Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 01.03.2021 nr 1.8-1/690-1
VV reservitaotlus
Lugupeetud minister
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ taotleb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse reservist 505 362 eurot
(käibemaksuta) järgmisteks tegevusteks:
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu
programmi Terviseametile 385 834 eurot kriisijuhtimiseks;
Siseministeeriumi valitsemisalale siseturvalisuse tulemusvaldkonna siseturvalisuse
programmi 119 528 eurot märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud
tegevusteks.
Eelpool nimetatud reservitaotluse osas oleme ette valmistanud Vabariigi Valitsuse istungile
esitamiseks korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu.
Tegemist on kiireloomulise reservitaotlusega. Palume esitada nimetatud materjal Vabariigi
Valitsuse 04.03.2021. a istungi päevakorda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Liina Nagel 626 9282
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
04.03.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Raha eraldamine
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist 505 362 eurot (käibemaksuta)
järgmisteks tegevusteks:
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu
programmi Terviseametile 385 834 eurot kriisijuhtimiseks;
Siseministeeriumi valitsemisalale siseturvalisuse tulemusvaldkonna siseturvalisuse
programmi 119 528 eurot märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud
tegevusteks.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) eraldatakse Vabariigi Valitsuse
reservist 505 362 eurot (käibemaksuta) järgmisteks tegevusteks:
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu
programmi Terviseametile 385 834 eurot kriisijuhtimiseks;
Siseministeeriumi valitsemisalale siseturvalisuse tulemusvaldkonna siseturvalisuse
programmi 119 528 eurot märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega seotud
tegevusteks.
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas ja Siseministeeriumi valitsemisalal tekib 2021. aasta
alguses erakorraline täiendav kulu, millega ei ole 2021. aasta eelarve planeerimisel arvestatud
ja mida ei ole võimalik katta Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalade muude
kulude arvelt.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Terviseameti finants- ja arendusnõunik Olga
Galaburda (
[email protected], 794 3513), Sotsiaalministeeriumi
finantsosakonna juht Liina Nagel (
[email protected]; 626 9282) ja Siseministeeriumi
rahandusosakonna juht Mairi Tonsiver (
[email protected], 612 5096).
Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juht Helen Tralla
(
[email protected]; 626 9334).
2. Eelnõu sisu ja analüüs
2.1. Terviseameti kriisijuhtimise kulud
SARS-CoV-2 viiruse levikust tingitud tervishoiualase hädaolukorra ohjamisel Eestis on
Terviseametil kui hädaolukorda juhtival asutusel kaks seadustest tulenevat
tegevussuunda:
Esiteks viiruse leviku tõkestamine, mis sisaldab tegevustena nakkuskollete kiiret
kaardistamist ja aktiivset tegelemist nakatunute ning lähikontaktsetega (ehk
epidemioloogilise uuringu läbiviimist) ja osalemist tõkestusmeetmete
väljatöötamisel ning nende rakendamisel.
Lisaks sellele sisaldab tegevussuund COVID-19 testimise üleriigilist planeerimist ja
korraldamist ning massvaktsineerimise protsessi logistikat (sh vaktsiinide ja
tarvikute ladustamist).
Teiseks tervishoiuteenuse valmisoleku ja toimepidevuse korraldamine.
2021. aastaks sai Terviseamet 2021. aasta riigieelarve koostamise protsessis ühekordselt
2 600 000 eurot lisavahendeid asutuse struktuuri ja epidemioloogilise rolli tugevdamiseks, sh
2 200 670 eurot uute ametikohtade loomiseks, teenistujate palgatase tõstmiseks,
nakkushaiguste labori jätkusuutlikkuse tagamiseks ja referentteenuse täitmiseks ning
riskikommunikatsiooni tõhustamiseks;
399 300 eurot väljastpoolt tööjõu kaasamiseks, nimelt regionaalse võrgustiku
arendamiseks nakkushaiguse epideemilises olukorras kontaktsete jälgimise
tagamiseks ning valdkondliku nõustamise arendamiseks.
Viiruse leviku ning haiglate koormatuse statistiliste andmete põhjal on näha 2021. aasta
alguses olukorra stabiilset halvenemisetrendi. Haiglaravi puhul on märgata voodifondi
hõivatuse osakaalu tõusu. Samuti on tõusutrendis positiivsete testide osakaal testitute
koguarvust. Tuginedes olemasolevatele andmetele ja võrreldes trende teistes Euroopa
riikides, võib perspektiivis prognoosida Eestis tervishoiualase hädaolukorra jätkumist
aasta lõpuni.
Juba aasta kestnud kriis on hakanud inimestes väljenduma nn kriisiväsimuse näol –
harjutakse halbade uudistega, eiratakse piiranguid ning eneseisolatsiooni- ja maskikandmise
kohustusi. Väsimustrendi võib täheldada ka kriisilahendajate hulgas, kes on samuti osa
ühiskonnast.
Pikaajaline ja suuremahuline kriisi ohjamine mõjutab otseselt Terviseameti tööd. Nii riigi kui
ühiskonna ootused ületavad tunduvalt Terviseameti tavavõimekust ja 2021. aastal eraldatud
vahenditest paraku ei piisa. Hädavajalikuks on osutunud kaasata erinevaid eksperte
väljastpoolt asutust ning otsida lisatööjõudu. Vabatahtlike kaasamine on piiratud (eriti
epidemioloogilise uuringu läbiviimises). Tegemist on pikaajalise kriisisituatsiooniga ja
enamasti kaasneb töö delikaatsete isikuandmetega, kus saab rakendada vaid lepingulist
lisatööjõudu.
Alljärgnevalt tuuakse ülevaade lisatööjõust, mille rakendamiseks on eelarves vajalikud
lisavahendid.
Tervishoiuteenuse valmisoleku ja toimepidevuse korraldamise puhul on hädaolukorras loodud
staabipõhine struktuur ning praktiliselt kogu koordineerimiseks vajalik inimressurss on
kaasatud väljastpoolt asutust.
Lähtuvalt hädaolukorra spetsiifikast ning ulatusest on kriitiline vajadus kaasata asutuses
puuduv ja täiendav ekspertiis asutuseväliste ekspertide näol. Kaasatud eksperdid nõustavad
Terviseametit:
kriisireguleerimise ning ühendoperatsioonide planeerimise ja juhtimise ning
tagasisidestamise valdkonnas;
tervishoiuteenuse osutajate juhtimises, toimepidevuses, koostöös ja koordineerimises;
esmatasandi ja infektsioonikontrolli teemadel, sh haiglate, kiirabide ja esmaliini
nõustamises;
ravi- ja tegevusjuhiste väljatöötamisel;
lisaks on eksperdid ameti kõneisikute rollis.
Eraldi väljatoomist vajav teema ja kriitiline edutegur käesoleva tervishoiu hädaolukorra
lahendamisel on nakkuskollete kiire kaardistamine ja aktiivne tegelemine nakatunute
ning lähikontaktsetega. Võib eeldada, et tänu intensiivsele ja katkematule tegevusele antud
valdkonnas oli olukord Eestis kontrolli all kuni hiljutise epidemioloogilise olukorra järsu
halvenemisele, mille tõttu ei ole enam Terviseameti Põhja regionaalosakond võimeline isegi
palgatud lisaressursiga covid-19 positiivsete lähikontaktsetega ühendust võtma ning sellest
tulenevalt tehti otsus mitte kaardistada ja ühendust võtta lähikontaktsetega.
Eelnevatel nädalatel alanud nakatumise kasv on jätkunud, haigestumuse juurdekasv on
22,1%. Epideemilise leviku nädalane juurdekasv Harjumaal on 28,8%, Lääne-Virumaal 61,4%
ja Läänemaal 31,9%. Haigestumus hakkas taas kasvama Ida-Virumaal (juurdekasv 15,1%).
Neljandat nädalat kasvab haigestumus ka Saaremaal 64,2% ja Põlvamaal 28,3%.
Haigestumise suurenemise taustal jätkub ka tuvastatud kollete arvu suurenemine.
Seitsmendal nädalal on koldeid kokku 158 (eelmine nädal oli koldeid kokku 133). Kollete arv
on suurenenud kõigis regioonides.
25. veebruari 2021. a seisuga oli Eesti COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-
CoV-2 viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 850,8. Viimase ööpäevaga
lisandus 4939 testi tulemust, nendest 1154 olid positiivsed. Haiglaravil oli 504 patsienti,
juhitaval hingamisel 26 patsienti. Ööpäeva jooksul suri 10 inimest, kokku on Eestis
koroonaviiruse tagajärjel surnud 567 inimest.
Maksimaalse olemasoleva tööjõuressursi koormuse juures saab igapäevaselt
epidemioloogilise uuringuga tegeleda 53 regionaalse osakonna töötajat. Arvestusega, et iga
töötaja kaardistab nakkuskoldeid ja tuvastab lähikontaktseid päevas 5-7 nakatanul, on
asutuse võimekuseks tegeleda päevas 270 – 370 nakatanuga.
Nakkuskollete kiire kaardistamine on sisulises vaates üks kõige tõhusamaid viiruse
leviku tõkestamise meetmeid, mis kokkuvõttes aitab ära hoida haigestumisi ja sellest
tulenevaid hospitaliseerimisi. Tänase nakkusleviku kasvutempo ja puuduliku
kontaktide jälgimise tõttu on Harjumaal vajalik piirata plaanilist ravi, et luua piisavas
mahus covid-19 voodikohtasid. Plaanilise ravi piirang on hinnanguliselt olenevalt
haiglast 30-50%. Tegevuste järjepidevuse tagamiseks on hädavajalik täiendavate
eelarvevahendite olemasolu.
Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste ning epideemia levikust tingitud kriisides
tegutsemise tõhustamiseks taotleb Terviseamet 385 834 eurot (käibemaksuta).
Kriisikulude (väljaspoolt kaasatud tööjõukulude) prognoosi ja puudujäägi arvestus jaanuar- mai
2021.a on toodud all tabelis
Kaasatud 2021 olemas KRIISIKULUDE PROGNOOS
Eelarve
Kaasatud tööjõud Tööülesanded töötajate olev Kulu kokku
Jaanuar Veebruar Märts Aprill puudujääk
arv kriisieelarve
2021 VÄLJASTPOOLT KAASATUD TÖÖJÕUD KOKKU 399 330,00 214 228,84 260 787,88 242 244,06 67 903,04 785 163,82 -385 833,82
Eksperdid 61 848,00 44 141,83 46 673,63 46 673,63 67 903,04 205 392,13 -143 544,13
1) juhendama, nõustama ja koordineerima
tervishoiuteenuse osutajate tegevust hädaolukorra ohu
hädaolukorra ja hädaolukorra lahendamise ajal;
meditsiinijuht ning tema 2) koordineerima haiglate ja kiirabipidajate koostööd; 3 12 020,46 16 923,20 16 923,20 16 923,20 62 790,06
asetäitjad 3) töötama välja selleks ravi- ja tegevusjuhised;
4) olema kõneisikuks käsundiandjaga kokkulepitud
teemadel ning osalema käsundiandja staabi töös
Terviseameti nõustamine esmatasandis, ravi- ja
üldarstiabi kriisistruktuuri tegevusjuhiste väljatöötamine, kõneisikuks olemine,
2 2 247,84 2 247,84 2 247,84 2 247,84 8 991,36
juht ja asejuht esmatasandi ja meditsiinistaabi vahel kommunikatsiooni
loomine
Terviseameti jaoks eeskätt Ida ja Lääne-Virumaa
perearst (vene keelne
perearstide nõustamine ja info vahetamine Terviseameti 1 2 809,80 1 123,92 1 123,92 1 123,92 6 181,56
kogukond)
hädaolukorra staabi vahel
1) Terviseameti nõustamine infektsioonikontrolli
teemadel sh haiglate, kiirabide ja esmaliini nõustamine;
nakkushaiguste arst 3 1 685,88 1 685,88 1 685,88 5 057,64
2) ravi- ja tegevusjuhiste väljatöötamine;
3) antud teemadel kõneisikuks olemine
erakorralise meditsiini
Terviseameti nõustamine, ravi- ja tegevusjuhiste 1 561,96 561,96 561,96 1 685,88
keskus
väljatöötamine, tervishoiuteenuse osutajate juhtimis-,
intensiivravi, kiirabi 1 561,96 561,96 561,96 1 685,88
toimepidevus-, koostöö ja koordineerimise alases
kiirabi 2 1 123,92 1 123,92 1 123,92 3 371,76
nõustamises.
laboriarst 1 1 123,92 1 123,92 1 123,92 3 371,76
Terviseameti nõustamine kriisireguleerimise ning
strateegiline peaplaneerija ühendoperatsioonide planeerimise ja juhtimise ning 1 1 685,88 1 685,88 1 685,88 1 685,88 6 743,52
tagasisidestamise valdkonnas
1) staabikoosolekute ettevalmistus;
2) staabikoosolekute protokollimine ja selle välja
staabiassistent 2 3 361,06 2 676,00 2 676,00 2 676,00 11 389,06
saatmine;
3) raportite koostamine ja välja saatmine
COVID-19 kriisi kommunikatsiooni haldus sotsiaalmeedias,
kriisi kommunikatsioon kommentaariumi haldamine ja privaatsõnumitele 3 5 586,15 5 586,15 5 586,15 1 873,20 18 631,65
vastamine
COVID-19 seotud järelevalve menetluse läbiviimine
menetleja (PPA) 2 11 373,00 11 373,00 11 373,00 11 373,00 45 492,00
(karantiininõuete rikkumine)
menetleja (SIM) COVID-piirangutega seotud otseste kulude katteks 30 000,00 30 000,00
Lähikontaktsete seire
196 263,00 170 087,01 214 114,25 195 570,43 0,00 579 771,69 -383 508,69
KOKKU
87 (jaanuaris) - 70 (märtsis)
Haigete/lähikontaktsete nõustamine ca 140-150 170 087,01 214 114,25 195 570,43 579 771,69
täiskoormusega töötajat
Vaktsineerimise NB! Planeeritud vahendid kulutame
kompetentsikeskuse haigete/lähikontaktsete seirele. Ülesande täitmiseks raha 31 267,00 31 267,00
eksperdid saame REACT EU'st.
NB! Planeeritud vahendid kulutame
Infektsioonikontroll 109 952,00 109 952,00
haigete/lähikontaktsete seirele. Ülesanne jääb täitmata.
2.2. Siseministeeriumi valitsemisala märtsikuuks kehtestatud COVID-19 piirangutega
seotud otsesed kulud
Taotleme Siseministeeriumi valitsemisalale Vabariigi Valitsuse reservist märtsikuuks
kehtestatud COVID-piirangutega seotud otseste kulude katteks 119 528 eurot.
Politsei- ja Piirivalveameti tegevused:
Vabariigi Valitsus on kehtestanud piirangud, mille eesmärgiks on vähendada inimeste vahelisi
kontakte, et piirata koroonaviiruse levikut. Kehtestatud nõuete üle teostab järelevalvet eelkõige
Terviseamet (edaspidi TA) ja ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA).
PPA lisapatrullid teostavad järgnevaid ülesandeid/kontrolle:
avalike väliürituste korraldamise piirangutest kinnipidamine;
avalikes siseruumides 2+2 ja 6+2 piirangutest kinnipidamine;
toitlustusettevõtte müügi-või teenindussaalis ning meelelahutusteenuse osutamise
kohas viibimise ja liikumisega seotud piirangutest kinnipidamine;
tavatöö käigus eneseisolatsiooni ja liikumisvabaduse piirangu rikkumiste tuvastamine
ja TA’le info edastamine;
Terviseametiga kokkuleppel viiruse leviku tõkestamise osas prioriteetsete ülesannete
täitmine, sh maski kandmise kontrollid avalikes siseruumides.
Lisaks soovib Terviseamet jätkuvalt PPA abi järgnevate tegevustega, mis põhjustavad
PPA’le lisakulu võrreldes tavatöö ülesannete täitmisega:
nakkushaigete ja/või lähikontaktsete kontaktide väljaselgitamine, neile helistamine ja
piirangute, sh eneseisolatsiooni tingimuste tutvustamine (Uurimisgrupid);
riigipiiri ületanud isikutele liikumisvabaduse piirangute tutvustamine ja paberkandjal
piiriületaja deklaratsiooni (edaspidi deklaratsioon) allkirjastamise ja TA-le edastamine
korraldamine;
toimingute teostamiseks vajalike andmete kogumine ja vahetamine TA-ga;
PPA staapide (strateegiline + 4 prefektuuri) tegevus, mis kõike eeltoodut haldab;
tugiteenuste ad hoc ja lisategevused (logistika, tõlge jne).
Lisaks eelnevale on PPA lähetanud 5 ametnikku mai lõpuni tööle Terviseametisse
menetlejatena.
Lisakulu aga tekitab PPA’le veel:
Siseministeeriumi halusalas kriminalistide tööga seotud COVID-19 testimine ning
Synlabi laboris testide analüüsimine;
Lisapatrullidega seotud täiendav kilometraaž;
Uurimisgruppide tööks vajalik Telia lahendus;
Täiendavate tööjõukuludena arvestab PPA ainult ületunnitasu, öötöö- ja valvetasu ning
töötamist riiklikel pühadel. Tavatööajal töötamise tasu PPA COVIDist tingitud lisakuludesse ei
arvesta. Kõikidest COVID-patrullide töötundidest on ca 33% lisatunnid.
PPA arvestuslikud lisakulud 2021.a märtsi jooksul, eurot
täiendavad patrullid (39 tk) 86 043
uurimisgrupp 8 005
muud tegevused (staap, proovid jm) 17 680
KOKKU: 111 728
Arvestuse aluseks on eeldus, et märtsis tehakse COVIDi ohjamiseks PPA-s ca 11 tuhat tundi,
sellest ca 3 700 on ületunnid.
Häirekeskuse tegevused:
Piirangute kehtestamine ja nende jätkumine toob kaasa kõnede hulga kasvu Häirekeskuse
kriisiinfotelefonile 1247, millele helistamine ja info saamine on elanikele tasuta. Häirekeskus
maksab kriisiinfotelefoni 1247 kõnede eest telekommunikatsiooni ettevõtetele jaanuarikuu
tegelike andmete alusel 7 800 eurot kuus.
Häirekeskuse kulud COVID-piirangute jätkumisel märtsis on prognoositavalt 7 800 eurot.
KOKKUVÕTE
Kokku tekib Siseministeeriumi valitsemisalale märtsikuus COVID-piirangutest tingituna
otseseid lisakulusid summas 119 528 eurot:
eurot Märts - 31 päeva
PPA lisakulud 111 728
sh piirangute patrullid 86 043
sh uurimisgrupp 8 005
sh muud tegevused, staap 17 680
Häirekeskuse lisakulud, kriisiinfotelefon 1247 7 800
KOKKU SIM valitsemisala 119 528
Vabariigi Valitsuse reservist eraldatavat 505 362 eurot kasutatakse Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas ja Siseministeeriumi valitsemisalas sihtotstarbeliselt ning eraldatud raha
kasutamise kohta peetakse raamatupidamises detailset arvestust.