Signe Riisalo Teie: 09.03.2021 nr 1.2-2/28-1
Sotsiaalministeerium
Meie: 24.03.2021 nr 11.1-8 / 00702-
[email protected] 1
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks Ida-Virumaale
struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord
Austatud proua Riisalo
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab muudatused järgmiste märkuste arvestamisel.
1. Lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kasutamine:
Esitatud määruse eelnõu § 9 lg 1 kohaselt on toetuse vähim summa projekti kohta 50
000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot. Eelnõu § 10 kohaselt võib tegemist olla
vähese tähtsuse abiga. Kuna toetuse summa võib jääda alla 100 000 euro ning tegemist
ei ole riigiabiga, tuleb kasutada lihtsustatud kuluhüvitamisviise. Eelnõu § 8 lg 10
kohaselt kasutatakse kaudsete kulude hüvitamiseks ühtset määra kuni 15% otsestest
personalikuludest. Seega antud toetuse andmise tingimustes ei ole lihtsustatud
kuludega kaetud kogu projekti kulud.
Euroopa Komisjoni lihtsustatud kulude juhendi eelnõu peatükis 2.2.2 on toodud, et
juhul kui kohaldub kohustuslik lihtsustatud kulude kasutamise nõue, siis peavad
lihtsustatud kuludega olema kaetud kõik projekti kulud. Ühtse määra kasutamisel võib
tegelike kulude alusel arvestada vaid neid kulusid, millelt ühtset määra arvestatakse.
Seda toetab ka Ühendmääruse § 6 lg 1 toodu, mille kohaselt kui ESFist või ERFist
projektile antav toetus on kuni 100 000€, antakse projektile toetust üksnes kulude
lihtsustatud hüvitamisviiside alusel.
Oleme Rakendusasutustele 2020. a novembris teada andud, et uute toetusmeetmete
välja töötamisel hakkame selle nõude täitmist jälgima. Seega kui tegemist on uue
toetusmeetmega ning kohaldub lihtsustatud kulude kohustuslik kasutamine, siis ei ole
selles alla 100 000 euro projektide puhul lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kasutamise
nõue täidetud, kuna kõik projekti kulud ei ole lihtsustatud kuludega kaetud.
2. Määruses meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi väljatoomine ei ole vajalik. Piisab
projekti abikõlblikkuse perioodile kohalduvate reeglite sätestamisest.
3. Taotluste menetlemise määruse § 7 lõige 1 kohaselt, kui taotleja ja taotlus ühes selles
kirjeldatud projektiga on tunnistatud nõuetele vastavaks, tuleb projektide valimiseks
rakendada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud valikukriteeriume ja -
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee
Registrikood 70007340
metoodikat, mis peavad olema kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga.
Palun lisada.
4. Määruse § 2 p 6: Palun täiendada mõiste sõnastust ja lisada selgitusse „… tööealised
inimesed“.
5. Määruse § 8 lõige 4 punkt 3: käesoleva lõike punkti 1 on lisatud ka § 6 lõige 6
(sotsiaaltransporditeenus) teenuse osutamiseks, siis punktis 3 sisustatu ei vasta
käesoleva lõike punkt 1 sisule, mis on omavahel vastuolus. Palun üle vaadata ja viia
nõuded vastavusse.
6. Määruse § 8 lõige 6 ei selgu, kas toetuse saaja või partneri poolt omandatav
mootorsõiduk võib olla ka kasutusrendina kasutatav sõiduk, millele projekti rahadest
tehakse vajalikke kohandusi või on siin mõeldud väljaostukohustusega
mootorsõidukit. Palun üle vaadata ja täpsustada.
Määruse § 8 lõige 6 punkt 2 on öeldud, et sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks
vajalike vahendite ja abivahendite (....) soetamise kulu;
Ettepanek: kui on ette nähtud ka paigaldamine, siis võiks selle selgelt määruses välja
tuua "soetamise ja paigaldamise kulu" (või lahti kirjutada seletuskirjas ennetamaks
probleeme abikõlblikkuse hindamisel).
7. Määruse § 8 lõige 7 sätestab „Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenused, mille sisu
on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses, peavad vastama sotsiaalhoolekande
seaduses sätestatud tingimustele.“ ja § 24 lõige 4 punktid 1 ja 2 panevad kohustuse
KOVle kehtestama teenustele tingimused ning korra vastavalt
Sotsiaalhoolekandeseaduse § 14 ja hindama abivajadust ning koostama hindamisakti
vastavalt SHS § 15. Eelpool nimetatust tulenevalt § 6 lõige 1 punkt 5 tegevus
"Nõustamisteenused või tugigrupid" ei ole SHS alusel reguleeritud. Lisada kas § 8 või
§ 24 säte, millega kas pannakse KOVle kohustus tegevus "Nõustamisteenused või
tugigrupid" kehtestada kord ja hinnata vajadust või ei pea seal neid nõudeid antud
tegevuse rakendamisel järgima.
8. Määruse § 11 lõike 3 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama taotluste menetlemise
määruse § 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõutele. TAT § 11 lõike 1 kohaselt võivad
taotlejaks olla ka juriidilised isikud. Taotluste menetlemise määruse seletuskirja
kohaselt tuleb § 2 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid kontrollida ettevõtjate puhul ja
punktis 6 sätestatud nõue kõigi taotlejate puhul. Palun taotlejale seatud nõuete
seadmist selgitada ja/või TAT määruse eelnõu teksti täiendada;
Ettepanek täpsustada sõnastust, kui § 11 lõike 1 p 2 nimetatud juriidiline isik peab
tegutsema Ida-Virumaal.
9. Määruse § 11 lõige 4 tekstis on lühend TAT, mis on küll igapäevases kasutuses, aga
soovitus on see määruses välja kirjutada (toetuse andmise tingimused, mis on
käskkirjaga kinnitatud)
10. Määruse § 16 lõike 3 kohaselt on taotluste menetlemise tähtaeg kuni 30 tööpäeva,
mida võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva. Taotluste menetlemine
koosneb nii taotluste vastuvõtmisest, nõuetele vastavuse kontrollimisest,
rahastamiseks sobilike projektide välja valimisest ning otsuse tegemisest. Määruse §
17 lõike 2 kohaselt kontrollib rakendusüksus taotluste vastavust 40 tööpäeva jooksul
taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast. Palun täpsustada, kas
viimasel juhul peetakse silmas taotluste esitamise tähtpäeva? Kui jah, siis on § 16 ja
17 sätestatud tähtajad vastuolus.
Sõnastusettepanek: Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva
määruse § 13 sätestatud nõuetele lähtudes käesoleva määruse § 16 lõikes 3 sätestatud
tähtaegadest.
11. Määruse § 18 lõige 4: antud lõikes on mõeldud taotluste mahust, mitte ühest
taotlusest. Palun parandada.
2 (4)
12. Määruse § 18 lõige 5: Selles lõikes puudub sätestus, et liisu heitmine viiakse läbi
nende kahe võrdse sihtrühmaga taotluse vahel, kes jäävad vabade vahendite lõppemise
piirile.
13. Ettepanek eelnõu § 22 lõige 3 p 7 sõnastusest kustutada allkirja nõue, kuna e-toetuse
keskkonnas aruandeid ei allkirjastata.
14. Ettepanek kasutada § 23 lõige 7 p 2 terminit "hankekord" "riigihangete tegemise
korrast asutuses", et ühtlustada kasutatavat mõistet Riigihangete seadusega (RHS § 9.
Hankekord ja hankeplaan).
15. Määruse eelnõu seletuskiri:
1. paragrahv 2 Tööealise erivajadusega inimese määratuse selgitus vajab täiendamist.
Seletuskiri ei ava, mida erivajaduse alla loetakse, kas ainult füüsilist või psüühilist
kõrvalekallet või ka määratud puuet (mille tõttu inimene vajab abi)? Näiteks lk 8
punktis 3 kirjutatakse: „Nii nagu kõigi KOVi sotsiaalteenuste puhul, ei ole ka isikliku
abistaja teenuse saamise eelduseks Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude
olemasolu. Inimene võib vajada teenust ka siis, kui tal puuet tuvastatud ei ole“ ja lk 11
punktis 6 kirjutatakse: „Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on toetada erivajadusega
inimeste iseseisvat toimetulekut“. Samas on öeldud: „Teenust vajavad üldjuhul
liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava puudega isikud.
Keskmise puudega inimesed saavad reeglina kasutada tavalist
ühistranspordivahendit.“ Sotsiaalse mõju all kirjutatakse:“ erivajadus on laiem mõiste
kui ametlik puue, moodustavad ametliku puudega inimesed neist olulise osa“
(sihtrühmast). Seega on vajalik seletuskirjas erivajadusega inimese mõiste enam lahti
kirjutada.
2. lk 8 punkt 2 kolmandas lõigus on sisse toodud lapsevanem ja laps. See lause, viitega
lapsevanematele, ei ole antud määruse kontekstis asjakohane, kuna nii otsene kui
kaudne sihtgrupp on alates 18 eluaastast.
3. lk 11 punkt 6 teises lõigus on sisse toodud laps. See lause, viitega lapsele, ei ole
antud määruse kontekstis asjakohane, kuna nii otsene kui kaudne sihtgrupp on alates
18 eluaastast.
4. lk 13 § 8 lg 4 kolmas lõik Sõna „ainult“ eemaldada, kuna sisse on toodud ka
sotsiaaltransporditeenuse osutamine sees sõna ainult, mis on eksitav. Sõna ainult võtta
välja, kuna lõikesse on lisatud ka sotsiaaltransporditeenuse osutamisega lubatud
abivahendi soetus.
5. lk 13 § 8 lg 5 lisada seletuskirja ka sealhulgas supervisiooni ja kovisiooniga.
6. lk 13 § 8 lg 6 selgitada lahti, mida tähendab omandatud või omandamisel olev
mootorsõiduk. Kas siia alla saab lugeda ka väljaostukohustuseta moororsõiduki
liisimine või ainult välja ostetud mootorsõiduk?
7. lk 10 § 10 Teeme ettepaneku lisada seletuse algusesse: Käesoleva määruse § 8 lg 9
alusel on abikõlbliku kuluna lubatud muuhulgas veebipõhise lahenduse loomine ning
toetuse saajaks võib määruse § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt olla ka juriidiline isik, on
vähemalt teatud juhtudel abi saajaks ettevõtja riigiabi mõistes. Abi andmisel
ettevõtjale TAT tegevuste elluviimiseks võivad olla riigiabi kriteeriumid täidetud, st
tegevus võib kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
8. lk 16 § 12 esimene lõik, selgituses on sees viide maakondlikule omavalitsuse
liidule. Parandada selgitust ja järgida § 11 lg 1 sätestatut Taotlejaks võivad olla nii
KOVid kui juriidilised isikud.
9. lk 17 5 peatükk esimene lõik, milles viidatakse muuhulgas ka projektide
hindamisele. Palun see eemaldada, kuna hindamise protsessi selles määruses ei ole
sätestatud.
10. lk 19 § 23 esimeses lõigus tuuakse välja, et maksetaotluse esitamise sagedus on
kord kvartalis, mis on eksitav. § 23 lg 6 sätestab Maksetaotlusi võib esitada vähemalt
3 (4)
kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus. Viia seletuskirja tekst vastavusse
määruse tekstiga.
11. lk 26 viimane lõik, milles viidatakse meetme üldisele eelarvele, mis võib ajada
taotlejad segadusse, kuna siin on vooru ressurss vaid 1,5 miljonit. Vastav seletuskirja
tekst sobitus hoolekande üldise määruse esimesse versiooni, leiame, et see ei ole uue
määruse kontekstis asjakohane. Palun see osa seletuskirjast eemaldada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmo Merila
Osakonnajuhataja
Kaidi Kenkmann
[email protected]
4 (4)