dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruande edastamine

Sotsiaalministeerium · 1. märts 2021
Viit
4.2-3/682-1
Registreeritud
1. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2021
Vastutaja
Rait Kuuse (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎5.1-15970-1 01.03.2021 Järelevalve VÄLJA.asice1695 KB

Sisu (failidest)

2020. AASTA HALDUSJÄRELEVALVE ARUANNE SOTSIAALKINDLUSTUSAMET 2021 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 2. Asendushooldusteenus............................................................................................... 2 2.1 Metoodika ja fookused ............................................................................................ 2 2.2 Tuvastatud rikkumised ............................................................................................ 4 3. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ............................................................... 5 3.1 Metoodika ja fookused ............................................................................................ 6 3.2 Tuvastatud rikkumised ............................................................................................ 6 4. Haldusjärelevalve kohalikes omavalitsustes ............................................................... 7 4.1 Toimetulekutoetus ................................................................................................... 7 4.1.1 Metoodika ja fookused ..................................................................................... 7 4.1.2 Tuvastatud rikkumised ..................................................................................... 8 4.2 Abivajaduse hindamine ..........................................................................................10 4.2.1 Metoodika .......................................................................................................10 4.2.2 Tulemused ......................................................................................................10 4.3 Lastekaitsetöö ........................................................................................................13 4.3.1 Metoodika ja fookused ....................................................................................13 4.3.2 Tuvastatud rikkumised ....................................................................................13 4.3.3 Ettekirjutuse täitmise kontroll Pärnu Linnavalitsuses.............................................14 5. Naiste tugikeskused ...................................................................................................15 5.1 Fookused ....................................................................................................................15 5.2 Metoodika ...................................................................................................................16 5.3 Tulemused ..................................................................................................................16 5.4 Kokkuvõte ...................................................................................................................17 1 1. Sissejuhatus 2020. aasta on toonud tervele riigile suure väljakutse seoses Covid-19 laialdase levikuga terves maailmas. Sellest ei jäänud puutumata ka sotsiaalkindlustusameti (SKA) kvaliteediosakonna (KVO) järelevalve talitus. 2020. aastal olime planeerinud oma järelevalve tegevustes fokuseerida pigem asendushoolduse järelevalvele ja kohalikes omavalitsustes (KOV) tehtavale abivajadusehindamisele. Aasta esimese kvartali lõpuks sai selgeks, et kõiki planeeritud tegevusi me teha ei saa ning peame oma fookust muutma. Käesolevas aruandes kajastame 2020. aastal tehtud haldusjärelevalvete tulemusi. Nagu ka eelnevatel aastatel leiate teemad aruandest valdkondade kaupa. Toome välja valdkondades tuvastatud rikkumised, teenuseosutajatele andud soovitused ning ettekirjutused. Nagu eelnevalt mainitud, ei ole COVID-19 leviku tõttu järelevalvete arv võrreldav eelnevate aastatega. Head lugemist! 