EELNÕU
17.02.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2020. nr
Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a
määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse
andmise kord ja tingimused“ muutmine
Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse
andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) mürast tingitud häiringu vähendamine;“;
2) paragrahvi 18 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Mürast tingitud häiringu vähendamisega seoses toetatakse mürakaartide ja müra
vähendamise tegevuskavade koostamist, müra vähendamist käsitlevate rakendusuuringute
tegemist ja müra valdkonnast ülevaate andmist avalikkusele.“;
3) paragrahvi 19 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Abikõlblik on võrguettevõtjaga liitumise tasu ning eel- ja põhiprojekti ja alternatiivide
analüüsi kulu.“;
4) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva määruse § 20 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuste korral on toetuse osakaal
maksimaalselt 70% abikõlblikest kuludest.
(6) Käesoleva määruse § 20 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuste korral võib toetuse osakaal
olla kuni 100% abikõlblikest kuludest:
1) projektidel, mille taotlejaks on sihtasutused või mittetulundusühingud;
2) projektidel, mille eesmärk on tagada kalade läbipääs riigi maal või riigi omandis või osaliselt
riigimaal või riigi omandis oleval paisul.“;
5) paragrahvi 23 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva määruse § 22 lõike 3 punktis 1, lõike 4 punktis 4 ja lõikes 5 nimetatud tegevuste
toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.“;
6) paragrahvi 23 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva määruse § 22 lõike 6 punktis 1 nimetatud tegevuste puhul võib sihtasutuste ja
mittetulundusühingute toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest.“;
7) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Looduskaitseliste uuringute puhul on abikõlblikkuse periood maksimaalselt kolm aastat.“;
8) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) mere kaitset ja kestlikku kasutamist võimaldava tehnoloogia arendamine ja
kasutuselevõtt.“;
9) paragrahvi 27 lõike 7 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „analüüsimine“ sõnadega „ning
seadmete soetamine“;
10) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) ohtlike jäätmete, välja arvatud eterniit, kogumisringide korraldamine;“;
11) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 29 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamine jäätmejaamas või jäätmete
kogumiskohas.“;
13) paragrahvi 29 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 30 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „punktides 3, 5, 6, 8 ja 9“ tekstiosaga
„punktides 3, 5, 6, 8 ja 11“;
15) paragrahvi 30 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktides 3 ja 11“;
16) paragrahvi 30 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktis 11 nimetatud eterniidijäätmete kogumise
korraldamisel jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas tuleb koostada registreerimisleht, kus
kajastatakse, milliselt aadressilt ja kui palju eterniidijäätmeid üle antakse. Registreerimisleht
esitatakse koos lõpparuandega.“;
17) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul ei ole lammutusprojekti koostamine
abikõlblik.“;
18) paragrahvi 30 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktis 3 nimetatud ohtlike jäätmete kogumisringide
korraldamisel ja punktis 11 nimetatud elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamisel
jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas ei ole abikõlblikud töötasud, projektijuhtimise kulu
ja koolitustasud ega probleemtoodete hulka kuuluvate jäätmete jäätmehoolduskulud.“;
19) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses:
„(17) Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel võib toetuse osakaal olla kuni 80% abikõlblikest
kuludest.“;
20) paragrahvi 41 lõigetes 2–4 asendatakse arv „10 000“ arvuga „20 000“.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10
„Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase määrusega tehakse keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10
„Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus)
keskkonnaprogrammi alamprogrammides muudatused tulenevalt toetuste rakendamisel saadud
kogemustest ja tagasisidest ning vajadusest teatud valdkondades toetatavaid tegevusi
täpsustada.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi eelarve ja
planeerimiseosakonna nõunik Kalju Kukk (telefon 626 2815, e-post
[email protected]),
välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger (telefon 626 2976, e-post
[email protected]), keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas
(telefon 626 2974, e-post
[email protected]), kalavarude osakonna peaspetsialist
Tiina Tees (telefon 626 0723, e-post
[email protected]), avalike suhete osakonna nõunik
Liisa Puusepp (telefon 626 2834, e-post
[email protected]), looduskaitse osakonna
nõunik Kadri Alasi (telefon 626 2882, e-post
[email protected]) ja metsaosakonna
peaspetsialist Maret Parv (telefon 626 0726, e-post
[email protected]). Sihtasutusest KIK
osalesid toetuste ja teenuste osakonna juhataja Antti Tooming (telefon 627 4312, e-post
[email protected]), vastutav projektikoordinaator Ulvi Tuisk (telefon 627 4180, e-post
[email protected]) ja jurist Kaido Floren (telefon 627 4176, e-post
[email protected]).
Keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre(tel 626
2953,
[email protected]) ja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Annemari Vene
(
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse 19.06.2020 jõustunud redaktsiooni
(RT I, 16.06.2020, 20).
2. Eelnõu sisu
Eelnõukohane määrus koosneb 20 punktist. Muudetakse valdkondlikele programmidele
kohaldatavaid eritingimusi.
Atmosfääriõhu kaitse programm
Punktidega 1 ja 2 täpsustatakse, et § 18 lõike 2 punkti 4 alusel toetakse atmosfääriõhu kaitse
programmis mürast tingitud häiringu vähendamist ning täpsustatakse sellekohaseid toetatavaid
tegevusi (§ 18 lõige 6).
Praktikas on senine sõnastus „füüsikalistest heiteallikatest tingitud häiringud“ tekitanud
mitmeti tõlgendamise võimalusi. Seetõttu on sätte sõnastus muudetud selgemaks ning sisulises
mõttes ei muutu midagi. Seega toetatakse jätkuvalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 63
tulenevate kohaliku omavalitsuse üksuse mürakaartide ja tegevuskavade koostamist ning
atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 64 tulenevate strateegiliste mürakaartide ja tegevuskavade
koostamist. Samuti toetatakse müra käsitlevate rakendusuuringute tegemist ning nendel
teemadel info andmist avalikkusele.
Punktiga 3 täpsustatakse § 19 lõikes 4, et lisaks võrguettevõtjaga liitumise tasule on abikõlblik
ka eel- ja põhiprojekti ja alternatiivide analüüsi kulu, kuna need on projekti osad.
Projektis eelnevalt tehtud kulud ei tohi seejuures minna vastuollu ergutava mõju nõudega
Euroopa Komisjoni grupierandi määruse artiklis 6 (Euroopa Komisjoni grupierandi määrus
(EL) nr 651/2014, mida on muudetud 10.07.2017 määrusega (EL) 2017/1084).
Kalanduse programm
Punktiga 4 täiendatakse määruse § 21 lõigetega 5 ja 6. Lõikes 5 sätestatakse toetuse
maksimaalne määr, et ühtlustada see veemajanduse programmis kehtiva määraga, millest
tulenevalt oli tekkinud olukord, kus kalanduse programmist oli soodsam saada toetust
suhteliselt sarnastele tegevustele.
Lõike 6 lisamise eesmärgiks on sätestada võimalus saada toetust maksimaalses määras, et
suurendada taotlejate huvi ja toetada vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise erinevaid
tegevusi, arvestades, et nende vastu on senini suhteliselt vähest huvi üles näidatud ja taolisi
projekte esitatakse väga vähe.
Keskkonnateadlikkuse programm
Punktiga 5 muudetakse § 23 lõiget 5 ja lisatakse kindlale teemale keskendunud üleriigilise
teavituskampaania korraldamine tegevuste loendisse, mille puhul on keskkonnateadlikkuse
programmis toetuse osakaal kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. Sellega suureneb
kampaania elluviija huvi tulemuste edukamaks saavutamiseks.
Punktiga 6 muudetakse § 23 lõiget 7. Muudatus arvestab eelarve võimalusi ning suurendab
taotlejate huvi projektide eduka lõpptulemuse vastu.
Edaspidi on võimalus anda 100% toetust abikõlbulikest kuludest loodus- ja
keskkonnahariduskeskuste võrgustiku koostöö arendamiseks, sealhulgas säästvat arengut
toetava hariduse alal täienduskoolituste korraldamiseks keskkonnahariduse spetsialistidele ning
arendusprojektide elluviimiseks. Rahvusvaheliste projektide puhul jääb kehtima üldise
omaosaluse nõudena sihtasutustele ja mittetulundusühingutele 10% (määruse § 8 lõige 5) ning
kampaaniate puhul üldise omaosaluse nõudena 25% (määruse § 23 lõige 5 eelnõus esitatud
kujul).
Looduskaitse programm
Punktiga 7 täiendatakse määruse § 25 lõikega 6 ja nähakse looduskaitse programmis
looduskaitseliste uuringute puhul ette üldisest pikem abikõlblikkuse periood – maksimaalselt
kolm aastat. Looduskaitse uuringuprojektide taotluste esitamisel on tihti saanud takistuseks
projektide abikõlblikkuse kaheaastane periood. Arvestades, et eluslooduses toimuvad
protsessid on keerulised ja tulemused võivad võtta rohkem aega, on vaja pikendada selliste
uuringute abikõlblikkuse perioodi kuni kolme aastani.
Merekeskkonna programm
Punktiga 8 muudetakse § 26 lõike 4 punkti 3 ja merekeskkonna programmist jäetakse seoses
mere kaitset ja kestlikku kasutamist võimaldava tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtuga
välja nõue, et tegemist peab olema innovaatilise tehnoloogiaga. Punkti muutmise vajadus
tuleneb sellest, et innovaatilisuse nõude täitmine on keeruline, mistõttu ei ole võimalik seda
taotlemisel kasutada. Eesmärk on saada taotlusi reaalselt rakendatavate tehnoloogiate
arendamiseks ning hinnata ainult projekti mõju mereala keskkonnaseisundi parandamisele ja
säilitamisele.
Metsanduse programm
Punktiga 9 muudetakse § 27 lõike 7 punkti 2 ja lisatakse võimalus toetada metsahariduse
ja -teadusega tegelevate asutuste puhul seadmete soetamist. Selline muudatus annab
ülikoolidele võimaluse toetust taotleda ka seadmete soetamiseks. Ülikoolid on küsinud
võimalust toetada laboriseadmete ja -tarvikute soetamist.
Ringmajanduse programm
Punktiga 10 muudetakse ringmajanduse programmist toetatavaid tegevusi (§ 29 lõike 4
punkt 3) seoses ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamisega. Muudatus on tingitud
vajadusest ohtlikke jäätmeid koguda ka linnalistes asulates, kuna seoses haldusreformiga on
linnade piirid muutunud, aga olemuslikult ei ole need enam samad. Teine muudatus on seotud
ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumise eristamisega, kuna nende kogumine on erinevad
tegevused ja neil on ka erinevad tingimused kogumiskohtadele ja -ringidele.
Punktiga 11 jäetakse toetatavate tegevuste hulgas välja jäätmeteemaliste teavituskavade
koostamine (§ 29 lõike 4 punkt 9). Keskkonnaministeerium ei pea seda tegevust enam
asjakohaseks, kuna on selgunud, et läbimõeldud teavituskavade koostamine peaks jääma riigi
teha ning võimalikud taotlejad vajaksid toetust teavitusmaterjalide jaoks, mida endiselt
toetame. Muudatust toetab ka fakt, et sellele tegevusele pole toetust taotletud.
Punktiga 12 lisatakse eraldi toetatava tegevusena elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise
korraldamine jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas (§ 29 lõike 4 punkt 11). Seni hõlmas
ohtlike jäätmete kogumine ka eterniidi kogumise. Eterniidi kogumine lisatakse eraldi toetatava
tegevusena, kuna eterniidi puhul ei ole põhjendatud kogumisringi korraldamine sarnaselt
ohtlikele jäätmetele suure transpordikulu ja kogumise keerukuse tõttu. Fookus tuuakse eterniidi
kogumisele ja käitlemisse suunamisele, mistõttu eterniidi transport ei ole edaspidi abikõlblik
kulu. Eterniidi kogumine toimub jäätmejaamades ja/või kogumispunktides (nt vallakeskused).
Muudatus on vajalik, et oleks võimalik toetada eterniidi kogumist. Kuna eterniidi kogumisel ei
toetata kogumisringide korraldamist, siis on vaja see eraldi tegevusena välja tuua. Eterniidi
kogumist toetatakse edaspidi külakeskustes ja jäätmejaamades, mistõttu suureneb vähesel
määral inimeste transpordikulu, kui soovitakse eterniiti käitlemisele viia. Samas saab
kokkuhoitud transpordikuludelt projekti raames käidelda suuremas koguses eterniidijäätmeid.
Lisaks on võimalik selliselt säästa kohalikke teid, st raske eterniidikoormaga autod ei sõida
enam väiksetel külavaheteedel ega lõhu neid oma raskusega. Säilib ka võimalus, et soovi korral
võib kohaliku omavalitsuse üksus ise maksta transpordikulud, kuid sel juhul ei ole need projekti
raames abikõlblikud.
Punktiga 13 jäetakse toetatavate tegevuste hulgast välja allmaakaevandustes kaevandamise
tagajärjel maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamine (§ 29 lõike 6 punkt 2).
Tegemist on keskkonnaprogrammi seisukohalt liiga mahuka tegevusega, kuhu on vaja igaks
aastaks planeerida Keskkonnaministeeriumi eelarve kaudu vahendid maavara kaevandamise
või kasutamisega seotud kahjude hüvitamiseks.
Punktis 14 täpsustatakse seoses uue toetatava tegevuse (eterniidijäätmed) lisamisega nende
tegevuste loetelu, millele saab toetust taotleda vaid kohaliku omavalitsuse üksus või 100%
kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olev juriidiline isik (§ 30 lõige 7). Põhimõtteliselt on
nimetatud tegevus ka varem olnud toetatav, aga seda ohtlike jäätmete ringide raames.
Muudatusega on eterniidijäätmed toodud eraldi toetatava tegevusena välja (vt selle kohta
punktide 11 ja 13 selgitust).
Punktiga 15 muudetakse § 30 lõiget 9. Muudatus on seotud sellega, et lisatud eterniidijäätmete
kogumise korraldamine on toetatavate tegevuste all edaspidi eraldi punktina. Muudatus on
normitehniline (täiendatakse viiteid) ja tagab, et eterniidijäätmetele kohalduksid ka edasi seni
kehtinud nõuded.
Punktiga 16 tehakse § 30 lõikes 10 muudatus samal põhjusel kui punktis 16 sätestatud
muudatus. Muudatus ei ole sisuline, kuna seesama nõue kehtib eterniidijäätmete kohta
(sõnastuses „asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid“) ka praegu. Kuna eterniidijäätmed on viidud
§ 29 lõikes 4 eraldi punkti (punkt 11), viidatakse sättes edaspidi sellele punktile.
Punktiga 17 jäetakse ehitiste lammutamise toetamisel abikõlblike kulude hulgast välja
lammutusprojekti koostamine, kuna tegemist on olemuselt projekti ettevalmistava kuluga
määruse § 16 punkti 11 mõttes. Selleks lisatakse § 30 lõige 111. Säte lisatakse selguse huvides,
sest lammutusprojekti kulude abikõlblikkuse puhul on varem olnud mitmeti mõistetavust.
Ringmajanduse programmi teiste toetatavate tegevuste puhul on ka seni kõik ettevalmistavad
kulud olnud määruse § 16 punktist 11 tulenevalt mitteabikõlblikud, seetõttu tagab
lammutusprojekti sõnaselgelt mitteabikõlblikuks kuluks lugemine võrdse kohtlemist kõigi
toetatavate tegevuste lõikes.
Punktiga 18 muudetakse § 30 lõiget 14. Muudatus on seotud sellega, et eterniidijäätmete
kogumise korraldamine on nüüdsest eraldi tegevusena välja toodud (vt punktide 11 ja 13
selgitus) ja seetõttu tuleb täpsustada, et ka sel juhul ei ole abikõlblikud töötasud,
projektijuhtimise kulu ja koolitustasud ega probleemtoodete hulka kuuluvate jäätmete
jäätmehoolduskulud. Muudatus on normitehniline.
Punktiga 19 täiendatakse § 30 lõikega 17 ja nähakse ette, et ringmajanduse programmist võib
edaspidi sihtasutustel ja mittetulundusühingutel toetuse osakaal olla kuni 80% abikõlblikest
kuludest, mis tähendab, et nende omafinantseering peab olema vähemalt 20%. Määruse § 8
lõike 5 kohaselt kehtib praegu omafinantseering vähemalt 10% projekti või projekti etapi
abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu määra suurendamine on põhjustatud rahaliste
vahendite vähesusest ja samuti soovist kohelda avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid võrdselt
mittetulundusühingute ja sihtasutustega, sest toetuse saamisel on oluline konkreetne toetatav
tegevus. Lisaks aitab suurem omaosalus parandada projekti jätkusuutlikkust, sest suurem
omaosaluse määr paneb taotlejaid projekti tegevusi paremini läbi mõtlema. Kõikide selliste
määrade puhul tuleb seejuures arvestada, et kui isiku tegevus olenemata tema õiguslikust
vormist (nt sihtasutus või mittetulundusühing) toimub konkurentsile avatud turul, on nende
toetamise korral tegemist riigiabiga ja kehtivad otsekohalduvatest ELi aktidest tulenevad
piirangud ja tingimused, sh abimäärad.
Punktiga 20 nähakse ette, et edaspidi kehtib kõikide toetuse saajate suhtes nõue teha hange
elektrooniliselt riigihangete registris alates hanke maksumusest 20 000 eurot. Muudatuse
põhjuseks on tagasiside, mille kohaselt paljudel väiksematel toetust taotlevatel äriühingutel ja
kolmanda sektori vabaühendustel ning ka korteriühistutel on keeruline tulla toime hanke
korraldamisega riigihangete registris. 2020. aasta suvel tehti analoogne muudatus perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6, seega ühtlustab muudatus ühtlasi praktikat
eri rahastamismeetmete vahel.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liit ei reguleeri eelnõus käsitletud keskkonnakaitse valdkondade projektide
rahastamistaotluste esitamise korda ega rahalisi piirsummasid, välja arvatud juhul, kui tegemist
on riigiabiga. Eelnõukohane määrus riigiabi ei käsitle.
4. Määruse mõju
Eelnõukohasel määrusel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ega
välissuhetele.
Alljärgnevalt käsitletakse olulisemate muudatuste mõju programmide kaupa.
Atmosfääriõhu kaitse programm
Mõju avaldav muudatus: abikõlblik on lisaks võrguettevõtjaga liitumise tasule ka eel- ja
põhiprojekti ja alternatiivide analüüsi kulu.
Sihtrühm: taotlejad
Kaasnev mõju: positiivne, kuna laiendatakse toetatavaid tegevusi eel- ja põhiprojektide ning
alternatiivide analüüsimisele. Eeldatavalt suurendab huvi meetme tegevuste vastu.
Kalanduse programm
Mõju avaldav muudatus: maksimaalse toetuse määra ühtlustamine veemajandusprogrammis
kehtiva määraga, kui taotletakse toetust kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või
elupaikade loomiseks, taastamiseks või nendele juurdepääsu tagamiseks ning nendega seotud
ettevalmistustöödeks.
Sihtrühm: taotlejad
Kaasnev mõju: toetuse andmisel ebavõrdsuse kaotamine keskkonnaprogrammi erinevate
valdkondlike programmide vahel.
Keskkonnateadlikkuse programm
Mõju avaldav muudatus: vähendatakse nende tegevuste hulka, milleks on võimalik saada
100%-list toetust, suurendades seeläbi taotlejate huvi projektide edukama lõpptulemuse vastu.
Sihtrühm: taotlejad
Kaasnev mõju: muudatus tagab vahendite sihipärasema ja otstarbekama kasutuse,
projektitaotlused on paremini läbi mõeldud ning parema kvaliteediga.
Looduskaitse programm
Mõju avaldav muudatus: looduskaitseliste uuringute puhul maksimaalse abikõlblikkuse
perioodi pikendamine seniselt kahelt aastalt kolme aastani.
Sihtrühm: uuringute tegijad
Kaasnev mõju: positiivne, kuna projektide ajalise kestuse pikendamine võimaldab arvestada
eluslooduses toimuvate protsesside keerulisust ja pikemaajalisust. Tegevuste elluviimise
väljundtulemuste kvaliteet paraneb.
Merekeskkonna programm
Mõju avaldav muudatus: mere kaitset ja kestlikku kasutamist võimaldava tehnoloogia
arendamise ja kasutuselevõtuga jäetakse määrusest välja nõue, et tegemist peab olema
innovaatilise tehnoloogiaga.
Sihtrühm: taotlejad
Kaasnev mõju: positiivne, toetatavad tegevused saab suunata reaalselt rakendatavate
tehnoloogiate arendamiseks ning hinnata ainult projekti mõju mereala keskkonnaseisundi
parandamisele ja säilitamisele.
Metsanduse programm
Mõju avaldav muudatus: toetatavate tegevuste hulka lisatakse seadmete soetamine.
Sihtrühm: uuringuid teostavad ülikoolid
Kaasnev mõju: positiivne, võimaldab metsaharidust ja -teadust korraldavatel taotlejatel
kavandada ka asjakohaste laboriseadmete soetamist ja seeläbi parandada uuringute kvaliteeti.
Ringmajanduse programm
Mõju avaldav muudatus: arvestades ringmajanduse programmi suurt konkurentsi, on oluline
täpsustada toetatavaid tegevusi ja välistada väikse mõjuga tegevused. Enamik muudatusi on
tehnilised (nt eterniidijäätmete kogumise eraldamine teistest ohtlikest jäätmetest, tunnistatakse
kehtetuks toetatavad tegevused, mis pigem jäävad riigi teha). Sisulisematest tasub välja tuua
eterniidijäätmete kogumisel transpordikulude osakaalu vähendamist ja minimaalse
omafinantseeringu kasvu 20%-ni. Need muudatused tagavad, et rahastatakse suurema mõjuga
projekte (nt vaja on eterniit nõuetekohaselt käidelda, mitte seda transportida kodudest
käitluskohta).
Sihtrühm: kõik taotlejad
Kaasnev mõju: selgemad toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud aitavad vältida segadust
taotlemisel ja taotluste hindamisel ning parandada taotluste kvaliteeti ja suurendavad
projektidega avaldatavat positiivset keskkonnamõju. Suurem omaosalus aitab projektide
jätkusuutlikkust suurendada, tagab võrdsema kohtlemise ja annab võimaluse rohkem projekte
rahastada.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulutusi, samuti ei ole sellest oodata olulist otsest
tulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS
kaudu ja arvamuse esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Linnade ja
Valdade Liidule.
Määruse eelnõu koostamisse ei kaasatud huvirühmi, kuna tehtavad muudatused ei avalda mõju
või on see positiivne.
Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Maaeluministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
16.03.2021 nr 1-4/21/1228
Keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10
„Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja
tingimused“ muutmise eelnõu
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmise eelnõu. Eelnõukohase
määrusega tehakse keskkonnaprogrammi alamprogrammides muudatused tulenevalt toetuste
rakendamisel saadud kogemustest ja tagasisidest ning vajadusest teatud valdkondades täpsustada
toetatavaid tegevusi. Tulenevalt vajadusest arvestada tehtavaid muudatusi hetkel toimuva
keskkonnaprogrammi taotlusvooru taotluste hindamisel palume esitada arvamus ja ettepanekud
viie tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Teadmiseks: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kalju Kukk, 626 2815
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0321 - Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.03.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff65a6b6-462e-48d8-a1a9-a0fef428582a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff65a6b6-462e-48d8-a1a9-a0fef428582a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main