dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 16. märts 2021
Viit
1.2-3/948-1
Registreeritud
16. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Liivi Pehk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)
Lahendamise tähtaeg
23. märts 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmise eelnõu.asice671 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 17.02.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020. nr Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) mürast tingitud häiringu vähendamine;“; 2) paragrahvi 18 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Mürast tingitud häiringu vähendamisega seoses toetatakse mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade koostamist, müra vähendamist käsitlevate rakendusuuringute tegemist ja müra valdkonnast ülevaate andmist avalikkusele.“; 3) paragrahvi 19 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Abikõlblik on võrguettevõtjaga liitumise tasu ning eel- ja põhiprojekti ja alternatiivide analüüsi kulu.“; 4) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva määruse § 20 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuste korral on toetuse osakaal maksimaalselt 70% abikõlblikest kuludest. (6) Käesoleva määruse § 20 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuste korral võib toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest: 1) projektidel, mille taotlejaks on sihtasutused või mittetulundusühingud; 2) projektidel, mille eesmärk on tagada kalade läbipääs riigi maal või riigi omandis või osaliselt riigimaal või riigi omandis oleval paisul.“; 5) paragrahvi 23 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva määruse § 22 lõike 3 punktis 1, lõike 4 punktis 4 ja lõikes 5 nimetatud tegevuste toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.“; 6) paragrahvi 23 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva määruse § 22 lõike 6 punktis 1 nimetatud tegevuste puhul võib sihtasutuste ja mittetulundusühingute toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest.“; 7) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Looduskaitseliste uuringute puhul on abikõlblikkuse periood maksimaalselt kolm aastat.“; 8) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) mere kaitset ja kestlikku kasutamist võimaldava tehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtt.“; 9) paragrahvi 27 lõike 7 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „analüüsimine“ sõnadega „ning seadmete soetamine“; 10) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) ohtlike jäätmete, välja arvatud eterniit, kogumisringide korraldamine;“; 11) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 29 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamine jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas.“; 13) paragrahvi 29 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 30 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „punktides 3, 5, 6, 8 ja 9“ tekstiosaga „punktides 3, 5, 6, 8 ja 11“; 15) paragrahvi 30 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktides 3 ja 11“; 16) paragrahvi 30 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktis 11 nimetatud eterniidijäätmete kogumise korraldamisel jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas tuleb koostada registreerimisleht, kus kajastatakse, milliselt aadressilt ja kui palju eterniidijäätmeid üle antakse. Registreerimisleht esitatakse koos lõpparuandega.“; 17) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul ei ole lammutusprojekti koostamine abikõlblik.“; 18) paragrahvi 30 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt: „(14) Käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktis 3 nimetatud ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamisel ja punktis 11 nimetatud elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamisel jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas ei ole abikõlblikud töötasud, projektijuhtimise kulu ja koolitustasud ega probleemtoodete hulka kuuluvate jäätmete jäätmehoolduskulud.“; 19) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: „(17) Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel võib toetuse osakaal olla kuni 80% abikõlblikest kuludest.“; 20) paragrahvi 41 lõigetes 2–4 asendatakse arv „10 000“ arvuga „20 000“. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega tehakse keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus) keskkonnaprogrammi alamprogrammides muudatused tulenevalt toetuste rakendamisel saadud kogemustest ja tagasisidest ning vajadusest teatud valdkondades toetatavaid tegevusi täpsustada. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimiseosakonna nõunik Kalju Kukk (telefon 626 2815, e-post [email protected]), välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger (telefon 626 2976, e-post [email protected]), keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas (telefon 626 2974, e-post [email protected]), kalavarude osakonna peaspetsialist Tiina Tees (telefon 626 0723, e-post [email protected]), avalike suhete osakonna nõunik Liisa Puusepp (telefon 626 2834, e-post [email protected]), looduskaitse osakonna nõunik Kadri Alasi (telefon 626 2882, e-post [email protected]) ja metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv (telefon 626 0726, e-post [email protected]). Sihtasutusest KIK osalesid toetuste ja teenuste osakonna juhataja Antti Tooming (telefon 627 4312, e-post [email protected]), vastutav projektikoordinaator Ulvi Tuisk (telefon 627 4180, e-post [email protected]) ja jurist Kaido Floren (telefon 627 4176, e-post [email protected]). Keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre(tel 626 2953, [email protected]) ja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse 19.06.2020 jõustunud redaktsiooni (RT I, 16.06.2020, 20). 2. Eelnõu sisu Eelnõukohane määrus koosneb 20 punktist. Muudetakse valdkondlikele programmidele kohaldatavaid eritingimusi. Atmosfääriõhu kaitse programm Punktidega 1 ja 2 täpsustatakse, et § 18 lõike 2 punkti 4 alusel toetakse atmosfääriõhu kaitse programmis mürast tingitud häiringu vähendamist ning täpsustatakse sellekohaseid toetatavaid tegevusi (§ 18 lõige 6). Praktikas on senine sõnastus „füüsikalistest heiteallikatest tingitud häiringud“ tekitanud mitmeti tõlgendamise võimalusi. Seetõttu on sätte sõnastus muudetud selgemaks ning sisulises mõttes ei muutu midagi. Seega toetatakse jätkuvalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 63 tulenevate kohaliku omavalitsuse üksuse mürakaartide ja tegevuskavade koostamist ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 64 tulenevate strateegiliste mürakaartide ja tegevuskavade koostamist. Samuti toetatakse müra käsitlevate rakendusuuringute tegemist ning nendel teemadel info andmist avalikkusele. Punktiga 3 täpsustatakse § 19 lõikes 4, et lisaks võrguettevõtjaga liitumise tasule on abikõlblik ka eel- ja põhiprojekti ja alternatiivide analüüsi kulu, kuna need on projekti osad. Projektis eelnevalt tehtud kulud ei tohi seejuures minna vastuollu ergutava mõju nõudega Euroopa Komisjoni grupierandi määruse artiklis 6 (Euroopa Komisjoni grupierandi määrus (EL) nr 651/2014, mida on muudetud 10.07.2017 määrusega (EL) 2017/1084). Kalanduse programm Punktiga 4 täiendatakse määruse § 21 lõigetega 5 ja 6. Lõikes 5 sätestatakse toetuse maksimaalne määr, et ühtlustada see veemajanduse programmis kehtiva määraga, millest tulenevalt oli tekkinud olukord, kus kalanduse programmist oli soodsam saada toetust suhteliselt sarnastele tegevustele. Lõike 6 lisamise eesmärgiks on sätestada võimalus saada toetust maksimaalses määras, et suurendada taotlejate huvi ja toetada vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise erinevaid tegevusi, arvestades, et nende vastu on senini suhteliselt vähest huvi üles näidatud ja taolisi projekte esitatakse väga vähe. Keskkonnateadlikkuse programm Punktiga 5 muudetakse § 23 lõiget 5 ja lisatakse kindlale teemale keskendunud üleriigilise teavituskampaania korraldamine tegevuste loendisse, mille puhul on keskkonnateadlikkuse programmis toetuse osakaal kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. Sellega suureneb kampaania elluviija huvi tulemuste edukamaks saavutamiseks. Punktiga 6 muudetakse § 23 lõiget 7. Muudatus arvestab eelarve võimalusi ning suurendab taotlejate huvi projektide eduka lõpptulemuse vastu. Edaspidi on võimalus anda 100% toetust abikõlbulikest kuludest loodus- ja keskkonnahariduskeskuste võrgustiku koostöö arendamiseks, sealhulgas säästvat arengut toetava hariduse alal täienduskoolituste korraldamiseks keskkonnahariduse spetsialistidele ning arendusprojektide elluviimiseks. Rahvusvaheliste projektide puhul jääb kehtima üldise omaosaluse nõudena sihtasutustele ja mittetulundusühingutele 10% (määruse § 8 lõige 5) ning kampaaniate puhul üldise omaosaluse nõudena 25% (määruse § 23 lõige 5 eelnõus esitatud kujul). Looduskaitse programm Punktiga 7 täiendatakse määruse § 25 lõikega 6 ja nähakse looduskaitse programmis looduskaitseliste uuringute puhul ette üldisest pikem abikõlblikkuse periood – maksimaalselt kolm aastat. Looduskaitse uuringuprojektide taotluste esitamisel on tihti saanud takistuseks projektide abikõlblikkuse kaheaastane periood. Arvestades, et eluslooduses toimuvad protsessid on keerulised ja tulemused võivad võtta rohkem aega, on vaja pikendada selliste uuringute abikõlblikkuse perioodi kuni kolme aastani. Merekeskkonna programm Punktiga 8 muudetakse § 26 lõike 4 punkti 3 ja merekeskkonna programmist jäetakse seoses mere kaitset ja kestlikku kasutamist võimaldava tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtuga välja nõue, et tegemist peab olema innovaatilise tehnoloogiaga. Punkti muutmise vajadus tuleneb sellest, et innovaatilisuse nõude täitmine on keeruline, mistõttu ei ole võimalik seda taotlemisel kasutada. Eesmärk on saada taotlusi reaalselt rakendatavate tehnoloogiate arendamiseks ning hinnata ainult projekti mõju mereala keskkonnaseisundi parandamisele ja säilitamisele. Metsanduse programm Punktiga 9 muudetakse § 27 lõike 7 punkti 2 ja lisatakse võimalus toetada metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste puhul seadmete soetamist. Selline muudatus annab ülikoolidele võimaluse toetust taotleda ka seadmete soetamiseks. Ülikoolid on küsinud võimalust toetada laboriseadmete ja -tarvikute soetamist. Ringmajanduse programm Punktiga 10 muudetakse ringmajanduse programmist toetatavaid tegevusi (§ 29 lõike 4 punkt 3) seoses ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamisega. Muudatus on tingitud vajadusest ohtlikke jäätmeid koguda ka linnalistes asulates, kuna seoses haldusreformiga on linnade piirid muutunud, aga olemuslikult ei ole need enam samad. Teine muudatus on seotud ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumise eristamisega, kuna nende kogumine on erinevad tegevused ja neil on ka erinevad tingimused kogumiskohtadele ja -ringidele. Punktiga 11 jäetakse toetatavate tegevuste hulgas välja jäätmeteemaliste teavituskavade koostamine (§ 29 lõike 4 punkt 9). Keskkonnaministeerium ei pea seda tegevust enam asjakohaseks, kuna on selgunud, et läbimõeldud teavituskavade koostamine peaks jääma riigi teha ning võimalikud taotlejad vajaksid toetust teavitusmaterjalide jaoks, mida endiselt toetame. Muudatust toetab ka fakt, et sellele tegevusele pole toetust taotletud. Punktiga 12 lisatakse eraldi toetatava tegevusena elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamine jäätmejaamas või jäätmete kogumiskohas (§ 29 lõike 4 punkt 11). Seni hõlmas ohtlike jäätmete kogumine ka eterniidi kogumise. Eterniidi kogumine lisatakse eraldi toetatava tegevusena, kuna eterniidi puhul ei ole põhjendatud kogumisringi korraldamine sarnaselt ohtlikele jäätmetele suure transpordikulu ja kogumise keerukuse tõttu. Fookus tuuakse eterniidi kogumisele ja käitlemisse suunamisele, mistõttu eterniidi transport ei ole edaspidi abikõlblik kulu. Eterniidi kogumine toimub jäätmejaamades ja/või kogumispunktides (nt vallakeskused). Muudatus on vajalik, et oleks võimalik toetada eterniidi kogumist. Kuna eterniidi kogumisel ei toetata kogumisringide korraldamist, siis on vaja see eraldi tegevusena välja tuua. Eterniidi kogumist toetatakse edaspidi külakeskustes ja jäätmejaamades, mistõttu suureneb vähesel määral inimeste transpordikulu, kui soovitakse eterniiti käitlemisele viia. Samas saab kokkuhoitud transpordikuludelt projekti raames käidelda suuremas koguses eterniidijäätmeid. Lisaks on võimalik selliselt säästa kohalikke teid, st raske eterniidikoormaga autod ei sõida enam väiksetel külavaheteedel ega lõhu neid oma raskusega. Säilib ka võimalus, et soovi korral võib kohaliku omavalitsuse üksus ise maksta transpordikulud, kuid sel juhul ei ole need projekti raames abikõlblikud. Punktiga 13 jäetakse toetatavate tegevuste hulgast välja allmaakaevandustes kaevandamise tagajärjel maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamine (§ 29 lõike 6 punkt 2). Tegemist on keskkonnaprogrammi seisukohalt liiga mahuka tegevusega, kuhu on vaja igaks aastaks planeerida Keskkonnaministeeriumi eelarve kaudu vahendid maavara kaevandamise või kasutamisega seotud kahjude hüvitamiseks. Punktis 14 täpsustatakse seoses uue toetatava tegevuse (eterniidijäätmed) lisamisega nende tegevuste loetelu, millele saab toetust taotleda vaid kohaliku omavalitsuse üksus või 100% kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olev juriidiline isik (§ 30 lõige 7). Põhimõtteliselt on nimetatud tegevus ka varem olnud toetatav, aga seda ohtlike jäätmete ringide raames. Muudatusega on eterniidijäätmed toodud eraldi toetatava tegevusena välja (vt selle kohta punktide 11 ja 13 selgitust). Punktiga 15 muudetakse § 30 lõiget 9. Muudatus on seotud sellega, et lisatud eterniidijäätmete kogumise korraldamine on toetatavate tegevuste all edaspidi eraldi punktina. Muudatus on normitehniline (täiendatakse viiteid) ja tagab, et eterniidijäätmetele kohalduksid ka edasi seni kehtinud nõuded. Punktiga 16 tehakse § 30 lõikes 10 muudatus samal põhjusel kui punktis 16 sätestatud muudatus. Muudatus ei ole sisuline, kuna seesama nõue kehtib eterniidijäätmete kohta (sõnastuses „asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid“) ka praegu. Kuna eterniidijäätmed on viidud § 29 lõikes 4 eraldi punkti (punkt 11), viidatakse sättes edaspidi sellele punktile. Punktiga 17 jäetakse ehitiste lammutamise toetamisel abikõlblike kulude hulgast välja lammutusprojekti koostamine, kuna tegemist on olemuselt projekti ettevalmistava kuluga määruse § 16 punkti 11 mõttes. Selleks lisatakse § 30 lõige 111. Säte lisatakse selguse huvides, sest lammutusprojekti kulude abikõlblikkuse puhul on varem olnud mitmeti mõistetavust. Ringmajanduse programmi teiste toetatavate tegevuste puhul on ka seni kõik ettevalmistavad kulud olnud määruse § 16 punktist 11 tulenevalt mitteabikõlblikud, seetõttu tagab lammutusprojekti sõnaselgelt mitteabikõlblikuks kuluks lugemine võrdse kohtlemist kõigi toetatavate tegevuste lõikes. Punktiga 18 muudetakse § 30 lõiget 14. Muudatus on seotud sellega, et eterniidijäätmete kogumise korraldamine on nüüdsest eraldi tegevusena välja toodud (vt punktide 11 ja 13 selgitus) ja seetõttu tuleb täpsustada, et ka sel juhul ei ole abikõlblikud töötasud, projektijuhtimise kulu ja koolitustasud ega probleemtoodete hulka kuuluvate jäätmete jäätmehoolduskulud. Muudatus on normitehniline. Punktiga 19 täiendatakse § 30 lõikega 17 ja nähakse ette, et ringmajanduse programmist võib edaspidi sihtasutustel ja mittetulundusühingutel toetuse osakaal olla kuni 80% abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et nende omafinantseering peab olema vähemalt 20%. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt kehtib praegu omafinantseering vähemalt 10% projekti või projekti etapi abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu määra suurendamine on põhjustatud rahaliste vahendite vähesusest ja samuti soovist kohelda avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid võrdselt mittetulundusühingute ja sihtasutustega, sest toetuse saamisel on oluline konkreetne toetatav tegevus. Lisaks aitab suurem omaosalus parandada projekti jätkusuutlikkust, sest suurem omaosaluse määr paneb taotlejaid projekti tegevusi paremini läbi mõtlema. Kõikide selliste määrade puhul tuleb seejuures arvestada, et kui isiku tegevus olenemata tema õiguslikust vormist (nt sihtasutus või mittetulundusühing) toimub konkurentsile avatud turul, on nende toetamise korral tegemist riigiabiga ja kehtivad otsekohalduvatest ELi aktidest tulenevad piirangud ja tingimused, sh abimäärad. Punktiga 20 nähakse ette, et edaspidi kehtib kõikide toetuse saajate suhtes nõue teha hange elektrooniliselt riigihangete registris alates hanke maksumusest 20 000 eurot. Muudatuse põhjuseks on tagasiside, mille kohaselt paljudel väiksematel toetust taotlevatel äriühingutel ja kolmanda sektori vabaühendustel ning ka korteriühistutel on keeruline tulla toime hanke korraldamisega riigihangete registris. 2020. aasta suvel tehti analoogne muudatus perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6, seega ühtlustab muudatus ühtlasi praktikat eri rahastamismeetmete vahel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liit ei reguleeri eelnõus käsitletud keskkonnakaitse valdkondade projektide rahastamistaotluste esitamise korda ega rahalisi piirsummasid, välja arvatud juhul, kui tegemist on riigiabiga. Eelnõukohane määrus riigiabi ei käsitle. 4. Määruse mõju Eelnõukohasel määrusel ei ole sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Alljärgnevalt käsitletakse olulisemate muudatuste mõju programmide kaupa. Atmosfääriõhu kaitse programm Mõju avaldav muudatus: abikõlblik on lisaks võrguettevõtjaga liitumise tasule ka eel- ja põhiprojekti ja alternatiivide analüüsi kulu. Sihtrühm: taotlejad Kaasnev mõju: positiivne, kuna laiendatakse toetatavaid tegevusi eel- ja põhiprojektide ning alternatiivide analüüsimisele. Eeldatavalt suurendab huvi meetme tegevuste vastu. Kalanduse programm Mõju avaldav muudatus: maksimaalse toetuse määra ühtlustamine veemajandusprogrammis kehtiva määraga, kui taotletakse toetust kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade loomiseks, taastamiseks või nendele juurdepääsu tagamiseks ning nendega seotud ettevalmistustöödeks. Sihtrühm: taotlejad Kaasnev mõju: toetuse andmisel ebavõrdsuse kaotamine keskkonnaprogrammi erinevate valdkondlike programmide vahel. Keskkonnateadlikkuse programm Mõju avaldav muudatus: vähendatakse nende tegevuste hulka, milleks on võimalik saada 100%-list toetust, suurendades seeläbi taotlejate huvi projektide edukama lõpptulemuse vastu. Sihtrühm: taotlejad Kaasnev mõju: muudatus tagab vahendite sihipärasema ja otstarbekama kasutuse, projektitaotlused on paremini läbi mõeldud ning parema kvaliteediga. Looduskaitse programm Mõju avaldav muudatus: looduskaitseliste uuringute puhul maksimaalse abikõlblikkuse perioodi pikendamine seniselt kahelt aastalt kolme aastani. Sihtrühm: uuringute tegijad Kaasnev mõju: positiivne, kuna projektide ajalise kestuse pikendamine võimaldab arvestada eluslooduses toimuvate protsesside keerulisust ja pikemaajalisust. Tegevuste elluviimise väljundtulemuste kvaliteet paraneb. Merekeskkonna programm Mõju avaldav muudatus: mere kaitset ja kestlikku kasutamist võimaldava tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtuga jäetakse määrusest välja nõue, et tegemist peab olema innovaatilise tehnoloogiaga. Sihtrühm: taotlejad Kaasnev mõju: positiivne, toetatavad tegevused saab suunata reaalselt rakendatavate tehnoloogiate arendamiseks ning hinnata ainult projekti mõju mereala keskkonnaseisundi parandamisele ja säilitamisele. Metsanduse programm Mõju avaldav muudatus: toetatavate tegevuste hulka lisatakse seadmete soetamine. Sihtrühm: uuringuid teostavad ülikoolid Kaasnev mõju: positiivne, võimaldab metsaharidust ja -teadust korraldavatel taotlejatel kavandada ka asjakohaste laboriseadmete soetamist ja seeläbi parandada uuringute kvaliteeti. Ringmajanduse programm Mõju avaldav muudatus: arvestades ringmajanduse programmi suurt konkurentsi, on oluline täpsustada toetatavaid tegevusi ja välistada väikse mõjuga tegevused. Enamik muudatusi on tehnilised (nt eterniidijäätmete kogumise eraldamine teistest ohtlikest jäätmetest, tunnistatakse kehtetuks toetatavad tegevused, mis pigem jäävad riigi teha). Sisulisematest tasub välja tuua eterniidijäätmete kogumisel transpordikulude osakaalu vähendamist ja minimaalse omafinantseeringu kasvu 20%-ni. Need muudatused tagavad, et rahastatakse suurema mõjuga projekte (nt vaja on eterniit nõuetekohaselt käidelda, mitte seda transportida kodudest käitluskohta). Sihtrühm: kõik taotlejad Kaasnev mõju: selgemad toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud aitavad vältida segadust taotlemisel ja taotluste hindamisel ning parandada taotluste kvaliteeti ja suurendavad projektidega avaldatavat positiivset keskkonnamõju. Suurem omaosalus aitab projektide jätkusuutlikkust suurendada, tagab võrdsema kohtlemise ja annab võimaluse rohkem projekte rahastada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulutusi, samuti ei ole sellest oodata olulist otsest tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja arvamuse esitamiseks SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Määruse eelnõu koostamisse ei kaasatud huvirühmi, kuna tehtavad muudatused ei avalda mõju või on see positiivne. Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16.03.2021 nr 1-4/21/1228 Keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmise eelnõu Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmise eelnõu. Eelnõukohase määrusega tehakse keskkonnaprogrammi alamprogrammides muudatused tulenevalt toetuste rakendamisel saadud kogemustest ja tagasisidest ning vajadusest teatud valdkondades täpsustada toetatavaid tegevusi. Tulenevalt vajadusest arvestada tehtavaid muudatusi hetkel toimuva keskkonnaprogrammi taotlusvooru taotluste hindamisel palume esitada arvamus ja ettepanekud viie tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Teadmiseks: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit Kalju Kukk, 626 2815 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0321 - Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff65a6b6-462e-48d8-a1a9-a0fef428582a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ff65a6b6-462e-48d8-a1a9-a0fef428582a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel