Konkurentsiamet · 29. aprill 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
29.04.2021 nr 1-2/2021-013
Metoodilise juhendi „Koostootmisjaama kulude jagamine mehaanilise kasuliku töö vahe
meetodi alusel“ kinnitamine
Arvestades asjaolu, et kaugkütteseaduse (KKütS) § 8 lõige 3 määrab ära alused, mida tuleb
arvesse võtta KKütS § 9 lõike 1 punkti 3 alusel kooskõlastatava soojuse piirhinna1 kujundamisel
(sh KKütS § 9 lõike 10 kohase hinnavalemi alusel piirhinna kooskõlastamisel) ja justiitsministri
19.08.2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus” § 18 lõike 1 alusel
kinnitan
juhendi „Koostootmisjaama kulude jagamine mehaanilise kasuliku töö vahe meetodi
alusel“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
1
Konkurentsiametiga peab kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna soojusettevõtja, kes toodab soojust elektri
ja soojuse koostootmise protsessis.
KINNITATUD
Konkurentsiameti peadirektori
29.04.2021 käskirjaga nr 1-2/2021-013
LISA
Konkurentsiamet
Koostootmisjaama kulude jagamine mehaanilise
kasuliku töö vahe meetodi alusel
TALLINN
2021
KONKURENTSIAMET
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3
2. Mõisted .......................................................................................................................................... 6
3. Kulude jagamine mehaanilise kasuliku töö meetodi alusel ........................................................... 7
2
KONKURENTSIAMET
1. Sissejuhatus
Soojuse ja elektrienergia koostootmisel on tegemist protsessiga, kus koostootmisseadmest
väljastatakse korraga kaks toodangut: soojusenergia (edaspidi soojus) ja elektrienergia (edaspidi
elekter).
Vastavalt kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 7 lg-le 2 peab soojusettevõtja pidama eraldi arvestust
soojuse tootmise, jaotamise, müügi ja nende tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta. KKütS § 9
lg 1 sätestab, et soojusettevõtjal tuleb Konkurentsiametiga kooskõlastada elektri ja soojuse
koostootmise protsessis toodetud soojuse hind, kui soojus müüakse tarbijale või võrguettevõtjale
edasimüügiks tarbijale. Alates 01.01.2013 kujuneb elektri hind Eestis kõigi tarbijate jaoks vabaturul
nõudluse ja pakkumise alusel, so elektri hinda tarbijatele ei reguleerita. Samas on soojuse tootmine
turgu valitsevas seisundis. Tulenevalt eeltoodust on koostootmise puhul vajalik teostada kulude
jagamine põhjendatud viisil, et arvutada, milliseks kujuneb soojuse tootmishind.
Koostootmisprotsessis toodetud elektri hinna arvutamine omab olulist tähtsust selle tootmiskulude
väljaselgitamise eesmärgil.
Elektrituruseadus (edaspidi ELTS) § 55 lg 4 sätestab, et kui elektrit soojuse ja elektri koostootmise
režiimis tootev tootja on soojuse või elektri tootmise 1 osas turgu valitsevas seisundis ettevõtja
konkurentsiseaduse tähenduses, peab ta Konkurentsiameti nõudel esitama tulude ja kulude jaotuse
eraldi elektri tootmise ja soojuse tootmise kohta koos asjakohaste põhjendustega.
ELTS ei sätesta kohustust kooskõlastada koostootmise protsessis toodetud elektri hinda kuna
tegemist on vabaturutingimustes müüdava kaubaga. Seega on Konkurentsiameti ülesandeks
kooskõlastada koostootmisprotsessis toodetud soojuse piirhind viisil, et kulude jagamine välistaks
ristsubsideerimise.
