Pöördumine

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] 30.04.2026 nr 11-1/1573-1 Muudatusettepanekud eelnõule 837 SE Austatud sotsiaalkomisjoni esimees Teeme kahes erinevas teemas ettepanekud töölepingu seaduse eelnõu (837 SE) juurde muudatuste tegemiseks. Palkade läbipaistvuse direktiivi muudatused: Palume Riigikogu sotsiaalkomisjonil lisada töölepingu seaduse eelnõu (837 SE) juurde eelnõude infosüsteemi esimesel kooskõlastusringil (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/192e8d0d-fc1b-43d5-b6e0-91263dd6e28a) oleva „Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ kõik muudatusettepanekud. Läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi muudatused: Palume Riigikogu sotsiaalkomisjonil lisada töölepingu seaduse eelnõu (837 SE) juurde täiendavad töölepingu seaduse (TLS) ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatused (ELTTS), mis on seotud Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (edaspidi direktiiv) üle võtmisega ning täpsustavad töötajate teavitamist töösuhtega seotud andmetest. Euroopa Komisjon teavitas 7. märtsil 2026 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, et Eesti õigus ei ole direktiiviga täielikult kooskõlas ning kui seadusandlust direktiiviga kooskõlla ei viida, algatatakse rikkumismenetlus. Komisjon edastas hoiatava kirja pärast seda, kui oli vastanud Eesti täiendavatele selgitustele ja küsimustele. Kuivõrd Eesti seadused on vastuolus direktiiviga, siis on vajalik seaduste muutmine esimesel võimalusel. Sellest tulenevalt palume lisada töölepingu seaduse eelnõu (837 SE) juurde järgmised TLS ja ELTTS muudatused: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  1) Töölepingu seaduse § 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui töötajale ei ole andmeid enne tööle asumist esitatud, on tööandjal kohustus esitada andmed seitsme kalendripäeva jooksul pärast tööle asumist.“ Selgitus: Kehtivas õiguses (TLS § 5 lõige 3) on tööandjal kohustus teavitada töötajat töösuhtega seotud andmetest enne tööle asumist. Kui tööandja ei ole seda teinud, on töötajal õigus igal ajal andmeid nõuda ning tööandjal on kohustus töötajale andmed esitada kahe nädala jooksul nõude saamisest arvates. Direktiivi artikkel 5(1) näeb aga ette, et kui tööandja ei ole andmeid esitanud tööle asumise ajaks, siis tuleb need esitada hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul alates esimesest tööpäevast. Seega tuleb muuta TLS § 5 lõiget 3, et tagada Eesti õiguse kooskõla direktiiviga. Tööandjale ei lisandu muudatusega täiendavaid kohustusi, vaid olemasolev kohustus tuleb edaspidi täita lühemas ajaraamis. Eestis on tavapärane praktika, et vajalikud andmed esitatakse enne tööle asumist (nt töölepingus ja/või töökorraldusreeglites). Muudatusega ei kaasne seega olulisi mõjusid. 2) Töölepingu seaduse § 6 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Kui töötaja on lähetatud töötaja, kellele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6) ning tema lähetus kestab kauem kui ühe kuu, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmetele teatama töötajale enne tema ärasõitu järgmised andmed: 1) tasu, millele töötajal on õigus vastavalt vastuvõtvas riigis kohaldatavale õigusele; 2) reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise kord; 3) link vastuvõtva riigi ametlikule veebileheküljele, kus on teave vastuvõtvas liikmesriigis lähetatud töötaja töötingimuste, kohaldatava õiguse, kohaldatavate kollektiivlepingute ja muu olulise kohta. Selgitus: Muudatusega tõstetakse lähetatud töötajate teavitamist puudutav regulatsioon TLS-i. Kehtivas õiguses on sama regulatsioon ELTTS-is. Direktiivi artikkel 7(2) näeb ette töötaja, kes on lähetatud töötaja direktiivi 96/71/EÜ mõttes, teavitamist täiendavatest andmetest, mis on seotud tema lähetamisega. Direktiivi eesmärk on olnud reguleerida olukorda, kus Eestist lähetatakse töötaja välisriiki tööle ning teavitamiskohustus on tema Eesti tööandjal. Direktiivi ülevõtmisel lisati artiklis 7(2) sisalduv kohustus ekslikult ELTTS-i, mis reguleerib Eestisse lähetatud töötajate töötingimusi ning teavitamiskohustus on välisriigi tööandjal välisriigist tulnud lähetatud töötaja osas. Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et Eesti ei ole direktiivi korrektselt üle võtnud, kuivõrd puudub teavitamiskohustus Eestist lähetatud töötajate osas. Direktiivi nõuete täimiseks on vajalik teavitamiskohustuse lisamine TLS-i. Seega edaspidi on teavitamiskohustus tööandjal, kelle töötaja on lähetatud töötaja direktiivi 96/71/EÜ mõttes. Andmed tuleb töötajale edastada enne tema ärasõitu. TLS § 6 lg 8 ja käesolevas muudatusettepanekus toodud lg 81 reguleerivad erinevat laadi lähetusi ja on teineteist täiendavad. TLS § 6 lg 8 kohaldub kõigile üle ühe kuu pikkustele lähetustele olenemata lähetuse sihtriigist (st kas tegemist on EL liikmesriigi või EL-välise riigiga). TLS § 6 lg 81 teavitamiskohustus puudutab üksnes olukordi, kus töötaja on lähetatud töötaja lähetatud töötajate direktiivi kontekstis ehk tegemist on EL-sisese lähetusega. Seetõttu lisatakse §-i 6 uus lõige, mitte ei lisata andmeid lõike 8 loetelusse. 3) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste § 5 lõiked 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks. Selgitus: Muudatustega tõstetakse ELTTS § 5 lõikes 14 sisalduv teavitamiskohustus TLS § 2 (3)  6 lõikesse 81. Paragrahvi 5 lõige 15 on seotud lõikega 14. Seega ei ole need sätted enam ELTTS-s vajalikud ning need tuleb kehtetuks tunnistada. ELTTS-is (§ 5 lõige 15) kehtetuks tunnistatav põhimõte, et andmete muudatusest teatatakse lähetatud töötajale kirjalikult hiljemalt muudatuse jõustumise päeval, tuleneb edaspidi kehtivast TLS § 5 lg-st 4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Liis Tõnismaa [email protected] 3 (3)