dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Järelevalve SISSEAvalik

Kiri

Sotsiaalkindlustusamet · 8. november 2024
Viit
5.1-1/26063-2
Registreeritud
8. november 2024
Dokumendi liik
Järelevalve SISSE
Funktsioon
5.1 Riiklik- ja haldusjärelevalve ning sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamine
Sari
5.1-1 Kirjavahetus riikliku- ja haldusjärelevalve ning teenuse kvaliteedi küsimustes
Toimik
5.1-1/2024
Vastutaja
Kaire Tamm (SKA, Ohvriabi ja ennetusteenuste osakond)

Failid

  • 📎1-7_31-2_06112024_161605.asice392 KB
  • 📎Meie reg-nr_ 1-7_31-2_ 7-92404922404954 03_09_2024 Väljaminev kiri_asice.msg455 KB

Sisu (failidest)

Kinnitatud: 20.09.2024 Juhataja käskkiri nr. TALLINNA LASTE TURVAKESKUS NÕMME TEE ÜKSUSE KODUKORD 1 TEENUSE OSUTAMINE 1.1 Tallinna Laste Turvakeskuse (edaspidi Turvakeskus) Nõmme tee üksuse (edaspidi NT) kolmes osakonnas osutatakse sotsiaalprogrammi teenust alkoholi ja mõnuaineid tarbivatele ja käitumishäiretega noortele ning ühes osakonnas kinnise lasteasutuse teenust (edaspidi KLAT). 1.2 Sotsiaalprogrammi suunab noort lapse heaolu spetsialist ning suunamise aluseks on lapse alko-, narko- või toksikomaania probleemid, koolikohustuse mittetäitmine, korrarikkumised ühiskonnas, kokkupuuted politseiga ja muu ennastkahjustav käitumine. 1.3 KLAT teenusele suunatakse noored Sotsiaalkindlustusameti poolt kohtu määruse alusel. 1.4 Iga noor, kes on Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee üksuses teenustel, peab juhinduma kodukorrast, olema sõbralik ja lugupidav teiste klientide ja täiskasvanute suhtes ning täitma töötajate juhiseid. 1.5 Kõik teenusele tulnud ja sealt lahkunud kliendid registreeritakse vastavas registris. 2 NÕMME TEE ÜKSUSE TEENUSTE TÖÖKORRALDUS 2.1 Enne sotsiaalprogrammi teenusele tulemist, korraldatakse juhtumi osas võrgustikukohtumine, kus tehakse kindlaks teenuse vajalikkus noorele ning tema nõusolek teenusele tulekuks. 2.2 Nooruki valimisel sotsiaalprogrammi on otsustavaks noore ja tema pere motiveeritus koostööks ja lapse abivajaduse akuutsus, hetkeolukord. 2.3 Turvakeskus sõlmib noore ja lapsevanemaga kolmepoolse kokkuleppe osalemise kohta sotsiaalprogrammis, kus on kirjas Turvakeskuse, noore ning lapsevanema õigused ja kohustused. 2.4 Turvakeskusel on õigus sotsiaalprogrammi teenust ühepoolselt lõpetada, kui kokkuleppetest kinni ei peeta. Noorel ja lapsevanemal on õigus sotsiaalprogrammi teenusest loobuda. Selleks korraldatakse vestlused osapooltega ja seejärel võrgustiku kohtumine, et arutada selle otsusega kaasnevaid riske ja tagajärgi ning planeerida edasised tegevused. 2.5 Lapsevanemat/eestkostjat/hooldajat (edaspidi lapsevanemat) teavitab üksuse juht või vanemsotsiaaltöötaja esimesel kohtumisel Nõmme tee üksuses kehtivast suhtlemiskorraldusest, mis hõlmab telefonikõnesid, asutuses toimuvaid külastusi ja kodukülastusi. 1 2.5.1 Lapsevanemal ning tema poolt aktsepteeritud isikutel, k.a. sõbral, on võimalik igapäevaselt helistada noorele kas osakonna telefoni numbrile, 17:00-21:00 ajavahemikus või noore isiklikule mobiilile, telefoni kasutamise ajal, vastavalt päevakavale; 2.5.2 Noorel on õigus telefoniga rääkida privaatselt, kõne pikkus 15min. helistaja kohta, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 2.5.3 Nooruk saab majast välja helistada isikliku mobiiltelefoniga, telefoni kasutamise ajal vastavalt päevakavale või vajadusel kasutades selleks osakonna telefoni; 2.5.4 Külastused on lubatud igapäevaselt 15:30-20:00 ajavahemikus (nädalavahetustel al. kella 10:30-st) ja erandjuhtudel teistel kellaaegadel; 2.5.5 Kõik külastused peavad olema eelnevalt kokku lepitud (tööajal esmaspäevast reedeni kl 9-17) vanemsotsiaaltöötajaga või üksuse juhiga; 2.5.6 Külastuse pikkus on üldjuhul 30 min., kuid võib pikendada juhul, kui päevaplaanis ei ole muidu tegevusi, millest nooruk peaks osa võtma; 2.5.7 Kui ei ole lapse heaolu spetsialisti, lastekaitse poolsest takistust või piirangu märget, siis võib vanem külastuse ajal minna lapsega jalutama/poodi/kohvikusse, eelnevalt kooskõlastades seda vanemsotsiaaltöötajaga. Kokkulepitud ajal toob ta noore tagasi. 2.5.8 Esimesel kohtumisel teavitatakse lapsevanemat, mida tohib oma lapsele tuua turvakeskusesse, k.a toiduained. Kui lapsevanem toob oma lapsele magusat, siis jaotatakse see oote ajal võrdselt osakonnas viibivate noorte vahel. Magusa toomine ei ole vanemate jaoks kohustus vaid võimalus. 2.5.9 Külastuse ajal on külastaja poolt kaasatoodud toidu söömine lubatud. Oma mobiiltelefoni noor ei kasuta külastuse ajal (v.a. kui lähevad välja pikemaks ajaks). 2.5.10 Noorukil on õigus osaleda majavälistes teraapiates, huvialaringides, arsti vastuvõttudel jne, kui need on eelnevalt kooskõlastatud üksuse juhi või vanemsotsiaaltöötajaga (tööajal esmaspäevast reedeni kl 9-17). Nendel käikudel saadab noort tavaliselt lapsevanem, eestkostja või perevanem. Kokkuleppel vanemsotsiaaltöötajaga võib noor minna ka iseseisvalt. 2.5.11 Üksuse juht/vanemsotsiaaltöötaja fikseerib majast väljaskäimised Digise keskkonna kalendris, märkides sinna mineku algusaja ja võimalusel ka tagasituleku aja. Noorukile on lubatud osakonnast kaasa anda nendeks käikudeks tema isiklik mobiiltelefon. 2.5.12 Kui lapsevanemal ei ole võimalik mõjuval põhjusel majavälistel käikudel ise noort saata, siis saadab noort nendel käikudel NT töötaja. NT töötajaga minnes noor mobiiltelefoni kaasa ei võta. 2.5.13 Kui nooruk on enne teenusele tulemist käinud trennis või huviringis, siis on tal teenusel olles võimalus seda tegevust jätkata, käies majast väljas trennis kas lapsevanema saatel ja hiljem iseseisvalt. 2.5.14 Kui laekub info, et nooruk kasutab trennis käimist muudel eesmärkidel ja trenni ei jõuagi, siis osalemine trennides võib olla peatatakse mingiks perioodiks või lõpetatakse üldse. Kõik juhtumid arutatakse individuaalselt läbi nooruki ja tema vanema ja ka treeneriga. 2.5.15 Nooruki kodukülastused on oluline osa teenusest ja peale kohanemisperioodi (5 nädalat) hakkab nooruk käima kodus 2 nädalavahetuseti, 6-9h, 9-12h, 12h ja edasi 24h (kui ei ole kokku lepitud teisiti). 2.5.16 Kodukülastuse pikkuse määrab vanemsotsiaaltöötaja koostöös üksusejuhiga vastavalt nooruki käitumisele sotsiaalprogrammis, kooskõlastades selle lapsevanemaga. 2.5.17 Kodukülastus lükatakse kuni 3 nädalat edasi, kui nooruk on seadnud ohtu ennast või teisi, kas turvakeskuses või kodukülastuse ajal. Näiteks juhtudel, kui laps ei ööbinud kodus, põgenes ja oli tagaotsitav, tarvitas mõnuaineid, sattus politsei tähelepanu alla, kakles või tõi turvakeskusesse keelatud aineid (nt tubakatooted, e-sigaretid, mokatubakas, mõnuained, teravad esemed) jne. Selle perioodi jooksul viiakse noorega läbi selgitustöö ja psühholoogiline nõustamine, et aidata tal mõista oma tegevusega kaasnevaid riske ja tagajärgi. 2.5.18 Kodukülastuse pikkust võib vähendada kuni 4 tunni võrra, kui see on vajalik õppetöö eesmärkide saavutamiseks või päevaplaani täitmiseks. 2.5.19 Haigestumise korral viib lapsevanem noore üldjuhul koju kuni tervenemiseni. Erandjuhul (nt massilise haigestumise korral osakonnas või pere eriolukorras) võib noor jääda osakonda, kus ta on tervetest noortest eraldatud. Ravimite toomise ja arsti visiidi korraldamise eest vastutab lapsevanem. Kui nooruk haigestub kodukülastusel olles, siis teavitab lapsevanem olukorrast osakonda ja vanemsotsiaaltöötajat või üksuse juhti. Tulenevalt haiguse iseloomust lepitakse kokku, kas nooruk jääb koju või naaseb turvakeskusesse. 2.5.20 Kodukülastusele minnes ei tohi noorele kaasa anda psühhotroopseid ravimeid. Need antakse vanema kätte või vanemal on varutud koju vajalikud ravimid. 2.5.21 Kui nooruk läheb kokkulepitud kodukülastusele, on tal õigus kaasa võtta isiklikud asjad, mida ta soovib koju viia. 2.6 Avatud programm. Kui noor on viibinud teenusel vähemalt 3 kuud ja selle aja jooksul on toimunud vähemalt 5x24h edukat kodukülastust, on võimalus saada avatud programmi (edaspidi AP). 2.6.1 AP raames saab noor olla kodus reede õhtust, kuni pühapäeva õhtuni. Lisapäev, nädala sees lisandub individuaalsel lähenemisel. Samuti on võimalik kokku leppida AP võrgustiku kohtumisel. 2.6.2 Enne AP raames nädalavahetuseks koju saamist, peab noorel olema tehtud suurpuhastus, õppimisülesanded uueks koolinädalaks ning nädala käitumise tagasiside peab olema positiivne. 2.6.3 Nooruki koju saamise ja tagasituleku kellaajad lepib kokku vanemsotsiaaltöötaja lapsevanemaga. 2.6.4 AP katkeb, kui nooruk on toime pannud teo, mis on vastuolus NT kodukorraga. 2.7 Nooruki saabumisel/naasmisel osakonda, on sotsiaalpedagoogil õigus vaadata läbi noore isiklikud asjad ning veenduda, et tal poleks kaasas keelatud esemeid (terariistu, mõnuaineid, tubakatooteid, jm esemed, mis võivad olla ohtlikud noorele endale, teistele noortele ning töötajatele). Lisaks kaasasolevatele isiklike asjade läbivaatusele, kombitakse läbi ka nooruki taskud ja seljasolev riietus. Selline 3 kontroll on õigustatud põhjendatud kahtluse korral, et noore valduses võib olla keelatud asju. 2.8 Noorel on kohustus teha narkotesti (sülje või uriiniproov) ja puhuda alkomeetrisse, kui ta saabub teenusele/tuleb kodukülastuselt ning selleks on põhjendatud vajadus. 2.8.1 Noorel on õigus anda uriiniproov privaatselt, kuid töötaja peab veenduma, et uriin on antud korrektselt. 2.8.2 Kui töötajal on kahtlus uriiniproovi õigsuses, on tal õigus nõuda kordusproovi. 2.8.3 Uriiniproovi peab noorelt võtma samast soost töötaja. 2.9 Osakonnas elavad noored kahestes tubades ning tubadesse jaotus toimub sotsiaalpedagoogide ettepanekul, arvestades võimalusel ka noorte soove. 2.9.1 Noorukil on keelatud käia teiste tubades; 2.9.2 Ta peab hoidma üldist korda enda toas (sh kappide, sahtlite ja laua korrashoid); 2.9.3 Füüsilise keskkonna hoidmine ja säilitamine on nii nooruki kui ka töötajate kohustus, vara tahtlikul lõhkumisel hüvitab tekitatud kahju see isik või tema esindaja, kes eseme lõhkus; 2.9.4 Kui TLT töötaja märkab, et inventar on katki/puudu/vajab parandamist- teavitab ta sellest esimesel võimalusel majandusjuhatajat ja vanemsotsiaaltöötajat e-kirja teel. Kui nooruk märkab, et inventar on katki, teavitab ta sellest esmajärjekorras NT töötajat. 2.9.5 Põhjendatud kahtluse korral, et noor peidab oma toas keelatud esemeid, võib teha töötaja toas läbiotsimise, võimalusel noort enne informeerides. 2.9.6 Nooruki tuba peab pärast läbiotsimist jääma samasugune nagu oli see enne läbiotsimist. 2.9.7 Nooruk tohib enda toas hoida esmavajalikke riideesemeid (pesu, vahetusriided), üleriided ja jalanõud hoitakse garderoobis. 2.9.8 Lisaks riietele, võib toas hoida koolitööks vajalikke vihikuid/pabereid/töövihikuid/õpikuid ja isiklikke päevikuid/märkmikke. 2.9.9 Noorel on lubatud kodust kaasa tuua, eelneval kokkuleppel vanemsotsiaaltöötaja või üksuse juhiga, asju, mis loovad tema toas hubase õhkkonna. 2.9.10 Kõik esemed, mis on ohtlikud endale ja teistele, tuleb pärast kasutust asetada kokkulepitud kohta kasvatajate toas: lõhnaõlid, hügieenivahendid, teravad esemed nagu teritajad, sirklid, käärid, nõelad, kudumisvardad, heegelnõel, püksirihmad jne. 2.9.11 Sotsiaalpedagoogil on õigus küsida esemed, mida ta peab põhjendatult ohtlikuks, kasvatajate tuppa hoiule. 2.9.12 Noor kasutab NT viibimise ajal ainult temale kuuluvaid asju. 2.10 Noore välimus teenusel viibides peab olema korrektne ja mitteväljakutsuv. Kui sotsiaalpedagoog näeb nooruki riietuses midagi sellist, mis on liialt paljastav, provokatiivne ja väljakutsuv, juhib ta sellele tähelepanu ning nõuab korrektset riietust. 2.10.1 Turvakeskuses viibides ei ole lubatud kanda keelatud sümboolikaga riideid, ehteid; tubades ei tohi olla nende teemalisi plakateid. 4 2.10.2 Keelatud sümboolika: narko-ja alko propageerimine, pornograafilise sisuga materjalid ja propaganda. 2.10.3 Ehete kandmine osakonnas- igal noorukil võib olla 1-2 kaelakeed (v.a.paelad); 1-2 käevõru; 1-2 sõrmust; 1-2 paari kõrvarõngaid. 2.10.4 Kui personal märkab, et nooruk kannab selliseid ehteid, mis ei ole sobilikud (suured, teravad, keelatud sümboolikaga), siis on töötajal õigus võtta need kasvatajate ruumi hoiule ja edastada noore vanematele. 2.11 Osakonnas algab iga päev hommikukoosolekuga, kus osalevad kõik osakonnas viibivad noored, vahetust alustavad sotsiaalpedagoogid ja võimalusel üksuse juht, vanemsotsiaaltöötaja ja psühholoogid. Hommikukoosolek on kohustuslik päeva alustav osa ja arutatakse läbi eesolev päev, majast väljas käimised, grupitööd, huvialategevused jm oluline. 2.12 Noorele antakse igapäevaselt tagasisidet tema käitumise kohta, keskendudes eelkõige positiivse käitumise kinnitamisele. Käitumise korrigeerimiseks kasutatakse sekkumiste ja mõjutusvahendite tabelit. 2.13 Osakonnas kokkulepitud reeglid ja ajad TV vaatamiseks, arvuti kasutamiseks, playstationi mängimiseks, raadio kuulamiseks on fikseeritud osakonna seinal eraldi graafikutes. 2.13.1 Arvutit saab kasutada iga nooruk nädala sees 2x1h ja boonusena nädalavahetusel 1hx2, kui nädala käitumise tagasiside on positiivne. 2.13.2 Arvutiaega saab poolitada 30min+30min, kuid selle aja peab ära kasutama samal päeval. 2.13.3 Playstationit saab kasutada vastavalt päevaplaanile, kui käitumise tagasiside on positiivne. 2.13.4 Arvuti- ja playstationi ajad on eraldiseisvad ja neid ei saa omavahel asendada. 2.14 Noor võib kasutada isiklikku mobiiltelefoni õhtusel ajal oma toas ajavahemikus 18.45-19.45 või 19.45-20.45, vastavalt eelnevalt kokku lepitud graafikule. Privaatsuse tagamiseks viibib noor sellel ajal toas üksi. Tema toakaaslane viibib sel ajal elutoas, osaleb õhtustel tegevustel või tegeleb hügieeni toimingutega. 2.14.1 Telefonis võib suhelda sotsiaalmeedias, vanematele ja sõpradele helistada, mängida, kuulata muusikat. 2.14.2 NB! Ei tohi teisi kiusata, pilte ja videosid teha, filmida turvakeskuse ruume, personali ja teisi noori! 2.14.3 Kui tulevad rikkumised seoses telefoni kasutamisega, siis esialgu pakume noorele võimalusi ennast parandada (nt. telefon ära anda sotsiaalpedagoogide ruumi, pildid või videod maha võtta, vabandada jne), kui noor ei ole koostööaldis, siis on võimalik rakendada telefonikeeldu 1-7 päeva, sõltuvalt rikkumise suurusest. 2.14.4 Kui noor keeldub koostööst, ei täida päevakava, käitub trotslikult ja/või agressiivselt või ei allu reeglitele ja korraldustele, on sotsiaalpedagoogil õigus sel päeval telefoni mitte anda. 2.14.5 Kui noor ei ole valmis telefoni kokkulepitud ajal tagastama, siis räägime tagajärgedest (telefoni kasutamise keelust) ja ootame niikaua kui aku saab tühjaks ning rakendame telefoni kasutamise keeldu. 2.14.6 Laadija tohib olla ainult sotsiaalpedagoogidel. Telefon laetakse ainult kasvatajate toas. 5 2.15 Nõmme tee üldkasutatavad ruumid on jõusaal, õppeköök, käsitööklass, muusikastuudio, õpetajate toad, klassiruumid, söökla jm ruumid, mida kasutavad noorukid koos NT töötajaga. 2.15.1 Neid ruume kasutatakse heaperemehelikult, tagatakse kord ja puhtus ning asjade omale kohale tagasipanek pärast kasutamist. Noorukeid ei tohi jätta järelevalveta üheski majasiseses ruumis või territooriumil õues viibides. 2.15.2 Noortega võib õues käia ka päevaplaani välistel aegadel, kuni kell 20:00- ni. Koolitundide toimumise ajal sisehoovis ei käida. Õuemineku osas teeb otsuse sotsiaalpedagoog, kes otsustab ka, kui suure grupi ta õue võtab. 2.15.3 Söögiaegadel viibib noortega sööklas vähemalt 1 sotsiaalpedagoog osakonnast. 2.15.4 Söökla ja kool on avalikud kohad- kus peab olema viisakas riietus. 2.16 NT sotsiaalprogrammi osakondades on olemas rahunemisruum. Noored saavad neid ruume kasutada sotsiaalpedagoogi soovitusel või oma vabast tahtest, et olla üksi, mediteerida, kuulata rahustavat muusikat, joonistada, täita päevikut, välja elada oma emotsioone jne, eesmärgiga saavutada emotsionaalne tasakaal ja rahuneda. Noori ei lubata sinna mitmekesti. Ust ei tohi lukustada. Vajadusel võib noorega koos seal viibida sotsiaalpedagoog või psühholoog, kes õpetab noorele eneseregulatsiooni tehnikaid. Rahunemisruumi kasutamist tuleb kajastada Digise keskkonnas lapse/noore märkamise lahtrisse. Olukorra eskaleerumisel kutsutakse vajadusel kohale politsei ja kiirabi. 2.17 KLAT osakonnas on eraldusruum selge eesmärgiga, noore eraldamiseks, kui tema käitumine kujutab otsest ja vahetut ohtu tema enda või teiste isikute elule või tervisele ja seda ohtu ei ole võimalik vältida muul viisil. Eraldusruumis võib noor olla kuni ohu äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks järjestikuks tunniks, tagades eraldamise ajal lapsele/noorele pideva toe ja järelevalve (Sotsiaalhoolekande seadus § 130). 2.17.1 Kõik paigutamised eraldusruumi peavad olema põhjendatud ja fikseeritud vastavas dokumendis ( KLAT osakonnas olemas kasvatajate toas), kus on ka välja toodud eraldusruumi paigutamise kord, sh ajaline määratlus ja samuti Digise keskkonnas. 2.17.2 Kõikidest eraldusruumi paigutamistest peab sotsiaalpedagoog teavitama üksuse juhti või vanemsotsiaaltöötajat. 2.17.3 Eraldusruumi on noorukil võimalik ajutiselt kasutada ka ruumina, kui soovitakse olla üksinda, sellisel juhul ei tohi eraldusruumi ust lukustada. 3 ÕPPETÖÖ KORRALDUS 3.10 Õppetöö Nõmme tee üksuses toimub vastavalt Ristiku ja Karjamaa Põhikoolide töökorraldusele. Klassikollektiivid luuakse iga õppeaasta alguses, vastavalt õpilaste arvule. 3.11 Tunniplaanid koostavad Ristiku ja Karjamaa Põhikoolide õppealajuhatajad, koostöös turvakeskuse õppe -ja huvijuhiga, kes edastab need turvakeskuse töötajatele ja noortele. 6 3.12 Õppetöös osalemine on noorele teenusel viibimise ajal kohustuslik, tundidest vabastab vaid haigestumine või mõni muu oluline põhjus, mis on kooskõlastatud vastava osakonna sotsiaalpedagoogiga/üksuse juhi/vanemsotsiaaltöötajaga. 3.13 Kõik puudumised peavad olema kajastatud ekool.eu keskkonnas ja kooli õpetajaid peab olema teavitatud õpilase puudumisest. Puudumisest teavitab see isik, kellel on esimesena info nooruki puudumisest. 3.14 Kui nooruk mingil põhjusel eemaldatakse tunnist, siis viibib ta osakonnas, oma toas tunni lõpuni. Kui ta tundidesse tagasi enam ei lähe, siis viibib enda toas koolitundide lõpuni. 3.15 Koolitundide alguseks peavad noorukil kaasas olema kõik selle päeva vahendid, mis õppetööks on vajalikud ning tundide ajal klassiruumide ja osakonna vahelist liikumist ei toimu. 3.16 Meditsiiniõe külastus on lubatud vaid vahetunni ajal. 3.17 Õpilane riietub koolitundides korrektselt, ei kanna peas kapuutsi ning tegeleb tunnis vaid õppetööga. Kõik õppetööks mittevajalikud asjad jäävad osakonda. 3.18 Igal koolipäeval on vahetundide ajal kooli koridorides tagatud korrapidamine sotsiaalpedagoogide poolt, kes helistavad tunni- ja vahetunnikella, vastavalt tundide graafikule. Korrapidamine (peakorrapidaja ja abid) on fikseeritud õppe- ja huvijuhi poolt Digise keskkonnas, päevasündmuste all. 4 SEKKUMISED JA MÕJUTUSVAHENDID Noore ebasobiva käitumise korrigeerimisel võib kasutada erinevaid sekkumisi ja mõjutusvahendeid, sõltuvalt olukorra tõsidusest ja noore individuaalsetest vajadustest, et aidata temal mõista ja muuta ebasobiva käitumise põhjuseid. Sotsiaalpedagoog valib tabelis olevatest variantidest sekkumise või mõjutusvahendi vastavalt lapse käitumisele ja oma põhjendatud nägemusele olukorrast. Eeldus on, et iga sotsiaalpedagoog annab endast parima, et otsus oleks õiglane ja põhjendatud ning selgitab seda noorele. Sekkumised ja mõjutusvahendid on kindlasti vaja kajastada elektroonilises päevikus koos põhjusega. 7 TLTK Nõmme tee üksus Sekkumised ja mõjutusvahendid Kinnitatud 20.09.2024 Sekkumiste ja mõjutusvahendite kasutamisjuhend Positiivne tähelepanu on tõhus meetod noorte käitumise toetamiseks ja arendamiseks. See lähenemine keskendub noorte motiveerimisele, enesehinnangu tõstmisele ja suhete tugevdamisele. Positiivse tähelepanu rakendamine aitab noortel tunda end väärtustatuna, edendab soovitud käitumist ja loob tugevamaid suhteid. Põhilised võtted: • Positiivne käitumise kinnitamine - noore soovitud käitumise tunnustamine ja kiitmine võib hõlmata sõnalist kiitust, positiivseid tagasisidesõnu või väikeste auhindade andmist. See aitab tugevdada positiivseid harjumusi ja edendada soovitud käitumist. • Positiivsete tegevuste korraldamine nagu spordiüritused, kunstiprojektid või grupimängud, pakub noorele huvitavaid ja meeldivaid võimalusi ennast positiivselt väljendada ning uusi oskusi arendada. • Vaba aja veetmise võimaluste pakkumine. Noorele mitmesuguste vaba aja veetmise võimaluste pakkumine, nagu huviala- ja sporditegevused, töötubade korraldamine või ühistegevused, toetab nende huve ja andeid, aidates noorel ennast positiivselt väljendada ja oskusi arendada. Positiivse käitumise toetamine on põhiline eesmärk, kuna see aitab noorel arendada ja säilitada soovitud käitumismustreid, mis soodustavad tema isiklikku ja sotsiaalset arengut. Tunnustamine ja positiivne tagasiside suurendavad noore motivatsiooni ja enesehinnangut, aidates tal saavutada oma eesmärke ja paremini toime tulla raskemates olukordades. Selline lähenemine loob turvalise ja toetava keskkonna, kus noored tunnevad end väärtustatuna ja on valmis tegema positiivseid muutusi. Noore ebasobiva käitumise korrigeerimisel võib kasutada erinevaid sekkumisi ja mõjutusvahendeid, sõltuvalt olukorra tõsidusest ja noore individuaalsetest vajadustest, et aidata temal mõista ja muuta ebasobiva käitumise põhjuseid. Sotsiaalpedagoog valib tabelis olevatest variantidest sekkumise või mõjutusvahendi, vastavalt lapse käitumisele ja oma põhjendatud nägemusele olukorrast. Eeldus on, et iga sotsiaalpedagoog annab endast parima, et otsus oleks õiglane ja põhjendatud ning selgitab seda noorele. Sekkumised ja mõjutusvahendid on kindlasti vaja kajastada elektroonilises päevikus koos põhjusega. Osa mõjutusvahenditest rakendab vanemsotsiaaltöötaja kooskõlastades üksusjuhiga: vanemate kaasamine, võrgustiku kokkukutsumine, kodukülastuse aja vähendamine või edasilükkamine. Mõjutusvahendite kasutamine on kõige tõhusam, kui need rakendatakse samal päeval. Kui see ei ole võimalik, tuleks mõjutusvahendid rakendada järgmisel päeval. Lühiajaliste sekkumiste ja mõjutusvahendite eelised seisnevad kiire reageerimise võimes ebasobivale käitumisele, aidates kohe tähelepanu juhtida ja motivatsiooni suurendada käitumise muutmiseks. Need on tõhusad, kuna pakuvad selget ja kiiret tagasisidet, mis võib aidata noorel kiiresti oma käitumist korrigeerida. Pikaajaliste sekkumistel ja mõjutusvahenditel on pigem negatiivne mõju. Näiteks võivad liiga ranged või ebaõiglaselt rakendatud mõjutusvahendid vähendada noore motivatsiooni, kahjustada suhteid ning suurendada stressi ja ärevust, mis mõjutab tema enesehinnangut ja võimet toime tulla tulevaste olukordadega. Seega kasutatakse pikaajalisi piiranguid äärmisel juhul, kui noor rikub seadust või seab ennast ja teisi ohtu. Sellised juhul on samuti vajalik võrgustiku töö. Sekkumise läbiviimisel ja mõjutusvahendite kasutamisel on täiskasvanu noorele oluline TLTK Nõmme tee üksus Sekkumised ja mõjutusvahendid eeskuju. Täiskasvanu peaks näitama lugupidavat ja rahulikku hoiakut, et noor saaks õppida positiivseid käitumismustreid ja suhtlemisviise. Selline hoiak aitab luua usaldusväärse ja toetava keskkonna, mis soodustab efektiivset käitumise muutmist ja noore positiivset arengut. TEGU SEKKUMISED JA MÕJUTUSVAHEND • Verbaalselt ebaviisakas: • Vestlus sotsiaalpedagoogiga, selgitustöö kodukorra põhjal ropendamine, solvamine, • Vestlus, kaasatakse psühholoogi sõimamine, alandamine, • Vestlus, kaasatakse vanemsotsiaaltöötajat või üksusejuhi ähvardamine, ebaviisakas • Taastav vestlus konflikti osapooltega käitumine, üleolev käitumine • Hoiatus • Korralduste mittetäitmine • Seletuskiri/olukorra kirjeldus • Soovitus kasutada rahunemistuba • Mõjutusvahendi/keelu • Rahunemine kuni 0,5h oma toas (kui käitumine ei parane, siis eiramine pikeneb 0,5h kaupa) • Provokatsioon/provokatsioo • „Aeg Maha oma toas“ (edaspidi A.M.) – laps viibib oma toas niga kaasaminemine kuni 24 tundi (rakendatakse süstemaatiliselt kodukorra (kaaslaste teadlik ärritamine, rikkumisel, kooskõlastamisel vanemsotsiaaltöötajaga) ülesässitamine, kiusamine • TV vaatamise piirang (1-2h, vajadusel maksimaalselt 1 päev) vms) • Arvutikeeld • Ründamine (mitte füüsiline) • Vabandamisele suunamine • Isikliku mobiiltelefoni kasutamise piiramine • Osalemisõiguse piiramine teatud tegevustes (vaba aja veetmise võimalused, territooriumist väljas käimised, väljasõidud jne) • Essee/muu loovtegevus • Vanemate kaasamine konflikti lahendamisel • Rahunemine oma toas kuni 0,5h (kui käitumine ei parane, siis Vägivalla kasutamine (kaaslastele pikeneb 0,5h kaupa) või töötajale kallaletung, peksmine, • Vajadusel kutsuda kiirabi või/ja politsei lõhkumine – igasugune füüsiliselt • Sotsiaalprogrammis – suunamine rahunemisruumi • KLAT-is eraldusruumi paigutamine agressiivne käitumine) • Vestlus sotsiaalpedagoogiga, selgitustöö kodukorra põhjal • Vestlus, kaasatakse psühholoogi • Vestlus, kaasatakse vanemsotsiaaltöötajat või üksusejuhi • Taastav vestlus konflikti osapooltega • Vabandamisele suunamine • Seletuskiri /olukorra kirjeldus • Kuni 7 päeva territooriumilt väljas ei käi (k.a. kodukülastus) • Isikliku mobiiltelefoni kasutamise piiramine • Kodukülastus lükatakse kuni 3 nädalat edasi (rakendab vanemsotsiaaltöötaja kooskõlastades üksusejuhiga) • Vanemate kaasamine konflikti lahendamisel • Võrgustiku kohtumine • Essee/muu loovtegevus Öörahu rikkumine • Hoiatus • Toa uks jääb lahti, kuni on saavutatud vaikus. • Korduva rikkumise korral- tubade vahetus (kui toakaaslased koos rikuvad öörahu) Õppetööga seotud rikkumised • Vestlus sotsiaalpedagoogiga, selgitustöö kodukorra põhjal (ka tunnist mitte osalemine, koduste • Vestlus psühholoogiga ülesannete osas valetamine või nende • Hoiatus varjamine, õpilaspäevikusse õppimine • 0,5 tundi oma toas (kui käitumine ei parane, siis pikeneb 0,5h kirjutamata, õpilaspäeviku sodimine, kaupa) koduste ülesannete tegemata jätmine) • TV vaatamise piirang (1-2h, vajadusel maksimaalselt 1 päev) • Arvutikeeld samal päeval • Osalemisõiguse piiramine teatud tegevustes (vaba aja veetmise võimalused, territooriumist väljas käimised, väljasõidud jne) • Isikliku mobiiltelefoni kasutamise piiramine • Kodukülastuse pikkust võib vähendada kuni 4 tunni võrra õppetöö eesmärkide saavutamiseks (rakendab vanemsotsiaaltöötaja kooskõlastades üksusejuhiga) Keelatud asjade omamine • Seletuskiri (kõik reeglites mittelubatud asjad ja • Hoiatus TLTK Nõmme tee üksus Sekkumised ja mõjutusvahendid tegevused, sh ka toit ja tabletid või muud • Vestlus sotsiaalpedagoogiga, selgitustöö kodukorra põhjal ravimid osakonnas, e-sigaretid ja • Vestlus, kaasatakse psühholoogi, vajadusel med.töötajat mokatubakas) • Vestlus, kaasatakse vanemsotsiaaltöötajat või üksusejuhi • Essee kirjutamine • Toa ja asjade läbi otsimine • Osalemisõiguse piiramine teatud tegevustes (vaba aja veetmise võimalused, territooriumist väljas käimised, väljasõidud jne) • Kodukülastus lükatakse kuni 1 nädal edasi Vargus (nii TLTK vara kui ka teise • Toa ja asjade läbi otsimine inimese eseme salaja või jõuga ära • Seletuskiri võtmine) • Varastatud eseme tagastamine koos vabandusega • Vestlus sotsiaalpedagoogiga, selgitustöö kodukorra põhjal • Vestlus, kaasatakse psühholoogi • Vestlus, kaasatakse vanemsotsiaaltöötajat või üksusejuhi • Politsei kaasamine • Vanemate kaasamine • Vabandamisele suunamine • Taastav vestlus kannatanuga Turvakeskuse vara lõhkumine • Hoiatus • Võimalusel parandab klient lõhutud eseme ise või maksab uue eseme soetamise oma taskurahast. • Vanem või eestkostja kompenseerib tekitatud kahju või hüvitab eseme • Vabandamisele suunamine Riiete vahetamine/teisele kliendile • Seletuskiri mõlemalt osapoolelt andmine • Hoiatus • Vestlus sotsiaalpedagoogiga, selgitustöö kodukorra põhjal • Vahetatud eseme koju saatmine • Osalemisõiguse piiramine teatud tegevustes, nt vaba aja veetmise võimalused, kus on noored koos • Esse Keelatud tegevused: • Seletuskiri • Alkoholi ja mõnuainete • territooriumilt väljas käimise piirang 1 nädal tarvitamine • Kodukülastus lükatakse kuni 3 nädalat edasi (rakendab • kodukülastuse ajal viibimine vanemsotsiaaltöötaja kooskõlastades üksusejuhiga) seltskonnas, kus tarvitatakse • „Aeg Maha oma toas“ (edaspidi A.M.) – laps viibib oma toas alkoholi või muid mõnuaineid; kuni 24 tundi • kodukülastuse ajal vägivalla • Isikliku mobiiltelefoni kasutamise piiramine kasutamine teiste suhtes; • Vestlus sotsiaalpedagoogiga, selgitustöö kodukorra põhjal • kodukülastuse ajal vargused, • Vestlus, kaasatakse psühholoogi vahendamine, väljapressimine • Vestlus, kaasatakse vanemsotsiaaltöötajat või üksusejuhi • Öösel ajal viibimine väljaspool • Essee kirjutamine kodu • Osalemisõiguse piiramine teatud tegevustes (vaba aja • Omavoliline lahkumine ning katse veetmise võimalused, territooriumist väljas käimised, omavoliliselt lahkuda väljasõidud jne) Turvakeskusest • Politsei kaasamine • Noore tagaotsimine politsei poolt • Vajadusel kiirabi väljakutsumine • Muu kokkuleppe rikkumine, sh • Vanemate kaasamine tagasituleku ajast mitte kinni • Võrgustikukohtumine pidamine. • Suitsetamine Enesevigastamine • Vestlus, kaasatakse psühholoogi (seina löömine, enda lõikumine, • Med.töötaja nõustab tätoveerimine, augustamine) Esmaabi • Rahunemine kuni 0,5h oma toas osutab sotsiaalpedagoog. Tõsisemate • Sotsiaalprogrammis – suunamine rahunemisruumi vigastuste korral kutsutakse kiirabi. • KLAT-is eraldusruumi paigutamine (äärmisel juhul, kui noor on endale ohtlik) • Hoiatus, võimalus noorel ennast parandada (nt. telefoni ära Rikkumised seoses telefoni anda sotsiaalpedagoogile kätte, pildid või videod maha võtta, kasutamisega vabandada jne) • Kui noor ei ole koostööaldis, siis on võimalik rakendada TLTK Nõmme tee üksus Sekkumised ja mõjutusvahendid telefonikeelu 1-7 päeva, sõltuvalt rikkumise suurusest. • Isikliku mobiiltelefoni kasutamise piiramine Vestlus ja selgitustöö - rahulik ja selgitav vestlus noorega, et arutada tema käitumise tagajärgi ning aidata tal mõista, miks see käitumine on sobimatu. Hoiatus – Selge hoiatus, mis annab noorele teada, et tema käitumine ei ole aktsepteeritav ja peab muutuma. Hoiatust kasutatakse alati esmase eksimuse korral ning esimesel korral muid mõjutusvahendeid ei rakendata. Seletuskiri/olukorra kirjeldus - Enne mõjutusvahendi rakendamist on oluline võtta lapselt seletuskiri, et saada selge ülevaade olukorrast ja käitumise põhjustest. See annab väärtuslikku teavet asjaoludest, mis aitavad paremini mõista noore perspektiivi. Seletuskiri tagab, et mõjutusvahendit rakendatakse õiglaselt ja tõhusalt, lähtudes objektiivsest teabest. Essee kirjutamine – noore suunamine kirjutama essee rikkumise korral on tõhus viis, et aidata tal oma käitumist analüüsida ja mõista selle tagajärgi. Selline lähenemine julgustab noort sügavamalt mõtlema oma tegude üle ning arendab tema kriitilist mõtlemist ja vastutustunnet. Teema peab olema seotud eksimusega või rikkumisega. Esse struktuur: „Kui ma jätkan oma taolist käitumist, siis mis see kaasa toob 1. mulle 2. minu lähedastele, 3. minu sõpradele? Mis kasu ja tagajärgi ma saan? Vabandamisele suunamine tähendab, et kui noor on käitunud sobimatult või põhjustanud kellelegi ebameeldivust, suunatakse ta olukorra parandamiseks vabandama. Vabandusest keeldumine ei saa olla põhjus, miks rakendada teisi mõjutusvahendeid. Taastav vestlus konflikti osapooltega - eesmärk on aidata osalistel mõista üksteise seisukohti ja tundeid, et leida ühine lahendus probleemile. Selle protsessi käigus luuakse avatud ja toetav keskkond, kus kõik osalised saavad väljendada oma muresid ja arvamusi. Taastav vestlus edendab empaatiat ja vastastikust austust, aidates seeläbi konflikti lahendada ja taastada suhteid. Selle viib läbi erapooletu täiskasvanu, nagu sotsiaalpedagoog, psühholoog, vanemsotsiaaltöötaja või üksusejuht. See spetsialist tagab, et vestlus kulgeb neutraalselt ja kõik osalised saavad võrdselt sõna. Korduva rikkumise puhul- individuaalne lähenemine üksuse juhi ja vanemsotsiaaltöötajaga kooskõlastatult Loovtegevus- joonistamine, kirjutamine või muusikaga tegelemine, on tõhus mõjutusvahend noorte käitumise korrigeerimisel, kuna see pakub positiivset väljundit emotsioonide ja stressi juhtimiseks ja pakuvad alternatiivi negatiivsele käitumisele. Samuti toetavad need noore enesehinnangut ja probleemide lahendamise oskusi, mis võivad aidata vältida edasisi käitumisprobleeme. „Aeg Maha oma toas“ (edaspidi A.M.) – noor viibib oma toas kuni 24 tundi (rakendatakse siis, kui laps tuli tagasi kodukülastuselt või peale põgenemist, on joobes, trotslik, mõõdukalt agressiivne, mõjutab teisi negatiivsel moel või muul põhjusel on vaja teda teistest eraldada või suunata rahunema oma tuppa. Järgmisel päeval on võimalik AM pikendada eelnimetatud põhjuste kordamise korral, kuid mitte rohkem kui 3 päeva järjest.) Rahunemisruum - NT sotsiaalprogrammi osakondades on olemas rahunemisruum. Noored saavad neid ruume kasutada sotsiaalpedagoogi soovitusel või oma vabast tahtest, et olla üksi, mediteerida, kuulata rahustavat muusikat, joonistada, täita päevikut, välja elada oma emotsioone jne, eesmärgiga saavutada emotsionaalset tasakaalu ja rahuneda. Noori ei lubata sinna kahekesti, kolmekesi. Uksi ei tohi lukustada. Vajadusel võib noorega koos viibida sotsiaalpedagoog või psühholoog, kes õpetab noort eneseregulatsiooni tehnikaid. Rahunemisruumi kasutamist tuleb kajastada Digis keskkonnas lapse märkamise lahtrisse. Olukorra eskaleerumise korral kutsutakse vajadusel kohale politsei ja kiirabi. Eraldusruum - KLAT osakonnas on eraldusruum selge eesmärgiga, noore paigutamiseks, kelle käitumine kujutab otsest ja vahetut ohtu tema enda või teiste isikute elule või tervisele ja seda ohtu ei ole võimalik vältida muul viisil. Nooruk viibib eraldusruumis kuni ohu äralangemiseni või kõige kauem kuni kolmeks järjestikuseks tunniks, tagades eraldamise ajal noorele pideva toe ja järelevalve. (Sotsiaalhoolekande seadus § 130). Isikliku mobiiltelefoni kasutamise piiramine - kui noor keeldub koostööst, ei täida päevakava, käitub trotslikult ja/või agressiivselt või ei allu reeglitele ja korraldustele, on sotsiaalpedagoogil õigus sel päeval isikliku mobiiltelefoni mitte anda kasutusele -156210 -478790 0 0 Õiguskantsler Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei Meie: 06.11.2024 nr 1- 7 /3 1-2 [email protected] Teie: 03.09.2024 nr 7- 9/240492/2404954 Peadirektor Maret Maripuu Sotsiaalkindlustusamet [email protected] Linnapea Jevgeni Ossinovski Tallinna Linnavalitsus [email protected] Vastuskiri Tallinna Laste Turvakeskuse kontrollkäigule Täname Teid väga põhjaliku ja analüüsiva tagasiside eest Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee üksuse sotsiaalprogrammi ja kinnise lasteasutuse teenus t e osas . Kontrollkäik toimus 13.-15.02.2024.a. Oleme tagasiside saatnud kõikidele töötajatele, arutanud meeskondades ja ka kohtunud erinevate linnaosa laste heaolu spetsialistidega ning analüüsinud suunamiste kitsaskohti. Sotsiaalprogramm - teenus on noortele vabatahtlik ja suunajaks on kohalik omavalitsus, lapse heaolu spetsialist. Eelnevalt toimuvad võrgustiku kohtumised, kus osaleb nii noor kui ka eestkostja ja lapse heaolu spetsialist. Ümarlaual räägitakse teenuse pikkusest, eesmärkidest ja sisust. Lõpliku otsuse teeb noor oma perega. Sotsiaalprogramm on mõeldud noortele, kel on sõltuvusprobleemid ning meeleolu muutused võivad neil noortel suhteliselt kiiresti tekkida. Tahtevastaselt ei saa sotsiaalprogrammis noori aidata ja sellest oleme oma töös ka lähtunud. Tavaliselt on eelnevalt pakutud noorele erinevaid teenuseid, kuid m õne noore puhul on riskikäitumine nii kõrge, et sotsiaalprogramm kui kompleksteenus, on gi viimane meede, mida noore ga arutatakse enne suunamist KLAT-i. Seega selgitab lapse heaolu spetsialist võrgustiku kohtumisel noorega mõlema teenuse sisu ja suunamisprotsessi. Noorel jääb valikuvõimalus. Alati on võimalus sotsiaalprogrammist lahkuda või kui noorel on väga toetav pere, siis käia nn avatud programmis - kas täidab koolikohustust Nõmme tee üksuses ja ööbib kodus või õpib enda koolis ja saab sotsiaalprogrammist tugiteenuseid (psühholoog, huvitegevus). Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) - Nõmme tee üksuses on 6 kohta noortele, kes on suunatud teenusele kohtumääruse alusel. KLAT-i n oored õpivad koos sotsiaalprogrammis olevate noortega. Samuti on ühiseid vaba aja tegevusi. Teraapiavõimalused ja vaba aja sisustamine Psühholoogiline abi - Nõmme tee üksuses tööta b neli psühholoogi (2 naist ja 2 meest) ja alates septembrikuust ka loovterapeut koormusega 0,5. Kõik noored saavad abi emakeeles. Kui mõnel noorel on oma psühholoog, kelle juures varem käidud, siis võimalik jätkata koostööd ka sotsiaalprogrammi või KLAT ajal. Lisaks käivad noorte juures vastava õppe saanud kogemusnõustajad. Noorukil on õigus osaleda majavälistes teraapiates, huvialaringides, arsti vastuvõttudel jne . Keskuses oleva õppeköögi kasutamise oleme 4 osakonna vahel ära jaganud. Noorte söögi valmistamine algab menüü koostamise st ja toiduainete valikuga. Noored saavad koos sotsiaalpedagoogiga õppida menüüd koostamist, vajalike toiduainete nimekirja koostamist ning toidu tegemist. Igas osakonnas on olemas väike külmik, kus on vahepalad noortele ja veek eetja , õhtuti toimub ühine tee joomine. Oo t e söövad noored osakonnas. Sportimise võimaluste osas oli meil lepinguline partner Audentese Spordikool ja noored on saanud kasutada nii Kalevi ujulat kui ka Mustamäe Elamuskeskuse ujulat. Kui noor soovib käia trennis ja eestkostja on nõus, siis alati toetame. Nõmme tee sisehoovis on jalgpalli väljak , kaks trenažööri, tasaka a lurada, õppeaed . Territooriumil korvpalliväljak. Rattamajas on rattad kiivritega, kelgumatid. Maja sees on varustatud jõu - spordi saal. Koos noortega saame arutada, mis sportimisvahendeid oleks juurde vaja või treening võimalusi majasiseselt . Olemtingimused Septembrikuust alates on KLAT teistes ruumides ja teiste osakondade noorte poolt ei ole enam läbikäidav. Samuti on paigaldatud tualett-ja pesuruumide ustele liblik-lukud. Koostöös Linnavara ametiga, on remonditud osa duširuume. KLAT eraldusruumi soovime ehitada väljaspoole osakonda, et vajadusel saaks noor rahuneda sotsiaalpedagoogi järelevalve all ja teised noored ei peaks taluma ärevat olukorda. Ruumide kujundami ne ja olmetingimuste parandamine on pidev protsess. E esmärgiks on ruumide turvalis emaks, hubasemaks ja ka kodusemaks muutmine. Noored saavad kaasa tuua oma lemmik asju. S oovi korral saab noor oma tuba värvida just selliseks nagu noor soovib. Keskkonnal on määrav tähtsus noorte käitumise muutmisel. Uuendatud kodukord ja sekkumiste ja mõjutusvahendite kasutamisjuhend 20-ndal septembril töötati Nõmme tee üksuses välja „ Sekkumiste ja mõjutusvahendite kasutamisjuhend “ ja uus Kodukord. Lisatud manusesse. Dokumentatsioon on üle vaadatud ja uued juhised sotsiaalpedagoogidele antud. Noore ebasobiva käitumise korrigeerimisel võib kasutada erinevaid sekkumisi ja mõjutusvahendeid, sõltuvalt olukorra tõsidusest ja noore individuaalsetest vajadustest, et aidata t al mõista ja muuta ebasobiva käitumise põhjuseid. Eeldus on, et iga sotsiaalpedagoog anna ks endast parima, et otsus oleks õiglane ja põhjendatud ning selgita ks seda noorele. Alustatakse alati n.ö. pehmetest meetmetest (vestlused, konflikti vahendust jne). Täiskasvanu peaks näitama lugupidavat ja rahulikku hoiakut /eeskuju , et noor saaks õppida positiivseid käitumismustreid ja suhtlemisviise. S otsiaalprogrammi osakondades on olemas rahunemisruum . Noored saavad neid ruume kasutada sotsiaalpedagoogi soovitusel või oma vabast tahtest, et olla üksi, mediteerida, kuulata rahustavat muusikat, joonistada, täita päevikut, välja elada oma emotsioone jne, eesmärgiga saavutada emotsionaalset tasakaalu ja rahuneda. Noori ei lubata sinna mitmekesi. Uks i ei tohi lukustada. Vajadusel võib noorega koos seal viibida sotsiaalpedagoog või psühholoog, kes õpetab noor ele eneseregulatsiooni tehnikaid. Rahunemisruumi kasutamist tuleb kajastada Digis e keskkonnas . KLAT osakonnas on eraldusruum selge eesmärgiga, kuhu paigutada noor , kelle käitumine kujutab otsest ja vahetut ohtu t alle enda le või teiste isikute elule ning tervisele ja kui seda ohtu ei ole võimalik vältida muul viisil . Eraldusruumis viibib noor kuni ohu äralangemiseni, kuid kõige kauem kuni kolm eks tunn iks , tagades eraldamise ajal noorele pideva toe ja järelevalve . Olukorra eskaleerumise korral kutsutakse vajadusel kohale politsei ja kiirabi. Personal ja turvalisus Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee üksus on töötanud 24 aastat ja juhtimine on olnud küllaltki stabiilne . Kuid ühiskonna ja laste/noorte arengu muutustest tingituna on tulnud teha muutusi / uuendusi ka turvakeskuse juhtimises ja tööstiilis. Uus juhtkond on töötanud alates aprillist 2023 ja eesmärgiks on töötajate ning ka noorte kaasatus . Suhtlemine ja mõistmine on kõige alus. Turvakeskuse kõikide üksus t e t öötajatele toimus arenguseminar 2023.a. augustis, kus tutvustasime kõigile eelseisvaid muutusi. Mida tähendavad muutused organisatsioonis rääkis lahti ka külalislektor Aivar Simmermann. 2023. kevadel kaasajastati põhiväärtused ja kaasatud olid kõik töötajad. Igakuiselt ilmub „Kuukiri“, kus toome välja asutuse rõõmud ja mured. Töötajate vastuvõtlikkus ongi erinev ja selle lühikese aja jooksul on nad olnud väga tublid , koostööaldid. Töötajate teadlikkuse tõstmiseks toimuvad: 1 kord kvartalis meeskondlik supervisioon, kõikidele osakondadele ; regulaarsed koosolekud (vähemalt 1 kord kahe kuu jooksul); r egulaarsed Verge koolitused ; p erevanema koolituse d , läbivi ijaks TAI ; m ais 2024 toimus KLAT-i meeskonna arenguseminar ; Enesekindluste suurendamine ja toimetulek kriisiga – koolituse läbiviija P. Preinvalts ; (asutusesisene koolitus augustis 2024) d etsembris 2024 toimub kriisiplaanide ühisarutelu . Samuti on võimalikud individuaalsed supervisioonid. Tehtud on mõju-uuring ja saadud luba kaamerate paigaldamis eks . Kaameraid soovime panna pikkadesse koridoridesse. Piloodina kasutame kahte raadiosaatjat erinevate osakondade vahel. Hea meel on tõdeda, et tööjõu voolavust ei ole enam ja ametikohad on täidetud. Seega ei tehta enam ületööd ja väheneb läbipõlemine. Töögraafikute koostamisel oleme alati arvestanud töötajate soovidega, üritame tööle panna ühte vahetusse nii nais- kui mees sotsiaalpedagoogi. Läbiotsimised Noorte naasmisel kodukülastustelt või jalutuskäikudelt , tuntakse alati huvi, kas keelatud asju on ? Läbiotsimised tehakse põhjendatud juhtudel ja kasutatakse metall-detektorit. Läbiotsimiste metoodikat on turvakeskusele tutvustanud Maarjamaa Hariduskolleegiumist järelevalve peaspetsialist Rauno Klaos. Hetkel toimub pakkumiste võtmine, et selgitada uus koolitaja, kes antud teemat töötajatele räägiks. Suhtlemine Nõmme tee üksuses toimub noorte omavaheline suhtlemine igapäevaselt- koolis, sööklas ja toimuvad ühised tegevused , üritused. Nii KLAT - is kui ka sotsiaalprogrammi ühes osakonnas on teenusel nii poisid kui ka tüdrukud koos . Arvestades meie noorte identiteedi otsinguid, siis selline otsus on väga õigustanud . Psühholoog korraldab noortele PREP-koolitus t . Telefoni kasutamin e - Uuendatud kodukord näeb ette, et noored võivad kasutada oma isiklikku mobiiltelefoni päevakavas ette nähtud ajal, eeldusel , et päevakava on täidetud ja noor järgib kehtestatud reegleid. Telefoni kasutamisele on seatud kindlad reeglid, mida noor peab järgima. Noor kasutab isiklikku telefoni privaatselt oma toas, viibides sel ajal ruumis üksi nda. Vanematel on võimalus noori külastada ja helistada neile iga päev . Külastuse ajal võivad nad olla majas või koos territooriumilt minna jalutama , külastada poodi või kohvikut. Noorte õigus on nädalavahetusel viibida kodus. E esmärk , et noor ei tunneks end hüljatuna ja säiliks võimalikult tugev kontakt pere või perekoduga. Tihti on läbirääkimised vanemate või perekodudega sel teemal keerulised ja nende ootused väga kõr ged. Vahel võivad k odukülastused olla edasilükatud riski käitumise ilmnemisel ning siis on eesmärgi ks läbi töötada noorega tagasilanguse põhjus eid , välja selgitada faktilised asjaolud ja läbi viia selgitustööd riskide ning tagajärgede osas , et saaks sõlmida uusi kokkuleppeid. Sotsiaalprogrammis olles , saab noore sõber ka külla tulla turvakeskusesse. Sotsiaalprogramm is on noorel võimalus kogeda uusi tegemisi, osaleda huviala ringides, saada koolist eduelamust ja suhelda täiskasvanutega , kes teadlikult võtavad aja selleks . Väga meeldiv oli lugeda eksperdi arvamust, kus psühholoogilise ja meditsiinilise töö osas oldi meie tegemistega rahu l. Lugupidamisega Tiina Simson juhataja Tallinna Laste Turvakeskus Lisa: Nõmme tee üksuse Kodukord Nõmme tee üksuse Sekkumised ja mõjutusvahendid Tatiana Mikhitaryan 58 188 180 [email protected] Saatja: PP Tallinna Laste Turvakeskus <[email protected]> Saaja: SKA Info Teema: Meie reg-nr: 1-7/31-2, 7-92404922404954 03.09.2024 Väljaminev kiri.asice Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Asutus: Tallinna Laste Turvakeskus Dokumendi liik: Kiri (hallatav) Reg. kpv.: 06.11.2024 Reg. nr.: 1-7/31-2 Pealkiri: 7-92404922404954 03.09.2024 Väljaminev kiri.asice
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel