dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 24. märts 2021
Viit
1.2-2/28-2
Registreeritud
24. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎11.1-8_00702-1_Meetme_„Tööturul_osalemist_toetavad_hoolekandeteenused”_elluviimiseks_Ida-Virumaale_struktuuritoetuse_andmise_tingimused_ja_kord_24.03.2021.asice232 KB

Sisu (failidest)

Signe Riisalo Teie: 09.03.2021 nr 1.2-2/28-1 Sotsiaalministeerium Meie: 24.03.2021 nr 11.1-8 / 00702- [email protected] 1 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks Ida-Virumaale struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Austatud proua Riisalo Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab muudatused järgmiste märkuste arvestamisel. 1. Lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kasutamine: Esitatud määruse eelnõu § 9 lg 1 kohaselt on toetuse vähim summa projekti kohta 50 000 eurot ja suurim summa 400 000 eurot. Eelnõu § 10 kohaselt võib tegemist olla vähese tähtsuse abiga. Kuna toetuse summa võib jääda alla 100 000 euro ning tegemist ei ole riigiabiga, tuleb kasutada lihtsustatud kuluhüvitamisviise. Eelnõu § 8 lg 10 kohaselt kasutatakse kaudsete kulude hüvitamiseks ühtset määra kuni 15% otsestest personalikuludest. Seega antud toetuse andmise tingimustes ei ole lihtsustatud kuludega kaetud kogu projekti kulud. Euroopa Komisjoni lihtsustatud kulude juhendi eelnõu peatükis 2.2.2 on toodud, et juhul kui kohaldub kohustuslik lihtsustatud kulude kasutamise nõue, siis peavad lihtsustatud kuludega olema kaetud kõik projekti kulud. Ühtse määra kasutamisel võib tegelike kulude alusel arvestada vaid neid kulusid, millelt ühtset määra arvestatakse. Seda toetab ka Ühendmääruse § 6 lg 1 toodu, mille kohaselt kui ESFist või ERFist projektile antav toetus on kuni 100 000€, antakse projektile toetust üksnes kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. Oleme Rakendusasutustele 2020. a novembris teada andud, et uute toetusmeetmete välja töötamisel hakkame selle nõude täitmist jälgima. Seega kui tegemist on uue toetusmeetmega ning kohaldub lihtsustatud kulude kohustuslik kasutamine, siis ei ole selles alla 100 000 euro projektide puhul lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kasutamise nõue täidetud, kuna kõik projekti kulud ei ole lihtsustatud kuludega kaetud. 2. Määruses meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi väljatoomine ei ole vajalik. Piisab projekti abikõlblikkuse perioodile kohalduvate reeglite sätestamisest. 3. Taotluste menetlemise määruse § 7 lõige 1 kohaselt, kui taotleja ja taotlus ühes selles kirjeldatud projektiga on tunnistatud nõuetele vastavaks, tuleb projektide valimiseks rakendada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud valikukriteeriume ja - Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 metoodikat, mis peavad olema kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga. Palun lisada. 4. Määruse § 2 p 6: Palun täiendada mõiste sõnastust ja lisada selgitusse „… tööealised inimesed“. 5. Määruse § 8 lõige 4 punkt 3: käesoleva lõike punkti 1 on lisatud ka § 6 lõige 6 (sotsiaaltransporditeenus) teenuse osutamiseks, siis punktis 3 sisustatu ei vasta käesoleva lõike punkt 1 sisule, mis on omavahel vastuolus. Palun üle vaadata ja viia nõuded vastavusse. 6. Määruse § 8 lõige 6 ei selgu, kas toetuse saaja või partneri poolt omandatav mootorsõiduk võib olla ka kasutusrendina kasutatav sõiduk, millele projekti rahadest tehakse vajalikke kohandusi või on siin mõeldud väljaostukohustusega mootorsõidukit. Palun üle vaadata ja täpsustada. Määruse § 8 lõige 6 punkt 2 on öeldud, et sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajalike vahendite ja abivahendite (....) soetamise kulu; Ettepanek: kui on ette nähtud ka paigaldamine, siis võiks selle selgelt määruses välja tuua "soetamise ja paigaldamise kulu" (või lahti kirjutada seletuskirjas ennetamaks probleeme abikõlblikkuse hindamisel). 7. Määruse § 8 lõige 7 sätestab „Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenused, mille sisu on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses, peavad vastama sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele.“ ja § 24 lõige 4 punktid 1 ja 2 panevad kohustuse KOVle kehtestama teenustele tingimused ning korra vastavalt Sotsiaalhoolekandeseaduse § 14 ja hindama abivajadust ning koostama hindamisakti vastavalt SHS § 15. Eelpool nimetatust tulenevalt § 6 lõige 1 punkt 5 tegevus "Nõustamisteenused või tugigrupid" ei ole SHS alusel reguleeritud. Lisada kas § 8 või § 24 säte, millega kas pannakse KOVle kohustus tegevus "Nõustamisteenused või tugigrupid" kehtestada kord ja hinnata vajadust või ei pea seal neid nõudeid antud tegevuse rakendamisel järgima. 8. Määruse § 11 lõike 3 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõutele. TAT § 11 lõike 1 kohaselt võivad taotlejaks olla ka juriidilised isikud. Taotluste menetlemise määruse seletuskirja kohaselt tuleb § 2 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid kontrollida ettevõtjate puhul ja punktis 6 sätestatud nõue kõigi taotlejate puhul. Palun taotlejale seatud nõuete seadmist selgitada ja/või TAT määruse eelnõu teksti täiendada; Ettepanek täpsustada sõnastust, kui § 11 lõike 1 p 2 nimetatud juriidiline isik peab tegutsema Ida-Virumaal. 9. Määruse § 11 lõige 4 tekstis on lühend TAT, mis on küll igapäevases kasutuses, aga soovitus on see määruses välja kirjutada (toetuse andmise tingimused, mis on käskkirjaga kinnitatud) 10. Määruse § 16 lõike 3 kohaselt on taotluste menetlemise tähtaeg kuni 30 tööpäeva, mida võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva. Taotluste menetlemine koosneb nii taotluste vastuvõtmisest, nõuetele vastavuse kontrollimisest, rahastamiseks sobilike projektide välja valimisest ning otsuse tegemisest. Määruse § 17 lõike 2 kohaselt kontrollib rakendusüksus taotluste vastavust 40 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast. Palun täpsustada, kas viimasel juhul peetakse silmas taotluste esitamise tähtpäeva? Kui jah, siis on § 16 ja 17 sätestatud tähtajad vastuolus. Sõnastusettepanek: Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse § 13 sätestatud nõuetele lähtudes käesoleva määruse § 16 lõikes 3 sätestatud tähtaegadest. 11. Määruse § 18 lõige 4: antud lõikes on mõeldud taotluste mahust, mitte ühest taotlusest. Palun parandada. 2 (4) 12. Määruse § 18 lõige 5: Selles lõikes puudub sätestus, et liisu heitmine viiakse läbi nende kahe võrdse sihtrühmaga taotluse vahel, kes jäävad vabade vahendite lõppemise piirile. 13. Ettepanek eelnõu § 22 lõige 3 p 7 sõnastusest kustutada allkirja nõue, kuna e-toetuse keskkonnas aruandeid ei allkirjastata. 14. Ettepanek kasutada § 23 lõige 7 p 2 terminit "hankekord" "riigihangete tegemise korrast asutuses", et ühtlustada kasutatavat mõistet Riigihangete seadusega (RHS § 9. Hankekord ja hankeplaan). 15. Määruse eelnõu seletuskiri: 1. paragrahv 2 Tööealise erivajadusega inimese määratuse selgitus vajab täiendamist. Seletuskiri ei ava, mida erivajaduse alla loetakse, kas ainult füüsilist või psüühilist kõrvalekallet või ka määratud puuet (mille tõttu inimene vajab abi)? Näiteks lk 8 punktis 3 kirjutatakse: „Nii nagu kõigi KOVi sotsiaalteenuste puhul, ei ole ka isikliku abistaja teenuse saamise eelduseks Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude olemasolu. Inimene võib vajada teenust ka siis, kui tal puuet tuvastatud ei ole“ ja lk 11 punktis 6 kirjutatakse: „Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on toetada erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut“. Samas on öeldud: „Teenust vajavad üldjuhul liikumis- ja/või nägemisfunktsiooni häirest tingitud raske või sügava puudega isikud. Keskmise puudega inimesed saavad reeglina kasutada tavalist ühistranspordivahendit.“ Sotsiaalse mõju all kirjutatakse:“ erivajadus on laiem mõiste kui ametlik puue, moodustavad ametliku puudega inimesed neist olulise osa“ (sihtrühmast). Seega on vajalik seletuskirjas erivajadusega inimese mõiste enam lahti kirjutada. 2. lk 8 punkt 2 kolmandas lõigus on sisse toodud lapsevanem ja laps. See lause, viitega lapsevanematele, ei ole antud määruse kontekstis asjakohane, kuna nii otsene kui kaudne sihtgrupp on alates 18 eluaastast. 3. lk 11 punkt 6 teises lõigus on sisse toodud laps. See lause, viitega lapsele, ei ole antud määruse kontekstis asjakohane, kuna nii otsene kui kaudne sihtgrupp on alates 18 eluaastast. 4. lk 13 § 8 lg 4 kolmas lõik Sõna „ainult“ eemaldada, kuna sisse on toodud ka sotsiaaltransporditeenuse osutamine sees sõna ainult, mis on eksitav. Sõna ainult võtta välja, kuna lõikesse on lisatud ka sotsiaaltransporditeenuse osutamisega lubatud abivahendi soetus. 5. lk 13 § 8 lg 5 lisada seletuskirja ka sealhulgas supervisiooni ja kovisiooniga. 6. lk 13 § 8 lg 6 selgitada lahti, mida tähendab omandatud või omandamisel olev mootorsõiduk. Kas siia alla saab lugeda ka väljaostukohustuseta moororsõiduki liisimine või ainult välja ostetud mootorsõiduk? 7. lk 10 § 10 Teeme ettepaneku lisada seletuse algusesse: Käesoleva määruse § 8 lg 9 alusel on abikõlbliku kuluna lubatud muuhulgas veebipõhise lahenduse loomine ning toetuse saajaks võib määruse § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt olla ka juriidiline isik, on vähemalt teatud juhtudel abi saajaks ettevõtja riigiabi mõistes. Abi andmisel ettevõtjale TAT tegevuste elluviimiseks võivad olla riigiabi kriteeriumid täidetud, st tegevus võib kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. 8. lk 16 § 12 esimene lõik, selgituses on sees viide maakondlikule omavalitsuse liidule. Parandada selgitust ja järgida § 11 lg 1 sätestatut Taotlejaks võivad olla nii KOVid kui juriidilised isikud. 9. lk 17 5 peatükk esimene lõik, milles viidatakse muuhulgas ka projektide hindamisele. Palun see eemaldada, kuna hindamise protsessi selles määruses ei ole sätestatud. 10. lk 19 § 23 esimeses lõigus tuuakse välja, et maksetaotluse esitamise sagedus on kord kvartalis, mis on eksitav. § 23 lg 6 sätestab Maksetaotlusi võib esitada vähemalt 3 (4) kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus. Viia seletuskirja tekst vastavusse määruse tekstiga. 11. lk 26 viimane lõik, milles viidatakse meetme üldisele eelarvele, mis võib ajada taotlejad segadusse, kuna siin on vooru ressurss vaid 1,5 miljonit. Vastav seletuskirja tekst sobitus hoolekande üldise määruse esimesse versiooni, leiame, et see ei ole uue määruse kontekstis asjakohane. Palun see osa seletuskirjast eemaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila Osakonnajuhataja Kaidi Kenkmann [email protected] 4 (4)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel