ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 15.11.2024
Kehtiv kuni: 31.03.2025
Kehtiv kuni kirjeldus: Juurdepääsupiirang
kehtib kuni otsuse jõustumiseni
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet
Karula Hooldemaja
[email protected]
JÄRELEVALVE AKT
15.11.2024 nr 5.1-3/29385-2
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Valga Vallavalitsuse hallatava Karula Hooldemaja
(registrikood 75001690) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (üldhooldusteenuse)
osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023
määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele"
(määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht ja kontaktandmed: Kirikumõisa tee 6, Lüllemäe küla, 68116
Valga vald. Asutuse kontaktid telefon 53090755 ja e-post
[email protected]
1.4. Paikvaatluse aeg: 03.10.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Tõnis Palgi ja Aime Koger (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja
töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, vestlused klientide, hooldekodu töötajate ja juhatuse
liikmega, kirjavahetus ja telesild, intervjuud lähedastega, kirjavahetuse teenust rahastavate
kohalike omavalitsustega ning kogutud tõendite analüüs.
1.7. Järelevalvetoimingute juures viibis / juhataja Sirje Tann.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Valga Vallavalitsuse hallatav asutus Karula
Hooldemaja ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa
andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Karula Hooldemaja ei ole täitnud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt MSÜS § 30
lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest,
töösuhte lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Rikkumine on kirjeldatud akti punktis 3.10.
Karula Hooldemaja juhataja esitas 21.10.2024 MTRi taotluse tegevusloale kantud andmete
muutmiseks. SKA poolt anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (21.11.2024).
2.2. SHS § 21 lõige 5, mille kohaselt tuleb teenuseosutajal hooldusplaanid üle vaadata vähemalt
üks kord poolaastas ning vajadusel korrigeerida hooldusplaani.
Enamus Karula Hooldemaja teenusesaajate hooldusplaane ei sisalda hinnangut kuidas
täidetakse hooldusplaani eesmärke ning kas ja milliseid tegevusi on oluline täiendada. Rikkumine
on kirjeldatud punktis 3.8.
2.3. Määruse lõike 3 kohaselt tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel
teenusesaajale privaatsuse.
Järelevalve teostajad kogusid infot, mis kinnitab et hügeenitoimingute ajal pole privaatsus
tagatud. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.7.
2.4. Lõike 5 Punkti 8 sisuks on teenuseosutaja kohustus abistada ja juhendada igapäevasel
pesemisel. Üle keha pesemine peab toimuma vähemalt üks kord nädalas.
Järelevalve teostajad kogusid tõendeid, mis kinnitavad enamuse teenusesaajate üle keha
pesemist kümne tööpäeva möödudes. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.7.
Võttes arvesse, et Valga Vallavalitsuse hallatava Karula Hooldemaja juhataja on asunud
järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ning määruses toodud nõuete kohaseid
hooldusplaane koostama, teostab SKA järelkontrolli 2025. aasta I kvartalis punktide 2.2.,
2.3. ja 2.4 täitmise üle.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. SKA algatas järelevalve menetluse 03.10.2024.
3.2. Teenuseosutajale on 09.12.2019 antud üldhooldusteenuse osutamiseks tähtajatu
tegevusluba SÜH000056. Kehtiva redaktsiooni kohaselt on maksimaalne teenusesaajate arv 15.
Etteteatamata paikvaatluse päeval oli hooldemajas 13 teenusesaajat. Järelevalvetoimingute
alguses oli MTRi kantud 7 hooldustöötajat.
3.3. E-äriregistri andmetel on asutuse esindusõiguslik isik Sirje Tann ning kokku on töötajate arv
kaheksa. Valga Vallavalitsuse hallatava asutuse Karula Hooldemaja põhimäärus on vallavolikogu
poolt vastu võetud 28.09.2018 ja avaldatud Riigi Teatajas.
3.4. SKA eelmine riiklik järelevalve akt nr 1.1-13/28411 koostati 12.09.2018. SKA tuvastas SHS
§ 21 lõike 3 ja lõike 4 rikkumised.
3.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Valga Vallavalitsuse kodulehel oli järelevalvetoimingute alguses järgmine info: „Kohamaksumus
kuus kuni 31.12.2023 1040 eurot, millest hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate
kulud on 467 eurot. Kohamaksumus alates 01.01.2024 kuus 1145 eurot, millest hooldusteenust
vahetult osutavate hooldustöötajate kulud on 543 eurot“. Valga Vallavolikogu 31.05.2023 otsuse
nr 71 „Hoolduskulude piirmäära kehtestamine" kohaselt on hoolduskulude piirmäär 620 eurot.
Hooldekodu koostööpartnerite kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate seletustest nähtub, et
nemad on teadlikud 2024. aasta teenusehinnast ja hoolduskulust. Vajadusel edastavad nad sama
info ka teenusesaaja lähedastele jt teemast huvitatud pöördujatele. Antsla VV ametniku hinnangul
on väga hea, et arve esitatakse möödunud kuu eest.
3.6. SHS § 20 lõige 2 ja 3 nõuete täitmine, mille kohaselt tagab teenuseosutaja
hooldustoimingud ning muud toetavad toimingud.
2
SHS § 153 kohaselt antakse tegevusluba kui teenuse osutamise koht vastab
tervisekaitsenõuetele ning tuleohutusnõuetele. SKA poolt 09.12.2019 väljastatud tegevusluba
SÜH000056 annab õiguse osutada üldhooldusteenust maksimaalselt 15-le teenusesaajale.
Objekti vastavust Terviseameti nõuetele kinnitati seisuga 28.11.2029 ja Päästeameti nõuetele
seisuga 21.11.2019.
Üldhooldusteenuse osutajal lasub kohustus tagada turvaline keskkond. Toiduseaduse ning
sotsiaalministri poolt toitlustamisele kehtestatud nõuete täitmist kontrollivad Terviseamet ning
Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseameti ja Päästeameti pädevusse kuulub majutamise
nõuete järelevalve. Päästeameti viimane kontrollkäik koos evakuatsiooniõppusega toimus
2023.aasta suvel. Terviseameti 2023. aasta kontrollkäigul tehtud ettekirjutuse järelkontroll toimus
02.10.2024.
Hooldemaja on ühekorruseline hoone, mille ümbruses on kiviparkett, pink istumiseks, lehtla ja
ümbrust kaunistavad lilled. Piirdeaed puudub. Hoone keskosas paiknevast koridorist hargnevad
ruumid kahele poole. Jõudumööda tehakse ruumides ka värskendusremonti. Juhataja ja töötajad
möönsid, et hooldemajas on ruumipuudus. Paikvaatlusel küündis kappide otsa ladustatu laeni.
Töötajate info kohaselt tuleb voodikesksete elanike hooldamiseks voodi seina äärest kaugemale
liigutada ja nii pääseb mõlemale voodi poolele. Koridoris on käsipuud. Paikvaatluse päeval olid
valdavalt kahekohaliste tubade ja koridori põrand puhas.
Hiljuti on majja paigaldatud ventilatsioonisüsteem, mis tagab õhu nõutava kvaliteedi. Ruume
köetakse puudega ja lähedaste seletuste kohaselt on see asjaolu saanud määravaks teenuskoha
valimisel – eakad elanikud peavad oluliseks ahju soojust. Iga aasta juulikuul kontrollib seitsme
küttekolde vastavust 4. kategooria korstnapühkija. Murekohaks võib pidada tormituultega
võimalikku voolukatkestust. Köögis on alles puudega köetav pliit ja elanike toit saab alati tehtud.
Juhataja on kinnitanud dokumendi „Karula Hooldemaja klientide kodukord“, mis täiendab
teenuse lepingut. Korras nimetatakse näiteks, et elanik võib kaasa võtta isiklikke riideid,
raamatuid, käsitööriistu ning et ruumides on suitsetamine ja alkohoolsete jookide tarvitamine
keelatud. Kodukord näeb ette, et suvisel ajal suletakse välisuksed kell 22.00 ja talvisel ajal kell
20.00. Juhatajalt seletuse kohaselt tagab teenusesaajate turvalisuse asjaolu, et hooldemaja on
väike ja kõigi teenusesaajate liikumine on ka öösel kuulda.
Koridoris on nähtaval kohal info helistamaks Häirekeskusse, üleriigilisele perearsti
nõuandetelefonile, koduõele, perearstile, Valga vallavanemale ja kohalikule sotsiaaltöötajale.
Elanikel, nende lähedastel ja töötajatel on võimalik probleemidest teavitada erinevaid
riigiameteid, kuna seinalehel on avalikustatud ka Terviseameti, Mürgistuskeskuse,
Õiguskantsleri, SKA ja Ravimiameti telefoninumbrid.
Kõigi elanike voodis on evakueerimist hõlbustavad lohistid. Viimati oli Päästeameti õppus 2023.
aasta augustis. Juhataja teab, et kindlasti tullakse 2024.aastal, „tehakse suitsu ja elanikud tuleb
kahele poole välja viia“. Paikvaatluse päeval nähtaval kohal töötajatele koostatud Päästeameti
koolitusmaterjal.
SHS § 20 lõige 3 kohaselt on teenuseosutaja kohustus korraldada majutamist ja toitlustamist.
Hooldekodu koostatud H-veebi 2023. aasta aruandest nähtub, aasta jooksul tuli teenusele viis
uut inimest, sealhulgas kaks kodust ja kolm õendusabiteenuselt. Samal aastal lahkus kaheksa,
sealhulgas kuus on surnud ja kaks lahkus samale sotsiaalteenusele. Karula Hooldemajas on
teenuse saamise keskmine aeg 235 ööpäeva, üle keskmise (211-270 ööpäeva) oli teenusel üks
ja üle 330 päeva oli 11 elanikku ehk viibisid teenusel kõigil 2023. aasta päevadel.
Paikvaatluse päeva teenusesaajatest olid enamuses Valga valla elanikud. Juhataja seletuse
kohaselt teavitab ta vabast kohast esmalt Valga Vallavalitsust. Teenuskohta otsitakse ka mujalt,
kuid eelistatud on koduvalla elanikud. Väikeses hooldemajas ei ole võimalik vastu võtta MRSA
bakteriga isikuid, sest puuduvad ruumid haigete isoleerimiseks. Uue hoolealuse saabumisel saab
ta vaba koha. Ümberpaigutamise tingib elanike sobivus ja tervislik seisund. Hooldajad kinnitavad,
et hindavad keda saab ühte tuppa panna ja siis teevad ettepaneku.
3
Hooldemajas on tööl on kaks kokka, kelle töövahetus kestab 12 tundi ja graafiku kohaselt kolm
päeva järjest. Toidukordi on kolm: kell 8.00, 12.00, 17.00. Varasemalt on katsetatud ka õhtuse
tee ja võileibade pakkumist, nüüd on loobutud (toit jäi järele). Elanikud söövad oma toas.
Vajadusel pakutaks ka püreestatud toite. Nädala menüü on avalikustatud. Personal on uhke
mullu Lüllemäe Põhikooli laste jõulukingituse üle – jõuluürituse käigus koguti annetusi ja
hooldemajale osteti uus elektripliit.
Juhataja näeb palju vaeva, et vajalikud soodsa hinnaga toiduained leida. Näiteks kui sõidab
elanikuga Tartusse arsti juurde, siis külastab ka Kaupmehe firma hulgiladu. Head hinnad on ka
Antslas asuvas Grossi Toidukaupade poes. Kuna asutus on nii väike, siis hulgifirmad ei soostu
toidukaupa kohale tooma mõõduka tasu eest ning seetõttu on kohale toomise teenus liiga kallis.
3.7. Määruse „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele
üldhooldusteenusele“ täitmine
Määruse lõike 3 kohaselt tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale
privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu
selgitamise. Töötajatelt saadud selgitused kinnitavad, et hooldustoimingute osutamist reeglina
selgitatakse.
Vahekardinate või sirmide puudumise teemal on järelevalve teostajad teinud korduvaid
tähelepanekuid. SKA 2018. aastal koostatud aktis on märge, et juhataja 07.09.2018 seletuse
kohaselt on hooldemaja klientide jaoks eraldussirm ostetud. Paraku on hooldemaja tubades
ruumipuudus ja sirmide paigutamine on keerukas. Alati on sirm kasutusel ajal, mil eraldatakse
surnu. Töötaja hinnangul WC-toimingud toanaabrit ei sega, ollakse harjunud.
Lõikes 4 on nimetatud teenuseosutaja kohustus teavitada lähedasi viivitamata teenusesaaja
seisundi olulistest muutusest. Kui elanik kukub või tekib muu terviserike, siis töötaja annab sellest
juhatajale teada. Lähedaste ja kohalike omavalitsuse ametnikega suhtleb juhataja. Intervjuudest
selgus, et lähedased ja kohaliku omavalitsuse (KOVi) ametnikud on infovahetusega rahul,
suhtlemine on usalduslik.
Lõike 5 käsitleb isikuhooldustoimingute osutamist ja tehtud toimingute dokumenteerimise
kohustust.
Määruse seletuskirja täpsustatakse, et dokumenteerimine maandab võimalikke riske -
teenusesaaja võiks töötajate ebapiisava infovahetuse tõttu jääda õigeaegse abita. Hooldemajas
on kasutusel iga ööpäevaringse vahetuse (ajavahemiku kell 19.00-19.00) kohta koostatav
päevaraamat ja isikuhoolduse toimingute arvestuslehed.
Punkti 1 sisuks on teenusesaaja abistamine ja juhendamine söömisel ja joomisel.
Paikvaatluse päeval vajasid söömisel abi kolm elanikku. Abistada saab nii hooldustöötaja kui
vajadusel ka juhataja. Töötajad kinnitasid, et jälgivad kas voodikesksete elanike suu on kuiv ning
kogu aeg on joogitopsid täidetud. Tubades pole kraanikausse, lamajatele viiakse tuppa pigem
suur pudel, et oleks käepärasem vett pakkuda. Järelevalve teostajad veendusid tubade käies, et
joogitopsid olid olemas ja täidetud. Järelevalve teostajatele esitati tutvumiseks voodikesksete
hoolealuste igakuuline jälgimisleht, millele kantakse kuupäevade kaupa keeramise ja vedeliku
tarbimise info.
Punkti 2 sisuks on ülesanne abistada ja juhendada teenusesaajat riietumisel.
Määruse seletuskirjas täpsustatakse, et isiklike riiete kandmine on osa iga inimese identiteedist
ja isikupärast ning et seetõttu peab teenusesaaja saama kasutada oma isiklikke riideid.
Töötajatelt ja lähedastelt saadud ütluste kohaselt soovivad elanikud isiklikke riideid ja jalanõusid
kanda. Vajadusel abistatakse elanikke riiete vahetamisel.
Punkti 3 sisuks on teenusesaaja riiete ja jalanõude korrashoid ja pesemine.
Hoolealuste riiete määrdumisel pestakse riided hooldemajas kohapeal.
4
Punkti 4 kohaselt abistatakse ja juhendatakse teenusesaajat siirdumisel, liikumisel ja kehaasendi
muutmisel. Tõsiste liikumispiirangutega inimesi tuleb abistada kehaasendi muutmisel, mis on
parim viis lamatiste ennetamiseks.
Töötajad kinnitasid, et peamine on märgata voodikesksete elanike vajadusi, samuti jälgitakse
naha seisukorda. Kasutusel on lamatisi vältivad ja asendi fikseerimise abivahendid.
Hooldajakoolituse läbinud töötajad on teadlikud lamatiste ennetamisest. Paraku on lamatisi just
nendel elanikel, kes naasevad haiglast. Järelevalve teostaja tutvus „Vedeliku tarbimise ja
pööramise jälgimislehega“, millel võimalus märkida info järgmiste kellaaegade kohta:
9.00,12.00,15.00,18.00, 21.00, 03.00 ja 6.00.
Punkti 5 sisuks on kohustus abistada ja juhendada teenusesaajat abivahendite kasutamisel.
Töötajad hindasid abivahendite olemasolu piisavaks (kõrgraam, rulaatorid, ratastoolid jt). Pigem
on töötajatel vähe aega elanike õue aitamiseks.
Punkti 6 kohaselt abistatakse ja juhendatakse teenusesaajat suuhügieenitoimingute tegemisel,
mille hulka kuulub ka suust eemaldatavate proteeside nõuetekohane puhastamine.
Töötaja seletuse kohaselt pole voodikesksete elanike hambaproteesid kasutusel, ennetamaks
olukorda kus proteeshambaid alla neelatakse. Enesega toimetulevad elaniku hoolitsevad ise
hambapesu ja proteeside pesu eest. Hooldemaja raha eest ostetakse hambaharjad ja -pasta ja
ka proteeside hooldamise vahendid. Vajadusel abistatakse neid elanikke, kes vajavad
suuhooldusel abi.
Punkti 7 kohaselt abistatakse ja juhendatakse teenusesaajat tualetitoimingutes, sealhulgas
potitooli ja inkotoodete kasutamisel.
Enamus juhtudel on inkotoodete vahetamine vajalik päevas kahel korral (enne hommikusööki ja
enne õhtusööki). Töötajad peavad inkotoodete kasutuse üle arvestust (viis elanikku ei kasuta ja
üks elanik vajab päevas kolme toodet).
Punkti 8 sisuks on teenuseosutaja kohustus abistada ja juhendada igapäevasel pesemisel. Üle
keha pesemine peab toimuma vähemalt üks kord nädalas.
Septembrikuu pesemisgraafik kinnitab, et elanike pesemiskohustus on jaotatud nii, et ühe elaniku
pesemise eest vastutab üks konkreetne töötaja. Nimetatud graafiku ja seletuste põhjal ilmnes, et
seni ei ole hooldemajas võetud eesmärgiks tagada iganädalase üle keha pesu korraldamine.
Tagatud on igapäevased hooldustoimingud, kuid enamus elanikke pestakse kas üheksa või
kümne päeva tagant.
Punkti 9 kohaselt tagab teenuseosutaja teenusesaaja abistamise ja juhendamise juuste, habeme
ja küünte korrastamisel. Hooldemaja töötajad täidavad nimetatud nõuet ja reeglina korrastatakse
juuksed, habe ja küüned kogu keha pesemise päeval või vajadusel sagedamini. Mitmed mehed
suudavad ise oma habet ajada.
Punkti 10 kohaselt tuleb teenusesaajale tagada vaimne ja hingeline tugi, sealhulgas surija
elulõpu toetamine järgides surija ja tema lähedaste soove. Isiku ülalpidamiseks ja hooldamiseks
sõlmitud lepingu punktis 6 (poolte vahelised teated) on võimalik kokku leppida kellele teatatakse
kliendi surmast, kes kannab matuse kulud ja kus asub hauaplats. Hooldemaja oli hea koostöö
Valgas asuva matusebürooga – lahkunule tullakse kiiresti järele. Enne saab surnu eristada
sirmiga.
Punkti 11 nimetab teenuseosutaja kohustuse korraldada juurdepääsu teistele sotsiaalteenustele-
ja avalikele teenustele. Hooldemaja juhataja korraldab sõidud eriarstide juurde, vajadusel
lähedaste kalmudele jms. Kaugemad sõidud ostetakse Kaagvere küla firmalt, omanikul on
lamajate veoks sobiv ratastool. Teenuse hind on 20 senti kilomeeter ja see kulu lisandub arvele.
Määruse lõikes 6 on kirjeldatud terviseseisundiga seotud toimingud, mille olulisus tuleneb
elaniku personaalsest tervisest ja ei eelda tervishoiutöötaja väljaõpet.
Eelnevas isikuhooldustoiminguid kirjeldavas osas anti ülevaade muuhulgas teenuseosutaja
kohustusest teavitada elaniku terviseseisundi muutusest, jälgida füüsilise ja vaimse tervise
seisundit ja tervisenäitajaid, ennetada kukkumisi ja lamatiste teket.
5
Paikvaatlusel tutvus järelevalve teostaja kaustikuga „Klientide terviseprobleemid. Info õele“,
milles töötajad kirjeldavad meedikule olulist infot. Näiteks „S. parem põlv paistes; H.l Enesetunne
halb, pea paks, õrn nohu; A.l Kõhe sees, nõrkus peal, kipub iiveldama“ .
Lõike 7 kohaselt tagab teenuseosutaja teenuse raames teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud tegevused, aitavad lõõgastuda ja end hästi tunda.
Väikeses hooldemajas 24-tunnistes vahetustes töötavad hooldajad püüavad hooldustoimingute
kõrval elanikega juttu ajada, võimalusel õue aidata jms. Erilised päevad on siis, kui esinemas
käivad lasteaia- ja koolilapsed - Jõulud, mardi- ja kadripäevad. Meelelahutust pakub kandlemees
ja endise Karula valla Soome sõbrad Hämenkoski kirikust. EELK Karula koguduse õpetaja Enno
Tanilas käib hooldemajas vähemalt kaks-kolm korda aastas ning sageli laulab majas ka koguduse
koor.
3.8. Hooldusplaanide koostamisele kehtestatud nõuded
SHS § 21 lõike 2 kohaselt koostab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui
teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise
alustamisest arvates isikule hooldusplaani.
Hooldusplaani koostamise on juhataja ülesanne. Esimesed andmed saadakse uue elaniku
saabumisel kas tema enda või lähedaste käest. Oluline on edastatud dokumentatsioon (haiglast
tulles epikriis, perearsti teatis jms), millele tuginedes on võimalik kavandada teenusesaajale olulisi
toiminguid. Paikvaatluse päeval tutvumiseks esitatud R.L. hooldusplaan oli koostatud arvestades
30 päeva pikkust tähtaega.
Ühe järelevalvetoiminguna küsisime kuidas on KOVide esindajad kaasatud hooldusplaanide
koostamisse. Antsla VV (Malle Kodu) ja Valga VV (Õnneke Hermaste) esindajad kinnitasid, et
hoiavad juhatajaga töist ühendust ja vahetavad operatiivinfot, kuid nemad ei ole hooldusplaani
koostamisse kaasatud.
Lähedaste ja kohaliku omavalitsuse esindajate kaasamine hooldusplaani koostamisse võib
tagada suurema rahulolu hooldusteenuse osutamisega. KOVi ametnikud on eelnevalt hinnanud
üldhooldusteenuse vajaduse ning KOV on hinnangu alusel asunud rahastama hoolduskulu.
Hooldemaja juhatajal on otstarbekas nende hinnangutega tutvuda ning neist ja
sotsiaalkaitseministri määrusest lähtudes koostada kõigile teenusesaajatele ajakohased
hooldusplaanid.
SHS § 21 lõiked 4 ja 5 kohustavad hooldusplaani märkima teenuse osutamise eesmärgi,
eesmärgi saavutamise tegevused ja sageduse ning teenuseosutaja vähemasti iga kuue kuu järel
antava hinnangu tegevuste elluviimise kohta.
Määruse seletuskiri rõhutab, et elanikule koostatud hooldusplaanis kajastatakse konkreetseid
toiminguid ja tegevusi, millega tagatakse teenusesaaja turvaline toimetulek, tema oskuste ja
võimekuse paranemine või säilimine, samuti kavandatud tegevuste ajakava. Seadusandja ootuse
kohaselt sõltub hooldustoimingute valik kliendi kõrvalabi vajaduse ulatusest (toitumine, liikumine,
kehahooldus jms). Voodikesksete klientide puhul seisnevad hooldustoimingud näiteks mähkmete
vahetamises, pesemises ja toitmises.
Hooldusplaanis tuleb lisaks hooldustoimingute mahtude ja sageduse märkimisele
dokumenteerida ka kliendi individuaalsete eesmärkide täitmine. Parim kui on teada
hooldustoimingu/ tegevuse teostaja ning tegevuste elluviimise kohta koostatud hinnangu andja
ja kuupäev.
Arusaadavalt ja põhjalikult täidetud hooldusplaan ja teenuse osutamise muu dokumentatsioon on
personalile nende igapäevatöös abiks ning sellele saab tugineda ka siis, kui asutus peab
tõendama oma kohustuste täitmist (nt järelevalveasutustele selgituste andmine, eestkostja soovib
tutvuda eestkostetavale osutatud teenusega jms).
Teenuseosutajal on kohustus iga kuue kuu järel varasemat hooldusplaani võrrelda inimesele
tegelikult osutatud tegevustega ning vajaduse korral teha muudatused ühes ja ainsas
6
hooldusplaanis. Võimalik, et seetõttu tuleb eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke
toiminguid muuta. Lisaks muudatustele fikseerib teenuseosutaja hooldusplaanis, kui suures
mahus on inimesele teenust osutatud (vajalik eriti toetavate teenuste puhul, mida ei osutata
igapäevaselt või iganädalaselt).
Paikvaatluse päeval tutvumiseks esitatud hooldusplaanid ei kajastanud alates 01.07.2023 kehtiva
määruse tegevusi. Töötajad vastasid, et tunnevad elanike vajadusi ja teavad milliseid
hooldustoimingud on olulised.
3.9. Tervishoiuteenuse kättesaadavus
Enamus klientidest on perearst dr Katrin Paloveri nimistus, kes töötab Lüllemäelt 25 kilomeetri
kaugusel SA Valga Haigla ruumides. Tervishoiuteenuse osutajaks Karula Hooldemajas on TNP
KONSULTATSIOONID. Juhataja ütluse kohaselt on meditsiiniõdehooldemajas tööl kahel päeval
nädalas. Päevad võivad erineda, sest 0,5 koormusega meedik töötab ka MTÜs Paju
Pansionaadid.
Meditsiiniõe ütluste kohaselt on tema peamine ülesanne teenusesaajate tervisliku seisundi
jälgimine lähtudes vaatlusest ning hooldajate suulistest või kirjalikest (vihikus) tähelepanekutest.
Meediku ülesannete hulka kuulub iganädalaste ravimite panemine pinalisse, vajadusel
vereproovide võtmine, tervisenäitajate mõõtmine ja infovahetus perearstiga kokkulepitud ajal
(tööpäeviti kell 8.00-09.00). Ka juhataja broneerib vastuvõtuaegu ja hoiab tervishoiutöötajatega
kontakti.
SHS § 21 lõikes 3 nõue, et hooldusplaani koostamisel hinnatakse ka tervishoiuteenuse vajadust,
on täidetud seeläbi, et meedik täidab info registris HEDA. Uut teenusesaajat hindab meedik siis,
kui uut elanikku esmakordselt näeb. Saabumispäeval ei pruugi olla meediku tööpäev Karula
Hooldemajas. Meediku seletuse kohaselt vaatab ta naha seisundit (et pole lamatisi), ajab juttu,
tutvub dokumentidega (milliseid ravimeid kasutab) jms. Edaspidi kantakse HEDA-sse kõik
erakordsed juhtumid ja igal kuul koostatav tervisliku seisundi ülevaade.
Karula Hooldemaja käsimüügiravimid on suletud kapis ja retseptiravimid on paigutatud lukustatud
kappi. Hooldustöötaja annab elanikele meediku poolt raviskeemi alusel jaotatud ravimid kas enne
sööki hommikul, lõuna ajal või õhtul. Käsimüügiravimite arvestuslehele kantakse kuupäev,
kellaaeg, elaniku nimi, ravimi nimetus, antud annus, seletus miks antud, töötaja nimi (kes andis)
ja tema allkiri. Vererõhu mõõtmise arvestuslehele kantakse kuupäev, elaniku nimi, kellaaeg,
ülemine ja alumine näitaja ja pulsisagedus. Paikvaatlusel olid nähtaval kohal erinevad juhendid,
näiteks haavasideme valiku tegemiseks või ravimi manustamiseks.
3.10. Nõuded teenuseosutajale
SHS § 22 lõige 1 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada personali olemasolu, kelle
kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud
hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Järelevalvetoimingute ajal on töögraafikutes kokku 6 hooldustöötajat sealhulgas 5 hooldajat ja
üks 0, 5 koormusega abihooldaja. Arvestades teenusesaajate arvu (13) on tagatud hooldustööks
vajalik personal.
Juhataja soovitab töötajatele tasuta veebikoolitusi. 2023. aastal läbisid kaks töötajat Juunika
Koolituse, mille eesmärk on ette valmistada hooldajaid, kes toetaksid ja abistaksid abivajajat elu
korraldamisel ja võimalikult kõrge elukvaliteedi saavutamiseks vastava plaani (sh
rehabilitatsiooniplaan, hooldusplaan) alusel. Koolituse teadmiste põhjal on võimalik valmistuda
hooldustöötaja (tase 3) kutseeksamiks.
H-veeb aruande kohaselt oli 2023. aasta lõpul hooldaja töötasu 971.95. Rahandusministeeriumi
2023. aasta juunis koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel peaks
Karula Hooldemaja hoolduspersonali kulu (5 hooldustöötajat ja 1 abihooldustöötajat) olema
hooldaja keskmine 1345.- ja abihooldaja keskmine 1191.-. Järelduste tegemisel tuleb arvestada,
7
et kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena aluseks võetud meditsiinisüsteemis
töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
Teenuseosutaja peab tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutumisest teavitama
tegevusloa andjat (SKA) viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul (MSÜS § 30 lõige 2).
Nimetatud ajal tuleb teha MTRis tegevusloa muutmise taotlus ja lisada uue teenust vahetult
osutava isiku osas kõik kohustuslikud andmed. Sama nõue kehtib ka puhkuste asendaja kohta.
Töösuhte lõppemisest teavitatakse samuti viie tööpäeva jooksul.
Järelevalve algatamise päeval ei olnud hooldustöötajate info MTRi õige. Tähtajatu tegevusloa
saamise järgselt ei tehtud ainsatki muudatust. Juba 2020. aastal lõppes kahe töötaja töösuhe
(A.K. 15.06.2020 ja L.K 14.01.2020). Kokku oli nimekirjas neli töölt lahkunud hooldustöötajat.
Juhataja edastatud töötajate nimekirjast ja tööajagraafikutest selgub, et nõuetekohaselt ei olnud
MTRi kantud vahetult teenust osutavat nelja isikut: K.K (tööl alates 02.07.2020), L.B (04.08.2022),
I.F (01.02.2023) ja N.K (05.12.2023).
SHS § 22 lõike 3 kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja
ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Paikvaatluse päeval oli tööl 24-tunnises vahetuses töötav hooldaja, abihooldaja, kokk ja juhataja.
Esitatud töögraafikutest nähtub, et 24-tunnistes vahetustes töötab vaid hooldaja. Abihooldaja
töötab päevasel ajal.
SHS § 22 lõige 5 sätestab nõude, et vahetult ei tohi teenust osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Juhatuse liikmelt saadud kirjalikust vastusest nähtub, et päringuid Karistusregistrisse tehti
järelevalvetoimingute ajal. Karistusregistri 28.10.2024 väljastatud registriteadete kohaselt pole
hooldemaja töötajaid registrisse kantud.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Lähtudes sotsiaalkaitseministri määruse nr 36 nõuetest üle vaadata ja ajakohastada
dokumentatsioon (sisekorraeeskirjad, ametijuhendid ja muud juhendid).
4.2. Kaasata hooldustöötajaid hooldusplaanide koostamisele ja üle vaatamisel hinnangute
andmisele, sest vahetult kliendiga töötavad hooldustöötajad märkavad klientide igapäevast
toimetulekut ja selle muutuseid.
4.3. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on
abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel
kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse kasutajatele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aime Koger
järelevalve peaspetsialist
8