Lp Martin Salumaa Teie 02.03.2021, 24.03.2021 ja 05.04.2021
juhatuse liige
Kalde Vesi OÜ Meie kuupäev digiallkirjas nr 8-10/3390-2
[email protected] ja 8-10/2804-2
Vastus kaebusele ja kaebuse lisaselgitustele
Esitasite 02.03.2021 kaebuse Rae valla vee-ettevõtja Aktsiaselts ELVESO õigusvastase
tegevuse peale ja 24.03.2021 esitatud kaebusele lisaselgitused.
Esmalt praegusest olukorrast.
Kalde Vesi OÜ ja Aktsiaselts ELVESO sõlmisid 23.04.2009 ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni koostöölepingu, mille kohaselt Kalde Vesi OÜ osutab lepingu lisas toodud
kinnistutele veevarustuse teenust ja Aktsiaselts ELVESO on lepingu lisas toodud
kinnistutele reovee ärajuhtimisteenuse osutajaks ja -arendajaks.
Rae Vallavolikogu 12.05.2009 otsusega nr 533 määrati Kalde Vesi OÜ vee-ettevõtjaks ja
kehtestati tema tegevuspiirkonnaks Jaanivälja tee, Kaasiku tee ja Lepiku tee piirkond Rae
külas vastavalt otsusele lisatud asendiplaanile ja kinnistute nimekirjale.
Seega asus Aktsiaselts ELVESO osutama reovee ärajuhtimise teenust vee-ettevõtja
Kalde Vesi OÜ tegevuspiirkonnas nendevahelise lepingu alusel.
Vaatamata sellele, et Aktsiaselts ELVESO on teatanud Kalde Vesi OÜ-le 2009.aastal
sõlmitud koostöölepingu ülesütlemisest, ei ole Aktsiaselts ELVESO katkestanud reovee
ärajuhtimise teenuse osutamist Kalde Vesi OÜ vee-ettevõtja tegevuspiirkonna
kinnistutele, seega klientidele reovee ärajuhtimise teenuse osutamine jätkub.
Tagamaks Kalde Vesi OÜ tegevuspiirkonnas nõuetekohane ja jätkusuutlik veevarustuse
ning reovee ärajuhtimise teenuse osutamine, vajab selgitamist ja vastavate kokkulepete
sõlmimist edaspidiselt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise
jätkamisega seonduv.
Kuni veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse edasise osutamise osas kokkulepetele
ja otsustele jõudmiseni jätkavad Kalde Vesi OÜ ja Aktsiaselts ELVESO seniselt teenuste
osutamist.
Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et vee-ettevõtjal on oma tegevuspiirkonnas nii
õigused kui ka kohustused.
Palume infot selle kohta, milline on vee-ettevõtja Kalde Vesi OÜ plaan oma
tegevuspiirkonnas Lepiku ja Kaasiku tänavatel rajada ühiskanalisatsioon ( mis aastatel ja
ajahorisondis)?
Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post
[email protected] EE902200001120122757
Registrikood 75026106 Swedbank
Keskkonnaministeerium on koostanud uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse
eelnõu (lisatud). Eelnõus on vee-ettevõtja kohustusena sätestatud ka purgimisteenuse
korraldamine (eelnõu § 47, 48). Kas Kalde Vesi OÜ on arvestanud purgimisteenuse
korraldamisega ja kas vee-ettevõtjal on võimekust seda tagada?
Teeme ettepaneku alustada läbirääkimistega Kalde Vesi OÜ tegevuspiirkonnas
veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste jätkumise võimaluste leidmiseks.
Ootame Teie tagasisidet ja ettepanekuid veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse
osutamise kohta vee-ettevõtja Kalde Vesi OÜ tegevuspiirkonnas.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Sarik
vallavanem
Lisa: 1. ÜVKS eelnõu, pdf-vormingus
Koopia : Aktsiaselts ELVESO
[email protected]
Konkurentsiamet
[email protected]
Tanel Tammela
[email protected]
Helle Semmel
[email protected]
EELNÕU
08.02.2020
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Käesolev seadus sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, vee-ettevõtja ja tarbija
õigused ja kohustused tarbija veega varustamisel ühisveevärgi kaudu ning reovee, sademevee,
drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisel ühiskanalisatsiooni kaudu ja vajaduse
korral selle puhastamisel, samuti riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse käesolevas
seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest.
(2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada tarbijale kvaliteedinõuetele vastava ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet
järgiva hinnaga.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevat seadust ei kohaldata veevärgile ja kanalisatsioonile, mis on ette nähtud üksnes
tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee
(edaspidi sademevesi) ärajuhtimisele, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole sademevee
ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni osaks määranud.
§ 3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
(1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse
tarbijaid joogiveega või juhitakse ära ja vajaduse korral puhastatakse reo- või sademevett ning
mille projekteeritud jõudlus on vähemalt 10 m3 ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või
mõlemat koos.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina võib käsitada ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille
projekteeritud jõudlus on alla 10 m3 ööpäevas ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks
ja -kanalisatsiooniks.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina ei käsitata tööstus- ja tootmisettevõtte enda tarbeks
rajatud ehitiste ja seadmete süsteeme tootmise vajadusteks või ettevõtte joogiveega
varustamiseks või reo- või sademevee kokkukogumiseks või puhastamiseks.
(4) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku
omandis.
1
§ 4 . Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus
(1) Ehitised ja seadmed, mille haldamiseks ei ole määratud vee-ettevõtjat ning mis liidetakse
olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenuse nõuetekohane osutamine, loetakse olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kui
peaasja oluliseks osaks asjaõigusseaduse § 107 lõike 2 tähenduses.
(2) Ehitiste ja seadmete selle osa omanikul, mis loetakse olemasoleva ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni oluliseks osaks asjaõigusseaduse tähenduses, on õigus õiglasele hüvitisele
selle asja tegeliku väärtuse ulatuses olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitmise
eelse seisuga.
(3) Sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas sademevee ärajuhtimise kraave,
välja arvatud maaparandussüsteem maaparandusseaduse tähenduses, loetakse käesoleva
seaduse mõistes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse
selliselt määranud.
(4) Tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil asuv veearvesti, millega mõõdetakse tarbitud
teenuse kogust, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
§ 5 . Liitumispunkt
(1) Liitumispunkt käesoleva seaduse tähenduses on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning määrab ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt
on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
(2) Liitumispunkti määrab vee-ettevõtja selliselt, et see asub avalikult kasutataval maal kuni
üks meeter väljaspool tarbimiskoha kinnisasja piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata
nimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku või
valdaja kokkuleppel.
(3) Liitumispunkt tuleb määrata nii, et see ei tooks tarbimiskoha omanikule ega vee-ettevõtjale
kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning tagaks vee-ettevõtjale vaba juurdepääsu
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele.
(4) Kui liitumispunkt määratakse tarbimiskoha kinnisasjale, on kinnisasjal paiknev
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa liitumislepingust tuleneva õiguse teostamise vahend
tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 2 tähenduses ja kinnisasja igakordne omanik on
kohustatud taluma selle paiknemist oma kinnisasjal. Liitumislepingu lõppemisel on kinnisasja
omanikul õigus nõuda käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni osa kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt.
§ 6. Vee-ettevõtja
(1) Vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks.
2
(2) Vee-ettevõtja, kes osutab teenust vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu, millega on ühendatud vähemalt 10 000 elaniku veevärk
ja kanalisatsioon, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 3 nimetatud elutähtsa teenuse
osutaja.
§ 7. Tarbija
Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes kasutab ühisveevärgi või -kanalisatsiooni
teenust ja maksab selle teenuse eest tasu.
§ 8. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon
(1) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega
varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni.
Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
(2) Tarbimiskoha veevärgil asuv veemõõdusõlm, välja arvatud veearvesti, on tarbimiskoha
veevärgi osa.
§ 9. Tööstus- ja tootmisettevõtja
Tööstus- ja tootmisettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on tööstuse või muu tootmisega
tegelev eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Tööstus- ja tootmistegevusena ei käsitata
käesolevas seaduses edasimüüki ja teenindust.
§ 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus on tarbija joogiveega varustamine kuni
liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse
korral puhastamine.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus peab liitumispunktis joogiveega varustamise korral
vastama veeseaduse alusel joogiveele kehtestatud nõuetele, reo- ja sademevee vastuvõtmise
korral käesoleva seaduse nõuetele ning reo- ja sademevee kokkukogumise ja puhastamise
korral veeseaduse alusel reo- ja sademevee kokkukogumisele ja puhastamisele kehtestatud
nõuetele.
§ 11. Purgimisteenus
Purgimisteenus käesoleva seaduse tähenduses on reovee kogumismahutist reovee
väljapumpamise, äraveo ja puhastamise teenus.
2. peatükk
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimine ning rajamine
§ 12. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimine
(1) Ala, kuhu on kavas rajada ühisveevärk ja -kanalisatsioon, tuleb kavandada selliselt, et
kõigile selle ala elanikele on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus.
3
(2) Planeerimisel tuleb lähtuda eesmärgist, et:
1) piirkonnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine tervise ja keskkonna
kaitsmiseks vajalik;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind on piirkonna elanike jaoks mõistlik.
(3) Mõistliku hinna tagamiseks ning jätkusuutliku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
osutamiseks võivad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja teised organisatsioonid toetada vee-
ettevõtjat, arvestades riigiabi nõuetega.
§ 13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on kohaliku omavalitsuse üksuse
arengukava osa, mis käsitleb valla või linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohaliku
omavalitsuse üksus koostöös vee-ettevõtjaga.
(3) Ühe kohaliku omavalitsuse üksuse kohta koostatakse üks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava. Kui üks vee-ettevõtja teenindab mitut kohaliku omavalitsuse üksust, võib
kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste kohta koostada ühe ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava
peab üle vaatama vähemalt üks kord nelja aasta tagant, vajaduse korral sagedamini. Seejuures
tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks vähemalt 12 aastat, ning
ajakohastatud kava uuesti kinnitada.
§ 14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisu
(1) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud kava peab sisaldama vähemalt:
1) keskkonnatingimuste ülevaadet, sealhulgas ülevaadet pinna- ja põhjaveest, vete seisundist,
pinna- ja põhjaveele avalduvast koormusest, põhjaveevarudest ja ehitusgeoloogilistest
tingimustest ning kava seisukohast olulistest piirkonna muudest iseärasustest;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kirjeldust, vee-ettevõtja andmeid, sealhulgas vee-
ettevõtja omanikke, tarbijarühmi, tarbitud ja tarbitava vee koguseid ning ärajuhitava reo- ja
heitvee koguseid, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide lekkest tingitud veekadusid, infiltratsiooni
hinnangulist suurust, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud elanike osakaalu kogu
piirkonna elanikest, liitumisvõimalusega elanike osakaalu liitunud elanikest ja kava seisukohast
olulisi muid andmeid;
3) sotsiaal-majanduslike näitajate kirjeldust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse ühe
leibkonnaliikme aasta keskmise netosissetuleku ja elanikkonna maksevõime prognoosi
vähemalt esimeseks neljaks aastaks aasta kaupa ning viimase kaheksa aasta kohta üldistatud
trende; elanike arvu, sissetuleku ja muude statistiliste näitajate arvestamisel lähtutakse andmete
olemasolul Statistikaameti prognoosist;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni asukohta ja asendiskeemi ning nende süsteemide, sealhulgas
puurkaev-pumplate, veetöötlusjaamade, survetõstepumplate, veetorustike, tuletõrjehüdrantide,
ühisvoolu- ja lahkvoolukanalisatsiooni, lokaalsete puhastusseadmete, reoveepumplate,
purgimissõlmede, reoveepuhastite, sademeveekanalisatsiooni ja tulekustutusvee võtmise
kohtade tehnilist kirjeldust ning seisukorda ja sobivuse hinnangut;
5) vee-ettevõtja finants-majanduslike näitajate kirjeldust ning lühi- ja pikaajalisi
investeerimisprogramme, investeeringute allikaid, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
osutamiseks vajaliku põhivara kirjeldust ja seisundi hinnangut, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
4
teenuse hinna prognoose ning teenuse osutamiseks tehtavate kulutuste osakaalu kohaliku
omavalitsuse üksuse ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust vähemalt
esimeseks neljaks aastaks aasta kaupa ning viimase kaheksa aasta kohta üldistatud trende;
6) kohaliku omavalitsuse üksusele sobivate tehniliste lahenduste iseloomustust käesoleva lõike
punktidest 1–5 lähtuvalt koos alternatiivsete lahenduste võrdlusega;
7) ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitletavate sademeveesüsteemide loetelu valgalade
kaupa;
8) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;
9) dimensioonitud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas sademevee
äravoolurajatiste põhiskeemi, mis peab sisaldama vähemalt veeallikate ja veehaarete ning
pumba- ja puhastusrajatiste asukohti; sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust;
tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti ning kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust;
ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja
kujasid;
10) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning dimensioonitud vee- ja
kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi esimese nelja aasta kohta aasta kaupa ja viimase kaheksa
aasta kohta üldprognoosi ning nende hinnangulist maksumust;
11) arendatud ja nelja aasta jooksul arendatavate piirkondade liitumistähtaegasid;
12) kohaliku omavalitsuse üksuse määratud perspektiivsete ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
kaetavate alade kaarte;
13) kaarti üle 2000-inimekvivalendise reostuskoormusega reoveekogumisaladest, mis on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga katmata, kui selle välja ehitamine tooks kaasa
põhjendamatult suuri kulutusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ning punktides 9 ja 10 loetletud teave peab
olema eristatav reoveekogumisalati.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas planeeritud investeeringute allikana ei
saa finantsprognooside koostamisel arvestada riiklikke toetusi, kui puudub raha eraldamise
otsus.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab sisaldama teavet selle kohta, kas ja
mis ulatuses on sademeveesüsteemid määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Nende
sademeveesüsteemide kohta, mis ei ole määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks,
koostab kohaliku omavalitsuse üksus sademevee majandamise kava, arvestades käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sademevee kohta kehtestatud arendamise kava sisu nõudeid.
§ 15. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava menetlus, vastuvõtmine ja
avalikustamine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas vesikonna
veemajanduskava ja selle meetmeprogrammiga veeseaduse tähenduses ning täitma veekaitse
eesmärke. Sademeveesüsteemide planeerimisel tuleb muu hulgas arvestada üleujutustega ja
reostust leevendavate lahendustega, nagu imbkaevud, vett läbilaskvad katendid, taimkattega
ribad, viibekraavid, imbkraavid, imbväljakud, puhveralad, viibetiigid ja vihmaaiad.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid ja arendusmeetmed peavad
olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavaga.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada
Terviseameti ja Päästeametiga.
5
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava avalike arutelude korraldamine, huvitatud
isikute kaasamine ja avalikustamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372
kohaselt, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud erisustega.
(5) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 4 ja 9 nimetatud teave ei kuulu avalikustamisele.
(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitab kohaliku omavalitsuse üksuse
volikogu määrusega.
§ 16. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine
(1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse ja seda arendatakse kohaliku omavalitsuse
volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärki
ja -kanalisatsiooni võib rajada ka ainult detailplaneeringu alusel, kui detailplaneering sisaldab
käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatut.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist ja arendamist korraldab kohaliku omavalitsuse
üksus.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise ja
arendamisega seotud haldusülesande anda üle vee-ettevõtjale halduslepinguga halduskoostöö
seaduses sätestatud korras.
(4) Mitme kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
ning kasutamise tingimused ja kord määratakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise
halduslepinguga halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
(5) Kui sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed ei ole määratud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni osaks, rajatakse, hooldatakse ja arendatakse sademevee ärajuhtimiseks
vajalikke ehitisi ja seadmeid sademevee majandamise kava alusel.
3. peatükk
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine
§ 17. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise alused
(1) Vee-ettevõtja peab lubama ühendada tarbimiskoha veevärki ühisveevärgiga ning
tarbimiskoha kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon liidetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu
(edaspidi liitumisleping) alusel.
(3) Reoveekogumisalal on tarbimiskoha omanikul kohustus liituda olemasoleva ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja
jooksul, kui selleks on välja ehitatud nõuetekohane liitumispunkt.
6
(4) Tarbimiskoha omanikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud liitumiskohustust,
kui joogiveega varustamine ning reovee kokkukogumine ja puhastamine on tagatud muul viisil,
mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Joogiveesüsteem loetakse selle sätte
tähenduses nõuetele vastavaks ka juhul, kui joogivee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse
alusel kehtestatud nõuetele, kuid joogiveesüsteem ei ohusta teiste isikute joogiveesüsteeme,
põhjavee kvaliteeti, inimese tervist ega keskkonda.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud liitumiskohustus ei laiene tööstus- ja
tootmisettevõtjale.
§ 18. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse
volikogu ning see peab sisaldama vähemalt:
1) nõudeid liitumistaotlusele ning liitumistaotluse läbivaatamise tähtaega ja korda;
2) tarbija liitumistingimusi ning nõudeid liitumislepingule;
3) liitumistasu tasumise korda.
(2) Kui üks vee-ettevõtja teenindab mitut kohaliku omavalitsuse üksust ühe ja sama
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu, kehtestavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühtse eeskirja.
