dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 1. märts 2021
Viit
4.1-1/680-1
Registreeritud
1. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2021
Vastutaja
Tiina Vinkel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. märts 2021

Failid

  • 📎e-kiri.pdf46 KB
  • 📎EVEA pöördumine_töötasu toetus_09.02.21.asice85 KB

Sisu (failidest)

Ly Pärenson Saatja: EVEA <[email protected]> Saatmisaeg: pühapäev, 28. veebruar 2021 19:51 Adressaat: [email protected]; Tanel Kiik; SM Info; [email protected]; Sven Kirsipuu; [email protected]; [email protected] Koopia: Sten Andreas Ehrlich; Brit Rammul; Kristi Talving; [email protected] Teema: Pöördumine seoses ettevalmistatava Töötukassa täiendava toetusmeetmega Manused: EVEA pöördumine_töötasu toetus_09.02.21.asice Kategooriad: Roheline kategooria Lugupeetud Töötukassa nõukogu Seoses täiendava Töötukassa toetusmeetme väljatöötamisega ettevõtjatele riigipoolsete piirangute kompenseerimiseks, palume teid arvestada toetuse tingimustes EVEA poolt 9. veebruaril saadetud ettepanekutega. Tänaseks on lahedatud (loodetavasti ka uue meetme kontekstis) riigiabi liigi probleem, kuid paljude ettevõtjate jaoks on väga oluline lahendada ka teised meie poolt tõstatatud probleemid: • Arvestada mitte ainult ettevõtja põhitegevusala vaid ka kõrvaltegevusala, kui see on piirangutest mõjutatud ning sellest saadav käive on vähemalt 20% ettevõtte kogukäibest; • Kindlasti peaksid meetmest toetust saama nii FIE-d kui ka tööandjad, kes kasutavad muud töösuhtevormi, kui tööleping (käsundusleping, juhatuse liikme leping). Viimaste puhul võiks toetuse arvestusbaasiks võtta sotsiaalmaksu summat konkreetsel perioodil; • Tagasiulatuvate lisanõuete mitte seadmine toetuse saamisele üle selle, mis on sätestatud EL Riigiabi ajutises raamistikus või EV kriisiabi reguleerivas „üldmääruses“; • Arvestada ettevõtja soovil ettevõtte 2020. aasta tegevusala (juhul kui võrreldes 2019 aastaga on toimunud muudatused); • Mitte keelata deklaratsioonide parandamist peale mingit kuupäeva minevikus. Kõik need ettepanekud on detailsemalt kirjeldatud meie 9.veebruari 2021 kirjas, mida lisame siin mugavuse mõttes ka manusena. Nendega arvestamine uue meetme tingimustes oluliselt parandab meetme kasutatavust ja tagab ettevõtjate võrdset kohtlemist kriisiabi kontekstis. Oleme teie käsutuses lisaselgitusteks ja aruteluks. Lugupidamisega Heiki Rits EVEA president [email protected] tel. 5635 5424 https://evea.ee 1 Tervise- ja tööminister h r. Tanel Kii k 09.02.2021 Rahandusminister pr . Keit Pentus-Rosimannus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister hr. Andres Sutt Koopia: Pr . Marika Priske, sotsiaalministeeriumi kantsler Töötukassa nõukogu Austatud tervise- ja tööminister, rahandusminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister EVEA ETTEPANEKUD Ida-Virumaa ja Harjumaa tööandjatele 28.12.2020 kuni 31.01.2021 COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju kompenseerimiseks makstava TÖÖTASU TOETUSE TINGIMUSTE MUUTMISEKS Töötasu toetuse taotluste esitamine algas 01. veebruaril. Esimese nädala jooksul on EVEA poole pöördunud paljud Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtjad, kelle tegevust vahetult mõjutasid detsembrikuus kehtestatud piirkondlikud piirangud, ning kes lootsid piirangutega tekitatud kahju kasvõi osalist, õiglast kompenseerimist. Paraku on aga selgunud, et meetme tingimused on põhjendamatult piiravad ning paljud ettevõtjad ei kvalifitseeru toetusele . Lisaks tekkivad paljudel ettevõtjatel probleemid seoses meetme riigiabi liigi valikuga. O n äärmiselt oluline toetuse tingimusi kiiresti muuta ( tagasiulatuvalt vooru alguskuupäevast) , et toetus oleks eesmärgipärane ning aitaks õiglaselt ja proportsionaalselt kõiki piirangute tõttu kannatanud ettevõtteid. Probleemid Töötukassast makstava t ööt asu toetus e tingimustes : Tööt asutoetust antakse esmajärjekorras tavapärase vähese tähtsusega abina ( VTA ) ja COVID-abile minnakse üle alles seejärel, kui ettevõtja VTA-piirmäär (200 000 eurot kolme aasta peale) on täis. See aga võib ammendada või oluliselt vähendada kolmeks aastaks ettevõtja edaspidiseid võimalusi kasutada muid arengutoetusi, mis põhinevad VTA-l (näiteks mitmed EASi toetused). Sellisel praktikal ei ole muud põhjendust, kui meetmele Covid -riigiabi loa taotlusega hilinemine, samas on juriidiliselt võimalik riigiabiliik tagantjärele muuta . Töötasu toetus ei jõua väga paljude piirangutest mõjutatud ettevõt ja te ni sest toetuse taotlejate ring määratletakse tegelikult 2019. aasta majandusaasta aruande esitamisel registripidajale esitatud põhitegevusala järgi (mitte 22.12.2020 seisuga nagu Töötukassa lehel märgitud). Nimelt saavad registripidajat põhitegevusala muudatusest ettevõtjaportaali kaudu otse teavitada üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad ning täis- ja usaldusühingud, kes ei pea registripidajale esitama oma majandusaasta aruannet. Äriühingud esitavad oma tegevusala andmed ja nende muudatused ainult koos majandusaasta aruandega – s.t. praegu on registri andmetel ettevõtte põhitegevusala see, mis on määratud 2019.a. majandusaasta aruandes . 2020. aastal toimusid majanduses suured muutused ning paljudel ettevõtjatel muutusid nii põhi- kui kõrvaltegevusalad , mida paraku toetuse andmisel ei arvestata. Meetmes esineb nende ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine , kes tegutseb mitmel tegevusalal , sest toetatakse vaid neid, kelle põhitegevusala on mõjutatud riigipoolsetest piirangutest, kuigi ka kõrvaltegevusalal võib olla väga oluline osakaal ettevõtte tulust ning selle ala seisk u mine riiklike piirangute tõttu peaks olema samuti kompenseeritav. Toome mõned näite d , mis on veidi üldistatud, kuid põhinevad reaalsele ettevõtjate tagasisidele: Näide 1. Ettevõtte põhitegevusalaks on valmis toidu tootmine suurköögis (C10), selle osakaal on 40% ning see ei ole riiklike piirangutega hõlmatud tegevus. Samas on ettevõt t el veel kõrvaltegevusalad : catering üritustel I562 (2 0 %) ja oma restoran I561 (35%). Kaks viimast on mõjutatud piirangutest ning kokku on ettevõte kaotanud vähemalt 55% oma käibest, kuid tal ei teki õigust toetusele. (Tegelikult seiskub sellisel ettevõttel kogu tegevus, sest oma toodetud toodangut realiseeritakse peamiselt läbi oma catering-teenuse ja söögikoha). Näide 2. Kondiitri-pagarikojal A on põhitegevusala tootmine (C107) 51%- ga ja kõrvaltegevusala kohviku pidamine (I561) 49%- ga . Kondiitri-pagarikojal B on tootmise (C107) osakaal käibes 49% ning kohviku müük (I561) on 51%, ehk see on põhitegevusala. Mõlemal ettevõttel on kohvikud samas ärikeskuses ning ei saa piirangute tõttu laudades teenindada. Mõlemad kaotavad vähemalt poole oma käibest (kohviku laudades teenindamise kadumine kahandab miinimumini ka tootmist, kaasamüük annab vaid väikse osa tavapärasest käibest) . B saab toetust ka oma tootmises töötava personali eest , kuid A ei kvalifitseeru toetusele üldse. Lisaks ebavõrdsele kohtlemisele toimub siin ka konkurentsi moonutus. Samuti on arusaamatu, miks on piiravaks tingimuseks seatud, et novembri töötasu deklaratsiooni (TSD, esitamise tähtaeg 10.12.2020) ei tohi muuta pärast 22. detsembrit. Maksudeklaratsioonid muutmine ja parandamine on täiesti seaduslik ning väga paljud ettevõtjad parandavad maksudeklaratsioone, kui järgmise kuu deklaratsiooni esitamisel ilmnevad vead või puudused. Selline tegevus on seaduslik ning ei tohi olla välistus toetusele kvalifitseerumisel. Ei tundu põhjendatud, et veebruaris avanenud toetusmeede, mis käsitleb piiranguid perioodil 28.detsember- 31. jaanuar, arvestab vaid novembris ettevõttes töötanud personali kulude kompenseerimisega . Mitmes piirangutest mõjutatud valdkonnas on november – vaikne kuu, kuid detsember ja aastavahetus – kõrghooaeg, millega seoses detsembris võetakse tihti tööle täiendavat hooajalist personali. Oodatud tulu jäi seoses piirangutega tulemata, kuid tööandjatel tekkisid suurenenud palgakohustused. Samuti on kahetsusväärne, et t oetuse suurust arvestatakse ettevõttes TÖÖLEPINGU ALUSEL TÖÖTAVATE ISIKUTE palgakulu alusel. Väga paljud väikeettevõtted kasutavad ka teisi, paindlikke töösuhete vorme (käsundusleping, töövõtuleping), millelt samuti tasutakse riigile makseid. L isaks jätab selline kitsas käsitlus jätkuvalt kriisiabist ilma ettevõtte id , kus ainsaks või peamiseks töötegijaks on ettevõtte omanik / juhatuse liige , kes tegutseb juhatuse liikme lepingu alusel. Ka selle juhatuse liikmele makstud tasu maksustatakse kõigi töötasumaksudega (välja arvatud töötuskindlustusmakse ). Mõistame, et selle probleemi lahendamine ei ole antud meetme ajakava silmas pidades tõenäoline, kuid soovime seda uuesti markeerida, kui olulist probleemi, mis vajab kiiret ja põhimõttelist lahendust seoses paljude Töötukassa teenustega . Arvestades eeltoodut palume viivitamata üle vaadata töötasu toetuse tingimused ning võimalusel parandada järgmised puudused: On äärmiselt tähtis m uuta Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Tööhõiveprogrammi § 25 lg 1 ja 13 ja vastavalt Töötukassa menetluskorda: toetust ei pea andma esmajärjekorras VTA-na , tuleb kehtestada see muudatus tagasiulatuvalt vooru alguskuupäevast. kui toetus on juba antud VTA-na , siis kohustada Töötukassat riigiabiloa saades muuta väljastatud toetused tagantjärgi Covid -abiks. Euroopa Komisjon sellist muutmist lubab: sellise hinnangu andis EK 26.01 ka Rahandusministeeriumi päringu peale, et VTA on võimalik hiljem muuta COVID abiks. Arvestada ettevõtja soovil ettevõtte 2020. aasta tegevusala (ettevõtja märgib tegevusala toetuse taotlusele ise , seda on võimalik 2020.a. osas lihtsasti genereerida raamatupidamisprogrammist ja lisada taotlusele). Vajadusel riigil on võimalus hiljem – kui 2020. aasta majandusaasta aruande s ettevõte esitab registripidajale teistsugused andmed – toetus tagasi nõuda . Arvestada mitte ainult põhitegevusala vaid ka kõrvaltegevusala , kui see on piirangutest mõjutatud ning sellest saadav käive on vähemalt 2 0% ettevõtte kogukäibest. Sel juhul maksta toetust proportsionaalselt kõrvaltegevusala osakaaluga kogukäibest taotlusele eelnenud majandusaastal. Kui ettevõtja on muutnud maksudeklaratsiooni, tuleb abikõlbulikkust hinnata juhtumipõhiselt , kuid maksudeklaratsiooni muutmisel pärast 22.12.2020 ei tohi automaatselt aluseks olla enne 22.12.2020 esitatud deklaratsiooni andmed. Anda ettevõtjatele valikuvõimalust kasutada toetuse arvestamise aluseks kas 2020 .a. novembri või detsembri eest makstud tööjõukulud ja tõendada neid vastavalt 2020 detsembri s või 2021 jaanuari s esitatud deklaratsioonidega. Töötukassa makstav töötasutoetus seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega : https://www.riigiteataja.ee/akt/105012021003 - määruse § 19¹ lg. (3) p3). järgi peab ettevõtja vastama järgmistele tingimustele: „tal puuduvad 1. augusti 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need 22. detsembri 2020. a seisuga tasutud või ajatatud ning ta on täitnud 22. detsembri 2020. a seisuga maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse.” On ebaselge, millisel kaalutlusel kasutatakse neid kahte erinevat minevikukuupäeva abikõlblikkuse määramisel ja milleks on üldse vajalik taoline piirang. Senises praktikas (kriisiabi „ Üldmäärus “ ja selle parandus) pidid vastavad nõuded olema täidetud taotlemise hetkel. Teeme ettepaneku kasutada samu tingimusi ning mitte tuua sisse täiendavaid tagasiulatuvaid piiranguid. Peame märkima , et nimeta t ud probleemid oleksid jäänud olemata, kui meetme disainimisel oleksid kaasatud sihtgruppide esindusorganisatsioonid. Loodame, et uus valitsus võtab kriisimeetmete põhjaliku konsulteerimise oma praktika normiks. EVEA on valmis konstruktiivselt selgitama oma seisukohti ning aitama kaasa toetusmeetme õiglasemaks muutmisele. / Allkirjastatud digitaalselt / Heiki Rits EVEA president Koostajad : Marina Kaas, EVEA asepresident, [email protected] , tel. +372 5021484 Ille Nakurt-Murumaa, EVEA asepresident, [email protected] , tel. +372 57809806
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →