Helme Hooldekodu OÜ
[email protected]
Kooli tn 1, Helme alevik,
Valga maakond
11.11.2024 nr 5.1-3/29969-3
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Helme Hooldekodu OÜs (registrikood 16191284)
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja
sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Kooli tn 1, Helme alevik, Tõrva vald,Valga maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 10.10.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Aime Koger ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR.
1.7. Järelevalvetoimingute juures osales Helme Hooldekodu OÜ personalijuht Natalja Teepere.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Helme Hooldekodu OÜ ei ole järginud/täitnud järgmisi
õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. SHS § 22 lg 1, mille kohaselt teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu, kelle
kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks
määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Hooldekodu ei ole taganud vastava personali olemasolu. Järelevalves kontrollitud 2024.
aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikutest nähtub, et 07.09.2024 on tööl olnud ainult
üks abihooldustöötaja 11 tundi, 26.09.2024 ei ole tööl mitte ühtegi hooldustöötajat või
abihooldustöötajat.
2.2. SHS § 22 lg 2, mille kohaselt tuleb teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagada vastava
personali olemasolu ööpäevaringselt, kui see on vajalik hooldusteenust saavate isikute
hooldusplaanis kindlaks määratud tegevuste ja toimingute sooritamiseks.
Hooldekodu osutab ööpäevaringset üldhooldusteenust 10.10.2024 Hooldekodu poolt
esitatud andmete kohaselt 98le teenusesaajale. Hooldusplaanid sisaldavad tegevusi, kus
hooldustöötaja abi on vajalik ööpäevaringselt, et tagada enesehooldustoimingud (nt
söömine; riietumine, liikumine). Esitatud viie teenusesaaja (Ü.T., A.L., V.L., R.S., A.K.)
hooldusplaanides on märgitud osaline või täielik abivajadus enese eest hoolitsemise
toimingutes. Järelevalves kontrollitud 2024. aasta juuli, augusti ja septembri
töögraafikutest nähtub, et esineb päevi, kus üle 90 abivajava teenusesaaja turvalisuse ja
toimetuleku tagamiseks ööpäevaringselt on tööl vaid üks hooldustöötaja ja/või üks
abihooldustöötaja kokku 31 korral. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.16.
2.3. SHS § 22 lg 3, mille kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Hooldekodu ei ole taganud, et abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Järelevalves kontrollitud 2024. aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikutest nähtub, et
abihooldustöötajad on olnud tööl hooldustöötaja juhendamiseta 19 korral. Detailsemalt on
rikkumine kajastatud akti punktis 3.16.
2.4. Määruse nr 36 § 2 lg 3, mille järgi tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel
teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne
hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldekodus ei kasutatud
hooldustoimingute tegemisel inimese privaatsuse tagamiseks sirmi või kardinat vms
vahendit.
2.5. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama
tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie
tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja
hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud
majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või
töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Detailsemalt on nimetatud rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.
Võttes arvesse, et Helme Hooldekodu OÜ on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi
kõrvaldama ja on näidanud üles soovi ja valmisolekut rikkumised kõrvaldada esimesel
võimalusel, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist.
Järelkontroll Helme Hooldekodu OÜ-s toimub peale 15.06.2025.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse Helme Hooldekodu OÜ-s 08.10.2024 ning
etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 10.10.2024. Hooldekodule on 01.09.2023 väljastatud
tähtajatu tegevusluba (SÜH000162) tegevuskohas Kooli tn 1, Helme alevik, Tõrva vald,
Valga maakond. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 125le inimesele.
Paikvaatluse päeval oli teenusel 98 inimest. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri
(STAR) andmetel oli seisuga 23.10.2024 hoolekodu nimekirjas 55 teenusesaajat.
Juhatuse liige selgitas, et segadus STARiga oli ilmselt tekkinud hoonete renoveerimise
käigus, mil teenusesaajaid tõsteti kahe ettevõtte vahel.
Majandustegevuse registrisse (MTR) oli 08.10.2024 seisuga kantud 25 hooldustöötajat,
neist kümme olid abihooldajad.
Hooldekodu kodulehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu
kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (1450/1740 eurot kuus,
sh hoolduskomponent ühe inimese kohta on 810 eurot kuus), teave hinnale lisanduvatest
kuludest transpordile ja muudele lisateenustele.
2
Hooldekodu tegutseb renoveeritud kahekorruselises lifti ja kaldteedega varustatud
hoones, majas on jaotusköök ja pesumaja. Teenust pakutakse kaasaegse sisustusega
ühe-, kahe- ja kolmekohalistes magamistubades. Hooldekodu õueala on hoolitsetud, kuid
territoorium piiramata, seetõttu on järelevalve tagamiseks territooriumil ja hoone
koridorides videovalve, toimib töötajate väljakutse süsteem, teenusesaajatel on
kutsungikellad käel. Teenusele võetakse kohtade olemasolul kõiki soovijaid, välja arvatud
psüühilisest erivajadusest tingitud suure hooldusvajadusega teenusesaajaid.
3.1. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.1.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 – 4 alusel tuleb teenuseosutajal
tagada teenusesaajale hooldustoimingud, majutamine ja toitlustamine ning muud
toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis.
Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud
toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud
toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada
teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne
hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja
lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenusesaaja seisundis on olulisi
muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga.
SKA seisukoht: Hooldekodu on määruse § 2 lõigete 1 – 4 sätestatud nõudeid täitnud
osaliselt (vt 2.4).
3.1.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodus tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse
lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldekodus on kasutusel jälgimisleht, mida
töötajatel tuleb täita, näiteks teenusesaajate seedetööd ja ravimite manustamist. Muud
üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul märgitakse käsikirjaliselt raportivihikusse.
Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel.
Toitlustatakse nii söögisaalides kui teenusesaajate tubades. Teenusesaajate hulgas on
nii endiseid erihoolekande kliente, dementsusega inimesi kui ka erinevate haiguste tõttu
voodikeskseid. Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks abivahendeid, mida
Hooldekodu aitab rentida teenusesaajal endal (käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm),
kasutusel on hooldustööd toetavad abivahendid (nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, potitool,
lamatistevastased õhkmadratsid jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka
piisavaks. Kõik teenusesaajad kasutavad oma isiklikke rõivaid ja jalatseid. Riiete
pesemine ja puhastamine on Hooldekodus korraldatud oma pesumajas. Teenusesaajad
kandsid paikvaatluse ajal riideid, mis olid puhtad, samuti oli puhas teenusesaajate
voodipesu. Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel vastavalt
pesemise graafikule (keskmiselt korra nädalas), abistab küünte, juuste ja habeme
korrastamisel, korraldab transpordi väljapoole maja, vajadusel toetab nii teenusesaajat kui
tema lähedast elulõputoimingutes.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud.
3.1.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud
Terviseseisundiga seotud toimingud tagavad Hooldekodule Tervisekassa
lepingupartnerina Helme Pansionaat AS kaks meditsiiniõde. Infovahetuseks
hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on raportivihik. Palju infot edastatakse ka suuliselt.
Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi,
jälgida üldist terviseseisundit. Infot jagatakse meditsiiniõe ja Helme Pansionaat AS
hooldusjuhiga, vajadusel kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka
abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel. Meditsiiniõde tellib elanike
retseptiravimeid ja pikendab retsepte. Retseptiravimid asuvad õe kabinetis, ravimid jagab
dosaatoritesse meditsiiniõde, ravimite jagamine teenusesaajatele on hooldustöötajate
ülesanne. Samuti on hooldustöötajate ülesandeks teenusesaajate üldise seisundi
jälgimine (nt kehatemperatuuri mõõtmine, naha muutused) ning terviseseisundi muutuste
korral meditsiiniõe ja Helme Pansionaat ASi hooldusjuhi teavitamine. Hooldusjuhi
tööandjaks on vormiliselt küll Helme Pansionaat AS, kuid paikvaatlusel selgus, et sisuliselt
3
töötab osa mõlema hooldekodu personalist (hooldusjuht, sotsiaaltöötaja
tegevusjuhendaja) kahes ettevõttes, nii Helme Pansionaat AS-s kui Helme Hooldekodu
OÜ-s.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga
seotud toimingud.
3.1.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega
seotud toimingud
Analüüsitud hooldusplaanides oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt aja veetmine arvutis,
arvutimängud, teleri vaatamine, muusika kuulamine, ajalehtede ja ajakirjade lugemine).
Teenusesaajatel on võimalik vaadata televiisorit, mõned kuulavad ka raadiot ja tegelevad
meelepäraste tegevuste planeerimisega ise. Naabruses oleva Helme Pansionaat AS
tegevusjuhendaja tegeleb ka Hooldekodu teenusesaajatega, viib läbi võimlemistunde,
loeb ette, korraldab vestlusringe. Teenusesaajatel on võimalik värskes õhus viibida,
territoorium on suur ja liikumiseks ruumi piisavalt. Teenusesaajad ja nende lähedased
kinnitasid, et Hooldekodus viiakse läbi aktiviseerivaid ja ühiseid tegevusi. Õue saavad
minna kõik need, kes soovivad, ka abivahendiga liikujad. Vajadusel aidatakse tõstukiga
ratastooli. Lähedastega suhtlemist toetatakse ning külastajate kohtumist
teenusesaajatega ei piirata, palutakse lihtsalt arvestada eakate päevakava ja
hooldustoimingute tegemisega.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja
sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud.
3.1.5. SHS § 21 lõige 2-5 (nõuded hooldusplaanile)
SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates
teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse
rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus
vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema
hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused
ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning
hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas.
Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada
hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis
on määratud hooldusplaanis. Paikvaatlusel selgus, et teenusesaajate hooldusplaanid on
hooldustöötajatele ja meditsiiniõdedele kättesaadavad. Kohapeal tutvuti ühe juhuslikult
valitud teenusesaaja hooldusplaaniga, lisaks esitas teenuseosutaja viie (Ü.T., A.L., V.L.,
R.S., A.K.) hooldusplaanid. Hooldusplaanis on teenusesaaja andmed, terviseseisundi
hinnang, isikutoimingute hinnang (mis sagedusega toiminguid tehakse, milles abi
vajatakse, vastutaja) ja hooldusplaani eesmärk. Hooldusplaani koostavad Helme
Pansionaat AS sotsiaaltöötaja, hooldusjuht ja meditsiiniõde koostöös. Hooldustöötajate
sõnul pole hooldusplaan nende igapäevane infoallikas, kuna elanikud elavad
Hooldekodus kaua ja kõigi erivajaduste ja terviseseisundiga ollakse juba kursis, kuid uue
teenusesaaja lisandumisel antakse teada erivajadustest ja koostatud hooldusplaanist.
Hooldusplaanid olid põhjalikud, täidetud arusaadavalt ja isikukeskselt. Kohalike
omavalituste sotsiaalvaldkonna töötajate vestlustest selgus, et hooldusplaani koostamisel
nad ei osale, kuid ümberhindamise käigus on tutvutud koostatud hooldusplaanidega.
Üldjoontes ollakse osutatava teenusega rahul. Negatiivse infona on KOV-ideni jõudnud
personali vähesusest tingitud puudulikud hooldustoimingud.
SKA seisukoht: Hooldekodu tagab SHS § 21 lõigetes 2-5 nimetatud hooldusplaanile
kehtestatud nõuded.
3.1.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid
viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
4
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd
juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik,
kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama
õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust
vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5
sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Hooldekodu edastas töötajate nimekirja
(seisuga 15.10.2024) 24 töötaja kohta. Esitatud nimekirjas oli üks töötaja (T.L.), kelle
andmed MTRis puudusid ning nende vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei olnud
võimalik kontrollida. Hooldekodu lisas 17.10.2024 töötaja andmed MTRi. Nimekirjas
esitatud ametinimetused erinesid võrrelduna MTRi andmetega kuuel korral, Hooldekodu
kasutas ühe hooldustöötaja puhul ametinimetust „toidukäitleja“ (I.D.) ja ühe puhul
„hügieenitöötaja“ (E.D.). Abihooldajatel kasutati ametinimetust „hooldusteenindaja abi“,
nelja abihooldaja ametinimetuseks oli „hooldusteenindaja“ (H.V., M.A., E.L., Ü.K.), kuigi
neil puudus hooldaja kvalifikatsioon.
ÜHteenuse osutajad peavad planeerima hooldusteenuse osutamist ja tagama nõuetele
vastavate hooldustöötajate piisavuse, kes teostavad hooldustoiminguid. Hooldustöötajate
hulk ja kvalifikatsioon peavad vastama teenuse sisule ja keerukusele ning asutuse
suurusele ja hooldusel olevate isikute vajadustele.
Hooldekodu esitatud 15.10.2024 2024. aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikud.
Töögraafikutest nähtub, et 07. 09.2024 on tööl olnud ainult üks abihooldustöötaja 11 tundi,
26.09.2024 ei ole tööl mitte ühtegi hooldustöötajat või abihooldustöötajat, seega ei ole
täidetud SHS § 22 lg 1, mille kohaselt teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu,
kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks
määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
SHS § 22 lg 2 kohaselt tuleb teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagada vastava
personali olemasolu ööpäevaringselt, kui see on vajalik hooldusteenust saavate isikute
hooldusplaanis kindlaks määratud tegevuste ja toimingute sooritamiseks. 2024. aasta
juuli, augusti ja septembri töögraafikutest nähtub, et esineb päevi, kus üle 90 abivajava
teenusesaaja turvalisuse ja toimetuleku tagamiseks ööpäevaringselt on tööl vaid üks
hooldustöötaja ja/või üks abihooldustöötaja kokku 31 korral (05.07.2024, 10.07.24,
13.07.2024, 16.07.2024, 17.07.2024, 20.07.2024, 25.07.2024, 29.07.2024, 01.08.2024.
02.08.2024, 03.08.2024, 05.08.2024, 07.08.2024, 09.11.2024, 11.08.2024, 12.08.2024,
16.08.2024, 17.08.2024, 20.08.2024, 21.08.2024, 24.08.2024, 29.08.2024, 02.09.2024,
04.09.2024, 07.09.2024, 10.09.2024, 11.09.2024, 14.09.2024, 20.09.2024, 25.09.2024,
28.09.2024), seega ei ole tagatud piisava personali olemasolu.
Hooldekodu ei ole taganud, et abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Järelevalves kontrollitud 2024. aasta juuli, augusti ja septembri töögraafikutest nähtub, et
abihooldustöötajad on olnud tööl hooldustöötaja juhendamiseta 18 korral (02.07.2024,
10.07.24, 13.07.2024, 16.07.2024, 25.07.2024, 29.07.2024, 02.08.2024, 05.08.2024,
07.08.2024, 12.08.2024, 15.08.2024, 20.08.2024, 29.08.2024, 02.09.2024, 04.09.2024,
07.09.2024, 19.09.2024, 26.09.2024), seega on täitmata SHS § 22 lg 3.
SKA seisukoht: Hooldekodu ei ole taganud SHS § 22 lõigetes 1-3 nõutud personali
olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldaksid teenuse osutamist.
3.1.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Alates 01.04.2024 on Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus 1450/1740 eurot, millest
hoolduskomponendi suuruseks ühe inimese kohta on 810 eurot kuus.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori
andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete
põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 383 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja
abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja
abihooldustöötajate töötasud.
5
3.2. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa
väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega
seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustuse ning ei ole
teavitanud SKAd tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimuste muutmisest tähtaegselt
(hooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). MTRi kontrollimistel
08.10.2024 ja MTRi kontrollimisel ning võrdlemisel 15.10.2024 Hooldekodu poolt esitatud
töötajate nimekirjaga selgus, et nimekirjas on kokku 18 vahetult teenust osutavat töötajat
(hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kellest ühe andmed (L.T.) MTRis puudusid ning
kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. Samuti olid
MTRis on kanded töötajate (L.R., M.P., R.A., P.T., K.V., E.T. ja T.M.) kohta, kellel puudus
töösuhe teenuseosutajaga. Ka paikvaatluse päeval Hooldekodus hooldustoiminguid
teinud M. P.-l puudus TÖRi järgi töösuhe Hooldekoduga.
Teenuseosutaja asus järelevalve menetluse ajal (17.10.2024) täitma MSÜS § 30 lõike 2
nõuet, lisades puuduva vahetult teenust osutava töötaja andmed MTRi ja eemaldas
MTRist töötajate andmed, kellel teenuseosutajaga töösuhe puudus.
4. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on
abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse
pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse
kasutajatele.
4.2. Mõelda töökorralduslikult läbi, et hooldustöötajad kasutaksid hooldusplaane
hooldustoimingute tegemise alusdokumendina.
4.3. Täiendada teenusesaajate vaba aega tähendusrikaste tegevustega. Vabaajategevuste
arendamiseks teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega.
4.4. Hetkel on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR. Helme Hooldekodu OÜga
seotud 54 teenusesaajat. Viia STAR kooskõlla teenusesaajate tegelike andmete ja
viibimiskohaga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Inna Tamm
järelevalve peaspetsialist
6