§ 19. Liitumisleping
(1) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikus, elektroonilises või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis käesoleva seaduse § 18 lõike 1 alusel kehtestatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kohaselt.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni
vastavust liitumistingimustele ning liitumislepingule kontrollib vee-ettevõtja.
(3) Liitumislepingut ei sõlmita, kui:
1) tarbimiskoha veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist tagada selle nõuetekohast toimimist
kahjustamata;
2) tarbimiskoha omaniku reo- või sademevett ei ole võimalik selle koguste või omaduste tõttu
juhtida ühiskanalisatsiooni viimast kahjustamata või reo- või sademevesi ei vasta reoveepuhasti
puhastusvõimsusele või -tehnoloogiale;
3) tarbimiskoha omanik tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, mille saasteainete sisaldus on
suurem ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas või käesoleva seaduse § 36 lõike 2
alusel määratud piirnormidest;
4) tarbimiskoha veevärk ja -kanalisatsioon ei vasta vee-ettevõtja määratud tehnilistele
tingimustele;
5) sademevee vastuvõtmiseks puudub lahkvoolne ühiskanalisatsioon ning ühisvoolsesse
kanalisatsiooni sademevee juhtimine on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja
kohaselt keelatud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 kirjeldatud juhul võib lepingu sõlmida, kui vee-
ettevõtja ja tarbimiskoha omanik lepivad selles omavahel kokku ja näevad selle ette
liitumislepingus.
(5) Vee-ettevõtja peab liitumislepingu sõlmimata jätmist kirjalikult põhjendama 30 päeva
jooksul liitumisettepaneku saamisest arvates.
7
(6) Liitumislepingu tingimuste muutmisele kohaldatakse liitumislepingu sõlmimise kohta
sätestatut.
§ 20. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise alused
(1) Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta
tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud
liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
(2) Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel
koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat.
(3) Liitumistasuga tagatakse:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, kui konkreetse arendustegevuse rahastamine
liitumistasude arvelt on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas;
2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
liitumispunktis.
§ 21. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutamise metoodika
(1) Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesolevas seaduses
sätestatuga.
(2) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on
väiksem kui 2000 inimekvivalenti, või väljaspool reoveekogumisala, kooskõlastab vee-
ettevõtja metoodika kohaliku omavalitsuse üksusega. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub
reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või suurem, kooskõlastab
vee-ettevõtja metoodika Konkurentsiametiga.
(3) Kui vee-ettevõtja soovib rakendada kõigis oma tegevuspiirkondades ühesugust liitumistasu
arvutamise metoodikat, kooskõlastab ta metoodika Konkurentsiametiga, kui
tegevuspiirkondade summaarne reostuskoormus on vähemalt 2000 inimekvivalenti, ning
kohaliku omavalitsuse üksusega, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkondade summaarne
reostuskoormus on väiksem kui 2000 inimekvivalenti.
(4) Vee-ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse üksus avalikustavad liitumistasu arvutamise
metoodika pärast kooskõlastamist oma veebilehtedel.
§ 22. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu arvestamine
(1) Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud
tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
(2) Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud kulutused
arvatakse liitumistasudest maha.
(3) Kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt tarbimiskoha omaniku taotluse alusel
ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab
arendamise ning tarbimiskoha ühendamise kulutused täies ulatuses taotleja.
8
(4) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga ei saa vee-ettevõtja korduvat liitumistasu nõuda, kui tarbimiskoha
veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht või
tehniline lahendus muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise tõttu või piirkonda
hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik.
(5) Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku või
valdaja vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta
vee-ettevõtjale lisakulutusi. Lisakulutuste tekkimisel võib liitumistasu võtta vaid lisakulutuste
ulatuses.
(6) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu tarbimiskoha veevärgi või
kanalisatsiooni liitumistingimuste muutmise korral, kui see toimub tarbija algatusel või tarbija
tegevuse muutumise tõttu ja selleks on vaja teha ühisveevärgis ja -kanalisatsioonis selline
ümberehitus, millega kaasnevad vee-ettevõtjale lisakulutused. Liitumistasu võib võtta vaid
lisakulutuste ulatuses.
(7) Kui tarbija ja vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise leping on
lõppenud käesoleva seaduse § 42 lõike 1 alusel, on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha
omanikult täiendavat liitumistasu, kui tarbimiskoha omanik soovib ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenust taastada ning vee-ettevõtjale kaasnevad sellega lisakulutused.
Liitumistasu võib võtta vaid lisakulutuste ulatuses.
§ 23. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu tagastamine
(1) Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes vee-ettevõtja sellise tarbija jaoks,
kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei
olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub
seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme
kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase
osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud tarbijatele proportsionaalse osa tasutud
liitumistasust.
(2) Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja
liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
põhivara akumuleeritud kulum.
(3) Tarbija vahetumisel läheb liitumistasu osalise tagasisaamise õigus üle uuele tarbijale.
4. peatükk
Vee-ettevõtja määramine ja tema tegevuse korraldamine
§ 24. Vee-ettevõtja määramise alused
(1) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse üksuse omandis, korraldab
kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega
vee-ettevõtja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse riigihangete seaduse
kohaselt. Vee-ettevõtja määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega menetluse
tulemuste alusel ning määramine avalikustatakse võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja
kohalikus või maakonna ajalehes.
9
(2) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, võib omanik
esitada kohaliku omavalitsuse üksusele ettepaneku enda määramiseks vee-ettevõtjaks
käesoleva seaduse tähenduses.
(3) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, võib omanik
esitada kohaliku omavalitsuse üksusele ettepaneku määrata vee-ettevõtjaks isik, kelle hallatavat
ühisveevärki ja -kanalisatsiooni on vaja piirkonnas nõuetekohase ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks kasutada. Isiku võib määrata vee-ettevõtjaks vaid tema
nõusolekul.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel esitatud eraõigusliku juriidilise isiku suhtes
ei ilmne käesoleva seaduse § 26 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid ning isik vastab käesoleva
seaduse §-i 25 alusel määratud täiendavatele nõuetele ja eraõigusliku juriidilise isiku määratud
pädeval isikul on käesoleva seaduse §-s 32 nõutud pädevus, määrab kohaliku omavalitsuse
volikogu otsusega eraõigusliku juriidilise isiku vee-ettevõtjaks.
(5) Kohaliku omavalitsuse volikogu otsuses vee-ettevõtja määramise kohta sätestatakse
vähemalt:
1) eraõiguslikule juriidilisele isikule antav haldusülesanne halduskoostöö seaduse järgi;
2) vee-ettevõtja tegevuspiirkonna ulatus;
3) haldusülesande täitmise rahastamise alused ja rahastamise ulatus, kui haldusülesande täitmist
rahastatakse riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest;
4) haldusülesande täitmise üle järelevalvet tegev kohaliku omavalitsuse ametiasutus või organ;
5) eraõigusliku juriidilise isiku kohustus esitada majandusaasta aruanne ning avalikustada
käesoleva seaduse § 31 kohane tegevusaruanne;
6) vee-ettevõtja pädevusnõuded;
7) haldusakti kehtivusaeg, kui haldusakt on tähtajaline;
8) järelevalveasutuse või -organi õigused ja eraõigusliku juriidilise isiku kohustused haldusakti
lõpetamise korral haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks, arvestades käesolevas
seaduses sätestatut.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud tegevuspiirkonna määramisel tuleb
võimaluse korral vältida mitme vee-ettevõtja määramist.
(7) Kui eraõiguslikust juriidilisest isikust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik loobub vee-
ettevõtjaks olemisest või teeb ettepaneku korraldada kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus,
määratakse vee-ettevõtja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud volikogu otsuses vee-ettevõtja määramise
kohta ja käesoleva seaduse § 27 lõikes 3 nimetatud hankelepingus ei määrata ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinda. Nimetatud teenuse hind kujundatakse, lähtudes käesoleva
seaduse 6. peatükist.
§ 25. Täiendavad nõuded vee-ettevõtjale
Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus kehtestada vee-ettevõtjale täiendavaid pädevus- ja
kvaliteedinõudeid vee-ettevõtja tegevuspiirkonna suuruse, tarbijate arvu ja piirkonna eripära
põhjal.
10
§ 26. Vee-ettevõtja määramisest keeldumine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib eraõiguslikust juriidilisest isikust ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni omaniku vee-ettevõtjaks määramisest keelduda, kui isik ei vasta kohaliku
omavalitsuse üksuse määratud pädevus- või kvaliteedinõuetele või isiku suhtes kohalduvad
kohaliku omavalitsuse üksuse määratud kõrvaldamise alused.
(2) Vee-ettevõtjaks ei saa määrata isikut, kellele kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu
ei ole võimalik osutada nõuetekohast ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust ilma selle
süsteemi liitmiseta teisele isikule kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, välja arvatud
juhul, kui varade omanikud on omavahel kokku leppinud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kasutamise korra.
§ 27. Riigihange vee-ettevõtja leidmiseks
(1) Vee-ettevõtja leidmiseks tuleb korraldada hankemenetlus kontsessioonilepingu
sõlmimiseks riigihangete seaduse järgi käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1 ja 7 sätestatud juhul.
(2) Vee-ettevõtja leidmiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides tuleb lisaks riigihangete
seaduse §-s 77 nõutule esitada vähemalt:
1) vee-ettevõtja tegevuspiirkonna ulatus ja selle tehniline kirjeldus;
2) teave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohta;
3) teave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning selle kasutamise eeskirja kohta;
4) vee-ettevõtja kohustused;
5) vee-ettevõtja pädevusnõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise
tagamiseks;
6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise tingimused;
7) hankelepingu kestus;
8) vee-ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitava hankelepingu eelnõu;
9) teave käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 nimetatud halduslepingu kohta selle olemasolu korral.
(3) Kui juriidiline isik määratakse vee-ettevõtjaks riigihanke alusel, ei tohi tema tegutsemise
alus ning vee-ettevõtja määramise otsuse ja hankelepingu kestus olla pikemad kui 12 aastat.
§ 28. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine vee-ettevõtjaks määramiseta
Kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks käesolevas seaduses sätestatud korras, kuid tema
tegevus vastab käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenuse määratlusele ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab
käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele,
kohalduvad selle isiku suhtes kõik käesolevas seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded
ja kohustused.
§ 29. Vee-ettevõtja tegevuse peatamine ja lõpetamine
(1) Kuni uue vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja
kohustatud jätkama, kuid mitte kauem kui lepinguga määratud ajani.
11
(2) Lepingu peatamiseks või lõpetamiseks enne lepingus määratud tähtaega peab vee-ettevõtja
vähemalt 12 kuud enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise peatamist või
lõpetamist esitama kohaliku omavalitsuse üksusele kirjalikult peatamise või lõpetamise ajakava
ning ülevaate abinõudest, mis tagavad käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksusega
sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete täitmise.
(3) Käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud lepingutest tulenevate
vee-ettevõtja kohustuste täitmise tagab kohaliku omavalitsuse volikogu, määrates käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul teise vee-ettevõtja või täites need kohustused
muul moel.
§ 30. Vee-ettevõtja raamatupidamise erinõue
(1) Lisaks konkurentsiseaduse §-s 181 sätestatud nõude täitmisele peab vee-ettevõtja lähtuma
järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest ning pidama
tulude ja kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:
1) veevarustus;
2) reovee ärajuhtimine;
3) reovee puhastamine;
4) sademevee ärajuhtimine;
5) sademevee puhastamine;
6) käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud tegevustega seotud lisateenused;
7) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses;
8) liitumistasud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;
9) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud kulude juures tuleb eraldi esile tuua
tagastamatu abiga soetatud varad ja varadega seotud kapitalikulu.
(3) Kui vee-ettevõtja osutab tarbijale või teisele vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenust mitmel reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, peab ta pidama eraldi
arvestust eri reoveekogumisalade või tegevuspiirkondade kaupa käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui piirkondades määratakse ühine ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hind käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatu kohaselt.
§ 31. Vee-ettevõtja tegevuse aruande avalikustamine
(1) Tegevuse läbipaistvuse tagamiseks avalikustab vee-ettevõtja oma või kohaliku omavalitsuse
üksuse veebilehel üks kord aastas aruande 30 päeva jooksul pärast selle kinnitamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanne peab sisaldama majandusaasta aruande
kokkuvõtet, ülevaadet viimase aasta jooksul tehtud investeeringutest, joogivee kvaliteedist,
reovee ja sademevee puhastamisest ning tuleviku arengusuundadest.
(3) Avalikustamise kohustus ei laiene nendele andmetele, mis ei kuulu seaduse kohaselt
avalikustamisele.
§ 32. Joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutavale isikule esitatavad nõuded
(1) Vee-ettevõtja määrab iga enda hallatava joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste kohta pädeva
isiku, kes vastutab rajatise nõuetekohase toimimise eest.
12
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik peab läbima iga seitsme aasta järel vähemalt
80-tunnilise väljaõppe, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele või
omama kutseseaduse alusel antud veekäitlusoperaatori kutsetunnistust.
(3) Joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutava isikuna võib tegutseda ka välisriigis
kutse omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni
tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7
lõikes 2 nimetatud pädev asutus on Keskkonnaministeerium.
(4) Joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutavale isikule esitatavad nõuded,
väljaõppe programmi ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
5. peatükk
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus
§ 33. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise alused
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on tarbijal õigus saada ühisveevärgist
joogivett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett ning lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni
sademevett mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga.
(2) Vee-ettevõtja on kohustatud tagama tarbijale ühisveevärgi kaudu joogiveevarustuse
liitumispunktini ning vastu võtma reovett, mille reostusnäitajad ja ohtlike ainete
kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga ning käesoleva
seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud piirnorme.
(3) Vee-ettevõtja on kohustatud tagama tarbijale sademevee vastuvõtmise ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas
sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii kõrvaldamise ajal ja muudel
juhtudel, mis ei sõltu tema tegevusest, kuid on vajalikud süsteemide vähemalt
miinimumnõuetekohaseks töötamiseks, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas
sätestatud korras piirata või peatada tarbijatele ühisveevärgist vee andmist või tarbijatelt reovee
vastuvõtmist ühiskanalisatsiooni.
§ 34. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu sõlmimine
(1) Ühisveevärgist vee võtmine ning reo- ja sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub
vee-ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu
(edaspidi ka teenusleping) alusel.
(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole määranud sademevee ärajuhtimise ehitisi ja
seadmeid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks käesoleva seaduse § 4 lõike 3 tähenduses,
sõlmitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenusleping sademevee ärajuhtimiseks
kohaliku omavalitsuse üksuse määratud isikuga kohaliku omavalitsuse üksuse sademevee
majandamise kavas ettenähtud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenusleping sõlmitakse kirjalikus, elektroonilises
või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise
eeskirja alusel.
13
§ 35. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse
volikogu ning see peab sisaldama vähemalt:
1) võetava joogivee mõõtmise ning ärajuhitava reo- ja sademevee arvestamise korda;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise täpsustatud korda;
3) ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate, välja arvatud ohtlikud ained,
piirnorme arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv heitvesi vastaks veeseaduse alusel
kehtestatud nõuetele ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei kahjustaks ühiskanalisatsiooni
toimimist;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumise korda ning piirnormi ületava reostuse
tasu arvestamise korda;
5) joogivee andmise katkestamise ja taastamise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise
katkestamise ja taastamise korda;
6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral joogivee andmise piiramise,
peatamise ja taastamise ning reovee ärajuhtimise piiramise, peatamise ja taastamise korda;
7) ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee koguse arvestamise metoodikat, välja arvatud
abonenttasu rakendamise korral;
8) ühisveevärgiga liitumise punktis minimaalse lubatud veerõhu piirnormi sõltuvalt hoonestuse
valdavast kõrgusest;
9) ühiskanalisatsiooniga liitumise punktis maksimaalse lubatud paisutustaseme piirnormi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud reostusnäitajate piirnormide määramisel
tuleb arvestada piirkonna reoveepuhasti suurust, võimsust, tüüpi, kasutatavat
puhastustehnoloogiat, vooluhulkasid, reovee ühtlustamise võimalusi ning teisi tehnoloogilisi
kriteeriume, mis võimaldavad ühiskanalisatsiooni juhitavat reovett puhastada nõuetekohaselt ja
ühiskanalisatsiooni kahjustamata. Piirnormide arvestamise alused, sealhulgas
eksperdihinnangud peavad olema avalikud niivõrd, kuivõrd need ei kahjusta ettevõtja
ärisaladust ja kuivõrd avalikustamine ei ole piiratud teiste õigusaktidega.
(3) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks ning reo- või sademevee
ühiskanalisatsiooni juhtimiseks vee-ettevõtjaga üks leping kaasomanike enamuse otsuse alusel
asjaõigusseaduse § 72 kohaselt. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik
kinnistu kaasomanikud.
(4) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on tarbijaks korteriühistu. Korteriomanik
võib olla tarbijaks juhul, kui on võimalik tema korteriomandi veevärgi ja kanalisatsiooni
ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga käesoleva seaduse nõuetele vastava
individuaalse liitumispunkti kaudu.
(5) Käesolevas seaduses sätestatud nõuetest tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on
tühised.