2. Asendushooldusteenus Järelevalve käigus kontrollis SKA asendushoolduse teenuse vastavust sotsiaalhoolekande seaduses ja lastekaisteseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 2020. aastal oli järelevalves tähelepanu all teavitustöö ja kontroll jõustunud SHS muudatuse osas, mis seab laste maksimaalse arvu piiriks pere- ja asenduskodus 6 last senise 8 asemel. SKA lastekaitseosakonna (LKO) asendushooldustalitus ja KVO järelevalvetalitus on koos välja töötanud juhise SKA kooskõlastuse saamiseks rohkem kui kuue lapse erandkorras teenusele paigutamiseks. 2020. aasta kevadel jäi 3 asutuses asendushooldusteenuse haldusjärelevalve pooleli seoses eriolukorra väljakuulutamisega riigis ja sügisel jäi 2 asutuses haldusjärelevalve teostamata koroonaviiruse teise laine tõttu. Kahele asutusele on vormistatud järelevalve akt ning ühele on akt koostamisel. 2.1 Metoodika ja fookused Koostöös SKA LKOga keskendus järelevalve asendushooldusteenuse osutamisel kolmele SHS § 3 lg 2 tulenevale kvaliteedinõude täitmisele: 2 1. Isikukesksus. Siin keskenduti sellele, kuidas asutuses hoitakse lapse identiteeti (kontakti toetamine bioloogilise perega, fotod ja mälestusesemed päritolu kodust jne), kuidas toetatakse lapse arengut (tugiteenused, huvitegevus, tegelemine lapse traumakogemusega, arstide visiidid, vaimne ja füüsiline tervis, juhtumiplaani ajakohasus) ning kuidas valmistatakse last ette iseseisvaks eluks (õpingute planeerimine, tööturule sisenemine, teenuse lõpetamine, teisele teenusele üleminek või ellu astumine). 2. Turvalisus. Selle kvaliteedipõhimõtte all uuriti, kas lapsel on võimalik hoida usalduslikku suhet oma eestkostjaga (kas laps saab igal ajal tema poole pöörduda, kas kohtumistel võimaldatakse neile privaatselt vestelda), kas lapsel on sõltumatud võimalused abi ja õiguste tagamiseks, sobiv elukeskkond ja peresarnane elukorraldus (kuidas lapsed omavahel peres sobivad, kas neil on võrdväärsed ja austavad suhted omavahel ja perevanemate/kasvatajatega, kas neile on tagatud inimväärikus ja missugused on laste ja neid kasvatavate isikute väärtused). 3. Kaasamine. Siinkohal keskenduti sellele, kas last kaasatakse tema juhtumiplaani tegevuskava hindamisele ja täitmisele, kas lastele korraldati rahuloluküsitlusi, kas ja kui palju laps saab osaleda tegevuste planeerimisel, kui palju arvestatakse lapse arvamusega elukorralduslikes küsimustes (menüü, hobid, sõpradega suhtlemine, oma toa sisustamine jne). SKA püüab järelevalvet teostades tekitada teenuseosutajatele võimalikult vähe halduskoormust. Järelevalve korras on SKAl dokumentide ja teabe nõudmise õigus, kuid andmeid töötajate, teenusel olevate laste ja asutuste omanike kohta, mida on võimalik saada riiklikest andmekogudest (näiteks SKAIS, STAR, MTR, TÖR, Äriregister), asutustelt ei nõuta. 2020. aastal olid järelevalve paikvaatlustele kaasatud SKA LKO töötajad, kes panustasid laste küsitlemisel. Koroonaviirusest põhjustatult oldi paikvaatlustel tavapärasemast lühemal ja vestlused asutuste juhtkonnaga viidi võimalusel läbi Skype teel. Lisaks asenduskodu juhile, omanikele, töötajatele ja lastele, küsitlesime asutuse koostööpartnereid (rehabilitatsiooniasutused, haridusasutused jne) ja eestkosteasutusi. Küsitluste kaudu saime kõrvalpilgu ning tagasisidet isikupõhisuse, turvalisuse ja kaasatuse kohta teenuse osutamisel. Asendushooldusteenuse osutajate üle tehtavate järelevalvete puhul on paratamatult vaatluse all teenuseosutajate koostöö lapse rahvastikuregistri järgse KOViga. Kontrollisime, kas asenduskodu/perekodu teeb KOViga koostööd, et lapsele oleks tagatud juurdepääs rehabilitatsiooniteenusele. Asendushooldusel oleva lapse eestkosteasutusel on esmane roll lapse huvide eest seismisel. Asendus/perekodus järelevalvet tehes kontrollisime, kas KOVi lastekaitsetöötaja külastab last vähemalt kaks korda aastas, kas lapse juhtumiplaani tegevuskava täitmisele ja hindamisele on kaasatud laps ning asendushoolduse teenuse osutaja. Teenusel olevate lastega vesteldes selgitasime välja, kas lapsel on eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja kontaktid ning usalduslik suhe lastekaitsetöötajaga. Puuduste ilmnemisel lastekaitsetöös võtsime selgituste saamiseks ja tähelepanu juhtimiseks ühendust eestkosteasutusega. Lisaks ette teatatud järelevalvetele viidi läbi ka ette teatamata järelevalve Koeru Perekodusse. 2021. aastal planeerime ette teatamata järelevalvete osakaalu suurendada, eesmärgiga saada võimalikult tõene pilt teenuse osutamise kvaliteedist. 3 2.2 Tuvastatud rikkumised 2020. aastal on teostatud 3 haldusjärelevalvet järgmistes teenuse osutamise asutustes: Valga Perekeskus Kurepesa (menetlus lõpeb 2021), Koeru Perekodu ja Siimusti Lastekeskus Metsatareke. Kokku tuvastati 2020. aasta haldusjärelevalvete käigus AH teenuste osutamisel 8 rikkumist. Koeru Perekodus tuvastati 5 ja Siimusti Lastekeskuses Metsatareke 3 rikkumist ja Valga Perekeskuses Kurepesa üks rikkumine. Joonis 1. 2020. aastal tuvastatud rikkumiste arv asutuste kaupa. Siimusti Lastekeskusel Metsatareke ja Koeru Perekodul oli majandustegevuse üldandmete muutumise teade nõutud ajavahemiku jooksul edastamata; asendushooldusteenust on osutanud isikud, kes ei ole registreeritud MTR-s (MSÜS § 30 lg 2), mille kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat tegevusloaga seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul). Valga Perekeskuses Kurepesa ei olnud jaanuari, märtsi ja mai töögraafiku järgi 17.03.2020 tööl ühtegi kasvatajat, mistõttu oli rikutud SHA § 458 lg 2, mille kohaselt peab asenduskodus iga pere kohta olema ööpäev läbi kohal vähemalt üks kasvataja. Mõlemad asutused rikkusid ka LasteKS § 22 lg 3, mis sätestab, et last kasvatav isik ja lapsega töötav isik on kohustatud lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd lastekaitsetöötaja või teiste lapsega töötavate isikutega. Siimusti Lastekeskuses Metsatareke ei olnud täidetud MsüS § 29 nõue, mille kohaselt on ettevõtja majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus). Siimusti Lastekeskusele Metsatareke tehti tulenevalt LasteKS § 20 soovitus kontrollida lapsega töötavate isikute töötamise piiranguid vähemalt üks kord aastas. 4 Koeru perekodus ei peetud kinni LasteKS § 36st kuna lasteasutuses viibival lapsel puudus arvamuse ja kaebuse esitamise õigus. Koeru Perekodus oli ka puudusi SHS § 455 lg 1 täitmisel, mis kohustab lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamist ja iseseisvaks eluks ettevalmistamist, lisaks tuvastati SHS § 457 lg 2 rikkumine kuna asendushooldusteenuse osutamisel perekodus peab seal olema perevanem ja vajaduse korral laste heaolu tagamiseks sätestatud nõuetele vastav abiline. 2021. aastal võtab SKA asendushoolduseteenuse haldusjärelevalves erilise tähelepanu alla seisukoha, et kõik vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed on traumakogemusega lapsed. Ettevalmistavalt läbisid SKA järelevalvetalituse ja asendushooldustalituse töötajad 03.12.2020 traumateadlikkuse koolituse (koolitaja Jane Snaith). 15.01.2021 toimus sama koosseisuga arenduspäev, milles keskenduti traumakogemusega lapse vajadustele ja lähtuvalt sellest töötati välja sisendeid nii 2021. aastal järelevalvete läbiviimiseks kui asutuste kasvatusala töötajate kompetentsimudelile. Uuenduslikult on 2021. aastal planeeritud alustada järelevalveid KOVides asendushooldusteenuse osutamiseks riigieelarvest tasandus - ja toetusfondi kaudu eraldatud rahaliste vahendite üle. 3. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Alates 2020. aasta 1. jaanuarist on vastavalt SHS § 151 p 4 väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamiseks kohustuslik omada tegevusluba. Kõik teenust osutavad asutused omavad tegevusluba. 17.12.2020 seisuga on üldhoolduteenuse osutamiseks tegevusload 155 teenuseosutajal 199 tegevuskohale (sh 6 intervall/päevahoiuteenus). Joonis 2. Teenuse kohad ja teenusel olevad inimesed. Teenuse saajatest 38% on vanemad kui 85aastased sh naiste osakaal on ca 85%. Järeldusi võib olla erinevaid. Naised elavad kauem ja neil on tervena elatud aastaid meestega võrreldes 5 enam. Ka teenuselt lahkumise põhjused on erinevad ja veebipõhise aruande põhjal üldistusi teha ei saa (kodulähedase teenuse kättesaadavus, vajadus teise teenuse saamiseks, koju tagasi minek, kaugus lähedastest, teenuse hind, teenuse vajaduse lõppemine jmt). Üldjuhul on teenusele saabuja eakas ja teenusele tuleku peamine põhjus on, et inimene ei tule oma elamises enam iseseisvalt toime ning vajab mitmekülgset kõrvalabi, mida muude teenustega ei ole võimalik tagada. Joonis 3. Vahetult teenust osutavad töötajad erialade lõikes. 3.1 Metoodika ja fookused Üldhooldusteenust osutavate asutuste järelevalve eesmärgid olid 2020. aastaks samad, mis 2018. ning 2019. aastal. Jätkuvalt oli planeeritud peale seaduses välja toodud nõuete kontrollimise pöörata tähelepanu ka kvaliteedinõuete täitmisele. Fookused olid seatud isikukesksele lähenemisele, kliendi ja tema lähedaste kaasamisele ning turvalisuse tagamisele teenuse osutamisel. Paikvaatluste käigus oli kavas vestelda hooldekodu juhtkonna, töötajate ja klientidega, lisaks tutvuda dokumentatsiooni (sh klientide hooldusplaanid) ning ruumidega. 3.2 Tuvastatud rikkumised Plaanilisi järelkontrolle viidi läbi viies asutuses (Mõisaküla Hoolekandekeskus, Rapla Hooldekeskus, Sääse Hooldekodu, Uhtna Hooldekodu, Väätsa Eakate Kodu), millede järelevalved olid algatatud ning aktid koostatud perioodil 2018-2020. Seega oli pärast rikkumiste tuvastamist ja/või soovituste andmist teenuseosutajatele jäänud piisav aeg puuduste likvideerimiseks ja selleks, et teenus seaduse nõuetega vastavusse viia. Järelkontrolli käigus kontrolliti, kas ja kuidas on järelevalve aktides välja toodud rikkumised teenuseosutajate poolt likvideeritud ning hinnati teenuse vastavust nõuetele. Kokku kontrolliti, kuidas viis teenuseosutajat on kõrvaldanud kokku üheksa rikkumist. Kontrollitud rikkumistest kaheksa olid seotud hooldusplaanide koostamisega ning üks töötajate karistatuse kontrollimisega. 6 Joonis 4. Järelkontrollide käigus kontrollitud rikkumised. Kõikide teenuseosutajate järelkontrollide tulemusel leiti, et puudused on kõrvaldatud ning järelevalve menetlused lõpetati. 4. Haldusjärelevalve kohalikes omavalitsustes 4.1 Toimetulekutoetus 2020. aastal tehti järelevalvet kohalikes omavalitsustes peamiselt toimetulekutoetuse (TTT) maksmise ja lastekaitsetöö üle. Samuti analüüsiti, kas ja kuidas hindavad KOVid nende poole pöördunud inimeste abivajadust. Järelevalves kontrolliti, kas KOV määras ja maksis TTT eesmärgi- ja õiguspäraselt ning tugines seda tehes kvaliteedipõhimõtetele ja kas menetlus vastas SHS, SÜS ja HMS sätetele. Järelevalve menetluse käigus anti hinnang KOV TTT menetluspraktikale, toetuse maksmise tulemuslikkusele ja kvaliteedile, uuriti õigusloome muudatuste kasutamist TTT määramisel ja maksmisel ning KOVide haldusreformijärgseid menetluspraktikaid. Kokku tehti 2020.aastal TTT järelevalvet kuues seni külastamata omavalitsuses (Kehtna Vallavalitsuses, Hiiumaa Vallavalitsuses, Maardu Linnavalitsuses, Mustvee Vallavalitsuses, Võru Vallavalitsuses). 4.1.1 Metoodika ja fookused Paikvaatlusel andis järelevalve juht esmalt ülevaate KOVi poolt järelevalveks avatud TTT juhtumite ja analüütikult saadud andmete põhjal valmistatud koondi kohta, kus käsitleti esile 7 kerkinud probleeme, rikkumisi ja vajakajäämisi. Toodi välja konkreetsele KOVile iseloomulikud näitajad toetuse saajate, toetuse väljamaksu suuruse ning sageduse kohta võrrelduna riigi keskmisega. Seejärel toimusid järelevalvetoimingud kohapeal (7 korral). Järelevalve peatati Covid-19 tingitud eriolukorrast kahel korral (Maardu Linnavalitsus, Mustvee Vallavalitsus), suurenenud nakkusohu tõttu ühel korral (Võru Vallavalitsus) paikvaatlust ei toimunud, andmed koguti elektrooniliselt. Peale kogutud andmete analüüsi koostati akti kavand, kus toodi ära tuvastatud rikkumised, tähelepanekud, tehti ettepanekuid ja anti soovitused TTT menetlemise õigus- ja eesmärgipärasemaks muutmiseks. 4.1.2 Tuvastatud rikkumised 2020. aastal tehtud kuues järelevalves tuvastati kokku 25 rikkumist. Joonis 5. Järelevalvete käigus tuvastatud rikkumised. Järelevalve aktides tehti KOVidele 48 soovitust TTT määramise ja maksmise ning menetluse praktikate parandamise osas. 8 Joonis 6. Järelevalve käigus tehtud soovitused ja tähelepanekud. KOVid on võrreldes eelmistel aastatel tehtud järelevalvetega rohkem rahul päringute tegemisega võimalustega läbi STAR-keskkonna. Peale STARi arendust ja eitava otsuse tegemise võimalust on paranenud kõigi pöördumiste kajastamine STARis. 9 Parandamist vajavad TTT kui ajutine abimeede, pere kui terviku ressursside hindamine, kaalutlusõiguse rakendamine elatise taotlemata jätmisel ning aktiivsusnõude mittetäitmisel. 4.2 Abivajaduse hindamine Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. SHS § 144 lõike 1 punkt 11 kohaselt tuleb STARi kanda kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse taotlemise ja teenusele suunamise otsuse andmed alates 01.01.2020. Nimetatud tähtajaga kehtivad andmed tuleb STAR-i sisestada hiljemalt 31.12.2021. Abivajaduse hindamise järelevalve käigus kontrolliti kohalike omavalitsuste tegevust nimetatud sätete järgimisel. 4.2.1 Metoodika Abivajaduse hindamise metoodika väljaselgitamiseks toimus 2020. aasta jooksul kaks paikvaatlusega järelevalvet: Kehtna Vallavalitsuses ja Mustvee Vallavalitsuses. Aasta teises pooles toimus elektrooniline järelevalve, kus analüüsiti 2020. aasta üheksa kuuga STARi kantud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, koduteenuse, isikliku abistaja ja tugiisiku teenuse menetlusi, tehti intervjuud teenuste STARi kandmise kohustust eiranud omavalitsuste sotsiaaltöötajatega ning hindamisinstrumentide analüüs. Paikvaatlusega toimunud järelevalvete eesmärk oli saada ülevaade, kuidas KOVides sotsiaalteenuse vajadust eelnevalt hinnati, täiendavaid tõendeid koguti, hindamistulemusi analüüsiti ja kuidas nende põhjal langetati kaalutletud otsus teenuse osutamiseks või mitte osutamiseks. STARi sisestatud andmete analüüsi eesmärk oli veenduda, kuidas KOVid on asunud täitma SHSi § 144 lg 1 p 11 nimetatud kohustust (sisestada alates 01.01.2020 STARi sotsiaalteenuste osutamise andmed). Intervjuude kaudu saadi ülevaade probleemidest, mis takistavad KOVe seda kohustust täitmast, millised on STARi arendusvajadused ning üldistati koolitussoovid. Hindamisvahendite analüüs andis ülevaate kasutusel olevate hindamisvahendite olemusest. 4.2.2 Tulemused Kehtna Vallavalitsuses ja Mustvee Vallavalitsuses toimunud paikvaatlusega järelevalvete käigus saadi ülevaade omavalitsuste sotsiaalteenuste korraldusest (muuhulgas õigusaktid, ametnikud, asjaajamine), abivajaduse hindamise läbiviimisest ja hindamistulemuste kasutamisest otsuste vastuvõtmisel. STARi oli 2020. aasta üheksa kuu jooksul teinud kandeid 48 kohalikku omavalitsust. Analüüsitava valimi aluseks oli 4346 täisealiste sotsiaalteenuste menetlust. Analüüsimisele kuulus 414 üldhooldusteenuse (21 KOV), 975 koduteenuse (24 KOV), 58 isikliku abistaja (Tartu LV ja Saaremaa VV) ja 137 tugiisiku (9 KOV) menetlust. Seega moodustasid analüüsitud teenused kõigist sotsiaalteenustest 36,45%. 10 Joonis 7. Järelevalve käigus analüüsitud STAR menetlused. STARi kantud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, koduteenuse, isikliku abistaja ja tugiisiku teenuse menetluste analüüs andis ülevaate kas ja milliseid hindamisdokumente on lisatud ja kuidas on hindamine toimingutes kajastatud. 11 Teenus Menetluste Üles laetud Üles laetud Toimingute Toimingus arv failide arv failide arv kajastatud osakaal hindamisinfo Üldhooldus 414 10 2,4% 106 25,6% Isiklik 58 1 2% 44 75,8% abistaja Tugiisik 137 4 2,9% 3 2,2% Koduteenus 975 330 33,8% 26 2,6% Tabel 1. STARi lisatud hindamisdokumendid ja nende kajastamine toimingutes. Järelevalve käigus analüüsisime, kas korraldus/otsus on lisatud ja kas teenuse määramise dokumendis märgitakse abivajaduse hindamist. Teenus Menetluste STARist Korralduste Korraldustes Hindamisinfo arv leitavate osakaal kajastatud % korralduste menetlustes hindamisinfo arv arv Üldhooldus 414 126 30,4% 4 0,97% Isiklik 58 4 7% 0 0% abistaja Tugiisik 137 74 54% 56 40,9% Koduteenus 975 372 38,2% 341 35% Tabel 2. STARi lisatud korralduste arv ja hindamisinfo kajastamine korraldustes. Samuti saadi ülevaate teenuse rahastamisest ning tehtud päringutest (SKA, Haigekassa, TÖR, MTA, Rahvastikuregister, Liiklusregister, Kinnisturegister). Vabariigis on kokku 79 kohalikku omavalitsust. STARist pärinevate andmete põhjal (seisuga 19.10.2020) ei olnud käesoleva aasta esimese üheksa kuuga ühtegi täisealiste klientide sotsiaalteenuse menetlust avanud kolmkümmend üks omavalitsust. Seetõttu intervjueeriti kuueteistkümne omavalitsuse sotsiaaltöötajaid selgitamaks selle põhjuseid. Valimisse kuulus kaheksa omavalitsust, milles elab enam kui kümme tuhat elanikku (Keila linn, Harku, Jõgeva, Rae, Tapa, Tartu ja Tori vald) ning kaheksa peamiselt äärealadel paiknevat ca viie tuhande elanikuga omavalitsust (Alutaguse, Antsla, Kanepi, Kastre, Kehtna, Lääneranna, Peipsiääre ja Rõuge vald). Enamik ametnikke olid teadlikud alates 01.01.2020 kehtivast kohustusest. Takistavate asjaoludena nimetati täisealiste teenuste teemaga tegelevate sotsiaaltöötajate nappust (Rae) ja olukorda, et sellel aastal lisandus mitu uut ametnikku (Harku) või asus tööle uus osakonnajuhataja (Lääneranna). KOV sotsiaaltöötajaid juhendati, kuidas leida SKA koduleheküljelt videokoolituste salvestisi jm juhendmaterjale. 12 Kehtna Vallavolikogul ja Mustvee Vallavolikogul on oluline vaadata üle määrustes sätestatud tähtajad, kuna need ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. SÜS § 25 lõike 1 kohaselt tuleb hüvitise andmise üle otsustada kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Samuti vajavad muutmist mitmed Kehtnas vallas kehtivad määrused (Hooldekodu kord ja Eluruumi kord), kuna need kehtivad vaid endise Kehtna valla haldusterritooriumil. Tehtud tähelepanekuid üldistades tuleb omavalitsustel hinnata ka üldhooldusteenuse vajadust terviklikult ja objektiivselt (SHS § 15), tagada korduvhindamine juhtudel, mil on toimunud muutused isiku tegevusvõimes või elukeskkonnas (SHS § 18 lg 1) ning täisealise isiku hoolduse seadmisel määrata kindlaks hooldava isiku ülesanded (SHS § 26 lg 1). Oluline on pöörata suuremat tähelepanu Haldusmenetluse seaduse sätete täitmisele (§ 6, § 14, § 19, § 56). SKA KVO järelevalve talitus plaanib 2021. aastal sama teemaga jätkata. 2020. aastal tehtud järelevalve tulemused aitavad kaaluda millised KOVid ja miks arvata 2021. aastal abivajaduse hindamise haldusjärelevalve subjektide hulka. 4.3 Lastekaitsetöö Tulenevalt aasta alguses paika pandud prioriteetidest järelevalves ning Covid-19 levikust, ei teinud SKA suurel hulgal järelevalveid KOV lastekaitsetöö üle. 2020. aastal lõpetati kaks järelevalvet (Lasnamäe Linnaosa Valitsus (LOV) ja Tartu Linnavalitsus), mis algatati 2019. aasta lõpus ning algatati kaks uut järelevalvet (Tapa Vallavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus). Ühel juhul (Pärnu Linnavalitsus) kontrolliti 2019. aastal tehtud ettekirjutuse täitmist. 4.3.1 Metoodika ja fookused Lastekaitse järelevalves fokuseeriti lastekaitse töö protsessidele (kuidas on korraldatud, missuguseid vahendeid kasutatakse, mis teenused on piirkonnas olemas jne), võrgustikutööle ja koostööpartneritele (kuidas võrgustikutöö on korraldatud, kes on lastekaitsetöötaja peamised koostööpartnerid), ennetustööle (kuidas on KOVis korraldatud ennetustöö) ja puuetega lastega tehtavale tööle (missugused teenused neile mõeldud on, kas on spetsialiseerunud lastekaitsetöötaja jne). Kolme järelevalve (Lääne-Harju Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus ja Lasnamäe LOV) puhul võeti eraldi fookusesse töö abivajavate lastega (käitumisprobleemidega lapsed, kes varem suunati teenustele läbi alaealiste komisjoni). Kuna Lääne-Harju Vallavalitsuse üle algatati järelevalve 2020. aasta lõpus, kajastatakse selle tulemusi 2021. aasta järelevalve aruandes. Kõikide läbiviidud järelevalvete osas analüüsiti lastekaitse juhtumeid, tutvuti materjalidega STAR keskkonnas ning vajadusel pabertoimikutega paikvaatluse ajal. Lisaks juhtumite analüüsimisele, tutvuti ka KOVis lastekaitsetööd korraldavate dokumentidega (ametijuhendid, sisekorra eeskirjad jms) ning KOVide arengukavadega. Viidi läbi intervjuud lastekaitsetöötajate, sotsiaalosakonna juhtide ning vastutava abilinnapea/abivallavanemaga. Samuti küsitleti KOVide koostööpartnereid, saamaks ülevaadet tehtava koostöö ja võrgustikutöö kohta. 4.3.2 Tuvastatud rikkumised Kolmes järelevalves tuvastati kokku 17 rikkumist. Ühiseks nimetajaks nende rikkumiste puhul oli LasteKS § 29 lõigete rikkumised. Peamiselt ei rakendatud lapsele abi osutamisel 13 võrgustikutööd (järgides juhtumikorralduse põhimõtteid), ei otsustatud abivajavast lapsest teada saamisest 10 päeva jooksul juhtumi korralduse (mitte)algatamist ega dokumenteeritud lapse arvamust. Joonis 8. Järelevalves tuvastatud rikkumised. Kuna Tartu Linnavalitsus ja Lasnamäe LOV olid hakanud järelevalve menetluse käigus rikkumisi kõrvaldama või esitanud SKAle rikkumiste kõrvaldamiseks tehtavad sammud, ei pidanud SKA vajalikuks neile ettekirjutuse tegemist. Järelkontrollid nimetatud KOVides toimuvad 2021. aastal. Tapa Vallavalitsuses tuvastati järelevalve käigus üheksa rikkumist (vt joonis 8). Järelevalve menetluse käigus ei näidanud Tapa Vallavalitsus üles valmisolekut rikkumisi kõrvaldama hakata, mistõttu pidas SKA vajalikuks teha rikkumiste kõrvaldamiseks üheksa punktilise ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega. 2020. aasta lõpus ei ole menetlustoimingud veel lõppenud, mistõttu ettekirjutust Tapa Vallavalitsusele väljastatud ei ole. 4.3.3 Ettekirjutuse täitmise kontroll Pärnu Linnavalitsuses Riikliku- ja haldusjärelevalve käigus juhiti 2019. a Pärnu Linnavalitsuse lastekaitsetöö osas tähelepanu järgmistele kitsaskohtadele: Võrgustikutöö puudulikkus Pärnu Linnavalitsuse lastekaitsetöös. Domineerib info vastu võtmine teistelt asutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt, puudub omapoolne initsiatiiv koostöö algatamiseks teiste asutustega klienditöö ja lapse sisulise aitamise suunas. Võrgustikutöö aktiveerub pigem kohtumenetlusega seoses. Juhtumitega tutvudes nähtus, et ei praktiseerita ümarlaudade korraldamist ega kokkulepete sõlmimist, eelistatakse kirjavahetusi ja helistamisi. Juhtumikorralduslikud menetluste toimingutega kaasnevad dokumendid olid STARi üles laaditud puudulikult. Pärnu Linnavalitsusele tehti 2019. aastal järgmised ettekirjutused, millede täitmistähtaeg jäi 2020. aastasse: 14 1. Lasteks § 21 lg 1, sisustada juhtumimenetluse viitenumbriga 16156902102 juhtumiplaani tegevuskava konkreetsete seadusandlusega võimaldatud meetmetega ning teenustega, mis aitavad kaasa lapse ja ema suhtluse taastamisele ja kohtu poolt määratud suhtluskorra täitmisele. 2. LasteKS § 28, tagada, et laste abivajaduse hindamised juhtumimenetluste juures oleksid tehtud. 3. LasteKS § 29 lg 2, tagada, et kõikides juhtumimenetlustes oleks koostatud juhtumiplaan ja tegevuskava, tehtaks initsieeritud võrgustikutööd (sh kohalike omavalitsuste ülest võrgustikutööd) ning juhtumikorralduslikud menetlustoimingud ja dokumendid oleksid nähtavad STARis. 4. LasteKS §29 lg 3, tagada, et abivajavast lapsest teada saamisel kümne päeva möödumisel tehtaks otsus juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. 5. LasteKS §29 lg 5, kõikide juhtumimenetluste puhul selgitada välja lapse arvamus ning lisada see kohustuslikule juhtumiplaanile. Pärnu Linnavalitsus teavitas kirjalikult SKAd ettekirjutuste täitmisest. Ettekirjutuses toodud puuduste edaspidiseks vältimiseks ja lastekaitsetöö kvaliteedi parandamiseks korraldasid SKA LKO koostöös TEHIK-uga 2020. aastal Pärnu LV lastekaitsetöötajatele STAR koolituse. 5. Naiste tugikeskused Alates 1. jaanuarist 2017 on naiste tugikeskuse teenus osa riiklikust ohvriabi teenusest. Tugikeskuse teenus on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda, nõustamist ja vajadusel ajutist majutust (kuni kuus kuud) naisele ja temaga kaasas olevatele lastele. Tugikeskuse teenuse maakondliku kättesaadavuse tagab SKA. Halduskoostöö seaduse ja ohvriabi seaduse § 68 alusel on SKA sõlminud viieteistkümne teenuseosutajaga halduslepingu naiste tugikeskuse (NTK) teenuse osutamiseks Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal ja Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ning Võrumaal. Haldusjärelevalvet, mille käigus kontrolliti sotsiaalhoolekande seaduses, ohvriabi seaduses ja halduslepingus sätestatud nõuete täitmist, naiste tugikeskuse teenuse üle alustati 2018. aastal, kui viidi läbi kaks järelevalvet. Seejärel 2019. aastal kontrolliti seitset ning 2020. aastal kuute tugikeskust. 5.1 Fookused Järelevalve käigus pöörati tähelepanu tugikeskuste töötajate kompetentsile, teenuse korraldusele ja sisule ning teenuse osutamisega kaasnevate riskide maandamisele. Ühtlasi 15 kontrolliti SHS § 3 lg 2 tulenevaid kvaliteedinõuetest isikukesksuse (abivajaduse hindamine ja selle tulemustest lähtuva juhtumipõhise abi osutamine), turvalisuse (teenusele sisenemine, turvaline keskkond, teenuselt väljumine, teenuse osutamisega kaasnevate riskide maandamine) ja kaasamise (võrgustikutöö, klientide jõustamine otsuste tegemisel) põhimõtete täitmist. 5.2 Metoodika Järelevalve protsessis tutvuti asutuses koostatud teenuse osutamiseks vajalike dokumentidega, toimus paikvaatlus teenuse osutamise kohas (sh tutvumine naistele pakutava majutusteenuse osutamise kohaga), vesteldi asutuse juhi ja töötajatega. Intervjueeriti teenusel olnud naisi, asutuse koostööpartnereid ning teenuspiirkonnas asuvaid kohalikke omavalitsusi. 5.3 Tulemused Järelevalve käigus tuvastas SKA, et tugikeskuste poolt osutatav naiste tugikeskuse teenus vastab seadusest tulenevatele nõuetel, kuid kolm tugikeskust ei olnud täitnud kõiki lepingutingimusi:  NTK ei olnud SKAga kooskõlastanud meeskonnaliikmete vahetamist.  NTK oli muutnud majutustingimusi, kuid ei olnud sellest teavitanud SKAd.  NTK ei kasutanud teenuse osutamisel juhtumiplaani koostamiseks lepingu lisana olevat vormi. Järelevalve käigus juhiti teenuseostajate tähelepanu, et majutusteenust ei ole võimalik hetkel pakkuda raske liikumispuudega (ratastoolis) kliendile või kliendile, kellega kaasas on raske liikumispuudega (ratastoolis) laps. Vaid ühe NTK majutuskorter on kohandatud vastavaks ratastooliga liikuvate inimeste vajadustele. NTKd teevad liikumispuudega inimeste majutamiseks koostööd kohalike omavalitsustega. Tavapäraselt kasutatavad naiste tugikeskused klientide majutamiseks üüritud korterit, mille asukohta ei avalikustata. Majutusteenust kasutatavate klientidega sõlmitakse leping, mille kohaselt ei tohi ka klient avaldada majutuskorteri asukohta. Vajadusel on NTKd majutanud kliente ka mõnes majutusasutuses (hotell, hostel, külaliskorter). Kitsaskohana tõid teenuseosutajad välja, et väljaspool tõmbekeskusi on keeruline leida sobivat üürikorterit. Naiste tugikeskused osutavad nõustamisteenuseid nii tugikeskusesse pöördunud naistele kui ka nende lastele. Nõustamisruumid on reeglina majutuskorterist eraldi. Vajadusel lepitakse kliendiga kohtumiseks kokku ka muu kliendile sobiv koht näiteks pargis või kohvikus ja ka teises asulas ja/või linnas. Teenuseosutajad kaasavad juhtumikorralduse tegevuste planeerimisse, hindamisse ja elluviimisesse vajadusel ohvriabi, politsei, kohaliku omavalitsuse ja teised võrgustikuliikmed. Koostööd kohaliku omavalitsusega tehakse ohvrite jõustamiseks ja nende majandusliku iseseisvuse saavutamiseks ja/või tagamiseks. Koostööd lastekaitsega tehakse kindlasti juhtudel, kui teenusele pöördub naine KOV lastekaitse suunamisel või naine, kellel on lapsed. Koostööd tehakse ka Toidupangaga. NTKd teevad teavitus- ja ennetustööd erinevalt. Jagatakse infomaterjale perearstikeskusekestes, haiglates ja teistes avalikes asutustes ning avaldatakse artikleid. Positiivne on, et mõned NTKd käivad koolides nii õpetajatele kui ka õpilastele rääkimas, kus muu hulgas käsitletakse ka kohtinguvägivalla teemat. 16 Järelevalve käigus küsiti tagasisidet NTK teenuse osutamise kohta nii koostööpartneritelt kui ka teenust kasutanud naistelt. Ilmnes, et koostöö kohalike omavalitsustega on ebaühtlase tasemega. On neid, kellel koostöö on olnud pikaajaline ja tihe, kuid oli ka neid omavalitsusi, kus puudus teadmine NTK teenusest ja selle kättesaadavusest. Kõik teenust kasutanud naised, kellega SKA ühendust võttis, rääkisid teenuse positiivsest mõjust nende elukorraldusele, tuues välja, et nad olid saanud vajalikul määral abi – nõustamist ja jõustamist. Joonis 9. Järelevalve käigus teenuseosutajatele antud soovitused. 5.4 Kokkuvõte Detsembris 2019, kui pooltes naiste tugikeskustes oli järelevalve toimunud, korraldati Tartus ohvriabi ja kvaliteediosakonna koostöös naiste tugikeskuse teenuse järelevalve kogemuskohtumine. Kohtumisel käsitleti laiemalt teenuses turvalisuse loomist (sisenemine teenusele, keskkonna olulisus traumakliendile jms) ning arutleti järelevalve tulemuste üle. Teine naiste tugikeskuste kogemuskohtumine toimus veebruaris 2020. aastal Tallinnas. Kogemuskohtumisel keskenduti peamiselt kohaliku omavalitsuse ja naiste tugikeskuste koostööle kliendi juhtumi lahendamisel ning anti ülevaade naiste tugikeskustes toimunud järelevalvest. Kogemuskohtumise korraldas Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakond koostöös ohvriabi ja lastekaitse osakonnaga. Mõlema kogemuskohtumise teemad olid otseselt üles kerkinud järelevalve tulemustest: need vajasid sisulisemat arutelu ning erinevate tugikeskuste praktikate ühtlustamist üle Eesti. 17 Rait Kuuse Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 01.03.2021 nr 5.1-1/5970-1 10122, Tallinn [email protected] Haldusjärelevalve aruanne Lugupeetud Rait Kuuse Tulenevalt sotsiaalhoolekandeseaduse 157 lg 3 edastame Teile Sotsiaalkindlustusameti poolt 2020. aastal tehtud haldusjärelevalvete aruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kask Talitusejuhataja Lisa: Haldusjärelevalve 2020. aasta aruanne. Kristel Vallsalu 53321492 [email protected] Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel