Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 0 9 .0 3 .202 1 nr 4/ 53 Ettepanek täiendava vabatahtliku t ervise fondi loomise osas Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördub Rahandusministeeriumi poole seoses ettepaneku ga luua täiendav vabatahtlik tervise fond , kuhu oleks võimalik nii tööandjate l kui ka töötajate l enda poolt makseid suunata . Töötajal tekiks täi endav võimalus tervisefondist ootamatute tervisemurede lahendamiseks teha vajaduse korral kulude katteks rahalisi väljamakseid . Tinglikult võiks sellist fondi võrrelda ka pensioni kolmanda sambaga. Leiame, et sellise fondi loomine on meditsiini rahastuse tulevikuperspektiivi äärmiselt vajalik. Olemasoleva tervishoiusüsteemi kitsaskohad Eesti tervishoiu rahastus sõltub hetkel suurel määral tööhõivel põhinevast rahastamisest, mis toob omakorda kaasa raskusi (eelkõige vananeva rahvastiku tõttu) piisava tulu tagamisel lähi tulevikus. T ervishoiu sektorit rahastatakse tööandja makstava sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga ( moodustab 13% brutopalgas t) ning see ei ole jätkusuutlik juba läh iajal . Põhilisteks murekohtadeks rahastusallikate seisukohalt on r ahvastik u vanane mine , aina rohkem ate paindlike töövorm ide kasutamine ning tööjõu arvuline vähenemine . S eega väheneb aina enam nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Samuti mõjutavad erinevad kriisid riigile maksulaekumisi. Näiteks COVID-19 kriis on kaasa toonud tööhõive languse, mille tõttu on kannatanud riigile makstavad maksutulude laekumised. Lisaks on COVID-19 kriisi tõttu vähenenud haigekassa rahalised varud, mis on seadnud tervishoiu valdkonna aina suureneva surve alla. Veelgi enam on e sile tulnud vajadus olemasolevat süsteemi uuendada ning luua lisavõimalusi töötajate tervise kindlustamiseks erinevate ootamatute tervise murede tarvis . Eesti 2035 strateegia eelnõus on m ärgitud järgmist: „ Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst , kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Praegust teenuste taset hoides kasvavad Eesti Haigekassa kulud aastaks 2035 ligi 24% kiiremini kui tulud. Peale selle avaldab tervishoiusüsteemile pidevat survet tervisesekkumiste kulude kasv, mis tuleneb tervishoiutöötajate palgamuutustest ning tervisetehnoloogia arengust ja kallinemisest. Vanemaealiste ja mitmikhaigustega inimeste osakaalu kasv hakkab tervisesüsteemi kulusid mõjutama märgatavamalt pärast 2035. aastat, viies valitsussektori kuni 1% defitsiiti (2070. aastaks väheneb defitsiit 0,6%ni SKPst ). See omakorda halvendab terviseteenuste kättesaadavust. “ Seega on vajalik mõelda lahendustele, mis aitavad nii hetkel kui ka tulevikus võimaldada kiiret abi ning terviseteenuste kättesaadavust . Eeltoodust lähtuvalt toome välja ühe omapoolse ettepaneku : Ettepanek u sisuks on luua vabatahtlik tervisefond, kuhu oleks võimalik nii tööandjatel kui ka töötajatel sissemakseid teha . S ee võiks olla sarnane vabatahtliku kolmanda pensioni samba süsteemiga . Eesmä rgiks o n , et töötaja l oleks võimalik fondist vajaduse tekkimisel võtta summasid, kui tekib mõni ootamatu tervisemure . Näiteks hambaravi osas toetab riik kõiki täiskasvanud ravikindlustusega isikuid hambaravihüvitisega, milleks on 40 eurot aastas. Kui inimesel teki vad hambaarsti visiitidel ootamatult suur ed raviarve d ning neid summa sid ei ole isikul võimalik koheselt tasuda , oleks olemas võimalus tervisefondist teha väljamakse id , mis vajamineva te summa de olemasolu korral lahendaks puudujääva te summa de probleemi . Samuti aitaks tervisefond juhtudel, kui tasuta eriarsti aja saaks mitme kuu pärast, kuid tõsise tervisemure korral ei oleks võimalik nii kaua oodata. Töötaja saaks võtta tervisefondist vajaliku raha summa ning minna tasulise eriarsti juurde. Ettepanekus toodud lahendus tervisefondi loomise idee osas suurendaks toetust hetkel raskes olukorras olevale tervishoiusüsteemile , sest haigekassast raha ei võetaks, vaid omapoolselt aitaksid nii ettevõtted kui ka töötajad tervishoi usüsteemi jätkuvale toimimisele kaasa . Loodav lisavõimalus e regulatsioon võiks olla sarnane hetkel olemasoleva täiendava vabatahtliku kolmanda pensioni samba reeglitega : t ööandjal ja töötajal on õigus määrata tervisefondi sissemaksete suurust ise ja makse suurust peaks saama alati muuta ; võimalik saada füüsilisel isikul 20% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksetelt, mis ei ületa 15% brutosissetulekust või 6 000 eurot ; kehtestatakse maksepuhkus e ning lepingu katkestamise võimalus nii tööandjale kui töötajale ; fondis olevat raha saab töötaja kasutada tasuliste tervishoiuteenuse kulude katteks ; töötaja l peab säilima õigus raha välja võtta igal ajal ning vajalikus ulatuses , kuid kui ta võtab raha välja tervishoiuteenusega mitteseotud kuludega, siis peab töötaja tasuma 20 protsenti tulumaksu ; raha kasutamine peaks olema võimalik ka vähemalt isiku enda pereliikmete – alaealiste ülalpeetavate tervisega seotud kulude katmiseks, kuid ilmselt oleks mõistlik laiendada ka hooldamisel olevatele vanematele ja vanavanematele; tööandjatel peaks olema eelnevalt nimetatud piirmäära ulatuses tulumaksusoodustus ; sarnane toimimine nagu kolmanda samba puhul ehk summasid investeeritakse ning summa ei seisa lihtsalt kontol ega kaota oma väärtust . Tööandja jaoks tek ivad järgmised kasutegurid: tööandjatel on võimalik pakkuda töötajatele sellisel viisil motiveerivat lisandväärtust ettevõttes töötamise eest ; tööandjatele luuakse võimalus töötajaid täiendavalt toetada tervise valdkonnas. Töötaja jaoks tek ivad järgmised kasutegurid: töötajatel oleksid täiendav ad rahalised võimalused erinevate ootamatute terviserikete ravi jaoks ; kindlustunne, et on olemas sellist laadi tervise fond . Riigi jaoks tek ivad järgmised kasutegurid: l isat ugi tervishoiusüsteemi püsimise osas . Kogutava summa eesmärk peaks olema täiendava lisatoe tagamine tervis hoiu valdkonnas . K aubanduskoja hinnangul võiksid tööandja tel ol la tänasest paremad võimalused panustamaks oma töötajate tervisekulude katmisesse . Ettepanek toeta b valitsuse plaanide ja eesmärkide täitmist Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioonilepingus on rõhutatud iga inimese tervise ja heaolu edendamise tähtsust . Lepingus on esile toodud solidaarse tervishoiumudeli edasi arendamine ning tervishoidu vajaliku lisaraha suunamise olulisus. Samuti on valitsuse 100 päeva plaanis (26.01.2021 - 05.05.2021) märgitud, et tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb algatada inimkeskne tervishoiureform, kus peetakse oluliseks inimese tervist ja töövõimet ning plaan on analüüsida tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkust (punkt 2.1. ) . Ka „Eesti 2035“ strateegia eelnõus on esile toodud inimeste tervis e olulisus . Üks strateegia s märgitud sihtidest on tagada inimestele piisav ravikindlustuskaitse ning tervishoiu rahastamise kestlikkus, mis toetab tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning ravijärjekordade vähenemist. Kaubanduskoda peab tervitatavaks , et t ervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse teema on leidnud kajastamist ka koalitsioonilepingus ning üleüldiselt valitsuse strateegias. Toetame seatud sihte ning leiame, et käesoleva ettepaneku arvestamine ja rakendamine aitab eelmainitud eesmärkide saavutamisele igati kaasa. Soovime, et sel teemal algaks arutelu ning oleme valmis vastavates aruteludes osalema ja kaasa mõtlema. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Mar i-Lii Piiskop
[email protected] 604007 2
Saatja: Mari-Lii Piiskop <
[email protected]>
Saadetud: 10.03.2021 17:30
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Marko Udras <
[email protected]>; Mait Palts
<
[email protected]>
Teema: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek täiendava vabatahtliku
tervisefondi loomise osas
Tere!
Saadame Teile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepaneku täiendava
vabatahtliku tervisefondi loomise osas, mille edastasime eelnevalt ka
Rahandusministeeriumile. Palume Teil antud ettepanekuga tutvuda.
Parimate soovidega
Mari-Lii PiiskopJuristEesti Kaubandus-Tööstuskoda
E-post
Tel +372 604 0072