§ 36. Ohtlike ainete ja muude saasteainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
(1) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid ja tahkeid
osiseid, piirnormi ületavas kontsentratsioonis ohtlikke ja muid aineid, mis kahjustavad või
pärsivad ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti toimimist või keskkonnaseisundit.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekirja ja piirnormid kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
14
(3) Kui tarbija reo- või sademevee ohtlike ainete või muude saasteainete kontsentratsioon ületab
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel
kehtestatud ohtlike ainete piirnorme või kui ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi sisaldab
ohtlikke aineid või muid saasteaineid, mille kohta ei ole piirnorme määratud, kuid mis võivad
kahjustada ühiskanalisatsiooni ehitisi, seadmeid, reovee puhastusprotsessi või
keskkonnaseisundit, on tarbija kohustatud enne reo- ja sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist
kasutama eelpuhastust või võtma kasutusele muid meetmeid reo- ja sademevee nõuetele
vastavaks viimiseks, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtjaga on kokku lepitud teisiti.
(4) Keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja, kes
kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja mis
juhitakse ühiskanalisatsiooni, peab teatama üks kord aastas Keskkonnaametile nende ainete
heidete koguse ja kontsentratsiooni koos nende arvestamise metoodikaga keskkonnaotsuste
infosüsteemi kaudu.
(5) Kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtja
võtab oma tegevusalas või tehnoloogias kasutusele uue käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
ohtliku aine, mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, on ta kohustatud sellest viivitamata teavitama
Keskkonnaametit keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koos käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud andmetega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelatud ainete või muude ainete lubatust
suuremas koguses või kontsentratsioonis ühiskanalisatsiooni juhtimise eest on vee-ettevõtjal
õigus nõuda piirnormi ületava reostuse tasu käesoleva seaduse § 40 tähenduses ja kahju
hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud korras.
§ 37. Joogivee kvaliteedi ning ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatuse
kontroll
(1) Joogivee kvaliteeti kontrollitakse veeseaduse § 85 lõike 2 alusel.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastatust kontrollitakse vee-ettevõtja ja
tarbija vahel määratud liitumispunktis käesolevas seaduses sätestatu alusel. Kui kontrollproovi
võtmine liitumispunktist ei ole võimalik, võetakse proov lähimast kontrollkaevust.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitud reo- ja sademevesi peab vastama kehtestatud ohtlike ainete ja
muude saasteainete piirnormidele igal ajahetkel. Kui kasvõi üks punktproov ei vasta
kehtestatud piirnormidele ja põhjustab seeläbi reoveepuhastusprotsessi häireid või kahjustab
ühiskanalisatsiooni toimimist, kohaldub käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatu.
(4) Reo- ja sademevee juhtimisel ühiskanalisatsiooni määrab kontrollitavate saasteainete
loetelu vee-ettevõtja.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kontrolli eesmärgil võetavaid proove võib võtta
vaid veeseaduse alusel reovee valdkonnas atesteeritud isik ning proove tuleb analüüsida samas
valdkonnas analüüsitavate näitajate osas akrediteeritud laboris.
(6) Reostuse iseloomu ja saasteainete loetelu selgitamiseks on vee-ettevõtja ja Keskkonnaameti
esindajatel õigus tutvuda tarbija tootmises kasutatavate materjalide, ainete ja tehnoloogiaga,
tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga ning eelpuhastiga.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutel on kohustus hoida tarbija ärisaladust.
15
(8) Vee-ettevõtja ei pea teatama tarbijale reo- ja sademevee kontrollproovi võtmise aega, kui
vee-ettevõtja tagab, et proovi võtab ja analüüsib erapooletu kolmas isik või proovivõtmise
juurde on kutsutud erapooletu esindaja, kes kinnitab oma kohalolekut allkirjaga
proovivõtuprotokollis.
(9) Reo- ja sademevee proovivõtuprotokoll tuleb koostada veeseaduse § 236 lõike 7 alusel
kehtestatud nõuete kohaselt.
§ 38. Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee nõuetele vastavuse hindamine
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi loetakse ajutiselt nõuetele mittevastavaks,
kui võetud punktproovi ohtlike ainete või muude saasteainete sisaldus ületab ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või käesoleva seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud
piirnorme.
(2) Kui tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepinguga on kehtestatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või käesoleva seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatust
leebemad piirnormid, lähtutakse vastavuse hindamisel teenuslepingus kokku lepitud
piirnormidest.
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi loetakse püsivalt nõuetele mittevastavaks,
kui vähemalt kolmes ajas keskmistatud proovis uuritava aine sisaldus ületab ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või käesoleva seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud
piirnorme. Nimetatud ajas keskmistatud proovid peavad olema võetud kõige sagedamini
kahepäevase vahega ning kõige harvemini üks kord kuus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ajas keskmistatud proov peab olema võetud
vähemalt viie tunni jooksul selliselt, et igas tunnis on võetud vähemalt üks punktproov.
(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata vesinikueksponendi, lenduvate orgaaniliste
ühendite ning ohtlike ainete korral. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja ohtlike ainete keskmine
sisaldus leitakse kolme punktproovi tulemuse aritmeetilise keskmisena, arvestades käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud proovide võtmise sagedust. Vesinikueksponent loetakse nõuetele
mittevastavaks, kui kolmest proovist vähemalt kahe tulemused ei vasta nõuetele, arvestades
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud proovide võtmise sagedust.
(6) Käesoleva paragrahvi lõige 4 ei kohaldu, kui kasutatakse muid proovivõtumeetodeid, mis
tagavad keskmistatud proovi tulemuse jälgitaval viisil ning mille tulemus on võrreldav
käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tulemusega.
§ 39. Müüdava joogivee ning ärajuhitava reo- ja sademevee koguse arvestamine
(1) Ühisveevärgist tarbijale müüdav joogivee kogus peab olema mõõdetud tarbimiskoha
veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvestiga.
(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ning käesoleva seaduse § 47 alusel osutatava
purgimisteenuse reovee kogust arvestatakse tarbitava joogivee koguse alusel või muu
arvestusliku metoodika või reaalsete mõõtmistulemuste alusel, mis on vee-ettevõtja ja tarbija
vahel kokku lepitud ning mis võimaldab kõige efektiivsemalt hinnata ühiskanalisatsiooni
juhitava või purgitava reovee kogust.
16
(3) Ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee koguse arvestamisel lähtutakse ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud metoodikast, arvestades vajaduse korral
kinnisasja kõvakattega pindala osakaalu või muud asjakohast näitajat.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud metoodikat ei pea järgima juhul, kui arvestatakse
vaid käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 8 nimetatud abonenttasu.
§ 40. Piirnormi ületava reostuse eest tasu võtmise alused
(1) Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on ajutiselt nõuetele mittevastav
käesoleva seaduse § 38 lõike 1 tähenduses või kui tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud
teenuslepinguga on kokku lepitud leebemates piirnormides ja ajutine nõuetele mittevastavus on
tuvastatud teenuslepingus määratud piirnormidega võrreldes, on vee-ettevõtjal õigus võtta
tarbijalt piirnormi ületava reostuse tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas
sätestatud korras.
(2) Kui ühiskanalisatsiooni juhitud reo- või sademevesi on püsivalt nõuetele mittevastav
käesoleva seaduse § 38 lõike 3 tähenduses või kui tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud
teenuslepinguga on kokku lepitud leebemates piirnormides ja ajutine nõuetele mittevastavus on
tuvastatud teenuslepingus määratud piirnormidega võrreldes, on vee-ettevõtjal õigus võtta
tarbijalt piirnormi ületava reostuse tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas
sätestatud korras ning lõpetada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine sellele
tarbijale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
osutamise lõpetamine toimub käesoleva seaduse § 41 kohaselt.
§ 41. Ühiskanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamine püsivalt nõuetele mittevastava
reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral
(1) Vee-ettevõtja ei või teenuslepingut üles öelda enne, kui tarbijale on antud vähemalt
kuuekuuline tähtaeg oma tootmise ümberkujundamiseks või tootmisprotsessi muutmiseks.
Selleks saadab vee-ettevõtja tarbijale asjakohase teate koos tarbija liitumispunktist või
kontrollkaevust võetud proovide analüüsitulemustega. Kuuekuuline tähtaeg hakkab kulgema
teate kättesaamisest.
(2) Tarbija on kohustatud ühe kuu jooksul pärast asjakohase teate saamist esitama vee-
ettevõtjale märgukirja kavandatavate tegevuste kohta ning leppima kokku eksperdihinnangu
tegijas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksperdihinnang peab sisaldama vähemalt:
1) alternatiivide analüüsi;
2) eelistatud variandi põhjendusi;
3) eelistatud variandi elluviimise tegevuskava koos ajakavaga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksperdihinnang on keskkonnaloa muutmise
aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõike 1 punkti 2 tähenduses ning veeseaduse
§ 128 lõike 7 alusel heitveele kehtestatud piirnormide leevendamise aluseks, kui on tuvastatud,
et tarbija ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi võib põhjustada puhastusprotsessis häireid. Vee-
ettevõtja taotleb vajaduse korral eksperdihinnangu alusel meetmete elluviimise ajaks
keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmist.
17
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa nõuete ajutisel leevendamisel tuleb arvestada,
et:
1) leevendus ei sea ohtu inimese elu ja tervist;
2) leevendus on proportsionaalne, arvestades loa nõuete ajutise leevendamisega taotletavat
eesmärki ja selle kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ega piira kellegi seadusega
kaitstud põhiõigusi ja -vabadusi või muid õigusi rohkem, kui see on loa nõuete ajutise
leevendamise eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
(6) Eksperdihinnangus kajastatud meetmete mahukust arvestades võib Keskkonnaamet
pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni meetmete elluviimiseni, kuid
mitte kauemaks kui kaheks kalendriaastaks arvates päevast, mil tarbija on saanud kätte
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja arvestus peatub ajaks, kui käesoleva
paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuskavas kajastatud meetmete elluviimine on
takistatud meetmete elluviijast sõltumatutel põhjustel.
(8) Tarbijale, kes ei täida eksperthinnangus sisalduvat tegevuskava ajakava kohaselt,
rakenduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise sätted.
§ 42. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu täitmise peatamine ja
ülesütlemine
(1) Teenuslepingu võib üles öelda, kui:
1) tarbija on vahetunud;
2) tarbija ühiskanalisatsiooni juhitav reo- või sademevesi ei vasta nõuetele ning vee-ettevõtja
on lähtunud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud teenuse lõpetamise alustest;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamise tingimused muutuvad oluliselt tarbija
tegevuse tõttu;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamine peatub tarbija soovil pikemaks ajaks kui
kaheks aastaks;
5) tarbija on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ega ole rikkumist vee-ettevõtja
antud mõistliku aja jooksul heastanud;
6) tarbija on kasutanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust ebaseaduslikult, sealhulgas
juhtinud omavoliliselt sademevett ühiskanalisatsiooni, või on tahtlikult või raske hooletuse tõttu
kahjustanud veearvesti plomme, taatlusmärgiseid või põhjustanud reoveepuhasti avarii.
(2) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kasutamine peatub tarbija soovil pikemaks
ajaks kui kaheks aastaks, muutuvad liitumislepingus sätestatud tehnilised tingimused kehtetuks.
(3) Vee-ettevõtja peab teenuslepingu ülesütlemisest vähemalt 30 päeva ette teatama, välja
arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud alustel. Teates nimetatakse teenuslepingu
ülesütlemise alus ning lepingu lõppemise kuupäev.
(4) Vee-ettevõtja võib teenuslepingu täitmise peatada, kui tarbimiskoha veevärk ja
kanalisatsioon ei vasta käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatule ja mittevastavust ei ole vee-
ettevõtja määratud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldatud või tarbijal on vee-ettevõtjale tasumata
kasutatud teenuste eest esitatud vähemalt kahe kuu arved.
18
(5) Enne teenuslepingu täitmise peatamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhjustel
edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil asjakohane teade.
Teates nimetatakse teenuslepingu täitmise peatamise põhjus, kavandatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise peatamise aeg ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise
võimalusi käsitlev teave.
(6) Kui füüsilisest isikust tarbija on jätnud vee-ettevõtjale ettenähtud tasu tasumata, võib vee-
ettevõtja peatada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise 30 päeva möödumisel
käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teate kättesaamisest arvates.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 sätestatud alusel teenuslepingu ülesütlemise või
peatamise korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel füüsilisele isikule tagada elamiseks
vajaliku joogivee kättesaadavus muul viisil.
(8) Tarbija võib teenuslepingu üles öelda, kui ta on sellest vee-ettevõtjale vähemalt 30 päeva
ette teatanud ning isik tagab, et tema alternatiivne joogivee- ja reoveelahendus vastab
veeseaduses sätestatud nõuetele.
§ 43. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ebaseaduslik kasutamine
(1) Ühisveevärgist vee võtmine ja ühiskanalisatsiooni abil reo- ja sademevee ärajuhtimine on
ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui tegu on järgmiste rikkumistega:
1) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile või vee- või reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja
pandud plommid on rikutud või eemaldatud, välja arvatud juhul, kui eemaldamine on olnud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud;
2) joogi- või reoveearvesti taatlusmärgis on eemaldatud või rikutud;
3) tarbimiskoha veevärgile on enne veearvestit monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
4) toimub vee-ettevõtja loata reovee purgimine;
5) näitusid on moonutatud;
6) toimub ebaseaduslikult sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni;
7) toimub muu tegevus, mille eesmärk on kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust selle
eest kehtestatud hinda maksmata.
(2) Isik, kes on ebaseaduslikult kasutanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust, hüvitab vee-
ettevõtjale ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse maksumuse,
ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning vee-ettevõtja tehtud mõistlikud kulutused
kahju likvideerimiseks.
(3) Ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse
määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 44. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides
(1) Ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast kasutatakse vett tuleohutuse seaduses
sätestatud alustel.
(2) Päästesündmuse lahendamiseks, veevõtukoha korrashoiu kontrolliks, avaliku korra
tagamiseks või õppuseks ühisveevärgil asuvast tuletõrje veevõtukohast võetud sihtotstarbeliselt
kasutatav vee kulu kajastatakse ühisveevärgi teenuse hinnas.
19
(3) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt ühiskanalisatsiooni abil sademevee ärajuhtimiseks
ning puhastamiseks sõlmib maa omanik või valdaja vee-ettevõtjaga sellekohase teenuslepingu,
kus sätestatakse muu hulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise kord ja selle
eest makstav tasu.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepinguga, mille üks pool on kohaliku
omavalitsuse üksus, vee-ettevõtjale määratud tasu ei kata selle teenuse osutamiseks vajalikke
kulusid täies ulatuses, kajastatakse lepinguga katmata kulud proportsionaalselt ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni teenuse hinnas.
(5) Sellise ehitise kasutamiseks, mis on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni häireteta töö
tagamiseks ja arenguks, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduses sätestatud korras seada sundvaldus või ehitis omandada, sealhulgas
sundvõõrandada.
§ 45. Vara avalikes huvides omandamine ja sundvõõrandamine
(1) Lisaks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud alustele võib kohaliku
omavalitsuse üksus taotleda järgmise vara või asjaõiguse avalikes huvides omandamist,
sealhulgas sundvõõrandamist:
1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalik vara, kui vee-ettevõtja ei täida
teenuse osutamise kohustust;
2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalik vara, kui vee-ettevõtjana
tegutsemiseks määratud aeg on lõppenud või kohaliku omavalitsuse volikogu otsus on
tunnistatud kehtetuks ja sellel varal põhineva tegevuse jätkamine kooskõlas käesoleva
seadusega ei ole tagatud ning see võib seada ohtu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse
osutamise.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude korral
taotleda vara avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist, üksnes juhul, kui ta
on varem vara omanikule andnud mõistliku tähtaja asjaolu kõrvaldamiseks, kuid vara omanik
ei ole seda antud tähtaja jooksul teinud.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud tähtaja
andmise kohustust juhul, kui selle kohustuse täitmine võib seada ohtu ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise.
(4) Vara avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, toimub kinnisasja
avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras. Menetlemisel ei pea järgima
nimetatud seaduses sätestatud tähtaegu ning vara omanikule ei maksta lisaks tasule muid
hüvitisi.
§ 46. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldamine ja kontroll
Vee-ettevõtja peab oma tegevuspiirkonnas tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise
ja korrashoiu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse
üksuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingu kohaselt.
20
§ 47. Purgimisteenuse korraldamine
(1) Isikule, kes asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või
suurem, kuid kellel puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooni teenusega ühiskanalisatsiooni
puudumise tõttu, on vee-ettevõtja kohustatud korraldama purgimisteenuse isiku nõudmisel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata tööstus- ja tootmisettevõtjale.
(3) Vee-ettevõtja ei pea korraldama purgimisteenust isikule, kellele on välja ehitatud
ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, kuid kes on teenusest vabatahtlikult loobunud.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule osutatakse teenust vee-ettevõtja ja isiku
vahelise lepingu alusel.
(5) Reovee kogumismahuti paigaldamise kohustus lasub isikul. Mahuti peab olema lekkekindel
ja sellise mahutavusega, mis võimaldab kokku koguda vähemalt kahe nädala jooksul tekkiva
reovee.
(6) Reovee kogumismahuti nõuetele vastavuse tagab kogumismahuti omanik või valdaja.
(7) Reovee kogumismahuti asukoht peab olema purgimisteenust osutavale autole ligipääsetav.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus saada käesoleva seaduse § 48
lõikes 2 sätestatud alustel purgimisteenust kaks korda ühes kalendrikuus.
6. peatükk
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind
1. jagu
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna põhimõtted
§ 48. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest võetavad tasud
(1) Vee-ettevõtja võib tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid:
1) tasu võetud vee eest;
2) tasu reovee ärajuhtimise eest;
3) tasu reovee puhastamise eest;
4) tasu sademevee ärajuhtimise eest;
5) tasu sademevee puhastamise eest;
6) abonenttasu joogivee eest;
7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.
(2) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isikule rakendatakse purgimisteenuse osutamisel
sama kuupmeetripõhist tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis kehtib selles
tegevuspiirkonnas ühiskanalisatsiooniga ühendatud tarbijale.
(3) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas kehtib igakuine abonenttasu, rakendub abonenttasu ka
käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isikule.
21
§ 49. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tasude erisused
(1) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud sademevee ärajuhtimise ja
puhastamise tasu võib kajastuda vastavalt reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasus, välja
arvatud juhul, kui isik kasutab vaid ühte nimetatud teenustest.
(2) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise ja
puhastamise tasu võib kehtestada reovee ärajuhtimise ja puhastamise summaarse tasuna, kui
vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust
ning puudub muu vajadus eraldi puhastamistasu kehtestamiseks.
(3) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 3 nimetatud reovee puhastamise tasu ja punktis 5
nimetatud sademevee puhastamise tasu võivad erineda sõltuvalt vee saastatusest ja vee-
ettevõtja määratud reostusgrupist.
(4) Reostusgrupi määramisel tuleb arvestada reo- ja sademevee mõju ulatust
puhastusprotsessile, puhasti tehnoloogilist lahendust ning puhasti projekteeritud ja tegelikku
reostuskoormust.
(5) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 4 nimetatud sademevee ärajuhtimise tasu võib
sõltuda sellest, kas sademevesi juhitakse ühisvoolukanalisatsiooni või lahkvoolsesse
sademeveekanalisatsiooni.
(6) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasusid võib kehtestada eri määrades, arvestades
tarbijarühmade tarbimismahte, kasutatavaid teenuseid ja käesoleva seaduse põhimõtteid.
§ 50. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujunemise alused
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal on
tagatud:
1) põhjendatud tegevuskulude katmine;
2) keskkonnanõuete täitmine;
3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks;
4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja
arvatud investeeringud, mis on saadud tagastamatu abina või käesoleva seaduse § 20 lõike 3
alusel liitumistasudena;
5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme
kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning muutused tarbimises. Vajaduse korral
tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind ei tohi olla eri tarbijate või nende gruppide
rühmade suhtes diskrimineeriv.
(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaga ei tohi katta neid kulutusi, mis on kaetud
liitumistasuga.
(5) Kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel reoveekogumisalal
või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
summaarseid vee-ettevõtja kulusid.
22
§ 51. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna metoodika
Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab oma veebilehel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
teenuse hinna arvutamise ühtse metoodika, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.
§ 52. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kulud
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud,
lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid.
(2) Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse järgmisest:
1) kulude dünaamika jälgimine ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs (sealhulgas eksperdihinnangud);
3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste
sarnaste vee-ettevõtjate kuludega.
(3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda ei lülitata järgmisi kulusid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlus, kingitused ja annetused;
3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on
tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;
5) finantskulud;
6) dividendide tulumaksukulu;
7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega antud kohustuste täitmiseks.
§ 53. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara arvestamise alused
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka ei arvestata järgmist:
1) pikaajalised finantsinvesteeringud;
2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;
3) liitumistasudest soetatud põhivara;
4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;
5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud
põhivara kulumi arvestamise põhimõtteid.
(2) Põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ning jätkub ka vee-ettevõtja või vara omandisuhte
muutumise korral.
§ 54. Põhivara kulumi arvestus ja põhjendatud tulukus
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara
kulumi arvutamisel lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalikust
põhivarast.
(2) Põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule
tehnilisele elueale.
23
(3) Põhjendatud tulukus arvutatakse, korrutades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud
keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda
lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab.
§ 55. Käibekapital
Käesoleva seaduse § 54 lõikes 3 nimetatud käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme
kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.
Vajaduse korral tehakse käibekapitali suuruse leidmiseks analüüs.
§ 56. Piirnormi ületava reostuse tasu
Lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale võib vee-ettevõtja võtta piirnormi
ületava reostuse tasu, kui saasteainete, sealhulgas ohtliku aine sisaldus ärajuhitavas reo- või
sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud teenuslepinguga kehtestatud
piirnorme.
2. jagu
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramine
§ 57. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotlus
(1) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on
2000 inimekvivalenti või suurem, esitab vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike
4 alusel määratud reostusgruppidega ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga
Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks.
(2) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on
väiksem kui 2000 inimekvivalenti, või väljaspool reoveekogumisala, esitab vee-ettevõtja
hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike 4
alusel määratud reostusgruppidega ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga
kohaliku omavalitsuse üksusele hinnaotsuse tegemiseks.
(3) Kui vee-ettevõtja teenindab mitut reoveekogumisala, mille summaarne reostuskoormus on
2000 inimekvivalenti või suurem, ning nendes piirkondades soovitakse kehtestada ühesuurune
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind, esitab vee-ettevõtja hinnataotluse käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse
tegemiseks.
(4) Kui vee-ettevõtja teenindab ühte või mitut reoveekogumisala, mille summaarne
reostuskoormus on väiksem kui 2000 inimekvivalenti, ja mis hõlmavad mitut kohaliku
omavalitsuse üksust, ning soovib kehtestada nendel reoveekogumisaladel ühesuuruse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, esitab ta hinnataotluse käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks.
(5) Teisele vee-ettevõtjale osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest võib vee-
ettevõtja võtta käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tasu üksnes juhul, kui ta on esitanud
selleks hinnataotluse Konkurentsiametile ning saanud hinnaotsuse käesoleva seaduse §-s 58
sätestatud alustel ja korras. Kuni hinnaotsuse saamiseni on vee-ettevõtjal keelatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse osutamist ühepoolselt lõpetada või peatada.
24
(6) Vee-ettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit või kohaliku
omavalitsuse üksust 30 päeva jooksul sellise asjaolu teadasaamisest arvates, mis võib muuta
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui viis protsenti majandusaasta jooksul.
Konkurentsiamet või kohaliku omavalitsuse üksus otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe
saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.
(7) Hinnataotluse menetlemisel on Konkurentsiametil ja kohaliku omavalitsuse üksusel
kohustus hoida vee-ettevõtja ärisaladust.
(8) Kui Konkurentsiamet või kohaliku omavalitsuse üksus ei kinnita vee-ettevõtja esitatud
hinnataotlust, on vee-ettevõtjal õigus kooskõlastamata jätmine halduskohtus vaidlustada.
§ 58. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaotsus
(1) Konkurentsiamet või kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib käesoleva seaduse § 57
lõigetes 1–4 sätestatud pädevuse alusel, et taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes käesoleva seaduse §-s 50
ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.
(2) Põhiteenustega seotud teenuste hindadest kuuluvad hinnaotsuse koosseisu vaid selliste
teenuste hinnad, mille osutamisel on vee-ettevõtjal monopoolne seisund.
(3) Kui vee-ettevõtja ei pea hinnataotluse rahuldamata jätmist kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt põhjendatuks või kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-ettevõtja vahel on muul põhjusel
tekkinud vaidlus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kehtestamise üle, on
Konkurentsiamet kohustatud vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsuse üksuse vastavasisulise
taotluse alusel esitama asja kohta oma põhjendatud arvamuse 30 päeva jooksul.
(4) Konkurentsiamet ja kohaliku omavalitsuse üksus teevad hinnaotsuse 30 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel
võib Konkurentsiamet või kohaliku omavalitsuse üksus pikendada seda tähtaega 90 päevani,
teatades sellest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.
(5) Vee-ettevõtja peab Konkurentsiametil ja kohaliku omavalitsuse üksuse volitatud isikul
lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida raamatupidamist,
põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna moodustamise aluseid ning andma
oma majandustegevuse kohta selgitusi.
(6) Konkurentsiametil või kohaliku omavalitsuse üksuse volitatud isikul on vee-ettevõtja
kohapeal kontrollimiseks õigus siseneda vee-ettevõtja esindaja juuresolekul vee-ettevõtja
territooriumile, ruumidesse ja rajatistesse, tutvuda seal asjassepuutuvate dokumentide, muu
teabe ja asjaoludega ning teha väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.
(7) Konkurentsiametil ja kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-
ettevõtjaga seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutuselt ja
selle ametiisikult lisaandmeid, kui käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes
kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes.
25
(8) Konkurentsiamet on kohustatud küsima kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust
hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavale.
(9) Hinnataotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile või kohaliku
omavalitsuse üksusele ei ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks.
Kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava puudumine ei
ole peatumise põhjuseks.
(10) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaotsuse võib tarbija kohtus vaidlustada
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
§ 59. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna avalikustamine ja rakendamine
(1) Vee-ettevõtja avalikustab vähemalt 30 päeva enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
hinna kehtima hakkamist käesoleva seaduse § 58 alusel hinnaotsusega määratud hinnad. Vee-
ettevõtja avalikustab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad oma ja kohaliku
omavalitsuse üksuse veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes.
(2) Vee-ettevõtja rakendab käesoleva seaduse § 58 alusel hinnaotsusega määratud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad hinnaotsuse saamisest 60 päeva jooksul, arvestades
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid.
§ 60. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse ajutise hinna kehtestamine
(1) Konkurentsiamet võib kehtestada vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
ajutise hinna, kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust hinnaga, mis ei
vasta käesoleva seaduse §-des 50–55 sätestatud põhimõtetele. Konkurentsiameti kehtestatud
ajutine hind kehtib, kuni vee-ettevõtja poolt esitatud hinnataotluse alusel uue hinnaotsuse
tegemiseni Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva seaduse §-s 57
sätestatud pädevuse järgi.
(2) Ajutise hinna kehtestamisel lähtub Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-des 50–55
sätestatud alustest.
7. peatükk
Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon
§ 61. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni hooldamine ja kontroll
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni peab
tarbija hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ja teiste
isikute vara ega takistaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamist.
(2) Tarbija peab lubama paigaldada tarbimiskoha veevärgi väljaehitatud veemõõdusõlmele
veearvesti ning tagama selle toimimise ja säilivuse seaduses ning ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Tarbimiskoha kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset
paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.
26
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise
eeskirjaga tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni ehitamisele ja kasutamisele nõudeid, mis
on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise tagamiseks ning inimeste, rajatiste ja
keskkonna kaitseks.
(5) Tarbija peab lubama vee-ettevõtja volitatud esindajal kontrollida käesolevas paragrahvis
sätestatud nõuete täitmist.
8. peatükk
Riiklik järelevalve
§ 62. Riikliku järelevalve pädevus
(1) Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teevad oma pädevuse ulatuses kohaliku
omavalitsuse üksus, Konkurentsiamet, Keskkonnaamet ja Terviseamet.
(2) Järelevalvet joogivee kvaliteedi vastavuse üle veeseaduses sätestatud nõuetele teeb
Terviseamet.
(3) Järelevalvet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna ja liitumistasu õigusaktidele
vastavuse üle teevad Konkurentsiamet ja kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 57
lõigetes 1–4 sätestatud pädevuse ulatuses.
(4) Järelevalvet vee-ettevõtja poolt käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise,
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaregulatsiooni ning investeeringutega seonduvate
nõuete täitmise üle teevad Konkurentsiamet ja kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse
§ 57 lõigetes 1–4 sätestatud pädevuse ulatuses.
(5) Järelevalvet vee-ettevõtja ja tarbija tegevuse vastavusele ohtlike ainete käitlemise nõuete
täitmise ning sellekohase teabe esitamise üle teeb Keskkonnaamet.
(6) Järelevalvet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase kasutamise, sealhulgas
ühiskanalisatsiooni keelatud ainete juhtimise üle teeb Keskkonnaamet.
(7) Järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse vastavuse üle käesolevale seadusele ja kohaliku
omavalitsuse üksuse õigusaktidele ning vee-ettevõtja poolt liitumislepingus ja teenuslepingus
seatud tingimuste vastavuse üle käesoleva seaduse nõuetele teeb kohaliku omavalitsuse üksus.
(8) Järelevalvet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna vastavuse üle ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kavale teeb kohaliku omavalitsuse üksus.
(9) Järelevalvet käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud nõuete üle teeb kohaliku omavalitsuse
üksus.
(10) Järelevalvet reoveekogumisalal väljaehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise,
sealhulgas ebaseadusliku liitumise üle teeb kohaliku omavalitsuse üksus.
27
§ 63. Riikliku järelevalve erimeetmed
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
§ 64. Vahetu sunni kasutamine
Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras.
§ 65. Sunniraha määr
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras
rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.
9. peatükk
Vastutus
§ 66. Ohtlike ja keelatud ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
(1) Ohtlike ainete piirnormi ületavas koguses või kontsentratsioonis, samuti keelatud ainete
ühiskanalisatsiooni juhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 67. Teabe moonutamine või esitamata jätmine
(1) Ühiskanalisatsiooni juhitavaid aineid käsitleva teabe varjamise, moonutamise või esitamata
jätmise eest Konkurentsiametile, kohaliku omavalitsuse üksusele või Keskkonnaametile –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
§ 68. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine hinnaotsusest erineva hinnaga
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise eest hinnaotsuses määratust erineva
hinnaga –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga, mis moodustab kuni kümme protsenti vee-ettevõtja viimase
auditeeritud majandusaasta käibest.
28
§ 69. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ebaseaduslik liitumine ja selle ebaseaduslik
kasutamine
(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ebaseadusliku liitumise või ühisveevärgist ebaseadusliku
veevõtu või ühiskanalisatsiooni abil reo- ja sademevee ebaseadusliku ärajuhtimise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 70. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-s 66 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
(2) Käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ohtlike ainete
korral Keskkonnaamet ning hinnaotsuse aluseks oleva teabe korral kohaliku omavalitsuse
üksus või Konkurentsiamet käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud pädevuse järgi.
(3) Käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet.
(4) Käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on kohaliku
omavalitsuse üksus.
10. peatükk
Rakendussätted
1. jagu
Seaduse rakendamine
§ 71. Teenuste hinnad
(1) Kui vee-ettevõtja on kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevad ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad, kohustub vee-ettevõtja viima hinnad võrdse kohtlemise
põhimõttega kooskõlla hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuariks.
(2) Seaduse jõustumise hetkel kehtinud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad
kehtivad kuni uute hindade kehtestamiseni.
§ 72. Lepingute kehtivus ja kohaldamine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-ettevõtja ning
tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus
käesoleva seadusega.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist
sõlmitud liitumislepingutele.
(3) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud leping tuleb sõlmida hiljemalt 2022. aasta
1. aprilliks.
29
§ 73. Joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutava isiku pädevusnõude
kohaldamine
Käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud pädevusnõue hakkab kehtima alates 2025. aasta
1. jaanuarist.
§ 74. Teabe esitamine ohtlike ainete kohta
Käesoleva seaduse § 36 lõigetes 4 ja 5 nimetatud teave tuleb esitada alates 2023. aasta
1. jaanuarist Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
§ 75. Eeskirjade ja kavade vastavusse viimine
Käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 ja § 35 lõikes 1 nimetatud eeskirjad, § 16 lõikes 5 nimetatud
sademevee majandamise kava ning §-s 13 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava tuleb koostada või viia kooskõlla käesolevas seaduse nõuetega hiljemalt
2023. aasta 1. jaanuariks.
2. jagu
Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 76. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) lisas 1 asendatakse sõnad „Kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik (sh abiseadmed), v.a
kui selle kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba“ sõnadega „Tarbimiskoha veevärgi- ja
kanalisatsioonitorustik koos abiseadmetega, sealhulgas tarbimiskoha sademeveekanalisatsioon,
välja arvatud juhul, kui selle kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba“;
2) lisas 2 asendatakse sõnad „Kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik (sh abiseadmed), v.a
kui selle kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba“ sõnadega „Tarbimiskoha veevärgi- ja
kanalisatsioonitorustik koos abiseadmetega, sealhulgas tarbimiskoha sademeveekanalisatsioon,
välja arvatud juhul, kui selle kohta kehtib hoone või muu rajatise ehitusluba“.
§ 77. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3312 lõikes 2 asendatakse sõnad „veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku“ sõnadega
„ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni“;
2) paragrahvi 3312 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kanalisatsiooniehitise“.
§ 78. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kehtetuks tunnistamine
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I 1999, 25, 363) tunnistatakse kehtetuks.
30
3. jagu
Seaduse jõustumine
§ 79. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas
Tallinn, “…..” ………………. 2021. a
Algatab Vabariigi Valitsus
“.....” ....................... 2021. a nr….
31