KKütS § 1 lg 2 sätestab, et soojuse tootmine peab olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse,
võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne,
põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Selleks,
et välistada ristsubsideerimine ja tagada põhjendatud soojuse hind on vaja jagada soojuse ja elektri
koostootmise protsessis toodetud soojuse ja elektri tootmise kulud. Oluline on, et soojuse tootmist
käsitletakse võrdväärselt elektri tootmisega, arvetades seejuures soojuse tootja monopoolset
seisundit, ning koostootmise rakendamisega ei oleks kahjustatud soojustarbijate huvid ehk toimuks
kulude jagamine elektrile ja soojusele viisil, mis tagaks mõlema toodangu liigi võrdse kohtlemise
ning väldiks tegevusalade ristsubsideerimise.
KKütS § 8 lg 3 sätestab, et soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate
kulutuste katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus.
1
Eestis puudub elektri tootmise ja hulgimüügi osas turgu valitsevat seisundidt omav ettevõtja (vt Konkurentsiameti
06.11.2018 otsus nr 5-5/2018-068 „Koondumisele nr 22/2018 Enefit Green AS / Nelja Energia AS loa andmine“;
avaldatud: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/22-2018_arakiri_06.11.2018_otsus_nr_5-5-2018-068.pdf)
3
KONKURENTSIAMET
KKütS § 8 lg 3 määrab ära alused, mida tuleb arvesse võtta piirhinna kujundamisel, kuid ei määra,
millisest arvestamise metoodikast tuleb Konkurentsiametil lähtuda soojuse piirhinna
kooskõlastamisel.
Koostootmise kulusid on võimalik jagada erinevate meetodite alusel. Konkurentsiamet tellis Energex
Energy Experts OÜ-lt analüüsi 2 (edaspidi Energex analüüs) ülesandega analüüsida ja hinnata
erinevaid kulude jagamise meetodeid. Energex analüüsist selgub, et koostootmisel saab kulude
jagamiseks rakendada erinevaid meetodeid.
Koostootmise kulude jagamisel 3 soojuse piirhinda on senini rakendatud füüsikalist ja
alternatiivkatlamaja meetodit. Mõlemad meetodid põhinevad majanduslikel arvestustel ning ei võta
arvesse energia tootmisel tekkivaid termodünaamilisi protsesse ega lähtu füüsikalistest suurustest ehk
termotünaamilistest põhiparameetritest4. Energex analüüsi üheks järelduseks on soovitus – vaadelda
koostootmise kulude jagamisel termodünaamilist protsessi. Termodünaamilist protsessi võtab arvesse
mehaanilise kasuliku töö vahe 5 meetod (edaspidi mehaanilise kasuliku töö meetod), mis põhineb
konkreetsel koostootmise tehnoloogial ja selle termodünaamilistel parameetritel, mille alusel on
võimalik täpsemad termodünaamilised arvutused läbi viia turbiinist auru vaheltvõtu
koostootmisprotsessile olukorras, kus vaheltvõtust tekkivat soojust kasutatakse kaugküttesoojuse
tootmiseks. Energex analüüsist (lk 16) selgub, et nimetatud meetodi valem arvutab termodünaamika
seaduste järgi koostootmisjaamas kaugküttevõrgu parameetritest tingitud tootmata elektrienergia
väärtuse ning omistab selle soojuse tootmise osakaaluks.
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lõikest 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus
määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Eeltoodust lähtuvalt on Konkurentsiamet
välja töötanud ka käesoleva metoodika (edaspidi Metoodika), mille eesmärgid on:
1) sõnastada metoodilised alused, millest Konkurentsiamet lähtub talle KKütS-i alusel pandud
hinnaregulaatori ülesannete täitmisel turgu valitsevat seisundit kui ka olulist vahendit omavate
ettevõtjate suhtes;
2) kindlustada soojusettevõtjate hindade kooskõlastamisel ja majandustegevuse kontrollimisel
ettevõtjate võrdne kohtlemine ja ühetaoline halduspraktika.
