2020. AASTA HALDUSJÄRELEVALVE
ARUANNE
SOTSIAALKINDLUSTUSAMET 2021
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 2
2. Asendushooldusteenus............................................................................................... 2
2.1 Metoodika ja fookused ............................................................................................ 2
2.2 Tuvastatud rikkumised ............................................................................................ 4
3. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ............................................................... 5
3.1 Metoodika ja fookused ............................................................................................ 6
3.2 Tuvastatud rikkumised ............................................................................................ 6
4. Haldusjärelevalve kohalikes omavalitsustes ............................................................... 7
4.1 Toimetulekutoetus ................................................................................................... 7
4.1.1 Metoodika ja fookused ..................................................................................... 7
4.1.2 Tuvastatud rikkumised ..................................................................................... 8
4.2 Abivajaduse hindamine ..........................................................................................10
4.2.1 Metoodika .......................................................................................................10
4.2.2 Tulemused ......................................................................................................10
4.3 Lastekaitsetöö ........................................................................................................13
4.3.1 Metoodika ja fookused ....................................................................................13
4.3.2 Tuvastatud rikkumised ....................................................................................13
4.3.3 Ettekirjutuse täitmise kontroll Pärnu Linnavalitsuses.............................................14
5. Naiste tugikeskused ...................................................................................................15
5.1 Fookused ....................................................................................................................15
5.2 Metoodika ...................................................................................................................16
5.3 Tulemused ..................................................................................................................16
5.4 Kokkuvõte ...................................................................................................................17
1
1. Sissejuhatus
2020. aasta on toonud tervele riigile suure väljakutse seoses Covid-19 laialdase levikuga
terves maailmas. Sellest ei jäänud puutumata ka sotsiaalkindlustusameti (SKA)
kvaliteediosakonna (KVO) järelevalve talitus.
2020. aastal olime planeerinud oma järelevalve tegevustes fokuseerida pigem
asendushoolduse järelevalvele ja kohalikes omavalitsustes (KOV) tehtavale
abivajadusehindamisele. Aasta esimese kvartali lõpuks sai selgeks, et kõiki planeeritud
tegevusi me teha ei saa ning peame oma fookust muutma.
Käesolevas aruandes kajastame 2020. aastal tehtud haldusjärelevalvete tulemusi. Nagu ka
eelnevatel aastatel leiate teemad aruandest valdkondade kaupa. Toome välja valdkondades
tuvastatud rikkumised, teenuseosutajatele andud soovitused ning ettekirjutused. Nagu
eelnevalt mainitud, ei ole COVID-19 leviku tõttu järelevalvete arv võrreldav eelnevate
aastatega.
Head lugemist!
2. Asendushooldusteenus
Järelevalve käigus kontrollis SKA asendushoolduse teenuse vastavust sotsiaalhoolekande
seaduses ja lastekaisteseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud
nõuetele.
2020. aastal oli järelevalves tähelepanu all teavitustöö ja kontroll jõustunud SHS muudatuse
osas, mis seab laste maksimaalse arvu piiriks pere- ja asenduskodus 6 last senise 8 asemel.
SKA lastekaitseosakonna (LKO) asendushooldustalitus ja KVO järelevalvetalitus on koos välja
töötanud juhise SKA kooskõlastuse saamiseks rohkem kui kuue lapse erandkorras teenusele
paigutamiseks.
2020. aasta kevadel jäi 3 asutuses asendushooldusteenuse haldusjärelevalve pooleli seoses
eriolukorra väljakuulutamisega riigis ja sügisel jäi 2 asutuses haldusjärelevalve teostamata
koroonaviiruse teise laine tõttu. Kahele asutusele on vormistatud järelevalve akt ning ühele on
akt koostamisel.
2.1 Metoodika ja fookused
Koostöös SKA LKOga keskendus järelevalve asendushooldusteenuse osutamisel kolmele
SHS § 3 lg 2 tulenevale kvaliteedinõude täitmisele:
2
1. Isikukesksus. Siin keskenduti sellele, kuidas asutuses hoitakse lapse identiteeti
(kontakti toetamine bioloogilise perega, fotod ja mälestusesemed päritolu kodust jne),
kuidas toetatakse lapse arengut (tugiteenused, huvitegevus, tegelemine lapse
traumakogemusega, arstide visiidid, vaimne ja füüsiline tervis, juhtumiplaani
ajakohasus) ning kuidas valmistatakse last ette iseseisvaks eluks (õpingute
planeerimine, tööturule sisenemine, teenuse lõpetamine, teisele teenusele üleminek
või ellu astumine).
2. Turvalisus. Selle kvaliteedipõhimõtte all uuriti, kas lapsel on võimalik hoida usalduslikku
suhet oma eestkostjaga (kas laps saab igal ajal tema poole pöörduda, kas kohtumistel
võimaldatakse neile privaatselt vestelda), kas lapsel on sõltumatud võimalused abi ja
õiguste tagamiseks, sobiv elukeskkond ja peresarnane elukorraldus (kuidas lapsed
omavahel peres sobivad, kas neil on võrdväärsed ja austavad suhted omavahel ja
perevanemate/kasvatajatega, kas neile on tagatud inimväärikus ja missugused on
laste ja neid kasvatavate isikute väärtused).
