MÄÄRUS
27.04.2026 nr 14
Konverentsiturismi edendamise toetus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega reguleeritakse konverentsiturismi edendamise tegevuste toetuse andmist.
(2) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente
esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri
pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-
toetuse keskkond) ja sündmuste infosüsteemis (edaspidi infosüsteem).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti kui rahvusvaheliste konverentside ja
ärisündmuste sihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust, keskendudes eelkõige mitmepäevastele
rahvusvahelistele konverentsidele, ning seeläbi kasvatada Eestis toimuvate rahvusvaheliste
konverentside ja korporatiivürituste ning nendel osalevate väliskülastajate arvu.
(2) Toetuse andmise tulemusena:
1) suureneb konverentsivaldkonna majanduslik mõju;
2) tõuseb Eesti positsioon Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside Assotsiatsiooni (ICCA –
International Congress and Convention Association) edetabelis;
3) kasvab välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal kõikidest välisturistide ööbimistest
majutusettevõtetes.
§ 3. Riigiabi
(1) Määruse alusel toetatavates tegevustes osalevale juriidilisele isikule, kes saab tegevuste käigus
majandusliku eelise, antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisele kohaldatakse Euroopa
Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi
vähese tähtsusega abi määrus).
2
(2) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3 lõikes 2
sätestatud piirmäära.
(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud
välistusi ja artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel
loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt
omavahel seotud.
§ 4. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, toetuse tagasinõudmise
otsuseid ja toetuse makseid teeb ning toetuse kasutamist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 5. Toetatavad tegevused
Toetatakse järgmisi § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisele suunatud tegevusi:
1) Eesti kui konverentsisihtkoha maine kujundamine ja tuntuse kasvatamine ning Eesti
konverentsivõimaluste tutvustamine;
2) konverentsiturismi valdkonda tutvustavate ning teadlikkust kasvatavate ürituste korraldamine;
3) rahvusvaheline kommunikatsioon ja Eesti kui konverentsisihtkoha kuvandi loomine,
sisuturundus rahvusvahelistes konverentsivaldkonna meediaväljaannetes, sotsiaalmeedias ja
veebilehel;
4) turundusmaterjalide loomine ja täiendamine, Eesti konverentsipaiku tutvustavate
audiovisuaalsete materjalide valmistamine;
5) konverentsiturismi valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine ja nende
liikmelisusega seotud tegevused rahvusvahelise koostöö edendamiseks;
6) Eesti esindamine rahvusvahelistel kontaktüritustel ning konverentsi- ja äriturismi messidel;
7) Eestit kui konverentsimaad tutvustavate tutvumiskülastuste korraldamine rahvusvahelistele
konverentside ja korporatiivürituste korraldajatele;
8) rahvusvaheliste konverentsikorraldajate ajakohase andmebaasi haldamine ja uuendamine;
9) Eesti konverentsikorraldajate nõustamine, koolitamine ja teadlikkuse kasvatamine;
10) rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse taotlemine ja korraldusõiguse taotlemise
teenuse turundamine.
§ 6. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on järgmised §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
1) personalikulud;
2) projekti ülejäänud kulud ühtse määra alusel arvestatuna 50 protsenti otsestest personalikuludest.
(2) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse järgmised kulud:
1) töötasu ja puhkusetasu;
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui töötasu;
3) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1 ja 2 nimetatud tasudelt.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
3
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise
otsuses määratud kuupäeval, kuid mitte varem kui 1. jaanuaril 2026. a. Projekti abikõlblikkuse
periood lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 48 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti
abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus on
jätkuvalt seotud määruse eesmärkidega.
(4) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja
teinud toetuse saajale lõppmakse.
§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne summa on 2 200 000 eurot.
(2) Toetuse osakaal on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 9. Nõuded taotlejale
(1) Toetust võib taotleda konverentsisektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus või
mittetulundusühing:
1) mis on Eestis registreeritud vähemalt kolm aastat enne taotluse esitamise kuupäeva;
2) mille liikmete (edaspidi liikmeskond) arv on vähemalt 30;
3) millega liitumine on avatud ja mittediskrimineeriv kõigile valdkonna ettevõtjatele ja muudele
valdkonnaga seotud juriidilistele isikutele;
4) on vähemalt ühe konverentsivaldkonna rahvusvahelise liidu liige.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tema maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud
ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohasel;
2) kui ta on saanud riiklikest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest toetust, mis on
kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas.
§ 10. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab aitama saavutada § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärki.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress;
2) projekti nimi, eesmärk, eelarve ja taotletava toetuse summa;
3) projekti algus- ja lõppkuupäev;
4) projekti tegevuskava, esimese aasta detailsem aja- ja tegevusplaan koos eelarve ja oodatavate
tulemustega;
5) taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused;
6) taotleja liikmeskond.
4
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
§ 11. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avaldab oma veebilehel taotlusvooru kestuse ja eelarve,
kooskõlastades need enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
§ 12. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hindab taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud
nõuetele.
(3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse
sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille
võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamise
otsuse.
(2) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse tingimustele.
(3) Kui taotlusvooru esitatud taotluste maht ületab taotlusvooru eelarvet, hindab Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi saavutamisele, mille raames hinnatakse
projekti panust toetuse andmise eesmärgi saavutamisele – 50 protsenti koondhindest;
2) taotleja suutlikkus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud
taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning
liikmeskond – 50 protsenti koondhindest.
(4) Lõikes 3 sätestatud hindamine toimub skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja
madalaim null. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud
taotlusest. Rahuldamisele kuuluvad taotlused pingerea alusel kuni eelarveliste vahendite
lõppemiseni.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) projekti elluviimise tingimused;
2) toetuse saaja õigused ja kohustused;
3) aruannete esitamise tähtajad;
4) toetuse maksmise tingimused.
(6) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;
2) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt
rahuldada;
5
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt
otsuse tegemist.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse
muutmisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide saavutamisele või projekti
tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20
tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste
kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul.
(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti eesmärkide
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(4) Toetuse summat võib suurendada, kui toetuse suurendamine on põhjendatud ja see aitab kaasa
projekti eesmärkide saavutamisele ning eelarvevahendite jääk võimaldab toetuse summat
suurendada.
§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada,
kui:
1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust
ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada projekti lõpptähtajaks.
(2) Toetuse saaja tagastab toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
kohaselt.
6. peatükk
Aruande esitamine
§ 16. Aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded
taotluse rahuldamise otsuse kohaselt.
(2) Vahearuanded esitatakse üks kord aastas iga kalendriaasta kohta järgmise aasta 15. veebruariks.
(3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti
edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. Koos vahearuandega esitatakse järgmise aasta
täpsustatud aja- ja tegevusplaan koos eelarve ja oodatavate tulemustega.
(4) Projekti lõpparuanne esitatakse kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest
arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti
tulemuste saavutamise kohta.
6
(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab aruande või tagastab selle täiendamiseks 20
tööpäeva jooksul aruande Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele esitamisest arvates.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja
jooksul. Vahearuande kinnitamisega kinnitatakse ka järgmise aasta aja- ja tegevusplaan koos
eelarve ja oodatavate tulemustega.
7. peatükk
Toetuse maksmine
§ 17. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetust võib toetuse saajale maksta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel
tekkinud ja tasutud kulude alusel, ühtse määra alusel või ettemaksena. Makse saamise aluseks
nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte sagedamini kui kord kvartalis.
(2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine,
abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine. Ühtse määra alusel toetuse maksmisel kulu tegelikku
tekkimist ja tasumist ei tõendata ega kontrollita ning selline kulu ei kuulu hüvitamisele
kuludokumendi alusel.
(3) Ettemakse maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, kus on sätestatud
ettemakse vajadus ja kulude prognoos. Ettemakse maksimaalne suurus on projekti aastase
rahavajaduse summa.
(4) Järgmise ettemakse tegemise eeldus on varasema ettemakse kasutamise tõendamine vähemalt
80 protsendi ulatuses.
(5) Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist projekti lõpparuande kinnitamise ajaks
tõendanud, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kümne päeva jooksul
lõpparuande kinnitamisest arvates.
8. peatükk
Toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ning kohustused
§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis
on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi:
1) esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teabe ja dokumendid;
2) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt seitse aastat
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
3) tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu struktuuritoetuse registri
sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala
lõpuks;
4) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste
lisadokumentidega kümme aastat viimase abi andmisest arvates.
(3) Toetuse saaja arvutab kasusaaja vähese tähtsusega abi suuruse ja kontrollib kasusaaja vastavust
vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Toetuse saaja teavitab kasusaajat vähese tähtsusega abi
7
andmisest, abi summa suurusest ning kannab antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registrisse.
§ 19. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti tegevuste,
eesmärkide ja tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;
2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime,
projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi;
3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud
punkti 2 kohaselt avaldatav teave;
4) kontrollima projekti elluviimist;
5) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste
lisadokumentidega kümme aastat viimase abi andmisest arvates.
9. peatükk
Toetuse tagasinõuded ja vaided
§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või
täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või lisaks juhul, kui
toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või toetuse rahuldamise otsuses
nimetatud kohustuse või nõude.
(2) Toetuse tagasimaksmist võib toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise
taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus määrata pikema tagasimaksmise aja.
(3) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuda, et toetuse saaja
maksab toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
kehtima hakkamisest arvates.
§ 21. Vaide esitamine ja menetlemine
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
23.04.2026
Majandus- ja tööstusministri määruse „Konverentsiturismi edendamise toetus“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.
Määruse eelnõu on välja töötatud eesmärgiga edendada Eesti kui rahvusvahelise konverentside
ja ärisündmuste sihtkoha tuntust, atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Konverentsi- ja äriturism
on suure lisandväärtusega turismisegment, millel on oluline mõju majandusele, sealhulgas
teenuste ekspordile, ettevõtluskeskkonnale ning rahvusvaheliste kontaktide ja
koostöövõrgustike tekkimisele.
Määrus on koostatud majandus- ja tööstusministri 17.02.2025. a käskkirjaga nr 15 kinnitatud
turismivaldkonna arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2025–2035“ ning majandus ja
tööstusministri 31. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 127 kinnitatud „Turismi tegevuskava
2026–2029“ eesmärke arvestades. Nimetatud strateegilised dokumendid rõhutavad vajadust
suurendada Eesti nähtavust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel turismiturul, sealhulgas just
äri- ja konverentsiturismi valdkonnas.
Määruse rakendamine ei too kaasa olulist halduskoormust. Toetuse taotlemine, aruandlus ja
suhtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega toimub täielikult e-toetuse keskkonna kaudu
ning tugineb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) olemasolevatele menetlus- ja
kontrolliprotsessidele, mistõttu uusi haldustoiminguid ei lisandu.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turisminõunik Ede Teinbas (
[email protected],
715 3407) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Terje Kleemann
(
[email protected], 5305 4377). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna
õigusnõunik Ragnar Kass (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas Justiits- ja
Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu ei võta üle Euroopa Liidu direktiive ega rakenda otseselt uusi Euroopa Liidu õigusakte.
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb üheksast peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;
3) nõuded taotlejale ja taotlusele;
4) toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine;
5) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
6) aruande esitamine;
7) toetuse maksmine;
8) toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ning kohustused;
9) toetuse tagasinõuded ja vaided.
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi regulatsioon, toetuse andmise
eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse toetusmeetme rakendaja.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala ning määratakse taotluste menetlemise
keskkond.
Lõikes 1 määratletakse määruse reguleerimisala: sellega reguleeritakse konverentsiturismi
edendamise toetuse andmist, sealhulgas toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse
andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda.
Lõike 2 kohaselt toimub struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse
keskkond) ja sündmuste infosüsteemis nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja toetuse
kasutamisega seotud teabe- ja andmevahetus. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu
tegevuse toimumist tõendavad dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus
samas e-keskkonnas kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised. Toetuse
saaja tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu registri sündmuste
infosüsteemis.
Eelnõu §-s 2 kirjeldatakse toetuse andmise eesmärki ja tulemust.
Lõige 1 kirjeldab meetme põhieesmärki: suurendada Eesti kui rahvusvaheliste konverentside ja
ärisündmuste sihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust, et omakorda kasvatada Eestis
toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste ning nende välisosalejate arvu.
Rahvusvaheline konverents on avalik või kutsetega erialane sündmus, millel osalevad eri
riikidest pärit eksperdid, teadlased, praktikuid või muudel alustel kutsutud isikud ning mille
eesmärk on teadmiste, teadustulemuste, parimate praktikate või poliitikasuundade vahetamine
rahvusvahelisel tasandil. Korporatiivürituse all mõeldakse rahvusvahelise osalejaskonnaga
ettevõttesisest või -vahelist sündmust, mis ei ole avalik üritus ega klassikaline konverents, ning
mille korraldamine lähtub konkreetse ettevõtte või organisatsiooni ärilistest või
institutsionaalsetest vajadustest (nt suvepäevad, koolitused vms).
Lõikes 2 nimetatakse meetme tulemused, mille saavutamisse toetusega panustatakse. Need on
konverentsivaldkonna majanduslik mõju, Eesti positsioon Rahvusvahelise Kongresside ja
Konverentside Assotsiatsiooni ICCA edetabelis ja välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal
kõigist välisturistide ööbimistest majutusettevõtetes. Nimetatud näitajad on valitud selliselt, et
need võimaldaksid hinnata toetuse andmise mõju konverentsiturismi arendamisele tervikuna,
hõlmates nii majanduslikku mõju, Eesti rahvusvahelist positsiooni kui ka välisturistide
käitumist. Tegemist on näitajatega, mis peegeldavad toetatavate tegevuste mõju ja
tulemuslikkust mitte üksikprojekti, vaid valdkonna tasandil.
Konverentsivaldkonna majanduslik mõju kajastab rahvusvaheliste konverentside ja
ärisündmuste panust Eesti majandusse, sealhulgas osalejate kulutusi majutusele, toitlustusele,
transpordile ja muudele teenustele. Näitaja abil hinnatakse, kas toetatavad tegevused aitavad
kaasa suurema lisandväärtusega turismisegmendi kasvule ning suurendavad konverentsiturismi
kogumõju Eesti majandusele. Majanduslikku mõju hinnatakse koondtasandil, tuginedes
valdkondlikele andmetele ja analüüsidele (nt konverentside ja ärisündmuste arv, osalejate arv
ning nende keskmine kulutus). Kuna tegemist on koondnäitajaga, ei mõõdeta mõju üksikute
toetusesaajate või kasusaajate lõikes, vaid hinnatakse toetuse panust valdkonna arengusse
tervikuna.
Eesti positsioon ICCA edetabelis on rahvusvaheliselt tunnustatud näitaja, mis peegeldab riigi
konkurentsivõimet rahvusvaheliste assotsiatsioonikonverentside turul. Edetabel põhineb ICCA
metodoloogial ning arvestab muu hulgas riigis toimuvate rahvusvaheliste
assotsiatsioonikonverentside arvu ja ulatust. Selle näitaja kaudu hinnatakse, kas toetatavad
tegevused – eelkõige rahvusvaheline turundus, müügitegevus ja konverentside korraldusõiguse
taotlemine – aitavad kaasa Eesti nähtavuse ja atraktiivsuse suurenemisele rahvusvahelisel
konverentsiturul. Aastal 2024 oli Eesti edetabelis 44. kohal. Toetuse mõjul soovitakse Eesti
positsiooni edetabelis tõsta vähemalt 42. kohale. Näitaja muutust jälgitakse ajas ning seda
kasutatakse Eesti positsiooni võrdlemiseks teiste konverentsisihtkohtadega.
Välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal kajastab konverentsi- ja ärireiside rolli Eesti
turismisektoris ning võimaldab hinnata, kas toetuse andmine aitab suurendada just tööreisidega
seotud külastusi. Konverentsiturism on võrreldes puhkusereisidega üldjuhul kõrgema
lisandväärtusega ning aitab kaasa turismi hooajalisuse vähendamisele. Näitaja mõõtmine
tugineb majutusstatistikale ning võimaldab jälgida, kas tööreiside osakaal välisturistide
ööbimistest suureneb. See annab kaudse hinnangu sellele, kas rahvusvaheliste konverentside ja
ärisündmuste arv ning nende osalejate maht Eestis kasvab. Välisturistide tööreiside ööbimiste
osakaal kõikidest välisturistide ööbimistest majutusettevõtetes oli 2025. aastal 20,2%. Toetuse
mõjul soovitakse seda osakaalu aastaks 2029 tõsta 24,5%-ni.
Eelnõu § 3 reguleerib riigiabi.
Lõike 1 kohaselt on toetus tegevustes osalevale juriidilisele isikule, kes saab tegevuste käigus
majanduslikku eelist, antav vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/28311, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), tähenduses.
Kuna projekti osadesse tegevustesse kaasatakse kasusaajatena Eestis registreeritud äriühingud,
saavad nad riigiabi tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb
vormistada vähese tähtsusega abina. Oluline on märkida, et vähese tähtsusega abi antakse
kasusaajatele üksnes mõne toetatava tegevuse käigus ning enamik elluviidavatest tegevustest
on Eesti kui konverentsi- ja ärisündmuste sihtkoha üldise maine, nähtavuse ja rahvusvahelise
tuntuse suurendamise ning valdkonna kui terviku arendamisega, mis ei anna majanduslikku
eelist ühelegi konkreetsele ettevõtjale.
Toetuse maksmimaalne summa on küll 2 200 000 eurot, mis ületab vähese tähtsusega abi
piirmäära mitu korda, kuid oluline on märkida, et see on kogu projekti summa nelja aasta
jooksul. Arvestades, et üksnes projekti üksikud tegevused on seotud vähese tähtsusega abi
andmisega, sealjuures on tegevustesse kaasatud erinevad ettevõtjad, ei ole seega ohtu, et ühele
ettevõtjale antav abi ületaks vähese tähtsusega abi piirmäära. Toetuse saajal on kohustus pidada
1
Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
arvestust kasusaajatele antava vähese tähtsusega abi kohta ning kontrollida kasusaajate
vastavust VTA määruse tingimustele.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel kui määruse rakendajal on põhjalikud teadmised ja
pikaajalised kogemused vähese tähtsusega abi andmisel ning projektide elluviimise käigus
toetatakse toetuse saajat igati, sh eelneva koolitamise, pideva nõustamise ning aruannete
kontrollimise kaudu. Määruse § 18 lõikes 1 on sätestatud toetuse saaja õigus saada Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse
saaja kohustustega. Seega on ebaõige vähese tähtsusega abi määramise risk minimeeritud.
Taotlejale/toetuse saajale projekti raames riigiabi (vähese tähtsusega abi) ei anta, kuna
taotlejaks võib olla sektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus või
mittetulundusühing, kes ei ole käsitatav ettevõtjana riigiabi regulatsiooni mõttes, sest ei paku
turul kaupu või teenuseid. Samas on mitu määruse alusel toetatavat tegevust sisu poolest
majandustegevused ning nende elluviimisel antakse osalevatele ettevõtjatele vähese tähtsusega
abi. Taotleja on loodud oma liikmete huvide kaitsmiseks ning toimib tegevuste vahendajana –
annab teatud tegevuste puhul vähese tähtsusega abi tegevustes osalevale ettevõtjatele.
Lõikes 2 sätestatakse vähese tähtsuse abi piirmäär. VTA määrusega kooskõlas antud vähese
tähtsusega abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud määra, milleks on
300 000 eurot mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Piirmäära arvestatakse mis
tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku arvestuses, mis tähendab, et abi andmisel näiteks
01.03.2026 kuupäeval võetakse arvesse ajavahemikul 01.03.2023–01.03.2026 ettevõtjale antud
vähese tähtsusega abi.
Lõige 3 käsitleb vähese tähtsusega abi välistusi, kumuleerimisreegleid ja ühe ettevõtja
määratlust.
Vähese tähtsusega abi määramisel tuleb arvesse võtta vähese tähtsusega abi määruse artikli 1
lõikes 1 toodud välistusi, mille kohaselt ei kohaldata vähese tähtsusega abi teatavates sektorites
või tegevustes, sealhulgas kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ning põllumajandustoodete
esmatootmise sektoris.
Vähese tähtsusega abi piirmäära arvutamisel tuleb arvesse võtta vähese tähtsusega abi, mis on
ettevõtjale antud komisjoni määruse (EL) 2023/2831, määruse (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr
717/2014 alusel. See tähendab, et horisontaalse, kalandusliku ja põllumajandusliku vähese
tähtsusega abi puhul on abi ülemmääraks määruse (EL) 2023/2831 ülemmäär (300 000 eurot).
Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832, Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832,
15.12.2023) (edaspidi määrus nr 2023/2832) alusel, võib kumuleerida määruste (EL)
2023/2832 ja (EL) 2023/2831 abi selliselt, et kokku võib üks ettevõtja saada 1 050 000 (300 000
+ 750 000) eurot vähese tähtsusega abi.
Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjat.
Eelnõu § 4 kohaselt täidab toetuse rakendamisega seotud ülesandeid Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), kelle ülesanne on korraldada meetme rakendamine, sh
taotlusvooru avamine, toetusmeetme kohta info jagamine, taotlejate nõustamine, taotluste
vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, toetuse kasutamise kontroll, aruandlus,
ja muud meetme rakendamisega seotud ülesanded.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, projekti
abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad.
Eelnõu §-s 5 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis
aitavad saavutada eelnõu §-s 2 sätestatud eesmärke.
Tegemist on omavahel seotud ja üksteist täiendavate tegevustega, mis katavad kogu
konverentsiturismi arendamise väärtusahela alates rahvusvahelisest nähtavusest ja turundusest
kuni konkreetsete konverentside Eestisse toomiseni.
Tegevused on suunatud Eesti konverentsisihtkoha maine kujundamisele ja rahvusvahelise
tuntuse kasvatamisele (punktid 1–4), rahvusvaheliste koostöövõrgustike ja kontaktide
arendamisele (punktid 5–8) ning valdkonna sisemise suutlikkuse tugevdamisele ja konkreetsete
sündmuste Eestisse toomisele (punktid 9 ja 10). Selline terviklik lähenemine on vajalik, kuna
konverentsiturismi areng sõltub nii rahvusvahelisest turundusest, professionaalsest müügitööst
ja koostööst kui ka Eesti konverentsikorraldajate oskustest ja suutlikkusest konkureerida
rahvusvahelisel turul.
Toetatavate tegevuste loetelu võimaldab suunata toetust sellistesse sekkumistesse, millel on lai
ja pikaajaline mõju kogu valdkonnale, mitte üksikutele ettevõtjatele, ning loob eeldused
rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste arvu kasvuks Eestis.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.
Lõikes 1 sätestatakse, millised kulud on abikõlblikud tegevuste elluviimiseks.
Abikõlblikeks loetakse toetatavate tegevuste otseseks rakendamiseks vajalikud personalikulud.
Lisaks käsitatakse abikõlblikena projekti ülejäänud kulusid, mida ei hüvitata tegelike kulude
alusel, vaid ühtse määra alusel 50 protsenti otsestest personalikuludest. Ühtse määra kasutamine
välistab vajaduse tõendada iga üksikut kulu eraldi. Selline kulude hüvitamise viis lihtsustab
toetuse haldamist, vähendab nii toetuse saaja kui ka EIS-i administratiivkoormust ning tagab
kulude proportsionaalsuse projektide tegevusmahuga. Ühtne määr 50% otsestest
personalikuludest põhineb varasema samasisulise toetusmeetme rakendamisel kogutud
andmetel ja praktikal. Varasema meetme elluviimisel selgus, et personalikuludega seotud
kaudsed ja muud projekti elluviimiseks vältimatud kulud moodustasid keskmiselt ligikaudu
poole otsestest personalikuludest. Sellisteks kuludeks olid eelkõige projektijuhtimise ja
haldamisega seotud üldkulud, tööruumide ja töövahendite kasutamine, IKT-kulud,
kommunikatsiooni- ja koordineerimiskulud ning muud toetatavate tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mida ei ole otstarbekas ega proportsionaalne eraldi tegelike kulude alusel
tõendada.
Lõikes 2 sätestatakse, millised kulud on hõlmatud otseste personalikulude alla, millelt
arvestatakse ühtne määra. Nendeks on projektiga seotud töötajate (nii töölepingu kui
võlaõigusliku lepingu alusel kaasatud isikute) tasud ja nendelt makstavad tööjõumaksud.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood.
Lõikes 1 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses
määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks
vajalikud kulud tekivad.
Lõikes 2 reguleeritakse projekti perioodi kestust. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse
rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval,
kuid mitte varem kui 1. jaanuar 2026. a. Taotluse esitamisest varasema abikõlblikkuse perioodi
alguskuupäeva määramine on vajalik, kuna taotlejal võivad projektiga seotud kulud tekkida
juba varem. Projekti abikõlblikkuse periood lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud kuupäeval.
Lõikega 3 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud, mida on
mõjuval põhjusel võimalik pikendada.
Lõikega 4 reguleeritakse projekti lõppemist. Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on toetuse
saaja esitatud aruande kinnitanud ja aruande alusel toetuse saajale väljamakse teinud.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ning toetuse osakaal projekti abikõlblike
kulude kogumaksumusest.
Lõike 1 kohaselt on ühe projekti jaoks taotletava toetuse maksimaalne summa 2 200 000 eurot.
Toetuse maksimaalne summa on määratud selliselt, et see võimaldaks saavutada meetme
strateegilised eesmärgid ning tekitada reaalset ja mõõdetavat mõju konverentsiturismi
valdkonna arengule. Konverentsiturismi edendamine rahvusvahelisel tasandil eeldab
järjepidevaid ja mitmeaastaseid tegevusi, mis hõlmavad nii turundust, rahvusvahelist suhtlust,
osalemist sihtturgudel kui ka konkreetsete konverentside Eestisse toomise protsesse. Üksikute
väikemahuliste tegevuste mõju on piiratud ega võimalda konkureerida teiste rahvusvaheliste
konverentsisihtkohtadega, mis investeerivad süsteemselt ja pikaajaliselt oma nähtavusse ja
positsiooni.
Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal 100% projekti abikõlblikest kuludest.
Toetusmäär 100% on kõnealuse meetme puhul põhjendatud meetme eesmärgist, sihtrühmast ja
oodatavast mõjust lähtuvalt. Konverentsiturismi edendamisega seotud tegevused on
kollektiivsed ja avaliku hüve laadiga, mille otsene majanduslik kasu ei avaldu üksnes toetuse
saaja tasandil, vaid laiemalt turismisektoris ja majanduses tervikuna. Tegemist ei ole üksikute
ettevõtjate äritegevuse toetamisega, vaid Eesti kui terviku rahvusvahelise nähtavuse, maine ja
konkurentsivõime kasvatamisega konverentsi- ja äriturismi sihtturgudel. Selliste tegevuste
puhul on erasektori motivatsioon ja võime kanda kulusid iseseisvalt piiratud, kuna loodav kasu
on hajus ja pikaajaline ega ole otseselt ühe organisatsiooni tuludesse teisendatav.
Omafinantseeringu nõude kehtestamine piiraks oluliselt taotleja suutlikkust tegevusi piisavas
mahus ellu viia ning vähendaks meetme mõju saavutamise tõenäosust.
Lisaks on oluline arvestada, et toetus antakse valdavalt mitterahalise abina kasusaajatele ning
kasusaajate tasandil kohaldatakse vähese tähtsusega abi reegleid. 100% toetusmäär toetuse
saaja (valdkondlikku tegevust koordineeriva organisatsiooni) tasandil ei tähenda seega
turumoonutuse riski üksikute ettevõtjate jaoks, vaid on vahend avaliku poliitika eesmärkide
saavutamiseks. Seetõttu on 100% toetusmäär proportsionaalne ja vajalik, et tagada meetme
tegelik rakendatavus, piisav ulatus ning oodatava mõju saavutamine.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded taotlejale.
Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda sektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt esindav sihtasutus
või mittetulundusühing, mis peab vastama tingimustele: (1) registreeritud Eestis vähemalt kolm
aastat enne taotluse esitamist; (2) liikmeid vähemalt 30; (3) liitumine avatud ja
mittediskrimineeriv; (4) on vähemalt ühe konverentsivaldkonna rahvusvahelise liidu liige.
Eelnõus sätestatud nõuded taotlejale on vajalikud, et tagada toetuse andmise eesmärkide
saavutamine ning meetme mõju ulatus ja kestlikkus. Toetuse eesmärk on suurendada Eesti kui
rahvusvahelise äri- ja konverentsisihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust ning kasvatada
Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste ning nendel osalevate
väliskülastajate arvu. Sellise eesmärgi saavutamine eeldab tegevuste elluviimist organisatsiooni
poolt, kellel on piisav liikmeskond, kogemus ja suutlikkus tegutseda kogu valdkonna huvides.
Nõue, et taotleja võib olla konverentsisektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus
või mittetulundusühing, millel on vähemalt 30 liiget ning mille liikmelisus on avatud ja
mittediskrimineeriv, on suunatud sellele, et toetuse abil elluviidavad tegevused jõuaksid laiema
sihtrühmani ning avaldaksid mõju kogu konverentsiturismi ökosüsteemile, mitte üksikutele
turuosalistele. Kuna toetatavad tegevused on valdavalt kollektiivsed (nt rahvusvaheline
turundus, Eesti kui sihtkoha positsioneerimine, konverentside Eestisse toomise protsesside
toetamine), on oluline, et taotleja esindaks valdkonda piisava ulatusega ning oleks võimeline
koondama ja vahendama kasu paljudele kasusaajatele. Väikese liikmeskonna või piiratud
haardega organisatsiooni puhul oleks toetuse mõju killustunud ning ei toetaks piisavalt meetme
eesmärkide saavutamist.
Nõue, et taotleja peab olema Eestis registreeritud vähemalt kolm aastat enne taotluse esitamist,
on seotud vajadusega tagada organisatsiooni tegevuslik ja institutsionaalne stabiilsus.
Konverentsiturismi edendamisega seotud tegevused on pikaajalised ning nende tulemused
võivad avalduda alles mitme aasta pärast (nt rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse
taotlemine ja sündmuste toimumine). Seetõttu on vaja, et toetuse saaja oleks organisatsioon,
millel on varasem tegevusajalugu, kogemus ja suutlikkus projektid lõpule viia. Samuti aitab see
nõue vähendada riski, et toetust taotleks lühiajaliselt loodud või projektipõhine üksus, millel
puudub piisav võimekus hallata mahukaid rahvusvahelisi tegevusi ning tagada meetme
eesmärkide saavutamine.
Nõue olla vähemalt ühe konverentsivaldkonna rahvusvahelise liidu liige on seotud vajadusega
tagada taotleja rahvusvaheline sidusus ja kompetents. Rahvusvaheliste võrgustike kaudu on
võimalik tõhusamalt edendada Eestit kui konverentsisihtkohta, osaleda rahvusvahelises
koostöös ning tuua Eestisse rahvusvahelisi konverentse ja ärisündmusi. Rahvusvahelised
konverentsivaldkonna liidud on näiteks International Congress & Convention Association ja
Strategic Alliance of the National Convention Bureaux of Europe.
Lõikes 2 sätestatakse taotlejale nõuded: tal ei tohi olla maksuvõlga ning tal ei tohi olla tagasi
maksmata nõudeid varasematest toetusprojektidest. Maksu- või maksevõla piirang (alla 100
euro või ajatatud) on kehtestatud selleks, et tagada taotleja finantsiline usaldusväärsus ja
suutlikkus ellu viia mahukaid ja pikaajalisi tegevusi, mis on vajalikud konverentsiturismi
arendamiseks rahvusvahelisel tasandil. Meetme eesmärkide saavutamine eeldab, et toetuse
saajal ei esineks selliseid finantsriske, mis võiksid ohustada tegevuste järjepidevat elluviimist
või toetuse sihipärast kasutamist. Varasemate tagasimaksete korrektse täitmise nõue tagab, et
toetust antakse üksnes taotlejatele, kes on täitnud oma varasemad kohustused avalike vahendite
kasutamisel. See on oluline avalike vahendite säästliku ja õiguspärase kasutamise põhimõtte
järgimiseks ning aitab vähendada riski, et toetust antakse isikule, kelle varasem käitumine on
näidanud suutmatust või soovimatust toetustingimusi täita.
Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus peab aitama saavutada toetuse andmise eesmärke.
Lõikes 2 loetletakse taotluse miinimumnõuded, mis on vajalikud selleks, et oleks võimalik
hinnata taotluse vastavust määruses sätestatud eesmärkidele ning teha põhjendatud otsus
toetuse andmise kohta. Punktis 4 nõutakse projekti tegevuskava, sealhulgas esimese aasta
detailsem tegevusplaan koos eelarvega, mis kirjeldab kavandatavaid tegevusi ning nende
eeldatavat maksumust, oodatavaid tulemusi ja sihtrühmi. Nimetatud info on vajalik projekti
sisulise põhjendatuse ja teostatavuse hindamiseks. Arvestades, et konverentsiturismi
edendamise tegevused on sageli pikaajalised ja mitmeastmelised, ei pruugi nelja aasta tegevusi
olla võimalik detailselt esitada, küll aga saab esimese aasta tegevusplaani detailselt lahti
kirjutada, mis võimaldab hinnata, kas projektiga alustatakse kohe sisuliselt ning kas planeeritud
tegevused loovad eeldused meetme eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamiseks. Taotluses on
nõutud ka taotleja kvalifikatsiooni, jätkusuutlikkuse, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste
kirjeldamist, mis on vajalik määruse § 13 lõikes 3 sätestatud hindamise läbiviimiseks.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine
Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse ja menetletakse ning millised on
meetme rakendaja elluviidavad tegevused ja nende tähtajad.
Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse taotlemise kord.
Toetust taotletakse voorupõhiselt. EIS avaldab oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise
alustamist vooru toetuste eelarve ning taotluste vastuvõtmise perioodi.
Eelnõu § 12 kohaselt teeb EIS taotleja ja taotluse vastavuskontrolli ning kui avastab puudusi,
mida on võimalik kõrvaldada, määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Taotluse menetlemise
tähtaeg on 30 tööpäeva, mis pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.
Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord.
Lõikes 1 märgitakse, et taotluse rahuldamise kohta teeb otsuse EIS.
Lõikes 2 sätestatakse taotluse rahuldamise üldtingimus, mille kohaselt rahuldatakse taotlus
juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse tingimustele. Muu hulgas tähendab see seda, et
projekt peab panustama § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse ning taotleja, taotlus,
projekti tegevused ja abikõlblikud kulud vastavad määruses sätestatud nõuetele. Sätte eesmärk
on tagada, et toetust antakse üksnes sellisele projektile, mis on sisuliselt seotud meetme
eesmärgiga ning vastab kõigile määruses kehtestatud formaalsetele ja sisulistele tingimustele.
See välistab toetuse andmise projektile, millel puudub seos konverentsiturismi edendamisega
või mis ei ole kooskõlas määruses sätestatud tingimustega, ning tagab toetuse sihipärase ja
eesmärgipärase kasutamise.
Lõikes 3 sätestatakse taotluste hindamise kord olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste
kogumaht ületab meetme eelarvet. Sellisel juhul hindab EIS taotlusi kindlaksmääratud
hindamiskriteeriumite alusel, et tagada toetuse andmine projektidele, millel on suurim
potentsiaal meetme eesmärkide saavutamiseks.
Punktis 1 nimetatud hindamiskriteerium keskendub projekti tegevuste mõjule toetuse andmise
eesmärgi saavutamisele, hinnates eelkõige projekti panust §-s 2 nimetatud eesmärgi
saavutamisse. Selle kriteeriumi osakaal koondhindest on 50 protsenti, mis rõhutab projekti
sisulise mõju ja tulemuste olulisust toetuse andmisel.
Punktis 2 nimetatud hindamiskriteerium käsitleb taotleja suutlikkust projekti ellu viia, hinnates
taotleja kvalifikatsiooni, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi, jätkusuutlikkust ja
liikmeskonda. Selle kriteeriumi osakaal koondhindest on samuti 50 protsenti, mis tagab
tasakaalu projekti sisu ja taotleja suutlikkuse vahel ning aitab vältida olukordi, kus sisuliselt
hea projekt ei ole praktiliselt teostatav.
Lõikes 4 sätestatakse taotluste hindamise skaala ja paremusjärjestuse moodustamise
põhimõtted. Projekte hinnatakse skaalal null kuni neli, kus null on madalaim ja neli kõrgeim
hinne. Selline hindamisskaala võimaldab piisavat eristusvõimet taotluste vahel ning toetab
objektiivset ja võrreldavat hindamist. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab EIS
taotlused saadud koondhinnete alusel pingeritta, alustades suurima koondhinde saanud
taotlusest. See võimaldab toetust eraldada projektidele, millel on parim vastavus meetme
eesmärkidele ja suurim eeldatav mõju.
Lõikes 5 sätestatakse, millised andmed ja tingimused tuleb taotluse rahuldamise otsuses esitada.
Sätte eesmärk on tagada, et taotluse rahuldamise otsus oleks selge, läbipaistev ja terviklik
haldusakt, millest toetuse saajale tulenevad üheselt mõistetavad õigused ja kohustused.
Lõikes 6 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused, mille eesmärk on tagada toetuse
andmise õiguspärasus, võrdsus ja eelarveline distsipliin. See tagab toetuse andmise menetluse
läbipaistvuse, õiguskindluse ja eelarvelise kontrolli ning aitab suunata toetusmeetme vahendid
projektidele, mis vastavad määruse eesmärkidele ja tingimustele.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused ja kord.
Eelnõu §-s 14 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.
Lõike 1 kohaselt hindab EIS taotleja esitatud muutmistaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning
võib muutmistaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see ei ole asjakohane või vajalik või kui
soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või tingib selle, et projekti
tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.
Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva
jooksul taotluse saamisest arvates, mis pikeneb 30 päevani, kui toetuse saajale antakse aega
puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks.
Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka tagasiulatuvalt põhjendatud
juhtudel ja tingimusel, et muudatus aitab kaasa projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamisele.
Lõikes 4 sätestatakse võimalus suurendada toetuse summat kui projekti elluviimise käigus
ilmneb põhjendatud vajadus lisavahendite järele ning toetuse suurendamine aitab oluliselt kaasa
projekti eesmärkide saavutamisele. Tegemist on paindlikkust võimaldava regulatsiooniga, mis
arvestab konverentsiturismi valdkonna eripära, sh rahvusvaheliste konverentside
korraldusprotsesside pikaajalisust ja muutuvat iseloomu. Toetuse summa suurendamise
võimalus võimaldab reageerida olukordadele, kus projekti elluviimise käigus tekivad
põhjendatud lisategevused või -kulud, mis ei olnud taotluse esitamise hetkel täielikult
ettenähtavad, kuid mille rakendamine on vajalik projekti kavandatud mõju saavutamiseks.
Selline lähenemine aitab vältida olukorda, kus sisuliselt tulemuslik projekt jääb alarahastuse
tõttu osaliselt ellu viimata. Samas on toetuse suurendamise võimalus selgelt piiratud: see on
lubatud üksnes juhul, kui meetme eelarves on selleks vaba raha.
Eelnõu §-s 15 kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul EIS tunnistab taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks. Sellisel juhul tuleb toetus tagasi maksta.
6. peatükk
Aruande esitamine
Peatükis nähakse ette, kuidas esitatakse toetuse kasutamise aruandeid.
Eelnõu §-s 16 sätestab aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded.
Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded EIS-ile toetuse
rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt.
Lõikega 2 sätestatakse, et projekti vahearuandeid esitab toetuse saaja iga aasta kohta järgneva
aasta 15. veebruariks. Vahearuande esitamise tähtaeg on sätestatud selliselt, et selleks ajaks
oleks võimalik esitada ka aruandlusperioodil tekkinud kulude andmed. Personalikuludelt
makstavad riiklikud maksud deklareeritakse ja tasutakse järgmisel kuul ning detsembrikuu
töötasudelt makstavate maksude deklareerimise ja tasumise hiliseim tähtaeg on järgmise aasta
10. veebruar.
Lõikes 3 sätestatakse vahearuandes esitatava info koosseis. Vahearuanne peab sisaldama
projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval
aruandlusperioodil. Koos vahearuandega esitatakse järgmise aasta täpsustatud tegevusplaan ja
eelarve ning oodatavad tulemused.
Lõikes 4 tuuakse lõpparuande esitamise tähtaeg, milleks on kaks kuud projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest arvates, ning lõpparuandes kajastatav info.
Lõike 5 alusel kinnitab EIS projekti aruande 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. EIS-
il on õigus nõuda aruande täiendamist tema määratud tähtaja jooksul. Vahearuande
kinnitamisega kinnitatakse ka järgneva aasta tegevusplaan koos oodatavate tulemustega.
7. peatükk
Toetuse maksmine
Eelnõu §-s 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetust võib maksta kas tegelike ja tasutud kulude alusel, ühtse määra
alusel või ettemaksena taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustel. Ettemakse
kasutamise võimaldamine on vajalik, et arvestada projektide rahavoogude ja tegevuste
ajastusega. Konverentsiturismi edendamise tegevused hõlmavad sageli rahvusvahelisi
turundus- ja müügitegevusi, mille elluviimine eeldab kulude tegemist enne tulemuste
saavutamist. Seetõttu võimaldab ettemakse kasutamine tagada tegevuste katkematu elluviimise.
Tegelike kulude alusel maksmine võimaldab vajaduse korral rakendada rangemat kulupõhist
kontrolli.
Lõikes 2 täpsustatakse tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusi: projekti tegevused
peavad olema ellu viidud ning abikõlblikud kulud tekkinud ja tasutud. Nõue on vajalik, et
tagada toetuse maksmise seotus reaalselt ellu viidud tegevustega ning vältida toetuse
väljamaksmist kulude eest, mis ei ole seotud projekti eesmärkide saavutamisega. See toetab
avalike vahendite säästlikku ja sihipärast kasutamist ning võimaldab EIS-il kontrollida toetuse
kasutamise vastavust määruse tingimustele. Samas täpsustatakse, et ühtse määra alusel toetuse
maksmisel kulu tegelikku tekkimist ja tasumist ei tõendata ega kontrollita ning selline kulu ei
kuulu hüvitamisele kuludokumendi alusel.
Lõikes 3 sätestatakse ettemakse suuruse ja maksmise alused. Ettemakse maksmise eelduseks
on toetuse saaja esitatud maksetaotlus koos kulude prognoosiga. Selline lähenemine võimaldab
planeerida toetuse väljamakseid projekti tegeliku rahavajaduse põhjal ning vähendab riski, et
ettemakse ületab põhjendatud kulude mahu. Samuti aitab kulude prognoos EIS-il hinnata
projekti rahalist realistlikkust ja tegevuste ajastust.
Lõikes 4 sätestatakse nõue, mille kohaselt on järgmise ettemakse eeldus varasema ettemakse
kasutamise tõendamine vähemalt 80 protsendi ulatuses. Sätte eesmärk on tagada ettemaksete
sihipärane kasutamine ning toetuse andja finantsriskide maandamine, võimaldades samas
toetuse saajale piisavat rahavoogude paindlikkust.
Lõikes 5 sätestatakse kohustus tagastada tõendamata ettemakse, kui selle kasutamist ei ole
projekti lõpparuande kinnitamise ajaks tõendatud. See säte on vajalik, et tagada toetuse
kasutamise lõplik vastavus määruse tingimustele ning välistada olukord, kus toetus jääb
põhjendamatult kasutamata või kasutatakse seda eesmärkidest kõrvale kalduvalt. Nõue
tugevdab toetuse kasutamise kontrollitavust ja tagab, et avalikud vahendid on lõppkokkuvõttes
kasutatud üksnes projekti eesmärkide saavutamiseks.
8. peatükk
Toetuse saaja ja EIS-i õigused ning kohustused
Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning EIS-i kui meetme rakendaja õigusi
ja kohustusi.
Eelnõu §-s 18 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saaja õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis puudutavad
toetuse kasutamist ning toetuse saajale pandud kohustusi. Sätte eesmärk on tagada toetuse
korrektne ja eesmärgipärane kasutamine ning vähendada eksimise riski, mis võib tekkida
keerukate või mahukate projektide elluviimisel. Selgitamisõigus toetab hea halduse põhimõtet
ning aitab kaasa sellele, et toetuse saaja suudab täita kõiki toetuse andmise tingimusi ja
saavutada meetme eesmärgid.
Lõikes 2 sätestatakse toetuse saaja peamised kohustused, mis on vajalikud toetuse kasutamise
kontrollitavuse, läbipaistvuse ja meetme mõju hindamise tagamiseks.
Punkt 1 näeb ette kohustuse esitada EIS-ile nõutud teave. Nõue on vajalik, et võimaldada EIS-
il teha järelevalvet, menetleda aruandeid ja makseid ning reageerida võimalikele
kõrvalekalletele projekti elluviimisel.
Punkt 2 sätestab dokumentide säilitamise kohustuse vähemalt seitse aastat alates taotluse
rahuldamise otsuse tegemisest. See on vajalik tagamaks toetuse kasutamise hilisem
kontrollitavus, sh auditite, järelkontrollide ja vaidluste lahendamise korral.
Punkt 3 paneb toetuse saajale kohustuse tagada tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete
andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis (SIS) iga poolaasta lõpu seisuga. See kohustus on
vajalik meetme mõju seireks, vähese tähtsusega abi arvestuseks ning usaldusväärse statistika ja
aruandluse tagamiseks. Tähtaeg võimaldab andmete korrapärast ja süsteemset ajakohastamist.
Punktis 4 sätestatakse toetuse saajale kohustus säilitada vähese tähtsusega abi andmisega seotud
andmeid koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat viimase abi andmisest
arvates. Kohustus tuleneb vähese tähtsusega abi määrusest, mis sätestab 10-aastase
säilitamistähtaja. Muu projektiga seotud teave tuleb § 18 lõike 2 punkti 2 kohaselt säilitada 7
aastat projekti lõpust, kuid vähese tähtsusega abi puudutavate dokumentide säilitamisele
kohaldub erinev tähtaeg, tulenevalt vähese tähtsusega abi määrusest.
Lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused seoses vähese tähtsusega abi arvestamise ja
haldamisega. Kuna projekti tegevustesse kaasatud kasusaajad võivad saada tegevuste kaudu
majandusliku eelise, on toetuse saaja kohustatud arvutama kasusaajale antava vähese tähtsusega
abi suuruse ning kontrollima kasusaaja vastavust vähese tähtsusega abi määruse nõuetele.
Lisaks on toetuse saaja kohustatud teavitama kasusaajat abi andmisest ja selle summast ning
kandma abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Selline kord tagab riigiabi
reeglite korrektse kohaldamise, välistab ebaseadusliku abi andmise ning loob läbipaistva ja
kontrollitava süsteemi ettevõtjatele antava abi arvestamiseks.
Eelnõu §-s 19 sätestatakse EIS-i õigused ja kohustused.
Lõikes 1 sätestatakse EIS-i õigus nõuda taotluses sisalduva projekti tegevuste, eesmärkide ja
tulemuste kohta lisaandmeid ja -dokumente. Sätte eesmärk on tagada, et EIS-il oleks võimalik
hinnata projekti vastavust määruses sätestatud eesmärkidele ja tingimustele nii taotluse
menetlemisel kui ka projekti elluviimise jooksul. Õigus nõuda lisaandmeid on vajalik ka
selleks, et EIS saaks kontrollida projekti tegelikku edenemist, hinnata kavandatud ja
elluviidavate tegevuste põhjendatust ning veenduda, et projekt on suuteline saavutama meetme
eesmärgid. See loob võimaluse paindlikult reageerida, kui algselt esitatud teave ei ole piisav
või vajab täpsustamist.
Lõikes 2 sätestatakse EIS-i peamised kohustused, mis on suunatud toetuse taotlemise ja
kasutamise läbipaistvuse, õiguspärasuse ning toetuse saajate võrdse kohtlemise tagamisele.
Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid ja tegema need taotlejale ja
toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma
taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist. Samuti
peab EIS säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat viimase abi
andmisest arvates.
9. peatükk
Toetuse tagasinõuded ja vaided
Peatükis sätestatakse toetuse tagasinõuete tegemise alused.
Eelnõu § 20 reguleerib toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse
eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud
abikõlbmatu kulu katteks või esineb toetuse tagasinõudmise muu alus. Tagasinõude otsus
tehakse kaalutlusõiguse alusel, mis võimaldab arvestada rikkumise laadi, ulatust ja mõju toetuse
eesmärkide saavutamisele.
Lõikes 1 sätestatakse, et tagasinõude tegemisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 551
regulatsioonist, kus on sätestatud tagasinõudmise alused, tagasimakse tähtpäev, viivis ja
ajatamise võimalus. Lisaks riigieelarve seaduse § 551 sätestatud alustele sätestatakse
tagasinõudmise alus juhtudel, kus toetuse saaja ei ole täitnud määruses või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud kohustusi või nõudeid. Selline regulatsioon on vajalik toetustingimuste
täitmise tagamiseks ning toetuse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks.
Lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise võimalust ja korda. Ajatamise
eesmärk on võimaldada toetuse saajal täita tagasimaksekohustus viisil, mis arvestab tema
tegelikku majanduslikku olukorda, kahjustamata samas avalike vahendite tagasinõudmise
eesmärki. Ajatamine toimub toetuse saaja taotluse alusel ning eeldab põhjendatud selgitust
makseraskuste kohta ning esitatud tagasimaksegraafikut. Ajatamise üle otsustab EIS ning
üldjuhul võib tagasimaksmist ajatada kuni 12 kalendrikuuks, põhjendatud juhtudel ka pikemaks
ajaks. Regulatsioon sätestab tagajärjed juhuks, kui toetuse saaja ei täida kokkulepitud
tagasimaksegraafikut. Sellisel juhul võib EIS ajatamise otsuse kehtetuks tunnistada ja nõuda
toetuse tagastamist lühema tähtaja jooksul. Kokkuvõttes loob see tasakaalu toetuse saaja
maksevõime arvestamise ja avalike vahendite kaitse vahel.
Eelnõu § 21 sätestab vaide esitamise ja menetlemise korra.
Paragrahvis sätestatakse toetuse saaja ja taotleja õiguskaitsevõimalus EIS-i otsuste ja
toimingute suhtes. Isikul on õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, mis
tagab menetlusosalisele võimaluse kaitsta oma õigusi ja huve enne kohtusse pöördumist. Vaide
lahendamine EIS-i poolt on kooskõlas haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtetega ning
võimaldab vaidlusi lahendada kiiremini ja paindlikumalt haldusorganis. See aitab vältida
ebavajalikku kohtumenetlust ning võimaldab EIS-il vajaduse korral oma otsuseid või
toiminguid korrigeerida. Säte toetab hea halduse, õigusselguse ja menetlusökonoomia
põhimõtteid ning tagab, et toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidlused lahendatakse
läbipaistvas ja seaduses sätestatud korras.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).
4. Määruse mõjud
Toetusel on positiivne mõju Eesti majandusele ja turismisektorile, eelkõige konverentsi- ja
äriturismi valdkonnas. Toetus aitab suurendada Eesti kui rahvusvahelise äri- ja
konverentsisihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust ning toetab rahvusvaheliste
konverentside ja ärisündmuste Eestisse toomist. Selle tulemusel suureneb välisturistide arv,
turismitulu ning konverentsiturismi majanduslik mõju.
Toetus soodustab teenuste eksporti ja kõrgema lisandväärtusega turismisegmentide arengut,
millel on oluline roll majanduse mitmekesistamisel ja rahvusvahelise konkurentsivõime
tugevdamisel. Konverentsiturismil on positiivne kaudne mõju ka teistele majandussektoritele,
sealhulgas majutusele, toitlustusele, transpordile ja professionaalsetele teenustele.
Määruse rakendamine aitab kaasa pikaajaliste rahvusvaheliste koostöövõrgustike loomisele
ning Eesti ettevõtjate ja organisatsioonide paremale nähtavusele sihtturgudel. Samuti toetab
meede teadmiste ja kontaktide liikumist, mis on oluline Eesti positsiooni tugevdamiseks
rahvusvahelisel ärisündmuste turul.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega seotud peamised tegevused hõlmavad toetuse taotluste menetlemist,
toetuse andmise otsuste tegemist, toetuse kasutamise seiret ja kontrolli ning aruandluse ja
tagasinõuete menetlemist. Nimetatud tegevusi viib ellu EIS oma tavapäraste rakendus- ja
järelevalvemenetluste raames. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid struktuurseid või
püsivaid haldustegevusi, kuna toetuse andmine, aruandlus ja kontrollimine on integreeritud
EIS-i olemasolevatesse tööprotsessidesse ja infosüsteemidesse. Riigieelarvele lisakulusid
määruse rakendamisega ei kaasne.
Määruse rakendamise eeldatavad tulud on eelkõige kaudsed ja pikaajalised. Toetusmeetme
tulemusena suureneb rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste arv Eestis, mis omakorda
kasvatab välisturistide arvu ja nende kulutusi Eestis. See toob kaasa lisatulu majutus-,
toitlustus-, transpordi- ja teenindussektorile ning suurendab maksulaekumisi riigieelarvesse.
Lisaks otsesele majanduslikule mõjule loob määruse rakendamine eeldused Eesti kui
rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise konverentsisihtkoha pikaajaliseks arenguks, tugevdades
rahvusvahelisi koostöövõrgustikke ning suurendades Eesti ettevõtjate ja organisatsioonide
nähtavust sihtturgudel. Seeläbi ületavad määruse rakendamisest tulenevad pikaajalised tulud
oluliselt rakendamisega seotud otsesed kulud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Kooskõlastamise ja
arvamuse avaldamise käigus esitatud ettepanekud on esitatud seletuskirja lisas: märkuste tabel.
Majandus- ja tööstusministri määruse „Konverentsiturismi edendamise toetus“ eelnõu
seletuskirja lisa
Märkuste tabel
Ettepanek/märkus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
kommentaar
Rahandusministeerium edastas järgmised tähelepanekud.
§ 3 lg 1 ja lg 2 ütlevad sisuliselt, et kasusaaja Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
saab VTAd maksimaalselt 300 000 eurot,
samas § 8 lg 2 ütleb, et toetuse summa on
2 200 000 eurot. Määrusest pole üheselt
selge, kes oleks kasusaaja ja millised
toetatavad tegevused sisaldaksid VTAd ning
millised mitte. Ka seletuskirjast see ei selgu.
Seletuskirjas ei ole mingit juhist toetuse
saajale, milliseid EISi poolt toetatavaid
tegevusi ta peaks lugema VTAks
kasusaajatele. Kui sellist valikut teeks EIS,
siis EISil on kogemus, mille põhjal ta saab
otsustada, kas tegemist on VTAga või pole
üldse tegemist riigiabiga, sh VTAga, aga
toetuse saaja, kes § 9 lg 1 kohaselt on
„konverentsisektori ettevõtjaid
tegevusalapõhiselt koondav SA või MTÜ“
sellist kogemust ei oma, mistõttu ei saa olla
kindel, et ta oskab VTAd korrektselt määrata.
Seletuskirjas on selgitatud, et toetuse taotleja Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
ei ole käsitletav ettevõtjana riigiabi
regulatsiooni mõttes, sest ei paku turul kaupu
või teenuseid. Kui aga vaadata toetatavaid
tegevusi, siis vähemalt § 5 punktis 9 mainitud
„Eesti konverentsikorraldajate nõustamine,
koolitamine, teadlikkuse kasvatamine“
tundub siiski olevat majandustegevus.
Seletuskirjas oleks vaja põhjalikumalt
selgitada, miks ei ole toetus toetuse saajale
riigiabi.
Lisaks üks ettepanek § 3 täiendamiseks – Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja
tuleks lisada ka VTA andmise välistused, sh täiendatud.
loetelu mitteabikõlblikest sektoritest (võib
viitega vähese tähtsusega abi määrusele). See
on üks VTA üldtingimustest, mis peaks
meetme määruses kirjas olema.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus esitas järgmised ettepanekud.
Eelnõu § 1 lg 2 soovitame välja jätta Arvestatud. Eelnõu vastavalt muudetud.
võimaluse dokumentide esitamiseks
väljaspool e-toetuse keskkonda, kuna
taotlejatele on loodud võimalus kõik
vajalikud dokumendid esitada e-toetuse
keskkonna kaudu.
Soovitame muuta abikõlblike kulude Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja
regulatsiooni, jättes abikõlblike kulude täiendatud.
hulgast välja üksikute kuludokumentide
alusel hüvitatavad kululiigid nagu lähetus-,
koolitus-, haldus- ja esinduskulud ning muud
sarnased kulud, mille eristamine ja
tõendamine suurendab ebaproportsionaalselt
halduskoormust. Soovitame rakendada
lihtsustatud kulumudelit, mille kohaselt
tegevuste elluviimiseks abikõlblikud
personalikulud ning muud kulud hüvitatakse
ühtse määra alusel 50 protsendi ulatuses
otsestest personalikuludest. Selline lahendus
vähendab nii toetuse saaja kui ka toetuse
andja halduskoormust, muudab toetuse
kasutamise põhimõtted selgemaks ning
suunab toetuse eelkõige projekti
elluviimiseks vajaliku tööpanuse katmisse.
Lahendus on välja pakutud struktuuritoetuste
rakendussüsteemis lubatud lihtsustuste
eeskujul ning sobib kasutamiseks
projektides, kus peamiseks kuluartikliks on
toetuse saaja töötasud.
Soovitame abikõlblikuks lugeda kogu Arvestatud osaliselt. Põhjendatud on
projekti elluviimisega seotud töötajate määrusesse lisada personalikulude loetelu,
palgafondi. Lisaks juhime tähelepanu, et millelt arvestatakse muid kulusid ühtse
personalikuludena on abikõlblikud üksnes määra alusel. Samas ei ole põhjendatud
need kulud, mis on otseselt seotud projekti täiendus, mille kohaselt personalikulu on
elluviimiseks tehtava tööpanusega ning abikõlblik proportsionaalselt projekti heaks
arvestatud proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, kuna eelnõus on sõnaselgelt
töötatud ajaga. Selline täpsustus aitab vältida välja toodud, et toetatakse määruse eesmärgi
tõlgendamisriske, tagab personalikulude saavutamisele suunatud tegevusi ja kulusid,
ühtse käsitluse ning toetab toetuse mis sisuliselt tähendabki seda, et toetatakse
eesmärgipärast kasutamist. üksnes projekti tegevuste elluviimiseks
vajalikke personalikulusid. Eelnõu ja
seletuskirja täiendatud.
Eelnõu § 9 lg 1 p 2 soovitame sõnastada Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja
järgmiselt: „2) mille liikmete (edaspidi täiendatud.
liikmeskond) arv on vähemalt 30;“
Soovitame liikmeskonna arvestamisel võtta
arvesse ka mitte-ettevõtjatest liikmed, kuna
konverentsiturismi edendamisega tegelevad
lisaks ettevõtjatele ka teised organisatsioonid
ning selline lähenemine kajastab paremini
valdkonna tegelikku toimimist.
§ 12 lg 1 palume sõnastada järgmiselt: „(1) Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja
Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva täiendatud.
taotlusvooru sulgumisest arvates.“
Palume menetlustähtajaks ette näha 20
tööpäeva asemel 30 tööpäeva, kuna juhul, kui
2
taotlusvoorus esitatud taotluste maht ületab
taotlusvooru eelarvet, tuleb Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusel läbi viia taotluste
hindamine, mis eeldab täiendavat ajakulu.
Eelnõu § 16 lg 2 soovitame sõnastada Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja
järgmiselt: „(2) Vahearuanded esitatakse üks täiendatud.
kord aastas iga kalendriaasta kohta järgmise
aasta 15. veebruariks.“
Soovitame pikendada vahearuande esitamise
tähtaega, kuna personalikuludelt makstavad
riiklikud maksud deklareeritakse ja tasutakse
järgmisel kuul ning detsembrikuu töötasudelt
makstavate maksude deklareerimise ja
tasumise hiliseim tähtaeg on järgmise aasta
10. veebruar. Tähtaja pikendamine
võimaldab esitada vahearuande koos lõplike
ja korrektsete andmetega.
Eelnõu § 17 lg 5 soovitame sõnastada Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja
järgmiselt: „(5) Juhul kui eelnevalt on tehtud täiendatud.
ettemakseid, on järgneva ettemakse tegemine
võimalik üksnes juhul, kui varasema
ettemakse kasutamine on vähemalt 80
protsendi ulatuses abikõlblike kulude
kuludokumentidega tõendatud.“
Muudatuse eesmärk on tagada ettemaksete
sihipärane kasutamine ning toetuse andja
finantsriskide maandamine, võimaldades
samas toetuse saajale piisavat rahavoogude
paindlikkust.
Eelnõu § 18 lg 2 juurde soovitame viia § 19 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja
lõike 2 punktis 5 sätestatud klausli järgmises täiendatud.
sõnastuses: „4) säilitab vähese tähtsusega abi
andmisega seotud andmeid koos teabe ja
asjakohaste lisadokumentidega kümme
aastat viimase abi andmisest arvates.“
Halduskoormuse optimeerimiseks soovitame
kehtestada vähese tähtsusega abi andmisega
seotud säilitamiskohustuse toetuse saaja
ülesandeks.
3