abistamine. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Sotsiaalkindlustusamet/Tagada jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes/2024-2025.a lisavajadus kokku 0,5 mln eurot. 2024.a 0,25 mln eurot; 2025.a 0,25 mln eurot 1. Probleem Hoolekandeasutustel ning teisi sotsiaalteenusepakkujatel (nt eakate 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: päevakeskused, sotsiaalmajad, koduhooldus) puudub pädevus ja teadmine reageerida Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi tegevustega. õigeaegselt erinevate nakkushaiguste leviku vältimiseks või vähendamiseks. Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada 1.1 Lisataotluse eesmärk Üld- ja erihoolekandeasutused saavad infektsioonialast ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. nõustamist tagamaks erinevate nakkuste leviku vähendamine. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga: 1.2 SFi projektiga seos: 2021-2023 aastal rahastatakse teenust REACT EU vahenditest kokku 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise summas 760 000 eurot. hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Teenuse osutajad ei reageeri õigeaegselt või õigesti Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse nakkushaiguste levikule ning seetõttu hoolekandeasutuse kliendid, töötajad haigestuvad vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. enam nakkushaigustesse. Suurenevad tervishoiuga seotud kulud. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks on eri- ja hoolekande asutusi Klientide teenuse osutamise ja elukeskkond • Tervelt elatud eluiga ei vähene nakkushaiguste ja kaasnevate nõustatud infektsioonialaselt. Vastavat tegevust on koordineerinud muutub turvalisemaks. Asutustel tõuseb haiguste osas. Sotsiaalkindlustusamet koostöös Terviseametiga ning rahastus on seni valmisolek kriisideks (toimepidevuse plaan ja tulnud VV reservist. 2021-2023. aastal on kavandatud tegevust rahastada infektsiooni nõustamine). REACTist. Hooldekodudes elavad eakad Eesti elanikud kuuluvad Covid-19 riskirühma ning seetõttu on äärmiselt vajalik tegeleda ennetustegevusega, kuniks on võimalik vähendada olukorra eskaleerumist. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Eelarve planeeritud REACT toetussumma alusel 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei • Vanemaealised ja puuetega inimesed • Teenuse kvaliteet paraneb ole käsitletud • Teenuse osutajad • sotsiaalhoolekande asutuste juhid • meditsiinitöötajad • hooldajad • sotsiaalhoolekande asutuste kliendid (nende lähedased) Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine KOVid/Toimetulekutoetuse teenus (arvestuslik kulu), 2022-2025 a lisavajadus kokku 8,4 mln eurot. 2022.a 2,1 mln eurot; 2023.a 2,1 mln eurot, 2024.a 2,0 mln eurot, 2025.a 2,1 mln eurot, sh • Toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkuse suurendamine (eluasemelaenu tagasimaksetega inimeste toetamine toimetulekutoetuse raames), 2022-2025.a. kokku 7 758 283 eurot, sh 2022.a 1 965 185 eurot, 2023.a 1 974 268 eurot, 2024.a 1 893 235 eurot, 2025.a 1 925 596 eurot • KOV-dele adekvaatsete korralduskulude tagamine, 2022-2025.a. kokku 624 677 eurot, sh 2022.a 146 506 eurot, 2023.a 156 716 eurot, 2024.a 160 176 eurot, 2025.a 161 279 eurot 1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: • Kehtivas toimetulekutoetuse regulatsioonis ei ole võimalik eluasemekulu liigina võtta arvesse eluaseme Panustab toimetulekutoetuse eesmärki (SHS 131 lg 1), milleks on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava soetamiseks võetud laenu tagasimakset. ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate inimeste ja perekondade materiaalset puudust, tagades • Toimetulekutoetuse taotluste menetlemise hüvitis, mis 2021.a oli 5,39 eurot menetletud taotluse kohta, ei minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Esmavajaduse alla kuulub ka eluase ning sellega seoses kata kõiki selle taotluse menetlusega seotud kulusid. võetakse toetuse arvestamisel arvesse ka eluasemekulusid, millele lisatakse täiendav kululiik, et ajutiselt võtta 1.1 Lisataotluse eesmärk Piiratud aja jooksul (6 kuud) võimaldada eluaseme soetamiseks võetud laenu arvesse ka laenuga ostetud eluaseme kulusid. tagasimakseid toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtta ja abistada materiaalsetesse raksustesse sattunud peresid eluaseme säilitamisel ning tagada õiglane ning toimetuleku toetuse menetlemisel 1.2 SFi projektiga seos: Puudub 1.3 Mitterahastamise tagajärg: • Toimetulekuraskustes isikutel, kellel on elamislaenuga eluasemed on sunnitud oma eluasemetelt lahkuma. Sellele võib kaasneda vaimse tervise halvenemine ja materiaalsete probleemide kuhjumine sihtrühmas. • Taotluse menetlemise kulud on liiga väiksed, mistõttu ei saada teenust soovitataval kvaliteedil. Toimeka menetlemise kulu hüvitis on KOV täidetav riiklik ülesanne, mille kulud tuleb riigieelarvest täies mahus hüvitada. Riik rikub Põhiseadust ja Riigikohtu lahendit, kui kulu ei hüvitata õiges määras. Kui mõni KOV läheb kohtusse, siis saab riik kohtus kaotuse ja nõude riigile. Kohtus sel teemal midagi vaielda ei oleks. Soovime kulude hüvitamist KOV riikliku ülesande kuludega õiges määras. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Hetkel ei ole neil peredel, kes on omale ostnud eluaseme panga laenuga ja sattunud majanduslikesse • Inimestel, kellel on eluasemelaen ja kes • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni raskustesse, võimalik saada toimetulekutoetust, sest eluaseme soetamisega võetud laenu ei võeta kehtivas satuvad majanduslikesse raskustesse, on jms mõjul. regulatsioonis arvesse. Selliseid peresid, kellel on olnud probleeme eluasemelaenu tagasimaksetega on Eesti võimalik saada abi toimetulekutoetuse näol • Majanduslikku toimetulekut mõjutavates olukordades Sotsiaaluuringu andmetel u 2400 pere, neist 42% oli rohkem kui kahel korral raskusi tagasimaksete piiratud perioodi jooksul, et aidata säilitada (haigestumisel, töö kaotamisel jms) aitab tagada, et tegemisega ja seega võiks toimetulekutoetusele kvalifitseeruda umbes 1000 uut perekonda. Lisaks on elukohta ja vältida sellest tulenevaid kodu ostmiseks võetud laenumakseid tasutakse toimetulekutoetuse saajate hulgas hinnanguliselt 400 pere, kes saavad toetust ka praegu, kuid arvesse ei täiendavaid probleeme. Hinnanguliselt saavad õigeaegselt ega teki täiendavaid probleeme (nt viiviste, võeta nende eluasemelaenu, mistõttu on nende toetus väike ega taga tegelike vajaduste katmist. muudatusest kasu 1400 perekonda, kes täna võlgade tekkimise või koguni sundmüügiga). • Toimetulekutoetuse taotluse menetlemise hüvitise hulka on arvestatud küll tööjõu ja majandamiskulud, ei kvalifitseeru toetusele või saavad seda küll aga mitte töötajate koolituse vajadus, töökohaga kaasnevad halduskulud (proportsionaalne osa • Aitab kaasa sellele, et toetust ja abi saavad rohkem personalijuhtimisest, üldjuhtimisest, raamatupidamisest jms) ega ka ruumide amortisatsiooni. oluliselt madalamas ulatuses. inimesi, sh ka need, kes kehtiva regulatsiooni kohasel ei Rahvastikutoimingute kulu hüvitamisel on kokku lepitud kõiki kulusid hõlmav mehhanism ning seda kvalifitseeruks toimetulekutoetuse saajateks. rakendatakse 2018. aastast peale. Kui sama metoodikat kasutada toimetulekutoetuse taotluse • Toimetulekutoetuse taotluse menetlemise menetlemisel, oleks pidanud toimetulekutoetuse taotluse hüvitusmäär olema 2021.a 7,11 eurot. hüvitise määr on 7,11 eurot, mis katab • Toimetulekutoetuse eelarves on olemas vahendid, et tõsta toimetulekutoetuse menetlemise hüvitis 5,39 adekvaatselt KOV kulud toetuste eurolt 7,11 eurole. Vahendid on tekkinud, kuna toimetulekutoetuse tegelik kulu osutus prognoositust menetlemisel. väikesemaks. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Lisataotluse arvestused toimetuleku toetuse • Valmistada ette sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja menetlemise hüvitamise kohta (fail lisatud). eelnõu ja seletuskiri, mis jõustuks 2022. aasta alguses. • Paralleelselt valmistada ette IT keskkonna arendused. • Valmistada ette riigieelarve seaduse muudatus korralduskulu ühikuhinna osas. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Sotsiaalkindlustusamet/Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine/2023-2025.a lisavajadus kokku 1,2 mln eurot. 2023.a 0,4 mln eurot, 2024.a 0,4 mln eurot, 2025.a 0,4 mln eurot 1. Probleem: Tõlketeenuste kättesaadavuse üle on muret tuntud 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: aastaid. Peamiste kitsaskohtadena on välja toodud viipekeele Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 tööturu programmi, hoolekandeprogrammi, tõlketeenuse halb kättesaadavus sh teenuse ebaühtlane laste ja perede tegevustega. piirkondlik jagunemine ning viipekeeletõlkide puudus. 1.1 Lisataotluse eesmärk: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel koostati tõlketeenuste kontseptsioon, mille tulemina töötati välja kaug- ja kirjutustõlketeenus, mida võimaldatakse lastele, vähenenud töövõimega tööealistele ja vanaduspensioniealistele kuulmislangusega inimestele Sotsiaalkindlustusameti kaudu, et toetada kohalikke omavalitsusi ning parandada teenuse kättesaadavust kuulmispuudega inimestele. 1.2 SFi projektiga seos: Perioodil 2018-2022 tegevusi rahastatud ESF-st. 1.3 Mitterahastamise tagajärg: SKA lõpetab üle Eestiliselt toimiva kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste osutamine, mis viipekeele kaugtõlketeenuse puhul puudutab otseselt 1500 kurti ning kirjutustõlke teenuse puhul otseselt 132 482 vaegkuuljat. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Tõlketeenuste kättesaadavuse parandamiseks võimaldatakse alates 2018. • Üle riigi on tagatud kurtidele viipekeele Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutava tõlketeenuse aastast Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel kaugtõlketeenuse ning vaegkuuljatele korraldus aitab parandada tõlketeenuste kättesaadavust kurtidele viipekeele kaugtõlketeenust ja vaekuuljatele kirjutustõlke teenuse kättesaadavus. ning loob tõlketeenuseid osutavatele viipekeeletõlkidele kirjutustõlketeenust. Kui algselt võimaldati tõlketeenuseid vaid • Kuulmispuudega inimestel on võimalus tööealistele, siis alates 2021. aastat on teenuse osutamist laiendatud ka kasutada reaalaajas kirjutustõlgi või ja kirjutustõlkidele regulaarselt toimiva lastele ja vanaduspensioni ealistele kuulumispuudega inimestele. ESF viipekeeletõlgi abi, mis parandab tema täienduskoolituse võimaluse. vahenditest on tõlketeenuste korraldamiseks olemas rahaline kate kuni igapäevase eluga toimelukeut ja tagab 31.12.2022, peale mida Sotsiaalkindlustusametil teenuse osutamiseks võrdsed võimalused. rahaline kate puudub. • Tagatud on tõlketeenuste korraldamisse kaasatud viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide koolitamise ja täienduskoolituse süsteem. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Arvestused tõlketeenuse lisataotluse kohta 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei • Lapsed, tööealised ja vanaduspensioniealised kuulmispuudega • Teenuse kättesaadavus suureneb ja tagatakse ole käsitletud inimesed ning nende pereliikmed. üle Eesti kasutada Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Sotsiaalkindlustusamet/SKA klienditeenindajate palgad/2022-2025.a lisavajadus kokku 10,4 mln eurot. 2022.a 2,4 mln eurot; 2023.a 2,5 mln eurot, 2024.a 2,6 mln eurot, 2025.a 2,7 mln eurot 1. Probleem SKA palgad on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis halvenenud so grupi 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: keskmisest 8% madalam. SKAs teenitakse keskmiselt 17% madalamat palka, kui teistes Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 tööturuprogrammi, sotsiaalkindlustus ametites, inspektsioonides, sh õigus- ja siseturvalisuse asutustes. programmi, hoolekandeprogrammi ning laste ja perede programmi tegevustega. Senisel riigiametite ja inspektsioonide võrdluses kõigi madalama palgatasemel jätkamine seab tõsisesse ohtu SKA teenuste jätkusuutlikkusse ja valmisoleku edasiseks arenguks, sh strateegiliste reformide elluviimiseks nagu II samba pensionireform, paindlik vanemapuhkuste süsteem, pensioni kompetentsikeskuseks kasvamine, ohvriabisüsteem jne. 1.1 Lisataotluse eesmärk Tõsta SKA klienditeenindajate palgataset 1.2 SFi projektiga seos Puudub. 1.3 Mitterahastamise tagajärg: SKA tööjõu voolavus suureneb, mistõttu ei suudeta tagada kvaliteetsed teenused. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) 2020. aastal oli keskmine põhipalk asutuses 1498 eurot ja see kasvas aastaga 8,4%. • 2025. aastaks SKA • Tööhõive osakaal ei vähene Vabatahtlik voolavus on 10%, aga üle poole lahkujatest (58%) on alla 2-aastase staažiga. klienditeenindajate palgad • Vaesusnäitajad ei halvene Töö keerukus, vastutuse määr ja makstav tasu ei ole lahkujate hinnangul kasvavad ning SKA keskmine • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms proportsioonis. põhipalk suureneb. mõjul. Teenused ja ootused klienditööle on viimaste aastatega väga palju muutunud. • Heaolu indeksid ei halvene (pensionite mitte kättesaamisest, Klienditeenindaja peab tundma kõiki SKA mitmekümnetest teenustest, oskama ära ohvriabi teenuste saamisest, peretoetustest jms). tunda kliendi vajaduse ja pakkuda integreeritud lahendusi. Kunagise avalduste vastuvõtmise ja andmete kontrollimise roll on teisenenud kliendi mitmekülgse lahenduskeskse nõustamise rolliks. Menetlejate töö on liikumas tehnilistelt oskustelt järjest sisulisemaks ning vajadus on tekkimas kompetentside järgi, kus klienditöö tegemine tähendab võrdselt inimestega suhtlemist aga ka infosüsteemide õpetamist. 2021 jõustub uus ohvriabi seadus, mis seab täiendavad ootused ohvriabi töötajale (kvalifikatsiooninõuded, psühhosotsiaalne kriisiabi pakkumine, välitööde reageerimisvalmidus). Suureneb vajadus tavatööaja välises tööks ja selle tasustamiseks. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid eelarve • Lisataotluse arvestused 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites • SKA erinevate teenuste saajad ei ole käsitletud • SKA lepingupartnerid • KOVId 3. Võrdne kohtlemine ja ohvriabi, sotsiaalkaitseministri 2022-2025.a poliitiline prioriteetne lisataotlus Võrdse kohtlemise valdkonnas on üheks peamiseks probleemiks õiguskaitse puudulikkus. Kui täna on igas valdkonnas diskrimineerimiskaitse soo, rahvuse, rassi või nahavärvi tõttu keelatud, siis usutunnistuse või veendumuse, vanuse, puude ja seksuaalse sättumuse alusel on kaitse võrdse kohtlemise seaduses diskrimineerimise eest vaid osaline. Võrdse kohtlemise valdkonna probleemid on tingitud Eesti ühiskonnas levinud negatiivsetest eelarvamustest ja stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Võrdse kohtlemise edendamine hõlmab mh ligipääsetavuse parandamist ja tagamist. Ligipääsetavuse edendamine vananevas ühiskonnas aitab vältida olukorda, kus mitteligipääsetava ühiskonna kompenseerimine muutub koormavaks riigieelarvele. Teadlikkus inimõigustest ja võrdse kohtlemise põhimõttest on vähene ning võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel määral. Aegunud soolised stereotüübid mõjutavad pahatihti noorte naiste ja meeste haridusvalikuid. Näiteks, naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasid. Meestega võrreldes on naiste tööhõive määr Eestis madalam. Naiste tööhõive määr oli 2019. aastal 76,2%, samas kui meeste oma oli 83,6%. Sooline hõivelõhe ehk erinevus naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Alla 3-aastase lapsega naiste tööhõive määr oli 2019. aastal 30,5%, taoliste meeste tööhõive määr 94,7%. Kuigi ametialane sooline segregatsioon on viimase kümnendi jooksul mõnevõrra vähenenud, oli see 2019. aastal jätkuvalt 34,55%. Juhtivtöötajate seas on mehi endiselt märkimisväärselt rohkem kui naisi – 64%. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on võrreldes kümne aasta taguse ajaga suurenenud, ulatudes 2019. aastal 36,95%-ni. Statistikaameti andmetel oli sooline palgalõhe Eestis 2018. aastal 18% ja 2019. aastal 17,1%, mis on EL-i suurim. Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene – puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgub, et ohvriabist ei olda Eestis teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenuseid vajaks, ei saa neid. Enamik ohvreid ei jõua ohvriabiteenust saama, näiteks lähisuhtevägivalla juhtumite puhul jõuab Sotsiaalkindlustusameti hinnangul kontaktini ohvriabitöötajaga olenevalt maakonnast 10–70% ohvritest. Lisaks on hulk katmata vägivalla- ja kuriteoohvritest sihtrühmi, kes vajaksid ohvriabiteenuseid, kuid kes neid kehtiva Võrdne kohtlemine ja ohvriabi Sotsiaalministeerium/Ligipääsetavuse suurendamine/2022-2025 a lisavajadus kokku 6,98 mln eurot, sh 2022.a 1,76 mln eurot; 2023-2025.a 1,74 mln eurot aastas Probleem Ligipääsetavus puudutab ligi poolt elanikkonda (eelkõige erivajadusega inimesi aga ka 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: eakaid, väikelaste vanemaid, lapsi jt), kellel puudub täna võimalus iseseisvalt toime tulla või Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi tegevustega. ühiskonnaelus osaleda seoses puudustega elukeskkonnas. Lisaks puudub ligipääs muuhulgas Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, mitmetele riigi ning kohalike omavalitsuse teenustele. kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile 1.1 Lisataotluse eesmärk Suurendada ligipääsetavuse alast teadlikkust ja tagada ligipääsetavus paranenud. füüsilisele keskkonnale, infole, teenustele ja toodetele. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga: 1.2 SFi projektiga seos Puudub 5.20. Parandame elukeskkonna, teenuste ja toodete ligipääsetavust kõigi valdkondade 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Mittevastavus EL ligipääsetavuse direktiivile (jõustub 2025). Teenuste üleselt. ja toodete mittekättesaadavusel tuleb riigil ja KOV-idel kompenseerida puudujääke, mis pikas perspektiivis on kulukam, kui ligipääsetavuse tagamine. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Uute ehitistel küll jälgitakse puudega inimeste • Luuakse ja rakendatakse ligipääsetavuse märgis (analoog energiamärgisele). • Sotsiaalministeeriumi haldusalas riigiasuuste erivajaduste nõudeid aga kui TTJA kontrollis 69 uut või • Tehakse kuni 50 ligipääsetavuse auditit aastas. ja KOV-ide füüsilise keskkonna kasutatavus, renoveeritud ehitist, oli kõigil kontrollitud hoonetel • Muudetakse ligipääsetavaks kuni 10 hoonet või rajatist aastas. info ja teenuste ning toetuste ligipääsetavus rohkem kui 1 puudus. • Haldusala olulisemad e-teenused viiakse vastavaks WCAG 2.1 standardile. ja kättesaadavus on märkimisväärselt • Suurel määral riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ei • Koostatakse ligipääsetavuse juhendeid ja koolitatakse vajalikke osapooli. paranenud ning erivajadusetega inimeste jt ole vajalikul määral ligipääsetavad. nimetatud sihtgruppide iseseisvus ning • Olulised riigi teenuseid pakkuvad portaalid või toimetulek tõusnud. kodulehed ei ole ligipääsetavuse aspektist kergesti kasutatavad. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Investeeringuid hoonete ja rajatiste ligipääsetavuse suurendamisele 1 125 000 eurot aastas. • Investeeringud e-teenuste ligipääsetavuseks 425 000 eurot aastas. • Toetavad tegevused (märgis, nõustamine, juhendid, koolitused) 160 650 eurot aastas. 8. Kasutajate grupid, kolmandad 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida osapooled • Ligipääsetavus sisaldab endas palju tehnoloogilisi lahendusi ja universaalset eelnevates lahtrites ei ole • Erivajadusega inimesed, eakad, väikelaste vanemad, disaini, mis toetab innovaatiliste lahenduste pakkumist. käsitletud lapsed, noorukid, igas vanuses igapäevategevuse Ligipääsetavuse parandamine piiranguga inimesed, ajutisest terviserikkest tuleneva panustab ka rohepöördesse aidates tegevuspiiranguga inimesed. • Kõik KOV-id tagada toodete, teenuste, taristu, • Riigiasutused (Sotsiaalministeeriumi haldusalas). ehitiste jne jätkusuutlikust. Võrdne kohtlemine ja ohvriabi Sotsiaalministeerium/Võrdsete võimaluste tagamise teenus/2023-2025 a lisavajadus kokku 7,26 mln eurot, sh 2023.a 2,34 mln eurot, 2024.a 2,58 mln eurot, 2025.a 2,35 mln eurot 1. Probleem. 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: Soolise võrdõiguslikkuse seadus on kehtinud juba 17 aastat, kuid ebavõrdsus on endiselt levinud. Eestis on EL suurim sooline Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 hoolekandeprogrammi ja palgalõhe. Võrdse kohtlemise seadus on vastuolus EV Põhiseadusega. soolise võrdõiguslikkuse programmi tegevustega. Riigis puudub soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika rakendamiseks tõhus struktuur ja rahalised vahendid. Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, 1.1 Lisataotluse eesmärk Lisataotluse rahastamisel luuakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja vajalik võimekus, mille abil saab viia ellu võrdsuspoliitikate poliitikate eesmärke. Tõsta tööandjate motivatsiooni ja võimekust kõrvalabile paranenud. seadusest tulenevaid kohustusi täita ja seeläbi aidata kaasa soolise ebavõrdsuse, sh soolise palgalõhe vähenemisele. Soolise võrdõiguslikkuse programmi eesmärk on: Naistel ja meestel on kõigis Seadusemuudatusega tagatakse ka puude, usutunnistuse ja veendumuse, seksuaalse sättumuse ning vanuse alusel ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus diskrimineerimise kaitse. Lisataotlused on seotud järgmise VVTP punktiga: 1.2 SFi projektiga seos Puudub 5.19. Edendame soolist võrdõiguslikkust, et tagada meeste ja naiste võrdne 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Ei võimaldaks SoVS ja VõrKS muudatusi ja juba sätestatud kohustuste ning seaduste eesmärkide kohtlemine ja võrdsed võimalused. Tagame valdkondade üleselt võrdse saavutamist. Riigi reageerimine soolise ja vähemusrühmade ebavõrdsuse probleemidele jääks efektiivse ja laiema mõjuga kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse. proaktiivse asemel juhtumipõhiseks ja kulukaks. 3.36. Peame oluliseks soolise palgalõhe vähendamist. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Eestis on EL suurim sooline palgalõhe, Eurostati andmetel 21,8% (2018). Oluline roll selle • Tööandjad soovivad ja suudavad seaduses • Vähenevad võimalikud kohtukulud, kuna inimesed saavad vähendamisel on tööandjatel. Tööandjate seas 2015.a läbiviidud uuringu kohaselt on toodud kohustust täita, olemas on esmast kaitset ja abi võrdõigusvolinikult. teadlikkus soolise võrdõiguslikkus seadusest ja oskus ning soov seda rakendada äärmiselt kasutajasõbralik infotehnoloogiline tööriist • Kasvab esmane õiguskaitse ja diskrimineerimisjuhtumite arv madal. Võrdse kohtlemise seadus on vastuolus EV Põhiseadusega, mis tähendab, et tööandjatele nende SoVSist tulenevate ja võrdõigusvoliniku kantselei töökoormus, kuna usutunnistusel või veendumustel, seksuaalsel sättumusel, vanusel või puudel põhineva ülesannete täitmise hõlbustamiseks ja õigus võrdõigusvolinik saab varasemate ülesannete kõrval tegeleda diskrimineerimiskahtluse korral ei saa inimesed kõikides valdkondades pöörduda ja saada nõustamist uute ja enamate diskrimineerimisjuhtumitega. st: sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste Tööinspektsioonist. • Soolise võrdõiguslikkuse seaduse parem rakendumine. saamisel; hariduses; avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme • Diskrimineerimise kaitseks saavad voliniku • Positiivne mõju SKT-le ja soolise palgalõhe vähenemine. kättesaadavuses voliniku poole oma õiguste kaitseks diskrimineerimise kahtluse korral poole pöörduda inimesed ka puude, vanuse, • Riigi ja KOV tasandi poliitikad ja meetmed arvestavad paremini pöörduda. Riigis puudub rakendusmehhanism, mis tegeleks järjepidevalt ja jätkusuutlikult usutunnistuse või veendumuse ning seksuaalse naiste ja meeste ning vähemusgruppidesse kuuluvate võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna edendamise võimekuse, sh sättumuse tunnusel diskrimineerimise kahtluse inimeste olukorda, vajadusi ja võimalusi ning aitavad kaasa teadmiste ja oskuste parandamise ja järelevalvega ning vastavatest seadustest tulenevate korral. soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja võrdse kohtlemise ülesannete täitmise tagamise toetamisega. • Võrdsuspoliitikate rakendusmudel käivitub tagamisele piirkondades ning riigis tervikuna. alates 2023. aastast. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • RE • Võrdsete võimaluste lisataotlus (exelis) Seadusemuudatuste jõustumine ja rakendusmehhanism loomine jaanuar 2023. a. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites • Kogu elanikkond, kitsamalt naised ja mehed, vähemusgruppidesse, kuuluvad inimesed, • Tegevustes sisaldub suur seni kasutamata ei ole käsitletud KOV (79), riigiasutused (11 ministeeriumit), tööandjad sh erasektor (kuni 50 000 org) potentsiaal avaldada positiivset mõju SKT-le Võrdne kohtlemine ja ohvriabi Sotsiaalkindlustusamet/Ohvriabi seaduse muutmine/2022-2025 a lisavajadus kokku 5,18 mln eurot, sh 2022.a 0,98 mln eurot; 2023.a 1,34 mln eurot, 2024.a 1,4 mln eurot, 2025.a 1,46 mln eurot Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: Ohvriabini jõudnud abivajajate (nt perevägivalla ohvrid, seksuaalvägivallaohvrite arv kasvab aastaga vähemalt 25%) arv on kiiresti kasvanud ning jätkub Lisataotlus on seotud Heaolu arengukava 2016–2023 kiires tempos. Nõudlus on suurenenud ka vägivallast loobumise teenuste järele politsei ja prokuratuuri poolt suunatud isikute näol. hoolekandeprogrammi tegevustega. Lisaks on Eestis toimud mitmeid kriisiolukorrad, mis on nõudnud asutuste koordineeritud tegevust olukorrast puudutatud inimeste abistamiseks. Hoolekandeprogrammi eesmärk on: Inimeste võimalused Kriiside lahendamise tervikkäsitlusest on puudunud psühhosotsiaalne kriisiabi, mis on inimeste tervise kaitses väga oluline tegevus. Kokku on lepitud, iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda et sotsiaalkindlustusameti ohvriabi süsteemi kaudu koordineeritakse psühhosotsiaalse kriisiabi esmaabi vastavalt rahvusvahelistele juhistele. on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. Ohvriabi seadus on aegunud ja killustunud, samuti puuduvad täna seadusest mitmed põhimõtted, teenused, nõuded teenustele ja sihtgrupid mida Lisataotlused on seotud järgmiste VVTP punktidega: tegelikult juba vajadustest tulenevalt ohvriabis pakutakse. Eelnõuga tuleb muuhulgas muuta sotsiaalhoolekande seadust (psühhosotsiaalne kriisiabi), 2.22. Viime läbi ohvriabisüsteemi reformi tagamaks vägivalla- ja kriminaalmenetluse seadustikku, välismaalaste seadust, lastekaitse seadust. kuriteoohvritele parimad lahendused vägivallast pääsemiseks ja 1. 1.1 Lisataotluse eesmärk Institutsioonide koostöös tagada kriisist mõjutatud inimestele psühhosotsiaalne kriisiabi traumeeriva sündmuse järgselt kuriteost tingitud traumadest taastumiseks. ööpäevaringselt. Tagada õiguslikud alused kõikidele ohvriabiteenustele ning kindlustada suureneva sihtrühma abistamiseks vajalik rahastus. 2.23. Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades vägivalla ennetusse 1.2 SFi projektiga seos MARAC võrgustikutöö rahastamine on kuni 2023. aastani SFist. ning tagades kannatanutele kiire ja kompetentse valdkondadeülese 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Ohvrid ei saa kriiside järgselt vajalikku abi, mille tulemusena suurenevad tervishoiukulud, väheneb tööhõive ning suureneb abi. Toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel. suitsiidide arv. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Eesti on praeguse seisuga kõige kõrgema suitsiidide suhtarvuga riik Euroopas. • 2025. aastaks suudetakse teenust pakkuda 12 000 • Tervelt elatud eluiga ei vähene suitsiidide, depressiooni jms • Ohvriabiteenuste järele on nõudlus kiiresti kasvavas tempos ja, nt lapsepõlves inimesele aastas, 2020. a pakuti teenust ca 5000 mõjul. seksuaalselt väärkoheldud täiskasvanute tugigruppide arvu on tulnud ainuüksi 2020. inimesele. • Abivajajad saavad kiiret ja sobivat abi, mis võimaldab vaatamata aastal kasvanud ühelt viieni, teenuse pakkumise jätkumiseks puuduvad edasised vahendid • Õnnetustest ja kriisidest puudutatud inimestele on traumaatilisele kogemusele taastuda ja jätkata oma elu parimal • Sotsiaalministeeriumis on algatatud ohvriabi jt seaduste muudatuse ettevalmistamine, tagatud abi ööpäevaringselt. võimalikul moel. millega on muuhulgas kavas reguleerida psühhosotsiaalse kriisiabi eesmärk, sihtgrupid, • Ohvriabi kaudu saavad abi alaealiste suitsiidist juhtimine, koostöö ja kriisabi osutamise nõuded nii üleriigiliste suurõnnetuste kui ka puudutatud lähedased ning lähedase suitsiidi tõttu kohalikku kogukonda tõsiselt traumeerivate sündmuste toimumisel. kaotanud alaealised (uitsiidide arv sh alaealiste puhul on murettekitavalt kasvamas). • Vajalikud seadusemuudatused on jõustunud. • Ohvriabi on muutunud vajaduste põhisemaks ja proaktiivsemaks. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid • Ohvriabi lisataotluse arvestused (exelis) Ohvriabi seaduse jt seaduste muudatused on väljatöötatud rakendamisajaga 01.01.2023 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Ohvrid ja nende pereliikmed, PPA, KOV Esmakordselt seaduslik alus psühhosotsiaalsele kriisiabile Covid-19 kriis tõi jälle kord esile, et suuremat hulka inimesi ja valmisolek tagada selle koordineeritud reageerimine puudutavates kriisides on vajalik täiendav rahastus vaimsele tervisele. 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE , 2022-2025 tervise- ja tööministri poliitiline prioriteetne lisataotlus-KOOND (1) (Kasutatud materjali „ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD TERVISHOIU RAHASTAMISE SÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUSE NING RAVIKINDLUSTAMATA ISIKUTELE TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKS) • Ligikaudu pool OECD liikmesriikidest on suurendanud haigushüvitisi COVID-19 haigusega töötajatele. OECD haigushüvitiste muudatuste ülevaates on jõutud järeldusele, et tasustatud haigushüvitiste tagamine on tõhus meede, olles oluline osa testimise, jälgimise ja eraldamise strateegiast. Selleks, et vähendada haigena tööle minemise riski, on võimalus analoogselt eriolukorra ajal kehtinud süsteemile laiendada TVH-de hüvitamist. Võimalik on rakendada töötajate omavastutuse vähendamist kas ajutise meetmena teatud perioodiks või püsivalt ning taastada eelmise majanduskriisi eelne süsteem, kui töötaja omavastutus oli 1 päev. • COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on ilmekalt näidanud, et tervis on peamine eeldus sotsiaalseks heaoluks, Eesti rahva säilimiseks ja sündimuse kasvuks, majanduse arenguks, tootlikkuse suurenemiseks, konkurentsivõime parandamiseks ning riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks. • Hästi toimiv tervisesüsteem võimaldab elada täisväärtuslikku elu ja osaleda aktiivselt ühiskonnaelus kõrge eani. • Eesti tervishoiusüsteemi ülesehitamisel on suunitlus olnud positiivsete tervisetulemite saavutamisele madalate kuludega. Eestis on kulutused tervishoiule endiselt ELi keskmisest väiksemad ja niigi väheste valitsussektori kulude juures on tervishoiu prioriteetsus kogu valitsussektori kuludes võrreldes ELi keskmisega samuti väiksem. • Eestis on ka leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oluliselt suurem kui ELis keskmiselt, ei saa elanikkonna omaosaluse suurendamine olla lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikumaks muutmisel. • Analüüsist (Võrk, A. (2018), Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti Terviseuuringu 2014 andmetel) selgus, et rahapuudus oli takistuseks hambaravi puhul 31%-l abivajajatest ja retseptiravimite puhul 6,6%-l abivajajatest. Raha puuduse tõttu on meditsiiniabi (välja arvatud hambaravi) jäänud saamata 7,8%-l inimestest ning hambaravi puhul on see koguni 26%. • Lisaks, Eesti elanike hinnangul jääb neil enamasti ravivajadus katmata pikkade ooteaegade tõttu. Katmata ravivajadusega inimeste osakaal on Eestis aastate jooksul suurenenud 7,3%-lt 15,5%-le. • Üheks põhjuseks, miks vaatamata lisarahadele ei ole ravijärjekorrad oluliselt vähenenud, võib olla tervishoiutöötajate kollektiivlepingu sõlmimine, mille kulude katteks kasutati ära ligikaudu 1/3 haigekassale lisandunud rahast. Tervishoiutöötajate palgatõusu võrra sai vähem panustada ravikindlustuse vahendeid ravijärjekordade lühendamiseks. 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE , 2022-2025 tervise- ja tööministri poliitiline prioriteetne lisataotlus-KOOND (2) (Kasutatud materjali „ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD TERVISHOIU RAHASTAMISE SÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUSE NING RAVIKINDLUSTAMATA ISIKUTELE TERVISHOIUTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE TAGAMISEKS) • Tööealise elanikkonna arv on oluliselt vähenenud ning kindlustatutega võrdsustatud ja riigi poolt kindlustatud isikute arv ületab panustavate inimeste arvu. Tervishoiusüsteemide lähituleviku suurimad probleemid on kriisideks valmisoleku tagamine ning vananev rahvastik ja sellest tulenevalt ka krooniliste haigustega inimeste suurenev hulk. • Paindlike töövormide laiema levikuga on suurenenud selliste inimeste hulk, kes ei panusta haigekassa eelarvesse regulaarselt sotsiaalmaksu maksmise kaudu ning kellel puuduvad seetõttu ka sotsiaalsed garantiid. • Poliitikauuringute Keskus Praxis koostanud prognoosimudeli analüüsi tulemused näitavad, et praeguse rahastamissüsteemi jätkudes ületavad haigekassa kulud tulusid ning süsteem ei ole jätkusuutlik. • Arvestades aga ulatuslikku kriisi mõju haigekassa eelarvele, on oluline esmajärjekorras tagada haigekassa lühiajaline finantsstabiilsus ning katta sotsiaalmaksu laekumise vähenemisest tingitud puudjääk. Selleks, et kaitsta haigekassa eelarvet edaspidi, on vaja vähendada tervishoiu rahastamise sõltuvust majandustsüklitest ning tagada tervishoiuteenuste nõudluse katmiseks piisav tervishoiuteenuste rahastamise tase. • Samuti tuleb tervishoiuteenuste rahastamises olla valmis seisma silmitsi kriisi taandumise perioodiga, kui taastub ligipääs tervishoiuteenustele, mille osutamine lükati COVID-19 haiguse leviku tippajal edasi. • Tulevikku vaatavalt on tervishoiuteenuste kättesaadavus ja ka ravijärjekordade vähendamine tugevas sõltuvuses tervishoiuteenuste korraldusest tervikuna, sealhulgas: • a) tervishoiu rahastamise mudelist; • b) suutlikkusest teenuseid paremini integreerida ning koordineerida nende osutamist kõige optimaalsemal moel; • c) kompetentse personali olemasolust; • d) infrastruktuuri optimaalsest kasutamisest erinevate teenuseosutajate koostöös; • e) toetava infotehnoloogia arendamisest. • Sotsiaalministeeriumi hinnangul on seega praeguse kriisi valguses õige aeg üle vaadata ja kohandada kehtivad ravikindlustuse põhimõtted ja selle rahastamise alused, et Eesti tervishoiusüsteem vastaks ühiskonna muutunud ootustele. 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE , 2022-2025 tervise- ja tööministri poliitiline prioriteetne lisataotlus-KOOND (3) Sotsiaalministeerium/Kriisist väljumine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 1 151 635 663 eurot, sh 2022. a 225 477 752 eurot, 2023. a 246 880 100 eurot, 2024. a 270 792 992 eurot, 2025. a 408 484 819 eurot Lisataotluse eesmärk • Luua Terminoloogiakeskus TAI-s RHK-11 Eestis kasutusele võtmiseks, sh tõlkimiseks, toimetamiseks ja koolitusteks. • Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja nakkuskolded isoleerida. Testimise kättesaadavus annab kinnitatud pildi viirusnakkuse levikust, võimaldab kiiret tegevust kontaktsete väljaselgitamiseks ja on aluseks epideemiatõrje meetmete rakendamiseks ning kolletes nakkushaiguse leviku piiritlemiseks. • Katta Eesti Haigekassa puudujääk, mis on tingitud Covid-19 pandeemiast põhjustatud negatiivsest maksu- ja majandusprognoosist. • Ravijärjekordade lühendamine ja hinnatud ravivajaduse katmine 100%-lt. • Tõsta tervishoiutöötajate palka ja motivatsiooni. • Laiendada ravikindlustuskaitset. • Ajutise töövõimetushüvitiste maksmise põhimõtete muutus. • Täiskasvanute hambaravihüvitiste põhimõtete muutus. • Luua tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse süsteem koos ohujuhtumite ja ravivigade andmebaasiga ning tsentraalselt koordineeritud patsiendiohutuse süsteemiga. • Kliiniliste uuringute määrus (EL) nr 536/2014 –rahva tervise kaitse ning ka kiirem ravimiarendus, mis teeks inimestele kiiremini kättesaadavaks uued, vajalikud ravimid. • Veterinaarravimite määrus (EL) 2019/6 - loomade, rahvatervise ja keskkonnakaitse suurendamine (sh antimikroobse resistentsuse vähendamine) veterinaarravimite üleliiduline kättesaadavuse parandamise ja müügiloa hoidjate väiksema halduskoormuse kaudu. • Tugevdada Terviseameti struktuuri. 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Tervise Arengu Instituut/ Terminoloogiakeskuse loomine TAI-s RHK-11 Eestis kasutusele võtmiseks, sh tõlkimiseks, toimetamiseks ja koolitusteks/ 2022-2025.a KOKKU 1 032 638 eurot, sh 2022.a 300 019 eurot, 2023.a 315 020 eurot, 2024.a 330 771 eurot, 2025.a 86 827 eurot 1. Probleem: Ametlik RHK-11 on WHO-l publitseeritud ja kasutatav ( 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: ICD-11 - Mortality and Morbidity Statistics (who.int)), WHO liikmesriigid plaanivad sellele üle minna Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 programmid: tervist toetavate valikute programm, inimkeskse tervishoiu lähiaastatel ja Eesti on vastava otsuse teinud, WHO on valmis 01.01.2022 RHK-11 andmeid vastu võtma programm 1.1 Lisataotluse eesmärk: Alustada RHK-11-le üleminekut. 2021. aastasse on planeeritud RHK-11 Tervishoiuteenuse osutamise paranemine: TTO-del on seadusest tulenev kohustus kasutada riigi infosüsteemide kasutusjuhendite tõlkimine ja koostamine, siis oleks loogiline jätk alustada 2022. a RHK-11 tõlketööd klassifikaatoreid. 1.2 Mitterahastamise tagajärg: RHK-11 tõlkimine ja juurutamine võtab aega ca 5 aastat. Hetkel kasutusel olev vana klassifikaator (RHK-10) ei täida enam oma eesmärke ei haigusseisundite kirjeldamisel ega ka surmastatistika kogumisel. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Eestis kehtib RHK-10, mis võeti kasutusele 1994. aastal algselt paberkujul, hiljem Esimese aasta rahastamise tulemusel on 1) RHK11-le üleminek tagab paremad ja täpsemad terviseandmed kõigile juurutati see haigekassa infosüsteemides, TISis ning haiglate infosüsteemides. Terminoloogiakeskusse RHK-11 tõlkimiseks tööle osapooltele, mis omakorda võimaldab andmeanalüüsi tulemusel teha paremaid Viimane rahvusvahelisest versioonist lähtuv uuendus tehti 2005. aastal (rohkem kui 15 võetud 4 tõlkijat, 2 toimetajat, 1 asjaajaja. Meeskond tervisepoliitilisi otsuseid, et tõhustada ebavõrdsuse vähendamist a tagasi!), kuid vahepeal on WHO andnud välja mitu sisulist versiooniuuendust, on tõlke- ja toimetamisetööks koolitatud ning tervisesüsteemis ja vähendada enneaegset suremust. millest Eesti on loobunud. Niisamuti on TTO-d teinud mitmeid täiendusettepanekuid, erialaseltsidega on koostöölepped sõlmitud. 2) Sotsiaalhoolekandesüsteemi ja tervisesüsteemi andmete ühisesse mida ei ole arvestatud. Tegemist on jäigalt hierarhilise klassifikaatoriga, mis ei Tõlkimiseks ja toimetamiseks vajalikud keskkonnad on klassifikatsiooni viimine parandab teenuste planeerimist ja kättesaadavust võimalda praegusel kujul piisavalt täpset infot patsiendi seisundi kohta saada või püsti pandud ning tõlketööga on alustatud. abivajajatele. koguda ning on jäänud lootusetult ajale jalgu. Selle tõenduseks on fakt, et Haigekassal 3) Tervishoiuteenuse osutamine paraneb: haigus- ja terviseseisundite ja paljud TTO-del on ametlikust RHK10st oma laiendatud versioon, kus kirjeldatud kirjeldamine muutub täpsemaks, sest RHK-11 võimaldab kodeerida paremini probleemi (vananenud, täiendamata, kasutuseks ebasobilik) on püütud lahendada paikmeid, seisundi tõsidust, varasemat ajalugu jms. klassifikaatori koodide laiendamisega 5-kohaliseks. Kõik see on loonud olukorra, kus infosüsteemides läheb üha rohkem vaja eri versioonide vahelist mappimist, mis võtab aga ressursse ära vajalikematelt arendustelt. Soome ja Rootsi on alustanud RHK-11-le üleminekut (eeltööde faas). 2021. a hakatakse EL-is piiriüleses andmevahetusteenuses testima muu hulgas ka RHK-11-t: sellega seoses tekib EL-i riikidel vajadus liikuda uue versiooni suunas. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • RHK-11 tõlkimiseks on vaja luua selleks projektimeeskond ehk 2022. – terminoloogiakeskuse loomine ja mehitamine • RHK-11 eeltööde valmimine (ICD-11 Reference Guide, Implementation Guide terminoloogiakeskus mehitada. Keskuse loomise ressursiarvutus on näha lisatud TAI-s; meeskonna koolitamine tõlketööks, tõlketööga jms tõlkimine ja toimetamine; ICD-11 Extension Code mooduli tõlkimine ja Exceli tabelis. alustamine. toimetamine -> RHK-11 kasutusjuhendi loomine töörühmale (tõlkijad, Eelarve eraldi tabelina, sh ka arvutuse alus. toimetajad, konsultandid). 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Kõik tervisesüsteemi osapooled: Sotsiaalministeerium, TTO-d, Eesti Haigekassa, • RHK-11 kasutuselevõtu tulemusel paraneb oluliselt RHK-11 tõlkimine ja toimetamine ja konsulteerimine on planeeritud 2022.-2025 Tervise Arengu Instituut, Eesti Statistikaamet, TEHIK, sotsiaalhoolekandesüsteem haigusseisundite kirjeldamise täpsus ja kogukuluga 1 032 638 eurot. 2021. a eeltööd tehakse TAI eelarve ülejäägist (vt (liidestumine RFK-ga), ülikoolid surmapõhjuste kodeerimise täpsus. 10. versiooniga eeltööde nimekirja 7. lahtrist) võrreldes on RHK-11-l mitmeid lisapeatükke ning uusi alamjaotisi, lisaks liidestub see mitme muu olulise klassifikaatoriga, nagu nt RFK, mille uue versiooni juurutamine 2021. aastal peale hakkab – 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Terviseamet/Koroonaviiruse (SARS-CoV-2) testimise korraldamine/2022-2025 KOKKU 57 629 486 eurot, sh 2022. a 21 710 357 eurot, 2023.a 15 875 607 eurot, 2024.a 11 602 914 eurot, 2025.a 8 440 607 eurot 1. Probleem Terviseamet peab koostöös tervishoiuteenuste osutajatega ja teiste ametkondadega 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: tagama koroonaviiruse COVID-19 leviku aeglustamist ja haigusele reageerimist. Viiruse leviku Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03) teenus 167. tuvastamiseks ja nakkuse leviku peatamiseks on oluline tagada testimise väga hea kättesaadavus. Laialdane testimine on vajalik epideemia olukorra hindamiseks ja vajalikke epideemiatõrje meetmete planeerimiseks. 1.1 Lisataotluse eesmärk Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja nakkuskolded isoleerida. Testimise kättesaadavus annab kinnitatud pildi viirusnakkuse levikust, võimaldab kiiret tegevust kontaktsete väljaselgitamiseks ja on aluseks epideemiatõrje meetmete rakendamiseks ning kolletes nakkushaiguse leviku piiritlemiseks. 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Ilma lisarahata ei suuda Terviseamet piisaval määral tegeleda koroonaviiruse leviku ohjamisega, tagada efektiivne puhangule reageerimine ning planeerida epideemiatõrje tegevusi. Hakkab kasvama haigestunud ja hospitaliseerimist vajavate inimeste arv, mis omakorda suurendab tervishoiusüsteemi kulu. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Hetkel koroonaviiruse (SARS-CoV-2) testimise korraldamine • Viiruse levik on tuvastatud • Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus rahastataks osadena VV reservist vastavalt jooksvale • Epid.olukord on hinnatud vajadusele • Epideemiatõrje tegevused on planeeritud • 2021. a osa kuludest saab kaetud välisvahenditest (REACT EU projekt) 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Arvestuste alused on toodud eraldi Excelis • Hanke korraldamine (suvel 2021) • Rahaliste vahendite eraldamine. • Raamlepingu sõlmimine (sügis 2021) 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • Kogu elanikkond - käsitletud - 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Eesti Haigekassa / Eesti Haigekassa puudujääk, mis on tingitud Covid-19 pandeemiast põhjustatud negatiivsest maksu- ja majandusprognoosist / 2022-2025.a. kokku 112 000 000 eurot, 2025.a 112 000 000 eurot 1. Probleem Covid-19 pandeemiast põhjustatud negatiivsem maksu- ja majandusprognoos 1.4 Panustab 1.1 Lisataotluse eesmärk Säilitada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus vähemalt 2019 aasta tasemel alljärgnevasse teenusesse 1.2 Mitterahastamise tagajärg: ja eesmärkidesse: Juhul kui täiendavat lisaressurssi aastatel 2025 haigekassa eelarvesse ei leita ning kui riigieelarve koostamisel taastuvad eelarvereeglid (suurt Tervishoiuteenuste puudujääki ja reservide kasutusele võttu ei lubata), siis negatiivse tulemi vähendamiseks on haigekassa sunnitud vähendama ravi rahastamise kättesaadavus, rahva lepinguid ehk vähendama tervishoiuteenuste kättesaadavust. Inimesed ei saa oma tervisemure puhul õigeaegset abi ning tervisemure muutub tervise taseme hoidmine vältimatuks ehk kiireloomulisemaks, mis on omakorda süsteemile täiendav ressurss. Ravijärjekorrad ei kasva 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • 20.09.2020 võeti valituskabinetis vastu all olev otsus. • Ravijärjekorrad, mida • Haigekassa eelarve (mis on riigieelarve üks osa) on mõõdukalt Näha riigieelarves Eesti Haigekassale tervishoiukulude katteks ning haigekassa monitoorib jooksvalt negatiivne või jõuab tasakaalu ning seadusega ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ette järgmine tegevustoetus, (ja mis on ka eraldi asutuse reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene. et kompenseerida sotsiaalmaksutulu langust ulatuses, mida Eesti Haigekassa tulemuskaardi eesmärk) ei ei saa oma eelmiste perioodide jaotamata tulemist ise katta: kasva. 1) 2021. aastal 143,4 miljonit eurot; 2) 2022. aastal 142,7 miljonit eurot; 3) 2023. aastal 131,0 miljonit eurot; 4) 2024. aastaks 123,1 miljonit eurot. • 20.09.2020.a valitsuskabinetis otsustatud 2021-2024. aasta summad on lisatud Sotsiaalministeeriumi eelarvesse. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Eesti Haigekassa 4 aasta finantsprognoos • 2022-2025 finantsprognoosi • Otsus on vastu võetud 2021 riigieelarvet kinnitades • https://adr.haigekassa.ee/?page=pub_view_dynobj&pid=22437294&ti koostamine ja kinnitamine • Peab kajastuma 2022-2025 riigieelarvetes d=58673&u=20210219173650&desktop=57835&r_url=%2F%3Fpage%3Dpub_l haigekassa nõukogus augustis • Muid seaduseid muutma ei pea ist_dynobj%26pid%3D%26tid%3D58673%26u%3D20210219173650 2021 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Eesti ravikindlustatud inimesed 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Eesti Haigekassa / Ravijärjekordade lühendamine ehk hinnatud ravivajaduse katmine 100% / 2022-2025.a. kokku 188 885 191 eurot, sh 2022.a 46 172 000 eurot; 2023.a 46 864 580 eurot; 2024.a 47 567 549 eurot; 2025.a 48 281 062 eurot 1. Probleem Hinnatud ravivajaduse katmine 100% 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: 1.1 Lisataotluse eesmärk Ravijärjekordade lühendamine ja hinnatud ravivajaduse Tervishoiuteenuste kättesaadavus katmine 100%-lt (varasematel aastatel kaetud keskmiselt 95%) 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Tavapäraselt on haigekassa suutnud oma tervishoiuteenuste eelarvega katta ca 95% tegelikust ravivajadusest. See tähendab, et teenuseosutajatega sõlmitavad lepingumahud ei vasta tegelikule vajadusele ning teenust vajavad inimesed ootavad ravijärjekordades tihtipeale pikemalt kui lubatud 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Haigekassa hindab iga-aastaselt kindlustatute ravivajadust ehk • Ravijärjekorrad, mida haigekassa • Inimesed saavad kiiremini tervisemure lahendatud ning on nõudlust tervishoiuteenuste järele. Nõudluse hindamine viiakse monitoorib jooksvalt (ja mis on ka eraldi võimelised kiiremini naasma tööturule läbi kõikide tervishoiuteenuste eelarveridade osas, eriarstiabis asutuse tulemuskaardi eesmärk) erialade ja teenuse tüüpides. Hindamisel arvestatakse, kui suur vähenevad ning teenus on inimestele on kümneaastases vanusrühmas maakonnas elavate kättesaadav kindlustatute oodatav vajadus tervishoiuteenuste osas järgmiseks aastaks. • https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/ravi-rahast amise-lepingud/tervishoiuteenuste-noudluse-hindamine 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • 2022 hinnatud ravivajaduse analüüs ja • Õigusliku regulatsiooni muuta ei ole vaja. • https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-eela tutvustus nõukogus (alus eelarve rve koostamiseks) augustis 2021 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Eesti ravikindlustatud inimesed 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Eesti Haigekassa / Tervishoiutöötajate töötasude tõus ca 7% (kollektiivleping) / 1. EHK 2022-2025.a KOKKU 306 062 900 eurot, sh 2022.a 41 843 000 eurot; 2023.a 64 520 000 eurot; 2024.a 87 850 000 eurot; 2025.a 111 849 900 eurot; 2. SOM valitsemisala 2022-2025.a. KOKKU 12 964 466 EUROT, sh 2022.a 1 271 127 eurot, 2023.a 2 505 875 eurot, 2024.a 3 854 399 eurot, 2025.a 5 333 065 eurot 1. Probleem 1.4 Panustab a) Tervishoiutöötajad on suure koormuse all. Mõjutatud on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste eelarvetest rahastatavete teenuste maksumused: Sotsiaalministeerium, Ravimiamet, Tervise alljärgnevasse Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa. teenusesse ja b) Puudub lisaraha tervishoiutöötajate palgatõusuks. eesmärkidesse: 1.1 Lisataotluse eesmärk Tervishoiuteenuste 1. Tõsta tervishoiutöötajate palka ja motivatsiooni. kättesaadavus 2. Tervishoiuteenuste hinnakasv haigekassa eelarves palgakomponendi kasvu võrra (täiendav 6%, 4 aasta finantsprognoosis 2022-2024 oli arvestatud palgakasvuga 1,4%) 1.2 Mitterahastamise tagajärg: 3. Tervishoiutöötajad lahkuvad töölt/Eestist parema palga pärast 4. Teenuste hinnamudelis arvestatakse kollektiivlepinguga kehtestatud tervishoiutöötajate tunnitasu. Kui kollektiivleping sõlmitakse, ei saa me seda jätta kajastamata oma hinnamudelis ja eelarves. Kuna teenuste hind kasvab ja kui täiendavaid vahendeid ei lisandu, siis selle võrra väheneb teenuste kättesaadavus inimestele. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Tervishoiuteenuste loetelu ülevaatamine ja korrigeerimine on haigekassa iga- • Teenuste hindades palgatõusu komponendi kasv • Tervishoiukulude eelarve teisi ridu ei pea kärpima ning Haigekassa eelarve aastane tavapärane tegevus on haigekassa tervishoiuteenuste eelarvesse sisse (mis on riigieelarve üks osa) on mõõdukalt negatiivne või jõuab tasakaalu ning planeeritud ja täiendavat negatiivset tulemit või seadusega ettenähtud reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene. kättesaadavuse vähenemist ei teki. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • EHK 2022 tervishoiuteenuste loetelu ettevalmistus • Kollektiivleping on sõlmitud. • https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-eelarve 2021 aasta jooksul, teenuste loetelu kinnitamine nõukogus hiljemalt november 2021, kinnitamine valitsuses hiljemalt detsember 2021 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Tervishoiutöötajad RE lisaraha taotluse detailne jagunemine: • Tervishoiuteenuse osutajad ehk asutused 1. Patsiendikaebuste menetlemine: 7982 eurot, 7 982 eurot, 14 911 eurot, 22 • Mõjutatud läbi teenuste kättesaadavuse kõik ravikindlustatud inimesed 357 eurot, 30 358 eurot 2. Kutsehaiguste ekspertiis: 3 990 eurot, 8 259 eurot, 12 827 eurot, 17 715 eurot 3. Õendustöötajate koolitus: 6 885 eurot, 12 463, eurot, 18 431, eurot, 24 818 eurot 4. Sundravi: 507 459 eurot, 1 187 126, eurot, 1 934 760 eurot, 2 757 158 eurot 5. Residentuur: 246 731 eurot, 384 072 eurot, 531 6 2 eurot, 690 266 eurot 6. Ravimiamet: 99 873 eurot, 206 738 eurot, 321 083 eurot, 443 432 eurot 7. Tervise Arengu Instituut: 235 816 eurot, 488 138 eurot, 758 124 eurot, 1 047 008 eurot 8. Sotsiaalkindlustusamet: 162 391 eurot, 204 167 eurot, 255 154 eurot, 322 310 eurot 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Eesti Haigekassa / Ravikindlustuskaitse laiendamine (universal health coverage, UHC)/ 2022-2025.a KOKKU 160 406 765 eurot, sh 2022.a 38 000 000 eurot; 2023.a 39 368 000 eurot; 2024.a 40 785 248 eurot; 2025.a 42 253 517 eurot 1. Probleem 5% eesti elanikkonnast on ravikindlustamata ning tervishoiuteenused on 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: neile praktiliselt kättesaamatud Eesti inimeste parem tervis ja teenuste kättesaadavus 1.1 Lisataotluse eesmärk Ravikindlustuskaitse laiendamine kogu eesti elanikele 1.2 Mitterahastamise tagajärg: kindlustamata isikute osakaal elanikkonnas püsib 5% juures ning tervisemurede puhul on võimalus ka tasuline arstiabi või kui terviseprobleem muutub kriitiliseks ja on juba tunduvalt kulukam süsteemile, siis osutatakse inimesele vältimatut abi 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • SOMi poolt koostatud memorandum „Analüüs ja ettepanekud • Ravikindlustatud isikuid on 100% • Haigekassa eelarve (mis on riigieelarve üks osa) on mõõdukalt tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning negatiivne või jõuab tasakaalu ning seadusega ettenähtud tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene. isikutele“ • Tutvustatakse valitsuskabinetile kevadel 2021 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • Valitsuskabinetis analüüsi ja ettepanekute • Vastavalt valitsuse otsustele • https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-eela tutvustus kevad 2021, peale seda rve seaduseelnõude väljatöötamine vastavalt valitsuse otsusele 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Kogu eesti elanikkond 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Eesti Haigekassa / Ajutise töövõimetushüvitiste maksmise põhimõtete muutus/ 2022-2025.a. KOKKU 171 127 645 eurot, sh 2022.a 40 000 000; 2023.a 41 800 000; 2024.a 43 681 000; 2025.a 45 646 645 eurot 1. Probleem Kuna haiguse puhul on haigus- ja hoolduslehtedel suur omaosalus, siis 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: sissetuleku säilitamiseks ei jää inimesed haigena koju Eesti inimeste parem tervis 1.1 Lisataotluse eesmärk Väheneb kindlustatute omaosalus haigus- ja hoolduslehtede puhul ning suureneb hüvitise määr 1.2 Mitterahastamise tagajärg: inimesed ei jää haigena koju, terviseprobleem muutub tõsisemaks ja vajavad hiljem kas haiglaravi ning taastumine kauem. Lisaks nakatavad oma haigusega ka teisi 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • SOMi poolt koostatud memorandum „Analüüs ja ettepanekud • Töövõimetushüvitiste maksmise • Tervishoiukulude eelarve teisi ridu ei pea kärpima ning tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning põhimõtted on muudetud ja rakendatud Haigekassa eelarve (mis on riigieelarve üks osa) on mõõdukalt tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata ning inimesed on haigena kodus negatiivne või jõuab tasakaalu ning seadusega ettenähtud isikutele“ reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene. • Tutvustatakse valitsuskabinetile kevadel 2021 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • Valitsuskabinetis analüüsi ja ettepanekute • Vastavalt valitsuse otsustele • https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-eela tutvustus kevad 2021, peale seda rve seaduseelnõude väljatöötamine vastavalt valitsuse otsusele 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Kõik töötavad (ravikindlustatud) isikud 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Eesti Haigekassa / Täiskasvanute hambaravihüvitiste põhimõtete muutus / 2022-2025.a KOKKU 118 510 924 eurot, sh 2022.a 29 187 000 eurot; 2023.a 29 478 870 eurot; 2024. 29 773 659 eurot; 2025.a 30 071 395 eurot 1. Probleem Täiskasvanute mitterahalise hambaravihüvitise määra ja omaosaluse 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: suuruse muutmine Eesti inimeste parem tervis 1.1 Lisataotluse eesmärk Väheneb kindlustatute omaosalus ning suureneb hüvitise määr 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Hüvitiste määrad ja omaosalus jäävad tänasele tasemele, mis ei võimalda endiselt kõigil kindlustatutel vajalikus mahus hambaraviteenust saada. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • SOMi poolt koostatud memorandum valitsuskabinetile „analüüs • Välja tuua konkreetne tulemus, mille • Tervishoiukulude eelarve teisi ridu ei pea kärpima ning ja ettepanekud täiskasvanute hambaravi hüvitise täiendamiseks“ järgi saate öelda, et eesmärk täideti ja Haigekassa eelarve (mis on riigieelarve üks osa) on • Tutvustatakse valitsuskabinetile kevadel 2021 rahastus oli edukas. mõõdukalt negatiivne või jõuab tasakaalu ning seadusega ettenähtud reservid (reservkapital ja riskireserv) ei vähene. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Haigekassa eelarve, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa • Valitsuskabinetis analüüsi ja • Vastavalt valitsuse otsustele • https://www.haigekassa.ee/haigekassa/majandusaruanded-ja-ee ettepanekute tutvustus kevad 2021, larve peale seda seaduseelnõude väljatöötamine vastavalt valitsuse otsusele 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • Eesti ravikindlustatud inimesed käsitletud 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Sotsiaalministeerium/Patsiendikindlustus/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 10 000 000 eurot. 2022.a 4 000 000 eurot, 2023.a 3 000 000 eurot, 2024.a 2 000 000 eurot, 2025.a 1 000 000 eurot 1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja Eestis puudub kohustuslik tervishoiuteenuste osutajate vastutuskindlustuse süsteem, mis takistab teenuste kvaliteedi paranemist. Tervishoiuteenuste eesmärkidesse: osutajate kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi ja kahjunõuete tsentraliseeritud käsitluse puudumine takistab teenuste kvaliteedi paranemist. VVTP: 2.7. Liigume edasi patsiendikindlustusega, mille Ravivigadest õppimine on oluline tervishoiusüsteemi osa, kuid praegune süsteem ei soodusta ravivigadest ning ohujuhtumitest teatamist ja nende eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja põhjuste ennetamist. See on tervishoiusüsteemile kulukas ning põhjustab tarbetuid tervisekahjusid. patsiendiohutus. Eestis puudub ka eelnevaga otseselt seotud riigi tasemel patsiendiohutuse kompetentsikeskus tervishoiuteenuste osutajate poolt ja tsentraalselt kogutavate ravivigade ja ohujuhtumite andmete analüüsimiseks, vajalike sekkumiste planeerimiseks ja patsiendiohutuse alase tegevuse koordineerimiseks. 1.1 Lisataotluse eesmärk Luua tervishoiuteenuste osutajate kohustuslik vastutuskindlustuse süsteem koos ohujuhtumite ja ravivigade andmebaasiga ning tsentraalselt koordineeritud patsiendiohutuse süsteemiga. 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Ravivigadest õppimine on oluline tervishoiusüsteemi osa, kuid kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi ja tsentraliseeritud kahjunõuete käsitluse puudumine ei soodusta ravivigadest teatamist. See on tervishoiusüsteemile kulukas ning põhjustab tarbetuid tervisekahjusid. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Puudub kohustuslik tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse süsteem Tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse süsteem koos On loodud eelduseks kvaliteedi ja patsiendiohutuse ning ka kahjunõuete tsentraliseeritud käsitlus. ohujuhtumite ja ravivigade andmebaasiga ning tsentraalselt paranemiseks tervishoius: koordineeritud patsiendiohutuse süsteemiga. Kõik TTO-da kaetud kohustusliku vastutuskindlustusega Puudub ka riigi tasemel patsiendiohutuse kompetentsikeskus tervishoiuteenuste Loodud ja tegutseb patsiendikindlustusfond, kuhu osutajate poolt ja tsentraalselt kogutavate ravivigade ja ohujuhtumite andmete patsient pöördub kahjunõuetega analüüsimiseks, vajalike sekkumiste planeerimiseks ja patsiendiohutuse alase TTO-d vabanevad otseest vastandumisest tegevuse koordineerimiseks. kahjujuhtumite korral, raporteerivad ravivigu ja ohujuhtumeid, analüüsivad ja ennetavad neid 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused 2021 Eelnõu menetlus (kooskõlastamine, VV-le esitamine) Patsiendiohutuse andmekogu loomine 300 000 eurot 2022 ettevalmistus jõustumiseks, 2023 jõustumine (ravivigade ja ohujuhtumite andmete tsentraalne 2022-2025 a lisavajadus kokku 10 mln eurot. 2022- 4 mln eurot, kogumine) 2023- 3 mln eurot, 2024- 2 mln eurot, 2025- 1 mln eurot Tegevuslubade registri liidestamine patsiendikindlustuse registriga (koos funktsionaalsusega järelevalveks, teavituseks) 200 000 eurot 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates Kogu ühiskond sh tervishoiuteenuse osutajad, patsiendid Luuakse uus süsteem lahtrites ei ole käsitletud Täiendavad personalikulud: Patsiendiohutuse töökohtade täiendav personalikulu Terviseametile ~ 66 600 eurot, edaspidi 63 000 eurot /aastas TEHIK personalikulu 32 000 eurot 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Ravimiamet/ EL määrustest tulenevad täiendavad kohustused, 2022-2025.a kokku 1 067 196 eurot, sh 266 799 eurot aastas, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 536/2014 kliiniliste uuringute kohta 2022-2025.a 43 161€ aastas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6 veterinaarravimite kohta 2022-2025.a 223 638€ aastas 1. Probleem 1.4 Panustab Kliiniliste uuringute määrusest (EL) nr 536/2014 ja veterinaarravimite määrusest (EL) 2019/6 tulenevate senisest rangemate nõuete täitmine, EL õiguse rakendamise kohustus. alljärgnevasse teenusesse 1.1 Lisataotluse eesmärk ja eesmärkidesse: Kliiniliste uuringute määrus (EL) nr 536/2014 – eesmärgiks on rahva tervise kaitse ning ka kiirem ravimiarendus, mis teeks inimestele kiiremini kättesaadavaks uued, vajalikud ravimid. Panustab Inimkeskse Veterinaarravimite määrus (EL) 2019/6 - eesmärgiks on loomade, rahvatervise ja keskkonnakaitse suurendamine (sh antimikroobse resistentsuse vähendamine), veterinaarravimite üleliiduline tervishoiu programmi kättesaadavuse parandamise ja müügiloa hoidjate väiksema halduskoormuse kaudu (TE03) ja programmi 1.2 Mitterahastamise tagajärg: tegevusse: TE030108 – Kliiniliste uuringute määruse (EL) nr 536/2014 puhul on Ravimiamet kohustatud kiiresti (25 päevaga) andma teadusliku hinnangu uuringu lubatavusele ning koostama loa andmiseks nõuetekohase „Kvaliteetsete ravimite, hinnanguaruande. Menetlustähtaegadest mitte kinnipidamisel loetakse kliinilise uuringu luba vaikimisi antuks, sõltumata uuringu kvaliteedist. Otsustusprotsessis ressursipuudusel mitte osalemine või verepreparaatide ja ebapädev hinnang ja sellel põhinev vale otsus on ohtlik Eesti (ja ühismenetluse puhul EL) patsientide tervisele ja elule ning võib tekitada lisakulusid (ravi-, ülalpidamis-, töövõimetuskulud) kui hiljem meditsiiniseadmete vaja inimesi ravida. Kui Eesti ei panusta EL hindamisprotsessidesse, siis see mõjutab negatiivselt sponsorite huvi siin uuringuid teha, st Eesti inimestele ei ole uued ja innovatiivsed, sageli ka viimase kättesaadavuse tagamine“. võimaluse ravimid kättesaadavad. Eestis osaleb uuringutes keskmiselt 10000 patsienti, kes sellisel juhul ei saa innovaatilisi ravimeid. Uuringupatsientide kulud (sh terviseseisundi jälgimise eest ei tasu Teenus nr 28 - Ravimitega EHK, st teatud mõttes ka suuremat finantskoormust tervishoiu süsteemile. Selle tulemusena kaugeneb ka arstkond väärtustest, mida pakuvad teadusuuringute läbiviimises osalemine alates kvaliteedi- seotud lubade ja standarditest kuni artiklite avaldamiseni ja infoni uute ravimite kohta. Uuringutes osaleb vastutava uurijana paarsada arsti, aga uuringumeekonnad enamasti suuremad. hinnangute taotlemine Veterinaarravimite määruse (EL) 2019/6 lisataotlus tagab EL õiguse rakendamise Eestis, mis aitab lahendada Eestis kriitilise probleemi veterinaarravimite kättesaadavusega, lihtsustab müügiloaga ja –loata Mõõdik 1 – Menetluse ravimite kättesaadavust üle EL tagades loomade ravi ning vähendab ravimitootjate halduskoormust ravimite kiiremaks Eesti turule tulekuks; riikliku järelevalve tõhustamine tagab loomade, inimeste ja tähtaegsus keskkonnakaitse, eelkõige antimikroobse resistentsuse tõusu peatamise, mis on üle-euroopaline tervisevaldkonna probleem. Mitterahastamisel puudub võimalus EL ravimite lihtsustatud kättesaadavus ja Mõõdik 2 – Põhjendatud ravimite turustamine halveneb võrreldes senisega ja teiste EL riikidega, loomade ravivõimalused on puudulikud ning antimikroobse resistentsuse tõus ohustab rahvatervist ning keskkonda, mistõttu vaiete puudumine tulevikus puudub nii inimestele kui loomadele mikroobidest põhjustatud haiguste ravi. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Kliiniliste uuringute määrus (EL) nr 536/2014 • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste nõuetekohane • Veterinaarravimite määrusega (EL) 2019/6 vähendatakse ravimi Oleme taotlenud 6 korral, püsisekretariaati + natuke ekspertidele. Tänane tehniline tugi on rakendamine. müügiloa taotlejate ja –hoidjate (ravimitootjate) halduskoormust, ülekoormatud ja täiendavaid kohustusi ei ole võimalik panna, on hinnatud sisemisi • Load on menetletud tähtaegselt, uuringute hindamata eesmärgiga suurendada ravimite kättesaadavust, kuid loomade ja ressursside kasutamise võimalust – tööjõus ei ole vakantsi. Ekspertide tasustamine eeldab jätmisest tulenevad riskid rahvatervisele on maandatud ja rahvatervise kaitse tagamiseks senisel tasemel on see koormus finantsilisi vahendeid, mida ei ole õige ega võimalik katta muudest allikatest (omavahendid). põhjendatud vaided puuduvad. pandud pädevate asutuste kanda, mille eest hindamistasu ei tasuta: Veterinaarravimite määrus (EL) 2019/6 • Veterinaarravimite kättesaadavus ja seeläbi loomade 1) müügiloa väiksemate muudatuste taotlemine Eesti peab juba alates 28.01.2021 alustama Eestis luba omavate ravimite andmete ravivõimalused on paranenud, antimikroobsest resistentsust 2) müügiloa uuendamise taotlemine (Ravimiametil kohustus tagada ülekandmist EL ühisesse veterinaarravimite andmebaasi (UPD – Union Product Database), tekitavate ravimite kasutamine on peatunud ja resistentsus ohutusseire), milleks on juba praegu vajalik tehniline arendus Eesti andmebaaside ja UPD vahel. loomadel, inimestel ja keskkonnas on vähenemas, mis tagab 3) ohutusraportite esitamine, mille asemel peab Ravimiamet ise asuma Määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on Eestil vaja täiendavat tööjõudu kohustuste olemasolevate ravimite toime tulevikus. otsima ja hindama ravimiga seotud ohusignaale. täimiseks (koordineerimisrühma ülesanded, uued ravimiohutuse järelevalve nõuded). Seega kaotab Ravimiamet senised sissetulekuallikad, mille eest Vastavad analüüsid on läbi viidud komisjoni ettepaneku (2014/0257(COD)) kohta VV kohustused jäävad; lisaks lisandub määrusest uusi kohustusi. seisukohtade kujundamisel. 5. Peamised ressursid 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Terviseamet/Terviseameti struktuuri, sh järelevalve, kvaliteedijuhtimise ja epid.rolli tugevdamine/2022-2025. a 11 948 452 € , sh 2022.a 2 727 450 eurot, 2023.a 2 885 349 eurot, 2024.a 3 080 653 eurot, 2025.a 3 255 001 eurot 1. Probleem Terviseametil (TA) ei ole piisavalt ressursi olemasolevate ja lisandunud tööülesannete täitmiseks. 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja 1.1 Lisataotluse eesmärk Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste ning epideemia levikust tingitud kriisides tegutsemise eesmärkidesse: tõhustamiseks on vajalik tugevdada terviseameti struktuuri. Lisaks võimendamist vajavad: EL direktiivi kehtestamisega kaasnenud uued Tervist toetava keskkonna programmi (TE01) kõik tööülesanded med.seadmete valdkonnas, elektromagnetkiirguse (EMV) seire, biotsiidiloa taotluste menetlemised ning teenused mürgistusteabekeskuse (MTK) inimressurss vajab laiendamist seoses püsivalt suureneva töömahuga. Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03) kõik teenused 1.3 Mitterahastamise tagajärg: 1) Riigil ei ole võimekust epid.kriisidele reageerida ega tagada VV korralduste täitmist. 2) Terviseamet ei suuda täita pädevale asutusele ja teavitatud asutuse eest vastutavale asutusele pandud ülesandeid med.seadmete valdkonnas. 3) EMV seire jääb läbiviimata ning terviseriskid hindamata. 4) Eestis ei teki kemikaalide identifitseerimise, mõju, kokkupuute ja riskide hindamise kompetentsi nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. 5) MTK teemadel tõusnud infovajadus ühiskonnas jääb rahuldamata. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) 1) TA epidemioloogilise rolli tugevdamiseks on antud ühekordne rahastus 1) Epideemiatõrje tegevused on korraldatud, VV korraldused • Mõjutab EL üleminekut 5G-le (sh asjade internet). kuni 31.12.21. Ilma jätkuva finantseerimiseta, ei saa asutus tagada on täismahus ja tähtaegselt täidetud. oodatud tasemel nakkushaiguste seiresse ja epideemiatõrje 2) Nakkushaiguste seire toimib. tegevustesse panustamist. 3) Med.seadmete valdkonna EL määrused on rakendatud. 2) TA ei suuda täita med.seadmete valdkonna pädeva asutuse ülesandeid, 4) Elektromagnetkiirguse tegelik olukord on hinnatud ning mistõttu riik ei suuda tagada EL kohustuste täitmist. See võib kaasa tuua vajalik teabe rahva tervise kaitseks kogutud. olukorra, kus kasutatavad meditsiiniseadmed ei pruugi olla nõuetele vastavad 5) TA-s on tagatud võimekus hinnata biotsiide, millega kasvab ja ohutud. TA kompetents hinnata kemikaalide mõju ja riske inimese 3) EMV mõju tervisele (sh 5G) ei ole hinnatud. tervisele ning keskkonnale. 4) Eesti ei hinda biotsiidi loa taotlusi, kuna olemasolevad ressursid ei võimalda seda teha. Hindamiskogemuseta ei ole TA võrdväärne osapool Euroopa Liidu 6) MTK-s on tagatud kiire vastamine päringutele kõikide otsustamise protsessides. kanalite kaudu. 5) MTK-s püsivalt suureneb kõnede arv ning ootus saada infot kaasaegsetest keskkondadest (nt. sotsiaalmeedia, veebivestlus) kasvab. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Arvestuste alused on toodud eraldi Excelis. • Lisakompetentsiga personali värbamine ja ülalpidamine. • Rahaliste vahendite eraldamine baaseelarvesse. • Nakkushaiguste ja EMV seire korraldamine. • Immuniseerimisalane kommunikatsioon ja koolitus. • Lisaks eelnevale ka õigusaktide ja infosüsteemide ajakohastamine. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole 1) Kogu elanikkond. 1) Elektromagnetkiirguse (sh 5G) mõju tervisele on käsitletud 2) Tervishoiuteenuste osutajad. 3) Keemia tööstusettevõtted. tõenduspõhiselt hinnatud. - 2) Eestis on olemas epidemioloogilise teadlikkuse ja vaktsineerimise koolitus- ja kooliprogramm. 3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED, 2022-2025.a tervise- ja tööministri poliitiline prioriteetne lisataotlus 3.1. NEET ( not in educaton, employment or training) noortele individuaalse ja tervikliku toe pakkumise mudeli rakendamine 3.2. Töötuskindlustushüvitise pikendamine sõltuvalt olukorrast tööturul 3.3. Töövõimetoetuse baasmäära tõstmine 3.4. Stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetuse baasmäära tõstmine 3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (koond) Sotsiaalministeerium/Eesti Töötukassa/143,3 mln eurot ilma km-ta/ sh 2022.a 39,6 mln; 2023. a 34,2 mln; 2024. a 34,7 mln; 2025. a 34,8 mln Lisataotluse eesmärk Pakkuda noortele individuaalsemat ja terviklikku tuge, arvestades nende piirkonna eripära ja võimalusi, mille tulemusel on tagasi kooli ja tööle jõudmine kasvanud. Jõuda rohkemate NEET-noorteni ja toetada nende töö- ja haridusellu sisenemist tulemuslikumalt. Toetada NEET noortega tegelevate spetsialistide oskuste ja pädevuste tõstmist, koostöömudelite loomist ja KOV toetusmeetmeid. Parandada töötute majanduslikku olukorda vähendades varajast lahkumist tööturult ja tööotsingutest heitumist ning suurendades sobiva ja inimese oskustele vastava töö leidmise tõenäosust. Kõrge tööpuuduse perioodil ei pruugi fikseeritud pikkusega töötuskindlustushüvitis katta kogu tööotsimise perioodi, suurendades tööotsija vaesusriski. Parandada vähenenud töövõimega inimeste majanduslikku toimetulekut, sh kõrgema tööpuudusega piirkonna elanikke, kuna osalise töövõimega inimesed moodustavad maakonna tööealisest elanikkonnast suurima osakaalu Põlvamaal (21%) ja Ida-Virumaal (20%). Tõsta töövõimetoetuse päevamäära nii puuduva kui osalise töövõime korral alates 01.04.2022. Töövõimetoetuse päevamäära tõus ca 10,1%, sellisel juhul jääb eeldatavalt osalise töövõime korral toetuse suurus minimaalselt 50% alampalgast (ehk 57% töövõimetoetuse päevamäärast). Puuduva töövõime korral oleks töövõimetoetuse päevamäär ca 88% eelmise aasta minimaalsest töötasu päevamäärast. Tõsta töötutele ja töötusriskis inimestele mõeldud sõidu- ja majutustoetuse ning stipendiumi määrasid, mis on püsinud muutumatuna 8 aastat ning ei ole piisavad tööturuteenustel osalemisega seotud kulude katmiseks. Tööturuteenuseid sihitakse vajadus- ja riskipõhiselt enim tööalase võime suurendamist vajavatele inimestele, seega on toetuste tõstmisel potentsiaalselt oluline mõju riskirühmade hõivevõimaluste parandamisele. Vajadus on tõsta sõidu- ja majutustoetust 10 sendi pealt (ülemmäär 26€) 2022. aastaks 12 sendini (ülemmäära 30,61€-ni). Stipendiumit tõsta 3,84 €-lt 2022. aastal 4,52€-ni. Mõlemaid toetusi ja toetuste ülemmäärasid tõsta aastatel 2023-2025 vastavalt muutustele tarbijahinnaindeksis. 3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (1) Sotsiaalministeerium/NEET-noortele individuaalse ja tervikliku toe pakkumise mudeli rakendamine/4 083 864 eurot ilma km-ta/ sh 2022.a 1 020 966 eurot; 2023. a 1 020 966 eurot; 2024. a 1 020 966 eurot; 2025. a 1 020 966 eurot 1. Probleem ja 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Suurenenud on noorte töötuse ning mitteõppivate ja -töötavate noorte määr. Mure on täna 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: selles, et NEET-noorte arv suureneb, aga KOV-idel pole (spetsialistide) ressurssi sellises mahus noori toetada nii, et see oleks tulemuslik. Panustab heaolu tulemusvaldkonna tööturu programmi Lisarahastuseta võivad osad KOVid (k.a kõrgema tööpuudusega piirkondades) loobuda NEET-mudeli rakendamisest rahaliste vahendite eesmärki. Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab puudumisel. tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused 1.1 Lisataotluse eesmärk Pakkuda noortele individuaalsemat ja terviklikku tuge, arvestades nende piirkonna eripära ja võimalusi, mille toetavad pikaajalist tööelus osalemist. tulemusel on tagasi kooli ja tööle jõudmine kasvanud. Jõuda rohkemate NEET-noorteni ja toetada nende töö- ja haridusellu sisenemist tulemuslikumalt. Toetada NEET noortega tegelevate spetsialistide oskuste ja pädevuste tõstmist, koostöömudelite loomist ja KOV toetusmeetmeid. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus Lisarahaga: 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Eestis on 15200 NEET olukorras 15-26 aastast noort (sh 15% ehk 2300 elavad Ida- a) jõuame rohkemate NEET-noorteni ja toetame nende töö- ja Virumaal), kes on kõrvale jäänud haridusest ja hõivest (2020). Võrreldes 2019. a on see haridusellu sisenemist tulemuslikumalt. Noortele pakutakse tõusnud ca 4000 noore võrra, mis on tingitud COVID-19 pandeemiast, kus töökoha on individuaalsemat ja terviklikku tuge arvestades nende piirkonna eelkõige kaotanud noored inimesed. NEET määr oli 2020. a kõrgeim Ida-Virumaa 17,2% eripära ja võimalusi, mille tulemusel on tagasi kooli ja tööle (vrd Harjumaal 8,3% ja Tartumaal 8,4%). Suurenenud noorte töötuse ja mitteõppivate ja jõudmine kasvanud; -töötavate noorte määrade tõusu valguses on oluline tugevam valdkondade ülene b) vähendatakse KOVide omafinantseeringut, mis on vajalik koordinatsioon Sotsiaalministeeriumi ning Haridus-ja teadusministeeriumi haldusalades. NEET toetusmudeli rakendamiseks. Selleks on ka analüüs koos tegevuskavaga koostatud, mille põhjal on välja arvestatud lisavajadus NEET-olukorras noorte toetamiseks. Lisarahastusest toetatakse NEET noortega tegelevate spetsialistide oskuste ja pädevuste tõstmist, koostöömudelite loomist ja KOV toetusmeetmeid. Tervikliku NEET-olukorras noorteni jõudmist ja nende toetamist viiakse ellu koostöös Haridus-ja teadusministeeriumi, HARNO, Sotsiaalkindlustusameti ning KOVidega. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Praegu rahastatakse peamiselt ESF vahenditest. NEET-noortele kiirema ja ligipääsetavama info tagamine, nt lahendus, kus noor saab läbi mugava Chat-lahenduse ka ise KOV-i poole pöörduda abi saamiseks. NEET-noorte toetamine töötajate värbamisel ja KOV-ide toetamine spetsialistide koolitusega (juhtumikorralduse teenusena). 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida NEET noored eelnevates lahtrites ei ole käsitletud 3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (2) Sotsiaalministeerium/Eesti Töötukassa/Töötuskindlustushüvitise pikendamine sõltuvalt olukorrast tööturul/7,2 mln eurot ilma km-ta/ sh 2022. a 6,4 mln eurot ; 2023. a 0,8 mln eurot 1. Probleem Kõrge tööpuuduse perioodil ei pruugi fikseeritud pikkusega töötuskindlustushüvitis 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: katta kogu tööotsimise perioodi, suurendades tööotsija vaesusriski. Tööpoliitika eesmärk on piisava sissetuleku tagamine pärast tööelu lõppu, samuti majandusliku 1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.2 Mitterahastamise tagajärg: toimetuleku tagamine sotsiaalsete riskide realiseerumisel (sh töö kaotuse korral). Sekkumise tulemusel Parandada töötute majanduslikku olukorda vähendades varajast lahkumist tööturult ja vaesuse näitaja alaneb. tööotsingutest heitumist ning suurendades sobiva ja inimese oskustele vastava töö leidmise tõenäosust. Kõrge tööpuuduse perioodil ei pruugi fikseeritud pikkusega töötuskindlustushüvitis katta kogu tööotsimise perioodi, suurendades tööotsija vaesusriski. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Töö leidmine ei sõltu üksnes inimese tahtest, vaid ka olukorrast tööturul. Lisarahaga paraneb töötute majanduslik olukord, Mida rohkem on töötuid ja vähem vakantseid ametikohti, seda raskem ja väheneb varajane lahkumine tööturult ja tööotsingutest aeganõudvam on töötul leida sobivat tööd. Kõrge tööpuuduse perioodil ei heitumine, suurenevad sobiva ja inimese oskustele pruugi fikseeritud pikkusega töötuskindlustushüvitis katta kogu tööotsimise vastava töö leidmise tõenäosus. Mõju on tugevam perioodi, suurendades tööotsija vaesusriski. See võib ajendada töötuid piirkondades, kus on kõrgem tööpuudus, nt Ida- vastu võtma oma oskustele ja ootustele mittevastavat töökohta, sundida Virumaa. neid lahkuma tööturult (nt pensionile jääma) või jääma pikaajaliseks töötuks, millega kaasnevad nii oskuste langus kui majandusliku toimetuleku langus. Registreeritud tööpuudus on kõrgeim Ida-Virumaal (14,6%), Valgamaal (10,8%), Põlvamaal (10,2%) (Eestis keskmiselt 8,7%). 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Rahastatakse töötuskindlustusmakse vahenditest. Kõikidel 01.07.2021 seisuga töötuskindlustushüvitise Töötuskindlustuse seaduse muutmine. saajatel hüvitise saamise periood pikeneb 60 päeva võrra ning sellest osa jääb 2022 ja osa 2023. aastasse (pikema staaži korral). Seejärel muudetakse periood taas nii nagu täna on. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites Töötuskindlustushüvitise saajad. ei ole käsitletud Kui kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat, määrab töötukassa hüvitise 180 kalendripäevaks; 5 kuni 10 aastat, 270 kalendripäevaks; 10 aastat või enam, 360 kalendripäevaks. 3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (3) Sotsiaalministeerium/Eesti Töötukassa/Töövõimetoetuse baasmäära tõstmine/ 127,7 mln eurot ilma km-ta/ sh 2022.a 31,1 mln eurot, 2023.a 31,3 mln eurot, 2024.a 32,6 mln eurot, 2025.a 32,7 mln eurot 1. Probleem Tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimese töövõimetoetuse suurus on 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: ca 2,5 korda madalam suhtelise vaesuse piirist. Vähenenud töövõimega inimeste tööpuudus kasvab Panustab heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogrammi eesmärki. Tööpoliitika eesmärk on piisava ja majanduslik toimetulek halveneb järgneva 2-3 aasta jooksul. sissetuleku tagamine pärast tööelu lõppu, samuti majandusliku toimetuleku tagamine sotsiaalsete riskide 1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.2 Mitterahastamise tagajärg: realiseerumisel (sh töövõime languse korral). Sekkumise tulemusel vaesuse näitaja alaneb. Parandada vähenenud töövõimega inimeste majanduslikku toimetulekut, sh kõrgema tööpuudusega piirkonna elanikke seas, kuna osalise töövõimega inimesed moodustavad maakonna tööealisest elanikkonnast suurima osakaalu Põlvamaal (21%) ja Ida-Virumaal (20%). 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju Töövõimetoetuse suuruse tõus ei ole käinud samas tempos vanaduspensionide Lisarahastusega paraneb vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek, sh on mõjutatud kõrgema (saavutatav tõstmisega, mistõttu terviseprobleemidest tingitud töövõimelangusega tööpuudusega piirkonna elanikud, kuna osalise töövõimega inimesed moodustavad maakonna tööealisest vähemalt 5 inimeste sotsiaalkaitse taseme tõstmine on maha jäänud elanikkonnast suurima osakaalu Põlvamaal (21%) ja Ida-Virumaal (20%). aasta jooksul) vanaduspensioniealiste omast. 2021. aastal jääb osalise töövõimega töötaja Alates 01.04.2022 on päevamäär 16,58€, 2023. a 16,78€, töövõimetoetuse suurus allapoole keskmist vanaduspensini suurusest 2024. a 17,77€, (sõltumata staažist) ning on ca 2,5 korda madalam suhtelise vaesuse piirist. 2025. a 18,48€. Arvestades tööturu prognoose on tõenäoline, et vähenenud töövõimega Osalise töövõime korral on päevamäär 2022.a 9,45€, inimeste tööpuudus kasvab ja majanduslik toimetulek halveneb järgneva 2-3 2023.a 9,56€, aasta jooksul. 2024.a 10,13€, 2025.a 10,53€. Alates 01.04.2021 on töövõimetoetuse kehtiv päevamäär 15,13eurot, millest Puuduva töövõime korral on päevamäär 2022.a 16,58€, ühe kalendripäeva toetus on: 2023.a 16,78€, osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (8,624 eurot päevas, 2024.a 17,77€, keskmiselt 258,72 eurot kuus); 2025.a 18,48€. puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (15,13 eurot päevas, Osalise töövõime korral on toetus 2022.a 283,52€ , keskmiselt 453,90 eurot kuus). 2023.a 286,94€, 2024.a 303,87€, 2025.a 316,01€. Puuduva töövõime korral on toetus 2022.a 497,4€, 2023.a 503,4€, 2024.a 533,1€, 2025.a 554,4€. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti Riigieelarve piirmäärata vahendid. Tõsta töövõimetoetuse päevamäära nii puuduva kui osalise töövõime korral alates eeltingimu 01.04.2022. Töövõimetoetuse päevamäära tõus ca 10,1%, sellisel juhul jääb eeldatavalt sed osalise töövõime korral toetuse suurus minimaalselt 50% alampalgast (ehk 57% Töövõimetoe töövõimetoetuse päevamäärast). Puuduva töövõime korral oleks töövõimetoetuse tuse päevamäär ca 88% eelmise aasta minimaalsest töötasu päevamäärast. seaduse muutmine. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu Puuduva töövõimega isikud 37 tuh, osalise töövõimega isikud oluline 57 tuh. info, mida eelnevates lahtrites ei 3. KÕRGEMA TÖÖJÕUPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED (4) Sotsiaalministeerium/Eesti Töötukassa/Stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetuse baasmäära tõstmine/4 324 176 eurot ilma km-ta/ sh 2022. a 1 093 833 eurot; 2023. a 1 108 803 eurot; 2024. a 1 060 770 eurot; 2025. a 1 060 770 eurot 1. Probleem Töötutele ja töötusriskis inimestele mõeldud sõidu- ja majutustoetus ning stipendiumi 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: määrad on püsinud muutumatuna 8 aastat ning ei ole enam piisavad tööturuteenustel osalemisega Panustab VV määrusega kinnitatud Tööhõiveprogrammi 2021-2023 eesmärki. Programmi üldeesmärk on seotud kulude katmiseks. lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude 1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.2 Mitterahastamise tagajärg: eriliste takistuste tõttu raskendatud, samuti leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust. Tõsta töötutele ja töötusriskis inimestele mõeldud sõidu- ja majutustoetuse ning stipendiumi määrasid, mis on püsinud muutumatuna 8 aastat ning ei ole piisavad tööturuteenustel osalemisega seotud kulude katmiseks. Tööturuteenuseid sihitakse vajadus- ja riskipõhiselt enim tööalase võime suurendamist vajavatele inimestele, seega on toetuste tõstmisel potentsiaalselt oluline mõju riskirühmade hõivevõimaluste parandamisele. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta Tööturutoetuste määra (sõidu- ja majutustoetus, stipendium) saab tõsta Tööturuteenuseid sihitakse mh vajadus- ja riskipõhiselt enim tööalast võimestamist jooksul) riigieelarve seadusega, toetused on aga püsinud muutumatuna 8 aastat ning ei vajavatele inimestele, seega on toetuste tõstmisel potentsiaalselt oluline mõju ole piisavad tööturuteenustel osalemisega seotud kulude katmiseks ja teenustel riskirühmade hõivevõimaluste parandamisele. osalemise motiveerimiseks. Eesti Tööjõu-uuringu andmetel tundis 2020. aastal II kvartalis 32,1% töötutest, kes viimase nelja nädala jooksul on osalenud töötute koolitusel, et nad tulevad toime suurte raskustega, samas kui koolitusel mitte osalenud töötutest oli neid vaid 20,2%. COVIDiga kaasnev tööpuuduse kasv ja majandusliku toimetuleku langus võivad tööturuteenustel osalemisel saada takistuseks just kõrgema tööpuudusega piirkondades (nt Ida-Virumaal (registreeritud töötus 14,6%), Valgamaal (10,8%), Põlvamaal (10,2%). 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Rahastatakse osaliselt töötuskindlustusmakse vahenditest ja osaliselt ESF Ettepanek tõsta sõidu- ja majutustoetust 10 sendi pealt (ülemmäär Iga-aastase riigieelarve vahenditest. 26€) seaduse tekstiparagrahvi 2 2022. aastaks 12 sendini (ülemmäära 30,61€-ni), 2023. a ülemmäär muudatus. 31,29 €, 2024. a ülemmäär 31,94€, 2025. a 13 sendini (ülemmäär 32,55€). Stipendiumit tõsta 3,84 €-lt 2022. aastal 4,52€-ni, 2023. a 4,62€-ni, 2024. a 4,72€-ni, 2025. a 4,81€-ni. Mõlemaid toetusi ja toetuste ülemmäärasid on aastatel 2023-2025 korrigeeritud vastavalt muutustele tarbijahinnaindeksis. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida Töötuna arvel olevad isikud. eelnevates lahtrites ei ole käsitletud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala RES 2022 - 2025 01. märts 2021 Kasutatud lühendid • AK – ametikoht • EHK – Eesti Haigekassa • EHL – Eesti Haiglate Liit • EPS – Eesti Perearstide Selts • Medre – Terviseameti majasisene süsteem Eesti riigi meditsiinitöötajate, apteekrite ja tervishoiuteenuseid pakkuvate asutuste tegevuslubade üle arvestuse pidamiseks • MEIS – Terviseameti menetlussüsteem • MSA – Meditsiiniseadmete andmekogu • PPA – Politsei- ja Piirivalveamet • RA – Ravimiamet • RAKP – Ravimiameti kliendiportaal • RFK - rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon • RIHA – Riigi infosüsteemi haldussüsteem • RINA – rakendus EESSI programmis Euroopa sotsiaalkindlustuse andmevahetuseks (Electronic Exchange of Social Security Information Reference Implementation for a National Application) • RKAB – Ravimiameti tegevuslubade register • SamTrack – Ravimiameti ravimitega seotud menetlusprotsesside infosüsteem • SKA – Sotsiaalkindlustusamet • SKAIS – Sotsiaalkindlustusameti andmekogu • SLA – teenustaseme leping • SoM – Sotsiaalministeerium • SPR – Surma põhjuste register • STAR – Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister • TA – Terviseamet • TAI – Tervise Arengu Instituut • TEHIK – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus • TEIS – Tööelu infosüsteem • TI – Tööinspektsioon • TIS – Tervise infosüsteem • RES lisataotlused RES taotlused 2022-2025 Lisataotluse Lisataotluse nimi Prioriteetsus Slaidi nr 2022 2023 2024 2025 maht kokku Kokku 48 682 400 10 972 700 11 580 400 12 893 600 13 235 700 Baasinfrastruktuuri uuendamine 1 RES1 14 134 300 2 993 200 3 064 200 4 082 800 3 994 100 Võrguteenuse uuendamine 1 RES2 2 806 800 498 000 513 200 649 200 1 146 400 Töökohateenuse uuendamine 1 RES3 4 286 000 1 066 800 1 069 800 1 073 000 1 076 400 Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude TEHIK haldusesse ja 1 RES4 995 600 623 100 372 500 0 0 majutusse toomine Infoturbe tagamine 1 RES5 2 738 800 584 000 603 600 904 400 646 800 Tervise valdkonna infosüsteemide 1 RES6 5 554 700 1 198 200 1 398 300 1 451 200 1 507 000 jätkusuutlikkuse tagamine Tervise infosüsteemi teenuste 1 RES7 6 185 900 1 508 100 1 532 500 1 558 600 1 586 700 jätkusuutlikkuse tagamine Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse 1 RES8 6 024 000 1 028 300 1 642 200 1 664 700 1 688 800 tagamine Analüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamine Sotsiaalministeeriumi 1 RES9 5 170 300 783 000 1 352 100 1 477 700 1 557 500 valitsemisalas SKAIS1 andmevahetus Vene 2 RES10 180 000 180 000 0 0 0 Föderatsiooniga Patsiendikindlustuse ja -ohutuse 2 RES11 606 000 510 000 32 000 32 000 32 000 süsteemi toetavad IT arendused RES1 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Baasinfrastruktuuri uuendamine / 14 134 300 +KM 1. Probleem Puuduvad jätkusuutlikkuskulud, vähene meeskond 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse 1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste käideldavus Taotlus on jätkusuutlikkuse tagamiseks, tegevus panustab kõikidesse SoM valitsemisala teenustesse ja vastavalt kokkulepitud tingimustele programmidesse. 1.2 SFi projektiga seos Terviseameti menetlussüsteem MEIS, uue põlvkonna MSA 1.5 Panustab järgnevatele suunistele 1.3 Mitterahastamise tagajärg Projekti ellu mitteviimisel ei ole võimalik tagada intsidentide [ ] Kratid arvu vähenemist ega sama taseme hoidmist ning infosüsteemide käideldavuse vastavust [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused tingimustele. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt [ ] Andmehaldus [X] Küberturve [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Suuremad investeeringud infrastruktuuris on tehtud, lahenduste • Tagatud on teenuste käideldavus vastavalt • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad tervise-, sotsiaal- ja kasutuselevõtt ja migratsioonid on töös kokkulepitud tingimustele töövaldkonna teenused • Puuduvad jätkusuutlikkuskulud • Infrastruktuuri amortiseerunud riistvara • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja säilimine • Kõikide oluliste süsteemide administraatorid ei ole dubleeritud, osakaal on viidud miinimumini ning uute • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase tööjõukulud ei ole kaetud 1/3 ulatuses alates 2021. a infosüsteemide majutamiseks on olemas • Infrastruktuuri amortiseerunud riistvara osakaal on viidud • Kasutajatoe intsidentide ja teenindussoovide lahendamise kiirus ei vasta vajalik ressurss miinimumini ning uute infosüsteemide majutamiseks on olemas ootustele • Kasutusele on võetud kaasaegsed lahendused vajalik ressurss (mõõdik: 2019: 35%; 2023: 0%). 2020. a teostati • Tervise Arengu Instituudi (TAI) IKT on konsolideerimisel (nt Kubernetes) investeeringud, 2021. a kasutuselevõtutööd • Konfiguratsioonihalduse kasutuselevõtt on töös • Riistvara ja haldamise vigadest tulenevad • Intsidentide arv jääb samale tasemele, st 252 tk aastas • Juurutamisel on identiteedihaldus, mahuhaldus, konteinertehnoloogia intsidendid on vähenenud • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES1 • Monitooring vajab olulist täiendamist • Kasutajate rahulolu tõus • 2020. a intsidentide arv – 252 tk (sh välistest osapooltest tulenevad) 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Meeskond: ressursid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 • Haldusvõimekuse tõstmine läbi meeskonna • Teenuslepped lehel RES1 laiendamise ja koolitamise ning protsesside • Konsolideerimiseks vajalike kompetentside olemasolu • Muud ressursid: kompetentsid: sise- ja väliskoolitused, tehnoloogia, juurutamise, tagamaks kaasaegsete • Turvalised ühendused infosüsteemidele toimivad protsessid lahenduste kasutuselevõtte halduse vaatest • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES1 • Küberturvalisuse eest vastutab infosüsteemide halduse osakond • Standardiseerimine, automatiseerimine, koostöös infoturbeosakonnaga iseteenindus, Infrastructure as a code (IaC) • Eelarve 2022-2025 on 14 134 300 eurot: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES1. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Ravimiamet (RA), Terviseamet (TA), • Teenuste jätkusuutlikus Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on oluline Tööinspektsioon (TI), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise • Lahendused, mis toetavad infosüsteemide rahastuse jätkumine ka 2026. a ja edaspidi. Arengu Instituut (TAI) kaasaegseid arendus- ja haldusmetoodikaid • Kaudselt kogu Eesti elanikkond • Standardiseerimine, automatiseerimine, iseteenindus, Infrastructure as a code (IaC) • Võrreldes praegusega automatiseeritakse mahuhalduse, identiteedi ja konfiguratsioonihalduse teostust ja seiret RES2 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Võrguteenuse tagamine / 2 806 800 +KM 1. Probleem Puuduvad jätkusuutlikkuskulud, vähene meeskond 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse 1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna teenuste Panustab SoM valitsemisala asutuste töökohateenusesse ja seeläbi kaudselt kõigisse SoM käideldavus vastavalt kokkulepitud tingimustele valitsemisala teenustesse ja programmidesse. 1.2 SFi projektiga seos puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: 1.3 Mitterahastamise tagajärg Projekti mitteelluviimisel ei ole võimalik tagada [ ] Kratid SoM valitsemisala tööd ja teenuste osutamist. [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt [ ] Andmehaldus [X] Küberturve [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Suuremad investeeringud infrastruktuuris on tehtud, • Tagatud on teenuste käideldavus vastavalt • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad tervise-, lahenduste kasutuselevõtt ja migratsioonid on töös kokkulepitud tingimustele sotsiaal- ja töövaldkonna teenused • Puuduvad jätkusuutlikkuskulud • Infrastruktuuri amortiseerunud riistvara osakaal on • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja säilimine • Võrguga seotud baaseelarve on 40 000 eurot aastas, lisaks viidud miinimumini ning uute infosüsteemide • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase on baaseelarves ühe töötaja rahastus majutamiseks on olemas vajalik ressurss • Amortiseerunud võrguseadmete osakaal on viidud miinimumini • Kaugtööks kasutatakse mitut erinevat tehnoloogiat, vajalik • Kasutajate rahulolu tõus (mõõdik: 2019: 76%; 2023: 0%) kaasajastamine • Tagatud on kaugtöö võimekus • Kvaliteetne kaugtöö võimekus on tagatud 1400 töökohale ja • Kasutajatoe intsidentide ja teenindussoovide lahendamise partneritele 140le kiirus ei vasta ootustele • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES2 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Meeskond: IT-süsteemiadministratsioon 3 – 3 AK • Kohtvõrguseadmete vahetus jooksvalt • Teenuslepped • Muud ressursid: kompetentsid – sise- ja • Andmeside ümberkorraldused, asukohtade • Konsolideerimiseks vajalike kompetentside olemasolu väliskoolitused, tehnoloogia, toimivad protsessid muutustest tingitud tegevused pidevalt. • Turvalised ühendused infosüsteemidele • Küberturvalisuse eest vastutab infosüsteemide halduse • 2024: Wi-Fi lahenduse uuendamine • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel osakond koostöös infoturbeosakond osakonnaga • 2025: Tulemüüride vahetus, Andmekeskuse RES2 võrguseadmete vahetus, VPN seadmete vahetus. • Eelarve 2022-2025 on 2 806 800 eurot: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES2 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Ravimiamet (RA), • Teenuste jätkusuutlikus käsitletud Terviseamet (TA), Tööinspektsioon (TI), Astangu • Lahendused, mis toetavad infosüsteemide Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise Arengu Instituut (TAI) kaasaegseid arendus- ja haldusmetoodikaid oluline rahastuse jätkumine 2026. a ja edaspidi. • Teenuste sisemised (1400) ja välised kasutajad (140) • Standardiseerimine, automatiseerimine, iseteenindus, Infrastructure as a code (IaC) • Võrreldes praegusega automatiseeritakse mahuhalduse, identiteedi ja konfiguratsioonihalduse teostust ja seiret RES3 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Töökohateenuse uuendamine / 4 286 000 + KM 1. Probleem Vananenud ja ebapiisav töökohateenuse ressurss 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse 1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna Panustab SoM valitsemisala asutuste töökohateenusesse ja seeläbi kaudselt kõigisse SoM töökohateenuste vastavus kokkulepitud tingimustele valitsemisala teenustesse ja programmidesse. 1.2 SFi projektiga seos puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: 1.3 Mitterahastamise tagajärg Projekti mitteelluviimisel halveneb SoM haldusala [ ] Kratid töötajate tingimused teenuste osutamiseks, kaugsuhtluseks. Risk kasutajatoe [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused teenuste intsidentide kasvule, kuna olemasolevad lahendused on vananenud. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt Vananenud ja ebapiisav töökohateenuse ressurss. [ ] Andmehaldus [X] Küberturve [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • 25% töökohateenuse seadmetest on ületanud planeeritud eluea • Tagatud on teenuste käideldavus vastavalt kokkulepitud • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad (vanemad kui 4 aastat, garantii on lõppenud) tingimustele tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonna teenused • Töökohateenuse tarkvaralitsentside maksumuse suurenemine • Amortiseerunud töökohaseadmete riistvara osakaal on • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja (hinnatõus), MS paketivahetus E3->E5 (suhtlustarkvara viidud miinimumi, süle- ja lauaarvutid on 100% säilimine kasutuselevõtu rahastuse katte vajadus) rendimudelil • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase • Töökoha vajaduste suurenemine (monitoride arv 1->2) • Uus turvaline printimislahendus on kogu haldusalas • Klientidel on ühtne kontaktpunkt (kõnekeskus, • Rendimudeli rakendamine 25% osas on rahastamata alates 2022 kasutusele võetud, printimisteenus on läbipaistev videokonverents) • SKA 80% printimislahendusest on korrastatud, ülejäänud haldusalas • Kaasajastatud on kõnekeskuste ja • Klienti rahulolu 2023: 93% on 60% printeritest amortiseerunud, garantii puudub, printerid ei videokonverentsilahendused • Amortiseerunud töökohaseadmete riistvara osakaal vasta reaalsele vajadustele • Riistvara ja haldamise vigadest tulenevad intsidendid on on viidud miinimumini (mõõdik: 2020: 25%; 2023: • Kõnekeskuse lahendused vajavad kaasajastamist vähenenud 0%). • Videokonverentsilahenduste kaasajastamine • Kasutajatel on ajakohased töövahendid, Kasutajate • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022- rahulolu tõus 2025 lehel RES3 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Meeskond: kasutajatugi, (IT-teenuste tugi 2) – 2 AK • Videokonverentsiteenuse kasutuselevõtt • Õigusruumi muudatused teenuse pakkumiseks TAI- • Muud ressursid: kompetentsid – sise- ja väliskoolitused; • Kõnekeskuste teenuse kasutuselevõtt le tehnoloogia, toimivad protsessid • Printimislahenduse kasutuselevõtt • Teenuslepped • Küberturvalisuse eest vastutab infosüsteemide halduse osakond • Töökohaseadmete rent, sh valitsemisala uutele • Konsolideerimiseks vajalike kompetentside koostöös infoturbeosakonnaga töökohtadele ja Astangu õppeklassi seadmed olemasolu • Monitoride väljavahetamine (amortiseerunud varad) ja • Turvalised ühendused infosüsteemidele täiendavad vajadused (2 kuvarit töökohal) • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022- • Eelarve 2022-2025 on 4 286 000 eurot: faili 2025 lehel RES3 Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES3 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei • Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Ravimiameti (RA), • Teenuste jätkusuutlikus ole käsitletud Terviseameti (TA), Tööinspektsiooni (TI), Tervise Arengu Instituut • Lahendused, mis toetavad infosüsteemide kaasaegseid Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, (TAI), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töötajad arendus- ja haldusmetoodikaid mistõttu on oluline rahastuse jätkumine 2026. a ja (teenuste sisemised kasutajad 1400) ja nende • Võrreldes praegusega automatiseeritakse mahuhalduse, edaspidi. teenindussaalide ja koolitusklasside teenust kasutavad identiteedi ja konfiguratsioonihalduse teostust ja seiret kliendid. RES4 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude TEHIK haldusesse ja majutusse toomine / 995 600 +KM 1. Probleem Riigi olulised Infosüsteemid ei ole majutatud riigi andmekeskustes, ei halda 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse ise oma infosüsteeme Panustab sotsiaalkaitse 67 erinevasse teenusesse ja 6 programmi: sotsiaalkindlustuse, 1.1 Lisataotluse eesmärk SKAIS majutus- ja haldusvõimekuse tagamine. Teenuse hoolekande, soolise võrdõiguslikkuse, laste ja perede, tervist toetavate valikute ja inimkeskse osutamiseks vajaminevate kompetentside ja meeskonna komplekteerimine tervishoiu praogrammi 1.2 SFi projektiga seos puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: 1.3 Mitterahastamise tagajärg SKAIS majutus ja haldus jätkub tänase teenusepakkuja [ ] Kratid juures [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt [ ] Andmehaldus [X] Küberturve [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • SKAIS majutus- ja haldusleping uuendatud 2020. a • Riik majutab ja haldab kriitilisi infosüsteeme • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad tervise-, • Puudu olulised ressursid halduse tagamiseks (andmebaasi ja andmeid riigi andmekeskustes sotsiaal- ja töövaldkonna teenused administraatorid, rakendusserverite administraatorid) • SKAIS on majutatud ja hallatud riigi • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja säilimine • Majutuse jaoks vajalik IAAS platvormi laiendus infrastruktuuril • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase • Tagatud ühtne lahenduse tehnoloogiate kaasajastamine ja üleminek pilverakendustele • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES4 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Meeskond: IT-süsteemiadministratsioon 3 – 4 AK; IT- • 2021-2022 värbamised, meeskonna • Tagatud teenuse osutamiseks vajalik infrastruktuur, andmebaasiadministratsioon 2 – 1 AK; IT- komplekteerimised, infrastruktuuri kompetentsid andmebaasiadministratsioon 3 – 1 AK laiendamised, teenuste migratsiooni • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel • Kompetentsid: sise- ja väliskoolitused, tehnoloogia, toimivad ettevalmistused, teenusmonitooringu RES4 protsessid tagamine • Küberturvalisuse eest vastutab infosüsteemide halduse osakond • 2022-2023 majutuse ja halduse üleviimine koostöös infoturbeosakond osakonnaga • Eelarve 2022-2025 on 995 600 eurot: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES4 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • SKAIS ja STAR kasutajagrupid, kaudselt kogu Eesti • Teenuste jätkusuutlikus käsitletud elanikkond • Lahendused, mis toetavad infosüsteemide kaasaegseid arendus- ja haldusmetoodikaid • Võrreldes praegusega automatiseeritakse mahuhalduse, identiteedi ja konfiguratsioonihalduse teostust ja seiret RES5 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Infoturbe tagamine / 2 738 800 +KM 1. Probleem EL ja siseriiklikud (ISKE) nõuded näevad ette seire turvasündmuste 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse tuvastamiseks ja regulaarsete andmekogude turvaauditite läbiviimise, milleks puudub piisav Taotlus on küberturvalisuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, tegevus panustab kõikidesse SoM ressurss valitsemisala teenustesse ja programmidesse 1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada SoM valitsemisalas olevate turvasündmuste nõuetekohane 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: seire ja andmekogude auditid [ ] Kratid 1.2 SFi projektiga seos puudub [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused 1.3 Mitterahastamise tagajärg Andmekogude pidamine ja TEHIKu osutatavad IKT teenused [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt ei vasta seadustele ega välislepingute nõuetele, andmete lekke, riknemise riski oluline kasv [ ] Andmehaldus [X] Küberturve [ ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • TEHIKu hallata on 35 andmekogu, mille abil töödeldakse • Hoitakse ära, tõkestatakse turberikkumisi TEHIKu • Tasuvusindikaator: seiresüsteem ja auditid kindlustavad isikuandmete mh eriliigilisi isikuandmeid, sh vahetatakse andmeid nii hallatavate andmekogude ja IKT teenuste pidamisel. kaitse üldmääruse täitmist hoidmaks ära potentsiaalse kuni 20 miljoni euro siseriiklike kui EL osapooltega. Andmete kaitseks näevad • Viiakse õigeaegselt läbi andmekogude ISKE ja EL suuruse rahatrahvi. EL ja ISKE nõuded ette mh seire turberikkumiste piiriüleste teenuste (sotsiaalkaitse ja retsepti • Turberikkumised või nende katsed andmete kasutusel on juba varakult tuvastamiseks ja regulaarsete turvaauditite läbiviimise. andmete vahetus) nõuetekohased auditid. tuvastatavad ja nende mõju ära hoitav. • Turberikkumiste seireks on soetatud nõuetekohane • Kindlustatakse nõuetekohane (EL, ISKE) seiresüsteemi • Süsteemid on seadistatud turvanõuete kohaselt. turvasündmuste haldussüsteem, (seiresüsteem). Viiakse jätkusuutlikkus. • Nõutud turvaauditid on läbi viidud. läbi turvateadlikkuse koolitusi, juhtumite regulaarset • Nõutud turbe seiresüsteemide tõrgeteta töö on tagatud. järelanalüüsi. • Mõju on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES5. • Seiresüsteemide ülalpidamiseks, auditite läbiviimiseks puudub piisav ressurss, sh personal. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Seiresüsteemide pidamise ja turvaauditite läbiviimise eest • Tegemist on perioodilise tegevusega TEHIKu • Välislepingutest (EL piiriüleste teenuste (sotsiaalkaitse ja vastutab infoturbeosakond vastavalt 3 in 75% -se ning 1 in hallatavate andmekogude jätkusuutlikkuse reptseptiandmed) ja siseriiklikud (ISKE) turvanõuded. 30%-se ning 1 in 15% koormusega (IT-andmeturve 2). tagamiseks. • Riskid: Küberturvalisuse eest vastutab iga tööprotsessi omanik • Eelarve 2022-2025 on 2738 800 eurot: faili • andmete kasutamisel aset leidnud sündmuste analüüsimata jätmine oma protsessi lõikes, infoturbe korraldust koordineerib Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES5. ei võimalda turberikkumisi varakult tuvastada ega ära hoida; infoturbeosakond. • andmelekke tõttu võimalikud kahjunõuded privaatsuse rikkumisest, • Seiresüsteem rajaneb olemasoleval riistvaral, mida haldab mainekahju; infosüsteemide haldusosakond, süsteemi omanik on • infosüsteemide pidamine ei ole kooskõlas õigusaktidega. infoturbeosakond. • Seiresüsteemis on kasutusel taaskasutatavaid komponente, milleks on • Seiresüsteemi litsents vajab iga-aastast uuendust ning vabavaralised turvarikke tuvastusmustrid (signatuurid). välisnõuetele vastamiseks auditid läbiviimist. • Riskid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES5. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Kõik TEHIKu kliendid, SoM valitsemisala • Võrreldes praegusega automatiseeritakse SoM • Käesolev taotlus on TEHIKu IKT teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks, sh • Koostööpartnerid valitsemisalas olevate andmete kasutuse seiret ning nõutud seiresüsteemi pidamise ning auditite läbiviimise finantseerimiseks. infosüsteemide haavatavuste tuvastamist. • Turvasündmuste tuvastamiseks kasutatakse masinõpet. RES6 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Tervise valdkonna infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine / 5 554 700 +KM 1. Probleem Osade olemasolevate ning uute planeeritavate infosüsteemide 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse jätkusuutlikkuskulud ei ole tagatud, osad tööjõukulud on alates 2022. a katmata Panustab hästi toimivasse keskkonda nutikate IKT-lahenduste kasutuselevõtuks ja loomiseks. 1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada tervisevaldkonna teenuste käideldavus vastavalt Panustab kõigisse tervise teenustesse ja kõiki 3 tervise tulemusvaldkonna programmi: tervist kokkulepitud tingimustele toetava keskkonna, tervist toetava valikute ja inimkeske tervishoiu programmi 1.2 SFi projektiga seos Terviseameti menetlussüsteem MEIS, Uue põlvkonna MSA 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: 1.3 Mitterahastamise tagajärg Taotluse mitterahastamisel ei ole võimalik tagada [ ] Kratid õigusaktidega kooskõlas teenuste tagamist tervise valdkonnas [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt [ ] Andmehaldus [X] Küberturve [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju • Osade olemasolevate ja planeeritavate infosüsteemide • RA, TA ja TAI teenuste käideldavus on • Tagatud on stabiilsed, turvalised ja kasutatavad tervisevaldkonna jätkusuutlikkuskulud ei ole täielikult baaseelarvest kaetud, tagatud vastavalt kokkulepitud tingimustele teenused nende Infosüsteemide tehnilise taseme hoidmine on seetõttu • Infosüsteemide jätkusuutlikkuskulud on • Tagatud on delikaatsete isikuandmete turvalisus ja säilimine keerukas tagatud • Standardiseeritud lahendused, ühtne IKT tase • COVID-19 kriisiga seoses on loodud HOIA äpp, vaktsiinide • Infosüsteemide tehniline platvorm vastab • Projekti mitteelluviimisel ei ole võimalik Ravimiametil täita talle tellimiskeskkond, TA kontaktihalduskeskkond, ravimivarude TEHIKu IT profiilile, rakendustes on kasutusel põhimäärusega pandud kohustusi, esineb risk EL sanktsioonide osas. jälgimise rakendus jne millel baaseelarve puudub viimased versioonid TAI infosüsteemide haldamisel jätkub väga kõrge risk katkestusteks. • Kasutajate ootused tarkvara töökindluse ning tarkvarakomponentidest, mis on nende Puudub võimalus taotleda MEISi, MSA, RKAB, RAKP arendusteks SF kasutajamugavuse tõstmiseks on uute teenuste lisandudes tootjate poolt toetatud ja uuendatud rahastust, mis omakorda takistab Terviseametil ja Ravimiametil oma tõusnud, samas on teenuste väikearenduste eelarve ja tuge • Kasutajate rahulolu tõus tänu kiiremale põhimäärusest tulenevate funktsioonide täitmist, järelevalve ei parane pakkuv ressurss jäänud samaks reageerimisele kasutajatoe poolt ning ja võib kaasa tuua riski inimeste tervisele. • Kasutajatoe intsidentide ja teenindussoovide lahendamise väiksemate arendussoovide • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES6. kiirus ei vasta ootustele realiseerimisvõimekuse tõusule 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Meeskond: IKT süsteemiarhitektuur 2 – 1 AK, IKT • Tegemist on perioodilise tegevusega • Teenuslepped projektijuhtimine 4 – 1AK, IKT projektijuhtimine 3 – 3 tervisevaldkonna infosüsteemide • Konsolideerimiseks vajalike kompetentside olemasolu ning õigusruumi AK, IKT projektijuhtimine 2 – 1 AK (alates 2022. a on jätkusuutlikkuse tagamiseks muudatused teenuse pakkumiseks TAI-le tööjõukuludest kaetud IKT projektijuhtimine – 2 • Eelarve 2022-2025 on 5 554 700 eurot: faili • Taaskasutatavus: ka väikearendustes kasutame võimaluses juba riigi ametikohta) Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES6. teiste infosüsteemide jaoks loodud komponente • Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK e-tervise talitus • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku, ristfunktsionaalsete ja koostöös infoturveosakonnaga teiste riiklike nõuetega • Riskid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES6. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti/tegevuse innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletu • Sotsiaalministeerium (SoM), Ravimiamet (RA), • Baaseelarvest arendusvajaduste Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on oluline Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI) lahendamine annab võimaluse rahastuse jätkumine 2026. a ja edaspidi. infosüsteemid kaasaegsed hoida, mis omakorda toetab võimalusi innovatsiooniks RES7 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Tervise infosüsteemi (TIS) teenuste jätkusuutlikkuse tagamine/ 6 185 900 +KM 1. Probleem: TIS on disainitud aastal 2007, mil nõuded infosüsteemile ei arvestatud vajadusega 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse teenindada korraga tänast teenuste kasutajate hulka Panustab hästi toimivasse keskkonda nutikate IKT-lahenduste kasutuselevõtuks ja loomiseks. 1.1 Projekti eesmärk Ajakohastada infosüsteemi komponente ja arhitektuuri, et vastata kasutajate Panustab kõigisse tervise teenustesse ja kõiki 3 tervise tulemusvaldkonna programmi: tervist toetava kasvanud nõuetele ja ootustele keskkonna, tervist toetava valikute ja inimkeske tervishoiu programmi 1.2 SFi projektiga seos puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: 1.3 Mitterahastamise tagajärg Taotluse mitterahastamisel ei ole võimalik tagada õigusaktidega [ ] Kratid kooskõlas teenuste tagamist tervise valdkonnas [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt [X] Andmehaldus [X] Küberturve [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju • TIS käivitati 2008. a ning seda hakati analüüsima ja disainima veelgi • TISi teenused töötavad vastavalt SLA-le ning • Litsentsikulud on oluliselt vähenenud varem. Sel ajal ei nähtud ette, et TISi peale ehitatakse sellises hulgas kasutajate ootustele • On võetud kasutusele uus TIS andmevahetusplatvorm, mis toetab teenuseid, et see infosüsteemi jõudlust võib mõjutama hakata. Täna • TIS on viidud üle vabavaralisele platvormile, millega digitervise avamist paindlikumale andmevahetusele tehakse päevas TISi keskmiselt 150 000 päringut ning see number kaasneb väiksem vendor lock-in oht • Tänu lihtsamale arhitektuurile ja andmevahetusstandardile on nii tõuseb uute teenuste lisandudes veelgi (otsustustugi, andmevaatur jne) • Andmevahetus on viidud üle uue põlvkonna HL7 FHIR arendamiseks, kui ka teenuste juurutamiseks kuluv aeg vähenenud • Teenused on aegkriitilised ja lisaks 24/7 käideldavusele oodatakse ka standardi põhisele andmevahetusele, mis pöörab • Kliendi vajadustele vastavad teenused > Nutikam riigivalitsemine. teenuste kiiret toimimist rohkem tähelepanu andmevahetuse ja Mõõdik: Rahulolu avalike e-teenuste kvaliteediga: 16–74-aastaste • Süsteemi loomisel valitud arhitektuur ei ole tänapäeval enam jätkusuutlik tarkvarasüsteemide arendamise lihtsustamisele elanike hulgas sihttase: 85% (2025) ning on oma monoliitse olemuse tõttu muutnud süsteemi uuendamise • TIS on loodud mikroteenuste põhimõttel ning • Andmekvaliteedi ja andmehõive paranemine. Andmekvaliteedi keerukaks „pilvekõlbulikuna“ ühtlustumine üle erinevate andmeallikate (TTOde) läbi tõhusamate • Litsentside (Oracle ja webMethods) kulu on 500 000 eurot aastas • On oluliselt panustatud nii platvormi arendamise ja töövahendite kasutuselevõtmise • Projekti ettevalmistamiseks on koostatud tehniline lähteülesanne ning haldamise mudeli tõhustamisse, kui ka seonduvalt • Mõju on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES7 juhtimisorganisatsioon (SoM, EHK, TEHIK, TAI, EHL, EPS) TIS andmehõive ja andmekvaliteedi paranemisse 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Projektorganisatsioon: • Tegemist on perioodilise tegevusega tervise • Arvestame riiklike nõuetega infosüsteemidele • TEHIK: IKT juhtimine 3 - 0,6AK, IKT süsteemiarhitektuur 3 - 1 AK, IKT infosüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. • Andmejälgija kasutuselevõtt: tuleb kasutusele ka uues versioonis teenuste tugi 2 – 0,2 AK, IKT projektijuhtimine 2 – 3 AK (sh 2 AK kulud • Eelarve 2022-2025 on 6 185 900 eurot: faili • Õigusliku regulatsiooni muudatused: SoM töögrupp teeb muudatused katmata al 2022), IKT projektijuhtimine 3 – 3 AK, IKT projektijuhtimine 4 - Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES7. võimaldamaks dokumentide asemel andmete edastamist 1AK • Riskid: tellijate ja teiste osapoolte kaasatus ja kokkulepped • Äritellija: SoM (andmekogu vastutav töötleja), EHK ja TAI äriteenuste • Riigipilv: süsteem arendatakse pilvekõlbulikuna omanikud • Taaskasutatavus: kasutame juba tööelu Infosüsteemi ja • Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK meditsiinitöötajate registri (Medre) arendamisel kasutatud komponente • Eeltööna on TEHIK korraldanud töötajatele FHIR standardi koolitusi • Riskid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES7 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti/tegevuse innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletu • Lõplik kasusaaja on patsient • Andmed hakkavad tervishoiuteenuse osutajate vahel Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on oluline • TISiga liidestunud tervishoiuteenuste osutajad kiiremini liikuma, võimaldades pakkuda paremat rahastuse jätkumine 2026. a ja edaspidi. • Tarkvaraarendajad tervishoiuteenust • TIS teenuseid kasutavad riigiasutused • HL7 FHIR standardil baseeruva andmevahetuse kasutuselevõtmine • Olemasolevate komponentide taaskasutus • Mikroteenustel põhinev arhitektuur RES8 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine / 6 024 000 +KM 1. Probleem SKAIS ja STAR andmekogudel puudub iga-aastane piisav baasrahastus 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: õigusaktidest tulenevate väikearenduste ja tarkvara uuenduste tegemiseks, EESSI Panustab sotsiaalkaitse 67 erinevasse teenusesse ja 6 programmi: Sotsiaalkindlustuse, infosüsteemi RINA hooldab ja arendab EL, kuid 2021. a antakse RINA üle TEHIKu hoolekande, soolise võrdõiguslikkuse , laste ja perede, tervist toetavate valikute ja inimkeskse haldusesse tervishoiu praogrammi 1.1 Lisataotluse eesmärk tagada SKAIS ja STAR andmekogudele, sh RINA iga-aastane 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: baasrahastus, et teenused saaksid korrektselt toimida ja oleks tagatud teenuste vastavus [ ] Kratid õigusaktidele [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused 1.2 SFi projektiga seos Perelepituse arendus, Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute , [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt Pensioniteenuse I etapi arendusteenuste lisandumisega I etapi arendus, [x] Andmehaldus 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse lisataotlus [ ] Küberturve Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine mitte rahastamisel ei ole [x ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet võimalik tagada õigusaktidega kooskõlas toetuste, hüvitiste, pensionite maksmist ning rahvusvahelist andmevahetust. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude halduseks ja hoolduseks (sh • SKAIS ja STAR andmekogudega seotud • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel 8. personalikuludeks) on TEHIKule eraldatud VV reservis aastateks 2022- teenused on õigusaktidega kooskõlas. • Lisataotlus loob elanikonnale õigusaktidega kooskõlas toetuste, 2025 kokku 9 300 996 eurot, TEHIKu baaseelarves aastateks 2022- • Tehnilised lahendused põhinevad andmetel hüvitiste ja pensionite saamise. 2025 on 816 400 eurot. ja väheneb käsitöö-vigade hulk. • Toimub andmevahetus teiste riikidega. • STAR võeti kasutusel 2010. a. Tegu on monoliitse ja vananenud • RINA on TEHIKu halduses, hooldus ja • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES8. kasutajaliidesega süsteemiga, mille mitteuuendamine võib viia lisaks väikearendused on tagatud ning kasutajate suurenevale rahulolematusele ka turvaprobleemide rahvusvaheline andmevahetus toimib. tekkeni. • Pensionite, hüvitiste ja toetustega seotud õigusruum on järjepidevas muutumises, mistõttu on vajalik teenustesse pidev muudatuste sisseviimine ja käsitöö vähendamine, et vältida inimlike vigu. • Alates 2023. a puudub rahastus 3 ametikohal: IKT süsteemiarhitektuur 3 – 1 AK ja IKT teenuste tugi 3 – 2 AK. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • TEHIK: IKT juhtimine 3 – 1 AK, IKT süsteemiarhitektuur 2 – 2 AK, IKT • Tegemist on perioodilise tegevusega, • Vastab arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi ristfunktsionaalsete süsteemiarhitektuur 3 – 1 AK, IT IKT-testimine 3 – 1 AK, IKT- sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude nõuetele (sh pilvekõlbulikkuse ja andmekvaliteedi nõuded). projektijuhtimine 3 – 3,5 AK, IKT projektijuhtimine 2 – 2 AK, IKT jätkusuutlikkuse tagamiseks. • Riskid on kirjeldatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel teenuste tugi 3 – 6 AK, IKT tootejuhtimine 2 – 2 AK • Eelarve 2022-2025 on 6 024 000 eurot: faili 8. • Äriteenuse omanik: SKA Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES8. • Taaskasutatavus: SKAIS arhitektuur põhineb mikroteenustel, mis • Küberturvalisuse eest vastutab TEHIKu infoturbe osakond (IKT on olulises osas taaskasutatavad erinevate teenuste arendamisel andmeturve 3B). • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES8. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole • Toetuste, hüvitiste, pensionite saajad (700 000 inimest) • Taotlus loob eelkõige baasi, et tagada käsitletud • Isiku tulude andmetest huvitatud osapooled (nt MTA, olemasolevate teenuste toimimine ja Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, mistõttu on töötukassa, välisriikide ametid) jätkusuutlikkus. oluline rahastuse jätkumine 2026. a ja edaspidi. RES9 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Analüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas / 5 170 300 +KM 1. Probleem Olemasolevate andmelao ja andmeanalüüsi tarkvarade kasutuslitsentside 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse pikendamine ja uute litsentside juurde ostmine ja personali suurendamine. Puudub piisav Eesmärk on SoM haldusala andmeaanalüüsi võimekuse tasemel hoidmine ja parendamine. Teenus baasrahastus. panustab kõikidesse SoM valitsemisala teenustesse ja programmidesse. 1.1 Lisataotluse eesmärk Tagada riigile vajalike andmete ja analüüside jätkumine ja 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: kvaliteet, nende senisest terviklikum ja ülevaatlikum esitamine. [ ] Kratid 1.2 SFi projektiga seos Tervise Arengu Instituudi tervise andmetel põhinevate registrite [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused tegemine andmelao põhiseks. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.3 Mitterahastamise tagajärg Mitterahastamise korral lõpeb Sotsiaalministeeriumi [X] Andmehaldus valitsemisala tarbeks tehtav andmete kogumine andmelattu, juhtimisotsusteks vajalike [ ] Küberturve analüüside tegemine ja avaandmete avaldamine [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Puudub piisav eelarve jätkusuutlikkuskulude katmiseks (tööjõud, litsentsid (Vertica, • Vertica, Tableau ja SPSS keskkonnad on • Andmelao ja analüüsi tarkvarad võimaldavad Tableau, SPSS, Sybase IQ)). kasutuses ja teenust vajavatele kasutajatele statistiliste andmete süvaanalüüsi ja visualiseerimist, • Olemas on andmelao keskkond Vertica 10TB, andmeanalüüsi tulemuste avaldamise on tagatud juurdepääs keskkondadele sh oluliste trendide jälgimist kiiremini ja terviklikumalt keskkond Tableau Embedded Server (2 litsentsi) ja lõppkasutajalitsentsid ning • Avalikud andmed on graafiliste esitustega võrreldes olukorraga, kus nende kasutamine on analüüsikeskkond SPSS. Teenusega rahulolu on kõrge, kuna võimaldab teha kaetud ja avaldatud takistatud operatiivseid andmeanalüüse • Statistikakeskkonnas (S- ja H-veeb) tehakse • Tagatud on riigile oluliste tervise ja sotsiaalteenuste • Statistikakeskkond (S- ja H-veeb) vajab ülalhoiuks ja arendusteks rahalisi vahendeid. jooksvalt vajalikke ülalhoiu- ja statistiliste andmete kättesaadavus ja kvaliteet Teenus vajab ümber tegemist, kuid käesoleval hetkel piisab inimressurssi ainult arendustegevusi • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 ülalhoiuks ja hädavajalikuks arenduseks. • Teenuse tarbija halduskoormus ei suurene – lehel RES9. • VV reservist, baarahastusest ja välisvahenditest on kaetud 14 töökohta, alates 2022. a kogu haldus mahub tavapärase IS ei ole rahastust 5 ja alates 2023. a 9 ametikohale. Vajadus täiendava 9 ametikoha administreerimistööde raamidesse . järele. Personali suurendamise oli kriitilise tähtsusega seos andmeanalüütilise võimekuse kasvatamise vajadusega, mille tõi eriti esile analüütika vajadused COVID-19 haiguspuhangu tõkestamisel. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Arendusmeeskonnad: • Olemasolevate litsentside uuendamine • Projektil ei ole eeltingimusi. • Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna töötajad • Vertica (2022-2025), Tabelau Embedded • Andmejälgija kasutamine ei ole vajalik, kuna antud • TEHIK Andmekorralduse ja andmeanalüüsi osakond server (2022-2025), Tableau lahenduste raames ei muuda andmed oma • arenduspartnerid hankelepingute alusel (Andmelao andmete laadimisprotsesside kasutajalitsentsid (2022-2025), Sybase andmekogu ja andmete töötlemine on vähemalt loomine). IQ (2022-2025), SPSS (2022-2025) pseudonüümitud Töötajad: Andmeanalüüs ja –seire 3 – 6 AK, IKT andmeanalüüs 1 – 2 AK, IKT andmeanalüüs •Vertica litsentside juurde ost alates aastast • Andmelekke risk, toimingukatkestuse risk, andmete 3 – 1 AK, IKT andmeanalüüs 4 – 1AK, IKT andeanalüüs 5 – 1 AK, IKT juhtimine 2 – 1 AK, IKT 2023 6TB aastas koos tootetoega 3-ks aastas volitamata kasutamise risk. juhtimine 3 – 1 AK, IKT juhtimine 4 – 1 AK, IKT masinõpe 2 – 1 AK, IKT masinõpe 3 – 2AK. •Statistikakeskkonnsa ülalhoid ja arendused • Tegemist on SoM valitsemisala keskse lahendusega ja IKT projektijuhtimine 3 – 3 AK, IKT süsteemiarhitektuur 2 – 1 AK, IKT süsteemiarhitektuur 3 (2022-2025) seega pole ta terviklahendusena taaskasutatav. Küll – 1 AK. Nendest 9 AK rahastamata. •, Eelarve 2022-2025 on 5 170 300 ja on on taaskasutatavad süsteemi loomise teoreetilised • Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK infoturbe osakond. esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 alused ja välja töötatud füüsilised mudelid • Ülalhoid: TEHIK Infosüsteemide haldusosakond. lehel RES9. • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES9. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei • Ministeeriumi valitsemisala ametnikud (SoM, TAI, TA, RA, TI, SKA) • Tegemist on kõige kaasaaegsamatel ole käsitletud • Kogu Eesti elanikkond (läbi SoM valitsemisala avalike veebilehtede) tehnoloogiatel lahendatud andmelao ja RES10 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / SKAIS1 andmevahetus Vene Föderatsiooniga / 180 000 +KM 1. Probleem Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevat uut koostöölepingut ei saa täita, 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja sest olemasolev infosüsteem SKAIS1 ei ole kooskõlas uue lepingu ja andmevahetuse vajadustega. eesmärkidesse: 1.1 Lisataotluse eesmärk Lisataotluse eesmärk on viia ellu infosüsteemi muudatused, mis võimaldavad ka Panustab pensioniteenusesse, sotsiaalkindlustuse edaspidi infovahetust pensionite määramiseks ja maksmiseks ning tasaarvelduseks Eesti kodanikele, kes elavad programmi. Venemaal ja Venemaa kodanikele, kes elavad Eestis. 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: 1.2 SFi projektiga seos puudub [ ] Kratid 1.3 Mitterahastamise tagajärg SKA lisataotlus "Andmevahetus Vene Föderatsiooniga" adresseerib probleemi, et [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused aastast 2022 ei ole võimalik pensioneid määrata ja maksta Eesti kodanikele, kes elavad Venemaal ja Venemaa [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt kodanikele, kes elavad Eestis ning lahendab üleriigiliste pensionitasude väljamakseid. [X] Andmehaldus [X] Küberturve [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) • Koostöölepingu tekstid on kokku lepitud, • Infosüsteemi muudatused on ellu viidud ja • Ei kohaldu antud projektile, sest arendusega viiakse arendusvajadused on kaardistatud ja lähteülesanne uuendatud infosüsteem võimaldab turvalist ellu seadusest tulenevad muudatused. koostatud. infovahetust pensionite määramiseks ja maksmiseks • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 • PoC läbi viimine antud projektile ei kohaldu. ning tasaarvelduseks Eesti kodanikele, kes elavad lehel RES10. • 2020. a määrati ja maksti välja 6476 Venemaa Venemaal ja Venemaa kodanikele, kes elavad pensionit (neist Eestis elas 3084 inimest ja Eestis. Sihtrühm kokku on ca 6500 inimest, 25 Venemaal 3392 inimest). Lepingu alusel maksti miljonit eurot. Sihtrühm kasvab lähima pensione summas 24,95 miljonit eurot. paarikümne aasta jooksul. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Sotsiaalkindlustusameti poolelt juhib projekti • Tarkvara arendus on planeeritud läbi viia kuue kuu • Arenduste kasutusele võtmise hetkeks on uus välishüvitiste nõunik (0,2 kohaga), kes koondab äripoole jooksul 2021. a teisel poolel. andmevahetusleping allkirjastatud Eesti Vabariigi ja vajadusi ning kaasatud on välispensionite peaspetsialist. • Hinnapakkumise alusel on tööde maksumuseks Vene Föderatsiooni pädevate asutuse poolt. • TEHIKu poolelt on kaasatud sealne IT-projektijuht (0,2 arvestatud 180 000 eurot. • Vastavus arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi kohaga) ja vastavalt vajadusele SKAISi tooteomanik ja • Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022- ristfunktsionaalsete nõuetele. süsteemiarhitekt. Mõlemas organisatsioonis on olemas 2025 lehel RES10. • Andmete turvaliseks vahetamiseks Venemaaga valmidus projekti teostamiseks. kasutatakse TEHIK-u poolt spetsiaalselt selleks eesmärgiks üles seatud eraldi arvutit, mis kasutab krüpteerimistarkvara ViPNet CSP. • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES10. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei • Antud arendus on suunatud kitsale sihtrühmale, kuid • Arenduste eesmärk ei ole innovaatiliste lahenduste ole käsitletud arenduse tulemusel valmiv lahendus lihtsustab Eesti loomine vaid infosüsteemi kooskõlla viimine uue Lisaks Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi Töötukassa andmevahetust. SKA siseselt mõjutab andmevahetuslepinguga. pensionikindlustust käsitlevale andmevahetusele on vaja arendus ka SKA enammaksete ja finantsarvestuse arendada ka finantsmoodulit FIN-UI, et väljamaksete talitust. arvestus oleks õige ja maksed saaksid teostatud vastavalt lepingule. RES11 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Patsiendikindlustuse ja -ohutuse süsteemi toetavad IT arendused / 606 000 +KM 1. Probleem Patsiendikindlustus (TTO kohustuslik vastutuskindlustus) hetkel Eestis puudub, patsiendiohutuse süsteem vananenud ja 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: ebaühtlane. Panustab SoM teenusesse TE030105 (tervisesüsteemi kvaliteeti ja 1.1 Lisataotluse eesmärk Patsiendikindlustuse süsteemi loomine patsiendi välditava kahju hüvitamiseks ja ohutuse suurendamine patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine) ja inimkeskse ebavajaliku kahju tekkimise vähendamiseks tervishoiusüsteemis. Toetavate infotehnoloogiliste lahenduste arendamine süsteemi tervishoiu programmi. tagamiseks. SeotudVabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) eesmärgiga 2.7. 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: 1.2 SFi projektiga seos puudub. [ ] Kratid 1.3 Mitterahastamise tagajärg Jätkub tänane olukord – puudub keskne süsteem ravivigade/eksimuste ja ohujuhtumite tagajärjel [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused tekkinud kahjujuhtumite analüüsiks ja hüvitamiseks, puudub kaasajastatud keskne süsteem tervishoiusüsteemis aset leidvate vigade ja [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt juhtumite registreerimiseks, analüüsiks ja ennetamiseks. [X] Andmehaldus [ ] Küberturve [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus • 4. Mõju • Patsiendikindlustus (TTO kohustuslik vastutuskindlustus) hetkel • Terviseameti tegevuslubade register on liidestatud loodava • Kõik Eesti TTO-d on kaetud patsiendikindlustuse kaitsega, patsiendid Eestis puudub, tegevuslubade registris seetõttu vastav info patsiendikindlustuse fondi patsiendikindlustuse registriga. raviprotsessis kahjustada saamise korral hüvitist.. Toimiv süsteem tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohta samuti puudub. Liidestus võimaldab vahetada andmeid kindlustuse olemasolu julgustab TTO-d avatult tegelema vigade ja eksimustega ning neid • Patsiendiohutuse alaseid andmeid eksimuste ja vigade kohta kohta, mis muutub TTO tegevusloa üheks eelduseks. Liidestus ennetama. Rahulolu tervishoiusüsteemiga kasvab. tervishoius hoitakse praegu TTO tasemel. Kohustuslikku andmete võimaldab teostada reaalset järelevalvet kohustuse täitmise • Patsiendiohutuse alane teadlikkuse tõus, süsteemne tege-lemine kogumist TTO poolt ja riigi poolt hetkel ei toimu. üle. eksimuste ja vigadega tegelemine, neist õppimine ja ennetamine • Patsiendiohutuse alane teadlikkus on väga ebaühtlane. Puudub • Loodud on keskne patsiendiohutuse andmekogu eksimuste ja vähendab raviprotsessis tervisekahjusid. hästi kättesaadav ühtsetel põhimõtetel koolitamise võimalus vigade andmete kogumiseks tsentraalselt, mis omakorda • WHO hinnangul on 15% tervishoiu kogukuludest ja OECD hinnangul olulises patsiendiohutuse valdkonnas. võimaldab analüüsida ning planeerida sekkumised süsteemi 15% haiglate kulutustest seotud halva kvaliteediga • Projekti ettevalmistamiseks on koostatud patsiendikindlustuse uue tasemel ohutuma tervishoiu saavutamiseks. tervishoiuteenustega. Ohutust parandades tervishoiusüsteemis need seaduse eelnõu jt seaduste muutmise eelnõu, IT lahendusi • Loodud on keskne veebikoolitus patsiendiohutuse alase kulutused vähenevad. arutatud töörühmades. teadlikkuse parandamiseks. •Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES11. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Projektorganisatsioon: Tegevused 2022-2023: • Õigusraamistiku heaks kiitmine Riigikogu poolt 2021 lõpuks • SoM koostöös Terviseametiga (õigusruum, ülesandepüstitused) • Terviseameti tegevuslubade registri liidestamine loodava • Risk: õigusliku regulatsiooni võimalik edasi lükkumine poliitilistel • TEHIK: IT arenduste elluviija, sh hangete teostaja, lepingute sõlmija patsiendikindlustuse fondi patsiendikindlustuse registriga – põhjustel. arenduste valmimiseni ja rakendumiseni analüüs 2022 IV kv, arendus 2023 I kv–III kv; keskne • Seaduseelnõu on plaanis veebruaris EIS kooskõlastusele saata. • Tooteomanik: Terviseamet patsiendiohutuse andmekogu Terviseametis – analüüs 2022 II • Vaid üks projektiga kavandatud lahendustest on olemas: kompaktne ja • Rahalised vahendid kv, arendus 2022 IV -2023 IV kv, turvatest – 2023 IV kv; kaasaegne patsiendiohutuse veebikoolitus Soomes. Läbirääkimised patsiendiohutuse veebikoolitus Terviseameti juures – 2023 I võimalikuks ostmiseks on alustatud ametnike tasemel esialgu. kvartal – III kv •Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES11. • Keskse patsiendiohutuse andmekogu halduskulud on alates 2023. a 32 000 eurot aastas. • Hankemenetluste arv – 6 (2 x analüüs, 3 x arendus, 1 x turvatestid) • Eelarve 2020–2025 on 606 000 eurot: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel RES11. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Peamised kasutajate grupid: patsiendikindlustuse fond, Võrreldes tänase olukorraga tekib: Vajalik on jätkusuutlikkuskulude 32 000 eurot aastas rahastuse jätkumine Terviseamet, TTO-d, tervishoiutöötajad. • esmakordselt Eestis keskne patsiendi välditavate kahjude 2026. a ja edaspidi. • Kasusaajad on Eesti elanikkond, tervishoiutöötajad, TTO-d. hüvitamise süsteem; Tegevused, mis jäävad väljapoole antud projekti ja on rahastatavad • esmakordselt Eestis keskne patsiendiohutuse andmekogu, mis muudest allikatest: patsiendikindlustuse fondi loomine kindlustusandjate võimaldab süsteemset tegelemist eksimuste ja vigadega, neist poolt, patsiendiohutuse kompetentsikeskuse loomine Terviseametis. Projektide teekaardid Sotsiaalkaitse teekaart (1/3) Sotsiaalkaitse teekaart (2/3) Sotsiaalkaitse teekaart (3/3) Tervise valdkonna teekaart (1/3) Tervise valdkonna teekaart (2/3) Tervise valdkonna teekaart (3/3) Infosüsteemide haldus (1/3) Infosüsteemide haldus (2/3) - võrguteenus Infosüsteemide haldus (3/3) - töökohateenus Infoturve Andmekorraldus ja andmeanalüüs SF taotlused SF analüüsitaotlused 2021 II kv - 2022 I kv Projekti nimi Projekti eelarve 2021 II kvartal 2021 III kvartal 2021 IV kvartal 2022 I kvartal Perelepituse analüüs 69 000 69 000 Lapse abivajaduse eelhindamise analüüs 56 000 56 000 Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute 100 000 100 000 teenuste lisandumisega I etapi analüüs RFK põhise hindamisinfo vastuvõtmise analüüs 100 000 100 000 Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise 100 000 100 000 klienditeekonna redisain I etapp analüüs Pensioniteenuse I etapi analüüs 100 000 100 000 STAR teenuseosutajaportaal 100 000 100 000 VR ja simulatsioonikeskuse loomine Astangu 100 000 100 000 KRK Jobpics metoodika e-lahenduse loomine 100 000 100 000 Astangu KRK Patsiendiportaali kasutatavuse (UX/UI) analüüs 85 800 85 800 Patsiendiportaali detailanalüüs 70 800 70 800 Patsiendiportaali teostatavusanalüüs ja 56 400 56 400 rakenduskava koostamine Pensioniregistrite analüüs 80 000 80 000 SF arendustaotlused 2021 II kv - 2022 I kv Projekti nimi Prioriteet Slaid Projekti eelarve 2021 II kvartal 2021 III kvartal 2021 IV kvartal 2022 I kvartal Kokku 6 129 524 794 000 2 982 856 1 200 000 1 152 000 Perelepituse arendustööd 1 SF1 500 000 500 000 Lapse abivajaduse eelhindamine koos 2 SF2 500 000 500 000 arhitektuuritöödega Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute 1 SF3 500 000 500 000 teenuste lisandumisega, I etapp Elatisabi teenuse arendus 1 SF4 470 748 469 000 Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise 2 SF5 498 792 498 000 klienditeekonna redisain, I etapp Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) põhise hindamisinfo 1 SF6 473 128 475 000 vastuvõtmine, I etapp Pensioniteenus, I etapp 2 SF7 500 000 500 000 Tervise Arengu Instituudi terviseandmetel põhinevate registrite tegemine andmelao 3 SF8 154 000 154 000 põhiseks Ravimiameti infosüsteemi SamTrack 3 SF9 500 000 500 000 uuendamine, II etapp Ravimi nimede hindamise krati rakendamine 3 SF10 108 000 108 000 Terviseameti menetlussüsteem MEIS 2 SF11 499 996 499 996 Uue põlvkonna meditsiiniseadmete 1 SF12 499 860 499 860 andmekogu (MSA) SF1 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Perelepitusteenuse arendustööd / 500 000 eur / 12 kuud 1. Probleem Riiklikult koordineeritud teenuseosutamise puudumise tõttu on perelepitusteenuse (PLT) kättesaadavus ning 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: kvaliteet täna ebaühtlased. [ ] Kratid 1.1 Projekti eesmärk Arendada võimekus perelepitusteenuse elektroonseks osutamiseks ning parandada teenuse [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused üleriigilist kättesaadavust ja kvaliteeti. SeotudVabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) eesmärgiga 5.17. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.2 Projekti väljund STAR on loodud võimekus perelepitusteenuse digitaalseks pakkumiseks riiklikul tasandil. [X] Andmehaldus 1.3 RESi lisataotlusega seos Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine [ ] Küberturve 1.4 Mitterahastamise tagajärg Projekt adresseerib probleemi, kus riiklikult koordineeritud teenuseosutamise [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet puudumise tõttu on perelepitusteenuse kättesaadavus ja kvaliteet ebaühtlased ning riik kannab sellega seoses suuremaid kulutusi. Projekt lahendab riikliku tähtsusega murekohad, parandades lahku minevate vanemate laste heaolu ning muutes teenuse kättesaadavaks peredele, kellele see finantsilistel põhjustel kättesaamatuks jääb. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta Hetkeolukorra mõõtmiseks käivitub aprillis 2021 analüüs. Tänaseks perioodi lõpuks) jooksul) teadaolevad numbrilised näitajad: 2019. a kasutas perelepitusteenust 235 • Abivajavatel peredel võimalik • Aastaks 2025 kasutab perelepitusteenust ca 3000 peret aastas. peret, kohtusse esitati ca 4300 avaldust. Suur osa peredest suunatakse perelepitusteenusele registreerimiseks • Suureneb perede heaolu, sest perelepituses kokkuleppe saavutamine on kohtust perelepitusteenusele ning paljud neist pöördunuks perelepitaja kasutada STARi. Esimesel aastal registreerub nii lapsele kui perele kohtumenetlusest vähem emotsionaalselt koormav. poole kohe kui oleksid teadlikud. Perelepitusteenuse 1,5 h seanss maksab teenusele ca 1000 peret ning arv hakkab • Kohtutes koormus elatise asjades, lapse suhtes vanema õiguste ja lapsega perele 60-90 eurot ning lepituskokkulepe saavutatakse 5-6 seansiga, kasvama. suhtlemise reguleerimise küsimustes, väheneb. kokku ca 540 eurot. Kohtumenetluses on kulu riigile 1092 eurot ning • Kohtute koormus langeb algtasemega • Riigi jaoks on tegemist oluliselt kuluefektiivsema lahendusega ajakulu keskmiselt 22h. Soosides kohtuväliseid kokkuleppeid, on riigi jaoks võrreldes järk-järgult kuni ca 70% (2019 – (perelepituse tasu perele ca 540 eurot, kohtumenetlus 1092 eurot. tegemist kuluefektiivse lahendusega. 4300 avaldust, 2022 ja edasi – 1000 avaldust • Teenuseosutaja ajakulu seansside sisestamisele ja aruandlusele väheneb Loomisel on õiguslik alus perelepituse teenuse riiklikuks korraldamiseks. ning vähem). • Teenusele registreerimine muutub kasutajasõbralikumaks ning kiiremaks • Mõju on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF1. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Perelepituse protsessi äriomanik on SKA lastekaitse osakond • 2021 III kv SF taotlus • Loomisel on õiguslik alus, millega tegeleb SoMi laste heaolu osakond (LKO), lõppkasutajad on KOVide ning SKA lastekaitsetöötajad ja • 2021-2022 arendustegevused (kooskõlastamiseks suvel 2021 ning riigikogus tuleb õiguslik alus perelepituse teenuse osutajad. • 2022 uue funktsionaalsuse kasutuselevõtt. lugemisele detsembris 2021.) Teenust arendatakse STAR platvormil, mille arenduse ning tehnilise • Eelarve 500 000 EUR • Perelepitusteenus on osa VV koalitsioonilepingust ning koalitsiooni 100 toimimise eest vastutab TEHIK. STARi vastutav töötleja on SKA. Projekti • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja päeva tegevuste hulgas. juhib TEHIK. turvatestimine) olemasolevate raamhangete • Riskid on esitatud: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF1. SKA on projekti teostamiseks vajaliku ressursi võtnud arvesse 2021. a alt. tööplaani koostamisel. • Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF1. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus Arendusprojekti peamised kasusaajad on: • Teenuse pakkumist toetatakse IT Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel IKT • Nii abielust kui vabakooselulisest suhtest lahku minevad alaealiste lahendusega, mis võimaldab kiiret, turvalist SF kokku. lastega vanemad ja nende lapsed. Sihtgrupi orienteeruv suurus on ja kasutusmugavat infoedastust ning 3600 paari aastas (hooldusõiguse ja elatisnõude vaidluste arv 2015. a suuremat andmepõhisust perelepituse 3662) ja nende ühised lapsed. teenuse edasiseks parendamiseks. • SKA kui perelepitusteenuse koordinaator Vähenevad halduskoormus ning kulutused • Teenuseosutajad ehk perelepitajad teenuse osutamise ahelas (ametnikud, • Kohtusüsteem kohtuprotsess jne). • Jätkub STARi üleminek mikroteenuste põhisele. SF2 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Lapse abivajaduse eelhindamine koos arhitektuuritöödega / 500 000 eur /12 kuud 1. Probleem STARis puudub funktsionaalsus lapse abivajaduse eelhindamiseks. Arhitektuur on vananenud ning 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: arendamine keerukas, kallis ja kehva kasutajakogemusega. [ ] Kratid 1.1 Projekti eesmärk 1) Disainida lapse abivajaduse eelhindamise protsess ning luua STARi vastav funktsionaalsus. 2) [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused Vabaneda STARi tehnoloogilisest võlast, alustada üleminekut uuele mikroteenustel põhinevale ja uue kasutajaliidesega [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt arhitektuurile. [X] Andmehaldus 1.2 Projekti väljund STARi on uuel protsessile põhinev lapse abivajaduse eelhindamine ja alustatud üleminekut [ ] Küberturve mikroteenuste põhisele arhitektuurile. [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 1.3 RESi lisataotlusega seos puudub 1.4 Mitterahastamise tagajärg Investeeringu tegemata jätmisel hallatakse lapse abivajaduse eelhindamise infot jätkuvalt suurel määral väljaspool STARi, s.o lastekaitsetöötajatele suur töökoormus ja lastekaitse teenus ebakvaliteetsem. Arhitektuuriuuenduste mitterahastamine tähendab kõrgemaid arenduskulusid, potentsiaalseid turvaprobleeme ning madalat lõppkasutaja rahulolu. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta Hetkeolukorra täpsemaks numbriliseks mõõtmiseks on käimas analüüs. perioodi lõpuks) jooksul Teadaolev numbriline info: 100% lapse abivajaduse eelhindamisest viiakse 100% lapse abivajaduse eelhindamisest viiakse läbi STARis 2020. a kasutajate rahulolu uuringu tulemuste kohaselt on lapse läbi STARis 1,5 aastat (ning edasi) pärast projekti lõppu on kasutajate rahulolu lapse abivajaduse hindamise funktsionaalsusega rahulolematuid 32,6% STARi Välja on arendatud abivajavaste lapsest abivajaduse hindamise funktsionaalsusega STARis 98% juhtumiplaani juhtumimenetlust kasutanutest. Peamine põhjus on halduskoormus, mis teavitamiseks ning lapse abivajaduse kasutajatest tuleneb abivajaduse eelhindamise funktsionaalsuse puudumisest. hindamiseks vajalikud mikroteenused Lastekaitsetöötajal kulub lapse abivajaduse hindamiseks 30% vähem aega kui STARis algatatakse aastas (2016-2020) ca 9000 lastekaitsega seotud *On võimalik, et üheks tulemusindikaatoriks on seni, mis omakorda mõjutab lastekaitse töötaja töö kvaliteeti lihtmenetlust (eeldavad kõik abivajaduse eelhindamist) ja see näitaja on ka abivajaduse hindamise efektiivsuse kasv, ent SKA lastekaitse osakonnal on pidev ülevaate abivajavate laste arvust ja kasvutrendis. 2019. a oli Eestis ühe lastekaitsespetsialisti kohta ca 986 seda on hetkel raske hinnata, kuivõrd me ei tea probleemidest. Kvaliteetne andmestik võimaldab neil teenust parandada. menetlust. Seega: lastekaitsetöötajad on üle koormatud ning veel algtaset (selgub analüüsi käigus). Lisaks on projektil pikaajalisem sotsiaalmajanduslik mõju. Märgates ohtu lapse dokumentide haldamise suur osakaal jätab neile vähem aega tegeleda heaolule aegsasti, saab olukorda parandada abinõudega, mis riivavad lapse ja laste sisulise kaitsega. tema pere elukorraldust leebemalt ning mille lahendamiseks kulub ka vähem STAR võeti kasutusel 2010. a. Tegu on monoliitse ja vananenud maksumaksja raha. kasutajaliidesega süsteemiga, Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF2. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Äriomanik on SKA lastekaitse osakond (LKO), lõppkasutajad KOVide ning • 2021 III kv SF taotlus Seadusandluse muudatusi plaanis ei ole. Eelhindamise tööriist on kooskõlas SKA lastekaitsetöötajad. Arenduse ning tehnilise toimimise eest • 2021-2022 arendustegevused lastekaitseseaduses kirjeldatud lapse abivajaduse hindamismetoodikaga. vastutab TEHIK. STAR andmekogu vastutav töötleja on SKA. • 2022 uue funktsionaalsuse kasutuselevõtt STARi arendusplaani on tutvustatud riigi IT arhitektide paneelis ning see Projekti juhib TEHIK, • Projekti eelarve 500 000 eurot vastab arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi ristfunktsionaalsuse • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja nõuetele. Andmejälgija on STARis kasutusel. turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt. Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF2. Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF2. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus Otsesed kasusaajad (lõppkasutajad): • Protsessiinnovatsioon: abivajavast lapsest Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on TEHIK STAR hooldustööde • KOVide lastekaitsetöötajad (ca 250 inimest) teavitamise ning tema abivajaduse hindamise eelarvesse arvestatud ning tagatud vähemalt viie aasta jooksul. • SKA lastekaitse osakond (66 inimest) protsess vaadatakse üle ning optimeeritakse Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel IKT Kaudsed kasusaajad: Abi vajavad lapsed ja nende pered: 2020. a jooksul • Tehnoloogiline innovatsioon: Alustatakse SF kokku. SF3 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute teenuste lisandumisega, I etapp / 500 000 eur / 12 kuud 1. Probleem 2022. a jõustub ohvriabi seadus, millega tehtavad muudatused on täielikult infotehnoloogilise toeta. Seaduses 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: reguleeritakse ohvriabi teenuse korraldamine juhtumikorralduse põhimõttel, sh vajadus koordineerida mitme organisatsiooni [ ] Kratid koostööd abi andmisel ja vajaduse vastastikuseks teabevahetuseks turvalistes kanalites. Seaduse tasandil reguleeritakse nt [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused traumast taastumist toetavad teenused, seksuaalvägivalla kriisiabi teenus, teenused prostitutsiooni kaastatutele, lastemaja teenus. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt Hetkel on suur osa olemasolevatest ohvriabi teenustest ilma infosüsteemi toeta või toetatud minimaalselt. Samuti kasutatakse [X] Andmehaldus andmete kogumiseks ja haldamiseks erinevaid lahendusi, mistõttu info on killustunud. Andmete killustatuse tõttu võib kannatada [ ] Küberturve ohvriabi töötajate otsuste kvaliteet ja tegutsemiskiirus. [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 1.1 Projekti eesmärk Ühtse ning ohvriabi juhtumikorralduslikku teenuse osutamist toetava baasfunktsionaalsuse loomine (I etapp). 1.2 Projekti väljund 80% ohvriabi baasfunktsionaalsusest on toetatud IT-lahendusega, infosüsteemi kaudu toimib infovahetus peamiste väliste teenuseosutajatega. 1.3 RESi lisataotlusega seos Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine 1.4 Mitterahastamise tagajärg Projekt adresseerib probleemi, kus ohvriabi töötajal puudub toetav infosüsteem juhtumikorraldusliku töö tegemiseks. Projekt lahendab riikliku tähtsusega murekoha, luues kaasaegse ja kasutajasõbraliku infosüsteemi juhtumikorraldusliku lähenemise toetamiseks. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk • Täpsem numbriline ülevaade sellest, mil määral on ohvriabi info killustatus toonud perioodi lõpuks) kuni 5 aasta jooksul) kaasa ebaefektiivsust ja/või ebakvaliteetseid otsuseid, täna puudub. Viiakse läbi Välja on arendatud ohvriabi teenuse • Lõppkasutaja (ohvriabi töötaja) rahulolu on suurenenud - analüüs Q4 2021.. juhtumikorralduslikku teenuse osutamist toetav sihttase 80% kõigist ohvriabi töötajatest • Täna on teada SKA ohvriabi töötajate suur töökoormus ja liigse administreerimise baasfunktsionaalsuses mikroteenustel. • Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate tõttu jääb abivajajate sisuliseks aitamiseks vähem aega. 80% ohvriabi juhtumikorraldusliku teenuse hulgas: 60% ohvriabi teenuste teenuse osutajatest on • Nt 2020. a esitati ohvriabile kokku 4140 uut juhtumit ning 3166 (76%) puhul neist osutamise baasfunktsionaalsusest on toetatud IT- teadlikud e-teenuse võimalusest tuli ohvriabi töötajal iga juhtumiga töötada kahes infosüsteemis. lahendusega. • Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas: • Ohvriabi teenustest on SKAIS1-s toetatud vaid 3 – juhtumiandmete kogumine, 80% ohvriabi teenuste raames e-teenust kasutatavatest psühholoogiline abi ja teenused inimkaubanduse ohvritele. Vähemalt 10 muud ettevõtetest. ohvriabi ja selle ennetamisega seotud teenust on täielikult riigi infosüsteemi toeta. • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF3. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Ärinõuded koostab SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakond koostöös finants- ja • 2022 I kv SF taotlus • STARi arenduste plaani on tutvustatud riigi IT arhitektide arendusosakonna ning TEHIKuga. IT arendust koordineerib TEHIK. Testimisse • 2022-2023 arendustegevused paneelis ning STARi uue arhitektuuri plaan vastab kaasatakse ohvriabi töötajad, välised teenuseosutajad, KOVid ja PPA. STARi vastutav • 2023 uue funktsionaalsuse kasutuselevõtt arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi ristfunktsionaalsuse töötleja on SKA ja STARi kui rakenduse halduse eest vastutab TEHIK. • Eelarve 500 000 eurot. nõuetele. Andmejälgija on STARis kasutusel. • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja • Töös on õigusliku regulatsiooni muudatused (jõustub 2022) turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt. • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel Eelarve on esitatud faili Lisataotlused SF3. koond_2022-2025 lehel SF3. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus Otsesed kasusaajad: Innovaatilisus seisneb ühtse, kõiki olulisemaid Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on TEHIK STAR • Peamised lõppkasutajad on SKA ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna töötajad ohvriabi teenuseid katva ning juhtumikorralduse hooldustööde eelarvesse planeeritud ning tagatud vähemalt (90+ inimest) põhimõtetel (organisatsioonidevaheline turvaline viie aasta jooksul. • Välised teenuseosutajad ja vabatahtlikud - ca 300 kasutajat. infovahetus) tegutseda võimaldava IT-lahenduse Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused • Kaudsed kasusaajad: KOV, SKA lastekaitseosakond (LKO), PPA - läbi loomises protsessidele, mida seni on tehtud koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku. andmevahetuse ja võimaluse juhtumeid koostöös lahendada (sh ligipääs killustatult ja ebaefektiivsetel viisidel. konkreetse juhtumi andmetele). SF4 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Elatisabi teenuse arendus/ 470 748 eur / 11 kuud 1. Probleem Lisandub uus elatisabi teenus ehk pankrotimenetlusaegne elatisabi, millel puudub tehniline lahendus. Puudub kättesaadav ja 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: läbipaistev täitemenetlusaegne ja kohtumenetlusaegne elatisabi teenus. Täitemenetlusaegse elatisabi teenuse osas ei kasuta maksimaalset [ ] Kratid registrites olemasolevaid andmeid, tekitades sellega kliendile kui ka teenuse erinevatele osapooltele täiendavat halduskoormust. [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused 1.1 Projekti eesmärk Pakkuda pankrotimenetluseaegset elatisabi teenust proaktiivselt ja olemasolevad elatisabi teenused viia SKA [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt iseteenindusse, mis tagab õigustatud sihtgrupile teenuse kättesaadavuse ning selle kasutamise lihtsalt ning intuitiivselt. [ ] Andmehaldus 1.2 Projekti väljund Arendusprojekti lahendus, mis: võimaldab maksta õigustatud sihtrühmale pankrotimenetlusaegset elatisabi; kasutab [ ] Küberturve täitemenetlusaegne elatisabi teenuses maksimaalselt ära registrites olevaid andmeid, vähendades ühtlasi sellega erinevate osapoolte [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet halduskoormust; pakub kliendile proaktiivset teenust, mis on kättesaadav temale sobival ajal 1.3 RESi lisataotlusega seos puudub 1.4 Mitterahastamise tagajärg Projekt adresseerib probleemi, kus elatisabi teenuse killustumise ja tehniliste lahenduste puudumise tõttu on elatisabi teenuse kättesaadavus õigustatud sihtgrupi seas ebaühtlane ning taotlemine toob kaasa osapooltele põhjendamatut halduskoormust. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks) 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk Puudub tehniline lahendus, mille abil maksta pankrotimenetluseaegset • Valmib pankrotimenetlusaegse elatisabi teenuse tehniline kuni 5 aasta jooksul) elatisabi. Eesti.ee-s, kus täna kohtumenetlusaegset elatisabi teenust on lahendus, mille abil saab riik maksta elatisabi õigustatud • Suureneb õigustatud sihtrühma hulgas elatisabi saajate võimalik taotleda, puudub võimalus kompaktselt infot näha. sihtrühmale osakaal Täitemenetlusaegse elatisabi teenuse osas on SKA iseteeninduses • Valmib kohtumenetlusaegse elatisabi teenuse tehniline • Väheneb klientide (ca 4000) ja SKA ajakulu, kuna üksnes laekumise info, seega puudub kompaktne elatisabi info vaade. lahendus SKA iseteenindusse, mille kaudu saavad õigustatud iseteeninduses kuvatakse vajalikku infot kliendile, väheneb SKA iseteeninduses puudub täna ka valmidus kuvada kogu elatisabi isikud taotleda kohtumenetlusaegset elatisabi pöördumise hulk teenustega seotud infot. Täitemenetlusaegse elatisabi protsessis ei • Automatiseeritud on täitemenetlusaegse elatisabi teenuse • Väheneb erinevate osapoolte halduskoormus seeläbi, et teostata kõiki vajalikke tingimuste kontrolle, mistõttu tekitatakse protsess ametnikurakenduses, mis vähendab osapoolte igakuiselt ei menetleta projekti lõppedes manuaalselt lisakoormust kliendile ja seotud osapooltele (SKA, EMTA, kohtutäiturid). halduskoormust makseid (200 makset iga kuu, 168h SKA tööaega kuus) Iga kuu makstakse välja elatisabi ligikaudu 4000-le lapsele. • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF4. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Elatisabi teenuse omanik on SKA. Teenus arendatakse SKAIS2 • Märts/Aprill 2021 SF arendustaotluse esitamine • Arendus eeldab osaliselt (pankrotimenetlusaegse elatisabi teenusena. SKAIS2 tehnilise toimimise eest vastutab TEHIK (sh • Aprill 2021 hankemenetlus. osas) muudatusi perehüvitise seaduses (PHS). PHSi küberturvalisuse eest) – IT-projektijuhtimine, IT-süsteemiarhitektuur, IT- • Sõlmitakse 2 hankelepingut (arendus ja turvatestimine) muudatuse jõustumine on planeeritud 01.01.2022 andmeturve, IT-süsteemiadministratsioon. olemasolevate raamlepingute alt. • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku, iseteeninduse SKA poolelt on kaasatud osalise koormusega teenuse juht, • Mai 2021 - märts 2022 arendustegevused raamistikuga arendusnõunik, iseteeninduse teenuste juht, andmeanalüütik, • Arendustööde indikatiivne eelarve on 470 748 eurot: faili • Lähtume Arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi finantsarvestuse spetsialist, sissenõudmise valdkonna spetsialist. Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF4. ristfunktsionaalsete nõuetest (sh andmekvaliteedi nõuded) • Andmejälgija kasutuselevõtt • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF4. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus Lapsed, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust (ca 10 • Elatisabi teenus tehakse läbipaistvamaks, et õigustatud Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on juba TEHIK 000 elatisvõlgnikku): Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse igakuiselt isikud saaksid infot neile vajalikult ajal SKAIS hooldustööde eelarvesse planeeritud ning tagatud ca 4000-le lapsele; kohtumenetlusaegset ca 500-le lapsele aastas. • Pankrotimenetlusaegset elatisabi pakutakse proaktiivselt vähemalt viie aasta jooksul. Projekti kaasatakse vajadusel kohtutäiturid, pankrotihaldurid, MTA. • Täitemenetlusaegne elatisabi teenus muudetakse Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused efektiivsemaks vähendades kõikide osapoolte koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku. halduskoormust. • SKAIS2 põhineb mikroteenuste arhitektuuril. SF5 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise klienditeekonna redisain I etapp / 498 792 eur / 18 kuud 1.Probleem Eestis on tuvastatud puude raskusastmega lapsi ja vanaduspensioniealisi kokku ligikaudu 88 000, kelle jaoks puudub 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: proaktiivne ja abistav puude raskusastme taotlemise ning tuvastamise e-teenus. [ ] Kratid 1.1 Projekti eesmärk Puude raskusastme taotlemise ja tuvastamise e-teenuse arendamine ning automatiseerimine. [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused 1.2 Projekti väljund Loodud on puude raskusastme taotlemise ja tuvastamise e-teenus. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.3 RESi lisataotlusega seos puudub [ ] Andmehaldus 1.4 Mitterahastamise tagajärg Lapse ja vanaduspensioniealise puude raskusastme taotlemise ja tuvastamise e-teenuse puudumisel [ ] Küberturve pikeneb inimesele taotluse läbivaatamise aeg ning abi saamine hilineb. Jätkuvalt puudub võimalus proaktiivseks korduvekspertiisi [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet tegemiseks. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse • Tuvastatud puude raskusastmega lapsi ja vanaduspensioniealisi on ca 88 000. perioodi lõpuks) perioodi ehk kuni 5 aasta jooksul) Taotlusi vormistatakse faili või paberina, allkirjastatakse lokaalselt, edastatakse • Puude raskusastme taotleja e-taotlus on • Pabervormil esitatud taotluste arv väheneb 80%. e-posti, tavaposti või klienditeeninduse kaudu. E-teeninduse võimalus puudub. eeltäidetud asjakohaste registrite andmetega (TIS, • Kogu taotluse menetlemise aeg laste puhul Menetluses on ajamahukas lisainformatsiooni hankimine erinevatest EHIS, STAR). väheneb 10 päevani (praegu keskm 20 päeva), infosüsteemidest. Puudub automatiseeritus olemasolevate andmete • Laste ja vanaduspensioniealiste puude vanaduspensioniealiste puhul 10 päevani kasutamiseks. Riiklikult on suund võtta inimese abivajaduse hindamisel raskusastme tuvastamine toimub RFK põhiselt. (praegu keskm 20 päeva). kasutusele rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (RFK), kuid • Isik saab jälgida menetluse kulgu ning tema • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022- praegu SKAIS ei ole võimeline seda klassifikaatorit töötlema. menetlusega seotud andmeid. 2025 lehel SF5. • Taotluse esitajal puudub ülevaade menetluse käigust ning puudub võimalus talle teha pakkumusi e-teeninduses korduvekspertiisiks. Menetluse aeg on keskmisel 20 päeva, Oleme plaaninud teostada SF analüüsi (Projekt nr 2014- 2020.12.03.20-0797). 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • LAVA-PRT teenuse omanik on Sotsiaalkindlustusamet. Teenus arendatakse • 2022 I kv SF taotlus • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistikuga. SKAIS2 teenusena. SKAIS2 tehnilise toimimise eest vastutab TEHIK (sh • 2022-2023 arendustegevused • Lähtume arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi küberturvalisuse eest) – IT-projektijuhtimine, IT-süsteemiarhitektuur, IT- • 2023 uue funktsionaalsuse kasutuselevõtt. ristfunktsionaalsete nõuetele (sh andmeturve, IT-süsteemiadministratsioon. • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja pilvekõlbulikkuse ja andmekvaliteedi nõuded) • SKA poolelt on osalise koormusega kaasatud finants- ja arendusosakonna turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt. vastavusest. arendustalitusest teenusedisainer, teenuste osakonna ekspertiisi ja • Projekti eelarve hinnanguliselt on 498 792 eurot: • Andmejälgija on SKAIS2-s olemas, vajadusel sotsiaaltoetuste talitusest nõunik, juhtiv ekspertarst ja arendusspetsialist, faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF5. vajab seadistamist. • Kaasatakse vastavalt vajadusele: SKA finantsjuht, iseteeninduse valdkonna juht, • 2021. a on kavas seadusandluse muudatusi, mis SKA ekspertarstid, SKAIS2 üldkomponentide omanikud ja vajadusel erinevate ei muuda teenuse üldpõhimõtteid, kuid osakondade spetsialistid. lihtsustavad nende korraldamist (proaktiivne ekspertiisi pakkumise võimalus ilma isikult taotlust küsimata). • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF5. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Puudega lapsi 9119 (31.12.2020). Esitatud taotlusi 2020 oli 5372 (neist • Luuakse proaktiivne teenus erinevatele osapooltele Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on korduvaid 4056) ja infosüsteemide liidestamiseks, et teistes juba TEHIK SKAIS hooldustööde eelarvesse • Puudega vanemaealisi 77 526 (31.12.2020) Esitatud taotlusi 2020 oli 19 545 infosüsteemides olemasolevaid andmeid planeeritud ning tagatud vähemalt viie aasta SF6 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) põhise hindamisinfo vastu võtmine, I etapp / 473 128 eur / 18 kuud 1. Probleem Töötukassa edastab praegu SKA-le inimese puude tuvastamiseks vajalikke andmeid tööhõivereformi käigus loodud klassifikaatorite alusel, kuid 2022. 1.5 Panustab a II kvartalist hakkab töötukassa inimese abivajadust hindama rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (RFK) põhiselt. SKA-l puudub võimekus RFK järgnevatele suunistele: põhiste hinnangu vastuvõtmiseks ja töötlemiseks inimese puude raskusastme tuvastamisel. [ ] Kratid 1.1 Projekti eesmärk Teha inimese abivajaduse hindamine inimeste ja asutuste jaoks vähemkoormavaks, paremini kirjeldatavaks ja dünaamika jälgimist [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed võimaldavaks. Võtta SKAs tööealise inimese puude raskusastme hindamisel aluseks RFK (süsteemsem ülevaade, vähem korduvaid hindamisi). 1.2 Projekti väljund SKAIS2 toetab tööealise inimese puude ekspertiisil RFK-põhist hindamist ja andmevahetust töötukassa infosüsteemidega. teenused 1.3 RESi lisataotlusega seos puudub [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.4 Mitterahastamise tagajärg SKA infosüsteem SKAIS ei oska vastu võtta RFK põhist hinnangut, mis tõttu tuleb küsida inimeselt täiendavat infot tema [X] Andmehaldus puudeastme tuvastamiseks. Tekib täiendav halduskoormus nii inimesele kui SKA-le. [ ] Küberturve [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse • SKA poolt on tuvastatud puude raskusastmega inimesi 150 000, sh u 59 000 tööealist. Puude • SKA kasutab tööealise inimese puude perioodi ehk kuni 5 aasta jooksul) raskusastme tuvastamiseks tehakse aastas umbes 70 000 taotluse alusel ligikaudu 50 000 raskusastme tuvastamisel töötukassa poolt • SKA ja töötukassa erinevatest hinnangutest ekspertiisi, mille puhul hinnatakse nii terviseseisundit kui tegevusvõimet. esitatud RFK põhist hinnangut. tulenenud vaiete osakaal väheneb. Tööealiste sihtgrupp: 35 000 menetluse puhul aastas on tegemist töövõimehindamise ja puude • 80% menetlusi saab teha töötukassa poolt • RFK põhist hindamise saab kasutusele võtta ka teiste raskusastme tuvastamise ühismenetlusega, kus puude raskusastme ekspertiisi puhul tuleb saadetud RFK hinnangu alusel. sihtrühmade puude raskusastme hindamisel. seadusest tulenevalt aluseks võtta töötukassa poolt tehtud töövõime hindamise ekspertiisi. • Töötukassa ekspertiisi alusel tehtud puude • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 Metoodikate erinevuste tõttu tuleb töövõime hindamise tulemust puude raskusastme tuvastamise raskusastme hindamise puhul väheneb SKA lehel SF6. puhul vajaduspõhiselt üle hinnata ja seda tehakse umbes 19 000 juhul. Mõlemad asutused ekspertarstidel hindamiseks kuluv hindavad inimesi osaliselt samade ja osaliselt erinevate parameetrite järgi. aeg tööealiste puhul vähemalt 30% (tulevikus • Ekspertiisiks kuluv aeg on 2-2,5h. 1h 45 min per menetlus) • 2020. a lõpust on alustatud RFK-põhise hindamisinfo kasutusele võtu ettevalmistusega. Läbitud on koolitus ja tutvutud töötukassa ja haigekassa poolt rahastatud pilootprojektidega. • Kavas on läbi viia RFK rakendamise eelanalüüs. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Teenuse omanik on Sotsiaalkindlustusamet. Teenus arendatakse SKAIS2 teenusena. SKAIS2 • 2022 I kv SF taotlus • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistikuga, tehnilise toimimise eest vastutab TEHIK – IT-projektijuhtmine, IT-süsteemiarhitektuur, IT- • 2022-2023 arendustegevused iseteeninduse raamistikuga, avaandmete hetkeseisu andmeturve, IT-süsteemiadministratsioon. • alates III kv 2022 - 2023 uue funktsionaalsuse ning plaanidega, kasutatavuse raamistikuga. • SKA poolelt on osalise koormusega kaasatud finants- ja arendusosakonna arendustalitusest kasutuselevõtt.. • Lähtume arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi teenusedisainer, teenuste osakonna ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talitusest nõunik, juhtiv • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja ristfunktsionaalsete nõuetele (sh pilvekõlbulikkuse ja ekspertarst, metoodik ekspertarst, juhtivspetsialistid ja arendusspetsialist, turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt andmekvaliteedi nõuded) vastavusest. • Kaasatakse vastavalt vajadusele: iseteeninduse valdkonna juht, SKA ekspertarstid, SKAIS2 • Projekti hinnanguline eelarve on 473 128 eurot: • Andmejälgija on SKAIS2-s olemas, vajadusel vajab üldkomponentide omanikud ja vajadusel erinevate osakondade spetsialistid. faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF6. seadistamist. • Projekti elluviimiseks ei ole õiguslikke takistusi. • Taaskasutame võimalusel TEHIKus ja riigis loodud komponente. • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022- 2025 lehel SF6. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Puudega tööealisi on 58 954 (31.12.2020). Esitatud taotlusi oli 2020. a 35 824 (neist korduvaid 16 • Luuakse proaktiivne teenus erinevatele Kinnitame, et projekti jätkusuutlikkuse kulud on juba 989) osapooltele ja infosüsteemide liidestamiseks, et TEHIK SKAIS hooldustööde eelarvesse planeeritud ning • Analüüsi on planeeritud kaasata töötukassa spetsialistid, SKA ekspertarste, Eesti Puuetega teistes infosüsteemides olemasolevaid andmeid tagatud vähemalt viie aasta jooksul. Inimeste Koda, teenuse kasutajaid. taaskasutada e-teenuses. Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused • SKAIS2 põhineb mikroteenuste arhitektuuril. koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku. SF7 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Pensioniteenuse I etapp / 500 000 eur / 18 kuud 1. Probleem Praegune penisoniarvestuse rakendus on arendatud tehnoloogial, mida on kaasaegsate tehnoloogiatega väga 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: ressursimahukas ühildada. [ ] Kratid 1.1 Projekti eesmärk Luua kasutajasõbralikud ning proaktiivsed sotsiaalmaksuta pensioniteenused tänapäevasesse ja [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused jätkusuutlikusse infosüsteemi SKAIS2, mis tagab inimestele õigeaegsed ja õiges suuruses väljamaksed. [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.2 Projekti väljund SKAIS2 üle viidud pensioniteenused töötavad jätkusuutlikul IT tehnoloogial ning vastavad klientide ja [X] Andmehaldus ametnike vajadustele. [ ] Küberturve 1.3 RESi lisataotlusega seos Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 1.4 Mitterahastamise tagajärg Sotsiaalkindlustusameti projekt Projekt adresseerib probleemi, et pensioniteenus on tehnoloogiliselt ja ühiskondlikult vananenud platvormil, mille tõttu on teenuse haldamine kulukas ning käsitöömahukas. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse • Riikliku pensioni saajate arv on hetkel umbes 320 000 inimest, kuid perioodi lõpuks) perioodi ehk kuni 5 aasta jooksul) pensioniteenus puudutab kõiki Eestis töötanud ja töötavaid inimesi • Penisoniteenuse esimesed alaliigid (vähemalt 3) • Peamine arendustest tulenev kasu on ehk umbes 1 000 000 inimest. on üle viidud tehnoloogiale, mis toetab riigi IT pensionisummade jätkusuutlik väljamaksmine uuel • Igal aastal on SKA-l täna üle 600 000 pöördumise klientidelt läbi halduspoliitilisi põhimõtteid. tehnoloogial. erinevate kanalite (telefon, klienditeenindus, e-post, tavapost), ligi • Nende alaliigi uutele pensionäridele saab • Nende pensioniteenuste osas hoitakse kokku kliendi veerand (140 000) neist on pensioniteenusega seotud pakkuda sündmuspõhist teenust. halduskulu pöördumisel SKA poole, sest isikustatud pöördumised. infot saab edastada proaktiivselt. Vabaneb analüütiku • Enamik kliendi pöördumisi on seotud pensionile minemisega ning tööjõukulu 1 kuu ulatuses ja pensionimenetleja trend on kasvav. Nendele pöördumistele hakkavad lisanduma ressurssi 1 kuu ulatuses aastas. paindliku pensioniga (jõustub 01.01.2021) seotud küsimused, II • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 sambaga seotud küsimused, rahvusvahelise elemendiga seotud lehel SF7. küsimused. • Projekti analüüs on plaanitud 2021 kevadeks 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Pensioniteenus on SKA teenus - kaasatud teenuseomanik (0,3 • 2020 SKAIS2 raamhange - tehtud • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku, kohaga) , iseteeninduse juht (0,2 kohaga) ja vastavalt vajadusele • 2021 analüüs - SF eeltaotlus positiivse hinnangu iseteeninduse raamistikuga. spetsialistid saanud • Lähtume arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi • SKAIS2 tehnilise toimimise ja küberturvalisuse eest vastutab TEHIK • 2021-2022 arendustegevused ristfunktsionaalsete nõuetest (sh andmekvaliteedi (sh küberturvalisuse eest) - IT-projektijuht (0,3 kohta), tooteomanik • 2022 uue funktsionaalsuse kasutusele võtmine nõuded). (0,3 kohta), arhitekt (0,2 kohta). • Sõlmitakse kaks hankelepingut (arendus ja • Andmejälgija kasutuselevõtt turvatestimine) olemasolevate raamhangete alt • Peamised võimalikud riskid: andmekvaliteet teeb • Projekti eelarve ca 500 000 eurot: faili migratsiooni keeruliseks. Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF7. • Taaskasutatavus: võimalusel kasutatakse teiste infosüsteemide komponente. • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF7. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Antud arendus puudutab ca 90 000 pensionäri • Arendatavad pensioniteenused on Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused • SKA ametnikud sündmuspõhised koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku. • Pensioniandmeid kasutavad riigiasutused • Arendatavad teenused põhinevad mikroteenuste arhitektuuril. SF8 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Tervise Arengu Instituudi terviseandmetel põhinevate registrite tegemine andmelao põhiseks/ 154 000 eur, sh km/12 kuud 1. Probleem TAI surmapõhjuste register (SPR) ja vähiregister (VR) registrid toimivad täna suuresti veel 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: käsitööl - andmete kontroll ja täiendamine toimub käsitsi. TAI registrid aitavad teha tervishoiu ennetustegevuste operatiivset 1.1 Projekti eesmärk Viia andmete kogumine registritesse ja nende täiendamine ning planeerimist ja kavandada tervishoiusüsteemi põhjendatud juhtimist korrigeerimine andmelao vahendite põhiseks. [ ] Kratid 1.2 Projekti väljund Andmete töötlus toimub andmelao põhiselt Vertica keskkonnas, andmete [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused täiendamiseks ning korrigeerimiseks on loodud algoritmilised vahendid, andmeanalüüs on üle viidud [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt vahendile Tableau [X] Andmehaldus 1.3 RESi lisataotlusega seos Analüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamine Sotsiaalministeeriumi [ ] Küberturve valitsemisalas [ ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 1.4 Mitterahastamise tagajärg Projekti rahastamata jätmisel jätkub kõik nii nagu praegu, st ajavahe andmete kogumise ja analüüsitulemuste saamise vahel on liiga pikk selleks, et tagada kaasaja vajadustele vastavat operatiivset analüüsi; käsitsitöö hulk jääb liiga suureks 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 • Süsteemi haldamise infotehnoloogilised kulud lõpuks) aasta jooksul) on praegu TAI kanda ja need on minimaalsed, • Surmapõhjuste register ja vähiregister on praegustelt • Mõlema registri puhul hoitakse kokku 2-3 inimese tööaeg, mis kuna suur osa tööst toimub nö käsitsi tööna ja vahenditelt viidud üle Vertica ja Tableau praegu kulub andmete läbivaatusele ja käsitsi parandamisele kulud kaetakse palgafondi arvelt. keskkondadesse – andmete kogumine ja väärindamine • Suureneb andmete kogumise ja töötlemise kiirus – andmete • Vähi sõeluuringute registri analoogilise toimub Vertica keskkonnas ja analüüsid ning aruandlus kogumise ja analüüside avaldamise vaheline aeg muutub pea lahenduse loomise käigus on läbi viidud PoC, Tableau keskkonnas. olematuks. mille tulemused on ootustele vastavad. • Paraneb andmete saamine tervishoiuteenuse juhtimiseks • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF8. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Ülalhoid • Uuele platvormile viiakse üle järgmised TAI registrid: • TEHIK andmelao ja andmeanalüüsi keskkonna olemasolu • TEHIK Infosüsteemide haldusosakond surmapõhjuste register (SPR) ja vähiregister (VR) • Andmejälgija kasutuselevõtt, mille kaudu antakse teavet Arendusmeeskonnad: • Lahendus ehitatakse TEHIK halduses olemas olevale andmekogude vahel (TIS ja registrid) andmete liikumisest • TEHIK Andmekorralduse ja andmeanalüüsi andmelao (Vertica), andmevõtu (Pentaho) ja • Andmelekke risk, volitamata kasutamise risk, töökatkestuse risk osakond andmeanalüüsi (Tableau) keskkondadele. • Tegemist on SoM valitsemisala keskse lahendusega ja seega pole • arenduspartnerid hankelepingute alusel • Tööd viiakse läbi ühe raamhankega. ta terviklahendusena taaskasutatav. Küll on taaskasutatavad Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK • Taotluse esitame 2022 I kv, projekt kestab 12 kuud süsteemi loomise teoreetilised alused ja välja töötatud füüsilised infoturbe osakond. • Eelarve on 154 000 eurot: faili Lisataotlused mudelid Toote omanik: Tervise Arengu Instituut koond_2022-2025 lehel SF8. • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF8 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • TAI töötajad • Võrreldes tänasega, kus paljud registri tegevused • Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022- • Juhtimisinfo SoM, VV jne toimuvad nö „elektroonilises pabermaailmas“ 2025 lehel IKT SF kokku. • Läbi avaldatava statistika kogu elanikkond saavutatakse projekti tulemusena täisdigitaliseeritud lahendus, mis lisaks registrite tegevuse operatiivsemaks muutmisel muudavad kogu andmekäitluse hästi jälgitavaks ja turvalisuse taseme SF9 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus/ Ravimiameti infosüsteemi SamTrack uuendamine, II etapp/ 500 000e eur, sh KM / 18 kuud 1. Probleem Ravimiameti (RA) ravimitega seotud menetluste infosüsteem SamTrack on aegunud 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: 1.1 Projekti eesmärk Infosüsteemi SamTrack uuendamise II etapis on eesmärgiks luua moodulid, mis toetavad [ ] Kratid müügiloata ravimite, eriluba nõudvate kaupade, ravimistatistika, ravimiohutuse ja tarneraskuste menetlemise [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused äriprotsesse [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt (pilvekõlbulik arendus) 1.2 Projekti väljund Arendatud on uus infosüsteem, mis võimaldab loobuda vananenud infosüsteemi kasutamisest. Vajalikud [X] Andmehaldus andmed on edukalt migreeritud [ ] Küberturve 1.3 RESi lisataotlusega seos puudub [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 1.4 Mitterahastamise tagajärg Arenduse tegemata jätmine vähendab SamTracki uuendamise I etapi positiivset mõju ja tähendab kahe süsteemi paralleelset käigus hoidmist, probleeme andmete haldamises ja ühtlustamises, on oodata ajas suurenevat tööjõukulude kasvu 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi • Infosüsteem SamTrack võeti kasutusele 2001. a • Kõik SamTrack’i moodulid on uuendatud ja viidud üle ehk kuni 5 aasta jooksul) • SamTrack’i uuendamisega on alustatud, I etapi lõpp uuele platvormile • Suureneb rahulolu RA e-teenustega- detsember 2021 • Uuendatud SamTrack võimaldab kokku hoida 5- menetlusprotsessid kiirenevad • Ravimiohutuse ja tarneraskuste menetlusi teostatakse 25% tööajast • ISO standardile vastavad andmed. Standardiseeritud ja SamTrack’i väliselt. • Kasutusel on ISO standarditel põhinev andmemudel sünkroniseeritud andmed (liidestused teiste • Infosüsteemi platvorm on tehniliselt vananenud • Korrastatud andmed, ühtsed loendid ja süsteemidega) • Ravimiohutuse, ravimite tarneraskuste ja statistika info on • Olemasolev andmebaas ei taga äriprotsesside tuge klassifikaatorid, vajalikud liidestused toimivad paremini hallatav ja kiiremini edastatav (ajagraafikud, digiallkirjastamine jne)- tööaja kulu ja • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 menetlusprotsesside pikenemine lehel SF9. • Probleeme on andmekvaliteediga- dubleeritud loendid, käsitsi haldamine • Olemas SamTrack’i uuendamise detailanalüüs (2014- 2020.12.03.001.01.15-0032) 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Teenuse omanik on Ravimiamet. II etapi arendus puudutab • Arendustööd, 425 000€, I-IV kvartal 2022 • Õigusaktide muutmine pole vajalik. igapäevaselt kuni 40. spetsialisti • Täisahela testid, 15 000€, I kvartal 2023 • Taaskasutatakse I etapis arendatud komponente • Projekti meeskond koosneb juhtrühmast ja töörühmast • Andmete migreerimine, 10 000 €, I kvartal 2023 • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku, • Arenduslepingu partner on osa töörühmast. Töörühma • Kasutajate koolitus, 4 000€, II kvartal 2023 ristfunktsionaalsete ja teiste riiklike nõuetega kuuluvad: tooteomanik (RA) - 80% tööajast; tooteomaniku • Dokumentatsiooni koostamine 6 000€, II kvartal • Isikuandmed puuduvad ja andmejälgijat vaja ei ole nõustajad (RA) 3 spetsialisti- 15% tööajast; projektijuht 2023 • Euroopa Ravimiameti andmekogude (PMS, RMS, SMS, ja (TEHIK) – 50-70% tööajast; IT arhitekt (TEHIK) - 5% tööajast; • Projektijuhtimine (TEHIK – IT projektijuhtimine): 40 OMS) kasutamine IT administraator (TEHIK) - 5% tööajast 000€ • Ravimi andmete ISO standardi rakendamisjuhend Kalkulatsiooni alus: raamlepingus fikseeritud tunnihind • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 Kokku: 500 000€ lehel SF9. • Arenduseks on sõlmitud raamleping • Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022- 2025 lehel SF9. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus Kasutajate grupid: • Projekt on suunatud peamiselt tehnoloogia- ja Jätkusuutlikkuskulud on esitatud: faili Lisataotlused SF10 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Ravimi nimede hindamise krati rakendamine / 108 000 eur, sh KM / 12 kuud 1. Probleem Soovitavate ravimi nimede kontroll on ebaefektiivne ja ravimi müügiloa taotlejal puudub võimalus soovitava 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: nime eelkontrolliks [X] Kratid 1.1 Projekti eesmärk Automatiseerida soovitavate ravimi nimede kontroll ja luua lahendus ravimi müügiloa [ ] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused taotlejatele nimede eelkontrolliks [ ] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.2 Projekti väljund Ravimi nimede kontrolli algoritm on integreeritud müügiloa menetlemise infosüsteemi SamTrack ja [ ] Andmehaldus Ravimiameti (RA) veebilehe kaudu on ravimi müügiloa taotlejatel võimalus nimede eelkontrolliks [ ] Küberturve 1.3 RESi lisataotlusega seos puudub [X] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 1.4 Mitterahastamise tagajärg: Kasvavate personalikulude tingimustes on järgnevatel aastatel keeruline tagada eelnevate aastatega samaväärne ravimi müügilubade hindamise tulu-kulu suhe, mis võib tähendada täiendavat survet riigieelarvele 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi • 2019. a viidi läbi ca 1200 ravimi nimede hindamist. Aastane lõpuks) ehk kuni 5 aasta jooksul) ajakulu on ca 138 tundi. • Ravimi nimede kontrolli algoritm on integreeritud • Ravimi nimede kontrollile kuluv aeg väheneb 70% (jääb • Müügiloa hoidjad saadavad e-kirjaga päringuid nimede müügiloa menetlemise infosüsteemi SamTrack. tulemuse järelkontroll ja nime kinnitamine spetsialisti eelkontrolliks • RA veebilehe kaudu on müügiloa taotlejatel võimalus poolt) • müügilubade hindamisest saadav tulu oli 2019. a 1 122 330 eelkontrollida ravimi soovitavat nime. Väheneb 50% e- • Sama personali kooseisuga suudetakse tagada eurot ja personalikulu 796 224 eurot. Tulu-kulu suhe = 1,4 kirjaga saadetavate päringute arv. müügilubade hindamise tulu ja kulu suhe vähemalt > 1,25 • Töötajate rahulolu tugiteenustega oli müügilubasid • Töötajate rahulolu tugiteenustega müügilubasid hindavas hindavas osakonnas 3,9 osakonnas kasvab vähemalt 0,3 punkti • SF projekti nr 2014-2020.12.03.20-0746 raames viiakse läbi • Ettevõtted teevad vähemalt 80% nimede eelkontrollist sarnasusotsingu PoC ja analüüs, mis lõpetatakse mais 2021. veebirakenduse kaudu • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF10. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Teenuse omanik on RA. • Läbi viiakse üks hankemenetlus • Taaskasutame juba loodud komponente • Projekti meeskond koosneb juhtrühmast ja töörühmast. • Ajakava: • Arvestame RIHA, ISKE, koosvõimeraamistiku, SF taotluse esitamine: september 2021 ristfunktsionaalsete ja teiste riiklike nõuetega • Töörühma roll on projekti eesmärkide saavutamine läbi Hankemenetluse periood: jaanuar 2022 – märts 2022 • Isikuandmed puuduvad ja andmejälgijat vaja ei ole planeeritud tarkvaraarenduse ja selle ellu rakendamise. Arendustööde teostamine: märts 2022 – märts 2023 • Õiguslikke muudatusi ei ole vaja Arenduslepingu partner on osa töörühmast. Töörühma • Eelarve 108 000 eurot: • Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 kuuluvad: tooteomanikud (RA) – 50% tööajast; • Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF10. tooteomaniku nõustajad (RA) 3 spetsialisti – 10% lehel SF10. tööajast; projektijuht (TEHIK) – 30 tööajast; IT arhitekt (TEHIK) – 10% tööajast; IT administraator (TEHIK) – 10% tööajast 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Ravimiameti ametnikud ja teenistujad, kes Projekt on suunatud peamiselt tehnoloogia- ja • Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused igapäevaselt tegelevad ravimite nimede hindamisega protsessiinnovatsioonile. Projekti läbiviimisega soovitakse koond_2022-2025 lehel IKT SF kokku. • Ravimite müügiloa hoidjad (umbes 500), kes esitavad saavutada tehnoloogiline hüpe, millega käigus senine n-ö ravimite müügilubade ja nende muudatus taotlusi käsitöö ravimi väljamõeldud nimede kontrollimisel asendatakse keeletehnoloogial põhineva meetodiga. Selle SF11 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Terviseameti menetlussüsteem MEIS/ 500 000 (sh km) eurot / 23 kuud 1. Probleem Terviseameti (TA) järelevalveametnike tööprotsess põhineb dokumendihalduse loogikal, on ebaefektiivne ja 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: koostööpartneritele ning menetlusosalisetele tarbetult ajakulukas. Ametnike otsustusprotsessid on kohati ka [ ] Kratid ebapiisavalt ühtlustatud, mille tulemusena erinevate ametnike otsused võivad eristuda. TA-l puudub menetluse [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused infosüsteem. [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt 1.1 Projekti eesmärk Luua TEIS järelevalvemooduli baasil TA jaoks infosüsteem, mis toetab tööprotsesse ning aitab [X] Andmehaldus järelevalvemenetlusi planeerida, läbi viia ja kogutud andmete pealt juhtimisotsuseid teha [ ] Küberturve 1.2 Projekti väljund Kasutusele on võetud järelevalveprotsessi toetav infosüsteem [ ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet 1.3 RESi lisataotlusega seos Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine, Baasinfrastruktuuri tagamine 1.4 Mitterahastamise tagajärg: Jätkub ebaefektiivne inimressursikasutus. Puudub teenus järelevalvealustele asutustele infovahetuseks. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 • TA kontrollib aastas keskmiselt üle 2000 asutuse 11 teenuse raames, lõpuks) aasta jooksul) Kokku on ca 7000 juriidilist isikut, kelle üle TA järelevalvet teostab. • TA-s on kasutusel menetlusinfosüsteem, milles saab • Menetlustega vabaneb 4500h (2,5 kohta), iseteeninduse ja • Aastas kulub ca 12 700h, (7 ametikohta ja 169.000€/aastas) järelevalvega seonduvaid toiminguid teha/ järelevalve- aruandlusega vabaneb 8200h, (4,5 kohta).. Kokku vabaneb aega menetlemisteks,. Sellest 2,5 kohta (4500h) kulub protokolli menetlust läbi viia, olulisemad liidestused teiste 169.000 €/aastas,. Eelduslik tasuvuseaeg on 3 aastat. vormistamisele ja registreerimisele DHS-is (70 inspektorit ja 110 infosüsteemidega ja riiklike registritega.. • Infovahetus TA-ga operatiivsemaks ja selgemaks ning TA parema protokolli 35 minutiga, tooteohutuse valdkonnas 3-4 tunniga). Suhtlusvõimalus menetlusosalisega infosüsteemis analüüsivõimekuse tõttu väheneb kohapealsete kontrollide ja • Iga menetlusosaline suhtleb aktiivselt vähemalt neli korda TA-ga (sh olemas ning aruandlusvõimalus loodud. aktiivsete suhtlusmomentide vajadus. kohapealne kontroll 2 tundi), st 2,6 tundi (5200 tundi aastas 2000 • Menetlussüsteem vastab WCAG nõuetele ning teostatud • Otsuse saajad hoiavad tulemusena aastas vähemalt 333h asutuse jaoks). Menetlusosaline tutvub keskmiselt 5-7 leheküljeliste on turvatestimised. dokumentide lugemisaega kokku, väheneb aktiivne suhtluskoormus dokumentidega vastuväidete esitamiseks (20 min, st vähemalt 666 h) • Teenuse tarbija jaoks kaob vajadus TA-ga kuni ühe tunni võrra (2000h kokkuhoid aastas kontrollitud ning ootab otsuse ning dokumentatsiooni vormistamist ja kätte saamist menetlusdokumentatsiooni dokumentide asutuste jaoks). üldjuhul kaks päeva, tooteohutuse valdkonnas kaks kuni kolm nädalat. läbivaatamiseks, väheneb aktiivse suhtluse vajadus ning • Otsuse aluseks olnud info saab ettevõtja mõne minutiga kätte. • Terviseameti vajadused on kaardistatud valmisoleva TEISi baasil. menetlusotsuseid saadakse ametilt kiiremini kätte • Mõju on failis Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF11. halduskoormuse vähenemise tõttu. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • IT tellija: TEHIK; rollid: IT projektijuht (IT-projektijuhtimine 2 – 1),: , • 2021 III kv taotlus, 2021 IVkv hange, 2022 II kv - 2023 II • Arvestame RIHA, ISKE ja teiste riiklike nõuetega arhitekt (IT – süsteemiarhitektuur 1 -1 ), analüütik (IT – kv arendus • Isikuandmed puuduvad ja andmejälgijat vaja ei ole projektijuhtimine 2), testija (IT-testimine 3), rakendusadministraator (IT- • 2 hankemenetlust: arendus - testimine, turvatestimine • Riskid õigusruumi valmimise ja sellest sõltuvate liidestuste osas – süsteemiadministratsioon 3). • Eelarve 500 000 eurot, luua andmekogu põhimäärus, mis toetab liidestust riigi • Tooteomanik: Terviseamet, järelevalvet teostavad ametnikud • Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 andmekogudega (Äriregister, E-toimik, RR, MTR, TÖR jne). • Küberturvalisuse eest vastutab TEHIK. lehel SF11. • TEIS taaskasutamine ning kohandamine TA spetsiifikale • MEIS ehitatakse pilvekõlbulikuna ning kogu kood on avalik • Riskid on failis Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF11. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • Peamised minimaallahenduse kasutaja grupid: a) TA • Dokumendipõhiselt menetluselt üleminek • Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 järelevalve ametnikud. b) Kõik potentsiaalsed andmepõhisele menetlusele lehel IKT SF kokku. menetlusosalised (rohkem kui 7000 juriidilist isikut, kelle üle • Võimaluse loomine andmeteaduse ja tehisintellekti TA järelevalvet teostab) kasutuselevõtmiseks nt prognoosimudelid järelevalve • Kasusaajad: a) Kõik menetlusosalised, sh Eesti vallavalitsused, jaoks linnavalitsused, teised juriidilised isikud, sh Eesti tervishoiu- ja • Võimaluse loomine automaatteavituste saatmiseks sotsiaalteenuse osutajad, med.seadmete levitajaid; menetlusosalistele süsteemi kaudu ning andmevahetuse kemikaalide turustajad. b) TA ametnikud ja koostööpartnerid lihtsustamiseks • Võimaluse loomine menetluse käigus tekkivate andmete kvaliteedi tõstmiseks ning kvaliteetsete ning taaskasutatavate andmete avaldamiseks avaandmetena SF12 / Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus / Uue põlvkonna meditsiiniseadmete andmekogu (MSA) / 499 670 eur, sh KM / 23 kuud 1. Probleem Meditsiiniseadmete andmekogu (MSA) on piiratud võimalustega aegunud andmekogu ja 1.5 Panustab järgnevatele suunistele: infosüsteem, mis ei toeta tänase päeva vajadusi [ ] Kratid 1.1 Projekti eesmärk Luua Terviseamet töötajatele tänapäevane andmekogu, mis on peamine [X] Sündmuspõhised ja/või proaktiivsed teenused meditsiiniseadmete osakonna töötajate töövahend ning ettevõtetele ja tavakasutajatele lihtne, [X] Pilvetehnoloogia kasutuselevõtt sõbralik, ülevaatlik ning õpetlik. [X] Andmehaldus 1.2 Projekti väljund Järelevalveplaani on võimalik koostada ning täitmist kontrollida, tolliteatised on [ ] Küberturve automatiseeritud, järelevalveteatised automaatselt täidetud ja edastatud, vabamüügisertifikaadi riigilõivu [ ] TOP 10 äriteenuste kvaliteet kontroll ja sertifikaadid koostatud, eeltäidetud COEF-id (turujärelevalve asutuste omavahelise suhtluse jaoks, RAPEX analoog), seadmed on EMDN koodiga leitavad jm kaasaegsed ja vajalikud vahendid 1.3 RESi lisataotlusega seos Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine, Baasinfrastruktuuri tagamine 1.4 Mitterahastamise tagajärg: Ressurss läheb vajalike andmete käsitsi töötlemisele. Vigade teke, ressurssi raiskamine ja oluliste tegevuste mittetegemine. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus (saavutatav projekti abikõlblikkuse perioodi 4. Mõju (saavutatav peale projekti abikõlblikkuse perioodi ehk kuni 5 aasta • MSA on vanamoodne ja piiratud võimalustega lõpuks) jooksul) infosüsteem, millega on võimalik teavitada • MSA-sse on koondunud kogu osakonna töö • Klientide taotluse sisestamise ajakulu vähenemine 30 minutit -> 5 levitamisest ja turule laskmisest • Kõik etapid on automatiseeritud minutit • Seadmete andmete allalaadimise võimalus siis • Levitamisest teavitamine on vähem • Sündmusteenuste arv 0 -> 5 kui seade on Eudamedis halduskoormav, teavitamiste arv suureneb • Sama personaliga saavutatakse uue töövahendiga kiirem taotluste • MSO töö on killustunud eri töötajate, rollide • Turul on ohutumad seadmed, ohtlike seadmete menetlemine. Läbipaistvusega on ettevõtetele tagatud õiguskindlus ja vahel turustamine on peatatud ja EL liikmesriike riskid on maandatud • Levitamisest 2000 teavitust aastas (ettevõtjad teavitatud • Mõju on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF12. ei teavita, teavitamine keeruline, taotlust • Automaatselt täidetud vormid ja teavitused töötavad parandatakse korduvalt (keskmiselt 2-3 korda)) Edukust saab hinnata levitajate ja teiste kasutajate • Puuduvad p.1.2 kirjeldatud tegevust toetavad hulgas korraldatud küsitluse alusel, aasta peale funktsioonid infosüsteemi kasutuselevõttu. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Muud ressursid – puuduvad • Taotlus juuni 2021, hanked (arendus + turvatestid) • EL määruste 2017/745 ja 2017/746 rakendumine 2021 ja 2022. • Toote omanik Terviseamet, küberturvalisuse eest august 2021 • Taaskasutame varem TEHIKu infosüteemise jaoks loodud komponente vastutab TEHIK • Arendustööd 1.10.2021-28.02.2023; 440 200 eurot • RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik, iseteeninduse raamistik, avaandmete • Projekti töörühm: Tooteomanik (TA) - 50% tööajast; • Turvatestimine 1.03.2023-30.04.2023; 29 670 eurot hetkeseis ning plaanid, kasutatavuse raamistik Projektijuht (TEHIK) - 40% tööajast; IT arhitekt • Projektijuhtimine 1.10.2021-31.05.2023; 29 800 eurot • Vastavus Arhitektuurinõukogu koostatud e-riigi ristfunktsionaalsetele (TEHIK) – 15 % tööajast KOKKU: 499 670 eurot. nõuetele Tabel faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel 8 Peamised võimalikud riskid: faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel 8 Eelarve on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 Riskid on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 lehel SF12. lehel SF12. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Projekti innovaatilisus 10. Jätkusuutlikkus • MSA-d kasutavad: • Igapäeva töö protsessid ja toimingud on • Jätkusuutlikkuskulud on esitatud faili Lisataotlused koond_2022-2025 • Eesti riigiametid (TA, SKA ,EMTA, RA, maksimaalselt automatiseeritud: riskianalüüs, lehel IKT SF kokku. EHK); ettevalmistatud menetlusaktid, koostatud teabe • Tootjad, volitatud esindajad, levitajad, avaldamine kodulehel riigilõivude tasumise kontroll Täname! Lisataotluse märgistus Valitsemisala Asutus (prioriteetsu s) IKT Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 1 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 2 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 2 Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Kokku Tervise- ja Tööminister Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1 Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut 1 Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut 1 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1 Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut 2 Sotsiaalministeerium Terviseamet 2 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2 Sotsiaalministeerium Ravimiamet 2 Sotsiaalministeerium Horisontaalne 2 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 3 Muud Sotsiaalministeerium Tööinspektsioon lisataotlused Astangu Muud Sotsiaalministeerium Kutserehabilitatsiooni Keskus lisataotlused Muud Sotsiaalministeerium Terviseamet lisataotlused Muud Sotsiaalministeerium Terviseamet lisataotlused Muud Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium lisataotlused Muud Sotsiaalministeerium Terviseamet lisataotlused Muud Sotsiaalministeerium Ravimiamet lisataotlused Muud Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium lisataotlused Muud Sotsiaalministeerium Terviseamet lisataotlused Tervise- ja Tööminister Kokku AMETKONDLIKUD PRIORITEETSED LISATOTLUSED Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1 Sotsiaalministeerium Terviseamet 1 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2 Sotsiaalministeerium Tervise Arengu Instituut 2 AMETKONDLIKUD PRIORITEETSED LISATOTLUSED Kokku Sotsiaalkaitseminister Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 1 Sotsiaalkindlustusamet/Sotsia Sotsiaalministeerium alministeerium 1 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium/KOV 1 Sotsiaalministeerium Horisontaalne 1 Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2 Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2 Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 2 Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 2 Sotsiaalministeerium KOV toetusfond 2 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 3 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium 3 Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet 3 Sotsiaalkaitseminister Kokku Horisontaalsed teemad Tervise ja Heaolu Muud Sotsiaalministeerium Infosüsteemide Keskus lisataotlused Peaministri või rahandusmini Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet stri taotlus Horisontaalsed teemad Kokku Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kokku 2022 2023 2022 programmi tegevus või ressurss/ läbiv teema olemasolev olemasolev lisavajadus baasrahastus baasrahastus Töötasu kasvu katmine 4 212 000 586 000 4 212 000 Uute bürooruumide lisavajadus 210 000 782 000 210 000 Baasinfrastruktuuri uuendamine 2 031 900 2 993 200 2 031 900 Võrguteenuse uuendamine 95400 498 000 95 400 Töökohateenuse uuendamine 164 600 1 066 800 164 600 Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude TEHIK haldusesse ja majutusse toomine 0 623 100 0 Infoturbe tagamine 207 000 584 000 207 000 Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine 211 033 1 198 200 211 033 Tervise infosüsteemi teenuste jätkusuutlikkuse tagamine 1 892 733 1 508 100 1 159 400 Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine 2 933 596 1 028 300 2 394 600 Analüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas 1 546 667 783 000 1 039 200 SKAIS1 andmevahetus Vene Föderatsiooniga 0 180 000 Patsiendikindlustuse ja -ohutuse süsteemi toetavad IT arendused 0 510 000 13 504 929 12 340 700 11 725 133 VAIMNE TERVIS 0 180 000 0 VAIMNE TERVIS 211 000 3 631 200 211 000 VAIMNE TERVIS 0 353 772 0 VAIMNE TERVIS 0 225 000 0 VAIMNE TERVIS 6 182 475 2 966 739 6 182 475 TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE 0 300 019 0 TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE 0 21 710 357 0 TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE 0 195 202 000 0 TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE 0 4 000 000 0 TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE 0 266 799 0 TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE 0 3 998 577 0 KÕRGEMA TÖÖPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEETMED 0 39 573 159 0 Tööelu kvaliteedi tagamine 1 794 000 551 336 1 794 000 Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine 51 000 345 000 51 000 Vee, välis- ja siseõhuga (sh sisekliima) ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide hindamine ning vähendamine 0 285 370 0 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine 0 201 230 0 Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine 150 000 750 000 150 000 Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine 0 15 560 0 Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine 1 182 000 333 153 1 182 000 Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine 150 000 100 000 150 000 Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus) 0 22 840 0 9 720 475 275 012 111 9 720 475 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel 291 000 1 384 500 291 000 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel 0 131 376 0 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine 0 146 000 0 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine 0 486 000 0 291 000 2 147 876 291 000 SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE 0 617 970 0 SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE 42 289 263 68 517 554 38 802 453 SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE 20 961 360 2 111 691 22 765 296 SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE 12 962 109 2 425 574 12 564 121 LAPSED JA PERED 0 522 647 0 LAPSED JA PERED 1 290 610 247 401 1 463 887 LAPSED JA PERED 1 020 000 1 157 600 1 020 000 LAPSED JA PERED 0 0 0 LAPSED JA PERED 0 600 000 0 LAPSED JA PERED 0 2 027 950 0 LAPSED JA PERED 26 458 829 3 244 807 20 680 852 VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI 0 1 760 560 0 VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI 356 626 984 760 356 626 VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI 0 0 0 105 338 798 84 218 514 97 653 235 Tehiku uute bürooruumide vajadus ja IKT töötajate palgakasvud 4 422 000 3 477 000 4 422 000 Erakorraline pensionitõus, SKA töötajad - pensioninõustajad (3) täiendavad töökohad 0 38 948 0 4 422 000 3 515 948 4 422 000 133 277 202 377 235 149 123 811 843 sh sh 2024 2025 RKAK RKAK 2023 2024 2025 olemasolev olemasolev lisataot lisataot lisavajadus lisavajadus lisavajadus baasrahastus baasrahastus lus lus 2022 2023 627 000 4 212 000 671 000 4 212 000 718 000 491 000 210 000 511 000 210 000 531 000 3 064 200 2 031 900 4 082 800 2 031 900 3 994 100 513 200 95 400 649 200 95 400 1 146 400 1 069 800 164 600 1 073 000 164 600 1 076 400 372 500 0 0 603 600 207 000 904 400 207 000 646 800 1 398 300 211 033 1 451 200 211 033 1 507 000 1 532 500 1 159 400 1 558 600 1 159 400 1 586 700 1 642 200 2 394 600 1 664 700 2 394 600 1 688 800 1 352 100 1 039 200 1 477 700 1 039 200 1 557 500 0 0 0 32 000 32 000 32 000 12 698 400 11 725 133 14 075 600 11 725 133 14 484 700 0 0 150 000 0 150 000 0 150 000 0 0 4 141 272 211 000 4 220 143 211 000 4 253 014 0 0 358 250 0 412 729 0 417 208 0 0 245 000 0 265 000 0 285 000 0 0 5 454 739 6 182 475 7 546 739 6 182 475 6 058 739 0 0 315 020 0 330 771 0 86 827 0 0 15 875 607 0 11 602 914 0 8 440 607 0 0 222 031 450 0 249 657 456 1 486 184 106 390 102 519 0 0 3 000 000 0 2 000 000 0 1 000 000 0 0 266 799 0 266 799 0 266 799 0 0 5 391 224 0 6 935 052 0 8 588 066 0 0 34 177 091 0 34 717 051 0 34 822 571 0 0 551 336 1 794 000 551 336 1 794 000 551 336 0 0 200 000 51 000 150 000 51 000 100 000 0 0 137 375 0 4 000 0 0 0 0 135 125 0 11 000 0 76 800 0 0 750 000 150 000 750 000 150 000 750 000 0 0 0 0 13 600 0 46 080 15 560 0 382 153 1 182 000 348 153 1 182 000 306 153 0 0 100 000 150 000 100 000 150 000 100 000 0 0 0 0 22 400 0 69 120 22 840 0 293 662 442 9 720 475 320 055 143 1 495 904 581 456 470 840 38 400 0 1 486 650 291 000 1 592 332 291 000 1 701 647 0 0 131 376 0 14 123 777 0 131 376 131 376 131 376 155 000 0 0 0 0 0 0 453 000 0 0 0 0 0 0 2 226 026 291 000 15 716 109 291 000 1 833 023 131 376 131 376 618 570 0 650 758 0 650 758 0 0 90 325 290 38 471 870 107 745 835 38 471 870 123 431 410 0 0 2 130 984 23 642 382 2 053 411 23 642 382 2 086 875 0 0 2 949 197 12 564 121 3 056 087 12 564 121 3 167 404 0 0 1 193 853 0 1 442 641 0 1 451 392 0 0 419 257 1 672 310 453 203 679 529 487 464 0 0 1 373 600 1 020 000 1 373 600 1 020 000 1 373 600 0 0 121 416 0 156 411 0 152 696 0 0 1 280 000 0 1 306 880 0 1 331 710 0 0 1 522 073 0 932 055 0 0 0 0 10 385 065 20 680 852 11 784 701 20 680 852 13 298 332 0 0 1 740 560 0 1 740 560 0 1 740 560 0 0 1 337 266 356 626 1 398 441 356 626 1 462 400 0 0 2 336 780 0 2 579 880 0 2 345 580 0 0 117 733 911 98 408 161 136 674 464 97 415 380 152 980 182 0 0 4 324 000 4 422 000 5 076 000 4 422 000 5 886 000 0 0 40 826 0 42 418 0 44 073 0 0 4 364 826 4 422 000 5 118 418 4 422 000 5 930 073 0 0 430 685 605 124 566 769 491 639 734 1 609 758 094 631 698 818 169 776 131 376 sh sh TA sh TA sh RKAK sh TA sh TA sh IKT sh IKT sh IKT RKAK lisataot lisataot lisataotlus lisataotl lisataotl lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotl lus lus 2024 us 2022 us 2023 2022 2023 2024 us 2025 2024 2025 2 993 200 3 064 200 4 082 800 1 066 800 1 069 800 1 073 000 623 100 372 500 0 584 000 603 600 904 400 1 198 200 1 398 300 1 451 200 1 508 100 1 532 500 1 558 600 1 028 300 1 642 200 1 664 700 783 000 1 352 100 1 477 700 180 000 0 0 510 000 32 000 32 000 0 0 0 0 0 0 10 474 700 11 067 200 12 244 400 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 285 370 137 375 4 000 0 0 0 0 0 0 201 230 135 125 11 000 76 800 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 13 600 46 080 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 22 400 69 120 0 0 0 0 0 0 0 36 000 115 200 486 600 272 500 15 000 76 800 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 14 123 777 131 376 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 14 123 777 131 376 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 14 159 777 246 576 486 600 272 500 15 000 76 800 10 474 700 11 067 200 12 244 400 sh IKT lisataotlus 2026 2027 2028 2029 2030 … 2025 768 000 822 000 879 000 941 000 1 006 000 552 000 574 000 597 000 621 000 646 000 3 994 100 1 076 400 0 646 800 1 507 000 1 586 700 1 688 800 1 557 500 0 32 000 12 089 300 1 320 000 1 396 000 1 476 000 1 562 000 1 652 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 760 000 7 703 000 8 720 000 9 817 000 11 000 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 760 000 7 703 000 8 720 000 9 817 000 11 000 000 0 12 089 300 8 080 000 9 099 000 10 196 000 11 379 000 12 652 000 0 KOKKU (kui on ajaliselt piiritletud rahastamisvajadus) 630 000 16 245 630 1 541 959 1 020 000 22 026 956 1 032 638 57 629 486 1 056 993 425 10 000 000 1 067 196 24 912 919 143 289 872 2 205 344 795 000 426 745 424 155 3 000 000 75 240 1 369 612 400 000 114 360 1 345 200 536 6 165 129 14 517 905 301 000 939 000 21 923 034 1 367 123 570 1 367 123 570 0 2 538 056 390 020 089 8 382 960 11 598 263 4 610 534 1 607 325 5 278 400 430 523 4 518 590 4 482 078 38 712 905 6 982 240 5 182 868 7 262 240 491 607 071 18 763 000 166 265 18 929 265 1 877 659 907 Vali Progr tse Lisataotluse Eelarv Tegevuse Asutus ammi mis märgistus e liik kood kood ala Sots Sotsiaal 10 HE02 iaal kindlust mini usamet stee rium Sots Sotsiaal 10 HE02 iaal kindlust mini usamet stee rium POLIITILISED PRIORITEETSED LISATOTLUSED 1. SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE Sots Sotsiaal COVID kriisist 20 HE03 HE030101 iaal ministe väljumine mini erium stee rium Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030102 iaal kindlust mini usamet stee rium Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030102 iaal kindlust mini usamet stee rium Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030102 iaal kindlust mini usamet stee rium Sots Sotsiaal 40/20 HE03 HE030102 iaal kindlust mini usamet stee rium Sots Sotsiaal COVID kriisist 20 HE03 HE030102 iaal kindlust väljumine mini usamet stee rium Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030102 iaal kindlust mini usamet stee rium Sots Sotsiaal 40/20 HE03 HE030102 iaal ministe mini erium stee rium Sots Sotsiaal COVID kriisist 40/20 HE03 HE030102 iaal kindlust väljumine mini usamet stee rium Sots Sotsiaal Õigusaktidest 10 HE02 KOV iaal ministe tulenev toetusfond mini erium/ stee KOV rium Sots Sotsiaal COVID kriisist 10 HE02 KOV iaal ministe väljumine toetusfond mini erium/ stee KOV rium Sots Sotsiaal 20 Horiso iaal kindlust ntaaln mini usamet e stee rium Sots Sotsiaal 20 Horiso iaal kindlust ntaaln mini usamet e stee rium Rahandusministeeriumile tegevuste kaupa sh Tegevus 20 HE030101 sh Tegevus 20 HE030102 sh Tegevus 20 KOV toetusfond sh Tegevus 20 Horisontaalne KOKKU 20 Vahe 2. LAPSED JA PERED Sots Sotsiaal 20 HE05 HE050101 iaal kindlust mini usamet stee rium Sots Sotsiaal COVID kriisist 20 HE05 HE050102 iaal kindlust väljumine mini usamet stee rium Sots Sotsiaal 20 HE05 HE050202 iaal kindlust mini usamet stee rium Sots Sotsiaal 20 HE05 HE050203 iaal ministe mini erium stee rium Sots Sotsiaal 20 HE05 HE050204 iaal ministe mini erium stee rium Sots Sotsiaal Õigusaktidest 10 HE05 HE050301 iaal kindlust tulenev mini usamet stee rium Sots Sotsiaal 20 HE05 KOV iaal ministe toetusfond mini erium stee rium Sots Sotsiaal Õigusaktidest 20 HE05 KOV iaal ministe tulenev toetusfond mini erium stee rium Sots Sotsiaal 40/20 HE05 KOV iaal ministe toetusfond mini erium stee rium Rahandusministeeriumile tegevuste kaupa sh Tegevus 20 HE050101 sh Tegevus 20 HE050102 sh Tegevus 20 HE050202 sh Tegevus 20 HE050203 sh Tegevus 20 HE050204 sh Tegevus 10 HE050301 sh Tegevus 20 KOV toetusfond KOKKU Vahe 3. VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI Sots Sotsiaal 20 HE03 HE030301 iaal ministe mini erium stee rium Sots Sotsiaal 20 HE03;H iaal ministe E04 mini erium stee rium Sots Sotsiaal COVID kriisist 20 HE03 HE030202 iaal kindlust väljumine mini usamet stee rium Rahandusministeeriumile tegevuste kaupa sh Tegevus 20 HE030301 sh Tegevus 20 HE030202 sh Tegevus 20 Horisontaalne KOKKU 20 Vahe 3. Tegevuspõhist lisataotlust ei pea esitama programmi tegevuse tasan Palgakasv- esitatakse läbiva teemana, sh nii valitsemisalaülene kui ka k Tegevuse nimetus VVTP 2.15. Suuname pensioni teise samba reformist Rahandusministri või vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi peaministri lisataotlus katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks. 2.15. Suuname pensioni teise samba reformist vabaneva raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks. OSUTAMINE JA ARENDAMINE Hoolekandepoliitika 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi kujundamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise elluviimise korraldamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. Toetab ka punkti: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. Toetab ka punkti: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Sotsiaalhoolekandeteenu 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi ste osutamine ja eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise arendamine hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste KOV toetusfond KOV toetusfond 2.23. Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire ja kompetentse valdkondadeülese abi. Toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine KOV toetusfond Horisontaalne Lastekaitse- ja 5.17. Loome toimiva perelepitussüsteemi, mis perepoliitika võimaldab vanemate lahkumineku korral lapse kujundamine ja heaolust lähtuvate elukorralduse kokkulepete elluviimise korraldamine sõlmimise. Toimiv 2.20. Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd. lastekaitsesüsteem Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi. Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud laste kiireks aitamiseks ja loome traumakogemustega laste aitamise teenuse. Suure abivajadusega ning 2.20. Väärtustame sotsiaal- ja lastekaitsetööd. õigusrikkumisi toime Uuendame lastekaitsesüsteemi, et tagada pannud lastele mõeldud abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi. teenused Toetame lastemajade võrgustikku väärkoheldud laste kiireks aitamiseks ja loome traumakogemustega laste aitamise teenuse. Puudega laste teenused 5.14. Laste sündide toetamiseks tagame peredele vajaliku toe pereplaneerimisel ja laste kasvatamisel, et saaksid sündida kõik soovitud lapsed. Jätkame töö- ja pereelu ühitamise peresõbraliku tööandja märgise andmisega. Asendushoolduse 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja kvaliteedi tõstmine ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud perepõhise teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste asendushoolduse suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks edendamine elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd. Analüüs ja ettepanekud asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi liikumise kohta Lastele ja peredele 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja suunatud hüvitiste ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud toetuste väljamaksmine teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd. Analüüs ja ettepanekud asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi liikumise kohta 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd. Analüüs ja ettepanekud asendus- ja 2.18. Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd. Analüüs ja ettepanekud asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi liikumise kohta 2.19. Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks. 5.15. Pöörame erilist tähelepanu vähekindlustatud Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Toimiv lastekaitsesüsteem Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused Puudega laste teenused Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine KOV toetusfond Võrdse kohtlemise 5.20. Parandame elukeskkonna ja teenuste edendamine ja võrdsete ligipääsetavust. võimaluste tagamine Horisontaalne 5.19. Edendame soolist võrdõiguslikkust, et tagada meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused. Tagame valdkondade üleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitse. 3.36. Peame oluliseks soolise palgalõhe vähendamist. Ohvritele ja 2.22. Viime läbi ohvriabisüsteemi reformi tagamaks vägivallatsejatele vägivalla- ja kuriteoohvritele parimad lahendused suunatud teenuste vägivallast pääsemiseks ja kuriteost tingitud osutamine ja ohvritele traumadest taastumiseks. hüvitise tagamine 2.23. Võitleme lähisuhtevägivallaga panustades vägivalla ennetusse ning tagades kannatanutele kiire ja kompetentse valdkondadeülese abi. Toetame perevägivalla ohvreid uue iseseisva elu alustamisel. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine lisataotlust ei pea esitama programmi tegevuse tasandil järgmistel juhtudel: akse läbiva teemana, sh nii valitsemisalaülene kui ka kitsamale sihtgrupile/ asutusele mõeldud palgakasv (siia alla ei ku Programmi tegevus või ressurss/ läbiv teema Erakorraline pensionitõus SKA töötajad - pensioninõustajad (3) täiendavad töökohad Hingehoiu kriisitelefoni teenuse toetamine, hoolekandeasutuses hingehoiu teenuse osutamine, hingehoiutöötajate koolitamise toetamine Erihoolekandeteenus, üldhooldus 2001.a. - mahu kasv Erihoolekandeteenus, üldhooldus 2001.a. - hind Erihoolekandeteenus - ESF väljumine Pikaajalise kaitstud töö teenus (PKT) Erihoolekandeteenus - ESF väljumine Isikukeskse erihoolekande teenusmudel (ISTE) Üldhooldus - hoolduskoormuse vähendamine Üldhooldus -SKA täiendavad töökohad (4) Vabatahtliku tegevuse korraldamine; SF lõppemine 2023. a Tagada jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes Toimetulekutoetuse korralduskulude tõus (kulude kasv on võimalik kehtiva RES eelarve arvelt) Toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkuse suurendamine ja eluasemelaenu tagsimaksetega inimeste toetamine toimetulekutoetuse raames Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Palgakasv, ohvriabitöötajad, pensioninõustajad KOKKU SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE Perelepitus Lasteabi telefon ja lastemaja Kinnise lasteasutuse teenus, SRT Peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamine. Kuni 2022. a (incl) rahastatakse ESF TAT "Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine". Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (sh korraldus, tugiteenused ja koolitused). ESF väljumine. 01.04.2022 jõustuva lapsepuhkuse regulatsiooni üleminekusätte TLS § 139'4 kehtetuks tunnistamine, mis puudutab kuni 14-aastaste lastega töötavate lapsevanemate puhkust. Asendushooldusteenuse perevanemate ja kasvatajate töötasu tõstmine (2022 aastal ~5%, edasi ~7,5%) Asendushooldusteenuse osutamine (2020 jõustunud 8- lt lapselt 6-le lapsele ülemineku kulude katmine ja lapse isikliku kulu tõus) Puuetega laste teenuste osutamine (ESF väljumine + sihtgrupi laiendamine) KOKKU LAPSED JA PERED LAPSED JA PERED LAPSED JA PERED LAPSED JA PERED LAPSED JA PERED LAPSED JA PERED LAPSED JA PERED Ligipääsetavuse suurendamine (sh tulenevalt rakkerühma lõpparuandest). Võrdsete võimaluste tagamise teenus Ohvriabi teenus KOKKU hvritele hüvitise tagamine KÕIK KOKKU ele mõeldud palgakasv (siia alla ei kuulu täiendavad ametikohad, mis esitatakse eelmises punktis toodud põhimõttel) Sisu (programmi tegevus või ressurss/ läbiv teema) KOKKU Hingehoidja töö eesmärk on olla kannatavale/leinas/kriisis inimesele toeks tema enda vajadustest ja veendumustest lähtuvalt. Samuti on hingehoidja eesmärgiks vähendada haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi kahjulikke kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust. Hingehoidja hoolitseb inimese kui terviku eest, keskendudes eksistentsiaalsetele ja usulistele teemadele. Lisataotluses on kajastatud hingehoiu kriisitelefoni teenuse osutamisega seotud kulud kõigile elanikele, ca 30-35 hoolekandeasutustes hingehoiu teenuse osutamine ning hingehoidjate koolituskulud. Olemasolev erihoolekandeteenuste kohtade arv ei vasta tegelikule vajadusele. Eestis on käesoleval ajal ca 13 000 psüühilise erivajadusega inimest, kes vajavad toimetulekuks erinevaid teenuseid. 01.12.2020 seisuga rahastati riiklikult 7313 teenuskohta. Erihoolekandeteenustele on 01.12.2020 seisuga järjekorras 1648 inimest. Nõuetekohase ööpäevaringse üldhoolduse, päevahoiu- ja intervallteenuse osutamise ühtse halduspraktika tagamiseks on vaja sotsiaalhoolekandelise poliitika rakendamise korraldus ja arendamine riigis keskselt, mida täna ei ole. Sotsiaalkindlustusamet on valmis selle rolli võtma ja vastava võimekuse asutuses välja arendama. Kehtivad erihoolekandeteenuste hinnad ei kata teenuseosutamisega seotud tegelikke kulusid, need ei võimalda palgata kvaliteetset ja pädevat personali (sageli üle 2 korra väiksemad kui kvaliteetse teenuse osutamisega seotud kulud on). See on omakorda takistuseks teenusekohtade juurde loomisel. Ilma lisarahastuseta ei ole riik suuteline täitma temale pandud ülesannet psüühikahäirega inimeste teenuste korraldamisel. Tegevusjuhendajate puudumisel ei ole võimalik luua uusi teenuskohti ja seeläbi vähendada teenuse järjekordi. Pikeneb inimeste ooteaeg järjekorras, inimeste toimetulek halveneb. 01.01.2019 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt katab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse Olemasoleva kulud nende teenussüsteemi isikute kõrval eest, kes onuutel piloteeritakse suunatud alustelerihoolekandeteenusele ja isikukeskset teenusmudelit ning pikaajalise kaitstud töö teenust ja praegu on see rahastatud kuni 2022 ESFist, kuid selle lõppedes peavad need inimesed, kes said ESFist rahastatud, üle tulema RE rahastatavatele teenustele. ESF pilootprojektide lõppedes ei ole RE vahendeid, et ka edaspidi inimestele perspektiivseks osutunud teenust osutada või neid üle viia riiklikult rahastatud teenustele. Olemasoleva teenussüsteemi kõrval piloteeritakse uutel alustel isikukeskset teenusmudelit ning pikaajalise kaitstud töö teenust ja praegu on see rahastatud kuni 2022 ESFist, kuid selle lõppedes peavad need inimesed, kes said ESFist rahastatud, üle tulema RE rahastatavatele teenustele. ESF pilootprojektide lõppedes ei ole RE vahendeid, et ka edaspidi inimestele perspektiivseks osutunud teenust osutada või neid üle viia riiklikult rahastatud teenustele. Täna on hoolduse korraldamine ja vastutus hooldusteenuste rahastamisel ebaproportsionaalselt suures mahus pereliikmete kanda. Pikaajalise hoolduse teenuseid (nt koduteenus, üldhooldusteenus, isiklik abistaja, tugiisik jne) ja abi saadakse praegu kokku üle 71 000 teenusekohal , kuid tegelik vajadus hinnanguliselt 118 000 teenusekoha järele. Olukorra parandamiseks tuleb vähendada inimeste ja lähedaste, sh omastehooldajate panust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel ning rakendada komponendipõhist teenuse eest tasumise rahastusmudelit. Rahastusmudeli järgi teenuse rahastamine jaguneks kolmeks: hooldusteenuse eest tasub kohalik omavalitsus ca 67% (tänase ca 22% asemel) teenuse kohamaksumusest - eeldusega, et riik panustab sellest Ametikohtade 50% ning eesmärk onomavalitsus teise 50%, tagada läbi teenuse ning teenuse oskusliku saaja juhtimise kanda ameti jääb majutuse, eesmärkidele ning sihtgrupi vajadustele vastav tugi üldhooldusteenuse nõustamise valdkonnas ja seda toetavate tegevuste valdkondades. Vanemaealiste ning puudega inimeste arvu suurenemisega suureneb elanikkonnas püsivalt nende hulk, kes oma vanusest ja/või terviseprobleemidest tingituna vajavad aeg- ajalt või pidevalt kõrvalabi. Oluline roll selles on kogukonnal ja vabatahtlikel, kellel on võimalik pakkuda tuge tegevustes, mida sotsiaalteenused üldjuhul ei kata. Senises pilootprojektis osalenud abi saajate tagasisideküsitluse vastused kinnitasid, et vabatahtlike panus parandas nende enesetunnet, toetas iseseisvat toimetulekut ning võimaldas jätkata kodus elamist. Juurutamaks välja töötatud koostöömudeli üle-eestilist kasutamist jätkab Sotsiaalministeerium 2021 – 2023. aastatel projektipõhist rahastamist Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ Välisvahendite fondi REACT EU (2020-2023) lõppemisega seotud lisavajadus alates 2024. aastast Toimetulekutoetuse taotluste menetlemise hüvitis, mis 2021.a oli 5,39 eurot menetletud taotluse kohta, ei kata kõiki selle taotluse menetlusega seotud kulusid. Hüvitise hulka on arvestatud küll tööjõu ja majandamiskulud, küll aga mitte töötajate koolituse vajadus, töökohaga kaasnevad halduskulud (proportsionaalne osa personalijuhtimisest, üldjuhtimisest, raamatupidamisest jms) ega ka ruumide amortisatsiooni. Rahvastikutoimingute kulu hüvitamisel on kokku lepitud kõiki kulusid hõlmav mehhanism ning seda rakendatakse 2018. aastast peale. Kui sama metoodikat kasutada toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel, oleks pidanud toimetulekutoetuse taotluse hüvitusmäär olema 2021.a 7,11 eurot (s.o 32% kehtivast rohkem) ja riigile oleks see läinud maksma ca 119 tuhat eurot rohkem. Muudatuse eesmärk on võimaldada toimetulekutoetuse raames võtta eluasemekulu liigina arvesse ka eluasemelaenu tagasimakset, et toetada majanduslikesse raskustesse sattunud peresid eluaseme säilitamisel samadel alustel, nagu kehtivas regulatsioonis toetatakse peresid, kes elavad üüripinnal. Tõlketeenuste kättesaadavuse üle on muret tuntud aastaid. Peamiste kitsaskohtadena on välja toodud viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus sh teenuse ebaühtlane piirkondlik jagunemine ning viipekeeletõlkide puudus. Perioodil 2018-2022 tegevusi rahastatud ESF-st. SKA palgad on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis halvenenud so grupi keskmisest 8% madalam. SKAs teenitakse keskmiselt 17% madalamat palka, kui teistes ametites, inspektsioonides, sh õigus- ja siseturvalisuse asutustes. 2020. aastal oli keskmine põhipalk asutuses 1498 eurot ja see kasvas aastaga 8,4%. Vabatahtlik voolavus on 10%, aga üle poole lahkujatest (58%) on alla 2-aastase staažiga. Töö keerukus, vastutuse määr ja makstav tasu ei ole lahkujate hinnangul proportsioonis. Teenused ja ootused klienditööle on viimaste aastatega väga palju muutunud. Klienditeenindaja peab tundma kõiki SKA mitmekümnetest teenustest, oskama ära tunda kliendi vajaduse ja pakkuda integreeritud lahendusi. Kunagise avalduste vastuvõtmise ja andmete kontrollimise roll on teisenenud kliendi mitmekülgse lahenduskeskse nõustamise rolliks. EKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE EKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE EKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE EKANDETEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE Perelepitusteenus on hädavajalik teenus lapsevanematele, kes ei suuda ühise lapse elukorralduslikes küsimustes kokkuleppele jõuda ja paraku on seda Eestis liiga palju. Lisarahastus on vajalik nõustamistööks, selleks, et lapse kasvatamisel osaleksid mõlemad vanemad ja et sellised vaidlused ei jõuaks kohtusse, mis on kohtusüsteemile rahaliselt ja ajaliselt tohutu koormus (1092 eurot kohtuasja kohta ning kogu sihtgrupile 3 276 000 eurot) ning, mis on traumeeriv nii lapsevanematele kui ka lastele, keda selles protsessis Varakult ja koheselt lapse probleemidele reageerimine ja lapsi ohustavate riskide vähendamine aitavad ennetada erinevate probleemide kulmineerumist. Probleeme märgates ja operatiivselt tegutsedes on võimalik ennetada lapsele raskuste tekkimist nt terviseprobleeme, suitsiide, sattumist riskikäitumisse või sotsiaalsüsteemi kliendiks. 1. Lasteabi telefoniteenus on teenus ennetuse universaalsel tasandil, mis on mõeldud üldrahvastikule pakkumaks tuge ja teadmisi nõustamise kaudu enne suuremate probleemide tekkimist (60% lasteabi pöördumistest). Lasteabi pöördumistest ligi 28% suunatakse edasi KOV lastekaitsetöötajatele, kes saavad pakkuda lapsele ja perele igapäevast tuge ja abi nende kodukohas (SKAl sealhulgas nõustamise ja supervisiooniteenus KOVidele). Samuti jõuab 12-15% kõigist lastemaja juhtumitest lastemajani läbi lasteabi pöördumiste. 2. Lastemaja lisarahastust on vaja 2022 aasta jooksul lastemaja avamiseks Lääne-Eestisse, kus on selleks märgatav vajadus (teenus on seksuaalselt väärkoheldud lastele, mis asetab esikohale lapse õigused ja toob kokku spetsialistid, kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne). Mida pikemalt toimub lapse väärkohtlemine, seda raskemad on tagajärjed (vaimse tervise probleemid, suitsidaalsus) ja seda pikaajalisem on abistamise protsess (suuremad Lisavahendeid kulud). on vaja selleks, et luua kinnise lasteasutuse teenuses täiendavaid kohti (tänane baaseelarve 1 mln), tagada piisav meeskonna arv, sekkumisvõimekuse suurendamiseks, et ennetada laste surmasid. Selle tulemusena: 1. Jõuavad vähemad lapsed vanglasse vahistatu või süüdimõistetuna või psühhiaatriahaigla statsionaarsele ravile. Viimase 2 aastaga on tänu KLAT teenusele jõudnud vanglasse vähemalt 2x vähem lapsi kui varem, samuti on ennetatud noorte jõudmist kriminaalhooldusele. 2. Ennetame laste ja noorte suitsiide ning raskete tervisekahjude tekitamist teistele kriitilisel perioodil enne ja pärast teenust ning läbi teenuse enda positiivsete mõjude ja teenuste ajal ja hilisemas elus. Viimasel 2 aastal on jätkutoeta KLATist lahkunud laps tapnud ühe inimese ning suitsiidi tõttu surnud KLATi oodates 2 last. 3. Väärkohtlemist ja muid traumasid kogenud noored saavad abi, mis ennetab hilisemaid Hetkeolukord Alates 2015. aastas on peresõbraliku tööandjamärgise väljatöötamist, rakendamist ning sellega kaasnevaid kommunikatsioonikulusid kaetud ESF-st (TAT "Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine"). Kuna TAT-i abikõlbulikkuse periood lõppeb 31.12.2022, on tegevuste jätkamiseks vajalikud lisavahendid. Uutest võimalikest välisvahenditest ei ole tegevusele katet leitud. Tulemus Perioodil 2022 – 2025 on peresõbraliku tööandja märgise programmis osalemas üle 100 tööandja, välja antud kuni 78 peresõbraliku tööandja lõppmärgist, on korraldatud 4 tunnustusüritust ning kogu perioodi vältel on kajastatud töö ja pereelu ühildamise Kuni 2022. aasta lõpuni rahastatakse asendushoolduse tugiteenuseid ESFist. Alates 2023. aastast teenuseks vahendeid riigieelarves ei ole. Tegemist on püsikuluga. 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega muudeti kogu asendushooldusteenuse süsteemi (korraldust, rahastust ja teenuseid), et muuhulgas tõsta perepõhise hoolduse osakaalu ning hoolduse kvaliteeti tervikuna. Tugiteenuste osutamisel on oluline roll püstitatud eesmärkide saavutamisel ning perepõhise hoolduse pakkujate leidmisel ning selle hooldusvormi laiema leviku soodustamisel. 1) Kui tugiteenuste osutamist mitte jätkata, seab see raskesse olukorda pered ja asendus- ning perekodude töötajad, kes peavad ilma professionaalse toeta toime tulema kõigi raskuste ja Kehtiva Probleem: kriisidega, misalusel TLS-i traumeeritud laste kasvatamisel on ühel vanemal õigus saadaette igaltulevad ja emotsionaalselt kalendriaastal tasustatud lapsepuhkust 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, ja kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Kuna puhkust ei võimaldata konkreetne arv päevi vanema kohta, vaid see sõltub laste arvust peres, on praktikas tekkinud probleem puhkusepäevade arvestamisega kärgperede puhul. Samuti on probleeme tekitanud lapsepuhkuse päevade aegumine. Ühelt poolt peaks kehtiv regulatsioon motiveerima vanemaid puhkusepäevi igal aastal kasutama, ent teisalt ei ole võimalik puhkusepäevi liita ja selliselt ajastada, et see enim pere vajadustele vastaks. Alates 01.04.2022 hakkaks kehtima uus skeem kõigile alla 14-aastaste laste vanematele. Põhjus muutmissoovile on järgmine: •kehtestatud üleminekusäte tähendaks kahe erineva süsteemi ülalhoidmist SKA-le Lisavahendid on vajalikud, et KOVid ja teenuseosutajad saaksid täita seadusest tulenevaid nõudeid ning riigi poolt KOVide toetusfondi kantav osa aitaks õiglaselt katta asendushooldusteenust vajavate laste kulutusi. Laste maksimaalse arvu muutuse nõue rakendus 1.01.2020 ning see tõi kaasa teenuse hinna tõusu (kuna teenuse ülalpidamiskulud tuleb katta väiksema arvu laste pealt). 2021. aastal kaetakse puuduolev osa KOVides allesjäänud jäägi arvelt, kuid edaspidi kui jääk eelduslikult vähenema hakkab, on vajalik tagada riigi poolt KOVile üle antud teenuse kulude katmine. Juhul kui riigieelarvest selleks lisavahendeid ei leita, tuleb kohalikel omavalitsustel katta oma vahenditest teenuse osutamiseks vajalikud täiendavad kulud. Juhul kui KOVid pole valmis teenuse eest vajalikus ulatuses lisakulutusi tegema, tuleb 2023. aastal kaob raske ja sügava puudega laste tugiteenuste eelarvest ca 8 mln eurot lisaraha aastas, s.o ca 75% kogueelarvest, mis riik tugiteenustesse suunab. Viimase kümne aastaga puudega laste arv pea kahekordistunud, sh on liitpuudega laste arv kasvanud 2448, psüühikahäirega 1595 ning keele- ja kõnepuudega 1132 lapse võrra. Samal ajal on suund teenused ja seega ka toetusfondi rahastamisloogika puude raskusastmest lahti siduda. See tähendab vajadust suunata erivajadustega laste teenustesse lisaraha, toetades seeläbi laste osalust hariduses ja tööturul ning ennetades ja leevendades vanemate hoolduskoormust. Ligipääsetavus puudutab otseselt vähemalt 50% elanikkonnast, eelkõige erivajadustega inimesi, vanemaealisi, lapsi, noorukeid, ajutise tegevuspiiranguga inimesi. Ligipääsetavuse probleemid tuleb lahendada nii füüsilises kui infokeskkonnas – hooned, teede taristu, ühistransport, e-keskkonnad, audiovisuaalmeedia. Lisataotluse eesmärk on luua tingimused selleks, et igapäevase tegevuse juures ei loodaks juurde mitteligipääsetavad keskkonda, ega pakutaks ligipääsmatuid kaupu ja teenuseid, tagamaks ministeeriumi haldusalas olevatele teenustele ja infole ligipääsetavus. Rahastamise tulemused: - Märgise loomine sarnaselt energiamärgisele, mis annad tarbijale infot äri- või eluruumi ligipääsetavuse kohta ning motiveerib arendajaid kujundama paremat elukeskkonda konkurentsitingimustes. -Ligipääsetavuse alase parima praktika levik läbi nõustamis- ja järelevalvefunktsioonide parendamise, loomise. Riigis puudub süsteem, mis tagaks võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonna edendamise kohuslaste (riik, KOV, tööandjad, teadusasutused, õppeasutused) võimekuse ning oskuste tõstmise ja järelevalvega ning seadustest (võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse seadus) tulenevate ülesannete täitmise tagamisega. Selliseks tegevuseks puudub täna igasugune struktuur ja rahalised vahendid. Lisataotluse rahastamisel luuakse võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks vajalik institutsionaalne rakendus, mille abil saab viia ellu efektiivsemalt poliitikate eesmärke. Samuti võimaldaks see tõhustada elanikkonna võrdse kohtlemise põhiõiguste tagamist, sallivuse suurendamist, diskrimineerimise vähendamist, olemasoleva inimressursi potentsiaali parimal moel realiseerimist, positiivset mõju SKT-le, suurendada tööhõivet ja tootlikkust ning toetada rahvastiku vananemisega seotud probleemide lahendamist. Rakendusmehhanismi loomine võimaldab viia ellu Heaolu arengukava programme. 2021 on plaanis analüüsida erinevaid alternatiive ja selle põhjal töötada välja täpne institutsionaalne rakendusmudel ning langetada otsused. Töötatakse õigusaktid ja valmistatakse ette rakendusmudeli käivitamine, mis saaks toimuda 2023.aastal. Tööandjate seas läbiviidud uuringu kohaselt on teadlikkus soolise võrdõiguslikkus seadusest ja oskus ning soov seda rakendada madal. Läbi Tööinspektsiooni nõustamise ja järelevalve, tööandja ülesannete täpsema sõnastamise seaduses tõstame tööandjate motivatsiooni ja võimet seadusest tulenevaid kohustusi täita ja seeläbi palgalõhet märkimisväärselt alandada. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmisega suurenevad TI tööjõud jm arendused, toetavad IT-lahendused, teavitus- jm toetavad tegevused. Tänane 1. Võrdse Ohvriabini kohtlemise jõudnud seadus arv abivajajate on vastuolus on kiirestiEV Põhiseadusega. kasvanud Eelnõu ning kasvab laiendab Võrdse lähiaastatel kiires tempos edasi. Samuti on suur nõudlus olnud vägivallast loobumise teenuste järele nii vabatahtlike pöördujate kui ka politsei ja prokuratuuri poolt suunatud isikute näol. Alates 2021. aastast jõuavad ohvriabiteenusele ka täiendavalt seksuaalvägivalla kriisiabi keskustesse pöörduvad ohvrid. Lisarahastus võimaldab kiirelt kasvavate mahtudega toime tulla ning seeläbi ka vägivalla lõppemist toetada ja vägivaldsetest suhetest taastumist toetada. Samuti toetab rahastus MARAC võrgustikutöö jätkumist peale 2023. aastat ning võimaldab panustada ennetus- ja teavitustöösse. 2. Seksuaalvägivalla ohvrite arv, kes on pöördunud seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse, on aastast-aastasse kasvanud ning arvestades seda, et vägistamise kuritegudes pöördub abi saamiseks haigla või politsei poole vaid paar protsenti ohvritest, siis kasvab kiiresti ka teenuse saajate arv. Samuti pakutakse teenuse raames tuge lapsepõlves seksuaalselt väärkoheldud täiskasvanutele, kelle puhul traumade tagajärjel tekkinud heaolu langus ning erinevad vaimse tervise ja psüühikahäired piiravad iseseisvat toimetulekut ühiskonnas. Tugigruppide arv on ainuüksi 2020. aastal kasvanud ühelt viieni, teenuse pakkumise jätkumiseks puuduvad edasised vahendid. 3. Alates 2020. aastast on ohvriabi toetanud Põhja piirkonnas lähedasi ja algatanud VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI VÕRDNE KOHTLEMINE JA OHVRIABI a ei kuulu täiendavad ametikohad, mis esitatakse eelmises punktis toodud põhimõttel). 2023 2024 2022 2022 olemasolev 2023 olemasolev olemasolev lisavajadus baasrahastu lisavajadus baasrahastu baasrahastus s s 38 948 40 826 0 38948 0 40826 0 0 617 970 0 618 570 0 38 471 870 3 743 933 38 471 870 4 954 106 38 471 870 35 801 001 41 389 004 3 261 667 3 429 104 3 409 560 124 161 3 887 093 0 25 462 033 0 36 455 855 0 124 759 130 785 154 500 77 250 79 343 0 253 333 0 253 333 0 0 470 470 146 506 505 068 156 716 514 584 20 490 890 1 965 185 22 260 228 1 974 268 23 127 798 397 988 0 406 465 12 564 121 2 425 574 12 564 121 2 542 732 12 564 121 76 212 733 73 672 789 74 131 870 96 024 041 74 678 373 0 617 970 0 618 570 0 42 289 263 68 517 554 38 802 453 90 325 290 38 471 870 20 961 360 2 111 691 22 765 296 2 130 984 23 642 382 12 962 109 2 425 574 12 564 121 2 949 197 12 564 121 76 212 733 73 672 789 74 131 870 96 024 041 74 678 373 0 0 0 0 0 522 647 1 193 853 1 290 610 247 401 1 463 887 419 257 1 672 310 1 020 000 1 157 600 1 020 000 1 373 600 1 020 000 0 121 416 600 000 0 1 280 000 0 2 027 950 1 522 073 18 030 852 497 847 18 030 852 1 281 955 18 030 852 0 1 123 645 1 515 529 8 427 977 1 623 316 2 650 000 7 587 581 2 650 000 28 769 439 7 800 405 23 164 739 16 295 264 23 373 162 0 522 647 0 1 193 853 0 1 290 610 247 401 1 463 887 419 257 1 672 310 1 020 000 1 157 600 1 020 000 1 373 600 1 020 000 0 0 0 121 416 0 0 600 000 0 1 280 000 0 0 2 027 950 0 1 522 073 0 26 458 829 3 244 807 20 680 852 10 385 065 20 680 852 28 769 439 7 800 405 23 164 739 16 295 264 23 373 162 0 0 0 0 0 0 1 760 560 0 1 740 560 0 2 336 780 356 626 984 760 356 626 1 337 266 356 626 356 626 2 745 320 356 626 5 414 606 356 626 0 1 760 560 0 1 740 560 0 356 626 984 760 356 626 1 337 266 356 626 0 0 0 2 336 780 0 356 626 2 745 320 356 626 5 414 606 356 626 0 0 0 0 0 105 338 798 84 257 462 97 653 235 117 774 737 98 408 161 sh sh 2025 RKAK RKAK sh RKAK 2024 olemasolev 2025 lisata lisata lisataotl lisavajadus baasrahastu lisavajadus otlus otlus us 2024 s 2022 2023 42 418 44 073 42418 0 44073 0 0 0 650 758 0 650 758 8 273 573 38 471 870 10 822 230 51 925 637 63 024 763 3 605 348 3 615 883 4 275 802 4 703 383 39 117 139 0 40 707 972 135 886 141 185 162 450 0 165 995 250 000 0 250 000 160 176 517 067 161 279 1 893 235 23 125 315 1 925 596 414 188 422 472 2 641 899 12 564 121 2 744 932 113 506 091 74 678 373 129 336 447 0 0 0 650 758 0 650 758 0 0 0 107 745 835 38 471 870 123 431 410 0 0 0 2 053 411 23 642 382 2 086 875 0 0 0 3 056 087 12 564 121 3 167 404 0 0 0 113 506 091 74 678 373 129 336 447 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 442 641 1 451 392 453 203 679 529 487 464 1 373 600 1 020 000 1 373 600 156 411 152 696 1 306 880 0 1 331 710 932 055 2 124 871 18 030 852 3 031 007 1 875 899 2 272 819 7 783 931 2 650 000 7 994 506 17 449 492 22 380 381 18 095 194 0 0 0 1 442 641 0 1 451 392 0 0 0 453 203 679 529 487 464 0 0 0 1 373 600 1 020 000 1 373 600 0 0 0 156 411 0 152 696 0 0 0 1 306 880 0 1 331 710 0 0 0 932 055 0 0 0 0 0 11 784 701 20 680 852 13 298 332 0 0 0 17 449 492 22 380 381 18 095 194 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 740 560 0 1 740 560 2 579 880 2 345 580 1 398 441 356 626 1 462 400 5 718 881 356 626 5 548 540 0 0 0 1 740 560 0 1 740 560 0 0 0 1 398 441 356 626 1 462 400 0 0 0 2 579 880 0 2 345 580 0 0 0 5 718 881 356 626 5 548 540 0 0 0 0 0 0 0 0 0 136 716 882 97 415 380 153 024 255 0 0 0 sh sh TA sh TA sh TA sh TA sh IKT sh IKT sh IKT sh IKT RKAK lisata lisata lisata lisata lisata lisata lisata lisata lisata 2026 otlus otlus otlus otlus otlus otlus otlus otlus otlus 2022 2023 2024 2025 2022 2023 2024 2025 2025 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU (kui on ajaliselt 2027 2028 2029 2030 … piiritletud rahastamisv ajadus) 166 265 0 0 0 0 0 166265 2 538 056 27 793 841 192 140 406 13 912 002 12 990 439 141 742 998 532 615 407 788 500 000 624 677 7 758 283 1 243 126 10 355 137 0 0 0 0 0 412 539 368 0 0 0 0 0 2 538 056 0 0 0 0 0 390 020 089 0 0 0 0 0 8 382 960 0 0 0 0 0 11 598 263 0 0 0 0 0 412 539 368 0 0 0 0 0 0 4 610 534 1 607 325 5 278 400 430 523 4 518 590 4 482 078 6 935 680 6 787 891 24 989 334 0 0 0 0 0 59 640 355 0 0 0 0 0 4 610 534 0 0 0 0 0 1 607 325 0 0 0 0 0 5 278 400 0 0 0 0 0 430 523 0 0 0 0 0 4 518 590 0 0 0 0 0 4 482 078 0 0 0 0 0 38 712 905 0 0 0 0 0 59 640 355 0 0 0 0 0 0 6 982 240 7 262 240 5 182 868 0 0 0 0 0 19 427 348 0 0 0 0 0 6 982 240 0 0 0 0 0 5 182 868 0 0 0 0 0 7 262 240 0 0 0 0 0 19 427 348 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 491 773 336 Valits Lisataotlu Lisataotlu Lisataotlu Eelarve Programmi emisa Asutus se se se liik kood la märgistus märgistus märgistus POLIITILISED PRIORITEETSED LISATOTLUSED 1. VAIMNE TERVIS Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE02 lminist steerium kriisist eerium väljumine Sotsiaa Tervise COVID 20 TE02 lminist Arengu kriisist eerium Instituut väljumine Sotsiaa Tervise COVID Eelmises 20 TE02 lminist Arengu kriisist RESis eerium Instituut väljumine otsustatud püsiva iseloomug a tegevused, mis said ühekordse katteallika Sotsiaa Tervise COVID 20 TE02 lminist Arengu kriisist eerium Instituut väljumine Sotsiaa Tervise COVID 20 TE02 lminist Arengu kriisist eerium Instituut väljumine Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE03 lminist steerium kriisist eerium väljumine Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE03 lminist steerium kriisist eerium väljumine Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE03 lminist steerium kriisist eerium väljumine Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 20 TE03 lminist steerium kriisist eerium väljumine Rahandusministeeriumile tegevuste kaupa sh Tegevus 20 sh Tegevus 20 sh Tegevus 20 sh Tegevus 20 sh Tegevus 20 KOKKU VAHE 2. TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUMINE Sotsiaa Tervise COVID 20 TE02 lminist Arengu kriisist eerium Instituut väljumine Sotsiaa Terviseamet COVID 20 TE03 lminist kriisist eerium väljumine Sotsiaa Eesti COVID Eelmises Õigusaktid 20 TE03 lminist Haigekassa kriisist RESis est tulenev eerium väljumine otsustatud püsiva iseloomug a tegevused, mis said ühekordse katteallika Sotsiaa Eesti COVID 20 TE03 lminist Haigekassa kriisist eerium väljumine Sotsiaalministeerium Eesti COVID 20 TE03 Haigekassa kriisist väljumine Sotsiaa COVID lminist kriisist eerium väljumine 20 Sotsiaa Eesti COVID 20 TE03 lminist Haigekassa kriisist eerium väljumine Sotsiaa Eesti COVID 20 TE03 lminist Haigekassa kriisist eerium väljumine Sotsiaa Eesti COVID 20 TE03 lminist Haigekassa kriisist eerium väljumine Sotsiaa Sotsiaalmini COVID TE03 lminist steerium kriisist eerium väljumine Sotsiaa Ravimiamet Õigusaktid 20 TE03 lminist est tulenev eerium Sotsiaa Terviseamet COVID Eelmises 20 TE01/TE03 lminist kriisist RESis eerium väljumine otsustatud püsiva iseloomug a tegevused, mis said ühekordse katteallika sh Tegevus 20 sh Tegevus 20 sh Tegevus 20 sh Tegevus 20 sh Tegevus 20 sh Tegevus 20 KOKKU VAHE 3. KÕRGEMA TÖÖPUUDUSEGA PIIRKONDADELE SUUNATUD TÖÖTURUMEE Sotsiaalministeerium Sotsiaalmini COVID HE01 steerium kriisist väljumine Sotsiaalministeerium Eesti COVID 52 HE01 Töötukassa kriisist väljumine Sotsiaa Sotsiaalmini COVID 10 HE01 lminist steerium kriisist eerium väljumine Sotsiaa Eesti COVID 52 HE01 lminist Töötukassa kriisist eerium väljumine HE01 AMETKONDLIKUD PRIORITEETSED LISATOTLUSED 1. Tegevuse "Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordin Sotsiaa Sotsiaalmini Eelmises Õigusaktid 20 TE03 lminist steerium RESis est tulenev eerium otsustatud püsiva iseloomug a tegevused, mis said ühekordse katteallika Sotsiaa Sotsiaalmini 20 TE03 lminist steerium eerium Sotsiaa Terviseamet 20 TE03 lminist eerium 20 TE03 2. Vähitõrje tegevuskava 2022-2023.a Sotsiaa Sotsiaalmini 20 TE02 lminist steerium eerium Sotsiaa Tervise 20 TE02 lminist Arengu eerium Instituut 20 TE02 MUUD LISATAOTLUSED Sotsiaa Tööinspekts 20/10 HE01 lminist ioon eerium Sotsiaa Tööinspekts 20/10 HE01 lminist ioon eerium Sotsiaa Tööinspekts 20 HE01 lminist ioon eerium Sotsiaa Tööinspekts 20 HE01 lminist ioon eerium Sotsiaa Tööinspekts Õigusaktid 20 HE01 lminist ioon est tulenev eerium Sotsiaa Astangu 20 HE01 lminist Kutserehabi eerium litatsiooni Keskus Sotsiaa Astangu 20 HE01 lminist Kutserehabi eerium litatsiooni Keskus Sotsiaa Astangu 20 HE01 lminist Kutserehabi eerium litatsiooni Keskus Sotsiaa Terviseamet 20 TE01 lminist eerium Sotsiaa Terviseamet 20 TE01 lminist eerium Sotsiaa Sotsiaalmini 10 TE03 lminist steerium eerium Sotsiaa Terviseamet 20 TE03 lminist eerium Sotsiaa Ravimiamet 20 TE03 lminist eerium Sotsiaa Ravimiamet 20 TE03 lminist eerium Sotsiaa Sotsiaalmini 10 TE03 lminist steerium eerium Sotsiaa Terviseamet 20 TE03 lminist eerium 3. Tegevuspõhist lisataotlust ei pea esit Palgakasv- esitatakse läbiva teemana, sh Tegevuse Tegevuse nimetus kood TE020101 Vaimse tervise edendamine TE020103 Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel TE020103 Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine TE030103 Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE020101 TE020103 TE020109 TE030103 TE030104 T VÄLJUMINE TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine TE030103 Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel Horisontaalne TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030105 Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine TE030108 Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine Horisontaalne TE020109 TE030103 TE030104 TE030105 TE030108 Horisontaalne TUD TÖÖTURUMEETMED HE010102 Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine HE010102 Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine HE010102 Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine HE010102 Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine HE010102 koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel" tugevdamine TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030104 Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel TE030104 TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine TE020109 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine; Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine TE020109 HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine HE010103 Tööelu kvaliteedi tagamine HE010104 Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine HE010104 Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine HE010104 Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine TE010102 Vee, välis- ja siseõhuga (sh sisekliima) ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide hindamine ning vähendamine TE010104 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine TE030103 Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine TE030105 Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine TE030108 Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine TE030108 Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine TE030108 Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine TE030109 Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus) st lisataotlust ei pea esitama programmi tegevuse tasandil järgmistel juhtudel: atakse läbiva teemana, sh nii valitsemisalaülene kui ka kitsamale sihtgrupile/ asutusele mõeldud palgakasv (s VVTP Lisataotluse nimi 1.5 Lepime kokku koroonaviiruse Üleriigilise 24/7 psühholoogilise abiliini ja pandeemiast väljumise veebichati loomine põhimõtted ja tegevuskava; 2.4 parandame vaimse tervise teenuste korraldust 2.4. Parandame vaimse tervise Alkoholi ennetustegevused teenuste korraldust, 2014-2020 perioodi struktuurivahenditest välja kättesaadavust ja kvaliteeti. arendatud ja katsetatud alkoholi tarbimist Tagame psühhiaatrilise abi vähendavate teenuste (nii varane avastus kui ka ravi) kättesaadavuse ka alaealistele. jätkamine riigieelarvesse. Good Behavior Game ehk VEPA käitumisoskuste mäng on koolikeskkonnas rakendatav sekkumisprogramm, mis ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist. Mäng loob õppimist soodustava keskkonna arendades laste võimet enda käitumist ja reaktsioone kontrollida ning vähendades tegelemist õppimist segavate tegevustega; 2.4 parandame vaimse tervise Laste vaimse tervise keskuste (LVTK) ja teenuste teenuste korraldust arendustegevused ning kvaliteedisüsteemi (sh hindamisinstrumentide kohandamine, haldamine) arendamine 2.4 parandame vaimse tervise Tõenduspõhiste ennetustegevuste seire hindamine, teenuste korraldust arendamine ja rakendamine 1.8. Pöörame pandeemia Psühholoogide kutseaasta tingimustes erilist tähelepanu tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning kvaliteetse hariduse andmisele. Püüame hoida ühiskonna võimalikult avatuna. 2.3. Peame oluliseks tervishoiutöötajate järelkasvu tagamist ja pädevuste korrastamist koos esmatasandi tervishoiuteenuse võimestamisega. 2.4. Parandame vaimse tervise Sundraviteenus (lisarahavajadus ja teha kulu teenuste korraldust, arvestuslikuks) kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele. 2.4. Parandame vaimse tervise Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku kohtu poolt teenuste korraldust, määratud psühhiaatrilise sundravi teenuse hoone kättesaadavust ja kvaliteeti. rekonstrueerimine ja juurdeehitus (Viljandi vald, Tagame psühhiaatrilise abi Jämejala küla, Psühhiaatriahaigla kinnistu) kättesaadavuse ka alaealistele. 2.4. Parandame vaimse tervise SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria hoone ehitus teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele. KOKKU VAIMNE TERVIS VAIMNE TERVIS VAIMNE TERVIS VAIMNE TERVIS VAIMNE TERVIS Terminoloogiakeskuse loomine TAI-s RHK-11 Eestis kasutusele võtmiseks, sh tõlkimiseks, toimetamiseks ja koolitusteks 1.8. Pöörame pandeemia Koroonaviiruse (SARS-CoV-2) testimise tingimustes erilist tähelepanu korraldamine tervishoiuteenuste kättesaadavusele, inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele ning kvaliteetse hariduse andmisele. Püüame hoida ühiskonna võimalikult avatuna. 2.6. Arendame edasi solidaarset Eesti Haigekassa puudujääk, mis on tingitud Covid- tervishoiumudelit ning suuname 19 pandeemiast põhjustatud negatiivsest maksu- ja tervishoidu vajalikku lisaraha majandusprognoosist ravijärjekordade lühendamiseks. Tõhustame Haigekassa vahendite kasutamist, kaardistades võimalusi ravijärjekordade vähendamiseks ja soodustades kaugkonsultatsioonide laiemat kasutamist. Ravijärjekordade lühendamine ehk hinnatud ravivajaduse katmine 100% 2.6. Arendame edasi solidaarset tervishoiumudelit ning suuname tervishoidu vajalikku lisaraha ravijärjekordade lühendamiseks. Tõhustame Haigekassa vahendite kasutamist, kaardistades võimalusi ravijärjekordade vähendamiseks ja soodustades kaugkonsultatsioonide laiemat kasutamist. 2.14. Väärtustame Tervishoiutöötajate töötasude tõus ~7% tervishoiutöötajate tööd. Eesti (kollektiivlepe) meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse ja tervishoiutöötajate arvu tõstmiseks anname tervishoiuasutustele võimaluse sõlmida meditsiinivaldkonna üliõpilastega eellepinguid. 2.14. Väärtustame Tervishoiutöötajate kollektiivlepe (töötasude tõus tervishoiutöötajate tööd. Eesti ca 7%) meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse ja tervishoiutöötajate arvu tõstmiseks anname tervishoiuasutustele võimaluse sõlmida meditsiinivaldkonna üliõpilastega eellepinguid. 2.1. Algatame tervishoiusüsteemi Ravikindlustuskaitse laiendamine (UHC) jätkusuutlikkuse tagamiseks inimkeskse tervishoiureformi, pidades oluliseks inimese tervise ja töövõime kiiret taastumist. 2.1. Algatame tervishoiusüsteemi Ajutise töövõimetushüvitiste maksmise jätkusuutlikkuse tagamiseks põhimõtete muutus inimkeskse tervishoiureformi, pidades oluliseks inimese tervise ja töövõime kiiret taastumist. 2.10. Peame oluliseks muuta Täiskasvanute hambaravihüvitise põhimõtete hambaravihüvitise süsteemi muutus paindlikumaks, et tagada vanemaealistele ja abivajajatele piisav toetus. 2.7. Liigume edasi Patsiendikindlustus patsiendikindlustusega, mille eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus. Kliiniliste uuringute määruse (EL) nr 536/2014 Veterinaarravimite määruse (EL) 2019/6 rakendamine 1.1. Koroonaviiruse pandeemia Terviseameti struktuuri, sh järelevalve, nõuab meilt lähiajal jätkuvat kvaliteedijuhtimise ja epid.rolli tugevdamine otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel. KOKKU TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM TERVISHOIUSÜSTEEMI JÄTKUSUUTLIKKUS, SH KRIISIST VÄLJUM NEET-noortele individuaalse ja tervikliku toe pakkumise mudeli rakendamine 3.43 Analüüs ja ettepanekud Töötuskindlustushüvitise pikendamine sõltuvalt töötuskindlustussüsteemi olukorrast tööturul muutmiseks, sh uute sihtrühmade kaasamiseks ja töötushüvitiste majandustsükliga kohandamiseks" 3.35. Toetame vähenenud Töövõimetoetuse baasmäära tõstmine töövõimega inimeste suuremat kaasamist tööturule. 3.34. Peame oluliseks ümberõppe, Stipendiumi ja sõidu- ning majutustoetuse täiendkoolituste ja baasmäära tõstmine täiskasvanuhariduse võimaluste laiendamist tööhõive võimalikult kiireks taastumiseks. KOKKU s ja vahel" tugevdamine 2.2. Soodustame uute Geeniproovide pidamine ja säilitamine (püsikulu, geeniandmetel põhinevate sundkohustus) personaalsete tervishoiuteenuste tekkimist ning suurendame geenidoonorite arvu. 2.2. Soodustame uute Geeniproovide võtmine geeniandmetel põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste tekkimist ning suurendame geenidoonorite arvu. 8.16. Tugevdame kriisijuhtimise Terviseamet/Tervisevaldkonna hädaolukorraks strateegilist võimekust ja valmisoleku tagamine, sh koolitust. Täiendame riiklikke kriisivarusid ja tagame elutähtsate 1) Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma teenuste toimepidevuse investeeringud, mis on vajalikud Euroopa Komisjoni kriisiolukorras. „Voluntary Pool“ tsiviilmehhanismis 131 376 eurot aastas; 2) 2024.a Tervishoiuteenuse osutajad on võimelised vastavalt kehtestatud nõuetele tagama iseseisvalt 16 või 72-tunnise vältimatu abi toimepidevuse. Ühekordne kulu 13 992 401 eurot. KOKKU VVTP 2.12 Rakendame Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamine vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele. VVTP 2.12 Rakendame Eesti Vähitõrje tegevuskava rakendamine vähitõrje plaani, mis on suunatud süsteemsele ennetamisele, varasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele. KOKKU Töövaidluste lahendamise teenus, sh täiendavad TVK juhataja ja sekretäri ametikohtade loomine Töövaidluste lahendamise teenus, postikulude hinnatõus jm Järelevalve võimekuse tõstmine, majanduskulud teenuste, asjade hinnatõusude katteks Järelevalve võimekuse tõstmine, tööinspektorite ja analüütiku ametikohtade loomine EL liikuvuspaketi direktiivi 2020/1057 ülevõtmine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekeskkonna ohutuse tagamine ja kaasajastamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekeskkonna ohutuse tagamine ja kaasajastamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse majandamiskulude baaseelarve suurendamine Laboriseadmete investeeringud Laboriseadmete investeeringud Arstide lähtetoetus Laboriseadmete investeeringud Amortiseerunud laboriseadmete kaasajastamine Ravimiameti töötajate 10% palgakasv Apteekrite lähtetoetus Laboriseadmete investeeringud KOKKU KÕIK KOKKU andil järgmistel juhtudel: kitsamale sihtgrupile/ asutusele mõeldud palgakasv (siia alla ei kuulu täiendavad ametikohad, mis esitatakse Sisu (programmi tegevus või ressurss/ läbiv teema) Psühholoogilise abitelefonidel ja veebichatidel on oluline roll vaimse tervise murega inimese, tema lähedaste ja spetsialistide toetamisel ja teabe pakkumisel. Teenus on kättesaadavam, juurdepääsetavam ning kulutõhusam kui silmast-silma psühholoogiline nõustamine. Samuti on abitelefonidel oma roll vaimse tervise probleemiga inimeste raviprotsesside toetamisel ja tagasilanguste vältimisel. Psühholoogilise abi ja nõustamise liin vähendab nõudlust ja järjekordi psühholoogilise abi saamisel ning võimalus rääkida spetsialistiga konfidentsiaalselt, turvaliselt ja hinnangutevabalt vähendab vaimse tervise probleemidega inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist. Hetkeolukord Hinnanguliselt on Eestis 50 000-60 000 alkoholisõltuvusega inimest kellele lisanduvad teised alkoholitarvitamise häirega inimesed (alkoholi kuritarvitajad ja liigtarvitajad). Alkoholitarvitamise häire ravi osutatakse 10 haiglas. Keskmiselt saab aastas ravi 3200 patsienti, alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise teenust 5540 inimest. Tulemus lisarahaga Aasta jooksul on ravi saanud 3500 patsienti, alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise teenust on saanud 5600 inimest. Alkoholi liigtarvitamisest tuleneva tervisekao vähendamine avaldab positiivset mõju tööhõivele, vähendab vigastuste, joobes juhtimise ja vägivallaga seotud kulutusi. Tagab abi võimalused tervishoiusüsteemis nii justiitssüsteemist kui ka sotsiaalsüsteemist suunatud inimestele. Hetkeolukord Alkoholismi vastu võitlemiseks on oluline säilitada struktuurvahenditest välja arendatud sõltuvusravi teenused ja laste vaimset tervist toetav ennetusprogramm Good Behavior Game (VEPA), millel edasine rahastus puudub. Varajane sekkumine ning ennetusse panustamine aitab vältida noorte riskikäitumist, alkoholismi levikut ning alkoholi liigtarbimisega seotud õnnetusi. Eestis alustavad noored alkoholi jt uimastite tarvitamist liiga vara – ligi kolmandik Eesti 15-16-aastastest õpilastest oli tarvitanud alkoholi ja suitsetanud enne 12. eluaastat. Nooremalt kui 14-aastaselt on olnud esimest korda purjus 17% poistest ja 14% tüdrukutest. Vähemalt korra elu jooksul on mõnda narkootilist ainet tarvitanud 38% 15-16-aastastest kooliõpilastest. Lisataotluse rahastamine võimaldab tõhusamalt ennetada kahjusid just laste ja noorte seas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel suurenes depressiivsete episoodide sagedus aastatel 2010.–2018 nii tüdrukutel kui ka poistel, tüdrukutel vastavalt 32%-lt 40%-le ja poistel 18%-lt 26%-le. Tulemus lisarahaga Aastas kaastakse VEPA programmi juurde 200 õpetajat, et viia VEPA 3 000 õpilaseni. VEPA ennetab Ühtne õpilaste metoodiline käitumisprobleemide lähenemine teket või nelja vaimse tervise süvenemist. keskuse Paranevad teenustele õpilaste ja koordineeritud arendustegevus sh ühtsed kvaliteedihindamise ja -arendamise alused. Vajalik luua ametikoht 1.0 koormusega TAI- st arendada tõenduspõhiste ennetustegevuste kompentensikeskus, hindamaks üleriigilisi ennetustegevusi ja ühtlustamaks metoodikaid. Kriisi situatsioonis on üha enam esile kerkivate vaimse tervise probleemide ennetamiseks, varajaseks märkamiseks ja kompleksseks raviks vaja tagada piisav hulk antud teemadega tegelevaid spetsialiste. Selleks on tarvis lisarahastust, et rahastada psühholoogide kutseaastat ning pilootida uusi teenusmudeleid. Tulemus lisarahaga Järjekorrad psühholoogide vastuvõtule lühenevad, koolilaste võimalused saada psühholoogilist abi suurenevad. Sundraviteenuse rahastamine ambulatoorne Kohtu poolt ambulatoorsele psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikutele kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine: 1) piisavate vahendite puudumine ei võimalda kasutada raviks uuema põlve ravimeid (vanema põlve ravimid võetakse järjest tootmisest maha, kuna omavad raskeid kõrvaltoimeid); 2) pole võimalik tagada piisavaid turvalisusnõudeid patisentidele ja töötajatele. Sundraviteenuse rahastamine statsionaarne Kohtu poolt statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikutele kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine: 1) ravi kestus ei vasta ravijuhenditele; 2) piisavate vahendite puudumine ei võimalda kasutada raviks uuema põlve ravimeid (vanema põlve ravimid võetakse järjest tootmisest maha, kuna omavad raskeid kõrvaltoimeid); 3) tuleb luua ravimeeskonnad, mis aitavad vähendada sundravil viibinud psüühikahäiretega isikute korduvaid kuritegusid ja sundravile tagasi suunamisi. Eesmärgistatud raviplaanide kasutusele võtt ravimeeskonna poolt aitab ümberhinnata sundravile suunatud patsientide seisundit ja teha kohtule ettepanekut isikute kinnipidamisasutustesse tagasi saatmiseks. Viljandi psühhiaatriahailgas kohutuslike teenuste osutamise võimekuse tagamine Kohustus (Karistusseadustik § 86; Psühhiaatrilise abi seaduse § 17 , Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lg 1 p 12 ja Kriminaalmenetluse seadustiku § 395-1, § 402 ), on koheselt vastu võtta kõik kohtu poolt saadetud patsiendid, kelle arv ei saa olla piiratud ning on aasta-aastalt suurenevas tendentsis. Hetkel kasutuses olevas hoones on projektijärgselt 73 voodikohta, kuid tegelikkuses pakuti 2017. aastal teenust periooditi 107 patsiendile ja 2018. aasta lõpus pikema perioodi vältel 113 patsiendile, st tegemist on olulise ületäitumisega ja olemasolevate ruumide baasil pole võimalik kasvavat patsientide hulka teenindada. Kaasaegne ravimudel näeb ette erinevate vajadustega ja erineva ohutasemega patsiendigruppide eraldamise, mida kasutuses olev hoone ei võimalda. Ülerahvastuse tõttu pole võimalik tagada patsientide privaatsust ja pidev tiheliolek suurendab patsientide agressiivsust, impulsiivseid tegusid, omavahelisi konflikte ja lõhkumisi ning ei aita kaasa ravieesmärkide saavutamisele. Turvalisuse osas vastab praegu kasutuses olev maja rahvusvaheliste kriteeriumide alusel madala turvalisuse tasemele. Kokku eeldatav investeeringuvajadus 29 mln eurot. Lisarahaga saavutatav tulemus (RES 2022-2025 kokku ca 6 mln eurot): 1) Paremad elu- ja olmetingimused patsientidele, mis soodustavad paranemist, raviga soostumust ja omavahelist paremat läbisaamist. 2) Suureneb võimekus pakkuda erinevaid tegevusi ja tegevusõpet sotsiaalse toimetuleku parandamiseks. 3) Tagatud on erinevate vajadustega patsientide väiksematesse gruppidesse jaotamise Probleem, mida lahendatakse: 1)Lähtuvalt Psühhiaatria Eriala Arengukavast on psühhiaatrilise abi kättesaadavus viimasel ajal vähenenud. 2)Samas on selgeid märke suurenenud vajadusele psühhiaatrilise abi järele. 3)Käesoleval ajal kasutuses olev regionaalne psühhiaatria voodifond ei vasta nõuetekohastele tingimustele. 4)Täiendavaks ülesandeks eesmärgi täitmisel on ka psühhiaatrite, lastepsühhiaatrite ja psühhiaatriaõdede koolituste mahtude suurendamine. Taotleme uue psühhiaatria hoone ehitamiseks 2022-2025.a toetust ca 90% ehk ca 15,6 mln eurot. Omaosalusena panustab haigla 10% ehituskuludest, eeldatav kogukulu 17 250 000 eurot. Taotluses ei ole arvestatud vajalike seadmete soetamist. Hoone eeldatav üldpind on 7 500 m2, mille arvutamisel võeti arvesse määrust "Haigla liikide nõuded" (§ 19 Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamine) ja Psühhiaatria Eriala Arengukava projekt aastateks 2020-2030. Planeeritav voodikohtade arv Ida-Viru Keskhaiglas on vähemalt 70 voodikohta ning 10 voodikohta lastepsühhiaatria erialal. Psühhiaatria Eriala Arengukava järgi peaks 10 000 elaniku kohta olema tagatud 6-7 psühhiaatria voodikohta (Ida-Virumaa elanike arv on 140 000) ning ambulatoorse vastuvõtu jaoks peaks olema 1 psühhiaater koos 2 kuni 4 spetsialistiga (õed, kliinilised psühholoogid, vajadusel sotsiaaltöötaja ja tegelusterapeut). Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja välja ehitada hoone üldpinnaga 7500 m2 (sh kasulik pind 4500 m2). Lisarahaga saavutatav tulemus: Probleem: Ametlik RHK-11 on WHO-l publitseeritud ja kasutatav (ICD-11 - Mortality and Morbidity Statistics (who.int)), WHO liikmesriigid plaanivad sellele üle minna lähiaastatel ja Eesti on vastava otsuse teinud, WHO on valmis 01.01.2022 RHK-11 andmeid vastu võtma Lisataotluse eesmärk: Alustada RHK-11-le üleminekut. 2021. aastasse on planeeritud RHK-11 kasutusjuhendite tõlkimine ja koostamine, siis oleks loogiline jätk alustada 2022. a RHK-11 tõlketööd Mitterahastamise tagajärg: RHK-11 tõlkimine ja juurutamine võtab aega ca 5 aastat. Hetkel kasutusel olev vana klassifikaator (RHK-10) ei täida enam oma eesmärke ei haigusseisundite kirjeldamisel ega ka surmastatistika kogumisel. Tulemus Esimese aasta rahastamise tulemusel on Terminoloogiakeskusse RHK-11 tõlkimiseks tööle võetud 4 tõlkijat, 2 toimetajat, 1 asjaajaja. Meeskond on tõlke- ja toimetamisetööks koolitatud ning erialaseltsidega on koostöölepped sõlmitud. Tõlkimiseks ja toimetamiseks vajalikud keskkonnad on püsti pandud ning tõlketööga on Probleem Terviseamet peab koostöös tervishoiuteenuste osutajatega ja teiste ametkondadega tagama koroonaviiruse COVID-19 leviku aeglustamist ja haigusele reageerimist. Viiruse leviku tuvastamiseks ja nakkuse leviku peatamiseks on oluline tagada testimise väga hea kättesaadavus. Laialdane testimine on vajalik epideemia olukorra hindamiseks ja vajalikke epideemiatõrje meetmete planeerimiseks. Lisataotluse eesmärk Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja nakkuskolded isoleerida. Testimise kättesaadavus annab kinnitatud pildi viirusnakkuse levikust, võimaldab kiiret tegevust kontaktsete väljaselgitamiseks ja on aluseks epideemiatõrje meetmete rakendamiseks ning kolletes nakkushaiguse leviku piiritlemiseks. Mitterahastamise tagajärg Ilma lisarahata ei suuda Terviseamet piisaval määral tegeleda koroonaviiruse leviku ohjamisega, tagada efektiivne puhangule reageerimine ning korraldada epideemiatõrje tegevusi. Hakkab kasvama haigestunud ja hospitaliseerimist Negatiivse majandusprognoosi katmine ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine (2021 rahastamisotsuse jätkamine) Ravijärjekordade lühendamine ja hinnatud ravivajaduse katmine 100%-lt (varasematel aastatel kaetud keskmiselt 95%) Teenuste hinnakasv palgakomponende kasvu võrra (täiendav 3,5%, sest 3,5% on baasarvestuse sees) Patsiendikaebuste menetlemine: 7982 eurot, 7 982 eurot, 14 911 eurot, 22 357 eurot, 30 358 eurot Kutsehaiguste ekspertiis: 3 990 eurot, 8 259 eurot, 12 827 eurot, 17 715 eurot Õendustöötajate koolitus: 6 885 eurot, 12 463, eurot, 18 431, eurot, 24 818 eurot Sundravi: 507 459 eurot, 1 187 126, eurot, 1 934 760 eurot, 2 757 158 eurot Residentuur: 246 731 eurot, 384 072 eurot, 531 6 2 eurot, 690 266 eurot Ravimiamet: 99 873 eurot, 206 738 eurot, 321 083 eurot, 443 432 eurot Tervise Arengu Instituut: 235 816 eurot, 488 138 eurot,758 124 eurot, 1 047 008 eurot Sotsiaalkindlustusamet: 162 391 eurot, 204 167 eurot, 255 154 eurot, 322 310 eurot Kõikidele eesti elanikele ravikindlustuse tagamine. Vajadus oleneb otsustamise kuupäevast, kõige varasem rakendumine on 2022. aasta jaanuarist. Töövõimetushüvitiste korral väheneb kindlustatu omaosalus ning suureneb hüvitise määr Täiskasvanute hambaravi hüvitise korral väheneb kindlustatu omaosalus ning suureneb hüvitise määr Eestis puudub kohustuslik tervishoiuteenuste osutajate vastutuskindlustuse süsteem, mis takistab teenuste kvaliteedi kasvu. Ravivigadest õppimine on oluline tervishoiusüsteemi osa, kuid vastutuskindlustuse süsteemi puudumine ei soodusta ravivigadest teatamist. See on tervishoiusüsteemile kulukas ning põhjustab tarbetuid tervisekahjusid. Puudub riigi tasemel patsiendiohutuse kompetentsikeskus tervishoiuteenuste osutajate poolt ja tsentraalselt kogutavate andmete analüüsimiseks, vajalike sekkumiste planeerimiseks ja patsiendiohutuse alase tegevuse koordineerimiseks. Kliiniliste uuringute määruse (EL) nr 536/2014 Oleme taotlenud 6 korral, püsisekretariaati + natuke ekspertidele. Tänane tehniline tugi on ülekoormatud ja täiendavaid kohustusi ei ole võimalik panna, on hinnatud sisemisi ressursside kasutamise võimalust – tööjõus ei ole vakantsi. Ekspertide tasustamine eeldab finantsilisi vahendeid, mida ei ole õige ega võimalik katta muudest allikatest (omavahendid). Veterinaarravimite määruse (EL) 2019/6 rakendamine Eesti peab juba alates 28.01.2021 alustama Eestis luba omavate ravimite andmete ülekandmist EL ühisesse veterinaarravimite andmebaasi (UPD – Union Product Database), milleks on juba praegu vajalik tehniline arendus Eesti andmebaaside ja UPD vahel. Määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on Eestil vaja täiendavat tööjõudu Hetkeolukord TA epidemioloogilise rolli tugevdamiseks on antud ühekordne rahastus kuni 31.12.21. Ilma jätkuva finantseerimiseta, ei saa asutus tagada oodatud tasemel nakkushaiguste seiresse ja epideemiatõrje tegevustesse panustamist. 2) TA ei suuda täita med.seadmete valdkonna pädeva asutuse ülesandeid, mistõttu riik ei suuda tagada EL kohustuste täitmist. See võib kaasa tuua olukorra, kus kasutatavad meditsiiniseadmed ei pruugi olla nõuetele vastavad ja ohutud. 3) EMV mõju tervisele (sh 5G) ei ole hinnatud. 4) Eesti ei hinda biotsiidi loa taotlusi, kuna olemasolevad ressursid ei võimalda seda teha. Hindamiskogemuseta ei ole TA võrdväärne osapool Euroopa Liidu otsustamise protsessides. 5) MTK-s püsivalt suureneb kõnede arv ning ootus saada infot kaasaegsetest keskkondadest (nt. sotsiaalmeedia, veebivestlus) kasvab. Tulemus lisarahaga Epideemiatõrje tegevused on korraldatud, VV korraldused on täismahus ja tähtaegselt täidetud. 2) Nakkushaiguste seire toimib. 3) Med.seadmete valdkonna EL määrused on rakendatud. 4) Elektromagnetkiirguse tegelik olukord on hinnatud ning vajalik teabe rahva tervise kaitseks kogutud. 5) TA-s on tagatud võimekus hinnata biotsiide, millega H KRIISIST VÄLJUMINE H KRIISIST VÄLJUMINE H KRIISIST VÄLJUMINE H KRIISIST VÄLJUMINE H KRIISIST VÄLJUMINE H KRIISIST VÄLJUMINE Hetkeolukord: Eestis on 15 200 NEET-olukorras 15-26 aastast noort (sh 15% ehk 2300 elavad Ida- Virumaal), kes on kõrvale jäänud haridusest ja hõivest (2020). Võrreldes 2019. a on see tõusnud ca 4000 noore võrra, mis on tingitud COVID-19 pandeemiast, kus töökoha on eelkõige kaotanud noored inimesed. NEET määr oli 2020. a kõrgeim Ida-Virumaal 17,2% (vrd Harjumaal 8,3% ja Tartumaal 8,4%). Suurenenud noorte töötuse ning mitteõppivate ja -töötavate noorte määrade tõusu valguses on oluline tugevam valdkondade ülene koordinatsioon Sotsiaalministeeriumi ning Haridus-ja teadusministeeriumi haldusalades. Selleks on koostatud analüüs koos tegevuskavaga, mille põhjal on välja arvestatud lisavajadus NEET-olukorras noorte toetamiseks. Lisarahastusest toetatakse NEET noortega tegelevate spetsialistide oskuste ja pädevuste tõstmist, koostöömudelite loomist ja KOV toetusmeetmeid. Tervikliku NEET-olukorras noorteni jõudmist ja nende toetamist viiakse ellu koostöös Haridus-ja teadusministeeriumi, HARNO, Sotsiaalkindlustusmaeti ning KOVidega. Tulemus lisarahaga: a) jõuame rohkemate NEET-noorteni ja toetame nende töö- ja haridusellu sisenemist tulemuslikumalt. Noortele pakutakse individuaalsemat ja terviklikku tuge arvestades nende piirkonna eripära ja võimalusi, mille tulemusel on tagasi kooli ja tööle jõudmine kasvanud; b) lisarahastuse abil vähendakse KOVide omafinantseeringut, mis on vajalik Hetkeolukord: Töö leidmine ei sõltu üksnes inimese tahtest, vaid ka olukorrast tööturul. Mida rohkem on töötuid ja vähem vakantseid ametikohti, seda raskem ja aeganõudvam on töötul leida sobivat tööd. Kõrge tööpuuduse perioodil ei pruugi fikseeritud pikkusega töötuskindlustushüvitis katta kogu tööotsimise perioodi suurendades tööotsija vaesusriski. See võib ajendada töötuid vastu võtma oma oskustele ja ootustele mittevastavat töökohta, sundida neid lahkuma tööturult (nt pensioneeruma) või jääma pikaajaliseks töötuks, millega kaasnevad nii oskuste langus kui majandusliku toimetuleku langus. Registreeritud tööpuudus on kõrgeim Ida-Virumaal (14,6%), Valgamaal (10,8%), Põlvamaal (10,2%) (Eestis keskmiselt 8,7%). Tulemus lisarahaga: paraneb töötute majanduslik olukord, väheneb varajane lahkumine tööturult ja tööotsingutest heitumine, suurenevad sobiva ja inimese oskustele vastava töö leidmise tõenäosus. Mõju on tugevam piirkondades, kus on kõrgem tööpuudus, nt Hetkeolukord: töövõimetoetuse suuruse tõus ei ole käinud samas tempos vanaduspensionide tõstmisega, mistõttu terviseprobleemidest tingitud töövõimelangusega inimeste sotsiaalkaitse taseme tõstmine on maha jäänud vanaduspensioniealiste omast. 2021. aastal jääb osalise töövõimega töötaja töövõimetoetuse suurus allapoole keskmist vanaduspensini suurusest (sõltumata staažist) ning on ca 2,5 korda madalam suhtelise vaesuse piirist. Arvestades tööturu prognoose on tõenäoline, et vähenenud töövõimega inimeste tööpuudus kasvab ja majanduslik toimetulek halveneb järgneva 2-3 aasta jooksul. Tulemus lisarahastusega: paraneb vähenenud töövõimega inimeste majanduslik toimetulek, sh on mõjutatud kõrgema tööpuudusega piirkonna elanikud, kuna osalise töövõimega inimesed moodustavad maakonna tööealisest elanikonnast suurima osakaalu Põlvamaal (21%) ja Hetkeolukord: tööturutoetuste määra (sõidu- ja majutustoetus, stipendium) saab tõsta riigieelarve seadusega, toetused on aga püsinud muutumatuna 8 aastat ning ei pruugi olla piisavad tööturuteenustel osalemisega seotud kulude katmiseks ja teenustel osalemise motiveerimiseks. Eesti Tööjõu-uuringu andmetel tundis 2020. aastal II kvartalis 32,1% töötutest, kes viimase nelja nädala jooksul on osalenud töötute koolitusel, et nad tulevad toime suurte raskustega, samas kui koolitusel mitte osalenud töötutest oli neid vaid 20,2%. COVIDiga kaasnev tööpuuduse kasv ja majandusliku toimetuleku langus võivad tööturuteenustel osalemisel saada takistuseks just kõrgema tööpuudusega piirkondades (nt Ida-Virumaa). Tulemus lisarahastusega: Tööturuteenuseid sihitakse mh vajadus- ja riskipõhiselt enim tööalast võimestamist Seoses 2018. ja 2019. aastal riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu alusel 150 000 uue geenidoonori koeproovide ja andmete kogumisega on geenivaramus kokku üle 200 000 geenidoonori proovid ja andmed. Vastavalt IGUS § 27-1 lõikele 1 rahastatakse Geenivaramu vastutava töötleja tegevust geenivaramu pidamisel ja säilitamisel riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu. Praegune rahastus tagab 52 000 geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud geenivaramus. Seni on katmata 150 000 täiendava geenidoonori koeproovide ja andmete säilitamise kulud, mille rahastus tuleb riigil seaduse kohaselt katta. Andmekogu suurenemine järgneva nelja aasta jooksul kuni 22 000 uue geenidoonori proovide ja andmetega on 2022-2025.a. geeniproovide pidamise ja säilitamise kuludes arvesse võetud. maksab uute geenidoonorite kaasamine, proovide kogumine, Hetkeolukorras töötlemine, hoiustamine ja genotüpiseerimine a’ 73€, 4000 - 7000 uue geenidoonori korral on kulu 292 000 - 542 277€ aastas. Vastavalt 2022.a. 4000 uue geenidoonori (GD) kaasamisel 292 000€, 2023.a. 5000 uut GD-it 372 300€, 2024.a. 6000 uut GD-it 455 695€ ja 2025.a. 7000 uut GD-it 542 277€. Iga-aastaselt on hinnatõusuks arvestatud 2%. Summad on lõplikud, sisaldades ka TÜ üldkulu. Probleem Seoses uue hädaolukorra seaduse jõustumisega 2017. a on ootused tervisevaldkonna hädaolukorraks valmisolekuks oluliselt kasvanud (sh elutähtsa teenuse iseseisva toimepidevuse tagamine). Lisataotluse eesmärk Terviseamet peab koostöös teenuste osutajatega tagama tervisevaldkonna hädaolukorraks valmisoleku, juhtima tervishoiualaseid kriise (epideemia, mürgistus, radioloogilise ründe, vältimatu abi toimepidevuse häire või katkemine) ning osalema teiste asutuste juhitud hädaolukordade lahendamisel. Määratud ülesannete täitmiseks vajab Terviseamet/teenuse osutajad lisarahastamist. Eesmärgiks on hädaolukorra ja riigikaitselise ressursi planeerimise ja haldamise süsteem kriisideks valmisoleku hoidmiseks ning kiire reageerimise tagamiseks koostöös seotud riigistruktuuride, tervishoiuteenuse osutajate jt partneritega. Mitterahastamise tagajärg Riigil ei ole võimekust tervishoiu kriisidele (epideemia, mürgistus, radioloogilise ründe, 1) Vähiriski vähendamisele ja vähi varasele avastamisele suunatud tegevused 2) Diagnostika ja ravi kvaliteet ning teenuste kättesaadavuse tagamine 1) Vähiriski vähendamisele ja vähi varasele avastamisele suunatud tegevused 2) Diagnostika ja ravi kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine: ravikvaliteeti ja kättesaadavust toetavad analüüsid 3) Vähitõrje edukuse mõõtmine ja kommunikatsioon Probleem Töövaidluse lahendamise teenust osutavad 8 TVK juhatajat, kuid teenus ei ole kiire ega kata tööturuolukorrast tingitud koguvajadust (tulenevalt COVID mõjudest on töövaidluste arv kasvanud) Lisataotluse eesmärk Töövaidluste kiiremaks lahendamiseks esitame lisataotluse ühe TVK juhataja ametikoha loomiseks 52 000 eurot (palgaga 3200 eurot/ kuus +KRAPS koefitsent), ühe TVK sekretäri ametikoha loomiseks 22 500 eurot (palgaga 1400 eurot/kuus) ja ülejäänud 8 TVK sekretäri palgatõusuks 19 500 eurot (hetkel palk 1250 eurot, eesmärk 1400 eurot) ja Omniva postikulude hinnatõusu katteks 10 000 eurot (ilma KMta), kokku 104 000 eurot/aastas. Mitterahastamise tagajärg Töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis ei toimu seadusega ettenähtud 45 päeva jooksul ehk teenus ei ole piisavalt kiire, sh viibib inimese võimalus taotleda töötuna arvel olles töötuskindlustushüvitist (sest ei ole otsust, mis kinnitaks selle õiguse tekkimist), tööandja ja töötaja vaheline konflikt kestab ja paisub ehk tekitab mõlemale poolele psühholoogilist pinget, mis omakorda omab mõju ühiskonnale Probleem Eesti pole seni suutnud täita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitust, mille kohaselt peab 10 000 töötaja kohta olema üks tööinspektor. Selle mõõdiku järgi on meil puudu 14 tööinspektorit. Lisataotluse eesmärk Järelevalve võimekuse tõstmiseks ja ametikohtade loomiseks on vaja personalikuludeks 305 000 eurot/aastas. Esitame lisataotluse kokku 10 inspektori ametikoha loomiseks Eesti pole seni suutnud täita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitust, mille kohaselt peab 10 000 töötaja kohta olema üks tööinspektor. Selle mõõdiku järgi on meil puudu 14 tööinspektorit. Lisataotluse eesmärk Järelevalve võimekuse tõstmiseks ja ametikohtade loomiseks on vaja personalikuludeks 305 000 eurot/aastas. Esitame lisataotluse kokku 10 inspektori ametikoha loomiseks (keskmise palgaga 1700 eurot, kogukulu 273 000 eurot /aastas). Ametikohtade juurde loomisega saame järelevalvet ümber korraldada selliselt, et see hõlmaks veelgi rohkem ettevõtteid. Järelevalve võimekuse ja kvaliteedi hindamise tõstmiseks vajame ka ühte analüütikut (brutopalgaga 2 000 eurot, aasta kogukulu 32 000 eurot). Järelevalve osutamiseks vajalike teenuste ja asjade soetamiseks ja hinnatõusudekatteks taotleme 40 000 eurot majanduskuludeks (koolitamine ja psühholoogiline toetamine, tööriided, isikukaitsevahendid, sõidukite soetamise liisingud, ülalpidamiskulud). Kokku taotleme järelevalve võimekuse tõstmiseks 345 000 eurot/aastas. Mitterahastamise tagajärg Tööinspektsiooni järelevalve on jätkuvalt reaktiivne, mitte proaktiivne, toimub väiksemas mahus ning ei enneta seetõttu piisavalt tööga seotud tervisekahjude Probleem: EL direktiivist tulenevate kohustuste (s.o lähetatud sõidukijuhtide järelevalve) teostamiseks puuduvad rahalised vahendid. Lisataotluse eesmärk: järelevalve teostamiseks kolme uue ametikoha loomine. Lisaks uute ametikohtade loomisel töölähetuste, tööriiete, IKV-de ja koolituste kulud. Direktiivi eesmärk on sätestada autoveosektori põhised normid, mis reguleerivad sõidujuhtide lähetust. See aitab tagada juhtidele nõuetekohaseid töötingimusi ja sotsiaalkaitset. Autoveosektoris kehtestatakse direktiiviga eraldi järelevalvemeetmed, mis arvestavad konkreetse sektori eripäradega ja sektori suure liikuvusega. Järelevalve käigus kontrollib Tööinspektsioon lähetamisalaste nõuete täitmist (näiteks vahetades asjakohast informatsiooni teiste liikmesriikidega või kontrollides lähetamise dokumentatsiooni). Mitterahastamise tagajärg: ei saa täita direktiivist tulenevaid kohustusi. Kui direktiivi kohustusi ei täideta, siis võib meid tabada EL rikkumismenetlus, mille kulminatsiooniks Lisataotluse eesmärk on rahastada amortiseerunud ja tuleohtliku aspiratsioonisüsteemi väljavahetamist, et tagada õppijate, kaitstud töö klientide ja töötajatele ohutu töö- ja õppekeskkond, tagades mh et uus süsteem vähendab sissehingatava tolmu ja müra hulka. Lisaks on tänapäevane, ökonoomne, kompaktne ja vajadusel põhinev. Süsteemi lisatakse ka briketipress, mis vähendab tekkiva jäätme hulka ja on keskkonnasäästlikum. Samuti kaasajastub õppijate ettevalmistus tööturule minekul, kuna õppijate oskused on paremini kooskõlas tööandjate vajadustega, kes kasutavad tänapäevaseid seadmeid. Mitterahastamise tagajärg Vana aspiratsioonisüsteemi jätkuv kasutamine võib oluliselt kahjustada töötajate, õppijate ja kaitstud töö klientide tervist ning suurendada süsteemi tuleohtlikkusest tekkivate riskide esinemise tõenäosust. Süsteem on avariiohtlik ja süsteemirikked hakkavad sagenema kuni hetkeni, mil aspiratsioonisüsteemi remont ei ole enam kas füüsiliselt võimalik või majanduslikult mõttekas. Kuigi tõenäosus on väike, ei ole välistatav ka eesmärk Lisataotluse süsteemi tuleohtlikkus veninud ketist ja kulunud laagritest tuleneva lokaalse Kaasajastada õppevara ja –keskkond virtuaalse reaalsuse ja simulatsiooni vahenditega, mis toetavad erivajadustega inimeste tööle rakendumiseks vajalike oskuste arendamist ning pakkuda kutserehabilitatsiooni teenust enamatele inimestele – HEV õppijad, õpetajad ja tugispetsialistid. Mitterahastamise tagajärg Õppekeskkond ei kaasajastu ega vasta tänapäeva nõudmistele ja ootustele. Astangu KRK võimekus pakkuda tuge õpetajate ja tugispetsialistidele ei suurene, jäädes senisele tasemele, ning mõju väheneb (puudub süsteemne ja ulatuslik lähenemine). Probleem Keskuse majandamiskulude eelarvet on viimase 3 aastaga vähendatud ning see ei ole piisav (hetkel 51 000 eur) jooksvate kulude katmiseks, mis on seotud õppetöö läbiviimise ja töökorraldusega. Lisataotluse eesmärk Järgneva 15 aasta jooksul on keskusel vajadus uuendada oma õppekeskkonda ja kaasaegsetesse õppevahenditesse. See parandab õppijate oskusi ja viib need paremini kooskõlla tööturu vajadustega ja ootustega. Seda ei ole võimalik teha olukorras, kus keskus peab majandamiskulude katmiseks kasutama omatulu vahendeid ning ei jätku vahendeid isegi väiksemateks investeeringuteks. Mitterahastamise Hetkeolukord tagajärg Detailne investeeringute vajaduse ülevaade on toodud Excelis. Osad laboris kasutusel olevad seadmed on soetatud 10-20 aastat tagasi. Vajavad aja jooksul asendamist, kuna on amortiseerunud, ei ole saadaval enam varuosi. On tekkinud vajadus uute tehnikate kasutuselevõtuks. Hetkeolukord Detailne investeeringute vajaduse ülevaade on toodud Excelis. Osad laboris kasutusel olevad seadmed on soetatud 10-20 aastat tagasi. Vajavad aja jooksul asendamist, kuna on amortiseerunud, ei ole saadaval enam varuosi. On tekkinud vajadus uute tehnikate kasutuselevõtuks. Väljaspool Tallinnat ja Tartut eriarstide ja perearstiabi kättesaadavuse tagamine Arstide lähtetoetus (ühekordselt 15 000 eurot) ei ole enam piisavalt motiveeriv maapiirkonda tööle asumiseks. Arstiabi kättesaadavus maapiirkonnas on regionaalpoliitiliselt määrava tähtsusega. Vajalike teenuste sh tervishoiuteenuste tagamine aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust ja säilitada elu jätkusuutlikkus maapiirkonnas. Arstide sh eelkõige perearstide maale tööle asumise lähtetoetus soodustab regionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamist. Hetkeolukord Detailne investeeringute vajaduse ülevaade on toodud Excelis. Osad laboris kasutusel olevad seadmed on soetatud 10-20 aastat tagasi. Vajavad aja jooksul asendamist, kuna on amortiseerunud, ei ole saadaval enam varuosi. On tekkinud vajadus uute tehnikate kasutuselevõtuks. Probleem Ravimiameti labori mitmed seadmed on soetatud 1995.-2005. aastal ning on amortiseerunud ja moraalselt vananenud. Lisataotluse eesmärk Vananenud laboriseadmete, sh tarkvara, väljavahetamine uute vastu Mitterahastamise tagajärg: Seadmete töötamise lakkamisel ei saa osa meetodeid enam rakendada või väheneb oluliselt labori analüüsialane võimekus. Asjaolude kokkulangemisel võib analüüsivõimekus väheneda kuni poole võrra, sh on takistatud rahvusvaheline koostöö ( humaan-ravimite direktiivi ja Euroopa Farmakopöa konventsiooni nõuete rakendamine). Hetkeolukord Ministeeriumide haldusalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei palkade 2020 koondraporti põhjal teenivad Ravimiameti töötajad 9% madalamat palka, kui teenitakse ametite ja inspektsioonide ning õigus- ja siseturvalisuse grupis keskmiselt. Kui eemaldada grupist õigus- ja siseturvalisuse asutused, siis on Ravimiameti palgapositsioon võrdne grupi keskmisega. Võttes arvesse Ravimiameti töötajate spetsiifilist haridust (peamiselt arstid ja proviisorid), viimasel aastal tervishoiusektorile tõusnud survet ning seda, et konkureerime tööjõuturul ravimisektoriga, peab Ravimiameti spetsialistide palgapositsioon ametite ja inspektsioonide grupis olema keskmisest vähemalt 10% kõrgemal tasemel. Maapiirkondade apteekriteenuse kättesaadavuse tagamine Apteekri lähtetoetuse kehtivad tingimused ei võimalda toetust taotleda apteekritel, kes soovivad maapiirkonnas proviisorapteeki avada (kuid kellel on kutse omandamisest möödas rohkem kui 5 aastat). Toetuse senine suurus (ühekordselt 15 000 eurot) ei ole piisavalt motiveeriv. Hetkeolukord Detailne investeeringute vajaduse ülevaade on toodud Excelis. Osad laboris kasutusel olevad seadmed on soetatud 10-20 aastat tagasi. Vajavad aja jooksul asendamist, kuna on amortiseerunud, ei ole saadaval enam varuosi. On tekkinud vajadus uute tehnikate kasutuselevõtuks. had, mis esitatakse eelmises punktis toodud põhimõttel). KOKKU (kui on 2022 2023 2024 2025 ajaliselt lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus piiritletud rahastamisvaj adus) 180 000 150 000 150 000 150 000 630 000 3 631 200 3 810 552 3 881 563 3 906 574 15 229 890 0 330 720 338 580 346 440 1 015 740 217 621 220 173 262 725 265 277 965 796 136 151 138 077 150 004 151 931 576 163 225 000 245 000 265 000 285 000 1 020 000 106 739 106 739 106 739 106 739 426 956 2 500 000 3 500 000 0 0 6 000 000 360 000 1 848 000 7 440 000 5 952 000 15 600 000 7 356 711 10 349 261 12 594 611 11 163 961 41 464 545 180 000 150 000 150 000 150 000 630 000 3 631 200 4 141 272 4 220 143 4 253 014 16 245 630 353 772 358 250 412 729 417 208 1 541 959 225 000 245 000 265 000 285 000 1 020 000 2 966 739 5 454 739 7 546 739 6 058 739 22 026 956 7 356 711 10 349 261 12 594 611 11 163 961 41 464 545 0 0 0 0 0 300 019 315 020 330 771 86 827 1 032 638 21 710 357 15 875 607 11 602 914 8 440 607 57 629 486 0 0 0 112 000 000 112 000 000 46 172 000 46 864 580 47 567 549 48 281 062 188 885 191 41 843 000 64 520 000 87 850 000 111 849 900 306 062 900 1 271 127 2 505 875 3 854 399 5 333 065 12 964 466 38 000 000 39 368 000 40 785 248 42 253 517 160 406 765 40 000 000 41 800 000 43 681 000 45 646 645 171 127 645 29 187 000 29 478 870 29 773 659 30 071 395 118 510 924 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 10 000 000 266 799 266 799 266 799 266 799 1 067 196 2 727 450 2 885 349 3 080 653 3 255 001 11 948 453 225 477 752 246 880 100 270 792 992 408 484 819 1 151 635 663 300 019 315 020 330 771 86 827 1 032 638 21 710 357 15 875 607 11 602 914 8 440 607 57 629 486 195 202 000 222 031 450 249 657 456 390 102 519 1 056 993 425 4 000 000 3 000 000 2 000 000 1 000 000 10 000 000 266 799 266 799 266 799 266 799 1 067 196 3 998 577 5 391 224 6 935 052 8 588 066 24 912 919 225 477 752 246 880 100 270 792 992 408 484 819 1 151 635 663 0 0 0 0 0 1 020 966 1 020 966 1 020 966 1 020 966 4 083 864 6 400 000 800 000 0 0 7 200 000 31 058 360 31 247 322 32 635 315 32 740 835 127 681 832 1 093 833 1 108 803 1 060 770 1 060 770 4 324 176 39 573 159 34 177 091 34 717 051 34 822 571 143 289 872 1 092 500 1 114 350 1 136 637 1 159 370 4 502 857 292 000 372 300 455 695 542 277 1 662 272 131 376 131 376 14 123 777 131 376 14 517 905 1 515 876 1 618 026 15 716 109 1 833 023 20 683 034 146 000 155 000 301 000 486 000 453 000 939 000 632 000 608 000 0 0 1 240 000 74 500 74 500 74 500 74 500 298 000 29 500 29 500 29 500 29 500 118 000 40 000 40 000 40 000 40 000 160 000 305 000 305 000 305 000 305 000 1 220 000 102 336 102 336 102 336 102 336 409 344 145 000 0 0 145 000 100 000 100 000 50 000 250 000 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 285 370 137 375 4 000 0 426 745 201 230 135 125 11 000 76 800 424 155 750 000 750 000 750 000 750 000 3 000 000 15 560 0 13 600 46 080 75 240 41 000 90 000 56 000 14 000 201 000 292 153 292 153 292 153 292 153 1 168 612 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 22 840 0 22 400 69 120 114 360 2 604 489 2 255 989 1 950 489 1 999 489 8 810 456 277 159 987 295 888 468 335 771 252 458 303 863 1 367 123 570 Lisataotlu Eelarve Program Tegevuse Tegevuse Minister Asutus se liik mi kood kood nimetus märgistus Sotsiaalminis Tervise ja 20 teerium Heaolu Infosüstee mide Keskus Sotsiaalminis Tervise ja 20 Horisonta teerium Heaolu alne Infosüstee mide Keskus Sisu (program mi 2022 tegevus VVTP Lisataotluse nimi olemasolev või baasrahastus ressurss/ läbiv teema) 8.1. Kiirendame e-riigi ja digilahenduste edasiarendust. Uute bürooruumide 210 000 Teeme inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused lisavajadus etteaimatavaks ja sündmuspõhiseks. Lähtume digiteenuste arendamisel personaalse riigi põhimõttest, küsime inimeselt andmeid vaid ühes kohas. 8.1. Kiirendame e-riigi ja digilahenduste edasiarendust. IKT personali 4 212 000 Teeme inimestele ja ettevõtetele suunatud digiteenused lisavajadus etteaimatavaks ja sündmuspõhiseks. Lähtume digiteenuste (palgakasvud) arendamisel personaalse riigi põhimõttest, küsime inimeselt andmeid vaid ühes kohas. KOKKU 4 422 000 2023 2024 2025 sh RKAK 2022 2023 2024 2025 olemasolev olemasolev olemasolev lisataotlus lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus baasrahastus baasrahastus baasrahastus 2022 478 000 210 000 506 000 210 000 535 000 210 000 565 000 2 999 000 4 212 000 3 818 000 4 212 000 4 541 000 4 212 000 5 321 000 3 477 000 4 422 000 4 324 000 4 422 000 5 076 000 4 422 000 5 886 000 0 sh RKAK sh RKAK sh RKAK sh TA sh TA sh TA sh TA sh IKT sh IKT lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus lisataotlus 2023 2024 2025 2022 2023 2024 2025 2022 2023 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU (kui on sh IKT sh IKT ajaliselt lisataotlus lisataotlus 2026 2027 2028 2029 2030 … piiritletud 2024 2025 rahastamisva jadus) 596 000 628 000 662 000 697 000 733 000 2 084 000 6 164 000 7 075 000 8 058 000 9 120 000 10 267 000 16 679 000 0 0 6 760 000 7 703 000 8 720 000 9 817 000 11 000 000 0 18 763 000 KAIS teenuse Valitsemisala Asutus IKT strat. suunis kood Sotsiaalministeeriumi valitsemisala KOKKU TOP 10 Tervise ja Heaolu ITT80-BI - Sotsiaalministeerium äirteenuste Infosüsteemide Keskus kõik teenused kvaliteet TOP 10 Tervise ja Heaolu Sotsiaalministeerium T80-VORK äirteenuste Infosüsteemide Keskus kvaliteet TOP 10 Tervise ja Heaolu Sotsiaalministeerium T80-TK äirteenuste Infosüsteemide Keskus kvaliteet T80-SKAIS1, TOP 10 Tervise ja Heaolu Sotsiaalministeerium T80-SKAIS2, äirteenuste Infosüsteemide Keskus T80-STAR kvaliteet Tervise ja Heaolu Sotsiaalministeerium T80-INFOT küberturve Infosüsteemide Keskus T80-ODOO, T80-RKAB, TOP 10 Tervise ja Heaolu Sotsiaalministeerium T80-KLPO, äirteenuste Infosüsteemide Keskus T80-MEIS, kvaliteet T80-MSA jne TOP 10 Tervise ja Heaolu T80-TIKS, Sotsiaalministeerium äirteenuste Infosüsteemide Keskus T80-UPTIS kvaliteet T80-SKAIS1, TOP 10 Tervise ja Heaolu T80-SKAIS2, Sotsiaalministeerium äirteenuste Infosüsteemide Keskus T80-STAR, kvaliteet T80-RINA T80-ALTIS, Tervise ja Heaolu T80-ALSKA, Sotsiaalministeerium andmehaldus Infosüsteemide Keskus T80-ALTEIS jne TOP 10 Tervise ja Heaolu Sotsiaalministeerium T80-SKAIS1 äirteenuste Infosüsteemide Keskus kvaliteet TOP 10 Tervise ja Heaolu Sotsiaalministeerium T80-MEDRE äirteenuste Infosüsteemide Keskus kvaliteet 2022 2023 Lisataotluse Lisataotluse nimi Prioriteetsus Slaidi nr maht kokku 48 682 400 10 972 700 11 580 400 Baasinfrastruktuuri 1 RES1 14 134 300 2 993 200 3 064 200 uuendamine Võrguteenuse uuendamine 1 RES2 2 806 800 498 000 513 200 Töökohateenuse uuendamine 1 RES3 4 286 000 1 066 800 1 069 800 Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude TEHIK 1 RES4 995 600 623 100 372 500 haldusesse ja majutusse toomine Infoturbe tagamine 1 RES5 2 738 800 584 000 603 600 Tervise valdkonna infosüsteemide 1 RES6 5 554 700 1 198 200 1 398 300 jätkusuutlikkuse tagamine Tervise infosüsteemi teenuste 1 RES7 6 185 900 1 508 100 1 532 500 jätkusuutlikkuse tagamine Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahastuse 1 RES8 6 024 000 1 028 300 1 642 200 tagamine Analüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamine 1 RES9 5 170 300 783 000 1 352 100 Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas SKAIS1 andmevahetus Vene 2 RES10 180 000 180 000 0 Föderatsiooniga Patsiendikindlustuse ja - ohutuse süsteemi toetavad IT 2 RES11 606 000 510 000 32 000 arendused 2024 2025 2022 2023 Majandamis Investeering Tööjõukulu Investeering Tööjõukulu kulu (15) (50) (15) (50) (55) 12 893 600 13 235 700 2 810 000 3 532 100 4 630 600 2 060 000 4 167 400 4 082 800 3 994 100 100 000 1 012 900 1 880 300 100 000 1 083 900 649 200 1 146 400 50 000 216 000 232 000 50 000 231 200 1 073 000 1 076 400 0 42 800 1 024 000 0 45 800 0 0 200 000 348 100 75 000 0 372 500 904 400 646 800 0 280 000 304 000 0 299 600 1 451 200 1 507 000 140 000 417 900 640 300 140 000 447 200 1 558 600 1 586 700 1 000 000 348 100 160 000 1 000 000 372 500 1 664 700 1 688 800 780 000 158 300 90 000 770 000 320 700 1 477 700 1 557 500 0 708 000 75 000 0 994 000 0 0 180 000 0 0 0 0 32 000 32 000 360 000 0 150 000 0 0 2024 2025 Majandamis Majandamis Majandamis Investeering Tööjõukulu Investeering Tööjõukulu kulu kulu kulu (15) (50) (15) (50) (55) (55) (55) 5 353 000 3 180 000 4 459 300 5 254 300 3 210 000 4 772 200 5 253 500 1 880 300 820 000 1 160 000 2 102 800 650 000 1 241 300 2 102 800 232 000 170 000 247 200 232 000 650 000 264 400 232 000 1 024 000 0 49 000 1 024 000 0 52 400 1 024 000 0 0 398 700 -398 700 0 426 800 -426 800 304 000 280 000 320 400 304 000 0 342 800 304 000 811 100 140 000 478 600 832 600 140 000 512 100 854 900 160 000 1 000 000 398 600 160 000 1 000 000 426 700 160 000 551 500 770 000 343 200 551 500 770 000 367 300 551 500 358 100 0 1 063 600 414 100 0 1 138 400 419 100 0 0 0 0 0 0 0 32 000 0 0 32 000 0 0 32 000 Lisataotluse nimi: Baasinfrastruktuuri tagamine RES lisataotluse maksumus: 14 134 300,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD 10 159 500,00 € TULEVIKU OLUKORD 24 343 800,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -14 184 300,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Lisataotlusega seonduvad kuluread 2022 2023 KOKKU 2 031 900,00 € 2 031 900,00 € Investeering kokku 100 000,00 € 100 000,00 € sh soetused 100 000,00 € 100 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 931 900,00 € 1 931 900,00 € sh personal (vt tabel Ressursid) 856 700,00 € 856 700,00 € sh pilveteenuse kulu 325 000,00 € 325 000,00 € sh litsentsid, ülalhoid 750 200,00 € 750 200,00 € … TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus Lisataotlusega seonduvad kuluread 2022 2023 KOKKU 5 025 100,00 € 5 096 100,00 € Investeering kokku 200 000,00 € 200 000,00 € sh lisataotlus (15) 100 000,00 € 100 000,00 € sh soetused 100 000,00 € 100 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 4 825 100,00 € 4 896 100,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 1 012 900,00 € 1 083 900,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 1 880 300,00 € 1 880 300,00 € sh personal (vt tabel Ressursid) 856 700,00 € 856 700,00 € sh pilveteenuse kulu 325 000,00 € 325 000,00 € sh litsentsid, ülalhoid 750 200,00 € 750 200,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Infrastruktuuri amortiseerunud 80% Osakaal 0% riistvara osakaal on viidud miinimumini ning uute infosüsteemide majutamiseks on olemas vajalik ressurss Uute infosüsteemide majutamiseks Mahuhaldus väljatöötamisel ja Mahuhaldus on olemas vajalik ressurss juurutamisel juurutatud Monitooringust tuvastatud intsidentideMonitooring arv vajaka, Baasmonitooring realiseeritud, teenusmonitoorin gu lahendus välja baasmonitooring töötatud, monitooringu kaudu tuvastatud intsidentide kaasajastamisel osakaal 90%? Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nu riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus KOKKU - 2 993 200 Investeering (15) kokku 100 000 Soetused 100 000 … Tööjõukulu (50) kokku 1 012 900 Palgakulu (katmata, olemasolevad töötajad)40 900 Palgakulu (uus ametikoht) 40 900 Palgakulu (uus ametikoht) 42 800 Palgakulu (uus ametikoht) 42 800 Palgakulu (uus ametikoht) 42 800 Palgakulu (uus ametikoht) 55 800 Palgakulu (uus ametikoht) 46 500 Palgakulu (uus ametikoht) 74 400 Palgakulu (uus ametikoht) 55 800 Palgakulu (uus ametikoht) 55 800 Palgakulu (uus ametikoht) 55 800 Palgakulu (uus ametikoht) 52 100 Palgakulu (uus ametikoht) 52 100 Palgakulu (uus ametikoht) 72 600 Palgakulu (uus ametikoht) 45 200 Palgakulu (uus ametikoht) 40 900 Palgakulu (uus ametikoht) 40 900 Palgakulu (uus ametikoht) 48 700 Palgakulu (uus ametikoht) 55 800 Palgakulu (uus ametikoht) 50 300 … Majandamiskulu (55) kokku 1 880 300 Litsentsid 1 132 000 Litsentsid 212 300 Varunduslahenduse laiendus ja tugi 85 000 Pilveteenused 300 000 Teenused 48 000 Tootetoed/ teenused 83 000 Konsultatsioonid 20 000 … 1 344 300 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise tõenäosus Riski realiseerumise mõju projekti eesmärkide täitmisele Amortiseerunud Tõenäoline Kasutajate rahulolu, teenuskvaliteedi langus, ebapiisav privaatpilvelahendused, mis ei vasta ressurss uute lahenduste majutamised, olemasolevate teenusetingimustele, jõudlusele laiendamiseks Vähene majutus ja haldusmeeskond, Tõenäoline Teenuskvaliteedi langus, käsitöö standardtegevuste le, vähesed teadmised, koormusest tingitud eksimused ja töötajate puuduv kompetents lahkumine Ressursid Tööpere Töötajate arv Tööjõukulu IKT andmebaasiadministratsioon 2 1 48 400,00 IKT andmebaasiadministratsioon 3 2 124 700,00 IKT juhtimine 3 4 298 700,00 IKT juhtimine 4 1 100 200,00 IKT masinõpe 3 1 59 600,00 IKT projektijuhtimine 2 1 42 800,00 IKT projektijuhtimine 3 2 102 400,00 IKT projektijuhtimine 4 1 65 100,00 IKT süsteemiadministratsioon 1 2 80 000,00 IKT süsteemiadministratsioon 3 18 900 600,00 IKT süsteemiarhitektuur 3 1 78 200,00 IKT tarkvaraarendus 2 1 42 800,00 IKT tarkvaraarendus 3 1 74 400,00 IKT teenuste tugi 3 3 102 400,00 Kokku 39 2 120 300,00 i ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2024 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 2 031 900,00 € 2 031 900,00 € 2 031 900,00 € 10 159 500,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € 500 000,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € 500 000,00 € Olemasolev eelarve 1 931 900,00 € 1 931 900,00 € 1 931 900,00 € 9 659 500,00 € 856 700,00 € 856 700,00 € 856 700,00 € 4 283 500,00 € Olemasolev eelarve 325 000,00 € 325 000,00 € 325 000,00 € 1 625 000,00 € VV reservis 750 200,00 € 750 200,00 € 750 200,00 € 3 751 000,00 € Olemasolev eelarve 0,00 € LEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2024 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 6 114 700,00 € 6 026 000,00 € 2 081 900,00 € 24 343 800,00 € 920 000,00 € 750 000,00 € 100 000,00 € 2 170 000,00 € 820 000,00 € 650 000,00 € 1 670 000,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € 500 000,00 € Olemasolev eelarve 5 194 700,00 € 5 276 000,00 € 1 981 900,00 € 22 173 800,00 € 1 160 000,00 € 1 241 300,00 € 50 000,00 € 4 548 100,00 € 2 102 800,00 € 2 102 800,00 € 7 966 200,00 € 856 700,00 € 856 700,00 € 856 700,00 € 4 283 500,00 € Olemasolev eelarve 325 000,00 € 325 000,00 € 325 000,00 € 1 625 000,00 € VV reservis 750 200,00 € 750 200,00 € 750 200,00 € 3 751 000,00 € Olemasolev eelarve 0,00 € Mõju 5 aasta Meetrika pärast / jooksul selgitus Toimiv elukaar Toimiv elukaar Prognoositav Investeeringud toetuvad kasv prognoosile Toimiv Tuvastame teenusmonitoor intsidente läbi ing uute teenuste teenusmonitoor kasutuselevõtul. ingu lahenduse Tuvastatud vs kasutaja intsidentide osakaal 98%? teavitab ühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul esse panustab. 2022 2023 2024 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus - - 3 064 200 - - 100 000 Kettamassiivide laiendamine Tarkvaa soetus 100 000 Kettamassiivide laiendamine Tarkvaa soetus … … 1 083 900 Palgakulu Palgakulu (katmata, olemasolevad töötajad) 43 800 Palgakulu Palgakulu (katmata, olemasolevad töötajad) IKT projektijuhtimine Palgakulu 2 (uus ametikoht) 43 800 IKT projektijuhtimine Palgakulu 2 (uus ametikoht) IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 45 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht) IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 45 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht) IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 45 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht) IKT tootejuhtiminePalgakulu 2 (uus ametikoht) 59 700 IKT tootejuhtiminePalgakulu 2 (uus ametikoht) IKT tarkvaraarendus Palgakulu 2 (uus ametikoht) 49 800 IKT tarkvaraarendus Palgakulu 2 (uus ametikoht) IKT juhtimine 3 Palgakulu (uus ametikoht) 79 600 IKT juhtimine 3 Palgakulu (uus ametikoht) IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 59 700 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus3 ametikoht) IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 59 700 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus3 ametikoht) IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 59 700 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus3 ametikoht) IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 55 700 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus3 ametikoht) IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 55 700 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus3 ametikoht) IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu (uus ametikoht) 3 77 700 IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu (uus 3ametikoht) IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu (uus ametikoht) 2 48 400 IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu (uus 2ametikoht) IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 43 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht) IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 43 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu (uus ametikoht) IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 52 100 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus3 ametikoht) IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 59 700 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus3 ametikoht) IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 53 800 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus3 ametikoht) … … 1 880 300 täiendav kulu Oracle, Litsentsid Webmethods, Microsoft, Jira1 132 000 täiendav kulu Oracle, Litsentsid Webmethods, Microsoft, Jira Priviligeeritud juurdepääsuõiguste Litsentsid haldus 212 300 Priviligeeritud juurdepääsuõiguste Litsentsid haldus Varunduslahenduse laiendus ja tugi 85 000 Varunduslahenduse laiendus ja tugi Uptis, Medre, Samtrack Uptis, Medre, Samtrack - kaalume alternatiivseid 300 000 Uptis,võimalusi Medre, Samtrack Pilveteenused - kaalume alternatiivseid võimalusi 3site Teenused 48 000 3site Teenused HSM, parooliserver,Tootetoed/ identiteedihaldus teenused 83 000 HSM, parooliserver, Tootetoed/ identiteedihaldus teenused 20 000 … … Riski Riskijuht / maandamise vastutaja tegevused Elukaare IHO jälgimine, mahuhaldus, teenusmonitoor ing, uute pilvetehnoloogi ate kasutuselevõtt ja majutus teenuspakkuja juures (Riigipilv) Edukas IHO, personal värbamine, koolitused, väljaõppeüritus ed, palgatase, automatiseerim ine, keshaldus, teenusmonitoor ing Al 2022 eelarvega katmata Tööjõukulu Töötajate arv Eelarves 2 48 400,00 72 600,00 2 52 100,00 4 298 700,00 1 100 200,00 1 59 600,00 42 800,00 1 0,00 59 600,00 2 42 800,00 65 100,00 1 0,00 80 000,00 2 0,00 645 700,00 17 254 900,00 78 200,00 1 0,00 42 800,00 1 0,00 74 400,00 1 0,00 102 400,00 3 0,00 1 263 600,00 39,00 856 700,00 Meetrika selgitus 2024 2025 Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus 4 082 800 - - 3 994 100 - 820 000 650 000 820 000 Kettamassiivide vahetus, Tarkvaa laiendamine, soetus serverite 650 000 vahetus HSM lahenduse vahetus, kettamassiivide laiendamine … 1 160 000 1 241 300 46 900 Palgakulu Palgakulu (katmata, olemasolevad 50 200 Palgakulu töötajad) 46 900 IKT projektijuhtimine Palgakulu 2 (uus ametikoht) 50 200 IKT projektijuhtimine 2 49 000 IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 52 400 IKT teenuste tugi 3 49 000 IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 52 400 IKT teenuste tugi 3 49 000 IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 52 400 IKT teenuste tugi 3 63 900 IKT tootejuhtimine Palgakulu 2 (uus ametikoht) 68 400 IKT tootejuhtimine 2 53 300 IKT tarkvaraarendusPalgakulu 2 (uus ametikoht) 57 000 IKT tarkvaraarendus 2 85 200 IKT juhtimine 3 Palgakulu (uus ametikoht) 91 200 IKT juhtimine 3 63 900 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 68 400 IKT süsteemiadministratsioon 3 63 900 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 68 400 IKT süsteemiadministratsioon 3 63 900 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 68 400 IKT süsteemiadministratsioon 3 59 600 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 63 800 IKT süsteemiadministratsioon 3 59 600 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 63 800 IKT süsteemiadministratsioon 3 83 100 IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu (uus ametikoht) 3 88 900 IKT andmebaasiadministratsioon 3 51 800 IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu (uus ametikoht) 2 55 400 IKT andmebaasiadministratsioon 2 46 900 IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 50 200 IKT teenuste tugi 3 46 900 IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (uus ametikoht) 50 200 IKT teenuste tugi 3 55 700 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 59 600 IKT süsteemiadministratsioon 3 63 900 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 68 400 IKT süsteemiadministratsioon 3 57 600 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu (uus 3 ametikoht) 61 600 IKT süsteemiadministratsioon 3 … 2 102 800 2 102 800 1 132 000 täiendav kulu Oracle, Litsentsid Webmethods, Microsoft, 1 132 000 Jira täiendav kulu Oracle, Webmethods, Microsoft, Jira 212 300 Priviligeeritud juurdepääsuõiguste Litsentsid haldus 212 300 Priviligeeritud juurdepääsuõiguste haldus 107 500 Varunduslahenduse laiendus 107 ja 500 tugi 500 000 Uptis, Medre, Samtrack Pilveteenused - kaalume alternatiivseid 500 000 võimalusi Uptis, Medre, Samtrack - kaalume alternatiivseid võimalusi 48 000 3site Teenused 48 000 3site 83 000 HSM, parooliserver,Tootetoed/ identiteedihaldus teenused 83 000 HSM, parooliserver, identiteedihaldus 20 000 20 000 … use vahetus, kettamassiivide laiendamine aasiadministratsioon 3 aasiadministratsioon 2 u Oracle, Webmethods, Microsoft, Jira ud juurdepääsuõiguste haldus e, Samtrack - kaalume alternatiivseid võimalusi iserver, identiteedihaldus Lisataotluse nimi: Võrguteenuse uuendamine RES lisataotluse maksumus: 2 806 800,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD 435 400,00 € TULEVIKU OLUKORD 3 524 200,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -3 088 800,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Lisataotlusega 2022 2023 seonduvad kuluread KOKKU 95 400,00 € 95 400,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 95 400,00 € 95 400,00 € sh personal (1 võrguadminstraatorit) 53 800,00 € 53 800,00 € sh andmeside 33 600,00 € 33 600,00 € sh võrgutööd, tugi 8 000,00 € 8 000,00 € … TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatak Lisataotlusega 2022 2023 seonduvad kuluread KOKKU 593 400,00 € 608 600,00 € Investeering kokku 50 000,00 € 50 000,00 € sh lisataotlus (15) 50 000,00 € 50 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 543 400,00 € 558 600,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 216 000,00 € 231 200,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 232 000,00 € 232 000,00 € sh personal (1 võrguadminstraatorit) 53 800,00 € 53 800,00 € sh andmeside 33 600,00 € 33 600,00 € sh võrgutööd, tugi 8 000,00 € 8 000,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Infrastruktuuri 70% Osakaal 0% amortiseerunud riistvara osakaal on viidud miinimumini ning uute infosüsteemide majutamiseks on olemas vajalik ressurss Uute infosüsteemide Mahuhaldus Mahuhaldus majutamiseks on olemas väljatöötamisel ja vajalik ressurss juurutamisel juurutatud Monitooringust tuvastatudMonitooring intsidentide vajaka, arv Baasmonitooring realiseeritud, teenusmonitoorin gu lahendus välja baasmonitooring töötatud, monitooringu kaudu tuvastatud intsidentide kaasajastamisel osakaal 90%? Toimiv ühtne Kasutusel erinevad Kaasajastatud kaugtöö lahendused, ühtne investeering tehtud, kõrgkäideldav hetkel migratsioonitööd kaugtööplatvorm käimas kaugtööplatvorm Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus KOKKU - 498 000 Investeering (15) kokku 50 000 Seadmed 50 000 Tööjõukulu (50) kokku 216 000 Palgakulu 54 000 Palgakulu 54 000 Palgakulu 54 000 Palgakulu 54 000 Majandamiskulu (55) kokku 232 000 Andeside 80 000 Tootetoed 102 000 Teenused 50 000 … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski tõenäosus realiseerumise mõju projekti eesmärkide täitmisele Amortiseerunud Tõenäoline Kasutajate rahulolu, privaatpilvelahendused, teenuskvaliteedi langus, ebapiisav mis ei vasta ressurss uute lahenduste teenusetingimustele, majutamised, olemasolevate jõudlusele laiendamiseks Vähene majutus ja Tõenäoline Teenuskvaliteedi langus, käsitöö standardtegevuste le, vähesed teadmised, haldusmeeskond, puuduv koormusest tingitud eksimused ja töötajate kompetents lahkumine otlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2024 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 95 400,00 € 95 400,00 € 53 800,00 € 435 400,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 95 400,00 € 95 400,00 € 53 800,00 € 435 400,00 € 53 800,00 € 53 800,00 € 53 800,00 € 269 000,00 € 33 600,00 € 33 600,00 € 134 400,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 32 000,00 € 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2024 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 744 600,00 € 1 241 800,00 € 335 800,00 € 3 524 200,00 € 170 000,00 € 650 000,00 € 0,00 € 920 000,00 € 170 000,00 € 650 000,00 € 920 000,00 € 0,00 € 574 600,00 € 591 800,00 € 335 800,00 € 2 604 200,00 € 247 200,00 € 264 400,00 € 50 000,00 € 1 008 800,00 € 232 000,00 € 232 000,00 € 232 000,00 € 1 160 000,00 € 53 800,00 € 53 800,00 € 53 800,00 € 269 000,00 € 33 600,00 € 33 600,00 € 134 400,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 32 000,00 € 0,00 € Mõju 5 aasta pärast Meetrika / jooksul selgitus Toimiv elukaar Toimiv elukaar Prognoositav kasv Investeeringud toetuvad prognoosile Toimiv Tuvastame teenusmonitooring intsidente läbi uute teenuste teenusmonitoor kasutuselevõtul. ingu lahenduse Tuvastatud intsidentide osakaal vs kasutaja 98%? teavitab Kaugtöö lahendused Meetrika vaja vastavad vajadustele ja jõudlusele. Tagatud on kasutajatoe tööriistade kasutamine kasutaja abistamiseks. Rikete arv minimaalne. Tagatud on haldusala kaugtöö tehniline võimekus väljatöötamist millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / nustab. jooksul ud näitajad, millesse panustab. aastaste elanike hulgas 2022 2023 2024 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus - - 513 200 - - 50 000 Kohtvõrguseadmed Seadmed 50 000 Kohtvõrguseadmed Seadmed 231 200 IKT Palgakulu 57 800 IKT Palgakulu süsteemiadministrat süsteemiadminis sioon 3 - võrk tratsioon 3 - võrk IKT Palgakulu 57 800 IKT Palgakulu süsteemiadministrat süsteemiadminis sioon 3 - võrk tratsioon 3 - võrk IKT Palgakulu 57 800 IKT Palgakulu süsteemiadministrat süsteemiadminis sioon 3 - võrk tratsioon 3 - võrk IKT Palgakulu 57 800 IKT Palgakulu süsteemiadministrat süsteemiadminis sioon 3 - võrk tratsioon 3 - võrk 232 000 RIA teenuse Andeside 80 000 RIA teenuse Andeside kallinemine, kallinemine, täiendavad täiendavad vajadused vajadused tulemüüri, VPN, Tootetoed 102 000 tulemüüri, VPN, Tootetoed juniper tugi, wifi juniper tugi, wifi lahenduse hooldus lahenduse hooldus Võrgu korrastus ja Teenused 50 000 Võrgu korrastus Teenused kaabeldus ja kaabeldus … … Riski maandamise Riskijuht / tegevused vastutaja Elukaare jälgimine, IHO mahuhaldus, teenusmonitooring, uute pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt ja majutus teenuspakkuja juures (Riigipilv) Edukas värbamine, IHO, personal koolitused, väljaõppeüritused, palgatase, automatiseerimine, keshaldus, teenusmonitooring Meetrika selgitus 2024 2025 Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus 649 200 - - 1 146 400 - 170 000 650 000 170 000 Kohtvõrguseadmed, Seadmed wifilahenduse soetus 650 000 Kohtvõrguseadmed, tulemüüride vahetus, andmekeskuse võrguseadmete vahetus, VPN seadmete vahetus 247 200 264 400 61 800 IKT Palgakulu 66 100 IKT süsteemiadministratsioon 3 - süsteemiadmini võrk stratsioon 3 - võrk 61 800 IKT Palgakulu 66 100 IKT süsteemiadministratsioon 3 - süsteemiadmini võrk stratsioon 3 - võrk 61 800 IKT Palgakulu 66 100 IKT süsteemiadministratsioon 3 - süsteemiadmini võrk stratsioon 3 - võrk 61 800 IKT Palgakulu 66 100 IKT süsteemiadministratsioon 3 - süsteemiadmini võrk stratsioon 3 - võrk 232 000 232 000 80 000 RIA teenuse Andeside 80 000 RIA teenuse kallinemine, kallinemine, täiendavad vajadused täiendavad vajadused 102 000 tulemüüri, VPN, Tootetoed 102 000 tulemüüri, VPN, juniper tugi, wifi juniper tugi, wifi lahenduse hooldus lahenduse hooldus 50 000 Võrgu korrastus Teenused 50 000 Võrgu korrastus ja kaabeldus ja kaabeldus … Lisataotluse nimi: Töökohateenuse uuendamine RES lisataotluse maksumus: 4 286 000,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD 823 000,00 € TULEVIKU OLUKORD 5 159 000,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -4 336 000,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 164 600,00 € 164 600,00 € 164 600,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 164 600,00 € 164 600,00 € 164 600,00 € sh personal (IKT teenuste tugi 2 - 2) 45 200,00 € 45 200,00 € 45 200,00 € sh IT töökohtade haldusteenus 41 400,00 € 41 400,00 € 41 400,00 € sh töökohaseadmed 68 000,00 € 68 000,00 € 68 000,00 € sh teenused ja tugi 10 000,00 € 10 000,00 € 10 000,00 € (vahendusjaam, sh litsentsid printerite … TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 1 231 400,00 € 1 234 400,00 € 1 237 600,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € sh lisataotlus (15) 0,00 € 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 231 400,00 € 1 234 400,00 € 1 237 600,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 42 800,00 € 45 800,00 € 49 000,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 1 024 000,00 € 1 024 000,00 € 1 024 000,00 € sh personal (IKT teenuste tugi 2 - 2) 45 200,00 € 45 200,00 € 45 200,00 € sh IT töökohtade haldusteenus 41 400,00 € 41 400,00 € 41 400,00 € sh töökohaseadmed 68 000,00 € 68 000,00 € 68 000,00 € sh teenused ja tugi 10 000,00 € 10 000,00 € 10 000,00 € (vahendusjaam, printerite sh litsentsid … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Kliendi rahulolu 25% töökohateenuse Riistvara ja Kasutatakse seadmetest on ületanud kaasaegseid lahendusi planeeritud eluea haldamise töökohateenuse (vanemad kui 4 aastat, osutamisel. garantii on lõppenud) Suurenenud vigadest tulenevad eneseabi Töökohateenuse võimekus. tarkvaralitsentside Tagatud on maksumuse suurenemine intsidendid on stabiilsed, (hinnatõus), MS turvalised ja kasutatavad paketivahetus E3->E5 vähenenud. tervise-, sotsiaal- (suhtlustarkvara ja töövaldkonna kasutuselevõtu rahastuse teenused Eneseabivõimekus Tagatud on katte vajadus) delikaatsete Töökoha vajaduste täiendatud KKK isikuandmete suurenemine (monitoride turvalisus ja arv 1->2) säilimine näol. Standardiseerit ud lahendused, ühtne IKT tase Kaasaegsed kesksed Printimisteenuse, Toimiv Standardiseerit kõnekeskuse, ud lahendused, teenusemonitoori videokonverentsiteenuse ühtne IKT tase ng. Kesksed lahendused vajavad Klientidel on standardiseeritud kaasajastamist lahendused. ühtne Visualiseerimislahenduste kontaktpunkt Eneseabivõimekus (kaasaegsed digitaalsed (kõnekeskus, täiendatud KKK valgetahvlid) videokonverent lahendused kaasajastamine näol. s) Amortiseerunud 25% töökohateenuse Amortiseerunud Amortiseerunud seadmetest on ületanud töökohaseadmete töökohaseadme te riistvara riistvara osakaal planeeritud eluea osakaal on töökohaseadmete on viidud (vanemad kui 4 aastat, viidud miinimumi, süle- miinimumini garantii on lõppenud) ja lauaarvutid on (mõõdik: 2020: osakaal 100% rendimudelil 25%; 2023: 0%). Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus KOKKU - 1 066 800 - Investeering (15) kokku 0 … Tööjõukulu (50) kokku 42 800 Palgakulu 42 800 IKT teenuste tugi 3 Majandamiskulu (55) kokku 1 024 000 Arvutite rent 480 000 Printimislahendus 120 000 Videokonverentsiteenus 220 000 Kõnekeskused 80 000 Monitoride soetus 84 000 Eriseadmed 40 000 Eritöökohtade seadmed, sh laboriarvut … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski Riski tõenäosus realiseerumise maandamise mõju projekti tegevused eesmärkide täitmisele Amortiseerunud Tõenäoline Kasutajate Elukaare jälgimine, rahulolu, mahuhaldus, töökohateenuse teenuskvaliteedi teenusmonitoor ing, uute lahendused, mis ei vasta langus, kasutajate pilvetehnoloogi ate põhitegevus on kasutuselevõtt teenusetingimustele, häiritud/ei ole ja majutus teenuspakkuja jõudlusele võimalik tööd teha juures (Riigipilv) ole projekti iseloomuga 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 164 600,00 € 164 600,00 € 823 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 164 600,00 € 164 600,00 € 823 000,00 € 45 200,00 € 45 200,00 € 226 000,00 € Olemasolev eelarve 41 400,00 € 41 400,00 € 207 000,00 € Olemasolev eelarve 68 000,00 € 68 000,00 € 340 000,00 € Olemasolev eelarve 10 000,00 € 10 000,00 € 50 000,00 € Olemasolev eelarve 0,00 € Baasinfra taotluses 0,00 € 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 1 241 000,00 € 214 600,00 € 5 159 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 1 241 000,00 € 214 600,00 € 5 159 000,00 € 52 400,00 € 50 000,00 € 240 000,00 € 1 024 000,00 € 4 096 000,00 € 45 200,00 € 45 200,00 € 226 000,00 € Olemasolev eelarve 41 400,00 € 41 400,00 € 207 000,00 € Olemasolev eelarve 68 000,00 € 68 000,00 € 340 000,00 € Olemasolev eelarve 10 000,00 € 10 000,00 € 50 000,00 € Olemasolev eelarve 0,00 € Baasinfra taotluses 0,00 € Meetrika selgitus Rahuloluuuring Rahuloluuuring. Elukaare toimimine. Kaasaegsete lahenduste kasutus Amortiseerunud töökohaseadme te osakaal Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika jooksul selgitus 2023 2024 Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus - 1 069 800 - - 1 073 000 0 0 … … 45 800 49 000 Palgakulu 45 800 IKT teenuste tugi 3Palgakulu 49 000 1 024 000 1 024 000 Arvutite rent 480 000 Arvutite rent 480 000 Printimislahendus 120 000 Printimislahendus 120 000 Videokonverentsiteenus220 000 Videokonverentsiteenus 220 000 Kõnekeskused 80 000 Kõnekeskused 80 000 Monitoride soetus 84 000 Monitoride soetus 84 000 Eriseadmed 40 000 Eritöökohtade seadmed, Eriseadmed sh laboriarvutid 40 000 … … Riskijuht / vastutaja IHO 2025 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus - - 1 076 400 - 0 … 52 400 IKT teenuste tugi Palgakulu 3 52 400 IKT teenuste tugi 3 1 024 000 Arvutite rent 480 000 Printimislahendus 120 000 Videokonverentsiteenus 220 000 Kõnekeskused 80 000 Monitoride soetus 84 000 Eritöökohtade seadmed, Eriseadmed sh laboriarvutid 40 000 Eritöökohtade seadmed, sh laboriarvutid … Lisataotluse nimi: Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude TEHIK hald RES lisataotluse maksumus: 995 600,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD 0,00 € TULEVIKU OLUKORD 995 600,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -995 600,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 0,00 € 0,00 € 0,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 623 100,00 € 372 500,00 € 0,00 € Investeering kokku 200 000,00 € 0,00 € 0,00 € sh lisataotlus (15) 200 000,00 € 0,00 € 0,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 423 100,00 € 372 500,00 € 0,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 348 100,00 € 372 500,00 € 398 700,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 75 000,00 € 0,00 € -398 700,00 € Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Pöördumiste ja Mitu kasutajatuge, info Ei sõltu partneri Tunneme oma infosüsteemi ja edastuskiirus varieerub. valmidusest, eripärasid, Sõltuvus partneri kiirem intsidentide parem ülevaade meeskonna valmisolekust, lahendusaeg, ei sõltuvustest, sõltu eriti tunda kiirete kolmandatest lahendamiskiirus tarnete/ülesannete osas. sündmustest osapooltest Terviklikum teenusmonitooring (sh mahuhaldus Majutaja ja haldaja ja jõudlus) Teenusmonitoorin Toimiv gu lahendus välja teenusmonitoor monitooring vastutusala töötatud, ing uute teenuste monitooringu kasutuselevõtul. ulatuses, täiendav kaudu tuvastatud Tuvastatud intsidentide intsidentide monitooring TEHIK poolel osakaal 90%? osakaal 98%? Teenuste tarne, Täna seotud majutaja ja Ei sõltu partneri Kasutatakse lahendustest ja kaasaegseid haldaja tööprotsesside ja tööprotsessidest. haldamise kaasajastamise Muudatusi sisse tehnoloogiaid/t viia kiirem, nt: kasutatavate öövõtteid kasutavate paindlikkus (CI/CD, IaC, jt tehnoloogiate keskselt ja tehnoloogiate/lahenduste asendamine , automatiseeritu tööprotsesside kasutuselevõtt) ga muutmine lt. … Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus KOKKU - 623 100 - Investeering (15) kokku 200 000 Serverite soetus 200 000 Tööjõukulu (50) kokku 348 100 Palgakulu 55 700 IKT süsteemiadministratsioon 3 Palgakulu 69 600 IKT andmebaasiadministratsioon 2 Palgakulu 55 700 IKT andmebaasiadministratsioon 3 Palgakulu 55 700 IKT süsteemiadministratsioon 3 Palgakulu 55 700 IKT süsteemiadministratsioon 3 Palgakulu 55 700 IKT süsteemiadministratsioon 3 Majandamiskulu (55) kokku 75 000 Migreerimine 75 000 Majutuse tasude vähenemine 0 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski Riski tõenäosus realiseerumise maandamise mõju projekti tegevused eesmärkide täitmisele Rahastuse ebapiisavus tõenäoline oluline / ei ole Rahastuse võimalik tagada taotlemine RES, andmekogude SF, VV reserv Skais ja STAR töökindlust ndmekogude TEHIK haldusesse ja majutusse toomine Lisataotluse maksumuse arvutab valem kokku "Lühiko ole projekti iseloomuga ÄNANE OLUKORD "Praegu" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € ORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 0,00 € 0,00 € 995 600,00 € 0,00 € 0,00 € 200 000,00 € 0,00 € 0,00 € 200 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 795 600,00 € 426 800,00 € 426 800,00 € 1 972 900,00 € -426 800,00 € -426 800,00 € -1 177 300,00 € 0,00 € Meetrika selgitus Meetrika vajab väljatöötamist Meetrika vajab väljatöötamist Meetrika vajab väljatöötamist hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika stab. jooksul selgitus esse panustab. 2023 2024 Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus - 372 500 - - 0 0 0 372 500 398 700 Palgakulu 59 600 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu 3 63 800 Palgakulu 74 500 IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu 2 79 700 Palgakulu 59 600 IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu 3 63 800 Palgakulu 59 600 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu 3 63 800 Palgakulu 59 600 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu 3 63 800 Palgakulu 59 600 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu 3 63 800 0 -398 700 0 Majutuse tasude vähenemine 0 Majutuse tasude vähenemine -398 700 Riskijuht / vastutaja SKA/TEHIK Lisataotluse maksumuse arvutab valem kokku "Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve)" tabelist. 2024 2025 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus - - 0- 0 426 800 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu 3 68 300 IKT süsteemiadministratsioon 3 IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu 2 85 300 IKT andmebaasiadministratsioon 2 IKT andmebaasiadministratsioon Palgakulu 3 68 300 IKT andmebaasiadministratsioon 3 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu 3 68 300 IKT süsteemiadministratsioon 3 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu 3 68 300 IKT süsteemiadministratsioon 3 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu 3 68 300 IKT süsteemiadministratsioon 3 -426 800 0 Majutuse maksumus Majutuse 458 300, tasude ülejäänud vähenemine kokkuhoid -426 800 Majutuse 59 600 suunatakse maksumussotsiaalkaitse 458 300, ülejäänud valdkonna kokkuhoid baasrahastusse 31 500 suunatakse sotsiaal a, eelarve)" tabelist. 00, ülejäänud kokkuhoid 31 500 suunatakse sotsiaalkaitse valdkonna baasrahastusse Lisataotluse nimi: Infoturbe tagamine RES lisataotluse maksumus: 2 738 800 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD 1 035 000,00 € TULEVIKU OLUKORD 4 420 600,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -3 385 600,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 207 000,00 € 207 000,00 € 207 000,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 207 000,00 € 207 000,00 € 207 000,00 € sh infoturbe personal 3 inimest 167 000,00 € 167 000,00 € 167 000,00 € sh litsentsid 20 000,00 € 20 000,00 € 20 000,00 € sh auditid 20 000,00 € 20 000,00 € 20 000,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 791 000,00 € 810 600,00 € 904 400,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 280 000,00 € sh lisataotlus (15) 0,00 € 0,00 € 280 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 791 000,00 € 810 600,00 € 624 400,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 280 000,00 € 299 600,00 € 320 400,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 304 000,00 € 304 000,00 € 304 000,00 € sh infoturbe personal 3 inimest 167 000,00 € 167 000,00 € 167 000,00 € sh litsentsid 20 000,00 € 20 000,00 € 20 000,00 € sh auditid 20 000,00 € 20 000,00 € 20 000,00 € Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Menetletud infoturbe 14/2 päeva -50% 7/1 päeva intsidendid. Tehisintellekti kasutamine 2-4 tk 750% 30 tk turvasündmuste tuvastamisel. Turvasüdnmuste haldussüsteemi 30 päeva -15% 25 päeva halduskoormus. Turvasündmuste haldussüsteemi 24h-48h -50% 12h-24h järjepidevus. Varajane sekkumine turvasündmustesse ning 60%-70% 20% 80%-90% preventiivse komponendi suurendamine. Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus KOKKU - 584 000 - Investeering (15) kokku 0 Investeering 0 Tööjõukulu (50) kokku 280 000 Palgakulu 70 000 IKT andmeturve 3B - rahastus puudub al 2022 Palgakulu 70 000 IKT andmeturve 3B - rahastus puudub al 2023 Palgakulu 70 000 IKT andmeturve 3B - uus ametikoht Palgakulu 70 000 IKT andmeturve 3B - uus ametikoht Majandamiskulu (55) kokku 304 000 Litsentsikulud 44 000 Modulaarse viirusetõjre lahenduse litsents, SecurityCenter, F- Responsed Rent 190 000 Infosüsteemide turvasündmuste analüüsisüsteemi lahendus Tootetoed 40 000 Ründetuvastus- mooduli tootetugi Hooldus 10 000 valve- ja läbipääsusüsteemi hooldus Auditid 20 000 ISKE, eriauditid Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski Riski Riski maandamise realiseerimise realiseerumise tegevused tõenäosus mõju projekti eesmärkide täitmisele Seadusvastavuse 1 Projekti eesmärk Nõutetekohase puudumine. jääb täitmata. (EL, ISKE nõuded) turvasündmuste haldussüsteemi rajamine. Õigeaegste auditite läbiviimine. Turvasündmuste 1 Turvasündmuseid Nõuetekohase haldussüsteemi ei tuvastata: turvasündmuste soetamata jätmine. õnnestunud haldussüsteemi rünne, andmeleke, pidamine rünnete mainekahju. ära hoidmiseks, turvasündmuste Tasuta tuvastamiseks. komponentidest süsteemi korral personali lahkumisel süsteemi töö katkeb. Puudub piisav personal 1 Turvasündmusi ei Täiendava turvasündmuste süsteemi jõuta analüüsida. personali pidamiseks. kaasamine (2 in). a, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 207 000,00 € 207 000,00 € 1 035 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 207 000,00 € 207 000,00 € 1 035 000,00 € 167 000,00 € 167 000,00 € 835 000,00 € Olemasolev eelarve 20 000,00 € 20 000,00 € 100 000,00 € Olemasolev eelarve 20 000,00 € 20 000,00 € 100 000,00 € Olemasolev eelarve OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 646 800,00 € 853 800,00 € 4 420 600,00 € 0,00 € 0,00 € 280 000,00 € 0,00 € 0,00 € 280 000,00 € 0,00 € 646 800,00 € 853 800,00 € 4 140 600,00 € 342 800,00 € 342 800,00 € 1 585 600,00 € RES lisataotlus 304 000,00 € 304 000,00 € 1 520 000,00 € RES lisataotlus 167 000,00 € 167 000,00 € 835 000,00 € Olemasolev eelarve 20 000,00 € 20 000,00 € 100 000,00 € Olemasolev eelarve 20 000,00 € 20 000,00 € 100 000,00 € Olemasolev eelarve Meetrika selgitus Intsidentide lahendamisele kuluv aeg päevades/korduvate intsidentide lahendamiseks kuluv aeg päevades. Infosüsteemide arv, kus tuvastatakse tavapärasest erinevate tegevuste mustrid. Päevade arv aastas, mis kulub Infoturbeteenuste riist ja tarkvara haldusele. Infoturbeteenuste katkestuste aeg tundides aastas. Kui suure osa (protsentides) infoturbe intsidentidest suudame ära hoida. e infoühiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika selgitus panustab. jooksul d, millesse panustab. Turvasündmus Masinõpe Masinõppe abil on Rajatud on te tuvastamine suudab automatiseeritud automaatsed masinõppe tuvastada protsess protsessid abil. kõrvalekaldeid 2- turvasündmuste turvasündmuste 3 süsteemi õigeaegseks tuvastamiseks ja andmetest. tuvastamiseks vähemalt neile 30 süsteemis. reageerimiseks. 2023 2024 Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus - 603 600 - - 904 400 0 280 000 Investeering 0 Investeering 280 000 299 600 320 400 Palgakulu 74 900 IKT andmeturve Palgakulu 80 100 3B - rahastus puudub al 2022 Palgakulu 74 900 IKT andmeturve Palgakulu 80 100 3B - rahastus puudub al 2023 Palgakulu 74 900 IKT andmeturve Palgakulu 80 100 3B - uus ametikoht Palgakulu 74 900 IKT andmeturve Palgakulu 80 100 3B - uus ametikoht 304 000 304 000 Litsentsikulud 44 000 Modulaarse Litsentsikulud 44 000 viirusetõjre lahenduse litsents, SecurityCenter, F- Responsed Rent 190 000 Infosüsteemide Rent 190 000 turvasündmuste analüüsisüsteemi lahendus Tootetoed 40 000 Ründetuvastus- Tootetoed 40 000 mooduli tootetugi Hooldus 10 000 valve- ja Hooldus 10 000 läbipääsusüstee mi hooldus Auditid 20 000 ISKE, eriauditid Auditid 20 000 Riskijuht / vastutaja Infoturbeosakond Infoturbeosakond Infoturbeosakond 2025 280 000 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus - - 646 800 - 0 Ründeturvamooduli Investeering soetus (eelmine soetatud 2019) 0 342 800 IKT andmeturve Palgakulu 85 700 IKT andmeturve 3B - rahastus 3B - rahastus puudub al 2022 puudub al 2022 IKT andmeturve Palgakulu 85 700 IKT andmeturve 3B - rahastus 3B - rahastus puudub al 2023 puudub al 2023 IKT andmeturve Palgakulu 85 700 IKT andmeturve 3B - uus 3B - uus ametikoht ametikoht IKT andmeturve Palgakulu 85 700 IKT andmeturve 3B - uus 3B - uus ametikoht ametikoht 304 000 Modulaarse Litsentsikulud 44 000 Modulaarse viirusetõjre viirusetõjre lahenduse lahenduse litsents, litsents, SecurityCenter, SecurityCenter, F-Responsed F-Responsed Infosüsteemide Rent 190 000 Infosüsteemide turvasündmuste turvasündmuste analüüsisüstee analüüsisüstee mi lahendus mi lahendus Ründetuvastus- Tootetoed 40 000 Ründetuvastus- mooduli mooduli tootetugi tootetugi valve- ja Hooldus 10 000 valve- ja läbipääsusüstee läbipääsusüstee mi hooldus mi hooldus ISKE, eriauditid Auditid 20 000 ISKE, eriauditid Lisataotluse nimi: Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine RES lisataotluse maksumus: 5 554 700,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomu TÄNANE OLUKORD 1 055 165,00 € TULEVIKU OLUKORD 6 659 865,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -5 604 700,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 211 033,00 € 211 033,00 € 211 033,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 211 033,00 € 211 033,00 € 211 033,00 € sh personal (IKT juhtimine 3 - 0,4 AK, IKT105 projektijuhtimine 200,00 € 3105 - 2 200,00 AK) € 105 200,00 € sh hoolduskulud 105 833,00 € 105 833,00 € 105 833,00 € … TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldat Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 1 409 233,00 € 1 609 333,00 € 1 662 233,00 € Investeering kokku 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € sh lisataotlus (15) 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 269 233,00 € 1 469 333,00 € 1 522 233,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 417 900,00 € 447 200,00 € 478 600,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 640 300,00 € 811 100,00 € 832 600,00 € sh personal (IKT juhtimine 3 - 0,4 AK, IKT105 projektijuhtimine 200,00 € 3105 - 2 200,00 AK) € 105 200,00 € sh hoolduskulud 105 833,00 € 105 833,00 € 105 833,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Kasutaja rahulolu Puudub võimalus On võimekus Olemasolev muudatussoovidele operatiivselt tase tõuseb piiratud eelarve tõttu muudatusvajadust vastu tulla ele reageerida Parem teenuste Ühe töötaja kohta liialt Võrdsemalt ja Teenused on nii haldamisvõimekus palju teenuseid ja jõukohaselt sisuliselt kui projekte jaotunud tehniliselt töökoormus hallatud ja vastavat teenuseomanik u soovitud tasemel Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus KOKKU - 1 198 200 - Investeering (15) kokku 140 000 Arendused 140 000 EL määrtuste rakendamisest tulen Tööjõukulu (50) kokku 417 900 Palgakulu 59 100 IKT süsteemiarhitektuur 2 - värvat Palgakulu 52 200 IKT projektijuhtimine 4 - värvatud Palgakulu 43 500 IKT projektijuhtimine 3 - värvatud Palgakulu 55 700 IKT projektijuhtimine 3 - värvatud Palgakulu 34 800 IKT projektijuhtimine 2 - värvatud Palgakulu 45 200 IKT projektijuhtimine 3 - uus Palgakulu 45 200 IKT projektijuhtimine 3 - uus Palgakulu 45 200 IKT projektijuhtimine 3 - uus Palgakulu 37 000 IKT testimine 3 Majandamiskulu (55) kokku 640 300 Hoolduskulud 238 000 Covidi tõkestamisest ja vaktrsinee Hoolduskulud 150 300 RA infosüsteemid RKAB, KLPO, VTI Hoolduskulud 130 000 TAI infosüsteemid Hoolduskulud 0 HIK Hoolduskulud 92 000 TA infosüsteemid MEIS, MSA, veeb Teenused 30 000 Veebid (siteimprove) … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski Riski tõenäosus realiseerumise maandamise mõju projekti tegevused eesmärkide täitmisele Lisandub veel teenuseid, keskmine keskmine uusi teenuseid mis pole rahastusega mitte arendada, kaetud kui pole tagatud rahaline kate edasiseks halduseks ja arenduseks EL-i ja siseriiklikust keskmine väike Aegsalt seadusandlusest informeerida ulenevad muudatused eesootavatest vajavad suuremat muudatustest, rahastust kui baaseelarve et oleks võimaldab võimalik rahastust investeeringute st planeerida se tagamine projekti iseloomuga OLUKORD "Praegu" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 211 033,00 € 211 033,00 € 1 055 165,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 211 033,00 € 211 033,00 € 1 055 165,00 € 105 200,00 € 105 200,00 € 526 000,00 € Olemasolev eelarve 105 833,00 € 105 833,00 € 529 165,00 € VV reserv 0,00 € levik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 1 718 033,00 € 261 033,00 € 6 659 865,00 € 140 000,00 € 0,00 € 560 000,00 € 140 000,00 € 560 000,00 € 0,00 € 1 578 033,00 € 261 033,00 € 6 099 865,00 € 512 100,00 € 50 000,00 € 1 905 800,00 € 854 900,00 € 3 138 900,00 € 105 200,00 € 105 200,00 € 526 000,00 € Olemasolev eelarve 105 833,00 € 105 833,00 € 529 165,00 € VV reserv 0,00 € Meetrika selgitus Kasutajate tagasiside Teenuseomanik e tagasiside na arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika jooksul selgitus nustab. 2023 2024 Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus - 1 398 300 - - 1 451 200 - 140 000 140 000 Arendused 140 000 EL määrtuste rakendamisest Arendusedtulenevad jooksvad muudatused 140 000 EL määrtuste rakendamisest tul 447 200 478 600 Palgakulu 63 200 IKT süsteemiarhitektuur Palgakulu 2 - värvatud 67 600 IKT süsteemiarhitektuur 2 - värv Palgakulu 55 900 IKT projektijuhtimine Palgakulu 4 - värvatud 59 800 IKT projektijuhtimine 4 - värvatu Palgakulu 46 500 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 - värvatud 49 800 IKT projektijuhtimine 3 - värvatu Palgakulu 59 600 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 - värvatud 63 800 IKT projektijuhtimine 3 - värvatu Palgakulu 37 200 IKT projektijuhtimine Palgakulu 2 - värvatud 39 800 IKT projektijuhtimine 2 - värvatu Palgakulu 48 400 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 - uus 51 800 IKT projektijuhtimine 3 - uus Palgakulu 48 400 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 - uus 51 800 IKT projektijuhtimine 3 - uus Palgakulu 48 400 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 - uus 51 800 IKT projektijuhtimine 3 - uus Palgakulu 39 600 IKT testimine 3 Palgakulu 42 400 IKT testimine 3 811 100 832 600 Hoolduskulud 247 600 Covidi tõekestamisest Hoolduskulud ja vaktrsineerimsega seotud uued 257 500 lahendused Covidi tõekestamisest (Odoo, vaktsineerimisla ja vaktrsi Hoolduskulud 156 300 RA infosüsteemid RKAB, Hoolduskulud KLPO, VTI, ravimiregister, CESP, 162 500 CTS,RA EURS infosüsteemid RKAB, KLPO, V Hoolduskulud 135 200 TAI infosüsteemidHoolduskulud 140 600 TAI infosüsteemid Hoolduskulud 50 000 HIK Hoolduskulud 50 000 HIK Hoolduskulud 192 000 TA infosüsteemid MEIS, Hoolduskulud MSA, veebid 192 000 TA infosüsteemid MEIS, MSA, ve Hoolduskulud 30 000 Veebid (siteimprove) Hoolduskulud 30 000 Veebid (siteimprove) … … Riskijuht / vastutaja TEHIK juhtkond SOM haldusala tellijad 2025 Tegevus Maksumus Selgitus - 1 507 000 - 140 000 Arendused 140 000 EL määrtuste rakendamisest tulenevad jooksvad muudatused 512 100 Palgakulu 72 300 IKT süsteemiarhitektuur 2 - värvatud Palgakulu 64 000 IKT projektijuhtimine 4 - värvatud Palgakulu 53 300 IKT projektijuhtimine 3 - värvatud Palgakulu 68 300 IKT projektijuhtimine 3 - värvatud Palgakulu 42 600 IKT projektijuhtimine 2 - värvatud Palgakulu 55 400 IKT projektijuhtimine 3 - uus Palgakulu 55 400 IKT projektijuhtimine 3 - uus Palgakulu 55 400 IKT projektijuhtimine 3 - uus Palgakulu 45 400 IKT testimine 3 854 900 Hoolduskulud 267 700 Covidi tõekestamisest ja vaktrsineerimsega seotud uued lahendused (Odoo, vaktsineerimis Hoolduskulud 169 000 RA infosüsteemid RKAB, KLPO, VTI, ravimiregister, CESP, CTS, EURS Hoolduskulud 146 200 TAI infosüsteemid Hoolduskulud 50 000 HIK Hoolduskulud 192 000 TA infosüsteemid MEIS, MSA, veebid Hoolduskulud 30 000 Veebid (siteimprove) … sed (Odoo, vaktsineerimislahendus, Hoia jne) Lisataotluse nimi: Tervise infosüsteemi teenuste jätkusuutlikkuse taga RES lisataotluse maksumus: 6 185 900,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD 6 530 333,33 € TULEVIKU OLUKORD 12 766 233,33 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -6 235 900,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 1 892 733,33 € 1 159 400,00 € 1 159 400,00 € Investeering kokku 733 333,33 € 0,00 € 0,00 € sh arenduskulu ühekordne (väljast tellitav) 733 333,33 € 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 159 400,00 € 1 159 400,00 € 1 159 400,00 € sh personal (IKT juhtimine 3 - 0,6AK, IKT 392 süsteemiarhitektuur 400,00 € 392 3 - 400,00 1 AK, IKT € teenuste 392 400,00 tugi 2 €- 0,2 AK, IKT projektijuh sh personal (IKT teenuste tugi 3) 42 000,00 € 42 000,00 € 42 000,00 € sh TIS haldus (litsentsid, majutus) 725 000,00 € 725 000,00 € 725 000,00 € … TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 3 400 833,33 € 2 691 900,00 € 2 718 000,00 € Investeering kokku 1 733 333,33 € 1 000 000,00 € 1 000 000,00 € sh lisataotlus (15) 1 000 000,00 € 1 000 000,00 € 1 000 000,00 € sh arenduskulu ühekordne (väljast tellitav) 733 333,33 € 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 667 500,00 € 1 691 900,00 € 1 718 000,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 348 100,00 € 372 500,00 € 398 600,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 160 000,00 € 160 000,00 € 160 000,00 € sh personal (IKT juhtimine 3 - 0,6AK, IKT 392 süsteemiarhitektuur 400,00 € 392 3 - 400,00 1 AK, IKT € teenuste 392 400,00 tugi 2 €- 0,2 AK, IKT projektijuh sh personal (IKT teenuste tugi 3) 42 000,00 € 42 000,00 € 42 000,00 € sh TIS haldus (litsentsid, majutus) 725 000,00 € 725 000,00 € 725 000,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Kasutaja rahulolu Teenuste arendamine TTO-FHIR Vanast des praregust standardit kasutuselevõtuga standardist kasutades keerukas ja lihtsustub arendus vabanetud, aeglane uute loomine kiirem, teenused patsienditele kiiremini kasutatavad Kasutaja halduskoormus Väheneb soeses lihtsama Standardsed Erilahenduste teenuste integratsiooniga lahendused väikem osakaal võimaldavad väksema kuluga juurutust Litsentsikulud Süsteemi laiendamine Üle mindud Vana süsteemi litsentsikulude tõttu kallis vabavarlistele litsentsikuludest komponentidele oleme vabanenud Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus KOKKU - 1 508 100 - Investeering (15) kokku 1 000 000 TIS/ Uptis arendused 750 000 Teenuste edasiarendused TIS/ Uptis väikearendused 250 000 Jooksvad õigusruumi muudatused, tee … Tööjõukulu (50) kokku 348 100 Palgakulu 69 600 IKT süsteemiarhitektuur 3 Palgakulu 52 200 IKT tootejuhtimine 2 Palgakulu 48 700 IKT projektijuhtimine 3 Palgakulu 38 300 IKT projektijuhtimine 2 Palgakulu 38 300 IKT projektijuhtimine 2 Palgakulu 32 000 Andmeanalüüs ja -seire 3 Palgakulu 32 000 Andmeanalüüs ja -seire 3 Palgakulu 37 000 IKT testimine 3 … Majandamiskulu (55) kokku 160 000 uute teenuste hooldus Hooldus 60 000 personaalmeditsiin Hooldus 40 000 digiregistratuur Hooldus 30 000 saatekirjad Hooldus 30 000 immuniseerimine … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski Riski tõenäosus realiseerumise maandamise mõju projekti tegevused eesmärkide täitmisele Õiguslike regulatsioonide Väike Suur Organisatoorse muudatused d meetmed dokumentide asemel juhtrühma näol, andmete edastamiseks kes aitab viibivad vajalike muudatuste õigaegselt läbiviimisel Keskmine Keskmine Tagame Projekti käigus muutub võimaluste projekti kaasatud isikute piires koosseis võtmeisikutele asendajad Keskmine Suur Pidev Tellijate ja teiste monitooring osapoolte vähene võtmetegevust kaastatus ja pikk e edenemise kokkulepeteni jõudmise kohta, aeg vajadusel juhtrühma abi uste jätkusuutlikkuse tagamine ole projekti iseloomuga ÄNANE OLUKORD "Praegu" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 1 159 400,00 € 1 159 400,00 € 6 530 333,33 € 0,00 € 0,00 € 733 333,33 € 0,00 € 0,00 € 733 333,33 € VV reserv 0,00 € 1 159 400,00 € 1 159 400,00 € 5 797 000,00 € 392 400,00 € 392 400,00 € 1 962 000,00 € Olemasolev eelarve 42 000,00 € 42 000,00 € 210 000,00 € VV reserv 725 000,00 € 725 000,00 € 3 625 000,00 € VV reserv 0,00 € ORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 2 746 100,00 € 1 209 400,00 € 12 766 233,33 € 1 000 000,00 € 0,00 € 4 733 333,33 € 1 000 000,00 € 4 000 000,00 € 0,00 € 0,00 € 733 333,33 € VV reserv 0,00 € 1 746 100,00 € 1 209 400,00 € 8 032 900,00 € 426 700,00 € 50 000,00 € 1 595 900,00 € 160 000,00 € 640 000,00 € 392 400,00 € 392 400,00 € 1 962 000,00 € Olemasolev eelarve 42 000,00 € 42 000,00 € 210 000,00 € VV reserv 725 000,00 € 725 000,00 € 3 625 000,00 € VV reserv 0,00 € Meetrika selgitus Rahulolu tõuseb , kasutajate tagasiside koormus väheneb , kasutajate tagasiside Lepingud lõpetatud hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika stab. jooksul selgitus esse panustab. 2023 2024 Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus - 1 532 500 - - 1 558 600 1 000 000 1 000 000 TIS/ Uptis arendused 750 000 Teenuste edasiarendused TIS/ Uptis arendused 750 000 TIS/ Uptis väikearendused 250 000 Jooksvad õigusruumi TIS/muudatused, Uptis väikearendused teenuste täiendused 250 000 … … 372 500 398 600 Palgakulu 74 500 IKT süsteemiarhitektuur Palgakulu 3 79 700 Palgakulu 55 900 IKT tootejuhtiminePalgakulu 2 59 800 Palgakulu 52 100 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 55 700 Palgakulu 41 000 IKT projektijuhtimine Palgakulu 2 43 900 Palgakulu 41 000 IKT projektijuhtimine Palgakulu 2 43 900 Palgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire Palgakulu 3 36 600 Palgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire Palgakulu 3 36 600 Palgakulu 39 600 IKT testimine 3 Palgakulu 42 400 … … uute teenuste hooldus 160 000 160 000 Hooldus 60 000 personaalmeditsiinHooldus 60 000 Hooldus 40 000 digiregistratuur Hooldus 40 000 Hooldus 30 000 saatekirjad Hooldus 30 000 Hooldus 30 000 immuniseerimine Hooldus 30 000 … … Riskijuht / vastutaja EHK projektijuht TEHIK projektijuht, EHK projektijuht TEHIK projektijuht, EHK projektijuht 2024 2025 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus - - 1 586 700 - 1 000 000 Teenuste edasiarendused TIS/ Uptis arendused 750 000 Teenuste edasiarendused Jooksvad õigusruumi TIS/ muudatused, Uptis väikearendused teenuste 250 täiendused 000 Jooksvad õigusruumi muudatused, teenuste täiendused … 426 700 IKT süsteemiarhitektuur Palgakulu 3 85 300 IKT süsteemiarhitektuur 3 IKT tootejuhtiminePalgakulu 2 64 000 IKT tootejuhtimine 2 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 59 600 IKT projektijuhtimine 3 IKT projektijuhtimine Palgakulu 2 47 000 IKT projektijuhtimine 2 IKT projektijuhtimine Palgakulu 2 47 000 IKT projektijuhtimine 2 Andmeanalüüs jaPalgakulu -seire 3 39 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 Andmeanalüüs jaPalgakulu -seire 3 39 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 IKT testimine 3 Palgakulu 45 400 IKT testimine 3 … 160 000 personaalmeditsiin Hooldus 60 000 personaalmeditsiin digiregistratuur Hooldus 40 000 digiregistratuur saatekirjad Hooldus 30 000 saatekirjad immuniseerimineHooldus 30 000 immuniseerimine … atused, teenuste täiendused Lisataotluse nimi: Sotsiaalkaitse valdkonna andmekogude baasrahast RES lisataotluse maksumus: 6 024 000,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD 12 511 996,00 € TULEVIKU OLUKORD 20 224 796,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -7 712 800,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 2 933 596,00 € 2 394 600,00 € 2 394 600,00 € Investeering kokku 810 519,00 € 819 667,00 € 819 667,00 € sh SKAIS1 väikearendused 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € sh SKAIS2/EBS väikearendused 622 359,00 € 639 667,00 € 639 667,00 € sh STAR väikearendused 108 160,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 2 123 077,00 € 1 574 933,00 € 1 574 933,00 € sh tööjõukulud 712 774,00 € 563 000,00 € 563 000,00 € sh STARi hooldus, haldus, majutus 184 773,00 € 43 333,00 € 43 333,00 € sh SKAIS1 hooldus, haldus, majutus 364 139,00 € 345 000,00 € 345 000,00 € sh SKAIS2/EBS hooldus, haldus, majutus 737 291,00 € 499 500,00 € 499 500,00 € sh S ja H veeb, AIS haldus, 46 000,00 € 46 000,00 € 46 000,00 € hooldus sh tööjõukulud 78 100,00 € 78 100,00 € 78 100,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldata Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 3 961 896,00 € 4 036 800,00 € 4 059 300,00 € Investeering kokku 1 590 519,00 € 1 589 667,00 € 1 589 667,00 € sh lisataotlus (15) 780 000,00 € 770 000,00 € 770 000,00 € sh SKAIS1 väikearendused 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € sh SKAIS2/EBS väikearendused 622 359,00 € 639 667,00 € 639 667,00 € sh STAR väikearendused 108 160,00 € 100 000,00 € 100 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 2 371 377,00 € 2 447 133,00 € 2 469 633,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 158 300,00 € 320 700,00 € 343 200,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 90 000,00 € 551 500,00 € 551 500,00 € sh tööjõukulud 712 774,00 € 563 000,00 € 563 000,00 € sh STARi hooldus, haldus, majutus 184 773,00 € 43 333,00 € 43 333,00 € sh SKAIS1 hooldus, haldus, majutus 364 139,00 € 345 000,00 € 345 000,00 € sh SKAIS2/EBS hooldus, haldus, majutus 737 291,00 € 499 500,00 € 499 500,00 € sh S ja H veeb, AIS haldus, 46 000,00 € 46 000,00 € 46 000,00 € hooldus sh tööjõukulud 78 100,00 € 78 100,00 € 78 100,00 € Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul 2 teenust on iseteeninduses olemasoleva (perehüvitused, olemasoleva Kliendi rahulolu taseme abivahendid), osaline taseme säilitamine säilitamine laekumise info on iseteeninduses suureneb olemasoleva enamus menetlused on andmetepõhine Kliendi rahulolu taseme manuaalsed automaatmenetlu säilitamine ste arv seadusemuudatusi ei terviklike kasutajate suuda infotehnoloogiliselt seadusemuudatus Kasutaja halduskoormus halduskoormus toetada te lahendustena ei langeb terviklahendustena kasva käsitöö hulk Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus KOKKU - 1 028 300 - Investeering (15) kokku 780 000 Väikearendused 90 000 RINA - Euroopa Komisjon annab TEHIK Väikearendused 120 000 SKAIS1 Väikearendused 550 000 SKAIS2 Väikearendused 20 000 STAR Tööjõukulu (50) kokku 158 300 Palgakulu 38 300 IKT teenuste tugi 3 (STAR) Palgakulu 41 700 IKT projektijuhtimine 3 (STAR) Palgakulu 78 300 IKT süsteemiarhitektuur 2 (STAR) Majandamiskulu (55) kokku 90 000 Hooldus 30 000 RINA - Euroopa Komisjon annab TEHIK Hooldus 0 SKAIS2 Majutus 0 SKAIS2 Haldusteenus 60 000 SKAIS2 Hooldus 0 Majutus Analüüsitaotluste omafinantseering Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski Riski tõenäosus realiseerumise maandamise mõju projekti tegevused eesmärkide täitmisele Rahastuse ebapiisavus tõenäoline oluline / ei ole Rahastuse võimalik tagada taotlemine RES, andmekogude SF, VV reserv Skais ja STAR töökindlust Seadusandlusele tõenäoline oluline / ei ole Rahastuse mittevastavus võimalik teostada taotlemine RES, vajalikke arendusi SF, VV reserv seadusemuudatus te jõustumisel (pensionid, toetused jne) Käsitöö hulk ajas kasvab tõenäoline oluline / ei ole Rahastuse võimalik teostada taotlemine RES, seadusemuudatusi SF, VV reserv terviklikult, et ei kasvaks käsitöö maht Intsidentide hulk ajas tõenäoline oluline / taakvara Rahastuse kasvab süveneb taotlemine RES, SF, VV reserv ndmekogude baasrahastuse tagamine ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD "Praegu" 816 400,00 € 10 117 396,00 € 9 300 996,00 € 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 2 394 600,00 € 2 394 600,00 € 12 511 996,00 € 819 667,00 € 819 667,00 € 4 089 187,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 € Olemasolev eelarve 639 667,00 € 639 667,00 € 3 181 027,00 € VV reserv 100 000,00 € 100 000,00 € 508 160,00 € VV reserv 1 574 933,00 € 1 574 933,00 € 8 422 809,00 € 563 000,00 € 563 000,00 € 2 964 774,00 € VV reserv 43 333,00 € 43 333,00 € 358 105,00 € VV reserv 345 000,00 € 345 000,00 € 1 744 139,00 € VV reserv 499 500,00 € 499 500,00 € 2 735 291,00 € VV reserv 46 000,00 € 46 000,00 € 230 000,00 € Olemasolev eelarve 78 100,00 € 78 100,00 € 390 500,00 € Olemasolev eelarve UKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 4 083 400,00 € 4 083 400,00 € 20 224 796,00 € 1 589 667,00 € 1 589 667,00 € 7 949 187,00 € 770 000,00 € 770 000,00 € 3 860 000,00 € RES lisataotlus 80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 € Olemasolev eelarve 639 667,00 € 639 667,00 € 3 181 027,00 € VV reserv 100 000,00 € 100 000,00 € 508 160,00 € VV reserv 2 493 733,00 € 2 493 733,00 € 12 275 609,00 € 367 300,00 € 367 300,00 € 1 556 800,00 € RES lisataotlus 551 500,00 € 551 500,00 € 2 296 000,00 € RES lisataotlus 563 000,00 € 563 000,00 € 2 964 774,00 € VV reserv 43 333,00 € 43 333,00 € 358 105,00 € VV reserv 345 000,00 € 345 000,00 € 1 744 139,00 € VV reserv 499 500,00 € 499 500,00 € 2 735 291,00 € VV reserv 46 000,00 € 46 000,00 € 230 000,00 € Olemasolev eelarve 78 100,00 € 78 100,00 € 390 500,00 € Olemasolev eelarve Meetrika selgitus kliendi tagasiside kliendi tagasiside manuaalmenetl uste arv hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika stab. jooksul selgitus esse panustab. 2023 2024 Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus - 1 642 200 - - 1 664 700 770 000 770 000 Väikearendused 90 000 RINA Väikearendused 90 000 Väikearendused 120 000 SKAIS1 Väikearendused 120 000 Väikearendused 540 000 SKAIS2 Väikearendused 540 000 Väikearendused 20 000 STAR Väikearendused 20 000 … … 320 700 343 200 Palgakulu 41 000 IKT teenuste tugi 3 (STAR)Palgakulu 43 900 Palgakulu 44 600 IKT projektijuhtimine 3 (STAR) Palgakulu 47 700 Palgakulu 83 800 IKT süsteemiarhitektuur 2Palgakulu (STAR) 89 700 Palgakulu 78 300 IKT süsteemiarhitektuur 3Palgakulu (SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub 83 800 rahastus Palgakulu 45 200 IKT teenuste tugi 3 (SKAIS2) Palgakulu - palgatud, alates 2023 puudub 48 rahastus 400 Palgakulu 27 800 IKT teenuste tugi (SKAIS2)Palgakulu - palgatud, alates 2023 puudub rahastus 29 700 551 500 551 500 Hooldus 30 000 RINA Hooldus 30 000 Hooldus 75 000 SKAIS2 Hooldus 75 000 Majutus 300 000 SKAIS2 Majutus 300 000 Haldusteenus 84 000 SKAIS2 Haldusteenus 84 000 Hooldus 57 000 STAR - rahastus puudub alates Hooldus2023 57 000 Majutus 5 500 STAR - rahastus puudub alates Hooldus2023 5 500 … … Riskijuht / vastutaja SKA/TEHIK SKA/TEHIK SKA/TEHIK SKA/TEHIK 2024 2025 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus - - 1 688 800 - 770 000 RINA Väikearendused 90 000 RINA SKAIS1 Väikearendused 120 000 SKAIS1 SKAIS2 Väikearendused 540 000 SKAIS2 STAR Väikearendused 20 000 STAR … 367 300 IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (STAR) 47 000 IKT teenuste tugi 3 (STAR) IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 (STAR) 51 000 IKT projektijuhtimine 3 (STAR) IKT süsteemiarhitektuur Palgakulu 2 (STAR) 96 000 IKT süsteemiarhitektuur 2 (STAR) IKT süsteemiarhitektuur Palgakulu 3 (SKAIS2) - palgatud, 89 alates 700 IKT2023 süsteemiarhitektuur puudub rahastus 3 (SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus IKT teenuste tugi Palgakulu 3 (SKAIS2) - palgatud, alates 512023 800 puudub IKT teenuste rahastus tugi 3 (SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus IKT teenuste tugi Palgakulu (SKAIS2) - palgatud, alates31 2023 800puudub IKT teenuste rahastus tugi (SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus 551 500 RINA Hooldus 30 000 RINA SKAIS2 Hooldus 75 000 SKAIS2 SKAIS2 Majutus 300 000 SKAIS2 SKAIS2 Haldusteenus 84 000 SKAIS2 STAR Hooldus 57 000 STAR STAR Majutus 5 500 STAR … SKAIS2) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus ) - palgatud, alates 2023 puudub rahastus - palgatud, alates 2023 puudub rahastus Lisataotluse nimi: Analüütilise võimekuse säilitamine ja suurendamin RES lisataotluse maksumus: 5 170 300,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) Tegemist on jätkusuutlikkuse tagamise taotlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD 5 110 000,00 € TULEVIKU OLUKORD 12 012 167,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -6 902 167,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Lisataotlusega 2022 2023 seonduvad kuluread KOKKU 1 546 667,00 € 1 039 200,00 € Investeering kokku 270 000,00 € 270 000,00 € sh Vertica litsentsid 210 000,00 € 210 000,00 € sh väikearendused 60 000,00 € 60 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 1 276 667,00 € 769 200,00 € sh personal (IKT 666 200,00 € 666 200,00 € juhtimine sh persona4,(IKT IKT juhtimine 234 000,00 € 0,00 € süsteemiarhitektuur sh litsentsid 3, 23 000,00 € 23 000,00 € sh litsentsid 353 467,00 € 80 000,00 € … TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rah Lisataotlusega 2022 2023 seonduvad kuluread KOKKU 2 329 667,00 € 2 391 300,00 € Investeering kokku 270 000,00 € 270 000,00 € sh lisataotlus (15) 0,00 € 0,00 € sh Vertica litsentsid 210 000,00 € 210 000,00 € sh väikearendused 60 000,00 € 60 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 2 059 667,00 € 2 121 300,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 708 000,00 € 994 000,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 75 000,00 € 358 100,00 € sh personal (IKT 666 200,00 € 666 200,00 € juhtimine sh persona4,(IKT IKT juhtimine 234 000,00 € 0,00 € süsteemiarhitektuur sh litsentsid 3, 23 000,00 € 23 000,00 € sh litsentsid 353 467,00 € 80 000,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Kasutaja rahulolu 95% 95% Kasutaja halduskoormus 0 0 Teenuse juhtumite arv 250 350 … Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nu riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv Paberivaba ametliku suhtluse osakaal kogusuhtlusest Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus KOKKU - 783 000 Investeering (15) kokku 0 Investeering … Tööjõukulu (50) kokku 708 000 Palgakulu 0 Palgakulu 52 000 Palgakulu 56 000 Palgakulu 47 000 Palgakulu 0 Palgakulu 56 000 Palgakulu 47 000 Palgakulu 32 000 Palgakulu 32 000 Palgakulu 32 000 Palgakulu 32 000 Palgakulu 78 000 Palgakulu 78 000 Palgakulu 59 000 Palgakulu 33 000 Palgakulu 0 Palgakulu 37 000 Palgakulu 37 000 Palgakulu 0 Majandamiskulu (55) kokku 75 000 Hooldus 0 Litsentsid 29 000 Litsentside pikendus 16 000 Teenus 30 000 … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski tõenäosus realiseerumise mõju projekti eesmärkide täitmisele Tarkvara vead ostetud 2 vähetähtis (A) toodetes Küberrünne 2 raske (C) Kasutaja tehtud viga 1 kerge (B) Administreerimisviga 1 vähetähtis (A) Analüütikute suutmatus 1 vähetähtis (A) litsentse ootuspäraselt kasutada mekuse säilitamine ja suurendamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas otlusega, ei ole projekti iseloomuga TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2024 2025 2026 Kokku 1 039 200,00 € 1 039 200,00 € 1 039 200,00 € 5 110 000,00 € 270 000,00 € 270 000,00 € 270 000,00 € 1 350 000,00 € 210 000,00 € 210 000,00 € 210 000,00 € 1 050 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 300 000,00 € 769 200,00 € 769 200,00 € 769 200,00 € 3 760 000,00 € 666 200,00 € 666 200,00 € 666 200,00 € 3 331 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 234 000,00 € 23 000,00 € 23 000,00 € 23 000,00 € 115 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2024 2025 2026 Kokku 2 516 900,00 € 2 596 700,00 € 2 177 600,00 € 12 012 167,00 € 270 000,00 € 270 000,00 € 270 000,00 € 1 350 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 210 000,00 € 210 000,00 € 210 000,00 € 1 050 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 300 000,00 € 2 246 900,00 € 2 326 700,00 € 1 907 600,00 € 10 662 167,00 € 1 063 600,00 € 1 138 400,00 € 1 138 400,00 € 5 042 400,00 € 414 100,00 € 419 100,00 € 1 266 300,00 € 666 200,00 € 666 200,00 € 666 200,00 € 3 331 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 234 000,00 € 23 000,00 € 23 000,00 € 23 000,00 € 115 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 673 467,00 € 0,00 € Mõju 5 aasta pärast / jooksul Meetrika selgitus 95% Laekunud kaebuste arvu vähenemise suurenemise alusel 0 TEHIK haldab 500 Litsentside arv millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus aastaste elanike hulgas ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta kaudne mõju kaudne mõju kaudne mõju kaudne mõju ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta 200 300 ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta 2022 2023 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus - - 1 352 100 - 0 Investeering … Puudub jätkuv rahastus tööjõukulude katmiseks, pooled ametikohad 994 000on täidetud. IKT süsteemiarhitektuur 3 Palgakulu 78 000 IKT süsteemiarhitektuur 3 IKT andmeanalüüs 2 - värbamata Palgakulu 55 600 IKT andmeanalüüs 2 - värbamata IKT masinõpe 3 Palgakulu 59 900 IKT masinõpe 3 IKT projektijuhtimine 3 Palgakulu 50 300 IKT projektijuhtimine 3 IKT projektijuhtimine 3 Palgakulu 56 000 IKT projektijuhtimine 3 IKT projektijuhtimine 3 Palgakulu 59 900 IKT projektijuhtimine 3 IKT tootejuhtimine 2 - värbamata Palgakulu 50 300 IKT tootejuhtimine 2 - värbamata Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamataPalgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamataPalgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamataPalgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamataPalgakulu 34 200 Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata IKT masinõpe 3 Palgakulu 83 500 IKT masinõpe 3 IKT masinõpe 2 - värbamata Palgakulu 83 500 IKT masinõpe 2 - värbamata IKT masinõpe 2 Palgakulu 63 100 IKT masinõpe 2 IKT andmeanalüüs 1 Palgakulu 35 300 IKT andmeanalüüs 1 IKT andmeanalüüs 1 Palgakulu 63 000 IKT andmeanalüüs 1 IKT andmeanalüüs 1 - värbamata Palgakulu 39 600 IKT andmeanalüüs 1 - värbamata IKT andmeanalüüs 2 - värbamata Palgakulu 39 600 IKT andmeanalüüs 2 - värbamata IKT süsteemiadministratsioon 1 Palgakulu 39 600 IKT süsteemiadministratsioon 1 358 100 Hooldus 120 000 Andmeladude hooldus SPSS, Dbeaver Litsentsid 192 100 Tableau, SPSS Vertica Litsentside pikendus 16 000 Vertica FHIR Teenus 30 000 FHIR … 238 100 Riski maandamise tegevused Riskijuht / vastutaja tarkvara testimine TEHIK TEHIK turvameetmete ja rakenduste TEHIK (vahendite) kasutamine Kontrolli ja automaatse Tarkvara veaparanduse rakendamien arendaja, TEHIK kasutajaliideses Testimine ja seiresüsteemide TEHIK kasutamine Kompetentsi tõstmine TEHIK riumi valitsemisalas Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) VV reservis VV reservis Olemasolev eelarve Välisvahendid Olemasolev eelarve VV reservis Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) VV reservis VV reservis RES lisataotlus RES lisataotlus Olemasolev eelarve Välisvahendid Olemasolev eelarve VV reservis mise suurenemise alusel Mõju 5 aasta pärast / Meetrika jooksul selgitus ei mõjuta ei oloe seotud avalike teenusteega ei mõjuta ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega kaudne mõju vöimalab hoidaa teenuste operatiivse juhtimise taset kaudne mõju vöimalab hoidaa teenuste operatiivse juhtimise taset ei mõjuta säilitab taset ei mõjuta ei oloe seotud avalike teenusteega väga palju aastas loodavate erinevate analüüside hulk ei mõjuta ei rakendata tehisintellekti ei mõjuta kõik toimub juba praegu paberivabalt 2024 2025 Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus - 1 477 700 - - 1 557 500 0 0 Investeering Investeering … … 1 063 600 1 138 400 Palgakulu 83 500 IKT süsteemiarhitektuur Palgakulu 3 89 300 Palgakulu 59 500 IKT andmeanalüüsPalgakulu 2 - värbamata 63 700 Palgakulu 64 100 IKT masinõpe 3 Palgakulu 68 600 Palgakulu 53 800 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 57 600 Palgakulu 59 900 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 64 100 Palgakulu 64 100 IKT projektijuhtimine Palgakulu 3 68 600 Palgakulu 53 800 IKT tootejuhtiminePalgakulu 2 - värbamata 57 600 Palgakulu 36 600 Andmeanalüüs jaPalgakulu -seire 3 - värbamata 39 200 Palgakulu 36 600 Andmeanalüüs jaPalgakulu -seire 3 - värbamata 39 200 Palgakulu 36 600 Andmeanalüüs jaPalgakulu -seire 3 - värbamata 39 200 Palgakulu 36 600 Andmeanalüüs jaPalgakulu -seire 3 - värbamata 39 200 Palgakulu 89 300 IKT masinõpe 3 Palgakulu 95 600 Palgakulu 89 300 IKT masinõpe 2 - värbamata Palgakulu 95 600 Palgakulu 67 500 IKT masinõpe 2 Palgakulu 72 200 Palgakulu 37 800 IKT andmeanalüüsPalgakulu 1 40 400 Palgakulu 67 400 IKT andmeanalüüsPalgakulu 1 72 100 Palgakulu 42 400 IKT andmeanalüüsPalgakulu 1 - värbamata 45 400 Palgakulu 42 400 IKT andmeanalüüsPalgakulu 2 - värbamata 45 400 Palgakulu 42 400 IKT süsteemiadministratsioon Palgakulu 1 45 400 414 100 419 100 Hooldus 120 000 Andmeladude hooldus Hooldus 120 000 Litsentsid 209 100 Tableau, SPSS Litsentsid 214 100 Litsentside pikendus 55 000 Vertica Litsentside pikendus 55 000 Teenus 30 000 FHIR Teenus 30 000 … … 294 100 299 100 2025 Selgitus - IKT süsteemiarhitektuur 3 IKT andmeanalüüs 2 - värbamata IKT masinõpe 3 IKT projektijuhtimine 3 IKT projektijuhtimine 3 IKT projektijuhtimine 3 IKT tootejuhtimine 2 - värbamata Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata Andmeanalüüs ja -seire 3 - värbamata IKT masinõpe 3 IKT masinõpe 2 - värbamata IKT masinõpe 2 IKT andmeanalüüs 1 IKT andmeanalüüs 1 IKT andmeanalüüs 1 - värbamata IKT andmeanalüüs 2 - värbamata IKT süsteemiadministratsioon 1 Andmeladude hooldus Tableau, SPSS Vertica FHIR Lisataotluse nimi: SKAIS1 andmevahetus Vene Föderatsiooniga RES lisataotluse maksumus: 180 000,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) TÄNANE OLUKORD 2 659 639,00 € TULEVIKU OLUKORD 2 839 639,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -180 000,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Tabelis on esitatud kogu SKAIS1 eelarve, antud projekt on uue teenuse loomine SKAIS1 Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 547 239,00 € 528 100,00 € 528 100,00 € Investeering kokku 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € sh SKAIS1 väikearendused 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 467 239,00 € 448 100,00 € 448 100,00 € sh tööjõukulud 103 100,00 € 103 100,00 € 103 100,00 € sh SKAIS1 hooldus, haldus, majutus 364 139,00 € 345 000,00 € 345 000,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse Tegemist on kogu SKAIS1 eelarvega, antud projekt on uus lisanduv teenus Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 727 239,00 € 528 100,00 € 528 100,00 € Investeering kokku 260 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € sh lisataotlus (15) 180 000,00 € 0,00 € 0,00 € sh SKAIS1 väikearendused 80 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 467 239,00 € 448 100,00 € 448 100,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 0,00 € 0,00 € 0,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 0,00 € 0,00 € 0,00 € sh tööjõukulud 103 100,00 € 103 100,00 € 103 100,00 € sh SKAIS1 hooldus, haldus, majutus 364 139,00 € 345 000,00 € 345 000,00 € Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Digitaalne andmevahetus Andmeid esitatakse pdf- Andmeid näidislahendus idel või paberkandjal. vahetatakse xml järgmistele failidena elektroonilistele andmevahetust ele Protsesside Andmeid esitatakse pdf- Andmete Väheneb automatiseerimine idel või paberkandjal. automaatne käsitöö ja salvestamine SKA vigade hulk infosüsteemi Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus KOKKU - 180 000 - Investeering (15) kokku 180 000 Arendus 180 000 arendustööd hinnanguliselt 2800h Tööjõukulu (50) kokku 0 Palgakulu Majandamiskulu (55) kokku 0 … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski Riski tõenäosus realiseerumise maandamise mõju projekti tegevused eesmärkide täitmisele Konkureerib teiste töödega,keskmine arvestades, et seadusemuudatus kõrge tuli alles nüüd üle vaadata tööplaan ja vajadusel teha Testimine ei ole sujuv koostöös keskmine Vene Föderatsiooniga keskmine luua vastav koostööpind kohe projekti ne Föderatsiooniga ÄNANE OLUKORD "Praegu" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 528 100,00 € 528 100,00 € 2 659 639,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 € Olemasolev eelarve 448 100,00 € 448 100,00 € 2 259 639,00 € 103 100,00 € 103 100,00 € 515 500,00 € VV reserv 345 000,00 € 345 000,00 € 1 744 139,00 € VV reserv 0,00 € Olemasolev eelarve ORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 528 100,00 € 528 100,00 € 2 839 639,00 € 80 000,00 € 80 000,00 € 580 000,00 € 0,00 € 0,00 € 180 000,00 € RES lisataotlus 80 000,00 € 80 000,00 € 400 000,00 € Olemasolev eelarve 448 100,00 € 448 100,00 € 2 259 639,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € RES lisataotlus 0,00 € 0,00 € 0,00 € RES lisataotlus 103 100,00 € 103 100,00 € 515 500,00 € VV reserv 345 000,00 € 345 000,00 € 1 744 139,00 € VV reserv 0,00 € Meetrika selgitus Andmevahetuse formaat Vormide arv. hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika stab. jooksul selgitus esse panustab. Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 2023 2024 Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus - 0- - 0 0 0 arendustööd hinnanguliselt 2800h … … 0 0 0 0 … … Riskijuht / vastutaja SKA SKA 2024 2025 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus - - 0- 0 … 0 0 … Lisataotluse nimi: Patsiendikindlustuse ja -ohutuse süsteemi toetavad RES lisataotluse maksumus: 606 000,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 (Tasuvusanalüüs) TÄNANE OLUKORD 272 500,00 € TULEVIKU OLUKORD 1 018 500,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -746 000,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" Tegemist on Medre uue teenusega, tabel sisaldab Medre1 ja Medre2 jätkusuutlikkuskulusid kokku. Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 72 500,00 € 72 500,00 € 72 500,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 72 500,00 € 72 500,00 € 72 500,00 € sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator) 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € sh hoolduskulud 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 € … TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse Lisataotlusega 2022 2023 2024 seonduvad kuluread KOKKU 582 500,00 € 104 500,00 € 104 500,00 € Investeering kokku 360 000,00 € 0,00 € 0,00 € sh lisataotlus (15) 360 000,00 € 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 222 500,00 € 104 500,00 € 104 500,00 € sh lisataotlus tööjõukulu (50) 0,00 € 0,00 € 0,00 € sh lisataotlus majandamiskulu (55) 150 000,00 € 32 000,00 € 32 000,00 € sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator) 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € sh hoolduskulud 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Kasutaja rahulolu Puudub kahjujuhtumite Loodud süsteem Loodud ühtne keskne käsitlus kahjujuhtumite süsteem koos hüvitamise ühtseks keskseks kahjujuhtumite süsteemiga käsitluseks koos ühtseks Vigu ja ohujutumeid ei hüvitamise keskseks koguta ega analüüsita süsteemiga käsitluseks koos keskselt ennetuseks ning Vigu ja hüvitamise ohutuma tervishoiu ohujutumeid süsteemiga saavutamiseks kogutakse ja Vigu ja analüüsitakse ohujutumeid keskselt, kogutakse ja tervishoiuteenuste analüüsitakse d ohutumad keskselt ohutuma tervishoiu saavutamiseks Kasutaja halduskoormus Patsient peab Kahjujuhtumeid Kahjujuhtumeid kahjujuhtumi korral käsitletakse käsitletakse vastanduma TTO-ga või kekselt, vigu ja kekselt, vigu ja pöörduma kohtusse ohujuhtumeid ohujuhtumeid TTO ei registreeri vigu ja kogutakse kogutakse ohujjuhtumeid, puudub keskselt, TTO saab keskselt, TTO kontrolli võimalus keskenduda nende saab analüüsile ja keskenduda ennetusele, nende ohutus tervishoius analüüsile ja on parem ennetusele Teenuse juhtumite arv 204 kahjujuhtumit TKE-s Analüüsitud kõik Analüüsitud ohu- analüüsitud ohu- ja ja kahjujuhtumid kahjujuhtumite tervishoiusüsteem arv is, kavandatud tervishoiusüste vajalikud emis on suurem ennetusmeetmed võrreldes algtasemega, kavandatud vajalikud ennetusmeetm ed ohutuse parandamiseks Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) 2022 Eelarve artikkel Tegevus Maksumus Selgitus KOKKU - 510 000 - Investeering (15) kokku 360 000 Arendus 60 000 Terviseameti tegevuslubade registri liid Arendus 300 000 keskne patsiendiohutuse andmekogu … Tööjõukulu (50) kokku 0 Inimeste värbamine ja palgakulu … Majandamiskulu (55) kokku 150 000 Koolitused 150 000 … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused, riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski Riski tõenäosus realiseerumise maandamise mõju projekti tegevused eesmärkide täitmisele Õiguslike lahenduste küsimuses keskmine ei jõuta kokkuleppele suur konsultatsiooni d ja kaasamine Kindlustusandjate huvi keskmine suur konsultatsiooni puudumise tõttu ei d ja kaasamine realiseeru keskse fondi loomine Kavandatud rahaliste keskmine suur kulude eelnev vahendite ebapiisavus IT analüüs, arendusteks projektijuhtimin e - regulaarne olukorra seire, vajadusel eelarve lisataotlused Tulemus ei vasta ootustelekeskmine keskmine projektile eelnev põhjalik eelanalüüs, vajalike osapoolte kaasamine, paindlik projektijuhtimin e hutuse süsteemi toetavad IT arendused ÄNANE OLUKORD "Praegu" jätkusuutlikkuskulusid kokku. 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 72 500,00 € 72 500,00 € 272 500,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 72 500,00 € 72 500,00 € 272 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € Olemasolev eelarve 50 000,00 € 50 000,00 € 250 000,00 € VV reservis 0,00 € ORD "Tulevik, kui lisataotlus rahuldatakse" 2025 2026 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 104 500,00 € 122 500,00 € 1 018 500,00 € 0,00 € 0,00 € 360 000,00 € 0,00 € 360 000,00 € 0,00 € 104 500,00 € 122 500,00 € 658 500,00 € 0,00 € 50 000,00 € 50 000,00 € 32 000,00 € 246 000,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 112 500,00 € Olemasolev eelarve 50 000,00 € 50 000,00 € 250 000,00 € VV reservis 0,00 € Meetrika selgitus Patsientide rahulolu Patsientide rahulolu Raporteeritud vead ja ohujuhtumid tervishous Raporteeritud vead ja ohujuhtumid tervishous hiskonna arengukava Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / Meetrika stab. jooksul selgitus esse panustab. 67 85 2023 2024 Tegevus Maksumus Selgitus Tegevus Maksumus - 32 000 - - 32 000 0 0 Terviseameti tegevuslubade registri liidestamine loodava patsiendikindlustuse fondi patsiendikindlustuse registriga keskne patsiendiohutuse andmekogu … … 0 0 Palgakulu Palgakulu … … 32 000 32 000 Hooldus 32 000 Hooldus 32 000 … … Riskijuht / vastutaja SoM TSAO SoM TSAO SoM TEHIK TEHIK SoM 2024 2025 Selgitus Tegevus Maksumus Selgitus - - 32 000 - 0 dikindlustuse registriga … 0 Palgakulu … 32 000 Hooldus 32 000 … Arendus / Priori Valitsemisala Asutus Projekti nimi Slaid analüüs / teet taristu Sotsiaalministeeriumi valitsemisala KOKKU Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Perelepituse analüüs 1 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Perelepituse arendustööd 1 SF1 arendus ium Infosüsteemide Keskus Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Lapse abivajaduse 2 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus eelhindamise analüüs Lapse abivajaduse Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu eelhindamine koos 2 SF2 arendus ium Infosüsteemide Keskus arhitektuuritöödega Ohvriabiteenuse Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu uuendused seoses uute 1 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus teenuste lisandumisega I etapi analüüs Ohvriabiteenuse Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu uuendused seoses uute 1 SF3 arendus ium Infosüsteemide Keskus teenuste lisandumisega I etapp Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Elatisabi teenuse 1 SF4 arendus ium Infosüsteemide Keskus arendus Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu RFK põhise hindamisinfo 1 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus vastuvõtmise analüüs Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu RFK põhise hindamisinfo 1 SF6 arendus ium Infosüsteemide Keskus vastuvõtmine I etapp Puuetega lapse ja Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu vanaduspensioniealise 2 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus klienditeekonna redisain I etapp analüüs Puuetega lapse ja Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu vanaduspensioniealise 2 SF5 arendus ium Infosüsteemide Keskus klienditeekonna redisain I etapp Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Pensioniteenuse I etapi 2 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus analüüs Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Pensioniteenuse I etapp 2 SF7 arendus ium Infosüsteemide Keskus Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu STAR 3 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus teenuseosutajaportaal Tervise Arengu Instituudi tervise andmetel Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu põhinevate registrite 3 SF8 arendus ium Infosüsteemide Keskus tegemine andmelao põhiseks Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Uus patsiendiportaal 3 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus VR ja Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu simulatsioonikeskuse 3 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus loomine Astangu KRK Jobpics metoodika e- Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu lahenduse loomine 3 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus Astangu KRK Ravimiameti Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu infosüsteemi Samtrack 3 SF9 arendus ium Infosüsteemide Keskus uuendamine, II etapp Ravimi nimede Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu hindamise krati 3 SF10 arendus ium Infosüsteemide Keskus rakendamine Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Terviseameti 2 SF11 arendus ium Infosüsteemide Keskus menetlussüsteem MEIS Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Uue põlvkonna MSA 1 SF12 arendus ium Infosüsteemide Keskus Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Patsiendiportaali kasutat 2 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus avuse (UX/UI) analüüs Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Patsiendiportaali 2 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus detailanalüüs Patsiendiportaali Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu teostatavusanalüüs ja 2 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus rakenduskava koostamine Sotsiaalministeer Tervise ja Heaolu Pensioniregistrite 3 - analüüs ium Infosüsteemide Keskus analüüs Analüüsi 2022 Projekti 2021 II 2021 III 2021 IV 2022 I eeltaotluse eelarve kvartal kvartal kvartal kvartal omafinantseer Investeering ingu summa 6 422 524 950 600 3 039 256 1 280 000 1 152 000 182 700 295 000 69 000 69 000 10 350 0 500 000 500 000 0 56 000 56 000 8 400 0 500 000 500 000 15 000 100 000 100 000 15 000 0 500 000 500 000 0 470 748 469 000 140 000 100 000 100 000 15 000 0 473 128 475 000 0 100 000 100 000 15 000 0 498 792 498 000 140 000 100 000 100 000 15 000 0 500 000 500 000 0 100 000 100 000 15 000 0 154 000 154 000 0 100 000 100 000 15 000 0 100 000 100 000 15 000 0 100 000 100 000 15 000 0 500 000 500 000 108 000 108 000 499 996 499 996 499 860 499 860 85 800 85 800 12 870 0 70 800 70 800 10 620 0 56 400 56 400 8 460 0 80 000 80 000 12 000 0 2022 2023 2024 Jooksev / Jooksev / Jooksev / püsiv Investeering püsiv Investeering püsiv ülalpidamine ülalpidamine ülalpidamine 626 934 1 295 000 766 934 795 000 766 934 0 0 0 0 0 31 000 31 000 31 000 0 0 0 0 0 37 000 15 000 37 000 15 000 37 000 0 0 0 0 0 31 000 31 000 31 000 188 000 140 000 188 000 140 000 188 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 187 000 640 000 187 000 140 000 187 000 0 0 0 0 0 0 500 000 25 000 500 000 25 000 0 0 0 0 0 12 000 0 12 000 0 12 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 64 167 64 167 64 167 64 167 64 167 64 167 0 55 000 55 000 12 600 72 600 72 600 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2025 2026 2027 Jooksev / Jooksev / Investeering püsiv Investeering püsiv Investeering ülalpidamine ülalpidamine 795 000 766 934 795 000 766 934 795 000 0 0 0 0 0 31 000 31 000 0 0 0 0 0 15 000 37 000 15 000 37 000 15 000 0 0 0 0 0 31 000 31 000 140 000 188 000 140 000 188 000 140 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 140 000 187 000 140 000 187 000 140 000 0 0 0 0 0 500 000 25 000 500 000 25 000 500 000 0 0 0 0 0 0 12 000 0 12 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 64 167 64 167 64 167 64 167 55 000 55 000 72 600 72 600 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Millise Asutuse kinnitus, et SF 2027 Rahastusallikas (olemasolev asutuse / arendusprojekti Jooksev / eelarve, RES lisataotlus, kolmas valitsemisala jätkusuutlikkuse kulud püsiv osapool) eelarves on vähemalt viieks ülalpidamine garanteeritud aastaks ja analüüsi 766 934 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame RES lisataotlus Sotsiaalkaitse 31 000 valdkonna andmekogude SKA Ei kinnita baasrahastuse tagamine 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame 37 000 Olemasolev eelarve SKA Kinnitame 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame RES lisataotlus Sotsiaalkaitse 31 000 valdkonna andmekogude SKA Ei kinnita baasrahastuse tagamine 188 000 Olemasolev eelarve SKA Kinnitame 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame 0 Olemasolev eelarve SKA Kinnitame 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame 187 000 Olemasolev eelarve SKA Kinnitame 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame RES lisataotlus Sotsiaalkaitse 25 000 valdkonna andmekogude SKA Ei kinnita baasrahastuse tagamine 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame RES lisataotlus Analüütilise võimekuse säilitamine ja 12 000 suurendamine TAI Ei kinnita Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame 64 167 Olemasolev eelarve Ravimiamet Kinnitame 64 167 Olemasolev eelarve Ravimiamet Kinnitame RES lisataotlus: Infosüsteemide 55 000 Terviseamet Ei kinnita jätkusuutlikkuse tagamine RES lisataotlus: Infosüsteemide 72 600 Terviseamet Ei kinnita jätkusuutlikkuse tagamine 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame 0 Olemasolev eelarve TEHIK Kinnitame Kui veerus AI on vastus "on eelarves olemas", aga varem Kommentaarid ei olnud jätkusuutlikkuse STAR Tegemist on uue STAR teenusega, STARi väikearenduste eelarve aastas on 120 000 eurot ja majandamiskulud eelarve 270 000 eurot aastas STAR STAR teenus STAR Tegemist on uue STAR teenusega, STARi väikearenduste eelarve aastas on 120 000 eurot ja majandamiskulud eelarve 270 000 eurot aastas SKAIS2 teenus, ei lisa jätkusuutlikkuskulusid SKAIS2 SKAIS2 teenus, ei lisa jätkusuutlikkuskulusid SKAIS2 SKAIS2 teenus, ei lisa jätkusuutlikkuskulusid SKAIS2 SKAIS2 uus teenus, lisab SKAIS2-le hoolduskulu 25 000 aastas, investeeringud on kavas taotleda SFst STAR Piisavad jätkusuutlikkuskulud puuduvad, jätkusuutlikkus on tagatud, kui rahuldatakse seotud RES taotlus. STAR STAR STAR Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid SF projekti nimi: Perelepituse arendustööd 500 000,00 € SF projekti eelarve / maksumus: Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 0,00 € TULEVIKU OLUKORD 655 000,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -655 000,00 € TÄ Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread KOKKU 0,00 € 0,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € Tegemist on uue teenusega, mis luuakse andmekogusse STAR Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise aasta) aasta) KOKKU 0,00 € 500 000,00 € Investeering kokku 0,00 € 500 000,00 € sh SF projekt 500 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Kasutaja rahulolu madal/puudub suureneb Kasutaja halduskoormus suur väheneb Teenuse juhtumite arv madal/puudub suureneb Teenusepakkuja suur väheneb halduskoormus Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „N riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind KOKKU 10077 - Arendus (sh detailanalüüs ja testimine) 9280 50 Projektijuht 627 20 Turvatestimine 170 138 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise tõenäosus mõju projekti eesmärkide täitmisele Projekti käigus muutub projekti kaasatud isikute koosseis (kas COVID-19 Keskmine Keskmine tingituna või mistahes muudel põhjustel) Kõik analüüsi tulemusel selgunud Keskmine Suur arendusvajadused ei mahu arenduse skoopi Iseteeninduskeskkonna funktsioon ei vasta Väike Suur kasutajate ootustele Arenduse tulem ei vasta Keskmine Keskmine tellija ootustele STARi uus ja vana arhitektuur ei hakka koos Keskmine Suur hästi tööle STARi uus lahendus vajab Suur Suur uut majutuse keskkonda TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2023 2024 2025 2026 2027 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastataks 2023 2024 2025 2026 2027 (siit alates jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € Mõju 5 aasta pärast / Meetrika selgitus jooksul e-teenuse kaudu e-teenuse kaudu esitatakse rohkem kui 70% esitatud taotluste taotlustest ja arvu suhe soovitusindeks on kõrge kogutaotluste arvu; klienditagasiside Proaktiivse e-teenuse Klienditagasiside puhul on taotleja andmed eeltäidetud ja lisainfo teistest süsteemidest andmevahetusega hangitud 3000 peret aastas, kellele Taotluste arv igale on ettenähtud 5 seanssi E-teenuse kaudu esitatud Tööprotsesside taotlused ei vaja mõõtmine menetlusse võtmisel reeglina sisestamist, vaid ainult kontrolli ja kinnitamist. Tööajakulu väheneb se infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul ad, millesse panustab. elanike hulgas madal/puudub tekib/suureneb e-teenuse kaudu esitamise võimalust teab rohkem kui 80% klientidest ei kohaldu madal/puudub tekib/suureneb e-teenuse kaudu esitatakse rohkem kui 70% taotlustest ei kohaldu ei kohaldu madal/puudub tekib/väheneb e-teenuse kaudu esitatakse rohkem kui 70% taotlustest ja korrektsete andmete olemasolu korral võtab teenuse tellimine aega alla 5 minuti. madal/puudub tekib/jääb samaks Teenus on seotud isikupõhiste sündmustega (abivajaduse ilmnemine, lahkuminek vms) ei kohaldu Kokku Tundide arvu Tunnihinna selgitus selgitus 500 000,00 € - - 464 000,00 € hinnang vastavalt raamhankele 12 540,00 € hinnang, u 30% tööajast vastavalt tööpere keskmisele 23 460,00 € hinnang vastavalt raamhankele de tabel) Riski maandamise Riskijuht / vastutaja tegevused Tagame võimaluste piires võtmeisikutele TEHIK projektijuht asendajad Infosüsteemi ja vajaduste detailne kirjeldamine tööetappide kaupa, et TEHIK tooteomanik, selgitada välja SKA projektijuht prioriteetsed tööd, mis täidavad maksimaalselt arenduse lõppeesmärki Infosüsteemi ja vajaduste põhjalik kirjeldaminee ja tihe suhtlus arendajaga. TEHIK tooteomanik, Pidev ülevaate hoidmine ja SKA projektijuht testimine arenduste käigus. Arendustele eelnevat analüüsitulemust valideerivad erinevad osapooled (nii äri- kui lõppkasutajad). Arenduse TEHIK tooteomanik, tehnilist teostatavust TEHIK projektijuht, hindavad TEHIKu arhitekt SKA projektijuht ja tooteomanik. Arenduse ärilist teostatavust hindavad TEHIK ja SKA koostöös. Uue arhitektuuri väljatöötamisel tuleb arvestada olemasoleva süsteemi võimalustega. Tarkvara arhitekt Vajadusel tuleb osa uuest funktsionaalsusest arendada hoopis vanal arhitektuuril. Esimesel võimalusel majutuse teenuse pakkujaga läbi arutada uue TEHIK teenuse lahenduse majutuse haldur tingimused. Vajaduse tuleb teostada uus majutuse hange. Kokku Rahastusallikas Kommentaar (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 0,00 € - - 0,00 € - - 0,00 € 0,00 € - - 0,00 € k, kui SF projekt rahastatakse" Kokku Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti (olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves garanteeritud olemas (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) 655 000,00 € - - - 655 000,00 € - - - 655 000,00 € RES lisataotlus: Sotsiaalkaitse SKA valdkonna andmekogude Ei kinnita baasrahastuse tagamine 0,00 € 0,00 € - - - 0,00 € Meetrika selgitus kliendiuuring e-teenuse kaudu esitatud taotluste arvu suhe kogutaotluste arvu kasutajate tagasiside Tehtud otsuste arv Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar eelarves olemas", aga varem ei olnud jätkusuutlikkuse kulusid planeeritud, siis milliste tegevuste arvelt need kaetakse? - - - - Vajalik jätkusuutlikkuskulude suurendamine - - SF projekti nimi: Lapse abivajaduse eelhindamine koos arhitektuurit 500 000,00 € SF projekti eelarve / maksumus: Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 364 000,00 € TULEVIKU OLUKORD 864 000,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -500 000,00 € Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread KOKKU 52 000,00 € 52 000,00 € Investeering kokku 15 000,00 € 15 000,00 € sh väikearendused 15 000,00 € 15 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 37 000,00 € 37 000,00 € sh tööjõukulud 21 000,00 € 21 000,00 € sh hooldus, haldus 16 000,00 € 16 000,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise aasta) aasta) KOKKU 52 000,00 € 552 000,00 € Investeering kokku 15 000,00 € 515 000,00 € sh SF projekt 500 000,00 € sh väikearendused 15 000,00 € 15 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 37 000,00 € 37 000,00 € sh tööjõukulud 21 000,00 € 21 000,00 € sh hooldus, haldus 16 000,00 € 16 000,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Kasutaja rahulolu madal/puudub suureneb Kasutaja halduskoormus suur väheneb Eelhindamiste arv puudub suureneb Abivajava lapse vanem puudub suureneb Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „N riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind KOKKU 10077 - Arendus (sh detailanalüüs ja testimine) 9280 50 Tööjõukulud 627 20 Turvatestimine 170 138 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise tõenäosus mõju projekti eesmärkide täitmisele Projekti käigus muutub projekti kaasatud isikute koosseis (kas COVID-19 Keskmine Keskmine tingituna või mistahes muudel põhjustel) Kõik analüüsi tulemusel selgunud Keskmine Suur arendusvajadused ei mahu arenduse skoopi Arenduse tulem ei vasta Keskmine Keskmine tellija ootustele hindamine koos arhitektuuritöödega TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2023 2024 2025 2026 52 000,00 € 52 000,00 € 52 000,00 € 52 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt ra 2023 2024 2025 2026 (siit alates jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) 52 000,00 € 52 000,00 € 52 000,00 € 52 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 15 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 € 37 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 € 21 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 € 16 000,00 € Mõju 5 aasta pärast / Meetrika selgitus jooksul Eelhindamine on mugav ja Kõik lapse abivajaduse süsteemne eelhindamised on hinnatud STARis Selge ja efektiivne tööaja Kastutaja tagasiside kasutus Eelhindamised on ühtses Eelhindamiste maht it-süsteemis Eelhindamine on Abivajav laps saab abi lapsevanema joaks ja teenuseid läbipaistev se infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus ad, millesse panustab. elanike hulgas madal/puudub tekib/suureneb ei kohaldu madal/puudub tekib/suureneb ei kohaldu ei kohaldu madal/puudub tekib/väheneb madal/puudub tekib/väheneb ei kohaldu Kokku Tundide arvu selgitus Tunnihinna selgitus 500 000,00 € - - 464 000,00 € hinnang vastavalt raamhankele 12 540,00 € hinnang, u 30% tööajastvastavalt tööpere keskmisele 23 460,00 € hinnang vastavalt raamhankele de tabel) Riski maandamise Riskijuht / vastutaja tegevused Tagame võimaluste piires võtmeisikutele TEHIK projektijuht asendajad Infosüsteemi ja vajaduste detailne kirjeldamine tööetappide kaupa, et TEHIK tooteomanik, selgitada välja SKA projektijuht prioriteetsed tööd, mis täidavad maksimaalselt arenduse lõppeesmärki Arendustele eelnevat analüüsitulemust valideerivad erinevad osapooled (nii äri- kui lõppkasutajad). Arenduse TEHIK tooteomanik, tehnilist teostatavust TEHIK projektijuht, hindavad TEHIKu arhitekt SKA projektijuht ja tooteomanik. Arenduse ärilist teostatavust hindavad TEHIK ja SKA koostöös. 2027 Kokku Rahastusallikas Kommentaar (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 52 000,00 € 364 000,00 € - - 15 000,00 € 105 000,00 € - - 15 000,00 € 105 000,00 € Olemasolev eelarve 37 000,00 € 259 000,00 € - - 21 000,00 € 147 000,00 € Olemasolev eelarve 16 000,00 € 112 000,00 € Olemasolev eelarve 0,00 € LEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2027 Kokku Rahastusallikas Millise (olemasolev eelarve, asutuse / RES lisataoltus, valitsemisala kolmas ossapool) eelarves on garanteeritud 52 000,00 € 864 000,00 € - - 15 000,00 € 605 000,00 € - - 0,00 € 500 000,00 € Olemasolev eelarve SKA 15 000,00 € 105 000,00 € 37 000,00 € 259 000,00 € - - 21 000,00 € 147 000,00 € 16 000,00 € 112 000,00 € 0,00 € Mõju 5 aasta pärast / Meetrika selgitus jooksul läbipaistev hindamine kliendi uuring mugav tööriist kliendi uuring lapse abivajaduse kliendi uuring eelhindamist viiakse läbi ühtsetel alustel iga abivajav laps saab eelhinnatud abivajate KOVilt tuge ja abi laste arv Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei aastaks ja analüüsi projekti olnud jätkusuutlikkuse kulusid omafinantseeringu kulud on eelarves planeeritud, siis milliste tegevuste olemas arvelt need kaetakse? (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) - - - - - - Kinnitame Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid - - - usuutlikkuskulusid SF projekti nimi: Ohvriabiteenuse uuendused seoses uute teenust SF projekti eelarve / maksumus:500 000,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 0,00 € TULEVIKU OLUKORD 655 000,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -655 000,00 € Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread KOKKU 0,00 € 0,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € Tegemist on uue teenusega, mis luuakse andmekogusse STAR Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise aasta) aasta) KOKKU 0,00 € 500 000,00 € Investeering kokku 0,00 € 500 000,00 € sh SF projekt 500 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Kasutaja rahulolu Madal - suurel osal 80% STARi lisandunud teenustest kasutatavatest puudub infosüsteemi ohvriabi töötajatest tugi Kasutaja halduskoormus Erinevate teenuste 80% ohvriabi puhul on kasutusel põhiteenuse Excelid, Delta, e-post jm vajadustest on STARis abivahendid kaetud Teenuse juhtumite arv Ametiasutuste vaheline Andmete dubleerimine; KOVi ja PPAga andmevahetus puudub vajalikele peamine infosüsteemis olevatele andmevahetus STARi andmetele ligipääs; kaudu infovahetus läbi telefoni, e-kirjade ja dokumendihaldussüste emide; puudub võimalus ühtses keskkonnas võrgutsikutööd teha Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „N mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind KOKKU 10077 - Arendus (sh detailanalüüs ja testimine) 9280 50 Tööjõukulud 627 20 Turvatestimine 170 138 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise tõenäosus mõju projekti eesmärkide täitmisele Projekti käigus muutub projekti kaasatud isikute koosseis (kas COVID-19 Keskmine Keskmine tingituna või mistahes muudel põhjustel) Kõik analüüsi tulemusel selgunud arendusvajadused Keskmine Suur ei mahu arenduse skoopi Arenduse tulem ei vasta Keskmine Keskmine tellija ootustele ndused seoses uute teenuste lisandumisega I etapp TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2023 2024 2025 2026 2027 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rah 2023 2024 2025 2026 2027 (siit alates jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 31 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € Mõju 5 aasta pärast / jooksul Meetrika selgitus 90% ohvriabi töötaja toimingutest on lihtsasti infosüsteemis kajastatavad 80% ohvriabi teenustest on STARi toel Ei sõltu otseselt infosüsteemist Juhtumeid lahendatakse võrgustikutööna ja selleks on STARis olemas ka toetav keskkond nfoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul millesse panustab. 0 0 60% 90% 80% 80% Kokku Tundide arvu selgitus Tunnihinna selgitus 500 000,00 € - - 464 000,00 € hinnang vastavalt raamhankele 12 540,00 € hinnang, u 30% tööajast vastavalt tööpere keskmisele 23 460,00 € hinnang vastavalt raamhankele Riski maandamise tegevused Riskijuht / vastutaja Tagame võimaluste piires TEHIK projektijuht võtmeisikutele asendajad Infosüsteemi ja vajaduste detailne kirjeldamine tööetappide kaupa, TEHIK tooteomanik, et selgitada välja prioriteetsed SKA projektijuht tööd, mis täidavad maksimaalselt arenduse lõppeesmärki Arendustele eelnevat analüüsitulemust valideerivad erinevad osapooled (nii äri- kui TEHIK tooteomanik, lõppkasutajad). Arenduse tehnilist TEHIK projektijuht, teostatavust hindavad TEHIKu SKA projektijuht arhitekt ja tooteomanik. Arenduse ärilist teostatavust hindavad TEHIK ja SKA koostöös. Kokku Rahastusallikas Kommentaar (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 0,00 € - - 0,00 € - - 0,00 € 0,00 € - - 0,00 € Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" Kokku Rahastusallikas Millise (olemasolev eelarve, asutuse / RES lisataoltus, valitsemisala kolmas ossapool) eelarves on garanteeritud 655 000,00 € - - 655 000,00 € - - 655 000,00 € RES lisataotlus: Sotsiaalkaitse SKA valdkonna andmekogude baasrahastuse tagamine 0,00 € 0,00 € - - 0,00 € Meetrika selgitus Hetkel puudub ohvriabi teenuste puhul teenuse osutajatele mõeldud e- teenus. Sihttasemed on ohvriabi teenuste raames teenust osutavate ettevõtete kohta - st 60% ohvriabi teenuse teenuse osutajatest on teadlikud e-teenuse võimalusest. Ohvriabi teenuste teenuse osutajate raames Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei aastaks ja analüüsi projekti olnud jätkusuutlikkuse kulusid omafinantseeringu kulud on eelarves planeeritud, siis milliste tegevuste olemas arvelt need kaetakse? (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) - - - - - - Ei kinnita Vajalik jätkusuutlikkuskulude suurendamine - - - kulude suurendamine SF projekti nimi: Elatisabi teenuse arendus SF projekti eelarve / maksumus:470 748,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 2 296 000,00 € TULEVIKU OLUKORD 2 766 748,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -470 748,00 € TÄNAN Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread KOKKU 328 000,00 € 328 000,00 € Investeering kokku 140 000,00 € 140 000,00 € sh väikearendused 140 000,00 € 140 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 188 000,00 € 188 000,00 € sh tööjõukulud 95 000,00 € 95 000,00 € sh hooldus, haldus 93 000,00 € 93 000,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise aasta) aasta) KOKKU 328 000,00 € 798 748,00 € Investeering kokku 140 000,00 € 610 748,00 € sh SF projekt 470 748,00 € sh väikearendused 140 000,00 € 140 000,00 € Jooksev / püsiv ülalpidamine 188 000,00 € 188 000,00 € sh tööjõukulud 95 000,00 € 95 000,00 € sh hooldus, haldus 93 000,00 € 93 000,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus e-teenuse (eesti.ee) Kasutaja rahulolu kaudu esitatud suureneb taotluste arv on ca 50% Kasutaja halduskoormus suur väheneb Igakuiselt on vajadus SKA meneteja poolt Täitementlusaegse ja automatiseeritud manuaalselt üle elatisabi teenuse menetluste hulk kontrollida 4000-st automatiseerimine suureneb taotlusest ca 200 taotlust. Pankrotimenetlusaeg Hetkel puuduvad ne elatisabi on Pankrotimenetlusaegse tehnilised lahendused pakkumus põhine, elatisabi teenuse arendus pankrotimenetlusaegse sarnaselt teistele infosüsteemi elatisabi perehüvitiste väljamaksmiseks teenustele. Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „N riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind KOKKU 7520 - Arendus (sh analüüs, testimine) 6800 64 Projektijuhi tööjõukulu 550 20 Turvatestimine 170 138 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise tõenäosus mõju projekti eesmärkide täitmisele Tellija poolne sisendi andja vahetub või viibib pikemalt Madal Suur eemal. Seaduseelnõud ei võeta vastu, muutub arenduse Keskmine Suur skoop Arendus konkureerib muude Keskmine Suur töödega Kõik analüüsi tulemusel selgunud arendusvajadused Keskmine Suur ei mahu arenduse skoopi Arenduse täielik skoop jääb Keskmine Suur realiseerimata. TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2023 2024 2025 2026 2027 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatak 2023 2024 2025 2026 2027 (siit alates jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 328 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 188 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 95 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € Mõju 5 aasta pärast / Meetrika jooksul selgitus e-teenuse kaudu esitatud e-teenuse kaudu taotluste arvu esitatakse enam kui suhe 70% taotlustest ja kogutaotluste soovitusindeks on arvu; kõrge klienditagasisid e Elatisabi kliendid saavad näha kogu elatisabiga seonduvat infot SKA Klienditagasisid iseteeninduses. Info e jõuab kiiremini kliendini ja paraneb kliendirahulolu. Automaatse infovahetusega esitatud taotlused ei vaja manuaalset üle kontrollimist SKA Manuaalmenetl menetleja poolt. uste arv Kontrollimist vajavate menetluste maht on viidud miinimumini (ca 1 %) Pankrotimenetluses * Kasutajate osalevate vanemate arvu tõus lapsed saavad * pakkumuse põhiselt klienditagasisid elatisabi taotleda läbi e rahulolu SKA iseteeninduse. hindamiseks infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul millesse panustab. Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Teenus on seotud isikupõhiste sündmustega puudub (pankroti välja kuulutamine lapsevanemale ) Ei kohaldu Kokku Tundide arvu Tunnihinna selgitus selgitus 470 748,00 € - - 436 288,00 € hinnang vastavalt raamhankele 11 000,00 € hinnang, u 30% tööajast vastavalt tööpere keskmisele 23 460,00 € hinnang vastavalt raamhankele = Riski maandamise Riskijuht / tegevused vastutaja Võtmeisikuid on TEHIK vähemalt 2, kes kõik projektijuht, suudavad kvaliteetset Sotsiaalkindlust sisendit anda. usameti Asendajate tagamine projektijuht/ärit võtmeisikutele. eenuste nõunik Enne hanke läbiviimist peab äripool olema veendunud ja kindel, SKA mis saab pankrotimenetlusaegse st elatisabi teenusest Tööplaani korralik TEHIK/SKA planeerimine Infosüsteemi ja vajaduste detailne kirjeldamine TEHIK tööetappide kaupa, et tooteomanik, selgitada välja SKA projektijuht prioriteetsed tööd, mis täidavad maksimaalselt arenduse lõppeesmärki Pidev eelarve ja skoobi TEHIK jälgimine projektijuhi ja projektijuht, äriteenuste nõuniku Sotsiaalkindlust poolt, vaheülevaated usameti projekti seisust, projektijuht/ärit projekti ajakava. eenuste nõunik Kokku Rahastusallikas Kommentaar (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 2 296 000,00 € - - 980 000,00 € - - 980 000,00 € Olemasolev eelarve 1 316 000,00 € - - 665 000,00 € Olemasolev eelarve 651 000,00 € Olemasolev eelarve 0,00 € KORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" Kokku Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti (olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves garanteeritud olemas (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) 2 766 748,00 € - - - 1 450 748,00 € - - - 470 748,00 € Olemasolev eelarve SKA Kinnitame 980 000,00 € 1 316 000,00 € - - - 665 000,00 € 651 000,00 € 0,00 € Meetrika selgitus Taotluste arv Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar eelarves olemas", aga varem ei olnud jätkusuutlikkuse kulusid planeeritud, siis milliste tegevuste arvelt need kaetakse? - - - - SKAIS2 teenus, ei lisa jätkusuutlikkuskulusid - - SF projekti nimi: Puuetega lapse ja vanaduspensioniealise klienditee 498 792,00 € SF projekti eelarve / maksumus: Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 2 289 000,00 € TULEVIKU OLUKORD 2 787 792,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -498 792,00 € TÄNANE Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread KOKKU 327 000,00 € 327 000,00 € Investeering kokku 140 000,00 € 140 000,00 € sh väikearendused 140 000,00 € 140 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 187 000,00 € 187 000,00 € sh tööjõukulud 94 000,00 € 94 000,00 € sh hooldus, haldus 93 000,00 € 93 000,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise aasta) aasta) KOKKU 327 000,00 € 825 792,00 € Investeering kokku 140 000,00 € 638 792,00 € sh SF projekt 498 792,00 € sh väikearendused 140 000,00 € 140 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 187 000,00 € 187 000,00 € sh tööjõukulud 94 000,00 € 94 000,00 € sh hooldus, haldus 93 000,00 € 93 000,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Kasutaja rahulolu 0 suureneb Kasutaja halduskoormus suur väheneb Teenuse juhtumite arv Kahe sihtgrupi peale Jääb samaks kokku 25 000 - 27 000 menetlust aastas Teenusepakkuja suur väheneb halduskoormus Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind KOKKU 7980 - Arendus (sh analüüs, testimine) 7200 64 Projektijuhi tööjõukulu 600 20 Turvatestimine 180 138 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise tõenäosus mõju projekti eesmärkide täitmisele Tellija poolne sisendi andja vahetub või viibib Madal Suur pikemalt eemal. Arenduse täielik skoop jääb realiseerimata. Keskmine Suur Keskmine Suur Äriliste sisuliste vastuste viibimine Tellija poolt. Arenduse tulem ei vasta ootustele. Keskmine Keskmine aduspensioniealise klienditeekonna redisain I etapp TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 2 289 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 980 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 980 000,00 € 0,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 1 309 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 658 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 651 000,00 € 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku (siit alates jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 327 000,00 € 2 787 792,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 1 478 792,00 € 498 792,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 140 000,00 € 980 000,00 € 0,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 187 000,00 € 1 309 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 94 000,00 € 658 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 93 000,00 € 651 000,00 € 0,00 € Mõju 5 aasta pärast / Meetrika jooksul selgitus e-teenuse kaudu e-teenuse esitatakse rohkem kui kaudu esitatud 50% laste ja rohkem kui taotluste arvu 30% suhe vanaduspensioniealiste kogutaotluste taotlustest ja arvu; soovitusindeks on kõrge klienditagasisid e Proaktiivse e-teenuse Klienditagasisi puhul on taotleja de andmed eeltäidetud ja lisainfo teistest süsteemidest andmevahetusega hangitud Kahe sihtgrupi peale Taotluste arv kokku 25 000 - 27 000 menetlust aastas E-teenuse kaudu Tööprotsesside esitatud taotlused ei vaja mõõtmine menetlusse võtmisel reeglina sisestamist, vaid ainult kontrolli ja kinnitamist. Tööaja kulu on kaks korda väiksem võrreldes tänasega se infoühiskonna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika pärast / jooksul selgitus ad, millesse panustab. elanike hulgas madal/puudub tekib/suurene e-teenuse kaudu kliendiuuring b esitamise võimalust teab rohkem kui 80% klientidest ei kohaldu madal/puudub tekib/suurene e-teenuse kaudu e-teenuse b esitatakse rohkem kaudu esitatud kui 50% laste ja taotluste arvu rohkem kui 30% suhe vanaduspensionie kogutaotluste aliste taotlustest arvu ei kohaldu ei kohaldu puudub/ 0 tekib/on madal e-teenuse kaudu kasutajate esitatakse rohkem tagasiside kui 50% laste ja rohkem kui 30% vanaduspensionie aliste taotlustest ja korrektsete andmete olemasolu korral võtab teenuse tellimine aega alla 5 minuti. puudub/ 0 tekib/jääb Teenus on seotud Tehtud otsuste samaks isikupõhiste arv sündmustega (abivajaduse ilmnemine, trauma, diagnoos vms) ei kohaldu Kokku Tundide arvu Tunnihinna selgitus selgitus 498 792,00 € - - 461 952,00 € hinnang vastavalt raamhankele 12 000,00 € hinnang, u 30% tööajast vastavalt tööpere keskmisele 24 840,00 € hinnang vastavalt raamhankele de tabel) Riski maandamise Riskijuht / tegevused vastutaja TEHIK Võtmeisikuid on projektijuht, vähemalt 2, kes kõik Sotsiaalkindlus suudavad kvaliteetset tusameti sisendit anda. projektijuht/äri Asendajate tagamine teenuste võtmeisikutele. nõunik Pidev eelarve ja skoobi TEHIK jälgimine projektijuhi japrojektijuht, äriteenuste nõuniku Sotsiaalkindlus poolt, vaheülevaated tusameti projekti seisust, projekti projektijuht/äri ajakava. teenuste nõunik TEHIK Regulaarsed kohtumised, projektijuht / mille jooksul vaadatakse SKA üle vastuseta äriteenuste küsimusi/teemasid. nõunik Arendusele eelnevat TEHIK analüüsitulemust projektijuht, valideerivad erinevad Sotsiaalkindlus osapooled (nii äri- kui tusameti lõppkasutajad). projektijuht/äri Arenduse tehnilist teenuste teostatavust hindavad nõunik TEHIKu arhitekt ja tooteomanik. Arenduse ärilist teostatavust hindavad äriteenuse nõunik koostöös tooteomanikuga. Rahastusallikas Kommentaar (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) - - - - Olemasolev eelarve - - Olemasolev eelarve Olemasolev eelarve ojekt rahastatakse" Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti (olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves garanteeritud olemas (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) - - - - - - Olemasolev eelarve SKA Kinnitame - - - Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar eelarves olemas", aga varem ei olnud jätkusuutlikkuse kulusid planeeritud, siis milliste tegevuste arvelt need kaetakse? - - - - Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid - - SF projekti nimi: RFK põhise hindamisinfo vastuvõtmine I etapp 473 128,00 € SF projekti eelarve / maksumus: Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 0,00 € TULEVIKU OLUKORD 473 128,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -473 128,00 € TÄNANE OLU Projektiga seonduvad 2021 2022 2023 kuluread KOKKU 0,00 € 0,00 € 0,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € Tegemist on uue teenusega, mis luuakse andmekogusse SKAIS2 Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 2023 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise (siit alates aasta) aasta) jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) KOKKU 0,00 € 473 128,00 € 0,00 € Investeering kokku 0,00 € 473 128,00 € 0,00 € sh SF projekt 473 128,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Kasutaja rahulolu 0 suureneb RFK põhine täpsem hindamine on inimeste jaoks arusaadavam ja vaided esitatakse vähem Kasutaja halduskoormus suur väheneb Eelnevalt tehtud RFK-põhiste hindamiste kasutuselevõtt vähendab vajadust erinevates asutustes hindamisteks lisainfo esitamiseks Teenuse juhtumite arv 50 000 ekspertiisi Jääb samaks 50 000 ekspertiisi aastas aastas Teenusepakkuja suur väheneb Eelnevalt tehtud halduskoormus RFK-põhiste hindamiste kasutuselevõtt vähendab vajadust teatud valdkondade uuesti hindamiseks Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind Kokku KOKKU 7580 - 473 128,00 € Arendus (sh analüüs, testimine) 6800 64 436 288,00 € Projektijuhi tööjõukulu 600 20 12 000,00 € Turvatestimine 180 138 24 840,00 € … 0,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise Riski tõenäosus mõju projekti maandamise eesmärkide tegevused täitmisele Asendajate tagamine Projekti jaoks oluliste võtmeisikutele, meeskonnaliikmete Suur Suur olulise info vahetumine. dokumenteerimi ne. Arenduse täielik skoop Pidev eelarve ja jääb realiseerimata. skoobi jälgimine projektijuhi ja äriteenuste nõuniku poolt, Keskmine Suur vaheülevaated projekti seisust, projekti ajakava. Andmevahetuse Pidev infovahetus probleemid teiste kolmandate infosüsteemidega. osapooltega ja Keskmine Keskmine kaasatus probleemide lahendamisel. Arenduse tulem ei vasta Arendusele ootustele. eelnevat analüüsitulemust valideerivad erinevad osapooled (nii äri- kui lõppkasutajad). Arenduse tehnilist teostatavust hindavad TEHIKu Keskmine Keskmine arhitekt ja tooteomanik. Arenduse ärilist teostatavust hindavad äriteenuse nõunik koostöös tooteomanikuga. tmine I etapp TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2024 2025 2026 2027 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € - 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € - 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € - 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2024 2025 2026 2027 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas ossapool) 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 473 128,00 € - 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 473 128,00 € - 473 128,00 € Olemasolev eelarve 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € - 0,00 € Meetrika selgitus Klienditagasisi de, hindamise kohta esitatud vaiete arv Klienditagasisi de, ekspertiisi ajakulu mõõtmine Ekspertiiside arv Tööprotsesside mõõtmine arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika pärast / jooksul selgitus tab. madal/puudub tekib/suurene e-teenuse kaudu kliendiuuring b esitamise võimalust teab rohkem kui 80% klientidest ei kohaldu madal/puudub tekib/suurene RFK-põhine kliendiuuring b hindamist peab täpsemaks ja põhjendatuks praegusest enam taotlejatest ei kohaldu ei kohaldu puudub/ 0 tekib/on madal Eelnevalt tehtud kasutajate RFK-põhiste tagasiside; hindamiste menetlusaegad kasutuselevõtt e statistika vähendab taotluste läbivaatamiseks kuluvat aega puudub/ 0 tekib/jääb Teenus on seotud Tehtud otsuste samaks isikupõhiste arv sündmustega (abivajaduse ilmnemine, trauma, diagnoos vms) ei kohaldu Tundide arvu Tunnihinna selgitus selgitus - - hinnang vastavalt raamhankele hinnang, u 30% tööajast vastavalt tööpere keskmisele hinnang vastavalt raamhankele Riskijuht / vastutaja TEHIK projektijuht, Sotsiaalkindlus tusameti projektijuht/äri teenuste nõunik TEHIK projektijuht, Sotsiaalkindlus tusameti projektijuht/äri teenuste nõunik TEHIK projektijuht, Sotsiaalkindlus tusameti projektijuht/äri teenuste nõunik TEHIK projektijuht, Sotsiaalkindlus tusameti projektijuht/äri teenuste nõunik Kommentaar - - - akse" Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti olnud jätkusuutlikkuse kulusid eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves planeeritud, siis milliste tegevuste garanteeritud olemas arvelt need kaetakse? (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) - - - - - - SKA Kinnitame Ei lisa jätkusuutlikkus - - - Kommentaar - - Ei lisa jätkusuutlikkuskulusid - SF projekti nimi: Pensioniteenuse I etapp 500 000,00 € SF projekti eelarve / maksumus: Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 0,00 € TULEVIKU OLUKORD 625 000,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -625 000,00 € TÄNANE Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread KOKKU 0,00 € 0,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € Tegemist on uue teenusega, mis luuakse andmekogusse SKAIS2 Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise aasta) aasta) KOKKU 0,00 € 500 000,00 € Investeering kokku 0,00 € 500 000,00 € sh SF projekt 500 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Proaktiivsete Puudub Saab teavitustete saatmine saata üksi elavale pensionärile toetuse saamisel Suhtlemine Puudub Tekib koht, läbi teiste jur isikutega mille saab vahetada andmeid turvaliselt teiste jur isiktega Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind KOKKU 7930 - Arendus 7250 64 Projektijuhtimine 500 20 Turvatestimine 180 138 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise tõenäosus mõju projekti eesmärkide täitmisele Eelanalüüs ei ole edukas väike suur Arendus konkureerib muudekeskmine töödega suur Arenduspartner on uus SKAIS2-s väike ja tema realiseerimise suuroskused SKAIS2 süsteemis on veel teadmata TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2023 2024 2025 2026 2027 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2023 2024 2025 2026 2027 (siit alates jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 25 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € Mõju 5 aasta pärast / Meetrika jooksul selgitus Teenust Toetuse saab laiendada teistele saajate arv pensioni teenustele Teenust saab laiendada teistele SKAIS2 teenustele sse infoühiskonna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul jad, millesse panustab. elanike hulgas madal/puudub e-teenuse Tekib/suurene kaudu esitamise b võimalust teab rohkem kui 50% klientidest Ei kohaldu madal/puudub e-teenuse Tekib/suurene kaudu esitamise b võimalust teab rohkem kui 50% klientidest Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Puudub Ei kohaldu eelarve) Kokku Tundide arvu Tunnihinna selgitus selgitus 500 000,00 € - - 465 160,00 € hinnang vastavalt raamhankele 10 000,00 € hinnang, u 30% tööajast vastavalt tööpere keskmisele 24 840,00 € hinnang vastavalt raamhankele de tabel) Riski maandamise Riskijuht / tegevused vastutaja oleme varunud piisavalt aegaTEHIK/SKA eelanalüüsi läbiviimiseks tööplaani korralik planeerimine TEHIK/SKA koostöö SKAIS1-s näitab, et TEHIK teeb töö ära õigeaegselt, kvaliteeti jälgib TEHIK jooksvalt koguaeg ja vastutab ka koos selle eest Kokku Rahastusallikas Kommentaar (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 0,00 € - - 0,00 € - - 0,00 € 0,00 € - - 0,00 € ulevik, kui SF projekt rahastatakse" Kokku Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti (olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves garanteeritud olemas (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) 625 000,00 € - - - 625 000,00 € - - - 625 000,00 € RES lisataotlus: Sotsiaalkaitse SKA valdkonna andmekogude Ei kinnita baasrahastuse tagamine 0,00 € 0,00 € - - - 0,00 € Meetrika selgitus Kliendiuuring Kliendiuuring Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar eelarves olemas", aga varem ei olnud jätkusuutlikkuse kulusid planeeritud, siis milliste tegevuste arvelt need kaetakse? - - - - Vajalik jätkusuutlikkuskulude suurendamine - - SF projekti nimi: Tervise Arengu Instituudi tervise andmetel põhinevat 154 000,00 € SF projekti eelarve / maksumus: Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 0,00 € TULEVIKU OLUKORD 154 000,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -154 000,00 € TÄNANE OLUKO Projektiga seonduvad 2021 2022 2023 kuluread KOKKU 0,00 € 0,00 € 0,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € Tegemist on uute teenustega, mida hakatakse looma lehel RES9 kirjeldatud taotluse baasil. Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 2023 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise (siit alates aasta) aasta) jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) KOKKU 0,00 € 154 000,00 € 0,00 € Investeering kokku 0,00 € 154 000,00 € 0,00 € sh SF projekt 154 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € 0,00 € 0,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Kasutaja rahulolu 60% 80% 90% Kasutaja halduskoormus ca 3,5 0,05 0,025 Kasutaja halduskoormus ca 4,5 0,05 0,25 Teenuse juhtumite arv ca 8800 suureneb suureneb Teenusjuhtumite arv ca 15 000 väheneb väheneb Parnaduskanded ca 3500 ca 100 ca 50 Paranduskandeid ca 5000 ca 100 ca 50 Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv Paberivaba ametliku suhtluse osakaal kogusuhtlusest Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind Kokku KOKKU 2900 - 154 000,00 € Vähiregistri andmelao loomin 1200 60 72 000,00 € Surmapõhjuste registri andmelao loomine 1200 60 72 000,00 € Projektijuhtimine 500 20 10 000,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise Riski tõenäosus mõju projekti maandamise eesmärkide täitmisele tegevused Tarkvara vead andmeparanduses 2 vähetähtis (A) tarkvara testimine Küberrünne 2 raske (C) TEHIK turvameetmete ja rakenduste (vahendite) kasutamine Kasutaja tehtud viga 1 kerge (B) Kontrolli ja automaatse veaparanduse rakendamien kasutajaliideses Elektrikatkestus 1 vähetähtis (A) UPS- süsteemid, varundamine Administreerimisviga 1 vähetähtis (A) Viga andmeülekande protsessis 1 vähetähtis (A) Protsessi parandamine; andmete korduvlaadimine X-tee tõrge 1 vähetähtis (A) andmete laadimise kordamine Tarkvara valmistaja 1 vähetähtis (A) Hankeprotsessi ja suutmatus vajalikke projekti täitmise algoritme valmis kirjutada juhtimine rvise andmetel põhinevate registrite tegemine andmelao põhiseks TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2024 2025 2026 2027 Kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2024 2025 2026 2027 Kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 154 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 154 000,00 € 154 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € Meetrika selgitus Ruriinse käsitöö vähenemisest tulenev paranemine Paranduskannetele kuluv tööaeg vähiregistris inimkuudes Paranduskannetele kuluv tööaeg surmapõhjuste registris inimkuudes Registrikandeid aastas vähiregistris Registrikandeid aastas surmapõhjuste registris Andmete paranduskandeid aastas vähiregistris Andmete paranduskandeid aastas surmapõhjuste registris konna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika pärast / jooksul selgitus ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei oloe seotud avalike teenusteega ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega kaudne mõju kaudne mõju kaudne mõju vöimalab operatiivsemalt juhtida teenuste kvaliteeti ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega 0% 90% 100% teenuste kvaliteet muutub elektrooniliselt hinnatavaks 60% 40% 20% Protsent kogu tööajast ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta vähkimhaigestumist ega surmajuhtude arvu ei mõjuta ei mõjuta ei mõjuta ei rakendata tehisintellekti ca 60% ca 85% ca 95% paberil olevad tegevused muudetakse elektrooniliseks Tundide arvu Tunnihinna selgitus selgitus - - hinnang vastavalt hinnang varasemale vastavalt kogemusele varasemale kogemusele hinnang vastavalt hinnang varasemale vastavalt kogemusele varasemale kogemusele hinnang vastavalt vastavalt varasemale tööpere kogemusele keskmisele Riskijuht / vastutaja TEHIK TEHIK Tarkvara arendaja, TEHIK IS majutaja, TEHIK Tarkvara haldaja, TEHIK Tarkvara haldaja' TEHIK elao põhiseks Rahastusallikas Kommentaar (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) - - - - - - ik, kui SF projekt rahastatakse" Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti (olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves garanteeritud olemas (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) - - - - - - - - - ei oloe seotud avalike teenusteega ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega vöimalab operatiivsemalt juhtida teenuste kvaliteeti ei oloe seotud ettevõtjatele pakutavate teenusteega teenuste kvaliteet muutub elektrooniliselt hinnatavaks Protsent kogu tööajast ei mõjuta vähkimhaigestumist ega surmajuhtude arvu ei rakendata tehisintellekti paberil olevad tegevused muudetakse elektrooniliseks Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar eelarves olemas", aga varem ei olnud jätkusuutlikkuse kulusid planeeritud, siis milliste tegevuste arvelt need kaetakse? - - - - - - SF projekti nimi: Ravimiameti infosüsteemi Samtrack uuendamine, SF projekti eelarve / maksumus:500 000,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 449 169,00 € TULEVIKU OLUKORD 949 169,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -500 000,00 € TÄNANE Tabel sisaldab Samtrack 1 ja Samtrack 2 jätkusuutlikkuskulusid kokku. Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread KOKKU 64 167,00 € 64 167,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 64 167,00 € 64 167,00 € sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator) 22 500,00 € 22 500,00 € sh hoolduskulud 41 667,00 € 41 667,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise aasta) aasta) KOKKU 64 167,00 € 564 167,00 € Investeering kokku 0,00 € 500 000,00 € sh SF projekt 500 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 64 167,00 € 64 167,00 € sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator) 22 500,00 € 22 500,00 € sh hoolduskulud 41 667,00 € 41 667,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Kasutaja rahulolu 3,9 4,2 Kasutaja tööaja kokkuhoid baastase 5-25% vähem baastasemest Andmete kvaliteet baastase korrastatud andmed. ISO standaritel põhinev andmemudel. Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutika riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind KOKKU 9080 - 8500 50 Arendustööd 300 50 Täisahela testid 200 50 Andmete migreerimine Kasutajate koolitus 80 50 Dokumentatsiooni 120 50 koostamine Projektijuhtimine 2000 20 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise tõenäosus mõju projekti eesmärkide täitmisele Arendused osutuvad kallimaks, kui analüüsi põhjal arvestatud. Riski realiseerumisel Arendus ostub planeeritust keskmine planeeritud kallimaks funktsionaalsused ei realiseeru või realiseeritakse väiksemas mahus. Ravimiameti spetsialistide Ravimiameti sisendi hõivatus, eriti nende andmine toimub liiga keskmine tegevuste puhul, mida katab aegalselt. Projekt ei vaid üks spetsialist valmi õigeaegselt Tellitud infosüsteem Tulemus ei vasta tellija ei taga tuge madal ootustele menetlustele või ei võimalda osüsteemi Samtrack uuendamine, II etapp TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2023 2024 2025 2026 2027 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2023 2024 2025 2026 2027 (siit alates jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 0,00 € Mõju 5 aasta Meetrika selgitus Selgitused pärast / jooksul RA rahulolu- uuringu tulemused 4,5 Samtracki kasutajate hulgas rahulolu-uuring 5-25% vähem tegevuspõhine baastasemest arvestus Andmed on Loendite/klassifika Andmemudel standardiseeritud atorite korrektsus, ehitatakse üles ja duplikaatide vastavalt ISO sünkroniseeritud. puudumine, masin standardite Andmed vastavad loetav admestik nõuetele. ISO standardile Liidestused teiste (ka Euroopa Ravimiameti) infosüsteemideg a tagab andmete sünkroonsuse. Luuakse eraldi andmehalduri roll, kes hakkab vastutama istesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul äitajad, millesse panustab. Teadlikkus on pole teada baastase kasvanud Rahulolu on pole teada baastase kasvanud 79% 80% 85% Kokku Tundide arvu Tunnihinna selgitus selgitus 500 000,00 € - - 425 000,00 € hinnang Raamlepingus fikseeritud 15 000,00 € hinnang Raamlepingus fikseeritud 10 000,00 € hinnang Raamlepingus fikseeritud 4 000,00 € hinnang Raamlepingus fikseeritud 6 000,00 € hinnang Raamlepingus fikseeritud 40 000,00 € hinnang tööpere keskmine projektijuhi tunnihind Riski maandamise Riskijuht / tegevused vastutaja Vajadusel muuta projekti skoopi või leppida kokku Projektijuht vajalikus mahus omaosaluse suurendamine. Võimalikult täpne tööde planeerimine ja Ravimiameti Projektijuht vajarajane informeerimine, vajadusel kaasata rohkem spetsialiste Tulemuse kvaliteedi Projektijuht tagamiseks toimus analüüs ja Kokku Rahastusallikas (olemasolev Kommentaar eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 449 169,00 € - - 0,00 € - - 0,00 € 449 169,00 € - - 157 500,00 € Olemasolev eelarve 291 669,00 € VV reservis 0,00 € OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" Kokku Rahastusallikas (olemasolev Millise eelarve, RES lisataoltus, asutuse / kolmas ossapool) valitsemisala eelarves on garanteeritud 949 169,00 € - - 500 000,00 € - - 500 000,00 € 0,00 € 449 169,00 € - - 157 500,00 € Olemasolev eelarve 291 669,00 € VV reservis 0,00 € Meetrika Selgitus selgitus Statistika päringute funktsionaalsus Ravimiameti kodulehel - paraneb Kliendiuuring tavakodaniku teadlikkus Eesti tervishoiu olukorrast. Tarneraskuste funktsionaalsuse Samtracki juurutamine - kiirendab alternatiivsete ravimite Kliendiuuring leidmist, millel on positiivne mõju patsientidele, arstidele, apteekritele ja müügiloa hoidjatele Juhtumipõhised automaatsed kontrollid, ajagraafikud, etapid, töörollid, digiallkirjastamine – kiirendab menetlusprotsesse, mõju Kliendiuuring koheselt. Vastavalt analüüsile hinnatakse osade mõjude avaldumist 1-4 möödudes Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei aastaks ja analüüsi projekti olnud jätkusuutlikkuse kulusid omafinantseeringu kulud on eelarves planeeritud, siis milliste tegevuste olemas arvelt need kaetakse? (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) - - - - - - - - - SF projekti nimi: Ravimi nimede hindamise krati rakenda 108 000,00 € SF projekti eelarve / maksumus: Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 449 169,00 € TULEVIKU OLUKORD 557 169,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -108 000,00 € TÄNANE OLUKO Tegemist on Samtracki uue teenusega, tabel sisaldab Samtrack 1 ja Samtrack 2 jätkusuutlikkuskulusid kokku. Projektiga seonduvad 2021 2022 2023 kuluread KOKKU 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator) 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € sh hoolduskulud 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 2023 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise (siit alates aasta) aasta) jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) KOKKU 64 167,00 € 172 167,00 € 64 167,00 € Investeering kokku 0,00 € 108 000,00 € 0,00 € sh SF projekt 108 000,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € sh personal (teenusehaldur, rakenduse andminstraator) 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € sh hoolduskulud 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Kasutaja rahulolu 3,9 4,2 4,5 Kasutaja halduskoormus 139 tundi 30 tundi 30 tundi Teenuse juhtumite arv 1200 1200 1200 E-mailiga saadetavate 80% klientidest nideme eelkontrolli 50% klientidest kasutavad päringute arv kasutavad nimede nimede pole teada eelkontrolliks RA eelkontrolliks RA veebilehel olevat veebilehel olevat rakendust rakendust Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind Kokku KOKKU 2400 - 108 000,00 € UX/UI disain 200 50 10 000,00 € Arendus 1800 50 90 000,00 € Projektijuhtimine 400 20 8 000,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise Riski tõenäosus mõju projekti maandamise eesmärkide täitmisele tegevused Ettevõtete informeerimine ja Ettevõtted ei hakka järjepidev nimede eelkontrolli madal suur teenuse veebirakendust kasutama kasutamisele suunamine Läbi viidava analüüsi baasil on võimalik teha enne arendusi täiendavad Kavandatud rahaliste keskmine suur otsused, kas vahendite ebapiisavus vajadusel muuta projekti skoopi või leppida kokku vajalikus mahus omaosaluses. Arendusfaasis Täiendavate RA ravimiameti spetsialistide keskmine suur spetsialistide hõivatus kaasamine Tulemus ei vasta tellija Projektile eelnev madal suur ootustele analüüs ja PoC mise krati rakendamine TÄNANE OLUKORD "Praegu" rack 2 jätkusuutlikkuskulusid kokku. 2024 2025 2026 2027 Kokku 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 449 169,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 449 169,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 157 500,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 291 669,00 € 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2024 2025 2026 2027 Kokku 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 557 169,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 108 000,00 € 108 000,00 € 0,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 64 167,00 € 449 169,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 22 500,00 € 157 500,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 41 667,00 € 291 669,00 € 0,00 € Meetrika Selgitused selgitus rahulolu- uuring Programm Toggl Ei ole ette näha, Tegevuspõhine et juhtumite arv arvestus. tulevikus väheneks. Kliendiuuring konna arengukava alameesmärgi Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika pärast / jooksul selgitus e panustab. 79% 80% 85% Kliendiuuring Pole teada 2-3 min 2-3 min Kliendiuuring 0 1 1 Võetakse kasutusele keeletehnoloogi al põhinev lahendus Tundide arvu Tunnihinna selgitus selgitus - - hinnang vastavalt raamhankele hinnang vastavalt raamhankele hinnang vastavalt tööpere keskmisele Riskijuht / vastutaja RA tooteomanik Projektijuht RA tooteomanik RA tooteomanik Rahastusallikas Kommentaar (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) - - - - - - Olemasolev eelarve VV reservis ik, kui SF projekt rahastatakse" Rahastusallikas Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti (olemasolev eelarve, asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks RES lisataoltus, valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti kolmas ossapool) eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves garanteeritud olemas (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) - - - - - - - - - Olemasolev eelarve VV reservis Selgitused Hetkel ettevõtetel (müügiloa taotlejatel) puudub võimalus nimede eelkontrollik Hetkel kliendtidel puudub võimalus nimede eelkontrolliks Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar eelarves olemas", aga varem ei olnud jätkusuutlikkuse kulusid planeeritud, siis milliste tegevuste arvelt need kaetakse? - - - - - - SF projekti nimi: Terviseameti menetlussüsteem MEIS SF projekti eelarve / maksumus: 499 996,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD TULEVIKU OLUKORD Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) Projektiga seonduvad kuluread 2021 KOKKU 0,00 € Investeering kokku 0,00 € Tegemist on uue infosüsteemi ja teenusega. Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € … Projektiga seonduvad kuluread 2021 (SF projekti tegemise aasta) KOKKU 0,00 € Investeering kokku 0,00 € sh SF projekt … Jooksev / püsiv ülalpidamine 0,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Kasutaja rahulolu Kasutaja halduskoormus Teenuse juhtumite arv Info koondamine ühtsesse TA korraldab: vee terviseohutust; haridus- ja tsentraalsesse portaali. sotsiaalasutuste terviseohutust; toodete terviseohutust; Osapoolte vaheline suhtlus ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse ja muuta lihtsamaks läbi portaali. hügieeninõuete järelevalvt; epideemiatõrje tegevust; Abistav ja selge info portaalis. immuniseerimiskava; kiirabiteenust; esmatasandi tervishoiu järelevalvet; tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguste haldamist ja järelevalvt; planeeringute ja füüsikalistest teguritest (va ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamist. Kõikide erinevate valdkondade Üldine halduskoormuse olemasolev Toimub info ehk andmete menetlusdokumendid topeltisestamine vaatlusel(asuvad kohapealnii ja vähenemine kõikidele hiljem kontoris uuesti teises vormis. Järelevalvemenetlus osapooltele, vähem andmete on nii järelevalveametniku kui ka kliendi jaoks aeglane ja topeltsisestamist. kohmakas ning põhineb suures osas paberipõhisel menetlusel ja tõendamisel. Väheneb paberdokumentide Menetlusdokumendid vormistatakse paberil. arv/Paberivaba töökorralduse Järelevalveametnik fikseerib objekti külastamisel talle loomine. teada olevad asjaolud kontrollaktis ning allkirjastab selle koos objekti esindajaga paberil. Paberil olev teave viiakse üle elektrooniliseks, mis omakorda nõuab rohkesti aega ning on vigade allikaks, ka on andmete edasine töötlemine komplitseeritud. Ühtse töökorra loomine Iga RO menetleb oma võimaluste piires. Inspektorite inspektoritele, järelevalve töökogemus on erinev ja paberdokumentide ja ametniku kvaliteedi suurenemine, meili kaudu kulgenud menetluse (nt puhkuste ajal) kontaktjärelevalve vähenemine üleandmine on ajamahukas. Järelevalve mentluse ja kontaktivaba järelevalve toiminguid teostatakse kohapealse vaatluse teel. suurenemine. Automaatsed meeldetuletused ja Inspektor jälgib oma järelevalve kulgu ja peab kuupäevi andmevahetus infosüsteemist meeles. Järelevalvemenetluse kliendil puudub ülevaade tähtaegade lähenedes. menetluskäigu kohta, selle kohta saab ta teavet ainult pöördumisega järelevalveametniku poole (vastamistähtajaga kuni 1 kuu) või talle saadetud paberdokumentide põhjal. Järelevalve statistika analüüs ja Statistikaks vajalikke Exceli tabeleid koostavad kõik ROd oluliste järelduste tegemine. ise ja sisuosakond koondab need iga kvartal ja korra Mõõdikud/filtrid. aastas kokku. Seotud infosüsteemid. Sunniraha Inspektor peab kõik vajalikud ettevõtet iseloomustavad määramine. andmed otsima erinevatest infosüsteemidest. Järelevalveametnikul puudub võimalus asjakohase teabe kiireks saamiseks riigi andmekogudest. Andmete saamiseks tuleb esitada soov andmekogu töötlejale, kes teeb päringu ja edastab tulemused. Sageli võtab vastuse saamine aega rohkem kui nädala. Olemasolevad infosüsteemid pole piisavalt integreeritud, mistõttu nii paberkandjal kui ka digitaalne info on järelevalvevaldkondade vahel killustatud ja sageli dubleeritud. Vaatamata võimalikule dubleerimisele on vajalik teave raskesti kättesaadav, mistõttu tuleb need kliendilt üle küsida või muudest allikatest uuesti otsida. (Juhuvalikuga) Järelevavetoimingud (st ettevaõtete või kontrollitavate aastaplaani/kontrollplaani toodete arv) planeeritakse aastaks ette ROdes eraldi loomine dokumendil. Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutika Võimalusel tuua välja muud sotsiaal- või majanduslikud näitajad, millesse panustab. Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv KOKKU 7362 Analüüs, arendus ja testimine 6720 Turvatestimine 142 Projektijuhtimine 500 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise tõenäosus Inimeste liikumine projekti vältel Keskmine Pakkuja on alahinnanud tööde mahtu või keerukust. Keskmine Õigusruum ei toeta Keskmine arendusi/muutub Kokkuleppe mittesaavutamine allüksuste vahel ühtse Keskmine tööprotsessi kujundamiseks Projekti skoobi ebaselgus Keskmine Puudulik või aeglane tagasiside Keskmine süsteem MEIS 0,00 € 774 996,00 € -774 996,00 € TÄNANE OLUKORD "Praegu" 2022 2023 2024 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2022 2023 2024 (SF projekti tegemise aasta) (siit alates jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) 499 996,00 € 55 000,00 € 55 000,00 € 499 996,00 € 55 000,00 € 55 000,00 € 499 996,00 € 55 000,00 € 55 000,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € Tulemus Mõju 5 aasta pärast / jooksul Meetrika selgitus küsitlus töötundide kokkuhoid Info on koondatud ühte kohta, ligipääs on nii Kliendi ja inspektori aja Töötundide järelvalvemenetlust läbiviival inspektoril kui ka igal kokkuhoid. Kiireneb kokkuhoid ettevõttel endal. Näha on kogu menetlusinfo järelevalve turustatavate ajalugu koos vajalike dokumentidega. Info pole toodete/teenuste ja enam fragmenteeritud ja ad hoc andmebaaside kahjuritõrje osas, kiireneb asemel on valdkonnaülesed terviklahendusd. tervisele ohtliku toote/teenuse Abistav ja selge info on kõigile vajadusel saadaval turult eemaldamine. Paraneb menetlustoimingu juures. kontroll samas valdkonnas kuid erinevates ROdes Järelevalveametniku töökoht (sh välitingimustes tegutseva ettevõtte Halduskoormuse üle, vähenemine, Töötundide kasutatava töökoha) võimaldab menetlust läbi viia inspektori ja kliendi tööaja kokkuhoid operatiivselt, sisestades mentluse läbiviimiseks kokkuhoid. Väheneb vajalikke andmeid ainult korra ja ka ettevõte ei pea vananenud andmete esitama korduvalt samu andmeid. Andmeid saab kasutamisest tingitud vigade sisestada ka kohtvaatluse käigus. arv. Menetlusdokumendid vormistatakse digitaalselt, Paberil vormistatavate Dokumendi vajadusel digiallkirjastatakse asutuse templiga. dokumentide arv väheneb vormistamise Olemasolevad materjalid digiteeritakse. 95% võrra. Väheneb vääriti ja postitamise Ettevõtjatel kaob vajadus tutvuda mõistmiste kord, sest kõikidele kulude menetlusdokumentidega TAs koha peal. Paraneb on kõik menetlusdokumendid kokkuhoid kaugtöö võimalus. alati kättesaadavad olenemata asukohast. Kõikidel ROdel on ühtne töökord ja järelevalve Töötundide kokkuhoid. Töötundide mentluse läbiviimise vorm. Võimaldab toimingute Suurenenud professionaalus ja kokkuhoid juriidiliselt korrektset vormistamist. teenuse kvaliteet on Menetlustoimingu menetlemise üleandmine asutuseüleselt ühtlustatud. toimub läbi ühtse portaali. Väheneb menetlustoimingute ebaühtlusest tekkivate vääriti mõistmiste ja Automaatsed meeldetuletused ja andmevahetus Automaatsed meeldetuletused Töötundide infosüsteemist tähtaegade lähenedes tulevad ja andmevahetus kokkuhoid mõlemale osapoolele nii inspektorile kui ka infosüsteemist tähtaegade ettevõttele. lähenedes on tavapärane praktika. Väheneb menetlustoimingute pikenemine üle mõistliku aja. Järelevalve statistika analüüs ja oluliste järelduste Järelevalve statistika analüüs Töötundide tegemine on tehtav jooksvalt ja kõikidel, kes seda ja oluliste järelduste tegemine kokkuhoid infot hetkel vajavad. Mõõdikud/filtrid statistika on tehtav jooksvalt ja kõikidel, jaoks on muudetavad. Võimaldab asutused teada kes seda infot hetkel vajavad. saad, milliseid teenuseid, millises mahus ja millise Mõõdikud statistika jaoks on kvaliteediga ta pakub parendades nii muudetavad. Teenusekvaliteet juhtimisotsuste kvaliteeti ning reageerida on jälgitav operatiivselt. paindlikumalt nõudlusest tulenevatele muutustele. Paraneb andmekvaliteet. Ettepanekuid asjakohaste õigusaktide muutmiseks on tehtud. Ettevõtet iseloomustavad andmed on Kogu info on kohe olemas. Töötundide automaatselt olemas, keegi ei pea andmeid Väheneb andmete kokkuhoid rohkem kui korra sisetama. Langeb ära vajadus riigi kopeerimisel tekkivate vigade andmekogudes juba olevasolevaid andmeid nende arv. Koostöösuhted teiste esitajalt või andmekogu töötlejalt veel kord üle järelevalve asutuste ja küsida. TA võib ise olla andmeteenuse pakkuja asjakohaste partneritega on avalikkusele ja teistele riigiasutustele. Vähenevad paranenud ja halduskoormus ja delikaatsete isikuandmete ühisreidide/mentluste arv on edastamisega seotud turvariskid. suurenenud. Kiireneb ohtlikust tootest/teenusest teavitamine (asjakohased asutused, avalikkus). Aastaplaan on planeeritav süsteemis endas Aastaplaan on loodav lihtsalt Töötundide juhuvaliku teel, mis võimaldab säilitada ja operatiivselt aasta alguses. kokkuhoid erapooletus. Lisaks on portaalis juba olemasoleva info põhjal hoida silm peal nn probleemsetel ettevõtetel või toodetel. iskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ mõõdikutesse projekt panustab. sse panustab. Eeldatav tunnihind Kokku Tundide arvu selgitus - 499 996,00 € - 70 470 400,00 € hinnang 138 19 596,00 € hinnang 20 10 000,00 € hinnang, u 25% tööajast Riski realiseerumise mõju projekti eesmärkide Riski maandamise tegevused Riskijuht / täitmisele vastutaja Suur Tellija Projekti info hoitakse tiimi projektijuht liikmetele ligipääsetavas ja ühes kohas. Inimeste vahetumise korral on võimalik uus tiimiliige kiiresti kurssi viia. Samas jääb taotleja jaoks maandamatu risk, kui tööde täitja pool tekib inimressursi kriis. Terviseameti Läbirääkimised pakkujaga. tootejuht Selge lähteülesanne, mis on /Tellija eelnevaltTerviseametis projektijuht majasiseselt läbi analüüsitud, tööprotsessid on selged. Tellija Suur poolse tööjõu kaasamine. Suur Õigeaegselt algatatud Terviseameti läbirääkimised õigusruumi tootejuht muutmiseks Terviseameti Regulaarsed arutelud tootejuht Terviseameti juhtkonna ja Suur allüksuste esindajate osavõtul; kokkulepped dokumenteeritakse Lähteülesande Terviseameti kooskõlastamine kõigi tootejuht osapoolte vahel. Eelarves ette näha vahendid ka Suur planeerimiseks (osalemine kasutajate koosolekul jne).Regulaarsed arenduskoosolekud kasutajatega. Terviseameti Reeglid projektiosaliste tootejuht vaheliseks kommunikatsiooniks (tagasiside andmise viia ja Suur tähtajad jne). Regulaarsed töökoosolekud. Projektitegevustega arvestamine töö planeerimisel. 2025 2026 2027 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € - 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € - 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € - 0,00 € OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2025 2026 2027 Kokku Rahastusallikas (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas ossapool) 55 000,00 € 55 000,00 € 55 000,00 € 774 996,00 € - 55 000,00 € 55 000,00 € 55 000,00 € 774 996,00 € - 55 000,00 € 55 000,00 € 55 000,00 € 774 996,00 € RES lisataotlus: Infosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € - 0,00 € JR kommentaar Kogus praegu Kogus 5 aasta Mõju Ühik (hetkeolukord) pärast % 70 90 20 tunde aastas 200 000 181 818 -18 182 (ametnik) kord 10 000 11 000 1 000 tunde aastas 200 000 181 818 -18 182 (klient) tundi aastas 3 333 0 -3 333 (ametnik + klient) Dokumentide 10 000 500 -9 500 paberil vormistamise ja postitamise kulu (€) 0 0 Teavituseks 833 0 -833 kuluva aja vähenemine, tundi aastas (ametnik) Aruannete 8 000 1 -7 999 koostamise aeg (tundi aastas) Aja kokkuhoid 0 sunniraha määramisel Aja kokkuhoid 4 000 200 -3 800 kontrollplaani koostamisel (tundi aastas) Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika pärast / jooksul selgitus 0 0 0 70 90 20 Rahuloluküsitluste tulemused 0 201 667 181 818 -19 848 Kliendi ajakulu tabelist "Muu kasu" 0 0 0 Tunnihinna selgitus - hinnang vastavalt raamhankele vastavalt tööpere keskmisele Kommentaar - - - Millise Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui Kommentaar asutuse / jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelmises valitsemisala aastaks ja analüüsi projekti veerus on eelarves on omafinantseeringu kulud on eelarves vastus "on garanteeritud olemas eelarves (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) olemas", - - aga varem - - - - - - Terviseamet Ei kinnita - - - - Rahaline mõju -363 636 € -363 636 € -66 667 € -9 500 € -16 667 € -159 980 € -76 000 € Baasandmed Kasutajaid (ametnikud) 100 Töötunde päevas 8 Töötunde aastas 2000 Tööpäevi aastas 250 Töötunni maksumus (€) 20 Teenuskordi aastas 10000 Andmete korduvaks sisestamiseks 10 kuluv aeg (minutites) Ühe paberdokumendi käitlemise ja 1 postitamise kulu (€) Tähtaja lähenemisest käsitsi 5 teavitamiseks kuluv aeg (minutit) Töövaldkonna aruannete käsitsi 80 koostamiseks kuluv aeg aastas (tundi ametniku kohta) Kontrollplaanide käsitsi 40 koostamiseks kuluv aeg aastas (tundi ametniku kohta) SF projekti nimi: Uue põlvkonna MSA SF projekti eelarve / maksumus:499 860,00 € Lühikokkuvõtte (A4) punktid 2-4 ja 10 TÄNANE OLUKORD 92 400,00 € TULEVIKU OLUKORD 892 260,00 € Vahe (tänane olukord - tuleviku olukord) -799 860,00 € Tegemist on uute teenustega, alltoodud tabelis on endise MSA jätkusuutlikkuskulud, mis vana MSA sulgemisel on Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread KOKKU 13 200,00 € 13 200,00 € Investeering kokku 0,00 € 0,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 13 200,00 € 13 200,00 € sh personal (IT-süsteemiadministratsioon 3, 2IT-projektijuhtimine 600,00 € 2) 2 600,00 € sh hooldus/ haldus 10 600,00 € 10 600,00 € … Projektiga seonduvad 2021 2022 kuluread (SF projekti tegemise (SF projekti tegemise aasta) aasta) KOKKU 13 200,00 € 513 060,00 € Investeering kokku 0,00 € 499 860,00 € sh SF projekt 499 860,00 € … Jooksev / püsiv ülalpidamine 13 200,00 € 13 200,00 € sh personal (IT-süsteemiadministratsioon 3, 2IT-projektijuhtimine 600,00 € 2) 2 600,00 € sh hooldus/ haldus 10 600,00 € 10 600,00 € … Muud kasud: Hetkeolukord Tulemus Teenuse juhtumite arv MSA-s 2000 taotlust Kogu töö käib MSA-s, lisaks MSA väline eeltäidetud vormid, - 333 seadet riskid hinnatud tolliteatisega lähtuvalt sisenditest. - 200 COEF - 100 Eesti sees OJ (eesmärk tõusta) - 300 seadmega seotud ohutusalane teave - turujärelevalve, kaebused jne Ohtlikud seadmed eemaldatakse turult võimalikult ruttu ja inimesed ei ohusta oma tervist nõuetele mittevastavate seadmetega Defektsete seadmete kahju hüvitatakse kiiremini Tuua välja mõõdetaval kujul ning kirjeldada kuidas ja millistesse infoühiskonna arengukava alameesmärgi „Nutikam riigivalitsemine“ Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal 16–74-aastaste elanike hulgas Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal ettevõtjate hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74-aastaste elanike hulgas Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas Ühtse kvaliteedi mõõtmisega hõlmatud e-teenuste osakaal Klientide keskmine ajakulu e-teenuse kasutamisel Toimivate sündmusteenuste arv Eesti avalikus sektoris kasutuselevõetud tehisintellekti rakenduste arv … Lühikokkuvõtte (A4) punkt 6. (Tegevused, ajakava, eelarve) Tegevus Tundide arv Eeldatav tunnihind KOKKU 8370 - Arendus 7100 64 Turvatestimine 170 138 Projektijuhtimine 1100 20 Lühikokkuvõtte (A4) punkt 7. (Eeltingimused - riskide tabel) Risk Riski realiseerimise Riski realiseerumise tõenäosus mõju projekti eesmärkide täitmisele ei saa rahastust 30 100 arendaja ei saa hakkama 10 70 Eudamed ei saa valmis või muudetakse midagi oluliselt 10 50 arendus ei saa valmis 10 100 tulemus erineb oluliselt ootustest 10 70 TÄNANE OLUKORD "Praegu" MSA jätkusuutlikkuskulud, mis vana MSA sulgemisel on võimalik antud infosüsteemi jätkusuutlikkuskuludeks suunata. 2023 2024 2025 2026 13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 0,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 2 600,00 € 2 600,00 € 2 600,00 € 2 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rah 2023 2024 2025 2026 (siit alates jätkusuutlikkuse kulud 1 aasta) 73 200,00 € 73 200,00 € 73 200,00 € 73 200,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 60 000,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 13 200,00 € 2 600,00 € 2 600,00 € 2 600,00 € 2 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 € 10 600,00 € Mõju 5 aasta pärast / Meetrika jooksul selgitus Ressursi kokkuhoid, Vaid väike osa andmekogu ülevaatlik osakonna tööst ja väljaspool TA-d sooritatakse kasutatav. praegu MSA-s aga peaks olema enamus. Hetkeolukord Tulemus Mõju 5 aasta Meetrika selgitus pärast / jooksul 0 25% 75% kaebused, nõuetele mittevastavad seadmed, soodustused, ajakohased kasutusjuendid jne 50% 85% 100% Kõik osapooled kasutavad MSA-d või on sellega liidestunud 30 minutit 5 minuti Aja kokkuhoid 6x Mõõdme süsteemi protsessi läbimise aega 0 5 Tänane tase 0, südmusteenused on automaatsed ettekirjutused, vabamüügiserdi koostamine, tolliteatised, Coefid, suundumised Kokku Tundide arvu Tunnihinna selgitus selgitus 499 860,00 € - - 454 400,00 € 3 arendajat 18 hinnang kuu vältel 23 460,00 € hinnang vastavalt analoogia ja raamhankele keerukuse alusel 22 000,00 € 30% vastavalt tööpere koormusega 22 keskmisele kuu vältel Riski maandamise Riskijuht / tegevused vastutaja MSA vajaduse Terviseameti selgitamine MSO juht rahastajale arendusprotsessi projektijuht juhtimine väiksemate etappidena nii, et arendaja võimekusest ja võimalikest probleemidest saab varakult teada ning vajadusel saab rakendada korrigeerivaid tegevusi, mis tagaksid arendaja hakkama saamise infovahetus ja Terviseameti kokkulepped MSO juht Eudamedi tooteomanikuga Arendusprotsessi projektijuht jagamine lühemateks etappideks, kus valmivad minimaalsed kasutatavad tarkvara osad, mida hiljem täiendatakse . Sellisel juhul saab infosüsteemi lihtne variant valmis varem. Analüüsi ja valmiva projektijuht toote pidev testimine, tagasiside kogumine kasutajatelt. Tööde prioritiseerimine kasu/kulu suhte järgi u" utlikkuskuludeks suunata. 2027 Kokku Rahastusallikas Kommentaar (olemasolev eelarve, RES lisataoltus, kolmas osapool) 13 200,00 € 92 400,00 € - - 0,00 € 0,00 € - - 0,00 € 13 200,00 € 92 400,00 € - - 2 600,00 € 18 200,00 € Olemasolev eelarve 10 600,00 € 74 200,00 € Olemasolev eelarve 0,00 € TULEVIKU OLUKORD "Tulevik, kui SF projekt rahastatakse" 2027 Kokku Rahastusallikas Millise (olemasolev eelarve, asutuse / RES lisataoltus, valitsemisala kolmas ossapool) eelarves on garanteeritud 73 200,00 € 892 260,00 € - - 60 000,00 € 799 860,00 € - - 60 000,00 € 799 860,00 € RES lisataotlus: Infosüsteemide Terviseamet jätkusuutlikkuse tagamine 0,00 € 13 200,00 € 92 400,00 € - - 2 600,00 € 18 200,00 € Olemasolev eelarve 10 600,00 € 74 200,00 € Olemasolev eelarve 0,00 € Asutuse kinnitus, et SF arendusprojekti Kui eelmises veerus on vastus "on Kommentaar jätkusuutlikkuse kulud vähemalt viieks eelarves olemas", aga varem ei olnud aastaks ja analüüsi projekti jätkusuutlikkuse kulusid planeeritud, omafinantseeringu kulud on eelarves siis milliste tegevuste arvelt need olemas kaetakse? (On eelarves olemas / Ei ole eelarves) - - - - - - Ei kinnita - - - 1. VAIMNE TERVIS, 2022-2025.a tervise- ja tööministri poliitiline prioriteetne lisataotlus • Vaimne tervis on oluline kogu inimese elukaare jooksul – alates sünnist kuni kõrge vanuseni. Suurem osa vaimse tervise probleeme areneb välja lapsepõlves või nooremas täiskasvanueas – 50% vaimse tervise probleemidest avaldub enne 14. eluaastat ja 75% enne 24. eluaastat. Seega on oluline tõhustada vaimse tervise ennetustegevusi suunatuna positiivse vaimse tervise edendamisele ja kaitsmisele. Samuti on oluline pöörata tähelepanu vaimse tervise hoidmisele ja edendamisele. • Alkoholismi vastu võitlemiseks on oluline säilitada struktuurvahenditest välja arendatud sõltuvusravi teenused ja laste vaimset tervist toetav ennetusprogramm Good Behavior Game (VEPA), millel edasine rahastus puudub. Varajane sekkumine ning ennetusse panustamine aitab vältida noorte riskikäitumist, alkoholismi levikut ning alkoholi liigtarbimisega seotud õnnetusi. Eestis alustavad noored alkoholi jt uimastite tarvitamist liiga vara – ligi kolmandik Eesti 15-16-aastastest õpilastest oli tarvitanud alkoholi ja suitsetanud enne 12. eluaastat. Nooremalt kui 14-aastaselt on olnud esimest korda purjus 17% poistest ja 14% tüdrukutest. Vähemalt korra elu jooksul on mõnda narkootilist ainet tarvitanud 38% 15-16-aastastest kooliõpilastest. Lisataotluse rahastamine võimaldab tõhusamalt ennetada kahjusid just laste ja noorte seas. • Vabariigi Valitsuse tööplaanis on seatud prioriteediks parandada vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagada psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele. Nende eesmärkide täitmisel on oluline tagada sundravi piisav rahastus ja Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku rekonstrueerimine ja SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria hoone ehitus. • Piisavas mahus vaimse tervise teenuste osutamiseks on vaja pädevat personali. Psühholoogide koolitamine on eeldus vaimse tervise teenuste ja ka ennetuse arendamisel. Teenuste kättesaadavus omakorda vähendab vaimse tervise probleemidest tingitud terviskahjusid ning kasvavaid kulusid tervishoiusüsteemile. Arvestades psühhiaatrite puudust Eestis, on psühholoogide koolitamine tulevikus kasvavale probleemile kulutõhus lahendus. • Lisaks on kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik ühtlustada Norra finantsmehhanismi 2009-2014 raames välja arendatud laste vaimse tervise keskuste metoodilisi lähenemisi teenustele läbi koordineeritud arendustegevuste (sh ühtsete kvaliteedihindamise ja -arendamise aluste). VAIMNE TERVIS, 2022-2025.a tervise- ja tööministri poliitiline prioriteetne lisataotlus-KOOND Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet / Vaimne tervis / 2022-2025 lisavajadus kokku 41,5 mln eurot, sh 2022. a 7,4 mln eurot, 2023. a 10,3 mln eurot, 2024. a 12,6 mln eurot, 2025. a 11,2 mln eurot. 1. Probleem • Puudub abiliin, mis tagaks täiskasvanutele suunatud tõenduspõhise psühholoogilise nõustamise • alkoholisõltuvuse ennetuse, abi ja nõustamisvõimaluste vähene kättesaadavus • puudub võimalus rahastada koolipsühholoogide kutseaastat, samal ajal vajadus psühholoogilise abi järele kasvab • Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku ülerahvastatus • sundraviteenuse mahu sõltuvus kohtuotsustest, alarahastus tekib ravile määratud patsientide arvu kasvust • Käesoleval ajal kasutuses olev regionaalne Ida –Viru Keskhaigla psühhiaatriahoone voodifond ei vasta nõuetekohastele tingimustele. 1.1 Lisataotluse eesmärk • luua üleriigiline 24/7 psühholoogiline abiliin ja veebichat • ennetada alkoholi liigtarvitamist juba varases eas ja vähendada ja sellest põhjustatud kahjusid ühiskonnas • Good Behavior Game ehk VEPA käitumisoskuste mäng on koolikeskkonnas rakendatav sekkumisprogramm, mis ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist • parandada elanikkonna enesehoiu ja lähedaste toetamise oskusi • arendada ja koordineerida ühtselt laste vaimse tervise keskusi • arendada tõenduspõhiste ennetustegevuste kompetentsikeskus • tagada psühholoogilise abi kättesaadavus täiskasvanutele ja lastele • võimaldada Viljandi Haiglal osutada psühhiaatrilist teenust sõltumata kohtuotsustega kaasnevast mahust • paraneb psühhiaatrilise abi kättesaadavus Ida-Virumaal. 1.2 Mitterahastamise tagajärg • vaimse tervise probleemid ühiskonnas süvenevad • abivajajad, sh lapsed jäävad psühholoogilise abita • sagenevad alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud kahjud, õnnetused, lähisuhtevägivald • väheneb tööealise elanikkonna produktiivsus • väheneb elanike turvatunne 1. VAIMNE TERVIS Sotsiaalministeerium/Üleriigilise 24/7 psühholoogilise abiliini ja veebichati loomine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 630 000 eurot, sh 2022.a 180 000 eurot, 2023.a 150 000 eurot, 2024.a 150 000 eurot, 2025.a 150 000 eurot 1. Probleem, 1.1 Lisataotluse eesmärk, 1.3 Mitterahastamise tagajärg: 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja Psühholoogilise abitelefonidel ja veebichatidel on oluline roll vaimse tervise murega inimese, tema lähedaste ja eesmärkidesse: spetsialistide toetamisel ja teabe pakkumisel. Teenus on kättesaadavam, juurdepääsetavam ning kulutõhusam kui 1.5 Lepime kokku koroonaviiruse silmast-silma psühholoogiline nõustamine. Samuti on abitelefonidel oma roll vaimse tervise probleemiga inimeste pandeemiast väljumise põhimõtted ja raviprotsesside toetamisel ja tagasilanguste vältimisel. Psühholoogilise abi ja nõustamise liin vähendab nõudlust ja tegevuskava; järjekordi psühholoogilise abi saamisel ning võimalus rääkida spetsialistiga konfidentsiaalselt, turvaliselt ja 2.4 parandame vaimse tervise teenuste hinnangutevabalt vähendab vaimse tervise probleemidega inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist. korraldust 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta Hetkel on olemas nt Ohvriabi (hetkel suunitlus perevägivalla Loodud täiskasvanutele suunatud psühholoogilise jooksul) ohvritele), vägivallatsejate nõustamisliin, hingehoid, Lasteabi abitelefon ja veebichat. Psühholoogilise abi ja nõustamise liin telefon 116 111, kuid neist ükski ei kata täiskasvanutele vähendab nõudlust ja järjekordi suunatud tõenduspõhist psühholoogilist nõustamist. COVID psühholoogilise abi saamisel ning võimalus teemade raames äärmiselt oluline antud liin avada ning ehitada rääkida spetsialistiga konfidentsiaalselt, see üles näiteks SKA olemasolevate liinide juurde. turvaliselt ja hinnangutevabalt vähendab vaimse tervise probleemidega inimeste häbimärgistamist ja diskrimineerimist. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates Psühholoogilist tuge vajavad inimesed - lahtrites ei ole käsitletud 1. VAIMNE TERVIS Tervise Arengu Instituut /Alko+VEPA/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 16,2 mln eurot, sh 2022.a 3,6 mln eurot, 2023.a 4,1 mln eurot, 2024.a 4,2 mln eurot, 2025.a 4,3 mln eurot, sh 1) VEPA 2022-2025 kokku 1 015 740 eurot, sh 2023.a 330 720 eurot, 2024.a 338 580 eurot, 2025.a 346 440 eurot; 2) Alkoholi ennetustegevused 2022-2025 kokku 15 229 890 eurot, sh 2022.a 3 631 200 eurot, 2023.a 3 810 552 eurot, 2024.a 3 881 563 eurot, 2025.a 3 906 574 eurot 1. Probleem: Alkoholi liigtarvitamine ja sellest põhjustatud kahjud ühiskonnas. Ennetuse, abi ja nõustamisvõimaluste vähene 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja eesmärkidesse: kättesaadavus. VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste korraldust, kättesaadavust ja 1.1 Lisataotluse eesmärk ESF programmide lõppemisel tegevustega jätkamine sh TAT “Kainem ja tervem Eesti” 2014-2020 kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele. teenustega ja VEPA Käitumisoskuste mänguga jätkamine Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03), Psühholoogide kutseaasta rahastamine 1.2 Mitterahastamise tagajärg: Vaimse tervise probleemid ühiskonnas kasvavad, abivajajad jäävad teenusteta ning selle Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 programm: Tervist toetavad valikud tulemusena kannatab ühiskond tervikuna (sh sagenevad joobes juhtimisest põhjustatud liiklusõnnetused, lähisuhte vägivald, Tegevused: Vaimse tervise edendamine; Vigastuste ennetamine; Uimastite tööealise elanikkonna produktiivsus väheneb) tarvitamise ennetamine ja vähendamine 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Hinnanguliselt on Eestis 50 000-60 000 alkoholisõltuvusega inimest kellele lisanduvad teised Aasta jooksul on ravi saanud 1) Alkoholi liigtarvitamisest tuleneva tervisekao vähendamine avaldab positiivset alkoholitarvitamise häirega inimesed (alkoholi kuritarvitajad ja liigtarvitajad). 3500 patsienti, alkoholi mõju tööhõivele, vähendab vigastuste, joobes juhtimise ja vägivallaga seotud Alkoholitarvitamise häire ravi osutatakse 10 haiglas. Keskmiselt saab aastas ravi 3200 patsienti, liigtarvitamise varajase kulutusi. alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise teenust 5540 inimest. avastamise teenust on 2) Tagab abi võimalused tervishoiusüsteemis nii justiitssüsteemist kui ka Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel suurenes depressiivsete episoodide saanud 5600 inimest sotsiaalsüsteemist suunatud inimestele. sagedus aastatel 2010.–2018 nii tüdrukutel kui ka poistel, tüdrukutel vastavalt 32%-lt 40%-le ja 3) VEPA ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist. Paranevad poistel 18%-lt 26%-le. Aastas kaastakse VEPA õpilaste enesejuhtimisoskused ja sotsiaalsed suhted, mis aitavad ennetada VEPA käitumisoskuste mängu rakendavad 2019/2020. õppeaastal 83 kooli ja programmiga liitus programmi juurde 200 riskikäitumist ja suurendavad nende aktiivset panustamist kogukonna-, 185 uut õpetajat ning alustasime programmi pakkumiseks koolidele koostööd kohalike õpetajat, et viia VEPA 3 000 ühiskonnaelus ja tööturul nii kodaniku kui ka töötajana. omavalitsustega. Programmiga oleme aastate lõikes jõudnud 122 kooli ning 7700 õpilaseni. õpilaseni. Oleme avaldanud VEPA mõju-uuringu tulemused, mis kinnitavad programmi positiivset mõju ka Eestis. Jätkusuutlikkuse tagamiseks oleme juba teist õppeaastat rakendanud nn koolimentorite süsteemi ning sellest õppeaastast alustasime koostööd KOVidega koolide toetamisel pilootprojekti raames, millega kindlasti uuel õppeaastal jätkame, kuid on mitmeid tegevusi (näiteks programmi arendus, teavitus- ja hindamistegevused jm), mida programmi pakkumise kvaliteedi tagamise huvides ei saa ainult KOVide rahastamise kaudu tagada. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, 7. Projekti eeltingimused eelarve Raviteenuse ja varajase avastamise teenuse osutamine sh teenuseosutajate koolitused VEPA koolitused, mentorlus õpetajatele ja koolidele Alkoholitarvitamise ennetamise teavitustegevused TAI personalikulu 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole käsitletud • Kogu elanikkond • Teenuste kättesaadavuse VEPA: • Alkoholi liigtarvitajatega kokkupuutuvad spetsialistid (sh tervishoiutöötajad, suurendamine 2021.a rahastatakse RE-st 315 000 eurot, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad jt) geograafiliselt (Tallinnas 2022.a rahastatakse REACT EU-st 315 000 eurot. VEPAga liitunud koolid, õpetajad, mentored, koolitajad, kaasatud KOVid. ja Ida-Virumaal) 1. VAIMNE TERVIS Tervise Arengu Instituut/Laste vaimse tervise keskuste (LVTK) ja teenuste arendustegevused ning kvaliteedisüsteemi (sh hindamisinstrumentide kohandamine, haldamine) arendamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 965 797 eurot, sh 2022. a 217 621 eurot, 2023.a 220 173 eurot, 2024.a 262 725 eurot, 2025.a 265 277 eurot 1. Probleem, 1.1 Lisataotluse eesmärk, 1.3 Mitterahastamise tagajärg: 1.4 Panustab alljärgnevasse Ühtne metoodiline lähenemine nelja vaimse tervise keskuse teenustele ja koordineeritud arendustegevus sh ühtsed teenusesse ja eesmärkidesse: kvaliteedihindamise ja -arendamise alused. Ekspert-projektijuht 1,0 koormusega; Koolitusspetsialist 0,5 koormusega, Analüütik 1,0 VVTP: 2.4. Parandame vaimse koormusega. Vahendeid on taotletud Norra rahastuse lõppemisest. tervise teenuste korraldust 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 Norra finantsmehhanismi 2009–2014 alla kuuluva rahvatervise programmi raames loodi võimalused ja alustati neljas Välja on aasta jooksul) Eesti piirkonnas laste vaimse tervise teenuseid pakkuma. Kuid laste vaimse tervise teenuse välja töötamisega töötatud Laste vaimse tervise keskuste tegelesid neli vaimse tervise keskust eraldi. Kuigi nende projektide meeskonnad korraldasid ühiseid arutelusid ja ühtsed teenuse kättesaadavaus ja tegid muul viisil koostööd, siis päris ühtset metoodilist lähenemist neljale vaimse tervise keskusele projekti jooksul ei kvaliteedihin kvaliteet on ühtlustunud. tekkinud. Teenuste rahastamine peale projekti lõppu jätkub Eesti Haigekassa vahenditest, kuid puudub ühtne ja damise ja – koordineeritud arendustegevus ning välja ei ole töötatud ühtseid kvaliteedihindamise ja -arendamise alused. Samuti arendamise kaardistati projekti raames ja kohandati mõned hindamisinstrumendid, kuid ei jõutud üles ehitada instrumentide alused. kasutamise süsteemi erinevate tasandite spetsialistide koostöös sh instrumentide kasutamistingimused, vajadusel litsentsitasude maksmise süsteem, koolitused kasutajatele jpm küsimused. Oluline on Eestis kokku leppida, kes haldab standardiseeritud hindamisvahendeid laste ja perede heaolu valdkonnas, analüüsib, milliseid hindamisvahendeid on veel vaja Eestile kohandada, kogub Eesti oludele vastavaid eakohaseid norme ning korraldab koolitusi hindamisvahendite kasutamiseks ja tulemuste tõlgendamiseks. 5. Peamised ressursid 6. 7. Projekti Tegevuse eeltingimused d, ajakava, eelarve 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. 10. Muu oluline info, Psühholoogilist tuge vajavad inimesed Innovaati mida eelnevates lisus lahtrites ei ole - käsitletud 1. VAIMNE TERVIS Tervise Arengu Instituut/Tõenduspõhiste ennetustegevuste seire hindamine, arendamine ja rakendamine / 2022-2025 a lisavajadus kokku 576 163 eurot, sh 2022.a 136 151 eurot, 2023.a 138 077 eurot, 2024.a 150 004 eurot, 2025.a 151 931 eurot 1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja TAI- st arendada tõenduspõhiste ennetustegevuste kompentensikeskus, hindamaks üleriigilisi ennetustegevusi ja eesmärkidesse: ühtlustamaks metoodikaid. Vajalik rahastada ametikoht teadur 1,0 koormusega; analüütik 1,0 koormusega VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise 1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.3 Mitterahastamise tagajärg: teenuste korraldust, kättesaadavust ja Tõenduspõhiste ennetustegevuste seire, hindamine ja arendamine. Vaja on luua pidev tervikülevaade sellest, millised kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi sekkumised ja teenused on laste ja perede heaolu suurendamiseks eri ennetustasanditel olemas ja milliseid veel oleks kättesaadavuse ka alaealistele. vaja Eesti oludele kohandada. Kogu aeg ajakohane tervikülevaade on tähtis alusmaterjal, et kohandada lapse elukaare Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03), igasse etappi sobivaid ja vajalikke ennetus- ja sekkumistegevusi ning neid arendada. Ülevaade saab välja tuua mida, Psühholoogide kutseaasta rahastamine milliste riskikäitumiste mõjutamiseks, millise tõhususe ja kvaliteediga ja millistel ennetustasanditel rakendatakse ning mida oleks erinevates vanuseastmetes juurde vaja. Ülevaade on aluseks süsteemile, mis kogub ja analüüsib järjepidevalt andmeid ning saab ajakohaselt planeerida, kuidas sekkumise kvaliteeti ja tulemuslikkust parendada, ulatust laiendada ja jõuda haavatavamate sihtrühmadeni. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta Erinevad asutused viivad ellu erinevaid ennetustegevusi ning Olemas on pidev tervikülevaade Eestis rakendatavatest jooksul) puuduvad ühtsed seire, hindamise ja arendamise alused. ennetusprogrammidest ning need on hinnatud ja arendatud ühtlastel alustel. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates Psühholoogilist tuge vajavad inimesed - lahtrites ei ole käsitletud 1. VAIMNE TERVIS Sotsiaalministeerium/Psühholoogide kutseaasta rahastamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 1 020 000 eurot, sh 2022.a 225 000 eurot, 2023.a 245 000 eurot, 2024.a 265 000 eurot, 2025.a 285 000 eurot 1. Probleem Sotsiaalministeeriumil ei ole piisavalt ressursi psühholoogide kutseaasta rahastamiseks. Nõudlus on 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja koolipsühholoogide järele. eesmärkidesse: VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise 1.1 Lisataotluse eesmärk Rahastada psühholoogide kutseaastat ja luua tingimused kliiniliste psühholoogide kõrval teenuste korraldust, kättesaadavust ja koolipsühholoogide kutseaasta rahastamiseks. Lisavajaduse kasv on vajalik vastuvõetavate arvu järjepidevaks kvaliteeti. Tagame psühhiaatrilise abi kasvatamiseks sünkroonis juhendamisvõimekuse kasvatamisega, et leevendada koolipsühholoogide teravat kättesaadavuse ka alaealistele. puudust. Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03), Psühholoogide kutseaasta rahastamine 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Psühholoogide järele on vajadus suur, kutse läbinud psühholooge pole piisavalt. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta Rahastada saab piiratud mahus kliiniliste psühholoogide Koolitatud koolipsühholoogide arv kasvab. Inimeste jooksul) kutseaastat, koolipsühholoogide kutseaasta rahastamiseks võimalus saada psühholoogilist abi kasvab. Järjekorrad psühholoogide vastuvõtule vahendid puuduvad. lühenevad, koolilaste võimalused saada psühholoogilist abi suurenevad. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Riigieelarvelised vahendid. • Eelarve 2021-2024 on 400 000 eurot aastas, selle • Rahaliste vahendite eraldamine perioodi lisavajadus kokku 1 020 000 eurot. baaseelarvesse. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates Psühholoogilist tuge vajavad inimesed. - lahtrites ei ole käsitletud 1. VAIMNE TERVIS Sotsiaalministeerium/Sundravi rahastamine/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 426 956 eurot, 2022-2025 lisavajadus aastas 106 739 eurot (baasiline puudujääk, kollektiivleppeta osa) 1. Probleem Sotsiaalministeeriumil ei ole piisavalt ressursi sundraviteenuse rahastamiseks. 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja 1.1 Lisataotluse eesmärk Sundravi hinnad tõusevad seoses patsientide arvu kasvuga. Viljandi Haigla on sunnitud vastu eesmärkidesse: võtma kõik sundravile tulijad. Lisaks tõusevad kulud seoses tervishoiutöötajate kollektiivleppega. Lisataotluse eesmärk VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste on võimaldada Viljandi Haiglal sundraviteenust edasi osutada. korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Sundraviteenust peab saama osutada, s.o sundkohustus, mille maht sõltub kohtuotsustest psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele. ja mille rahastamiseks Sotsiaalministeerium otsib vahendeid igal aastal juurde. Mitterahastamine ei ole variant. Inimkeskse tervishoiu programmi (TE03), Sundraviteenus 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Tegemist on nö raviasutuse vaates avatud kohustusega ehk peavad Viljandi Haiglal on võimalik teenust edasi osutada. Viljandi Haiglal on võimalik teenust edasi osutada. patsiendid vastu võtma. Sundraviteenuste mahud sõltuvad kohtuotsustest, TTO peab teenust osutama. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused • Riigieelarvelised vahendid, reservivahendid • Eelarve 2021-2024 on igal aastal 6 182 475 – • Rahaliste vahendite eraldamine baaseelarvesse. sellest summast ei piisa kui teenuse hinnad igal aastal tõusevad (kollektiivleppe tingimustes eeldatav kasv 10% aastas) 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates Kogu elanikkond on huvitatud, et sundravi vajavad inimesed saaksid Ei ole innovaatiline lahtrites ei ole käsitletud sundraviteenuse. Sundraviteenus peaks olema arvestuslik kulu, kuna patsientide arv teenusele sõltub kohtuotsustest., mida on raske prognoosida , haigla peab patsiendid vastu võtma kohtuotsused tehakse JUM valitsemisalas, kellele endale lisaraha kohustust ei kaasne, seetõttu ei näita JUM ka initsiatiivi süsteemi paremaks muutmiseks. 1. VAIMNE TERVIS Sotsiaalministeerium/Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku rekonstrueerimine ja juurdeehitus/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 6 000 000 eurot, 2022- 2 500 000 eurot, 2023- 3 500 000 eurot 1. Probleem Kohustus (Karistusseadustik § 86; Psühhiaatrilise abi seaduse § 17 , Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lg 1 p 12 ja 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja Kriminaalmenetluse seadustiku § 395-1, § 402 ), on koheselt vastu võtta kõik kohtu poolt saadetud patsiendid, kelle arv ei saa olla piiratud ning on eesmärkidesse: aasta-aastalt suurenevas tendentsis. VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste Kaasaegne ravimudel näeb ette erinevate vajadustega ja erineva ohutasemega patsiendigruppide eraldamise, mida kasutuses olev hoone ei võimalda. korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame Ülerahvastatuse tõttu pole võimalik tagada patsientide privaatsust ja pidev kitsikustunne suurendab patsientide agressiivsust, impulsiivseid tegusid, psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele. omavahelisi konflikte ja lõhkumisi ning ei aita kaasa ravieesmärkide saavutamisele. Turvalisuse osas vastab praegu kasutuses olev maja rahvusvaheliste kriteeriumide alusel madala turvalisuse tasemele. 1.1 Lisataotluse eesmärk 1) Paremad elu- ja olmetingimused patsientidele, mis soodustavad paranemist, raviga soostumust ja omavahelist paremat läbisaamist. 2) Suureneb võimekus pakkuda erinevaid tegevusi ja tegevusõpet sotsiaalse toimetuleku parandamiseks. 3) Tagatud on erinevate vajadustega patsientide väiksematesse gruppidesse jaotamise võimalus, personali turvalisuse- ja töörahulolu ning võimalus tegeleda patsientide eesmärgipärasema ravi ja rehabilitatsiooniga. 4) Kogukonna ja ühiskonna turvalisuse suurendamine. 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Suurendab patsientide agressiivsust, impulsiivseid tegusid, omavahelisi konflikte ja lõhkumisi, mis ei aita kaasa ravieesmärkide saavutamisele. Töötajate ja kogukonna turvatunde puudumine. 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Hetkel kasutuses olevas hoones on projektijärgselt 73 voodikohta, kuid 1) Paremad elu- ja olmetingimused patsientidele, mis soodustavad tegelikkuses pakuti 2017. aastal teenust periooditi 107 patsiendile ja 2018. aasta paranemist, raviga soostumust ja omavahelist paremat läbisaamist. lõpus pikema perioodi vältel 113 patsiendile, st tegemist on olulise 2) Suureneb võimekus pakkuda erinevaid tegevusi ja tegevusõpet ülerahvastatusega ja olemasolevate ruumide baasil pole võimalik kasvavat sotsiaalse toimetuleku parandamiseks. patsientide hulka teenindada. 3) Tagatud on erinevate vajadustega patsientide väiksematesse gruppidesse jaotamise võimalus, personali turvalisuse- ja töörahulolu ning võimalus tegeleda patsientide eesmärgipärasema ravi ja rehabilitatsiooniga. 4) Kogukonna ja ühiskonna turvalisuse suurendamine. 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused Kokku eeldatav investeeringuvajadus 29 mln eurot. 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei ole Kogukond ja ühiskond tervikuna käsitletud 1. VAIMNE TERVIS Sotsiaalministeerium/SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria hoone ehitus/ 2022-2025 a lisavajadus kokku 15 600 000 eurot, sh 2022.a 360 000 eurot, 2023.a 1 848 000 eurot, 2024.a 7 440 000 eurot, 2025.a 5 952 000 eurot 1. Probleem 1.4 Panustab alljärgnevasse teenusesse ja 1)Lähtuvalt Psühhiaatria Eriala Arengukavast on psühhiaatrilise abi kättesaadavus viimasel ajal vähenenud. eesmärkidesse: 2)Samas on selgeid märke suurenenud vajadusele psühhiaatrilise abi järele. VVTP: 2.4. Parandame vaimse tervise teenuste 3)Käesoleval ajal kasutuses olev regionaalne psühhiaatria voodifond ei vasta nõuetekohastele tingimustele. korraldust, kättesaadavust ja kvaliteeti. Tagame 4)Täiendavaks ülesandeks eesmärgi täitmisel on ka psühhiaatrite, lastepsühhiaatrite ja psühhiaatriaõdede koolituste mahtude psühhiaatrilise abi kättesaadavuse ka alaealistele. suurendamine. 1.1 Lisataotluse eesmärk ja 1.3 Mitterahastamise tagajärg: Taotleme uue psühhiaatria hoone ehitamiseks 2022-2023.a toetust ca 90% ehk ca 15,6 mln eurot. Omaosalusena panustab haigla 10% ehituskuludest, eeldatav kogukulu 17 250 000 eurot. Taotluses ei ole arvestatud vajalike seadmete soetamist. Hoone eeldatav üldpind on 7 500 m2, mille arvutamisel võeti arvesse määrust "Haigla liikide nõuded" (§ 19 Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamine) ja Psühhiaatria Eriala Arengukava projekt aastateks 2020-2030. Planeeritav voodikohtade arv Ida-Viru Keskhaiglas on vähemalt 70 voodikohta ning 10 voodikohta lastepsühhiaatria erialal. Psühhiaatria Eriala Arengukava järgi peaks 10 000 elaniku kohta olema tagatud 6-7 psühhiaatria voodikohta (Ida-Virumaa elanike arv on 140 000) ning ambulatoorse vastuvõtu jaoks peaks olema 1 psühhiaater koos 2 kuni 4 spetsialistiga (õed, kliinilised psühholoogid, vajadusel sotsiaaltöötaja ja tegelusterapeut). Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja välja ehitada hoone üldpinnaga 7500 m2 (sh kasulik pind 4500 m2). 2. Hetkeolukord 3. Tulemus 4. Mõju (saavutatav vähemalt 5 aasta jooksul) Hetkel kasutuses olevas hoones on projektijärgselt 73 voodikohta, kuid 1) statsionaarse psühhiaatrilise abi tingimuste tegelikkuses pakuti 2017. aastal teenust periooditi 107 patsiendile ja kaasaajastamine, 2018. aasta lõpus pikema perioodi vältel 113 patsiendile, st tegemist on 2) psühhiaatriline abi integreeritakse muu olulise ülerahvastatusega ja olemasolevate ruumide baasil pole võimalik tervishoiusüsteemiga, kasvavat patsientide hulka teenindada. 3) paraneb psühhiaatrilise abi kättesaadavus (sh haiglavälise ehk konsultatiivse psühhiaatria arendamine). 5. Peamised ressursid 6. Tegevused, ajakava, eelarve 7. Projekti eeltingimused 8. Kasutajate grupid, kolmandad osapooled 9. Innovaatilisus 10. Muu oluline info, mida eelnevates lahtrites ei Kogukond ja ühiskond tervikuna ole käsitletud
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel