Väljaminev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Sotsiaalministeerium · 9. märts 2021
- Viit
- 1.5-1.1/596-2
- Registreeritud
- 9. märts 2021
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Eesti Advokatuur
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
- Sari
- 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
- Toimik
- 1.5-1.1/2021
- Vastutaja
- Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Sisu (failidest)
Eesti Advokatuur Teie 19.02.2021 nr 1-2/130/
[email protected] Meie 09.03.2021 nr 1.5-1.1/596-2
Vastus pöördumisele
Pöördusite Sotsiaalministeeriumi küsimusega, mis puudutab töövõimetuse ajal
tööülesannete täitmist, et saada hinnang TsMS §-de 345 ja 422, KrMS § 170 ning HKMS §
150 suhtest RaKS § 60 lg-ga 2.
Selgitame, et RaKS § 51 lg 1 kohaselt on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist
töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument. RaKS
§ 52 lg 2 teise lause kohaselt vastutab töövõimetuslehe väljakirjutaja ajutise töövõimetuse
kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.
Töövõimetuslehe väljakirjutaja ei hinda aga kindlustatud isiku puhul seda, kas töövõimetuse
kindlustusjuhtum võiks või peaks olema mõjuvaks põhjuseks istungilt puudumisele TsMS §
345 ja 422, KrMS § 170 ning HKMS § 150 tähenduses, sest selle hindamine on kohtu
pädevuses vastavalt menetlusseadustikele ning vastavate seadustega on sätestatud
täiendavad kriteeriumid istungil mitteosalemise põhjendatuse hindamiseks.
Teie küsimuses viidatud sätete alusel kehtestatud määruse § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse
tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini
osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või
muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Antud loetelu on antud
avatuna. Sellega ei ole välistatud kohtule ka muude terviseseisundit kirjeldavate
dokumentide esitamist, mis tõendavad, et tõesti on tegemist ootamatu, objektiivselt istungil
osalemist takistava asjaoluga.
Seega rõhutame, et ei tervishoiuteenuse osutaja, ega Sotsiaalministeerium ei ole pädev
hindama, mida loeb kohus mõjuvaks põhjuseks menetlusseadustike tähenduses. Kohus
hindab, kas töövõimetus on mõjuvaks põhjuseks mingi konkreetse toimingu tegemata
jätmisel ning otsustab, kas lugeda töövõimetuslehte mõjuva põhjusena menetlustoimingu
tegemata jätmiseks või mitte.
Nendime, et täiendavat analüüsi võib vajada küsimus kohtumenetluses osalevate
advokaatide sotsiaalsetest tagatistest olukorras, kus kohus ei ole istungil puudumist pidanud
mõjuvaks põhjuseks, hoolimata väljastatud töövõimetuslehest.
Oleme tänulikud teema tõstatamise eest.
Lugupidamisega
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
(allkirjastatud digitaalselt)
Agris Koppel
Tervisesüsteemi arendamise osakonna
juhataja
Ülle Jordan 626 9139
[email protected]