dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 1. märts 2021
Viit
1.8-1/690-1
Registreeritud
1. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-1 Finantsplaneerimise, eelarve ja majandusarvestusega seotud kirjavahetus
Toimik
1.8-1/2021
Vastutaja
Liina Nagel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Finantsosakond)

Failid

  • 📎1.8-1690-1 01.03.2021 Väljaminev kiri.asice830 KB

Sisu (failidest)

Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium [email protected] Meie 01.03.2021 nr 1.8-1/690-1 VV reservitaotlus Lugupeetud minister Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ taotleb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse reservist 505 362 eurot (käibemaksuta) järgmisteks tegevusteks:  Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programmi Terviseametile 385 834 eurot kriisijuhtimiseks;  Siseministeeriumi valitsemisalale siseturvalisuse tulemusvaldkonna siseturvalisuse programmi 119 528 eurot märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud tegevusteks. Eelpool nimetatud reservitaotluse osas oleme ette valmistanud Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu. Tegemist on kiireloomulise reservitaotlusega. Palume esitada nimetatud materjal Vabariigi Valitsuse 04.03.2021. a istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Liina Nagel 626 9282 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 04.03.2021 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Raha eraldamine Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 505 362 eurot (käibemaksuta) järgmisteks tegevusteks:  Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programmi Terviseametile 385 834 eurot kriisijuhtimiseks;  Siseministeeriumi valitsemisalale siseturvalisuse tulemusvaldkonna siseturvalisuse programmi 119 528 eurot märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud tegevusteks. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist 505 362 eurot (käibemaksuta) järgmisteks tegevusteks:  Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programmi Terviseametile 385 834 eurot kriisijuhtimiseks;  Siseministeeriumi valitsemisalale siseturvalisuse tulemusvaldkonna siseturvalisuse programmi 119 528 eurot märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud tegevusteks. 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ja Siseministeeriumi valitsemisalal tekib 2021. aasta alguses erakorraline täiendav kulu, millega ei ole 2021. aasta eelarve planeerimisel arvestatud ja mida ei ole võimalik katta Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalade muude kulude arvelt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Terviseameti finants- ja arendusnõunik Olga Galaburda ([email protected], 794 3513), Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna juht Liina Nagel ([email protected]; 626 9282) ja Siseministeeriumi rahandusosakonna juht Mairi Tonsiver ([email protected], 612 5096). Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juht Helen Tralla ([email protected]; 626 9334). 2. Eelnõu sisu ja analüüs 2.1. Terviseameti kriisijuhtimise kulud SARS-CoV-2 viiruse levikust tingitud tervishoiualase hädaolukorra ohjamisel Eestis on Terviseametil kui hädaolukorda juhtival asutusel kaks seadustest tulenevat tegevussuunda:  Esiteks viiruse leviku tõkestamine, mis sisaldab tegevustena nakkuskollete kiiret kaardistamist ja aktiivset tegelemist nakatunute ning lähikontaktsetega (ehk epidemioloogilise uuringu läbiviimist) ja osalemist tõkestusmeetmete väljatöötamisel ning nende rakendamisel. Lisaks sellele sisaldab tegevussuund COVID-19 testimise üleriigilist planeerimist ja korraldamist ning massvaktsineerimise protsessi logistikat (sh vaktsiinide ja tarvikute ladustamist).  Teiseks tervishoiuteenuse valmisoleku ja toimepidevuse korraldamine. 2021. aastaks sai Terviseamet 2021. aasta riigieelarve koostamise protsessis ühekordselt 2 600 000 eurot lisavahendeid asutuse struktuuri ja epidemioloogilise rolli tugevdamiseks, sh  2 200 670 eurot uute ametikohtade loomiseks, teenistujate palgatase tõstmiseks, nakkushaiguste labori jätkusuutlikkuse tagamiseks ja referentteenuse täitmiseks ning riskikommunikatsiooni tõhustamiseks;  399 300 eurot väljastpoolt tööjõu kaasamiseks, nimelt regionaalse võrgustiku arendamiseks nakkushaiguse epideemilises olukorras kontaktsete jälgimise tagamiseks ning valdkondliku nõustamise arendamiseks. Viiruse leviku ning haiglate koormatuse statistiliste andmete põhjal on näha 2021. aasta alguses olukorra stabiilset halvenemisetrendi. Haiglaravi puhul on märgata voodifondi hõivatuse osakaalu tõusu. Samuti on tõusutrendis positiivsete testide osakaal testitute koguarvust. Tuginedes olemasolevatele andmetele ja võrreldes trende teistes Euroopa riikides, võib perspektiivis prognoosida Eestis tervishoiualase hädaolukorra jätkumist aasta lõpuni. Juba aasta kestnud kriis on hakanud inimestes väljenduma nn kriisiväsimuse näol – harjutakse halbade uudistega, eiratakse piiranguid ning eneseisolatsiooni- ja maskikandmise kohustusi. Väsimustrendi võib täheldada ka kriisilahendajate hulgas, kes on samuti osa ühiskonnast. Pikaajaline ja suuremahuline kriisi ohjamine mõjutab otseselt Terviseameti tööd. Nii riigi kui ühiskonna ootused ületavad tunduvalt Terviseameti tavavõimekust ja 2021. aastal eraldatud vahenditest paraku ei piisa. Hädavajalikuks on osutunud kaasata erinevaid eksperte väljastpoolt asutust ning otsida lisatööjõudu. Vabatahtlike kaasamine on piiratud (eriti epidemioloogilise uuringu läbiviimises). Tegemist on pikaajalise kriisisituatsiooniga ja enamasti kaasneb töö delikaatsete isikuandmetega, kus saab rakendada vaid lepingulist lisatööjõudu. Alljärgnevalt tuuakse ülevaade lisatööjõust, mille rakendamiseks on eelarves vajalikud lisavahendid. Tervishoiuteenuse valmisoleku ja toimepidevuse korraldamise puhul on hädaolukorras loodud staabipõhine struktuur ning praktiliselt kogu koordineerimiseks vajalik inimressurss on kaasatud väljastpoolt asutust. Lähtuvalt hädaolukorra spetsiifikast ning ulatusest on kriitiline vajadus kaasata asutuses puuduv ja täiendav ekspertiis asutuseväliste ekspertide näol. Kaasatud eksperdid nõustavad Terviseametit:  kriisireguleerimise ning ühendoperatsioonide planeerimise ja juhtimise ning tagasisidestamise valdkonnas;  tervishoiuteenuse osutajate juhtimises, toimepidevuses, koostöös ja koordineerimises;  esmatasandi ja infektsioonikontrolli teemadel, sh haiglate, kiirabide ja esmaliini nõustamises;  ravi- ja tegevusjuhiste väljatöötamisel;  lisaks on eksperdid ameti kõneisikute rollis. Eraldi väljatoomist vajav teema ja kriitiline edutegur käesoleva tervishoiu hädaolukorra lahendamisel on nakkuskollete kiire kaardistamine ja aktiivne tegelemine nakatunute ning lähikontaktsetega. Võib eeldada, et tänu intensiivsele ja katkematule tegevusele antud valdkonnas oli olukord Eestis kontrolli all kuni hiljutise epidemioloogilise olukorra järsu halvenemisele, mille tõttu ei ole enam Terviseameti Põhja regionaalosakond võimeline isegi palgatud lisaressursiga covid-19 positiivsete lähikontaktsetega ühendust võtma ning sellest tulenevalt tehti otsus mitte kaardistada ja ühendust võtta lähikontaktsetega. Eelnevatel nädalatel alanud nakatumise kasv on jätkunud, haigestumuse juurdekasv on 22,1%. Epideemilise leviku nädalane juurdekasv Harjumaal on 28,8%, Lääne-Virumaal 61,4% ja Läänemaal 31,9%. Haigestumus hakkas taas kasvama Ida-Virumaal (juurdekasv 15,1%). Neljandat nädalat kasvab haigestumus ka Saaremaal 64,2% ja Põlvamaal 28,3%. Haigestumise suurenemise taustal jätkub ka tuvastatud kollete arvu suurenemine. Seitsmendal nädalal on koldeid kokku 158 (eelmine nädal oli koldeid kokku 133). Kollete arv on suurenenud kõigis regioonides. 25. veebruari 2021. a seisuga oli Eesti COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS- CoV-2 viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 850,8. Viimase ööpäevaga lisandus 4939 testi tulemust, nendest 1154 olid positiivsed. Haiglaravil oli 504 patsienti, juhitaval hingamisel 26 patsienti. Ööpäeva jooksul suri 10 inimest, kokku on Eestis koroonaviiruse tagajärjel surnud 567 inimest. Maksimaalse olemasoleva tööjõuressursi koormuse juures saab igapäevaselt epidemioloogilise uuringuga tegeleda 53 regionaalse osakonna töötajat. Arvestusega, et iga töötaja kaardistab nakkuskoldeid ja tuvastab lähikontaktseid päevas 5-7 nakatanul, on asutuse võimekuseks tegeleda päevas 270 – 370 nakatanuga. Nakkuskollete kiire kaardistamine on sisulises vaates üks kõige tõhusamaid viiruse leviku tõkestamise meetmeid, mis kokkuvõttes aitab ära hoida haigestumisi ja sellest tulenevaid hospitaliseerimisi. Tänase nakkusleviku kasvutempo ja puuduliku kontaktide jälgimise tõttu on Harjumaal vajalik piirata plaanilist ravi, et luua piisavas mahus covid-19 voodikohtasid. Plaanilise ravi piirang on hinnanguliselt olenevalt haiglast 30-50%. Tegevuste järjepidevuse tagamiseks on hädavajalik täiendavate eelarvevahendite olemasolu. Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste ning epideemia levikust tingitud kriisides tegutsemise tõhustamiseks taotleb Terviseamet 385 834 eurot (käibemaksuta). Kriisikulude (väljaspoolt kaasatud tööjõukulude) prognoosi ja puudujäägi arvestus jaanuar- mai 2021.a on toodud all tabelis Kaasatud 2021 olemas KRIISIKULUDE PROGNOOS Eelarve Kaasatud tööjõud Tööülesanded töötajate olev Kulu kokku Jaanuar Veebruar Märts Aprill puudujääk arv kriisieelarve 2021 VÄLJASTPOOLT KAASATUD TÖÖJÕUD KOKKU 399 330,00 214 228,84 260 787,88 242 244,06 67 903,04 785 163,82 -385 833,82 Eksperdid 61 848,00 44 141,83 46 673,63 46 673,63 67 903,04 205 392,13 -143 544,13 1) juhendama, nõustama ja koordineerima tervishoiuteenuse osutajate tegevust hädaolukorra ohu hädaolukorra ja hädaolukorra lahendamise ajal; meditsiinijuht ning tema 2) koordineerima haiglate ja kiirabipidajate koostööd; 3 12 020,46 16 923,20 16 923,20 16 923,20 62 790,06 asetäitjad 3) töötama välja selleks ravi- ja tegevusjuhised; 4) olema kõneisikuks käsundiandjaga kokkulepitud teemadel ning osalema käsundiandja staabi töös Terviseameti nõustamine esmatasandis, ravi- ja üldarstiabi kriisistruktuuri tegevusjuhiste väljatöötamine, kõneisikuks olemine, 2 2 247,84 2 247,84 2 247,84 2 247,84 8 991,36 juht ja asejuht esmatasandi ja meditsiinistaabi vahel kommunikatsiooni loomine Terviseameti jaoks eeskätt Ida ja Lääne-Virumaa perearst (vene keelne perearstide nõustamine ja info vahetamine Terviseameti 1 2 809,80 1 123,92 1 123,92 1 123,92 6 181,56 kogukond) hädaolukorra staabi vahel 1) Terviseameti nõustamine infektsioonikontrolli teemadel sh haiglate, kiirabide ja esmaliini nõustamine; nakkushaiguste arst 3 1 685,88 1 685,88 1 685,88 5 057,64 2) ravi- ja tegevusjuhiste väljatöötamine; 3) antud teemadel kõneisikuks olemine erakorralise meditsiini Terviseameti nõustamine, ravi- ja tegevusjuhiste 1 561,96 561,96 561,96 1 685,88 keskus väljatöötamine, tervishoiuteenuse osutajate juhtimis-, intensiivravi, kiirabi 1 561,96 561,96 561,96 1 685,88 toimepidevus-, koostöö ja koordineerimise alases kiirabi 2 1 123,92 1 123,92 1 123,92 3 371,76 nõustamises. laboriarst 1 1 123,92 1 123,92 1 123,92 3 371,76 Terviseameti nõustamine kriisireguleerimise ning strateegiline peaplaneerija ühendoperatsioonide planeerimise ja juhtimise ning 1 1 685,88 1 685,88 1 685,88 1 685,88 6 743,52 tagasisidestamise valdkonnas 1) staabikoosolekute ettevalmistus; 2) staabikoosolekute protokollimine ja selle välja staabiassistent 2 3 361,06 2 676,00 2 676,00 2 676,00 11 389,06 saatmine; 3) raportite koostamine ja välja saatmine COVID-19 kriisi kommunikatsiooni haldus sotsiaalmeedias, kriisi kommunikatsioon kommentaariumi haldamine ja privaatsõnumitele 3 5 586,15 5 586,15 5 586,15 1 873,20 18 631,65 vastamine COVID-19 seotud järelevalve menetluse läbiviimine menetleja (PPA) 2 11 373,00 11 373,00 11 373,00 11 373,00 45 492,00 (karantiininõuete rikkumine) menetleja (SIM) COVID-piirangutega seotud otseste kulude katteks 30 000,00 30 000,00 Lähikontaktsete seire 196 263,00 170 087,01 214 114,25 195 570,43 0,00 579 771,69 -383 508,69 KOKKU 87 (jaanuaris) - 70 (märtsis) Haigete/lähikontaktsete nõustamine ca 140-150 170 087,01 214 114,25 195 570,43 579 771,69 täiskoormusega töötajat Vaktsineerimise NB! Planeeritud vahendid kulutame kompetentsikeskuse haigete/lähikontaktsete seirele. Ülesande täitmiseks raha 31 267,00 31 267,00 eksperdid saame REACT EU'st. NB! Planeeritud vahendid kulutame Infektsioonikontroll 109 952,00 109 952,00 haigete/lähikontaktsete seirele. Ülesanne jääb täitmata. 2.2. Siseministeeriumi valitsemisala märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud otsesed kulud Taotleme Siseministeeriumi valitsemisalale Vabariigi Valitsuse reservist märtsikuuks kehtestatud COVID-piirangutega seotud otseste kulude katteks 119 528 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti tegevused: Vabariigi Valitsus on kehtestanud piirangud, mille eesmärgiks on vähendada inimeste vahelisi kontakte, et piirata koroonaviiruse levikut. Kehtestatud nõuete üle teostab järelevalvet eelkõige Terviseamet (edaspidi TA) ja ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). PPA lisapatrullid teostavad järgnevaid ülesandeid/kontrolle:  avalike väliürituste korraldamise piirangutest kinnipidamine;  avalikes siseruumides 2+2 ja 6+2 piirangutest kinnipidamine;  toitlustusettevõtte müügi-või teenindussaalis ning meelelahutusteenuse osutamise kohas viibimise ja liikumisega seotud piirangutest kinnipidamine;  tavatöö käigus eneseisolatsiooni ja liikumisvabaduse piirangu rikkumiste tuvastamine ja TA’le info edastamine;  Terviseametiga kokkuleppel viiruse leviku tõkestamise osas prioriteetsete ülesannete täitmine, sh maski kandmise kontrollid avalikes siseruumides. Lisaks soovib Terviseamet jätkuvalt PPA abi järgnevate tegevustega, mis põhjustavad PPA’le lisakulu võrreldes tavatöö ülesannete täitmisega:  nakkushaigete ja/või lähikontaktsete kontaktide väljaselgitamine, neile helistamine ja piirangute, sh eneseisolatsiooni tingimuste tutvustamine (Uurimisgrupid);  riigipiiri ületanud isikutele liikumisvabaduse piirangute tutvustamine ja paberkandjal piiriületaja deklaratsiooni (edaspidi deklaratsioon) allkirjastamise ja TA-le edastamine korraldamine;  toimingute teostamiseks vajalike andmete kogumine ja vahetamine TA-ga;  PPA staapide (strateegiline + 4 prefektuuri) tegevus, mis kõike eeltoodut haldab;  tugiteenuste ad hoc ja lisategevused (logistika, tõlge jne). Lisaks eelnevale on PPA lähetanud 5 ametnikku mai lõpuni tööle Terviseametisse menetlejatena. Lisakulu aga tekitab PPA’le veel:  Siseministeeriumi halusalas kriminalistide tööga seotud COVID-19 testimine ning Synlabi laboris testide analüüsimine;  Lisapatrullidega seotud täiendav kilometraaž;  Uurimisgruppide tööks vajalik Telia lahendus; Täiendavate tööjõukuludena arvestab PPA ainult ületunnitasu, öötöö- ja valvetasu ning töötamist riiklikel pühadel. Tavatööajal töötamise tasu PPA COVIDist tingitud lisakuludesse ei arvesta. Kõikidest COVID-patrullide töötundidest on ca 33% lisatunnid. PPA arvestuslikud lisakulud 2021.a märtsi jooksul, eurot täiendavad patrullid (39 tk) 86 043 uurimisgrupp 8 005 muud tegevused (staap, proovid jm) 17 680 KOKKU: 111 728 Arvestuse aluseks on eeldus, et märtsis tehakse COVIDi ohjamiseks PPA-s ca 11 tuhat tundi, sellest ca 3 700 on ületunnid. Häirekeskuse tegevused: Piirangute kehtestamine ja nende jätkumine toob kaasa kõnede hulga kasvu Häirekeskuse kriisiinfotelefonile 1247, millele helistamine ja info saamine on elanikele tasuta. Häirekeskus maksab kriisiinfotelefoni 1247 kõnede eest telekommunikatsiooni ettevõtetele jaanuarikuu tegelike andmete alusel 7 800 eurot kuus. Häirekeskuse kulud COVID-piirangute jätkumisel märtsis on prognoositavalt 7 800 eurot. KOKKUVÕTE Kokku tekib Siseministeeriumi valitsemisalale märtsikuus COVID-piirangutest tingituna otseseid lisakulusid summas 119 528 eurot: eurot Märts - 31 päeva PPA lisakulud 111 728 sh piirangute patrullid 86 043 sh uurimisgrupp 8 005 sh muud tegevused, staap 17 680 Häirekeskuse lisakulud, kriisiinfotelefon 1247 7 800 KOKKU SIM valitsemisala 119 528 Vabariigi Valitsuse reservist eraldatavat 505 362 eurot kasutatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ja Siseministeeriumi valitsemisalas sihtotstarbeliselt ning eraldatud raha kasutamise kohta peetakse raamatupidamises detailset arvestust.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel