dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 16. märts 2021
Viit
1.5-1.1/938-1
Registreeritud
16. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Heli Laarmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎5-721684-4 15.03.2021 Väljaminev dokument.asice323 KB

Sisu (failidest)

Kalle Kulbok Teie 09.02.2021 nr Haridusselts Longa [email protected] Meie 15.03.2021 nr 5-7/21/684-4 Pikk tn 2, 50109 Tallinn, Harju maakond Kauplejate ja teiste teenuse osutajate ning kaubandus- ja muude keskuste valdajate poolt leppetrahvide kohaldamine nakkushaiguse ennetamise nõuete täitmise tagamiseks Lugupeetud juhatuse liige Haridusselts Longa pöördus Terviseameti poole märgukirjaga, milles käsitles ettepanekut leppetrahvide kasutamiseks nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmete täitmise tagamisel. Kirjavahetuses viitas Haridusselts Longa enda juhatuse liikme härra Kalle Kulbok’i varasemale kirjavahetusele ja avaldas selle. Käesolevale märgukirjale vastamisel käsitlema Haridusselts Longa ja tema juhatuse liikme härra Kalle Kulbok’i (edaspidi ühiselt avaldaja) varasemat kirjavahetust ühe tervikuna. Vastavalt MSVS § 2 lõike 1 punkti 1 ja § 5 lõike 8 alusel on Terviseamet pädev vastama märgukirjale nakkushaiguste ennetamise ja tõrje küsimuste osas, kuid ei ole pädev süvitsi analüüsima avaliku võimu sekkumise eraõiguslikesse lepingulistesse suhetesse eeldusi ega ulatust, vaid piirdume selles osas üldiste õiguslike seisukohtade refereerimisega. Nendes küsimustes täpsema õigusliku selgituse saamiseks peate esitama selgitustaotluse Justiitsministeeriumile. Avaldaja leidis 11.12.2020 märgukirjas, et „[v]alitsus on kehtestanud NETS § 28 lg 5 p 3 ja lg 6 alusel liikumispiirangu, mille kohaselt ei või siseneda ühistransporti ja avalikesse siseruumidesse ilma maskita.* On ilmnenud, et selle nõude kontrollimisel on esinenud raskusi. Teenusepakkujad väidavad, et neil puuduvad õiguslikud ja tehnilised võimalused valitsuse korralduse tagamiseks. Senise õiguspraktika kohaselt saavad teenindajad kehtestada mõistlikke leppetrahve ja vastava informatsiooni olemasolul on need sissenõutavad. Terviseamet saab oma ettekirjutusega (sunniraha ähvardusel) kohustada teenusepakkujaid kehtestama leppetrahve valitsuse liikumispiirangu eirajatele, mis mittevabandatavatel juhtudel ka sisse nõutakse. Minu hinnangul võib leppetrahvi hoiatus olla suurusjärgus 1-2 eurot ja seda ei pea sisse nõudma, kui klient teenindaja tähelepanujuhtimisele allub. Terviseamet saab koostöös politsei ja KOV-ga kontrollida, et leppetrahvi hoiatused on teenusepakkujate poolt tähtaegselt välja pandud ning ettekirjutuse sihilikke eirajaid ka sunnirahaga korrale kutsuda. NETS § 46 lg 2 võimaldab juriidilisele isikule määrata ka kuni 32000 eurose trahvi. [--]“ Terviseameti 08.02.2021 vastuskirjas selgitas amet avaldajale riikliku järelevalve ja väärteomenetluse võimalusi nakkushaiguste ennetamise nõuete järgimisel, kuid ei käsitlenud eraldi võimalust teha ettekirjutust, millega kohustatakse ettevõtjat kehtestama teatud kindla sisuga võlaõigusliku lepingu tüüptingimused ning korraldama enda kehtestatud tüüptingimuste Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 järelevalvet, sealhulgas rakendama kõrvalkohustusena leppetrahve. Terviseamet on jätkuvalt seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ või muu avalikõigusliku kohustuse täitmise järgimine peab eelkõige toimuma läbi riikliku järelevalve meetmeta ja väärteomenetluse kohaldamise avaliku korra eest vastutava isiku suhtes ning kõrvaliste isikute kohustamine on võimalik vaid piiratud juhtudel. Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ § 82 on maski kandmise kohustus pandud siseruumides viibivale isikule ning sama määruse § 9, § 91 ja § 10 kohaselt on maski kandmise kohustus pandud kliendile. Kummagi sätte kohaselt ei ole ruumi valdaja ega kaupleja kohustatud tagama, et ruumides viibivad isikud või kliendid kannaksid maski. Vastupidiselt on kohustus määratletud Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ § 10 lõike 1 punktides 2 – 5, mille kohaselt on teenuse osutaja kohustatud tagama hajutatuse, viibimiskeelu ning käte desinfitseerimise ja ruumide desinfitseerimise nõuete järgimise. Maski kandmise kohustus on umbmääraselt sõnastatud Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ § 11 punktis 4, § 13 punktis 4, § 15 punktis 4, § 16 punktis 5, § 18 punktis 3, § 19 punktis 4 ning § 20 punktis 11 ja § 2013 lõike 1 punktis 3, kuid läbi tingimuste ja erandite käsitluse siiski eelkõige isiku enda kohustus. KorS § 28 lõike 1 kohaselt võib korrakaitseorgan ohu või korrarikkumise korral panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse. Kuna Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgi ei ole maski kandmise kohustust pandud ettevõtjale, siis ei ole ta avaliku korra eest vastutav isik ning temale ei saa KorS § 28 lõike 1 ettekirjutust teha. Ettekirjutuse adressaadiks saab olla konkreetne klient, kes enda käitumisega pani toime korrarikkumise. MSÜS § 42 alusel saab ettevõtjale teha ettekirjutuse tegevus majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Käesoleval ajal ei ole õigusaktides sätestatud ühtegi majandustegevuse nõuet, mis kohustaks kauplejat või muud ettevõtjat tagama, et kliendid või ruumides viibivad isikud, keda ettevõtja ei kasuta püsivalt enda majandus- või kutsetegevuses, kasutaksid isikukaitsevahendeid. Kõige lähem selline säte on KaubTS § 7 lõikest 1 tulenev kohustus tagada, et kauba või teenuse müük vastaks selle kauba või teenuse müügile õigusaktidega esitatud nõuetele. MSÜS § 42 alusel saaks teha kauplejale ettekirjutuse Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ § 10 lõike 1 punktides 2 – 5, mille kohaselt on teenuse osutaja kohustatud tagama hajutatuse, viibimiskeelu ning käte desinfitseerimise ja ruumide desinfitseerimise nõuete järgimise, tuleneva kohustuse täitmiseks. Ka sellisel juhul ei saa kirjutada ettekohustust muuta tüüptingimusi või nõuda klientidelt sisse leppetrahvi. Eeltoodud analüüsist nähtub, et kehtiva õiguse järgi ei ole võimalik teha kauplejale ega muule ettevõtjale, kes enda majandustegevuses pakub püsivalt kaupu ja teenuseid, samuti müügi- või teenindussaali valdajale pandud kohustust tagada, et kliendid või muud ruumis viibivad isikud kannaksid maski, visiiri, respiraatorit või kataksid hingamisteed (maski kandmise kohustus). Sellel põhjusel ei saa käsitleda kauplejat, ruumi valdajat ega muud ettevõtjat ka avaliku korra eest vastutava isikuna maski kandmise kohustuse täitmisel. Selleks, et kauplejat, ruumi valdajat või muud ettevõtjat kohustada ettekirjutusega tagama, et kliendid või muud ruumides viibivad isikud täidaksid maski kandmise kohustust, peab seadusandja või Vabariigi Valitsus kõigepealt ettevõtjatele või ruumi valdajatele sellise kohustuse õigusakti või üldkorraldusega panema. Üldkorraldusega saab Vabariigi Valitsus või Terviseamet sellise kohustuse kehtestada, kui seaduses on selleks piisavalt määratletud õiguslik alus. Kehtivas nakkushaiguste ennetamise seaduses ei ole sellist alust, vaid piiranguid saab kehtestada üksnes liikumise piiramisega (st vahetult klientidele või teistele ruume kaustavatele isikutele). 2(3) Lisaks eelnimetatule on KorS § 29 lõike 1 kohaselt korrakaitseorganil õigus kaasata avaliku korra tagamisse muid isikud, kui avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või kui isik ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada. Muu isiku kaasamisel lähtutakse KorS § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustest, sealhulgas tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga. Maski kandmise kohustuse täitmine aitab küll tõkestada nakkushaiguse levikut ning aitab sellega kaasa ka kõrgendatud ohu ennetamisele, kuid tegemist ei ole vahetu ohu olukorraga. Seega ei saa ka haldusvälise isiku kaasamise sätteid kasutada, et teha kauplejale, muule ettevõtjale või ruumi valdajale ettekirjutust tagada müügi- või teenindussaalis või muus siseruumis maski kandmise kohustuse täitmine. Sõltumata eeltoodust on Terviseametil väga hea meel, et paljud ettevõtjad on saanud aru enda sotsiaalsest vastutusest nakkushaiguse leviku tõkestamisega seotud nõuete täitmisel, ning kehtestanud ilma Terviseameti ettekirjutuseta vastavad tüüptingimused. Loomulikult on iga ettevõtja kehtestatavad tüüptingimused pisut erinevad ja erineb ka see, milliseid meetmeid on ettevõtja enda klientide suhtes kasutama (leppetrahv, lahkumisnõue vms) nakkushaiguse ennetamise nõuete järgimiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Koopia: Justiitsministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium. Sander Põllumäe 7943675 [email protected] 3(3)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel