Sihtasutus Rõngu Hooldekodu
[email protected]
15.11.2024 nr 5.1-3/26431-5
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust
SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise kohad:
1.3.1. esimene tegevuskoht (uus maja) Valga mnt 9, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond;
1.3.2. teine tegevuskoht (vana maja) Valga mnt 9/1, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 10.09.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato, Inna Tamm ja Tõnis Palgi (järelevalve meeskonna
juht).
1.6. Teenuseosutaja poolt osales järelevalvetoimingutes juhataja Anneli Salumaa.
1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja
töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-kirjavahetus, vestlused klientide
ja nende lähedastega ning hooldekodu töötajatega.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Sihtasutus Rõngu Hooldekodu ei ole täitnud järgmisi
õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. SHS § 21 lg 3, mille kohaselt hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse
kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava
kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Kontrollitud hooldusplaanid ei sisaldanud hinnangut
teenusesaaja tervishoiuteenuse vajadusele. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.3.3.
2.2. SHS § 21 lõige 4, mille kohaselt hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise
eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut
tegevuste elluviimise kohta. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.3.3.
2.3. SHS § 21 lg 5, mille kohaselt teenuseosutaja vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord
poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuseosutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani.
Teenusesaajate hooldusplaanid on vaadatud üle hiljem kui üks kord poolaastas. Rikkumine on
kirjeldatud punktis 3.3.3.
2.4. SHS § 22 lg 3, mille kohaselt hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Tööajagraafikute kontrollist
nähtus, et on esinenud olukordi, kus abihooldustöötajad töötavad ilma hooldustöötaja
juhendamiseta. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.3.4.
2.5. Määruse 36 § 2 lg 5 punkt 8, mille kohaselt isikuhooldustoiminguks on abistamine ja
juhendamine pesemisel, sealhulgas üle keha pesemisel vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem
kui üks kord nädalas. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.3.2.
Võttes arvesse, et Sihtasutus Rõngu Hooldekodu on asunud järelevalvemenetluse ajal
rikkumisi kõrvaldama, teostab SKA järelkontrolli punktides 2.1., 2.2., 2.3., 2.4. ja 2.5.
nimetatud rikkumiste kõrvaldamise üle 2025 aasta II kvartalis.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Üldandmed
SKA algatas 28.08.2024 riikliku järelevalve Sihtasutuses Rõngu Hooldekodu. Paikvaatlus
tegevusloa SÜH000149 tegevuskohtades (Valga mnt 9 ja Valga mnt 9/1, Rõngu alevik) toimus
10.09.2024. Teave üldhooldusteenuse osutamise kohta (asutuse tutvustus, teenuskoha hind,
registreerimine ja kontaktandmed) on avaldatud asutuse veebilehel https://rongukodu.ee/.
3.2. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Majandustegevuse registris (MTR) on 22 hooldustöötaja andmed, neist 11 on abihooldustöötajad.
Hooldekodu juhataja 19.09.2024 edastatud hooldustöötajate nimekiri vastas MTR ja TÖR kantud
andmetele.
3.3. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.3.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse nr 36 § 2 lõigete 1 kuni 3 kohaselt on väljaspool
kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärgiks tagada täisealistele isikutele turvaline keskkond
ja toimetulek, teenuse osutajal tuleb tagada teenusesaajale hooldustoimingud, majutamine,
toitlustamine ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused vastavalt hooldusplaani
määratud tingimustele.
Üldhooldusteenust osutatakse Valga mnt 9 hoones (1. tegevuskoht), mis on kasutusele võetud
hooldusravikeskusena 2009. aastal. ÜHteenust on 1. tegevuskohas lubatud osutada
maksimaalselt 49 inimesele. Teenusesaajad on majutatud ühe kuni neljakohalistesse tubadesse.
Tubade sisustamisel on arvestatud teenusesaajate soovide ja vajadustega. Kukkumisriski
ennetamiseks on ruumidesse paigaldatud käetoed. Tubades on kutsunginupud. Tagatud on
ööpäevaringne hooldustöötajate kohalolek, päevasel ajal aitavad teenusesaajate aktiivset
eluhoiakut säilitada tegevusjuhendajad. Elanike võimalusi värskes õhus viibimiseks võib hinnata
heaks. Koridorides on piisavalt ruumi abivahendiga liikumiseks, sissepääsud on varustatud
kaldteega. Tubades ja üldruumides loovad hubasust erinevad taimed. Elanike kasutuses on
puhkenurk, kus on võimalik mängida lauamänge või vaadata televiisorit.; on ka raamatukogunurk
koos arvuti kasutamise võimalusega.
2
Valga mnt 9/1 (endine haigla) on 2. tegevuskoht, üldhooldusteenust on lubatud osutada
maksimaalselt 30 inimesele. ÜHteenuse osutamise ruumid olid paikvaatluse ajal puhtad ning õhk
värske. Tubades on kutsunginupud, tagatud on ööpäevaringne hooldustöötajate kohalolek.
Teenusesaajate aktiivust aitab säilitada tegevusjuhendaja. Hoones puudub lift või trepironija.
Esimesele korrusele püütakse paigutada suurema hooldusvajadusega teenusesaajaid.
Hooldekodu elanike toit valmistatakse uue maja köögis ning jagatakse välja kolme toidukorrana.
Lisaks pakutakse õhtuoodet. Mõlema tegevuskoha elanikud ja nende lähedased väljendasid
rahulolu osutatava teenuse suhtes, tuues positiivselt esile hooldekodu asukoha (sh teenuste
kättesaadavus) ning koduse ja turvalise õhustiku. Kohaliku omavalitsuse töötajad andsid kiitva
hinnangu koostööle Hooldekoduga.
3.3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded
väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas
tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks (määrus nr 36).
Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada hooldusteenuse saajale
hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja
hooldusplaanis. Hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale
privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu
selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult
teavet, kui teenussaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.
Hooldekodu ruume püütakse sisustada kodusarnaselt. Tubade vahetused toimuvad juhul, kui
elanikud omavahel ei sobi. Töötajate sõnul jälgitakse, et privaatsust nõudvate
isikuhooldustoimingute tegemisel on kõrvalised isikud ruumist lahkunud. Privaatsuse loomiseks
on võimalik vajadusel kasutada kaasaskantavat sirmi. Teenusesaaja lähedase/kontaktisiku
viivitamatu teavitamise kohustust täidab Hooldekodu juhataja. Küsitletud teenusesaajate
lähedased märkisid vastustes, et suhtlus Hooldekoduga on meeldiv ning teavitused operatiivsed.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud.
Paikvaatluse käigus kogutud tõenditest ja Hooldekodu edastatud dokumentidest nähtub, et
määruse § 2 lõike 5 punktid 1-7 ja 9-10 on täidetud. Teenusesaajad ja nende lähedased leidsid
intervjuudes hooldajate töö kohta kiidusõnu. Paikvaatluse käigus kontrollitud teenusesaajate üle
keha pesemise graafikust ja vestlustest hooldustöötajatega selgus, et määruse § 2 lõike 5 punkt
8 on täitmata. Teenusesaajate üle keha pesemine toimub harvemini kui ühel korral nädalas.
Hooldekodu hooldustegevuste juhendi (kinnitatud käskkirjaga 29.10.2017 nr 1-3/15) kohaselt
toimub kliendi üldine vannitamine kolm korda kuus või vastavalt vajadusele. Ametijuhendist
lähtuvalt on pesija tööülesanneteks pesta igal tööpäeval hoolealused vastavalt graafikule.
Juhatajalt saadud teabe kohaselt on teenusesaajate üle keha pesemine tagatud 12 päevase
intervalliga, sest pesija (abihooldustöötaja) töötab osakoormusega ning tema eemal oleku ajal
teised hooldustöötajad graafikujärgset pesemise tööülesannet ei täida.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.
Paikvaatluse käigus kogutud tõenditest ja Hooldekodu edastatud dokumentidest nähtub, et
määruse § 2 lõike 6 punktid 1-6 täidetud. Esmaabi andmise koolitus Hooldekodu töötajatele
toimus 24.09.2024.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 7 on loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud.
Paikvaatluse käigus kogutud tõenditest ja Hooldekodu edastatud dokumentidest nähtub, et
määruse § 2 lõike 7 punktid 1 – 5 on täidetud. Hooldekodu asub kogukonna keskel, asutuses
töötab neli osakoormusega tegevusjuhendajat. Läbiviidavad tegevused on regulaarsed ja
mõtestatud. Teenusesaajatel on head võimalused värskes õhus viibimiseks ning sotsiaalsete
kontaktide säilitamiseks. Hooldekodu korraldab vajadusel transpordi (tasu lisandub teenuse
osutamise maksumusele).
3
3.3.3. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid.
Hooldekodu edastas kontrolliks kuue teenusesaaja hooldusplaanid (V.S., O.T., A.L., L.K., E.J.,
E.K). Kontrollitud hooldusplaanidest nähtub, et need on koostatud esimese kolme päeva jooksul
alates teenuse osutamisega alustamisest. Teenusesaajate O.T., L.K., E.J. ja E.K. hooldusplaanid
on koostanud ja allkirjastanud tegevusjuhendaja, tervishoiutöötaja allkiri puudub. Teenusesaajate
V.S., O.T., A.L., L.K., E.J., E.K hooldusplaanid ei sisalda SHS § 21 lg 3 sätestatud hinnangut
tervishoiuteenuse vajadusele.
SHS § 21 lõige 4 sätestab, et hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki,
eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise
kohta. Hooldekodus kasutusel olevad hooldusplaanide sisukord: 1. teenusesaaja üldandmed; 2.
taust (sotsiaalne päritolu, perekonnaseis, haigused ja riskitegurid, toimetulek ja liikumine,
kommunikatsioon, psüühika, hingamine, uni ja puhkus, vajaduste ja tunnete väljendamine,
eluase, töö ja harrastused); 3. kliendi hooldusvajaduse hindamine (hooldusteenuse osutamise
eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused, tegevuste ajakava/sagedus, tegevuste
teostaja); 4. teenuseosutaja hinnang tegevuste elluviimise kohta.
Teenusesaaja A.L. 15.03.2024 koostatud hooldusplaanist nähtub, et hooldusteenuse osutamise
eesmärk on sõnastatud hetkeseisundi hinnanguna „nägemine-halvenenud“ ning ette nähtud
tegevuseks on „konsulteerida õega silmaarsti konsultatsiooni vajaduse osas“, kuid sellele ei
järgne ajalist määratlust tegevuse toimumise tähtaja või sageduse osas. Sarnaseid puudusi
esineb ka teistes kontrollitud hooldusplaanides.
SHS § 21 lg 5 sätestab, et teenuseosutaja vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas,
kuid V.S. ja O.T. hooldusplaanide üle vaatamisega on hilinetud (V.S. 09.01.2023 koostatud
hooldusplaan on üle vaadatud 10.10.2023 ja O.T. 02.10.2023. koostatud hooldusplaan on üle
vaadatud 10.06.2024).
3.3.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust
osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja.
SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi üldhoodusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada üldhooldusteenust saama õigustatud isiku elu, tervise
ja vara.
Hooldekodu töötajate nimekirjas on 18 hooldajat, kelle nimed on märgitud tööajatabelitesse;
neist 12 vastab SHS § 22 lõike 4 punktides 1-3 sätestatud nõuetele, 10.09.2024 seisuga osales
kuus abihooldustöötajat erialases täiendõppes. Lisaks nimetatutele töötab Hooldekodus neli
osakoormusega tegevusjuhendajat (kolm neist MTRi kantud abihooldustöötajana) ning
osakoormusega pesija (abihooldustöötaja). Vestlusest juhatajaga selgus, et täiskoormusega
pesija leidmine on osutunud keeruliseks. Asutuse edastatud töötajate nimekirjast nähtus, et 23st
töötajast kaheksa puhul on karistusregistri päringu põhisest taustakontrollist möödunud rohkem
kui üks aasta.
Kontrollitud tööajagraafiktuest nähtub, et on esinenud päevi, kus 24tunnises vahetuses puudub
SHS § 22 lõike 4 punktides 1-3 sätestatud nõuetele vastav hooldustöötaja. Näiteks 1.
tegevuskohas (uus maja) töötasid 24tunnises vahetuses abihooldustöötajad ilma hooldustöötaja
juhendamiseta 07.09.2024 (L.R. ja L.T.), 19.09.2024 (Ü.L., L.T.); 2. tegevuskohas (vana maja)
töötasid abihooldustöötajad 24tunnises vahetuses ilma hooldustöötaja juhendamiseta
10.06.2024 (P.J. ja S.L.), 20.06.2024 (P.J. ja S.R.), 05.09.2024 (P.J. ja S.R.), 12.09.2024 (T.T. ja
P.J).
3.3.5. SHS § 22¹ lg 6 kohaselt avalikustab väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja
teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Vastavalt Sihtasutuse Rõngu Hooldekodu Nõukogu otsusele 14.11.2023. a. on alates 01.01.2024
hoolduskoha hind 1300 eurot, millest hoolduskulu on 620 eurot.
4
Teenuse osutamisega seotud kuludes sisaldub: majutus, ööpäevaringne hooldus, abi
hügieenitoiminguis ja ravimite manustamisel, toitlustus 4 korda päevas, tegevusjuhendaja teenus,
ruumide korrashoid ja pesu pesemine, invaabivahendid ja üldkulud. Teenuse osutamise
maksumusele lisanduvad kliendi isiklikud kulutused (ravimid, transport, visiiditasud jms).
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu MTRi kantud vahetult teenust osutavate töötajate
nimekirja alusel olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 620 eurot. Kalkulaatoris on
hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate
hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Lähtuda ööpäevaringse üldhooldusteenuse kvaliteedijuhiseses antud soovitusest teostada
vahetult teenust osutavate töötajate kohta karistusregistri korduspäringud vähemalt üks kord
aastas.
4.2. Pöörata senisest rohkem tähelepanu hooldusplaanide koostamise kvaliteedile, et
hooldusplaanidesse märgitud hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamise
tegevused ja sagedus ning teenuseosutaja hinnang tegevuste elluviimise kohta moodustavad terviku
ja võimaldavad saada ülevaadet üldhooldusteenuse osutamise kulgemise kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Palgi
järelevalve peaspetsialist
5