3) tarbijate huvide kaitsmine;
4) regulatsioonivõtete kasutamine, mis võimaldavad ettevõtjatel jääda majanduslikult ja
finantsiliselt elujõuliseks, s.o katta jooksvad põhjendatud ärikulud ja finantseerida oma- ja
võõrvahendite arvel vajalikke investeeringuid;
5) luua ettevõtjale piisav motivatsioon oma tegevuse efektiivsemaks korraldamiseks;
6) tagada soojusettevõtjale vastuvõetav tulu ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt ehk vähemalt
samaväärne tulu, mida nad saaksid teistelt sama riskiastmega investeeringutelt.
2
Energex Energy Experts OÜ. Analüüs – koostootmise kulude jagamise erinevad metoodikad. Detsember 2020
(uuendatud Jaanuar 2021). Avaldatud: https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/soojus/valdkonna-
tutvustus#Uuringud%20ja%20eksperthinnangud .
3
Koostootmisjaama kulude jagamise põhimõtted soojuse ja elektri koostootmisel
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/Soojus/d1.pdf
4
Termodünaamilised põhiparameetrid on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T).
5
Energex analüüsis on mehaanilise kasuliku töö meetodit nimetatud Dresdeni meetodiks, sest nimetatud meetod on välja
töötatud Dresdeni Tehnikaülikoolis. Energex analüüsis on viidatud alljärgnevale teaduslikule allikale:
Tereshchenko, T. Energy Planning of Future District Heating Systems with Various Energy Sources, lk 87-93. Doctoral
theses at NTNU. May 2016. [Online] https://ntnuopen.ntnu.no/ntnu-xmlui/handle/11250/2396299 (1.11.2020).
4
KONKURENTSIAMET
Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla
kuuluvate turbiinist auru vaheltvõtuga6 koostootjate tegevuse analüüsimisel ning soojuse piirhindade
kooskõlastamisel järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes
on tegemist Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika
täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega,
mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse
hinnaregulatsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid Konkurentsiameti kui sõltumatu
regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument, millel on halduseväliselt informatiivne,
mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende
kohaldamise tulemusena (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-07).
Vastavalt konkurentsiseaduse (KonkS) § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit seaduse
tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab
tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja
ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul
tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt
omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-s 15 sätestatud olulist vahendit omav ettevõtja, mille
kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis,
valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei
ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille
olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Olulise vahendi omaja KonkS § 15 tähenduses
(ning sellest tulenevalt turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja vastavalt KonkS § 13 lg-le 2) ei
pruugi alati olla isik, kellel on vastava vahendi suhtes omandiõigus. Olulist vahendit omavaks
ettevõtjaks loetakse ka ettevõtja, kelle valduses või opereerimisel oluline vahend on. KonkS § 15
raames on oluline see, kes omab kontrolli oluliseks vahendiks oleva võrgustiku või infrastruktuuri
üle, kuna just kontrolli omav ettevõtja on võimeline kasutama olulise vahendi kaudu tekkivat
jõupositsiooni ja eeliseid.
KKütS § 8 lg-st 3 tulenevalt peab soojuse hind olema kulupõhine ning Konkurentsiametil on KKütS
§ 9 lg 101 kohaselt kohustus kontrollida, et ettevõtja poolt taotletav soojuse hind sisaldaks üksnes
KKütS § 8 lg-s 3 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Kontrolli teostamise õigus
ja kohustus ei tähenda, et kontrollimine piirdub vaid veendumisega selles, kas ettevõtja poolt
teostatud arvutused on matemaatiliselt õiged. Tulenevalt hinna kooskõlastamise regulatsiooni
eesmärgist on Konkurentsiametil õigus hinnata ka seda, kas müüdava soojuse hinda arvestatud
komponendid on taotletud mahus vajalikud ja põhjendatud.
Konkurentsiamet on välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel soojuse piirhinna taotlemise vormid
koostootjatele ehk küsimustikud MS Exceli tabelite kujul nimetustega ⹂Elektri ja soojuse
koostootmise protsessis toodetud soojus”7 ja ⹂Elektri ja soojuse koostootmise protsessis toodetud
soojus vaheltvõtu turbiiniga koostootmisjaamas”8. Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt KonkS-
st, KKütS-st ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et
taotletud soojuse hinna aluseks võetud hinnakomponendid sisaldaks üksnes (KKütS § 8 lg 3
ettenähtud) põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on abistavaks
6
Koostootmisplokid, kus on olemas valmisolek auru vaheltvõtuks. Koostootmise alustamine sellises plokis on väga lihtne
– minimaalsete täiendavate kuludega ehk võrreldes kogu koostootmijaama investeeringuga oleksid kulud koostootmise
alustamiseks mitteolulised.
7
https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/soojus/hindade-kooskolastamine
8
https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-soojus/soojus/hindade-kooskolastamine
5
KONKURENTSIAMET
vahendiks Konkurentsiameti poolt välja töötatud käesolev Metoodika ja Konkurentsiameti veebilehel
avaldatud juhendmaterjal „Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“ 9.
Võttes arvesse eeltoodut ja asjaolu, et ka kaugkütteturul ei saa eeldada, et aegade jooksul püsib
olukord muutumatuna, on Konkurentsiameti poolt erinevate sisemiste halduseeskirjade, mille vahel
nende rakendamist peab põhjalikult kaaluma ja põhjendama, väljatöötamine igati vajalik ja
asjakohane. Sealjuures lähtutatakse HMS § 5 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille
järgi haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja
kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
2. Mõisted
Metoodikas ja hinnataotluse küsimustikus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
2.1. Entalpia – on termodünaamilise süsteemi siseenergia ja rõhuenergia summa.
2.2. Entroopia – on üks termodünaamika põhimõistetest. Klassikalises termodünaamikas on
entroopia olekufunktsioon – suurus, mis sõltub vaid süsteemi olekust, sõltumata sellest, kuidas
antud olek saavutati. Selle olekufunktsiooni korrutist keskkonna temperatuuriga võib mõista, kui
energia hulka, mida ei saa kasutada vaadeldava süsteemi abil termodünaamilise töö tegemiseks.
2.3. Mehaanilise kasuliku töö meetod – elektri ja soojuse koostootmise protsessis soojuse tootmisel
kulude jagamise meetod, mille rakendamisel arvutatakse elektrienergia toodangu vähenemine
seoses auru vaheltvõtuga turbiinist.
2.4. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) ehk tulukuse määr – kapitali struktuuri (oma- ja
võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali
hind.
2.5. Kapitalikulu – soojuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega.
2.6. Kasutegur – väljendatuna protsentides näitab katlast väljuva (toodetud) soojushulga suhet
katlasse antud kütuses sisalduvasse energiasse (ehk primaarenergiasse, mis on arvutatud kütuse
alumise kütteväärtuse alusel).
2.7. Kütuse kütteväärtus – kütuse massi- või mahuühiku põlemisel vabanev soojushulk (GJ/t,
MWh/tuh m3, kWh/m3, jne). Arvutuste tegemisel kasutatakse alumist kütteväärtust, mis ei
arvesta suitsugaasides sisalduva veeauru kondenseerumissoojust.10.
2.8. Lubatud müügitulu – müügitulu, mida ettevõtja võib teenida kooskõlastatud hinnaga soojust
müües. Lubatud müügitulu arvutamisel võetakse arvesse põhjendatuks loetud kulud, kapitalikulu
ning põhjendatud tulukus.
2.9. Mittepõhitegevus – tegevusala, mis ei ole otseselt seotud soojuse tootmise, jaotamise või
müügiga.
9
Kinnitatud Konkurentsiameti peadirektori 18.09.2020 käskkirjaga nr 1-2/2020-012. Avaldatud:
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/Soojus/soojuse_piirhinna_koosk_lastamise_p_him_tted.pdf .
10
Mida suurem on kütuse niiskus- ja vesinikusisaldus, seda suurem on erinevus ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel.
6
KONKURENTSIAMET
2.10. Muutuvkulud – kulud, mis muutuvad soojuse tootmismahu muutudes.
2.11. Põhitegevus - otseselt soojuse tootmise, jaotamise või müügiga seotud tegevus.
2.12. Primaarenergia – kütustes sisalduv energiakogus MWh-des, mida mõõdetakse alumise
kütteväärtuse alusel.
2.13. Põhjendatud tulukus – ärikasum, mis leitakse reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud
tulunormi korrutisena.
2.14. Põhjendatud tulunorm – reguleeritava vara kapitali tootlus, mis ei ületa hinna
kooskõlastamise ajal soojusettevõtjale rakendatavat kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC).
2.15. Regulatsiooniperiood – 12-kuuline periood, mille põhjendatud hinnakomponendid on
aluseks soojuse piirhinna arvutamisel. Regulatsiooniperiood ei pea kattuma kalendriaasta ega
ettevõtte majandusaastaga.
2.16. Tegevuskulud – soojuse hinda lülitatavad põhjendatud kulud, mis ei sisalda muutuv-,
kapitali- ega finantskulusid.
2.17. Termodünaamika – on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui
energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
2.18. Termodünaamiline protsess – on iga termodünaamilises süsteemis toimuv muutus, mille
tulemusena muutub süsteemi olek. Protsessi käigus võib süsteem vahetada keskkonnaga soojust
või tööd.
2.19. Termodünaamilised põhiparameetrid – on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T).
3. Kulude jagamine mehaanilise kasuliku töö meetodi alusel
Mehaanilise kasuliku töö (edaspidi MKT) meetodit rakendatakse kulude jagamiseks
koostootmisjaamas, kus on kasutusel vaheltvõtu turbiin. Termodünaamilisel protsessil põhineva
meetodi aluseks on põhimõte, et vahelvõtu turbiiniga koostootmine vähendab elektri tootmist.
Kondensatsioonelektrijaamas toimub ainult elektri tootmine ja soojuse tootmist ei toimu põhjusel, et
kondensaatorisse sisenev soojuskandja on nii madala temperatuuriga, et soojuse tootmine ei ole enam
võimalik. Termodünaamilises protsessis saavutatakse elektri tootmise kõrgeim kasutegur olukorras,
kus kondensaatorisse siseneva soojuskandja temperatuur on võimalikult madal. Võttes kasutusele
koostootmise vaheltvõtu turbiiniga toimub turbiinist auru vaheltvõtt soojuse tootmise tarbeks ning
see vähendab elektri toodangut. Vaheltvõtu turbiini skeem koos T-s diagrammiga on toodud
alljärgneval joonisel 1.
7
KONKURENTSIAMET
Joonis 1. vaheltvõtu turbiini skeem koos T-s diagrammiga11
Nagu joonisel 1 on kirjeldatud, toimub soojuse tootmiseks vajamineva auru vaheltvõtt turbiinist.
Joonisel on punktis 1 aur väljunud turbiini kõrgrõhu sektsioonist ning suundub keskrõhu sektsiooni.
Keskrõhu sektsiooni punktis E toimub auru vaheltvõtt soojuse tootmiseks. Kui auru vaheltvõtu punkt
sulgeda, siis töötab plokk kondensatsioonrežiimis, tootes ainult elektrit ning sellisel juhul on tegemist
ainult elektrit tootva kondensatsioonelektrijaamaga. Vaheltvõtu turbiini puhul on tegemist elektri
tootmiseks mõeldud seadmega, mille lisafunktsioon on soojuse tootmine. Joonisel 1 toodud T-s
diagrammil on soojuse vaheltvõtu mõju elektri tootmisele kujundatud graafiliselt. T-s diagrammil
kujutab vertikaalne telg T temperatuuri ja horisontaalne telg S entroopiat. Diagrammil kollase värviga
kujutatud pindala12 näitab, kui palju tehakse termodünaamilises protsessis mehaanilist tööd ehk kui
palju toodetakse elektrit. Mehaaniline töö iseloomustab elektri toodangut, sest mehaaniline töö
tehakse turbiinis, mille võlliga on ühendatud elektri generaator, kus toimub mehaanilise töö
muundamine elektriks ehk elektri tootmine.
Kui vaheltvõttu ei toimu, siis toodetakse elektrit kollase värviga märgitud koguses (sh Wloss 13
tähistatud pindala). Kui turbiinis avatakse soojuse vaheltvõtt ning toimub soojuse tootmine, siis
väheneb elektri toodang diagrammil kujutatud pindala Wloss võrra. Seega soojuse tootmisel
vaheltvõtu kaudu väheneb elektri toodang nimetatud koguses. Kui vähendada vaheltvõttu, siis
suureneb elektri toodang ning vastupidi. Kui vaheltvõtust täiesti loobuda, siis töötab turbiin
kondensatsioonrežiimis ja toodab ainult elektrit. Seega on vaheltvõtu turbiini puhul tegemist
peamiselt elektri tootmiseks mõeldud seadmega, mille lisafunktsioon on soojuse tootmine. Kui
võrrelda kondensatsioon- ja vaheltvõtu plokki, siis ainsad erinevused on aur-vesi soojusvaheti (heat
cond.), aurutorustik punktis E (turbiinist aur-vesi soojusvahetini) ning kaugküttetorustik (DH forward
feed ja DH return feed). Seega, selleks, et vaheltvõtu turbiin võiks lisafunktsioonina toota soojust, on
vajalike seadmete osakaal kogu ploki investeeringumahust väga väike.
11
Joonisel 1 toodud terminite tõlge:
Intermed. pressure turbine – turbiini keskrõhu sektsioon
Low pressure turbine – turbiini madalrõhu sektsioon
Heat cond – aur-vesi soojusvaheti
DH forward feed – väljund kaugkütte süsteemi
DH return feed – tagastus kaugkütte süsteemist
Cond – kondensaator
Cooling water circuit – kondensaatori jahutusvee ringlus
Condensate pump – kondensaadi pump
12
Ümbritsetud punase joonega.
13
Musta võrguga viirutatud violetne ala.
8
KONKURENTSIAMET
Energex analüüsist (lk 15) selgub, et MKT meetod on keerukas ning vajab termodünaamika teadmiste
rakendamist ning koostootmisjaama tootmisprotsessi tehnilisi parameetreid, mille konkreetsed
väärtused on olemas ainult koostootmisjaama operaatoril.
Lisaks selgub Energex analüüsist (lk 16), et koostootmise arenguid silmas pidades soosib MKT meetodi
kasutamine madalatemperatuurse kaugküttevõrgu arenguid, sest nimetatud meetod arvestab toodetud soojuse
temperatuuri ning sellest tingitud primaarenergia säästu ja elektrienergia toodangu kasvu.
Rakendades MKT meetodi valemit, arvutatakse termodünaamika seaduste järgi välja, kui palju
väheneb koostootmisjaamas soojuse tootmisel elektrienergia tootmise kogus ning vastavalt sellele
lülitatakse kulud soojuse hinda. Elektrilise võimsuse vähenemine sõltub soojuskoormusest ehk mida
suurem soojuskoormus, seda väiksem elektriline võimsus. MKT meetodi rakendamisel arvutatakse
välja ΔQel (joonisel 1 kujutatud pindala Wloss) ehk kui palju elektrienergiat jääb tootmata
koostootmise (turbiinist vaheltvõtu) tõttu. Tootmata jäänud elektrienergia proportsiooni (osakaalu)
alusel lülitatakse koostootmise kulud soojuse piirhinda.
Kulude jagamisel soojuse piirhinda lähtutakse alljärgnevast:
3.1. Enne kulude jagamist elektri ja soojuse toodangu vahel analüüsitakse kogu koostootmisjaama
kulusid ja põhjendatud tulukust, kasutades muu hulgas Konkurentsiameti metoodikas „Soojuse
piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“ toodud põhimõtteid. Analüüsi tulemusel põhjendatuks
loetud kulud ja põhjendatud tulukus jagatakse soojuse piirhinda MKT meetodi alusel tootmata
jääva elektri koguse osakaalu järgi.
3.2. Elektri ja soojuse koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus leitakse järgmise valemi alusel:
Ttootmine el+s = Kel+s + Sel+s + MKel+s + TKel+s + Ael+s + PTel+s
kus:
Ttootmine el+s on elektri ja soojuse koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus;
Kel+s on kulud kütusele elektri ja soojuse koostootmisel;
Sel+s on kulud keskkonnatasudele elektri ja soojuse koostootmisel;
MKel+s on muud muutuvkulud elektri ja soojuse koostootmisel;
TKel+s on tegevuskulud elektri ja soojuse koostootmisel;
Ael+s on kapitalikulu elektri ja soojuse koostootmisel;
PTel+s on põhjendatud tulukus elektri ja soojuse koostootmisel.
3.3. Elektri ja soojuse koostootmise kulud kütusele arvutatakse järgmise valemi alusel:
Kel+s = Qkütus × hkütus
kus:
Kel+s on kulud kütusele elektri ja soojuse koostootmisel;
Qkütus on katlasse antud kütuse kogus (primaarenergia) (MWh);
hkütus on kütuse hind (€/MWh).
3.4. Elektri ja soojuse koostootmise kulud kütusele (Kel+s; sh kütuste hinnad hkütus),
keskkonnatasudele (Sel+s), muud muutuvkulud (vesi ja kanalisatsioon, kemikaalid ja teised
muutuva iseloomuga kulud) (MKel+s), tegevuskulud (TKel+s), kapitalikulu (Ael+s) ja põhjendatud
9
KONKURENTSIAMET
tulukus (PTel+s) arvestatakse soojuse piirhinda vastavalt Konkurentsiameti metoodikale „Soojuse
piirhinna kooskõlastamise põhimõtted“.
3.5. MKT meetodi rakendamisel on vajalik välja arvutada energiakadu ehk kui palju väheneb
koostootmisel elektri toodang (MWh-des) seoses soojuse tootmisega, turbiinist auru vaheltvõtu
tõttu. Arvutus tehakse järgmise valemi alusel:
Wkadu = ΔQel
kus:
Wkadu on energiakadu soojuse tootmisel, turbiinist auru vaheltvõtu tõttu (MWh);
ΔQel on koostootmise tõttu tootmata elektri kogus (MWh).
3.6. Koostootmise tõttu tootmata jääv elektri kogus arvutatakse järgmise valemi alusel:
ΔQel = Qelkondbr - Qelekterbr
kus:
ΔQel on koostootmise tõttu tootmata elektri kogus (MWh);
Qelkondbr on elektri brutotoodang (MWh), kui turbiin töötaks kondensatsioonirežiimil ehk
soojuse tootmiseks auru vaheltvõttu ei toimu;
Qelekterbr on elektri brutotoodang koostootmisrežiimil (MWh).
ΔQel arvutamiseks esitab ettevõtja Konkurentsiametile andmed, mis on vajalikud
termodünaamiliste arvutuste läbiviimiseks. Andmed on loetletud käesoleva Metoodika lisas 1
toodud näidistabelis.
3.7. Koostootmise tõttu tootmata jääv elektri kogus võetakse aluseks soojuse brutotoodangu tootmise
kulude leidmisel. Soojuse brutotoodangu tootmise kulude osakaal (%) arvutatakse järgmise
valemi alusel:
Psoojusbr = ΔQel / Qelkondbr x 100%
kus:
Psoojusbr on soojuse brutotoodangu tootmise kulude osakaal (%);
3.8. Elektri brutotoodang on elektri toodang generaatori klemmidel, mis ei sisalda elektrijaama
seadmete omatarvet. Kulude jagamine elektrile toimub elektri brutotoodangu alusel. Elektri
brutotoodangu tootmise kulude osakaal leitakse järgmise valemi alusel:
Pelekterbr = 100 – Psoojusbr
kus
Psoojusbr on soojuse brutotoodangu tootmise kulude osakaal;
Pelekterbr on elektri brutotoodangu tootmise kulude osakaal.
3.9. Elektri brutohind arvutatakse järgmise valemi alusel:
𝑇𝑡𝑜𝑜𝑡𝑚𝑖𝑛𝑒 𝑒𝑙+𝑠 × 𝑃𝑒𝑙𝑒𝑘𝑡𝑒𝑟𝑏𝑟
ℎ𝑒𝑙𝑒𝑘𝑡𝑒𝑟𝑏𝑟 =
𝑄𝑒𝑙𝑒𝑘𝑡𝑒𝑟𝑏𝑟
kus
helekterbr on elektri brutohind (€/MWh);
Ttootmine el+s on elektri ja soojuse koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus;
10
KONKURENTSIAMET
Pelekterbr on elektri brutotoodangu tootmise kulude osakaal;
Qelekterbr on elektri brutotoodang (MWh).
3.10. Kulud soojuse tootmiseks vajaminevale elektrile arvutatakse järgmise valemi alusel:
MKesoojus = helekterbr × Esoojus
kus:
MKesoojus on kulud soojuse tootmiseks vajaminevale elektrile;
helekterbr on elektri brutohind (€/MWh);
Esoojus on soojuse tootmiseks vajalik elektri kogus (MWh).
3.11. Elektri ja soojuse koostootmise kuludest (Ttootmine el+s) jagatakse soojuse tootmisele kulusid
järgmise valemi alusel.
Tsoojus = Psoojusbr × Ttootmine el+s + MKesoojus
kus
Tsoojus on soojuse tootmise kulud ja põhjendatud tulukus (sh elektri omatarbe kulu);
Psoojusbr on soojuse brutotoodangu kulude osakaal;
Ttootmine el+s on elektri ja soojuse koostootmise kulud ja põhjendatud tulukus;
MKesoojus on kulud soojuse tootmiseks vajaminevale elektrile.
3.12. Soojuse piirhind leitakse järgmise valemi alusel:
hsoojus = Tsoojus / Qsoojus
kus:
hsoojus on soojuse piirhind (€/MWh);
Tsoojus on soojuse tootmise kulud ja põhjendatud tulukus
(sh elektri omatarbe kulu);
Qsoojus on toodetava soojuse kogus (MWh).
11
KONKURENTSIAMET
Lisa 1. Näidistabel – andmed koostootmise tõttu (elekter+soojus) tootmata jääva elektri koguse
arvutamiseks
Soojuskandja termodünaamilised
Rea parameetrid
Nimetus
nr Temperatuur
Rõhk (bar) Kulu (kg/s)
(°C)
1 Enne kõrgsurvesilindrit
2 Pärast kõrgsurvesilindrit
3 Tehnoloogilise auru vaheltvõtt
4 Enne kesksurvesilindrit
5 Pärast kesksurvesilindrit
6 Kaugküttesoojuse vaheltvõtt
7 Kaugkütte soojusvaheti kondensaat
8 Enne madalsurvesilindrit
9 Pärast madalsurvesilindrit / enne kondensaatorit
10 Pärast kondensaatorit
Rea Aastal 1 Aastal 2 Aastal 3
Nimetus
nr (nt 2018) (nt 2019) (nt 2020)
1 Koostootmisjaama tööaeg, h
12