Vastus pöördumisele

Kalle Isand Teie 11.03.2026 Uuesalu Külaselts kalle @uptech.ee Meie 30.04.2026 nr 13-3/1576-2 Vastus pöördumisele Austatud Uuesalu Külaseltsi ja kogukonna esindajad Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses koostatava Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringuga. Täname Uuesalu kogukonda põhjaliku seisukoha eest. Hindame kogukonna valmisolekut osaleda planeeringu koostamise protsessis, varajane kaasamine ja olude selgitamine aitab parandada planeeringulahenduste kvaliteeti ning vähendada võimalikke hilisemaid konflikte. Oleme teadlikud, et Uuesalu piirkond on viimastel aastatel olnud mitme riiklikult olulise taristuprojekti mõjualas, sealhulgas Rail Baltica raudtee ehituse piirkonnas. Samuti on arusaadav mure, et EstLink 3 rajamise ajakava võib ajaliselt langeda kokku Rail Baltica ehitustööde lõpufaasi või vahetult sellele järgneva perioodiga, mille tulemusena võib piirkond pikema aja vältel kogeda järjestikuseid ja osaliselt kattuvaid mõjusid. Planeeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames käsitletakse lisaks kavandatava projekti otsestele mõjudele ka kumulatiivseid mõjusid koos teiste olemasolevate ja kavandatavate arendustega, sealhulgas Rail Baltica rajamisega. Selgitame, et esimesel avalikul väljapanekul (märts 2026) esitleti kaardil väga esialgseid trassikoridoride asukohti, mis joonistusid välja aluspõhimõtete (välistatavate objektide) arvestamisel. Sobivaim trassikoridori ja alajaama asukoht valitakse erinevaid asukohti võrreldes ning hinnates põhjalikult nii looduskeskkonda kui ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. Olete esitanud ettepaneku planeeringu käigus täita teie poolt välja toodud põhimõtteid. Järgnevalt anname oma seisukoha teie ettepanekutele nende esitamise järjekorras: 1. Asukohavaliku põhjendatus – tuleb selgelt ja läbipaistvalt selgitada, miks on esialgsetes materjalides käsitletud võimaliku alajaama asukohapiirkonnana just Ülemiste järve tagust ala ning milliste kriteeriumide alusel seda võrreldakse teiste võimalustega. Ettepanekuga arvestatakse. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2. Alternatiivide sisuline võrdlus – kõiki trassialternatiive tuleb hinnata võrreldavate ja avalikult põhjendatud kriteeriumide alusel (keskkond, elamupiirkonnad, mets, rekreatsioonialad, detailplaneeringud, rohevõrgustik, perspektiivne ehitusõigus). Ettepanekuga arvestatakse. Võrreldavad kriteeriumid on välja toodud lisas 1 (https://riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/tallinna-piirkonna-korgepingevorgu- tugevdamine/dokumendid#ls). 3. Kumulatiivsete mõjude arvestamine – Rail Baltica ja teiste piirkonna arenduste mõju peab olema analüüsi osa. KSH käigus hinnatakse tegevuste mõju ka kumulatiivselt kõigis asjakohastes mõjuvaldkondades. 4. Kogukonna õigustatud ootuste arvestamine – Uuesalu piirkonda on arendatud ja asustatud eeldusel, et tegemist on looduslähedase ja rahuliku elukeskkonnaga. Eesmärk on leida tehniliselt toimiv lahendus, mis arvestab nii piirkonna elukeskkonna väärtusi kui ka laiemat avalikku huvi varustuskindluse tagamiseks. 5. Taristu koondamine olemasolevatesse koridoridesse – uued elektriliinid peaksid võimalusel kasutama olemasolevaid taristukoridore või võimaldama olemasolevate liinide likvideerimist. Uute elektriliinide kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et võimaluse korral kasutatakse juba olemasolevaid taristukoridore või lahendusi, mis võimaldavad olemasolevate liinide ümbertõstmist või likvideerimist. See aitab vähendada uue taristu rajamisest tulenevat mõju elukeskkonnale ja maastikule. Uute koridoride avamist kaalutakse vaid juhul, kui olemasolevate kasutamine ei ole tehniliselt või ruumiliselt võimalik. Samuti olete esitanud mõned kogukonda huvitavad küsimused. Järgnevalt toome välja kokkuvõtlikult teie küsimused ning anname neile vastused esitamise järjekorras: 1. Miks on võimaliku alajaama asukohapiirkonnana käsitletud just seda ala? Selgitame, et miks alajaama asukohapiirkonnana käsitletakse Ülemiste järve tagust ala. Hetkel liigub suur osa Tallinna elektrivarustusest Harku ja Veskimetsa vaheliste kaablite kaudu. Need ühendused on küll tugevad, kuid teatud olukordades – näiteks kui üks liin rivist välja langeb või kui talvel imporditakse palju elektrit Soomest või Lätist – tekib neis kohtades ülekoormuse oht. Sellisel juhul ei pruugi kogu Tallinna piirkonna elektrivajadus olla alati tagatud. Et elektrivarustus oleks kindlam, on vaja jaotada koormust ühtlasemalt Tallinna ümbruse alajaamade vahel (Harku, Kiisa, Aruküla). Selleks on oluline roll Järve alajaamal, kuhu suundub juba praegu mitu elektriliini. Kui rajada uus 330/110 kV alajaam Järve ja Järveküla vahele ehk Ülemiste järve taha, saab osa elektrivoolust suunata sinna ning vähendada koormust Harku–Veskimetsa suunal. Mida lähemale uus alajaam Järve alajaamale rajada, seda paremini liigub elekter selles suunas ja seda väiksem on ülekoormuse risk. Pikemas vaates on plaan luua ka Lasnamäe piirkonda täiendav tugev alajaamasõlm, et Tallinna elektrivarustus oleks mitmekesisem ja katkestustele vastupidavam. 2 (4)  Antud planeeringu etapis ei ole veel analüüsitud alajaama alternatiivseid asukohti ega mõjusid. Planeeringu koostamise käigus kaalutakse Ülemiste järve piirkonna mitme alajaama asukoha võimalusi ning mõjusid. 2. Uus alajaam kujutab endast kriitilise tähtsusega energiarajatist. Kuidas mõjutab selline rajatis piirkonna üldist turvalisust? Kas sel juhul oleks mõistlik kaaluda planeeringu osana kogukonna kriisivalmidust parandavaid meetmeid? Rikke olukorras on õhuliini võrreldes maakaabliga kergem taastada ning seda on võimalik teha kiiremalt. Eleringi taristu on planeeritud nii, et juhul kui üks võrguelement peaks tööst väljuma, siis elektrisüsteem toimib endiselt edasi ja tarbijad elektrita ei jää. Samuti ehitatakse võrku hajutatult, et ei tekiks võrgus punkte, mis oleks Eesti elektrisüsteemile kergesti haavatavad. Juhul, kui tegemist on elektrisüsteemile olulise punktiga, siis suure tõenäosusega organiseeritakse alajaama piirkonda täiendav kaitse. 3. Milliseid on leevendusmeetmeid on võimalik rakendada, et elukeskkonda parendada? Uute elektriliinide kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et võimaluse korral kasutatakse juba olemasolevaid taristukoridore või lahendusi, mis võimaldavad olemasolevate liinide ümbertõstmist või likvideerimist. See aitab vähendada uue taristu rajamisest tulenevat mõju elukeskkonnale ja maastikule. Uute koridoride avamist kaalutakse vaid juhul, kui olemasolevate kasutamine ei ole tehniliselt või ruumiliselt võimalik. 4. Kuidas rakendatakse keskkonna ja elukeskkonna kaitset? 4.1. Kas planeeritav ala kattub Kurna oja ehituskeeluvööndiga, millistel tingimustel saab sellest erandi teha ja kuidas tagatakse veekeskkonna kaitse? Planeeringu edasises menetluses täpsustatakse alajaama võimalik täpne asukoht ning selle vastavus kehtivatele looduskaitselistele ja veekaitselistele piirangutele. Ehituskeeluvööndisse rajamine on võimalik ainult erandkorras, juhul kui selleks on selge avalik huvi, puuduvad mõistlikud alternatiivsed lahendused ning on täidetud kõik seadusest tulenevad tingimused. Sellisel juhul oleks vajalikud eraldi põhjendused, kooskõlastused ning keskkonnamõjude hindamine. Käesoleval juhul on eesmärk leida lahendus, mis ei eelda ehituskeeluvööndisse sekkumist. 4.2. Palute trassialternatiivide ja võimaliku alajaama asukohapiirkonna hindamisel arvestada rohevõrgustiku ja rekreatsioonialade säilimisega. Metsade, rohevõrgustiku ja rekreatsioonialade olulisust arvestatakse objektide asukohavaliku hindamisel. Planeerimisprotsessi käigus analüüsitakse muu hulgas rohevõrgustiku toimimist, loodus‑ ja elupaikade võimalikku killustumist ning mõju maastikupildile ja olemasolevatele puhke‑ ja liikumisaladele. Vajaduse korral võetakse arvesse ka kohaliku omavalitsuse seisukohti ning kehtivaid planeeringuid, hinnates lahendusi koos teiste piirkonnas kavandatavate arenduste ja taristuprojektidega. Planeerimise eesmärk on vältida põhjendamatuid negatiivseid mõjusid ning kujundada lahendus, mis arvestab tasakaalustatult keskkonnatingimusi ja avalikke huve. 5. Palute, et arvestatakse detailplaneeringute ja inimeste õigustatud ootustega. 3 (4)  Planeerimisel lähtutakse põhimõttest, et säilitada olemasoleva elukeskkonna kvaliteet ning arvestada kehtivatest detailplaneeringutest ja üldplaneeringu eesmärkidest tulenevaid õigustatud ootusi. Trassilahendusi ja võimalikke asukohti hinnatakse selliselt, et need ei lõikaks kehtivaid detailplaneeringuid ega seaks põhjendamatuid piiranguid juba kavandatud või perspektiivsetele elamualadele, ei looks uusi kitsendusi olemasolevatele ega tulevastele elamukruntidele ning ei kahjustaks piirkonna edasist arengupotentsiaali. Täname Uuesalu kogukonda soovi eest olla konstruktiivne partner. Teie seisukohad on kätte saadud ja võetud teadmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivan Sergejev planeeringute asekantsler Alan Rood +372 5556 8761 [email protected] 4 (4)