3. Kaasamine. Siinkohal keskenduti sellele, kas last kaasatakse tema juhtumiplaani
tegevuskava hindamisele ja täitmisele, kas lastele korraldati rahuloluküsitlusi, kas ja
kui palju laps saab osaleda tegevuste planeerimisel, kui palju arvestatakse lapse
arvamusega elukorralduslikes küsimustes (menüü, hobid, sõpradega suhtlemine, oma
toa sisustamine jne).
SKA püüab järelevalvet teostades tekitada teenuseosutajatele võimalikult vähe
halduskoormust. Järelevalve korras on SKAl dokumentide ja teabe nõudmise õigus, kuid
andmeid töötajate, teenusel olevate laste ja asutuste omanike kohta, mida on võimalik saada
riiklikest andmekogudest (näiteks SKAIS, STAR, MTR, TÖR, Äriregister), asutustelt ei nõuta.
2020. aastal olid järelevalve paikvaatlustele kaasatud SKA LKO töötajad, kes panustasid laste
küsitlemisel. Koroonaviirusest põhjustatult oldi paikvaatlustel tavapärasemast lühemal ja
vestlused asutuste juhtkonnaga viidi võimalusel läbi Skype teel.
Lisaks asenduskodu juhile, omanikele, töötajatele ja lastele, küsitlesime asutuse
koostööpartnereid (rehabilitatsiooniasutused, haridusasutused jne) ja eestkosteasutusi.
Küsitluste kaudu saime kõrvalpilgu ning tagasisidet isikupõhisuse, turvalisuse ja kaasatuse
kohta teenuse osutamisel.
Asendushooldusteenuse osutajate üle tehtavate järelevalvete puhul on paratamatult vaatluse
all teenuseosutajate koostöö lapse rahvastikuregistri järgse KOViga. Kontrollisime, kas
asenduskodu/perekodu teeb KOViga koostööd, et lapsele oleks tagatud juurdepääs
rehabilitatsiooniteenusele. Asendushooldusel oleva lapse eestkosteasutusel on esmane roll
lapse huvide eest seismisel. Asendus/perekodus järelevalvet tehes kontrollisime, kas KOVi
lastekaitsetöötaja külastab last vähemalt kaks korda aastas, kas lapse juhtumiplaani
tegevuskava täitmisele ja hindamisele on kaasatud laps ning asendushoolduse teenuse
osutaja. Teenusel olevate lastega vesteldes selgitasime välja, kas lapsel on eestkosteasutuse
lastekaitsetöötaja kontaktid ning usalduslik suhe lastekaitsetöötajaga. Puuduste ilmnemisel
lastekaitsetöös võtsime selgituste saamiseks ja tähelepanu juhtimiseks ühendust
eestkosteasutusega.
Lisaks ette teatatud järelevalvetele viidi läbi ka ette teatamata järelevalve Koeru Perekodusse.
2021. aastal planeerime ette teatamata järelevalvete osakaalu suurendada, eesmärgiga saada
võimalikult tõene pilt teenuse osutamise kvaliteedist.
3
2.2 Tuvastatud rikkumised
2020. aastal on teostatud 3 haldusjärelevalvet järgmistes teenuse osutamise asutustes: Valga
Perekeskus Kurepesa (menetlus lõpeb 2021), Koeru Perekodu ja Siimusti Lastekeskus
Metsatareke. Kokku tuvastati 2020. aasta haldusjärelevalvete käigus AH teenuste osutamisel
8 rikkumist.
Koeru Perekodus tuvastati 5 ja Siimusti Lastekeskuses Metsatareke 3 rikkumist ja Valga
Perekeskuses Kurepesa üks rikkumine.
Joonis 1. 2020. aastal tuvastatud rikkumiste arv asutuste kaupa.
Siimusti Lastekeskusel Metsatareke ja Koeru Perekodul oli majandustegevuse üldandmete
muutumise teade nõutud ajavahemiku jooksul edastamata; asendushooldusteenust on
osutanud isikud, kes ei ole registreeritud MTR-s (MSÜS § 30 lg 2), mille kohaselt on tegevusloa
omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat tegevusloaga seotud asjaolude muutumisest
viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul).
Valga Perekeskuses Kurepesa ei olnud jaanuari, märtsi ja mai töögraafiku järgi 17.03.2020
tööl ühtegi kasvatajat, mistõttu oli rikutud SHA § 458 lg 2, mille kohaselt peab asenduskodus
iga pere kohta olema ööpäev läbi kohal vähemalt üks kasvataja.
Mõlemad asutused rikkusid ka LasteKS § 22 lg 3, mis sätestab, et last kasvatav isik ja lapsega
töötav isik on kohustatud lapse abivajaduse ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema
koostööd lastekaitsetöötaja või teiste lapsega töötavate isikutega.
Siimusti Lastekeskuses Metsatareke ei olnud täidetud MsüS § 29 nõue, mille kohaselt on
ettevõtja majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid
majandustegevuse nõuete ning tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende
täitmise tagamiseks ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse
viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolsuskohustus).
Siimusti Lastekeskusele Metsatareke tehti tulenevalt LasteKS § 20 soovitus kontrollida
lapsega töötavate isikute töötamise piiranguid vähemalt üks kord aastas.
4
Koeru perekodus ei peetud kinni LasteKS § 36st kuna lasteasutuses viibival lapsel puudus
arvamuse ja kaebuse esitamise õigus. Koeru Perekodus oli ka puudusi SHS § 455 lg 1
täitmisel, mis kohustab lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste
võimaldamist ja iseseisvaks eluks ettevalmistamist, lisaks tuvastati SHS § 457 lg 2 rikkumine
kuna asendushooldusteenuse osutamisel perekodus peab seal olema perevanem ja vajaduse
korral laste heaolu tagamiseks sätestatud nõuetele vastav abiline.
2021. aastal võtab SKA asendushoolduseteenuse haldusjärelevalves erilise tähelepanu alla
seisukoha, et kõik vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed on traumakogemusega lapsed.
Ettevalmistavalt läbisid SKA järelevalvetalituse ja asendushooldustalituse töötajad 03.12.2020
traumateadlikkuse koolituse (koolitaja Jane Snaith). 15.01.2021 toimus sama koosseisuga
arenduspäev, milles keskenduti traumakogemusega lapse vajadustele ja lähtuvalt sellest
töötati välja sisendeid nii 2021. aastal järelevalvete läbiviimiseks kui asutuste kasvatusala
töötajate kompetentsimudelile.
Uuenduslikult on 2021. aastal planeeritud alustada järelevalveid KOVides
asendushooldusteenuse osutamiseks riigieelarvest tasandus - ja toetusfondi kaudu eraldatud
rahaliste vahendite üle.
3. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Alates 2020. aasta 1. jaanuarist on vastavalt SHS § 151 p 4 väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamiseks kohustuslik omada tegevusluba. Kõik teenust osutavad
asutused omavad tegevusluba. 17.12.2020 seisuga on üldhoolduteenuse osutamiseks
tegevusload 155 teenuseosutajal 199 tegevuskohale (sh 6 intervall/päevahoiuteenus).
Joonis 2. Teenuse kohad ja teenusel olevad inimesed.
Teenuse saajatest 38% on vanemad kui 85aastased sh naiste osakaal on ca 85%. Järeldusi
võib olla erinevaid. Naised elavad kauem ja neil on tervena elatud aastaid meestega võrreldes
5
enam. Ka teenuselt lahkumise põhjused on erinevad ja veebipõhise aruande põhjal üldistusi
teha ei saa (kodulähedase teenuse kättesaadavus, vajadus teise teenuse saamiseks, koju
tagasi minek, kaugus lähedastest, teenuse hind, teenuse vajaduse lõppemine jmt).
Üldjuhul on teenusele saabuja eakas ja teenusele tuleku peamine põhjus on, et inimene ei tule
oma elamises enam iseseisvalt toime ning vajab mitmekülgset kõrvalabi, mida muude
teenustega ei ole võimalik tagada.
Joonis 3. Vahetult teenust osutavad töötajad erialade lõikes.
3.1 Metoodika ja fookused
Üldhooldusteenust osutavate asutuste järelevalve eesmärgid olid 2020. aastaks samad, mis
2018. ning 2019. aastal. Jätkuvalt oli planeeritud peale seaduses välja toodud nõuete
kontrollimise pöörata tähelepanu ka kvaliteedinõuete täitmisele. Fookused olid seatud
isikukesksele lähenemisele, kliendi ja tema lähedaste kaasamisele ning turvalisuse tagamisele
teenuse osutamisel. Paikvaatluste käigus oli kavas vestelda hooldekodu juhtkonna, töötajate
ja klientidega, lisaks tutvuda dokumentatsiooni (sh klientide hooldusplaanid) ning ruumidega.
3.2 Tuvastatud rikkumised
Plaanilisi järelkontrolle viidi läbi viies asutuses (Mõisaküla Hoolekandekeskus, Rapla
Hooldekeskus, Sääse Hooldekodu, Uhtna Hooldekodu, Väätsa Eakate Kodu), millede
järelevalved olid algatatud ning aktid koostatud perioodil 2018-2020. Seega oli pärast
rikkumiste tuvastamist ja/või soovituste andmist teenuseosutajatele jäänud piisav aeg
puuduste likvideerimiseks ja selleks, et teenus seaduse nõuetega vastavusse viia.
Järelkontrolli käigus kontrolliti, kas ja kuidas on järelevalve aktides välja toodud rikkumised
teenuseosutajate poolt likvideeritud ning hinnati teenuse vastavust nõuetele. Kokku kontrolliti,
kuidas viis teenuseosutajat on kõrvaldanud kokku üheksa rikkumist. Kontrollitud rikkumistest
kaheksa olid seotud hooldusplaanide koostamisega ning üks töötajate karistatuse
kontrollimisega.
6
Joonis 4. Järelkontrollide käigus kontrollitud rikkumised.
Kõikide teenuseosutajate järelkontrollide tulemusel leiti, et puudused on kõrvaldatud ning
järelevalve menetlused lõpetati.
4. Haldusjärelevalve kohalikes omavalitsustes
4.1 Toimetulekutoetus
2020. aastal tehti järelevalvet kohalikes omavalitsustes peamiselt toimetulekutoetuse (TTT)
maksmise ja lastekaitsetöö üle. Samuti analüüsiti, kas ja kuidas hindavad KOVid nende poole
pöördunud inimeste abivajadust.
Järelevalves kontrolliti, kas KOV määras ja maksis TTT eesmärgi- ja õiguspäraselt ning
tugines seda tehes kvaliteedipõhimõtetele ja kas menetlus vastas SHS, SÜS ja HMS sätetele.
Järelevalve menetluse käigus anti hinnang KOV TTT menetluspraktikale, toetuse maksmise
tulemuslikkusele ja kvaliteedile, uuriti õigusloome muudatuste kasutamist TTT määramisel ja
maksmisel ning KOVide haldusreformijärgseid menetluspraktikaid.
Kokku tehti 2020.aastal TTT järelevalvet kuues seni külastamata omavalitsuses (Kehtna
Vallavalitsuses, Hiiumaa Vallavalitsuses, Maardu Linnavalitsuses, Mustvee Vallavalitsuses,
Võru Vallavalitsuses).
4.1.1 Metoodika ja fookused
Paikvaatlusel andis järelevalve juht esmalt ülevaate KOVi poolt järelevalveks avatud TTT
juhtumite ja analüütikult saadud andmete põhjal valmistatud koondi kohta, kus käsitleti esile
7
kerkinud probleeme, rikkumisi ja vajakajäämisi. Toodi välja konkreetsele KOVile iseloomulikud
näitajad toetuse saajate, toetuse väljamaksu suuruse ning sageduse kohta võrrelduna riigi
keskmisega. Seejärel toimusid järelevalvetoimingud kohapeal (7 korral). Järelevalve peatati
Covid-19 tingitud eriolukorrast kahel korral (Maardu Linnavalitsus, Mustvee Vallavalitsus),
suurenenud nakkusohu tõttu ühel korral (Võru Vallavalitsus) paikvaatlust ei toimunud, andmed
koguti elektrooniliselt.
Peale kogutud andmete analüüsi koostati akti kavand, kus toodi ära tuvastatud rikkumised,
tähelepanekud, tehti ettepanekuid ja anti soovitused TTT menetlemise õigus- ja
eesmärgipärasemaks muutmiseks.
4.1.2 Tuvastatud rikkumised
2020. aastal tehtud kuues järelevalves tuvastati kokku 25 rikkumist.
Joonis 5. Järelevalvete käigus tuvastatud rikkumised.
Järelevalve aktides tehti KOVidele 48 soovitust TTT määramise ja maksmise ning menetluse
praktikate parandamise osas.
8
Joonis 6. Järelevalve käigus tehtud soovitused ja tähelepanekud.
KOVid on võrreldes eelmistel aastatel tehtud järelevalvetega rohkem rahul päringute
tegemisega võimalustega läbi STAR-keskkonna. Peale STARi arendust ja eitava otsuse
tegemise võimalust on paranenud kõigi pöördumiste kajastamine STARis.
9
Parandamist vajavad TTT kui ajutine abimeede, pere kui terviku ressursside hindamine,
kaalutlusõiguse rakendamine elatise taotlemata jätmisel ning aktiivsusnõude mittetäitmisel.
4.2 Abivajaduse hindamine
Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja
abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. SHS § 144 lõike 1 punkt 11
kohaselt tuleb STARi kanda kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse
taotlemise ja teenusele suunamise otsuse andmed alates 01.01.2020. Nimetatud tähtajaga
kehtivad andmed tuleb STAR-i sisestada hiljemalt 31.12.2021.
Abivajaduse hindamise järelevalve käigus kontrolliti kohalike omavalitsuste tegevust
nimetatud sätete järgimisel.
4.2.1 Metoodika
Abivajaduse hindamise metoodika väljaselgitamiseks toimus 2020. aasta jooksul kaks
paikvaatlusega järelevalvet: Kehtna Vallavalitsuses ja Mustvee Vallavalitsuses. Aasta teises
pooles toimus elektrooniline järelevalve, kus analüüsiti 2020. aasta üheksa kuuga STARi
kantud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, koduteenuse, isikliku abistaja ja
tugiisiku teenuse menetlusi, tehti intervjuud teenuste STARi kandmise kohustust eiranud
omavalitsuste sotsiaaltöötajatega ning hindamisinstrumentide analüüs.
Paikvaatlusega toimunud järelevalvete eesmärk oli saada ülevaade, kuidas KOVides
sotsiaalteenuse vajadust eelnevalt hinnati, täiendavaid tõendeid koguti, hindamistulemusi
analüüsiti ja kuidas nende põhjal langetati kaalutletud otsus teenuse osutamiseks või mitte
osutamiseks.
STARi sisestatud andmete analüüsi eesmärk oli veenduda, kuidas KOVid on asunud täitma
SHSi § 144 lg 1 p 11 nimetatud kohustust (sisestada alates 01.01.2020 STARi sotsiaalteenuste
osutamise andmed). Intervjuude kaudu saadi ülevaade probleemidest, mis takistavad KOVe
seda kohustust täitmast, millised on STARi arendusvajadused ning üldistati koolitussoovid.
Hindamisvahendite analüüs andis ülevaate kasutusel olevate hindamisvahendite olemusest.
4.2.2 Tulemused
Kehtna Vallavalitsuses ja Mustvee Vallavalitsuses toimunud paikvaatlusega järelevalvete
käigus saadi ülevaade omavalitsuste sotsiaalteenuste korraldusest (muuhulgas õigusaktid,
ametnikud, asjaajamine), abivajaduse hindamise läbiviimisest ja hindamistulemuste
kasutamisest otsuste vastuvõtmisel.
STARi oli 2020. aasta üheksa kuu jooksul teinud kandeid 48 kohalikku omavalitsust.
Analüüsitava valimi aluseks oli 4346 täisealiste sotsiaalteenuste menetlust. Analüüsimisele
kuulus 414 üldhooldusteenuse (21 KOV), 975 koduteenuse (24 KOV), 58 isikliku abistaja
(Tartu LV ja Saaremaa VV) ja 137 tugiisiku (9 KOV) menetlust. Seega moodustasid
analüüsitud teenused kõigist sotsiaalteenustest 36,45%.
10
Joonis 7. Järelevalve käigus analüüsitud STAR menetlused.
STARi kantud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, koduteenuse, isikliku abistaja ja
tugiisiku teenuse menetluste analüüs andis ülevaate kas ja milliseid hindamisdokumente on
lisatud ja kuidas on hindamine toimingutes kajastatud.
11
Teenus Menetluste Üles laetud Üles laetud Toimingute Toimingus
arv failide arv failide arv kajastatud
osakaal hindamisinfo
Üldhooldus 414 10 2,4% 106 25,6%
Isiklik 58 1 2% 44 75,8%
abistaja
Tugiisik 137 4 2,9% 3 2,2%
Koduteenus 975 330 33,8% 26 2,6%
Tabel 1. STARi lisatud hindamisdokumendid ja nende kajastamine toimingutes.
Järelevalve käigus analüüsisime, kas korraldus/otsus on lisatud ja kas teenuse määramise
dokumendis märgitakse abivajaduse hindamist.
Teenus Menetluste STARist Korralduste Korraldustes Hindamisinfo
arv leitavate osakaal kajastatud %
korralduste menetlustes hindamisinfo
arv arv
Üldhooldus 414 126 30,4% 4 0,97%
Isiklik 58 4 7% 0 0%
abistaja
Tugiisik 137 74 54% 56 40,9%
Koduteenus 975 372 38,2% 341 35%
Tabel 2. STARi lisatud korralduste arv ja hindamisinfo kajastamine korraldustes.
Samuti saadi ülevaate teenuse rahastamisest ning tehtud päringutest (SKA, Haigekassa,
TÖR, MTA, Rahvastikuregister, Liiklusregister, Kinnisturegister).
Vabariigis on kokku 79 kohalikku omavalitsust. STARist pärinevate andmete põhjal (seisuga
19.10.2020) ei olnud käesoleva aasta esimese üheksa kuuga ühtegi täisealiste klientide
sotsiaalteenuse menetlust avanud kolmkümmend üks omavalitsust. Seetõttu intervjueeriti
kuueteistkümne omavalitsuse sotsiaaltöötajaid selgitamaks selle põhjuseid. Valimisse kuulus
kaheksa omavalitsust, milles elab enam kui kümme tuhat elanikku (Keila linn, Harku, Jõgeva,
Rae, Tapa, Tartu ja Tori vald) ning kaheksa peamiselt äärealadel paiknevat ca viie tuhande
elanikuga omavalitsust (Alutaguse, Antsla, Kanepi, Kastre, Kehtna, Lääneranna, Peipsiääre ja
Rõuge vald). Enamik ametnikke olid teadlikud alates 01.01.2020 kehtivast kohustusest.
Takistavate asjaoludena nimetati täisealiste teenuste teemaga tegelevate sotsiaaltöötajate
nappust (Rae) ja olukorda, et sellel aastal lisandus mitu uut ametnikku (Harku) või asus tööle
uus osakonnajuhataja (Lääneranna). KOV sotsiaaltöötajaid juhendati, kuidas leida SKA
koduleheküljelt videokoolituste salvestisi jm juhendmaterjale.
12
Kehtna Vallavolikogul ja Mustvee Vallavolikogul on oluline vaadata üle määrustes sätestatud
tähtajad, kuna need ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. SÜS § 25 lõike 1 kohaselt tuleb hüvitise
andmise üle otsustada kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Samuti vajavad
muutmist mitmed Kehtnas vallas kehtivad määrused (Hooldekodu kord ja Eluruumi kord), kuna
need kehtivad vaid endise Kehtna valla haldusterritooriumil.
Tehtud tähelepanekuid üldistades tuleb omavalitsustel hinnata ka üldhooldusteenuse vajadust
terviklikult ja objektiivselt (SHS § 15), tagada korduvhindamine juhtudel, mil on toimunud
muutused isiku tegevusvõimes või elukeskkonnas (SHS § 18 lg 1) ning täisealise isiku
hoolduse seadmisel määrata kindlaks hooldava isiku ülesanded (SHS § 26 lg 1). Oluline on
pöörata suuremat tähelepanu Haldusmenetluse seaduse sätete täitmisele (§ 6, § 14, § 19, §
56).
SKA KVO järelevalve talitus plaanib 2021. aastal sama teemaga jätkata. 2020. aastal tehtud
järelevalve tulemused aitavad kaaluda millised KOVid ja miks arvata 2021. aastal abivajaduse
hindamise haldusjärelevalve subjektide hulka.
4.3 Lastekaitsetöö
Tulenevalt aasta alguses paika pandud prioriteetidest järelevalves ning Covid-19 levikust, ei
teinud SKA suurel hulgal järelevalveid KOV lastekaitsetöö üle. 2020. aastal lõpetati kaks
järelevalvet (Lasnamäe Linnaosa Valitsus (LOV) ja Tartu Linnavalitsus), mis algatati 2019.
aasta lõpus ning algatati kaks uut järelevalvet (Tapa Vallavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus).
Ühel juhul (Pärnu Linnavalitsus) kontrolliti 2019. aastal tehtud ettekirjutuse täitmist.
4.3.1 Metoodika ja fookused
Lastekaitse järelevalves fokuseeriti lastekaitse töö protsessidele (kuidas on korraldatud,
missuguseid vahendeid kasutatakse, mis teenused on piirkonnas olemas jne), võrgustikutööle
ja koostööpartneritele (kuidas võrgustikutöö on korraldatud, kes on lastekaitsetöötaja
peamised koostööpartnerid), ennetustööle (kuidas on KOVis korraldatud ennetustöö) ja
puuetega lastega tehtavale tööle (missugused teenused neile mõeldud on, kas on
spetsialiseerunud lastekaitsetöötaja jne).
Kolme järelevalve (Lääne-Harju Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus ja Lasnamäe LOV) puhul
võeti eraldi fookusesse töö abivajavate lastega (käitumisprobleemidega lapsed, kes varem
suunati teenustele läbi alaealiste komisjoni). Kuna Lääne-Harju Vallavalitsuse üle algatati
järelevalve 2020. aasta lõpus, kajastatakse selle tulemusi 2021. aasta järelevalve aruandes.
Kõikide läbiviidud järelevalvete osas analüüsiti lastekaitse juhtumeid, tutvuti materjalidega
STAR keskkonnas ning vajadusel pabertoimikutega paikvaatluse ajal. Lisaks juhtumite
analüüsimisele, tutvuti ka KOVis lastekaitsetööd korraldavate dokumentidega (ametijuhendid,
sisekorra eeskirjad jms) ning KOVide arengukavadega. Viidi läbi intervjuud
lastekaitsetöötajate, sotsiaalosakonna juhtide ning vastutava abilinnapea/abivallavanemaga.
Samuti küsitleti KOVide koostööpartnereid, saamaks ülevaadet tehtava koostöö ja
võrgustikutöö kohta.
4.3.2 Tuvastatud rikkumised
Kolmes järelevalves tuvastati kokku 17 rikkumist. Ühiseks nimetajaks nende rikkumiste puhul
oli LasteKS § 29 lõigete rikkumised. Peamiselt ei rakendatud lapsele abi osutamisel
13
võrgustikutööd (järgides juhtumikorralduse põhimõtteid), ei otsustatud abivajavast lapsest
teada saamisest 10 päeva jooksul juhtumi korralduse (mitte)algatamist ega dokumenteeritud
lapse arvamust.
Joonis 8. Järelevalves tuvastatud rikkumised.
Kuna Tartu Linnavalitsus ja Lasnamäe LOV olid hakanud järelevalve menetluse käigus
rikkumisi kõrvaldama või esitanud SKAle rikkumiste kõrvaldamiseks tehtavad sammud, ei
pidanud SKA vajalikuks neile ettekirjutuse tegemist. Järelkontrollid nimetatud KOVides
toimuvad 2021. aastal.
Tapa Vallavalitsuses tuvastati järelevalve käigus üheksa rikkumist (vt joonis 8). Järelevalve
menetluse käigus ei näidanud Tapa Vallavalitsus üles valmisolekut rikkumisi kõrvaldama
hakata, mistõttu pidas SKA vajalikuks teha rikkumiste kõrvaldamiseks üheksa punktilise
ettekirjutuse koos sunniraha hoiatusega. 2020. aasta lõpus ei ole menetlustoimingud veel
lõppenud, mistõttu ettekirjutust Tapa Vallavalitsusele väljastatud ei ole.
4.3.3 Ettekirjutuse täitmise kontroll Pärnu Linnavalitsuses
Riikliku- ja haldusjärelevalve käigus juhiti 2019. a Pärnu Linnavalitsuse lastekaitsetöö osas
tähelepanu järgmistele kitsaskohtadele:
Võrgustikutöö puudulikkus Pärnu Linnavalitsuse lastekaitsetöös. Domineerib info vastu
võtmine teistelt asutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt, puudub omapoolne initsiatiiv koostöö
algatamiseks teiste asutustega klienditöö ja lapse sisulise aitamise suunas. Võrgustikutöö
aktiveerub pigem kohtumenetlusega seoses. Juhtumitega tutvudes nähtus, et ei praktiseerita
ümarlaudade korraldamist ega kokkulepete sõlmimist, eelistatakse kirjavahetusi ja helistamisi.
Juhtumikorralduslikud menetluste toimingutega kaasnevad dokumendid olid STARi üles
laaditud puudulikult.
Pärnu Linnavalitsusele tehti 2019. aastal järgmised ettekirjutused, millede täitmistähtaeg jäi
2020. aastasse:
14
1. Lasteks § 21 lg 1, sisustada juhtumimenetluse viitenumbriga 16156902102
juhtumiplaani tegevuskava konkreetsete seadusandlusega võimaldatud meetmetega ning
teenustega, mis aitavad kaasa lapse ja ema suhtluse taastamisele ja kohtu poolt määratud
suhtluskorra täitmisele.
2. LasteKS § 28, tagada, et laste abivajaduse hindamised juhtumimenetluste juures
oleksid tehtud.
3. LasteKS § 29 lg 2, tagada, et kõikides juhtumimenetlustes oleks koostatud
juhtumiplaan ja tegevuskava, tehtaks initsieeritud võrgustikutööd (sh kohalike omavalitsuste
ülest võrgustikutööd) ning juhtumikorralduslikud menetlustoimingud ja dokumendid oleksid
nähtavad STARis.
4. LasteKS §29 lg 3, tagada, et abivajavast lapsest teada saamisel kümne päeva
möödumisel tehtaks otsus juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või
juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule.
5. LasteKS §29 lg 5, kõikide juhtumimenetluste puhul selgitada välja lapse arvamus ning
lisada see kohustuslikule juhtumiplaanile.
Pärnu Linnavalitsus teavitas kirjalikult SKAd ettekirjutuste täitmisest.
Ettekirjutuses toodud puuduste edaspidiseks vältimiseks ja lastekaitsetöö kvaliteedi
parandamiseks korraldasid SKA LKO koostöös TEHIK-uga 2020. aastal Pärnu LV
lastekaitsetöötajatele STAR koolituse.
5. Naiste tugikeskused
Alates 1. jaanuarist 2017 on naiste tugikeskuse teenus osa riiklikust ohvriabi teenusest.
Tugikeskuse teenus on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla
ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele,
pakkudes turvalist keskkonda, nõustamist ja vajadusel ajutist majutust (kuni kuus kuud)
naisele ja temaga kaasas olevatele lastele. Tugikeskuse teenuse maakondliku
kättesaadavuse tagab SKA.
Halduskoostöö seaduse ja ohvriabi seaduse § 68 alusel on SKA sõlminud viieteistkümne
teenuseosutajaga halduslepingu naiste tugikeskuse (NTK) teenuse osutamiseks Harjumaal,
Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Läänemaal ja Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal,
Pärnumaal, Raplamaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ning Võrumaal.
Haldusjärelevalvet, mille käigus kontrolliti sotsiaalhoolekande seaduses, ohvriabi seaduses ja
halduslepingus sätestatud nõuete täitmist, naiste tugikeskuse teenuse üle alustati 2018.
aastal, kui viidi läbi kaks järelevalvet. Seejärel 2019. aastal kontrolliti seitset ning 2020. aastal
kuute tugikeskust.
5.1 Fookused
Järelevalve käigus pöörati tähelepanu tugikeskuste töötajate kompetentsile, teenuse
korraldusele ja sisule ning teenuse osutamisega kaasnevate riskide maandamisele. Ühtlasi
15
kontrolliti SHS § 3 lg 2 tulenevaid kvaliteedinõuetest isikukesksuse (abivajaduse hindamine ja
selle tulemustest lähtuva juhtumipõhise abi osutamine), turvalisuse (teenusele sisenemine,
turvaline keskkond, teenuselt väljumine, teenuse osutamisega kaasnevate riskide
maandamine) ja kaasamise (võrgustikutöö, klientide jõustamine otsuste tegemisel) põhimõtete
täitmist.
5.2 Metoodika
Järelevalve protsessis tutvuti asutuses koostatud teenuse osutamiseks vajalike
dokumentidega, toimus paikvaatlus teenuse osutamise kohas (sh tutvumine naistele pakutava
majutusteenuse osutamise kohaga), vesteldi asutuse juhi ja töötajatega. Intervjueeriti teenusel
olnud naisi, asutuse koostööpartnereid ning teenuspiirkonnas asuvaid kohalikke omavalitsusi.
5.3 Tulemused
Järelevalve käigus tuvastas SKA, et tugikeskuste poolt osutatav naiste tugikeskuse teenus
vastab seadusest tulenevatele nõuetel, kuid kolm tugikeskust ei olnud täitnud kõiki
lepingutingimusi:
NTK ei olnud SKAga kooskõlastanud meeskonnaliikmete vahetamist.
NTK oli muutnud majutustingimusi, kuid ei olnud sellest teavitanud SKAd.
NTK ei kasutanud teenuse osutamisel juhtumiplaani koostamiseks lepingu lisana
olevat vormi.
Järelevalve käigus juhiti teenuseostajate tähelepanu, et majutusteenust ei ole võimalik hetkel
pakkuda raske liikumispuudega (ratastoolis) kliendile või kliendile, kellega kaasas on raske
liikumispuudega (ratastoolis) laps. Vaid ühe NTK majutuskorter on kohandatud vastavaks
ratastooliga liikuvate inimeste vajadustele. NTKd teevad liikumispuudega inimeste
majutamiseks koostööd kohalike omavalitsustega.
Tavapäraselt kasutatavad naiste tugikeskused klientide majutamiseks üüritud korterit, mille
asukohta ei avalikustata. Majutusteenust kasutatavate klientidega sõlmitakse leping, mille
kohaselt ei tohi ka klient avaldada majutuskorteri asukohta. Vajadusel on NTKd majutanud
kliente ka mõnes majutusasutuses (hotell, hostel, külaliskorter). Kitsaskohana tõid
teenuseosutajad välja, et väljaspool tõmbekeskusi on keeruline leida sobivat üürikorterit.
Naiste tugikeskused osutavad nõustamisteenuseid nii tugikeskusesse pöördunud naistele kui
ka nende lastele. Nõustamisruumid on reeglina majutuskorterist eraldi. Vajadusel lepitakse
kliendiga kohtumiseks kokku ka muu kliendile sobiv koht näiteks pargis või kohvikus ja ka
teises asulas ja/või linnas.
Teenuseosutajad kaasavad juhtumikorralduse tegevuste planeerimisse, hindamisse ja
elluviimisesse vajadusel ohvriabi, politsei, kohaliku omavalitsuse ja teised võrgustikuliikmed.
Koostööd kohaliku omavalitsusega tehakse ohvrite jõustamiseks ja nende majandusliku
iseseisvuse saavutamiseks ja/või tagamiseks. Koostööd lastekaitsega tehakse kindlasti
juhtudel, kui teenusele pöördub naine KOV lastekaitse suunamisel või naine, kellel on lapsed.
Koostööd tehakse ka Toidupangaga.
NTKd teevad teavitus- ja ennetustööd erinevalt. Jagatakse infomaterjale
perearstikeskusekestes, haiglates ja teistes avalikes asutustes ning avaldatakse artikleid.
Positiivne on, et mõned NTKd käivad koolides nii õpetajatele kui ka õpilastele rääkimas, kus
muu hulgas käsitletakse ka kohtinguvägivalla teemat.
16
Järelevalve käigus küsiti tagasisidet NTK teenuse osutamise kohta nii koostööpartneritelt kui
ka teenust kasutanud naistelt. Ilmnes, et koostöö kohalike omavalitsustega on ebaühtlase
tasemega. On neid, kellel koostöö on olnud pikaajaline ja tihe, kuid oli ka neid omavalitsusi,
kus puudus teadmine NTK teenusest ja selle kättesaadavusest.
Kõik teenust kasutanud naised, kellega SKA ühendust võttis, rääkisid teenuse positiivsest
mõjust nende elukorraldusele, tuues välja, et nad olid saanud vajalikul määral abi – nõustamist
ja jõustamist.
Joonis 9. Järelevalve käigus teenuseosutajatele antud soovitused.
5.4 Kokkuvõte
Detsembris 2019, kui pooltes naiste tugikeskustes oli järelevalve toimunud, korraldati Tartus
ohvriabi ja kvaliteediosakonna koostöös naiste tugikeskuse teenuse järelevalve
kogemuskohtumine. Kohtumisel käsitleti laiemalt teenuses turvalisuse loomist (sisenemine
teenusele, keskkonna olulisus traumakliendile jms) ning arutleti järelevalve tulemuste üle.
Teine naiste tugikeskuste kogemuskohtumine toimus veebruaris 2020. aastal Tallinnas.
Kogemuskohtumisel keskenduti peamiselt kohaliku omavalitsuse ja naiste tugikeskuste
koostööle kliendi juhtumi lahendamisel ning anti ülevaade naiste tugikeskustes toimunud
järelevalvest. Kogemuskohtumise korraldas Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakond
koostöös ohvriabi ja lastekaitse osakonnaga.
Mõlema kogemuskohtumise teemad olid otseselt üles kerkinud järelevalve tulemustest: need
vajasid sisulisemat arutelu ning erinevate tugikeskuste praktikate ühtlustamist üle Eesti.
17
Rait Kuuse
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 01.03.2021 nr 5.1-1/5970-1
10122, Tallinn
[email protected]
Haldusjärelevalve aruanne
Lugupeetud Rait Kuuse
Tulenevalt sotsiaalhoolekandeseaduse 157 lg 3 edastame Teile Sotsiaalkindlustusameti poolt
2020. aastal tehtud haldusjärelevalvete aruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Kask
Talitusejuhataja
Lisa: Haldusjärelevalve 2020. aasta aruanne.
Kristel Vallsalu
53321492
[email protected]
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975