Kalle Kulbok Teie 09.02.2021 nr
Haridusselts Longa
[email protected] Meie 15.03.2021 nr 5-7/21/684-4
Pikk tn 2,
50109 Tallinn, Harju maakond
Kauplejate ja teiste teenuse osutajate
ning kaubandus- ja muude keskuste
valdajate poolt leppetrahvide
kohaldamine nakkushaiguse
ennetamise nõuete täitmise tagamiseks
Lugupeetud juhatuse liige
Haridusselts Longa pöördus Terviseameti poole märgukirjaga, milles käsitles ettepanekut
leppetrahvide kasutamiseks nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmete täitmise tagamisel.
Kirjavahetuses viitas Haridusselts Longa enda juhatuse liikme härra Kalle Kulbok’i varasemale
kirjavahetusele ja avaldas selle. Käesolevale märgukirjale vastamisel käsitlema Haridusselts
Longa ja tema juhatuse liikme härra Kalle Kulbok’i (edaspidi ühiselt avaldaja) varasemat
kirjavahetust ühe tervikuna. Vastavalt MSVS § 2 lõike 1 punkti 1 ja § 5 lõike 8 alusel on
Terviseamet pädev vastama märgukirjale nakkushaiguste ennetamise ja tõrje küsimuste osas,
kuid ei ole pädev süvitsi analüüsima avaliku võimu sekkumise eraõiguslikesse lepingulistesse
suhetesse eeldusi ega ulatust, vaid piirdume selles osas üldiste õiguslike seisukohtade
refereerimisega. Nendes küsimustes täpsema õigusliku selgituse saamiseks peate esitama
selgitustaotluse Justiitsministeeriumile.
Avaldaja leidis 11.12.2020 märgukirjas, et „[v]alitsus on kehtestanud NETS § 28 lg 5 p 3 ja lg
6 alusel liikumispiirangu, mille kohaselt ei või siseneda ühistransporti ja avalikesse
siseruumidesse ilma maskita.* On ilmnenud, et selle nõude kontrollimisel on esinenud raskusi.
Teenusepakkujad väidavad, et neil puuduvad õiguslikud ja tehnilised võimalused valitsuse
korralduse tagamiseks. Senise õiguspraktika kohaselt saavad teenindajad kehtestada mõistlikke
leppetrahve ja vastava informatsiooni olemasolul on need sissenõutavad. Terviseamet saab oma
ettekirjutusega (sunniraha ähvardusel) kohustada teenusepakkujaid kehtestama leppetrahve
valitsuse liikumispiirangu eirajatele, mis mittevabandatavatel juhtudel ka sisse nõutakse. Minu
hinnangul võib leppetrahvi hoiatus olla suurusjärgus 1-2 eurot ja seda ei pea sisse nõudma, kui
klient teenindaja tähelepanujuhtimisele allub. Terviseamet saab koostöös politsei ja KOV-ga
kontrollida, et leppetrahvi hoiatused on teenusepakkujate poolt tähtaegselt välja pandud ning
ettekirjutuse sihilikke eirajaid ka sunnirahaga korrale kutsuda. NETS § 46 lg 2 võimaldab
juriidilisele isikule määrata ka kuni 32000 eurose trahvi. [--]“
Terviseameti 08.02.2021 vastuskirjas selgitas amet avaldajale riikliku järelevalve ja
väärteomenetluse võimalusi nakkushaiguste ennetamise nõuete järgimisel, kuid ei käsitlenud
eraldi võimalust teha ettekirjutust, millega kohustatakse ettevõtjat kehtestama teatud kindla
sisuga võlaõigusliku lepingu tüüptingimused ning korraldama enda kehtestatud tüüptingimuste
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Põllu 1a, 50303 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
järelevalvet, sealhulgas rakendama kõrvalkohustusena leppetrahve. Terviseamet on jätkuvalt
seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ või muu avalikõigusliku kohustuse täitmise
järgimine peab eelkõige toimuma läbi riikliku järelevalve meetmeta ja väärteomenetluse
kohaldamise avaliku korra eest vastutava isiku suhtes ning kõrvaliste isikute kohustamine on
võimalik vaid piiratud juhtudel.
Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
vajalikud meetmed ja piirangud“ § 82 on maski kandmise kohustus pandud siseruumides
viibivale isikule ning sama määruse § 9, § 91 ja § 10 kohaselt on maski kandmise kohustus
pandud kliendile. Kummagi sätte kohaselt ei ole ruumi valdaja ega kaupleja kohustatud tagama,
et ruumides viibivad isikud või kliendid kannaksid maski. Vastupidiselt on kohustus määratletud
Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
vajalikud meetmed ja piirangud“ § 10 lõike 1 punktides 2 – 5, mille kohaselt on teenuse osutaja
kohustatud tagama hajutatuse, viibimiskeelu ning käte desinfitseerimise ja ruumide
desinfitseerimise nõuete järgimise. Maski kandmise kohustus on umbmääraselt sõnastatud
Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
vajalikud meetmed ja piirangud“ § 11 punktis 4, § 13 punktis 4, § 15 punktis 4, § 16 punktis 5,
§ 18 punktis 3, § 19 punktis 4 ning § 20 punktis 11 ja § 2013 lõike 1 punktis 3, kuid läbi
tingimuste ja erandite käsitluse siiski eelkõige isiku enda kohustus.
KorS § 28 lõike 1 kohaselt võib korrakaitseorgan ohu või korrarikkumise korral panna avaliku
korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise
kohustuse. Kuna Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgi ei ole maski kandmise kohustust pandud
ettevõtjale, siis ei ole ta avaliku korra eest vastutav isik ning temale ei saa KorS § 28 lõike 1
ettekirjutust teha. Ettekirjutuse adressaadiks saab olla konkreetne klient, kes enda käitumisega
pani toime korrarikkumise.
MSÜS § 42 alusel saab ettevõtjale teha ettekirjutuse tegevus majandustegevuse nõuete või
tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Käesoleval ajal ei ole õigusaktides sätestatud
ühtegi majandustegevuse nõuet, mis kohustaks kauplejat või muud ettevõtjat tagama, et kliendid
või ruumides viibivad isikud, keda ettevõtja ei kasuta püsivalt enda majandus- või
kutsetegevuses, kasutaksid isikukaitsevahendeid. Kõige lähem selline säte on KaubTS § 7
lõikest 1 tulenev kohustus tagada, et kauba või teenuse müük vastaks selle kauba või teenuse
müügile õigusaktidega esitatud nõuetele. MSÜS § 42 alusel saaks teha kauplejale ettekirjutuse
Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
vajalikud meetmed ja piirangud“ § 10 lõike 1 punktides 2 – 5, mille kohaselt on teenuse osutaja
kohustatud tagama hajutatuse, viibimiskeelu ning käte desinfitseerimise ja ruumide
desinfitseerimise nõuete järgimise, tuleneva kohustuse täitmiseks. Ka sellisel juhul ei saa
kirjutada ettekohustust muuta tüüptingimusi või nõuda klientidelt sisse leppetrahvi.
Eeltoodud analüüsist nähtub, et kehtiva õiguse järgi ei ole võimalik teha kauplejale ega muule
ettevõtjale, kes enda majandustegevuses pakub püsivalt kaupu ja teenuseid, samuti müügi- või
teenindussaali valdajale pandud kohustust tagada, et kliendid või muud ruumis viibivad isikud
kannaksid maski, visiiri, respiraatorit või kataksid hingamisteed (maski kandmise kohustus).
Sellel põhjusel ei saa käsitleda kauplejat, ruumi valdajat ega muud ettevõtjat ka avaliku korra
eest vastutava isikuna maski kandmise kohustuse täitmisel. Selleks, et kauplejat, ruumi valdajat
või muud ettevõtjat kohustada ettekirjutusega tagama, et kliendid või muud ruumides viibivad
isikud täidaksid maski kandmise kohustust, peab seadusandja või Vabariigi Valitsus kõigepealt
ettevõtjatele või ruumi valdajatele sellise kohustuse õigusakti või üldkorraldusega panema.
Üldkorraldusega saab Vabariigi Valitsus või Terviseamet sellise kohustuse kehtestada, kui
seaduses on selleks piisavalt määratletud õiguslik alus. Kehtivas nakkushaiguste ennetamise
seaduses ei ole sellist alust, vaid piiranguid saab kehtestada üksnes liikumise piiramisega (st
vahetult klientidele või teistele ruume kaustavatele isikutele).
2(3)
Lisaks eelnimetatule on KorS § 29 lõike 1 kohaselt korrakaitseorganil õigus kaasata avaliku
korra tagamisse muid isikud, kui avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või kui isik ei saa või
ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada. Muu isiku kaasamisel lähtutakse
KorS § 16 lõikes 1 sätestatud tingimustest, sealhulgas tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga.
Maski kandmise kohustuse täitmine aitab küll tõkestada nakkushaiguse levikut ning aitab
sellega kaasa ka kõrgendatud ohu ennetamisele, kuid tegemist ei ole vahetu ohu olukorraga.
Seega ei saa ka haldusvälise isiku kaasamise sätteid kasutada, et teha kauplejale, muule
ettevõtjale või ruumi valdajale ettekirjutust tagada müügi- või teenindussaalis või muus
siseruumis maski kandmise kohustuse täitmine.
Sõltumata eeltoodust on Terviseametil väga hea meel, et paljud ettevõtjad on saanud aru enda
sotsiaalsest vastutusest nakkushaiguse leviku tõkestamisega seotud nõuete täitmisel, ning
kehtestanud ilma Terviseameti ettekirjutuseta vastavad tüüptingimused. Loomulikult on iga
ettevõtja kehtestatavad tüüptingimused pisut erinevad ja erineb ka see, milliseid meetmeid on
ettevõtja enda klientide suhtes kasutama (leppetrahv, lahkumisnõue vms) nakkushaiguse
ennetamise nõuete järgimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
Koopia: Justiitsministeerium;
Riigikantselei;
Sotsiaalministeerium.
Sander Põllumäe 7943675
[email protected]
3(3)